Seisukohtade väljastamine Aru ja Ado-Metsa detailplaneeringu koostamiseks

TALLINN 5 T või L _ 15000* _ _ _ 19332 m² P- - * Krundile on ettenähtud rajada päikesepaneelide N 6 5 park W E L _ _ _ S _ _ 24785 m² P - 33 7 L _ _ _ _ _ N LIN 9522 m² P- - 4 TAL P-74 Ä 32 m 4600 3 8/-1 4600 7 11632 m² P - 98 6 P-33 (veoautod) 4 8K 1-2K Hotell 74-1 lõik 7) 17-00 TINGMÄRGID 6 re-Nu e nr 4 (E nr 20 Planeeritud ala piir rme P-24 rnu-I himaante Ü töö Are valla infopunkt Katastriüksuse piir 15.0 im O kla A SJ Moodustatava krundi piir õ Tallin teeritav p Puhk 50,0 Säilitatav hoone / naaberhoone n-Pä ast & k Rekonstrueeritav hoone Proje Taluturu lett Skep Projekteeritav autoliikluse ala 10,0 Skepast & Puhkim OÜ töö nr 2017-0074-1) SJ P-16 Planeeritud autoliikluse ala P-26 SJ 20,0 1 1-2K 4,0 3 Projekteeritav kergliikluse ala Skepast & Puhkim OÜ töö nr 2017-0074-1) Tankla/kauplus Planeeritud kergliikluse ala 1 3 Ä 10 m 4100 Haljasala 3 2/-1 4100 Planeeritud hoonestusala (maapealsed ja maa-alused korrused) P-18 1-2K 10274 m² P - 91 Ä P-31 Supermarket 1-2K 75,0 10 m 4700 3 Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus 2/-1 4700 P-5 P-24 11767 m² P - 73 40,0 8K Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus Varikatuse võimalik asukoht -in Drive Planeeritud päikesepaneelide võimalik asukoht P-9 SJ 40,0 P-17 P-22 4,0 20,0 P-20 1 Krundi positsiooni number 25,0 1-2K Söögikohad vms P-14 P-10 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 2 ARE KÕRGUS MEETRITES EHITISEALUNE PIND MAAPEAL HOONETE 30,0 SUURIM EHITISEALUNE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus KORRUSELISUS PIND MAA-ALL P-8 KRUNDI SUURUS P - krundil 19.5 Ä Ärimaa 30,0 T Tootmismaa U PÄRN L Transpordimaa 8 Autode võimalik juurdepääs krundile Planeeritud panduse võimalik asukoht 20.0 P-0 Parkimiskohtade arv 00.00 Orienteeruv planeeritud kõrgusarv 2 Planeeritud tugimüüri võimalik asukoht Kõrghaljastuse võimalik asukoht Ä 8 6 m 2800 2 SJ Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik 1/-1 2800 L 7036 m² P - 56 Angoja kalda piiranguvööndi piir 100 m _ _ _ _ _ Angoja kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m 4767 m² P- - Angoja veekaitsevööndi piir 10 m Maantee kaitsevööndi piir Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Aluskaart: Maa-ameti ortofoto. K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: Pärnu maakond, Tori vald, Elbu küla Projektijuht J. Mirme Arhitekt I. Orav Joonise nimi: Põhijoonise eskiis Planeerija M. Mustkivi Faili nimi: Koostatud: 07.10.2020 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 20083_Algatamisettepanek.dwg 20083 DP-2 DP 1:1000  Tori Vallavalitsus Teie 12.11.2020 nr 6-2.1/3363 [email protected] Meie 11.12.2020 nr 15-5/20/52794-2 Seisukohtade väljastamine Elbu küla Aru ja Ado-Metsa detailplaneeringu koostamiseks Olete esitanud Maanteeametile Elbu küla Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringu (katastritunnused 14901:001:0083 ja 14901:001:0197, edaspidi Planeering) algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu seisukohtade väljastamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19219 Are - Elbu km 0,60-0,90 ning riigitee nr 4 kavandatava Are ümbersõiduga. Eelnimetatud maaüksused soovitakse jagada üheksaks krundiks ning kruntide sihtotstarbed muuta järgnevalt: kolm transpordimaa krunti, üks tootmismaa krunt ning viis ärimaa krunti. Kruntidele soovitakse kavandada hoonete kompleksi, mis teenindaks riigitee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) uue trassi kavandatavat liiklussõlme ning Tori valda. Planeeringualale on planeeritud uut liiklussõlme teenindavad ja toetavad teenused ning rekreatsioonialad. Sellest tulenevalt on planeeritud järgmised ehitised ja rajatised: tankla, veoautode- ja busside parkla, Are piirkonda teenindav kauplus ning taluturulett, 8-korruseline hotell ja Tori valla infopunkt. Maanteeamet nõustub KSH algatamata jätmise otsuse eelnõuga ja keskkonnamõju eelhinnanguga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. a) Pärnu maakonna planeering teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“. b) Libatse-Nurme teelõigu 2+2 sõidurajaga rekonstrueerimise projekt. Projekti kohta saab otsest infot Maanteeameti projekteerimise talituse juhatajalt (Mart Michelis, telefon 611 9385, e-post [email protected]). Täpsemad projektjoonised valmivad 2021.a jaanuaris-veebruaris. c) Koos teelõigu rekonstrueerimise projektiga koostatakse ka trassi ja selle lähiümbruse KMH. Kavandatava detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada KMH tulemustega. 5. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine. Jalakäijate läänepoolse ülekäigukoha planeerimisel tagada võimalikult otsene teekond esimese tõmbepunktini (krundi positsioon 2), et jalakäijad ei valiks oluliselt lühema teekonna nimel autode peatumistaskut ülekäigukohana. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 8. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 9. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 10. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 11. Maanteeamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 13. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 14. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu 2 (3)  koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Palume planeeringu koostajal teha koostööd detailplaneeringu eskiisi koostamise ajal, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Anna Palusalu 58507716 [email protected] 3 (3)