Lääne-Virumaa Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates

SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u HYPERLINK \l "_Toc58830192" 1. ÜLDANDMED PAGEREF _Toc58830192 \h 4 HYPERLINK \l "_Toc58830193" 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS PAGEREF _Toc58830193 \h 4 1.2 PROJEKTI EESMÄRK PAGEREF _Toc58830194 \h 4 1.3 ALUSDOKUMENDID PAGEREF _Toc58830195 \h 5 1.1.1 LÄHTEANDMED PAGEREF _Toc58830196 \h 5 1.1.2 NORMDOKUMENDID PAGEREF _Toc58830197 \h 5 1.4 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS PAGEREF _Toc58830198 \h 5 1.5 MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA PAGEREF _Toc58830199 \h 6 1.6 TORUSTIKE EHITUSTÖÖD RIIGIMAANTEEL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS PAGEREF _Toc58830200 \h 7 2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS PAGEREF _Toc58830201 \h 8 2.1 VEEVARUSTUS PAGEREF _Toc58830202 \h 8 2.1.1 ÜLDIST PAGEREF _Toc58830203 \h 8 2.1.2 OLEMASOLEV OLUKORD PAGEREF _Toc58830204 \h 9 2.1.3 PROJEKTEERITUD LAHENDUS PAGEREF _Toc58830205 \h 9 2.1.4 MAJAÜHENDUSED PAGEREF _Toc58830206 \h 9 2.1.5 VEETORU RAJAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED PAGEREF _Toc58830207 \h 9 2.1.6 TULETÕRJE VEEVARUSTUS PAGEREF _Toc58830208 \h 9 2.1.7 VOOLUHULK PAGEREF _Toc58830209 \h 10 2.1.8 KASUTUSEST VÄLJA JÄÄVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE PAGEREF _Toc58830210 \h 10 2.2 KANALISATSIOON PAGEREF _Toc58830211 \h 10 2.2.2 ÜLDIST PAGEREF _Toc58830212 \h 10 2.2.3 OLEMASOLEV OLUKORD PAGEREF _Toc58830213 \h 11 2.2.4 EELVOOL PAGEREF _Toc58830214 \h 11 2.2.5 PROJEKTEERITUD LAHENDUS PAGEREF _Toc58830215 \h 11 2.2.6 MAJAÜHENDUSED PAGEREF _Toc58830216 \h 11 2.2.7 TÄPSUSNÕUDED PAGEREF _Toc58830217 \h 11 2.2.8 PUMPLAD PAGEREF _Toc58830218 \h 12 2.2.9 KASUTUSEST VÄLJA JÄÄVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE PAGEREF _Toc58830219 \h 13 3 MATERJAL PAGEREF _Toc58830220 \h 14 3.1 VEEVARUSTUS PAGEREF _Toc58830221 \h 14 3.1.2 TORUD PAGEREF _Toc58830222 \h 14 3.1.3 SIIBRID / MAAKRAANID PAGEREF _Toc58830223 \h 14 3.1.4 KAPED PAGEREF _Toc58830224 \h 15 3.2 KANALISATSIOON (SH KA SADEMEVEEKANALISATSIOON) PAGEREF _Toc58830225 \h 15 3.2.2 TORUD PAGEREF _Toc58830226 \h 15 3.1.2 KAEVUD PAGEREF _Toc58830227 \h 15 3.1.3 KAEVULUUGID PAGEREF _Toc58830228 \h 15 3.3 TORUDE KÄSITLEMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE PAGEREF _Toc58830229 \h 16 4 PAIGALDUS PAGEREF _Toc58830230 \h 17 4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS PAGEREF _Toc58830231 \h 17 4.2 KAEVIK PAGEREF _Toc58830232 \h 18 4.3 TASANDUSKIHT PAGEREF _Toc58830233 \h 19 4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE PAGEREF _Toc58830234 \h 19 4.4.2 Algtäide PAGEREF _Toc58830235 \h 19 4.4.3 Lõpptäide PAGEREF _Toc58830236 \h 20 4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON PAGEREF _Toc58830237 \h 21 4.6 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE PAGEREF _Toc58830238 \h 21 4.6.2 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL SIDELIINI JA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDIS PAGEREF _Toc58830239 \h 21 4.6.3 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL ÕHULIINIEDE KAITSEVÖÖNDIS PAGEREF _Toc58830240 \h 22 4.6.4 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL RIIGITEE KAITSEVÖÖNDIS PAGEREF _Toc58830241 \h 22 5 KESKKONNAKAITSE PAGEREF _Toc58830242 \h 22 5.1 ÜLDIST PAGEREF _Toc58830243 \h 22 5.2 JÄÄTMETE HINNANGULINE KOGUS JA LIIGITUS KEHTIVA JÄÄTMENIMISTU JÄRGI PAGEREF _Toc58830244 \h 23 5.3 MULLATÖÖDE BILANSS PAGEREF _Toc58830245 \h 23 5.4 KÕRGHALJASTUSE KAITSMINE PAGEREF _Toc58830246 \h 24 6 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE PAGEREF _Toc58830247 \h 24 6.1 ÜLDNÕUDED PAGEREF _Toc58830248 \h 24 6.2 KATSETUSED PAGEREF _Toc58830249 \h 25 6.2.2 Veetorustiku surveproov PAGEREF _Toc58830250 \h 25 6.2.3 Kanalisatsioonitoru kaamerauuring PAGEREF _Toc58830251 \h 25 6.3 HOOLDUS PAGEREF _Toc58830252 \h 26 7 KATENDITE TAASTAMINE PAGEREF _Toc58830253 \h 27 7.1 ÜLDIST PAGEREF _Toc58830254 \h 27 7.2 PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc58830255 \h 28 7.2.2 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS PAGEREF _Toc58830256 \h 28 7.2.3 VERTIKAALPLANEERIMINE PAGEREF _Toc58830257 \h 28 7.2.4 KATENDITE KONSTRUKTSIOONID PAGEREF _Toc58830258 \h 28 7.2.5 TAASTAMISE MAHTUDE MÄÄRAMINE PAGEREF _Toc58830259 \h 31 7.3 TÖÖDE KIRJELDUS PAGEREF _Toc58830260 \h 31 7.3.2 ASFALTKATTE EEMALDAMINE PAGEREF _Toc58830261 \h 31 7.3.3 KRUUSKATTE EEMALDAMINE PAGEREF _Toc58830262 \h 31 7.3.4 KASVUPINNASE EEMALDAMINE PAGEREF _Toc58830263 \h 31 7.3.5 KILLUSTIKALUSE EHITUS PAGEREF _Toc58830264 \h 31 7.3.6 KRUUSAKATE EHITUS PAGEREF _Toc58830265 \h 32 7.3.7 ASFALTKATE EHITUS PAGEREF _Toc58830266 \h 32 7.3.8 MURU RAJAMINE PAGEREF _Toc58830267 \h 32 ÜLDANDMED Antud töö toimub riigihanke nr 225117 „ Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi ühisveevärgi ja kanalisatsiooniehitiste rajamine .“ raames. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Antud projektiga on lahendatud Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi as u late ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise I etapi projekteerimis-ehitustööde teostamine. Projekteerimise ala asukoht vaata joonisel AS-4-01. PROJEKTI EESMÄRK Hanke eesmärgiks on Turba aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise I etapi projekteerimis-ehitustööde teostamine. Orienteeruvad hanke abikõlbulike tööde mahud: veetorustike rajamine - ca 1 308 m; veetorustike rekonstrueerimine - ca 4 526 m; kahe puurkaev-pumpla rekonstrueerimine (lahendatakse eraldi projektidega); ühisveevärgi liitumispunktide rajamine - 30; ühisveevärgi liitumispunktide rekonstrueerimine - 65; hüdrantide paigaldamine ja rekonstrueerimine - 18; isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine - ca 1 382 m; isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine - ca 3 750 m; survekanalisatsioonitorustiku rajamine - ca 564 m; survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine - ca 140 m; ühe reoveepumpla rekonstrueerimine; ühiskanalisatsiooni liitumispunktide rajamine - 32; ühiskanalisatsiooni liitumispunktide rekonstrueerimine - 60. Lisaks neile töödele teostatakse hankega sademeveekanalisatsiooni ehitustööd - ca 1393 m, mis moodustavad mitteabikõlbulikud kulud . ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED Geodeetiline alusplaan: REIB OÜ töö nr TT- 5 715 , mõõdetud september-november 20 20 .a; Projekteerimistingimused: Vinni Vallavalitsus Tellija lä h teülesanne: AS Emajõe Veevärk. Tellija Üldtingimused 21.07.2020a . Tellija tingimused; Europolis OÜ töö nr: Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates ; Tellija Eritingimused NORMDOKUMENDID EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrjeveevarustus EVS 843:2016 Linnatänavad EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud Infra RYL 2006 osa 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus: „Nõuded ehitusprojektile”, vastu võetud 17.07.2015 nr 97; Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; Muud Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja määrused. