Jaama tee 18 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega

Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) SELETUSKIRI SISUKORD I ÜLDOSA ......................................................................................................................... 3 II SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4 2.1 Töö eesmärk ..................................................................................................................... 4 2.2 Ülevaade tanklahoonest ning rajatistest ........................................................................... 4 2.3 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................... 5 III ASENDIPLAAN ............................................................................................................. 6 3.1 Haljastus ........................................................................................................................... 7 IV ARHITEKTUUR ............................................................................................................ 7 4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad ............. 7 4.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................... 8 4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid ............................................ 9 4.4 Ehitiste piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted ................................................................. 9 4.5 Invanõuded ..................................................................................................................... 14 V KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................. 14 5.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 14 5.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 15 5.3 Ehitusgeoloogia .............................................................................................................. 15 5.4 Koormused...................................................................................................................... 15 5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika ............................................................................ 16 5.6 Kandekonstruktsioonid ................................................................................................... 16 VI TULEOHUTUS ............................................................................................................ 18 6.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 18 6.2 Tuleohutusnäitajad.......................................................................................................... 19 6.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass.............. 19 6.4 Evakuatsioonilahendus ................................................................................................... 19 6.5 Tuleohutuspaigaldised .................................................................................................... 20 6.6 Tehnosüsteemide tuleohutus........................................................................................... 21 6.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi .................................. 21 VII ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................... 21 7.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 21 7.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 21 VIII KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON .................................................................. 22 8.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 22 8.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid........................................................... 22 8.3 Küte ................................................................................................................................ 23 8.4 Jahutus ............................................................................................................................ 24 jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 1 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 8.5 Ventilatsioon ................................................................................................................... 24 IX VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................ 24 9.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 24 9.2 Arvutuslikud vooluhulgad .............................................................................................. 24 9.3 Veevarustus .................................................................................................................... 25 9.4 Reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 25 9.5 Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................... 25 X ELEKTER JA NÕRKVOOL ........................................................................................ 26 10.1 Tugevvool ..................................................................................................................... 26 10.2 Nõrkvoolupaigaldis ...................................................................................................... 31 XI TEHNOLOOGIA .......................................................................................................... 34 XII JÄÄTMEKÄITLUS ...................................................................................................... 34 12.1 Ehitusjäätmete käitlemine............................................................................................. 34 12.2 Ohtlikud ehitusjäätmed ................................................................................................. 35 12.3 Jäätmekava.................................................................................................................... 35 jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 2 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) I ÜLDOSA Projekti nimetus Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt, töö nr 2020-08 Projekti staadium Eelprojekt Projekti eesmärk Anda alus uue tanklahoone ja kaasnevate maapealsete rajatiste ehitamiseks Jaama tee 18 kinnistule Turba alevikus Harjumaal Hoone nimetus kaubandushoone 12311, sõidukite teeninduse hoone 12332 Kinnistu andmed Lähiaadress Jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harju maakond Katastritunnus 51801:001:0732 Kinnistu omanik AS AQUA MARINA Tellija andmed Tellija AS AQUA MARINA E-kiri [email protected] Telefon +372 6 100 105 Aadress Võru tn 176, 50112 Tartu Peaprojekteerija andmed Ettevõte Weidenberg OÜ (registrikood 11500125) Telefon +372 508 2249 E-kiri [email protected] Juriidiline aadress Toome 3, 63303 Põlva Postiaadress Raekoja plats 1 / Ülikooli 7, 51003 Tartu Majandustegevusteated Projekteerimine (EEP001430) Omanikujärelevalve (EEO001982) Ehitise audit (EEK000638) Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (EPE000519) Ehitamine (EEH005934) Elektritööd (TEL001805) Vastutav spetsialist Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Projektijuht Mihkel Lember Projekteerijad Viktoria Koppel Mihkel Lember Telefon +372 5669 7013 E-kiri [email protected] [email protected] Ehitusgeodeetiliste Jaama tee 18 geodeetiline maa-ala plaan on koostatud uurimistööde andmed Optiset OÜ poolt aprillis 2020 (töö nr N-122/20). Ehitusgeoloogiliste - uurimistööde andmed jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 3 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) II SISSEJUHATUS 2.1 Töö eesmärk Käesolev ehitusprojekt on koostatud Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla ja Turba-Lehetu maanteede ristil asuvale Jaama tee 18 kinnistule tankla-teenindushoone ja kaasnevate maapealsete rajatiste ehituseks. Projekteerimisel on lähtutud kehtivast Saue vallas Turba alevikus Jaama tee 18 detailplaneeringust (Klotoid OÜ, töö nr 030118) ning seda täiendavast Saue Vallavalitsuse 20.05.2020 korraldusest nr 549 „Projekteerimistingimuste määramine Turba alevikus Jaama tee 18 kinnistul“. Projektlahendus on planeeringu ja projekteerimistingimustega kooskõlas. Kinnistule rajatava tanklakompleksi ehitus toimub kahes etapis. Esimeses etapis rajatakse kinnistule juurdepääs, kõvakattega platsid, maapealsed ja maa-alused rajatised ning tehnovõrgud. Teises etapis ehitatakse välja tanklahoone (kauplus koos autopesulaga). Hoone elueaks on planeeritud 50 aastat (klass D), hoonesisestel tehnosüsteemidel 20 aastat (klass E), välistrassided, platsidel ja teedel 20 (klass E) aastat. Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust, ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks. Käesolev projekt kirjeldab rajatava tanklahoone ning muude maapealsete uute rajatiste arhitektuurset ilmet ja ehituspõhimõtteid eelprojekti tasemel. Järgnevates projekteerimise etappides täpsustatakse nii hoone kui hooneväliste ehitiste lahendusi tehnilis-konstruktiivselt eraldi vastavate osade projektidena (hoone, asendiplaan koos liikluse ja vertikaalplaneerimisega, tehnovõrgud ja tankla tehnoloogia osa, riskianalüüs, vedelgaasi tankla ja käsipesula tehniline osa). 2.2 Ülevaade tanklahoonest ning rajatistest Projekteeritud hoone: • Tanklakauplus koos autopesulaga (kõrgus 5,4 m, ehitisealune pindala 322,1 m2) – projekteeritava uue tankla keskseks ehitiseks on krundi põhjaosas asuv kauplusehoone, mis koosneb müügisaalist koos abiruumidega ja sellega külgnevast autopesulast. Hoone gabariitmõõdud on 27,4 x 11,7 x 5,4 m. Projekteeritud rajatised: • Hoonest lahus asetsev varikatus koos sõiduautode tankurisaartega (kõrgus 5,4 m, ehitisealune pindala 147,5 m2, millest 12,6 m2 ulatub tanklahoone kohale) – hoone ette on projekteeritud sellest eraldiseisev varikatus, mis katab kahel betoonsaarel asuvate kütusetankuritega tankimisplatsi sõiduautode tarbeks. Varikatuse gabariitmõõdud on 12,3 x 12,0 x 5,4 m. Varikatus asub väljaspool detailplaneeringus lubatud hoonestusala, arvestusega, et tegu on rajatisega. Varikatuse sukoht on valitud selliselt, et see oleks ühelt poolt maanteelt hästi nähtav, samas asub see piisavalt kaugel teest ning on õhulise ülesehitusega, et ei ohustaks maanteel liiklejaid nähtavuse tõkestamisega (juhtide vaateväljas liikluse jälgimise mõttes on vaid saledad katust kandvad postid), otsasõiduohu või muu riskiga. