Väljaminev kiri

Maarja Roht Teie: 28.04.2026 e-kiri Mari-Liis Mikli Justiits- ja Digiministeerium Meie: 06.05.2026 nr 12-1/2026-012-1 Viide: Halduri kutse reform – VTK töödokumendi lahendus nr 14 (teenistuslik mudel) Maksejõuetuse teenistuse seisukoht halduri kutse reformile Lugupeetud koostööpartnerid Maksejõuetuse teenistus (edaspidi MJT) esitab käesolevaga oma põhjendatud seisukoha pankrotiseaduses halduri kui avaliku ülesande täitja ameti reformi väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) esitatud lahenduse nr 14 – täieliku ülemineku kohta teenistuslikule toimemudelile – toetuseks. Kirjeldatud probleemistiku mõistmiseks on oluline arvestada järgmisi asjaolusid koosmõjus: Eestis jätab keskmiselt 40 000 aruandluskohustuslast äriregistrile majandusaasta aruande regulaarselt esitamata; staatuses „likvideerimisel" on igal ajahetkel keskmiselt 8 000 aruandluskohustuslast; ametlikult välja kuulutatud pankrottide arv on aastas keskmiselt vaid 150; ning varatute, püsivalt maksejõuetute ettevõtete (raugevate menetluste) arv ületab juba märkimisväärselt välja kuulutatud pankrottide arvu. Sellises olukorras ei ole MJT hinnangul riigil võimalik jätkata maksejõuetuse ökosüsteemi reformimist ja ülesehitamist mudelil, kus avaliku sektori ressurss on suunatud valdavalt menetlusahela lõppu – pankrotimenetluste läbiviimisesse –, samal ajal kui ennetusfaasis, aruandluskohustuslaste juhtide suunamisel ning tekkinud ohu tõrjel napib avaliku teenuse osutajaid kriitiliselt. Järgnev joonis illustreerib seda ressursside väärkasutust. Joonis 1. Ebaloogiline ressursi jaotus. Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Kriitiline näitaja: Eesti pankrotimenetlustes saavad võlausaldajad tagasi keskmiselt ligikaudu 3% oma nõuetest. Menetlejate süsteemi killustatus, amortiseerunud rahastusmudel, halduse ülekulud ja järelevalve ebapiisavus kulutavad ära võlausaldajatele kuuluva vara. See olukord ei ole MJT hinnangul aktsepteeritav ega jätkusuutlik. 1. PROBLEEMI OLEMUS: KILLUSTUNUD SÜSTEEM EI TÄIDA OMA EESMÄRKI VTK toob välja, et halduri keskmine tasu pankrotimenetluse kohta on tagasi 2011. aasta tasemel, samal ajal kui tarbijahinnaindeks, brutopalk ja töötasu alamäär on oluliselt kasvanud. Keskmine haldur on hetkel üle 50 aasta vanune, valdavalt meessoost spetsialist, kes on oma tööd teinud sarnaste töövõtetega üle 20–30 aasta. MJT 2024. aasta tegevusaruande lisa nr 2 – haldusjärelevalve1 – tuvastab aastatel 2023–2024 üle 46 erineva rikkumisliigi pankrotihaldurite tegevuses, sealhulgas:  pankrotivara kasutamine isiklikuks tarbeks (pangakontolt sularaha väljamaksed ilma õigusliku aluseta);  kohtule eksitava teabe esitamine vahearuannetes ja lõpparuannetes;  kohtu määratud töötasust erineva summa endale maksmine;  sõltumatuse ja erapooletuse nõude rikkumine;  järelevalveorganitele teabe andmisest keeldumine;  ebaseaduslikud menetluse rahastamise viisid. Tegu ei ole üksikjuhtumitega – need on süsteemse iseloomuga rikkumised, mis tulenevad otseselt struktuurist. Erasektori vabakutseline haldur, kelle tasu sõltub pankrotivara suurusest, on paratamatult majanduslikes huvide konfliktides. Riigi poolt delegeeritud avaliku huviga ülesande täitmine eeldab avalik-õiguslikku, täiskohaga töötavat, motiveeritud ning sotsiaalsete garantiidega teenistuja vastutusstruktuuri – mitte eraturupõhist lahendust. Lisaks tähendab 60 halduri, 30 saneerimisnõustaja ja 30 usaldusisiku eraldiseisev tegutsemine kümneid paralleelseid IT-lahendusi, dokumendihaldussüsteeme, andmekaitsejuhtimise vorme, kutsekindlustuspakette ja tugipersonali struktuure. Riigi ressurss sellise killustatud süsteemi üle järelevalve teostamiseks on paratamatult piiratud, mistõttu kompetents ja ressurss hajuvad, selle asemel et koonduda ühte kohta. 