Kiri

Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. Nr Arvamuse andja Arvamuse sisu Valla seisukoht 1 Rahandus- 1. ÜP avalikult väljapandud seletuskirja peatükis „Kompaktse asustusega alade hoonestustingimused“ on ministeerium puudu Toila alevikku kirjeldavad tingimused. Avaliku väljapaneku algul teavitas antud veast ruumilise Tabeli parandused on tehtud, kuid parandatud dokument jäi 14.08.2020 planeerimise peaspetsialist Tiit Toos Toila vallavalitsuse ehitusnõunikku Hannes Lumistet, kes asendas veebikeskkonnas uuendamata. nr 14-11/4618-3 planeerimisspetsialisti. Avaliku väljapaneku perioodil viga dokumendis ei parandatud. 2. Üldplaneeringu avalikult väljapandud joonistel puuduvad maaparandussüsteemide alad, vastupidiselt Kihi tehniline viga tingis kihi väljajäämise, tulevikus ja avalikel ÜP seletuskirjas lk 37 kirjeldatule. aruteludel esitatakse kiht. Päikesepaneelide aluse maa põllumajanduslik potensiaal säilib. 3. Hajaasustuses (väljapool kompaktse asustusega alasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine Päikeseeergia tootmisel pole sellist mõju nagu muul tootmismaal, lubatud ka väljapool määratud tootmise maa-ala (lk 14). Palume selgitada, millistel kaalutlusel tehakse seetõttu pole eskiisisi pandud. Arvamusest lähtuvalt muudetakse päikeseenergia tootmisele selline erand võrreldes teiste tootmisharudega (tuuleenergia tootmine, põhimõtet ja päikeseparkide ehitamiseks määratakse kalatöötlemine, seadmete tootmine jne). detailplaneeringu koostamise kohustus. 4. Põllumajandusmaale paigaldatavate päikesepaneelide aluse maa katastriüksuse sihtotstarvet Eelmises punktis esitatud põhimõtte kohaselt sätestatakse jäädavalt ei muudeta (on lubatud ajutine muutmine) ning peale päikesepargi eemaldamist peab maa koostatava detailplaneeringuga täpne maakasutus ja olema põllumajanduslikult kasutatav (ÜP lk 14). Juhime tähelepanu, et üldplaneeringus määratakse ehitusmahud. Teksti muudetakse. maakasutuse juhtotstarbed, katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei ole üldplaneeringu ülesanne. 5. Vajadusel võib kohalik omavalitsus anda ehitusloa tähtajaliselt võttes arvesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga (lk 14). Ehitusseadustik §45 lg 1 kohaselt kehtib ehitusluba viis aastat. Kui ehitamisega Käsitlus pole vajalik, kui lahendatakse detailplaneeringuga. Teksti on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Päikesepaneelide muudetakse. arvestatav kasutusaeg on 25-30 aastat, mis on ligikaudne ühe inimpõlve kestvus. Kuidas on seotud ehitusloa kehtivusaeg ja ehitise eeldatava ekspluatatsiooniaeg? Selline vajadus on lihtsalt ära langenud kuna sadama areng ei ole 6. ÜP eskiisi Toila aleviku kaardile ei ole kantud Toila sadamaalale viivat perspektiivset avalikku kohalikku tõenäoliselt nii suurejooneline ja liikluskoormuse suurenemine teed, mis on kehtiva üldplaneeringu kaardil olemas; samuti juba väljaehitatud olemasolevat teelõiku. kordaes ei ole tõenäoline. Uue tee väljaehitamine on ilmselt Seletuskirjast ei selgu, millistel kaalutlustel ei ole teelõiku üle kantud. Millist teed mööda kavandatakse suurema keskkonnamõjuga, kui vana tee rekonstrueerimine. tulevikus korraldada transport sadamaalale? Planeeringus on siiski kajastatud nn uue teemaa koridor liiklusmaana, kui tulevikus peaks selleks siiski vajadus olema. 7. ÜP eskiisile ei ole kantud sadama arenguala, mis on olemas kehtivas üldplaneeringus. Lahendus ei toeta ÜP ruumilise arengu põhimõtet: väärtustada valla puhkemajanduslikku potentsiaali läbi Edasisel koostamisel kaalutakse täiendavalt sadama arenguala väikesadamate, supelrandade ja teiste puhkemajanduslike objektide arenguvõimaluste ärakasutamise planeerimist. (paremad juurdepääsud, kasvuvõimalused) (lk 9). Millistel asjaoludel Toila vallavalitsus loobus sadamaala edasisest arendusest kalasadamast külalissadamaks, mis koostatavas ÜP-s loetakse perspektiivituks?  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 8. Koostatava ÜP eskiisi Toila aleviku kaardil on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga märgatavalt suurendatud väikeelamute ehituseks mõeldud juhtotstarbega alasid. Millisele analüüsile toetub Lahendust korrigeeriti töörühmas, kuid Toila aleviku puhul plaanitav elanikkonna kasv? Millega selgitatakse kompaktse hoonestusega ala laiendamist ning soovitakse võimaldada ka täiendavate elamute ehitamist aleviku elamuehituse arendamist? Koostatava ÜP eskiisi valla ruumilise arengu põhimõtteid käsitlevas peatükis piirile mitte ainult tihendamist. on kirjas, et üldine rahavastikutrend on negatiivne ning põhimõtete kohaselt suunatakse elamuarendust eelkõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodusväärtusteta piirkondadesse (lk 9). 1. Valla arengusuundumuse (arengustsenaarium) määramisel on lähtutud Toila valla rahvastikuanalüüsist- ja prognoosist ja selles esitatud stsenaariumitest (vt täpsemalt ptk 3.4.1). Väärtusliku põllumajandusmaa vähendamist käsitletakse KSH Üldplaneeringu koostamisel on Toila vald valinud kahaneva rahvastiku stsenaariumi, mida toetaks puhas aruandes detailsemalt, arvestades ühtlasi ka ettepanektu rahulik ja ilus looduskeskkond (lk 8). Toila vallas viidi 2018. aastal läbi Rahvastikuanalüüs, millest nähtus, vähendada Toila piirkonna laienemist. Üldplaneeringuga et perioodil 2003-2018 on rahvaarv järjepidevalt vähenenud, ühtekokku 11% (lk 64). KSH ja ÜP lahendus kavandatud kompaktse asutuse laienemine lähtub soovist on omavahel vastuolus, sest kahaneva rahvastiku stsenaariumi rakendamise tingimustes laiendatakse ehitada pereelamuid ning asulasiseselt ei soovita tihedust tõsta. kompaktse hoonestuse alasid ning vähendatakse väga olulisel määral väärtusliku põllumaa hulka - 898 ha (KSH lk 27), mis omakorda toob kaasa looduskeskkonna olulise kahanemise. 2. KSH tõlgendab eksitavalt Ida-Viru Maakonnaplaneeringut 2030+: Ida-viru maakonnaplaneeringus aastani 2030+ on esitatud tiheasumid (linnalise asustusega alad) Ida-Virumaal, nendest Toila vallas on märgitud Toila ja Voka piirkond (lk 10). Maakonnaplaneeringus käsitleb KSH-s kasutust leidnud joonis Käsitlust korrigeeritakse. koos kirjeldusega Toila-Voka piirkonda kui kaksikkeskuse näidet, mitte kui tiheasustusala ega linnalise asustusega ala. Palume kasutada maakonnaplaneerinule vastavat tõlgendust. 3. KSH lk 23 käsitletakse endisi suvilakooperatiive, mis selgituse kohaselt on arenemas elamualadeks. Endiseid suvilapiirkondasid ei ole planeeritud arendada Viidatud on ülevaate puudumisele reoveekogumise kohta. Ei ole käsitletud reoveekogumisala elamuteks (piirkonna planeering ei võimalda ehitada moodustamist. KSH aruande eelnõu lk 97 kohaselt on kavandatud ühiskanalisatsioonivõrkude ühistehnovõrkusid), seetõttu ei ole sinna planeeritud laiendamine ja vastavate reoveekogumisalade määramine. Samas ÜP uusi reoveekogumisalasid ei reoveekogumisalasid. KSH aruannet korrigeeritakse vastuolu käsitle. Palume vastuolu likvideerida ning käsitleda nn suvilakooperatiivide edasist kasutust, sh osas. reoveekogumisalasid. Väärtusliku põllumajandusmaa vähendamist käsitletakse KSH 4. Ptk 3.2.2. käsitleb väärtuslikke põllumaid ning üheks väärtuslike põllumaade määratlemise aruandes detailsemalt, arvestades ühtlasi ka ettepanektu eesmärkideks on piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist, selle metsastamist ning vähendada Toila piirkonna laienemist. Üldplaneeringuga sihtotstarbe muutmist. Samal ajal viiakse põllumajanduslikust tootmisest planeeringulahendusena välja kavandatud kompaktse asutuse laienemine lähtub soovist ligi 900 ha põllumaad. Palume likvideerida vastuolu KSH ja planeeringulahenduses. ehitada pereelamuid ning asulasiseselt ei soovita tihedust tõsta. 5. Vastavalt väärtusliku põllumaa määratlusele (lk 23) on see vähemalt kahe hektari suurune massiiv, mis Välja on arvatud need põllumajandusmaad, millele on paikneb küla või aleviku territooriumil. Samal ajal on planeeringulahenduses väärtuslike põllumaa kavandatud mõni muu funktsioon. KSH tabelis 3.3. on esitatud massiivide sees kinnistuid, mis ei ole arvatud väärtusliku põllumaa hulka. Millisel põhjusel? Palume viia ülevaade alevikes või külades välja arvatud maatükid. Muus osas vastavusse KSH ja planeeringulahendus. pärinevad põllumajandusuuringute keskuse andmestikust.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega sonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa massiivi suuruseks enam kui kaks hektarit. 6. Palume selgitada lahendust, mille kohaselt üldplaneeringus on määratletud väärtuslikuks Planeeringu lähteseisukohtades oli muu hulgas esitatud ühe põllumajandusmaaks kompaktsed üle 2 ha suurused põllumajandusmaad (varasemalt väärtuslike põllumajandusmaade määramise kriteeriumina maakonnaplaneeringus üle 0,3 ha) (KSH lk 23). Sellisel kujul ei ole täidetud eesmärgid, mis olid seatud pindala 2 ha. Eelnevast kahest punktist lähtuvalt on lähtutud 2- väärtuslike põllumaade määratluses (KSH Ptk 3.2.2). Palume viia vastavusse. hektari nõudest. KSH aruandes on esitatud maakonnaplaneeringu põhimõtted pärast üldplaneeringus esitatud põhimõtteid. Sisuline vastuolu puudub, esitatud on kahe erineva dokumendi põhimõtted. 7. KSH lk 26 tabelis 3.3 on toodud perspektiivne elamuala Pühajõe külas, mis on maakonnaplaneeringus Toila vald peab oluliseks võimalust laiendada Pühajõe külas käsitletud väärtusliku põllumaa ning väärtusliku maastikuna. Samuti on samas tabelis perspektiivne elamuala. Küll aga kaalutakse laienemisvõimaluse vähendamist. tootmise maa-ala Päite külas, mis on maakonnaplaneeringus käsitletud väärtusliku põllumaana. Päite külas tootmismaa esitamisel on lähtutud varasemast Kavandatud maakasutus on vastuolus nii maakonnaplaneeringu kui KSH eelnõus kirjeldatud detailplaneeringu protsessist ja kaalutakse sellelt alalt põhimõtetega. tootmismaa juhtotstarbe eemaldamist. 8. KSH lk 28 kirjeldab päikese- ja tuuleparkide rajamist, mille järeldus on: Seega ei ole päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha. Millistel kaalutlustel soositakse parkide rajamist just väärtuslikele põllumajandusmaadele ja samal ajal ei ole käsitletud nende rajamist näiteks kasutuses väljas olevatele endistele põllumajandus- ja teiste tootmishoonete KSH-d korrigeeritakse. varemetega koormatud ning planeeringus käsitlemist ja rakendust mitteleidnud aladele? Lahendus on vastuolus väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise eesmärkidega KSH eelnõus. Palume vastuolu likvideerida. Teelõigu muutmise põhjuseks on teel aastaringse ohutu liiklemise 9. KSH lk 38 on käsitletud oluliselt muudetava teelõiguna Toila-Oru tee nr 13187, samas pole käsitletud tagamine. Praegune tee on järskude kalletega ning korduvalt on muutmise põhjuseid. Millised on teelõigu muutmise põhjused? esinenud talveperioodil olukordasid, kus ühistransport ei saa seal liikuda. 10. KSH kohaselt on Toila valla territooriumil paiknevad maaparandussüsteemid kantud ÜP joonisele. Kihi tehniline viga tingis kihi väljajäämise, tulevikus ja avalikel Maaparandussüsteeme joonistele kantud ei ole, mistõttu ei andnud joonised avaliku väljapaneku käigus aruteludel esitatakse kiht. vajalikku teavet ning oli vastuolu seletuskirja ning jooniste vahel. 11. KSH lk 65 kirjeldab rahvastikutrendide kujunemist: Arvestades Toila valla vähenevat rahvastikku, on Ettepanek on võetud teadmiseks. Tsiteeritud "loosung" on võetud kahanemise peatamiseks ja uute elanike omavalitsusse meelitamiseks kaks peamist lähenemissuunda: teadusartiklist (aruandes viide). Aruande vastava peatüki leida võimalusi uute elanike kohale meelitamiseks ning tagada olemasolevatele elanikele vajalik edasises osas on esitatud veel täiendavaid näited takistusteks ja elustandard paikseks jäämist. Soovitame vältida KSH aruandes loosunglikku sõnastust, tugineda võimalusteks elanike meelitamisel. realiteetidele ja tuua välja konkreetsed lahendused.