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 4 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • Veoautode tankurisaar (valgustiposti kõrgus 3,7 m) – hoonest loodesse, sõiduautode tankurite kõrvale on projekteeritud ka betoonsaar veokite tankurite, kütuse laadimiskastide ja tuulutustorude ning valgustipostiga. • Kütusemahutid – veokite tankurisaarest kahele poole rajatakse maa-alused 60 m3 kütusemahutid. • Käsipesula veoki ja sõiduauto boksiga (kõrgus 4,6 m, ehitisealune pind on 53,1 m2) – tanklahoonest kagusse on projekteeritud käsipesula, mille keskel on seinte ja katusega piiratud tehnoseadmete ja gaasikatla ruum. Ruumide ühel küljel on kahest küljest avatud varikatus ja selle all plats sõiduautode pesemiseks, teisel küljel aga lahtine ilma katuseta veokite pesuala, mille servas asub metallist tõstetud käigutee. Käsipesula katusega kaetud osa gabariitmõõdud on 8,3 x 6,4 x 4,6 m. • Gaasitankur ja LPG-mahuti (kõrgus 3,2 m, ehitisealune pindala 30 m2) - tanklahoonest kirdes paikneb betoonalusel gaasitankur koos maapealse 10 m3 LPG-mahutiga. • Gaasiballoonide kapp (kõrgus 2 m) – maapealse LPG-mahuti kõrvale paigaldatakse kapp gaasiballoonide hoidmise tarbeks. • Hinnapost (kõrgus 12,3 m) - tankla hinnatabloo rajatakse krundi põhjanurka sõidukitele selgelt nähtavasse asukohta, maanteele võimalikult lähedale (kuid ohutuse huvides mitte lähemale kui 12 m). • Lipumastid (kõrgus 8 m) – kinnistu haljasalale rajatakse valgustitega lipumastid. • Sissesõiduviit (kõrgus 1,4 m) – kinnistu peasissesõidu juurde paigutatakse valgustatud sissesõiduviit. • Väliterrass – puhkeala puitpiirde, välimööbli ja jalgrattahoidjatega asub hoone edelaküljel. • Tolmuimeja, rehvirõhuseade asuvad hoone kirdekülje ääres. • Elektriautode laadimiskohad rajatakse krundi läänenurka. • Valgustimastid (kõrgus 10 m) paigutatakse kogu krundi perimeetrile; täiendava valgustuse tagavad hoone fassaadidele ja kõigi varikatuste alla paigutatavad valgustid. • Kogu territooriumil liiklemist võimaldav asfaltplats sissepääsudega tänavatelt, parkimiskohtadega nii sõiduautode kui veokite jaoks, elektriautode laadimiskohad, rendihaagiste hoidmise kohad. • Maa-alused tehnovõrgud hoone ja rajatiste tarbeks ning valgustimastid. • Haljastus, sh põõsad. Asendiplaanil on näidatud krundisisesed platsid (sh juurdepääsuteede, parkimiskohtade, inforajatiste ning autode korrastamise teenuste asukohad) ja haljastus ning vajalikud krundisisesed ja –välised ühendused tehnovõrkudega. 2.3 Aluseks võetud normdokumendid • Ehitusseadustik1, vastu võetud 11.02.2015. a • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 5 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“ III ASENDIPLAAN Rajatav hoone asetseb Jaama tee 18 kinnistul Turba aleviku põhjaosas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee nr 9 ja Turba-Lehetu tee ääres. Kinnistu asub Turba aleviku põhjapoolsel äärealal. Vastavalt detailplaneeringule on Jaama tee 18 kinnistu ette nähtud jagada kaheks eraldi krundiks: Jaama tee 18 kinnistu pindalaga 5 832 m2 ning Aia põik 2 liiklusmaa kinnistu pindalaga 1 427 m2. Projekteerimise hetkeks pole detailplaneeringus kavandatud kruntide jaotust täide viidud, kruntide jagamist ei ole tarvis ka projektlahenduse teostamiseks. Antud eelprojektis välja toodud tehnilised näitajad krundi kohta arvestavad detailplaneeringujärgse Jaama tee 18 kinnistu pindalaga 5 832 m2. Hoone asukoht on krundi põhjaosas. Hoone ehitus on kavandatud üheetapilisena. Hoone kaupluse osa kõrgus ±0.000 = 49,50 m abs, pesula osa kõrgus ±0.000 = 49,40 m abs. Käsipesula kõrgus ±0.000 = 49,35 m abs. Gaasitankla kõrgus ±0.000 = 49,30 m abs. Sõiduautode ja veokite tankimine hakkab toimuma hoone loodeküljel, sõiduautode tankureid katab hoonest eraldiseisev varikatus. Krundile rajatakse peasissepääs Turba-Lehetu teelt. Samuti rajatakse ligipääs tanklale Tööstuse ja Aia tänava ristmikult. Krundisisene liikluskorraldus on planeeritud lähtuvalt hoonete ja rajatiste asukohast, arvestades liikluse ja parkimisnormatiividega. Hoone ümber rajatakse ümbritsevast maapinnast kõrgem betoonkivist sillutisriba, ümbritseva maapinnaga samas tasapinnas sillutatakse betoonkiviga ka tankimisalad, mis piiratakse betoonist äärekividega. Krundisisesed teed ja platsid kaetakse asfaltkattega. Krundile on kavandatud 28 sõiduautode parkimiskohta (sh 1 invakoht), 4 rendihaagiste hoidmise kohta hoonest kirdes ning 4 parkimiskohta elektriautodele koos laadimispunktidega hoonest läänes. Hoone kaguküljele kavandatakse hoonest eraldi seisev käsipesula sõidu- ja veoauto pesuboksi ning tehnoruumiga. Sõiduautode pesemise boksil on varikatus. Krundi kirdeküljele paigaldatakse eraldiseisev LPG tankur koos varikatuse ja gaasimahutiga, selle kõrvale gaasiballoonide hoidmise kapp. Rajatakse uus 12,3 m hinnateabepost krundi kirdenurka Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee nr 9 lähedusse, vähemalt 12,3 m kaugusele tee servast. Krundile sissesõiduviit paigutatakse kinnistu edelanurga lähistele, peasissesõidu juurde. Platsi perimeetrile rajatakse välisvalgustuse mastid, täiendavalt rajatakse valgustus lipumastide vahele. Valitud välisvalgustite optika on selline, et kõrvalolevatel elamukruntidel valgusreostus puudub. Tankla platsi valgustitest riigiteedele väljuva heleduse suurus on välja toodud tankla platsi valgusarvutustes (joonis 9.1). Hoone lähiümbruse valgustus tagatakse hoone fassaadidele ja tankurisaarte varikatuse alla kinnitatavate valgustitega. Fassaadivalgustite valgusvihud on suunatud allasuunas, mistõttu on välistatud nende valgustite põhjustatud valgusreostuse teke külgnevatele teedele ning naaberkinnistutele. Rajatakse vajalikud maa-alused tehnovõrgud hoone ja rajatiste toimimiseks, sh kaupluse ja pesulate keskkonnanõuete täitmiseks. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 6 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Kirjeldatud lahendused on näidatud asendiplaanil (joonis 4.1). Projekti koostamisel on arvesse võetud asjaolu, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse ning sellest tulenevalt tekib olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 3.1 Haljastus Kinnistu põhjaküljel asuvad puud likvideeritakse – selle tarbeks on kinnistu omanik kohustatud esitama raieloa taotluse läbi Saue valla kodulehekülje. Raieloa saamiseks esitatakse vähemalt 30 päeva enne raie kavandamist vormikohane raieloa taotlus. Antud projektiga on ette nähtud asendusistutus järgnevate istikutega: • Harilik pihlakas („Sorbus aucuparia“), 4 puud • Torkav kuusk („Picea pungens“), 7 puud • Kurdlehine kibuvits („Rosa rugosa“), 6 põõsast Istikud peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad. Istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke haigusi ega kahjureid; kuivanud oksatüükaid ja oksi; rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi ning kuivamistunnuseid. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Likvideeritavad puud ning asendusistutus on tähistatud asendiplaanil (joonis 4.1). IV ARHITEKTUUR 4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad Tanklahoone Varikatus Gaasitankla Hinnapost Käsipesula (rajatis) (rajatis) (rajatis) (rajatis) 2 Ehitisealune 322,1 m 147,5 m2 30,0 m2 0,9 m2 53,1 m2 pind Maapealse osa 322,1 m2 147,5 m2 30,0 m2 0,9 m2 53,1 m2 alune pind Maapealsete 1 - - - 1 korruste arv Maa-aluste 0 - - - - korruste arv Absoluutne 54,8 m - - - 53,9 m kõrgus Kõrgus 5,4 m 5,4 m 3,2 m 12,3 m 4,6 m (maapinnast) Pikkus 27,4 m 12,3 m 10,0 m 2,9 m 8,3 m Laius 11,7 m 12,0 m 3,0 m 0,3 m 6,4 m jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 7 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Sügavus 0 - - - - 2 Suletud 290,3 m - - - 13,8 m2 netopind (kasulik pind) Köetav pind 290,3 m2 - - - 13,8 m2 Maapealse osa 1 438 m3 - - - - maht Maht 1 438 m3 - - - 70 m3 Üldkasutatav 0 m2 - - - - pind Tehnopind 15,9 m2 - - - 13,8 m2 Mitteeluruumide 274,4 m2 - - - - pind Eluruumide pind 0 m2 - - - - Eluiga 50 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 4.2 Arhitektuurne üldlahendus Ühekorruseline lamekatusega uus tanklahoone rajatakse lähtudes tellija soovidest, arvestades detailplaneeringu, krundi võimaluste ja paiknemisega. Teenindusjaam-tankla koosneb suurest müügisaalist kohvikunurgaga ja autopesulast ning neid teenindavatest abiruumidest nii klientide (inva- ja tava-WC), personali kui kauba jaoks. Hoone ette rajatakse 2 tankurisaart ja nende kohale hoonest eraldiseisev varikatus. Rajatisena ehitatava varikatuse asukoht kinnistul ei sega maanteel liiklevate sõidukite nähtavust, samuti ei tekita varikatus sõidukitele otsasõidu ohtu ning ei saa kukkuda maanteele. Hoone ette rajatakse ka veokite tankurisaar. Hoonest kirdesse paigaldatakse eraldiseisev LPG tankur koos gaasimahutiga ning nende kõrvale gaasiballoonide kapp. Hoone kirdeküljele jäävad tolmuimeja ja rehvirõhuseade. Klientidele rajatakse hoone edelakülje kõrvale väike terrass koos välimööbliga. Turba-Lehetu tee äärde rajatakse sissesõiduviit ning hoonest kirdesse kinnistu serva 12,3 m hinnateabetulp. Tanklahoone taha kaguküljele rajatava iseteenindusliku käsipesula projekteerimise eesmärgiks on tagada võimalikult optimaalsete kuludega korras ja funktsionaalselt hästi toimiv käsipesula, mis vastaks kehtivatele nõuetele, oleks vastavalt oma funktsioonile igati sobiv, kauakestev ja vastupidav. Käsipesula keskel on seinte ja katusega piiratud eraldi sissepääsudega tehnoseadmete ja gaasikatla ruum. Tehniliste ruumide ühel küljel on kahest küljest avatud varikatus, teisel küljel aga lahtine ilma katuseta veokite pesuala, mille servas asub metallist tõstetud käigutee. Hoone ja rajatiste välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost. Hoone välispiirde moodustavad: • Kaupluse osas viimistlusplaatidega kaetud terasest kihtpaneelist seinad teraskarkassil, automaatpesula osas viimistlusplaatidega kaetud betoonist väikeplokist ja soojustusega seinad • Avatäited, sh alumiiniumraamidega klaasfassaad jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 8 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • Kaupluse osas SBS-kattega soojustatud lamekatus teraskarkassil, automaatpesula osas on lamekatuse kandjaks betoonist õõnespaneelid Varikatuste välispiireteks on katteplekid ja valgustusega plastist infosildid teraskarkassil. Käsipesula välispiireteks on plastpaneelid ja terasest kihtpaneelid teraskarkassil, põrandateks valatud betoonplaadid Välisviimistluse värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid): • Hoone fassaadid kaetakse 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (pikisuunas pooleks lõigatud tehase standardmõõdus 6 x 1300 x 2800 mm plaat, toon 0027 „prado agate grey“) fassaadiplaatidega, vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks värvida või katta musta teibiga, plaadid paigaldada plaatidega sama tooni võimalikult väikese peaga kinnitusvahenditega • Suurema osa kaupluse esiseinast (loodefassaad) ja poole edelafassaadist moodustab alumiiniumraamidega klaassein, osaliselt on klaasid taustvärvitud tumehalliks (RR23) • Eraldiseisva varikatuse tugipostid ning veokisaare valgustipost ja hinnapost – katteplekk, läikiv kollane (Pantone 109 / RAL 1021) • Eraldiseisva varikatuse servamooduli metallist ülemine osa - kollane (Pantone 109 / RAL 1021), servamooduli alumine plastist osa – oranž. Kütusetankurite varikatusel on 780 mm kõrge moodul, gaasitankuril 600 mm serv. • Eraldiseisva varikatuste alumine külg Ruukki CL20 metall-lamellidest – hõbedane (RR40) • Kõik muud metallpinnad (plekkliistud, avatäidete raamid, ukselehed jms) ning võimalusel ka tehnoseadmed katusel – tervikuna tumehallid (RR23); erandina abiruumi tõstuks seest RAL 9002 ning automaatpesula mõlemad uksed tehasetooni hõbedased • Reklaampinnad, viidad – taust üldjuhul kollane (Pantone 109 / RAL 1021). Info- ja reklaamsildid varikatustel, sissesõiduviidal ja veokisaare valgustipostil – must plast, mis pimedal ajal sisemise valgustusega paistab valgena. Hinnaposti välisilme lahendatakse eraldi; selle üldpõhimõte on käesoleva projekti joonistes kajastatud. Märkus: varikatuste postide katteplekid ja servamoodulid ning muud reklaamelemendid kuuluvad reklaami töövõttu, mitte ehituse alla. Hooneväliste teenindusjaam-tanklat teenindavate rajatiste arhitektuurse ilme lahendus on oluline osa tankla arhitektuursest ehitusprojektist. 