2. TEENISTUSLIKU MUDELI VIIS PEAMIST EELIST EESTILE 2.1. Kompetentsi koondamine ja spetsialiseerumine Eestis tegutseb praegu ligikaudu 120 eraldiseisvat maksejõuetuse menetlejat, kellest igaüks töötab oma osaühingus oma teadmiste ja kogemustega. Üldine kompetentsitase on märkimisväärselt ebaühtlane – VTK kohaselt ei läbinud aastatel 2023–2025 mitte ükski haldur kutseeksamit edukalt. Haldurite kutsenõuded on eri perioodidel muutunud, mistõttu on ka kutseoskuste tase erinev ning oskuste täiendamine sõltub üksnes täiendavate koolituste läbimisest ja praktikast. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja haldurite nimekiri sisaldab ka haldureid, kes mingil põhjusel menetlustes ei osale või osalevad minimaalsel määral. See asjaolu takistab kutseoskuste arendamist praktika kaudu veelgi. Üks peamisi takistavaid tegureid on haldurite koormus põhitegevusest (nt igapäevane vandeadvokaadi töö ehk klientide õigusnõustamine), mistõttu puudub neil võimalus spetsialiseeruda halduri kutsevaldkonnas ning varem omandatud oskused võivad ajas aktuaalsuse kaotada. Pankrotiseadus kohustab haldurit täitma oma ülesandeid isiklikult, sealhulgas selgitama välja 1 MJT 2024 tegevusaruande lisa nr 2 - HJV.pdf 2 (7) maksejõuetuse põhjused. See nõuab sageli spetsiifilisi analüüse (finantsandmete analüüs, pikkade kontoväljavõtete töötlemine jms), milleks halduritel tihti puudub vajalik tehniline võimekus. Käsitöö on mõttetu ja kallis. Seetõttu võib ülesanne jääda täitmata, saada täidetud küsitava kvaliteediga või haldur on sunnitud kaasama kolmandaid isikuid, mis võib omakorda tekitada järgmisi rikkumisi:  halduri kohustuste individuaalse täitmise nõude eiramine;  menetluse käigus teatavaks saanud konfidentsiaalse teabe lubamatu avaldamine;  huvide konflikti vältimise tagamise võimatus kaasatud isiku puhul. Ühtses riiklikus kompetentsikeskuses koonduvad kõik ametnikud ühte asutusse, jagavad teadmisi ja mentordavad üksteist. Tekib selge spetsialiseerumine: äripankrotid, füüsilise isiku maksejõuetus, saneerimine, piiriülesed menetlused, forensic-analüüs ja uurimine. Riik saab planeerida personalivajadust ja järelkasvu sõltumatult turudünaamikast. Mahukate ja keerukate menetluste lahendamiseks on võimalik moodustada erinevaid valdkondlikke uurimisgruppe (IT-, finants-, lepinguõiguse eksperdid), tagades menetluse kiiruse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse. 2.2. Ühtne IT-süsteem – väiksem risk, suurem kokkuhoid Praeguses süsteemis haldab iga haldur eraldi oma dokumendisüsteemi, andmekaitsepraktikat, menetlustarkvara ja pangasuhteid. Iga menetluse jaoks on avatud mitmeid pangakontosid, mida haldur käsutab. Tulemuseks on kümneid paralleelseid lahendusi, korduvatest arendustest tingitud kulud ning hajutatud küberturberiskid. Märkimisväärse turvariski moodustab seejuures asjaolu, et paljud haldurid kasutavad kutsetegevuseks isiklikke e-posti aadresse domeenides nagu hot.ee, mail.ee või gmail.com, mis ei ole ette nähtud delikaatsete isikuandmete ega pangasaladust sisaldava teabe käitlemiseks. Riikliku asutuse puhul:  luuakse üks tsentraliseeritud menetluste haldamise süsteem (analoogselt Ühendkuningriigi Insolvency Service'i arendatava INSSight-süsteemiga);  andmevahetusliidestused (äriregister, pangad 2029+, maksuhaldur, kohtud, rahvastikuregister) arendatakse ühekordselt, mitte kümneid kordi;  üks ISKE-nõuetele vastav infosüsteem asendab kümneid hajutatud lahendusi;  IT-investeeringud on kulutõhusad ja planeeritavad – üks riigieelarve sisendkulu asendab arvukaid, kuid kokkuvõttes suuremaid hajutatud kulutusi. 