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. Maakonnaplaneeringus on ptk 3.2.1: "Käesolevas planeeringus käsitletakse väärtuslike põllumajandusmaadena Maaeluministeeriumi koostatud kaardikihti, mis arvestab: Mulla boniteediga. Ida-Viru maakonnas, kus haritava maa ja loodusliku rohumaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti keskmisest boniteedist madalam (alla 40 punkti), on väärtuslik põllumajandusmaa maa-ala, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna haritava maa ja loodusliku rohumaa kaalutud keskmisest boniteedis; Maaparandussüsteemide ja nende seisundiga ; Ala suurusega: väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi. 12. Planeeringulahendusega muudetakse väärtuslike põllumaade määratlemise põhimõtet. Maakonnaplaneeringus kajastatakse väärtuslike Üldplaneeringus on määratletud väärtuslikuks põllumajandusmaaks kompaktsed üle 2 ha suurused põllumajandusmaade kaardikihti informatiivsena, kitsendusi põllumajandusmaad (varasemalt maakonnaplaneeringus üle 0,3 ha), mis jäävad maatulundusmaa seatakse õigusakti ja sellega seotud andmekihtide alusel, mis sihtotstarbega katastriüksustele ning mille keskmine boniteet on vähemalt 38 boniteedipunkti. (KSH lk maakonnaplaneeringu koostamise hetkel oli koostamisel." 24). Alla 2 hektari suuruste põllumajandusmaade väljaarvamisega väärtuslike põllumajandusmaade Maakonnaplaneering ütleb üheselt arusaadavalt, et konkreetseid hulgast muudetakse maakonnaplaneeringu vastavat põhimõtet. Palume oluliselt muudetud põhimõtte väärtuslike põllumajandusmaade alasid ei kehtestata ning et rakendamist põhjendada eeskätt hajaasustuse osas ning kaaluda sellise muudatuse tegemise tulevikus tuleb lähtuda õigusaktist. Nagu eespool selgitasime on otstarbekust Ida-Viru maakonnaplaneeringus. vastavat maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega sonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa massiivi suuruseks enam kui kaks hektarit. Sama põhimõte oli ka Maaeluministeeriumi 20.05.2019. a kirjas. Planeeringu lähteseisukohtades oli muu hulgas esitatud ühe väärtuslike põllumajandusmaade määramise kriteeriumina pindala 2 ha. Eelnevast kahest punktist lähtuvalt on lähtutud 2- hektari nõudest. KSH aruandes on esitatud maakonnaplaneeringu põhimõtted pärast üldplaneeringus esitatud põhimõtteid. Sisuline vastuolu puudub, esitatud on kahe erineva dokumendi põhimõtted. 2 Roland Tarum Teen ettepaneku Toila valla üldplaneeringusse panna sisse jätkamine, Kohtla-Nõmme alevikus oleva Lahendust korrigeeritakse juhtotstarvete muutmisega, piirkond 13.08.2020 Tarumipesa kinnistul olev spordikompleksi väljaehitamise detailplaneering. määratakse ärimaaks.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 3 Raul Otto 13.08.2020 1. Muuta dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.7 punktis 1. (Sissejuhatus) esitatud visiooni järgmiselt: hetkel kirjas: Toila valla visioon: Toila on parima elukeskkonnaga vald Virumaal. ettepanek: Toila valla visioon: Toila on parima elukeskkonnaga rahulik ja turvaline koduvald selle elanikele. Selgitus: välja pakutud sõnastus toob selgemini esile, et parim elukeskkond on suunatud ennekõike just kohalikele Ettepanekut ei arvestata. elanikele, mitte aga igasugustele erinevatele arendajatele ja läbirändajatele. Muuhulgas oleme seisukohal, et selline rõhuasetus üksnes soodustab „ühtse ning aktiivse kogukonna“ teket (mida samuti lk.7 punktis 1 mainitakse) ja arvestab kahaneva ning vananeva elanikkonnaga. 2. Muuta dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.20 punkti 3.13.2. (Väärtuslike maastike ja maastikuelementide määramine) selliselt, et väärtuslike maastike hulka arvatakse ka Altküla, mille näol on tegemist ajaloolis-kultuurilise ja põllumajandusliku maastikuga. Seda kinnitavad muistne asulakoht (kultuurimälestis 9152, mille ümber tõenäoliselt tekkisidki muinaspõllud), Toila külakooli hoone (kultuurimälestis 49), kultusekivi (kultuurimälestis 9163), maaparandussüsteemid (Toila peakraav koos harukraavidega + drenaaž) ja „Toila valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu“ lk.53 punktis 3.3.1 esitatud põhimõtted ning lk.54 esitatud joonis 3.13. (kus Valaste-Martsa ja Altküla on üldplaneeringus kajastatud Toila-Voka I väärtusliku Toila-Voka väärtuslik maastik on omavahel ühenduses ja seda ennekõike just tänu Altkülale): Vastava maastiku koosseisus. ettepaneku on Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse faasis esitanud ka Arro talu (vt lk.51: https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/1844065/Toila+valla+VTK_LS.pdf/dbc39cf2-4581-4153-9da4- e755f0d1c2e8), kusjuures valla seisukohaks on märgitud: Ettepanekuga arvestatakse edasises töös ja otsustatakse kas kajastada kauni vaatekoha, miljööala või väärtusliku maastikuna. LS-i ja VTK-sse täiendusi ei tehta. Praeguses dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ võib paraku igaüks veenduda, et vastav ettepanek on jäänud ilma igasuguse tähelepanuta. 3. Täiendada dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.20 punkti 3.13.2. (Väärtuslike maastike ja maastikuelementide määramine) esitatud alltoodud teksti punases kirjas märgituga: Üldised väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimused on: - igale väärtuslikule maastikule on Õiguslikult pole võimalik maastikuhoolduskavaga soovitatav koostada maastikuhoolduskava. Väärtusliku maastiku piirid täpsustada hoolduskava majandustegevust piirata ja väärtuslike maastike piire muuta. koostamisel. Hoolduskavad on aluseks väärtuslike maastike säilimisele ja taastamisele. Nende põhjal Majandustegevuse piiramise tegemine peab käima läbi kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid, samuti on need aluseks arendus- ja majandustegevuse üldplaneeringu või detailplaneeringu. Kui väärtuslikul maastikul korraldamisel või sellest hoidumisel väärtuslikel maastikel… soovitaks hõredamat ehitamist või ehitamise keelamist, siis tuleks Selgitus: kuna hoolduskavad on aluseks ennekõike väärtuslike maastike säilimisele ja taastamisele ning see põhimõte üldplaneeringuga määrata. Seni pole sellist ühe võimaliku lahendusena on muuhulgas välja pakutud ka, et „lagunevad ehitised kas likvideerida, põhimõtet vajalikuks peetud. konserveerida või jätta teadlikult lagunevaks tagades ohutuse“, siis peab hoolduskavaga olema võimalik ka arendus- ja majandustegevust vältida.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 4. Tulenevalt „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.19 punktis 3.13.1. ja Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ joonisel „Asustuse suunamine“ tooduga (allolev joonis): kajastada ilmtingimata „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ kaardimaterjalidel väärtuslike põllumajandusmaadena Altkülas täiendavalt ka veel katastriüksused 80201:001:0210, 80201:001:0221, 80201:001:0224, 80201:001:0226, 80201:001:0437, 80201:001:0438 ja 80201:001:0534. Arusaamatu mispärast on eeltoodud katastriüksustele jääv ning maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslik põllumajandusmaa „Toila valla üldplaneeringu eelnõust“ välja jäetud selle kohta ei leia kusagilt mingisugust põhjendust!? Muuhulgas teeme ettepaneku kajastada „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ kaardimaterjalidel Üldplaneeringu koostamisel on väärtuslik põllumajandusmaa väärtuslike põllumajandusmaadena Altkülas kõik Toila alevikust läände ja edelasse jäävad põllumassiivid määratud põllumajandusuuringute keskuse poolt esitatud kuni metsani olenemata põllumaa boniteedist, kuna tegemist on väärtusliku maastiku olulise osana, boniteedi andmetest. ajalooliselt vähemalt tuhande aasta jooksul välja kujunenud suurte põldudega, mis oma suuruselt on eriti hinnatavad ja kus valdav osa põllumassiividest on kaetud maa-aluse drenaažisüsteemiga, mille remont või uuesti rajamine ei ole ilma suurte kapitalimahutusteta reaalne. Samas juhime tähelepanu, et asustuse suunamisel peab arvestama põliselanike heaolu ja arvamusega ning riigi julgeoleku aspektist lähtudes on Toila vallas arendustegevus problemaatiline. 1995 aastal L. Järveoja poolt koostatud Toila valla arengukavas oli eestlaste osakaal vallas 94%, veerand sajandiga on see mitteametlikel andmetel endise Toila valla piirides vähenenud alla 60%, mis arusaadavalt ei võimalda enam mingit lõimumist ja viib vallas eestluse kadumiseni. 5. Vastavalt „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.37 punktis 3.26. sätestatule kanda Altkülas olemasolevate maaparandussüsteemidena planeeringujoonistele lisaks Toila peakraavile ka: drenaažisüsteemid MARTSA, ALLKÜLA, PÜHAJÕE-4; Toila peakraavi merepoolne ots selle praeguses ulatuses (kuni katastriüksuseni 80201:001:0382). Selgitus: vastav info kõigile vabalt kättesaadav Maa- ameti kaardirakendustes „Maaparandussüsteemid“ ja „Kitsendused“. Kõik süsteemid asuvad eramaadel ja omanikud on neid siiani hooldanud ja korras hoidnud. Analoogsete maaparandussüsteemide remont Kõik registris olevad süsteemid saavad kajastatud. nende vigastamisel poleks praegusel ajal enam omanikele taskukohane ja kuna kõik süsteemi osad on omavahel seotud ei tule kõne alla ka osaline maaparandussüsteemide rikkumine kõikvõimalike arenduste poolt. Oleme seisukohal, et nimetatud maaparandussüsteemide kajastamine planeeringujoonistel on hädavajalik, kuna oleme täheldanud, et isegi Maaameti kaardirakendustest kipub teadmata põhjustel infot haihtuma.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 6. „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ punkti 3.3. täiendada järgmiselt: Uute tehnovõrkude kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb muuhulgas eelistada lahendusi ja/või trassikoridore, mis kahjustavad mullastikku kõige vähem (seda eriti õhukese mullakihiga paepealsetel põllumajandusmaadel, sõltumata nende boniteedist). Antud nõue kehtib ka elektrituruseaduse §65 lõikes 1 sätestatud isikule või isikule kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Selgitus: lahendused, mis õigustavad end ülejäänud Eestis, ei ole üldjuhul aktsepteeritavad õhukese mullastikuga paepealsetel põllumajandusmaadel. Senikaua kuni paekihi pealispind on rikkumata (ühtlaselt sile), suudab oskaja põllumees teostada künnitööd selliselt, et paasi maapinnale ei „koorita“. Juhul kui aga paekihi pealispind on rikutud (näiteks rajatud kaablikaevik elektri-maakaablile), siis ei Edasisel koostamisel kaalutakse täiendavalt esitatud sätte suuda isegi oskaja põllumees vältida künniga paekivi maapinnale „koorimist“, kuna kaablikaeviku täpne rakendamist. paiknemine mullakihi all pole nähtav. Seepärast laieneb iga järgneva künniga paekivi maapinnale „koorimine“ järjest suuremale maa-alale, ehk tegemist on progresseeruva probleemiga. Antud probleemi vältimiseks tuleb uued tehnovõrgud kavandada võimalusel: väljapoole põllupinda (näiteks kas olemasoleva või rajatava (kerg)liiklustee alla); selliselt, mis kahjustavad mullastikku kõige vähem (näiteks maakaabli (joonobjekt) asemel eelistada õhuliine (punktobjekt)- kusjuures senikaua kuni elektripost maa sees püsib, pole võimalik ka künniadraga postiaugust üle sõita). Mullastiku kahjustamise vältimise põhimõtet toetab ka Maaeluministeeriumi seisukoht- vt. Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus lk.62: https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/1844065/Toila+valla+VTK_LS.pdf/dbc39cf2-4581-4153-9da4- e755f0d1c2e8) „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ põhikaardile on katastriüksuse 80201:001:0216 (Kaku) kagunurka Täname tähelepanu juhtimise eest. Kunagi oli puhastusseade märgitud puhastusseade, mida Maa-ameti kitsenduste kaardil pole. Kas tegemist on olemasoleva või kavandatud, kuid seda ei ole enam plaanis ja tingmärk kavandatava puhastusseadmega ning kellele ja mis otstarbel see võiks vajalik olla? eemaldatakse. Toila valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu“ lk.28 esitatud lauset muuta järgmiselt:hetkel kirjas: Siiski tasuks võimalusel eelistada päikeseparkide rajamisel väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid. ettepanek: Siiski tasuks võimalusel eelistada päikeseparkide KSH aruannet ja planeeringu teksti täiendati järgmiselt: rajamisel hüljatud kaevandusalasid. "/--/ eelistada päikeseparkide rajamisel väheväärtuslikke põllu- ja Selgitus: hüljatud kaevandusalade kasutamine ei avalda mõju põllupinna vähenemisele, seal ei voha heinamaid ning hüljatud kaevandusalasid." taimestik, need alad asuvad inimasustusest eemal ning võimalik, et varasematest aegadest on säilinud ka elektritaristu võrguga liitumiseks. Päikesepaneeliparkide rajamine on hüljatud kaevandusalade jaoks üks väheseid realistlikke kasutusvõimalusi.