4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone sisekliima vastavalt EVS-EN 16798-1:2019 " Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6". 4.4 Ehitiste piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted 4.4.1 Vundament Hoone kaupluse osale ja sõiduauto tankurite kohal paiknevale eraldiseisvale varikatusele rajatakse postvundamendid, hoone automaatpesula osa saab aga lintvundamendi. Hoone sokkel soojustatakse EPS soojustusplaatidega ja kaetakse väljast tsementkiudplaadiga. Projekteeritud käsipesula rajatakse sümmeetrilisele raudbetoonist alusplaadile. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 9 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 4.4.2 Põrand pinnasel Hoone põrand pinnasel kaupluse osas, U = 0,37 W/(m2·K): • Siseviimistluseks täismass-põrandaplaat • Monoliitne RB plaat 80 mm • Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult) • EPS 100 soojustusplaat 100 mm • Tihendatud killustikalus 150 mm • Geotekstiil • Tihendatud liivalus 150 mm • Pinnas Hoone põrand pinnasel automaatpesula osas, U = 0,37 W/(m2·K): • Pinnakõvendi kiht hõõrdemassina • Monoliitne RB plaat 150 mm • Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult) • EPS 200 soojustusplaat 100 mm • Tihendatud killustikalus 150 mm • Geotekstiil • Tihendatud liivalus 150 mm • Pinnas Automaatpesula osa põrandal on 1-2% kalded ruumi keskele, kus asub ühesuunalise pikikaldega tehnoloogiline kanal (vt joonised). Käsipesula põrand pinnasel • Põrandavalu, betoon C35/45 XD3+XC4+XF3 200 mm • Polüetüleenkile 0,2 mm • Soojustus XPS 100 mm • Killustik 200 mm • Geotekstiil • Tihendatud liiv 200 mm • Aluspinnas Käsipesula põrandal on 1-2% kalded kahe äärmise osa keskele, kus asuvad äravoolukanalid. Käsipesula keskel asuva tehnoruumi alusplaadi all on maa-alune veevarustuse survepaak. Sokkel kaupluse osas, U = 0,45 W/(m2·K): • Tsementkiudplaat 8 mm • SPU AL soojustus 50 mm • RB soklipaneel teraskarkassi vahel vastavalt EK osale Sokkel automaatpesula osas, U = 0,31 W/(m2·K): • Tsementkiudplaat 8 mm • EPS 120 perimeeter soojustusplaat 100 mm • Õõnesplokk 190 mm Käsipesula sokliks jääb alusplaadi raudbetoonist kõrgendus tugipostide-seinte all, soklit ei soojustata. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 10 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 4.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoone kaupluse osa kannavad teraspostid ning terasfermid ja –talad; hoone automaatpesula osa seinad väikeplokist ning katusekandjaks raudbetoonpaneelid. Rajatisena ehitatavat eraldiseisvat tankurisaarte varikatust kannavad hoonest eraldiseisvad teraspostid raudbetoon-postvundamentidel ning terasfermid ja –talad. Käsipesulat ning veokisaare valgustiposti kannavad teraspostid ning terastalad raudbetoonist alusplaadil. Hinnaposti ja sissesõiduviita kannavad teraspostid raudbetoon-postvundamentidel. Gaasitanklat kannab monteeritav, maapinnale paigaldatav raudbetoonist alusplaat. 4.4.4 Trepid - 4.4.5 Vahelaed Hoone müügisaali rippvahelagi rajatakse terasfermidele kinnitatud viimistletud vahelaeplaatidest. 4.4.6 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad Hoonele rajatakse soojustatud sisemise äravooluga lamekatused, katusekalle mitte laugem kui 1:50. Hoone katuslagi kaupluse osal, U = 0,15 W/(m2·K): • 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2 • Tuulutussoonega kõvavill-soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm või analoog • EPS soojustusplaat 200 mm (kõik läbiviigud plaadist ümbritseda 200 mm tulekindla mineraalvillaga) • Kõvavill-soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm, Paroc ROS 30 või analoog • Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal • OSB 8 mm (vastavalt EK-osale) • Ruukki kandev profiilplekk (vastavalt EK-osale) • Terasfermid või –talad (vastavalt EK-osale) Hoone katuslagi automaatpesula osal, U = 0,22 W/(m2·K): • 2 x bituumenrullmaterjal (klass TL2) • Tuulutussoonega jäikvill-soojustusplaat OL-TOP 30 mm või analoog • Põhisoojustus EPS 60 soojustusplaat 150 mm, katuse kalded antakse täiendava soojustusega (kõik läbiviigud ümbritseda 200 mm laiuselt tulekindla mineraalvillaga) • Aurutõke - kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal • 200 mm RB õõnespaneel (täpsem lahendus antakse EK osas) • Siseviimistluskiht (klaaskiud-komposiitpaneelist valge plaat, vähemalt 6 mm, kinnitus tootja juhendi järgi kas liimides või karkassil) Katuse pealispinnale käivad välised tehnoseadmed (ventilatsiooniagregaadid jm) paigaldada 1000 x 1000 x 30 mm veekindlast vineerist plaatidele, mis katta täiendavalt SBS-kattega. Päikesepaneelid paigaldada tootjapoolsete juhiste järgi. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 11 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 4.4.7 Välisseinad Hoone kaupluseosa seinad, v.a klaasfassaad, U = 0,13 W/(m2·K): • Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip) • Vertikaalne terasroov 20 mm • Kihtpaneel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või analoog • Terasest nelikantpostid vastavalt EK-osale Välisseinale lisandub sisekihtidena müügisaalis ja WC-des kandva karkassi vahele katteks: • Teras- või puitkarkass 150 mm (vastavalt kandva terasposti läbimõõdule) ja kivivill-täide • OSB 12 mm (võimaldab seinale kinnitada riiuleid-kappe) • Kipsplaat 13 mm • Siseviimistluskiht Sama ehitusega sisekihid katavad müügisaalis ka klaasfassaadi taustvärvitud osa Hoone automaatpesula osa seinad, U = 0,30 W/(m2·K): • Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) või Gentaş fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip) • Vertikaalne terasroov 20 mm • Isover RKL-31 FACADE tuuletõkkeplaat 30 mm, kõik liited teipida • Mineraalvill karkassil/termoroovil 100 mm • Õõnesplokk 190 mm (vastavalt EK-osale) • Siseviimistluskiht (pesula seintel klaaskiud-komposiitpaneelist valge plaat, vähemalt 6 mm, kinnitus tootja juhendi järgi kas liimides või karkassil) Käsipesula seinad koosnevad teraspostidest ja teras-kihtpaneelidest. Käsipesula näol on tegu tarnijapoolse sertifitseeritud valmistootega, mistõttu käesolevas projektis ei ole vajalik põhjalikumat ülevaadet pesula ehituslikest aspektidest anda. 4.4.8 Siseseinad Siseseinad üldjuhul 115 mm, näiteks Gyproci tüüpsein või analoogne lahendus: • Alusvöö põrandal ja laes GypSteel SK 66/37 või SK 66/60 • Püstkarkass GypSteel LR 66/40, samm 600 mm • Kummalgi pool OSB 12 mm • Kummalgi pool Gyproc-kipsplaat 12,5 mm või Gyproc PROTECT F 15,4 mm (niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat plaati) • Vähemalt 50 mm mineraalvill karkassi vahel Külmkambri seinad rajatakse 80 mm ja sügavkülmal 100 mm kihtpaneelist, mis müügisaali poolelt viimistletakse kipsplaadi ja värvi ning mööbliplaadi ja roostevaba terasplekiga, mujalt jäetakse viimistlemata. Sügavkülma sein inva-WC pool kaetakse 12 mm OSB plaadi ja 15 mm tuletõkke- kipsplaadi ning siseviimistlusega. Siseviimistluseks kuivades ruumides pahtel ja Caparoli Marill 60 tooni Bindo 7 tüüpi värv, niisketes ruumides keraamilised seinaplaadid ja valge värv (Bindo 20). NB! Kõik kaupluse osa vaheseinad ehitada kandva profiilplekini müraleviku tõkestamiseks. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 12 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 4.4.9 Avatäited Akendena kasutada vähemalt kahekordse klaaspaketiga aknaid: • klaaspakett U ≤ 0,7 W/(m2·K) (min. 2 x pakett, madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega, argoontäidis) • klaaspaketi vaheliist - "soe serv", SGG Swisspacer/TGI vaheprofiil • klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50 • raami/lengi profiil U ≤ 1,1 W/(m2·K) Välisuksed, U ≤ 1,2 W/(m2·K) Välisusteks on müügisaali osas elektriliselt avanev klaaspaketiga liuguks (ukse mõõt 1500 x 2200 mm, vaba ava 1250 x 2100 mm) ja alumiiniumraamil klaasist käiguuks (900 x 2100 mm), abiruumil käsitsi avatav metallist tõstuks (ukse mõõt 1400 x 2200 mm, vaba ava 1200 x 2100 mm), tehnoruumis metallist käiguuks (900 x 2100 mm) ning personaliruumis alumiiniumraamil klaasist käiguuks (900 x 2100 mm). Automaatpesula osa välisusteks on kihtpaneelist voldikuks (ukse mõõt ca 3290 x 3400 mm, vaba ava 3000 x 3250 mm) ja tõstuks (ukse mõõt ca 3170 x 3135 mmm , vaba ava 2900 x 3000 mm). Tõstukse sisse on ehitatud ka käiguuks (900 x 2100 mm). Ukselehtede mõõdud täpsustada uste tellimisel tarnijaga lähtuvalt vaba ukseava suurusest. Kõikide avatäidete metallosade toon tumehall (RR23), erandina automaatpesula kihtpaneelist uksed (tehase toonis hõbedased). Käsipesula käiguuste detailsem info täpsustada toote lõplikul valikul käsipesula tarnija poolt. Müügisaalist nähtavad puidust tammespooniga siseuksed on tervikuna mustad (RAL 9005), ukse kohale paigaldada sama spooniga mööbliplaat kuni ripplaeni. Muud siseuksed valged (tehase tooni). Müügisaali klaasfassaadi alumine läbipaistev osa on UV-kaitsekilega, müügisaali klaasfassaadi ülemine klaasiring ning müügileti ulatus ja juhataja ruumi klaaside alumine osa on taustvärvitud tumehalliks (RR23) ning seestpoolt kaetud soojustuse ja OSB-plaadi ning kipsplaadiga. Inva-WC aken on piimkiletatud. Avatäidete täpsem ülevaade on antud avatäidete spetsifikatsioonis (joonis 8.1 ja 8.2). 4.