Notari leping nr 3053

Digitaalne originaaldokument. TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 3053 ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 üheksandal detsembril kahe tuhande kahekümnendal aastal (09.12.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Viimsi vald, Harju maakond (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Osaühing Ramsi VK, registrikood 10357298, asukoht Keskuse tee 1, Ramsi alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Steve Võsu, isikukood 38502116540, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla vahendusel, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Keskuse tee 1, Ramsi alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 24164 Holstre-Mõnnaste tee, Luiga küla, Viljandi vald, Viljandi maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 10268250 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 57002:002:0009, pindala 9,4200 ha, aadress 24164 Holstre-Mõnnaste tee, Luiga küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1 1.2.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 22.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6, 4.1 ja 6 ning lepingu lisadeks nr 2 olevatele plaanidele. 22.05.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.05.2020. Kohtunikuabi Jaan Unt. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (09.12.2020). 1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220731045 maakaabelliin 252 ehitusluba antud kinnisasi 221346867 Reovee kanalisatsioon ehitusluba antud kinnisasi 221346825 Veetorustik ehitusluba antud kinnisasi 1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018). 1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (maaparandushoiuala, ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda veekaitsevööndid, veekogu kallasrada, veekogu avalik kasutus, eesvoolu kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, tee avalik kasutus, kaitseala piiranguvöönd (ulatus: 522 m²; nähtus: kaitseala (Loodi looduspark)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval. 1.8. Lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus paikneb hoiuala piires ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmete kohaselt on loodusobjekti tüüp: kaitseala - maastikukaitseala, loodusobjekti nimetus: Loodi looduspark, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaameti Lõuna regioon, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas“ Viljandi maakonnavalitsuse määrus 09.11.1992 nr 413. 1.9. Lepingu esemeks II on aadressil 24165 Paistu-Holstre tee, Tömbi küla, Viljandi vald, Viljandi maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.10. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 10260750 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 2  57002:003:0020, pindala 7,1900 ha, aadress 24165 Paistu-Holstre tee, Tömbi küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.10.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.10.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 4.06.2020.a lepingu punktidele 3.5, 3.6, 4.1 ja 5 ning lisaks nr 2 olevale plaanile. 4.06.2020 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 12.06.2020. Kohtunikuabi Elle Lumiste. 2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 1581¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 08.07.2020. a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 8.07.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.07.2020. Kohtunikuabi Lii Hallikvee. 1.10.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.11. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (09.12.2020). 1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220712283 maakaabelliin 14 kasutusel kinnisasi 221346825 Veetorustik ehitusluba antud kinnisasi 1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018). 1.14. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas ranna või kalda piiranguvöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, tee avalik kasutus, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndid, III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval. 1.15. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme II koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste mälestiste kaitsevööndites: 1.15.1. 29.06.2006.a. arvele võetud ajaloomälestis: Paistu kalmistu (registri nr 27500) – „Ajutise kaitse alla võtmine“ peadirektori 28.11.2005 käskkiri nr A-43; „Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja 3  kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri käskkiri 29. juuni 2006 nr 215 (RTL, 07.07.2006, 53, 980); 1.15.2. 17.02.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Paistu pastoraadi kelder, 19. saj. (registri nr 14600) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 15.12.1997 määrus nr 79, (RTL 1998, 40/41, 191); „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 17. jaanuar 2006 käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181); 1.15.3. 