Harjumaa Saku vald Kiisa alevik Pargi tn elektriliitumine, LP9312 - Maanteeamet

Failid

15-22052904-2 15.12.2020 Väljaminev kiri.asice4625 KB

Sisu (failidest)

TAOTLUS KOOSKÕLASTADA TEHNOVÕRGU JA -RAJATISE PROJEKT Kellele MAANTEEAMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 10916, Pärnu mnt 463 a Kellelt Asutuse nimi Empower AS Registri- või isikukood 114445550 Juriidiline aadress või elukoht Hermani 8a, Tallinn, Eesti Kontaktaadress Mõigu 3, Tallinn, Eesti Telefon 53089007 E-post [email protected] 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt, tehniliste tingimuste või nõuete taotlus) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Ehitusprojekt Pargi tn RVP el.liitumine, Kiisa alevik , Saku vald, Harjumaa LP9312 FORMTEXT FORMTEXT 2. O bjekti asukoht ( maakond, vald, küla, tee nr, nimetus, asukoht teel ( km -vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid ) 11243 Kiisa-Jaama tee (71816:002:0034 ) FORMTEXT 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Maakaabli trassi rajamine teemaale, 12 .20 20 FORMTEXT 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja –rajatis riigitee maale ( Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) 5. Eelnevad kooskõlastused teistelt Maanteeameti osakondadelt FORMTEXT Taotleja Ees- ja perekonnanimi Saamuel Rõigas (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri Taotluse esitamise kuupäev 15.11 .2020 Tel. (+372) 66 35 600 Fax.(+372) 66 35 601 Hermanni 8a, Tallinn, 10121 Töö nr: 149 Tellija:Elektrilevi OÜ Reg kood: 11050857 Kadaka tee 63, 12915 Tallinn Telefon 7154230 Elektriliitumise tööprojekt Pargi tn, Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond LP9312 Projekteerija: Saamuel Rõigas Kuupäev: 15.11.2020 Tallinn EMPOWER AS Hermanni 8A Energia 4 Business Identity code 10121 Tallinn 80042 Pärnu 11445550 Tel. +372 66 35 600 Tel: +372 66 35 900 MTR nr. TEL000862 Telefax +372 66 35 601 2 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 SISUKORD 1. Asukoht .................................................................................................................................................3 2. Tehnilised näitajad ................................................................................................................................3 3. Seletuskiri..............................................................................................................................................3 Üldosa ..............................................................................................................................................3 Geoalus ............................................................................................................................................4 Töökorraldus ....................................................................................................................................4 Elektriohutus ....................................................................................................................................4 Olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmine. .............................................................................5 4. Tehniline lahendus ................................................................................................................................6 Projekteeritud 0,4 kV liitumine .......................................................................................................6 Tähistused ........................................................................................................................................8 5. Maastiku ja teede taastamine ................................................................................................................8 6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve ......................................................................................8 7. Töötervishoid ja tööohutusnõuded ........................................................................................................8 8. Käidujuhend ..........................................................................................................................................9 9. Andmetabelid ......................................................................................................................................10 Põhimaterjalide spetsifikatsioon ....................................................................................................10 Põhiliste tööde mahud....................................................................................................................11 Kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused ...............................................................................12 10. Lisad ..................................................................................................................................................13 11. Joonised.............................................................................................................................................14 3 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 1. Asukoht Joonis 1.1. Tööde piirkond. 2. Tehnilised näitajad Projekteeritud 0,4 kV maakaabel trass/tegelik kulu 95/110 m Projekteeritud 1-arvestiga, liitumiskilp pinnases 1 tk 3. Seletuskiri Üldosa Käesolevas projektis on lahendatud Harju maakonnas, Saku vallas, Kiisa alevikus, Pargi tn RVP kinnistu elektrivarustus. Õhuliinide ja kaablitrasside projekteeritud(trassi)pikkused selguvad töömahtude tabelist ja asendiplaani joonistelt, arvutuslikud pikkused (koos varuga) on esitatud elektriskeemidel ja spetsifikatsioonis. Projektis nimetatud elektriseadmeid ja -paigaldisi võib asendada vähemalt samaväärsetega, mis on heakskiidetud Elektrilevi OÜ poolt. Projekt on koostatud ja töid teostada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt kehtestatud nõuetele. Kinni pidada Eesti Vabariigis kehtivatest normatiividest ja seadustest ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutus ja elektriohutus nõuetest. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest standarditest, eeskirjadest, normidest jms: -) Eesti Vabariigi Ehitusseadustik, Seadme ohutuse seadus, Nõuded ehitusprojektile, Asjaõigusseadus ja teised kehtivad seadused, nõuded ja õigusaktid; 4 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 -) OÜ Elektrilevi ettevõtte standardid, juhendid, normid, nõuded ja teised kehtivad dokumendid (https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView) ; -) EVS 843:2003 Linnatänavad; -) EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest; -) EVS-HD 60364-4-42:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest; -) EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. -) EVS-HD 60364-4-444:2010/AC:2012 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest; -) EVS-EN 61936-1:2010 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded; -) EVS EN 50522:2010. Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine -) EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Nimetatud dokumentidega tuleb arvestada ka ehitustööde teostamisel. Samuti järgida nimetatud dokumente elektripaigaldise hilisemal käidul. Ehitustööde käigus ja elektripaigaldiste hilisemal käidul juhinduda eespool toodud eeskirjadest ja seadustest. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga. Projekt on kooskõlastatud kõigi asjast huvitatud asutustega ja kinnistute omanikega. Geoalus Alusplaanina on kasutatud Kirjanurk OÜ tööd 4409G "Geodeetiline alusplaan Pargi tn RVP elektrivõrguga liitumine" Töökorraldus Projekt on teostatud lähtudes Elektrilevi OÜ projekteerimisülesandest (lisa 1). Vähemalt seitse päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajatega teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel. Antud projekti raames tehtavate tööde teostamiseks küsida tööülesanded Elektrilevi projektijuhilt. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel ja kutsuda kohale trassi valdaja poolne esindaja. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada. Teemaa kahjustuse korral peab tööde teostaja taastama selle endisel kujul sh. haljastuse. Elektriohutus Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmisi kaitseviise: 1) PÕHIKAITSENA (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist. 2) RIKKEKAITSENA (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealdiste juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50VAC. Liinide lühisvoolude väärtused 5 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 tagavad nõutud väljalülitusaja 5s, vastavalt kehtivatele elektriala standarditele ja nõuetele (OÜ Elektrilevi normdokument J345). Olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmine. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa- aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdaja ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaitsmise tehnilised lahendused, mida ei ole toodud projektis, lepitakse kokku tööde teostaja ja võrguvaldaja Ehitusjärelevalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist. Lahtikaevatud kaabelliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Varem paigaldatud torude, seadmete, tarindite jmt läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt ja omaniku või tema esindaja juuresolekul. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi! Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise sügavuseni, mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist. Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine. Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side). Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga. Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist. -) Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused: -) Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. -) Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel 6 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 4. Tehniline lahendus Projekteeritud 0,4 kV liitumine Maakaabli väljaehitamisel juhinduda kehtivast OÜ Elektrilevi võrgustandardist tähis P342 „0,4 kV kaabelliinid“ ja liitumispunkti väljaehitamisel juhinduda kehtivast OÜ Elektrilevi võrgustandardist tähis P343 „0,4 kV liitumispunkt“. Kaablite ühendamisel kilpidesse juhinduda 0,4-20 kV võrgustandardi kaabelliinide osa joonisel nr EE6.4-02 toodud märkusest: kaablisoonte pikkus peab võimaldama kaabli mõõdukat nihkumist tekitamata tõmmet kinnituskohale (näiteks pinnase külmumisel). Kaablite pinnasesse paigaldusel pidada kinni standardis toodud minimaalsetest vahekaugustest ja paigaldussügavustest. Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Parkmetsa: (Saue) fiider F2 mastist nr.1 ehitada välja maakaabel nr.183490 projekteeritud liitumiskilbini LK178425 (vt. joonis 001). Elektrikaabel paigaldada lahtisel kaevemeetodil – vt. asendiplaani joonisel 001 ja kaeviste ristlõigete joonist. Kaevetööd teostada vastavalt normatiividele kehtivate lubade alusel. Kaabli paigaldamisel järgida Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) Ettevõttestandardit ja valmistajatehase nõudeid. Kaablitrassi sügavus minimaalselt: tee all 1,0 m ja mujal 0,7m (kaevise ülapinnast toru ülapinnani). Kraavi pervel võimalusel 1,5m sügavusel. Kaeviku laius sõltub kaevamisviisist ja pinnasest. Riigitee maaüksusel maakaabel min 1,0m sügavusel. Sõiduteega ristumisel min 1,5m sügavusel. Kraavi põhjast min 1,0m sügavusel. Puurkaeviku serv minimaalselt 2 meetri kaugusel sõidutee äärest. Tabel 4.1. Projekteeritud 0,4kV maakaabel Kaabel Algus Lõpp Mark Trass / Pikkus (otsad Paigaldusolud nr. + varutegur) Parkmetsa F2 AXPK Kogu pikkuses kaitsetorus. 183490 LK178425 95/110 m mast nr.1 4x50 7 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 Tabel 4.2. Projekteeritud kilpide tabel Kilbi tähis Kilbi tüüp Kliendi nimi ja EIC kood Peakaitse Märkused Liitumiskilp, Kilbi põhja paigaldada reservtoru AS Trev-2 Grupp LK178425 1-kohaline, In=63A, C3x16A tarbija kaabli ühendamiseks (450N, 38ZEE-00759274-V (sokliga pinnases) D50, L=2m). Liitumiskilpi paigaldada kilbiskeem ja silt liitumispunkti aadressiga. LK-le paigaldada (kui tehase poolt pole pandud) märk „Elektrioht” ja kinnitada neetidega kilbi unikaalne number. Faasid tähistada vastavalt L1, L2, L3, PEN. LK ümbrus täita mineraalse pinnasega ning tihendada. LK kilbile ehitada potentsiaalitasandusring ja tagada maandustakistus R<100Ω (kui maandusolud seda võimaldavad). Maandada PEN-latt ja selle kaudu kapi pingealtid osad. Maanduselektroodid süvistada. Maanduskontuuri kohta on arvestatud 1 vasetatud terasvarrast SGA. Maandustakistust mõõta ehituse käigus ja vajadusel pikendada maanduskontuuri. 8 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 Tähistused Märkesiltide paigaldamisel lähtuda kehtivast OÜ Elektrilevi võrgustandardist tähis P346 „0,4-20 kV võrgustandard – identifitseerimine ja tähistamine“ Välitingimustes kasutatavad tähised peavad olema tugevast plastist või metallist ning peavad olema kinnitatud kas neetide või kruvikinnitusega. Kasutada musta kirjet kollasel taustal va maandusseadme tähised mis peavad olema punast värvi. Otsamuhvi juurde paigaldada kiletatud lipik, millel on andmed kaabli numbri, margi ja ristlõike kohta. 5. Maastiku ja teede taastamine Tööde teostamisel lähtuda Ehitusseadustikust ja MKM määrustest ning omavalitsuse kaevetööde eeskirjast. Taastada haljastus. Kaablitrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele seisukorrale! Tööde käigus tekkivate kahjustuste ulatus sõltub ehitusajast. Peale ehitustööde lõppu taastada maapinna endine olukord vastavalt nõuetele. Korrastada kõik ehitusjäljed. Kaevise täitmisel arvestada pinnase hilisemat vajumist. Tagasitäiteks sobiv pinnas vajadusel ladustatakse ja kasutatakse piirkonna täitmiseks. Ülemäärane ja tagasitäiteks mittesobivad pinnasekogused on töövõtja kohustatud utiliseerima, ladustades see omavalitsuse poolt ettenähtud territooriumile. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. 6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve Ehitustööde dokumenteerimine teostatakse vastavalt Ehitusseadustikule ja vastavalt tellija poolt kehtestatud nõuetele. Kõik kõrvalekalded projektis fikseeritakse vastavates protokollides ja kooskõlastatakse objekti projekteerijaga ning tellijapoolse ehitusjärelevalvega. Projektile mittevastava ja kooskõlastamata ehitustegevuse eest vastutab ehitaja. Ehitaja esitab tellijale elektripaigaldise auditi ja teostusdokumendid. Tellija ja töövõtja poolt vastuvõtu ajal märkimata jäänud vead ja puudused ei vabasta töövõtjat vastutusest. 7. Töötervishoid ja tööohutusnõuded Tööde teostamisel tuleb järgida EV seadustega ja määrustega määratud nõudeid. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ning tööd ei tohi ohustada mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kaevetöid võib alustada vastavate lubade olemasolul. Ehitaja peab tagama, et töötajad oleksid instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt määrusele nr 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. 