Õhuliin kaitsta
E L LE
ehitustööde TINGMÄRGID
(E
EK KT
TR R I L
ajal
I L EV
IIT I)
UM
IS
Kinnistu piir
PU
NK
T
Taastatav haljastus
V1
W
Mahuti mulle
Sõõrumäe
22401:001:0441
1
l
16 abe
Pumpla asukoht
K1
Tiibväravad
V1
4G ka
K1
PK el.
W
1
L=4,0 m (2x2,0m)
AX roj.
Rajatav piirdeaed ja värav
K1
V1
De90
K1
P
W
De200 L=6.0 i=0.00
180° avatavad
1
L=6 m 5 K1 K1
K1
K1 Sissepääs pumplasse
V1
1
K1
W
1
K3
Rajatav kergkattega tee
De160
1
K1
V1
5
W
00
1
L=4 m
0.
K3
i=
K3
K1
8
W
.
13
1
L=
Olemasolev veetorustik
K3
V1
K1
00
W
De90
2
1
De
W
1
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
V1
K1
ru
L=17 m
W
1
to
W
1
0
C 2x
W
K1
10
1
V1
K1
Olemasolev õhuliin / kaabel
PV roj.
Ø
K1
W
W
1
P
1
V2
V2
V1
V2
V2
W
1
K1
De63
W
W
1
1
V2 V2
L=43 m
V2
V1
V2
Rajatav veetorustik
De90 V1 V1
W
1
V1
L=8 m De63 V2 V2
Rajatav mahuti täitetorustik
L=9 m
W
1
V1
6.0 W1 V2 V2
Rajatav mahuti imitorustik
De63
V1
K1 K1 Rajatav kanalisatsioonitorustik
V1
L=13 m
K3 K3
Rajatav mahuti ülevoolutorustik
6.2 De90 Õhuliin kaitsta K1 K1 K1
Rajatav immutustoru
L=10 m ehitustööde
W1 W1 Rajatav elektri- ja automaatikakaabel
Mahuti imitoru ajal
De90 Rajatav elektrivarustustuse liitumiskilp
L=5 m
Olemasolev Navi küla puurkaev
nr 10781, Puurkaevu sanitaarkaitseala (30 m)
tähistada otsasõidu vältimiseks helkurpostidega
150
200
700
1m
300
300
100
100
100
100
urrentLoop OÜ
~100
~100
Metsanurme küla, Saku vald
Vesiheina tee 6, 75506
~550
~550
Tel. 55 694 026
MTR: TEL002393
Navi küla puurkaevpumpla projekteerimine
Kaust EL01. Elekter ja automaatika.
Töö nr 004-2020
Joonise nr EL-3-04
SISUKORD
1 Üldist ........................................................................................................... 2
2 Elektripaigaldis ja automaatika ................................................................... 3
2.1 Üldist...................................................................................................... 3
2.2 Kaitse elektrilöögi eest .............................................................................. 3
2.3 Olemasolev olukord .................................................................................. 3
2.4 Elektrivarustus ja toitevõrk........................................................................ 3
2.5 Maanduspaigaldis ja potentsiaaliühtlustus ................................................... 4
2.6 III astme jaotuskilp JK03 .......................................................................... 4
2.7 Valvesüsteem .......................................................................................... 4
2.8 Ventilatsioon ........................................................................................... 4
2.9 Programmeeritav kontroller PLC ................................................................. 4
2.9.1 Üldist ............................................................................................... 4
2.9.2 III astme pumbad ............................................................................. 5
2.9.3 Surve väljundil .................................................................................. 5
2.9.4 Vee kulu mõõtmine ............................................................................ 5
2.9.5 Naatriumhüpokloriti doseerimine ......................................................... 5
2.9.6 PLC häirete edastus ja side jälgimiskeskusega ...................................... 5
2.9.7 PLC lisafunktsioonid ........................................................................... 5
2.10 Kontrollmõõteriistade liigitus ..................................................................... 6
2.11 Süsteemid, seadmed, aparatuur ................................................................ 6
3 Elektritööde teostamine ............................................................................... 8
4 Nõuded materjalidle ja seadmetele ............................................................. 9
CurrentLoop OÜ 1
2020
Navi küla puurkaevpumpla projekteerimine
Kaust EL01. Elekter ja automaatika.
Töö nr 004-2020
Joonise nr EL-3-04
1 ÜLDIST
Käesolev projekti osa on koostatud AS Infragate Eesti tellimusel Navi küla
puurkaevpumpla elektri- ja automaatikaosa kohta. Projekti koostamisel on aluseks
võetud Tellija lähteülesanne ja tehnoloogia projekteerija poolt koostatud pumpla projekt.
Pumplad on olemasolev.
Käesoleva projektiga on lahendatud järgmised töölõigud:
Elektipaigaldis
Seletuskiri
III astme pumpade jaotuskeskus
III astme tehnoloogiliste seadmete toide
Automaatikasüsteemi I/O tabelid
Automaatikasüsteemi funktsionaalskeem
Spetsifikatsioonid.
CurrentLoop OÜ 2
2020
Navi küla puurkaevpumpla projekteerimine
Kaust EL01. Elekter ja automaatika.
Töö nr 004-2020
Joonise nr EL-3-04
2 ELEKTRIPAIGALDIS JA AUTOMAATIKA
2.1 Üldist
Projekteerimise käigus on järgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja
normdokumente niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel.
Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:
Ehitusseadustik, kehtiv redaktsioon
Tuleohutuse seadus, kehtiv redaktsioon
Seadme ohutuse seadus, kehtiv redaktsioon
Majandus ja taristuministri määrus nr. 86 Auditi kohustusega
elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste
esitamisele
Projekteerimisel kasutatud olulisemate elektriala standartide loetelu:
EVS-EN 60364 Ehitiste elektripaigaldised
EVS-EN 60529 Ümbristega tagatavad kaitseastmed
EVS-EN 60439 Madalpingelised aparaadikoosted
2.2 Kaitse elektrilöögi eest
On kasutatud järgmisi võtteid :
- kaitsemaandust
- kaitseeraldust
- potentsiaaliühtlustust
- elektritoite kiiret väljalülimist - alla 0,4 sek.
kõrgendatud kaitseastmega aparatuuri, kus seda vajatakse.
2.3 Olemasolev olukord
Pumpla on olemasolev. Automaatika ja elektrisüsteem on olemasolev. Kasutusel on
Moeller Easy 721-DC-TC kontroller, mis on laiendatav. Suuremas osas olemasolev
paigaldis säilib. Muutused toimuvad III astme pumpade, mahuti nivooandurite,
doseerimispumba ja kulumõõtjate osas.
2.4 Elektrivarustus ja toitevõrk
Liitumine Elektrilevi võrguga on olemasolev, peakaitsme suurus on 20A. Olemasolev
Elektrilevi kilp on vana ja tuleb välja vahetada. Selleks tellitakse Elektrilevilt võrgu
ümberehitus kliendi soovil ja kantakse uue kilbi ehitusega seotud kulud.
Vajalik peakaitse on 25 A.
Pumpla kilbist JK01 paigaldatakse liitumiskilbini 1 uus kaabelliin kaabliga AXPK 4G16.
Kaablid tuleb paigaldada 0,7 m sügavusele, teede all 1,0 m sügavusele. Kaablite ja
torude alla ja peale paigaldada 0,1 m paksune ehitusliiva kiht. Kaablitrassi lõikudes, kus
kaablid ei paikne kaitsetorus, asetada liivakihi peale 125 mm laiune märklint. Ülejäänud
kaablikraav täita täitepinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri kive. Kaablitrass
heakorrastada endisel kujul, kui tellijaga ei lepita kokku teisiti.
Pumpla ehitamisel tuleb täita Tellija tehnilisi tingimusi elektripaigaldise ehitamisel.
Elektripaigaldise tehnilised andmed on:
Elektripaigaldise liik II
CurrentLoop OÜ 3
2020
Navi küla puurkaevpumpla projekteerimine
Kaust EL01. Elekter ja automaatika.
Töö nr 004-2020
Joonise nr EL-3-04
Juhistikusüsteem TN-S
Toitepinge 3x230/400V; 50 Hz
peakaitsme suurus uues liitumiskilbis 3x25 A
2.5 Maanduspaigaldis ja potentsiaaliühtlustus
Pumpla maanduspaigaldis on olemasolev.
2.6 III astme jaotuskilp JK03
JK03 ligikaudsete mõõtmega 800x1000x250mm paigaldatakse pumpla ukse kõrvale.
Kilbis asuvad toidete sisestusosa, seadmete kaitse ja juhtimisaparatuur, PLC kontroller ja
sideseadmed. Kilbi väljuvad liinid on kaitstud kaitselülititega, kilbile nähakse ette B+C
klassi 3-pooluseline ülepinge kaitse vältimaks äikesest ja kommutatsioonidest tekkivaid
võimalikke kahjustusi. Pingepiirik on varustatud signaalkontaktiga. Väljuvate rühmaliinide
kaitseaparatuuriks on kilbis elektromagnetilise ja soojusliku (kombineeritud) vabastiga 1
ja 3 faasilised kaitselülitid. Kõigi seadmete juhtimisskeemide väljuvad ahelad
ühendatakse klemmliistudele. Pärast liinide ühendamist kilpide aparaadid ja kaablid
tähistatakse vastavalt projektile. Kõik lülitid, kaitsmed ja seadmed peavad olema
varustatud plastsiltidega, millel on mustad sügavtrükitehnikas tähed valgel taustal.
Väljuvad kaablid varustada keskkonnakindlate etikettidega.
Peakilbi kaitseaste on IP54 (avatud uksega IP20). Peakilpi nähakse ette võimsuse ja
väljuvate fiidrite reserv 20 %.
2.7 Valvesüsteem
Valvesüsteem on olemasolev.
2.8 Ventilatsioon
Ventilatsioon on olemasolev.
2.9 Programmeeritav kontroller PLC
2.9.1 Üldist
Kontrolleri toiteks on ette nähtud el.toide AC230V 50Hz läbi katkematu toiteallika UPS ja
toitebloki AC230/DC24V. Kontroller seotakse olemasoleva Moeller Easy 721-DC-TC
kontrolleriga, selleks otstarbeks nähakse olemasolevasse automaatikakilpi ette Moeller
Easy 721 Profibus laiendusmoodul.
Kontrolleri funktsioonid on antud I/O signaalide loetelus.
Kontroller varustatakse programmiga, mille koostab Töövõtja. Kontrolleri
operatsioonipaneel monteeritakse kilpi JK01. Operatsioonipaneelilt peab saama jälgida
kõiki mõõdetavaid suurusi (pumpade töövool, tase reservuaaris, surve väljundil).
PLC I/O- signaalide loetelu on antud signaalide tabelis. PLC valikul tuleb lähtuda nõudest,
et riist- ja tarkvara vastaks EN 50170 ja IEC 1131-3 nõuetele.
Kontroller on :
- vabalt programmeeritav seade
- süsteemi konfiguratsioon ON-LINE
- programmimuutusi saab teha kergesti, mälu EEPROM
- reaalaja kell
- mälu, mis säilitab andmeid vähemalt 14 päeva peale toiteallika katkemist
CurrentLoop OÜ 4
2020
Navi küla puurkaevpumpla projekteerimine
Kaust EL01. Elekter ja automaatika.
Töö nr 004-2020
Joonise nr EL-3-04
2.9.2 III astme pumbad
Pumpasid juhitakse veeväljundile paigaldatava rõhuanduri järgi. Lisaks on ette nähtud
käivitussignaal hüdrofoori olemasolevalt rõhulülitilt. Pumbad varustatakse
sagedusmuunduritega.
2.9.3 Surve väljundil
Surveandur on üks (PE01). Surveandur on lineaarse väljundiga 4÷20mA. Surve näidu
järgi on võimalik hinnata pumba töö efektiivsust. Surveandur on varustatud
eraldusmembraani ja visuaalse näidikuga.
2.9.4 Vee kulu mõõtmine
Nähakse ette induktiivset kulumõõtjat pumpla veeväljundile.
2.9.5 Naatriumhüpokloriti doseerimine
Ette on nähtud NaOCl doseerimine. Selleks paigaldatakse uus dosaatorpump. Pumba
juhtimise pulsid seadistatakse käsitsi pumba juhtpaneelilt.
2.9.6 PLC häirete edastus ja side jälgimiskeskusega
Reoveepumpla varustatakse 4g sidemodemiga, mis edastab häired kuni 5-le GSM
telefonile. Teostada pumplale valmidus sidumiseks piirkonna veeettevõtte
kaughaldussüsteemiga, peale pumpla seadistamist anda Tellijale üle programmi
varukoopia ja kontrolleri TAG-de nimekiri mida on võimalik kaughaldussüsteemi
edastada.