2.3. Ühtne tugiteenuste struktuur Hetkel korraldab iga haldur iseseisvalt raamatupidamise, personalijuhtimise, arhiivinduse, kutsekindlustuse, advokaatide kaasamise ning büroopinna. Konsolideeritud teenistuses on võimalik luua üks raamatupidamis- ja personaliosakond, üks IT-osakond, üks arhiiv, üks andmekaitseametnik ning üks kommunikatsiooniosakond. Tugiteenused 30–50 ametniku jaoks ühes asutuses on kordades odavamad kui 120 eraldiseisva üksuse tugiteenused. Ametnik ei pea tegelema büroohaldusega ning saab täielikult pühenduda menetlusele. 2.4. Rahaline kokkuhoid: süsteem lõpetab enesekulutamise Eesti pankrotimenetlustes tagastatakse võlausaldajatele ligikaudu vaid 3% nõuetest. See tuleneb kahe teguri koosmõjust: väike pankrotivara ning kõrge menetluse halduskulu. Iga erasektori haldur kannab kulusid büroo rendile, (kohati luksuslikele) ametiautodele, personalile, IT-le ja kutsekindlustusele – ning kõik need kulud kaetakse pankrotivarast. Riiklik mudel võimaldab:  olulist menetlejate arvu vähendamist: 20–40 spetsialiseeritud ametnikku suudavad ühise IT- süsteemi toel katta praegusega võrreldava menetlusmahu;  ametniku palga katmist riigieelarvest, mitte pankrotivara arvelt – võlausaldajatele jääb menetlusvarast rohkem; 3 (7)   varatute menetluste läbiviimist alati, sest ametniku palk ei sõltu vara suurusest – avaliku huvi kaitse on garanteeritud;  Insolvency Service'i eeskujul: asutuse üle £50 miljoni majanduslik väärtus direktorite diskvalifitseerimistest ja vara tagasinõudmisest ületab asutuse eelarve mitmekordselt. 2.5. Järelevalve muutub reaalseks – avaliku huvi kaitse on tagatud MJT on tuvastanud 46 rikkumistüüpi, kuid järelevalve ressurss on piiratud, sest järelevalvatavaid on üle 120 üksuse. Haldurite tegevuse üle puudub sõltumatu regulaarne kontroll, mis annaks võlausaldajatele kindluse süsteemi ausast toimimisest ning võimaldaks kõrvalekalded avastada enne, kui need on kasvanud süsteemseks probleemiks. Tänane järelevalve on valdavalt juhtumipõhine ning rajaneb esitatud kaebustel. Preventiivset ja süsteemset järelevalvet, sealhulgas vastavushindamist, ei teostata. Haldurite üle teostavad järelevalvet pankrotiseaduse kohaselt kohus, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatus, Maksejõuetuse teenistus ning Advokatuuri aukohus. Seevastu avaliku ülesande täitmisega tegelevates organisatsioonides on sisekontrolli üksuse olemasolu standard, mis tagab nii preventiivse kui ka süsteemse järelevalve. Teenistuslikus mudelis:  sisemine järelevalve on pidev ja struktuurne – asutusesisene kontrollsüsteem (analoogselt Läti ICS-i 10–12 inspektoriga, kes teostavad ühiseid kontrollkülastusi);  võimalik on luua eraldi kriminaaluurimise, forensic-analüüsi ja direktori vastutuse osakond – analoogselt Iirimaa CEA-ga, kus politseinikud, forensic-eksperdid ja maksejõuetusspetsialistid töötavad koos;  iga ametniku tegevus on vahetult nähtav asutuse juhile, mitte ainult kohtu kaudu aastaid hiljem;  huvide konflikt on struktuuriliselt likvideeritud: ametniku palk ei sõltu pankrotipesa suurusest – isiklik ajend pankrotivara kuritarvituseks puudub. 