9 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 8. Käidujuhend Peale alajaamade, õhu- ja kaabelliini kasutuselevõttu tuleb teha seadmete ja liinitrassi ülevaatus pärast esimest ekspluatatsiooniaastat. Ülevaatus teha päevasel ajal kontrollides põhjalikult elektriseadmete kõiki elemente. Kontrollimisel pöörata erilist tähelepanu järgmistele elementidele:  õlipinna kontroll õliseisu näitajates ja õlilekkimise puudumine;  sulavkaitsmete vastavus ja korrasolekule;  nähtavate kontaktühenduste seisukorrale;  maandusseadmete ja seadmete maandatuse seisukorrale;  lukkude ja juurdesõiduteede korrasolekule;  liini trassile, mastide seisukorrale ja kaablite kinnitusele;  kaablite ja kaablimuhvide, isolaatorite ja liigpingepiirikute seisukorrale;  märkide, plakatite, hoiatuste ja pealkirjade olemasolule. Korraldada Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste käitu käidukava alusel, mis arvestab elektripaigaldise käitamiseks vajalikke tehnilisi, organisatsioonilisi, struktuurilisi ja funktsionaalseid iseärasusi. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrata selle kõrvaldamise viisi ja aeg. 10 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 9. Andmetabelid Põhimaterjalide spetsifikatsioon NIMETUS MARK/TÄHIS Kokku Mü Maakaabel, 1 kV AXPK 4x50 110 m Kaablikaitsetoru (plast) Ø 100 (750 N) 55 m Kaablikaitsetoru (plast) Ø 100( 1250 N) 40 Kaablikaitsetoru (plast) Ø 50 (450 N) 2 m Hoiatuslint “Elektrikaabel” (kollane kile 0,11x120 55 m Elektrilevi logoga) Sõrmikotsamuhv, termokahanev, 1kV plastkaablile 50 mm2 2 tk Liitumiskilp, 1-kohaline (sokliga pinnases) In=63A 2 kmpl Peakaitselüliti 3x16A 1 tk Arvesti PLC 1 tk Kerg-kruus kilbi põhja 0,2 m3 Liitumiskilbi number LK178425 1 kmpl Kaablikinnitusklamber 2 tk Maandus juhe Cu 25 Cu 25 10 m Maandusvardad SGA16 2 tk Sõrmus C12 2 tk Ehitusliiv m3 Spetsifikatsioonis toodud seadmed võib asendada teiste firmade toodanguga arvestades, et seadmete nimiparameetrid ja kaitseaste jääksid samaks ning vastaksid Elektrilevi OÜ nõuetele. Kaablid peavad vastama JV37 nõuetele. Enne hinnapakkumise tegemist tutvuda olukorraga kohapeal. 11 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 Põhiliste tööde mahud *Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljatöötatud eelarvestustabelile. 12 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 Kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused Katastriüksuse nr. Ja Kooskõlastamise tingimused ja Nr. nimi või organisatsiooni Omanik / volitatud isik kuupäev nimi. 1 Elektrilevi OÜ Steve Hiiop 2 AS TREV-2 GRUPP [email protected] 11243 Kiisa-Jaama tee Eesti Vabariik 3 (71814:002:0034) Maanteeamet 11240 Tõdva-Hageri tee Eesti Vabariik 4 (71814:001:0198) Maanteeamet 5 Sidetrass Telia AS MÄRKUS: Originaalkooskõlastused asuvad Empower AS projektide arhiivis 13 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 10. Lisad Nr. Nimetus 1 OÜ Elektrilevi projekteerimisülesanne nr. 347558 14 (14) Töö nr 149 Pargi tn elektriliitumise tööprojekt, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaa. LP9312 11. Joonised Joonise nimetus joonise nr. Asendiplaan (M 1:500, A3) 001 Elektriline skeem 002 Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel MA 2018-015 SISUKORD 1 Juhendi eesmärk ja kohaldamisala ...................................................................................... 2 2 Üldised põhimõtted ............................................................................................................. 2 3 Nõuded projekti koostamisele ............................................................................................. 6 4 Nõuded tehnovõrgu ehitustegevusele teemaal .................................................................... 7 Tabel 1 ................................................................................................................................. 8 Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. ....................................................................... 10 Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. .......................... 11 Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. .......................... 12 Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel .......................................... 13 Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides 14 1 1 JUHENDI EESMÄRK JA KOHALDAMISALA 1.1. Juhendi eesmärk on üldistatult välja tuua ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohased nõuded riigiteede (edaspidi tee) alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele (edaspidi teemaa) tehnovõrkude ja -rajatiste (edaspidi tehnovõrk) kavandamisel. Juhendis on välja toodud tee toimimisest, ohutusest ning konstruktsioonide ja rajatiste püsivuse tagamise vajadusest tingitud nõuded, samuti on välja toodud juhised, millega tuleb arvestada teemaale tehnovõrgu kavandamisel ning väljaehitamisel. 1.2. Juhendit kohaldatakse kõigile teemaale kavandatavatele tehnovõrkudele, sealhulgas elektri-, side-, gaasi-, keskkütte-, sademevee-, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning nende juurde kuuluvate rajatiste, konstruktsioonide ja seadmete paigaldamisel teemaale. Samuti kohaldatakse juhendit teemaale kavandatavatele maaparandusrajatistele. 1.3. Juhendis toodut tuleb järgida ka juhtudel, kui: 1.3.1. maa sisse paigaldatav tehnovõrk paigaldatakse teemaast väljapoole, kuid selle kaitsevöönd või selle paigaldamiseks kaevatav kaevik ulatub teemaale või mõjutab tee niiskusrežiimi või tee püsivust või toimimist muul viisil; 1.3.2. kavandatava õhuliini postid asuvad väljaspool teemaad, kuid liini kaitsevöönd ulatub teemaale või õhuliini postide või mastide kõrgus on suurem kui tee muldkeha ja õhuliini posti/masti vaheline kaugus; 1.3.3. teemaal on vaja teha olemasoleva tehnovõrguga seotud töid, sh avariitöid. 2 ÜLDISED PÕHIMÕTTED 2.1. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks. 2.2. Nii rööpse kui ka ristuva tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud kannab tehnovõrgu omanik. 2.3. Riigiteega rööpsed tehnovõrgud 2.3.1. Riigiteega rööpseid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadustest (tee laiendamine, kraavide rajamine, märkide, piirde ja tähispostide paigaldamine, tee korrashoid, tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Vaba teemaa olemasolu selgub projekteerimistööde käigus geoaluse valmimise järgselt, arvestades tehnovõrgu paiknemise tüüpseid lahendusi (vt Lisa 2) ja tee perspektiivse laiendamise vajadustega. 2.3.2. Piki teemaad tehnovõrgu projekteerimisel võib Maanteeamet nõuda tehnovõrgu teemaale kavandamise vajaduse põhjendamist, samuti projekti koostamise käigus alternatiivsete lahenduste kaalumist ning tehniliselt ning majanduslikult otstarbekaima lahenduse välja selgitamist. 2.3.3. Kui väljaspool teemaad tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus puudub, tuleb tehnovõrk planeerida võimalikul teemaa piiri lähedusse, tee konstruktsioonist (s.o. muldkeha, kraavid, teerajatised jne) võimalikult kaugele. Juhul kui teemaal juba paiknevad tehnovõrgud ja nende juures on vaba teemaa olemas, siis tuleb uus tehnovõrk kavandada olemasolevate suhtes vähima lubatud kujaga. 2.3.4. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Reeglina on tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee 2 mulde alla ohutule sügavusele (vt Tabel 1, kus on toodud minimaalsed nõuded). Erandjuhul võib tehnovõrku tee muldesse paigutada asulates, kus muid võimalusi ei ole. 2.3.5. Teega rööpseid tehnovõrke teekraavidesse (sh põhi, nõlvad) mitte planeerida. Teiste tehniliste võimaluste puudumisel kavandada kaablid kraavi põhja kinnisel meetodil vähemalt Tabelis 1 toodud sügavusele. Lahtisel meetodil kaabli paigaldamist võib kraavi põhja kavandada juhul, kui tegevusega ei ohustata tee ega kraavi nõlvade püsivust. Kaabli paigaldamise jälg tuleb tihendada, põhi ja nõlvad taastada vastavalt endisele olukorrale. 2.3.6. Tehnovõrgud tuleb kogu teemaa ulatuses rajada kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. Kaitsetoru tugevus peab võimaldama teemaal tehnovõrgu asukohas teehoiu teostamist. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1 toodud nõuetele. 2.3.7. Tehnovõrgu paigutuse tüüpsed lahendused rööpkulgemisel on toodud juhendi Lisas 2. Tüüpsetest lahendustest kõrvale kaldumisel ja muude probleemsete asukohtade või teelõikude puhul võib Maanteeamet vajadusel nõuda eeluuringu (sh täiendavad mõõdistused, geoloogilised uuringud, teerajatiste elementide ja nende kihtide väljaselgitamine [dreenkihid, geovõrgud, geotekstiilid, haljastusmatid jne], analüüs arendushuvi osas – kraavid, tähispostid, teepiirded, müratõkked, ulukitarad, JJT jne [rajamine tulevikus]) tegemist. 2.4. Teega ristuvad tehnovõrgud 2.4.1. Tee alt läbi viidavad tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil ning kogu teemaa ulatuses kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud teistsuguse lahenduse. 2.4.2. Kaitsetoru peab teekonstruktsioonide all olema piisavalt tugev teostamaks teehoidu tehnovõrgu asukohas. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1 toodud nõuetele. 2.4.3. Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonise näidis ning katete taastamise lahenduse näidised on toodud juhendi Lisas 3. 2.5. Kaevetööde teemaale kavandamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: 2.5.1. Tehnovõrgu kavandamist avatud meetodil (lahtise kaevena) võib lähemal kui 1 m teerajatistele kasutada vaid juhul kui projektis on välja toodud põhjendused, kaalutud alternatiivseid lahendusi ning puudub tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus. Lähemale kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest on lubatav tehnovõrku kavandada vaid kinnisel meetodil, vähemalt 1 m sügavusel truubi põhjast. 2.5.2. Puurimiskaevikud ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m.). 2.5.3. Teekonstruktsioone puudutavate kaevetööde puhul tuleb tehnovõrgu ehitusprojekti koosseisus koostada teekonstruktsioonide taastamise projekt (teeprojekt). Teeprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja Maanteeameti juhistest. 2.5.4. Avatud meetodil ristisuunalise lahtise ehituskaeviku ja selle taastamise projekteerimisel tuleb juhinduda Maanteeameti koduleheküljel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid) toodud põhitee truubi tüüpjoonistest. 2.5.5. Tee-elementide taastamiseks annab Maanteeamet nõuded objektipõhiselt EhS § 99 lg 3 alusel. 2.5.6. Teedeehituslike taastamistööde kavandamisel tuleb arvestada käesoleva juhendi p 4 toodud nõuetega. 3 2.5.7. Avatud meetodil kaablitrassi ehitamisel tuleb trassi teljest 1 m mõlemale poole (1+1 m) kavandada ettejäävate puude ja võsa raadamine, kändude juurimine ning raiejääkide utiliseerimine kooskõlas metsaseaduse ja muude õigusaktidega. Väljakaevatud kivid ei tohi jääda teemaale, vajadusel need utiliseerida. Raadamiseks vajaliku raieloa väljastab Riigimetsa Majandamise Keskus. 2.6. Sildade ja viaduktide konstruktsioonide külge ja nende alla, samuti truubi peale ja läbi truubi tehnovõrke ei rajata. Truubi peale on lubatav vaid side- või madalpingekaablite kavandamine juhul, kui muldkeha paksus truubi peal on vähemalt 1,5 m. 2.7. Truubi, silla või viadukti remondi või ümberehituse käigus toimub truubi peal ning silla või viadukti küljes oleva tehnovõrgu kaitsmine, ajutine ümbertõstmine ja/või teise kohta paigutamine tehnovõrgu omaniku kulul. Sellesisuline kohustus kajastatakse tehnovõrgu ja -rajatise isikliku kasutusõiguse lepingus. 2.8. Tehnovõrk ja selle rajatised tuleb projekteerida, kaitsta ja tähistada nii, et oleks välistatud nende kahjustumine tavapärasest suvisest ja talvisest teehooldest. Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest. 2.9. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, toed, tõmmitsad, kilbid, alajaamad, hüdrandid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealseid rajatisi võib teemaale kavandada üksnes põhjendatud juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi ja arvestatakse majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normide“ lisas „Maanteede projekteerimisnormides“ (edaspidi projekteerimisnormid) toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega. Postide, mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada projekteerimisnormide p 8.2 lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas. 2.10. Hüdrandid tuleb teehoiu nõuetekohaseks teostamiseks paigutada väljapoole teega külgnevat vaba ruumi, kuid mitte lähemale kui 5 m kaugusele teekatte servast. Hüdrandi paigutamisel tuleb arvestada selle hooldamiseks vajaliku teenindusalaga, sh hüdranti kasutava päästeauto ruumivajadusega. Juhised hüdrandi teenindusala vajaduse arvesse võtmiseks on toodud käesoleva juhendi Lisas 4. 2.11. Tee muldesse (kaasa arvatud kergliiklusteed ning jalgratta- ja jalgteede mulded) kaevusid mitte kavandada. Tee muldesse või selle alla kavandatud kaablite puhul tuleb projektis ette näha liitumiskaevud ja -lahendused selliselt, et liitumist saaks teha mullet lahti kaevamata. 2.12. Uute tehnovõrkude projekteerimine planeeritava teeobjekti konstruktsioonide alla on aktsepteeritav vaid erandjuhul Maanteeameti nõusolekul muude tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamate lahenduste puudumisel vastavalt Maanteeameti igakordsetele nõuetele. 2.13. Õhuliinide kavandamisel tuleb lähtuda projekteerimisnormidest ja Eesti standardist EVS- EN 50341-2-20. Sideõhuliinide puhul tuleb aluseks võtta Eesti standardis EVS-EN 50341-2-20 1 kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded. Muuhulgas tuleb järgida, et sõiduteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus tee pinnast juhtme suurima rippe puhul peab olema minimaalselt 7 m. 2.14. Tee või sellega külgneva ala valgustuse kavandamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori 22.12.2014 käskkirjaga kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisest“ ning elektriühenduste projekteerimisel käesolevas juhendis maakaableid ja õhuliine puudutavast osast. 2.15. Juhul kui torustikku ei ole võimalik kavandada käesolevale juhendile lisatud Tabelis 1 toodud sügavusele, siis tuleb projektis ette näha külmumisohuga torustiku soojustamine. 2.16. Tehnovõrgu avariide korral, millega kaasnevad tööd tee konstruktsioonides, toimub teekonstruktsiooni taastamine Maanteeameti poolt väljastatud nõuete kohaselt tehnovõrgu omaniku kulul omanikujärelevalve või Maanteeameti esindaja kontrolli all. 4 2.17. Käesolevas juhendis kirjeldatud nõuded on üldised. Vastavalt konkreetsele olukorrale võib Maanteeamet lisada täiendavaid nõudeid või tingimusi. 