17.02.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Paistu pastoraadi tall, 19. saj. (registri nr 14599) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 15.12.1997 määrus nr 79, (RTL 1998, 40/41, 191); „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 17. jaanuar 2006 käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181); 1.15.4. 17.02.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Paistu pastoraadi ait, 19.saj. (registri nr 14598) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 15.12.1997 määrus nr 79, (RTL 1998, 40/41, 191); „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 17. jaanuar 2006 käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181); 1.15.5. 17.02.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Paistu pastoraadi peahoone, 18. saj. (registri nr 14597) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 15.12.1997 määrus nr 79, (RTL 1998, 40/41, 191); „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 17. jaanuar 2006 käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181); 1.15.6. 17.02.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Paistu kirikuaed, 13.-19.saj. (registri nr 14596) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 15.12.1997 määrus nr 79, (RTL 1998, 40/41, 191); „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 17. jaanuar 2006 käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181); 1.15.7. 17.02.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Paistu kirik, 13.-19. saj. (registri nr 14595) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 15.12.1997 määrus nr 79, (RTL 1998, 40/41, 191); „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 17. jaanuar 2006 käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181); 1.15.8. 09.01.1998.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Kalmistu (registri nr 13272) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954); „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 17. jaanuar 2006 käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181); 1.15.9. 03.11.1997.a. arvele võetud ajaloomälestis: II maailmasõjas hukkunute ühishaud (registri nr 8433) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 37, (RTL 1997, 163/164, 917); „Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri käskkiri 29. juuni 2006 nr 215 (RTL, 07.07.2006, 53, 980). 1.16. Lepingu esemeks III on aadressil 52 Viljandi-Rõngu tee, Holstre küla, Viljandi vald, Viljandi maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.17. Lepingu ese III on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 10441950 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 57002:001:1170, pindala 19,1500 ha, aadress 52 Viljandi-Rõngu tee, Holstre küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.17.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.17.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 22.05.2020.a sõlmitud 4  lepingu punktidele 3.11, 3.12, 4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. 22.05.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.05.2020. Kohtunikuabi Jaan Unt. 1.17.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.18. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (09.12.2020). 1.19. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 221346867 Reovee kanalisatsioon ehitusluba antud kinnisasi 221346825 Veetorustik ehitusluba antud kinnisasi 1.20. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme III koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme III koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018). 1.21. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluva maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas maaparandushoiuala, ranna või kalda piiranguvööndid, ranna või kalda ehituskeeluvööndid, ranna või kalda veekaitsevöönd, eesvoolu kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, tee avalik kasutus, kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd (ulatus: 193 m²; nähtus: kaitseala (Loodi looduspark)), kaitseala piiranguvöönd (ulatus: 35013 m²; nähtus: kaitseala (Loodi looduspark)), muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (ulatus: 337 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht)), muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 4924 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht)), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval. 1.22. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme III koosseisu kuuluv maaüksus järgmise mälestise kaitsevööndis: 09.01.1998.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Asulakoht (registri nr 13274) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954). 1.23. Lepingu eseme III koosseisu kuuluv maaüksus paikneb hoiuala piires ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmete kohaselt on loodusobjekti tüüp: kaitseala - maastikukaitseala, loodusobjekti nimetus: Loodi looduspark, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaameti Lõuna regioon, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas“ Viljandi maakonnavalitsuse määrus 09.11.1992 nr 413. 