3. KONSOLIDEERIMISE ARVULINE LOOGIKA Alljärgnev tabel illustreerib ühe ja teise mudeli põhilisi erinevusi. Konsolideeritud teenistuslik Näitaja Kehtiv killustatud mudel mudel ~120 (60+30+30), universaalne 25–40 spetsialiseeritud Menetlejate arv „kõik teevad kõike" mudel ametnikku IT-süsteemid 120+ erinevat hajussüsteemi 1 tsentraliseeritud IT-süsteem Tugiteenuste 120+ eraldiseisvat bürookuluga 1 tugiteenuste osakond struktuurid MJT ja KPKoda jälgivad 120+ Sisemine, pidev ja struktuurne Järelevalve tõhusus üksust piiratud ressursiga kontroll Puudub (fikseeritud palk, Struktuurne (tasu sõltub vara Huvide konflikt ametnikueetika, huvide konflikti suurusest) kord) Järelkasv ja sotsiaalsed Tururiskist sõltuv, Avaliku sektori karjääritee, garantiid ettearvamatult madal planeeritav, garantiidega Üks ISKE-nõuetele vastav Küberturberisk 120+ hajutatud riskipunktiga süsteem, ühtne vastutus Pankrotivara kadu Kõrge (iga büroo lisab kulusid Madal (riigieelarve katab 4 (7)  halduskuludesse varast) ametnike palgad) 4. RAHVUSVAHELISED EESKUJUD: KONSOLIDEERITUD RIIKLIK MUDEL TOIMIB 4.1. Läti Insolvency Control Service (Maksātnespējas kontroles dienests) Läti on Eestiga kultuuriliselt ja õiguslikult lähim võrdlusriik. Läti Insolvency Control Service (ICS) loodi 2002. aastal justiitsministri järelevalve all. ICS on täielikult riiklik asutus, mis rakendab riigi poliitikat maksejõuetuse valdkonnas, juhib administraatorite litsentseerimist, eksameid ja järelevalvet (sh planeeritud, planeerimata ja soovituste täitmise kontrollkülastused), kaitseb töötajate nõudeid garantiifondi kaudu, tagab menetluste rahastamise deposiidi kaudu ning edastab kriminaalrikkumise materjale politseile kolme tööpäeva jooksul. ICS uurimismeeskond koosneb 10–12 täistööajaga juristist, kes ei tohi paralleelselt eraõigust praktiseerida. Kaks järelevalveinspektorit teostavad ühiselt iga kontrollkülastuse. See on oluliselt tõhusam mudel kui Eesti praegune hajutatud järelevalve. Märkus: ICS kujundatakse ümber alates 1. oktoobrist 2026. Täiendav teave täpsustatakse, kui see on kättesaadav. 4.2. Rootsi Kronofogden (Kronofogdemyndigheten) Rootsi täite- ja maksejõuetusamet Kronofogden on riiklik täitevagentuur, mis tegeleb isiku maksejõuetuse menetlustega esmajärgus ning juhib tervet täitemenetluse süsteemi. Kõik ametnikud on riigi palgal; kogu menetlus- ja andmehaldus toimub ühes riiklikus IT-süsteemis; isiku maksejõuetuse avaldused menetletakse Kronofogdenis esimeses astmes, mis hoiab kohtute koormuse minimaalsel tasemel; riik tagab menetluse rahastamise kõikidel juhtudel. Rootsi näitab, et riiklik täitmis- ja maksejõuetusagentuur suudab tõhusalt hallata suurt menetlusmahtu oluliselt madalama ühikkuluga ja kõrgema kvaliteedikontrolliga kui killustatud eraõiguslik mudel. Rootsis jõustub 1. juulist 2026 ulatuslik reform, millest saate lähemalt lugeda MJT 2025. a tegevusaruandest. MJT 2025 tegevusaruanne 21.04.2026.pdf 4.3. Inglismaa ja Wales'i Insolvency Service Inglismaa ja Wales'i Insolvency Service on valitsuse täitur-agentuur, mille missioon on toetada finantsraskustes olevaid isikuid, võidelda finantskuritegevusega ja maksimeerida võlausaldajatele tagastatavat vara. Asutuses töötavad koos Official