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 4 Veterinaar- ja Toiduamet „Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine“ Ettepanekut arvestatakse. 26.06.2014 nr esitatud mõiste „loomsed jäätmed“ asemel tuleks kasutada mõistet „loomsed kõrvalsaadused“. 15.1-1/14679 5 Kaitseministeeriu m 1. Palume korrigeerida üldplaneeringu joonisel (põhikaardil) teavet riigikaitselise ehitise Sirgala 30.07.2020 nr 12- harjutusvälja, selle piiranguvööndi ning Sirgala harjutusvälja laienduse ja selle piiranguvööndi kohta. 3/20/2079 Palume joonisel selgesti eristada ja tähistada: 1) olemasolev Sirgala harjutusväli (asub tervikuna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil) ja selle piiranguvöönd 2000 m harjutusvälja piirist (ulatub Toila valla haldusterritooriumile); 2) Sirgala harjutusvälja laiendus ja sellest tulenev piiranguvöönd 2000 m laienduse piirist. Palume Ettepanekut arvestatakse. eelnimetatud maa-alad ja piirid markeerida üldplaneeringu kaardil vastavalt kirjale lisatud kaardikihtidele. Esitatud kaardikihtidel on täpsustatud Sirgala harjutusvälja laienduse piire vastavalt tegelikule vajadusele ning arvestades situatsiooni looduses. Sirgala harjutusvälja laienduse välispiiri täpsustamise võimalus on ette nähtud ka kehtivas Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+. Ühtlasi palume üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel ning KSH aruandes kõikjal kasutada nimetusi „riigikaitseline ehitis Sirgala harjutusväli“ ja „riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja laiendus“. 2. Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus on Toila valda kavandatud Päite-Vaivina tuulepargi ala. Nimetatud ala on üldplaneeringu eelnõusse märgitud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ alusel. Maakonnaplaneeringu kohaselt toimub tuuleparkide alade realiseerimine ainult koostöös Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine. Kaitseministeerium on juba varem teavitanud, et maakonnaplaneeringuga Toila valda planeeritud Päite-Vaivina tuulepark paikneb riigikaitseliselt ebasobival alal. Kaitseministeerium ei saa ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ning Ettepanekut arvestatakse. kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 4 lõike 2 alusel kooskõlastada sellel alal ühegi elektrituuliku projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik sellel maa-alal vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Seetõttu ei nõustu Kaitseministeerium Toila valla üldplaneeringus Päite-Vaivina tuulepargi ala kavandamisega ning palub see üldplaneeringust välja jätta.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 3. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume märkida üldplaneeringu seletuskirjas (peatükk 3.3.4 "Taastuvenergeetika") nõude, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, ning soovitus teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused. Ettepanekut arvestatakse. Arvestades eeltoodut palume vastavalt korrigeerida ka keskkonnamõju stateegilise hindamise aruande peatükis 3.4.3.3 „Tehnotaristu“ elektrituulikute kohta märgitut (lk 95). Praegu on tekstis märgitud, et väiketuulikute rajamisele ei kehti samasuguseid riigikaitselisi reegleid nagu kehtivad tööstuslikele tuulikuparkidele. Niisugune sõnastus on eksitav, kuna olenevalt asukohast ja kõrgusest võivad ka väiketuulikud vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. Seetõttu tuleb ka nende püstitamine alati kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. 4. Palume seletuskirja peatükki 3.3.4 „Taastuvenergeetika“ lisada päikeseelektrijaama rajamise tingimusena nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise Ettepanekut arvestatakse. ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nimetatud nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. 5. Palume korrigeerida seletuskirja punkti 3.17 „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ teise Ettepanekut arvestatakse. alalõigu sõnastust ja märkida seal, et Sirgala harjutusväli asub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil (praegu on tekstis „haldusalas“, mis ei ole õige). 6 Est Wind Power [Esitatud kirjad on lühendatud kujul] 28.08.2019, 28.08.2019: Eeltoodust tulenevalt leiab Est Wind Power OÜ, et üldplaneeringu menetlemisel ei ole Toila 03.08.2020 Vallavalitsusel õigust hakata vaatama üle varasemaid otsuseid, millega eraõiguslikule isikule anti õigus teatud viisil käituda, kui sellistes küsimustes on käimas kohtuvaidlus, milles üheks pooleks on Toila Vallavalitsus ise. Tulenevalt riigikaitselistest kaalutlustest ei ole 03.08.2020: Kaitseministeerium saatis 30. juulil 2020 oma kirjaga nr 12-3/20/2079 Toila Vallavalitsusele tuulepargiarendused võimalikud. Lähtuvalt Kaitseministeeriumi oma märkused ja ettepanekud Toila valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta. Nimetatud kirja seisukohast eemaldatakse eskiisis olnud Päite-Vaivina punktis 2 teatab Kaitseministeerium, et ei nõustu Toila valla üldplaneeringus Päite-Vaivina tuulepargi ala tuulikupargi ala edasisel planeerimisel üldplaneeringust. kavandamisega ning palub see üldplaneeringust välja jätta. Käesolevaga palub Est Wind Power OÜ kui Toila vallas asuva 75 MW nimivõimsusega Päite-Vaivina tuulikupargi arendaja, et Toila Vallavalitsus kindlasti ei alluks Kaitseministeeriumi põhjendamatule survele ega nõustuks Päite-Vaivina tuulikupargi ala väljajätmisega üldplaneeringust.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 7 Milvi Juhkov, Vello Juhkov 1. Kuna Voka aleviku tänavalt Narva mnt (Katastri üksus: 80201:002:0146 kinnistu nr 13189) Voka- 13.08.2020 Sillamäe kõrvalmaanteelt ei ole eraldi määratletud avaliku juurdepääsu krundile Ojaääre (Ojaääre, Voka alevik, Toila vald, Ida-Viru maakond ((Katastriüksus nr: 80201:002:0209)). Lähtuvalt PlanS § 75 lg 1 p 1 palun kaaluda võimalust avalikult kasutatavale teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega Ettepanek on kahele kinnistul avaliku juurdepääsu rajamiseks. maaüksus (piisava laiusega, et oleks tagatud ka talihoolduse võimalus, teisisõnu oleks kuhu lund lükata). Kahe kinnistu juurdepääsuvajadust ei käsitle vald kui avalikku Teise võimalusena kaaluda servituudi seadmine katastriüksus nr: 80201:002:0209 (Lähiaadress Ojaääre, huvi ning juurdepääsud tuleb lahendada servituutide eramaa, omanik Milvi Juhkov, kaasomand Vello Juhkov) kasuks, katastriüksusel 80201:002:0491 seadmisega. (Lähiaadress Staadioni, munitsipaalmaa, omanik Toila Vallavalitsus) ja katastriüksusel 80201:002:0501 (Lähiaadress Ahtme metskond 161, riigiomand, omanik Eesti Vabariik) läbivale juurdepääsule. Ajalooliselt on sama teed juba ammu kinnistule ligipääsuks kasutatud. Ülalmainitud munitsipaalmaa kinnistu ja Voka LKA on moodustatud alles hiljuti. 2. Juudepääsu tee planeerimisel tuleks arvestada ka ülepääsuga üle maaparandusehitiste eelvoolust. Ajalooliselt kasutatud teetrassil olemasolev nn „ülepääsule” on paigaldatud väikese läbimõõduga betoonist valgustusmast, mis on ummistunud ja mida ei ole võimalik puhastada. Kevadeti lumevee Eelmises punktis esitatud põhimõtte kohaselt ei kavandata sulamisega ja suurte vihmadega toimub tee uhtumine. avalikku teed antud asukohta, seetõttu ei arvestata Ülepääsu planeerimise avalik huvi seisneb selles, et kevadeti ja suurvee ajal tekib takistus, mis paisutab ettepanekuga. eelvoolu veetaseme kõrgele, ning seab ohtu maaparandus ehitised. Samuti on see juurdepääs Voka LKA´le. 3. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 40 lõige 1 teen ettepaneku Voka jõe ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendadamiseks (vähemalt katastriüksus nr: 80201:002:0209 ((Lähiaadress Ojaääre, eramaa, 100% elamumaa)) piires), kuna Ojaääre kinnistu ja selle lähiümbrus on aastakümnete jooksul väljakujunenud asustus ja seal asuvad hooned vajavad renoveerimist, laiendamist ning kaasajastamist. LKS prgr 38 lg 4 p1 on hajaasustuses võimalik ehitada Loodukaitseseaduse § 38 lg 4 p 5 tulenevalt on antud võimalus olemasolevaid ehitisi laiendada olemasolevale õuemaale uut ehitist, mis ei jää esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva veekaitsevööndisse, seetõttu ei arvestata esitatud ettepanekuga. ehitise kubatuurist. See võimalus ei ole piisav, et väljaehitada aastaringseks püsivaks elamiseks mõeldud kodumajapidamine (üksikelamu ja vajalikud abihooned). Ehituskeeluvööndi palun vähendada nii palju, kui on võimalik aga minimaalselt kuni 10 meetrini. 4. Voka paisjärve uhutava liiva ja muu prahi vähendamiseks oleks mõistlik planeerida Voka jõele nn tiik või settebassein, mida oleks kergem puhastada ja hooldada, kui Voka paisjärve. Asukoht võiks olla Voka Ettepanekuga arvestatakse. jõel kadastriüksuste 80201:002:0491, 80201:002:0620 ja 80201:002:0146 vaheline ala, mille suurus ja tehnilised parameertrid määratakse juba Voka paisjärve puhastamise projekteerimisel.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 8 Terviseamet 06.07.2020 nr 9.3 KSH aruandes lk 52 märgitakse, et „Üldplaneeringu joonisel on kajastatud olemasolevad supluskohad 1/ 20/ 5853 (Martsa, Kohju, Ontika, Voka), täiendavalt on määratud supelranna maa-ala juhtotstarve Toila alevikus mererannal ning tiigi ümber. Oluline on märkida, et Terviseameti 2018. aasta andmetel ei paiknenud Toila vallas ühtegi avalikku supluskohta.“ Tegelikult Terviseameti vee terviseohutuse infosüsteemis on olemas andmed Toila alevikus mere rannal asuva mitteametliku supluskoha suplusvee kvaliteedi kohta. Ameti 2019. a hinnangu järgi oli Toila valla supluskoha suplusvee kvaliteet hea, millest teatas amet Toila Vallavalitsusele 29.01.2020 kirjas nr 9.2-3/20/580-1. Ametil puuduvad andmed teiste üldplaneeringus märgitud supluskohtade (Martsa, Kohju, Ontika, Voka) kohta. Üldplaneeringus esitatud ujumiskohad on planeeritavad, mis KSH aruandes lk 78 märgitakse, et „Terviseameti 2020. aasta jaanuari seisuga vastas veekvaliteedi tulevikus vastavalt võimalusele välja arendatakse. Muu kirjas üldhinnang peaaegu kõigis veevärkides joogiveele sätestatud nõuetele, v.a Aluoja Puhkekeskuse esitatud info on võetud teadmiseks. Veevärk“. Tegelikult 2019. aasta joogivee analüüside tulemuste järgi ei vastanud Toila valla kahe veevärgi joogivesi sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 61) nõuetele indikaatornäitajate osas. Alujoa puhkekeskuse (joogivee käitleja Saltus OÜ) joogivees on määruse nr 61 normist kõrgem raua sisaldus. Motovilla külalistemaja (joogivee käitleja Liisbet Invest OÜ) joogivees ei vasta määruse nr 61 nõuetele värvus ja oksüdeeritavus ning raua ja mangaani sisaldus. Seoses joogivee kvaliteedi mittevastavusega on joogivee käitlejate suhtes alustatud riiklik järelevalvemenetlus. Toila valla veevärkide joogivee kvaliteedist teavitas amet 03.02.2020 Toila Vallavalitsust kirjaga nr 9.2-3/20/700-1. 9 RMK 1. Vältima peaks kompaktse asustusega alade, tiheasustusalade ja elamumaa planeerimist Kompaktne ala ja LKS mõistes tiheasustusala ei sea RMK 12.08.2020 nr 3- majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peaks see olema põhjendatud ja RMK-ga läbi räägitud. metsamaale piiranguid. 1.1/2219 2. Üldplaneeringu lk 36 kirjeldatud "Voka alevikus mere poole jäävad metsaalad väljaspool Päite maastikukaitseala" plaanitakse kehtestada piirangut lageraielangi suurusele. Need metsad ei kuulu küll RMK haldusalasse kuid juhime tähelepanu sellele, et lageraie keeld ei suurenda puistute õhusaaste, Võtame teadmiseks. Kaalutakse veel, kuid tõenäoliselt piiranguid müra, tugeva tuule või lumetuisu eest kaitsevõimet ega vähenda ka tuleohtu või metsatulekahju levikut. ei seata. Metsa majandamine on vajalik ka puhkealadel. Alati ei ole võimalik uut metsa välja kasvatada üksnes püsimetsana (ilma lageraiet tegemata) majandamise meetodeid kasutades. Eskiisile oodati ettepanekuid KAH metsade osas, ettepanekuid ei 3. Arusaamatuks jäävad üldplaneeringusse lisatud KAH alade majandamise soovitused, kui eelnevalt on laekunud. Teemat käsitledes on valla seisukoht, et KAH tekstis öeldud, et: " Eskiislahendusega ei ole määratud KAH-alasid". metsadeks määratakse ala 300 m kompaktsest asustusest. Põhimõtted jäävad samaks. Otsustati edasise töö käigus korrigeerida miljööala piire olulisel määral ning kaalutakse väärtuslike maastike piiride muutmist. 