Tiheasustusala või sarnase mõiste käsitlusest

PÕLVA VALLAVALITSUS Maanteeamet [email protected] 25.11.2020 nr 7-1/20-143-1 Tiheasustusala või sarnase mõiste käsitlusest Põlva ja Räpina vallad on koostamas üldplaneeringu alusuuringut „Asustuse arengut suunavate Põlva ja Räpina vallad on koostamas üldplaneeringu alusuuringut „Asustuse arengut suunavate tingimuste, sh tiheasustusalade ja ruumilise paiknemise täpsustamine ning keskuste (kompaktse hoonestusega alade) kavandamine kahanemisega kohanemiseks“. Uuringut rahastab Rahandusministeerium Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest. Uuring on tingitud vajadusest luua selgus tiheasustusala ja sellega seotud mõistete käsitluses üldplaneeringutes. Tiheasustusala käsitlused praegustes üldplaneeringutes varieeruvad suuresti, määratud on tiheasustusalasid nt üksnes maareformiseaduse tähenduses või jäetud mõiste üldse täpsustamata. Lisaks on kasutusel kohati samasisulised mõisted nagu kompaktse asustusega ala, kompaktse hoonestusega ala, tiheasustusega ala, tihedalt asustatud ala. Mõiste tiheasustusala (või ka tiheasustusega ala) on kasutusel paljudes õigusaktides, mis on erinevate ministeeriumide valitsemisalade reguleerida. Oleme teadlikud, et viiteid tiheasustusalale kohtab mitmetes õigusaktides nagu näiteks maamaksuseadus, ruumiandmete seadus, jäätmeseadus, kaugkütteseadus, maakatastriseadus, metsaseadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus (kompaktse asustusega ala), pakendiseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, lõhkematerjaliseadus, jahiseadus. Tiheasustusala mõiste sisustamist mõjutab ka Vabariigi Valitsuse 25.11.2004 määrus nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“, mille § 2 defineerib selle, mida loetakse tiheasustusega alaks asustusüksuse liigituse mõttes. Alevik, alev ja linn on linnalised asulad, seejuures on alevik üldjuhul vähemalt 300 ning alev ja vallasisene linn üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula. Küla on hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 elanikuga tiheasustusega maa-ala. Uuringus antakse muuhulgas ülevaade tiheasustusalaga seonduvate mõistete kasutusest ja sisustamisest õigusaktides ning varasemates planeeringutes ja tehakse ettepanek otstarbekaks mõistekasutuseks (kas kasutada tiheasustusala, kompaktse hoonestusega või kompaktse asustusega ala mõistet vms). Uuringu koostajateks on Eesti Planeerijate Ühing ja advokaadibüroo Rask OÜ. Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS 63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673 Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank EE021010402018689001 Uuringu sisukaks läbiviimiseks palume ametkondadelt selgitusi nende poolt kasutatava tiheasustusala või sarnase mõiste käsitluse osas. Soovime teada, kuidas igapäevatöös oma valdkonnas tiheasustusala mõistet kasutate ning milline on Maanteeameti valdkondades selle mõiste kasutusele võtmise taust, ajalugu ja seosed ning mis vajaks korrastamist. Maanteeameti haldusalaga on seotud teedega seonduvad õigusaktid ja standardid, mille valguses palume Maanteeameti seisukohta allolevale kolmele tõstatusele. Määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi määrus) sätestab, et maanteede projekteerimisnorme rakendatakse avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisel. EhS § 92 sätestab, et „Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.