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Väljavõte Europolis OÜ tööst: Käesoleval ajal on elluviimisel SA KIK Keskkonnaprogrammist rahastatav projekt, mille tulemusena ühendatakse Vinni, Pajusti, Kakumäe ning Viru-Jaagupi asulate veevarustussüsteemid. Käesoleva projekti fookuses on peamiselt nende asulate ühiskanalisatsioonisüsteemidega seotud probleemide kompleksne lahendamine: - tulenevalt sellest, et loetletud asulad paiknevad nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal, puuduvad piirkonnas eesvoolud: o Viru-Jaagupi reoveepuhastil puudub sobiv suubla. Keskkonnaamet on seetõttu keelanud Viru-Jaagupi biopuhasti kasutamise; o Kakumäe külas reoveepuhasti puudub, enam kui 50 elanikult pärinev reovesi kogutakse kogumismahutitesse ning transporditakse regulaarselt puhastile. Selline lahendus ei ole perspektiivis jätkusuutlik; o Vinni aleviku ja Pajusti aleviku reovesi puhastatakse käesoleval ajal OÜ-le Askoterm kuuluvas reoveepuhastis Kuna eeltoodud asulad paiknevad lähestikku, on mõistlik ehitada reoveetorustikud Viru-Jaagupi alevikust ja Kakumäe külast kuni Vinni-Pajusti paarisaleviku ühiskanalisatsioonini ning juhtida kõigi nelja asula reovesi puhastamiseks ühte regionaalsesse Vinni reoveepuhastisse. Olemasolevat Vinni reoveepuhastit ei ole siiski võimalik tehnilisest seisukorrast ning keerukatest omandiküsimustest tulenevalt olemasolevas olukorras regionaalse reoveepuhastina kasutada, nõuetekohase lahenduse rakendamiseks on vajalik rekonstrueerida Vinni reoveepuhasti uues asukohas. - Viru-Jaagupi ja Pajusti alevikus ning Kakumäe külas puudub paljudel nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal paiknevatel kinnistutel võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, osadel kinnistutel puudub ka ühisveevärgiga liitumise võimalus. - Viru-Jaagupi asula Kesk tn 35-51 kinnistutel puudub ühisveevärgiga liitumise võimalus. Piirkonnas on kuivematel perioodidel osad kaevud kuivaks jäänud. - Vinni joogiveepuhasti ja Vinni regionaalne reoveepuhasti varustatakse diiselgeneraatoritega, tagamaks elutähtsa teenuse toimepidevus. Diiselgeneraatorite paigaldamine on kavandatud hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 ning § 38 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud veevarustuse ja kanalisatsiooni toimepidevuse tagamisega seotud kulutusena. - Viru-Jaagupi reoveekogumisala reostuskoormus on 430 ie, Kakumäe RKA koormus on 73 ie ehk mõlemad alla 500 ie, kuid vastavalt Keskkonnaministri määruse nr § 31 lg 5 p 2 toetatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal ning p 1 alusel piirkonnas, kus puuduvad alternatiivsed lahendused elanike terviseohutus- ja kvaliteedinõuetele vastava joogiveega varustamiseks (näiteks endistel kaevandusaladel või nitraaditundlikul alal). Viru-Jaagupi alevikust suurem osa paikneb kaitsmata põhjaveega alal (vt p.1.5.2 ) ning Kakumäe küla nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kogu projektipiirkond asub nitraaditundlikul alal. Mõlemal reoveekogumisalal on reoveekäitluse mistahes individuaallahendus seotud riskidega ning joogiveekvaliteet erakaevudest ei ole tagatud. Trasside omanik on Emajõe Veevärk AS. MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA Vinni vallas paiknevad ühiskanalisatsiooniga kaetud asumid sisuliselt kõik kas nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal (Joonis 1.2). Vinni vald paikneb kohati Pandivere kõrgustiku idanõlval, kuid enamuses –jalamil või ida pool kõrgustikku. Vinni alevikus paiknevad kaitsmata põhjaveega alad (Keskkonnaregistri kood LTA1000035) ja (Keskkonnaregistri kood LTA1000012). Suurem osa Viru-Jaagupi alevikust on kaitsmata põhjaveega ala (Keskkonnaregistri kood LTA1000460). Vt joonised 1.3-1.5. ); TORUSTIKE EHITUSTÖÖD RIIGIMAANTEEL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS Torustike paigaldus on ettenähtud järgmistel riigimaanteedel T17125 Vilgu-Vinni-Pajusti tee (90001:002:1640); T21 Rakvere-Luige tee (90002:002:0780); T17103 Mõdriku.Kehala tee (90002:004:1790) T17102 Viru-Jaagupi-Simuna tee (90002:003:0011) Vee- ja isevoolsed kanalisatsioonitorud paigaldatakse ühisesse kaevikusse peamiselt lahtise kaevandamise teel. Kinnisel meetodil suundpuurimise abil on ette nähtud torustike paigaldamine ristumisel riigimaanteega, samuti on kinnisel meetodil nähtud ette survetorustike paigaldamine paralleelsel kulgemisel maanteedega. Riigimaanteedele ja kaitsevööndisse paigaldavatavad torud peavad vastama A-tugevusklassiga torustikele. Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldatakse üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustata tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). Kõik vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,5 m) on teemaa piirides kavandatud kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine onkeelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale või mille välisserv jääb ca 1,0 m kaugusele teemaa, tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole. Projekteeritud torustike ristumised riigiteega on toodud joonisel VK-6-01-1 . Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada. Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2009 ning Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“). Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist t eemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele. Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud. PROJEKTEERITUD LAHENDUS VEEVARUSTUS ÜLDIST Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas. Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 24.09.2019.a . sotsiaalministri määrusega nr. 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Veevõrk peab olema ehitatud selliselt, et see ei tekitaks inimese tervist kahjustavat ohtu. Rajatud veevõrk peab olema kestev ja töökindel. Ehitatava veevärgi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat. OLEMASOLEV OLUKORD PROJEKTEERITUD LAHENDUS Torustiku asukohta saab vaadata asendiplaani joonistel VK-4-01 -1 …VK-4- 01-25 . Ühisveevärgi torustik rajatakse avalikule maale: Projekteeritud veevarustus e peatorustikud rajada De 40, De50, De63, De110 ja 1 6 0 mm PE PN10 veetorudest. Projekteeritud toru mahud vaata mahtude tabelis (AA-8-01) . MAJAÜHENDUSED Igale olemasolevale ja uuele kliendile tuleb rajada nõuetele vastav liitumispunkt kuni 1m kaugusele kinnistu piirist liitumispunkt . Liitumispunktid on projekteeritud De32 mm veetorudest (eramajad) ning De63 mm veetorudest kortermajadele (vastavalt kortermaja vooluhulgale). Liitumispunktiks on maakraan vastav alt toru läbimõõdule (ehk DN25 ja D50). Veetorustiku kinnistuühendus tuleb teostada keevissadula või -kolmikuga, maakraanil peab kinnistupoolses otsas olema keevitatav toruots (pikkusega min 300 mm), mis tuleb sulgeda keeviskorgiga. Olemasolevate tarbijate puhul tuleb, juhul kui kinnistuühenduse asukoht muutub, käesoleva projekti käigus rajada ka kinnistul ühendust omava hoonega piirneval territooriumil paiknev uue kinnistuühenduse ühendustorustik olemasoleva tarbijatorustikuga, mis võimaldab projekti elluviimise tulemusena jätta vana kinnistuühenduse ja sellega seotud peatorustikud kasutusest välja. Juhul, kui maakraanist kinnistu poole jäetakse nt survestamiseks või õhu eemaldamiseks maa peale ulatuv toru, tuleb see tööde lõppedes täies ulatuses välja kaevata ja eemaldada ning asendada keeviskorgiga. VEETORU RAJAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Veetorustik rajatakse vastavalt maapinna profiilile nii, et torustiku peale jääks pärast rajamist minimaalselt 1,80 m pinnast. Kõik toruotsad sulgeda pimeotsakorkidega, et vältida pinnase sattumist torustikku. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Veetorustik”. Maanteega ristumisel torustik tuleb ehitada kinnisel meetodil ning torule on ette nähtud PE hülss vastavalt toru läbimõõdule (nt De110 torule De200 hülss). Kinnisel meetodil (sundpuurimine) tuleb kasutada RC kattega survetoru. TULETÕRJE VEEVARUSTUS Ala tulekustutusveehulk on Q = 10,0 l/s. Antud vooluhulk tagatakse rajatavate maapealsete tuletõrjehüdrantidega (tegevusraadius 150 m). Kokku on projekteeritud 1 6 hüdranti. Hüdrandi asukoha valikul on arvestatud standardis EVS 812–6 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus“ toodud nõuetega. Hüdrandi tööraadius on 150 m. Hüdrant peab vastama standardile EVS-NE 14384:2005 „Sambakujulised hüdrandid“. Hüdrandid peavad olema rangelt vertikaalses asendis ning tagasitäitmise ja pinnase tihendamistööde käigus tuleb hoolega jälgida, et nende vertikaalne asend säiliks kuni kaevik ümber hüdrandi on maapinnani täidetud. Paigaldatavate hüdrantide tõusutorud peavad külmumise vältimiseks pärast kasutamist automaatselt tühjenema. Tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik tühjendustorustik (immutustoru) tuleb paigutada killustikprismasse ja ümbritseda geotekstiiliga. Hüdrantide tõusutoru tühjendustorustikku ei tohi ühendada kanalisatsiooniga. Hüdrantide paigaldamisel ja tähistamisel jälgida Siseministri 18.08.2010.a määrust nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Kui hüdrandi tähist ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb tähis paigaldada metallist alusplaadile, mis toetada kahele postile. Postid ümar- või nelikanttorust mõõduga minimaalselt 25 mm. Hüdrandi tähistamine on töövõtja kohustus. Hüdrandi numbri andmine on kohaliku vee-ettevõte kohustus. Töövõtja kohustus on katsetada hüdrant ning lisada täitedokumentatsiooni hulka tuletõrjehüdrandi tehnilise sisekorra kontrollimise akt. VOOLUHULK KASUTUSEST VÄLJA JÄÄVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE Kasutusest välja jäävad torud tuleb likvideerida. Joonistel on vastavad lõigud näidatud. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga. Kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine osa (vähemalt 1 000 mm maapinnast) ning kaev tuleb täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Eelnevalt tuleb kaevu ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad sulgeda betooniga. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida vastavalt eelmises lõigus kirjeldatule. KANALISATSIOON ÜLDIST Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitaks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel. Ehitatava süsteemi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat. Kanalisatsioon on lahkvoolne. Sademevee juhtimine kanalisatsioonitorusse on keelatud. Reovee kanalisatsiooni juhtimisel tuleb järgida Eesti vabariigi määrust „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. OLEMASOLEV OLUKORD EELVOOL Eelvooluks on rekonstrueeritav rajatav Vinni reoveepumpla „Vinni 1“, millest pumbatakse reovesi rajatavasse Vinni reoveepumplasse. PROJEKTEERITUD LAHENDUS Torustiku asukohta saab vaadata asendiplaani joonistel VK-4-01 -1 …VK-4-0 1-25 . Ühiskanalisatsiooni tor ustik rajatakse avalikule maale . Projekteeritud kanalisatsioon rajada De160 mm PVC, De200 mm PCV ja De250 mm P P SN8 kanalisatsioonitorudest. Projekteeritud toru mahud vaata mahtude tabelis (AA-8-01). Torustiku käänu- ja hargnemispunktidesse on projekteerit ud De400/315, De560/500 ja De800/500 mm PE kaevud. MAJAÜHENDUSED Igale olemasolevale ja uuele kliendile tuleb rajada nõuetele vastav liitumispunkt kuni 1m kaugusele kinnistu piirist liitumispunkt. Kanalisatsioonitorustiku kinnistuühendus tuleb teostada kaevust. Kinnistuühendus tuleb varustada kontrolltoruga ning liitumata kinnistute puhul sulgeda otsakorgiga. Liitumispunktid on projekteeritud De160 mm PVC isevoolsest torust või De63 mm PE survetorust. Isevoolsele kanalisatsioonitorule paigaldatakse kontrollkolmik De200/160 mm (sirge toru puhul) või De400/315 mm (astme või pöörangu puhul) kaev. De200/160 kolmiku kasutades kinnistult suubuv toru on lubatud ühendada ainult kontrolltoru põhja. Kontrolltoru ei ole vajalik, kui kaevu tsentri ja liitumata kinnistu ühenduse otsakorgi vahel on kuni 2 000 mm või kui liitunud kinnistu piirini jääb kaevu tsentrist kuni 2 000 mm. Samuti ei ole kontrolltoru paigaldamine vajalik kui torustik rajatakse kinnistule. Niisugusel juhul paigaldatakse liituva torustiku sihis 1 m pikkune toru, mis liitumata kinnistu puhul suletakse otsakorgiga. Survelisele kanalisatsiooni puhul paigaldatakse sulgarmatuur DN50 ning min 1 m De63 survetoru kinnistu suunas. Kanalisatsioonitorustiku sügavus maapinnast liitumispunktis peab olema minimaalselt 1 250 mm toru rennini (v.a. juhul, kui olemasoleva liitumispunkti sügavus on väiksem ning eesvool ei võimalda liitumispunkti sügavamale rajada). TÄPSUS NÕUDED Kanalisatsioonitorustik rajatakse min kalletega De160 - 6 mm/m, De200 – 5 mm/m ja De250 – 3,5 mm/m hälbega 0,2 %. Vastavalt standardile EVS 484:2013 valmis ehitatud torustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist, kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: Mis tahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaalpinnal 200 mm; Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevus kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta; Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää väljavast torust allapoole, lang kaevude vahe kohta on &gt; 0. Ei kalle ega kõrgus või erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid. Tabel 2. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded Projekteeritud torustiku kalle (%ₒ) Maksimaalne kalde kõrvalekalle (%ₒ) Maksimaalne kõrguse kõrvalekalle (mm) &gt; 5 1,5 50 3 - 5 1,0 30 &lt; 3 1,0 20 Kui toru rajamissügavus on üle 1,0 m, siis torustik tuleb soojustada (nt. STYROFOAM SLN-A-250 – 10 cm). Kanalisatsioonitoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune pruun märkelint kirjaga “KANAL”. PUMPLAD Käesolevas töös on projekteeritud kaheks reoveepumplat:. Rajatavad ja rekonstrueeritavad reovee pumplad on: Põllu (Aia tn 16 (1) kinnistul) ; Borgi (Tamme tn 3a kinnistul) Tööstuspargi (Tööstuspargi tn 13 kinnistul) Vinni 2 (Sõpruse tn 7 ja 5 kinnistute nurgas) ; Vinni (Metsa tn maa-alal Metsa tn 15 ja 9 läheduses) ; Pajusti 3 (Kitsekopli tn 3 kinnistu juures) Kakumäe (Ringi tn, Aasa tn 2 kinnistu vastas) ; Viru-Jaagupi (Kesk tn 22 ja 24 vahel Kuuse tn maa-alal) Pumplate asukohad on märgitud asendiplaanidel VK-4- 01-5 , VK-01-6, VK-01-11, VK-4-0 1-13, VK-01-17 ja VK-4- 01-25 . Pumpla te üld skeem id on toodud joonisel VK-9- 01 -1...VK-09-8 . Pumpla de ks on valitud kompaktpumpla d , mis on varustatud kahe pumbaga, mille mõlema tootlikkus peab ületama arvutusliku vooluhulga. Rajatava kompaktpumpla peab olema polüetüleenist (PEHD) läbimõõduga 1200 mm. Pumpla põhi peab olema isepuhastumist soodustava kujuga. Pumpla korpus peab olema pinnasevee üleslükkejõu vastu ankurdatud raudbetoonalusele. Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega. Pumbad peavad olema ettenähtud reovee pumpamiseks ning võimaldama vähemalt 80 mm suuruste tahkete osakeste pumpamist. Pumbad peavad olema varustatud niiskus- ning ülekuumenemisanduritega ja elektri- ning automaatikasüsteem vastavate kaitseseadmetega. Pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt kümmet sisse- väljalülitust tunnis ja peavad olema varustatud tihendi lekke anduriga. Kõik paigaldatavad pumbad peavad olema toodetud ühe firma poolt. Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid ning magnetiline induktsiooni kulumõõtja. Sisenevale isevoolsele torule tuleb paigaldada samuti siiber, spindel tuuakse maapinnale. Pumplasisene teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid. Kõik pumplasisesed torustikud peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Metallkonstruktsioonid (platvormid, redelid, pumba juhtsiinid jne) ning kinnitusvahendid pumpla sees peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Siibrid ja tagasilöögiklapid peavad olema temperamalmist ning kaetud epoksiidkattega. Siibri kiil peab olema kaetud EPDM kummiga ning spindel peab olema roostevabast terasest. Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud vee tasapinnaandur ja avariiandurid. Pumpla ümber rajad a teenindusplats. Pumpla tuleb paigaldada vastavalt tootja juhenditele. Pumplate parameetrid on järgnevad: RVP- Põllu : Q = 1 5 l/s ja H geo = .... m , s urvetoru De 16 0 pikkus ca .... m RVP-Borgi: Q = 5 l/s ja H geo = ... m, survetoru De 11 0 pikkus ca ....m RVP-Tööstuspargi: Q = 5 l/s ja H geo = ... m, survetoru De 11 0 pikkus ca ....m RVP- Vinni2 : Q = 5 l/s ja H geo = ... m , survetoru De 11 0 pikkus ca .... m RVP- Vinni : Q = 5 l/s ja H geo = .... m , survetoru De 11 0 pikkus ca .... m RVP- Pajusti 3 : Q = 5 l/s ja H geo = .... m , survetoru De 11 0 pikkus ca .... m RVP Kakumäe Q = 5 l/s ja H geo = .... m , survetoru De 11 0 pikkus ca ..... m RVP Viru-Jaagupi Q = 5 l/s ja H geo = .... m , survetoru De 11 0 pikkus ca ..... m Enne pumpla ja pumpade tellimist koostada tootejoonis ning kooskõlastada see vee-ettevõttega. Pumpladele tehakse elradi elektri- ja automaatikaprojekt ning elektriliitumise projekt. KASUTUSEST VÄLJA JÄÄVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE Kasutusest välja jäävad torud tuleb likvideerida. Joonistel on vastavad lõigud näidatud. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga. Kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine osa (vähemalt 1 000 mm maapinnast) ning kaev tuleb täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Eelnevalt tuleb kaevu ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad sulgeda betooniga. MATERJAL VEEVARUSTUS TORUD Veetoru ja -liitmikute materjaliks on PE. Torud ja liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile, nõutav rõngasjäikus 17 kN/m². Kinnisel meetodil (sundpuurimine) tuleb kasutada RC kattega survetoru. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk keevisühendusega. Mehaanilisi liitmikke tuleb vältida. Kui ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga ei õnnestu kasutada elektrikeevisühendust, siis tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. SIIBRID / MAAKRAANID Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema vähemalt PN10. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne). Nõuded siibritele: kasutada kummikiilsiibreid (standard DIN 3352); korpus malmist (GGG 400 -DIN 1693); elastse tihenduspinnaga; kaetud epoksiidpulbervärviga; surveklass vähemalt PN10; äärikust äärikule mõõdud DIN 3202 F4 nõuetele; äärikud ja poldiavad ISO 7005-2 (EN1092-2, DIN 2501) nõuetele. Kiilsiibrite spindlipikendused peavad olema tsingitud terasest, teleskoopset tüüpi. Spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud. KAPED Kaped peavad olema valu- või tempermalmist “ujuvat” tüüpi ja tihedalt sulguvad, klass D400 vastavalt EN124. Luukide kandejõud peab olema 40 t. KANALISATSIOON (SH KA SADEMEVEEKANALISATSIOON) TORUD Projekteeritud reoveekanalisatsiooni torustik paigaldatakse P VC kanalisatsioonitorudest rõngasjäikusega SN8 ning läbimõõduga De 160 , De200 mm. De250 mm torud võib kasutada PP materjalist. Sademeveekanalisatsiooni tuleb ehitada PP SN8 torudest läbimõõduga De200 - 400 mm. Isevoolsete torustike ehitamiseks tuleb kasutad standardile EN1401-1 või temaga vähemalt võrdsele standardile vastavaid torusid. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused. Torustike ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades. KAEVUD Projekteeritud torule tuleb paigalda d a teleskoopsed kaevud, mille mõõdud on De 400/315 ja De560/500 mm. Kaevud võivad olla kas keevis PE või moodulkaevud. Kanalisatsioonikaevud peavad üldjuhul vastama standardile EVS-EN 13598-1:2010 või EVS EN 13598-2:2016, vastavalt olukorrale. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN 2 . Läbiviigud peavad olema tehases paigaldatud või freesitud. Freesitud avasse paigaldatakse läbiviigutihend ning tihendi sisse lükatakse vastavalt ühendatava toru tüübile laiendaja või otseliitmik. Frees, mida kasutatakse tõusutorusse avade freesimiseks peab vastama tihenditootja poolt ettenähtud diameetrile ning selle peab tarnima või kiitma heaks liitmike tootja kelle liitmike ühenduse teostamiseks kasutatakse. Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema sujuva ja siledapinnalise voolurenniga, 90 kraadised rennid (ristumised) ei ole lubatud. KAEVULUUGID Kaevuluugid peavad olema malmist. Liiklusaladel peavad luugi kaaned olema piisavalt rasked. Autorattad ei tohi kaant mingil juhul liigutada ja kaas ei tohi krae seest välja tulla. Luukide kaaned peavad toetuma ühtlase pinnana luugi kraele. Kaaned ei tohi kiikuda krae sees ega kolksuda. Kaane alumine väljaulatuv serv peab olema täisring. Kaevuluugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teedel ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Tagada kaevu luukide jäämine maapinna ja asfaltkatte tasapinnale. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke ning kapesid. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. TORUDE KÄSITLEMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE Väljavõte RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ punkt 2.4: Torusid tuleb käsitleda ettevaatlikult. Kukkumisel või loopimisel võivad need viga saada. Tuleb hoiduda toru või torurulli lohistamisest mööda maad, sest toru välispind võib ohtlikult kriimustada. Torude transportimisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et neile ei jääks püsivat painet, mille raadius jääb alla tabelis 3 antud väärtuse. Muhviga torude ladustamisel tuleb jälgida, et muhvid ei jääks koormuse alla. Veetorude otsad peavad olema veo ja ladustamise ajal kaitstud. Torude paigutamisel jälgida, et seda ei painutaks muhvi kohast. Survetoru ei tohi painutada kohast, kuhu hiljem tehakse liiteid/ühendusi. Torusid transporditakse sirgel alusel, millel ei tohi alla teravaid servi või toru kahjustada võivaid esemeid. Torude nihkumist veo ajal saab takistada näiteks võrguga. Erinevate mõõtmetega torude vedamisel pakitakse kõige alla raskemaid torud. Kui torusid veetakse üksteise sees, tuleb peenemad torud enne maha laadida ja eraldi virna laduda. Mehaaniliste tõstevahendite kasutamisel peavad varustus ja tõstetropid olema sellised, mis torusid ei vigasta. Pikaajalisel ladustamisel peab torude hoiukoht olema tasane. Soovitav on jätta tarud transpordipakendisse. Samuti on mõttekas kaitsta torud päikese valguse eest. Kui torud virnastatakse, et tohi virna kõrgus ületada tabelis 3 antud väärtusi. Toruliitmikke transporditakse ja ladustatakse vastavalt tootja juhistele. Temperatuuri langemisel väheneb plasttoru löögikindlus. Kui torusid on tarvis transportida temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida tootega kaasa antud erijuhendit. Tabel 3 . Lahtiselt ladustatud plasttorude virna suurim lubatud kõrgus, m Toru materjal Isevoolsele torustikule Survetorustikule SN 4 SN 8 SN 16 PN 4 PN 6 … PN 20 PE 2,8 2,8 3,0 2,8 3 PP 2,8 2,8 3,0 - - PVC 2,6 2,6 3,0 - 3 Tabel 4 . Termoplastist torude lubatud painderaadiusi Toru materjal Vähim lubatud painderaadius paigaldamisel PCV PE 80 Elastne Jäik PE 100 PP 300 x d e 40 x d e 50 x d e 50 x d e 100 x d e Plasttoru lubatud painderaadius oleneb ka temperatuurist. Kui toru on tarvis painutada temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida toote eriijuhendit. Muhviga torul võib paindemuutus muhvi kohas olla maksimaalselt 1˚. Tarvikute seisukorda kontrollib ehitaja ning järelevalve. Vigased tarvikud tuleb koheselt teist materjalidest eraldada ning utiliseerida. PAIGALDUS Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele. Torusid ei tohi paigaldada külmunud pinnasele. Talvetingimustes töötades arvestada torupaigaldaja erijuhenditega. Vaata lähemalt punktid 4.2 ja 4.4. Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid“ kinnitatud Majandus- ja taristuminister määrusega nr. 106 05.08.2015. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS Isevoolsed torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle. Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 50 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30 - 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast. PE-kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega. Kui PE-kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru. KAEVIK Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius peab olema vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150 mm paksune tasanduskiht. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Kogu väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku vahetus läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist. Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset kaevikust eemaldatakse vesi. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Torude omavaheline kaugus on vastavalt EVS 843:2016. Tabel 5 . Torude omavaheline kaugus rööpkuulgemisel Tehnovõrgu liik Kaugus (puhas vahe) horisontaalsuunas tehnovõrkude välispindade vahel (m) Veetoru ja survekanalisatsioonini Isevoolse kanalisatsioonini Gaasitoru survega (bar) Gaasitoru survega (bar) Elektri-kaablini Side-kaablini Kaugkütte toruni Kanali, tehnovõrgu tunnelini ≤5 5 kuni 16 Veetoru ja survekanalisatsioon 0,2 0,2* 0,5 0,5 1 0,5 1 1,5 Isevoolne kanalisatsioon 0,2* 0,4 1 1,5 1 0,5 1 1 * Veetoru välispinna ja isevoolse kanalisatsioonikaevu seina vaheline kaugus peab olema min 0,1 m. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele. Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kaevik tuleb kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 10m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. TASANDUSKIHT Antud kihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Arvestades geoloogilisi olustikku, torustik paigaldatakse alusele paiksusega 15 cm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast või peenkillustikust (fr.4-16). Juhul kui aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele. Tasanduskiht tuleb tihendada mehhanismidega (vt ristlõike skeemid). TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE Torustikud paigaldada vastavalt asendiplaani de le VK-4-01 … VK4-09 . Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,4 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 5 cm vastavalt EVS 843:2016. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Algtäide Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust. Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele. Lõpptäide Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega. Sobiliku mineraalse pinnase all mõeldakse kas looduskilu või kvartsliiva, mille omadused on: Tera suurus on 0/16 Terastikulise koostise toleratsikategooria GA85 Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul aktiivtsoonis (katte pinnast kuni 1,5 m sügavuseni) peab olema vähemalt 0,5 m/ööp Niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm. Täpsemad normid on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid Haljasalal kasutatakse võimalusel olemasolevat pinnast vastavalt RIL 77-2013 punktile 4.7 Lõpptäide: Liikluspiirkonnas peab lõpptäide olema tihendatav. Kui välja kaevatud pinnasmaterjal tiheneb hästi, võib kasutada seda. Muudel juhtudel tuuakse tagasitäite samade külmumisomadustega materjali mujalt. Pealistarindi kihis peab viimane tagasitäide olema siiski samast materjalist kui ümbritsev. Toru pealt mõõdetuna ühe meetri paksuses lõpptäite kihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive või kamakaid. Lõpptäite materjalis olev kivi oi tohi jääda torule lähemale kui tema läbimõõt. Kivi suurim lubatud läbimõõt lõpptäite ülakihis on 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Et täitesse ei jääks tühimikke, peab materjal koosnema erineva suurusega teradest. Lõpptäide tehakse mineraalsest tihendatavast liivapinnasest kihtide kaupa. Kihi paksus on 500 mm. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vastavalt ristlõike skeemil näidatule (VK-7-01). Kui kaevik asub haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal. Liikluspiirkonnast väljaspool kasutatakse lõpptäiteks harilikult väljakaevatud pinnast. Maksimaalne terasuurus on sama mis liiklustsoonis. Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tuleb liiklustsoonis lõpptäide tihendada mehaaniliselt astmeni 90% või vastavalt teekatte konstruktsioonile. Väljaspool liiklustsooni võib lõpptäite jätta tihendamata või tihendada kohalikele oludele vastava tiheduseni. Kaeviku peab täitma sellise kõrguseni, et hiljem vajuks tihenenud täide projektis ette nähtud või ümbritseva maapinna tasandini. Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele kinnistu omanik ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust. Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv. KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON Survetorustiku rajamissügavus on 1,8 m planeeritavast maapinnast. Kanalisatsioonitorustike rajamissügavus on üldjuhul piisav vältimaks torustiku külmumist ja torustik on kaitstud mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest. Juhul kui kanalisatsioonitorustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,0 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, survekanalisatsiooni torustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL SIDELIINI JA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDIS Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m kaabeltrassist. Ristumisel side- ja elektrirajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada ning kaitsta vigastuste eest ja pinnase varisemise eest. Lahtikaevatud trassid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks. Kaevamisel tuleb kasutada kilpe ja tugesid, et vältida kommunikatsioonide alla vajumist ja vigastust. Juhul kui kaevetööd on piki kaabelliini selle kaitsetsoonis vajalikud, siis tuleb esmalt kaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil). Maandatud sidekaablite väljakaevamisel või teise kommunikatsiooni kaitsetoru lõhkumisel, kaitsta kaabel karbikuga või lahtivõetava PVC toruga TEL-PEH110 ja üles riputada. Pinnase tihendamine kommunikatsiooni pealt löökmehhanismidega on keelatud, kasutada veemeetodit. Katete taastamisel tagada kaablite normikohane sügavus, kaablitele peab jääma min 0,4 m pehmet pinnast. Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate trasside asukohad kasutades kaabliotsijat. Töötamine raske tehnikaga kaevude peal ja nende ülesõit on keelatud. ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL ÕHULIINIEDE KAITSEVÖÖNDIS Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL RIIGITEE KAITSEVÖÖNDIS Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. Riigitee maaüksusele ja katte alla rajatavate veetorude minimaalne lubatud sügavus on 1,8 m, kanalisatsioonitorude min sügavus on 1,5 m. Torud peavad paiknema kaitsetorus - riigitee katte all 1250 N ja väljaspool teed 750 N. Hülssiks on projekteeritud PE 100 survetoru, mille ringjäikus SN on 17 kN/m 2 (ehk 17000 N) . Minimaalne kanalisatsioonitorustiku sügavus truubi põhjast on 1,0 m ning veetorustikul 1,8 m. Kaugus truubi otsast 0,2 m. Puurimiskaevikuid riigitee muldesse kavandada ei ole lubatud. Mulde nõlvast lubatud kaugus on minimaalselt 1,0 m. Mulde nõlva puudumisel vähim lubatud puurimiskaeviku ja lahtise kaeviku kaugus 3,0 m. KESKKONNAKAITSE ÜLDIST Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Juhinduda tuleb ka Saue Vallavalikogu 30 .0 9 .201 0 määrusele nr 1 8 „ Saue valla jäätmehoolduseeskiri“. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) t uleb sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning taaskasutada või kõrvaldada sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Keskkonnale ohtlikud jäätmed (asbotsement-torud, asfalt) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ohtlike jäätmete veol peab iga saadetisega kaasnema saatekiri (vt ohtlike jäätmete saatekirjade infosüsteemi). Üleliigne väljakaevatud pinnas viiakse tellijaga ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras, masinate heitgaaside emissioon peab vastama normidele ega tohi saastada välisõhku, välistatud peab olema ka kõige minimaalsem õlireostus. Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest koheselt kohalikku omavalitsust. Käesoleva projekti järgsete ehitustööde käigus kaevatakse välja hinnanguliselt 4 0 000 m 3 pinnast. JÄÄTMETE HINNANGULINE KOGUS JA LIIGITUS KEHTIVA JÄÄTMENIMISTU JÄRGI Tabel 6 . Jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi Jrk. Nr. Jäätme liik Ühik Kogus Käitlus 1 2 3 4 5 1 Pinnase kaevamine haljasalalt (kood 17 05 04 Kasvupinnas, kivid ja süvenduspinnas) m³ 10 000 Pinnas kaevatakse vastavalt projektile. Väljakaevatud pinnast sorteeritakse ning kõlblikku pinnast kasutatakse täite materjalina. Sobimatu pinnast viiakse kohalikku jäätmekäitlusettevõttesse. 2 Pinnase kaevamine platsi katendi aluselt alalt (kood 17 05 04 Kasvupinnas, kivid ja süvenduspinnas) m³ 30 000 Pinnas kaevatakse vastavalt projektile. Väljakaevatud pinnasest eraldatakse võimaluse korral tee täitena taaskasutatav materjal. Sobimatu pinnast viiakse kohalikku jäätmekäitlusettevõttesse. MULLATÖÖDE BILANSS Tabel 7 . Mullatööde bilanss Väljakaevatud pinnas (m3) Juurde veetav pinnas (m3) Märkus Pinnas (kood 17 05 04) 1 5 000 Liiv ja killustik 25 000 Väljakaevatud pinnast sorteeritakse ning kõlblikku pinnast kasutatakse haljasalal täite materjalina. Märkus: Tabelis esitatud ehitusjäätmete mahud on ainult projektis kirjeldatud vee- ja kanalisatsioonitrassi kohta. Kui samasse kaevikusse paigaldatakse teine kommunikatsioon, siis mahud suurenevad. Samuti võivad muutuda äraveetava ja taaskasutatava pinnase maht. KÕRGHALJASTUSE KAITSMINE Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega, mis võimaluse korral (olenevalt võrast) peab ulatuma 3 m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis jäävad tööde käigus vältimatult ette või on juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb korralikult maha saagida. Kaevikusse ulatuvad puujuured tuleb lahti saagida. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Olemasolevate puude ümber säilib olemasolev maapinna kõrgus. Kaevetöödel tuleb vältida väljakaevatava pinnase ladustamist või kuhjamist olemasolevate põõsaste peale ega puude juurestiku kaitsealale puude alla. Puistematerjali ladustamisel murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile. Raskete mehhanismidega puude all mitte liikuda, puude alla mitte ladustada ka ehitusmaterjale. Säilitada võimalikult palju elujõulist kõrghaljastust. Vältimatult segavad puud likvideeritakse. Asendiplaanil on näidatud likvideeritavad puud. Haljastust võib likvideerida ainult kinnistu omanikuga eelnevalt kooskõlastades. Puud järgata maksimaalselt 3 m pikkusteks. Puud, oksad ja raiejäätmed käitleb puude langetaja. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE ÜLDNÕUDED Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega. Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale. Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja. Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele. Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja. Ehitustööd tuleb dokumenteerida vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Peale tööde lõpetamist tuleb anda tellijale täitedokumentatsiooni. Üleandmisdokumendid Teostusjoonised, nii digitaalsel kujul ja paberkandjal; Ehituspäevikud; Kaetud tööde aktid koos vajalikke lisadega (sõlmede fotod, tiheduse mõõtmised jne); Survetorude survekatsed; Vee analüüs; Kõigi kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid ja garantiidokumendid; KATSETUSED Veetorustiku surveproov Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule (PN10). Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib veeproovi teostamist bakterioloogilise analüüsiga. Kanalisatsioonitoru kaamerauuring Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga. Kaamera vaatlus tehakse vastavalt standardile EVS-EV 13508-2:2003+A1:2011. Juhinduda tuleb ka RIL-77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist. Kõigi paigaldatud isevoolsete torustike kohta, tuleb esitada film koos torustiku sisevaatlusraportiga enne asfaltbetoonkatte paigaldamist. Killustikalus aktsepteeritakse teehoiutööde järelevalve poolt pärast kaameravaatluse tulemuste heakskiitmist. Uuritavale torustikule peab olema tehtud survepesu. Survepesu toimub kaameravaatluse tellija kulul. Torustikele teostada kaameravaatlus kaldemõõdikuga varustatud kaamera abil ja esitada kalderaport. Kaameravaatluse ajaks tuleb pealevool torustikku sulgeda. Juhul, kui veetasapind vaadeldavas torus on vaatlust segavalt kõrge, korraldab kaameravaatluse tellija veeärastamise või -tõkestamise. Veeärastamine toimub kaameravaatluse tellija kulul. Kuna projekteeritud peatrassi kaevud on läbimõõduga De400/315 ja De630/500, siis kaamera ja survepesuautoga liigipääas torudele on tagatud. Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Peale paigaldamist on isevoolsetel plasttorudel lubatud suurim lubatud deformatsioon 12%. HOOLDUS Kaped ja kaevude luugid on ettenähtud koormusele kuni 40 tonni. Vajalik jälgida, et raskemad mehhanismid ei satuks kaevuluukidele vaid liiguksid nendest mööda. Kanalisatsiooni välisvõrgu normaalse töö tagavad: 1. Kaevutarindite regulaarne tehniline järelevaatus- mitte vähem kui kord kolme aasta tagant, avastatud vead parandatakse 2. Võrgu profülaktiline läbipesemine ja puhastamine –mitte harvemini kui üks kord aastas (restkaevud, kraavid, torustikud) 3. Juhuslike ummistuste kohene likvideerimine 4. Võrgu õigeaegne jooksev- ja kapitaalremont 5. Avariide kiire likvideerimine. Ühiskanalisatsiooni välisvõrgu hooldust organiseerib vastavalt lepingule linnavalitsuse vastava ametkonnaga vee-ettevõtja või muu hooldusorganisatsioon. Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. Tabel 8 . Kokkuvõtlik tabel Välisvõrk Hooldevaba Hooldada Märkus Vähemalt kord kuus Vähemalt kord kvartalis Vähemalt kord poole aasta jooksul Vähemalt 1 kord aastas Veetorustik (PE) X Siibrid ja maakraanid X Keerata ja kontrollida vee pidavust Reoveekana-lisatsioonitorustik X Ummistumise korral teostada torustike läbipesu KATENDITE TAASTAMINE ÜLDIST Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Taastada tuleb miinimum ehituseelne olukord. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Asfalt- ja kruuskatte taastamisel kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti tehnilistele tingimustele ning järgmistele Eesti projekteerimisstandarditele ja määrustele: Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ EVS 843:2016 „Linnatänavad” EVS 901-1:2009 TEE-EHITUS Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-2:2009 TEE-EHITUS Osa 2: Bituumensideaine EVS 901-3:2009 TEE-EHITUS Osa 3: Asfaltsegud EVS 901-20:2013 TEE-EHITUS. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid „Maanteede projekteerimisnormide ja sellega seotud määruste korrektuur köide II” Samuti peab arvestama kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadega (antud juhul Saue valla kaevetööde eeskiri Vastu võetud 25.01.2018 nr 7). Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles on ära toodud vajalikud teede ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed ning kooskõlastada see tee valdajaga ja tiheasustus alal kohaliku omavalitsusega. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr.90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele. Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest. Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele. PROJEKTLAHENDUS ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS Sõidutee ülekattekihina on projekteeritud püsikate asfaltbetoonist ja siirdekate killustikust. Kruusa teed taastada kruusaga. Liikluskorraldus projektiga käsitletaval teel jääb endiseks ja käesoleva projekti raames ei käsitleta. VERTIKAALPLANEERIMINE Projekteerimisel alal on tasane maapind. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevatest kõrgusarvudest. Vertikaallahendus tuleb kõrguslikult kokku viia olemasoleva olukorraga kõrgustega. KATENDITE KONSTRUKTSIOONID ASFALDISEGU Asfaldisegu ja selles kasutatavate materjalide omadused peavad vastama Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2015 (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a. käskkiri nr 0314) esitatud nõuetele. Vastavalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele tabelile 1 asfalt- ja mutsegude jämetäitematerjalide esitatavad miinimumnõuded: Gc90/15, FI15, LA25, AN14, FNaCl4, täpsustus 3 ja 4. Valla poolt ette antud asfaldi mark on: asfalt AS 16 surf h= 6cm täisgraniit segu KILLUSTIKALUS Killustikaluse omadused asfaltkattega sõiduteel rajada vastavalt “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend.” (MKM peadirektori käskkiri 30.04.2012 nr 0167) tabelile 1. Väljavõte tabelist on toodud allpool. Killustikaluse pinnal sõidetaval alal elastsusmoodul mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega olema vähemalt 140 MPa. Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Kanalisatsioonitoru alune killustikalus või liivalus peavad olema tihendatud vastavalt torustike paigaldusnõuetele. Tabel 9. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja kiilumiskillustik) Omadus AKÜL 15&gt;500 autot/ööp ühekihilised, jalg- ja jalgrattateede ning sõiduteedele mõeldud parklate alused Standard või katsestandard Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud jämetäitematerjalidel GC80/20 EVS-EN 13242 Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria C50/30 EVS-EN 933-5 Petrograafiline kirjeldus - EVS-EN 932-3 Purunemiskindluse kategooria LA35 EVS-EN 1097-2 Külmakindluse kategooria F4 EVS-EN1367-1 Külmakindlus 1%-lises NaCl lahuses PN EVS-EN1367-6 Plaatsusteguri kategooria FL35 EVS-EN 933-3 Peenosiste sisalduse kategooria f4 EVS-EN 933-1 LIIVALUS Liivaluses kasutada nõuetele vastavat keskliiva mille mille filtratsioonimoodul Eesti standardi EVS 901-20:2013 „Tee ehitus. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine”järgi on peale paigaldamist ja tihendamist vähemalt 2 m/ööp (Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 2016, Maanteeameti peadirektori käskkiri 05.01.2016. a. käskkiri nr 0001). TAGASITÄIDE LIIVAGA Täidete rajamisel teekonstruktsiooni alla tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonimoodul Eesti standardi EVS 901-20:2013 „Tee ehitus. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine” järgi on peale paigaldamist ja tihendamist vähemalt 1 m/ööp, haljasala all vähemalt 0,5 m/ööp (Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 2016, Maanteeameti peadirektori käskkiri 05.01.2016. a. käskkiri nr 0001). Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema sõidetaval alal ja mujal teekonstruktsioonide alal vähemalt 0.98. Vajadusel peab kasutama tihendamisel ka vett. Liivaluse rajamisel tuleb võtte proove vastavalt Kontroll ja vastuvõtu toimingute loetelu (Maanteeameti peadirektori käskkiri 04.12.2016.a. nr 0230) . KATETE TÜÜPRISTLÕIKED Taastamise tüüpristlõiked on toodud katendite taastamise plaanil. Peamised taastatavad liigid on: Torustiku kaevik asfaltkattega alal: Asfaltbetoon AC Surf 1 6 täisgraniit (6 cm) Killustikalus 16/32 ja 32/63 (kiilekillustik 8/12) E ≥140 MPa (20 cm) Dreenkiht kvartsliivast Kt=0.98, K f &gt;2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: K t =0.98, liiv K f &gt;1,0 m/ööp Algtäide: kvartsliiv või kruus h = toru De + 30 cm = 16 + 30 = 46 cm, K f &gt;0,2 m/ööp Toru Killustikalus klass IV fr 4-16 või kvartsliiv – (15 cm) Looduslik pinnas Torustiku kaevik kruusakattega alal: Purustatud kruus segu nr 6 E ≥ 120 MPa (20 cm) Dreenkiht kvartsliivast Kt=0.98, K f &gt;2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: K t =0.98, liiv K f &gt;1,0 m/ööp Algtäide: kvartsliiv või