Kiri

Hoone nurgapunktide koordinaadid: KINNISTU ANDMED: 6601822.69 617959.5 katastritunnus 88702:001:0259 kohaaadress Mõisa/3, Sagadi küla, 6601867.6 617967.99 Haljala vald, Lääne-Viru maakond 6601854.61 618033.23 pindala, m2 1356 ha Sein tuleleviku piiramiseks 66,52 sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 95% kõrgus maapinnast 2,5 m 6601845.73 618031.41 veekogude maa 5 % 1 6601854.83 617986.3 EHITISE ÜLDISED TEHNILISED ANDMED: A Kogu hoone välissein 6601854.83 617986.3 Ehitisealune pind, m2 1757,4 soojustatakse väljaspoolt Maapealse osa alune pind, m2 1757,4 6601827.61 617981.12 Maapealse osa korruste arv 2 Sissesõit laiendatakse, 6601819.56 618026.14 Maa-aluste korruste arv 0 65.41 5 m müürist lammutatakse 6601810.89 618024.38 Absoluutne kõrgus, m 77,48 Kõrgus, m 12,0 65.29 5 6601815.98 617996.33 Pikkus, m 66,5 6601815.83 617996.33 Laius, m 45,7 65.41 65.28 6601816.45 617987.18 Sügavus, m 0 6601817.63 617987.24 Suletud netopind, m2 2436,6 65.29 Projekteeritav kaldtee Köetav pind, m2 2436,6 65.41 +0.00=+65.48 Maht, m3 10700 Maapealse osa maht, m3 10700 Üldkasutatav pind, m2 283,4 44,61 Projekteeritavad tuletõrjevee mahutid Tehnopind, m2 53,2 65.28 Mitteeluruumide pind 2436,6 Projekteeritakse purskaevu valmidus TINGMÄRGID: Kinnistu piir 65.41 Olemasolev hoone Olemasolevad terrassid Rekonstrueeritav hotelli hoone lammutatakse ja asendatakse immutatud puidust terassidega Projekteeritav hotelli laiendus 65,95 Olemasolev kaldtee nihkub Projekteeritav terrass 3,5 m lõuna poole Lammutatav hoone/rajatis Olemasolev murukate Peasissepääs Olemasolev puu/põõsas/valgustuspost Likvideeritav puu/põõsas/valgustuspost Olemasolev hekk Projekteeritav paekiviplaatidega tee Projekteeritavad tuletõrjevee mahutid Jäätmekonteinerid Projektibüroo OÜ Projekt: Mõõtkava Reg.Nr.:14426010 SAGADI HOTELLI M 1:500 EEP002430 REKONSTRUEERIMISPROJEKT Formaat +372 513 4362 A2 [email protected] Aadress: Mõisa, Sagadi küla, Vihula vald, Joonise nr Vastutav spetsialist: Jane Teresk Töö nr Lääne-Viru maakond AS-4-02 Arhitekt 2051 Joonis: Keiu Albi Staadium ASENDIPLAAN 29.10.20 Tellija: RMK EP  RMK SAGADI HOTELLI REKONSTRUEERIMISE EHITUSPROJEKT Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa Eelprojekti staadium Arhitektuuriosa seletuskiri ja joonised Töö nr. 2051 13.11.2020 Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Sagadi küla, 45403 Haljala vald, Lääne-Viru mk Tellija esindaja: Jüri Orlov e-kiri: [email protected] tel.+ .+372 521663 Projekteerija: Projektibüroo OÜ reg-nr. 14426010 MTR reg-nr EEP004195 Vana-Lõuna 39a-12,10134, Tallinn e-kiri: [email protected] tel.+372 5090899 Vastutav arhitekt: Jane Teresk Volitatud arhitekt tase 7 Arhitekt: Keiu Albi Tallinn 2020 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] Sisukord 1. ARHITEKTUUR 4 1.1. ÜLDANDMED 4 1.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 4 1.1.2. ALUSDOKUMENDID 4 1.2. OLEMASOLEV OLUKORD 7 1.3. ASENDIPLAANIOSA 7 1.4. ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS 7 1.4.1. HOONE PAIKNEMINE 7 1.4.2. HOONE EHITUSETAPID JA LAIENDAMISE VÕIMALUSED 7 1.4.3. HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON JA SISEARHITEKTUURIKONSEPTSIOON 8 1.4.4. ENERGIATÕHUSUS, SISEKLIIMA JA RADOONIKAITSE 9 1.4.5. HOONE RUUMID JA KASUTAMISE OTSTARVE 10 1.4.6. LIIKUMIS-, NÄGEMIS- JA KUULMISPUUDEGA INIMESTE LIIKUMISVÕIMALUSED 10 1.5. HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED 11 1.5.1. VUNDAMENT 11 1.5.2. PÕRAND PINNASEL 11 1.5.3. VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID 12 1.5.4. TREPID JA PANDUSED 12 1.5.5. VAHELAED 12 1.5.6. KATUS, KATUSLAGI 12 1.5.7. VÄLISSEINAD 13 1.5.8. SISESEINAD 14 1.5.9. AVATÄITED 14 1.5.10. VARIKATUSED, RÕDUD, TERRASSID JA TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID 16 1.5.11. HELIISOLATSIOONINÕUDED 16 Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 2/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] 1.6. JÄÄTMEKÄITLUS 17 1.7. HOONE TEHNILISED ANDMED 18 2. TULEOHUTUS 19 2.1. NORMDOKUMENDID 19 2.2. HOONE TULEOHUTUSE KIRJELDUS 19 2.2.1. TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS 19 2.3. TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED 19 2.3.1. TULEOHUTUSKUJAD 19 2.3.2. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS 20 2.3.3. PÕLEMISKOORMUS 20 2.3.4. TULEOHUKLASS JA TULEKAITSE 20 2.3.5. TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS 20 2.3.6. TULETUNDLIKKUS 21 2.3.7. EVAKUATSIOONILAHENDUS 22 2.3.8. TULEOHUPAIGALDISED 24 2.4. TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS 26 2.5. PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS 27 2.6. VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI 27 Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 3/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] ARHITEKTUUR 1.1. ÜLDANDMED Projekti arhitektuuriosa seletuskiri ja joonised moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos teiste ehitusprojekti osadega. 1.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesolevas projektiosas on lahendatud hoone ehitusprojekti arhitektuuriosa. Eelprojekt käsitleb Mõisa kinnistul, Sagadi külas, Lääne-Viru maakonnas paikneva RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimist. Mõisa kinnistu on hoonestatud. Kinnistul on mitmeid Sagadi mõisakompleksi kuuluvaid hooneid ja rajatisi, millest suuremad on kinnistu põhjaserval paikneb Sagadi hotell (ehr kood 108035026) ja keskosas paiknev Sagadi mõisahoone (ehr kood 108035014). Kinnistu lõunaosas paikneb veel mõisa tiik ja Sagadi dendropark. Kinnistu paikneb Karula-Vihula-Sagadi tee ääres. Projektis on seletuskiri ja joonised teineteist täiendavateks. Võimalike vastuolude esinemisel projekti erinevate osade vahel lähtutakse majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 6 lg 2: vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Projekti tuleb käsitleda koos kõikide tehniliste tingimuste ning erinevate projekteerijate poolt koostatud projektidega. Arhitektuuriprojekt on aluseks eriosade projekteerimisel. Seetõttu erinevuste ilmnemisel arhitektuuri ja teiste projektiosade vahel tuleb eelkõige lähtuda arhitektuuriprojektist. Täheldades vastuolusid projekti seletuskirja ja graafilise osa või muu projekti osa vahel tuleb sellest viivitamatult teavitada projekteerijat. 1.1.2. ALUSDOKUMENDID Tellija lähteülesanne Projekt on koostatud vastavalt tellija soovidele, mis on esitatud koosolekutel ja elektroonilises kirjavahetuses. Projekteerimistingimused Laiendamine alla 30% ei vaja projekteerimistingimusi. Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Vt. üldosa seletuskirjast. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 4/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] 1.1.1.5. Normdokumendid EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS 843:2016 Linnatänavad EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara. EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. EVS-EN 13501-1:2019 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 1: Klassifikatsioon tuletundlikkuse katsete alusel. EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus. EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid. EVS 919:2013/A1:2014 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid. EVS-EN 62305-1:2011/AC:2016 Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted. EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. EVS-EN 15193-1:2017 Hoonete energiatõhusus. Energianõuded valgustusele. Osa 1: spetsifikatsioonid, moodul M9. EVS 894:2008/A1:2010/A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides. EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine. EVS-EN 14351-1:2006+A2:2016 Aknad ja uksed. Tootestandard, toodete omadused. Osa 1: Aknad ja välisuksed. EVS-EN 16034:2014 Aknad, uksed ja väravad. Tootestandard, toodete omadused. Tulepüsivus ja suitsutõkestus. EVS-EN 12208:2003 Aknad ja uksed. Veepidavus. Klassifikatsioon. EVS-EN 12207:2016 Aknad ja uksed. Õhuläbilaskvus. Klassifikatsioon. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 5/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] EVS-EN 1026:2016 Aknad ja uksed. Õhuläbilaskvus. Katsemeetod. EVS-EN 12400:2003 Aknad ja välisuksed. Mehaaniline vastupidavus. Nõuded ja liigitus. EVS-EN 1192:2000 Uksed. Tugevusnõuete liigitus. EVS-EN 1906:2012 Akna- ja uksetarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid. EVS-EN 1627:2011 Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja liigitus. EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. EVS 894:2008/A1:2010/A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides. EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa1: Sisetöökohad. EVS 920-5:2015 Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused. Ehitusreeglite Nõukogu seisukoht/ Protokoll nr 8 / 09.09.1994 - Hea ehitustava (ET-1 0207- 0068) Tarindi RYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012 Juhendmaterjalid ET, ETF kartoteekides ja Soome RT, ETF, RATU ja LVI kartoteekides Riigikinnisvara: Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele Lisaks on projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad toodud iga projektiosa seletuskirjas. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus projektiga, tuleb ühendust võtta projekteerijaga. Kui projekti nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita projektis antud nõudeid. Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb ühendust võtta projekteerijaga ning esialgu juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused. Lisaks eelpool loetletule on projekti aluseks võetud ka asjakohased juhend- ja teabematerjalid; erialased käsiraamatud; tootekataloogid ning hea ehitustava. Eelpool loetletud lähteandmetest, normdokumentidest, lisamaterjalidest ja tavadest tuleb lähtuda ka projekti järgmise etappide koostamisel, ehitustööde ajal ning käigul. 1.2. OLEMASOLEV OLUKORD Hetkel paikneb kinnistul mitmeid hooneid - hotelli hoone EHR koodiga 108035026, mõisahoone EHR kood 108035014, laohoone-elamu-katlamaja EHR 108035027, garaaz-töökoda EHR 108040083, koolitus- Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 6/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] administratiivhoone EHR 10840082, jääkelder EHR 108040084, kontorihoone EHR 108035019, valitsejamaja EHR 108035016, tõllakuur EHR 108035029 ja muid hooneid ning rajatisi. 1.3. ASENDIPLAANIOSA Olemasolev reljeef on hotelli ümbruses ida suunas langev, kõrgusmärgid hoone lääne küljel, peasissepääsu juures on 65,20 – 65,45 ja ida pool 64,52 – 64,76. Hotellihoone kõrgus sissepääsu juures fuajees 0.00=abs +65,48. Põrand tõuseb hotelli tiibades, põhja poolse hotellitiiva põrandakõrgus teljel 14 on +0,400 ja lõunapollse tiiva põrandakõrgus teljel 14 on +0,330. Vertikaalplaneerimine lahendust vt. AS-4-02_asendiplaan. Kõrgusmärgid hoone ümbruses ei muutu. Juurdepääs kinnistule on Karula-Vihula-Sagadi teelt. Antud hetkel toimub parkimine kinnistu põhjapiiril Karula-Vihula-Sagadi tee ääres, kogu mõisa parkimise lahenduse kohta on koostatud eraldi ehitusprojekt. 1.4. ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS 1.4.1. HOONE PAIKNEMINE Hotellihoone kuulub Sagadi mõisakompleksi ja on kavandatud 95% ühiskondlike ehitiste maale ja 5% veekogude maale. Kinnistu katastritunnus 88702:001:0259. Kinnistule pääseb Karula-Vihula-Sagadi teelt ja teenindav trantsportpääseb kinnistule ka Sagadi mõisa teelt. 1.4.2. HOONE EHITUSETAPID JA LAIENDAMISE VÕIMALUSED Hoone rekonstrueerimine toimub ühes etapis. 1.4.3. HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON JA SISEARHITEKTUURIKONSEPTSIOON Hotelliruumid paiknevad kahekorruselises viilkatusega hoones. Põhiplaan on U-kujuline ja see koosneb kolmest hooneosast – kesksele, administratiivmahule lisanduvad sümmeetriliselt põhja ja lõuna tiib. Hotelli rekonstrueerimise käigus kaasaajastatakse hotelli ruumid ja laiendatakse vastuvõtuala ning restorani saaliosa. Plaanilahendus jääb üldjoontes olemasolevaks ja hoone välisilme säilib võimalikult autentsena. Peasissepääs on keskses hooneosas, lääne küljelt, fassaadi keskelt. Vastuvõtualast vasakule poole keskmisesse hoonemahtu jäävad hotelli personaliruumid, restorani kauba vastuvõtt, laod ja abiruumid. Liikumine teistesse hooneosadesse hakkab toimuma laienduse kaudu. Sissepääsust paremal pool on Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 7/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] WC-blokk, kohvrite ladu, protseduuride tuba ja konverentsisaal koos abiruumidega. Hotellitoad paiknevad põhja ja lõuna tiibades kahel korrusel. Vastuvõtuala kohal teisel korrusel on restoran. Sellest vasakul pool on köök ja paremal pool on konverentsisaal ning kaminasaal. Restoran laieneb u 5 m laiuselt hoovi poole. Laiendus rajatakse klaasfassaadiga, katusekatteks tumepunane valtsplekkprofiil. Restorani