Edastatavad häired on järgmised:
Toitepinge kadumine
Toitepinge taastumine
Sissetung (kilpi või pumplasse)
Avariiline rõhk
Avariiline nivoo mahutites
1. pumba rike (III aste)
2. pumba rike (III aste)
Veeväljundi kulumõõtja näit (kogukulu)
Häireid edastatakse üks kord, (s.t. neid ei dubleerita).
Lõplik edastatavate signaalide loetelu kooskõlastada ehituse käigus tellijaga.
2.9.7 PLC lisafunktsioonid
PLC lisafunktsioonid – programmeeritav kontroller peab teostama pumpla töö kohta
järgmist informatsiooni:
- Pumba töötundide arvestuse (kumulatiivne)
- Lülituskordade arv (kumulatiivne)
- Käivitusavarii signaal – juhul kui PLC on pumpa kolm korda käivitanud ja pump ikka
ei rakendu.
- valvehäire
- elektritoite katkestus
- Rõhk väljundil
- Nivoo mahutites
- liigpingepiirik rakendunud
- pumba 1 häire
- pumba 2 häire
- pump 1 töötab
- pump 2 töötab
- pump 1 automaatjuhtimise
- pump 2 automaatjuhtimisel
CurrentLoop OÜ 5
2020
Navi küla puurkaevpumpla projekteerimine
Kaust EL01. Elekter ja automaatika.
Töö nr 004-2020
Joonise nr EL-3-04
Keskusest perspektiivselt üle andmesidekanali teostatavad toimingud on järgmised:
- pumpade blokeerimine, käivitamine, peatamine
- pumpade töönivoode muutmine
- summaarsete näitude muutmine (vee kulu, töötunnid, käivitused)
- hooldusaegade muutmine, vastava loenduri nullimine
Kõik andmed tuleb salvestada PLC-sse reaalajas, et neid oleks võimalik juhtimiskeskusest
läbi modemi kontrollida. Kõiki arvsuurusi peab saama muuta ja korrigeerida PLC
operatsioonipaneelilt. Paneel on graafiline ja puutetundlik.
Häirete edastamine peab toimuma e-mail SMS-na kuni viiele mobiiltelefonile, telefoni
numbreid peab saama ise muuta.
Häiresignaalid pumplast:
- sissetung hoonesse
- elektrikatkestus, liigpingepiirik
- avariiline tase pumplas
- häire (näit. mootorikaitselüliti rakendunud, jne.)
2.10 Kontrollmõõteriistade liigitus
Töövõttu kuulub kõikide spetsifikatsioonis olevate seadmete hankimine, montaaž,
ühendamine ja kasutusolukorda reguleerimine, väljaarvatud juhud, kui lepingus ei ole
teisiti öeldud. Seadmete monteerimisel peab pöörama tähelepanu nende võimalikult
lihtsale hooldusele.
Kõik mõõtmised ühendatakse hangitava automaatikasüsteemiga, seega kõikide andurite
mõõtesignaalid on vooluga 4÷20mA. Kõikide mõõtmiste kalibreerimine ja
kasutamisolukorda viimine kuulub töömahtu.
Seadmete dimensioneerimisel peab arvestama, et vee temperatuur kõigub +1°C ÷
+15°C vahel.
2.11 Süsteemid, seadmed, aparatuur
Juhistik
Juhistiku valiku kaitse ja paigaldamisel võtta aluseks EVS-IEC 60364.
Rikkevoolu kaitse
Rikkevoolu kaitselüliti paigaldamisel võtta aluseks EVS-HD 60364-4-41:2007. Lülitid
peavad vastama DIN VDE 0664 osa 1. standardile.
Jaotuskeskused
Keskus peab vastama järgmistele standarditele. E-3-85; A1-89; SFS 4756; EN 60-439-1;
EN 60-439-3.
Keskuse kaitseaste peab olema vähemalt IP54. Reservpinda täiendava aparatuuri
montaažiks peab jääma 10%-30% keskuse üldpinnast.
Juhistiku tunnusvärvid
Kasutatava juhistiku tunnusvärvid peavad vastama IEC 60757standardile.
Juhtimis- ja kaitseaparatuur
Kasutatav aparatuur peab vastama järgmistele standarditele :
1.) Jõulülitid ÷ 25A
DIN VDE 0660; DIN VDE 0165 või IEC 947.
2.) Juhtimisvõtmed ÷6,0A
DIN VDE 0106 osa 100
3.) Juhtimisnupud
CurrentLoop OÜ 6
2020
Navi küla puurkaevpumpla projekteerimine
Kaust EL01. Elekter ja automaatika.
Töö nr 004-2020
Joonise nr EL-3-04
IEC 947-5-1
4.) Kontaktorid
DIN EN 46199 osa 5; tähistus – DIN EN 50012; lisakontaktid – DIN EN 50005
5.) Trafod (kaitse)
DIN VDE 0532; DIN VDE 0550; EN 60742; IEC 742.
Kaablid
1.) Jõukaablid Uo/U= 0,6/1kV; Um= 1,2kV
SFS 4880 standardi kohaselt
2.) Installatsioonikaablid Uo/U= 450/750V
SFS 2091 standardi kohaselt
3.) Kaablid Uo/U= 450/750V
SFS 3809 CENELEC HD22 standardi kohaselt.
3.6.8. Abiseadmed ja materjalid
Pistikupesad , lülitid, karbikud, rennid, kaabliriiulid jne. peavad omama CE märki.
CurrentLoop OÜ 7
2020
Navi küla puurkaevpumpla projekteerimine
Kaust EL01. Elekter ja automaatika.
Töö nr 004-2020
Joonise nr EL-3-04
3 ELEKTRITÖÖDE TEOSTAMINE
Koostada tööprojekt.
Elektri ja automaatikatööde tegemisel juhinduda tööprojektist ja tellija tehnilistest
üldnõuetest.
Elektritööde ja automaatikatööde teostaja peab vastama Masinaohutuse seadusest
tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris.
Elektritöid tohib teha ettevõte, kes on kantud Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registrisse elektritööde alalõigus.
Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid
normdokumente niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel,
kontrollimisel ja tellijale üleandmisel.
Elektritöövõttu kuuluvad kõik ametlikud kooskõlastused, sealhulgas tellija esindajaga.
Lisaks elektriseadmete ja –materjalide montaažile kuuluvad elektritöövõttu veel:
- vajadusel kaablitele avade puurimine.
- kaabliläbiviikude toruhülsside paigaldamine, kaabliläbiviikude tihendamine
tuletõkkevahuga.
- Elektriohutussiltide hankimine.
- Kontrollmõõtmiste ja teimide tegemine (tellimine) vastavalt
elektriohutusseadusele.
- Tellijale üleantava dokumentatsiooni koostamine.
- Kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli teostamine.
- Pingestusloa saamiseks nõutava teatise esitamine kohalikule võrguettevõttele.
Elektritööde teostaja varustab tellija esindaja süsteemi kasutus- ja hooldusjuhenditega
ning korraldab süsteemi ekspluatatsiooniks vajaliku koolituse. Töö üleandmisel annab
töövõtja üle ka vastavad teostusjoonised.
Ehitaja peab ehitise üle andma koos kasutusloaga, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Enne lõpliku hinnapakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektiga ning
võrrelda spetsifikatsioonis toodud koguseid plaanidel ja skeemidel kirjeldatud kogustega.
Erinevuste ja muude ebatäpsuste avastamisel võtta ühendust projekteerijaga. Pakkumine
peab sisaldama kõik vajalikud materjalid, ka muud abimaterjalid, mida spetsifikatsioonis
ja plaanidel näidatud ei ole, kuid mis on vajalikud tööde normaalseks teostamiseks ning
süsteemi normaalseks funktsioneerimiseks pärast ehitustöid.
CurrentLoop OÜ 8
2020
Navi küla puurkaevpumpla projekteerimine
Kaust EL01. Elekter ja automaatika.
Töö nr 004-2020
Joonise nr EL-3-04
4 NÕUDED MATERJALIDLE JA SEADMETELE
Kasutatavad seadmed ja materjalid peavad olema uued, tehasepakendis ja varustatud
tootja poolt passidega. Kõik seadmed, materjalid ja abivahendid peavad olema
kvaliteetsed ja vastama normidele ning nõuetele. Materjalid peavad olema praktilisuse
piires ühetaolised ja ühesuguse valmistusega kogu töö ulatuses. Eelistatavalt tuleb
kasutada kvaliteedisertifikaadiga materjale.
Inseneri vastava nõude korral on Töövõtja kohustatud esitama näidiseid materjalidest, et
saada nõusolek nende paigaldamiseks. Töövõtja vastutab tema poolt töö käigus
paigaldatud materjalide eest ja on kohustatud kindlustama kõikide valmis töölõikude
korrasoleku kuni Tellijale üleandmiseni.
CurrentLoop OÜ 9
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Põhiprojekti seletuskiri Versioon V01
SISUKORD
SISUKORD 1
1 Üldosa 3
1.1 Sissejuhatus ............................................................................................ 3
1.2 Tellija ja projekteerija ............................................................................... 3
1.3 Tööde teostamise alusmaterjal ................................................................... 3
2 Olemasolev ja perspektiivne olukord 5
3 Tehnoloogiline osa 7
3.1 Navi küla puurkaev................................................................................... 7
3.2 Navi veetöötlusjaama ja survetõstepumpla tehnoloogia................................. 7
3.2.1 Veetöötlusjaama parameetrid ja tehnilised näitajad ............................... 7
3.2.2 Veetöötlusjaama tehnoloogiline skeem ................................................. 7
3.2.3 Veetöötlusjaama pumbad ................................................................... 8
3.2.4 Vee desinfitseerimine ......................................................................... 9
3.3 Automaatika- ja elektritööd ....................................................................... 9
4 Veetöötlusjaama torustikud 13
4.1 Veetöötlusjaama armatuur ja liitmikud ...................................................... 13
5 Küte ja ventilatsioon 15
5.1 Küte. .................................................................................................... 15
5.1.1 Temperatuur ....................................................................................15
5.1.2 Niiskus ............................................................................................15
5.1.3 Müra ...............................................................................................15
5.1.4 Küttesüsteemi kirjeldus .....................................................................15
5.2 Ventilatsioon.......................................................................................... 15
5.2.1 Ruumi õhuvahetus ............................................................................15
6 Hoonesisene veevarustus ja kanalisatsioon 17
7 Töödeldud vee mahutid ja ühendustorustikud 19
8 Muud tööd 21
8.1 Veetöötlusjaama piirdeaed ...................................................................... 21
8.2 Kruuskattega tee rajamine ...................................................................... 21
8.2.1 Teede ja platside ehituse ettevalmistustööd .........................................21
8.2.2 Tee ehitustööd .................................................................................22
8.3 Imbkaev ............................................................................................... 22
8.4 Puurkaevu tähistamine ........................................................................... 22
9 Kaevetööd. Välistorustike rajamise üldnõuded 23
9.1 Avatud kaevikud .................................................................................... 23
9.2 Puude ja haljasalade kaitsmine ................................................................ 23
9.3 Olemasolevate kommunikatsioonide, kaabelliinide kaitsmine kaevetöödel ..... 23
9.4 Aluse rajamine ....................................................................................... 23
9.5 Torustiku ja mahuti soojustamine ............................................................. 23
9.6 Kaevetöödele esitatavad põhinõuded ........................................................ 23
9.6.1 Kaevetööd .......................................................................................23
9.6.2 Tagasitäide ja väljakaevatud ülearune pinnas.......................................24
9.6.3 Tagasitäite ja selleks kasutatava materjali testimine .............................24
9.7 Torustike kaevetööd, tagasitäide, toestamine ja tihendamine....................... 24
9.7.1 Kaevikute kaevamine ........................................................................24
9.7.2 Kaevikute tagasitäide ........................................................................25
9.7.3 Tagasitäite materjal ..........................................................................25
Infragate Eesti AS 1 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Põhiprojekti seletuskiri Versioon V01
9.7.4 Tihendamine ....................................................................................26
9.7.5 Kaevikute toestamine ........................................................................26
9.8 Torustike paigaldus ................................................................................ 26
9.8.1 Üldist ..............................................................................................26
9.8.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused ....................................................27
9.8.3 Elekterkeevisliited.............................................................................27
9.8.4 Märkelint ja traat ..............................................................................29
9.9 Endise olukorra taastamine ja haljastus .................................................... 29
9.9.1 Haljastuse säilitamine, taastamine ja puude langetamine ......................29
9.9.2 Isevoolsete torustike videouuring .......................................................30
9.9.3 Veetorustiku survekatse ....................................................................30
10 Üldtingimused 32
10.1 Materjalid ja tooted ................................................................................ 32
10.2 Katsetused, kontrolltoimingud ja olemasolevate veetöötlusseadmete ajutised
sulgemised ...................................................................................................... 33
10.2.1 Üldnõuded .......................................................................................33
10.2.2 Tehasetestid ja sertifikaadid...............................................................33
10.2.3 Käituskatsed ....................................................................................33
10.2.4 Töödeldud vee kvaliteedi kontroll ........................................................34
10.2.5 Veetorustiku ja mahutite puhtuse kontroll ...........................................34
10.3 Veesüsteemide teenindava personali instrueerimine ja hooldusjuhendid ........ 35
11 Jooniste nimekiri 36
Infragate Eesti AS 2 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Põhiprojekti seletuskiri Versioon V01
1 Üldosa
1.1 Sissejuhatus
Käesolev projekt käsitleb puurkaevpumpla-veetöötlusjaama rekonstrueerimist Navi külas, Võru
vallas, Pumbamaja katastriüksusel (kat nr 91801:006:0284) ning uute joogiveemahutite
rajamist (edaspidi Navi veetöötlusjaam). Rekonstrueeritav veetöötlusjaam jääb tööle
kolmeastmelisena.