4. Arusaamatuks jääb miljööväärtuslike alade planeerimine Altküla ja Metsamägara ümbruse Tulem peaks andma lahenduse, kus Toila ümbruse ala on pigem riigimetsadesse kvartalitel JH032, JH037, JH176, JH179, JH062, JH069, JH145, JH147, JH148 (lisa 1). väärtuslik maastik ning metsaaladele ei ulatu kindlasti miljööala, võimalik et ulatub väärtuslik maastik.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 5. Arusaamatuks jääb Kohtla-Nõmmel Metskonna tänava idaküljel kvartalile KT075 aiandusmaa määramine (lisa 2). Enamus sellest on metsakultuur ja metsastunud ala. Väike osa ka rohumaa. Ei pea Ettepanekut arvestatakse. õigeks sinna aiandusmaa määramist Nimetatud alad on määratud rohealaks, mis on kompaktse ala piires olev suhteliselt loodusliku olemusega maa. Metsamaa 6. Arusaamatuks jääb haljasalade määramine Kohtla-Nõmme ümbruse riigimetsa kvartalitele KT075, juhtotstarvet eraldi määratletud ei ole ning need kuuluvad KT194, KT189 (lisa 3). Ei nõustu sellega. rohealade hulka. Metsamajanduspiiranguid üldplaneering rohealale ei kehtesta. 7. Segaseks jääb puhkeala määramine Tuhamäe küla ja Kohtla-Nõmme endise kummiremonditehase vahele kvartalile KT261 (lisa 4). Enamus alast on majandatav riigimets ja osa alast on Vastavalt planeerija ja ettepanekutegija vestlusele leiti, et on kummiremonditehase tuhaladestusala. Viimasele asub väike osa motokrossi- ja maastikusõidukoolituse mõistlik siiski jätta virgestusmaaks. rajast. 8 Segaseks jääb väärtuslike maastike määramise põhimõtted. Üldplaneeringus on peamiseks Räägitakse täpsemalt üle avalikul arutelul. Üldplaneering ei sea väärtuslikuks maastikuks nimetatud Põhja-Eesti pankrannikut. Üldplaneeringu lk 21 on öeldud - igale metsamajandamisele konkreetseid piiranguid. Üldplaneering väärtuslikule maastikule on soovitatav koostada maastikuhoolduskava ja väärtusliku maastiku piirid seab üldisemad tingimused. Väärtuslikud maastikud tulenevad täpsustada hoolduskava koostamisel. Kas on õige maastikukaitsealade dubleerimine väärtusliku maakonnaplaneeringust, üldplaneeringuga on täpsustatud nende maastikuna? Väärtuslikke maastikke on planeeritud ka mujale - Ontika, Täkumetsa, Kohtla-Nõmme, sisu ja piire. Uikala piirkondadesse, mille määramine vajab täiendavat läbirääkimist (lisa 5). 9. Riigimetsamaadele ei ole väärtuslikke põllumaid võimalik määrata sest Vanaküla karjäär ei ole taastatud põllumaaks (lisa 6); alad on metsastunud või väikesed alla 2 ha liigendatud servadega (lisa 7, 8, Ettepanekut arvestatakse. 9); alad asuvad kaitsealuses pargis ja põllu harimine ei ole võimalik (lisa 10). 10. „Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid. Piirangute käsitlemise vajadusel koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega eraldi detailsed kavad puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks Kuna üldplaneeringuga piiranguid ei seata, siis ei peeta vajalikuks õhusaaste, müra, tugeva tuule, lumetuisu kaitseks, tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku piirangute puudumist rõhutada. tõkestamiseks. Nimetatud aladel kasvava metsa majandamiseks ja uuendamiseks koostatava kava tegemisel arvestatakse metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.“  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 10 Maaeluministeeri 1. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 2 „Valla ruumilise arengu põhimõtted“ on märgitud, et valla um majanduskeskkond on tervikuna orienteeritud turismisektorile. Samas on kinnitatud, et 12.08.2020 nr 4.1- planeeringulahenduse koostamisel on üheks ruumilise arengu põhimõtteks tagada väärtuslike põllu- ja 5/1584-1 metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.13.1 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ on väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud põhimõte, et väärtuslikul põllumajandusmaal on ehitustegevus üldjuhul keelatud, rõhutades, et väärtusliku põllumajandusmaal kehtivad tingimused seatakse vastava õigusaktiga. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.18.1.20 „Maalise asustuse ala (MA)“ väljendatud põhimõtete kohaselt tuleb väärtuslikud Teadmiseks võetud. põllumajandusmaad säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs ning jaotises 3.18.2. „Ehituspõhimõtted hajaasustusega piirkonnas“ toodud tingimuste kohaselt on hajaasustuses üldjuhul ehitiste püstitamine üldplaneeringus sätestatud tingimusi järgides lubatud, kui ehitatav ala ei asu väärtuslikul põllumajandusmaal. Tulenevalt nimetatud põhimõtetest ja tingimustest saab järeldada, et Toila valla üldplaneeringuga seatavad väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kaitse- ja kasutustingimusi käsitlevad põhimõtted on üldjoontes vastavuses seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetega ning nende kaudu saab tagada väärtuslike põllumajandusmaade säilimise. 2. Seaduse eelnõuga nähakse ette nõue (planeerimisseaduse § 75 täiendatakse lõikega 5), et üldplaneeringuga tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.18.1.20 „Maalise asustuse ala (MA)“ on maalise asustuse maa-ala väljapoole kompaktse hoonestusega alasid ning suuremaid tootmis-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Nimetatud juhtotstarbega hõlmatakse lisaks väärtuslikele põllumajandusmaadele metsa- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskuseid. Maalise Teadmiseks võetud. asustusega maa-alal kehtivad lisaks jaotises 3.18.1.20 toodud nõuetele väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud nõuded ning hoonestamise põhimõtted. Kuna maalise asustuse ala juhtotstarve võimaldab erinevate eelnevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb segahoonestusalale kavandatava krundi iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi. Vaadeldes juhtotstarbe kohta seatud tingimusi koosmõjus, saab järeldada, et üldplaneeringuga on rakendatud väärtusliku põllumajandusmaa suhtes seaduse eelnõu kohane põhimõte, mille kohaselt tuleb väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 3. KSA aruande eelnõu jaotises 3.22 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on väärtuslike põllumajandusmaadega seonduvat põhjalikult analüüsitud. Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt oli Toila valla haldusterritooriumil väärtuslikke põllumajandusmaid 4128,64 hektari ulatuses (sh käsitleti väärtuslike põllumajandusmaadena ka alla kahe hektari suuruseid massiive). Koostatava üldplaneeringu kohaselt on väärtuslike põllumajandusmaade pindala vähenenud ligi 900 hektari võrra ja selle tulemusena on üldplaneeringu kehtestamise järel Toila vallas väärtuslikke põllumajandusmaid 3230,5 hektarit. KSH aruandes on märgitud, et valdavalt vähenes väärtuslike põllumajandusmaade osakaal nendes asutusüksustes, kus on valdavalt alla kahe hektari suurused massiivid. Väärtuslikke põllumajandusmaid ei ole ette nähtud ka kompaktse hoonestusega aladele, tuues põhjuseks, et seal on põllumajandusmaade sihtotstarbeline kasutamine komplitseeritud ning alternatiivsed tegevused piiratud. Selle tulemusena on kompaktse hoonestusega aladel ehitus- ja majandustegevuse arendamine Täiendavate mullastiku säilimise meetmete osas analüüsitakse lihtsam. KSH aruandes on jõutud järeldusele, et Toila valla üldplaneeringus väärtuslike KSH aruandes vastavat teemat täpsemalt. põllumajandusmaade määratlemine ei oma olulist negatiivset mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele, kuna üldplaneeringuga väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvatavad alad paiknevad valdavalt kompaktse hoonestusega aladel ning senikehtivatel tootmisja ärimaa juhtotstarbega aladel. Tootmis- ja ärimaadel ei ole väärtuslikke põllumajandusmaid ka varasemalt säilitatud, mistõttu ei ole nende maa-alade arvamine väärtuslike põllumajandusmaade hulka enam põhjendatud. Olulise argumendina tuuakse ka välja, et maakasutuse juhtotstarvete määramine ei too automaatselt kaasa põllumajandusmaa hävimist, vaid üksnes loob vajaduse tekkimisel võimalused selle muul otstarbel kasutamiseks. Maaeluministeerium nõustub KSH aruandes toodud argumentidega, eeldades siiski, et üldplaneeringu kehtestamise järel kaalub kohaliku omavalitsuse üksus ehitiste ehitamiseks asjakohaste menetlustoimingute puhul kõiki mullastiku säilimiseks sobivaid meetmeid ja alternatiive. Lähtuvalt sellest soovitame kaaluda üldplaneeringusse nimetatud tingimuse lisamist. 4. Üldplaneeringut käsitlevates dokumentides on kasutatud mõisteid „väärtuslik põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu kohane mõiste on „väärtuslik põllumajandusmaa“. Samas võib looduskaitseseaduse § 4 lõike 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil Mõisted korrigeeritakse. kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas väärtuslik põllumaa. Lähtuvalt sellest tuleks üldplaneeringut käsitlevates dokumentides neid mõisteid täpsustada ning ühtlustada. 11 Maa-amet Voka kruusamaardla (registrikaart nr 0172) puhul on registris maardla koosseisust välja arvatud 23.07.2020 nr 6 elektriliini postide kaitsetervikud, ent joonisel Põhikaart Eskiis I on need maardla koosseisus, samuti Ettepanekuga arvestatakse. 3/20/9328 2 üldplaneeringu joonisel Põhijoonise väljavõte, Voka alevik . Palume parandada. Lisaks palume määrata perspektiivse mäetööstusmaa juhtotstarve taotletava Süsinõmme II liivakarjääri Ettepanekuga arvestatakse. teenindusmaa alale, kuna sellel mäeeraldisel on kavas karjääriviisiline kaevandamine.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. Vanaküla karjää riväljade alal on mäetööstusmaa juhtotstarve märgitud lähtuvalt kaevandamisloa nr KMIN 017 mäeeraldise piirist, kuid kuna see mäeeraldis on olulises osas juba ammendatud ja korrastatud, soovitame määrata mäetööstusmaa juhtotstarbe ainult katastriüksuse Van aküla Idanuka Ettepanekuga arvestatakse. alal (tunnus 32001:001:0193), mille ala pole veel korrastatuks tunnistatud. Samamoodi palume täpsustada üldplaneeringu joonist Põhijoonise väljavõte, Kohtla Nõmme alev . 2. Palume kaaluda üldplaneeringu joonistele lisaks altkaevandatud alade lisamisele ka kehtiva loaga ja taotletavate mäeeraldiste ning nende teenindusmaade piiride lisamist, et üldplaneering kajastaks Info kaasajastatakse kooskõlastamisele eelnevalt (hiljem enam täielikumalt informatsiooni kaevandamisest mõjutatud alade kohta. Planeeringu lõpplahenduse mitte). Taotletavaid mäeeraldisi ei näidata kuna juhtfunktsioon koostamiseks s soovitame küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohase väljavõtte. Ajakohaste näeb ette kehtiva kaevandamisloaga alade määramist (ÜP andmete saamiseks on võimalus kasutada ka WFS teenust aadressil leppemärgid). https://teenus.maaamet.e e/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities . Plaanidele palume lisada info, mis kuupäeva seisuga maardlate ja mäeeraldiste andmeid on kasutatud.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 3. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja peatükis 3.14 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine on toodud (tsiteerin): „ Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine (rekultiveerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada uut maastikku: suplemis ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi. Pikemaajalise kui viis aastat, kaevandamise korral tuleb kavandada etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähial al kaevandustegevus jätkub“. Selgitame, et vastavalt MaaPS § 84 lõikele 2 tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Juhul, kui kaevandamisluba tunnistatakse kehtetuks enne kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, tuleb kaevandatud maa korrastada loa kehtetuks tunnistamise otsuses määratud tähtpäevaks. Samuti märgime, et olukord, kus elanikel on võimalus kasutada korrastatud alal suplemis ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi viit ab mäeeraldiste korrastamisele puhkealadeks. Palume Nõustutakse. Ettepanekuna esitatud sõnastustele tuginedes korrigeerida sõnastust nii, et võimalikud oleksid ka teised maa ala kaevandamisjärgsed kasutusviisid. korrigeeritakse ÜP teksti. Näiteks võidakse üldplaneeringus eelistada mäetööstuse ala korrastamist puhkealaks, kui on korrastamise ajaks selgunud, kes hakkab peale mäetööstuse ala korrastamise lõppu uue loodud puhkeala heakorra eest hoolt kandma ja on nõustunud kandma vastavad kulud. Selgitame, et riigimaadel on oluline korrastamisel saavutada hooldusvaba tulemus ja tavapärane riigi maal asuva karjääri korrastamise suund on metsamaa või veekogu. Korrastamisel kujundatakse veekogu kaldad ohutuks ja laugeks, mis võimaldab veekogu kasutada nii inimestel kui loomadel, kuid riigi omandisse jäävatele maadele üldjuhul ei rajata ametlikke supluskohti ega teisi taristuga puhkealasid. Ka eramaal asuvate karjääride korrastamisel on tõenäoline, et maaomanik soovib jätkata maatulunduslikku tegevust ja korrastamise käigus kujundatakse kaevandatud alast metsamaa, mitte puhkeala. Samuti palume sõnasta da etapiviisiline korrastamine kauem kui viis aastat kestva kaevandamise korral soovitusena, mitte lausalise kohustusena. 