Tartumaa Luunja vald Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering

Päästeamet 11.12.2020 nr 7-2/1766 Maanteeamet Terviseamet Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Vastavalt planeerimisseadusele § 133 lg 1 esitame Teile kooskõlastamiseks Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneeringu eelnõu (lisa 1). Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse elamumaa kinnistust Timmi tee 14 kaks krunti: üksikelamu maa krunt ning tee ja tänava maa krunt. Elamukrundile suurusega 2076 m² antakse ehitusõigus üksikelamu ja abihoone rajamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 305 m² ja kõrgusega kuni 8 m põhihoone ja 5 m abihoone. Hoonetele on ette nähtud ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Tee krundile on kavandatud juurdepääsutänav planeeritavale uuele ehituskrundile ning ka Timmi tee 14a kinnistule pääsuks. Planeering on kooskõlas Luunja valla üldplaneeringuga. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Karjus planeeringute nõunik 7417217, [email protected] Lisa 1: Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneeringu eelnõu. Puiestee tn 14 Telefon 741 7319 [email protected] Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee 62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283  Versioon 09.12.2020 /// Töö nr 19003491 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 19003491 Tartu 2020 Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363) Piret Kukrus Töö koostamisest huvitatud isik Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering Sisukord A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ..........................................5 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................7 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................... 9 3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .................................................................................................9 3.2 Krundi hoonestusala...........................................................................................................................9 3.3 Krundi ehitusõigus ..............................................................................................................................9 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 10 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 10 3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 11 3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 11 3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 12 3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................... 12 3.7.3 Soojavarustus ............................................................................................................................... 12 3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 13 3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 14 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.................................................................................... 15 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 15 3.11 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 22 3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 23 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 25 C - JOONISED .......................................................................................................... 27  Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 5 A - SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Luunja Vallavolikogu 27.02.2020 otsus nr 3 Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi Timmi tee 14 maaüksusele ehitusõiguse andmiseks üksikelamu ja abihoone ehitamiseks. Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 22.12.2005 otsusega nr 13-7 kehtestatud Pärna kinnistu detailplaneering. Käesolev planeeringuala asub kehtiva detailplaneeringuga kavandatud Pärna krundi (7 089 m²) maa-alal, hõlmates sellest 3 007 m² suuruse ala (tänane Timmi tee 14). Pärna krundile on kehtiva detailplaneeringuga antud ehitusõigus olemasolevate hoonete renoveerimiseks. Detailplaneeringu kohane Pärna krunt on Luunja Vallavalitsuse 07.02.2018 korraldusega nr 44 jagatud kaheks elamumaa katastriüksuseks: Ridaküla tee 4 ja Timmi tee 14. Luunja Vallavalitsuse 11.07.2018 korraldusega nr 259 on Timmi tee 14 katastriüksus jagatud omakorda kaheks eraldi katastriüksuseks (Timmi tee 14 ja Timmi tee 14a). Timmi tee 14 kinnistul ehitusõigus hoonete ehitamiseks puudub. Planeerimisseaduse § 140 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega alal kehtiv detailplaneering planeeringuala ulatuses kehtetuks. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Tartu Geodeesia OÜ poolt märtsis 2020 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr TG115). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Arvestades paiknemist tugimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska ääres, on lahendusele antud eksperthinnang (OÜ Hendrikson & Ko, 2019, projektijuht Veiko Kärbla). Eksperthinnang koos järeldustega on esitatud peatükis 3.10. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas. 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs Planeeringualaks on maaüksus Timmi tee 14 (kt 43201:001:1840) pindalaga 3 007 m², sihtotstarve on elamumaa 100%. 