Projekti raames rajatakse Navi küla veetöötlusjaamas ka suurema võimsusega II-astme
pumpa ning ühildatakse veetöötlusjaam AS Võru Vesi olemasoleva kaugjuhtimis ja -
jälgimissüsteemiga (sh häireedastus), rekonstrueeritakse survetõstepunbad, paigaldatakse
uhtevee kulumõõtja ja uhtevee imbkaev ning õhukuivati.
Veetöötlusjaama gravitatsioonilistel filtritel vahetatakse filtrimaterjal.
Projekti raames rajatakse mahuti ja veetöötlusjaama ühendustorustik, ja lahendatakse
uhtevee ärajuhtimine imbkaevu.
Rekonstrueeritav puurkaev-pumpla hakkab teenindama Navi küla elanikke ja Jaagumäe OÜ-d
(suurim tarbija). Puurkaev-pumpla laiendamisel rajatavat suuremat veemahutit on võimalik
kasutada lisaks ka hädaolukordadeks ja tuletõrje veevõtukohana.
1.2 Tellija ja projekteerija
Projekti Tellijaks on Võru Vesi AS, Ringtee 10 Võru 65605 Võrumaa, tel 782 8334.
Peaprojekteerija ja projekti koostaja on AS Infragate Eesti, Mäealuse tee 2/3, Tallinn, tel 626
7771.
Projekteerimise aluseks on Eesti Vabariigi seadusandlus ning Projekteerimise Hankeleping nr
4.1-21/20/20 ning Tellija lähteülesanne.
Projekt on koostatud tööprojekti mahus.
1.3 Tööde teostamise alusmaterjal
Ehitustööde teostamisel tuleb lisaks käesolevale projektile võtta aluseks alljärgnevad normid,
standardid, õigusaktid ja varem teostatud projekteerimistööd ning uuringud:
Ehitusseadustik ja selle rekendusaktid
EVS 907:2010 – Rajatise ehitusprojekt
EVS 847-1:2014 – Veevärk. Osa 1: Veehaarded
EVS 847-2:2016 – Veevärk. Osa 2: Veetöötlus/veepuhastus
EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk
EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon
RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid,
Eesti Projekteerimisnormid EPN-ENV; EPN; EVS-IEC; EEI; Siseministri määrused nr 57
12.09.2000 ja nr 80 07.07.2002.
Infragate Eesti AS 3 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Põhiprojekti seletuskiri Versioon V01
EL Joogivee Direktiiv 98/83 EC;
Sotsiaalministri määrus nr 61, 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid”;
Projekteerimise aluseks olevad ehitusgeodeetilised uuringud:
Võru maakond, Võru vald, Navi küla. Pumbamaja. Maa-ala plaan. Võru maakond, Võru
vald. Töö nr 20145, A Geo OÜ. Väliööde aeg oktoober 2020
Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid
tõlgendada järgmises järjekorras (1) joonised; (2) seletuskiri, (3) töömahtude tabelid.
Projektis esitatud toodete viited on illustratiivsed ning töövõtja võib pakkuda mõne teise tootja
samaväärset toodet.
Infragate Eesti AS 4 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Põhiprojekti seletuskiri Versioon V01
2 Olemasolev ja perspektiivne olukord
Rekonstrueeritav pumpla teenindab nii elanikke kui ka tootmisettevõtteid. 2019. aasta
andmetel oli müüdud vee kogus 14 509 m3/a, millest 997 m3/a (7%) müüakse elanikele ning
ülejäänud 14 509 m3/a (93%) müüakse äriettevõttele
Navi küla veevarustus põhineb käesoleval hetkel ühel puurkaevul (katastri nr 10781; passi nr
2033), mis on rajatud 1967. aastal ning asub Pumbamaja kinnistul (kat nr 91801:006:0284).
Puurkaev on 90 m sügavune. Puurkaevu sanitaarkaitseala vähendati käesoelva projekti
koostamise ajal 30 m-ni ning selle piiresse ei jää hooneid, küll aga põllumaa. Puurkaevpumpla
rekonstrueeriti 2010. aastal.
Puurkaevust pumbatav vesi ületab joogiveele esitatavaid nõudeid üldraua ja mangaani
sisalduse osas. Seetõttu ehitati 2010. aastal puurkaevu juurde veetöötlushoone, kuhu
paigaldati Miridoni veepuhastusseadmed ja veemahutid, millega tagati võrku antavas vees
nõuetele vastava üldraua ja mangaani sisaldus. Veetöötlusprotsess on automatiseeritud ja
toimib järgmiselt: puurkaevu vesi aereeritakse toorvee liinil paikneva õhuinjektori abil ning
liigub gravitatsioonilistesse filtritesse, millest väljuv vesi pumbatakse töödeldud vee mahutisse.
Rauasade jääb filtermaterjali, mangaani eraldamine toimub koos raua eraldamisega. Puhas
vesi kogutakse kokku filtri alumises osas olevate kogumis-jagamis torustike abil.
Survetõstepump pumpab vee kogumismahutist tarbija süsteemi. Rõhu hoidmiseks asulavõrgus
ja pumba sisse-välja lülitamiseks kasutatakse hüdrofoori ja rõhulülitit. Tavaolukorras vastab
veetöötlusjaamast võrku antav vesi nõuetele, kuid kuna pumplasse on paigaldatud liiga väike
veemahuti mahuga 10 m3, siis suuremate äkktarbimiste ajal (Jaagumäe OÜ veemahutite ja
seadmete tarvis) võib veemahuti tühjaks saada.
Mõõdistuse andmete järgi võib Navi küla veetarbimine tipptundidel saavutada 7,5 m3/h, kuid
olemasoleva II-astme pumba tootlikkus on 5 m3/h. Kuna filtersüsteem ei ole nii suure
võimsusega, et suudaks puhastada otse ühisveevärgi võrku vajaminevaid vee koguseid, siis
mingitel hetkedel pumbatakse võrku otse puurkaevust puhastamata raua- ja mangaanirikast
joogivee nõuetele mittevastavat põhjavett. Probleemi lahendamiseks tuleks paigaldada
puurkaevpumpla juurde suurem mahuti puhastatud vee hoidmiseks või
suurendada veetöötlusseadmete võimsust. Filtripesuveel puudub hetkel eraldi veearvesti ning
filtripesuvesi juhitakse kraavi. Praegusel veemahutil on ujukiga probleeme. Puurkaevpumplal
puudub häireedastus ja õhukuivati.
Infragate Eesti AS 5 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Infragate Eesti AS 6 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
3 Tehnoloogiline osa
3.1 Navi küla puurkaev
Navi külas kasutatava puurkaevu nr 10781 veekvaliteet ei vasta nõuetele raua ja mangaani
sisalduse osas, projekti koostamise ajal võeti veeanalüüsid nii puurkaevuveest kui ka
töödeldud võrku juhitavast veest. Rauasisaldus toorvees on 4,27 mg/l (11.11.2020) ning
mangaani sialdus 0,271 mg/l, ammoooniumi näitaja vastab normidele.
Joogivee mikrobioloogilised näitajad on eelnevate analüüside põhjal korras.
Puurkaevu ja toorveetorustiku rekonstrueerimistöid ette nähtud ei ole.
3.2 Navi veetöötlusjaama ja survetõstepumpla tehnoloogia
3.2.1Veetöötlusjaama parameetrid ja tehnilised näitajad
Rekonstrueeritava veetöötlusjaama põhinäitajad:
veetöötlusjaama mõõdetud max veetarve – 7,5 m3/d;
veetöötlusjaama projekteeritud tunnitootlikkus Qmaxh – – 10 m3/d;
väline tulekustutus – pole arvestatud, samas jääb tööle olemasolev seinahüdrant, kuid
sellest ei ole võimalik tagada tulekusutusvee vooluhulka;
veetöötlusseadmete keskendatud omatarve (filtrisüsteemi uhtevesi) – ca 0,5 m3/d
veetöötlusjaama tüüp – kolmeeastmeline
olemasolevad veetöötlussüsteemid:
- raua- ja mangaanieraldussüsteem (nominaalne tootlikkus 2,0 m3/h)
- desinfektsioonisüsteem juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks, (NaOCl
doseerimine).
3.2.2Veetöötlusjaama tehnoloogiline skeem
Projekteeritud vee kvaliteedinäitajad
Töödeldud vee kvaliteet peab vastama Sotsiaalministri määruses nr 61, 24.09.2019 „Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” toodud nõuetele ning lisaks ka
alljärgnevatele piirsisaldustele:
- üldraud, Fe < 0,1 mg/l
- mangaan, Mn < 0,04 mg/l
Sügavveepumba juhtimine toimub ühtsest veetöötlusjaama elektri- ja automaatikasüsteemist
vastavalt veetöötlusjaama peakontrolleri lülitustele. Puurkaevu toorvesi juhitakse
gravitatsioonilistesse filtritesse, kus leiab aset raua ja mangaani eraldus. Gravitatsioonilised
filtrid läbinud vesi pumbatakse edasi töödeldud vee mahutitesse ning sealt pumbatakse vesi
omakorda asula võrku.
Raua ja mangaani eraldamiseks kasutatav filtrisüsteem põhineb aeratsioonil. Lahustunud kujul
eisneva raua ja mangaani oksüdatsioon leiab aset põhiasjalikult filtrimahutitele eelnevas
torustikus ja filtrimaterjali pinnal. Vees leiduvate hapendatud ühendite eraldumine toimub
filtrimise teel. Mangaani eraldamise tõhustamiseks kasutatakse filtrisüsteemis katalüütilist
täidist Aqua-Mandix.
Infragate Eesti AS 7 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Aeratsiooniks vajalik õhk imetakse süsteemi injektori abil. Täiendavalt on ette nähtud ka
õlivaba kompressori (C-1-101) paigaldamine. Kompressori suruõhk suunatakse toorveetorusse
enne filtrisüsteemi. Õhu liinile nähakse ette reguleerklapp, tagasilöögiklapp ja solenoidklapp.
Kompressor, nt GIS TOP250/50/CAR/M, nõuded seadmele:
Q = 100 l/min 5 bar vasturõhul
Õhurõhu paak 50 L
Tüüp: õlivaba
Imipoolel õhufilter
P = 1,1 kW (lähtuvalt konkreetsest valitud pumbast)
n= 1450 p/min
Paigaldusasend (horisontaalne)
Max müratase 75 dB(A)
Filtrisüsteemi ekspluateerija sõnul on tavapäraselt filtrisüsteemiga saavutatav efekt hea ning
filtrisüsteemi põhjalikumat rekonstrueerimist ette nähtud ei ole. On ette nähtud terviklik
filtrimaterjali vahetus, kogused on toodud alljärgnevalt
Filtrimaterjal
- Aqua-Mandix (kogus 2 x 50 kg)
- filtriliiv fr 0,4-0,8, kihi kõrgus 800 mm (kogus 2 x 350 kg)
- filtriliiv fr 0,8-1,2, kihi kõrgus 70 mm (kogus 2 x 35 kg)
- filtrikruus fr 1,2-2,5, kihi kõrgus 150 mm (kogus 2 x 35 kg)
- filtrikruus fr 3,15-5,6, kihi kõrgus 150 mm (kogus 2 x 50 kg)
VTJ põrandas paikneb restluugiga kaev Ø315/400. VTJ hoone põrandale nähakse ette
avariiandur (LS.4.1), juhuks kui pesuvee äravoolul peaks tekkima takistusi, vajadusel antakse
häire VTJ operaatorile.
Süsteemi võrgutorule on paigaldatud hüdrofoor mahuga 500L. Häireolukorras (kui rivist on
välja langenud veetöötlussüsteem või töödeldud vee liini rõhuandur) on võimalik juhtida
toorvett otse veevõrku või töödeldud vee mahutitesse avades möödavoolu kraani.