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid, teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid Hoone edelaküljele rajatakse sillutiskivist terrass. Hoone ümber rajatakse äärekiviga piiratud ja ümbritsevast maapinnast kõrgem betoonkivist sillutisriba, selle katkestused on ainult pesula sisse- ja väljasõidu juures, kuhu rajatakse betoonist kaldpinnad. Müügisaali välisuste ning abiruumi tõstukse juures on mugavama juurdepääsu huvides sillutisriba äärekivi madaldatud ja sillutis tõstetud ukseläve juures siseruumi tasapinda. Hooneesiste sõiduautode kütusetankurite kohale ehitatakse iseseisva rajatisena soojustamata sisemise äravooluga lame eraldiseisev varikatus, katusekalle ei või olla laugem kui 1:120. • 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2 • Veekindel vineer või OSB (vastavalt EK-osale) • Puidust prussid • Kuumtsingitud terasest kandekonstruktsioon (vastavalt EK-osale) • Riputatud hõbedased fassaadilamellid CL20 jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 13 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • Välisserv 780 mm kõrgusest moodulist (gaasitankuril 600 mm) - ülaosa kollane (Pantone 109 / RAL 1021), alaosa oranž Varikatuse metallpostid ümbritseda kollaseks värvitud katteplekiga (läikiv Pantone 109 / RAL 1021). Gaasitankuri varikatuse ülesehitus on analoogne, kuid servamooduli kõrguseks on 600 mm. Käsipesula varikatus/katus koosneb terastaladest ja teras-kihtpaneelidest, mis on kaetud profiilplekiga; katuse servad plastist dekoratiivsete katte-elementidega. Käsipesula näol on tegu tarnijapoolse sertifitseeritud valmistootega, mistõttu käesolevas projektis ei ole vajalik põhjalikumat ülevaadet pesula ehituslikest aspektidest anda. Varikatuste ülevaade on antud joonistel, täpsemalt vastavalt EK-osale. 4.5 Invanõuded Kogu hoone sise- ja välisosas on arvestatud liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamisega. Hoonesse on projekteeritud vastav tualettruum ning pääsud selleni. Hoonesse pääseb klient ja töötaja sillutisriba välisuste juures madaldatud äärekivide kaudu, mille serv ei või olla kõrgem kui 25 mm. Täiendavad nõuded, millega arvestada: • ilma astmeteta ja piisava laiusega liikumistee müügisaalist WC-ni, vaba ruumi peab tagama tellija sisseseade paigutamisel • inva-WC-s ukse sulgemiseks seestpoolt täiendav käepide • 2-3 nagi inva WC-s • tualettpaberi kaugus inva-WC potist 30 - 40 cm, peegli kõrgus põrandast 90 - 100 cm V KONSTRUKTSIOONID 5.1 Kasutatavad normdokumendid 5.1.1 Üldist • EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. 5.1.2 Koormused • EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. • Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. • EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. • Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. • EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. • Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. 5.1.3 Raudbetoonkonstruktsioonid • EVS-EN 1992-1-1:2007+NA:2007 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. 5.1.4 Teraskonstruktsioonid • EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. • Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. • EVS-EN 1993-1-8:2006+NA:2006 Eurokoodeks 3. • Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 14 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • EVS 1090-1:2009 + A1:2011 Teraskonstruktsioonide valmistamine. • Osa 1: Üldreeglid ja reeglid hoonekonstruktsioonidele. • EVS-EN ISO 5817:2007 Keevistööd 5.1.5 Puitkonstruktsioonid • EVS-EN 1995-1-1:2007 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine. • Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 5.1.6 Vundamendid • EVS-EN 1997-1:2006+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. 5.1.7 Kvaliteedinõuded • Maa RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Pinnasetööd ja alustarindid. • Tarindi RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Kande- ja piirdetarindid. • RIL 107-2012 • Toimivat katot 2012 5.2 Üldinfo 5.2.1 Tulepüsivus Kandekonstruktsioonide vähim tulepüsivus R30 5.2.2 Ehitise kavandatud eluiga ja kestvusklass • Ehitise kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002 punkt 2.3). • Ehitise elueaks on kavandatud 50 aastat • Hoone töökindlusklass RC2 • Tagajärgede klass CC2 • Betoonkonstruktsioonide klass S • Ehitamisaegne järelvalvetase IL2 • Teraskonstruktsioonide teostusklass EXC2 5.3 Ehitusgeoloogia - 5.4 Koormused 5.4.1 Kasuskoormus • Teenindussaali põrandal: 5,0 kN/m2 & 4,0 kN • Pesula põrandal: 5,0 kN/m2 & 20,0 kN 5.4.2 Lumekoormus • Lumekoormus maapinnal: 1,5 kN/m2 • Lumekoormuse kujutegur: 0,8…2,27 • Lumekoormus katustel: 1,2…3,4 kN/m2 5.4.3 Tuulekoormus • Tuulekiirus: 21 m/s • Maastikutüüp: III • Kiirusrõhk: 0,369 jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 15 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 5.4.4 Muud koormused Kandekonstruktsioonide dimensioneerimisel on arvestatud järgmiste maksimumkoormustega: • Riputuskoormus hoone katuslael: 0,3 kN/m2 • Riputuskoormus varikatusel: 0,2 kN/m2 • Soojustatud katuslae omakaal (plekita / RB paneelita): 0,3 kN/m2 • Varikatuse omakaal (plekita): 0,2 kN/m2 • Päikesepaneelide omakaal 0,3 kN/m2 5.4.5 Ülekoormustegurid Ülekoormustegurid kandepiirseisundis: • Kasuskoormus: 1,5 • Omakaalukoormus: 1,2 Ülekoormustegurid kasutuspiirseisundis: • Kasuskoormus: 1,0 • Omakaalukoormus: 1,0 5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika Kandekonstruktsioonidele mõjuvad koormused ja ülekoormustegurid on antud punktides 5.4. Kandekonstruktsioonid on arvutatud seotud elementidena horisontaalsele tuulekoormusele ja vertikaalsele omakaalu- ning lumekoormusele. Arvutusskeemis on kaupluse osa vertikaalsed elemendid liigendühendusega, pesula osal jäiga ühendusega vundamendile. Horisontaalsete elementide kinnitus vertikaalsetele elementidele on kaupluse osal liigendühendus, pesula osal jäik ühendus. Kaupluse osa karkassi stabiilsus tagatakse jäikussidemetega karkassipostide vahel, horisontaalsed jõud kantakse raudbetoonvundamenti läbi sidemete. Raudbetoonvundamendi arvutamisel on võetud arvesse nii vertikaalseid kui ka horisontaalsed reaktsioone. Vundamendi talla suuruse määramisel on arvesse võetud halvimat olukorda tasakaalu püsimisel (tuul tõstab ja katusel puudub lumekoormus). Kandekonstruktsioonid on dimensioneeritud Eesti projekteerimisnormides ja -standardites antud nõuete ja juhiste järgi. 5.6 Kandekonstruktsioonid 5.6.1 Vundamendid Vundamendid on projekteeritud madalvundamentidena. Vundamenditalla alla rajada tihendatud killustikalus minimaalselt 200 mm. Varikatuse vundamendid rajatakse koos mahuti alusplaadiga. Tihendustegur minimaalselt 0,95. Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2 Sarrus A500HW Rajatava hoone vundamendid on arvestatud toetuma piisavalt tugevale aluspinnasele, et neid saaks rajada madalvundamendile. Maa alune terasosa tuleb kaitsta ajas püsiva hüdroisolatsioooniga. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 16 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 5.6.2 Sokkel Sokkel (teraskarkassi piirkonnas) on projekteeritud ühekihilistest soklipaneelidest. Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2 Sarrus A500HW 5.6.3 Põrandad Põrandate alla rajada tihendatud killustikalus min 150 mm. Tihendustegur min. 0,95. Teenindussaali põrand on projekteeritud kiudbetoonist. Teenindussaali põrand: Paksus 80 mm Betoon C25/30, keskkonnaklass XC1 Pesula põrand: Paksus 150 mm Betoon C25/30, keskkonnaklass XC1 5.6.4 Kandeseinad Kandeseinad telgedel B, D, 1 ja 2 on projekteeritud betoonõõnesplokkidest. Betoonõõnesplokkidest seinad tuleb täis betoneerida ja armeerida. Sarrustatud plokiridades kasutada sarrusplokki. Mört M10 Täitebetoon C25/30 XC2 Sarrus A500HW Min. hor. sarrus: esimene plokirida 2 D10 iga neljas plokirida 2 D10 laepaneelide alune plokirida 2 D10 ava pealne plokirida 2 D10 ava alune plokirida 2 D10 Min. ver. sarrus: pilastrid 4 D12 seinte nurgad 4 D12 seina vaba serv 2 D12 5.6.5 Postid Postid on projekteeritud teraskonstruktsioonis. Teras S355J2 Keskkonnaklass sisetingimustes C1 Keskkonnaklass välistingimustes C3 Pinnases katta võõphüdroisolatsiooniga jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 17 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Kandekonstruktsioonidel nõutav vähim tulepüsivus – R30. 5.6.6 Sidemed Sidemed on projekteeritud teraskonstruktsioonis. Teras S355J2 Keskkonnaklass C1 5.6.7 Talad Talad ja fermid on projekteeritud teraskonstruktsioonis. Teras S355J2 Keskkonnaklass sisetingimustes C1 Keskkonnaklass välistingimustes C3 Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30. 5.6.8 Katuslaed Katuslaed on projekteeritud RB õõnespaneelidest ja profiilplekist. Katuslaed on projekteeritud töötama ühtse jäigastava plaadina (seotud servataladega). Paneelid on seotud vuugi ja ringsarrusega. Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30. VI TULEOHUTUS 6.1 Kasutatavad normdokumendid • Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ • Siseministri 30.08.2010. a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ • Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" • EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid • EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus • EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika • EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid • EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted • EVS-EN 62305-2:2011 Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs • EVS-EN 62305-3:2011 Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule • EVS-EN 62305-4:2011 Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid • EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 18 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 6.2 Tuleohutusnäitajad • hoone kasutusviis – IV kasutusviis • hoone tulepüsivusklass – TP2 • arvestuslik inimeste arv – arvutuslik hoones viibijate arv on 48 inimest, arvestades iga inimese kohta 3 m2 müügisaali pinda • tuleohuklass – ei määrata • tulekaitsetase – ei määrata • tuleohutuskujad – tanklahoone tuleohutuskuja nõue (8 m) käsipesulaga ei ole tagatud, kuid käsipesulat ja tanklahoonet käsitletakse tuleohutuse mõttes ühe hoonena. • põlemiskoormus hoones – 600-1200 MJ/m2 • kandekonstruktsioonide tulepüsivused – R30 (nii hoone kui varikatused) • korruste arv – 1 korrus • põrandate (sh tehnoruumi) nõutav tuletundlikkus – DFL-s1 • siseseinte ja lagede (sh tehnoruumi) nõutav tuletundlikkus – B-s1,d0 (B-s2,d0, kui kõik läbiviigud tihendatakse tulekindla mastiksiga). • katusekatte klass – katuse pealispinna kate peab olema klassist BROOF • soojustussüsteemi nõutud tuletundlikkus D,d0 • välisseina välispinna nõutud tuletundlikkus D,d2 • välisseina õhutuspilu välispinna nõutud tuletundlikkus D,d2; õhutuspilu sisepinnal D-s2,d2 • tankimisplatsi varikatuse kattekonstruktsioon peab olema mittepõlevast materjalist • hoonele ja gaasimahutile projekteeritakse III kaitseklassi piksekaitse võrkkontuur vastavalt standarditele 6.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass Hoone on jagatud neljaks tuletõkkesektsiooniks – ühe moodustab tehnoruum, teise kilbiruum, kolmanda pesula ja neljanda ülejäänud ruumid. Sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivus- klass on EI30. 