6 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering Planeeringuala asub Luunja vallas Lohkva külas tugimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska ääres Tartu linna piirist ca 600 m kaugusel. Timmi tee 14 on hoonestamata ja seda läbib tee tagamaks juurdepääsu Timmi tee 14a maaüksusele. Juurdepääs Timmi tee 14 maaüksusele toimub alates avaliku kasutusega Kaalukoja teest (tee nr 4320072) mööda Timmi teed (katastriüksused Kaalukoja tee 1 (kt 43201:001:1171, elamumaa 100%), Timmi tee (kt 43201:001:1169, transpordimaa 100%) ja Timmi tee L2 (kt 43201:001:1782, transpordimaa 100%)). Timmi tee on avalikkusele ligipääsetav eratee. Planeeringuala läbivad elektri madalpinge maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini) ning ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud (kaitsevöönd torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 m). Nimetatud tehnovõrkudele on seatud servituudid (kantud kinnistusraamatusse). Planeeringualale ulatub tugimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska 50 m kaitsevöönd 1. Planeeringualal kehtiva Luunja Vallavolikogu 22.12.2005 otsusega nr 13-7 kehtestatud Pärna kinnistu detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus pereelamute ehitamiseks. Täisehituseks on kavandatud 15%-20% planeeritud krundi pindalast. Määratud on ka räästa suurim lubatud kõrgus maapinnast, milleks on 3,5 m. Hooneid on valdavalt lubatud ehitada kaks (üks põhi- ja üks abihoone). Planeeritud teemaa (praeguse Timmi tee) lõppu, Tartu- Räpina-Värska tugimaantee poolsele alale on planeeritud ümberpööramiskoht. Välisviimistlusmaterjalina on lubatud kasutada kombineerituna kivi, laudvoodrit, fassaadivineeri, klaasi, krohvi; katusekate peab olema tumedat tooni kas katusekivi, profiilplekk või soomusruberoid. Katusekalde vahemikuks on määratud 20-30 kraadi. Planeeritud tänavamaale on ette nähtud 5 m laiune sõidutee koos ühepoolse 2 m laiuse kõnniteega. Timmi tee 14 maaüksuse põhjapiiriga piirneb Luunja Vallavolikogu 24.04.2014 otsusega nr 25 kehtestatud Lohkva külas Marguse kinnistu (Ridaküla tee 6) detailplaneering. Nimetatud planeeringuga on Marguse kinnistu jaotatud seitsmeks krundiks ja määratud ehitusõigus lisaks olemasolevale Marguse elamukompleksile kuue uue pereelamu, sh koos abihoonega, ehitamiseks. Hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks on ette nähtud 250 m². Katusekalde vahemikuks on planeeritud 15-30 kraadi. Välisviimistluses on lubatud kasutada telliskivi, maakivi, laudvoodrit, fassaadivineeri, klaasi, krohvi. Keelatud on plastvooder, vooderduseta palk, värvkatteta plekk, viimistluskatteta betoon ja gaasbetoon. Katusekatteks võib kasutada katuseplekki, soomusruberoidi või katusekivi. Kruntidele juurdepääsuks on kavandatud 5 m laiune sõidutee koos ühepoolse 2 m laiuse kõnniteega. Pärna kinnistu detailplaneeringus ette nähtud on valdavalt välja ehitatud; Marguse kinnistu detailplaneering on käesolevaks hetkeks ellu viidud osaliselt (kõik planeeritud krundid ei ole hoonestatud). Kehtiva Pärna kinnistu detailplaneeringu muutmiseks uue detailplaneeringu koostamine olemasolevale elamumaa katastriüksusele ehitusõiguse määramiseks on põhjendatud, kuna Timmi tee 14 maaüksuse suurus vastab üldplaneeringu nõuetele ning piirkonnas väljakujunenud krundistruktuurile. Maaüksuse hoonestamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist, ebaproportsionaalselt väikeseid krunte ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületata eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Piirkonnas on välja kujunenud tehniline taristu, sh teedevõrk ja tehnovõrgud. Timmi tee 14 elamumaa katastriüksuse arendamisel tihendatakse olemasolevat asustust selle iseloomulikku mustrit järgides ja olemasolevat taristut (teed, tehnovõrgud) kasutades. Selge teedevõrgu kujundamiseks tuleb Timmi tee 14 katastriüksusest moodustada eraldi 1 Luunja valla üldplaneeringu alusel, ehitusseadustiku kohane kaitsevöönd on 30 m. Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 7 transpordimaa kunt ja siduda see Timmi tee ja Timmi tee L2 katastriüksustega ühtseks tänavamaaks. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada tugimaanteest nr 45 Tartu-Räpina-Värska lähtuvate mõjutustega (hoonestusala piiramine, liiklusmüra leevendavad meetmed) ja vajadusega tagada juurdepääs naaberkatastriüksusele Timmi tee 14a. Planeeringu elluviimise positiivse mõjuna saab välja tuua, et kui Luunja Vallavalitsuse 07.02.2018 korraldusega nr 44 ja 11.07.2018 korraldusega nr 259 moodustatud Timmi tee 14 ja Timmi tee 14a katastriüksused ei oma tupiktee lõpus ümberpööramiskohta ja puudub vajalik väline tuletõrje veevõtukoht, siis planeeringuga on nimetatute osas antud lahendus. Planeeringuala paiknemine on vaadeldav joonisel nr 1. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2. 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2018) ja Luunja valla üldplaneering (2008). Maakonnaplaneeringu kohaselt, vt skeem 1, jääb planeeringuala olemasoleva tiheasumi alale. Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos nende võimaliku laienemisalaga. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei kuulu planeeringuala rohelise võrgustiku toimimise tagamise alade hulka. Skeem 1. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringust 2030+. Planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud musta täpiga. Olemasolev tiheasum on tähistatud tumedama oranžiga. Luunja valla üldplaneeringu kohaselt, vt skeem 2, on planeeringualal maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa (väikeelamud). 