Gravitatsiooniliste filtrite pesu. Filtrimaterjali on vajalik pesta automaatselt perioodiliste
ajavahemike järel, et uhtuda materjali kihtidest välja raua jm osakesed - väikese tarbimise
korral pestakse öösiti 1-2 korda nädalas ning suure tarbimise korral igal öösel. Pesuks
kasutatakse veemahuti vett ning pesuvee vajadus on 230 l/min, kuni 10 min jooksul ühe filtri
kohta. Filtrisüsteemi uhteveepumba imitorule nähakse ette vee kulumõõtja (FQI.2.1, DN65).
Filtrist väljuv uhtevesi juhitakse põrandas paiknevatesse kanalisatsiooni äravooludesse ning
jõuab rajatavasse imbkaevu.
Veetöötlusjaamas vahetatakse välja survetõstepumbad ja nähakse ette sagedusmuundurid
nende juhtimiseks, samuti paigladatakse rõhuandur PIA.2.1 ja manomeeter (vt järgnev
peatükk). Hädaolukorras saab pumplat juhtida ka olemasoleva hüdrofoori peal paikneva
rõhurelee abil.
3.2.3Veetöötlusjaama pumbad
Veetöötlusjaama puurkaevupumpa, uhteveepumpasid ja gravitatsiooniliste filtrite
survetõstepumpa ei rekonstrueerita.
Infragate Eesti AS 8 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
III astme pumbad (võrgupumbad), P-1-003, P-1-004
Pumbagrupi toodang – 50 m3/d.
Maksimaalne vooluhulk – 10 m3/h, 2,77 l/s
Vajalik tõstekõrgus maksimaalse vooluhulga puhul - 40 mVs.
Näidispump Grundfos NB 32-160.1/177. Nõuded pumbale
Q = 2 x 10 m3/h
H = 40 m
P = 4,0 kW (lähtuvalt konkreetsest valitud pumbast)
Max surve = 10 bar
n= 2900 p/min
Paigaldusasend (horisontaalne)
Max müratase 63 dB(A)
Varustatud äärikühendustega
Tuletõrje vooluhulka (10 l/s) ei tagata kuid tööle jääb olemasolev seinahüdrant mida saab
kasutada veevõtuks hädaolukorras.
Pumpadele nähakse ette vajalik sulgarmatuur ning tagasivooluklapid.
Kõikidel pumpadele tuleb paigaldada survetorustikule enne sulgarmatuuri manomeetrid.
3.2.4Vee desinfitseerimine
Veetöötlusjaamas on paigaldatud doseerimissüsteem
3.3 Automaatika- ja elektritööd
Veetöötlusjaama elektri- ja automaatikasüsteem on lahendatud veetöötlusjaama
elektripaigaldise projektis, KÖIDE II.
Veetöötlusjaama paigaldatavad seadmed ühendatakse ühtsesse elektri- ja
automaatikasüsteemi, paigaldatavate seadmete tarbeks koostatakse täiendav- elektri ja
automaatikakilp.
Tarnitav elektri- ja automaatikakilp paigaldatakse veetöötlusjaama ukse kõrvale.
Tabel 3.1 Navi pumpla elektriseadmed
Nr Pos Nimetus Elektri- Märkus
võimsus,
kW
1 P-001 Puurkaevupump, Nocchi OLEMASOLEV
2 Dosaatorpump Aqua Water OLEMASOLEV
Pumps (HC100)
3 P-1-005, P-1- Uhteveepumbad, 2 tk, Pentax OLEMASOLEVAD
006 (CRT100)
4 Filtrite juhtimise ja muud OLEMASOLEVAD
klapid Osmonics K521, 4 tk
5 P-1-002 Filtrisüsteemi survetõstepump OLEMASOLEV
6 Küte (tehnoloogiline ruum) OLEMASOLEVAD
elektriradiaatorid
7 Valgustus OLEMASOLEV
8 P-1-003 Survetõste võrgupump (III 4,0 Varustatakse
Infragate Eesti AS 9 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
aste) sagedusmuunduriga
9 P-1-004 Survetõste võrgupump (III 4,0 Varustatakse
aste) sagedusmuunduriga
10 C-1-001 Õhurõhupaagiga kompressor 1,1
11 AD-101 Õhukuivati 0,5
12 DP-101 NaOCl doseerimispump 0,1 OLEMASOLEV Töötab
ainult mikrobioloogilise
reostuse ilmnemisel
13 Elektriboiler, 10 L 1,0
14 Automaatikasüsteemi 0,2
omatarve (veetöötluse
pilootventiilid jm)
Tabel 3.2 Navi veetöötlusjaamas kasutatavad andurid ning mõõteseadmed
Nr Pos Nimetus Näit
1 PS Rõhuandur Puurkaevu surve OLEMASOLEV
2 LIA Nivooandur Veetase filtrites, filtrite survetõstepumba
juhtimine OLEMASOLEV
3 FQI Vee kulumõõtja Puurkaevu veetoodang OLEMASOLEV
4 FQI Vee kulumõõtja Seinahüdrant OLEMASOLEV
5 FQI.1.1 Vee kulumõõtja Mahutisse juhitav filtreeritud vesi
OLEMASOLEV, RINGI PAIGALDATAV
6 FQI Vee kulumõõtja Võrku juhitav vesi OLEMASOLEV
7 FQI.2.1 Vee kulumõõtja Uhtevesi
8 LIA.2.1 Nivooandur Mahuti 1 tasemeandur
9 LIA.2.2 Nivooandur Mahuti 2 tasemeandur
10 LS.2.1 Nivoolüliti Mahuti 1 avariiandur
11 LS.2.2 Nivoolüliti Mahuti 1 avariiandur
12 LS.2.3 Nivoolüliti Mahuti 2 avariiandur
13 LS.2.4 Nivoolüliti Mahuti 2 avariiandur
14 LS.8.1 Avariiandur Põranda veetaseme avarii
15 PIA.2.1 Rõhuandur Rõhk veevõrgus (survetõstepumpade
juhtimine)
16 PS.2.1 Rõhulüliti Häireolukorra rõhurelee hüdrofooril
OLEMASOLEV
17 Vargaalarm
18 Suitsuandur
19 Temperatuuriandur
Elektri- ja automaatikatööde teostamisel tuleb arvestada elektri-automaatikasüsteemi edasise
täiendamisega, sh kilpi peab jääma 20 % vaba ruumi.
Automaatikakilbi rajamisel tuleb arvestada vajalike sedmete paigaldamisega kaugvalve- ja
juhtimissüsteemi signaaliedastuse tarbeks.
Üldised näitajad, veevõrk
- kellaaja ja kuupäeva näit ja seadistamine
- hoone temperatuur näit
- sissetungi alarm
- elektrienergia kulu
Infragate Eesti AS 10 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
- puurkaevupumba lülituste arv, tööaeg ja staatus, käsitsi ja automaatselt töösse
lülitamine
- võrku juhitava vooluhulga mõõtmine
- rõhk veevõrgus
Puurkaevu töö juhtimine
- puurkaevupumba juhtimine toimub vastavalt asula veevõrgu rõhule sagedusmuunduri
abil,
- puurkaevu vooluhulga ja rõhu mõõtmine;
- puurkaevupumba tööolek (töös, seisab, töötunnid)
- puurkaevupumba häired
Rauaeraldussüsteem
- veeressursi näit kuni järgneva läbipesuni,
- töödeldud vesi ajas
- programmeeritud läbipesude vahel töödeldava veemahu näit,
- filtrisüsteemi klappide juhtimine (automaatne/käsitsi),
- filtripaakide läbipesu automaatne käsitsi käivitamine ja lõpetamine ning pesu
katkestamine häire korral; läbipesu algus soovitud kellaajal.
- viimati teostatud pesu (tundi tagasi)
- NaOCl doseerimispumba juhtimine (proportsionaalselt läbivoolava vee kogusele)
- Rauaeralduse survetõstepumba ja pesuveepumba juhtimine
II astme pumpla ja reservuaar
- veemahutite nivoo mõõtmine
- III astme pumpade juhtimine vastavalt rõhule veevõrgus, häire edastamine operaatorile
ülekulu korral;
- pumpade kordamööda käivitamine, tööpumba automaatne vahetus, pumpade käsitsi
käivitamine
- pumpade tööolek (töös, seisab, töötunnid)
- pumpade häired
- tasemed reservuaaris (mõõtmine ja seadistamine)
- võrku juhitava vooluhulga mõõtmine
- rõhk veevõrgus
- alarmtasemed mahutis
- mahuti luugi avatud oleku häire
- NaOCl doseerimispumba juhtimine (vajadusel)
Jaam võimaldab edastada kaugvalvesüsteemi kogu eelnevat infot sh avariisignaale
- sissetung pumplasse, rõhk VTJ väljundil madal, pumba häiresignaalid, temperatuur
pumplas madal, elektrikatkestus, pneumaatikasüsteemi häire jm
Infragate Eesti AS 11 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Infragate Eesti AS 12 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
4 Veetöötlusjaama torustikud
Kõik veetöötlusjaama ja puurkaevpumpla hoonesisesedveetorustikud ehitatakse liimitavast
plastist PVC-U. Väiksemad läbimõõdud kui ≤ DN25 (De32) võib rajada kihtseintorudest PEX või
liimitavate ühendustega plasttorustikust PVC-U PN 10.
Kõik toruliited peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ning demonteeritavad, et
kergendada pumba, veetõstetorude jne. välja tõstmist ja vajadusel toruarmatuuri ning
seadmete väljavahetamist.
Plastist survetorustike keevisliidete koostamiseks peavad teostavad töölised olema läbinud
vastava koolituse (omama tunnistust). Polüetüleentorud (PE) keevitada keevismuhvidega või
põkk-keevitusseadmega ilma lisaplastita. Plastist (PVC) survetorustike liimliidete koostamiseks
kasutada THF liimi Henkel Tangit või samaväärset; plastpinnad valmistada ette (karestada) ja
liimida vastavalt liimitootja juhendile.
Tehnoloogilised torustikud tähistatakse funktsiooni (toorvesi, puhastatud vesi, pesuvesi
filtrisse, kanalisatsioon, vesi veevõrku jne) ning voolusuunaga. Tähised tehakse veekindlate
kleebistega. Tähised peavad olema toru otste juures ning iga 3 m tagant. Tähiste värv
vastavalt SoMm nr 75, 30.11.99.
Veetorud peab paigaldama nii, et ei moodustuks õhukorke ja õhutorud nii, et ei moodustuks
veekorke.
Torud tuleb nõuetekohaselt toestada, torusid ei tohi paigaldada kaablitega samale riiulile.
Tehnoloogilises ruumis paiknevad toed valmistatakse terasest, kuumtsingitakse või värvitakse
SFS 4962 E/180/2-FeSa 1 1/2 kohaselt. Toed tuleb paigutada nii, et ei takistataks torustiku
soojuspaisumist. Torustike liikumisel tekkivad jõud ei tohi seadmeid koormata. Tugede ja toru
vahele pannakse kummiriba (NBR, s=3 mm).
Toestus peab olema tehtud selliselt, et siibrite ja klappide demontaaži saaks teostada ilma
tugede eemaldamiseta. Torutugede kaugus üksteisest peab olema maksimaalset 1,2 m.
4.1 Veetöötlusjaama armatuur ja liitmikud
Kõik veetöötusjaamas paigaldatavad klapid, siibrid jm peavad vastama allpool toodud
nõuetele.
Kummikiilsiibrid.
Vastavalt DIN 3352 Osa 4; rõhuklass PN10; kere ja kate kõrgtugevast malmist (GGG), seest ja
väljast epoksiid (EP) pulber sulavärvkate (vastavalt RAL-GZ 662 ja DIN 30677) paksusega ≥
200 μm; kiil juhikutega ja GGG või messingist, vulkaniseeritud EPDM kummiga; spindel
roostevabast terasest, käsirattaga; poldid roostevabast terasest, pead tihendusmassi valatud;
Pöördklapid
Rõhuklass PN10; kere malmist, EPO pinnakattega ≥ 150 μm; klapp roostevabast terasest või
kõrgtugevast malmist; spindel roostevabast terasest, käsihoovaga või -ajamiga; klapi tihend
vulkaniseeritud EPDM kummiga;
Vee tagasilöögiklapid, topeltpöördplaat-tüüpi (peale survetõstepumpasid)
Rõhuklass PN10; kere malmist, EPO pinnakattega ≥ 150 μm; klapp roostevabast terasest või
alumiiniumpronksist; klapi tihend vulkaniseeritud EPDM kummiga;
Infragate Eesti AS 13 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Vee tagasilöögiklapid; kuul-tüüpi (puurkaevule)
Vastavalt EN 12050-4; rõhuklass PN10; kere kõrgtugevast malmist (GGG), EPO pinnakattega≥
150 μm, hooldusavaga; kuul alumiiniumist või terasest, vulkaniseeritud NBR kummiga;
Elektriajamiga pöördklapid
Vt pöördklapid Lisaks peab elektriajam olema varustatud järgnevate funktsioonidega –
lõpulülitid, avatud/suletud oleku indikaator, tööratas või käepide käsitsi avamiseks.