klaasfassaadi on võimalik suvekuudel osaliselt avada. Teisel korrusel paiknevate hotellitubade aknad suurendatakse, et tubadesse pääseks rohkem päevavalgust, kahe uukakna asemele pojekteeritakse kaks rõdusüsteemi Velux Cabrio katuseakent. Lõunatiivas, Loodusmaja juures laiendatakse Loodusmaja laiuselt hotelli koridori nii esimesel kui teisel korrusel. Loodusmaja katust pikendatakse hotelli lõuna tiiva katuseharjani. Hoone fassaadid on lahendatud tänapäevaste materjalide ja võtetega. Lisasoojustuskiht 250mm paigaldatakse hoone väliseina perimeetrile ja fassaad viimistletakse mineraalkrohviga. Sisearhitektuurikontseptsioon Projekti eesmärgiks on funktsionaalsed ja esteetilised ruumid. Viimistlusmaterjalide, mööbli ja valgustite valikul lähtutakse praktilisusest, vastupidavusest, kergesti hooldatavusest, tuletõrje ja tervisekaitse normidest, akustilistest kaalutlustest ning visuaalsest esteetikast. Siseviimistlus Siseviimistluse tööd tuleb teostada vastavalt heale ehitustavale, Eesti Vabariigis kehtivatele ehitus-, tule- ja tervisekaitse normidele, standartidele ja materjalide valmistajate tingimustele. Kõikide siseviimistlustööde tegemisel tuleb lähtuda Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012 nõuetest. Kasutatavad materjalid peavad vastama TP1 klassi kuuluva hoone eeskirjadele ning omama vajalikke sertifikaate. Hoone siseviimistluses kasutatakse maksimaalselt ehedaid materjale ja heledaid/pastelseid värvitoone. Põrandad viimistletakse vastavalt iga ruumi spetsiifilisele kasutusotstarbele ning valitav materjal on kvaliteetne ja vastupidav vähemalt 20 aastat pidevale kasutamisele. Valitavad põrandakatted on vastupidavad kulumisele ning libisemiskindlad. Samuti peavad põrandakatted olema kemikaalidele vastupidavad ning materjalide liitumiskohad peavad olema korrektsed. Niiskete ruumide seinad ja põrandad peavad olema kaetud niiskuskindla, kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga, nt keraamiliste plaatidega ning põrandad plaatidega, millel võiks olla ka vähemalt 100 mm sokliplaadid. Sanitaartehnilistesse ruumidesse on ette nähtud ripplaed. Seinad värvitakse vastavalt ruumi funktsioonile kas interjööri või niiskus- ja kulumiskindlate värvidega. Põhiliselt sisaldab projekt hotellitube ja planeeritud on luua puhkamist soodustav meeleolu. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 8/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] Personaliruumides kasutatakse ruumi kasutamisest lähtuvalt kas keskendumist või puhkamist soodustavaid toone, köögis heledaid kergesti puhastatavaid materjale. Sisustus Mööbli materjal valitakse kvaliteetne ja peab olema vastupidav vähemalt 20 aastat pidevale kasutusele. Kõikide materjalide valik toimub vastavalt Eestis kehtivatele normidele ja standartidele. Kõikide siseviimistlustööde tegemisel tuleb lähtuda Sisetööde RYL 2013 ja Maalritööde RYL 2012 nõuetest. Kasutatavad materjalid peavad vastama TP1 klassi kuuluva hoone eeskirjadele. 1.4.4. ENERGIATÕHUSUS, SISEKLIIMA JA RADOONIKAITSE Projekti eesmärgiks on saavutada hoone energiatõhususe klass B. Energiatõhususe ja hea sisekliima saavutamiseks on kasutatud alljärgnevaid lahendusi: - välispiirdekonstruktsioonide projekteerimisel välditakse külmasildade tekkimist - välispiirdekonstruktsioonid soojustatakse väljast poolt - hoonele valitakse hea soojapidavusega avatäited - hoonele on ette nähtud soojustagastusega ventilatsioon Et tagamaks tellija soovitud energiatõhusust on välispiirete soojusjuhtivused valitud järgmised: - Välissein U≤0,10 W/m²K - Katuslagi U≤0,1 W/m²K - Põrand pinnasel U≤0,09 W/m²K - Aken U≤0,8 W/m²K - Uks U≤1,0 W/m²K Päikesekaitseklaase on ette nähtud kasutada hoone fassaadides idas, lõunas ja läänes. Inimeste püsiva viibimise ruumides on nõuetekohane loomulik valgustus. Hoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ruumide sisekliima lahendused vt kütte ja ventilatsiooni seletuskiri. 1.4.5. HOONE RUUMID JA KASUTAMISE OTSTARVE Kasutusotstarve: 12111 Hotell Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 9/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] 1.4.6. LIIKUMIS-, NÄGEMIS- JA KUULMISPUUDEGA INIMESTE LIIKUMISVÕIMALUSED Antud projekt arvestab liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimesi – korrektsed pääsud hoonesse, nõuetele vastavad tualettruumid ning inva nõuetele vastav lift. Teed ja parklad: Liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta. Hoone välialadelt (kõnniteed, inva-parkimiskohad) kuni hoone peasissepääsuni tuleb rajada juhtteed. Juhtteede planeerimisel lähtuda Eesti Pimedate Liidu juhendmaterjalidest projekteerijatele, http://pimedateliit.ee/juhttee/projekteerimisjuhend/ , joonised http://pimedateliit.ee/juhttee/joonised Trepid: Treppide asukohad jäävad endiseks. Trepid varustatakse nõuetekohase käsipuuga. Sissepääs hoonesse: Hoone sissepääsutasandini pääseb astmeteta. Sisenemisala on ühtlaselt ja hästi valgustatud ning katusega kaetud. Hoone sissepääsu ees on tagatud 1500 × 1500 mm ruum ratastooli pööramiseks. Tuulekoja vajalik sügavus avatud uste vahel on vähemalt 1500 mm, projekteeritud on 1800mm. Jalarestid on süvistatud, seega nad ei põhjustada ratastooli rataste, keppide ega karkude takerdumist. Lift: Hoonesse on planeeritud invanõuetele vastav lift. Hoone ruumid: Hotellitubade projekteerimisel arvestatakse invanõuetega. Invatualettruumi lukustamiseks seestpoolt kasutada pööratavaid lukk-käepidemeid. 1.5. HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED Projekteerimisel on järgitud kehtivaid normdokumente: Ehitusseadustik, standardeid (EVS) ja juhendmaterjale (Tarindi RYL2010, Sisetööde RYL2013, Maalritööde RYL 2012, Hoone tehnosüsteemide RYL2002, RT-kartoteek, RIL107-2012 – Ehitiste vee- ja niiskuskaitse juhend, Toimivad katused jms). 1.5.1. VUNDAMENT Hoonel säilib olemasolev vundament, mis on originaalis paekivist ja osaliselt ka raudbetoonplokkidest. Laienduse vundamendi lahendus vt. Ehituskonstruktsioonide osa Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 10/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] 1.5.2. PÕRAND PINNASEL Põrandatele valatakse R/B põrandaplaat, konstruktsioon vt EK osa PP-01. Enne raudbetoonist põrandate tegemist peavad olema paigaldatud kõik põranda alla jäävad torustikud ja juhtmestikud (vaata eriosad). Orgaaniline pinnas tuleb põrandate alt eemaldada. Täpsemalt Vt. Ehituskonstruktsioonide osa seletuskirja. Põranda U väärtus 0,09 W/m²K 1.5.3. VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID Hoones on olemasolevad kivist vertikaalsed kandekonstruktsioonid, mis säilitatakse. Laienduse osas säilivad esimesel korrusel olemasolevad rõdualused betoonpostid ja talad. Täpsemalt Vt. Ehituskonstruktsioonide osa seletuskirja. 