4. Seletuskirja peatükis 3.20. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine on selgitatud, et eskiislahendusega ei ole määratud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alasid, kuid on diskussiooni algatamiseks esitatud põhimõtted ning oodatakse ettepanekuid alade määramiseks. KAH alade majandamiseks on kokku lepitud muuhulgas põhimõtetes, KAH põhimõtted on määratud metsamajandamisele, mitte et lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena ning lageraie järgselt uuendatakse raiesmik raadamisele raiele järgneval uuendamisperioodil. Selgitame, et maavara kaevandamiseks on vajalik mets raadata täielikult, sh jätmata säilikpuid. Samuti ei ole võimalik teostada raieala uuendamist enne maavara kaevandamistegevuse lõppemist. Palume KAH alade planeerimisel arvestada, et moodustavad alad ei katt uks maardlatega. KAH ala kattumisel maardlaga halveneks olemasolev olukord maavarale juurdepääsu osas.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 12 Keskkonnaamet KSH aruanne ptk 3.4.2 kohastest mürakategooriatest katab 13.08.2020 nr 6 üldplaneeringu mõistes enim maakasutuse juhtotstarbeid II 5/20/10627 2 kategooria ehk haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad. Üldiselt võib Toila valla puhul enamuse territooriumi maa-alast, 1. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 3.21 „Müra normtasemete kategooriate määramine“ on toodud, et kus paiknevad müratundlikud objektid (elamud, ühiskondlikud üldplaneering määrab mürakategooriad vastavalt juhtotstarbele tabelis 4 „Kavandatud maakasutuse hooned, tervishoiuasutused jms) määratleda kui II kategooria ala. seos ehitise kasutamise peamiste otstarvetega“. Keskkonnaamet analüüsis tabelis 4 toodud andmeid Lisaks on üldplaneeringus määratletud segahoonestusala ning märgib, et suurema osa maa aladele ei ole määratud mürakategooriat vastavalt keskkonnaministri juhtfunktsioon, mis vastab III mürakategooriale. 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise Toila valla puhul ei ole ette näha tugevat arendamissurvet, mis ja hindamise meetodid“. Hetkeseisuga ei ole arusaadav, mis mürakategooria alla kuuluvad järgmised võiks oluliselt kahjustada vaiksete alade (I kategooria) maa alad: äri ja teenindusettevõtete maa ala, liikluse maa ala, sadama maa ala, jäätmekäitlus maa ala, kättesaadavust ja muuta senist maakasutust. Eelnevat tehnoehitise maa ala, riigikaitse maa a la jt. Palume eelnevaga arvestada ning täiendada üldplaneeringut arvestades ei pea KSH koostaja vajalikuks määratleda Toila valla ja/või esitada vastav selgitus. territooriumil I kategooria alasid. Kategooriad on määratletud müratundlikele aladele, mitte aga müra tekitavatele aladele. Näiteks liiklusmaad on küll eraldi kategooria, aga neile puuduvad piirväärtused ja nad ei ole müratundlikud objektid. 2. KSH peatüki 3.4.2 „Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet)“ alampeatükis „Välisõhu kvaliteet“ on toodud välja käitised, kes omavad keskkonna lube Toila vallas. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et antud nimekirja tuleks täiendada/parandada kuna paljud paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaload on kajastamata (näiteks, L.ÕV/326461 Aktsiaselts KSH aruannet täiendatakse lähtuvalt esitatud seisukohast . TOILA SANATOORIUM; L.ÕV. IV 165529 TOILA V.V. AS; L.ÕV/327890 1 Registreeritud AKTSIASELTS VOKA MASIN; L.ÕV/323058 Osaühing POLVEN ja teised). Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnalubade osas saab infot leida keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registrist. 3. Soovitame üldplaneeringu eelnõus välja tuua ka meetmed, kuidas kavatsetakse vähendada biolagunevate jäätmete hulka segaolmejäätmetes ning tuua välja ka uute kompostimisplatside Ei ole ÜP täpsusastme teema, ettepanekuga ei arvestata. asukohad. Samuti soovitame lisada info selle kohta, millal kavatset akse lisada pakendikonteiner Martsa küla kompaktse hoonestusega alale. KSH aruannet korrigeeriti järgmiselt: 4. Üldplaneeringu eelnõu leheküljel 100 on lõpetamata lause „Keskkonnaregistri andmetel paikneb Toila "Keskkonnaregistri andmetel paikneb Toila valla valla haldusterritooriumil 5 jääkreostusobjekti. Neist 2 asuvad tööstustsoonis (JRA00 00042; haldusterritooriumil neli jääkreostusobjekti (vt Tabel 3.26). Neist JRA0000121), üks elutsoonis (JRA0000123) ning ühe“. Palume poolik lause lõpetada. 2 asuvad tööstustsoonis (JRA0000042; JRA0000121), kaks elutsoonis (JRA0000123; JRA0000083). "  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. KSH aruandes kasutatud mõisted tuginevad Maapõueseadusele, 5. KSH aruandes on korduvalt viidatud mõistetele „allmaa --„ ja „pealmaakaevandus“ soovitame nende mis lihtsustab kahe dokumendi mõistmist. Eelnevast lähtudes asemel kasutada mõisteid „karjäär“ ja „kaevandus“. jätab KSH koostaja ettepaneku arvestamata. 6. KSH aruandes on märgitud kehtivate ja taotletavate kaevandamislubadega seonduv teave seisuga Täiendame vastavalt esitatud ettepanekule. 15.08.2019. Palume kaaluda vajadust käsitleda uuemat teavet. 7. Soovitame kasutada mõiste „rekultiveerimine“ asemel mõistet „korrastamine“. Ettepanekuga arvestatakse. 8. KSH aruande peatükis 3.14 on palutud Keskkonnaameti seisukohta seoses kaevandamisele ja korrastamisele seatavate võimalike tingimustega. Selgitame, et iga kaevandamisloa taotluse menetluse käigus analüüsib Keskkonnaamet vajadust kanda kaevandamisloale vastavad kõrvaltingimused võimaliku negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks ja/või leevendamiseks. Menetluse jooksul saavad puudutatud isikud (sh kohaliku omavalitsuse üksus) teha ettepanekuid kaevandamisloale kõrvaltingimuste lisamiseks. Kaevandatud alade korrastamine toimub vastavalt korrastamistingimustele ning nende põhjal Omavalitsuse soov on tagada üldplaneeringuga üldised koostatavale korrastamisprojektile. Ka korrastamistingimuste lisamiseks on võimalik kohaliku põhimõtted, mistõttu on esitatu sees. Ettepanekuga ei arvestata. omavalitsuse üksusel ettepanekuid esitada. Kuna kaevandamine peab toimuma vastavalt seadusandlusele ning kaevandamisloa kõrvaltingimused selgitatakse välja kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, ei pea üldplaneeringus kaevandamiseks ettenähtud tingimusi kajastama. Korrastamine toimub vastavalt korrastamistingimustele, mille osas on õigus arvamust avaldada ka kohaliku omavalitsuse üksusel. Seega ei ole vajalik üldplaneeringus kajastada ka korrastamisele ettenähtud tingimusi. 9. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 3.14 on kasutatud mõistet „kaevandustegevus“ soovitame selle asemel kasutada mõistet „kaevandamistegevus“. Samas peatükis on kasutat ud mõistet Ettepanekuga arvestatakse. „korrastusprojekt“ soovitame selle asemel kasutada mõistet „korrastamisprojekt“. 10. Peatükis „ 3.3.6. Ühisveevärk ja kanalisatsioon “ on olemasolevad reoveekogumisalad esitatud tabelis 2 ja kantud kaardile. Vastavalt punktis toodule ei määrata üldplaneeringuga reoveekogumisalasid ning ehitatavaid rajatisi võimalik rekonstrueerimise ja laiendamise ulatus määratakse ÜVKA s. Lähtudes KSH Parandatud sõnastust: aruandes toodust määrati üldplaneeringu koostamise käigus perspektiivsed reoveekogumisalad, mille "Lähtuvalt viimasest määrati üldplaneeringu koostamise käigus ulatus selgitatakse üldplaneeringu protsessi käigus: perspektiivsed ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja Toila aleviku Uus tn, Liiva tn, Põllu tn ja Kirsi tn perspektiivne reoveekogumisala; laiendamise alad, mille ulatus selgitatakse üldplaneeringu Voka aleviku perspektiivne reoveek ogumisala; protsessi käigus: Kohtla Nõmme alevi perspektiivne reoveekogumisala;Kabelimetsa küla perspektiivne - Toila aleviku Uus tn, Liiva tn, Põllu tn ja Kirsi tn; reoveekogumisala. - Voka aleviku; Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt veeseaduse § 99 lg 3 kannab kohaliku omavalitsuse üksus - Kohtla-Nõmme alevi; reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei - Kabelimetsa küla." ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Lähtuvalt eeltoodust palub Keskkonnaamet kanda üldplaneeringule lisaks olemasolevatele reoveekogumisalade piiridele ka perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 11. Vastavalt peatükis „ 3.18.1.20. Maalise asustuse ala (MA) toodule „….põhja ja pinnavee kaitseks ning põllumajanduslikest reostusallikatest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks tuleb järgida Vabariigi Valituse määrus ega kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõudeid“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määrus nr 288 „Veekaitsenõuded väetise ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste Ettepanekuga arvestatakse, dokumenti korrigeeritakse. kasutamise ja hoidmise nõuded“ on kehtetu alates 01.10.2019. Keskkonnanõuded põllumajandusliku tegevuse kohta on sätestatud veeseaduse 7. jaos ning selles jaos toodud paragrahvide alusel kehtestatud keskkonnaministri määruste s (nt § 158 lg 5, § 161 lg 11 ja § 167 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“). 12. Peatükis „ 3.28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine “ on toodud välja kuni 30.09.2019 kehtinud veeseaduse § 28 lg 1 alusel veehaarde saanitaarkaitseala mõiste. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et alates 01.10.201 9 jõustunud veeseaduse § 148 lg 1 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste Võetud teadmiseks kaitsmiseks on tegevust piiratud sama seaduse § 151 kohaselt. Sanitaarkaitsealal on lubatud järgmised tegevused: veehaarde teenindamine, kasutamine, ümberehitamine ja lammutamine, sanitaarkaitseala hooldamine, metsa majandamine, rohttaimede niitmine, keskkonnaseire ja teadustöö ning keskkonnajärelevalve ja tervisekaitsealane tegevus. Muud tegevused on keelatud. 13. KSH aruande eelnõus tabelis 3.2 on toodud vananenud andmed põhjaveevõtu koha (kuni 2013. aastani). Jääb arusaamatuks kuidas on saadud tabelis 3.2 põhjaveekogused ja miks olid liidetud kokku Tabelisse on lisatud Kohtla-Nõmme andmed. Ühtlasi erinevad põhjaveekogumid. Samuti puuduvad andmed Kohtla Nõmmele kinnitatud põhjaveevarude ja korrigeeritakse KSH aruandes sõnastust, mis puudutab erinevaid tegeliku põhjaveevõtu kohta. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 „Ida Viru maakonna kinnitatud põhjaveevarusid ning vajadusel täpsustatakse põhjaveevarude kinnitamine“ on Kohtla Nõmmele k uni 31.12.2035 kinnitatud põhjaveevarud andmeid. Kambriumi Vendi Voronka põhjaveekogumist koguses 270 m³ ööpäevas. 14. Veeseaduse § 204 lg 1 sätestab, et põhjaveevaru tuleb hinnata, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3 ööpäevas. Veeseaduse § 206 lg 2 p 1 kohaselt tuleb põhjaveevaru ümber hinnata, kui põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 m 3 ööpäevas. Ettevõtete Aktsiaselts TOILA SANATOORIUM , AKTSIASELTS TOILA V.V. ning OÜ Viru Rand KSH aruannet täiendatakse Toila valla põhjaveevarude piisavuse kehtivate veelubadega on lubatud võtta vett Kambriumi Vendi Gdovi põhjaveekihist rohkem kui 500 m 3 hinnanguga. ööpäevas. Toila valla Gdovi põhjaveekihi põhjaveevarude kasutust reguleerib kuni aastani 2020 keskkonnaministri 06.04.2006 käskkiri nr 409 „Ida Viru maakonna põhjavee varude kinnitamine“. Edasise põhjaveekasutuse jaoks tuleb veeseaduse § 206 lg 2 ning § 204 lg 1 ja lg 2 tuginedes põhjaveevarud ümber hinnata.