Elektriajamiga pöördklapid on ette nähtud filtrisüsteemile juhtimiseks
Infragate Eesti AS 14 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
5 Küte ja ventilatsioon
5.1 Küte.
5.1.1Temperatuur
Puurkaevupumplates hoitakse talvisel ajal maksimaalset siseõhutemperatuuri tavaolukorras
t=+5°C… +10°C. Eriolukorra/teeninduse jaoks köetakse ruum üles t=+21°C -ni
5.1.2Niiskus
Sobiva õhuniiskuse hoidmiseks tehnoloogilises ruumis, vältimaks niiskuse kondenseerumist
filtripaakide ja tehnoloogiliste torustike pindadel on ette nähtud hügrostaadiga juhitav
kondensatsioonikuivati. Kuivatusseade paigaldatakse seinale filtripaakide lähedusse ja
varustatakse kanalisatsiooniühendusega, mis välistab kondensaadipaagi perioodilise
tühjendamise vajaduse.
Seadmel on sisseehitatud töötundise arvesti.
Ventilaatori jõudlus: min 600 m3/h
Min töötemperatuur: +3°C
Orienteeruv elektrivõimsus: 0,5 kW
Niiskuse ärastus ööpäevas (10°C/70%RH): min 8 L
Nt AERIAL AD 530 (Kliimaseade OÜ).
5.1.3 Müra
Müra ei ole normeeritud, tegemist on tööstusliku ruumiga.
5.1.4 Küttesüsteemi kirjeldus
Pumpla küte on lahendatud elektriradiaatoritega (olemasolevad)
5.2 Ventilatsioon
5.2.1 Ruumi õhuvahetus
Tehnoloogilise ruumi õhuvahetus toimub loomuliku ventilatsiooni teel läbi putukavõrguga
välisrestide. Ventilatsiooniavade läbimõõdud on piisavad, täiendavaid ventilatsiooniavasid ei
rajata.
Infragate Eesti AS 15 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Infragate Eesti AS 16 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
6 Hoonesisene veevarustus ja kanalisatsioon
Veevarustus
Hoonesisese veevarustusega seotud töid ei teostata.
Kanalisatsioon
Rajatakse kanalisatsioonitorustik õhukuivati kondensaadipaagist pärineva vee ärajuhtimiseks
restluugiga põrandakaevu.
Veetöötlusjaam ühendatakse rajatavate joogiveemahutite (2x25 m3) ühendamiseks vajalike
välistorustikega.
Kõik väljaspool hoonet paiknevad veetorustikud, mis asuvad maapinnast kõrgemal kui
külmumispiir (1,8 m) ja kanalisatsioonitorustikud kõrgemal kui 1,3 m, soojustatakse 100 mm
EPS plaadiga min 0,5 m kummalegi poole toru telge (survetugevus min 100 kPa).
Infragate Eesti AS 17 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Infragate Eesti AS 18 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
7 Töödeldud vee mahutid ja ühendustorustikud
Veetöötlusjaama kõrvale rajatakse PE plastist töödeldud vee mahutid veetoodangu
ühtlustamiseks. Olemasolev pumplas paiknev 10 m3 mahuti ning rekonstrueeritava süsteemi
tarbeks mittevajalikud mahuti ühendustorustikud tuleb lammutada ja teisaldada.
Tuleb rajada kaks PEHD korpusega (ringjäikus min SN2, 2 kN/m2) töödeldud vee mahutit
mahuga 25 m3 (kokku 50 m3, kasulik maht ca 44 m3). Kogu mahutis rajatav torustik
ehitatakse PE plastist PN10.
Mahutite alt eemaldatakse kasvupinnas. Mahutitele rajatakse killustikalus, tihendusaste
(elastsusmoodul) 100 Mpa. Reservuaarid rajatakse kaldega 0,015 m/m imitorustiku läbiviigu
poole, võimaldamaks vee täielikku eemaldamist. Reservuaaride asendi fikseerimiseks
paigaldatakse mahutite kõrvale R/b vundamendiplokid (0,4 x 0,6 x 2,4 m, 9 tk) ning
reservuaarid fikseeritakse nende külge kinnitusrihmadega. Kinnitusrihmad (5000 kg, 4 tk
mahuti kohta) pingutatakse kuumtsingitud terasest keermestatud vardaga pingutitega (peavad
sobima maa-aluseks paigalduseks). Mahuti paigaldusel tuleb jälgida ka tootja juhiseid !
Reservuaarid ja torustikud, mis on maapinnale lähemal kui 1,8 m, kaetakse soojustusega (100
mm EPS plaat, survetugevus min 100 kPa).
Mahutite mulde rajamiseks võib kasutada torustiku rajamise käigus väljakaevatud pinnast
(tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga).
Reservuaaridele nähakse ette sissepääsukaevud koos hermeetiliselt suletavate luukidega
(1000x1000 mm), mis soojustatakse, varustatakse hingedega, hermeetiliste tihenditega ja
lukustussüsteemiga. Kaevu alla paigaldatakse roostevabast terasest AISI 316 redel ning
nähakse ette teleskoopne käepide mahutisse sisenemiseks. Reservuaari luuk rajatakse avatud
oleku fiksaatoriga. Mahuti sissepääsukaevus paikneb ka reservuaari õhufilter.
Töödeldud vee reservuaari kaevule nähakse ette andurikaablite läbiviigud, mahutisse
paigaldatakse veesamba rõhul töötav andur koos kaitsetoruga, samuti ka avariilülitid.
Töödeldud vee mahuti ventilatsioon. Mahutid varustatakse nõuetekohase ventilatsiooni ja
õhufiltriga tolmu ja mikroorganismide eraldamiseks. Mahutite õhuvahetus toimub loomuliku
ventilatsiooni teel lähtudes veetaseme muutumisest. Mahutite sissepääsukaevu seinast
tuuakse välja PE plastist õhutustorud (Ø110), kummalegi mahutile rajatakse eraldi õhufilter
(AF.2.1, AF.2.2). Õhufilter varustatakse klambritega suletava PE plastist korpusega ja
tagatakse juurdepääs filtri vahetamiseks.
Õhufiltri klass F7 – välisõhus esineva tolmu ja mikroorganismide eraldamiseks.
Mahuti ülevoolutorustikule on õhuvahetuse vältimiseks ette nähtud vesilukk.
Mahutites ja nende ühendamiseks rajatakse järgnevad torustikud.
- Mahutite täitetorustik, PE PN10 De63;
- Reservuaaride imitorustik, PE PN10 De90. Rajatakse mahutite põhja tasapinnast;
- Reservuaari tühjendustorustiku väljavõtt PE PN10 De90 imitorult. Tühjendustoru
rajatakse De90 PE torust ning varustakase kummikiilsiibri, spindlipikenduse ja kapega,
vesi juhitakse edasi kanalisatsioonikaevu K-001;
- Reservuaari ülevool PE PN10 De110. Ülevool varustatakse vesilukuga, vesi juhitakse
edasi kanalisatsioonikaevu.
- Reservuaari õhutustorustikud, Ø110, varustakse õhufiltritega;
Infragate Eesti AS 19 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Kõik torustikud varustatakse mahutist väljaspool äärikühendustega.
Töödeldud vee mahutite katsetamine ja käikuandmine. Reservuaarides tuleb enne
käikuandmist teostada survepesu ja vajadusel sisepindade desinfitseerimine (p.10.2.5).
Veemahuti veepidavuse tõendamiseks tehakse veekatse, kus suletakse mahuti väljavoolud
ning mahuti täidetakse kuni ülevooluni. Lubatud vee taseme langus on 1/400 mahuti vee
tasapinnast 5 päeva jooskul.
Infragate Eesti AS 20 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
8 Muud tööd
8.1 Veetöötlusjaama piirdeaed
Veetöötlusjaamale rajatakse võrkpaneelidest piirdeaed ja värav.
Mudel: 3D paneelaed Securifor 358 või samaväärne
- Paneeli kõrgus: 2030 mm
- Paneeli laius: 2518,6mm
- Silma suurus: 76,2 x 12,7mm
- Värvitoon: RAL6005 (roheline)
Aiapostid: 40x60mm nelikantpost, seinapaksus 2,0 mm, plastikust otsakorkidega. Post
tsingitud seest ja väljast ja kaetud värviga RAL6005 (roheline).
Enne piirdeaia postide paigaldamist tuleb välja märkida sidekaabli asukoht ja ehitusel
arvestada, et piirdeaia poste ei paigaldataks täpselt sidekaabli peale. Aed paigaldada vastavalt
tootja juhistele (postide vundamendid jms).
8.2 Kruuskattega tee rajamine
Pumpla teenindustee rekonstrueeritakse ning laiendatakse kruuskattega, tee ehitatakse 3,0 m
laiuseks, rajades selle ümber töödeldud vee mahutite laiendades teed ühelt poolt (kasvupinnas
eemaldatakse, täidetakse mineraalse materjaliga). Olev tee planeeritakse buldooseriga pealt
tasaseks.
Kruus- või killustikkattega juurdepääsutee:
- Killustik fr 8/16, 16/32 + põhi fr 32/64 Emin=170 MPA (kiilutud) h=25 cm
- Purustatud kruusast fr 0/63 alus h= 20 cm
- Täitepinnas (kesk)liivast või purustatud kruusast 0/63 (Kf>0,5m/ööp) hmin=30cm
- Olemasolev mineraalne aluspinnas või vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp
Vajadusel kasutada eraldavat geotekstiili (kui kandevõimet pole ilma võimalik saavutada /
pinnaste eraldamise vajaduse korral)
8.2.1Teede ja platside ehituse ettevalmistustööd
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida telg. Piketaaž tuleb säilitada
ehituse aja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik
iseloomulikud projektsed tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada
ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida.
Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt
trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja
töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse-/reservtorud või
teostada muud vajalikud ette nähtud kaitsemeetmed.
Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad
kraavid, täitma need pinnasega ning tihendama.
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana
iga konkreetse tööetapi juurde. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või
kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde algust.
Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb vedada prügimäele.
Täpsemad võimalused ja veokohad täpsustada kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde
algust. Kasutuskõlblike lammutussaadustega käia ümber vastavalt Tellija tingimustele, ülejääk
utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele.
Infragate Eesti AS 21 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
8.2.2 Tee ehitustööd
Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse vajalikest kohtadest kasvupinnas ja
ehituseks sobimatu pinnas, ettejäävad puud ja põõsad / võsa. Seejärel kaevatakse välja
projektikohased süvendid.
Ehitatakse välja projektis ette nähtud teealused jm. rajatised. Väljakaevatud muldealused
pinnad planeeritakse ja tihendatakse põikkaldega 4%.
Ehitatakse välja uus mulle ja alus. Muldkeha ehitamiseks vajaminev pinnas veetakse
karjäärist. Kõik karjäärist juurdeveetavad pinnased peavad olema dreenivate omadustega s.t.
nende filtratsioonimoodul peab vastama „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja
remondi juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud
nõutud standarditele. Juurdeveetud ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa.
Muldepinnase tihendamist kontrollida vastavalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise,
ehitamise ja remondi juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja
selles nimetatud nõutud standarditele.
Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb utiliseerida. Veo- ja
paigaldustingimused täpsustada täiendavalt enne vastavate tööde algust tee valdajaga. Peale
mulde väljaehitamist ehitatakse kihtide kaupa järjest välja projektsed katendikihid.
Peale liivast aluskihi tihendamist ehitatakse välja kruusast alused. Seejärel teostatakse
kasvualuse rajamine ja murukülv. Haljastada asendiplaanil näidatud alad ning ehitustegevuse
käigus rikutud alad. Välisnõlvade tekkimisel rajada nõlvad minimaalse kaldega 1:2.
8.3 Imbkaev
Uhtevee ja muu veetöötlusjaamast kanaliseeritava vee immutamiseks rajatakse imbkaev.
Rajatakse maa-alune ümmarguse põhiplaaniga tehaseliselt valmistatud raudbetoon rõngastest
rajatis, läbimõõt Dvälis=2,2 m, Dsise=2,0 m, kõrgus 1,8 m. Imbkaevule paigaldatakse
standartne tehaseliselt valmistatud avaga laeplaat, sissepääsu betoonkaev ja ning betoonluuk.
Imbkaev rajatakse tihendatud killustikust alusele ning täidetakse alumise rõnga ulatuses
killustikuga fr 32-63. Imkaevule rajatakse 3 imbtoru pikkusega 7 m, torustikud paigaldatakse
killustiku fr 16-32 padjale (min laius 1 m toru kohta) ning toru ümbrus täidetakse killustikuga
kuni toru laeni, killustikpadi ja toru kaetakse geotekstiiliga. Immutustorudele tehakse 90
kraadi ülespöörded, torude otsad tuuuakse pinnasest välja ja varustatakse
tuulutusmütsikestega.