1.5.4. TREPID JA PANDUSED Hoone trepid ja pandused projekteeritakse monoliitsest raudbetoonist. 1.5.5. VAHELAED Hoone olemasolevad vahelaed on peamiselt raudbetoon-õõnespaneelidest. Projekteeritava laienduse vahelagi valmistatakse raudbetoonist, vt EK osa VL-01. 1.5.6. KATUS, KATUSLAGI Hotelli katus on puitkonstruktsioonis, kaetud katusekiviga. Katus vahetatakse ja asendatakse samade materjalidega – puittalade ja keraamiliste savist katusekividega Reakivi Vittinge T11, toon punakas-oranz S-kivi (EK osa KL-02 ja KL-03). Katused tehakse tuulutatavad. Laienduse osas projekteeritakse terastaladega plekk-katus (EK osa KL-01), talade vahel soojustus. Katusekatteks Ruukki Classic Authentic 0,6 valtsplekk profiil, toon tumepunane RR29. Katuslagi on puitaladel, vahelt soojustatud. Vt. Ehituskonstruktsioonide osa seletuskirja. Katusekonstruktsioonide tüübid vt. EK osa Üldised nõuded: - Juhindutakse Tarindi RYL-126-Katused - Sisetööde, maalritööde RYL - Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded - tingimustest. - Järgitakse konstruktsiooniosas esitatud nõudeid. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 11/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] - Konstruktsioonitüübi lubatav tolerantsiklass 1. - nähtavale jäävad betoonpinnad kaetakse tolmukinnitiga. - Pinnasiledus: valubetooniklass vastavalt viimistluskihi toote nõuetele. - Liitmike ja läbiviikude tihendused peavad vastama nõuetele. 1.5.7. VÄLISSEINAD Hoone välisseinad on kivikonstruktsioonis. Välissein on laotud gaasbetoonplokkidest (nn „Aravete paneelidest“), Narva tuhaplokkidest, lisaks on seina sissepoole 90 mm serviti laotud savitellistest seotiseta müüritis. Välisseinad soojustatakse 250 mm paksuse soojustusega, olemasolev 100 mm paksune soojustuskiht eemaldatake. Välisseinte viimistluseks valge mineraalkrohviga. Fassaadi toon ja välimus võimalikult sarnane olemasolevale fassaadile. Sisehoovi projekteeritud laienduse klaasseina on planeeritud klaasfassaadsüsteem. Klaasfassaadide klaasingu info kajastatakse klaasfassaadispetsifikatsioonis hilisemas projekti staadiumis. Fassaadikatete täpsem info on hoone vaadete joonistel ja spetsifikatsioonides. Hotelli ja Loodusmaja hoone vahele tehakse ühendussein, mis viimistletakse Loodusmaja fassaadi viimistlusmaterjali eeskujul. Liitkohtade ühenduskohad peavad olema vormistatud korrektselt, nii eksterjööris, kui interjööris. Välisseinte U väärtus 0,1W/m²K Üldised nõuded: - Hoone fassaadid peavad vastama määrustele EN 13830 ja EN 14351 vastavalt esitatud toimivusnõuetele: - Õhu läbilaskvus (hermeetilisus): fassaadisüsteemid EN 12.152 - klass AE, akna-süsteemid EN 12207 – klass 4, uksesüsteemid EN 12.207 – klass 1; - Ilmastikukindlus (vihmakindlus): fassaadisüsteemid EN 12.154 - klass R1200, akna- süsteemid EN 12208 – klass 9A, uksesüsteemid EN 12.208 – klass 4A; - Vastupidavus tuulekoormusele: fassaadisüsteemid EN 13.116 - klass 2000 PA, akna- süsteemid EN 12.210 – klass C5, uksesüsteemid EN 12.210 – klass C2; - U-väärtus terviklikule fassaadikonstruktsioonile, sh fassaadisüsteem koos kõigi osadega (klaaspakett, uksed, aknad jne) on kuni 1,0 W/m²K. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 12/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] - Täidetakse Tarindi RYL2010 (1240, 1241), Sisetööde RYL 2013 nõudeid. Tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. - Kandesõrestikud peavad olema teostatud projektikohaselt ning installeeritava toote nõuete kohaselt - Roovitused peavad olema kinnitatud korrosioonikindlate kinnititega. - Ühendus ja konstruktsioonielemendid (postide, diagonaalide ja põranda/vahelae plaatidega) peavad tagama, et ilmastiku sh lume ja tuule koormuse, hoone ja hoone osade vajumiste jne suurenemine ei ohusta ega muuda fassaadi osade ja terviku kvaliteeti. - Voodrite aluskonstruktsioonid või kooriku kinnitusosad peavad olema teostatud vastavalt tootja ettekirjutustele. - Liitekohad alusmüüride-, talade-ja postidega peavad olema teostatud vastavalt projektidele, nõuetele ja tootenõuetele. Kõik nähtavale jäävad liitekohad peavad olema teostatud minimaalses võimalikus gabariidis. - Vuugid (sh konstruktiivsed, deformatsiooni-, mahukahanemis-, dekoratiivvuugid) peavad olema teostatud nõuetekohaselt ja vastavalt tootja standardlahendusele. - Tuuletõkked peavad olema teostatud vastavalt tootja ettekirjutustele ja moodustama tuulekindla kihi. Tuuletõke - auru läbilaskev ja ilmastikukindel kaltsiumisilikaat plaat. - Soojusisolatsioonikihid peavad olema teostatud vastavalt tootja ettekirjutustele ja tagama projektikohase ja nõuetekohase soojusisolatsiooni. - Aurutõkked peavad olema paigaldatud vastavalt tootja ettekirjutustele ja tagama projektikohase ja nõuetekohase aurutõkke. Materjali omadused peavad säilima min 50 aastat. - Tuulutusvahed vastavalt tootja nõuetele. - Tulekindlad liimliited, tulepüsivus ja koormus vastavalt nõuetele ja tootjapoolsetele tingimustele. - Heli- ja ilmastikukindlad liited vastavalt normidele, tootja juhistele ja nõuetele. - Kõik tolerantsid peavad võimaldama kõrgema kvaliteediklassiga toodete installatsiooni. 1.5.8. SISESEINAD Olemasolevad kandvad siseseinad on kiviseinad ja mittekandvad seinad on kergkonstruktsioonil ning kaetud kipsplaatidega. Projekteeritavad siseseinad valmistatakse metallkarkassil ja kaetakse kipsplaadiga (EK osa SS-01, SS-02 ja SS-03) Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 13/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] 1.5.9. AVATÄITED - aknad on kaheraamsed kolmekordse klaasiga, sisemine pakettklaas. - Klaasfassaad on alumiiniumprofiil klaasfassaadisüsteem. - Välisuksed on puidust, soojustatud. - siseuksed on puidust ja klaasist. - siseaknad on puitraamiga. - Osad koridori uksed varustada hoidemagnetiga, esitatakse hiljem TO plaanidel. Täpsed avatäidete ja klaaspakettide näitajad tuuakse vastavates spetsifikatsioonides. - Aknad: U-väärtus maksimaalselt 0,8 W/m²K - Välisuksed: U-väärtus maksimaalselt 1,0 W/m²K - Klaasfassaad: U-väärtus tummosa maksimaalselt 1,0 W/m²K, U-väärtus visioonosa maksimaalselt 0,65W/m²K Transport, kinnitus ja paigaldus: Avatäited transporditakse ehitusobjektile tellija poolt heaks kiidetud kujul mehaaniliste vigastuste ja määrdumise eest kaitstuna. Avatäidete paigaldamisel juhinduda EETL AT 4-2015 nõuetest. Avatäited paigaldada toote valmistaja nõuete kohaselt tugevalt ja püsivalt hoone tarindite külge. Avatäited tuleb kinnitada nii, et niiskuse ja temperatuuri muutustest tingitud deformatsioonid saaksid tekkida takistamatult. Avatäidete ja muude ehitusosade vahelised vuugid tihendada montaaživahuga 2/3 lengi sügavuse ulatuses nii, et oleks kindlustatud soojusisolatsioon siseruumi poolt. Kasutada võib ainult akende ja uste paigaldamiseks ette nähtud ilmastikutingimustele vastavaid ja vähepaisuvaid montaaživahtusid, montaaživaht kaitsta väliste mõjude eest. Pilude tihendamiseks kasutada spetsiaalseid sisemisi (sd >20m, nt SIGA fentrim 20 100mm) ja välimisi teipe (sd >2m, nt SIGA Fentrim 2 100mm). Enne teipimist kontrollida, et aluspinnad oleksid kuivad, siledad, tolmu-, silikooni- ja rasva-vabad. Vuugid sulgeda elastse mastiksiga. Tuletõkke avatäidete tihendada vastavalt eeskirjadele. Vuugimastiksi alusena kasutada ümmargust mullplast- või vahtkummnööri. Vuukida tuleb nii, et naaberpinnad ega vuukimismaterjal ei saaks viga, ei määrduks ega värvuks. Vuukimisplekid tuleb kohe eemaldada. Avatäidete ja muude ehitusosade liitumisvuukide katte- ja viimistlustööd teostada viimistlusülesande kohaselt; juhul kui konkreetne viimistlusülesanne puudub, siis avatäidete paled viimistleda analoogselt ümbritsevale seinapinnale. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 14/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] Avatäited peavad peale paigaldustööde lõppu olema vigastamata. Nähtavale jäävatel, lõplikult viimistletud pindadel ei tohi olla plekke, lõhesid ega muid pinnavigu. Avatäited peavad laitmatult avanema. Akna kaitsepleki kalle peab olema vähemalt 5°. Juhendkaardis RT 80-10632 Ehitise kaitseplekid on antud juhiseid kaitseplekkide valmistamiseks ja paigaldamiseks. Aknaplekid (sh paled) minimaalselt 0,7 mm paksust titaantsinkplekist (RHEINZINK või VM ZINC). Aknaplekide toon tsink. Välisuksed on projekteeritud külmakatkestusega puidust tahveluksed. Välisuksed paigaldatakse soojustuse kihti. 1.5.10. VARIKATUSED, RÕDUD, TERRASSID JA TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID Hoone sisehoovis olevad puidust hotellitubade terrassid asendatakse uute immutatud puidust terrassidega. Lisaks rajatakse sisehoovi uued terrassid, üks laienduse juurde telgede E – H/6 – 7 vahele, teine hoovipealse hoone seina äärde teljele 11/6 – 7 vahele. 1.5.11. HELIISOLATSIOONINÕUDED Eesti standardi „EVS 842:2003 Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ järgi määratud tingimused nii sise- kui ka väliskonstruktsioonidele. Projektiga täidetakse järgmisi norme: Konstruktsioonide helipidavus R´w: - hotellitubade vahel 52 dB; - hotelli toa ja koridori või trepikoja vahel 52 dB; - uksed hotelli toa ja koridori vahel 39 dB; Taandatud löögimürataseme indeks: - Hotelli toast teise hotelli tuppa 58 dB; - Üldkasutatavast ruumist hotelli tuppa 58 dB; - Tehnoruumist hotelli tuppa 53 dB; Järelkõlakestus hotelli trepikodades ja koridorides 1,3 s sagedustel 500-2000 Hz. Konverentsisaalis (kuni 100 inimest) 0,8-1,0 s sagedustel 125-2000 Hz, arvestades et helineeldematerjalide paigutus soodustaks kõne arusaadavust. Ruumide hea akustika saavutamiseks on ette nähtud paigaldada helihajutavaid ja -neelavaid materjale nii lakke kui seintele. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 15/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] Tehnosedmetest põhjustatud helirõhutasemed ruumides ja välisterritooriumil: hotellitubades LpA,max 32 dB, koridorides LpA,max 40 (35) dB, välisterritooriumil päeval LpA,max 55 dB, öösel 50 (45) dB. Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded: liiklusmüra hotellitubades LpA,eq,T päeval 40dB, öösel 30dB. 1.6. JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekorraldus lähtub Haljala Valla jäätmehoolduseeskirjast. Prügi ja jäätmete kogumine on lahendatud krundi piires. Kinnistule on projekteeritud erinevat tüüpi jäätmete kogumiskohad, mis paiknevad hotelli hoonest idas. Jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse, mille tühjendamiseks sõlmib hoone valdaja lepingu prügiveo teenust osutava firmaga. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning koguda vastavalt liikide kaupa ja vältida erinevate ohtlike jäätmete segunemist. Ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale isikule. Ehitusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile). Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Projektile lisatakse lammutusprojekt. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 16/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] 1.7. HOONE TEHNILISED ANDMED NÄITAJA PROJEKTEERITUD LAIENDUSEGA OL.OLEV HOONE KOOS KASUTAMISE OTSTARVE 112111 Hotell 112111 Hotell EHITISALUNE PIND m² Laiendus 62,4 1695 Ehitise maapealne ehitisalune Ol.olev 1695 pind m² Kokku 1757,4 KORRUSELISUS maapealne / 2 2 maa-alune HOONE TULEOHUTUSKLASS TP1 TP2 HOONE SULETUD BRUTOPIND Laiendus 393,4 m² Ol.olev 2704,0 Kokku 3097,4 HOONE SULETUD NETOPIND m² 2578,6 2005,6 HOONE KASULIK PIND m² 2578,6 1507,9 s.h. üldkasutatav pind 2388,7 3492,8 s.h. tehnoruumide pind 189,9 ühendusteede pind 492,8 s.h. mitte-eluruumide pind 2578,6 1507,9 HOONE KÖETAV PIND m² 2578,6 2005,6 HOONE KUBATUUR m³ 11050 9300 HOONE 0-KÕRGUS m 0,00 = abs 65,48 0,00 = abs 65,48 HOONE KÕRGUS m 12 = abs 77,48 12 = abs 77,48 HOONE LAIUS m 45,7 45,5 HOONE PIKKUS m 66,5 66,0 HOONE SÜGAVUS m 0 0 Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 17/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] 2. TULEOHUTUS 2.1. NORMDOKUMENDID - EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid - EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus - EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded - EVS 919:2013/A1:2014 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid - EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus - EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine - CEN/TS 54-14:2018 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri 2.2. HOONE TULEOHUTUSE KIRJELDUS Mõisa kinnistu on hoonestatud. Kinnistul asuvad mõisakompleksi kuuluvad hooned ja rajatised. Käesoleva projektiga lahendatakse hotelli hoone (ehr kood 108035026) ja selle laiendus. Hoone planeeritav kasutus liigitub II kasutusviisi alla (majutushoone) ja kasutusotstarbeks on hotell. Hoone ja laiendus on kahekorruselised. Hoone funktsiooni ei muudeta, laiendatakse vaid hoone keskmist mahtu sisehoovi poole, mis suurendab toitlustuspinna ja fuajee suurust, hotellitubadega täidetud tiibade maht ei muutu. Tuletõkkesektsioonideks jagamist käsitletakse Siseministri määrus nr 17 ja EVS 812 osa 4 piirpindala kohaselt. 