8 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering Skeem 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Planeeringuala on tähistatud sinise ovaaliga. Kollase tooniga on tähistatud elamumaa, EV tähistab väikeelamute maad. Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasustusalale (vt skeem 3), kus krundi minimaalne lubatud suurus on 1 000 m². Tiheasustatud aladele ehitise rajamiseks tuleb keskkonnakaitselistel kaalutlustel enne hoone kasutuselevõtmist liituda ühisveevärgi- ja reoveesüsteemiga. Ehitamisel tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee poole. Skeem 3. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist. Planeeringuala on tähistatud sinise ovaaliga. Roosa tooniga tooniga on tähistatud tiheasustusala. Planeeritud lahenduse koostamisel on arvestatud ja järgitakse varem planeeritud detailplaneeringute ja strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. Planeeritud lahendus on toodud peatükis 3. Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 9 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Timmi tee 14 maaüksusest kaks krunti: üksikelamu maa krunt nr 1 ning tee ja tänava maa krunt nr 2. Kruntide moodustamine ja pindalad on nähtavad joonisel nr 3. 3.2 Krundi hoonestusala Krundi hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades tuleohutusnõudeid ja tugimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska 30 m kaitsevööndit (vt ka mürahinnangut ptk-s 3.10). Hoonestusala on määratud ühtsena nii maapealse kui võimaliku maa-aluse hoonestuse rajamiseks. Krundi hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni. Hoonestusalasse võib rajada parkimisala ja istutada puid ning põõsaid. Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3. 3.3 Krundi ehitusõigus Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Ehitusõiguse kohaselt nähakse krundil nr 1 ette üksikelamu ja abihoone ehitamine; krunt nr 2 on moodustatud tänava (Timmi tee) maa-alaks. Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukrundil lubatud täiendavalt kasvuhoonete, varjualuste jmt rajatiste ning kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m² suuruste väikehoonete püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka). Krundi nr 1 kasutamise sihtotstarve on üksikelamu maa 2 ja krundi nr 2 kasutamise sihtotstarve on tee ja tänava maa; neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed on vastavalt elamumaa ja transpordimaa 3. Ehitusõigusega lubatud hoonestus, sh võimalikud rajatised ja väikehooned tuleb püstitada hoonestusala piirides. 2 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 3 Maakatastriseaduse § 181 10 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritud elamukrundile ja naaberkatastriüksusele Timmi tee 14a on ette nähtud planeeritud tee ja tänava maa krundilt nr 2. Piirkonnas varem planeeritud tänavamaa on lahendatud 5 m sõidutee ja 2 m laiuse ühepoolse kõnniteega. Nimetatud parameetritega tänavamaa planeerimise nõue on esitatud ka käesoleva planeeringu algatamisel lähteseisukohtades (p 9.10.2). Kuna Timmi tee 14 maaüksusele juurdepääsu tagav Timmi tee L2 katastriüksuse (kt 43201:001:1782) laius on ca 6-6,4 m, mis ei võimalda 5 m laiuse sõidutee ja 2 m laiuse kõnnitee rajamist ning Timmi tee 14 maaüksust läbivad juba varem rajatud elektri maakaabelliin ning vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mille asukohtadega tuleb tänavamaa elementide kavandamisel arvestada, ei ole võimalik lähteseisukohtades esitatud nõuet täita. Krundile nr 2 on planeeritud ca 4 m laiune sõidutee koos vahetult selle kõrvale jääva ca 1,5 m laiuse kõnniteega. Sõidutee lõppu on planeeritud ümberpööramiskoht ja juurdepääsu asukoht Timmi tee 14a maaüksusele. Planeeritud tee (krundi nr 2 maa-ala) on ette nähtud avaliku kasutusega. Elamukrundi parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, nähes ette vähemalt kolm kohta krundil. Parkimiskohtade täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus, kui on teada hoonestuse paiknemine. Krundile nr 1 juurdepääsu põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Joonisel näidatud lahendust on lubatud piirneva planeeritud krundi nr 2 ulatuses muuta/täpsustada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse paiknemisest. 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav . Elamukrundi nr 1 olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded: Korruselisus: kuni kaks; Katusetüüp: põhihoonel viil-, kelp- või poolkelpkatus, abihoonel viil-, kelp-, poolkelp või ühepoolse kaldega katus; Katusekalded: põhihoonel 15-30 kraadi, abihoonel vaba; Katuseharja suund: risti või paralleelne krundile nr 2 planeeritud teega; Katusekattematerjalid*: plekk, kivi, sindel, asbestivaba eterniit; Välisviimistlusmaterjalid*: kivi, laudvooder, fassaadivineer, klaas, krohv (ka kombineeritult); Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata; +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades, et sokli kõrgus on kuni 60 cm. *Ühe krundi elamukompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku). Elamu fassaad tuleb kavandada Timmi tee poole. Elamu ruumijaotuse projekteerimisel arvestada ptk-s 3.10 toodud liiklusmüra leevendavate meetmetega (vt lk 22). Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 11 Arvestades ptk-s 3.10 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid. 3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine Planeeringualal ei kasva säilitamist nõudvat haljastust. Arhitektuurse projekti alusel on lubatud hoonestuse, teede ja parkimisala rajamiseks ning õueala kujundamisele ette jäävad puud likvideerida. Tänavamaal on lubatud vajadusel likvideerida krundi nr 2 lõunapiirile jääva heki osa, et võimaldada kitsal tänavamaal lume ladustamist. Eelistada tuleb heki säilimist, st kui lume ladustamine on võimalik hekki likvideerimata (hekki kahjustamata), tuleb seda teha. Krundisisene uushaljastus lahendatakse vastavalt krundi omaniku soovile. Vähemalt 10% elamukrundi territooriumist peab olema kõrghaljastatud. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega. Elamukrunt on lubatud piirata kõikidest külgedest. Piirde kõrgus 1,2-1,5 m. Vähemalt tänavapoolne piire tuleb kavandada kas hoonestuse arhitektuurse lahendusega sobiv ja läbi nähtav või arvestades, et krunt jääb maantee äärde, kasutada piirdena hekki. Naaberkruntide omavahelistel piiridel on lubatud kasutada võrkaeda (kooskõlastada piirinaabriga aia tüüp ja kõrgus). Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletav kogumiskonteiner. Konteiner peab asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteineri võib paigutada ka jäätmemajja või varjualuse alla. Jäätmemaja puhul tuleb arvestada, et selle asukoht peab hoonestusest jääma vähemalt 8 m kaugusele. Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab olemasoleva pinnase reljeefiga). Lubatud on tasandamine ja tõsta võib ainult hoonealust maapinda kuni 1 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsuse ning piirnaabriga on lubatud eeltoodust erinevad lahendused. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse asukohast. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkruntidele ja -kinnistutele ning tänava alale. 3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Planeeringualale on kavandatud üksikelamu, mis vajab elektri- ja veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine. Võimalik on liitumine ka sideoperaatoriga. Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonistel nr 1 ja 3. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel tuleb arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega. 12 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Timmi tee 14 krundi veeühendus on planeeritud varasemalt krundi tarbeks rajatud olemasoleva veeühendustoru kaudu. Kõik krundile kavandatavad hooned tuleb veega varustada ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Timmi tee 14 krundi reovee eesvooluks on planeeritud krundi tarbeks rajatud olemasolev kanalisatsiooni ühendustorustik. Kuna suuri kõvakattega pindu alale ei planeerita, puudub eeldatavalt vajadus sademevee kogumiseks. Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada oma krundi piires. Sademevett on soovitav ka korduvkasutada. Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada. Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning naaberkinnistutele ja tee alale on rangelt keelatud. 3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus Elektrivarustuse lahendamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 347474. Planeeringuala läbib Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektri madalpinge maakaabelliin. Elamu elektrivarustuse kindlustamine on võimalik Piho 10/0,4 kV alajaama F3 baasil. Timmi tee 14 maaüksuse liitumiseks Elektrilevi OÜ-ga tuleb projekteerida ja ehitada liitumiskilbist LK159243 peakaitsmega 3x16 A 0,4 kV maakaabelliin hoonestuseni (liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab tarbija oma vajadustele vastava liini). Olemasolev maakaabelliin jääb osaliselt kavandatud sõidutee ümberpööramiskoha alla. Sõidutee alla jääv maakaabelliin tuleb ümber ehitada 750 mm kaitsetorusse ja viia 1 m sügavusele. Võimalusel on lubatud kasutada ka taastuvenergia lahendusi, nt päikesepaneele. Planeeritud krundi nr 2 tänava maa-alale on ette nähtud tänavavalgustus planeeritud kõnnitee poolsel küljel. Kuna olemasolevalt puudub lähipiirkonnas tänavavalgustus, võib vajadusel ühtse süsteemi rajamisel käesoleva planeeringu lahendust muuta. Tänavavalgustuse toide lahendada projekteerimisel kogu tänavamaa (Timmi tee) valgustusprojekti koostamisel. Krundi sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimisel vastavalt krundiomaniku soovidele ja vajadustele. 3.7.3 Soojavarustus Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus. Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 13 3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus Sideühenduse lahendamisel on Telia Eesti tehnilised tingimused nr 33650565 ja ELASA tehnilised tingimused nr TT1024TR. Sidevarustuse liitumispunktiks on planeeritud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidekaev 080K84 (vt joonis nr 1), milles jätkumuhv 080M47. ELA SA sidetrassile tuleb paigaldada pealt paigaldatav sidekaev (Vesimentor), kaevu tähis on 080YK06 (vt joonis nr 3). ELA SA’le kuuluva sidekaevu paigaldamine Maanteeameti teemaale võib toimuda vaid kooskõlastatult Maanteeametiga. Juhul, kui kaevu paigaldamine ELA SA sidetrassile ei ole Maanteeameti poolt lubatud, siis tuleb paigaldada kaev ELA SA sidetrassi kõrvale. Rajada sidetoru sidekaevuni 080YK06. Katkestada paigaldatud sidekaevus 080YK06 või selle kõrval ELA SA 4-avalise multitoru 2. mikrotoru (oranž). Kaevu 080YK06 