8.4 Puurkaevu tähistamine
Puurkaev tuleb tähistada helkurpostidega (min 2 tk). Postid tuleb fikseerida pinnasesse
betoonpadja sisse, mis välistaks nende väljatõmbamaise/ümberkukkumise.
Infragate Eesti AS 22 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
9 Kaevetööd. Välistorustike rajamise üldnõuded
9.1 Avatud kaevikud
Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutusiltide,
ohutusmärkide (koonuste) jms paigaldamise näol vältimaks õnnetusi inimestega ja vara
kahjustamist. Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste siltide,
ohutusmärkide (koonuste) ja vilkuvate oranžide tulede rakendamise kujul.
9.2 Puude ja haljasalade kaitsmine
Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta
eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud.
Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse
eest.
9.3 Olemasolevate kommunikatsioonide, kaabelliinide kaitsmine
kaevetöödel
Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide
valdajatel ära näidata ja/või määrata ning tähistada kommunikatsioonide asukohad, et vältida
võimalikku ehitustööde käigus tekkinud kahju. Igal ehitusplatsil võtab Töövõtja enne
kaevetööde alustamist kommunikatsioonide valdajalt kirjaliku kooskõlastuse.
Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate
ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse
või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele.
Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja
kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
9.4 Aluse rajamine
Järgida tuleb juhendmaterjali „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.
Paigaldusjuhend“. Kaeviku põhi täidetakse tasandatud liivakihiga, mille paksus on vähemalt
150 mm ja nii nagu on näidatud joonistel.
9.5 Torustiku ja mahuti soojustamine
Reservuaarid ja torustikud mis on maapinnale lähemal kui 1,3 m, kaetakse soojustusega (100
mm EPS plaat, survetugevus min 100 kPa).
9.6 Kaevetöödele esitatavad põhinõuded
9.6.1Kaevetööd
Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist, mis on vajalik tööde teostamiseks.
Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära märgitud
joonistel või spetsifikatsioonides või määratud Tellija esindaja poolt.
Infragate Eesti AS 23 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Kõik kaevetööd teostatakse viisil, mis häirib kõige vähem liiklust ja põhjustab minimaalselt
ebamugavusi jalakäijatele või takistab juurdepääsu hoonetele ja muudele rajatistele. Vajadusel
tagab Töövõtja vastavalt Tellija esindaja poolsele kooskõlastusele ajutise juurdepääsutee nii
jalakäijatele kui ka liiklusele.
Väljakaevatud materjali võib Tellija esindaja loal kasutada mahutite mulde rajamiseks või tuleb
see ära vedada või ajutiselt ladustada hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd tegevaid
inimesi või kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel ja kõnniteedel või juurdepääsu
alalistele rajatistele. Surve all olevad hüdrandid, siibrikaevude kaaned, siibrikarbid jäetakse
vabaks selliselt, et juurdepääs oleks tagatud kuni tööde lõpetamiseni.
Avalikkusele ohutuse ja kaitse tagamiseks paigaldab Töövõtja omal kulul tõkked, valgustuse,
hoiatavad märgid, kaitsereelingud, jalakäijate ülekäiguteed kaevikutele ja tagab valve
vastavalt Tellija esindaja soovile ja muudele spetsifikatsioonides sisalduvatele nõuetele.
Kaevikud tuleb toestada kohtades, kus see on nõutud või osutub vajalikuks vältimaks kaeviku
külgede sisselangemist või kaitsmaks olemasolevaid kommunikatsioone.
Enne kaevetööde alustamist tuleb informeerida kõiki vajalikke instantse.
9.6.2Tagasitäide ja väljakaevatud ülearune pinnas
Kaevikutest väljakaevatud pinnast ei saa kasutada algtäitena ning tagasitäitena
liikluspiirkonnas. Antud pinnast võib tagasitäitena kasutada väljaspool liikluspiirkonda.
Tagasitäiteks kasutatava pinnase vahe ladustamise kohad tuleks leida vallas (vahetult enne
töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse
ja maavaldajaga (riik või eraomanik).
Väljakaevatud ülearune pinnas teisaldatakse Töövõtja kulul Tellija esindajaga kooskõlastatud
kohta ning kooskõlastatult Tellija esindajaga võib seda kasutada mahutite mulde rajamiseks.
9.6.3Tagasitäite ja selleks kasutatava materjali testimine
Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel kaeviku tagasitäiteks. Tänavaalusel alal tohib
tagasitäitena kasutada vaid ehitusliiva.
Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Tellija esindaja juhistele pinnaseproovid, et määrata
kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis
tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt
paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud.
9.7 Torustike kaevetööd, tagasitäide, toestamine ja tihendamine
9.7.1Kaevikute kaevamine
Enne kaevetööde alustamist märgib Töövõtja täpselt maha torustike asukoha.
Maa-aluste torustike, kaevude ja kambrite kaevetööd teostatakse joonistel ära märgitud
joonte, kraadide või sügavuseni või vastavalt Tellija esindaja poolt antud juhistele.
Torustike, kaevude ja muude maa-aluste rajatiste kaevikute seinad on laiemad või võrdsed
torude või kaevude välisläbimõõduga + 200 mm. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt
tüüpilise torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool
põhjaveekihi taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja
määrab kindlaks tingimused ehitusplatsil.
Kaevikute mõõtmed peavad võimaldama peale torustike asetamise ja aluse rajamise ka
kaevikute külgede toestamist ja vajadusel raketiste paigaldamist.
Kui kaevikute kaevamiseks osutub vajalikuks teede, tänavate ja kõnniteede pinnase või
truupide ja ääriste eemaldamine, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud pinnase läbi sirge ja
korraliku kihina ning eemaldab teekatte või muu materjali ning paigaldab selle Tellija
Infragate Eesti AS 24 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
esindajaga kooskõlastatud kohta. Kõik lõhutavad sajuvee äravoolu truubid tuleb parandada või
asendada uutega.
Pinnas lõigatakse läbi ja eemaldatakse kogu kaeviku laiuses ja kogu kõnnitee sügavuselt
selliselt, et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud
pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge.
Asfaltkatte ja muud tüüpi kõvakatte eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti
lõigata.
Kaevise põhjas olevad kivid, rondid ja muud ebasoovitavad esemed eemaldatakse, et antud
pinnas oleks sirge ja tasane.
Kaevikute kaevamist ei alustata enne, kui kogu torumaterjal on ehitusplatsil. Mittesobiv
materjal kaeviku põhjas asendatakse tihendatud liiva või kruusaga. Antud kiht asetatakse
horisontaalse kihina kaeviku põhja, kusjuures ühe kihi paksus ei ole suurem kui 150mm. Iga
kiht tihendatakse hoolikalt eraldi mehaanilise tihendustambiga.
9.7.2Kaevikute tagasitäide
Järgida tuleb RIL 77-2013. Lõpptäidet ei teostata enne, kui kogu kiviprügi ja muud materjalid
on kaevikust eemaldatud. Kaevikud täidetakse kohe, kuid mitte enne, kui Insener on
paigaldatud torustiku ja tarindid üle vaadanud ja kooskõlastanud.
Kui torustikud, rajatised ja tasanduskiht on paigaldatud ja Tellija esindajaga kooskõlastatud,
siis asetatakse algtäide torustiku ümber ja peale 150 mm paksuse kihina (tihendamine toimub
käsitsi, kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) peab olema
vähemalt 95% maksimumtihendusest) vastavalt “RIL 77-2013” antud juhistele.
Tagasitäide tehakse kihiti selliselt, et see ei sega torustike joondumist, langu ja stabiilsust.
Tagasitäiteks ei tohi kasutada torustiku ehitustööl väljakaevatud pinnast. Vaid kooskõlastatud
materjali tohib kasutada tagasitäite teostamiseks.
Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele
mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama
oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte
paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste
saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98%
maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all.
Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ja lepingus määratud uute teede all, siis peab tihendusaste
olema vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub Tellija esindaja poolt määratud
kohtades ja keskmiselt 50 – 100 m tagant.
Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse.
Torude puhul, mille välisläbimõõt on 200 mm ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm
kõrguseni toru ülaservast. Suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm. Liikluspiirkondades
ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200 mm.
Hoolitseda tuleb selle eest, et toru toetuks ühtlaselt alusele ning ei puutuks mitte mingil juhul
kokku suurte kivide, rahnude või muude raskete objektidega. Alusmaterjal peab olema selline,
et 50 mm sügavused muhvide augud jääksid iga toruühenduse madalaima punkti alla.
9.7.3Tagasitäite materjal
a) Üldist
Järgida tuleb RIL 77-2013. Väljakaevatud või muu täitepinnas ei tohi sisaldada räbu, tuhka,
orgaanilisi aineid, riismeid jm saastematerjali ning peab olema teraline ja sellise fraktsiooniga,
et oleks võimalik teostada tihendamist. Antud materjal ei tohi sisaldada kive, rahnusid ja
betoonitükke, mis oleksid suurema kui 75 mm fraktsiooniga. Täiendavalt peab kaevikute
tagasitäitematerjal vastama järgmistele nõuetele:
Infragate Eesti AS 25 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Plastsusindeks maksimum 15
Voolavuspiir maksimum 35
b) Tagasitäide liikluspiirkondades ja muudel pinnakattega aladel
Teede, tänavate, kõnniteede ja tänavasillutiste pinnakate, mis tööde käigus eemaldatakse,
tuleb taastada originaalsügavuselt nagu on näidatud joonistel või vastavalt Tellija esindaja
poolt antud juhistele.
c) Algtäide
Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas,
ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui
0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid
ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust.
d) Toru alusmaterjal
Järgida tuleb RIL 77-2013. Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on
teraline materjal, mille terade suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Torude alla paigaldatakse 150
- 200 mm paksune aluskiht. Materjal tihendatakse tihendusastmeni 90%. Tihendustestid
tehakse vastavalt Tellija esindaja poolt antud juhistele. Kohtades, kus torustik rajatakse peen-
ja tolmliiva kihti ja kus põhjavee tase on toru paigaldussügavusest kõrgemal, tuleb lahtikaeve
kohtades killustikust aluskiht altpoolt ja külgedelt ümbritseda geotekstiiliga. Geotekstiili
kasutada ka toru lahtisel paigaldamisel plastse saviliiva kihti.
9.7.4Tihendamine
Tihendusastet väljendatakse protsentides ning optimaalse kuivtiheduse puhul viidatakse alati
kas proctorteimimisele või BS1377 (Test 13). Kui Töövõtja ei ole täitnud tihendamisega seotud
nõudeid, siis tuleb kaevikust eemaldada kogu tagasitäitematerjal, paigaldatud toru ja
alusmaterjal ning teha töö uuesti Töövõtja omal kulul.
9.7.5Kaevikute toestamine
Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool
põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi.
Vertikaaltoestamist rakendatakse juhul, kui Töövõtja seda ise vajalikuks peab.
9.8 Torustike paigaldus
9.8.1Üldist
Torustike paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torutootjate juhendeid, EVS-EN
1610:2007 ja RIL77. Torustike paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal.
Vee- ja survekanalisatsioonitorustike asukoha määramiseks tuleb selle paigaldamisel torustiku
külge kinnitada 1,5 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud
peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.
Sissetõmbamisel tuua vana toru elektrilised ühendused sõlmede (siibrite) juures maapinnale
välja või ühendada manteltoru otsad pinnases omavahel elektriliselt kokku. Märgistustraadina
kasutada tõmbejõule vastupidavat traati. Pärast toru paigaldamist kontrollida elektriliselt
märketraadi korrasolekut.
Lahtisel meetodil rajatava torustiku kohale (30 ... 40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint koos
traadiga vastava kommunikatsiooni nimega.
Infragate Eesti AS 26 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Pimeühendused sulgeda elektrikeevispimekorgiga. Perspektiivse siibri korral peab olema
eelnevalt paigaldatud vähemalt 1.0 m toru. Perspektiivsed ühendused on samuti ette nähtud
sulgeda elektrikeevispimekorgiga.
Torustike liitumispunktides, kus torustiku suund muutub enam kui 90 kraadi, tuleb
ühendusmuhv toestada betooniga hüdrolöökidest tuleneva võimalike purustuste kaitseks.
9.8.2Torustiku sügavus ja vahekaugused
Veevarustuse- ja kanalisatsioonisurvetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m toru
peale, isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,2 m toru põhjast.
Toru kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm. Kaevude kohale tehakse
vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust.
9.8.3Elekterkeevisliited
Enne tööde alustamist näitab Töövõtja Tellija esindajale ette, et tal on olemas torutootja poolt
heakskiidetud tööriistad töö tegemiseks.
