Viljandimaa Viljandi vald Saarepeedi kooli kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Saarepeedi kergliiklustee Riigitee külgnähtavusala 71503:001:0205 Riigitee kaitsevööndi ulatus 10 m ulatus 30 m detailplaneering Mäekalda 71503:001:0204 Saarepeedi kergliiklustee 71503:001:0203 Naano 71503:001:0261 36 m³ LASTEAIA TEE NR 7150124 Saarepeedi kool 71503:001:0196 TEENINDAV TRANSPORT 24131 E NR TAARI-AUKSI TE KOOLIMAJA TEE NR 7150125 tee rgliiklus eedi ke 197 01:0 71503:0 a re p Saarepeedi S a 71503:001:0200 PÄRNA TEE NR 7150029 Tauno 71503:001:0003 Saarepeedi kergliiklustee 24131 Taari-Auksi tee 71503:001:0125 71503:001:0193 Päikese 89801:001:0225 Puhkuse 89801:001:0226 PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA OLEMASOLEV HOONE, MILLE EHITUSÕIGUS SÄILIB SENISES MAHUS 89 Pä 01:0 9 rn 01 a :1 OLEMASOLEV ASFALTTEE te 1 e 85 PLANEERITUD KÕVAKATE PLANEERITUD KÕNNITEE / BETOONKIVIKATTEGA ALA PLANEERITUD SÕIDUAUTODE PARKIMINE JALGRATASTE PARKIMINE NÄHTAVUSKOLMNURK (7 x 120 m) OLEMASOLEV LASTEAIA MÄNGURAJATIS MURUALA / ROHUMAA METSAALA OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU / VILJAPUU / PÕÕSAS OLEMASOLEV PIIRDEAED OLEMASOLEV TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖNDI PIIR OLEMASOLEV SIDEKAABLIKANALISATSIOON (ELA SA) OLEMASOLEV SIDEKAABEL (Telia Eesti AS) Huvitatud isik: OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGEKAABEL PLANEERITUD LIPUMAST Saarepeedi Kool Objekti asukoht: OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGEÕHULIIN OLEMASOLEV VÄLISVALGUSTI MAST Saarepeedi küla, Viljandimaa OLEMASOLEV ELEKTRI KÕRGEPINGEÕHULIIN PLANEERITUD PROŽEKTORVALGUSTI / KÕRGE JA MADAL (sh seinapealne) Objekt: Saarepeedi kool katastriüksuse detailplaneering PLANEERITUD ELEKTRI MADALPINGEKAABEL (vt märkus nr 2) VÄLISVALGUSTIPOST (vt märkus nr 2) Joonis: OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSKAABEL (vt märkus nr 2) OLEMASOLEV VEETRASS LIKVIDEERITAV OBJEKT Peaarhitekt: Staadium: R. Smuškin DP 36 m³ PLANEERITUD KUIVHÜDRANT VEETRASSI JA Planeerija: Töö nr.: J. Vaine DP-58-20 TULETÕRJEVEE MAHUTIGA (vt märkus nr 2) Kuupäev: Tartu Arhitektuuribüroo OÜ OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS Märkused: MRT reg. nr.: EEP001313 12.2020 Registrikood: 10439501 Skaala: OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONITRASS 1. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud OÜ W Vara poolt 06.2020. a koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr GD20126). Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000. Kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:500 Arhitektuuribüroo® tel.: (+372) 7 308 260 Katastriüksuste piirid: Maa-amet 25.06.2020 e-post: [email protected] Joonise nr.: OLEMASOLEV SOOJATRASS 2. Kavandatud tehnovõrkude, -rajatiste ja välisvalgustuse paiknemise lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse edasise projekteerimise käigus web: www.arhpro.ee 5  Tartu Arhitektuuribüroo OÜ EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501 Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel +372 730 8260, e-post [email protected] Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING I köide Huvitatud isik: Viljandi Vallavalitsus Büroo juhataja: Urmas Makrjakov Vastutav spetsialist: Roman Smuškin volitatud arhitekt 7 Planeerija: Janne Vaine Tartu 2020  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS  SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS, ALUSED JA EESMÄRK ..................................... 3 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS................................................................... 4 2.5. Kitsendused .................................................................................................................. 9 3. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED ............................. 10 4. PLANEERINGU LAHENDUS ............................................................................................... 11 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine........................................................................... 12 4.2. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................... 12 4.2.1. Spordi- ja mänguväljakud ..................................................................................... 12 4.2.2. Õpperajatised ....................................................................................................... 13 4.3. Krundi hoonestusalade määramine ............................................................................. 13 4.4. Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................................ 14 4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................................. 15 4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted................................................................................ 16 4.7. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ............................................................... 16 4.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ........................................................................... 17 4.8.1. Veevarustus .......................................................................................................... 17 4.8.2. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................ 17 4.8.3. Kanalisatsioon ...................................................................................................... 17 4.8.4. Sademevesi .......................................................................................................... 