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 15. KSH aruande eelnõu peatüki s 3.2.6 Pinnavesi (veekogud, sh ehituskeeluvööndi vähendamine) alap KSH aruannet täiendati lähtuvalt Keskkonnaameti kodulehel eatükis „Olemasolev olukord“ puuduvad andmed pinnaveekogumite seisundi kohta. Samuti ei ole olevale 2019. aasta veekogumite seisundi koondseisundi tabelile. hinnatud heitvee mõju pinnaveele. KSH aruannet täiendatakse pinnaveele avaldatava mõju osas. 16. Eelnevalt nimetatud peatüki alap eatük is „Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju“ toodud Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrus nr 74 „Nõuded suplusveele ja KSH aruannet korrigeeritakse. supelrannale“ on kehtetu alates 01.10.2019. Alates 03.10.2019 kehtib sotsiaalministri määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“. 17. Peatükis 3 ““. 3 Tehnotaristu alapunkt Ühisveevärk ja kanalisatsioon ja peatükk „Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte, sh leevendavad meetmed“ ja aruande kokkuvõttes on toodud välja, et reovee omapuhastussüsteemide ja heitvee pinnasesse immutamine on nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel keskkonna ja tervise kaalutlustele tuginedes keelatud. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit --, sademe --, kaevandus --, karjääri ja jahutusvee suublas se juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 1 kohaselt kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lg 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põ KSH aruannet korrigeeritakse lähtuvalt esitatud seisukohast. hjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lg tes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alad el pärast reovee bioloogilist puhastamist; 10 50 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust, mille tulemusel heitvesi vastab nõuetele, mis on määruse nr 61 lisas 1 esitatud reoveekogumisala kohta, mille koormus ületab 100 000 ie. Kaitsealal on täiendavad piirangud üldplaneeringust sõltumatult 18. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 3.3.4. Taastuvenergeetika ei ole käsitletud tuulikute ja ning tegevus kaitsealal kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga. päikeseparkide rajamist kaitsealadel. Palume üldplaneeringu materjalides antud teema osas kajastada Palun esitada kaitseala valitsejal omapoolne nägemus, kuidas koostöös Keskkonnaametiga ühised seisukohad. peaks kaitsealadel üldplaneeringuga reguleerima päikeseparkide rajamist (tuuleparke ei saa Toila valda planeerida). 19. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS § 42 lõike 1 kohaselt on Supelrand selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine ning lõike 4 kohaselt määrab supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja pa igutuse kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega. Supelrandade piire täpsustatakse ja esitatakse need Üldplaneeringu eelnõu peatüki „3.7. Supelranna ala määramine“ põhjal toob Keskkonnaamet siinkohal pindobjektidena. välja, et otstarbekas on hilisemate vaidluste vältimiseks määrata üldplaneeringus supelranna alad vastava tingmärgiga st piiritleda need alad, kus kehtib LKS kohaselt ehituskeeluvööndi erand supelranda teenindavate rajatiste osas. Antud juhul märgime, et supluskohtades ja veekoguäärsetel virgestusaladel ei ole ehituskeeluvööndis lubatud ehitiste ehitamine.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 20. Peatükis „3.11. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine“ toote välja sõnastuse „Lähtuvalt väljakujunenud asustusest vähendatakse ehituskeeluvööndit Toila aleviku s, Saka Ontika Toila kõrvalmaanteest põhja poole jäävatel kinnistutel välja kujunenud ehitusjooneni“. Siinkohal toome välja, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu ning Keskkonnaamet hindab Sõnastust täiendatakse esitatud põhimõttest lähtuvalt. ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1 sätestatule. Peale Keskkonnaameti ostust on võimalik otsusest tulenev kanda planeeringulahendusse. Samuti palume lisada seletuskirja, et ehituskeeluvööndi joon planeeringukaardil on informatiivne ja lähtuda tuleb ehituskeeluvööndi arvestamisel looduskaitseseadusest. 21. Peatükis „3.18.1.8. Supelranna maaPeatükis „3.18.1.8. Supelranna maa ala (PR)“ palume täpsustada sõnastust „Avalikult kasutatava, nõuetele v astavalt rajatud supelranna maa ala, mille piires on võimalik püstitada ranna kasutamiseks vajalike ehitisi“. Õige oleks „…ranna kasutamiseks vajalike rajatisi, kuna hooneid saab rajada vaid ehituskeeluvööndi vähendamise alusel.“ Samuti palume täpsustada üldplaneeringu teksti sõnastust „Supelranna maa-alale võib ehitada: „randa teenindavat hoonet Sõnastust täiendatakse esitatud põhimõttest lähtuvalt, kuid (toitlustus, pood, vetelpääste ruumid, riietevahetus jne) vajadusel koos ehituskeeluvööndi tagatakse erinevate supelranda teenindavate rajatiste erhitamise vähendamisega konkreetses asukohas“. Palume täpsemalt lahti kirjutada, et randa teenindava hoone võimalikkus. rajamine ehituskeeluvööndisse on lubatud vaid ehituskeeluvööndi vähendamise menetluse alusel. Samuti tuleb ka täpsustada lauset „Supelranna maa alaga piirnevale vee alale võib ehitada: „randa teenindavat rajatist nagu sild, hüppetorn, liumägi, veega seonduva puhkefunktsiooniga rajatist jne“. Supelrannaga piirnevale alale, mis jääb ehituskeeluvööndi, ei ole lubatud rajada ehitisi. 22. Palume peatükki „3.18.1.16. Virgestusrajatise maa ala (P)“ täpsustada sarnaselt eelmises supelranna Palume ettepaneku esitajal täpsustada. EKV erisust peatükki käsitlevas punktis toodule. virgestusrajatiste maale ei ole seaduses. Lähtuvalt valla seisukohast ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi omavalitsusele suunatud kirjast, mis käsitles tuuleenergiat ning riigikaitseliste radarite tööd, ei ole 23. KSH aruande eelnõus puuduvad seisukohad/suuniseid ja käsitlus taastuvenergia lahenduste Toila vallas võimalik riigikaitselistest aspektidest tuuleenergiat analüüsist lähtuvalt kaitsealadest ja Natura 2000 aladest. Antud maastiku ja lubatud piirkondade analüüs arendada, mistõttu ei planeeritud tuuleenergeetika alasid ning välistaks tulevikus vaidlusi ja oleks heaks sisendiks üldplaneeringu materjalidesse. seetõttu ei käsitletud KSH aruandes tuuleenergiat puudutavaid teemasid täpsemalt. Päikeseparke puudutava osas täiendatakse KSH aruannet. 24. Palume täpsustada peatüki 1.1 neljandat lõiku. „kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise Tegemist oli lause kordusega. Parandame KSH aruannet arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine .“ Jääb arusaamatuks, mida siin on mõeldud. vastavalt. 25. Peatükis 3.2.1. on viidatud Põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale 2008 2015. Keskkonnaamet Täiendame KSH aruannet vastavalt ettepanekus esitatud juhib tähelepanu, et praeguseks hetkeks on välja töötatud Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016- arengukavast, kus on asjakohasem info. Lisaks esitatakse 2030. vajadusel muid keskkonnast tulenevaid suuniseid.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 26. Tab elis 3.18 jääb arusaamatuks, millele tuleb tähelepanu pöörata. Palume täpsustada jooniseid või lisada juurde selgitus. Samuti jääb j oonisel 3.21 arusaamatuks, kus asub seal planeeritav elamuala. Täiendame KSH aruannet vastavalt Palume täpsustada. Parandatud KSH aruandes sõnastust: 27. Leheküljel 93 alapeatükis „Raudteetaristu “ on järgmine lause: „Olulise osa Tallinn Narva raudtee "Olulise osa Tallinn-Narva raudtee koormusest moodustavad koormusest moodustavad kaubarongid, mis suunduvad Venemaalt tallinna, selle lähiümbruse ning kaubarongid, mis suunduvad Venemaalt Tallinnasse, selle Sillamäe sadamasse.“ Jääb arusaamatuks, mille lähiümbrusest on jutt. lähiümbrusse (nt Muuga sadamasse) ning Sillamäe sadamasse. " Lähtuvalt ÜPga kavandatavast tegevusest on maavara varu liik välja toodud vaid aladel, millele ÜP-ga kavandatakse mingeid tegevusi või millega seisneb konflikt (nt kompaktse hoonestusega alad, vt ptk 3.2.1 alalõik "Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju"). Igale maardlale varu liiki välja tuues on tegemist ebapraktilise täiendusega, kuna maardlate varu liigid on ajas 28. KSH aruande Tabelis 3.1 soovitame mär kida maardlate järgi ka seda, kas tegu on aktiivsete või muutuvad - alad, mis täna on passiivsed tarbevarud võivad passiivsete maardlatega ning kas tegu on tarbe või reservvaruga. homme olla aktiivsed tarbevarud. Maapõueseaduse § 14 lg 1 kohaselt tuleb haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs maavarale ning maavara majanduslik otstarbekas ja säästlik kasutamine, seejuures ei ole maavara varusid eristatud. Lähtuvalt eelnevast ei pea KSH koostaja vajalikuks Tabelit 3.1 täiendada esitatud ettepaneku ulatuses. Ettepanek võetakse arvesse ning teemat käsitletakse KSH aruandes. Eelkõige arvestatakse kaevandamisala maavara 29. Soovitame käsitleda küsimusi, kuidas võiks kaevandamine kaasa aidata piirkonna ammendumisjärgset maakasutust juhtudel, kui on kavas teatud arengule ning milline võiks olla maakasutus peale maav ara ammendumist erinevates aladele/piirkondadesse uut maakasutust kavandada - kui on nt maardlates. kindlasse piirkonda plaanis rajada puhke ja virgetusala, siis kas see võiks olla potentsiaalset endise kaevanduse korrastatud ala. KSH aruandes täpsustatakse ajaline seis. KSH aruandes on 30. Palume üldplaneeringus kajastada loodusobjektide ajalist seisu (koos EELIS est väljavõtte ajaga) ning arvestatud kaitse-eeskirjades sätestatuga. Projekteeritavad märkida, et andmed võivad olla ajas ruumis muutuvad. Palume arvestada KSH aruandes ning kaitsealad lisatakse aruandesse. Üldplaneeringu koostamisel üldplaneeringus ka projekt eeritavate objektidega ning arvestada konkreetsete objektide kaitse arvestatakse kaitsealuste objektidega maakasutuse eeskirjade ja neis seatud tingimustega (sh rahvusparkides, maastikukaitsealadel arvestada juhtotstarvete ja muude ruumiliste tingimuste määramisel, kuid pärandkultuuriliste, maastikuliste väärtustega). üldplaneeringuga ei kehtestata riikliku kaitse all olevate loodusobjektidega seonduvat. 31. Palume välja tuua ka nitraaditundlikud alad Toila valla piirides. Samuti palume käsitleda KSH KSH aruannet täpsustatakse vastavalt . aruandes sademevett ning välja tuua, kas esineb põhjaveevaru ümberhindamise vajadus või mitte.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. KeHJS § 40lg 2 kohaselt peab KSH selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. 32. Palume ka lähtuvalt Ida Eesti veemajanduskavast analüüsida Toila valla alale jäävate veekogumite Toila valla ÜP KSH-ga hinnatakse üldplaneeringuga kavandatu eesmärke, sh kesk konnaeesmärke ja meetmeprogrammis ettenähtud meetmeid ning kas veekogumite mõjusid veekeskkonnale, st kas kavandatud tegevused võivad kasutus tagab eesmärkide täitmise ja nende säilimise. kaasa aidata või halvendada veemajanduskavas määratletud üldeesmärke. Käesoleval ajahetkel toimub uute veemajanduskavade koostamine, kus mh hinnatakse üle varasemalt kehtestatud meetmed. Seega piirdub KSH hinnang heitvee mõjude hindamisega. 33. Palume ka veenduda, et üldplaneeringus peaksid veevaldkonnas olema käsitletud järgmised teemad: hüdrogeoloogilised tingimused, veealade (veekogude) üldised kasutamis ja ehitamistingimused Palume ettepaneku esitajal täpsustada, mida mõeldakse. (veekogude avalik kasutamine), põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste, joogiveeallikate (sh Üldplaneeringuga ei kehtesta omavalitsus tingimusi nimetatu sanitaarkaitsealad, hooldusalad ja toitealad), reoveepuhastite (sh kujade), maaparandussüsteemide osas. asukoha määramine. 13 Viru rand Juhime Teie tähelepanu ja palume lisada objekt Valla üldisesse detailplaneeringusse: Viru Rand OÜ 15.07.2020 reoveepuhasti aadressil Jõe 12, Toilas. Seda küsimust on kohtumisel korduvalt arutatud. Positiivsed Ettepanekuga arvestatakse. arutletud. Seda on öeldud ka keskkonnaametile 26. veebruaril 2020. aasta, kiri nr. 6-3 / 20 / 1622-2 ja 5. juuni 2020. aasta kirjadel nr. 6-3 / 20 / 1622-4 esitatud märkuses.