“ Standard EVS 843:2016 (edaspidi EVS) sätestab, et standard kehtib avalikult kasutatavate tänavate, kõigi tiheasustusalal paiknevate avalikult kasutatavate kohalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede projekteerimisel ning kohalikke teid käsitlevate planeeringute koostamisel. Standardit ei rakendata riigiteedel, riigiteede planeerimisel /…/“ 1. Missugune on Maanteeameti käsitlus määruse ja EVS-i rakendamise järgneva vastuolu vahel: EVS-i sissejuhatus ütleb, et EVS ei kehti riigiteedel. Määrus ütleb, et maanteede projekteerimisnorme rakendatakse väljaspool linnu, aleveid ja alevikke. a. Missugust praktikat on linnas, alevis ja alevikus riigitee projekteerimisel seni kasutanud – kas määruse või EVS-i? b. Missugust praktikat näeb Maanteeamet tulevikus linnas, alevis ja alevikus riigitee projekteerimisel – kas määruse või EVS-i? 2. Planeerijad näevad probleeme läbi oma iseloomult tiheasustuse kuid külana eksisteeriva asumi minevate teede projekteerimisel. Kohtades, kus on küll kiiruspiirang 50 km/h, kuna seal on keskus ja seetõttu suurem sagimine poe, bussipeatuse, valla teenuste jms vahel, on tee rekonstrueeritud selliseks, et asulast on tänu suurele avatusele (ruumipsühholoogia) võimalik kiiremini läbi sõita. Ümbritsev ruum ei toeta kuidagi kohaliku liikleja kaitset, on see siis jalgsi või rattaga tee ületaja või siis kohalik parempöörde tegija auto või rattaga. Lisandub veel tänavakeskkonna faktor – väikevormid, haljastus jms. Kirjeldusele vastab näiteks Mikitamäe küla läbiv tee. Mis oleks Maanteeameti hinnang, kas võiks EhS § 92 eespool tsiteeritud laused muuta järgnevaks: „Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja, alevikke ja üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või, alevikus alevikke ja üldplaneeringuga määratud tiheasustusala paiknev tee.“? Välja pakutud muudatus tagaks, et kohalik omavalitsus ise defineeriks, missugune on linnalikum keskkond, kus peaks olema kiirused madalamad ning seda kõike toetaks välisruum. Üldplaneeringu menetluse käigus saaks võimalikud erimeelsused selgeks vaielda ja edasisel projekteerimisel on ka Maanteeametil selgus, millest tuleb lähtuda. Täna on Eestis olukord, kus mõni 300 elanikuga koht käib tänava alla, aga mõni üle 500 elanikuga koht ei käi, kuna tegeletud ei ole alevike ja linnade nimetuste ülevaatamisega. 3. Samuti palume vastust eelmise küsimusega sarnaselt põhimõtte osas, et sama käsitluse tooks ka EVS-i sisse, et EVS rakenduks tiheasustusala läbivatele riigiteedele? Praegu viitab määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ tänavatel tehnovõrkude projekteerimisele, kuid tänava enda käsitlus on normist väljas. Seega riigitee, mis on linnas või alevis ei kuulu ei määruse ega EVS-i alusel projekteeritavaks. Õigusruum justkui puudub, kui ei kasuta teiste maade norme. Uuringu koostamisel on teede valdkonnas selgitusi andvaks kontaktisikuks Heiki Kalberg (Eesti Planeerijate Ühing), tel 509 1874. Kui Maanteeameti spetsialistidel on täiendavaid küsimusi või käsitlusi, kuidas üldplaneeringutega määratavate tiheasustusalade kontekstis tuleviku kavandamist paremaks teha, palun võtta otse ühendust Heiki Kalbergiga. -2- Kuna uuringu läbiviimise periood on ajaliselt piiratud oleme tänulikud, kui leiate võimaluse vastata kahe nädala jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martti Rõigas abivallavanem Teadmiseks: Räpina Vallavalitsus Eesti Planeerijate Ühing Tiia Zuppur 799 9491; 5347 1669, [email protected] -3- Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 10.12.2020 16:25 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: Tiheasustusala või sarnase mõiste käsitlusest Manused: 7-120-143-1 25.11.2020 Väljaminev kiri.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, December 10, 2020 8:46 AM To: Maanteeamet <[email protected]>; Räpina Vallavalitsus <[email protected]> Subject: Tiheasustusala või sarnase mõiste käsitlusest Tere! Teile on saadetud Põlva Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Tiheasustusala või sarnase mõiste käsitlusest, mis on registreeritud 25.11.2020, numbriga 7-1/20-143-1. Vabandame, et dokumendi saatmine hilines. Viitega saatmise põhjustasid DHX kaudu saatmise tehnilised probleemid. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/ Kontaktinfo Põlva Vallavalitsus Kesk 15, 63308 Põlva Tel 799 9470 e-post: [email protected]