18 4.8.5 Elektrivarustus ja välisvalgustus ............................................................................ 18 4.8.6. Sidevarustus ......................................................................................................... 18 4.8.7. Soojavarustus ....................................................................................................... 18 4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.................................... 19 4.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ...................................................... 19 4.11. Servituutide seadmise vajadus .................................................................................. 19 4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .............................................. 20 4.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................... 20 4.14. Planeeringu rakendamise tingimused........................................................................ 20 5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ............................................................ 21  GRAAFILINE OSA (digitaalselt)  Situatsiooniskeem M 1:10 000 Joonis 1  Tugiplaan M 1:500 Joonis 2  Kontaktala plaan M 1:5000 Joonis 3  Põhijoonis M 1:500 Joonis 4  Tehnovõrgud M 1:500 Joonis 5  Illustreeriv joonis Joonis 6 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 2 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS, ALUSED JA EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Viljandi Vallavalitsus. Vajadus Detailplaneering koostatakse Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-20231 lisa 2 punktide 4.5.18 (Saarepeedi Kooli tehnoloogia- ja tööõpetuse klassi ehitamine) ja 4.10.2 (Saarepeedi Kooli staadioni projekteerimine ja ehitus mahus, mis võimaldab ellu viia põhikooli õppekava) elluviimiseks. Samuti asub Saarepeedi kooli katastriüksus kompaktse asustusega alal, mis on vastavalt Saarepeedi valla üldplaneeringule määratletud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on planeeringualale ehitusõiguse määramine ja põhikooli õppekava täitmiseks vajalike spordirajatiste püstitamine. Detailplaneeringu koostamise üldised eesmärgid lähtuvad planeerimisseaduse §-s 126 lg 1 punktides 1 kuni 9, 11, 12 ja 17 sätestatud ülesannetest. Lähtedokumendid ● Saarepeedi kool katastriüksuse detailplaneeringu algatamine (Viljandi Vallavalitsuse 25.06.2020. a korraldus nr 2-3/529) Alusplaan Detailplaneeringu koostamisel on geodeetilise alusplaanina kasutatud OÜ W Vara poolt 06.2020. a koostatud geoalust täpsusastmega 1:500 (töö nr GD20126). Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kõik „PIIR“ esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastriüksuste piirid vastavalt Maa-ameti 25.06.2020. a andmetele. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid ● Viljandi maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 06.04.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/75); ● Saarepeedi valla üldplaneering (kehtestatud Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008. a määrusega nr 65);  Viljandi valla üldplaneering (koostamisel);  Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023 (Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019. a määrus nr 1-2/82, Lisa 2); ● Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 (vastu võetud Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018. a määrusega nr 41);  Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 (vastu võetud Viljandi Vallavolikogu 28.03.2018. a määrusega nr 24) 1 Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019. a määruse nr 1-2/82 Lisa Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 3 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringuala suurusega 2,80 ha asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Saarepeedi külas Saarepeedi kool katastriüksusel (vt joonis 1). Detailplaneeringuala moodustava krundi andmed on toodud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala maaüksuse andmed Krundi aadress Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve Saarepeedi kool 71503:001:0196 2,80 ha Ühiskondlike ehitiste maa 100% Vastavalt Saarepeedi valla üldplaneeringule on käsitletav kinnistu reserveeritud üldkasutatavate ehitiste alana. Planeeringuala hoonestuse moodustavad Saarepeedi kool-lasteaed, katlamaja ja alajaam. Saarepeedi Kool moodustab ühise haridus- ja lasteasutuse, mille alla kuuluvad kohalik lasteaed ja põhikool. 2020. a aprillikuu seisuga õppis 9-klassilises koolis 79 õpilast ning lasteaias tegutseb käesoleva aasta septembrikuust kaks liitrühma kokku 36 lapsega. Ehitisregistri andmetele tuginedes võeti õppehoone esmaselt kasutusele aastal 1987. Põhihoone arhitektuur on lihtne - ühekorruselise hoone välisfassaadis domineerib tellise kasutus ja viilkatuse kattematerjalina on kasutatud plekki. Lasteaialaste õuetegevus on koondatud hoone siseõuele, kuhu rajatud teede vahel paiknevad erinevad mänguala väikevormid ja -elemendid. Kooliõpilaste aktiivse tegevuse toetamiseks ja kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks on rajatud krundi kagupoolsele küljele läbipaistva piirdega ümbritsetud korvpalliväljak (vt foto 1). Maaüksuse lõunaküljel asuvale lagedamale murualale on jalgpalli harrastamiseks üles seatud teisaldatavad väravad (vt foto 2). Katlamaja põhjaküljele on paigutatud ajutised konteinerid tööriistade ja -masinate hoiustamiseks (vt foto 3). Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 4 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering Foto 1. Olemasolev korvpalliväljak. Vaade lõunast Foto 2. Saarepeedi Kooli peasissepääs, sõiduautode parkimine ja jalgpalli mängimise ala. Vaade lõunast Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 5 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering Foto 3. Konteinerid, katlamaja ja alajaam. Vaade põhjast kagu suunas Saarepeedi kooli kinnistu kesk- ja läänepoolne osa on tasase reljeefi (vaid krundi edelanurgas langusega) ja hooldatud muruga ala, kus olemasolevad puud ja põõsad paiknevad hajusalt või grupiti/reas muidu valdavalt lagedal alal. Hekiread piiravad osaliselt krundi lääne- ja lõunaserva. Ala idapoolset külge ilmestab looduslik rohumaa, mille servaalale ja reljeefilangusega kagunurka ulatub tihe puistu. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (M 1:400 000), on planeeringualal põhjavesi nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Saarepeedi valla üldplaneeringu kohaselt ulatub planeeringuala väärtuslike maastike reservala (Viru järv ja selle ümbrus) koosseisu, kus hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada maastikule omased hooned ja nende elemendid. Uute ehitusalade rajamisel on vajalik säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid olemasolevatega. Planeeringuala piirneb lääneküljel Taari-Auksi (nr 24131) püsikattega riigiteega, mille mõlemale küljele on rajatud kergliiklustee (vt foto 4). Planeeringuala lõunakülg piirneb avalikult kasutatava asfaltkattega Pärna teega (nr 7150029), kus lasteasutusega piirneva ala lõigus on kiirus „õueala“ osutusmärgiga nr 573 piiratud 20 km/h (vt foto 5). Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 6 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering Foto 4. Taari-Auksi riigitee ja selle serva rajatud jalakäijate ja jalgratturite teed. Vaade läänest põhja suunas Foto 5. Pärna tee ristumine Taari-Auksi riigiteega. Vaade lõunast lääne suunas Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 7 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering Sõidukitega juurdepääs on planeeringualale võimalik nii Taari- Auksi riigiteelt kui Pärna teelt. Lasteaia peasissepääs on suunaga riigitee poole, mistõttu toimub eelkooliealiste laste sõidutamine lasteaeda riigitee mahasõidu kaudu. Tegemist on krundisisese avaliku kasutusega asfaltteega (Lasteaia tee nr 7150124), mille kahele küljele on sõidukite parkimiseks rajatud vastavad kruusakattega alad (vt foto 6). Foto 6. Lasteaia peasissepääs ja parkimine lasteaia tee servas. Vaade läänest ida suunas Juurdepääs peahoone lõunatiivale, asutuse majandusalale ning territooriumil paiknevatele katlamajale ja alajaamale on tagatud mahasõiduga Pärna teelt krundisisese avaliku Koolimaja tee (nr 7150125) kaudu. Tee on rajatud kruuskattega. Täiendavalt suundub Taari-Auksi riigiteelt krundile ida-läänesuunaline tee, mis kulgeb paralleelselt hoone lõunatiivaga (vt foto 7). Antud teeala kasutavad nii jalakäijad kui sõiduautod. Täiendav sõidukite parkimine toimub põhihoone kagusuunal – kooli peasissepääsu esisel alal, Koolimaja tee paremal küljel ja majandusalal (vt foto 2). Planeeringualal on olemas elektri-, side-, kanalisatsiooni- ja veevarustus ning soojatrass. Territoorium on osaliselt valgustatud. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 8 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering Foto 7. Juurdepääsutee hoone lõunaküljel 2.5. Kitsendused  Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit;  Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;  Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;  Alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest;  Maa-aluste soojatorustike, mida mõlemal pool torustikke piiravad äärise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja horisontaaltasand, kaitsevööndi ulatus on alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 2 meetrit; Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 9 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering  Ühisveevärgi maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m;  Ühiskanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m;  Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni;  Avalikult kasutatava tee kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. 3. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeringuala asub Viljandimaa teeninduslikust tõmbekeskusest Viljandist ca 8 km kaugusel kirdes ja Viljandi-Põltsamaa tugimaanteest nr 51 põhja poole jääval alal. Planeeringualaga piirnevad järgnevad kinnistud: põhjas:  Mäekalda kt: 71503:001:0204, sihtotstarve 100% maatulundusmaa kinnistul asub üksikelamu abihoonetega; kirdes:  Naano kt: 71503:001:0261, sihtotstarve 100% maatulundusmaa kinnistul asub üksikelamu abihoonetega; kagus:  Tauno kt: 71503:001:0003, sihtotstarve 100% maatulundusmaa kinnistu on hoonestamata lõunas:  Pärna tee kt: 89901:001:1185, sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa; läänes:  Saarepeedi kergliiklustee kt: 71503:001:0197, sihtotstarve 100% transpordimaa; loodes:  Saarepeedi kergliiklustee kt: 71503:001:0204, sihtotstarve 100% transpordimaa. Saarepeedi kool paikneb küla tuiksoonel ehk olulisima asulat läbiva tee (Taari-Auksi tee) servas. Taari-Auksi kõrvalmaantee ühendab Saarepeedi küla oluliste tugimaanteedega (nr 51 Viljandi - Põltsamaa ja nr 49 Imavere – Viljandi - Karksi-Nuia), mis tagavad mugavad ühendused suuremate linnade ja asulatega. Kohalikele elanikele lisavad liiklusturvalisust Taari-Auksi tee servas osaliselt välja ehitatud teelõigud jalakäijatele ja jalgratturitele. Vastavalt Saarepeedi valla üldplaneeringule on kergliiklustee ühendus kavandatud Saarepeedi asulast kuni Viljandi linnani. Sel viisil avarduvad kohalikel elanikel liikumisvõimalused Viljandi kui vallakeskuse vahel veelgi ning tekivad paremad võimalused juurdepääsuks erinevatele teenustele. Mugavamad võimalused külas loovad omakorda soodsama pinnase linnast maale kolimiseks või külaelu elavdamiseks nn linnaturistide näol. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 10 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering Olgugi et Saarepeedi Kool piirneb lääne- ja lõunaküljel sõiduteega, ümbritseb maaüksust rohelus. Kõrghaljastus planeeringuala põhja- ja idapiiril lisab krundile privaatsust ja roheväärtust. Planeeringualast ca 250 m kaugusel lõunas asub Saarepeedi karjäär, mille ümbrusesse (hõlmab Puhkuse ja Saarepeedi puhkemaastik kinnistuid) on rajatud 18 korviga discgolfi park. Vahelduva reljeefi ja maastikuilmega rada mitmekesistab kontaktvööndi kasutusvõimalusi. Planeeringuala paiknemine olemasolevate ja perspektiivsete elamumaade ja haljasvööndite vahel loob soodsad õpivõimalused ja võimaldab ala laialdasemat avalikku kasutuselevõttu. Küla tsoneeringus on märgata, et kompaktsem asustus kuni kahekorruseliste korter- ja üksikelamutega on koondunud riigitee läänepoolsele küljele ning maantee idapoolset osa iseloomustavad suuremad kinnistud vabakujulisema paiknemise ja hõredama asustusega. Planeeringualast lõunas asub Saarepeedi endine vallamaja, mis oli haldushoonena kasutuses kuni 2008. aastani. Peale seda kolis valla juhtimine üle endisesse Lembitu kolhoosikeskusesse, mis asub teisel pool riigiteed, planeeringualast ca 420 m kaugusel põhja suunas. Viimane hoone on Saarepeedi küla oluline teeninduskeskus, kuhu käesoleval ajal on koondunud raamatukogu, rahvamaja ning spordi- ja jõusaal. Ühtlasi kasutatakse rahvamaja saali Saarepeedi kooli kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Bussiühenduse tagavad ühistranspordi peatused (Saarepeedi) planeeringuala lääne- ja loodeküljel. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalseid seoseid kajastab joonis 3. 4. PLANEERINGU LAHENDUS Käesolev detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev ega too kaasa piirkonnale iseloomulike põhifunktsioonide muutusi, vaid loob eeldused kvaliteetseks õppe- ja sporditegevuseks Saarepeedi Koolis. Planeeringuala territoorium ja hoonestus vajab arendamist, et võimaldada ellu viia põhikooli õppekava. Planeerimisel on peetud oluliseks tagada mõnus ning kompleksne õpi- ja spordikeskkond, et kool-lasteaia territooriumi edukamalt funktsioonipõhiselt kasutada ning seeläbi kogu ala heakorrastada. Samas on vajalik, et erineva eesmärgiga alade kasutus oleks tagatud mugavalt teineteist segamata. Planeeringuga kavandatud mitmekesiste sportimisvõimaluste loomine toetab tervislike eluviiside juurutamist ning annab suuremad võimalused laste ja noorte vaba aja mõistlikuks sisustamiseks. Esteetiline ja funktsionaalselt toimiv väliala kutsub igas eas elanikkonda seda laiemalt kasutama ning tõstab piirkonna atraktiivsust üldisemalt. Valdav osa planeeringualal väljakujunenud lasteaia ja kooliastme ruumilise tsoneerimise struktuurist säilib, kuid osaliselt kuulub ümberkorraldamisele krundisisene liiklusskeem. Detailplaneeringuga vähendatakse autode liikumise võimalusi ala sees, misläbi muutub territoorium kasutajaskonnale mugavamaks ja turvalisemaks. Täiendavalt on alale loodud võimalused väliõppe läbiviimiseks, mis aitavad ellu viia riiklikus õppekavas sätestatud eesmärke. Õuesõpe rakendab praktilist ja meelelist õppimist, et saavutada kestvamaid õppetulemusi. Samaaegselt on õuesõpe üheks heaks võimaluseks laste tervise edendamisel. Planeeringulahendus on täpsemalt kirjeldatud edasistes peatükkides ja näidatud joonistel 4 ja 5. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 11 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Käesoleva detailplaneeringuga säilivad senised kinnistu piirid ja kruntideks jaotamist ei toimu. 4.2. Krundi ehitusõigus Detailplaneeringuga ei muudeta senist ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarvet. Ehitusõigus on seatud olemasoleva õppehoone laiendamiseks ning abihoone rajamiseks. Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv hoonestusalal; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind hoonestusalal; 4) hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus hoonestusalal; 5) hoonete suurim lubatud sügavus hoonestusalal. Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hooneosi, mis võivad vastavalt õigusaktile2 ulatuda hoonestusalast välja. Olemasolevale õppehoonele on ette nähtud võimalus juurdeehituseks, et toetada õppetegevust kaasaegse tehnoloogia- ja tööõpetuse klassi rajamisega. Põhihoone ehituslik laiendamine peab järgima olemasoleva hoone parameetreid ja materjale. Täiendavalt on määratud hoonestusala abihoone ehitamiseks. Abihoone hakkab täitma praeguste keskkonda sobimatute konteinerite funktsiooni ning see on kavandatud olemasoleva katlamajaga külgnevana ja peab järgima katlamaja läänepoolset ehitusjoont. Krundi ehitusõigus on tabelina kajastatud joonisel 4. Detailplaneeringuga on Saarepeedi kooli katastriüksusele täiendavalt ette nähtud sportimisvõimalusi, õppetööd ja vaba aja veetmist toetavaid rajatisi. 4.2.1. Spordi- ja mänguväljakud  Spordistaadion – hõlmab kinnistu lõunaküljel mitmeotstarbelist spordiala. Kavandatud staadioni koosseisus on lahendatud kunstmurukattega 30 x 50 m jalgpalliväljak koos staadioniringiga. Kolme rajaga 200 m jooksuring ja staadioni lõunaküljele planeeritud 60 m jooksurajad on ette nähtud vett läbilaskva tartaankattega. Täiendavalt on kavandatud kaugushüppekast. Staadioniringi sees on võimalik harrastada heitealasid, palliviset, käsipalli ja kuulitõuget ning eraldi väljakul võrkpalli.  