5 3 NÕUDED PROJEKTI KOOSTAMISELE 3.1. Tehnovõrgu teemaasse kavandamisel tuleb koostada projekt või selge, ruumiliselt määratletud tööde kirjeldus (lihtsamatel juhtudel juhul kui projekti nõuet õigusaktidest ei tulene), sh peab määratletud olema tehnovõrgu sügavus, kaevikute ulatus ja vahemaad tee konstruktsioonidest. Projektid ning tööde kirjeldused tuleb esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 3.2. Enne projekti koostamist tuleb vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 taotleda Maanteeametilt nõuded tehnovõrgu rajamiseks tee piirides. 3.3. Tehnovõrgu planeeritav asukoht esitatakse projekti kooskõlastuse taotlustes tee kilometraaži järgi min 10 m täpsusega. Kui pole võimalik kilometraaži määrata (liiklussõlmed, maantee trassi muutus), esitatakse taotluses tehnovõrgu asukoht Eesti Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. 3.4. Projekti geodeetiline alusplaan peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirja nr 102 “Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel”. (http://www.mnt.ee, rubriik „Ametist“, „Juhendid“ /Projekteerimisjuhendid) nõuetele. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel võib geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune. 3.5. Projekt peab arvestama geoloogiliste tingimustega tehnovõrgu paigaldamiseks. Vajadusel tuleb selle kindlakstegemiseks teostada geoloogilised uuringud ja/või analüüsida olevate pinnasekihtide külmakerkelisust. Uuringute piisava mahu eest vastutab tehnovõrgu paigaldamise taotleja. 3.6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, adraga paigaldus, adraga paigaldus nurga all, lahtine kaeve jne). 3.7. Projekti asendiplaanil peavad olema ära näidatud teemaa ja teekaitsevööndi piirid, kõigi riigitee kaitsevööndisse kavandatud tehnovõrkude ruumikujud (mh ka tõmmitsad ja maanduspaigaldised), nende kaugused iseloomulikes kohtades teekatte servast ja/või tee teljest ning teemaa piirist, ristumiste aadressid. Avatud kaevete, sh puurimiskaevikute puhul tuleb välja tuua kaevikute piirjooned ning nende kaugused teekatte servast. 3.8. Ristumiste kohta nii kinnisel kui ka avatud meetodil tuleb esitada eraldi mõõtkavalised lõikejoonised, näitamaks tehnovõrgu paiknemist tee muldkehas. Joonistele tuleb loetavalt kanda olemasoleva tee ja teekatte kontuur, olemasolevate ehitiste ja projekteeritava tehnovõrgu asukoht ja nende sügavused maapinnast ning teekattest, teemaa piirid, puurimiskaevikute asukohad ja kontuurid ning nende kaugused teekattest ja/või muldkeha alumisest nõlvajoonest, kaitsetoru paiknemine. Lõigete vertikaalne mõõtkava peab olema 1:50 või 1:25 ja horisontaalne vastavalt 1:100 või 1:50. 3.9. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa isikliku kasutusõiguse plaan. Nõuded isikliku kasutusõiguse plaanidele on välja toodud juhendi Lisas 6. 3.10. Olemasolevate tehnovõrkude või kasutusõiguse kasutamisel tuleb projektis välja tuua andmed reservtoru või õhuliini omaniku ja teemaal paiknemise seadusliku aluse kohta. 6 4 NÕUDED TEHNOVÕRGU EHITUSTEGEVUSELE TEEMAAL 4.1. Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda Maanteeameti avalikust teenuse „Tehnovõrgu või -rajatise ehitamine riigitee maaüksustele“ kirjeldusest, mis on leitav Maanteeameti kodulehelt, Maanteeameti poolt kooskõlastatud projektist, samuti projektile Maanteeameti poolt antud kooskõlastuses, riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest. 4.2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. 4.3. Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Maanteeametiga kooskõlastatud ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.4. Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik. 4.5. Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist. 4.6. Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonide taastamist nõudvate ning teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde tegemisel Maanteeametile tagama teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel. 4.7. Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde nõlvadel, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.8. Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.9. Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis – „Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele. 4.10. Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal) teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist. Koos teostusjoonistega esitada kaaskiri, kus on välja toodud kõrvalekalded projektist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad nõuded“. 4.11. Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile ja Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Maanteeamet ega Maanteeameti tellimusel tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Maanteeameti poolt määratud asukohas või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on toodud juhendi Lisas 5. 7 Tabel 1 elektrikaabel kuni 110 kV Elektirkaabel 110 kV+ Kanalisatsioonitorustik või sademevee torustik Maaparandussüsteemi Kaablikanalisatsioon, või kaugküttetorustik või gaasitorustik Tehnovõrk sidekaabel või Veetorustik Näitajad teemaale paigaldamisel Vähim sügavus riigi põhimaantee või 2,2 m 2,2 m 2,2 m 2,2 m x arendushuviga tee katte ja mulde all külmumispiir, Vähim sügavus tugi- või kuid mitte 1,5 m 1,5 m 1,8 x kõrvalmaantee katte ja mulde all vähem kui 1,5 m Kaitsetoru tee mulde all või ristumisel 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ teega või kraaviga teemaal 16 16 16 16 (survetugevus/rõngasjäikus) 16 kN/m² kN/m² kN/m² kN/m² kN/m² Kaitsetoru teemaal, v.a. mulde all ja 750 N/ 750 N/ 750 N/ 750 N/ 750 N/ ristumisel teega või kraaviga 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² (survetugevus/rõngasjäikus) külmumispiir, Vähim sügavus teemaal, mulde ei ole kuid mitte 1,2 m** 1,8 m x nõlvast kuni 1 m kaugusel lubatud vähem kui 1,2 m külmumispiir, Vähim sügavus teemaal, mulde kuid mitte nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi 1,0 m** 1,0 m 1,8 m x vähem kui põhjas 1,0 m külmumispiir, Vähim sügavus teemaal ristumisel kuid mitte kraaviga, kraavi või muu 1,0 m 1,0 m 1,8 m x vähem kui vooluveekogu ning truubi põhjast 1,0 m Vähim kaugus teemaal paiknevast 2,0 m 3,0 m 2,0 m 2,0 m x truubist ja truubi otsast Vähim kaugus silla, tunneli või 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x viadukti konstruktsioonidest Avatud kaeviku vähim kaugus teemaal paikneva kraavi 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x välisnõlvast*** Avatud kaeviku vähim kaugus tee 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x nõlva alumisest joonest*** Avatud kaeviku vähim kaugus teekattest mulde nõlva 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x puudumisel*** Vähim sügavus liiklusmärgi posti, torupiirde posti või ulukitara posti 2,0 m 2,0 m 2,0 m 2,0 m x juures Vähim kaugus liiklusmärgi, torupiirde või ulukitara postist teemaal juhul kui 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x sügavuse nõue ei ole täidetud 8 Vähim sügavus valgustimasti, märgikonsooli jms vundamendi 2,5 m 2,5 m 2,5 m 2,5 m x asukohas või teepiirde all (kinnise meetodi puhul) Vähim kaugus valgustimastist, märgikonsoolist, teepiirdest jms teemaal juhul kui sügavuse nõue ei 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m x ole täidetud (lahtine kaeve/ kinnise meetod)* * adraga paigaldamist loetakse siin kinnise meetodi alla. ** Tänavavalgustuse kaablite paigaldamisel võib põhjendatud juhtudel kasutada sügavust 0,7 m, sidekaablitel adraga paigaldusel 0,9 m. *** Nõude täitmisel tuleb arvestada ka tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku [sh puurkaeviku] sügavus, varisemisnurk 1:1) x tuleb lahendada projektis igakordselt koostöös Maanteeametiga 9 Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. teemaa piir (3) teemaa piir (2) teemaa piir (1) teekraav (1) kate katend alused mulle piiririba (2) (2) Joonis 1 aktsepteeritud tehnovõrgu asukohad Joonis 2 Näited konfliktiohuga asukohtadest. 10 Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. Katete taastamise lahenduse näidisjoonised 11 Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. Eeldatav 50 km/h 70 km/h 90 km/h liiklussagedus 0-50 = VI klass Peatumine riigitee Peatumine riigitee Peatumine riigitee peenral* peenral* peenral* 50- 500 = V klass Peatumine riigitee Peatumine riigitee Ümberpööramist peenral* peenral* võimaldav tasku või mahasõit 500-3000 = IV klass Peatumine riigitee AKÖL< 1500 teepeenral. Ümberpööramist peenral* Ümberpööramist võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku või mahasõit 3000-6000 = III Ümberpööramist Ümberpööramist Ümberpööramist klass võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku või mahasõit 6000 - edasi Ümberpööramist Ümberpööramist Ümberpööramist võimaldav plats/tasku võimaldav plats võimaldav plats *Kui riigitee on nii kitsas, et kaks päästeautot (laius 2,5 m) ei mahu üksteisest mööduma, ei saa rakendada peatumine peenral lahendust, sel juhul tuleb rajada plats, tasku või mahasõit Selgitused tabelile: 1) Peatumine riigitee peenral = liiklustakistus. On vaja tagada vaba läbipääs peatuva päästeauto korral > 3,5 meetrit 2) Mahasõit – päästeautod on riigiteelt ära, ei tekita liiklustakistust, kuid mahasõidule manööverdamine toimub riigiteel. 3) Plats/tasku - ümberpööramine ning manööverdamine toimuvad väljaspool riigiteed 4) Tasku all on mõeldud eelkõige suletud taskut, Täiendavad juhised: - Arvestada tuleb, et olenemata riigitee laiusest vajab päästeauto ümberpööramiseks ristmikku, mahasõitu, teelaiendit vms. - Veevõtukoha asukohavalikul peab arvestama, et peatumisnähtavus oleks tagatud. - Mahasõidu, platsi kandevõimeks tuleb arvestada vähemalt 25 t (EVS 812:6:2012). 12 Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel Elektirkaabel 110 kV+ või elektrikaabel kuni 110 kV Kanalisatsioonitorustik või sademevee torustik Maaparandussüsteemi Kaablikanalisatsioon, või kaugküttetorustik sidekaabel või Tehnovõrk gaasitorustik Veetorustik Lubatud hälbed projektist teemaale paigaldamisel Sügavus tee maaüksusel* 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm Horisontaalne paiknemine lõikumisel 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm teega Kaugus tee konstruktsioonidest või 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm muudest tee-elementidest või -rajatistest * Projektsest sügavusest võib tehnovõrku sügavamale paigaldada kui see ei ole projektis välistatud, sellega ei ohustata teisi tehnovõrke, teekonstruktsioone ega -rajatisi. 13 Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides 1. Üldist: 1.1.Juhul kui kolmandad isikud kavandavad tehnovõrkude rajamist riigiteede alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele, tuleb sõlmida IKÕ leping, mille sisuks on õigustatud isikule õiguse andmine nimetatud kinnisasja osale tehnovõrgu või - rajatise (edaspidi Ehitis) ehitamiseks, korrashoiuks ja/või omamiseks. 1.2.Tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud kannab tehnovõrgu omanik. 1.3.IKÕ seadmiseks tuleb koostada tehnovõrgu projektis sisalduva joonisena isikliku kasutusõiguse plaan (edaspidi IKÕ plaan). Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan on aluseks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule*. 1.4.Lepingust tulenevalt on riigitee aluse maa omanikul õigus kontrollida õigustatud isiku tegevust lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja nõuda õigustatud isikult kohustuse täitmist viisil, mis ei takista omanikul riigitee teehoiu teostamist ja omanikul on kohustus hoiduda tegevustest, mis takistaks õigustatud isikul kasutusõiguse alal teehoiu teostamist. 1.5.Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest. 1.6.Lepingu lõpetamiseks tuleb teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6) kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud isikliku kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 1.7.Õiguse andmine kinnisaja osale võib olla tähtajaline. 2. Üldised nõuded IKÕ plaani vormistamiseks : 2.1.IKÕ plaan(id) koostatakse sarnaselt projekti asendiplaani joonisele .dwg või .dgn formaadis ja nimetatakse kirjanurgas „Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan“. 2.2.IKÕ plaani jooniselt tuleb eemaldada asjasse mittepuutuv info (näiteks kaevise ulatus, kaevude kõrgusandmed, toru läbimõõdud jne). 2.3.IKÕ plaani kirjanurk peab sisaldama projekti või tööde kirjelduse üldinfot, muuhulgas: Ehitise projekti nimetus ja aadress (vald, küla), koostaja nimi ja töö nr. 2.4.IKÕ plaani mõõtkava on 1:250 või 1:500 (erandlik 1:1000), mille väljatrükk vormistada paberkandjale A4 või A3 formaadis (viimase kasutamisel tuleb joonisel teha märge „A3“). 2.5.Mitme joonise korral tuleb joonised nummerdada (number 1;2;3 jne.). 2.6.IKÕ plaan peab sisaldama plaanile ulatuvate kinnisasjade ja maaüksuste piire ning katastritunnuseid. Riigitee katastriüksuse piirid ja tunnused peavad olema selgelt eristatavad, piiride kattuvuse korral tuua riigitee piirid pealmiseks kihiks. 2.7.IKÕ plaanil määrata isikliku kasutusõiguse ala(d): 2.7.1. lõigu aadress riigitee suhtes (lõik km-s kümnendkoha täpsusega (nt km 21,76) või kilometraaži puudumisel muu sobiv kirjeldus); 2.7.2. pindala suurus (ruutmeetrites 1 m2 täpsusega); 2.7.3. ala tähistus leppemärgiga (näiteks viirutus vmt); 2.7.4. mitme ala korral tähistada iga ala eraldi positsiooniga ja andmed esitada joonisel paikevas tabelis vt punkt 2.10.2.). 14 2.8.Kui projekt sisaldab mitme eri omaniku omandisse jääva tehnorajatise rajamist, võib erinevatele tehnorajatistele kavandatud kasutusõigust kujutada ühel IKÕ plaanil tingimusel, et alad on tähistatud selgelt eristatavate tingmärkide ja selgitustega. Juhul kui kasutusõigused kattuvad, on otstarbekas teha iga tehnorajatise jaoks eraldi joonis. 2.9.Kui projekti alal on juba varasemalt sõlmitud IKÕ sama omaniku kasuks, võib IKÕ vormistada oleva kasutusõiguse muutmisena ning siis tuleb IKÕ plaanil kajastada olemasoleva IKÕ muutmise lahendus. 2.10. IKÕ plaanil koondada leppemärgid ja ülevaatlik tabel ala või alade loeteluga alljärgnevalt: 2.10.1. Leppemärgid - katastriüksuse piirid; - IKÕ seadmise ala riigitee alusele maaüksusele Ehitise rajamiseks; - IKÕ seadmise ala Ehitisega seotud tehnorajatise rajamiseks; - muud asjakohased projektlahenduse tingmärgid. 2.10.2. Tabel: - järjekorra number tabelis; - IKÕ ala positsiooni number (pos), millega on tähistatud plaanil; - riigi omandis oleva kinnistu registriosa number; - katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve; - asukoht riigitee suhtes (lõigu algus ja lõpp km); - ala pindala ruutmeetrites. Tabeli näidis: Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht Ala pindala Pos nr registriosa ja sihtotstarve; riigitee (nr ja ruutmeetrites (plaanil) number nimi) suhtes m2 (lõigu algus ja lõpp km); 1. Pos 1 29501:010:0146; 17 Keila- 200 m2 17 Keila-Haapsalu tee Haapsalu km transpordimaa 12,11-12,36 2.11. Ehitise asukoht riigitee suhtes peab sisaldama riigitee numbrit, nime, projektiga käsitletud Ehitisega seotud lõiku (km algus ja lõpp, kümnendkoha täpsusega). Riigitee kilometraaž on leitav Maa-ameti geoportaalilt Maanteeameti kaardirakendusest): http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU75&user_id=at&bbox=627130.418 015663,6588980.66255706,629674.953390716,6590487.13864885&setlegend=F UU75_KMP=1,UUKAT2_75=1&LANG=1 2.12. Suuremahulise objekti korral on otstarbekas lisada IKÕ aladest asukohaskeem (mõõtkavata) koos ülevaatliku koondtabeliga. 