1.24. Lepingu esemeks IV on aadressil 52 Viljandi - Rõngu tee, Holstre küla, Viljandi vald, Viljandi maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.25. Lepingu ese IV on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 262150 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 89801:001:0158, pindala 927 m², aadress 52 Viljandi - Rõngu tee, Holstre küla, 5  Viljandi vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.25.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.25.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 18.09.2012 lepingu punktidele 3 ja 4 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. Sisse kantud registriossa nr 3394639 21.09.2012; kinnistu jagamisel siia üle kantud. 5.02.2015 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.02.2015. Kohtunikuabi Ilona Kirm. 1.25.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.26. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (09.12.2020). 1.27. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme IV koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis), milline ei ole arestitud ega panditud ning millise suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 221346825 Veetorustik ehitusluba antud kinnisasi 1.28. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme IV koosseisu kuuluval maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. 1.29. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese IV arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.30. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme IV koosseisu kuuluva maaüksusega seotud mitmed kitsendused (sh avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, tee avalik kasutus, sideehitise kaitsevööndid), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval. Lepingu ese I, lepingu ese II, lepingu ese III ja lepingu ese IV edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole Õigustatud isikut informeerinud. 6 2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse. 2.1.4. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist. 2.1.6. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96 lõikes 3 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks. 2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemetele isiklike kasutusõiguste seadmine on otsustatud Maanteeameti teehoiudirektori peadirektori ülesannetes 03.12.2020.a. käskkirja nr 1-2/20/0983. 2.1.10. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a. käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr 1347 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist. 2.2.3. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust. 2.2.4. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ega tema volitusi tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping, ja tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks (sh käesoleva lepingu sõlmimine ei välju Õigustatud isiku igapäevase majandustegevuse raamest). 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks 7  saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I, lepingu esemele II, lepingu esemele III ja lepingu esemele IV isiklike kasutusõiguste seadmisega ei kahjustata vastavalt punktides üks kaks kaks (1.2.2), üks kümme kaks (1.10.2), üks seitseteist kaks (1.17.2) ja üks kakskümmend viis kaks (1.25.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve. 2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.4. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt. 3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus I), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel vee- ja kanalisatsioonitorustikke (edaspidi nimetatud ka tehnorajatis või tehnovõrk), kasutada neid sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud roosa viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I). 3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10268250 sissekandmisel esimese vaba järjekoha. 3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus II), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel veetorustikku (edaspidi nimetatud ka tehnorajatis või tehnovõrk), kasutada seda sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud selle ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval neljal (4) plaanil tähistatud roosa viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II). 3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10260750 sissekandmisel esimese vaba järjekoha. 3.7. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele III tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus III), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme III koosseisu kuuluval 8  maaüksusel vee- ja kanalisatsioonitorustikke (edaspidi nimetatud ka tehnorajatis või tehnovõrk), kasutada neid sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.8. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset III käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval neljal (4) plaanil tähistatud roosa viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala III). 3.9. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele III seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10441950 sissekandmisel esimese vaba järjekoha. 3.10. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele IV tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus IV), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme IV koosseisu kuuluval maaüksusel kanalisatsioonitorustikku ja kaevu (edaspidi nimetatud ka tehnorajatis või tehnovõrk), kasutada neid sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.11. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset IV käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 4 oleval plaanil tähistatud roosa viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala IV). 3.12. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele IV seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 262150 sissekandmisel esimese vaba järjekoha. Isiklik kasutusõigus I, isiklik kasutusõigus II, isiklik kasutusõigus III, isiklik kasutusõigus IV eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused. Kasutusõiguse ala I, kasutusõiguse ala II, kasutusõiguse ala III, kasutusõiguse ala IV eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad. 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks. 4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule. 4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi. 4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate 9  õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist. 4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest. Muud kokkulepped 4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta. 4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha. 4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid. 4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest. 4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. 4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega. 4.9. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Reaalprojekt OÜ poolt koostatud projektile nr 20029 „Holstre küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Tööprojekt“ Holstre küla, Viljandi vald, Viljandi maakond. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 4.9.1. Riigiteel nr 24165 Paistu-Holstre km 0,000-5,086 teostati teekatendi pindamise töid 2018. a. Tööle kehtib garantii. Teelõigul tuleb säilitada olemasolev olukord. Juhul kui teekate saab tööde käigus garantiiperioodi jooksul kahjustusi, tuleb teekatend taastada olemasoleva katte asendamisega TAB-12 kihiga vastavalt juhisele „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314. 4.9.2. Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu teelõik km 7,000-22,098 on rekonstrueerimistööde objekt Teehoiukavas. Ehitustööde algus on kavandatud 03.05.2021 Maanteeameti poolne kontaktisik on Lääne teehoiu osakonna ehituse projektijuht Ott Joala [email protected]. 4.9.3. Kui tehnovõrk on paigaldatud kooskõlastatud projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ning takistab riigiteel täiemahuliste teehoiutööde, sealhulgas kavandatud ehitustööde teostamist, korraldab tehnovõrgu omanik tehnorajatise ümber paigutamise kokkulepitud tähtajaks omal kulul hiljemalt 2 kuu jooksul Maanteeameti poolt teavitatud tehnorajatise ümbertõstmise või -ehitamise vajadusest. 10 4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu. 4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega I koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 10268250 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Osaühing Ramsi VK (registrikood 10357298) kasuks vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 09.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega II koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 10260750 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Osaühing Ramsi VK (registrikood 10357298) kasuks veetorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 09.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 2 olevale neljale (4) plaanile. 5.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme III isikliku kasutusõigusega III koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 10441950 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Osaühing Ramsi VK (registrikood 10357298) kasuks vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 09.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele 11  kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 3 olevale neljale (4) plaanile. 5.4. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme IV isikliku kasutusõigusega IV koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 262150 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Osaühing Ramsi VK (registrikood 10357298) kasuks kanalisatsioonitorustiku ja kaevu ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 09.