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 14 Eesti Energia 13.08.2020 nr EP- Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste maavara kaevandamise load sätestavad muu hulgas järgmist: KES-1.01/474 “Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri“ ja „tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus- Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5“. Viidatud nõuded osutavad, et kaevandatud mäemassi ei tohi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal (Rääsa tööstusterritooriumil) rikastada. Kaevandamislubade järgi tuleb mäemass rikastamiseks transportida endise Aidu karjääri endisele tööstusterritooriumile rajatavasse tööstuskompleksi (rikastusvabrikusse). Aidu tööstusterritooriumile kaevanduse tehnilise taristu planeerimiseks on koostanud Skepast&Puhkim OÜ teemaplaneeringu, mille Lüganuse Vallavolikogu on 23.04.2020 otsusega nr 252 kehtestanud. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk oli täpsustada Lüganuse valla territooriumil Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide ruumilise arengu põhimõtteid ning maa- ja veealade üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi. Teemaplaneeringuga määrati Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri, selle teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti, väljapumbatava vee settebasseini, Aidu karjääri tööstusterritooriumil rikastusvabriku ja selle teenindamiseks vajalike ehitiste asukohad. Määrati ka juurdepääsuteede rajamise ja üldised liikluskorralduse põhimõtted, sh kaevise lintkonveieri, teenindustee ja kohaliku tee Maidla-Kohtla-Nõmme tee ristmiku ehitustingimused.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. Enefit Kaevandused AS-i ja OÜ VKG Kaevandused vaheline koostööleping võimaldab kasutada Soovime täiendavat plaanilahendustega selgitusi (kas eskiisi rikastamiseks aga ka Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. arutelul või eraldi töökoosolekul), tekstilisest kirjeldusest üheselt Selline lahendus vähendab uue tööstusterritooriumi rajamisega kaasnevat keskkonnamõju. Seetõttu on aru ei saa. esitanud Enefit Kaevandused AS ja OÜ VKG Kaevandused Keskkonnaametile taotlused muuta Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste maavara kaevandamise lubasid nii, et kaevise transport on lubatud esmaseks töötluseks Ojamaa tööstusterritooriumil. Seda, kas Keskkonnaamet taotlused esitatud kujul rahuldab, selgub pärast keskkonnamõju hindamist kaevandamislubade muutmise taotluste menetluse jooksul. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu optimaalseim asukoht on kavandatud leida Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" koostamise käigus, mille on algatanud 19.06.2015 korraldusega nr 1- 1/2015/150 Ida-Viru maavanem. Eelkirjeldatud arvesse võttes palume arvestada Toila valla üldplaneeringu koostamisel ka Uus- Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu võimalike variantidega: a) olukorraga, kus kaevandatud mäemassi vedu toimub Rääsa tööstusterritooriumilt Aidu tööstusterritooriumile ning sealt omakorda kaubakivi vedu konveieriga Ereda tööstusterritooriumile, b) Rääsa tööstusterritooriumilt mäemassi vedu konveieriga Ojamaa tööstusterritooriumile, kust omakorda toimub kaubakivi vedu konveieriga edasi Ereda tööstusterritooriumile. Lisaks anname Toila valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandesse sisendinfo Sirgala karjääri põhjaossa tekkiva tehisveekogu kohta. Aastatel 2022–2023 lõpetatakse põlevkivi ammendamise tõttu Sirgala karjääri põhjaosas (Viivikonna jaoskonnas) ja Sirgala II põlekivikarjääris põlevkivi kaevandamine ja muudetakse sealset veekõrvaldust, mille tagajärjel jäävad põlevkivi veotranšeed vee alla. Veetase reguleeritakse ligikaudu 30 m abs kõrgusele, mistõttu tekib piirkonda ulatuslik tehisveekogu. 15 Tiit Salvan; Lauri Planeeringulahenduses on olulisel määral suurendatud kompaktse hoonestuse alasid (nt Toila alevik, Jalonen; Priit Pühajõe küla). Lahendus ei vasta KSH püstitatud eesmärkidele ja põhimõtetele. Vastupidiselt Töörühmaga vaadati kompaktse asustusega alad üle, ning tehti Liiva; Sirle eesmärkidele on planeeringulahenduses hajaasustusalade arvelt suurendatud kompaktse hoonestuse selles osas vähendusi. Sommer-Kalda; alasid. Selline lahendus on ilmselges vastuolus nii kahaneva planeerimise põhimõtte kui KSH ja ÜP Riho Breivel; üldosas kirjeldatud eesmärkidega. Sulev Reelo; Tauri ETTEPANEK: viia planeeringulahendusest välja kompaktse asustusega alad, mis piirnevad Voka-Toila Hindpere; Rudolf vahelise teega Pühajõe külas, sest lahendus ei toeta püstitatud eesmärke ning üldisi ja ajakohase Uustal planeerimise põhimõtteid. Samuti pole käsitletud põhjalikult kompaktse hoonestuse alade tihendamist Nõustutakse osaliselt, ala vähendati. 14.08.2020 ega kasutusest väljas olevate maa-alade heakorrastamist ning kasutusse võtmist; samuti endiste tööstusalade rakendamist ja heakorrastamist (Vokas endised põllumajandustootmise otstarbel hoonestatud alad, Toilas endise kalatööstuse hoonestuse alad, mis ei ole seni rakendust leidnud.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. ETTEPANEK: võtta planeeringulahenduses ühene seisukoht, et põllumajanduslikuks tootmiseks kasutusel olevaid ning perspektiivseid põllumajandusmaid ei hoonestata ega koormata muude tehnorajatistega. Erandjuhul on võimalik põllumajandusmaale rajada väiketootmisena lokaalseid päikeseparke, mis on Arvestatakse osaliselt ning korrigeeritakse sõnastusi. Tööstuslikku vajalik üksnes kõrvaloleva rajatise tarbeks. Eelmainitud päikesepark (oma majapidamise või päikesepargile väljapool tootmismaad sätestatakse DP kohustus väiketootmise elektrivajaduse katmiseks) peab arvestama nii arhitektuurilisi kui maastikulisi eripärasid oma asukohas ning sobituma sellesse keskkonda. Jäätmekogumisnõud ei lähe jäätmekäitluskoha alla. ÜP KSH-s ei ole kõiki valla jäätmekäitluskohti, jäätmekogumispunkte ja jäätmenõude asukohti märgitud, kuna Soovime määratleda planeeringulahenduses jäätmejaamad/kogumiskohad, mis võimaldaksid elanikel valla jäätmekäitlust reguleerib Toila valla jäätmekava 2019-2023 Jäätmeseaduse §31 nõuete (paberi-, papi-, metalli-, plasti- , puidu-, ning klaasijäätmete liigiti kogumine) ning Jäätmehoolduseeskiri, milles on välja toodud piirkonnas täitmist. Hajaasustuses elavatel inimestel on hetkel raskendatud mõistliku aja ning ressursikuluga antud olemasolevad ning kavandatavad jäätmekäitluskohad. seaduse nõudeid täita. Puidu- ja biojäätmete kogumiseks ja töötlemiseks Toila ning Voka piirkonnas Jäätmekava kohaselt korraldatakse Toila vallas kord aastas hajaasustuse elanikele võimalused puuduvad. Vastavasisuline ettepanek on esitatud KSH eelnõu tiheasustusaladel ja kompaktse hoonetsusega aladel aia- ja väljatöötamisel. haljatussjäätmete kogumisringe. Eramaja omanikel on võimalus aia- ja haljatsusjäätmeid kompostida oma krundil (info kompostimisvõimaluste kohta vallas), samuti paikneb Kukruse külas AS Uikala prügila, kus paikneb mh kompostimisväljak. 16 Germo Saar Esitan ettepaneku, mille tulemusel oleks võimalus Toila vallas, Konju külast Sillamäe sadama 25.08.2020 territooriumini kaldakaitsevööndi lühendamine. Senine kehtestatud kaitsevöönd, mis põhineb ranna- ja kalda kaitse seadusel, on 200m merepiirist. Töörühma põhimõtteline toetav seisukoht on olemas, kuid see Ida-Virumaa, Toila valla elaniku ning ettevõtjana toetun oma ettepanekus riiklikule dokumendile teema tuleb Keskkonnaametiga koos läbi arutada. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/6202/0062/m48_lisa.pdf#): Ida-Viru maakonna arengustrateegia aastateks 2019 - 2030 ja tegevuskavale aastateks 2020-2024, mille eesmärgiks on "Aastaks 2030+ on Ida-Virumaa Tallinna järel esimene turismisihtkoht Eestis." Tallinn-Narva maanteelt mööda Põhja-Vaivina teed põlluteele, sealt edasi pankrannikule kulgeva jalgrattatee hetkeolukord põldude vahel on ka jalgrattaga liikumiseks pigem kehv. Nimetatud tee parendustööd soodustaksid kohalike elanike liikumist külade ja asulate vahel, et pääseda ka lasteaeda, Tee parendustööd ei ole üldplaneeringu tegevus vaid igapäevane kooli, tööle- seda nii jalgsi kui kergliikureid kasutades. Ühtlasi tooks see suurema tõenäosusega teede korrastamine. jalgrattureid ja loodushuvilisi nimetatud marsruudile, mis omakorda soodustaks kogu pankranniku ja Ida- Virumaa turismiklastri, planeeritud majutusüksuste, loomafarmide jpm ligipääsetavust ja atraktiivsust.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 17 Hendrik Agur 29.07.2020 Teen ettepaneku vaadata üle eelnõu punkt 3.1.9 ja täiendada seda olulisel määral juba konkreetsemalt väikelennuvälja võimalike perspektiivsete paikade osas. See on väga positiivne, et Toila sadamasse planeeritakse kopteri maandumisplats. Väikelennunduse arendamise seisukohast on see aga tähtsusetu. Jätan siinkohal kirjeldamata väikelennunduse arendamise kasulikkuse Toila valla turismi ja külastatavuse edendamise seisukohalt. Näen väikelennunduse arendamiseks mitmeid võimalusi kas kruntkattega (muru) või kõvakattega lennuraja rajamiseks. Perspektiivseks lennuraja asukohaks pean (vajab ka väiksemat investeerimist) Toilametsa teed (ristub Saka-Ontika-Toila maanteega nr 133), mille sirge teelõigu pikkus on ligi üks kilomeeter. Lennuraja ideaalne pikkus, mis sobiks 0,6 kuni 2-tonnistele väikelennukitele, on 1km, kuid minimaalselt 600 Ettepanekut arvestatakse ja Toilametsa teed esitatakse kui meetrit. Optimaalne 700-800 meetrit. perspektiivset lennurada. Toila vallas on veel perspektiivseid asukohti lennuraja ehitamiseks, mõned neist väga väikese investeeringu vajadusega. Näiteks Mototreki tee, mis ristub maanteega nr 187 Pühajõe külas. Selle ca 900 meetrise teelõigu lennurajana kasutusele võtt vajaks vaid olemasolevate elektriliinide maa alla viimist ning liiklusmärkidega ala kasutamise reguleerimist ning lennuraja kasutuskorda. Rada oleks koheselt kasutatav aastaringselt, sest on kõvakattega, piisava pikkusega ja ilma oluliste kõrgtakistusteta raja pikendustel väljaspool lennurada. Arendada tuleks parkimise jm logistikaga seotud küsimused. Lisaks on Pühajõe külas, aga ka Toila ja Ontika vahel mitmeid põlde, mis sobiksid lihtsa vaevaga ümber kujundada lennuradadeks. Need aga vajaksid maaomanike luba ja ühiseid huvisid. Olen valmis kaasa mõtlema ja töötama üldplaneeringu väikelennundusega seotud peatükis.  Arvamused ja vallapoolsed seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele. September 2020, versioon 2. 18 Altküla elanikud Väljavõte Toila valla Altküla elanike koosoleku protokollist 04. juulil 2020 a. 07.07.2020 1. Toila Valla üldplaneering põhikaart-eskiisil I 22.02.2020 on allpool toodud kinnistutel Altküla ajaloolise hajaasustusega ala planeerinud väikeelamu maa-alana (EV) Võsa 80201:001:0245 Haavasalu 80201:001:0574 Kiisumiku 80201:001:0241 Pärnamäe 80201:001:0575 Tegemist on olemasolevate elamumaa sihtostarbega Otsa 80201:001:0079 kinnistutega, millele ehitiste püstitamine toimub kooskõlas Kuldoru 80201:001:0122 Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaametiga. Lähtuvalt eelnevast ei Mureli 80201:001:0391 muudeta ÜP-ga aladele väike-elamumaa juhtsihtotstarbe Kobeli 80201:001:0566 määramine olemasolevat olukorda, pigem piirab tootmis-, Kaeramaa 80201:001:0235 teenindus ja tööstusettevõtete kolimist alale. Lähtuvalt eelnevast Arro 80201:001:0210 jäetakse ettepanek arvestamata. Kogu antud planeeringu territoorium on kultuurimälestise 9152 mõjualas ja planeeringul asuvad ka kultuurimälestised 49 ja 9163. 04. juulil 2020 läbi viidud külakoosolekul otsustasid eelpool toodud kinnistute omanikud ja elanikud kategooriliselt mitte nõustuda planeeringu läbiviijate poolt ajalooliselt välja kujunenud hajaasustusega küla staatuse muutmisega üldplaneeringul ja esitamisega väikeelamu maa-alana (EV). 19 Mehis Luus Kaaluda Toila sadamaala laiendamisega näidatud mahus, mis võimaldaks ehituskeeluvööndi Töörühma põhimõtteline toetav seisukoht on olemas, kuid see vähendamisel viidatud alale planeerida hoonestust. [Ettepanek lühendatud kujul] teema tuleb Keskkonnaametiga koos läbi arutada. 20 Majandus- ja Pärast Aidu karjääris kaevandamise lõpetamist (2012) ja karjääri maa-ala korrastamist tegid Lüganuse ja Kommunikatsioo Toila vald ettepaneku muuta Nõmme terviktee täies ulatuses avalikult kasutatavaks teeks ja ande see üle niministeerium Maanteeametile riigiteeks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab transpordimaa 04.08.2020 sihtotstarbega Nõmme terviktee riigile kuuluvad kinnisasjad üle volitatud asutusele Maanteeametile Seisukoht võetakse teadmiseks. perspektiivse riigitee moodustamiseks ja korrashoiuks. Valla omandis olevate Nõmme terviktee kinnisasjade üleandmine riigile toimub eraldi menetlusega. Palume valla üldplaneeringu menetlemisel arvestada teeomandi üleandmisega kaasnevate muutustega. 