2.2.1. TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS - Ehitise tuleohutusklass: TP 1 (olemasolev hoone on ehitusregistri andemtel klassis TP-2, aga kehtivate tuleohutusnõuete alusel hoone TP-2 klassile majutuskohtade arvu tõttu ei vasta) - Ehitise kasutusviis: II - Ehitise kasutusotstarve 12111 Hotell Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 18/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] 2.3. TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED 2.3.1. TULEOHUTUSKUJAD Olemasolev hoone on ümbritsetud naaberhoonetega ning juurdeehitusega ei suurendata ohtu naaberehitistele ega naaberehitistelt hotellile. Vahetult hoone kõrval paikneb Looduskooli hoone (koolitus-administratiivhoone EHR 108040082, TP-2), kahe hoone vahe vähem kui meeter, täitmaks kasutut ja raskesti hooldatavat ruumi kahe hoone vahel laiendatakse hotelli koridori nii esimesel kui teisel korrusel Loodusmaja laiuselt selle otsaseinani. Hooned moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni. Hotelli U- kujulises sisehoovis paikneb töökoja hoone (garaaz-töökoda EHR 108040083, TP-2), mis paikneb hotellist 3,8 m kaugusel ja tõllakuur (EHR 108035029) on hotellist ida pool, see on min 5,8 m kaugusel hotellist. Seega kompleksi hoonete omavaheline kaugus on alla lubatud 8 m. Kuna ühegi hoonete kasutusotstarve ja funktsioon ei muutu, siis nõuetele mittevastavast kujast hoonete vahel ei teki lisariski praeguse olukorraga võrreldes ning lisameetmeid tule tõkestamiseks kasutusse ei võeta.Samuti on hoonete välisilme muinsuskaitseameti arvates säilitamist väärt, seega tulemüüride rajamine hoonetevahelise tuleleviku takistamiseks on väga komplitseeritud. 2.3.2. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS Kandekonstruktsioonid tuleb teha vähemalt A2-s1,d0 klassi kuuluvatest materjalidest. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusklassid on järgmised: - üldjuhul R 60 - trepikäigud ja mademed evakuatsioonitrepikodades R 30 - Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus on EI 60. TP1 tuleohutusklassiga hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivuse nõue on R 60. Lisaks peavad II kasutusviisiga hoone kandekonstruktsioonid olema mittepõlevad ehk tuletundlikkusega vähemalt A2. Selleks, et tagada teise korruse restoranis puidust kandekonstruktsioonide vastavus TP1 klassi nõuetele, kaetakse need tulekaitse immutusvahendiga, nt Holz Prof. 2.3.3. PÕLEMISKOORMUS Eripõlemiskoormuse klass usaldusväärse analoogi järgi on: - Üldjuhul kuni 600 MJ/m2 Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 19/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] Hoones on pesulaod, mille eesmärgipärasel kasutamisel võib ruumi põlemiskoormus ületada eelpooltoodud väärtust, aga nende ruumide pindala ei ületa 10m2. 2.3.4. TULEOHUKLASS JA TULEKAITSE Antud hoonetüübi puhul ei määrata. 2.3.5. TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS Hoone tuletõkkesektsioonideks jagamine toimub ruumide kasutusotstarbe ja piirpindala järgi. Lubatud piirpindala majutusruumide puhul on 800 m2. Eraldi tuletõkkesektsioonid moodustavad: - korrused (sh pööning) va 1. ja 2. korrus telgede A-L/2-6 vahel - 1. ja 2. korrus telgede A-L/2-6 vahel on hetkel üks tuletõkkesektsioon ja see ei muutu. - trepikojad - elektrikilbiruum - majutusruumid - ventilatsiooniruumid - soojasõlme ruum - peakilbiruum Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus on EI 60. Tuletõkkekonstruktsiooni avatäidete tulepüsivus on EI 30. Majutusruumid peavad olema tulepüsivusega EI 15. Lisaks tulepüsivusele peavad tuletõkkeuksed vastama ka suitsupidavusele Sa ning evakuatsiooniteele (trepikotta) viivad tuletõkkeuksed suitsupidavusele S200. Kohtades, kus võimalik soojuskiirguse mõju ei takista evakuatsiooni ega põhjusta tule levikut, võib kasutada ka E klassi tuletõkkekonstruktsioone. Hoone sisenurkades, kus avatäited on teise tuletõkkesektsiooni hooneosale lähemal kui 4 m tuleb paigaldada tuletõkkeaknad ja –uksed või takistada muude meetmetega tule levik ühest sektsioonist teise. Tuletõkkeuksed tuleb varustada sulguriga (välja arvatud normaalkasutuses lukustatuna peetavate tehniliste ruumide uksed). Tuletõkkeuksed, mida soovitakse tavaolukorras hoida avatuna, tuleb varustada seadmega, mis tagab selle sulgumise tulekahju olukorras. Sellised uksed on korrustel olevad trepikoja uksed. Tehnosüsteemide läbiminekul tuletõkkekonstruktsioonist tihendatakse läbiviik selliselt, et nõutav konstruktsiooni tulepüsivus oleks tagatud. Kommunikatsioonide läbiviigud teha vastavalt valitud toote nõuetele. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 20/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] Läbiviikude tulepüsivus peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusest. Tuletõkkesektsioonid on märgitud arhitektuuriosa joonistele. 2.3.6. TULETUNDLIKKUS Ruumid üldiselt - Seinad ja lagi D-s2,d2 - Põrandad nõuded puuduvad Trepikojad - Seinad ja lagi A2-s1,d0 - Põrandad DFl,s1 (trepikäikude ja mademete konstruktsioon A2) Tehnilised ruumid - Seinad ja lagi B-s1,d0 - Põrandad DFl,s1 Evakuatsioonitee - seinad ja lagi (trepikojad) A2-s1, d0 - põrandad D FL-s1 Sisekoridorid - Seinad ja lagi B-s1, d0 Välisseinad - Välisseina välispind B,d0 - soojustussüsteem B,d0 - Õhutuspilu välispind B,d0 - Õhutuspilu sisepind B-s1,d0 Katusekate - Broof (t2-t4) Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 21/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] Torupaigaldise tuletundlikkus Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20% sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20% sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele: - BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; - CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; 3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2. Kaabli tuletundlikus Hoones kasutatavale kaablile esitatakse tuletundlikkuse nõue Cca-s1,d1, a2. Nõue ei kohaldu kaablitele, mis sisenevad hoone alajaamaruumi või elektripeajaotlasse hoonest väljastpoolt ja ei läbi kogunemis-, ning väljumis- või evakuatsiooniteid. 