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. 6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal. 6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali. 6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. 12 Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute tõestamisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 62,00 eurot. Käibemaks 12,40 eurot. Kokku 74,40 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele III isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele IV isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Mati Meeliste allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Steve Võsu allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt 13  LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja. 4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal 14  tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või - rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest. 13. Vastavalt ehitusseadustiku § § 74 lg 1 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. 14. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005.a. määrusega nr 76 (RTL 2005, 123, 1949) § 2 lõikele 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus 15  torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m. 15. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 17. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 18. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed. Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana 16  Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Riigi omandis maa, volitatud asutus Maanteeamet 24164 Holstre-Mõnnaste tee (57002:002:0009) M 1:1000 LEHT 1/1 V1 V1 km 0,16 V11 KS km 0,25 1 KS K1 V1 V1S1 K km 0,21 V1 1 KS V1 km 0,19 1 KS V1 km 11,06 VK1S1 VK1S1 KV1S 1 1 TINGMÄRGID: KS V1 1 KS km 11,06 V1 V1 Projekteeritud veetorustik koos veekaevuga V1 1 Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru koos vaatluskaevuga km 0,02 KS K1 KS1 Projekteeritud survekanalisatsioon 1 KS Projekteeritud otsakork KS V1 1 V1 1 Projekteeritud siiber KS km 0,02 KVS11 Projekteeritud liitumispunkt - maakraan või vaatluskaev km 0,01 Isikliku kasutusõiguse ala 1 KS KVS1 1 V1 Projekteeritud reovee pumpla KVS1 1 Katastriüksuse piir vastavalt moodustamise viisile KS 1 RAJATISE TEHNILISED ANDMED: V1 KASUTUSÕIGUSE ALA SUURUS 685 m² KASUTUSÕIGUSE ALALE RAJATAVATE TORUSTIKE PIKKUS KOKKU 462 m KASUTUSÕIGUSE ALA LAIUS: TORUSTIKU VÄLISSEINAST 1,0 m 1 KS V1 KOOSTAS: MAIA-MARI ROASTO (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR P20029) A3  Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Riigi omandis maa, volitatud asutus Maanteeamet 24165 Paistu-Holstre tee (57002:003:0020) M 1:500 LEHT 1/4 V1 V1 V1 KVS11 km 5,05 V1 KVS11 KVS11 VK1S1 KVS1 1 TINGMÄRGID: V1 Projekteeritud veetorustik koos veekaevuga KS1 Projekteeritud survekanalisatsioon Projekteeritud otsakork Projekteeritud siiber Projekteeritud liitumispunkt - maakraan või vaatluskaev Isikliku kasutusõiguse ala Katastriüksuse piir vastavalt moodustamise viisile RAJATISE TEHNILISED ANDMED: KASUTUSÕIGUSE ALA SUURUS 903 m² KASUTUSÕIGUSE ALALE RAJATAVATE TORUSTIKE PIKKUS KOKKU 493 m KASUTUSÕIGUSE ALA LAIUS: TORUSTIKU VÄLISSEINAST 1,0 m KOOSTAS: MAIA-MARI ROASTO (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR P20029) A4 Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Riigi omandis maa, volitatud asutus Maanteeamet 24165 Paistu-Holstre tee (57002:003:0020) M 1:500 LEHT 2/4 KVS11 km 4,93 KVS11 V1 KVS11 km 4,93 KVS11 KVS11 km 4,97 KVS11 TINGMÄRGID: V1 Projekteeritud veetorustik koos veekaevuga K1 Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru koos vaatluskaevuga KS1 Projekteeritud survekanalisatsioon Projekteeritud otsakork Projekteeritud siiber Projekteeritud liitumispunkt - maakraan või vaatluskaev Isikliku kasutusõiguse ala Katastriüksuse piir vastavalt moodustamise viisile RAJATISE TEHNILISED ANDMED: KASUTUSÕIGUSE ALA SUURUS 903 m² KASUTUSÕIGUSE ALALE RAJATAVATE TORUSTIKE PIKKUS KOKKU 493 m KASUTUSÕIGUSE ALA LAIUS: TORUSTIKU VÄLISSEINAST 1,0 m KOOSTAS: MAIA-MARI ROASTO (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR P20029) A4  Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Riigi omandis maa, volitatud asutus Maanteeamet 24165 Paistu-Holstre tee (57002:003:0020) M 1:500 LEHT 3/4 K1 km 4,80 km 4,79 V1 V1 V1 km 4,80 V1 V1 K1 V 1 TINGMÄRGID: V1 Projekteeritud veetorustik koos veekaevuga K1 Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru koos vaatluskaevuga Projekteeritud otsakork Projekteeritud siiber Projekteeritud liitumispunkt - maakraan või vaatluskaev Isikliku kasutusõiguse ala Katastriüksuse piir vastavalt moodustamise viisile RAJATISE TEHNILISED ANDMED: KASUTUSÕIGUSE ALA SUURUS 903 m² KASUTUSÕIGUSE ALALE RAJATAVATE TORUSTIKE PIKKUS KOKKU 493 m KASUTUSÕIGUSE ALA LAIUS: TORUSTIKU