PE torude lubatud keevisliidete põhilised liigid on:
Põkkliide;
Elektrimuhvliide.
Põkkliide
Põkkliidet ei soovitata torudele, millede nimiläbimõõt on ≤ 110 mm.
Erineva standardmõõtude suhte (SDR) väärtusega torusid ja/või liitmikke ei tohi põkkliitega
ühendada.
Põkksulatuse tegemiseks on vaja kasutada mehaanilisi seadmeid. Meetod seisneb
kuumutatavate tasaste pindade (toru või liitmik) hoidmises vastu kuumutusplaati, kuni otsad
muutuvad pehmeks, järgnevalt eemaldatakse kiirelt kuumutusplaat, surutakse kaks
pehmenenud otsa teineteise vastu, hoitakse neid kindla surve all ettenähtud aja jooksul ja
lastakse liitel jahtuda.
Elektermuhvliide
Ühendatava liitmiku sisepinda on valatud elektrijuht (elektrispiraal), mis voolu toimel sooje-
nedes sulatab toru liitmikuga kokku.
Elektrikeevisliitmikega ühendatakse jaotus- ja tarnetorustikke. Neid võib kasutada, et ühenda-
da erinevate sulamisomadustega polüetüleeni (nt PE 80 toru + PE 100 liitmik, keevitusseadme
PE 100 programm).
Toruotsad lükatakse liitmikku, seejärel ühendatakse juhtmed keevitusseadmega, hoides
ettenähtud ajavahemiku jooksul voolu liitmiku elektrispiraalis ja lastakse järgnevalt liide
jahtuda.
Keevitajate kvalifikatsioon
PE torustikke võivad keevitada ainult PE keevitamise (kokkusulatamise) alase koolituse saanud
isikud, kellele on selgitatud torustike ehitamise iseärasusi. Keevitajatelt nõutakse koolituse
läbimist kvalifitseeritud instruktori kontrolli all.
Keevitusseadmed
Oluline on kuumutatavate pindade puhtus ja terviklikkus, kuumutuselemendi (elektrispiraali)
täpne temperatuur, ühendavate rakiste telgede kokkulangevus ja nende kasutustingimused.
Keevitusseadmed hoiavad PE-materjali temperatuuri sulatamiseks vajalikus vahemikus ja neil
on temperatuuri näitavad mõõteriistad.
Kõik keevitusseadmed peavad olema elektriliselt kuumutatavad. Nõuded keevitusseadmetele
on määratud standarditega ISO 12176-1 ja ISO 12176-2.
Torude liitmiseks elektrikeevismuhvidega ei ole soovitav kasutada käsitsijuhtimisega seadmeid.
Infragate Eesti AS 27 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Kõik keevitusseadmed tuleb enne kasutamist kontrollida ja katsetada vastavalt seadme tootja
juhistele.
Koostekeevitus
Koostekeevituste all mõeldakse liidete tegemist töökohal, mis saavad tegelike torustike
koostisosaks.
Koostekeevitused tehakse võimalusel kuiva ilmaga ja plusstemperatuuril. Kui sajab või
temperatuur on alla 0°C, siis tuleb keevitus teha telgis. Põkk-keevitust ei ole lubatud teha
madalamal temperatuuril kui 5°C.
Enne keevitamist peab PE materjali temperatuur olema üle 0°C. Enne telgis keevitamist
peavad toru otsad ja liitmikud olema ette soojendatud vähemalt 5°C, kuid mitte üle 45°C.
Kõik koostekeevitused tuleb kontrollida visuaalselt, nii keevitaja kui järelevaataja poolt,
kusjuures kontrollida tuleb võimaluse korral enne torustiku kaevikusse laskmist või torusse
tõmbamist.
Kõik kontrolli mitteläbinud liited tuleb otsekohe välja lõigata ja märkida üles keevituse aeg,
koht ja keevitaja andmed.
PE keevitamine miinustemperatuuridel
Keevitama peab soojendatud telgis. Plasti temperatuur peab olema tõstetud üle 0°C enne
sulatamise algust. Toru ja kasutatava liitmiku temperatuurivahe ei tohi ületada 6°C.
Tuleb jälgida, et keevitusseadme välisõhu termoandurit ümbritseks keevituskohaga sama
temperatuur.
Peab vältima kondensaadi teket kasutatavatel torudel ja liitmikel. Toru otsad peavad keevituse
ajal olema suletud, et vältida korstnaefekti.Keevituse ajal ei tohi lubada töötsooni liigkiiret
jahtumist (tugev tuul).
Keevisliidete kontroll
Kõik keevisliited tuleb välitingimustes visuaalselt kontrollida.
Liidete kvaliteet sõltub täpsest keevitusprotsessist kinnipidamisest, seadmete korrasolekust ja
keevitaja oskustest.
Põkk-keevituse kontroll.
Peale toruotste freesimist ja kontroll-kokkupanekut ei tohi pilu toruotste vahel olla suurem kui
0,5 mm. Kvaliteetsel liitel peab olema sile sümmeetriline sulatusvall kogu toru ümbermõõdu
ulatuses. Ei tohi esineda mittepuhast sulatust ega kahjustusi mõlemal pool sulatust, nagu
muljumisi, sügavaid klambrite vajutuse jälgi jms. Kõik põkkliited tuleb kontrollida ja
tunnustada järgnevate kriteeriumite järgi:
Sulatusvalli nõgu ei tohi ulatuda allapoole toru pinda;
Torud, liitmikud ja sulgseadmed peavad olema võimalikult täpselt tsentreeritud. Tsent-
reerimatus ei tohi ületada 10% toru seinapaksusest;
Soovitatav keevisvalli laius „B“ toru/toru liidetele vt tabel 8 (Eesti Gaasiliit, Juhend G2-
1:2007. PE gaasitorustike paigaldamine);
Keevisvalli laius ei tohi ületada +20% keskmist keevisvalli laiust (Bk = Bmin +
Bmax)/2;
Bmin > 0,8 x Bk ; Bmax < 1,2 x Bk);
keevisvalli poolte laiuste Smin ja Smax erinevus X (X = Smax - Smin) ei tohi ületada
toru/toru keevitus: X < 0,1 x B; toru/liitmik keevitus: X < 0,2 x B; liitmik/liitmik
keevitus: X < 0,2 x B.
Elektrikeevismuhvi kontroll.
Kõik elektrikeevismuhvid tuleb kontrollida ja heaks kiita järgnevate kriteeriumite järgi:
Tuleb kontrollida torude ja liitmike telgede kokkulangevust ja selle vastavust
keevitusjuhendiga;
Infragate Eesti AS 28 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Kui keevitamine on lõpetatud ja muhvil on kuumutusindikaatorid, siis nad peavad võtma
muhvi valmistaja juhendis antud kuju;
Tuleb kontrollida, et kogu perimeetri ulatuses oleks toruotsad ühtlaselt kooritud ja
puhastatud. Torult tuleb eemaldada vähemalt 0,2 mm torupinda. Kooritava kihi paksus:
kuni dn 63 torul – 0,2 ... 0,25 mm; dn 63 kuni 225 torul – 0,2 ... 0,3 mm; üle dn 225
torul – 0,2 ... 0,35 mm. Pealiskihi mahavõtmise jäljed peavad olema selgelt näha
mõlemal pool muhvi. Eriti tuleb jälgida toru alumist poolt. Koorimine ei ole vajalik, kui
kasutatakse kõrvaldatava kaitsekihiga (Peelable skin PE pipe) PE torusid.
Enne toru sisestamist muhvi peab toru otsad puhastama isopropüülalkoholiga, 90%
alkoholi või atsetooniga. Tuleb kasutada sisestamise sügavuse tähiseid (punkt või
kriips) ja kontrollida nende alusel toru küllaldast sisestamist;
Muhvi vahelt ei tohi polüetüleen välja sulada;
Toru ei tohi sisse vajuda üheski punktis, ehkki väikest kühmu toru sisepinnal
(keevitatud pinna all) võib aktsepteerida. Kühmu kõrgus ei tohi ületada 50% toruseina
paksusest;
Sulanud elektrikeevismuhvi materjal ei tohi vähendada keskmist läbimõõtu rohkem kui
50% toruseina nimipaksusest, kuid mitte üle 5 mm;
Keevitustsoon peab olema ühtlane kogu keevituse ulatuses. Väikesed tühemikud
mõnede traatide ümber on lubatud, kui kahanemise tühiku pind on väiksem kui 20%
muhvi ühepoolsest pikkusest;
Klambreid ei tohi eemaldada enne normitud jahtumisaja lõppu.
9.8.4Märkelint ja traat
PE veetorustikule eraldi kaevikus paigaldatakse märkelint koos traadiga. Märkelint asetatakse
vastavalt juhenditele 0,3 m ülespoole toru pealmisest pinnast, asfaltkattega alal 1,0 m toru
pinnast. Lindi laius on 100 mm ja paksus 0,15 mm. Lint on valmistatud pigmenteeritud
madaltihedast polüetüleenist. Märkelindile on 40 mm tähtedega kirjutatud eesti keeles „VESI“.
9.9 Endise olukorra taastamine ja haljastus
Antud tööd hõlmavad nende pindade täitmist, kaldesse profileerimist ja planeerimist, mida ei
ole mujal kirjeldatud.
Kõik kõnniteed, teeäärised, sõiduteed, aiad, seinad, tarad ja muud rajatised, mis on
hävitatud, purustatud või saanud kannatada ehitustööde teostamise käigus, tuleb
taastada. Olemasolev haljastuse seisukord tuleb enne tööde teostamist üles
pildistada ja fotod esitada ka Tellija esindajale. Kõik taastatavad kõnniteed, teeäärised ja
sõiduteed tuleb rajada sellisele alusmaterjalile, mis vastab alusmaterjalile esitatud nõuetele ja
on tihendatud tihendusastmeni vähemalt 95%.
Pinnase esialgne seisukord tuleb taastada. Kui esineb vajumist peale taastustööde teostamist,
siis tuleb taastatud teekiht eemaldada ja teostada töö uuesti selliselt, et oleks saavutatud see
olukord, mis oli enne kaevetööde teostamist.
9.9.1Haljastuse säilitamine, taastamine ja puude langetamine
Muruga kaetud kasvupinnase kihi paksus peab olema vähemalt 15cm. Kasvupinnas laotada
tasandatud aluspinnale ja tihendada mururulliga. Haljastuses kasutatav pinnas ei tohi
sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid
aineid, mis on kahjulikud taimedele. Muruseemne külvinorm on 20-30 g/m2.
Infragate Eesti AS 29 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
9.9.2Isevoolsete torustike videouuring
Kõiki isevoolseid torustikke uuritakse videouuringu käigus. Videouuringu teostamiseks
kasutatakse vastavaid kaameraid ja seadmeid (sõltuvalt toru läbimõõdust), mille tööd
kontrollib spetsialist, kellel on kasutada spetsiaalselt selleks varustatud (vints, generaator,
juhtpaneel, monitor, videokaamera) sõiduk.
Video võetakse digitaalsele andmekandjale.
Kasutatavad seadmed võimaldavad kasutades klaviatuuri teha lindile märkmeid. Videos on ära
näidatud filmimise asukoht, kuupäev, kellaaeg, eesmärk (ESMANE, TEOSTUS, jne), filmitava
lõigu pikkus, vaatenurk jm filmimisseadme poolt võimaldatav informatsiooni.
9.9.3Veetorustiku survekatse
Rakendatakse järgnevat torustiku katsetamise protseduuri:
- Õhk eemaldatakse torustikust
- Surve torustikus tõstetakse 10 bar-ni ja hoitakse 24 tundi,
- Surve torustikus langetatakse 0-ni ja hoitakse 2 tundi,
- Surve tõstetakse 10 bar-ni ja teostatakse survekatse, katse kestvus min 2 h, lubatud survelang
<0,2 bar
Infragate Eesti AS 30 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Infragate Eesti AS 31 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
10 Üldtingimused
10.1 Materjalid ja tooted
Kõik materjalid ja tooted mida Töö teostamiseks kasutatakse tuleb kooskõlastada
Järelevalvega. Kooskõlastamata materjalide ja tooted kasutamine on keelatud. Kõik
paigaldatavad seadmed, kasutatavad materjalid ja tooted peavad olema uued. Materjale tuleb
transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele.
Defektsed materjalid ja tooted tuleb Tellija esindaja nõudel ehitusplatsilt eemaldada ja
asendada.
Töövõtja peab kasutatavate materjalide ja toodete kohta esitama Tellija esindajale
informatsiooni (sertifikaadid, paigaldusjuhendid jne), mis on nõutav vastavalt seadusandlusele
või käesolevas projektdokumentatsioonis toodud tingimustele.
Kus võimalik, peavad sarnased osad olema standardmõõtudes ja omavahel vahetatavad, nii et
kulumise või muu vea puhul oleks osade väljavahetamine kergesti ja kiiresti teostatav.