21 Siseministeerium Kooskõlastame Toila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 18.08.2020 vaikimisi ilma täiendavate märkusteta. Samas palume informeerida ministeeriumit tulevikus juhul, kui planeeringu järgmistes etappides kaasneb olulisi asustuse muutusi, valla territooriumile planeeritakse ehitada või rajada täiendavalt Seisukoht võetakse teadmiseks. kõrgemaid ehitisi (hooned, tuulepark vms) või kehtestatakse droonide lennupiirangu ala, et saaksime analüüsida, kuidas nimetatud muutused, arendused ja võimalik lennupiirangu alad võivad mõjutada ministeeriumi valitsemisala asutuste ülesannete täitmist, sideteenuste levi ning võimalike riigikaitselistest objektidest tulenevaid vajadusi ja piiranguid.  Toila Vallavalitsus Teie 30.07.2019 nr 6.2-1.2/1493 [email protected] Pikk 13a Meie 23.08.2019 nr 15-2/19/35189-3 Toila alevik, Toila vald, 41702, Ida- Viru maakond Ettepanekud Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Olete pöördunud Maanteeameti poole ettepanekute saamiseks Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsusele. Üldplaneering ja KSH on algatatud Toila Vallavolikogu 23.05.18 otsusega nr 37. Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Maanteeameti põhimääruse (PM), esitab Maanteeamet Toila valla üldplaneeringu (edaspidi planeering) lähteseisukohtadele ettepanekud. Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis sisulist koostööd Maanteeameti Taristu teenuste osakonna piirkondlike spetsialistidega. 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: 1.1. Kanda planeeringusse maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „E20 Jõhvi- Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ kavandatud teedevõrgustik, sealhulgas seatud tingimused 1:1. 1.2. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms. 1.3. Analüüsida kohaliku teedevõrgu piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sh jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sh kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee. Igal põhiliigil on oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv). Igal riigiteel eristatakse lisaks liigile tee klassi, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on esitatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda Normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigiteed liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit: https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c 84f2cfe35720149f. 1.4. Palume OLT teedel vajadusel määrata võimalike ristumiskohtade asukohad, kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid. Hiljem detailplaneeringu faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 punktiga 1. 1.5. Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 1.5 nimetatud OLT- d vastavalt tänasele liiklussagedusele. 1.6. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 punktile 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele, kuna OLT-l on ristumiskohtade arv Normidega piiratud. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. 2.2. Kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool tiheasustusala, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. 2.3. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1. EhS § 70 lõike 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 alusel võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud järgmistel tingimustel: liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas, olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV kohustus. 3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLT-le tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt. Uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. 3.3. OLT-ga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. 3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed (JJT) tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee 2 (6)  rajamiseks eramaadel, siis kaaluda tingimuse määramist, et JJT projekteerimistingimuste andmine korraldatakse avatud menetlusena. 3.5. Määrata tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D rootori e. tiiviku diameetrit. Kavandatud uute riigiteede (Via Baltica) puhul tuleb vähimat kaugust arvestada planeeringuga määratud trassikoridori servast. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.6. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige JJT, avaliku tehnovõrgu-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral. 3.7. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust. Kaaluda tingimuste seadmist (nt detailplaneeringu koostamise kohustus), mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.8. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. 3.9. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid liiklusseaduse mõistes asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kaudu. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Palume lähtuda sellest, et OLT funktsioon on teenindada peamiselt läbivat liiklust ja võimalusel arvestada, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLT-le. 4.2. Arendusalade juurdepääsud OLT-le lahendada üldjuhul kogujateede abil, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga määrata perspektiivsed juurdepääsud avalikult kasutatavale teele ning suletavad olemasolevad juurdepääsud. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude kavandamisel vt punkti 1.3. 4.4. OLT-le uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga. 4.5. Määrata koostöös Maanteeametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe 3 (6)  või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. Maanteeamet teeb ettepaneku määrata oluliselt muudetavaks teelõiguks Toila valda läbiv riigitee nr 11 Tallinn-Narva. 5. Liikuvus ja ühistransport 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT. 5.2. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. 6. Mürakategooriate määramine Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele: 7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. Alljärgnevalt on esitatud selgitused Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohtade punktides 3.1, 3.8, 3.26 Maanteeametile suunatud konkreetsetele küsimustele: 1. Palute anda ülevaade, millal ja mis kujul toimub koostöö üle antavate teedega seonduva osas. Riigiteede määramine kohalikeks teedeks toimub koostatavast üldplaneeringust eraldiseisva protsessina. Riigiteede kohalikeks teedeks määramise protsess on hetkel analüüsi staadiumis, mille käigus selgitatakse välja teelõikude olemasolev seisukord ja remondivajadus. Tänaseks päevaks ei ole teede üleandmise mahtusid ja ajakava otsustatud. 2. Palute esitada seisukoht võimaliku Toila-Oru tee õgvendamise kohta. Maanteeamet kaalub küsimust edasise planeeringu menetluse käigus. 3. Palute esitada info teadaolevatest üleujutusaladest ja selle võimalikest põhjustest. Võimalike üleujutusalade kohta saab infot Maanteeameti veebilehelt leitavast dokumendist 4 (6) „Maanteeameti tegevuskava üleujutusalade ja võimalike kliimamuutuste tuvastamiseks“. 4. Palute esitada teadaolevaid probleemkohtasid truupide ja muude veejuhtmetega. Analüüsime ja anname antud küsimuses tagasisidet planeeringu koostamisel. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: Juhime tähelepanu Maanteeameti veebilehelt leitavale asjakohasele teabele: Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede teemaplaneeringud (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Teemaplaneeringud) Transpordi arengukava Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid (www.mnt.ee/Tee/Teehoiukava ...) Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2017 - 2020 Riigiteede liigid (www.mnt.ee/Tee/Eesti teedevõrk) Riiklik teeregister (www.mnt.ee/Tee/Teeregister) Liiklussageduse statistika (www.mnt.ee/Ametist/Statistika/Liiklussageduse ...) Liiklusloendus kergliiklusteedel (www.mnt.ee/Tee/Liiklussagedus) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus- leviva-mura...) Strateegiline mürakaart (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/....) Õhusaaste (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/ohusaaste) Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus) Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus/Käsiraamat ...) Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010) Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Tee ehitus-...) Eelprojektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Eelprojektid) Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“: https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork 5 (6) Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Anni Luht 5090807 [email protected] 6 (6)  Toila Vallavalitsus Teie 28.10.2020 nr 6.2-1.2/909-27 [email protected] Meie 15.12.2020 nr 15-2/20/50497-2 Ettepanekute esitamine Toila valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule Olete teavitanud oma 28.10.2020 kirjaga nr 6.2-1.2/909-27 Maanteeametit Toila valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumisest 16.11.2020-15.12.2020. Toila valla üldplaneeringu ja KSH koostamine on algatatud Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37. Maanteeamet on 23.08.2019 kirjaga nr 15-2/19/35189-3 (Lisa 1) esitanud ettepanekud Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele. Tutvusime avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega ning esitame järgnevad tähelepanekud üldplaneeringu materjalidele. 1. Üldplaneeringu dokumentidest on hetkel keeruline tuvastada, kas Maanteeameti 23.08.2019 kirjaga nr 15-2/19/35189-3 esitatud ettepanekud on teadmiseks võetud või planeeritakse neid tulevikus rakendada. Punkt 1.1 kohaselt tuleks kanda planeeringusse maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ (edaspidi teemaplaneering) kavandatud teedevõrgustik, sealhulgas seatud tingimused. Täiendada seletuskirja pt 3.1.6. 2. Palume võtta teadmiseks ning kaaluda üldplaneeringus kajastamist meie kirja punktide 3.4, 3.8 ja 3.9 antud ettepanekute osas sademevee, tehnovõrkude ning jalg- ja jalgrattateede küsimuste lahendamisel. Punktis 3.5 kirjeldatud rajatiste puhul, mille kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast (nt tuulikud, mobiilimastid), oleme andnud täpsemad tingimused sobiliku ning ohutu kauguse arvestamiseks avalikult kasutatavate teede ääres. 3. Eelnevatest punktidest tulenevalt on sobilik ja vajalik, et Maanteeameti 23.08.2019 kirjas nr 15-2/19/35189-3 esitatud ettepanekud koos Toila Vallavalitsuse seisukohtadega oleksid kantud tagasiside tabelisse (Lisa 2). Kooskõlastamisel esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  4. Palume arvestada, et Maanteeameti tellimusel on koostamisel riigitee 1 (E20) Tallinn- Narva km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekt, mille eesmärgiks on kõnealuse teelõigu ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt teemaplaneeringule. Lähtudes asjaolust, et projekteerimise käigus täpsustub teemaplaneeringuga kavandatud lahendus, võib tulenevalt üldplaneeringu ajagraafikust enne kooskõlastamist osutuda vajalikuks projektlahenduse lisamine üldplaneeringu kaardile. 5. Maanteeameti seisukohalt on võtmeküsimusteks riigitee ohutus ja toimimine, mida kaalume juhtumipõhiselt. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek riigitee nr 13105 Kõrve- Toila km 4,45-4,7 (Toila aleviku piirist kuni riigitee nr 13187 Toila-Oru ristmikuni) ning riigitee nr 13198 Voka-Sillamäe km 0,39-0,67 (Metsa tänavast kuni Voka aleviku piirini) teekaitsevööndite suurendamiseks 30 meetrile. Nõustume esitatud ettepanekutega. Palume korrigeerida seletuskirjas riigitee 13187 Toila-Oru teenumber ning kajastada kilomeetrivahemikud. Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva ja eelneva kirjaga esitatud ettepanekute sisu ning põhjendama vajadust neid üldplaneeringus käsitleda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa 1. 23.08.2019 kirjaga nr 15-2/19/35189-3 esitatud ettepanekud Lisa 2. Toila valla ÜP tagasiside tabel ver 2 Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 2 (2)