kruus h = toru De + 30 cm = 16 + 30 = 46 cm, K f &gt;0,2 m/ööp Toru Killustikalus klass IV fr 4-16 või kvartsliiv – (15 cm) Looduslik pinnas Torustiku kaevik haljasalal: Muru Kasvupinnas (20 cm) Väljakaevatud pinnas või juurde veetud mineraalne pinnas (vt punkt 4.4) Algtäide: kvartsliiv või kruus h = toru De + 30 cm = 16 + 30 = 46 cm, K f &gt;0,2 m/ööp Toru Killustikalus klass IV fr 4-16 või kvartsliiv – (15 cm) Looduslik pinnas Juhul, kui olemasolev konstruktsioon on teissuguse ehitusega, siis taastamine leppida teede järelevalve ja tee valdajaga objektil kokku. TAASTAMIS E MAHTUDE MÄÄRAMINE Taastamine tuleb teostada vastavalt katete taastamise plaanile TL-4-01. Taastada tuleb kogu rikutud ala. Kaevetöödele järgneval tee katendi taastamisel peab olema tagatud tee katendi ja muldkeha püsivus. Sõidutee katte taastamisel ei tohi kaeviku äärde jääda kitsast riba (&lt;1 m) olemasoleva kattega. Tänavate katted tuleb taastada vastavalt piirkonnas nõutavale/sobivale tänava kattele. Teekatted taastada vähemalt 0,5 m ülekattega mõlemalt poolt kaevikut. Juhul, kui üles on kaevatud enam kui 50 % teekatte laiusest, tuleb paigaldada uus teekate kogu tee laiuses. Pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Taastamise piirid ja katete taastamisel kasutatavad materjale tuleb töövõtjal kooskõlastada enne tööde alustamist tee omaniku ja teedejärelevalvega. TÖÖDE KIRJELDUS Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad (Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord Mtm 22.09.2014 nr.74). ASFALTKATTE EEMALDAMINE Enne kaevetöid asfalt tuleb asfaldisaagiga lõigata eeldatava kaeviku laiuselt piirid ning alles siis võib kaevamisega alustada. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud. Pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad taastada suuremat ala. KRUUSKATTE EEMALDAMINE Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku rajamiseks. KASVUPINNASE EEMALDAMINE Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. KILLUSTIKALUSE EHITUS Killustikalus ehitada kiilumismeetodil. Kõigepealt laotada alumine kiht (fraktsioon 32/63) ja teostada esialgne tihendamine, laotada ülemine kiht (fraktsioon 16/32) ja tihendada. Järgneb kiilekillustiku fraktsioon (fraktsioon 8/12) laotamine koos iga tihendamisega. Kinnikiilumise hõlbustamiseks tuleb rullimisel killustikku veega kasta (ligikaudu 15…20 l/m 2 põhifraktsioonil ja 10…12 l/m 2 kinnikiilumisel). Kihi paksus ei tohi erineda üle 10%. Pilu 5m lati all ei tohi olla üle 8 mm, 5% mõõtmistulemustest võib pilu olla 15 mm. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%. Pinna kõrgus võib erineda 20 mm. Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13 t rulli kontrollkäikudega. Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet. KRUUSAKATE EHITUS Tihendatud liivalusele paigaldada vastav kiht kruusa ning tihendada. Peale kruusa kihi paigaldamist tuleb tagada tee ühtlast kallet. ASFALTKATE EHITUS Töid võib teha kuiva ilmaga. Õhutemperatuur peab olema vähemalt +5 kraadi. Segu koostis peab vastama standardile. Asfaldisegu tuleb paigaldada puhtale ja kuivale aluspinnale. Parema nakke saavutamiseks tuleb aluspind kruntida bituumenemulsiooni või vedeldatud bituumeniga norm 0,5...0,8 l/m²bituumenit või 0,7...1,2 l/m² bituumenemulsiooni. Krunditud alalt ei tohi sõita üle liiklusvahendid. Segu paigaldada laoturiga kogu ühesuguse kaldega laiuses. Laotamine peab toimuma ühtlases tempos, reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ei tekiks vaheaegu. Segu temperatuuri tuleb kontrollida iga saabuva veoki kastis. Laoturi punkris ei tohi segu temperatuur olla üle 10 kraadi madalam, kui seda liiki segu madalam lubatud segamistemperatuur. Laoturi tööpausid ei tohi ületada 30 minutit, vastasel juhul tuleb jätkata põikvuugi ehitamisega. Tihendamisega tuleb alustada kohe pärast laotamist. Kihi temperatuur tihendamise alguses peab olema 120-160 ˚C. Tihendamise lõpul ei tohi temperatuur olla madalam kui 90 ˚C. Tihendamise tulemusena peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, pragusid ega sideaine pinnaletõusuga libedaid kohti. Kui kattekiht on paigaldatud, tuleb piki- ja põikvuugid töödelda 0,2 m laiuselt bituumenemulsiooni BE50R kulunormiga 0,3 kg/m² ning puistata üle graniitkillustikuga (0,2 mm). Lõigu võib avada liikluseks alles siis, kui kate on piisavalt jahtunud, et taluda liiklust. Põikkalle peab vastama projektile. Maksimaalne lubatud kõrvalekalle on +0,5%. Pinnavesi peab täielikult kattelt ära voolama. Kihi paksus peab vastama projektile, lubatud kõrvalekalle on kuni -5 mm. Laiuse lubatud kõrvalekalle on +2 cm. Sõidutee telje kõrgus ei tohi erineda projektist rohkem kui +2 cm. Pilu 3 m tasasusmõõtelati all (5 mõõtmist iga 0,5 m järel mõõtelati otsast) ei tohi olla suurem kui 4 mm pikisuunas ja 3 mm põiksuunas. Põikkalde ja katendi laiuse mõõtmised tuleb teostada kogu objekti ulatuses. Tasasuse kontroll tuleb läbi viia kogu objekti ulatuses. Põikkalde, tasasuse ja katte laiuse mõõtmisi tuleb teostada töö käigus. Kui töös leitakse defekte (kahjustusi), mis ületavad tolerantside väärtusi kahekordselt, tuleb teostada lisamõõtmisi määramaks kindlaks defektse teeosa piirid; sellel teelõigul ehitatud asfaltbetoonist kulumiskiht tuleb eemaldada ning paigaldada uus, nõuetele vastav asfaltbetoonist kulumiskiht. MURU RAJAMINE Projektis on ette nähtud ehituse käigus rikutava murupindade taastamine. Muru rajamine on ette nähtud vastavalt asendiplaanil esitatud aladele. Peale kaeviku tagasitäitmist parkimisala servades ja tihendamist kaetakse taastatav muru-ala vähemalt 20 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5-7.0). Kasutatavas mullas peab huumust olema vähemalt 3%. Olemasoleva kooritava kasvupinnase kasutamisel peab muld olema eelnevalt ette valmistatud – kivid välja sõelutud ja muud ebasobivad esemed eemaldatud. Võib kasutada ka mätastust või kasutatakse muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Puude ja põõsaste juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina ja kastetakse. Puu juurekael peab jääma kattest vabaks. Muru rajamisel peab laotatava kasvumulla kihi piisavalt tihendama, et ei tekiks hilisemaid vajumeid ja lohke. Keelatud on laotada külmunud kasvumulda. Paigaldatav kasvumulla kiht peab töömaa piiridel sujuvalt kokku viidama olemasoleva säiliva murukatte pinnaga. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu katetelt. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Seemne külvamistihedus 20-30 g/m². Muruseemne segu võimalik koosseis: punane aruhein 35% harilik aruhein 20% aasnurmikas 15% karjamaa-raihein 30% Lubatud on kasutada teisi murupindade rajamisel kasutatavaid muruseemne segusid. Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 14.12.2020 10:48 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates Manused: PP154_PP_VK-4-01_asendiplaan9122020.dwg; PP154_TP_AA-3- 01_v01_Seletuskiri_11-12-2020.docx From: Eero Antons <[email protected]> Sent: Monday, December 14, 2020 9:30 AM To: [email protected] Subject: Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates Tere Saadan ülevaatuseks ja sobivusel kooskõlastamiseks projektlahenduse „Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates“. Lugupidamisega Eero Antons 53449117