2.13. IKÕ plaan kuulub projekti koosseisu. IKÕ plaan esitada projekti kooskõlastuse eelselt pdf formaadis. 3. Üldised põhimõtted IKÕ alade moodustamiseks (vt allpool näited): 3.1.IKÕ ala ulatuseks riigitee maaüksustel määratakse reeglina ala Ehitise horisontaalprojektsiooni välispinnast 1 m ulatuses. Juhul kui ehitise ruumikujust tulenevalt jääks sellise põhimõtte alusel koostatud kasutusala väga keerulise kujuga, on otstarbekas kasutusala lihtsustada. Selleks lähtuda põhimõttest, et ala oleks võimalikult kompaktne. Tehnovõrgu otstes, nurkades jne on otstarbekas kasutusala näidata raadiuse asemel nurgapunktina. 3.2.Kui Ehitis paikneb kinnistu piirile lähemal kui 1 m, siis ulatub IKÕ ala kuni kinnistu piirini. 15 Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13 mai 2008.a käskkirjaga nr. 102 2008-9 MAANTEEAMET Tallinn 2008 Sisukord 1. ÜLDINE .........................................................................................................................3 1.1 Reguleerimisala .............................................................................................................3 1.2 Muud põhimõtted...........................................................................................................3 2. TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISTELE UURIMISTÖÖDELE 3 2.1 Liikluskorraldus ja ohutus .............................................................................................3 2.2 Nõuded töid teostavale firmale. .....................................................................................3 2.3 Tellijapoolne lähteülesanne ...........................................................................................3 2.4 Täpsusnõuded ................................................................................................................4 2.4.1 Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule..........................................................4 2.4.2 Situatsiooni mõõdistamisele esitatavad täpsusnõuded .......................................4 2.5 Situatsiooni mõõdistamise ja esitamise erinõuded mõõtkavades 1:500 – 1:1000 .........4 2.5.1 Ristprofiilide ja mahasõitude mõõdistamine ......................................................4 2.5.2 Äärekivide mõõdistamine ja kujutamine.............................................................5 2.5.3 Viaduktide ja sildade mõõdistamine ja kujutamine ............................................5 2.5.4 Katendite mõõdistamine ja kujutamine...............................................................6 2.5.5 Raudtee mõõdistamine ja kujutamine .................................................................7 2.5.6 Vee-elemendid.....................................................................................................7 2.5.7 Liiklusmärgid ......................................................................................................8 2.5.8 Katastriüksuste kujutamine maa-ala plaanidel ..................................................8 2.6 Nõuded digitaalsele joonisele ........................................................................................9 2.6.1 Digitaalses joonises kasutatavad elemendid ......................................................9 2.6.2 Maastikumudeli koostamiseks vajalike andmete esitamine ................................9 2 1. Üldine Mõõdistused tuleb teostada vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määrusele nr 70 “Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord”. 1.1 Reguleerimisala Käesolevad nõuded on mõeldud kasutamiseks liiklusrajatiste projekteerimiseks (teeprojekti koostamisel) vajalikel topo-geodeetilistel uurimistöödel. 1.2 Muud põhimõtted Topo-geodeetilised uurimistööd mõõtkavades 1:500 – 1:1000 on mõeldud maanteede ja nen- dega seotud ehitiste projektide koostamiseks. Topo-geodeetilised uurimistööd mõõtkavades 1:2000 – 1:5000 on ette nähtud uue tee trassi- valikuks ja/või eelprojekti koostamiseks. Mõõtkava 1:5000 käsitletakse 1:2000 erijuhuna ning lähtutakse „Ehitusgeodeetiliste uurimis- tööde tegemise korras” mõõtkavale 1:2000 esitatud nõuetest. Maa-ala plaan mõõtkavas 1:2000 – 1:5000 ei ole aluseks maantee põhi- või tööprojekti koostamisele ning mahtude määramisele. 2. Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele 2.1 Liikluskorraldus ja ohutus Liikluskorraldus välitöödel peab vastama kehtivatele nõuetele “Liikluskorralduse nõuded tee- töödel”. 2.2 Nõuded töid teostavale firmale. Mõõdistamistöid teostav firma peab olema kantud MKM majandustegevuse registrisse (MTR) ja omama registreeringut ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegevusalal. Mõõdistamistööde eest vastutaval spetsialistil peab olema vähemalt 3-aastane topo- geodeetiliste uurimistööde kogemus. 2.3 Tellijapoolne lähteülesanne Topo-godeetiliste uurimistööde tellija (maanteeamet, projekteerija jne) lähteülesandega mää- ratletakse teostatava töö otstarve (trassi valik, eelprojekt, tehniline projekt, freesprojekt, silla projekt jne), mõõdistatava ala ulatus, töö ja koostatavate jooniste väljatrüki mõõtkava(d), esi- tatava digitaalse joonise failiformaat, 3D-maapinnamudeli formaat, erinõuete vajadus (tee telg, piirinaabrite andmed, piiriprotokollist lähtuv piir, jms). Juhul, kui tellijapoolse lähteülesandega ei ole määratud mõõdistusala, kasutatakse mõõdis- tusala laiust 50 m tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20m tee teljest. 3 2.4 Täpsusnõuded 2.4.1 Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule Nivelleerimiskäikude ja suletud polügoonide lubatav sulgemisviga arvutatakse valemiga: f h lub = ±30 L (mm), Kus L on käigu pikkus kilomeetrites. Maastikul, kus nivelleerimiskäigu punktide arv 1 km käigu kohta on üle 25, arvutatakse luba- tav sulgemisviga valemiga: f h lub = ±8 n (mm), Kus n on käigupunktide (statiivide) arv käigus (polügoonis). 2.4.2 Situatsiooni mõõdistamisele esitatavad täpsusnõuded Frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel uurimistöödel ei tohi püsikatendi mõõ- distuspunkti kõrguslik viga lähima mõõdistamisvõrgu punkti suhtes ületada ±2 cm. Frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel uurimistöödel ei tohi katendi mõõ- distamisel kasutada reaalaja GPS tehnoloogiat, juhul kui kasutajast mitte sõltuvate kõrguslike vigade tekkimine ei ole välditav. 2.5 Situatsiooni mõõdistamise ja esitamise erinõuded mõõtkava- des 1:500 – 1:1000 2.5.1 Ristprofiilide ja mahasõitude mõõdistamine Tee ristprofiilid mõõdistatakse nii, et need iseloomustaksid tee geomeetriat. Maksimaalseks ristprofiilide mõõdistamise sammuks on üldjuhul 25 m, freesprojektidel vastavalt telli- ja/projekteerija lähteülesandele, kuid mitte üle 12,5m. Ristprofiili katendi punktide mõõdistamisel ei tohi vaatekiire pikkus ületada 150 m. Ühest mõõdistamispunktist järgmisse üleminekul alustatakse mõõdistamist eelmisest mõõ- distamispunktist mõõdetud viimaste punktide kordamisega (vähemalt 2 tähistatud punkti ka- tendil). 4 Joonis 2-1. Ristprofiilis mõõdistatavad punktid. 2.5.2 Äärekivide mõõdistamine ja kujutamine Äärekividel mõõdistatakse ja kantakse plaanile mõlemad servad. Äärekivide juures mõõdistatakse ja esitatakse katete vm tasapindade absoluutkõrgused. Juhul kui äärekivi on katete tasapinnast kõrgemal, siis mõõdistatakse ja kantakse plaanile ka äärekivi absoluutkõrgus, viimase baaspunkt peab asuma äärekivi kujutavate joonte vahel, vt Joonis 2-2. Joonis 2-2. Äärekivi juures mõõdistatavad punktid. 2.5.3 Viaduktide ja sildade mõõdistamine ja kujutamine Sildade ja viaduktide geodeetiliste uurimistööde programm määratakse kindlaks tellijapool- ses lähteülesandes. Igal juhul mõõdistatakse ja kantakse topograafilisele maa-ala plaanile järgnevad elemendid: 1) silla gabariidid; 2) vuugid (tee profiil); 3) äärekivid, betoonrinnatised ja põrkepiirded; 5 4) sillasambad; 5) silla katendi ristprofiilid; 6) tala alumised kõrgused kaldasamba juures. Sildade ja viaduktide alla jäävaid joonobjekte ei katkestata. 2.5.4 Katendite mõõdistamine ja kujutamine Katend mõõdistatakse ja kujutatakse maa-ala plaanil selle tegeliku serva järgi. Katendi põhikontuuri sees olevaid eritüübilisi katendeid kujutatakse alates 20 mm2 pindalast plaanil. Eritüübiliste katenditega teede ristumisel kujutatakse läbiv katend ühe elemendina (joont ei katkestata), vt Joonis 2-3. Joonis 2-3. Eritüübiliste katenditega teede ristumine. Samatüübiliste katenditega teede ristumisel katendi serv katkestatakse, ristuvad teed kujuta- takse digitaalses joonises eraldi elementidena, sh ka juhtumil, kus peateega sama tüüpi ka- tend on kõrvalteel ainult mahapöörde pikkuses. Vt Joonis 2-4. K 6 K Joonis 2-4. Samatüübilise katendiga teede ristumine. Püsi- või kergkatendi piiril siirdekatendiga kasutatakse joonetüüpi “ASFBET”. 2.5.5 Raudtee mõõdistamine ja kujutamine Mõõdistamisalale jääval raudteel tuleb mõõta kõik raudtee elemendid (raudtee, märgid raud- teel, semaforid ja raudtee juurde kuuluvad elektriseadmed). Tellijapoolsel erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile pöörangut iseloomustavad jm ele- mendid (isoleerlukud, sulgrööpa algus ja riströöpa kand), joonis 4-5. Joonis 2-5. Raudtee pöörangut iseloomustavad punktid. 2.5.6 Vee-elemendid Kõikidel mõõdistamisalasse jäävatel kraavidel mõõdistatakse nõlvad ja põhi (Joonis 2-1. Ristprofiilis mõõdistatavad punktid.), vee olemasolul näidatakse plaanil ka voolusuund. Tee projekteerimisel ei iseloomusta kraavi selle keskmine sügavus, vaid kraavipõhja kõrgused. Plaanile kantud truupide juurde kirjutatakse teekatendi kõrgus tee teljel (või maapinna kõrgus truubi keskel), sissevoolukõrgus, väljavoolukõrgus, toru läbimõõt (mm) ja materjal ning truubi kõrval kujutatakse voolusuund (sümbolelement „SUUND” kihil „TRUUP (37)”, vt Joonis 2-6. Viitjoon kinnitatakse torude väljumiskohta. 7 → → Joonis 2-6. Truubi kujutamine maa-ala plaanil. 2.5.7 Liiklusmärgid Mõõdistatakse ja maa-ala plaanile kantakse kõik olemasolevad liiklusmärgipostid. Tellijapoolsel erinõudmisel (p.o. sel juhul lähteülesandes mainitud) esitatakse olemasolevate liiklusmärkide kataloog. Sel juhul liiklusmärgid plaanil nummerdatakse. Tabel 2-1. Liiklusmärkide tabeli näidis Nr Liiklusmärk1 Märkus 1 111. Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht. 2 2.5.8 Katastriüksuste kujutamine maa-ala plaanidel Mõõtkavades 1:2000 – 1:5000 kantakse plaanile katastris olevad piirid ja katastriüksuse tun- nused. Mõõtkavades 1:500 – 1:1000 teostatavate uurimistööde käigus mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik looduses leitud piiripunktid (kiht PIIRIMLEITUD). Lisaks leitud piirimärkidele kantakse maa-ala plaanile katastri järgsed piirid ja katastritunnused ning katastriüksuste ni- med (kiht PIIR). Erinõudmisel kantakse maa-ala plaanile piiriprotokollijärgsed piirid. Tellijapoolsel erinõudmisel koostatakse piirinaabrite tabel. Tabelisse kantakse: 1) haldusüksuse nimi; 2) katastriüksuse tunnus; 3) katastriüksuse nimi; Tabel 2-2. Piirinaabrite tabeli näidis Nr Haldusüksus Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tun- nus 1 Märjamaa vald Paali 00000:000:0000 2.5.9 Elektriõhuliinide mõõdistamine ja kujutamine Mõõdistatava teega ristuvatel õhuliinidel mõõdistatakse madalaimad ripped tee kohal, plaani- le lisatakse õhuliiniga samas kihis ripete kõrgusmärgid. Elektriõhuliinide juurde kirjutatakse ka liini pinge (0,4 kV, 30 kV jne). 1 Liikluseeskirja lisa 2 järgne märgi number ja nimetus. 8 2.6 Nõuded digitaalsele joonisele Digitaalse joonise failiformaat määratakse kindlaks tellijapoolses lähteülesandes. Maantee- ametile tuleb esitada digitaalne joonis mitte uuemas kui eelviimases ja mitte vanemas kui 14 versiooni AutoCAD’i DWG-formaadis, kasutades CAD kihijaotust. Digitaalses joonises võib kasutada ainult kehtivas „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemi- se korras” toodud kihijaotust, sümbolelementide ning joonetüüpide nimetusi. Tellijale üleantavast digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid, sümbolelemendid, joone- ning tekstistiilid. 2.6.1 Digitaalses joonises kasutatavad elemendid Eri graafikatarkvarade vahelise konverteerimise lihtsustamiseks võib joonises kasutada ainult tabelis (vt Tabel 2-3) esitatud graafilisi elemente. Tabel 2-3. Joonises kasutatavad elemendid. Nr Element AutoCAD Microstation 1 Joon Line Line elements (Type 3) 2 Liitjoon Polyline/Lwpolyline Linestring (Type 4) ja Complex Chains (Type 12) 3 Sümbolelement Insert Cell Headers (Type 2) 4 Tekst Text Text Elements (Type 17) 5 Ellips Ellipse Ellips Elements (Type 15) 6 Ring Circle Ellips Elements (Type 15) 7 Punkt Point Line Elements (Type 3) (nullpikkusega joon) Mõõtkavaliste objektide kontuurid kujutatakse liitjoontena (Polyline/Lwpolyline ehk Linestring/Complex Chains), abijooned joontena (Line ehk Line elements). 2.6.2 Mõõtkavas 1:5000 kasutatavad elementide suurused ja skaalafak- torid Mõõtkavas 1:5000 kasutatakse sümbolelementidel, joonelementidel ja tekstidel skaalafaktorit 4,0. 2.6.3 Maastikumudeli koostamiseks vajalike andmete esitamine Enamasti vajab teeprojekt lisaks maa-ala plaanile ka 3D (kolmemõõtmelist) maapinna mude- lit. Maastikumudeli koostamiseks esitatakse digitaalses joonises järgnevad andmed: 1) kihil “MOOTKORG” olevad kõrgused teksti kujul (kümnendkoha eraldajaks on “PUNKT”); 2) kihil “MAAMUDEL” olevad 3D punktid; 3) mõõdistatud ala piir (mudeli välispiir); 4) maastikumudelis murdejooni põhjustavad objektid vt. Tabel 2-4; 5) reljeefi murdejooned kihil “MAAMUDEL” juhul, kui need ei kujuta situatsioonilisi joonobjekte. 