Skatepark – vaba aja ja aktiivse puhkuse sisustamiseks on kavandatud õppehoone kaguküljele ala, kuhu on võimalik rajada väike skatepark ja paigutada nt lauatennise mängulaud. Skatepargiala katendina kasutada asfalti. Kõik atraktsioonid (obstaaklid) peavad vastama ohutusnõuetele.  Välijõusaal – skatepargi idaküljele on planeeritud ala vabaõhu treeningvahenditele. Antud alale seavad sportimisvõimaluste osas piirangud olemasolevad elektri õhuliinid, mistõttu on koht sobilik välijõusaali rajamiseks. 2 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 12 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering Juhul kui perspektiivis viiakse õhuliinid maakaablisse, avarduvad võimalused ala laialdasemaks kasutuseks veelgi (nt madalseiklusraja loomine);  Laste vigursõidurada – lasteaialaste mänguhoovile lisab atraktiivsust kavandatud vigursõidurada, mis loob loomuliku sidususe olemasolevate käiguteede vahele. Ühtlasi piiritleb rada praegused mängualad ning võimaldab lastel erinevate sõiduvahenditega (nt jalgratas, tõukeratas, rulluisud jmt) oma oskusi treenida. 4.2.2. Õpperajatised Õpperajatised on koondatud planeeringuala nö vaiksemasse tsooni maaüksuse kirdenurgas. Antud asukohas moodustavad õuesõpet toetava väliruumi väliõppeklass, õuesõppeala ja õppeaed.  Väliõppeklass- annab võimaluse laiendada õpiruumi sisetingimustest välja, mis omakorda aitab oluliselt tõsta laste õpimotivatsiooni. Varjualusega väliõppeklassis saab aastaringselt rakendada erinevaid õppemeetodeid, suurendades samaaegselt õpilaste värskes õhus viibimise aega. Õpiruumi suurus on vajalik lahendada viisil, et sinna mahuks korraga õppima vähemalt üks klass ning varjualune on vajalik varustada õppetööks tarviliku inventariga (nt laud, pingid, koht tahvlile). Väliõppeklassi rajamine on ette nähtud planeeritud abihoonega ühises hoonestusalas. Väliõppeklass peab põhi- ja abihoonega moodustama arhitektuurilise terviku.  Õuesõppeala – võimaldab väliõppeklassi tegevust laiendada sobivate ilmastikutingimuste korral haljasalale, kuhu on kavandatud pinkidega lauad, mille orienteeruvad asukohad on tähistatud joonisel 4. Õppetegevusest vabal ajal on ala mugav kasutada rahulikuks tegevuseks ja puhkuseks.  Õppeaed – annab õpilastele võimalusi kinnistada teadmisi läbi praktika ja uurimusliku analüüsi ning lisada õppeprotsessi osana planeeringualale nii ilu- kui tarbeaianduslikku väärtust. Samuti on antud alast võimalik kujundada puhkeala. Hoonestust toetavates elementides (nt jalgrattaparkla, väikevormid) arvestada tervikliku ansambli kujundamise põhimõtteid. Kõigi rajatiste täpsed asukohad ja lahendused täpsustatakse eraldi projekti(de)ga. 4.3. Krundi hoonestusalade määramine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljaspoole hoonestusalasid on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on ehitada rajatisi (v. a väliõppeklass), mille paiknemine ja täpne lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides. Kavandatud hoonestusalade piiritlemine, sidumine krundi piiridega ja hoonete suurim ehitisealune pind on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Hoonestusalade piiritlemisel on lähtutud planeeringuala olemasolevast tervikpildist ja väljakujunenud ehitusjoontest, riigitee kaitsevööndist, tehnovõrkude kitsendustest ning avatud väliruumi ulatusest ja selle kasutatavusest. Planeeritud hoonete täpne ehitisealune pind selgitatakse hooneprojekti(de)ga. Hoonestusaladega on hõlmatud ka olemasolevad säilitatavad hoone(osa)d, et anda lisaks hoone suuremaks ehitamisele võimalus renoveerimistöödeks. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 13 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering 4.4. Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala külgneb läänes kahesuunalise liiklusega kõrvalmaanteega nr 24131 Taari-Auksi (edaspidi riigitee) km ca 2,690 – 2,812. Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusaruandele oli antud riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 829 a/ööp. Kiiruspiirang planeeringualaga piirneval teelõigul on 50 km/h, kuid tööpäeviti kindlal ajavahemikul vähendatud 40 km/h. Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 m 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §-le 72 lg 1, sealhulgas on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS §-le 70 lg 3. Riigitee ja planeeringuala vahele on rajatud kergliiklustee, mis tagab kool-lasteaiale mugava ühenduse elamualade ja ühistranspordipeatuste vahel. Maaüksuse lõunakülge piirab kahesuunaline avalikult kasutatav Pärna tee nr 7150029, millele on planeeringualaga piirneval lõigul kehtestatud kiiruspiirang 20 km/h. Tee on riigiteepoolses osas asfalteeritud, planeeringualast kagus jätkub kruusateena. Planeeringulahenduses on sõiduautodele ette nähtud kaks juurdepääsu territooriumile. Lasteaialaste viimine-toomine on kavandatud olemasoleva mahasõidu kaudu riigiteelt, Lasteaia tee nr 7150124 kaudu. Planeeringuala lõunapoolse juurdepääsuna säilib olemasolev mahasõit Pärna teelt, mis on registreeritud Koolimaja teena nr 7150125. Olemasolev lõunapoolne mahasõit krundile Taari-Auksi teelt on ette nähtud autoliiklusele sulgeda ning määrata jalakäijate- jalgratturite teenindamiseks. Erandina on lubatavad operatiivsõidukid ja vajadusel teenindav transport. Liikluskorralduse muudatuse ettepanek on näidatud joonisel 4. Juurdepääs planeeringuala majandushoovile, katlamajale ja alajaamale toimub Koolimaja tee kaudu. Tavaliiklus ja parkimine jääb väljaspoole kool-lasteaia aktiivset tegevusala, et tagada maaüksuse