paigaldamisel ELA SA sidetrassi kõrvale pikendada ELA SA katkestatud oranže mikrotorusid 4-avalise multitoruga paigaldatud sidekaevuni. Ühendada katkestatud oranžid mikrotorud paigaldatud multitoru mikrotorudega 2 (oranž) ja 4 (pruun). Mikrotorud 1 ja 3 sulgeda hermeetiliselt. Torujätkude tähised on 080L01YH09YR01 ja 080L01YH09YR02. Vähemalt 24-kiuline kaabel puhuda sidekaevude 080K84 ja 080YK06 vahelise 4-avalise multitoru 2. mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 080L01YH09. Sidekaevust 080YK06 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta. Sidekaevu 080K84 jätta kaablivaru 15 m ja sidekaevu 080YK06 jätta kaablivaru 30 m. Paigaldatud sidekaev 080YK06, ELA SA sidetrassi ja paigaldatud sidekaevu vaheline 4-avaline multitoru (juhul, kui on paigaldatud), ELA SA sidekaevudes ja mikrotorus olev kaabel jääb kuuluma ELA SA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 080YK06 kaevusein. Väljaspoole olemasolevat kasutusala jääv ELA SA sidetrass (sh sidekaev) seadustada ELA SA kasuks. Tööde teostamine ELA SA sidevõrgus võib toimuda vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul. Juhul, kui Maanteeameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le. Kaabli ühendamiseks jätkumuhvi 080M47 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt klienditellimus KLT. Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). ELA SA sidetrassile paigaldatud sidekaevu ELA SA nõuetekohane teostusjoonis ning kaabli- ja toruskeem edastada ELA SA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel. ELA SA elektroonilise sidevõrgu säilimiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada järgnevaga:  Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (elektroonilise side seadus, peatükk 11).  Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitsi.  Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.  Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.  Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded vastav 14 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks: - mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 m ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 m; - mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; - puude istutamine ja langetamine; - vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine; - pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine; - muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga. Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist (LUN/Luunja jaam/) objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Paigaldada ELASA trassile sidekaev. Paigaldada ELASA jätkust 080M47 24-kiuline puhutav kaabel kuni planeeritud sidekaevuni. Planeeritud sidekaevu paigaldada 1/16 splitter. Splitterist alates paigaldada 4-kiuline metalliga kaabel kuni hooneni. Otsastada kaabel. 3.8 Tuleohutus Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ning Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812-6:2012/A2:2017). Planeeringuala tegevus liigitub tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisi (üksikelamu) alla. Vastavalt Eesti Standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus on vajalik normveehulk elamute puhul 10l/s 3 tunni jooksul. Vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus võib tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni olla kuni 150 m. Olemasolevad hüdrandid (vt joonis 1) jäävad väljaspoole nõutud kaugust. Normikohase veevõtukoha saamiseks tuleb Timmi teele rajada täiendav hüdrant (vt joonis 1). Planeeritud uue hüdrandi kaugus planeeringualast on ca 75 m. Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on minimaalseks hoonestuse tuleohutusklassiks TP-3. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. TP3- klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 ruutmeetrit, mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 15 Planeeritud hoonestusala jääb krundi piiridest ja olemasolevatest hoonetest normikohasele kaugusele. Planeeritud hoonekompleksi kogupindala on kuni 350 m². Päästeautode juurdepääs Timmi tee 14 krundile on tagatud Timmi teelt, mis on avalikkusele ligipääsetav eratee. Projekteerimisel ja realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Välise tuletõrjevee lahenduses on lubatud teha mööndusi, kui see on analüütiliselt tõendatud. 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Planeeringu koostamisel on arvestatud standardi 809-1:2002 põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega: Oluline on hea nähtavus (territooriumi valgustatus); Kinnistule sissepääsu piiramine (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud); Territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdega); Sissepääsudele on soovitav kavandada lukustatavad väravad. Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga: Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust; Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve; Hoida ala korras; Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud krundi igakordne omanik peab rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad kogumiskonteinerid, mis võib paigutada kas jäätmemajja/varjualuse alla. Planeeritud hoonete vahekaugus ja lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada hoonestuse, millega on tagatud piisav päikesevalgus nii planeeritud kui naaberkatastriüksuse hoonetes. Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala normaalse radooniriskiga alale. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega 16 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering pinnaseid. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m². Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahendatud info 4 alusel peab energiatõhususe miinimumnõudeid mh järgima väikeelamute rajamise korral. Sama info kohaselt ei pea aga energiatõhususe miinimumnõudeid järgima mh ajutiste, kuni kaheaastase kasutuseaga hoonete puhul; elamute, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas ja hoonete, mille suletud netopind on kuni 50 m² korral. Uute hoonete projekteerimisel on siiski soovitav energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele tähelepanu pöörata. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate kasutamist. Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende kohale. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5. Mürauuring Peamiseks piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on autoliiklus Tartu-Räpina- Värska teel. Planeeritud hoonestusala ja maantee vahelisele alale on juba rajatud ligi 2 m kõrgune puidust müratõke, mida arvestatakse ka müraarvutuste teostamisel (modelleerimisel). Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad; II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria – keskuse maa-alad; IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. 4 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 17 Käesolevas töös loetakse planeeringuala (elamumaa) müra hindamisel II kategooria alaks, sama maakasutuse juhtotstarve on ette nähtud ka kehtivas üldplaneeringus. Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi: müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata. Välja kujunenud hoonestusega aladel (ning vastavalt kehtiva üldplaneeringu olemasolevale maakasutuse juhtfunktsioonile) uute üksikhoonete kavandamisel tuleb üldjuhul lähtuda välisõhus leviva müra piirväärtuse nõuetest ning lisaks tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsioonimeetmed määratakse standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest kohaselt. Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (L d, 7.00–23.00) ja öösel (L n, 23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (L d) ning 55 dB öösel (Ln), sh on müratundlike hoonete teepoolsel küljel lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Siseruumide normtasemed Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, mille kohaselt liiklusmüra puhul on lubatud: eluruumides 40 dB päeval, magamisruumides 30 dB öösel. Liiklusmüra puhul hinnatakse mürataset detailplaneeringu realiseerimise järgselt olemasolevas ning perspektiivses liiklusolukorras arvestades liikluskoormuste üldist kasvu. Planeeringuga lisanduda võiv liiklus on tühine ning eraldi arvestamist ei vaja. Müra modelleerimisel lähtutakse Maanteeameti 2018. a liiklusloenduse tulemustest, perspektiivse liikluskoormuse hindamisel eeldatakse, et lähima paarikümne aasta jooksul võib aset leida liikluskoormuste suurenemine kuni 50%. Tabel 1. Olemasolevad ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas Raskeliiklus, % Tee AKÖL 20185 AKÖL 2040 Sõidukiirus (7-19/19-23/23-7)2 Tartu-Räpina-Värska 7826 12 000 3,75/1,94/2,4 70 km/h Tabelis toodud liikluskoormuste kasv toob muude tingimusete samaks jäämisel kaasa ca 1,8 dB suuruse liiklusmüra taseme (müra hinnatud tase) suurenemise võrreldes olemasoleva olukorraga. Liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes järgmiselt (vastavalt lähima Maanteeameti püsiloenduspunkti ehk Tartu-Räpina-Värska tee km 12,2 andmetele 6): 5 AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 6 Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring, ERC Konsultatsiooni OÜ, 2016 18 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 7.00-19.00 – 80,6% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest; 19.00-23.00 – 13,9% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest; 23.00-7.00 – 5,6% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Liiklusmüra tase ja müra levik on arvutatud spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.1. Arvutustes kasutati Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit NMPB-Routes-96, mis on Euroopa Liidus ning ka Eestis siseriiklikult üldlevinud arvutusmeetod. Arvutusmeetodis NMPB-Routes-96 käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes – soodsad (müra levikut soodustavad tingimused) ja neutraalsed hajumistingimused. Soovituslikud müra levikut soodustavate tingimuste osakaalud pikaajalise päeva, õhtu ja öö mürasituatsiooni arvutamisel on järgmised: päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel kasutatakse 50% ajast müra levikut soodustavaid tingimusi; õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel kasutatakse 75% ajast müra levikut soodustavaid tingimusi; öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel kasutatakse 100% ajast müra levikut soodustavaid tingimusi. Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa-ameti Lidar kõrgusandmed, teed ja hooned). Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud. Müra leviku arvutamisel võeti arvesse ka maantee äärde rajatud puidust müratõke kõrgusega ligi 2 m. Välitööde põhjal võib öelda, et tõkke kõrgus maapinnast varieerub vahemikus 1,8…2 m ning kohati on tõkke alumise serva ning maapinna vahel kuni ca 10 cm suurune ava. Seetõttu võeti arvutustes müratõkke kõrguseks konservatiivselt 1,5 m, tagamaks, et puitaia müra levikut tõkestavat efekti üle ei hinnataks. Maapinna omadused defineeriti järgmiselt: Helilaineid peegeldavad ehk akustiliselt „kõvad“ pinnad nagu teed jms sisestati mudelisse koefitsiendiga 0; „Pehmed“ pinnad, mis helilaineid ei peegelda (haljasalad jms) ning õuealad defineeriti koefitsiendiga 0,7. Otseseks normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset (LAr,ti), ehk etteantud ajavahemikus määratud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus 3*3 m sammuga. Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist (vastas-) hoonete fassaadilt. Mürakaardid kirjeldavad lisaks vastashoonete peegeldustele ka iga hoone enda fassaadi peegeldusi. Kavandatava hoone fassaadidele mõjuv müratase korruste kaupa on joonistel eraldi välja toodud. Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides: 1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas liiklusolukorras; 2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas liiklusolukorras; 3. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras; Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 19 4. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras; 5. Müra leviku vertikaalne arvutus - liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas liiklusolukorras. 20 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 21 Olemasolevas liiklusolukorras planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist: Kavandatava hoone maantee poolsel küljel 2 m kõrgusel maapinnast esineb päevasel ajal (7.00-23.00) müra hinnatud tase ca 58 dB (Ld) ning öisel ajal (23.00-7.00) ca 49 dB (Ln); Kavandava hoone ida- ja läänekülje müratase jääb 2…5 dB väiksemaks kui teepoolsel küljel. Hoone vastaskülje (põhjakülg) müratase jääb rohkem kui 10 dB väiksemaks kui teepoolsel alal ehk madalamaks kui 50 dB päeval ning 40 dB öösel; Hoone teise korruse müratase on ca 3 dB võrra kõrgem, kuna teeäärse suhteliselt madala müratõkke müra levikut tõkestav efekt väheneb kõrgematel korrustel. Olemasolevas liiklusolukorras vastab planeeringualal kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60 dB päeval ning 55 dB öösel, müratundlike hoonete teepoolsel küljel vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel). Perspektiivses olukorras planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist: Kavandatava hoone maantee poolsel küljel 2 m kõrgusel maapinnast esineb päevasel ajal (7.00-23.00) müra hinnatud tase ca 60 dB (Ld) ning öisel ajal (23.00-7.00) ca 50 dB (Ln); Kavandava hoone ida- ja läänekülje müratase jääb 2…5 dB väiksemaks kui teepoolsel küljel. Hoone vastaskülje (põhjakülg) müratase jääb rohkem kui 10 dB väiksemaks kui teepoolsel alal ehk madalamaks kui 50 dB päeval ning 40 dB öösel; Hoone teise korruse müratase on ca 3 dB võrra kõrgem, kuna teeäärse suhteliselt madala müratõkke müra levikut tõkestav efekt väheneb kõrgematel korrustel. Perspektiivses liiklusolukorras vastab planeeringualal kujunev müraolukord samuti liiklusmüra piirväärtuse nõuetele. Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala ning selle naabruse puhul tegemist elamumaade alaga. Detailplaneeringu lahendus on seega kooskõlas üldplaneeringuga ja sarnane piirkonnas viimastel aastatel ellu viidud arendustega. Kavandatavale eluhoonele mõjuv müratase vastab II kategooria müratundlike alade piirväärtuse nõuetele. Müra hinnatud tase hoone teepoolsel küljel jääb olemasolevas liiklusolukorras väiksemaks kui 60 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln). Perspektiivses liiklusolukorras võib müra hinnatud tase päeval (Ld) pisut ületada 60 dB piiri ning öösel (Ln) 50 22 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering dB piiri, kuid ka perspektiivse olukorra müratase jääb selgelt väiksemaks kui hoonete teepoolse külje piirväärtus. Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille kohaselt: Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris või eramajas) Ld 61-65 dB müratsooni (sh hoonete teine korrus) on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’ tr,s,w) 40 dB; Vaiksemate külgede müratase on kohati 5…10 dB võrra madalam kui teepoolsel küljel, kuid ühtlaselt heade tingimuste tagamiseks (samuti arvestades teisele korrusele mõjuvat kõrgemat mürataset) on soovitatav ka vaiksematel külgedel lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtusest suurusjärgus 35…40 dB; Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kõrgema mürafooniga küljed (eelkõige teepoolne külg, aga võimalusel ka kavandatava hoone läänekülg) on võimalusel soovitatav jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid võimalusel paigutada hoonete hoovipoolsele küljele (põhjakülg, samuti esinevad eskiislahenduse põhjal mõnevõrra paremad tingimused ka hoone idaküljel), samas on rangete heliisolatsiooninõuete järgimisel siseruumides tagatud head tingimused (küll ainult suletud akende korral) ka teepoolsetel külgedel. On selge, et vaadeldava piirkonna (Tartu linna lähiümbrus, märkimisväärse liikluskoormusega Tartu-Räpina-Värska tee lähedus) puhul on siiski tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul. Samuti tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele vastavad tingimused on tagatud ning ka müratõkete rajamise korral ei ole häiringud täielikult välistatud. Antud juhul vähendab maantee äärde rajatud müratõke teatud määral teest lähtuvat müra, kuid tõke on siiski pigem madal ning seega piiratud efektiivsusega (nt kahekorruselise maja rajamist silmas pidades). Maantee lähedasse tsooni uue eluhoone rajamisel ei ole Maanteeamet kohustatud täiendavaid müra vähendamise meetmeid rakendama ning võimalike lisameetmete (nt täiendav või kõrgem müratõke/piirdeaed) rakendamise kohustus jääb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kanda. Nõuete kohaste heliisolatsioonimeetmete rakendamise korral (samuti magamisruumide sobiva paigutamise korral) on antud juhul võimalik tagada head akustilised tingimused kavandatava eluhoone siseruumides. Õuealal on tagatud seadusandlusega lubatud minimaalsed nõuded ehk müratase jääb madalamaks kui välisõhu müra piirväärtus 7. 