6.4 Evakuatsioonilahendus Hoones viibivate inimeste arv on arvutuslikult kuni 48 inimest, analoogsete tanklate tavapraktikast lähtudes on külastajate ja töötajate arv sellises mõõdus hoones tegelikkuses kuni 30. Hoonel on 2 evakuatsiooniväljapääsu – müügisaali peauks (liuguks, vaba ava 1250 x 2100 mm) ja müügisaali külguks (käiguuks, 900 x 2100 mm). Lisaks pääseb hädapääsuna otse välja tehnoruumist (900 x 2100 mm) ja personaliruumist (900 x 2100 mm) käiguukse kaudu ning abiruumist tõstukse (1200 x 2100 mm) kaudu, sama võimaldab pesula tõstukse sisse ehitatud käiguuks (900 x 2100 mm). Müügisaali liuguks U-1 tuleb varustada automaatse avanemisega automaatse tulekahju- signalisatsioonisüsteemi (ATS) poolt häire korral (sh akuga elektrikatkestuse puhuks) ja müügisaali käiguuks U-2 seestpoolt avariilingiga ning evakuatsiooniteele jääv personaliruumi uks SU-1 võtmevaba lingiga. Kõik ülejäänud uksed peale abiruumi tõstukse, pesula voldikukse ja külmkambrite uste (st kõik väljapääsemiseks olulised sise- ja välisuksed) varustada väljumise suunal kergesti käsitsetava libliklukuga, et hõlbustada võtmevaba läbipääsu hädaolukorras. Evakuatsiooniteede pikkus ei ületa 30 m. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 19 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Turvavalgustuse kestus peab olema minimaalselt 1 h, selleks paigaldada evakuatsiooniteedele ja väljapääsude juurde suunava kleebisega varustatud valgustid, millistel on 1h vastupidavusega akumulaatorid. Nimetatud valgustid ühendada tööle pidevrežiimis ning selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. Täpsemad lahendused on antud peatükis X. Käsipesulas sõiduautot peseval inimesel on varikatuse alt kahes suunas vaba väljapääs. Tehnoseadmete ja gaasikatla ruumi pääseb vaid tankla töötaja, kes tunneb neid ruume ning milledest evakuatsioonitee on kuni 5 m pikk. Eeltoodu tõttu käsipesulast evakuatsiooni tagamiseks eraldi lahendusi vaja ei ole. 6.5 Tuleohutuspaigaldised Hoones on ette nähtud esmased tulekustutusvahendid, paigaldada tuleb vähemalt kaks 6 kg tulekustutit (üks kaupluse peaukse juurde, teine tehnoruumi). Kõik tankimiskohad tuleb varustada ABC-tüüpi külmumiskindlate 6 kg pulberkustutitega. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Hoonesse paigaldatakse ATS, mille keskseade paigaldada müügisaali leti taha ning varustada reservtoite akudega, mis peavad tagama süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada selliselt, et nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas osas. Andurite paigaldamisel arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest, valgustitest, mööblist ning muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite paigaldamisel ripplagede taha vm. varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja kaabliühendusteni nende hooldamiseks. Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja EN54 nõuetest. Täpsemad lahendused on antud peatükis X. Ventilatsiooniseadmete juhtahelad on ühendatud ATS keskseadmega nii, et alarmi rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsiooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist toimub manuaalselt. Hoone kütmine toimub põhimahult elektriga ning täiendavalt kaugkütte baasil, tehnoruumi paigaldatakse soojussõlm. Hoonele paigaldatakse elektrienergia tootmiseks päikesepaneelid, mis peavad olema selgelt tähistatud pinge alt lahtilülitamise võimalusega. Käsipesula tehnoruumi köetakse gaasiga. Hoonesisest pääsu katustele ei rajata. Kahe katusetasapinna ühenduseks on kohtkindel redel. Eraldi suitsueemaldusseadmeid hoonesse ei rajata, suits eemaldatakse hoone uste kaudu. Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 20 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Tankurid varustatakse Eesti standardis EVS 620-2:2012 “Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid” kehtestatud lahtise tule tegemist ja suitsetamist keelavate ohutusmärkidega ning lisatahvliga “Tankimise ajaks seisata mootor!”. EVS-ile 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ tuginedes on määratud järgnevad kujad erinevate rajatiste vahel ning muud tehnilised nõuded: • Projekteeritavast kauplusehoonest asub lähim tankur ca 7 m kaugusel (nõutav kuja 3 m) • Tankurite kuja tänavast (maanteest) peab olema vähemalt 10 m, see on tagatud. • Kütusemahutite tuulutuspüstiku suudme kuja hoonest ja tänavast on vähemalt 6 m, mahutite täitmiskohast vähemalt 5 m. • Kütusemahutid paigaldatakse maa alla. Mahuteid ümbritsev ala peab olema varustatud õlipüüduriga sademeveekanalisatsiooniga, mis peab arvestama tulekustutusvee ärajuhtimise võimalusi. • Maa-aluste kütusemahutite kuja naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m, see on tagatud. • Kütusemahutite täitetorustiku ühenduskoha otsik peab olema varustatud tihedalt suletava korgiga. Täitmistorustiku kaev peab olema lukustatava kaanega. 6.6 Tehnosüsteemide tuleohutus Tuletõkkekonstruktsioone läbivate kommunikatsioonide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Ventilatsiooni keskseade paigaldatakse tehnoruumi. Ventilatsiooni-, elektri- ja VK-süsteemil on tuletõkketarindist läbimineku kohtades tulekaitseklapid, tihendatud mineraalvillaga. 6.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi Juurdepääsuteed tanklahooneni on 8-11 m laiused (nõutav vähemalt 3,5 m) ja hoone juurde pääseb päästemasinaga igast küljest, on ka ümberkeeramise võimalus. Territooriumi sõidutee ja juurdepääs hoonele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tulekustutusvett väliseks kustutamiseks on vaja antud objektil minimaalselt 5 l/s 3 tunni jooksul. Tuletõrjevee otstarbeka kättesaamise tagamiseks rajatakse hüdrant krundi kagupoolse sissesõidu äärde, tanklast ca 70 m kaugusele, Tööstuse ja Aia tänava ristumise lähistele. VII ENERGIATÕHUSUS 7.1 Aluseks võetud normdokumendid • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1" • Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1" 7.2 Üldinfo Hoone projekteeritud energiatõhusus on kombinatsioon järgnevast: • Hoone arhitektuurse ilme eesmärgid ja kasutusmugavus (külastama kutsuvad avarad ning avatuna mõjuvad klaasfassaadid, mille puhul kasutatakse energiasäästlikke kolmekordseid klaaspakette; jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 21 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) dekoratiivne hoone kohale ulatuv eraldiseisev varikatus, mis mõjub nii reklaampinnana, sademete eest kaitsvana kui ka suvisel ajal siseruume liigse päikesekiirguse eest varjutajana). • Mõistlikud hoone piirdekonstruktsioonide rajamis- ja ülalpidamiskulud (piisava soojapidavuse, lihtsa ülesehituse ja ajas hea püsivusega klaasfassaadid, kihtpaneel-seinad ja katuslagi). • Mõistlikud hoone kütte-jahutussüsteemi rajamis- ja ülalpidamiskulud, arvestades hoone kasutusviisi eripäradega. Kauplus-kohvikus tekib seadmetest (köök, külmikud), valgustusest ning hoones viibivatest inimestest palju vabasoojust, mis osaleb hoone kütmisel. Suvisel ajal palavate ilmade korral vajab hoone rohkelt jahutust, mistõttu täiendav küttevajadus on väike. Sellest tulenevalt on praktikas otstarbekaim tagada vajalik küte välisuste esiste õhkkardinate ja lakke paigaldatavate elektritoitel õhk-õhk tüüpi soojuspumpadega, viimased võimaldavad tänu heale kasutegurile mõistliku kuluga hoonet nii kütta kui jahutada. Lisaküttena rajatakse hoonele liitumine kaugküttega ning ehitatakse välja soojasõlm, mis tagab kauplusehoonele sooja tarbevee, ventilatsiooniseadme lisakütte ning eelmainitud peaukse õhkkardina kalorifeeri toite. • Suviste palavate ilmade korral kompenseerib jahutusele kuluvat elektritarbimist arvestataval määral ka katusele rajatav päikesepaneelistik, mida on perspektiivis võimalik vajaduse korral ka laiendada. Projekteeritud hoone energiatõhusus on kooskõlas Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“, hoone energiatõhususarv (ET) vastab kehtivale kaubandushoonetele esitatud piirväärtusele – kuni 160 kWh aastas ruutmeetri kohta. Energiaarvutusel põhinev energiamärgis on kantud Ehitisregistrisse. Kõik energiamärgise arvutamiseks vajalikud andmed on kirjeldatud lisalehtedel Ehitisregistris. Projekteeritud eraldiseisev käsipesula kui tehnorajatis ei pea vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. VIII KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON 8.1 Aluseks võetud normdokumendid • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ • Majandus- ja taristuministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimum- nõuded1“ • EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6 • Vabariigi Valitsuse 25.04.2010. a määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1“ • EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine • EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid • EVS-EN 16798-3:2017 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4) 8.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 22 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 8.2.1 Arvutuslikuks välisõhu temperatuur ja suhteline õhuniiskus • talv -20,5 ºC 80% • suvi +27,0 ºC 50% 8.2.2 Ruumide õhutemperatuur (kütteperioodil) • Müügisaal 21°C • Personali ruum 21°C • WC, pesuruum 21°C • Tehniline ruum 12°C • Abiruum, pesula 15°C 8.2.3 Maksimaalne lubatud tehnosüsteemide poolt tekitatav müratase ruumides • Personali ruum 35 dB(A) • WC, abiruumid 40 dB(A) • Müügisaal 45 dB(A) 8.2.4 Välispiirete soojusjuhtivus Hoone soojuskadude arvutamisel on arvestatud p. 4.4 kirjeldatud soojusülekande teguritega. 8.2.5 Arvutuslikud soojuskoormused süsteemide lõikes • Ruumide küte 20 kW • Õhkkardin (müügisaali peauks) 20 kW Hoone soojuskadu kokku on 40 kW Sooja tarbevee hoonesisene valmistamine toimub kaugküttega köetava soojusvahetiga, mis tuleb paigaldada tehnilisse ruumi. Sooja tarbevee vajalik temperatuur on +55°C. 8.3 Küte Kavandatava hoone soojusenergiaallikaks on õhk-õhk soojuspumbad (vt ka ptk 7.2). Siseosadena tuleb kasutada laekassette, väliosa on ette nähtud paigaldada katusele. Täiendava kütteallikana ühendatakse hoone tehnoruumi paigaldatav soojusvahetiga soojussõlm krundi kaguserva planeeritud küttetorustikuga. Küttetorustik rajatakse ja paigaldatakse vastavalt N.R. Energy OÜ tehnilistele tingimustele. Peasissepääsu liuguksed varustatakse õhkkardinaga. Ventilatsiooniõhu täiendav soojendamine toimub kaugküttega. Ruumidesse radiaatorite ja põrandakütte lisamise vajadus otsustatakse kütteosa projektiga põhiprojekti staadiumis. Kavandatava eraldiseisva käsipesula tehnoruumi köetakse väikese gaasiseadmega, gaasiühendus rajatakse maa-aluse toruna olemasoleva LPG mahuti baasil krundi kirdeosast. Küte peab kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema ökonoomne: reguleerimisautomaatika peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt ruumi- ja välistemperatuurist. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 23 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 8.4 Jahutus Müügisaali ja kohviku jahutamiseks on ette nähtud paigaldada õhk-õhk tüüpi soojuspumbad ja split jahutuse süsteem. Siseosadena tuleb kasutada laekassette, väliosa on ette nähtud paigaldada katusele. Torustikuna tuleb kasutada eelisoleeritud vasktorusid, süsteemid täida R410A külmaainega. Jahutuse termostaadid tuleb seostada küttesüsteemiga, vältimaks küttesüsteemi ja jahutussüsteemi üheaegset töötamist. 