siseterritooriumi kasutajatele võimalikult mugav ja turvaline liikumine. Sõidukite parkimine on lahendatud krundi piires kahe eraldiseisva parkimisalaga. Esimene, 12-kohaline parkla on planeeritud olemasolevasse asukohta Lasteaia tee kahel küljel. Riigiteel parkimine ja manööverdamine ei ole lubatud. Teine, 21-kohaline parkla, on kavandatud juurdepääsuga Pärna teelt. Normikohane parkimine tuleb lahendada krundil vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad (parkimiskohtade laiused, arvestus jm). Standardikohane parkimiskohtade arv on toodud tabelis 2 ning planeeringuga kavandatud võimalik lahendus kajastub illustratiivselt joonisel 4. Vaegliiklejate sõidukitele on kavandatud üks parkimiskoht. Täpne parkimiskohtade arv ja lahendus täpsustatakse hilisema projekteerimise käigus. Käesoleva detailplaneeringuga on õppehoone peasissepääsude lähistele ette nähtud ka jalgrataste parklad/hoidlad. Õues paikneva jalgrattahoidja külge peab saama jalgratast lukustada raamist. Standardist lähtuv soovituslik jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus on toodud tabelis 3. 3 Ehitusseadustik § 71 lg 2 (RT I, 05.03.2015, 1) Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 14 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering Tabel 2. Standardikohane sõiduautode parkimiskohtade arvutus Krundi Hoone Parkimis- Ligikaudne Parkimiskohtade Parkimiskohtade arv aadress liik normatiiv summaarne arv vastavalt vastavalt suletud standardile planeeringujoonisele brutopind Saarepeedi Põhikool 1/120 2188 m² 18 33 kool lasteaed Tabel 3. Standardikohane jalgrataste parkimiskohtade arvutus Krundi Hoone Parkimisnormatiiv Ligikaudne Parkimiskohtade Parkimiskohtade arv aadress liik õpilaste- arv vastavalt vastavalt töötajate standardile planeeringujoonisele arv Saarepeedi Põhikool 1 pk / 5 õpilase- 100 20 22 kool lasteaed töötaja kohta Planeeringuga on õppekompleksi alale lisatud kõnniteid ja lasteaialastele vigursõidurada, et tagada maaüksusel jalakäijatele mugav ja erinevaid välialasid siduv liikumine ning lisada lastealale mängulisust. Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääsuteed õppehoone peasissepääsude juures on kavandatud vähemalt 3,5 meetri laiused, muud jalgteed ja vigurrada 2 meetri laiustena. Juurdepääsuteed parklatesse on ette nähtud 6 meetri laiustena. Jalg- ja jalgrattateede täpne paiknemine, katendite liik ja laius täpsustatakse projekteerimise käigus. Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Riigiteega ristuvate Pärna tee ja Lasteaia tee ristumiskohtades näidatud nähtavuskolmnurki on käsitletud vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktile 5.2.7 ja tabelitele 5.1, 2.14, lähtetasemel rahuldav. Detailplaneeringu joonisel 4 on näidatud kiirusel 50 km/h vajalikud nähtavuskolmnurgad mõõtudega 7 x 120 m. Liikluslahendus on kajastatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). 4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada asukohtades, kus see vähegi võimalik on (s.t ei jää planeeritud ehitiste ja rajatiste alla). Alale on lubatud rajada täiendavat haljastust hoonestusest, spordirajatistest, juurdepääsu- ja kõnniteedest ning parkimisaladest vabadele aladele. Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: ● tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega; ● puude kaugus hoonetest peab olema vähemalt 5 m; ● arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja kohapealsete kasvutingimustega; ● eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku; ● lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist; ● haljastus ei tohi halvendada õpperuumide valgustatust; ● keelatud on kasutada mürgiseid taimi. Detailplaneeringuga nähakse ette täiendava haljastuse (soovitavalt mitmerindelise) lisamist krundi läänepoolsele küljele, et moodustada puhver-/kaitsehaljastusvöönd kool-lasteaia ja Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 15 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering riigitee vahele ning vältida spordistaadioni kasutusest tulenevat võimalikku mõju (mängu-, spordivahendi sattumist) olemasolevatele liikumisteedele (riigiteele ja kergliiklusteele väljaspool planeeringuala). Hekkpiire on näidatud ka õuesõppe- ja majandusala vahele, et eraldada erineva suunitlusega alad. Siiski on detailplaneeringu joonisel näidatud haljastuse paiknemine illustratiivne ning täpsustatakse hilisema haljastusprojektiga. Sõidutee ja spordiväljaku eraldamiseks on vajalik staadioni lõunapoolsele küljele ette näha vähemalt 3 m kõrgune piirdeaed. Kasutada võimalikult läbipaistvat ja antud keskkonda sobivat piirdeaeda (nt keevispaneelaed või sarnase läbipaistvusega aed). Oluline on, et piirdeaed oleks korrektne ja püsiv. Tavaline võrkaed ei taga piisavat püsivust. Lasteaialaste mänguala eraldamiseks on samuti ette nähtud läbipaistev piirdeaed kõrgusega kuni 1,6 m. Eraldi piirata katlamaja ja alajaama hooned. Kõik planeeringualal kasutatavad piirdeaiad valida ühtse välisilmega (läbipaistvad) ja värvitooniga, mis haakub õppehoone värvilahendusega. Piirdeaedade võimalik paiknemine on näidatud põhijoonisel ja täpsustatakse projekteerimise käigus. Vajadusel on lubatud täiendavate kuni 1,4 m kõrguste piirdeaedade paigaldamine. Piirded ei tohi asuda väljaspool krundi piire. Planeeringu joonistel ei kajastata likvideeritavaid piirdeaedu, nende eemaldamise ulatus selgitatakse projekteerimise etapis. Jäätmete sorteeritud kogumiseks on planeeringu põhijoonisel (joonis 4) näidatud suletavad kogumiskonteinerid majandusala servas, mille paiknemine täpsustatakse hoone projektiga. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonest vähemalt 2 m kaugusel. Täiendavalt on vajalik planeeringualale lisada prügiurne. Heakorra tagamisel tuleb järgida Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid. Planeeringuala erinevatesse tsoonidesse on lubatud paigaldada istepinke, mis on soovitav kohtkindlalt kinnitada, et vältida võimalikke vandaalitsemisi. Detailplaneeringu põhijoonisel on illustreeriva lahendusena näidatud pinkide põhimõttelised paiknemise asukohad. Istepinkide täpne arv, tüüp ja paiknemine täpsustatakse projekteerimise etapis. Kõik planeeringualale paigaldatavad rajatised ja väikevormid on soovitav valida võimalikult vandaalikindlad. 4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeringuga ei ole ette nähtud olulisi maapinna muutusi. Lubatud on reljeefi ühtlustamine ehitustingimuste parandamiseks, parklate ja staadioni rajamiseks ning sademevee ärajuhtimiseks kallete abil. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonetest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele. Täpsed maapinnamuutused lahendatakse projekteerimise käigus. 4.7. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ vähemalt kaheksa meetrit. Kui ehitistevaheline tuleohutuskuja laius on alla kaheksa meetri, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Kavandatud hoonestusalad asuvad üksteisest 24 meetri kaugusel ja naaberkinnistute hoonetest enam kui kaheksa meetri kaugusel. Hoonestusalade vaheline kuja on kajastatud joonisel 4. Saarepeedi kooli puhul on tegemist IV kasutusviisiga hoonega, mille tulepüsivusklass on TP1. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 16 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering 4.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad 4.8.1. Veevarustus Olemasolev olukord Saarepeedi kooli kinnistu on liitunud Saarepeedi küla ühisveevõrguga. Ühisveevarustus baseerub Saarepeedi asula puurkaevul (passi nr 1373). 90 m sügavune puurkaev paikneb küla korruselamute vahetus läheduses ning on puuritud aastal 1965. Vee-ettevõtteks ja puurkaevu omanikuks on OÜ Ramsi VK. Planeeritud lahendus Planeeringuala veevarustus säilib olemasoleva veeühenduse kaudu. 4.8.2. Tuletõrje veevarustus Olemasolev olukord Tuletõrjesüsteem on Saarepeedi asulas välja arendamata. Tulekustutusvett võetakse lähedal paiknevatest veekogudest, milleks on Saarepeedi karjäär, Viru järv, Oskari Lihatööstuse tiik, Kurikasaare oja ja AS Rootsi Mööbel tiik. Vastavalt Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029 seletuskirjale ei ole tulekustutusvee kättesaadavusega siiani probleeme esinenud. Vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse andmetele asub planeeringualast linnulennult ca 250 m kaugusel loodes, Saarepeedi pumbajaama kinnistul (71503:001:0140), aastaringselt kasutatav tuletõrje veevõtukoht (ID:2841) mahuga 100 m³. Planeeritud lahendus Tuletõrje veevarustuse tagamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 812-6:2012 +A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Vajalik vooluhulk väliskustutuseks on 20 l/s ja arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi. Vastavalt eelnevatele andmetele on vajaliku kustutusvee hulk 216 m³. Kinniste anumatega tuletõrje veevõtukohtade puhul võib arvestuslikku tulekahju kestvust vähendada ühe tunnini 4 ehk sel juhul on vajalik tagada kustutusvee hulk 72 m³. Tuletõrje veevõtukoha võimalik kaugus ehitiseni võib olla maksimaalselt 400 m. Olemasolev 100 m³ mahuga veevõtukoht Saarepeedi pumbajaama kinnistul jääb planeeringualale lähemale kui 400 m, mistõttu on võimalik planeeringuala tuletõrje veevarustusena kasutada eksisteerivat veevõtukohta. Lähema veevõtukohana on krundi edelanurka kavandatud 36 m³ mahuti, mis on veetorustiku kaudu ühendatud kuivhüdrandiga. Tehisliku veevõtukoha tühjenemise korral peab selle täitmine olema tagatud 72 h jooksul. Veetrassist mahuti täitmiseks on kraani läbimõõt ette nähtud mitte suurem kui DN 20. Täitmisvee mõõtmiseks paigaldada veemõõdukaev. Täiendav vajalik tulekustutusvesi tuuakse olemasolevast veevõtukohast (100 m³) Saarepeedi pumbajaama katastriüksuselt. 4.8.3. Kanalisatsioon Olemasolev olukord Vastavalt Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2018-2029 kuulub Saarepeedi Kool reoveekogumisala (RKA0840513) koosseisu. Planeeringuala 4 Juhul, kui täidetakse standardi jaotise 7.2 ja lisa G nõuded Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 17 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering kanalisatsioonivarustus on tagatud asula ühistorustiku kaudu. Saarepeedi küla reoveepuhasti paikneb asula servaalal ning selle suublaks on Rootsi kraav. Planeeritud lahendus Planeeringuala reoveekanalisatsioonivarustus säilib olemasoleva kanalisatsiooniühenduse kaudu. 4.8.4. Sademevesi Olemasolev olukord Planeeringuala sademevesi immutatakse pinnasesse ning osaliselt juhitakse reoveekanalisatsioonitorustikku. Planeeritud lahendus Sademevesi juhitakse kõvakattega pindadelt kallete abil haljasaladele ning immutatakse pinnasesse. Hoonete katustelt on võimalik koguda sademevett eraldi ning kasutada seda nt kastmisveena õppeaias. Eraldi projektiga tuleb lahendada staadioni drenaaž. 