2.3.7. EVAKUATSIOONILAHENDUS Maksimaalne inimeste arv. Eeldatav inimeste arv kogu hoones on 250. Inimeste arvud on näidatud TO plaanidel. Evakuatsioon. Hoones on 6 evakuatsiooniala: - Peasissepääsusektsiooni esimene korrus (fuajee, seminariruum, olme). - Peasissepääsusektsiooni teine korrus (köök, restoran, seminariruum) - Hotellitubade vasaku tiiva esimene korrus. - Hotellitubade vasaku tiiva teine korrus. - Hotellitubade parema tiiva esimene korrus. - Hotellitubade parema tiiva teine korrus. Igalt evakuatsioonialalt on võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Väljumistee lubatud pikkust 45 m ei ole ületatud. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 22/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] Trepikäigu laius trepikojas on vähemalt 1200 mm. Hoone jagatakse järgmisteks evakuatsioonialadeks: - 1.korrus - evakueeruda on võimalik trepikodade väljapääsudest, fuajee kahe väljapääsu kaudu, konverentsisaali välisuksest ja tubadest terrassi kaudu. - 2.korrus - evakueeruda on võimalik nelja hajutatult paigutatud trepikoja kaudu. Evakuatsiooniuksed, mille kaudu evakueeruvate inimeste arv on üle 30 peavad avanema liikumise suunas. Suluste paigaldamisele tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest. 30– 150 inimesega uksel kasutatakse evakuatsioonilinki või surunuppu, nendeks on: - kõik trepikodade lõppväljapääsud; - peasissepääsu uks. Avariilingiga varustatakse järgmised uksed: - kõik pääsud trepikodadesse; - kõik paanikapoomiga mittevarustatud lõppväljapääsud - kõik lukustatavad uksed mida kasutavad hotellikülastajad ning mis lähevad evakuatsiooni- või väljumisteele. - Muid suluseid (pöördnupud, kiirriivid) tohib kasutada kohtades, kus kasutajate arv on alla 30 ning ruumis viibivad hoonet tundvad inimesed (nt tehnilised ruumid, kontoriruumid, abiruumid jms). Puuetega inimeste evakueerimine lahendatakse korralduslike abinõudega. Ehituslikult luuakse järgmised võimalused: - Trepikojad sektsioneeritakse kuni väljapääsuni; - Puudega inimeste vajadustele kohandatud toad paiknevad esimesel korrusel; Evakuatsioonialade piirangud puuduvad. Hoonel on pööning administratiivosa kohal telgede 2 – 4 vahel, seal on kaks ventilatsiooniruumi, telgede A - E ja H – L vahel. Pööningule pääseb laeluukide kaudu trepikojast 212 ja restoranist telgede H - I/2 - 3 vahel. Hoone katusele pääseb kolmanda korruse ventilatsiooni kambrist ruumist 301 telje 3 - 4/B - C vahel paikneva katuseluugi kaudu. Turvaliseks liikumiseks katusel paigaldatakse katusepollarid. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 23/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] 2.3.8. TULEOHUPAIGALDISED Ehitis on varustatud kantavate esmaste tulekustutitega, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga (ATS), evakuatsioonivalgustusega ning loomuliku suitsueemaldussüsteemiga. Kantavad tulekustutid Hoone varustatakse tulekustutitega arvestusega üks kustuti kustutusaine massiga 6 kg iga 200m2 kohta kuid vähemalt 2 kustutit korrusele. Kustutusaine valikul tuleb arvestada võimaliku tulekahju liigiga (tahked ained, põlevvedelikud, pinge alla olevad elektriseadmed). Tulekustutite asukohti vt. tuleohutusplaanidelt Automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS) (kopeeritud EL-osa seletuskirjast) Tulekahjusignalisatsioon on projekteeritud Eesti määruste ja tuleohutuseeskirjade kohaselt. Tulekahjusignalisatsiooni töö põhimõte on selles, et tulekahjudetektorid kontrollivad tulekahju tunnuseid (suits, kuumus, temperatuuri tõusukiirus) piirväärtuste põhimõttel. Piirväärtuse ületamisel detektor rakendub ja viib kontrollpaneeli teateolukorda ja rakendab alarmiseadme. Tulekahjusignalisatsiooni seadmed peavad olema omavahel ühildatavad. Hoonesse paigaldatakse adresseeritav tulekahjusignalisatsioon (edaspidi ATS). Keskseade paigaldatakse päästemeeskonna infopunkti, mis asub 1. korruse fuajees ruum 101. ATS häire korral: - Rakenduvad tööle häirekellad - Seiskuvad ventilatsiooniseadmed - Läbipääsusüsteemiga varustatud ukse lukustus vabastab ukse riivistuse, et uks oleks - kasutatav evakuatsiooni korral. Kui läbipääsusüsteemiga on varustatud trepikotta - avanevad uksed, siis neid uksi saab evakuatsioonialalt avada evakuatsioonisuluse abil - sõltumata sellest, kas süsteem on aktiivne või mitte. - Edastatakse tulekahjuteade häirekeskusesse - Liftid sõidavad 1. korrusele (ukse avanemine ja sulgumine vastavalt tootja juhistele) ATS koosneb keskseadmest, tulekahjuanduritest teatenuppudest ja sireenidest. Kasutatakse optilisi suitsuandureid ja temperatuuriandureid. Evakuatsiooniteedele paigaldatakse 1,2 – 1,6m kõrgusele teatenupud. Nupud varustada klaaskaanega. ATS süsteemi paigaldamisel lähtuda ATS-i struktuurskeemist. ATS teatab oma töövalmidust ohustavatest riketest. Süsteemil on reservtoide, mis tagab normaalse töö võrguvoolu kadumisel 72 tunni vältel ja pool tundi häire korral. Süsteemi paigaldamisel kontrollida süsteemi tegelikku voolutarvet. ATS seadmed peavad vastama standardisarja Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 24/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] EN 54 nõuetele ning omama vastavusussertifikaate või heakskiidutunnistuse vastavalt “Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele”. Evakuatsioonivalgustus (kopeeritud EL-osa seletuskirjast) Evakuatsioonivalgustusega tuleb tagada evakuatsiooniteede (koridorid; fuajeed; trepikojad jne.) põrandal piki tee keskjoont horisontaalne valgustihedus vähemalt 1,0 lx ja vähemalt poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustihedus peab olema vähemalt 0,5 lx. Esmaabipunkti, tuletõrjevahendite ja tulekahjuteatenuppude asukoha juures põrandal tuleb tagada valgustihedus minimaalselt 5,0 lx. Piki evakuatsioonitee keskjoont ei tohi maksimaalse ja minimaalse valgustiheduse suhe olla suurem kui 40:1. Ohutusvärvide äratundmiseks peab lambi värviedastusindeks R a ≥ 40 Turvavalgustus lahendatakse eraldi projektiga vastavalt standardite EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“ ning EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“ nõuetele. Paanikavältimisvalgustus (kopeeritud EL-osa seletuskirjast) Paigaldatakse: ruumidesse pindalaga üle 60 m 2 , arvestusega 1 (üks) valgusti iga 50 m 2 kohta; tualeti ja riietusruumidesse pindalaga üle 8 m 2 . Avatud ala horisontaalne valgustihedus põranda tasemel peab olema vähemalt 0,5 lx. Paanikavältimisvalgustuse alal ei tohi maksimaalse ja minimaalse valgustiheduse suhe olla suurem kui 40:1. Ohutusvärvide äratundmiseks peab lambi värviedastusindeks R a ≥ 40. Suitsueemaldus (SE) Hoones rakendatakse loomulikku suitsueemaldust. Suurim lubatud suitsutsooni pindala loomuliku suitsueemaldamise korral on 2000 m2. Suitsutõrje lahendusviisid ja käivitustasemed suitsueemaldustsoonide kaupa: - Trepikojad (244, 262) - telgede 5 ja 6 ning 13 ja 14 vahel - suitsueemaldus lahendatakse mootoriga lülitist avatavate katusele projekteeritavate suitsuluukide kaudu, mille summaarne efektiivne suitsueemaldamise pindala on vähemalt üks ruutmeeter. Lahendusviis 2, käivitustase 2; - Trepikodadest 228 ja 246 suitsueemaldamine lahendatakse trepikoja laes mootoriga avatava katuseakna kaudu, mille summaarne efektiivne suitsueemaldamise pindala on vähemalt üks ruutmeeter. Lahendusviis 2, käivitustase 2; - 1. korruse hotellitoad – suitsueemaldus lahendatakse avatavate akende ja uste kaudu (efektiivne avade pindala 0,5% põrandapindalast). Lahendusviis 1, käivitustase 1; - 2. korruse hotellitoad – suitsueemaldus lahendatakse avatavate akende ja uste kaudu (efektiivne avade pindala 0,5% põrandapindalast). Lahendusviis 1, käivitustase 1; Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 25/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] - 1. korruse fuajee, administratiivruumid ja konverentsiruum – suitsueemaldus lahendatakse välisseintes paiknevate käsitsi avanevate akende kaudu. Lahendusviis 1, käivitustase 1; Lisaks laienduse klaasfassaadi projekteeritakse esimesele korrusele ukse kohale mootoriga avatav aken. Lahendusviis 2, käivitustase 2; - 2. Korruse restoran ja köök – suitsueemaldus lahendatakse välisseintes paiknevate käsitsi avanevate akende kaudu (efektiivne avade pindala 0,5% põrandapindalast). Lahendusviis 1, käivitustase 1. Täpsem suitsueemalduse lahendus antakse järgmises projekti staadiumis. Loomuliku suitsueemalduse avade paiknemisel tuleb arvestada ava toimeraadiuseks 10 m, mida võib suurendada kuni 15 meetrini, lisades iga ületatud meetri kohta arvestuslikule suitsueemaldamise pindalale 0,1 %. Suitsueemaldusseadmete juhtimine toimub 1. korrusel päästemeeskonna sisenemistee läheduses (Fuajees 101). Suitsutõrjesüsteemi juhtimisnupp tuleb paigaldada väljapääsude juurde 1,2-1,6m kõrgusele põrandast ning sellele peab olema tagatud takistuseta juurdepääs. Juhtimisnupp tuleb varustada kasutusjuhendiga ning tähistada nähtavalt tekstige „Suitsutõrje“ või „Suitsueemaldus“. Iga suitsueemaldustsooni kohta peab olema vähemalt kaks juhtimispunkti. Täpne asukoht määratakse põhiprojektis. 2.4. TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Pööningul asuvates tehnoruumides (301, 302) asuvad ventilatsiooniseadmed, mis teenindavad mitut tuletõkkesektsiooni ning need ruumid on eraldi tuletõkkesektsioonid. Ventilatsioonitorustiku läbiminekul tuletõkkekonstruktsioonidest varustatakse see tuletõkkeklappidega, mille tulepüsivus on vähemalt 50 % konstruktsiooni tulepüsivusest. Ventilatsioonitorustik varustatakse vajalikul hulgal puhastusluukidega. Tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel lülitatakse ventilatsiooniseadmed välja. Köögi väljatõmbe süsteem: Kui ühe väljatõmbekubu alla paigaldatakse üle 25 kW koguvõimsusega pliidid-ahjud, tehakse kubu koos väljatõmbega suurköögi väljatõmbesüsteemile vastavalt: - Kohtäratõmbe väljatõmbekanali teraslehe paksus on vähemalt 1,2 mm; Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 26/27 Projektibüroo OÜ Reg nr 14426010 Vana-Lõuna 39a-12 Tel: 513 4362 [email protected] - Kohtäratõmbe kanali kinnitused ja toestused taluvad antud tuletõkkesektsiooni piires tulekahju toimet vähemalt 60 minutit; Kohtäratõmbe kanal ehitatakse tulepüsivusega vähemalt EI 60. 2.5. PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS Kõikidele sissepääsudele pääseb ligi vajaliku päästetehnikaga. Päästemeeskonna sisenemisteeks on hoone laienduse fuajee 101, kus asub päästemeeskonna infopunkt. Fuajee on piisavalt ohutu koht päästemeeskonnale tuleohutuspaigaldistelt info lugemiseks ja nende juhtimiseks ning eraldi ruumi rajamine infopunktiks ei ole sellises hoones otstarbekas. Fuajees asuvad tulekahjusignalisatsiooni keskseade, operatiivkaart, Päästemeeskonna sisenemistee ning infopunkt tähistatakse vastavalt. 2.6. VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI Kustutamiseks vajalik veevooluhulk on 20 l/s 3 tunni jooksul. Kustutusvesi saadakse rajatavast mahutist, mis paigutatakse Mõisa/1 hoone taha, Sagadi mõisa tee 17193 kinnistu äärde. Mahuti kaugus hoonest ei ületa 100 m. Projekt: Töö nr: Projekti alaosa: RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt 2051 Seletuskiri Aadress: Töö staadium: Projekti osa: Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa EP Arhitektuur Arhitekt: Kuupäev: Leht/lehti: Jane Teresk, Keiu Albi 03.11.2020 27/27  Heldur Veidenbaum Haljala Vallavalitsus Teie 07.12.2020 [email protected] Mere 6 Meie 14.12.2020 nr 15-2/20/56648-2 Võsu alevik, Haljala vald, 45501, Lääne-Viru maakond Mõisa/3 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Lääne-Viru maakonna Haljala valla Sagadi küla Mõisa kinnistu (katastritunnus 88702:001:0259) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 240655). Kinnistu asub riigitee nr 17183 Karula – Vihula – Sagadi (edaspidi riigitee) km 9,18-9,48 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimiseks. Ehitusloa aluseks on Projektibüroo OÜ töö nr 2051 „RMK Sagadi hotelli rekonstrueerimise ehitusprojekt. Eelprojekt“. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et projekti arhitektuurse osa seletuskirja p 1.3. „Asendiplaaniosa“ lausele „Juurdepääs kinnistule on Karula-Vihula-Sagadi teelt. Antud hektel toimub parkimine kinnistu põhjapiiril Karula-Vihula-Sagadi tee ääres, kogu mõisa parkimise lahenduse kohta on koostatud eraldi ehitusprojekt.“ lisatakse viidatud ehitusprojekti andmed (töö teostaja, töö nr, töö nimetus). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu riigitee km 9,309 ja 9,386. 3. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteedele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 4. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. 2051_EP_AS-4-02_asendiplaan 2. 2051_EP_AR-3-01_Seletuskiri Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)