Receivers (riigi palgal olevad ametnikud, kes juhivad sundlikvideerimisi ja isiku pankrotte), uurijad (juhatuse liikmete käitumise kontroll – 2024–25: üle 1000 juhtimiskeelu), kriminaaltaseme uurijad (2024–25: 77 kriminaalkorras süüdimõistmist) ning Anti Money Laundering Intelligence Cell (2024. aastal tuvastati üle £150 miljoni kuritegeliku vara). Insolvency Service'i 2024–2025 tegevuse majanduslik kasu ulatus üle £50 miljoni. Asutus arendab ka INSSight-nimelise ühtse juhtumihalduse infosüsteemi, mis toetab kõiki menetlustüüpe ühes lahenduses – see on vaieldamatu tõestus kuluefektiivsusest. 4.4. Iirimaa Corporate Enforcement Authority (CEA) Iirimaa Corporate Enforcement Authority (CEA), mis asutati 2022. aastal, on eeskujulik näide integreeritud riiklikust maksejõuetuse ja ettevõttekuritegevuse vastase võitluse asutusest. CEA-s töötavad koos ühes asutuses: juristid (tsiviil- ja kriminaalmenetlused), forensic accountants (finantsanalüüs, pettuste tuvastamine), digital forensics spetsialistid (elektroonilised tõendid), An Garda Síochána detektiivid (2022: 70 töötajast 15 politseinikku), maksejõuetuse järelevalve osakond ning tsiviilmenetluste osakond (juhatuse liikmete juhtimiskeelud). CEA eelarve kasvas käivitamisel 30% ning personal peaaegu 50% – aga vastutasuks saavutati 200% tõhusam tulem võitluses majanduskuritegude vastu. 5 (7) 5. VASTUSED VASTUVÄIDETELE Vastuväide: „Riiklik mudel on liiga kallis ja bürokraatlik." Praegune süsteem on peidetult kallis: 120 erasektori menetleja büroopinnad, (luksuslikud) ametiautod, personalikulu, IT-süsteemid, kutsekindlustused ja järelevalvekulud kokku ületavad ühe hästi juhitud riikliku asutuse ülalpidamiskulud. Läti ICS toimib ligikaudu 10–12 täistööajaga juristiga; Inglismaa Insolvency Service toodab oma eelarvega üle £50 miljoni majandusliku väärtust. Investeering õigesse struktuuri tasub end ära. Vastuväide: „Eraõiguslik konkurents tagab parema kvaliteedi." MJT haldusjärelevalve andmed 2023–2024: 46 rikkumistüüpi, sealhulgas pankrotivara omastamine. Turg ei ole kvaliteeti korrigeerinud, sest halvast haldurist on võlausaldajal äärmiselt keeruline vabaneda ja kahju tagasi saada. Riikliku ametniku puhul on vastutus otsene, vahetu ja struktuurne. Vastuväide: „Haldurid kaotavad sõltumatuse." Sõltumatus menetluses säilib seaduse tasandil – ametnik tegutseb seaduse ja menetlusloogika järgi, mitte tööandja konkreetsete suuniste alusel, nagu Inglismaa Official Receiver'id ja Läti ICS-i inspektorid. Tegelikkuses on kehtivas süsteemis sõltumatus rohkem deklaratiivne kui reaalne: halduri majanduslik sõltuvus pankrotivara suurusest ja koostöövajadus võlgnikuga kujutavad endast oluliselt suurema sõltumatusriski kui avaliku sektori töösuhe. Vastuväide: „IT-taristu arendamine võtab kaua aega." Just seetõttu on otsustamine täna möödapääsmatu. MJT registri- ja andmevahetusliidesed (pangad, makseasutused, äriregister jms) on alles arendamisel (2029+). Kui otsus teenistusliku mudeli kasuks tehakse praegu, saab kogu taristu arendada ühe konsolideeritud lahendusena. Viivitamine tähendab mitme paralleelse süsteemi arendamist ning hilisem konsolideerumine maksab mitmekordset hinda. 