4.8.5 Elektrivarustus ja välisvalgustus Olemasolev olukord Planeeringualal asub Lembitu:(Viljandi) alajaam, millest on tagatud õppeasutuse elektrivarustus. Samuti paiknevad krundil tänavavalgustuspostid, mis on paraku amortiseerunud ja neist vaid kolm on käesoleval ajal veel töökorras. Planeeritud lahendus Planeeringuala elektrivarustus säilib olemasoleva elektriühenduse baasil. Planeeringualale on ette nähtud uuendatud välisvalgustuslahendus. Lasteaia mänguhoovile ja hoonelähedastele kõnniteedele on soovitav paigutada madalamad valgustuspostid. Kõrgemad valgustid on kavandatud parklate ning suuremate spordiplatside (nt korvpall, välijõusaal, skatepark) ja majandusala valgustamiseks. Staadioni valgustamiseks kasutada neli kõrgemale torumastile paigaldatavat prožektorvalgustit. Osa valgusteid on võimalik paigaldada hoone(te) seinale. Planeeritud õuevalgustid ühendatakse elektri madalpinge maakaabliga. Valgustite võimalik paiknemine on näidatud põhijoonisel. Territooriumile kavandatud välisvalgustuse lahendus täpsustatakse eraldi projekti koosseisus. 4.8.6. Sidevarustus Olemasolev olukord Planeeringualale ulatuvad Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse ja Telia Eesti AS sidekaablid. Planeeritud lahendus Planeeringuala sidevarustus säilib olemasoleva sideühenduse baasil. 4.8.7. Soojavarustus Olemasolev olukord Planeeringualal asub katlamaja, mis tagab õppehoonele soojavarustuse. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 18 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering Planeeritud lahendus Soojavarustus lahendatakse olemasoleva katlamaja küttetorustiku baasil. 4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevust, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Tegevus on kooskõlas Saarepeedi valla üldplaneeringuga ega põhjusta eeldatavalt vahetut või kaudset mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Küll võib positiivse mõjuna välja tuua planeeringualase tegevuse tulemusena ala korrastamise ja kasutajasõbralikumaks muutmise. Spordi- ja õppetegevus ning vaba aja veetmise viisid muutuvad kvaliteetsemaks, mitmekülgsemaks ja ohutumaks. Samuti paraneb teedevõrgustik, välisvalgustus ja heakord. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon, tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. Jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, millele on vajalik tagada vaba juurdepääs. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele. Mängu- ja spordiplatside elemendid peavad vastama kehtivatele nõuetele ja Euroopa Liidu turvastandarditele. 4.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine Planeeritud arhitektuurilised tingimused on kajastatud tabelis joonisel 4. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Need peavad järgima kinnistul paikneva õppehoone väljakujunenud arhitektuurilisi omadusi ja sobima ümbritsevasse keskkonda. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning antud keskkonda sobivaid materjale ja värvilahendusi. Õppehoone juurdeehitis tuleb rajada olemasoleva hoone arhitektuurset ilmet rikkumata ning see peab järgima olemasoleva hoone kõrgust ja katusetüüpi. Samuti peavad planeeritud abihoone ja väliõppeklass lähtuma olemasoleva katlamaja kõrgusest ehk mitte ulatuma kõrgemale. Viimaste ehitiste puhul on täiendavalt lubatud ka lamekatuse kasutamine. 4.11. Servituutide seadmise vajadus Servituutide seadmise vajadus puudub. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 19 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering 4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 809-1:2002. Olulisteks kuritegevuse riske vähendavateks meetmeteks antud alal on:  juurdepääsude, parklate, teede, spordiväljakute ja hoonetevahelise ala hea valgustatus;  erineva kasutusega alade selgepiiriline tsoneerimine;  konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;  ala heakorrastamine;  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine ( turvauksed, aknad, turvalukud, piirded, prügikastid, pingid jmt). 4.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 4.14. Planeeringu rakendamise tingimused Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringust huvitatud isik on kohustatud omal kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutuseks ette nähtud hoone(osa)d, rajatised, teed, parklad, haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatised. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja kehtivale ehitusseadustikule. Vajalikud vertikaalprojektid tellib ja realiseerib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Detailplaneeringu elluviimine võib realiseeruda etapiti. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 20 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  SAAREPEEDI KOOL KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr DP-58-20 Saarepeedi küla Viljandi vald Viljandi maakond Detailplaneering 5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Tabel 4. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Jrk Kooskõlastav instants Kuupäev Kooskõlastaja nimi Kooskõlastuse Märkused ja ametikoht asukoht kaustas 1. Telia Eesti AS 2. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Puudub vajadus kooskõlastamiseks, kuna planeeringuga ei muudeta olemasolevaid liitumisühendusi. 3. Elektrilevi OÜ 4. OÜ Ramsi VK 5. Päästeameti Lõuna päästekeskus 6. Maanteeamet Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 21 Vastutav spetsialist: R. Smuškin  Viljandi Vallavalitsus Teie 11.12.2020 nr 7-2/81/11 [email protected] Meie 15.12.2020 nr 15-2/20/30017-3 Saarepeedi kooli kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Saarepeedi kool katastriüksuse detailplaneeringule (katastritunnus 71503:001:0196). Detailplaneeringu eesmärk on planeeringualale ehitusõiguse määramine ja põhikooli õppekava täitmiseks vajalike spordirajatiste püstitamine. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame detailplaneeringu. Palume detailplaneeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: detailplaneeringu seletuskiri ja tehnovõrkude joonis Anna Palusalu 58507716 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)