VÄLISSEINAST 1,0 m KOOSTAS: MAIA-MARI ROASTO (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR P20029) A4  1 V1 K km 4,79 Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan V1 K1 Riigi omandis maa, volitatud asutus Maanteeamet V1 24165 Paistu-Holstre tee (57002:003:0020) M 1:1000 K1 V LEHT 4/4 1 km 4,74 K1V1 V1 K1 km 4,71 K V11 K11 V K11 V V1 VK11 KV11 V1 V1 V1 K1 km 4,66 V1 K1 V1 K1 km 4,60 V1 TINGMÄRGID: K1 V1 V1 Projekteeritud veetorustik koos veekaevuga km 4,57 K1 Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru koos vaatluskaevuga K1 V1 Projekteeritud otsakork V11 Projekteeritud siiber K1 Projekteeritud liitumispunkt - maakraan või vaatluskaev V1 K1 Isikliku kasutusõiguse ala km 4,54 Katastriüksuse piir vastavalt moodustamise viisile K1 K1 RAJATISE TEHNILISED ANDMED: KASUTUSÕIGUSE ALA SUURUS 903 m² V1 KASUTUSÕIGUSE ALALE RAJATAVATE TORUSTIKE PIKKUS KOKKU 493 m K1 KASUTUSÕIGUSE ALA LAIUS: TORUSTIKU VÄLISSEINAST 1,0 m KOOSTAS: MAIA-MARI ROASTO (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR P20029) K1 km 4,51 A3  Isiskliku kasutusõigusega koormamise plaan Riigi omandis maa, volitatud asutus Maanteeamet 52 Viljandi-Rõngu tee (57002:001:1170) M 1:500 LEHT 1/4 km 10,73 K1 km 10,73 V1 K1 K1 V1 TINGMÄRGID: V1 Projekteeritud veetorustik koos veekaevuga K1 Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru koos vaatluskaevuga Projekteeritud otsakork Projekteeritud siiber Projekteeritud liitumispunkt - maakraan või vaatluskaev Isikliku kasutusõiguse ala RAJATISE TEHNILISED ANDMED: KASUTUSÕIGUSE ALA SUURUS 738 m² KASUTUSÕIGUSE ALALE RAJATAVATE TORUSTIKE PIKKUS KOKKU 380 m KASUTUSÕIGUSE ALA LAIUS: TORUSTIKU VÄLISSEINAST 1,0 m KOOSTAS: MAIA-MARI ROASTO (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR P20029) A4  Isiskliku kasutusõigusega koormamise plaan Riigi omandis maa, volitatud asutus Maanteeamet 52 Viljandi-Rõngu tee (57002:001:1170) LEHT 2/ 4 M 1:500 V1 V1 km 11,01 V1 V1 V1 V1 KVS11 KVS11 V1 VK1S1 km 11,01 KVS1 1 TINGMÄRGID: V1 Projekteeritud veetorustik koos veekaevuga K1 Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru koos vaatluskaevuga KS1 Projekteeritud survekanalisatsioon Projekteeritud otsakork Projekteeritud siiber Projekteeritud liitumispunkt - maakraan või vaatluskaev Isikliku kasutusõiguse ala Katastriüksuse piir vastavalt moodustamise viisile RAJATISE TEHNILISED ANDMED: KASUTUSÕIGUSE ALA SUURUS 738 m² KASUTUSÕIGUSE ALALE RAJATAVATE TORUSTIKE PIKKUS KOKKU 380 m KASUTUSÕIGUSE ALA LAIUS: TORUSTIKU VÄLISSEINAST 1,0 m KOOSTAS: MAIA-MARI ROASTO (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR P20029) A4  Isiskliku kasutusõigusega koormamise plaan Riigi omandis maa, volitatud asutus Maanteeamet 52 Viljandi-Rõngu tee (57002:001:1170) M 1:500 LEHT 3/ 4 KVS1 km 11,06 1 KV1S 1 1 KS km 11,06 V1 KS 1 V 1 KVS11 TINGMÄRGID: V1 Projekteeritud veetorustik koos veekaevuga KS1 Projekteeritud survekanalisatsioon Projekteeritud otsakork Projekteeritud siiber Projekteeritud liitumispunkt - maakraan või vaatluskaev Isikliku kasutusõiguse ala Katastriüksuse piir vastavalt moodustamise viisile RAJATISE TEHNILISED ANDMED: KASUTUSÕIGUSE ALA SUURUS 738 m² KASUTUSÕIGUSE ALALE RAJATAVATE TORUSTIKE PIKKUS KOKKU 380 m KASUTUSÕIGUSE ALA LAIUS: TORUSTIKU VÄLISSEINAST 1,0 m KOOSTAS: MAIA-MARI ROASTO (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR P20029) A4  Isiskliku kasutusõigusega koormamise plaan Riigi omandis maa, volitatud asutus Maanteeamet 52 Viljandi-Rõngu tee (57002:001:1170) M 1:1000 LEHT 4/4 V1 V1 V1 V1 km 11,46 V1 V1 km 11,43 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 km 11,15 V1 1 KS V1 1 KS V1 V1 1 KS 1 KS TINGMÄRGID: V1 V1 1 KS V1 Projekteeritud veetorustik koos veekaevuga km 11,16 KS1 Projekteeritud survekanalisatsioon 1 Projekteeritud otsakork KVS1 1 KS Projekteeritud siiber 1 KVS1 Projekteeritud liitumispunkt - maakraan või vaatluskaev 1 KS Isikliku kasutusõiguse ala 1 KS Katastriüksuse piir vastavalt moodustamise viisile KVS11 KS 1 RAJATISE TEHNILISED ANDMED: KASUTUSÕIGUSE ALA SUURUS 738 m² 1 1 V KASUTUSÕIGUSE ALALE RAJATAVATE TORUSTIKE PIKKUS KOKKU 380 m KS KASUTUSÕIGUSE ALA LAIUS: TORUSTIKU VÄLISSEINAST 1,0 m KOOSTAS: MAIA-MARI ROASTO (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR P20029) A3  Isiskliku kasutusõigusega koormamise plaan Riigi omandis maa, volitatud asutus Maanteeamet 52 Viljandi-Rõngu tee (89801:001:0158) M 1:500 LEHT 1/1 km 10,73 km 10,73 K1 V1 K1 K1 K1 V1 TINGMÄRGID: V1 Projekteeritud veetorustik koos veekaevuga K1 Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru koos vaatluskaevuga Projekteeritud otsakork Projekteeritud siiber Projekteeritud liitumispunkt - maakraan või vaatluskaev Isikliku kasutusõiguse ala RAJATISE TEHNILISED ANDMED: KASUTUSÕIGUSE ALA SUURUS 10 m² KASUTUSÕIGUSE ALALE RAJATAVATE TORUSTIKE PIKKUS KOKKU 5 m KASUTUSÕIGUSE ALA LAIUS: TORUSTIKU VÄLISSEINAST 1,0 m KOOSTAS: MAIA-MARI ROASTO (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR P20029) A4