3.11 Servituudi seadmise vajadus Timmi tee 14 krunti läbivatele vee- ja kanalisatsioonitorustikele ning elektri maakaabelliinile on seatud isiklik kasutusõigus vastavalt AS Tartu Veevärk ja Elektrilevi OÜ kasuks. Planeeringu elluviimise järgselt (uute katastriüksuste moodustamisel) läheb isiklik kasutusõigus üle planeeritud krundi nr 2 igakordsele omanikule ajani, mil teemaa antakse üle avalikuks kasutamiseks kohalikule omavalitsusele. Servituudi seadmise vajadus on Timmi tee kasutamiseks (lõik alates Kaalukoja teest nr 4320072 kuni planeeritud krundini nr 2 planeeritud krundi nr 1 kasuks; samuti planeeritud krundil nr 2 katastriüksuse Timmi tee 14a (kt 43201:001:1841) kasuks. Teeservituudi seadmine on vajalik kuni Timmi tee avalikku kasutusse (kohaliku omavalitsuse teeks) määramiseni. 7 Piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 23 Teeservituudi seadmise vajadus on näidatud joonistel nr 1 ja nr 3. Tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tehnovõrkude kaitsevööndid: Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest; Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni; Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m. 3.12 Planeeringu elluviimine Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused: 1. Planeeringukohaste kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne esimese mistahes hoone püstitamiseks ehitusloa taotlemist. 2. Elamule ja/või abihoone ehitamiseks ehitusloa väljastamise eelduseks on, välja peab olema ehitatud krundile nr 2 planeeritud sõidu- ja kõnnitee, sh operatiivsõiduki ümberpööramiskoht ning tagatud peab olema väline tuletõrjevesi. Nimetatud rajatistele peab olema väljastatud kasutusluba. 3. Kuna juurdepääsutee lõik alates Kaalukoja teelt nr 4320072 kuni planeeringualani on eratee (avalikkusele ligipääsetav eratee), tuleb kuni avaliku kasutuse tagamiseni (kohalikule omavalitsusele üleandmiseni) lahendada juurdepääs planeeringualale servituudiga. Servituudi seadmise kokkulepe peab olema seatud enne mistahes ehitise rajamiseks ehitusloa väljastamist. 24 Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering Planeeringuala tee planeeringukohaseks väljaehitamiseks tuleb taotleda vallalt ehitusluba. Transpordimaa krunt nr 2 on ette nähtud avaliku kasutusega ja antakse tasuta vallale üle, kui kogu Timmi tee kuni planeeringualani on avalikus kasutuses. Avalikku kasutusse määramise eelduseks on tee, sh kõnnitee, ja välisvalgustuse välja ehitamine. Planeeringulahendusest huvitatud isikul on kohustus kanda planeeritud kruntide katastriüksuste moodustamise kulud. Planeeringulahendusest huvitatud isikul on kohustus oma kulul välja ehitada detailplaneeringukohane lahendus ja sellega seonduvad (tehno)rajatised (sh väljaspool planeeringuala jäävad, kui need on vajalikud planeeritud kruntide teenindamiseks (sideühendus, väline tuletõrjevesi)). Kohalik omavalitsus ei võta kohustust rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks.  Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 25 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Elektrilevi OÜ kooskõlastus 28.06.2018, nr 1304694569, kooskõlastaja Priit Mägi. Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri, tehnovõrkude joonis ja kooskõlastuskiri. Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastuskiri paikneb lisade kaustas. VKG Soojus AS Soojusvõrgud, VKG Soojus TAO insener Vadim Golyashevich. Kooskõlastatud 26.06.2018. Tempel tehnovõrkude joonisel lisade kaustas. Telia Eesti AS kooskõlastus 27.06.2018, nr 30482710, kooskõlastaja Jaan Purga. Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri, tehnovõrkude joonis, geodeetiline alusplaan ja kooskõlastuskiri. Kooskõlastuskiri paikneb lisade kaustas. Gaasivõrgud AS, Virumaa regioonijuht Dmitri Makarov. Kooskõlastatud digitaalselt 15.05.2018 seletuskiri ja tehnovõrkude joonised (.pdf ja .dwg formaadid). Kooskõlastust tõendav digitaalallkirja kinnitusleht asub lisade kaustas. Järve Biopuhastus OÜ, Veevarustuse ja kanalisatsiooni insener Aleksandr Petuhhov. Arvamus 07.07.2018 nr 2-9/670 allkirjastatud digitaalselt. Arvamus asub lisade kaustas. Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Kristina Kazmin. Kooskõlastatud 27.07.2018 kirjaga nr 7.2-3.3/12759-2. Kooskõlastatud märkusega: projekteerimisel ja realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh kehtivast Eesti Standardist EVS 812-7. Märkus on lisatud seletuskirja 30.07.2018. Kooskõlastuskiri asub lisade kaustas.  Luunja vallas Lohkva külas Timmi tee 14 maaüksuse detailplaneering 27 C - JOONISED 1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 500