6. EESTI KONSOLIDEERITUD MAKSEJÕUETUSE JÄRELEVALVE ASUTUSE VISIOON MJT nägemuse kohaselt peaks tulevane Maksejõuetuse Inspektsioon olema täieõiguslik riigiasutus tulevase ettevõtlus- või korrakaitseministri alluvuses, mis hõlmaks järgmisi spetsialiseerumisi ja struktuuriüksusi:  Menetlusosakond: äripankrotide, saneerimiste ja füüsilise isiku maksejõuetuse menetlejad – riigi palgal spetsialistid, kellel on ühine IT-süsteem, ühine dokumendihaldus ja ühine aruandlus kohtutele;  Uurimis- ja jõustamisosakond: juhatuse liikmete ja teiste lähikondsete vastutuse uurimine, tagasivõitmise menetlused, avaliku huviga juhtumid – analoogselt CEA struktuuriga koostöös PPA-ga ja RAB-ga;  Forensic- ja analüütiline osakond: kohtuekspert-raamatupidajad, digitaaltõendite kogumise spetsialistid, pankrotieelsete tehingute analüüs;  Töötajate nõuete kaitseosakond: tööandjate maksejõuetuse korral töötajate nõuete rahuldamine garantiifondi kaudu – analoogselt Läti ICS-iga;  IT- ja digiinfrastruktuuriosakond: ühtse menetlussüsteemi arendus ja haldus, liidestused äriregistri, kohtute, pankade ja maksuhalduriga;  Tugiteenused: üks raamatupidamine, üks personaliosakond, üks kommunikatsioon, üks arhiiv – kõigi osakondade jaoks. Selline struktuur võimaldab 25–40 spetsialiseeritud ametnikuga saavutada tulemusi, milleks praegune 120-liikmeline killustatud menetlejate kogum ei ole võimeline, kuna neil puudub ühine taristu, koordineeritud kompetents ja institutsionaalsed jõustamisvõimekused. 6 (7) 7. ETTEPANEKUD REFORMI LÄBIVIIMISEKS  Põhimõtteline poliitiline otsus hiljemalt 2026. aasta lõpuks: Justiits- ja digiministeerium peaks langetama põhimõttelise otsuse teenistusliku mudeli kasuks. See on vajalik, et kõik edasised IT-, personali- ja seadusandlikud otsused tehtaks kohe õige sihiga.  Üleminekulogi koostamine 2026–2028: Läti ICS-i ja UK Insolvency Service'i kogemuste põhjal koostada detailne üleminekuplaan, sh tähtajad, ametikohtade kirjeldused, IT- arengukava ja seadusandlikud muudatused (PankrS, SanS, FIMS, MJT seadus).  Ühine IT-süsteem paralleelselt üleminekuloaga: kõik IT-investeeringud (sh andmevahetus pankadega 2029+) peavad arvestama konsolideeritud mudeli vajadusi, mitte hajutatud eraõigusliku mudeli jätkumist.  CEA-analoogia rakendamine Eestis: uurida koostöövõimalusi PPA, Eesti Töötukassa, RAB ja Maksu- ja Tolliametiga, et luua Iirimaa CEA eeskujul integreeritud menetlemis-, uurimis- ja jõustamisvõimekus.  MJT haldusjärelevalve andmete formaalne kaasamine VTK-sse: lisa nr 2 andmed 46 rikkumistüübi kohta peavad olema osa VTK ametlikust mõjuanalüüsist. 8. KOKKUVÕTE Eesti maksejõuetussüsteem on jõudnud punkti, kus killustatud erasektori mudel ei täida enam oma eesmärki. Võlausaldajad saavad tagasi vaid ligikaudu 3% nõuetest. Järelevalve tuvastab aastast aastasse kümneid rikkumisi. Järelkasvu ei teki, sest majanduslikud stiimulid seda ei soodusta. IT- süsteemid on hajutatud ja kõrge riskiprofiiliga. VTK lahendus nr 14 – täielik üleminek teenistuslikule mudelile – on ainus struktuurne vastus, mis lahendab kõik nimetatud probleemid korraga. Läti, Suurbritannia ja Iirimaa kogemused tõendavad, et riiklik konsolideeritud asutus on kulutõhusam, arukam, tulemuslikum ning väiksema IT- ja operatsiooniriskiga kui 120 eraldiseisva menetleja kooslus. Eesti vajab ühte tugevat, spetsialiseeritud, riikliku IT-taristuga, mitmeotstarbelist maksejõuetuse järelevalve asutust – mitte koordinaatorit, kes jälgib 120 väikest erasektori üksust. MJT on valmis seda rolli täitma ning kutsub ministeeriumi üles tegema reformiotsuse viivitamatult. Lugupidamisega Maksejõuetuse teenistuse nimel (digiallkirjastatud) Signe Viimsalu Juhataja 7 (7)