9 Lisaks joonises olevatele andmetele esitatakse töö väljastamisel digitaalsele andmekandjal kihil “MOOTKORG” olevate kõrguste või kihil “MAAMUDEL” olevate 3D punktide alusel saadud tekstifail kujul: 1 6568023.052 546144.396 1.300 (“Punkti järjekorra number” tühik “X-koordnaat” tühik “Y-koordinaat” tühik “Z- koordinaat”). Kui plaani koostamisel on loodud digitaalne maastikumudel ja kasutatud programm võimal- dab loodud mudelit eksportida “Land-XML” formaati, siis lisatakse loodud mudel “Land- XML” formaadis digitaalsele andmekandjale. Maapinna mudeli esitusviisi (formaadi) võib topo-geodeetilise uurimistöö tegijale lähteüles- andega ette anda ka projekteerija vastavalt tema kasutatavale tarkvarale. Tabel 2-4. Maastikumudelis murdejooni põhjustavad objektid. Objekt Kiht Joonetüüp 1 Hoone väliskontuur HOONE HOONEKP 2 Ehitatava hoone ja vare väliskontuur HOONE HOONEKK 3 Sild RAJATIS SILD 4 Maapealse rajatise väliskontuur RAJATIS RAJATISP 5 Ümberpööramisseade raudteel RDT RDTYMBER 6 Üle 4 m2 kivi RELJEEF KIVI 7 Aiavundament AED AIAVUND 8 Tugimüür AED JARSAK 9 Betoon- ja kivimüür AED MYYR 10 Järsak RELJEEF JARSAK 11 Võrkaed AED VO_AED 12 Puitaed, puittara AED LA_AED 13 Traataed AED TR_AED 14 Kuni 1 m kõrgune metallaed, põrkepiire AED RA_AED 15 Üle 1 m kõrgune metallaed AED RAKAED 16 Äärekivi TEE AAREKIVI 17 Asfalt- ja betoonkatte serv TEE ASFBET 18 Kruusa- ja killustikkatte serv TEE KRUUSKILL 19 Ballastprismaga raudtee lõpp RDT BALLPRISMA 20 Veepiir VEEKOGU VEEPIIR 21 Pinnastee TEE PINNASTEE 22 Nõlva, valli ülemine serv RELJEEF NOLVAPEAL 23 Nõlva, valli alumine serv RELJEEF NOLVAALL 24 Kraaviperv VEEKOGU KRAAV 25 Teerada TEE TEERADA 10 Tööohutus ehitusplatsil 1 Autor: Indrek Avi Toimetaja: Evelin Kivimaa Keeletoimetaja: Marilin Look Kujundaja: Janar Siniväli, Puffet Invest OÜ Fotod: Harri Alaru, Indrek Avi, Tarmo Nakkurt, 123rf.com Ristsõna: ristsõnaajakiri Ristik (Ajakirjade Kirjastus) Trükk: Puffet Invest OÜ © Tööinspektsioon, 2014 ISBN 978-9949-9591-1-2 (trükis) ISBN 978-9949-9591-2-9 (epub) ISBN 978-9949-9591-3-6 (pdf) 2 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ehitusega seotud isikud 4 Ühine ehitusplats 6 Ehitustööde organiseerimise kava ja tööohutuse plaan 6 Ehitustööde organiseerimise kava 7 Tööohutuse plaan 10 Töötajate teavitamine, juhendamine ja väljaõpe 12 Olmeruumid 14 Esmaabi 14 Ehitusplatsi kontrollimine 15 Registreeritava masina kontroll 17 Kõrgusest kukkumise oht 17 Kaitsepiirded ja ohutusvõrgud 18 Töötamine katusel 20 Katusest läbikukkumise oht 20 Tellingud 23 Töötamine korv- ja käärtõstukiga 25 Redelid 26 Tööd kaevandis 27 Kaevandiseinte varisemisest tulenev oht 28 Pinnasetüübi ja kaevandiseinte kallete määramine 31 Kaevandiseinte toestamine 32 Inimeste ja sõidukite kaevandisse kukkumise oht 33 Maa-aluste kaablitega seotud oht 34 Kaevus või kollektoris töötamine 36 Lammutustööd 38 Metallist või betoonist toestikud, raketised ja rasked valmisdetailid 38 Isikukaitsevahendid 40 Kukkumiskaitse- ja kinnitustoerihma süsteemid 42 Kaitsekiiver 42 Märguriietus 43 Kaitsejalanõud 43 Hingamiskaitsevahendid kõrge riskitasemega alal 44 Liikumisteed ja valgustus 46 Kasutatud kirjandus 47 Lisa. Pane pea tööle! Sissejuhatus Mida rohkem ohutusnõudeid eiratakse, seda tõenäolisemalt tööõnnetusi juhtub. Ehitus on Eestis tegevusala, kus juhtub kõige rohkem surmaga lõppenud tööõnne- tusi. Näiteid: elektri- ja sidevõrkude ehitusel sai töötaja surmava elektrilöögi. Kanalisat- sioonitrassi rajamisel toimus kraavi külgsei- na pinnase varing ning töötaja jäi selle alla. Mobiilsidemasti detaili monteerimisel puru- nesid kinnitusklambrid tõsteseadmel, mis seejärel tabas mastis olevat töötajat, kes sai eluohtlikke vigastusi ja suri. Sarnane loetelu on kahjuks pikk: 2000.– 2013. aastal hukkus Eestis ehitustöödel 68 ehitajat. Tööõnnetused juhtuvad peamiselt meestöötajatega, mida seletab asjaolu, et ehitus- valdkonnas on naistöötajate osakaal üsna väike. Um- bes kolm protsenti tööõnnetusse sattunutest on naised. Viimastel aastatel on suurenenud 25–34aastaste tööõnne- tusse sattunute osakaal, mis küünib kolmandikuni kõigist ehitaja- tega toimunud tööõnnetustest. Surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtub enim üle 45aastaste inimestega. Tööinspektsiooni järelevalve käigus on ehitusplatsidel muu hulgas leitud puudusi tellin- gute ja redelite kasutamisel, avade piirestamisel ning isikukaitsevahendite ja tõstesead- mete kasutamisel. Sageli püütakse – olgu siis teadlikult või eneselegi teadvustamata – tööde valmimist ohtlike töövõtetega kiirendada. Töötamine varisemisohtlikes kaevandites; töötamine re- delil olukorras, kus ohutum on kasutada töölava või tellingut; töötamine tõsteseadmega, mille ohualad on piirestamata – need on vaid mõned näited. Brošüüris juhib Tööinspektsioon tähelepanu ehitustöödele, kus ohutuse tagamiseks ja tööõnnetuse vältimiseks peab tarvitusele võtma abinõusid, mida nõuavad õigusaktid ning mis vastavad üldlevinud heale tavale. Riskikäitumine ja oletus, et „minuga tööõnne- tusi ei juhtu” võiks jääda minevikku. Iga töötaja peaks enne tööle minekut kodust lahkudes andma oma perele mõttes luba- duse: täna töötan ohutult ja saabun peagi tervena tagasi! 2 Ehitusega seotud isikud Kõik ehitusega seotud pooled, sh ehitise või valmiva ehitise omanik (edaspidi tellija), pro- jekteerija, ehitusettevõtja, tööandja ja füüsilisest isikust ettevõtja, peavad koos ja igaüks eraldi tagama, et tööga ei kaasneks ohtu töötajatele ega teistele töö mõjualas olevatele isikutele. Projekteerija peab teadma ehitusplatsi spetsiifilisi ohtusid ja neid arvestades ka projek- teerimist juhtima. Eelkõige toimub see siis, kui tellija sõlmib vastavasisulise lepingu. Tellija peab enne ehitustegevuse alustamist viima end kurssi kohustustega, mis tulene- vad eelkõige ehitusseadusest. Paljusid neist võib vastavat lepingut sõlmides edasi anda täitmiseks omanikujärelevalve tegijale. Ehitustööde juhtimiseks ja korraldamiseks määra- takse tihti ehitusettevõtja. Ehitustööde tegemise ajal vastutavad tellija ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Selleks peab tellija korraldama ehitamise üle pideva järelevalve. Nõuete täitmiseks ei ole tellijal endal üldjuhul pädevust, mistõttu on ta kohustatud määrama enne ehitamise alustamist isiku, kellel on omanikujärelevalve tegemise õigus. Kusjuures selleks isikuks ei või olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik, välja arva- tud mõningatel juhtudel, mis on loetletud ehitusseaduse § 30 lõikes 4. Omanikujärelevalve tegija on kohustatud teavitama teostatavate ehitustööde, ehitatava ehitise või ehitusplatsi ohtlikkusest viivitamatult tellijat ja ehitusettevõtjat. Lepingu sõlmimine ehitustöödeks kompetentse ettevõtjaga sõltub enamasti töö tellijast, olgu selleks siis ehitise omanik või alltöövõtjatega lepinguid sõlmiv peatöövõtja. Ehitus- seaduse järgi on omanik kohustatud tagama ehitamise isiku poolt, kellel on vastav päde- vus ja õigus. Ehitusalal tegutsemise eelduseks on õigussuhte olemasolu nn vastutava spetsialistiga. Nimetatud isik peab ettevõtjat nõustama, et oleks tagatud ehitusseadu- se täitmine. Ehitusalal vastutava spetsialistina tegutsemiseks peab isik omama erialast kõrgharidust ja kolmeaastast töökogemust või kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähen- duses. Lepinguid sõlmides tasub meeles pidada, et ehitamise tegevusalal võib ehitus- ettevõtja teostada töid vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses. Ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus ja Tehnilise Järelevalve Amet. Üldjuhul teeb järelevalvet teostav ametiisik ettevõtjale ettekirjutuse, kui ehitusettevõtja või omanikujärelevalve tegija tegutseb vastutava spetsialistita või kui ta ei ole teatist ma- jandustegevuse registrisse esitanud. 3 Kukkumisohu puhul ei ole rakendatud ohutusabinõusid, näiteks kaitsepiirdeid. Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks peavad ehitusettevõtjad järgima Vabariigi Valitsuse (VV) 8. detsembri 1999. aasta määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” teises peatükis sätestatud nõudeid, tagama töövahendite ja isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise ning järgima kasutatavate materjalide, sh ohtlike kemikaalide käitlemise nõudeid. Nõuete tagamisel ja järgimisel on abiks ka järgmised õigusaktid: • VV 11. jaanuari 2000. aasta määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord”; • VV 11. jaanuari 2000. aasta määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”; • VV 20. märtsi 2001. aasta määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate ma- terjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”; • VV 11. oktoobri 2007. aasta määrus nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”. Ühine ehitusplats Enamik ehitamise käigus juhtuvatest tööõnnetustest ja tervist kahjustavatest ohuteguri- test on välditavad hea koostöö, infovahetuse, projekteerimise juhtimise ning tööde kavan- damise ja juhtimisega. Ühisel ehitusplatsil, kus töötavad samal ajal või järjestikku kahe või enama tööandja töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, võib tööõnnetusi põhjustada ebapiisav tööde koordineerimine. Tööandjad peavad ohtlike olukordade vältimiseks oma tegevuse koos- kõlastama, teavitama üksteist ja oma töötajaid ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega kaasneda võivad, ning tagama, et nende tegevus ei ohustaks teisi töötajaid. Ehitustööde 4 alustamisel seisab tellija valiku ees, kas juhtida ja korraldada ehitustöid ise või sõlmida selleks leping ehitusettevõtjaga (edaspidi peatöövõtja). Kui ühisele ehitusplatsile on määratud peatöövõtja, vastutab ta ka selle eest, et ehi- tustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kui peatöövõtjat määratud ei ole, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe ühistegevuse ja tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet siiski ei sõlmita, vastutavad tööandjad soli- daarselt selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Igasugune koostöö ja ühistegevus vajab koordineerimist ning selleks peab olema ühi- sel ehitusplatsil kirjalikult määratud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator. Levinud tava kohaselt määrab peatöövõtja tööde tegemise ajaks ühe või mitu koordi- naatorit. Kui aga tellija ei ole peatöövõtjat määranud, tuleb koordinaator määrata tellijal endal. Euroopa Nõukogu direktiivis 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel on sätestatud, et tellija peab lisaks ehitustööde tegemise ajale määrama koordinaatori ehitustööde ettevalmistamise ajaks. Ehitustööde ettevalmistamisel peab koordinaator direktiivi kohaselt: • koordineerima töötervishoiu ja tööohutuse ennetuspõhimõtetest lähtudes kõigis ehi- tustööde kavandamise ja ettevalmistamise staadiumides tööülesannete ja -etappide planeerimist ning nendele kuluva aja hindamist. Ohtlike tööde korral võetakse arvesse ka tööohutuse plaanis ja ehitustööde organiseerimise kavas kirjeldatut; • koostama või laskma koostada tööohutuse plaani või ehitustööde organiseerimise kava; • koostama ehitustöid iseloomustavate omaduste kausta, mis sisaldaks ohutuse ja ter- vishoiu kohta asjaomast teavet, mida võiks edaspidiste tööde puhul arvesse võtta. NB! Koordinaatori määramine ei vabasta ehitusettevõtjat ega tellijat nende kohustuste täitmisega seotud vastutusest. Koordinaatori puhul on tegu spetsialistiga, kes omab vähemalt kolmeaastast praktilist ehituskogemust ning on läbinud ehitustööde ohutusväljaõppe kestusega vähemalt ka- heksa tundi. Väljaõppega antakse spetsialistile üldteadmised ja põhimõtted, millest tööde koordineerimisel lähtuda. Endast lugupidav spetsialist täiendab aeg-ajalt oma teadmisi. Koordinaator on eelkõige kohustatud korraldama, koordineerima ja kontrollima tööohu- tusalast tegevust ehitusplatsil. Selleks peab ta töötajatele, tööandjatele, FIEdele ja teistele isikutele tutvustama tööohutuse plaani, kontrollima selle järgimist ja töös muudatuste tekkimisel seda ajakohastama. Koordinaator peab jälgima, et kõik ehitusplatsil viibivad isi- kud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega, et paigaldised (sh kaablid ja torud) ja ohualad oleksid märgistatud, vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud. Ehi- tusplatsi regulaarsete üldkontrollide korraldamise kohustus lasub samuti koordinaatoril. 5 Koordinaatori kohustusi peab täitma tellija või peatöövõtja määratud koordinaator ja neid ei saa ehitusettevõtjatele (levinud väljend ka alltöövõtja) üle anda. Ehitusettevõtjad peavad koordinaatori korraldustega arvestama. Vastutus on nii ehitusettevõtjal, kes peab tagama oma töötajate poolt isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise, kui ka pea- töövõtjal, kes peab kontrollima isikukaitsevahendite kasutamist. Kui kontroll tuvastab, et nõudeid ei järgita, peab koordinaator kui peatöövõtja või tellija esindaja võtma ohutuse tagamiseks tarvitusele mõjusamad meetmed. Ehitustööde organiseerimise kava ja tööohutuse plaan Ehitustööde organiseerimise kava Ehitusbuumi ajal oli levinud, et ehitusloa väljastamiseks piisas vaid eelprojektist ja mõnest kohustuslikust dokumendist ning seda ka suuremate ehitiste puhul. Tellija huvi oli saada ehitisele kasutusluba võimalikult madalate kuludega, ehitusettevõtja ihkas ehitustöödega kõva raha kokku ajada. Töödega alustamisel jäi eelprojekt sageli ainukeseks projektiks ning muud omavahelised kokkulepped ja projektid valmisid ehitustöödega paralleelselt. Tellija võttis sellega enda peale vastutuse, et ehitaja teostab tööd ja ehitis vastab ehitus- seaduses esitatud nõuetele. Eelprojekti järgi võib saada pealtnäha korraliku ehitise, kuid läbi mõtlemata võivad olla olulised tehnilised lahendused, tööde ohutus ja palju muud. Eelprojekt on abiks pigem orienteeriva ehitusmaksumuse määramisel, mitte ehitustööde teostamisel. Kokkuvõttes tuleb tellijale odavam rääkida oma soovidest pädeva ja kogemusi omava projekteerimis- teenuse pakkujaga ja vastavalt ehitise keerukusele kokku leppida projekteerimise mahus. Ehitusettevõtjad liiguvad ka pigem selle poole, et töid teostatakse vähemalt põhiprojekti alusel, ning üha rohkem nõutakse tellijalt tööprojekti, mille põhjal objekt terviklikult ja ohu- tult valmis ehitada. Ehitustööde ettevalmistamise käigus võib ehitusettevõtja enne ehitusplatsil töö alus- tamist koostada kirjaliku ehitustööde organiseerimise kava. Ehitustööde organiseerimise kava ei ole ehitusprojekt ehitusseaduse tähenduses, kuid selles antakse juhised ehitus- platsi ohutuks, majanduslikult efektiivseks ja säästlikuks kasutamiseks ning ehitustoo- dete ja seadmete ohutuks montaažiks. Nii ehitusettevõtja kui ka tellija huvi peaks olema töömahukate ja ohtlike ehitustööde parem organiseerimine nimetatud kava abil. Tellija võib sellise kava koostamist ehitusettevõtjalt nõuda. Kui viimasel ei ole kava koostami- seks pädevust, on mõistlik see tellida spetsialistilt. Kavas kirjeldatakse tööohutust, liikluskorraldust, parkimist, ladustamist, hügieeni, toit- lustamist, suitsetamist, horisontaal- ja vertikaaltransporti, turvalisust, ajutisi piirdeid, tel- linguid, pinnase kuhjamist, tuleohutust, heakorda ja jäätmekäitlust, hüdrantide asukohti ja muud sellist. Kui ehitustegevus mõjutab eeldatavalt liiklemist avalikel tänavatel, tuleb kirjeldada liikluse organiseerimist ehitustööde ajal. 6 Ehitustööde organiseerimise kavas antakse juhised ehitustoodete ja seadmete mon- teerimiseks nende ehitusplatsile jõudmisest kuni lõpliku ehitises fikseerimiseni. Vajadusel esitatakse kavas montaažiskeemid, valukorrad ja raketise projekt, kraanade paiknemine ja tõsted, ajutine toestus, ehitusaegne nõlvade toestamine, ajutised tehnosüsteemid ja tehnovõrgud, tehnoloogilised võtted, juhised ehitustööde ohutuks teostamiseks ning kava koostaja hinnangu järgi ehitustööde tegemiseks muud tarvilikud juhtnöörid. Tornkraana paigaldamine ehitusplatsile on lubatud ainult paigaldusprojekti alusel. Tööohutuse plaan Suurt tähtsust omavad ehitustööde kavandamiseks ja juhtimiseks määratud inimesed, ehitamisele kuluv aeg ning muude vahendite vastavus plaanitud tööde keerukusele ja riskidele. Näiteks lammutustööd, mis on Eestis tööõnnetusena nõudnud mitmeid inim- elusid, vajavad tavalisest hoolikamat kavandamist ja juhtimist. Seevastu ehitise fassaadi värvimistöödel on oluline vältida eelkõige kõrgusest kukkumise ohtu. Dokumendi koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et see aitaks vähendada riske ja paremini juhtida. Vastasel korral on selle koostamine ajaraisk ning kirjapandu võib juhtida tähelepanu olulistelt riskidelt kõrvale. Kirjalikku tööohutuse plaani (edaspidi TOP) ei pea koostama juhul, kui ehitusplatsil ei tehta ohtlikke töid või kui ehitustöö maht ei nõua eelteate esitamist. 