Kõik materjalid ja seadmed peavad olema uued, tehasepakendis ja varustatud vajalike
sertifikaatidega. Materjalide ja seadmete valmistajad peavad olema tootjad, kes pidevalt
toodavad selliseid seadmeid ja materjale. Sarnased tooted (torud, liitmikud jne) peavad olema
ühe ja sama tootja tooted. Materjalidel peab olema märge tootja kohta.
Kõik kasutatavad materjalid peavad olema sertifitseeritud tunnustatud asutusena tegutseva
sertifitseerimisasutuse poolt (valmistajatehasele peab olema omistatud kehtiv sertifikaat, mis
kinnitab, et tooted on testitud ja nende kvaliteet vastab asjakohasele standardile e. tehase ja
tootesertifikaat) mis edastatakse Tellijale. Sertifikaatideks ei ole tootja või edasimüüja poolt
koostatud dokumendid. Kõik materjalid peavad olema toodetud Euroopas.
Seadmete (pumbad, mootorid jne) valmistajatel peab Eestis olema tootja volitatud müügi- ja
hooldusesindus, mille olemasolu peab Töövõtja Tellija esindajale tõendama enne seadmete
tarnimist.
Iga seade peab tarnel omama vähemalt järgmisi dokumente:
- Komplekteerimisleht (saateleht) kõigi tarnitavate elementide andmetega;
- Paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhend, sh konstruktsiooni ja funktsioneerimise
kirjeldused ja joonised;
- Vastavus- ja garantiisertifikaadid;
- Tehasekatsetuste protokollid.
Täiendavad nõuded materjalidele
- Toru liitmikud, kolmikud, äärikud, muhvid peavad vastama samadele materjali
spetsifikatsioonidele kui torud
- Torutoed kinnitatakse vahetult hoone ehitise konstruktsiooni külge või toestatud
põrandale vastavalt tootja firma tehnilisele informatsioonile (instruktsioonidele, torude
paigaldamise eeskirjadele)
- Äärikud ja kinnitusdetailid peavad vastama ISO standardile ja nende abil ühendatavas
torustikus olevale vedeliku töörõhule, sealjuures mitte väiksemale rõhule kui PN10.
- Ääriktihendid peavad olema valmistatud valmistatud materjalist, mille omadused on
ühendusest läbi voolava vedelikule kindlad. Tihendid on nn poldiavade ringjoone sisest
tüüpi.
- Äärikud ja poldid peavad vastama standarditele EN 1092-1:2002, BS EN 1515-1:2000.
Kõik poldid, mutrid ja seibid vastavad klassile A2 või A4.
- Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid
sulguvad päripäeva. Siibrite ühenduse surveklass on veetorustike korral vähemalt PN10
Infragate Eesti AS 32 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
- Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse
poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist
tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei
tekiks korrosiooni või muid vigastusi.
10.2 Katsetused, kontrolltoimingud ja olemasolevate
veetöötlusseadmete ajutised sulgemised
10.2.1 Üldnõuded
Katsetuste (testide) eesmärk on demonstreerida seadmete, masinate, süsteemide ja
protsesside funktsioneerimist. Kõik katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised, mida on
kirjeldatud käesolevas projektis ja/või on nõutud riiklike või kohalike õigusaktidega,
tuleb läbi viia Töövõtja kulul Tellija esindaja ja asjassepuutuvate ametiasutuste osavõtul.
Töövõtja peab Tellija esindaja teavitama piisavalt varakult oma kavatsusest katset või
kontrolltoimingut läbi viia. Juhul, kui katse või kontrolltoiming ei lõpeedukalt, on ka
taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub
Töövõtja kulul.
Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi või kontrolltoiminguid (mida ei ole nõutud käesolevas
projektis või seadusandluses), kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sellisel
juhul, kui katsetuse või kontroltoimingu tulemusena ilmneb katse või kontrolltoimingu objekti
mittevastavus seadusandluses või projektis fikseeritud nõuetele. Sellisel juhul on ka
taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub
Töövõtja kulul.
10.2.2 Tehasetestid ja sertifikaadid
Töövõtja peab Tellija esindajale edastama pumpade jt seadmete testide numbrilised tulemused
ning töökõverad.
Tehasetestide sertifikaadid (vastavussertifikaadid) peavad sisaldama järgnevat:
mehaaniliste testide sertifikaadid ja struktuurteraste ning sulamite keemilised alalüüsid.
vastupidavustestid.
elektrimootorite isolatsioonitestid, käitamistestid, kuumustestid jne. Kuumustestid peavad
kestma pidevalt vähemalt 8 tundi.
kontrollseadmete ja lülitusseadmestiku isolatsioonitestid, käitamistestid, kõrgpingetestid,
võimsustestid kus võimalik.
pumpade testid tootlikkuse ja efektiivsuse määratlemiseks.
kõikide seadmete testid, mida tehakse valmistajatehase protseduuride või standardites
nõutud protseduuride kohaselt.
10.2.3 Käituskatsed
Käituskatsed peab töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed
tuleb läbi viia normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a.
survesüsteemide testid, mis tuleb läbi viia 50% normaalsest töörõhust
kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama, et kõik osad vastavad lepingujärgsetele
tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel kasutatavadinstrumendid peavad olema
kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral tõestada.
Töövõtja peab enne testide alustamist Tellija esindajalt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis
osa peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi
korrektne funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas.
Teostatakse järgnevad katsetused ja kontrolltoimingud:
Infragate Eesti AS 33 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Kontrollitakse kõikide surveliste ja rõhuvabade mahutite lekkekindlust. Surveliste
mahutite lekkekindlust testitakse 1,5-kordsel töösurvel 30 minuti jooksul;
Kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist
ning lekkekindlust;
Kõikidel pumpadel testitakse tootlikust ja tõstekõrgust;
Kontrollitakse kõikide pumba osade temperatuuri;
Kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust; jaamasisene plasttorustik
katsetatakse toru nominaalsurvel 2 h jooksul.
Lisaks eelnimetatule tuleb kontrollida kõiki häiresüsteeme, soojustussüsteeme
ja ventilatsioonisüsteeme.
10.2.4 Töödeldud vee kvaliteedi kontroll
Töövõtja kohustus on teostada filtrisüsteemiga saavutatava tulemuse kontrolliks vee
keemilised analüüsid vastavalt sotsiaalministri määruses nr. 82, 31. juuli 2001, sätestatule, sh
järgnevate komponentide osas:
-üldraud
-mangaan
-pH
-fluoriid
-kloriidid
-ammoonium
-permanganaatne hapnikutarve
-nitrit
-nitraat
-värvus
-hägusus
-kuivjääk
Mikrobioloogiline analüüsi peab sisaldama vähemalt järgmisi näitajaid;
-coli-laadsed bakterid
-kolooniate arv 1 ml (temperatuuril 22oC)
-enterokokid
Veeproovi tuleb analüüsida akrediteeritud laboratooriumis. Eelnimetatud proovid võetakse
proovivõtukraanist kohe peale filtrisüsteemi.
10.2.5 Veetorustiku ja mahutite puhtuse kontroll
Enne kasutuselevõttu tuleb teostada veetorustike ja filtrisüsteemi läbipesu ning tuleb võtta
veeproov võrku suunatavast (töödeldud vee mahutid läbinud) veest alljärgnevate
mikrobioloogiliste näitajate osas:
-coli-laadsed bakterid
-kolooniate arv 1 ml (temperatuuril 22oC)
-enterokokid
Kui veeproovi tulemused näitavad reostust, tuleb teostada torustike pesu ja desinfitseerimine
ja veekvaliteedi kontrolli korrata.
Infragate Eesti AS 34 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
Desinfitseerimiseks täidab töövõtja torustikud veega, millele on lisatud steriliseerivat ainet
(näiteks naatriumhüpoklorit, NaOCl). Steriliseeriva aine tüüp ja kangus, samuti aine
kontaktaeg, mis peavad olema sellised, et ei põhjusta torustiku, armatuuri ja seadmete
korrosiooni, esitatakse Töövõtja poolt kooskõlastamiseks Tellija esindajale. Vajadusel
desinfitseeritakse enne käikuandmist ka filtripaagid.
Soovitav NaOCl kontsentratsioon desinfitseerimisel on 1,0 mg/l ning kontaktiaeg 12-24 h, kui
nimetatud protsessiga ei saavutata soovitud tulemusi korratakse sama protseduuri
suurendades aktiivaine kontsentratsiooni (nt 2 mg/l).
Steriliseerimisprotsessi lõppemisel tuleb süsteem läbi pesta analoogiliselt filtrite pesuga
tööolukorras ja kanaliseerida torustikes olev vesi. Pärast läbipesu võetakse torustikust
veeproovid bakterioloogilise analüüsi tegemiseks. Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et
steriliseerimine ei andnud soovitud tulemusi, tuleb protsessi korrata seni, kuni saadakse
rahuldavad tulemused.
10.3 Veesüsteemide teenindava personali instrueerimine ja
hooldusjuhendid
Teostatavatele töödele peab järgnema tellija hoolduspersonali koolitus installeeritud seadmete
ja tööprotsesside osas, mis käsitleb kõiki hooldus- ja ekspluatatsioonilisi küsimusi (ka
häireolukord).
Kogu süsteemi kohta tuleb koostada kasutus- ja hooldusjuhend, mis on varustatud illustreeriva
materjaliga (fotod, joonised) ja sisaldab infot paigaldatud seadmete põhiliste tehniliste
andmete, võimalike vigade, hooldusrutiini ja katsetuste kohta ning toob välja
ekspluatatsiooniks vajalikud varuosad, spetsiaalsed tööriistad, määrded jm detailid.
Kasutus- ja hooldusjuhendid esitatakse eesti keeles paberkandjal ning ka digitaalselt kahes
eksemplaris.
Infragate Eesti AS 35 | 36
2020
Töö nimetus Navi küla puurkaevpumpla Töö nr VO48/212-20
projekteerimistööd
Objekti aadress Navi küla, Võru vald, Võrumaa Projekti osa TE-VK-KVJ
Pumbamaja (kat nr 91801:006:0284) Kuupäev 22.11.2020
Tööprojekti seletuskiri Versioon V01
11 Jooniste nimekiri
Jrk nr Joonis Joonise number
1 Navi küla puurkaevpumpla projekteerimistööd TE-6-01
Navi küla veetöötlusjaam
Tehnoloogiline skeem.
2 Navi küla puurkaevpumpla projekteerimistööd TE-4-01
Navi küla veetöötlusjaam
Tehnoloogiline plaan
M 1:20
3 Navi küla puurkaevpumpla projekteerimistööd TE-5-01
Navi küla veetöötlusjaam
Tehnoloogiline lõige 1-1
M 1:20
4 Navi küla puurkaevpumpla projekteerimistööd TE-5-02
Navi küla veetöötlusjaam
Tehnoloogiline lõige 2-2
M 1:20
5 Navi küla puurkaevpumpla projekteerimistööd TE-7-01
Navi küla veetöötlusjaam
Aksonomeetria
M 1:20
6 Navi küla puurkaevpumpla projekteerimistööd TE-5-03
Navi küla veetöötlusjaam
Töödeldud vee mahutid
M 1:40
7 Navi küla puurkaevpumpla projekteerimistööd TE-5-04
Navi küla veetöötlusjaam
Imbkaev
M 1:20
8 Navi küla puurkaevpumpla projekteerimistööd AS-4-01
Navi küla veetöötlusjaam
Asendiplaan
M 1:500
Infragate Eesti AS 36 | 36
2020
Võru Vallavalitsus Teie 09.12.2020 menetlus nr 240849
[email protected]
Võrumõisa tee 4a Meie 14.12.2020 nr 15-2/20/56889-2
65605, Võru, Võru maakond
Navi küla Pumbamaja kinnistu ehitusloa
eelnõu kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Võru maakonna Võru valla Navi küla
Pumbamaja kinnistu (katastritunnus 91801:006:0284) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 240849).
Kinnistu asub riigitee nr 25202 Navi-Tagaküla km 0,72-0,74 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse välja piirdeaia rajamiseks ning mahutite paigaldamiseks. Ehitusloa aluseks on
Navi küla puurkaevpumpla tehnoloogilised projektid „ Elektri-ja automaatikapaigaldis“
(CurrentLoop OÜ, töö nr 004-2020) ning „Veevarustus ja kanalisatsioon. Küte ja
ventilatsioon“ (AS Infragate Eesti, töö nr VO48/269-19).
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku
teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:
1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
või selle korrakohast kasutamist.
2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud
nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
5. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. 0092020_EP_EL-3-01_SELETUSKIRI
2. 0092020_EP_EL-4-01_EL-ASEND
3. VO48_PP_TE-3-01_Navi-SK
Kristi Kuuse
58603278
[email protected]
2 (2)