Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 26.11.2020 nr 6-1/73-2
[email protected]
Rae 38 Meie 09.12.2020 nr 15-2/20/54803-2
Lääne-Harju vald, 76806, Paldiski,
Harju maakond
Seisukohtade väljastamine Lääne-Harju vald
Valkse küla Väljaotsa ja Toakilgi kinnistute
detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud Maanteeametilt seisukohti Lääne-Harju vald Valkse küla Väljaotsa (katastritunnus
29501:007:0044) ja Toakilgi (katastritunnus 29501:001:0378) kinnistute detailplaneeringu
(edaspidi Planeering) koostamiseks planeeringu algatamise eelnõule.
Planeeringuga kavandatakse eeldused tootmishoonete rajamiseks.
Planeeritaval alal paikneb osaliselt Harju maakonnaplaneeringukohane põhimaantee 8 Tallinn -
Paldiski perspektiivne trassikoridor (Keila linna põhjapoolne ümbersõit) ning ala külgneb
riigiteega 11194 Karjaküla tee km 0,125-0,49. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on
418 autot/ööpäevas, riigitee piirkiirus paremal 90 km/h ja vasakul 70 km/h.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääs kavandada riigiteelt 11194 projekteeritavate ristumiskohtade kaudu (kokku
kaks) arvestusega, et riigiteel ristumiskohtade minimaalne vahekaugus on 150m ning lisaks
on tagatud nõuetekohane nähtavus. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt mitte planeerida.
Teeregistri andmetel on riigiteel selles lõigus olemasolev ristumiskoht km 0,179, mis tagab
juurdepääsu planeeringualale ja muuhulgas naaberkinnistule Veepõllu (29601:001:0343).
Juhul kui planeeringulahendusega nähakse ette olemasoleva ristumiskoha km 0,179
nihutamine, tuleb juurdepääs tagada ka Veepõllu kinnistule. Samuti tuleb arvestada
ristumiskohaga 0,493, mis on juurdepääsuks planeeringualast põhja suunas asuvale Männi
(29501:007:0580) kinnistule.
Detailplaneeringu eskiislahendusel kavandatud kahe ristumiskohaga saame nõustuda
eeldusel, et arvestatakse eelpool toodud tingimustega ja likvideeritakse olemasolev
ristumiskoht km 0,179 ning lahendatakse juurdepääs Veepõllu kinnistule.
2. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
Kajastada ja arvestada joonisel ja seletuskirjas Keila linna põhjapoolse ümbersõidu
eskiislahenduse ja selle trassikoridoriga, mille laius on 150m (75m tee teljest) vt lisas
väljavõte koostamisel olevast Keila linna üldplaneeringust. Seletuskirja lisada, et
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
perspektiivse ümbersõidutee tegelik maavajadus ja kaitsevööndi ulatus täpsustub
eelprojekti koostamise käigus.
3. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.
Kavandada riigiteelt ristumiskohad arvestades arendusega kaasneva liiklussageduse ja
liikluskoosseisuga. Arvestada, et Planeering on ehitusprojekti koostamise alus.
Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse
põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), soovitame
kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
4. Planeeritav ala paikneb riigiteede 11194 kaitsevööndis ja 8 perspektiivses trassikoridoris,
mis vastab kaitsevööndi ulatusele. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja
EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd ja perspektiivne ümbersõidu trassikoridor.
5. Riigiteede kaitsevööndis (sealhulgas perspektiivses teekoridoris) on keelatud tegevused
vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist
ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti
nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada väljapoole riigiteede
kaitsevööndit/trassikoridori.
6. Näha ette planeeringuala jalgteede sidumine riigitee äärse olemasoleva jalgratta- ja
jalgteega võrguks.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja
riigiteele vajalikku külgnähtavust vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015
määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“
(edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad
peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel.
9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Kui
planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need
kavandada kinnisel meetodil.
10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
12. Maanteeamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
2 (4)
häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et
tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisa: Keila linna põhjapoolse ümbersõidu trassikoridor
(Väljavõte koostamisel olevast Keila linna üldplaneeringust)
3 (4)
Krista Einama
58627026
[email protected]
4 (4)