8.5 Ventilatsioon Ventilatsiooniõhu hulkade arvutamisel on lähtutud järgmistest normatiivarvudest: • Müügisaal 2 l/(s*m2) • Personaliruum 2 l/(s*m2) • Abiruum 0,35 l/(s*m2) • Tehniline ruum 1 l/(s*m2) • Kliendi WC -30 l/s koht • Personali WC -20 l/s koht Pesula ventilatsioon on eraldiseisev ülejäänud hoonest. Hoone üldventilatsiooniks on ette nähtud soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniseade varustatakse vastuvoolu plaatsoojusvahetiga (ɳ≥70%), sissepuhkeventilaatoriga, väljatõmbeventilaatoriga, filtritega (EU5 väljatõmbel, EU7 sissepuhkel) ning tehasepoolse juhtimisautomaatikaga. Lisaks on ette nähtud projekteerida köögiseadmete kohtväljatõmbed, süsteemi õhuhulgad täpsustatakse kütte-jahutuse-ventilatsiooni põhiprojekti faasis vastavalt köögi tehnoloogiale. Õhukanalitena kasutatakse tsingitud terasplekist valmistatud ümararistlõikelisi ja ristkülikulisi kanaleid. Tuletõkkepiirdeid läbivad õhukanalid varustatakse tuletõkkeklappidega. Autopesula ventilatsioon on eraldiseisev ülejäänud hoonest – katusel asub kohtväljatõmme ning välisseinte allosas asuvad õhuvõtuklapid. IX VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 9.1 Aluseks võetud normdokumendid • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ • EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" • EVS 835:2014 Hoone veevärk • EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk 9.2 Arvutuslikud vooluhulgad Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi, veevarustuse krundile toomine ning reovee krundilt ära juhtimine lahendada eraldi projektiga. Projekteeritava hoone kaupluse osa arvutuslikud vooluhulgad: • Tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 2,0 m³/d jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 24 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • Tarbevee arvutusvooluhulk 0,65 l/s • Sooja tarbevee arvutusvooluhulk 0,28 l/s • Sooja ringlusvee arvutusvooluhulk 0,12 l/s • Olmereovee ööpäevane arvutusvooluhulk 2,0 m³/d • Olmereovee arvutusvooluhulk 2,0 l/s Projekteeritava hoone automaatpesula osa arvutuslikud vooluhulgad: • Pesula osa tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 10 m3/d • Pesula osa reovee ööpäevane arvutusvooluhulk 10 m3/d 9.3 Veevarustus Hoonele rajatakse ühendus veevõrguga krundist kagu poole, Tööstuse ja Aia tänava ristumise lähistele planeeritud veetorustikku. Eraldi haruna rajatakse Tööstuse tänavale tankla sissesõidu lähistele veetorustikule hüdrant, tootlikkusega vähemalt 5 l/s. Majandus-joogivee vooluhulkade mõõtmiseks on ette nähtud paigaldada köetavasse tehnoruumi veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20. Veemõõdusõlm paigaldada vastavalt kohaliku veevärgi tehnilistele tingimustele. Veemõõdusõlme paigaldamine kuulub sisevõrkude töövõttu. Veega varustatakse kõik hoone sanitaartehnilised seadmed. Torustik paigaldatakse šahtidesse, lae alla ripplae taha ja/või põranda soojustuse sisse. Torustikuks kasutatakse komposiittorusid. Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse toru ümber tuletõkkesegu. Hoonesse paigaldatakse sooja tarbevee ringlus. Rajatava käsipesula veevarustus on lahendatud krundisisese maa-aluse veetorustikuna, liitumisega projekteeritud tanklahoone tehnoruumist. 9.4 Reoveekanalisatsioon Hoonele rajatakse maa-aluse toruga reoveekanalisatsiooniga liitumine krundist kagu poole jäävast planeeritud kanalisatsioonitorustikust Aia tänaval. Eelprojekti staadiumis on lahendatud rajatav krundisisene kanalisatsioonitorustik isevoolsena, kuna seda võimaldavad maapinna kalded ning Aia tänavale planeeritud kanalisatsioonitorustik. Seetõttu ei ole ette nähtud survekanalisatsiooni koos reoveepumplaga nagu detailplaneeringus. Kui edasistes projekteerimise etappides kavandatakse teistsugune põhimõte, mis näeb ette survekanalisatsiooni koos reoveepumplaga, saab selle paigutada tankla territooriumil Aia tänava poolsesse suunda. Hoonesisene reovete süsteem lahendada õhustatud püstiku ja isevoolsete kogumistorudega. Torustikule paigaldada puhastuskorgid/puhastusluugid. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse põranda alla. Automaat- ja käsipesulas on pesubokside keskel kanalid, mis toimivad esmaste liivaeraldajatena. Sealt juhitakse tekkiv reovesi krundisiseselt läbi õli-muda- ning liivapüüduri enne ühisvõrku viimist. Isolatsioon peab vastama pinnakatte süttimistundlikkus – tulelevikuklass on B-s1,d0. Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse torustikele tuldtõkestavad mansetid. 9.5 Sademeveekanalisatsioon Hoone lähiümbrusest, tankimisplatsidelt, katustelt, parkimisplatsidelt ning ülejäänud kõvakattega kaetud aladelt kogutakse vesi kokku maa-aluse torustikuga ning on ette nähtud immutada oma kinnistu piires. Sademevee immutamise tarbeks tuleb projekteerida ja rajada vähemalt 50 m3 mahutav jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 25 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) imbkastide süsteem krundi lõunaosas asfaltkattega platsi all. Sademevesi läbib enne imbkastide süsteemi jõudmist puhastuse õli- ja liivapüüduri abil. Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. X ELEKTER JA NÕRKVOOL Elektrivõrguga liitumiseks ehitatakse välja maa-alune elektrikaabel projekteeritava hoone tehnoruumist kuni Elektrilevi OÜ poolt paigaldatavate liitumiskilpideni, mis rajatakse krundi kagunurgas asuvale haljasalale. Elektripaigaldised rajatakse ja paigaldatakse vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele, mille kohaselt ehitatakse välja kaks liitumispunkti – üks hoone ning teine elektriautode laadijate tarbeks. Hoonele rajatakse oma tarbeks ca 10 kW võimsusega päikesepaneelide grupp, mida on võimalik tulevikus vajaduse korral ka laiendada. Sideühenduse loomiseks rajatakse sidekaabel projekteeritava hoone tehnoruumist olemasoleva ELA SA-le kuuluva sidekapini 084J01. Sidetrass rajatakse vastavalt Telia Eesti AS ja ELA SA poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Krundi põhjaküljes on ette nähtud olemasolev Telia fiiberoptiline maakaabel teisaldada krundisisese tee alast kõrvalolevale haljasalale. Teisaldatava trassi pikkus on valitud uues asukohas lühem võrreldes vana asukohaga. See võimaldab kaabli välja kaevata ja asetada uude asukohta jätkusid tegemata. Tanklahoone tehnoruumist rajatakse maa-alused side- ja elektriliitumised ka käsipesulale. 10.1 Tugevvool 10.1.1. Üldosa Projektiga antakse lahendus rajatava teenindusjaam-tankla elektripaigaldise järgmistele osadele: elektrivarustus, üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid, maandus- ja potentsiaaliühtlus, piksekaitse. Elektripaigaldise tehnilised näitajad: • Maksimaalne tarbimisvõimsus 300 kW • Arvutuslik vool 3 x 500 A • Maandamisviis TN-S • Juhistikusüsteem paigaldises L1L2L3 N PE • Pingesüsteem 3*400/230 V, ~50 Hz • Eeldatav võimsustegur cos φ ≥ 0,95 10.1.2. Normdokumendid Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid, standardid: • Ehitusseadustik; • Seadme ohutuse seadus; • MTMm nr. 97, 17.07.2015 Nõuded ehitusprojektile; • Siseministri määrus nr 17, 30.03.2017 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 26 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) • EVS-HD 60364/384 Ehitiste elektripaigaldised; • EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest; • EVS-EN 12464-1 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad. • EVS-EN 50172 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“ • EVS-EN 1838 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“ • EVS-EN 50272 „Ohutusnõuded tagavaraakudele ja akupaigaldistele“ • EVS-EN 50110-1 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded • EVS-EN 50525 Juhtmed ja kaablid. Tugevvoolujuhtmed ja -kaablid nimipingega kuni 450/750V; • EVS 720:2015 Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel • EVS-EN 62040 Katkematu toite süsteemid; • EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“ • Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Eesti Vabariigi seadused; • Eesti Vabariigi valitsuse määrused; • Eesti standardid EVS ja siseriiklikud eeskirjad; • Eesti standardite puudumisel Euroopa standardid EN-HD, EN jt. • Nende puudumisel rahvusvahelised standardid IEC, viimaste puudumisel muud rahvuslikud standardid; • Juhendid. Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingeseadmetele ja elektromagnetilise üheldatavuse direktiivide (2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ) alusel kehtestatud tootestandarditele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses” toodud nõuetele. Kasutada Eestis laialt levinud seadmeid, milledel on tagatud tehniline tugi. 10.1.3 Jaotuskeskused Paigaldada tanklahoone peajaotuskilp PJK ja rühmakilbid vastavalt tehnoloogilistele vajadustele. Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormus- kaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA, peajaotuskilbis vähemalt 10 kA. Kassade, arvutivõrgu seadmete, videovalve jms. jaoks paigaldada tsentraalne UPS seade. UPS seadme parameetrid määrata peale seadmete valikut. UPS toitevõrgu kaitseseadmed paigaldada kilbi PJK UPS sektsiooni. 10.1.4 Kaablid ja juhtmed, kaabliteed Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga halogeenivabade vaskkaablitega, tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse valdavalt varjatult hoone konstruktsioonides, kinnitatult ripplagede taga, süvistatult seintes, põrandasse süvistatud PVC torudes, kaabliredelitel. Kohtades, kus on kaabli vigastamise oht, kaitsta kaablid PVC toru või kaablikarbikuga. Tehnilises ruumis paigaldada kaablid pinnapealselt. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 27 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Kaabliredelid kinnitada lakke 8 mm keermelattide abil, seintele spetsiaalsete seinakanduritega. Kaabliredelid peavad olema kuumtsingitud, kandevõimega vähemalt 100 kg/m. Elektritööde ettevõtja teha jäävad kaablite läbiviikude avad läbimõõduga kuni 100 mm. Suuremad avad teeb kooskõlastatuna arhitektiga üldehituse töövõtja. Kõik kaabliläbiviigud tihendada. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5 m) peab vahe olema min 100 mm. Kaabliredelitel kasutada tugev- ja nõrkvoolukaablite eraldamiseks kaitseekraane. Kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100 mm, ristumisel 50 mm. 10.1.5 Valgustus Üldvalgustuseks kasutada ruumidele või välitingimustele vastava kaitseastmega peamiselt LED tehnoloogial põhinevaid valgusteid. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja infrapuna-liikumisandureid, välisvalgustuse ja reklaamvalgustuse juhtimiseks kasutada hämaralülitit, juhtimine hoone automaatikast. Välisvalgustuslahenduse lubatud maksimaalne valgusvärvus on 3000 K. Välisvalgustid paigaldada kas hoone fassaadidele, tankurite varikatuse alaküljele või platsi servades R/B jalandiga 8 m metallmastil 1 m konsooliga, kaitseaste ip66, mastide ja kaablite paigaldus vastavalt EVS:843 „Linnatänavad“. Keskmised valgustustiheduse normid võtta vastavalt standardile EVS-EN 12464- 1:2011. Teenindushoonesse näha ette vähemalt 1 h toimeajaga hädavalgustus. Evakuatsiooniteedele ja väljapääsude juurde paigaldada suunava kleebisega varustatud valgustid. Evakuatsiooniteede märkvalgustid ühendada tööle pidevrežiimis. Hädavalgustitena kasutatavate üldvalgustite akuseadmete toiteliinid ühendada selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. 10.1.6 Installatsioonimaterjalid Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele – kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides vähemalt IP44. Kasutada keskkonnale vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Juhtmete ja kaablite paigaldamisel jälgida soonte värve: L1 – pruun, L2 – must, L3 – hall, N – sinine, PE – kollaroheline. Pistikupesad paigaldada üldjuhul 0,3 m kõrgusele, töökohtadel tööpinnast kõrgemale. Kasutada kaabeldusele vastava paigaldusviisiga (pinnapealne, süvis) lüliteid, pistikupesi ja harutoose. 10.1.7 Elekterkütte- ja kuumutusseadmed Elekterkütte ja kuumutusseadmed määratakse projekti KVVK osas. Müügisaali ja laadimisala uste kohale näha ette õhkküttekardinad, mida juhitakse termostaadi ja juhtplokiga. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 28 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Müügisaali ning pesula sissepääsude aladele paigaldada sillutise alune küttekaabel jää sulatamiseks. Katusel paiknevatesse vihmavee lehtritesse ja varikatuse vihmaveetorudesse paigaldada küttekaablid. Küttekaablite juhtimine toimub temperatuuri- ja niiskuseanduritega varustatud temperatuuri- regulaatoriga. 10.1.8 Tehnoloogiliste seadmete ning ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis Tehnoloogiliste seadmete, ventilatsiooniagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed, kaablid jms. hangib vastava osa töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed. Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine. Kohtkindlate seadmete, millel pole komplektis oma juhtimiskilpi, ühenduskohta nähakse ette ühenduskarp, ülejäänud seadmete tarvis paigaldatakse pistikupesad. KVVK süsteemi mootorid ja ventilaatorid tuleb varustada turvalülitiga, kui need ei asetse keskusest nähtaval kaugusel. Tehnoloogiliste seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib vastava osa töövõtja. Eriosade töövõtjatel tuleb teha koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne oleksid vastavad. Ventilatsiooniseadmete juhtahelad ühendada ATS keskseadme alarmiväljundiga nii, et alarmi rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsioonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud. 10.1.9 Päikesepaneelid Hoone katusele on ette nähtud paigaldada päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks koguvõimsusega ~10 kW. Paneelid võimsusega 325 W, mõõtmetega 1x1,6 m, paneelide arv kokku 30 tk. Päikesepaneelid paigaldatakse lõuna suunas 15° kaldenurgaga. Paneelid tuleb paigaldada spetsiaalsetele lamekatustele paigaldamiseks mõeldud raamidele. Raamid tuleb paigaldada katusekatet vigastamata ja nõutud ohutuskaugusega katuse servadest ning vajalike käiguteede tagamisega. Töövõtja peab garanteerima töödejärgse katuse veepidavuse. Käesoleva projekti raames on näidatud põhimõtteline paigutusskeem. Päikesepaneelide inventer paigaldada hoone serveri- ja kilbiruumi ja ühendada hoone peajaotuskilpi. Elektrienergia arvestuseks näha ette kahesuunaline kauglugemisega arvesti. Peajaotuskilpi ning teistesse jaotuskappidesse paigaldada nõuetekohased kahepoolse toite hoiatussildid. Inventer peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2014/35/EL ja 2014/30/EL ning omama vastavusmärgist vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ja olema Elektrilevi OÜ poolt aktsepteeritud inverterite nimekirjas. Päikesepaneelide kaabeldus kinnitada paneelide kandekonstruktsioonide külge. Välitingimustes asuvad kaablid peavad olema UV- ja ilmastikukindlad või kaitstud vastavalt. Päikesepaneelid koos kinnituste, kaabelduse ja paigaldusega on soovitatav tellida ühelt tarnijalt kompaktsena. Elektritootmise liitujal tuleb kogu elektrijaama toimimise ajal tagada, et elektrijaama poolt oleks täidetud võrgueeskirjas ja asjakohastes standardites toodud nõuded, sealhulgas tagab pärast tootmisseadme(te) ühendamist, et liitumispunktis oleks tagatud standardi EVS-EN 50160 kvaliteedinõuded. Võrguettevõtjal on õigus nõuete rikkumisel ja liitumisvõimsuse ületamisel eraldada elektrijaam süsteemist, katkestades elektripaigaldise ja jaotusvõrgu vahelise ühenduse liitumispunktis. Elektritootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 29 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) nõuete kohased. Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab pärast tootmisseadmete paigalduse lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud. 10.1.10 Elektriautode laadimine Elektriautode laadimiseks on ette nähtud paigaldada kaks kiirlaadimisjaama. Laadijad peavad sobima nii Euroopa kui ka Jaapani laadimisstandardile vastavatele elektriautodele. Ühe laadimisjaama arvutuslik vool on 3x160 A. Elektriautode laadijate toiteks paigaldada kaabelliin(id) otse tankla liitumispunktist. Elektriautode laadijatele tuua hoone sidejaotlast kaablid Cat6, igale laadijale oma kaabel. Kaablid paigaldada pinnases PVC kaitsetorudes haljasaladel vähemalt 0,7 m, sõidualadel vähemalt 1,0 m sügavusel. Sõidualadel kasutada A-tugevusklassi kaablikaitsetorusid. 10.1.11 Potentsiaaliühtlustus Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises eraldatud alates peajaotuskilbi PJK juurde paigaldatavast peapotentsiaali-ühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga vaskjuhtme abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Duširuumidesse paigaldada lisa- potentsiaaliühtlustus, milles kaitsejuht ühendada kõigi pingealdiste kõrvaliste juhtivate osadega. Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus. Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab tagama, et paigaldise pingealtide juhtivate osade puutepinge jääb alla 50 V. 10.1.12 Piksekaitsepaigaldis Tanklale ehitada piksekaitse. Hoonele ja eraldiseisvale tankurite varikatusele ehitada 8 mm kuumtsingitud terasest piksepüüdur võrgu silmaga maksimaalselt 15 x 15 m. Mahutite tuulutustorude kõrvale paigaldada piksepüüduri mast. Piksepüüduritega ühendada kõik katusel paiknevad metalltarindid (antennid, redelid, trepid, vihmaveetorud, korstnad jms.). Katusekattest kõrgemal paiknevad mittemetallelemendid (ventilatsioonikorstnad jms) varustada välgupüüduritega. Välgupüüduriteks võivad olla metallvardad ristlõikepindalaga vähemalt 50 mm2, mis ulatuvad 0,2..0,5 m üle mittemetallelemendi ülemise tasapinna. Välgupüüdurid ja piksekaitsejuhid ühendada poltühenduste abil. Kasutada spetsiaalseid poltühendusklemme, milliste ühenduskoha üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Piksekaitsemaandurite maandustakistus peab olema alla 10 oomi. Piksepüüduri ja maandurite vahele paigaldada mitte harvemini kui iga 15 m tagant kuumtsingitud ümarjuhtmest Rd8 maandusjuhid. Maandusjuhid paigaldada hoone välisseinale kõige lühemat teed, ilma teravate käänakute ja silmusteta. Maandusjuhid ühendada maanduskontuuriga klemmühendustega, millist on võimalik lahti võtta ainult spetsiaaltööriista abil. Ühenduskoht peab jääma maapinnast kõrgemale, et võimaldada maanduri maandustakistuse mõõtmist. Ühenduskoha üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Maandusjuhid seinal paigaldada kaitsetorus, mis ulatub vähemalt 1,5 m kõrguseni maapinnast ja 0,5 m sügavusele maa sees. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 30 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 10.2 Nõrkvoolupaigaldis 10.2.1 Üldist Projektiga lahendatakse nõrkvoolu osas järgmised eriosad: • Andmeside- ja telefonisüsteemid • Automaatne tulekahjusiganalisatsioon • Valvesignalisatsioon • Läbipääsusüsteem • Videovalve • Inva-WC väljakutsesüsteem Projekteerimisel ja ehitamisel võtta aluseks järgmised dokumendid: • Siseministri määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ • ETEL ja EKsL poolt välja töötatud "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse eeskiri" • EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“ • EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“ • EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potentsiaaliühtlustus“ • EVS-EN 50346 „Paigaldatud juhistike testimine“ • EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“ • EVS-EN 50130-4 „Alarmisüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna standard: Häiringutaluvuse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide, videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja isiklike appikutsesüsteemide komponentidele“ • EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungimishäire süsteemid“ • EVS-EN 62676-1 „Häiresüsteemid. Turvarakendustes kasutatavad sisetelevisioon- jälgimissüsteemid“ • EVS-EN 50134 „Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid“ • EVS-EN 50136 „Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed“ • EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“ 10.2.2 Kaabeldus ja seadmed Nõrkvoolupaigaldises kasutada halogeenivabu kaableid tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2. Nõrkvoolu kaablid paigaldada peamiselt varjatult, kinnitatuna ripplagede taga, hoone konstruktsioonides ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kaablite paigaldamisel kasutatavad kaabliredelid ja -karbikud kirjeldatakse projekti tugevvoolu osas. Vajadusel paigaldatakse nõrkvoolu kaablite jaoks täiendavad kaabliredelid ja -karbikud. Ühistele kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud rühmadena. Kaablikarbikutes kasutada nõrkvoolu kaablite eraldamiseks vaheriiuleid. Kaablikaitse- torude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Kaabliredelitel paigaldada nõrkvoolukaablid vähemalt 100 mm kaugusele tugevvoolukaablitest; kui see pole võimalik, kasutada kaablite eraldamiseks kaitseekraane. Süvistatuna (seina, lakke, põrandasse) paigaldatavad kaablid kaitsta montaažitorudega. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel tuleb avad peale kaablite paigaldust tihendada, tihenduse tulekindlusaste peab vastama seina tulekindlusastmele. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 31 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) Kõik kasutatavad nõrkvooluseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivate EL direktiivide alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele vastavuse seaduse” nõuetest. Nõrkvoolupaigaldises tuleb kasutada Eestis laialt levinud seadmeid (rohkem kui üks tarnija ja paigaldaja), milledele on tehniline tugi kättesaadav. Kõik nõrkvoolu kaablid, pistikupesad, otsastuspaneelid, ühenduskarbid jms komponendid tuleb tähistada arusaadavalt, kulumis- ja veekindlalt. Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada tellijaga. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE). Hanke mahus peab töövõtja ostma kõikide ehitatud süsteemide tarkvarale piiramatu kasutusajaga litsentsid. 10.2.3 Andmesidesüsteemid Hoonesisese andmesidevõrgu kaabeldussüsteemi projekteerimise aluseks on standard EN50173-1 (avatud kaabelduste üldpõhimõtted). Installatsioon ja testimine vastavalt standardile EN 50174. Ehitada vähemalt Cat6 kaablite ja komponentidega arvutivõrk (klass E). Side- ja arvutivõrgu kaabelduse liidesed tulevad paigaldatavasse andmesidekappi. Seadmekappi monteeritavatelt RJ45 liidestega ristlülituspaneelidelt vedada töökohtade juurde kaablid u/UTP 4*2*0,5 Cat6. Töökohtadele monteerida RJ45 Cat6 liitmikega pistikupesad. Sobivasse kohta nähakse ette pistikupesa(d) wifi võrgu seadmete jaoks. Pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse, asukohad täpsustada tellijaga enne tööde algust. Pistikupesad markeerida siltidega ja paigutada pesade markeeringuaknasse või kleebisega pesa korpusele. Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja. Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ettenähtud üldtunnustatud taadeldud testriga, millele on installeeritud kõige viimane saadaolev tarkvara versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lingid ning testimine peab vastama tootja poolt välja töötatud protseduurile. Lingi testimistulemuse salvestamisel tuleb kasutada portide markeerimisel käibelolevaid linkide markeeringuid. Testimine toimub kooskõlas standardi EVS EN 50346 nõuetega. Testimise protokollid esitatakse digitaalselt koos teostusdokumentatsiooniga. 10.2.4 Telefonisüsteemid Ehitatakse ühtne võrk andmesidevõrguga. Arvestada VOIP telefonide kasutamisega. 10.2.5 Automaatne tulekahjusiganalisatsioon (ATS) Paigaldada vajalikumahuline ATS keskseade. Peale paigaldustööde lõppu tuleb kontrollida reservtoite akude mahtuvust arvestusega, et need kindlustaksid süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada selliselt, et nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas osas. Andurite paigaldamisel arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest, valgustitest, mööblist ning muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 32 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) paigaldamisel ripplagede taha vm. varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja kaabliühendusteni nende hooldamiseks. Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja EN54 nõuetest. Sõiduautode tankureid kattev varikatus varustatakse temperatuuritundliku kaabliga, mis on ühendatud ATS süsteemiga. Tuleohu alarmi väljunditeks on alarmkellad. ATS keskseadme väljundrelee ühendada sundventilatsiooni juhtimisahelaga nii, et häire rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsioonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud. Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja. 10.2.6 Valvesignalisatsioon Tehnilisse ruumi paigaldada vajalikumahuline keskseade. Keskseade peab võimaldama vähemalt 2 eraldi valvestatava grupi moodustamist. Keskseade paigaldada metallist seadmeboksi, mis on varustatud kaanekontaktiga. Süsteem varustada reservtoite akuga, mis tagab süsteemi töö voolukatkestuse korral vähemalt 12 tunni jooksul. Reservtoite aku(de) vajalik mahtuvus arvutada peale paigaldustööde lõppu vastavalt tegelikele mõõdetud vooludele. Sissepääsu juurde tehnilisse ruumi paigaldada LCD sõrmistik. Valvesüsteemi anduritena kasutada infrapuna-liikumisandureid, klaasipurunemisandureid ning magnetkontakte. Kassadesse paigaldada paanikanupud. Andurite kaablina kasutada valvekaableid AWG n*0,22, magistraalliinid ja sõrmistike liinid ehitada välja kaabliga U/UTP 4*2*0,5 Cat5e. Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel võib kasutada ainult tootjafirmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootjapoolne garantii. Lokaalne häire antakse sireenidega. Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja. 10.2.7 Läbipääsusüsteem Pääsud müügisaalist personali- ja abiruumidesse varustada puutevabade kaardilugejatega läbipääsusüsteemiga. Läbipääsusüsteem varustada reservtoitega. Uste kontrollerid peavad omama sündmuste ja logi mälu, mis võimaldab neil töötada ka juhtarvuti rikke korral. Uksed varustada ühepoolsete kaardilugejatega, seestpoolt avamine avamisnupuga. Kontrolleritevaheline magistraalvõrk teostada kaablitega UTP 4*2*0,5 Cat5e. Kaardilugejatega varustatud ustele paigaldada elektrilised vasturauad. Vasturauad, kaablikaitsed ja - üleviigud ning uksesulgurid hangib ja paigaldab uste tarnija kooskõlastatult läbipääsusüsteemi paigaldajaga. Uksed varustada ukse lahti/kinni olekut fikseeriva anduriga. Uksi peab olema võimalik avada ka võtmega. Kaartide kogused täpsustada tellijaga. 10.2.8 Inva WC hädakutsesüsteem Hoone inva WC-d varustada teavitussüsteemiga, mis võimaldab ruumis hättasattunud isikul sellest märku anda müügisaalis viibijaile. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 33 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) XI TEHNOLOOGIA Tankla ette, veokite tankurisaarest kahele poole rajatakse maa-alused 60 m3 kütusemahutid eri kütuseliikide jaoks ning sealt juhitakse maa-aluste torudega kütused kõigi tankuriteni (nii veokisaareni mahutite kõrval kui ka sõiduautode tankurisaarteni). Gaasitankur saab toite eraldi maapealsest 10 m3 mahutist tankuri kõrval. Täpsemad lahendused antakse vajalikus mahus eraldiseisvate projektidena järgmistes projekteerimise etappides. XII JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus kinnistul (sh ehitusaegne jäätmekäitlus) peab vastama Saue valla jäätmehoolduseeskirjale (Saue Vallavolikogu määrus nr 31 „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“). Hoone kliendisissepääsude juurde paigaldatakse prügikastid, samuti ka rajatavale tankurisaarele. Jäätmed koguda sorteeritult krundi idaserva paigutatud konteineritesse ja utiliseerida vastavalt Saue valla jäätmehoolduseeskirjale ning piirkondlikus jäätmekäitlusjaamas vastavalt kehtestatud jäätmekavale. 12.1 Ehitusjäätmete käitlemine Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas. Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse või viimine avalike liigiti kogutud pakendijäätmete kogumispunktide platsidele on keelatud. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas eraldi liigiti koguda ning taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eraldi tuleb koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed ja mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile), raudbetoon ja betoondetailid, muud jäätmed. Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale ettevõttele. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele. Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on olemas jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Ohtlike ehitusjäätmete vedamiseks on nõutud täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitise kasutusloa taotlusele tuleb lisada seletuskiri tekkinud jäätmete edasise käitlemise viisi, koha ja koguste kohta, jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale tõendavad dokumendid ning kui ehitus- ja lammutusjäätmeid on tekkinud enam kui 10 m3, siis tuleb lisada ka ametiasutuse kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 34 | 35 Turba teenindusjaam-tankla ehitusprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-08 Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7) 12.2 Ohtlikud ehitusjäätmed Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ettevõttele, kellel on olemas vastav luba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jms. Vedelad ohtlikud jäätmed tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. 12.3 Jäätmekava Alltoodud tabelis on toodud projektipõhised hinnangulised kogused, täpsed kogused selguvad ehitustööde käigus. Tekkivate jäätmete liigitus ja hinnanguline kogus Hinnanguline Jäätmekood Jäätmeliik Ühik Tegevuse lühikirjeldus kogus Tagastatakse pakendijäätmete Pakendid (nt puidust ringlusse võtuks või taaskasutusse kaubaalused; aero- suunamiseks või antakse üle 15 01 soolide, silikoonide 0,05 t taaskasutamiseks vastavat jms tuubid; sega- jäätmeluba omavale pakendid) jäätmekäitlejale. Antakse üle jäätmeluba omavale 17 02 Puit, klaas ja plastid 0,05 t isikule taaskasutamiseks. Vundamendi süvendi väljakaevest ja tehnovõrkude rajamiseks 17 05 Olemasolev pinnas 570 t tehtavate pinnaste väljakaevetest tekkiv pinnas, taaskasutatakse samal objektil tagasitäitena. Metallisegud, plekk, Antakse üle jäätmeluba omavale 17 04 07 torud ja kaablid, 0,2 t isikule taaskasutamiseks. kinnitusvahendid Seletuskirja koostasid: Weidenberg OÜ projekteerija Weidenberg OÜ projektijuht Viktoria Koppel Mihkel Lember /allkirjastatud digitaalselt/ jaama tee 18, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa 04.12.2020 35 | 35   Saue Vallavalitsus Teie 07.12.2020 menetlus nr 219216 [email protected] Kütise tn 8 Meie 15.12.2020 nr 15-2/20/29806-6 Saue vald, 76505, Saue, Harju maakond Jaama tee 18 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Turba aleviku Jaama tee 18 kinnistu (katastritunnus 51801:001:0732) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 219216). Kinnistu asub riigitee nr kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja tankla ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Turba teenindusjaama ehitusprojekt“ (peaprojekteerija Weidenberg OÜ, töö nr 2020- 08). Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et käesoleva ehitusloa menetlusega ei väljastata ehitusluba kavandatud mahasõidule. Kavandatava ristumiskoha asjus tuleb huvitatud isikul sõlmida riigitee valdajaga ristumiskoha ehitamise leping, mida käesoleval hetkel väljastab Maanteeamet. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega: - kavandatud ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja Maanteeametile üle antud enne mistahes hoone ehitustegevusega alustamist (siduda mistahes hoone ehitise alustamise teatise esitamisega). - arendaja (huvitatud isik) kohustub tagama riigitee korrashoiu mahus, mis on tekkinud ehitustegevuse käigus tekkiva pinnase (muda, kruus või muude materjalide) sattumisel riigiteele ning operatiivselt parandama riigiteele ehitustegevuse tagajärjel tekkinud defektid. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada kavandava juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  riigiteele sõitmist. 5. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: - Seletuskiri [TURBAOLEREX_EP_AR-3-01_v03_seletus_2020-12-04.pdf] - Asendiplaan [TURBAOLEREX_EP_AR-4-01_v03_asend_2020-12-04.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)