7 Näiteks kanalisatsioonitorude paigaldamisel järskude nõlvadega kaevandis on töötaja ohustatud nõlva varingust. Sõltumata töö kestusest või hõlmatud töötajate arvust, loe- takse sellist tööd ohtlikuks ning enne töö alustamist peab koostama TOPi. Ohtlikuks tööks loetakse eelkõige töö: • millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures õnnetusohtu suu- rendavad kasutatavad töömeetodid või keskkond, kus ehitusplats asub; • mille puhul ohustavad töötajate tervist bioloogilised ohutegurid või ohtlikud kemikaalid, sh asbest; • ioniseeriva kiirgusega keskkonnas (nt kõrge radoonisisaldus võib olla kohtades, kus on puudulik ventilatsioon – keldrid, kaevud, tunnelid jms); • kõrgepingeliini või trafoalajaama läheduses; • millega kaasneb uppumisoht; • mida tehakse maa-alustes tingimustes (nt kaevus, tunnelis); • vees, kus on vaja kasutada õhuvarustussüsteemi; • mida tehakse kessoonis (kastikujulises põhjata piirdetarindis, mis moodustab veevaba töökambri vee all või vesises pinnases); • mis on seotud lõhkeaine kasutamisega; • mis on seotud raskete valmisdetailide, sh õõnespaneelide, metall- ja puitfermide, ehi- tusplokkide tõstmise, monteerimise või demonteerimisega; • millega kaasneb kõrgusest kukkumise oht, sh töö, mida tehakse vähemalt kahe meetri kõrgusel, tellingutel, katusel, töölavadel ja redelitel; • millega kaasneb nõue kontrollida töötajate tervist. Tööinspektsioonile tuleb esitada enne ehitamise alustamist eelteade, kui eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva. Töömahu arvutamiseks summeeritakse igale tööle kavandatava aja ja tööst osavõtvate töötajate arvu korrutised. Näiteks katusekatte va- hetamise töödest, millest võtaksid osa neli töömeest ja mille kestuseks on kavandatud 30 tööpäeva, ei pea Tööinspektsioonile eelteadet esitama, sest eeldatav töömaht on (4 x 30) 120 tööpäeva. Kui platsile on kavandatud töid teostama samal ajal vähemalt 20 isikut ja tööde eelda- tav kestus ületab 30 tööpäeva, peab esitama eelteate. Eelteate vorm on leitav Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee ning edaspidi saab seda esitada ka Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu. Teate esitab ehitusettevõtja või ühisel ehitusplatsil peatöövõtja. TOP koostatakse ehitustöö ettevalmistamise käigus enne ehitusplatsil töö alustamist. Peatöövõtja olemasolul on selle koostamise kohustus peatöövõtjal. Kui viimast ei ole ehi- tusplatsile määratud, koostab TOPi iga ehitusettevõtja, kes teostab ohtlikke töid. Mõistli- kum on siiski koostada ühine tööohutusplaan. TOP peab sisaldama kõikide tööetappide järjestust ja kestust ning ehitusplatsil teh- tavate ohtlike tööde loetelu, orienteerivat tegemise aega ja tööde eest vastutava isiku kontaktandmeid. Tööprotsessi ohtlikkuse määramisel võetakse arvesse ka riskianalüüsi 8 tulemusi ning ehitusprojektiga seotud tööliste töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavaid abinõusid. TOP peab sisaldama ohtlike tööde ohutuse tagamise abinõusid ja ehitustööde kor- raldust, mis annavad kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele võimaluse täita tööülesan- deid vastavalt VV 8. detsembri 1999. aasta määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” teises peatükis sätestatud nõuetele. Näiteks eelpingestatud õõnespaneelide montaažitöödele peab eelnema TOPi koosta- mine. Selles kirjeldatud ohutuse tagamise abinõudeks võib määrata paneelide montee- rijatele troppija väljaõppe läbimise eelduse, paneelide paigaldamise ainult pädeva isiku juhtimisel, isikukaitsevahendite, sh kaitsekiivri, märguriietuse, kaitsejalanõude ja turvarak- mete, kasutamise jms. Kui ehitusplatsil kasutatakse tellinguid, peab TOPis olema kirjeldatud nende montee- rimis- ja demonteerimistööde korraldus ja ohutuse tagamise abinõud, sh tellingute regu- laarse kontrollimise korraldus. TOP peab sisaldama juhiseid tegutsemiseks võimalike õnnetusjuhtumite, näiteks tule- kahju, plahvatuse või tööõnnetuse korral ning päästetööde eest vastutavate isikute ja esmaabiandjate nimesid ja kontaktandmeid. Kirjeldatud peab olema esmaabikorraldus ehitusplatsil ja lähima arstiabi andmise koht. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitus- platsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Järgnevalt mõned näited, mida tööohutuse plaan sisaldada võiks. Masinate liiklemisel, pinnase planeerimisel ja ehitise lammutamisel tekkiva tolmu levikut saab vä- 9 hendada veega niisutamise abil. Tolmavaid jäätmeid ja materjale lastakse objektilt alla ainult läbi torude. Tolmav koorem on vedamise ajal kaetud. Mürarikkaid töid teostatakse vaid tööpäevadel kella 8–17ni. Ehitustegevusega tekkivate jäätmete veo korraldust peab samuti TOPis kirjeldama, tuues nimeliselt välja ladestamis- või kahjutustamiskoha. TOPi peab ajakohastama ja see peab ehitamise jooksul olema kättesaadav kõigile ehi- tusplatsil töötavatele isikutele. TOPi osaks on ehitusplatsi skeem. Ehitusplatsi skeemil tuleb näidata: • kontori- ja olmeruumide paigutus; • materjalide laadimise ja ladustamise kohad; • jäätmete ladustamise kohad; • masinate ja seadmete (sh tornkraanade) paiknemine; • täitematerjalide või pinnase kogumise kohad; • õhuliinide ja teiste tehniliste installatsioonide asukohad, kaasa arvatud muud ohud pinnases, mis olid olemas enne ehitusplatsi loomist; • liikumisteede ja ohualade paiknemine; • juurdepääsuteed päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile; • esmaste tulekustutusvahendite, esmaabivahendite ja hädaabitelefoni asukohad; • evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine. Ehitustööde organiseerimise kavas ja tööohutuse plaanis kirjeldatu võib kattuda. Kui tööohutuse plaanis eelnevat kajastatakse, ei ole ehitustööde organiseerimise kavas selle kirjeldamine vajalik. Samas ei asenda kava tööohutuse plaani, mis tuleb koostada ka siis, kui tööde organiseerimise kava sisaldab osaliselt tööohutuse plaanis nõutut. Töötajate teavitamine, juhendamine ja väljaõpe Ehitus on tegevusala, mida sageli iseloomustavad mittealalised töökohad, ohtlikud tööd ja vähemalt kahe tööandja töötajate samaaegne tegutsemine ühisel töökohal. Tööandjalt nõuab tegevusala tavapärasest rohkemat töötervishoiu ja tööohutusega tegelemist ning pädevaid spetsialiste ja töötajaid. Äärmiselt oluline on tähtsustada ettevõttes vähese staažiga töötajate juhendamist ja väljaõpet. Tööandja juures esimesel töötamise aastal juhtunud tööõnnetuste osakaal moodustab kogu tööõnnetustest ligi 30 protsenti – üle kahe korra rohkem kui teisel tööta- mise aastal. Kõige sagedamini juhtub esimesel töötamise aastal tööõnnetusi kuni 25aas- taste töötajatega. Ehituses töötab enim meestöötajaid. Rasketesse tööõnnetustesse sattumise tõenäo- sus on meestöötajatel neli korda suurem kui naistöötajatel. 10 Kui töötaja kasutab ohtlikke töövõtteid (nagu pildilt näha), siis on vaja talle korraldada täiendjuhendamine ja väljaõpe. Iga tööandja tegevuse alustalaks on töötajate töötervishoiu- ja tööohutusalane juhen- damine ja väljaõpe. Seadmestikke, mehhanisme ja töövahendeid, kaasa arvatud käsi- tööriistu ja elektrilisi või muu energia jõul töötavaid töövahendeid, tohib kasutada ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja. Siinkohal on toodud mõned tähtsamad ehituse tegevusala reguleerivad juhendamise ja väljaõppe nõuded. Alustama peab sellest, et koordinaatori kohustus on tagada tööohu- tuse plaani tutvustamine ühisel ehitusplatsil töötavatele töötajatele, nende tööandjatele, FIEdele ja teistele isikutele. Kaevandamis- ja transpordimehhanismide kasutajad ja masinate juhid peavad olema läbinud eriväljaõppe. Näiteks veoautojuhina võib töötada või tasulist veoteenust füüsili- sest isikust ettevõtjana osutada siis, kui läbitud on C- või C1-kategooria autokoolituse või CE- või C1E-kategooria autorongi ametikoolituse kursus ja sooritatud selle lõpueksam. Lisaks peavad juhid läbima täienduskoolituse enne ametikoolituse tunnistuse kehtivusaja lõppemist või juhul, kui viimasest koolitusest on möödunud üle viie aasta. Eksami edukalt sooritanutele väljastatakse ametikoolituse tunnistus. Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja, kes on vähemalt 18aastane. Pädevustunnistust peavad käitajad omama järgmiste masinate puhul: • kabiinist juhitav sild-, pukk- ja konsoolkraana; • väljaspool kraanat asuvast juhtpuldist juhitav sild-, pukk- ja pöörd- või liikuv konsool- kraana tõstevõimega alates viiest tonnist; • tornkraana ja statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle ühe tonni; • portaalkraana; • liikurnoolkraana; • raudteekraana. 11 Statsionaarseid tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult töötajad, kes on saanud väljaõppe, mis hõlmab: • tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise plaani mõistmist; • tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise ajal järgitavaid ohutusmeet- meid; • inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid; • kaitsemeetmeid, mida kasutatakse halbade või kiiresti muutuvate ilmastikuolude puhul tellingute kahjustumise vältimiseks; • tellingutele lubatud koormust; • muid ohtusid, mis on seotud tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmisega. Väljaõppe saamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. Kui ehitusplatsil on piiratud juurdepääsuga ohualad, tuleb need märgistada ning raken- dada abinõusid, et sinna ei pääseks kõrvalised isikud. Ohualas võib töötada ainult vastava eriväljaõppe saanud inimene, kelle kaitseks peab rakendama vajalikke abinõusid. Eelkõige teedeehituses ning olukordades, kus teedel on vajalik liiklejaid suunata või peatada, peab liikluse reguleerija olema vähemalt 18aastane isik, kes on saanud selle- kohase koolituse liiklusseaduses sätestatu kohaselt. Olmeruumid Töö ehitusplatsil on üldjuhul raske, see hõlmab palju füüsilist tööd ja liikumist. Ehituse käigus võidakse kasutada ohtlikke kemikaale ja tööprotsessis tekib tihtilugu tolmu. Ehitustööde alguseks peavad ehitusplatsil või sellele võimalikult lähedal asuma kasu- tusvalmis olmeruumid. Teedeehituse korral või siis, kui ehitustööd ei kesta üle kahe nä- dala, võivad riietus- ja pesuruumid olla paigaldatud töötajate kogunemise kohta. Tualett- ruumid seevastu peavad paiknema töökohtade ning riietus- ja pesuruumide läheduses. Mahukate ehitustööde ja pidevalt vahetuvate ehitusettevõtjate korral on peatöövõtjal või tellijal otstarbekas tagada kasutusvalmis olmeruumide, eelkõige tualett- ja pesuruu- mide olemasolu. Need peavad olema kasutusvalmis enne ehitustöödega alustamist. Ni- metatud ruumide olemasolu peab oma töötajatele siiski võimaldama tööandja. Meestele ja naistele peavad olema kas eraldi riietus-, pesu- ja tualettruumid või korraldatud nende kasutamine erineval ajal. Tagatud peab olema ka nende ruumide regulaarne puhastamine ja korrashoid. Kulude kokkuhoiuks võivad ehitusettevõtjad leppida omavahel kokku näiteks riietus- ruumide ühiskasutuse, kuid kõigile töötajatele tuleb anda võimalus kasutada lukustatavat riidekappi. Välistöödel võib tihti ette tulla, et riided saavad märjaks või niiskeks. Sellistel puhkudel peab saama kasutada hästi ventileeritavat kuivatusruumi või -kappi. Riietusruumide vahetus läheduses peavad asuma pesuruumid. Sooja ja külma veega duši kasutamise võimalus tuleb anda töötajatele, kelle töö on seotud ohtlike kemikaalide- ga või tolmuga või kes teevad rasket füüsilist tööd. Kõikidel teistel ehitusplatsidel, kus töö 12 Töötajatel peab olema võimalus kasutada Töötajatele, kes peavad kandma tööriietust, külma ja vajaduse korral sooja veega tuleb sisse seada riietusruumid. Need peavad varustatud valamuid. Tualettruumis peab olema küllaldaselt avarad ning varustatud saama pesta ja kuivatada käsi. istmete ja lukustatavate riidekappidega (neid tingimusi ei ole fotol tagatud). laadist tulenevalt ei ole dušš vajalik, peavad töötajad saama kasutada külma ning vaja- duse korral sooja veega varustatud valamuid. Vajaduse tingivad tööd, mille puhul näiteks kätepesu külma veega ei ole võimalik. Ehitusplatsidel laialdaselt kasutatavates välikäimlates puudub kätepesuvõimalus ning talvel on neis sobivat ruumitemperatuuri keeruline tagada. Ehitusettevõtja peab kindlus- tama selle, et tualettruumis oleks kasutusotstarbele vastav temperatuur ning võimalus pesta ja kuivatada käsi. Töötajatel peab olema ka võimalus sobivates oludes einestada ja puhata. Tihti kohtab kiirtoidukohtades ja toidukauplustes tööriietuses ehitajaid, kes lähevad kaasa ostetud toi- duga lõunapause pidama juhuslikesse kohtadesse või oma sõiduvahendisse. Selle põhju- seks võib olla sundolukord, kus einestamiseks ei ole ehitusplatsil loodud hügieeninõuetele vastavaid tingimusi. Osale töötajatele võib sobida ka see, kui toitlustuskoht ja kauplus asub töötamiskoha lähedal. Üsna tihti aga sõitmise tõttu lõunavaheaeg pikeneb või eines- tamise aeg lüheneb. Kui toitlustamist ei toimu ning lõunaaega ei ole võimalik sõidule kulutada, tuleb töötaja- tele luua tingimused kaasa toodud toiduainete säilitamiseks ja soojendamiseks. Tööand- jale ja sageli ka töötajatele on praktilisim variant kohapealne toitlustamine, mida mõned ehitusettevõtjad ka pakuvad. Puhkeruumis peab olema töötajate arvule vastav hulk laudu ja seljatoega toole. 13 Esmaabi Ehitusplatsil peab olema tagatud esmaabi andmine selleks koolitatud töötaja poolt. Koolitatud töötaja või töötajad peavad olema igal ajal kiirelt kättesaadavad, ning arvestama peab ka ehitusplatsi töökohtade pikki vahe- Esmaabi Kanderaami maid. märgistus. märgistus. Koolituse aluseks on Eesti Punase Risti 16tunnine õppekava. Iga kolme aasta järel suunatakse töötajad täiendõppele, mille mini- maalne kestus on kuus tundi. Ehitusplatsil peavad olema kättesaadavad esmaabivahendid ja silmadušš ning nende asukoht tuleb nõuetekohaselt märgistada. Samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112) ning esmaabiandja nimi ja telefoninumber. Vigastatud või haigestunud töötaja viimiseks esmaabi jaoks kohandatud ruumi tuleb ehitusplatsil ette näha abinõud, milleks võivad olla näiteks kanderaam ja transpordi- vahend. Kindlustama peab esmaabivahendite olemasolu ja ruumi, kus saab kannatanut vajadusel aidata ja arsti saabumiseni hoida. Ehitusplatsi kontrollimine Ehitusplatsil tehakse vähemalt kord nädalas üldkontroll, mille käigus vaadatakse ehitus- platsi korrasolekut ja vastavust VV 8. detsembri 1999. aasta määruse nr 377 „Tööter- vishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” teises peatükis esitatud nõuetele. Lisaks kont- rollitakse ehitusel kasutatavate töövahendite, sh tellingute, redelite ja tõsteseadmete, korrasolekut ja nõuetele vastavust. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tugi- ja kaitseraketis- tele. Töövahendi kontroll teostatakse valmistaja antud nõuete kohaselt, mis peavad ole- ma leitavad töövahendi kasutusjuhendist. Tellingute, redelite ja tööplatvormide kontrolli korraldatakse: • enne nende kasutuselevõttu ehitusplatsil; • üldkontrollidel; • juhul, kui need on olnud tugeva tuule, raskete seadmete või suurte koormuste mõju all või seisnud üle ühe kuu kasutamata. Köisi kontrollitakse iga kord enne töö alustamist vastavalt kasutusjuhendile. Viimase puudumisel kontrollitakse köisi, lähtudes põhimõttest, et oleks tagatud töötaja ohutus. Ehitusplatsil tehtud kontrolli kohta koostatakse akt, kuhu pannakse kirja selles osale- nud isikud, kontrollimise aeg, avastatud puudused ning võimalikud parandusettepanekud. Kontrollitavat töövahendit kasutaval töötajal võimaldatakse kontrollis osaleda. 14 Kontrolli käigus avastatud puudused tuleb kõrvaldada esimesel võimalusel või enne töövahendi järgmist kasutuselevõttu. Kui kontrolli käigus ilmneb oht ehitusplatsil töötava- te või teiste isikute elule, tuleb ohtliku töö tegemine või eluohtliku töövahendi kasutamine kuni puuduste kõrvaldamiseni viivitamata peatada. Ühisel ehitusplatsil teostab üldkontrolli koordinaator. Kui koordinaatorit määratud ei ole, viivad kontrollimisi läbi tööandjad, kelle töötajad ehitusplatsil töötavad. Registreeritava masina kontroll Registreeritav masin on masin, mille kasutamine kätkeb endas kõrgendatud ohtu ning mille kasutamisele, paigaldamisele, remontimisele ja ümberehitamisele on sellest lähtu- valt põhjendatud rangemate nõuete kohaldamine. Ehitusplatsil kasutatavad registreerita- vad masinad on nimetatud tabelis 1 (lk 16) ning nendele kehtestatud nõuded on sätesta- tud masina ohutuse seaduses. Masinad võib kasutusele võtta siis, kui need on kontrollinud sõltumatu pädeva tehnilise kontrolli teostaja. Viimane hindab ja tõendab registreeritava masina tehnilist korrasolekut ja vastavust sellele kohalduvatele nõuetele, väljastades tehnilise kontrolli protokolli. Tehniline kontroll jaguneb kasutamisele eelnevaks, korraliseks ja erakorraliseks tehni- liseks kontrolliks. Korralist tehnilist kontrolli tuleb teha tabelis 1 (vt lk 16) toodud sagedu- sega. Kasutamisele eelnev kontroll tehakse masinale enne selle esmakordset kasutusele- võttu. Lisaks eelnevale tagab tööandja, et enne töövahendi, sh registreeritava masina kasu- tuselevõttu tehakse töökohale paigaldatud või seal kokkupandud töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll. Töövahendi korrasolekut kontrollib ühisel ehitusplatsil ka koordinaator üldkontrollide käigus. Veendumaks masina korrasolekus, peaksid koordi- naator ja tööandja enne tutvuma ka masina tehnilise kontrolli protokollidega. Tornkraana ja statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle ühe tonni peavad perioodiliselt läbima tehnilise kontrolli. 15 Tabel 1. Registreeritava masina korralise tehnilise kontrolli sagedus Visuaalne Tehnilised Masina liik kontroll katsetused Kabiinist juhitav sild-, pukk- ja konsoolkraana 12 kuud 36 kuud Väljaspool kraanat asuvast juhtpuldist juhitav sild-, pukk- ja pöörd- või liikuv 12 kuud 36 kuud konsoolkraana tõstevõimega alates 5 tonnist Tornkraana ja statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle 1 tonni 12 kuud 36 kuud Portaalkraana 12 kuud 36 kuud Liikurnoolkraana 12 kuud 36 kuud Raudteekraana 12 kuud 36 kuud Kaubalift tõstevõimega üle 300 kilogrammi ja kabiini sügavusega üle 1 meetri, 24 kuud 48 kuud põrandapinnaga üle 0,8 ruutmeetri ning kabiini kõrgusega üle 1,2 meetri, kui lifti kasutuselevõtust ei ole möödunud üle 10 aasta Kaubalift tõstevõimega üle 300 kilogrammi ja kabiini sügavusega üle 1 meetri, 12 kuud 48 kuud põrandapinnaga üle 0,8 ruutmeetri ning kabiini kõrgusega üle 1,2 meetri, kui lifti kasutuselevõtust on möödunud üle 10 aasta Platvormtõstuk tõstevõimega üle 300 kilogrammi 24 kuud 48 kuud Kabiiniga ehitustõstuk 24 kuud 48 kuud Hüdrotõstuk tõstevõimega alates 7 tonnist, kui selle kasutuselevõtust ei ole 48 kuud 48 kuud möödunud üle 10 aasta Hüdrotõstuk tõstevõimega alates 7 tonnist, kui selle kasutuselevõtust on 24 kuud 48 kuud möödunud üle 10 aasta Korvtõstuk tõstekõrgusega alates 10 meetrist, kui selle kasutuselevõtust ei ole 48 kuud 48 kuud möödunud üle 10 aasta Korvtõstuk tõstekõrgusega alates 10 meetrist, kui selle kasutuselevõtust on 24 kuud 48 kuud möödunud üle 10 aasta Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. detsembri 2009. aasta määruse nr 119 „Masina tehnilise kontrolli teostamise kord, korralise tehnilise kontrolli sagedus ja kasutamisele eelneva ning erakorralise tehnilise kontrolli teostamise juhud” § 4 lg 1 (www.riigiteataja.ee/akt/123052014009?leiaKehtiv#para4) Üle kümnemeetrise tõstekõrgusega korvtõstuk peab läbima korralise tehnilise kontrolli. 16 Kõrgusest kukkumise oht Kõikides kohtades, kus töötamise või liikumise ajal on kuk- kumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid, nagu kaitsepiirded, ohu- tusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Ohutusabinõusid peab rakendama teatud juhtudel ka väik- sema kukkumiskõrguse puhul, näiteks töödel, mille käigus Kukkumisohu teisaldatakse kõrgustes käsitsi raskusi või kus esineb oht märgistus. kukkuda ehitusmetalli ladestamise kohta või vette. Üksikutel juhtudel ei ole töö laadi tõttu ohutuspiirdeid või -võrke võimalik kasutada. Mõ- ningate tööde puhul tuleb piirded ajutiselt eemaldada, näiteks katusekatte paigaldamiseks on vaja ära võtta kaitsepiire katuseääre lähedalt. Sellistel juhtudel peab kukkumisohtu väl- tima isikukaitsevahendite (nt ankurdatud ohutusvööde või -rakmete) kasutamisega. Kaitsepiirded ja ohutusvõrgud Kõrgusest kukkumise vältimiseks on ühiskaitsevahendite, sh kaitsepiirete ja ohutusvõrkude, kasutamine ohu- tum ja mugavam kui isikukaitse- vahendite kasutamine. Kaitsepiirded peavad olema kohtades, sh tellingu- tel, töölavadel ja käiguteede vabadel külgedel, kus kukkumiskõrgus on vä- hemalt 2 meetrit. Kukkumise vältimi- seks paigaldatud kaitsepiirdel peab olema vähemalt jalapiire, 1 meetri kõrgusel paiknev käsipuu ja nende vahel 0,5 meetri kõrgusel asetsev vahepiire. Vahepiiret võib asendada ka otstarbekohaste plaatide või võrkudega. Puidust kaitsepiirete ehitamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et nende konstruktsioon ja seisukord tagavad Kõikides kohtades, kus töötamise või liikumise töötajate ohutuse. Puitpostide pai- ajal on kukkumisoht, peab vähemalt 2meetrise galdamisel maksimaalse sammuga kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid 2,25 meetrit tuleb nende ristlõike (fotol seda tehtud ei ole). 17 valimisel arvestada 125kilogrammise koormusega, mis käe kõrgusel paikneva piirdelaua kinnituskohale mõjudes ei tekitaks läbipainet rohkem kui 25 millimeetrit. Puitpiirete rist- lõige võiks olla sellisel juhul vähemalt 31 x 125 millimeetrit, soovitatavalt 31 x 150 milli- meetrit. Katuse serva tuleb paigaldada kaitsepiire või ohutusvõrk, kui katuse kalle on vähemalt 15 kraadi ning räästaserv kõrgem kui 2 meetrit. Kui katusetöö on lühiajaline ja töötaja julgestatakse ankurdatud ohutusvöö või -rakmetega, ei ole kaitsepiirete või ohutusvõrgu paigaldamine kohustuslik. Töötamine katusel Väiksema kui 15kraadise kaldega katuse serva külge tuleb kukkumise vältimiseks kinni- tada kaitsepiire, kui räästa kõrgus ületab 3,5 meetrit. Kui tööd tehakse heades ilmastiku- oludes ning katusepind on libisemiskindel, tuleb kaitsepiire paigaldada juhul, kui räästa kõrgus ületab 5 meetrit (vt joonis 1 lk 19). Katuse serva tuleb paigaldada kaitsepiire või ohutusvõrk, kui katuse kalle on vähemalt 15 kraadi ning räästas kõrgem kui 2 meetrit. Suurema kui 34kraadise kaldega katusele tuleb tööpiirkonna lähedale paigaldada täiendav kaitsepiire või ohutusvõrk. Selle kaugus tööpiirkonnast ei tohi ületada 2 meetrit suurema kui 60kraadise kaldega katusel ja 5 meet- rit väiksema kalde korral. 18 t ri t 5m ee ee tri 2m t Täiendav kaitsepiire trit Täiendavad kaitsepiirded või ohutusvõrk ee või ohutusvõrgud 2m ° 34°-59 trit ee 2m Kaitsepiire või ohutusvõrk Kaitsepiire või trit ohutusvõrk ee >6 15°-33° 2m 0° Kõrgem kui 2 meetrit Joonis 1. Katusel töötamisel kasutatavad kaitsepiirded Sageli kasutatakse fassaaditöödel tellin- guid. Katuse äärele paigaldatavat kaitse- piiret asendab edukalt ka tellingule pai- galdatav kaitsepiire (vt joonis 2), mida on m max 0,5 m 1,0 ohutum paigaldada ning mis võimaldab ohutumalt ja mugavamalt katuse ääres min 1,0 m töid teostada. Katusele piirete, ohutusvõrkude jt kaitsevahendite paigaldamine ja nende katuselt eemaldamine peab olema tööta- jale ohutu. See töö peab olema üksikasja- tihe laudistamine likult kavandatud ja seda peavad tegema väljaõppinud töötajad. Kui katusetöö on lühiajaline, näiteks parandatakse lekkivat katet või eemal- datakse lund, ja töötaja julgestatakse ankurdatud ohutusvöö või -rakmetega, ei ole ühiskaitsevahendite paigaldamine kohustuslik. Joonis 2. Katuseräästa piirestamisel on võimalik kasutada tellingule paigaldatavat piiret 19 Katusest läbikukkumise oht Osa katusekattematerjale ei ole piisava kandevõimega, näiteks endisaegsed eterniitplaadid, läbipaistvad katuseplaadid, lainelised bituumenplaadid (nt Onduline) jm. Katusekatte ja sel- le aluskonstruktsiooni seisukord võib tihti osutuda petlikuks ning enne päevinäinud katusel tööde teostamist tuleb põhjalikult uurida katte, roovituse ja konstruktsiooni kandvust. Lume ja inimese koormuse koosmõjul on katusest läbikukkumise tõenäosus suurem. Katusetööde puhul tuleb vältida sarikate vahelt läbikukkumise ohtu. Ohutuse tagamiseks võib kasutada katuseredeleid või muid kinnitatud redeleid. Sarikate või talade vahele on võimalik paigaldada ohutusvõrgud. Tööõnnetuse näide. Eraisik osutas elumajade, tootmis- ja tööstushoonete katustelt lume, jää ning jääpurikate eemaldamise teenust. Ta asus lumest puhastama ühe suurfar- mi poegimis- ja vasikalauda katust, mis oli eelneval ööl lume raskuse all osaliselt sisse vajunud. Appi kutsus mees veel neli töötajat. Enne lume eemaldamise alustamist hinnati katuse ja tööde teostamise ohutust ning kaitsevahendite kasutamise vajalikkust. Kuna lauda viilkatus oli lauge ja selle räästad madalad, otsustati turvarakmeid mitte kasutada. Liikumisel üle katuseharja purunes töötaja jala all eterniidist kattematerjali tahvel ning mees kukkus 7,5 meetri kõrguselt lauda betoonpõrandale. Kohale saabunud kiirabi toi- metas kannatanu haiglasse, kuid tema elu päästa ei õnnestunud. Tellingud Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti järgi. Tellingute konstrueerimisel ja komplekteeri- misel lähtutakse põhimõttest, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hool- dada. Tööstuslike tellingute rentimisel või ostmisel tu- leb nõuda kasutusjuhendit. Sageli ei pruugi rendile- andja seda ise kaasa pakkuda. Hea on tõdeda, et internetist leiab eestikeelsed kasutusjuhendid enim kasutatavatele tellingutele, näiteks Plettacile ja Pe- rile. Kasutusjuhend sisaldab kõiki vajalikke andmeid tellingute paigaldamise, kasutamise, demonteerimi- se, muutmise, remontimise ja transportimise koh- Kaitsepiirded tuleb paigaldada ta. Kasutajale on see väärtuslik teave ka tellingute tellingu kõigile külgedele, kus on monteerimis- ja demonteerimisplaani koostamisel. kukkumisoht. 20 Ebapiisava kandevõimega aluspinnal on vaja kasutada koormust jaotavat aluskonstruktsiooni, milleks ei sobi lauajupid, telliskivid ja euroalused. Pinnasele paigaldamisel peab pinnas olema tasandatud ja tambitud, samuti peab olema tagatud sademevee ärajuhtimine. Ohutuse tagamiseks tuleb tellinguid õigesti paigaldada ja hooldada, et nende püsikind- lus säiliks. Tööstuslikult valmistatud tellingute paigaldamine kasutusjuhendi kohaselt on ohutuse tagamise eelduseks ning üldjuhul ei nõua see ehitusinseneri või konstruktori tu- gevus- ja püsikindlusarvutusi, nagu seda on vaja isetehtud tellingute, kaasa arvatud pui- dust tellingute puhul. Tööõnnetuse näide. Elamu lamekatust vahetavad töötajad katsid katuse 21 millimeetri paksuse niiskuskindla vineeriga. Järgnevalt oli plaanis välja ehitada lamekatuse räästa- serv. Räästa kõrgus maapinnast oli 5,5 meetrit. Katusele pääsemiseks kasutati alumiiniumredelit ja tööliste poolt kohapeal valmis- tatud puidust tellingut, mille kõrgus maapinnast oli 4,6 meetrit. Kaks töötajat seisid tel- lingu töölaval, milleks kasutati kahte servamata lauda ristlõikega 50 x 250 millimeetrit. Tellingul puudusid kaitsepiirded. Kumbki töötaja ei kasutanud 4,6 meetri kõrgusel tegut- sedes kinnitatud ohutusköiega turvarakmeid. Tellingu töölava seinapoolse laua purunedes kukkus üks mees maapinnale, teine suu- tis käega tellingust kinni haarata ja seejärel alla ronida. Maapind oli küll kaetud muruga ning vihma tõttu pehme, kuid allakukkunu elu ei suutnud arstid päästa. Töölava purunemise põhjuseid võib otsida sellest, et kasutatud lauad olid viletsa kvali- teediga ja nende toetuspunktid asusid üksteisest liiga kaugel. Puidust tellingud ei olnud valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt, sest nimetatud projekti või tellingute monteerimisplaani koos tugevusarvutustega ei olnud tööandjal esitada. 21 Tööde kavandamisel, tellingute monteerimis- ja demonteerimisplaani koostamisel ning pai- galdatud tellingute kasutusse võtmisel tuleb arvestada ja järgida järgmisi nõudeid: • Tellingute aluspind peab olema piisava C B kandevõimega. Ebapiisava kandevõimega A aluspinnal on vajalik kasutada koormust jaotavat aluskonstruktsiooni. Pinnasele paigaldamisel peab pinnas olema tasanda- A. Tõmbevarras tud ja tambitud, samuti peab olema taga- B. Tõmbevarda toru C. Ühendusklamber tud sademevee ärajuhtimine. • Tellingute kandeosade libisemise vältimi- Joonis 3. Tellingute ankurdamine müüritise seks peab kasutama libisemist takistavat külge vahendit või muud tõhusat lahendust. • Ratastega varustatud tellingute juhuslikku liikumahakkamist peab takistama selliste asjakohaste vahenditega nagu tõkiskingad, rataste lukustusmehhanismid, tugipostid jms. • Tellingud, mis ei ole konstrueeritud vabalt seisvatena, peab ankurdama kasutusjuhen- di nõuete kohaselt. Tellinguid ankurdatakse püsiva konstruktsiooni, näiteks müüritise külge (vt joonis 3). Ankurdus peab suutma vastu pidada tõmbe- ja survejõududele, mis võivad tekkida tellingute kasutamise ajal. • Tellinguplatvormi mõõtmed, kuju ja paigutus peavad vastama tehtava töö laadile ja kantavale koormusele ning võimaldama töötajatele ohutu tegutsemise ja liikumise. Näiteks Plettac SL70 tellingusüsteemi laius on 0,74 meetrit. Töölavade pikkused va- rieeruvad (1,5; 2; 2,5 ja 3 meetrit), raamid on 2 meetrit kõrged. • Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutami- se juures ei liigu. • Tellinguplatvormide ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei tohi olla oht- likke tühimikke. • Kui tellingu ja seina vahe ületab 30 sentimeetrit, tuleb seinapoolsesse külge paigaldada horisontaalkaitsepiirded. • Masinate liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades paiknevaid tellinguid tu- leb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Tellingute ümber olev tsoon eralda- takse piiretega ja varustatakse hoiatusmärgistusega. Tellingutelt esemete allakukku- mise vältimiseks kaetakse need asjakohaste katete või võrkudega. • Tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult töötajad, kes on saanud asjakohase väljaõppe. Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või kui tellinguid de- monteeritakse ja muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama juurdepääsu ohualale. 22 Töötamine korv- ja käärtõstukiga Teisaldatav korv- ja käärtõstuk on mehaaniline seade, mida kasutatakse peamiselt kõr- getesse kohtadesse ajutise ligipääsu võimaldamiseks ja seal töötamiseks. Levinumad on iseliikuvad või järelhaagistena teisaldatavad tõstukid. Üldiselt kasutatakse neid ajutise ligipääsu võimaldamiseks hooldus-, remondi- ja ehitustöödel. Tööõnnetuste enim levinud põhjused: • mitte töökorras tõstuki kasutamine; • ebatasane või mittekandev pinnas; • ohutusvööde ja -rakmete kasutamata jätmine; • vastu ehituskonstruktsioone põrkamine või nende vahele jäämine; • seadme kokkupõrge liiklusvahendiga; • tõsteplatvormi ülekoormamine. Teisaldatava korv- ja käärtõstuki valimisel tuleb hinnata seadme sobivust tehtavaks tööks. Tõstukit peab kasutama tootja kasutusjuhendi kohaselt ja ohutusnõudeid täites (vt joonis 4). Tõstuki valimisel tuleb arvestada pinnase eripäraga, töö kõrgusega, liikumis- vajadusega, seadme tõstevõimega, tõsteplatvormi ruumikusega, erinõuetega elektritöö- del jms-ga. Joonis 4. Tõstuki kandepind peab olema tasane, vajadusel tuleb kasutada koormust jaotavat aluskonstruktsiooni Kõiki korv- ja käärtõstukeid peab saama hädaolukorras maast juhtida. Kui elektrilise tõstuki hädalaskumine töötab akudelt, tuleb enne nende laetuses veenduda. Hädaolukor- ra juhtimisseadised peavad olema selgelt ja üheselt mõistetavad ning võtma üle korvi/ platvormi juhtimise. Tõstukiga töötades peab olema kättesaadav teine isik, kes ohu korral korvis oleva isiku ohutult alla juhib. Tegevusjuhist tuleb hoida juhtimisseadiste läheduses. 23 Kui tõstukit ei kasutata ja see jääb mõneks ajaks valveta, peavad seadmelt olema eemaldatud võtmed, et kõrvalised isikud ei saaks masinat kasutada. Pärast transporti- mist kallakule seisma jäetud tõstuk peab olema peale piduri fikseeritud ka tõkiskingade- ga. Madalaim lubatud temperatuur tõstuki kasutamisel on üldjuhul –20 °C, sest miinus- kraadide korral hüdrovedeliku omadused ohutust ei taga. Kokkupõrkeoht Korvtõstuki töötsoon tuleb piirata nii, et kõrvalised isikud ohtu ei satuks. Märgistama peab ohuala piirid, lisama hoiatusmärgid ning vajadusel piirestama juurdepääsu. Töötades ava- likes kohtades ja teede läheduses, tuleb korraldada liiklus liikluskorraldusvahenditega (liik- lusmärkide, teemärgistuste jms-ga). Kukkumisoht Tööplatvorm ei tohi olla libe: jää, lumi, vesi, õli jms peab olema eemaldatud. Toestataval tõstukil peavad kõik neli toestusjalga olema täielikult kontaktis aluspinnaga ja lukustatud, võttes kogu tõstuki raskuse enda kanda (rattad maast lahti). Tõstuk peab olema loodis (seda saab vaadata külgeehitatud vesiloodilt) ning pinnas piisavalt tasane ja kandev. Peh- me pinnase puhul peab tugijalgade all kasutama piisavalt suuri tugiplaate. Korvtõstuki tugijalad tuleb reguleerida nii, et liigendi pööramisel tõstuk neid ei riivaks. Asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamine võimaldab vähendada kukkumisohtu. Eeldatakse, et kasutatakse korvtõstukites kinnituspunktide olemasolul ohutusvööd või -rakmeid. Suurim lubatud tuulekiirus tõstuki kasutamisel on märgitud kasutusjuhendis ja tõstukil, üldjuhul ei ületa see 12,5 meetrit sekundis. Arvestama peab ka tõsteplatvormil olevate esemetega (plakatid, ehitusmaterjalid jm), mis võiksid tekitada tuuletasku ning suurendada tuule mõju masinale. Platvormi andmeplaatidele märgitud tõstevõimet ületada ei tohi! Töötajad peavad alati seisma tõsteplatvormi põhjal ega või mingil juhul istuda või ronida piiretele, seista kastide, laudade, reelingute, redelite vms peal. Vahelejäämise oht Korvtõstuki puhul peab kasutaja hoolitsema selle eest, et kõrvalised isikud ei oleks masi- na tööalas, eriti alusraami läheduses, kus tekib oht jääda tõstuki vahele. Seadme kasutaja võib jääda tõstekorvi ja konstruktsioonide vahele, näiteks manööver- dades pea kohal olevate metalltarindite läheduses. Kontroll ja hooldus Iga tõstukit tuleb kontrollida, hooldada, remontida ja hoida heas korras, kooskõlas tootja kasutusjuhendiga. Enne tõstuki kasutamist tuleb olla kindel, et selle tehnilist seisundit on kontrollitud (vt tabel 1 lk 16). Kontrolli tulemused peavad olema kasutajale kohe kirjalikult kättesaadavad. Iga päev enne tõstuki kasutamist ja iga töövahetuse alguses tuleb katsetada selle toi- mimist, sh käitamis-, hädatalitlus- ja ohutusseadiseid. Visuaalselt tuleb üle vaadata, kas 24 masinal ei esine hüdraulika- ja kütusesüsteemi lekkeid ega ole lahtiseid või puuduvaid osi, kaableid ja juhtmestikku, rehve ja rattaid, kleebiseid, hoiatussilte, kontrollmärgiseid, kasutus- ja ohutusjuhendeid ning ohutuspiirdeid. Kui ülevaatuse käigus leitakse ohutust vähendavaid puudusi, tuleb need enne kasutamist kõrvaldada. Redelid Redelite kasutamine on levinud kõikvõimali- kel kõrgtöödel, kuhu on redeliga juurdepääs olemas. Meeles peaks siiski pidama, et rede- leid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamis- kohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutu- mate töövahendite, sh tellingute, töölavade, tõstukite, kasutamine ei ole õigustatud vähe- se ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. Korv- või käärtõstukiga on kõrgtöid teosta- da ohutum kui redeliga, kuid kitsastesse koh- tadesse on nendega keeruline ligi pääseda. Samuti ei ole lubatud kasutada hüdrosüstee- midega tõstukeid madala õhutemperatuuri korral. Kõrgtööks sobiva töövahendi valimisel tuleb arvestada, et redelil seistes ei tohi kor- raga töötada üle 30 minuti ega rohkem kui kolmandik aega tööpäeva pikkusest. Redelil töötamise meelespea ajutistel kõrgtöödel • Redelil ei tohi olla nähtavaid kahjustusi, de- formeerunud osi või muid puuduseid. • Redelil ei tohi seista kõrgemal kui ülalt kol- mandal pulgal või astmel. • Redelil tohib töötada reeglina madalamal kui 5 meetrit aluspinnast. • Redelile peab saama kindlalt toetuda ja sellest peab saama kogu aeg kinni hoida, ka siis, kui midagi kanda tuleb. • Redel peab olema paigaldatud nii, et see kasutamise ajal kindlalt seisab. • Redel peab seisma tugeval sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et selle pulgad püsi- vad horisontaalasendis. • Lukustatava mitmeosalise redeli ja pikendusredeli eri osad ei tohi üksteise suhtes lii- kuda. 25 • Üksikredelid ei tohi olla kokku seotud, liimitud ega ühendatud kruvide ja/või naelte abil, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud kasutusjuhendis. • Juurdepääsuredel peab olema piisavalt pikk, et ulatuda vähemalt ühe meetri võrra üle juurdepääsutasandi, välja arvatud juhul, kui redel on statsionaarselt kinnitatud. Tööd kaevandis Enamikul juhtudel hõlmab ehitise algusest lõpuni ehitamine ka kaevetöid, näiteks vunda- mendi valamise ning maa-aluste rajatiste, sh vee-, kanalisatsiooni- ja kaugküttetorustike paigaldamise puhul. Kaevetöö või töö kaevandis võib olla üsna ohtlik ka kogenud ja väljaõppinud töötaja- le, rääkimata väheste kogemustega töötajast. Lisaks juhendamisele ja väljaõppele tuleb ohutust tagada peatükis kirjeldatud abinõudega. Sageli juhtuvad tööõnnetused kaevetöödel, kui: • toimub kaevandiseina varing; • töötajat vigastab kaevandisse kukkuv materjal; • kukutakse kaevandisse; • liiklusvahend, enamasti tagurdamisel, sõidab kaevandisse või liiga lähedale kaevandi äärele ning kaevandisein variseb sisse. Paljud tööõnnetused on tingitud ebapiisavast tööde kavandamisest. Kaevetööd loetak- se üldjuhul ohtlikeks töödeks ning nendele peab eelnema tööde läbimõeldud kavanda- mine ja tööohutuse plaani koostamine. Viimast võiks tellija koos tööde organiseerimise kavaga nõuda ehitusettevõtjalt. Tööõnnetuse näide. Kanalisatsioonitorustike paigaldustööde tegemiseks vajalik kae- vand planeeriti 2,5 meetri laiuseks ja 3 meetri sügavuseks, kaldeid nõlvadele ei tehtud. Väljakaevatud pinnas paigutati kaevandi mõlemale poolele kuhjadesse, millest oli kae- vandisse ka pinnast varisenud. Pinnas koosnes valdavalt saviliivast ja moreenist. Maa- ala pinnase varasemale väljakaevamisele ja tagasitäitmisele viitasid pinnasekuhjades olevad armeeritud betoonikamakad. Tööde käigus varises kaevandi nõlv sisse ning kogu varisenud pinnast ratasekska- vaator välja kaevama ei ulatunud. Töötaja asus seda kaevandi põhjast labidaga välja viskama. Veidi hiljem toimus varisenud nõlva lähedal uus varing, mille tagajärjel mattus töötaja pinnase alla. Kolleegid alustasid töötaja väljakaevamist, mida jätkasid kohale saabunud päästetöö- tajad. Kiirabi toimetas kannatanu erakorralise meditsiini osakonda, kus tema elu päästa kahjuks ei õnnestunud. 26 Kaevandiseinte varisemisest tulenev oht Kaevandiseinte stabiilsus väheneb, kui: Kaevandiseinad võivad variseda ning võib • esinevad tugevad vihmahood; toimuda pinnase lihe, kui kaevandi • külm vaheldub sulaga; lähedal on: • külmunud nõlva taga on vesine pinnas; • hooned või muud rajatised; • pinnasevesi on kõrgel; • ladustatud materjalid; • kaevandi lähedal liiguvad masinad; • kuhjatud pinnas; • pinnast on varem kaevatud. • rasked transpordivahendid või masinad. Kaevandinõlva varisemise ohust annavad sageli märku nõlva lähedale maapinnale tek- kivad praod. Tugev vihm, pinnase kiire kuivamine päikeselise ilmaga, kaevandi põhjas olev vesi, kaldeta nõlvad – kõik need tegurid suurendavad kaevandinõlva varisemise ohtu. Levinud arusaama kohaselt saab tööd jälgiv töötaja anda kaevandis töötajale märku pragude tekkimisest ja seega nõlva varisemisest. Arusaama aitab ümber lükata järgmine küsimus: kas ohutus on tagatud, kui töötaja ei märka pragude teket või kui prao tekkimi- sele järgnev aeg ei ole piisav, et kaevandis olev töötaja suudaks ohutusse kaugusesse eemalduda? Lühike vastus: ei ole ning selline töövõte võib lõppeda inimelu kaotusega. Kaevandites, mis on sügavamad kui 1,2 meetrit, tuleb võtta tarvitusele meetmed varinguohu vähendamiseks. Töötamine on lubatud ainult nõuetekohaselt toestatud või nõuetekohaste kalletega kaevandis (vt tabel 2). Tabel 2. Kaevandiseinte lubatud kalded kuni kuuemeetrise kaevesügavuse korral Pinnase tüüp Laiuse/sügavuse suhe Kaldenurk Stabiilne kivim Vertikaalne 90° A-tüüp ¾:1 53° B-tüüp 1:1 45° C-tüüp 1½ : 1 34° A-tüüp (lühiajaline töö) ½:1 63° Kaevandi olukorra kohta tuleb sisse seada järelevalve. Kaevamiseks kasutatavate ma- sinate tööpiirkonnas ei tohi teha teisi töid ning seal ei tohi viibida kõrvalisi isikuid – juurde- pääs tuleb tõkestada näiteks piirete või märkelintidega. Rasked esemed olgu kaevandi servast vähemalt meetri kaugusel. Kaevandisse lasku- takse selleks ettenähtud liikumisteid pidi, mitte kunagi hüpates. Tööliste laskumiseks ja ülestulekuks tuleb paigaldada vähemalt 0,6 meetri laiused käsipuudega töötrepid või re- delid. Redel ulatugu vähemalt 1 meeter üle kaevandi serva. Vähemalt 3 meetrit sügavates ning nõlvade kaldega rohkem kui 1 : 1 (niiske pealispin- nasega nõlvadel kaldega rohkem kui 1 : 2) kaevandites tuleb tööliste nõlvadel libisemise 27 Sademete langemise ajal ja järel on kaevandi seinad varisemisohtlikumad ning tarvitusele tuleb võtta abinõud seinte varisemise vältimiseks. ja kukkumise vältimiseks rakendada abinõusid (redeltreppe, kaitsevöösid). Tööliste liiku- mine kindlustatud nõlvadel ilma redelite või treppideta on keelatud. Eelistatult tehakse töid kaevetöömasinaga kaevandi otsast. Nii välditakse kaevetöö- masina raskusest tingitud kaevandiseinte varingut ning ka tööde teostamine on üldjuhul mugavam. Juhul kui tööohutusplaanist ei selgu pinnase kuhjamise miinimumkaugus kaevandi seinast, peab pinnase paigutamise koha otsustama tööde läbiviimise eest vastutav spetsialist. Pinnas ladustatakse kaevandi servast sellisele kaugusele, mis ei põhjusta kaevandiseina varingut. Kivi või külmunud maakamakas võib seinast välja kukkuda. Selle olemasolul nõlvas tuleb töölised ohtlikust kohast ära viia ja rahn või kivi eemaldada. Kui kaevandi põhjast ilmub pinnasevett, tuleb see enamasti eemaldada: pinnasevesi võib põhjustada nõlva varingu. Vee ärajuhtimiseks võib olla tarvis teha kavandatava kae- vandi põhjast sügavam auk, millest järjepideva pumpamise teel vesi ära juhitakse. Pinnasetüübi ja kaevandiseinte kallete määramine Pinnase olemus on erinev: näiteks liiv on voolav ja savi on sidus. Pinnase omadusi peab hindama pädev spetsialist. Kui kaevandiseinte lähedal tekivad siiski praod või toimub va- ring, tuleb seina kallet vähendada. Enne tööde alustamist peaks kindlaks määrama loodava kaevandi maa-ala pinnase- tüübi. Pinnasetüübid võib jagada järgmiselt: • Stabiilne kivim: looduslik tahke mineraalne aine, mille kaevamisel saab luua vertikaal- seid ja püsivaid kaevandiseinasid. Eestis leidub paekivi ja liivakivi. Pinnasetüübi määra- 28 misel on tarvis pöörata tähelepanu võimalikele pragudele ja sellele, kas need jooksevad kaevan- disse või eemale. • A-tüüpi pinnased: tihedalt sidusad ehk nidu- sad pinnased, mille survetugevus on vähemalt 144 kPa. Üldjuhul on need tolmpeente osakeste- ga savised ja liivsavised pinnased. A-tüübiks ei loeta pinnast, kuhu on tekkinud praod või mida on varem kaevatud. • B-tüüpi pinnased: nidusad pinnased, mil- le survetugevus ületab 48 kPa, kuid jääb alla 144 kPa. Peamiselt on tegu kruusa-, uhtliiva-, saviliiva- ja varem kaevatud pinnasega, mis ei kuulu C-tüübi hulka. Lisaks loetakse B-tüüpi pin- Enne tööde alustamist kaevandis nasteks A-tüübi survetugevusega, kuid kergesti peaks hindama kaevandiseinte pragunevat pinnast ja kuiva ebapüsivat kivimit. varisemisohtlikkust ning võtma tarvitusele tööõnnetusi vältivad • C-tüüpi pinnased: nidusad pinnased, mille abinõud. survetugevus jääb alla 48 kPa. Üldjuhul on need teralised pinnased, sh kruusa-, liiva- ja saviliivapinnased, ning niiskunud pinnased ja pinnased, millest immitseb vabalt vett. Kohtades, kus leidub eri pinnasekihte, tuleb pinnas kategoriseerida kõige väiksema surve- tugevusega pinnase järgi. Iga kihti võib kategoriseerida eraldi, kui stabiilsem kiht asub eba- stabiilsemast kihist allpool, näiteks toetub C-tüüpi pinnas A-tüüpi pinnasele (vt joonis 5). A-tüüpi pinnas B-tüüpi pinnas C-tüüpi pinnas kuni 6 m kuni 6 m kuni 6 m 1 1 1 3/4 1 1 1/2 B-tüüpi pinnas on A-tüüpi pinnas on A-tüüpi pinnas on A-tüüpi pinnasel B-tüüpi pinnasel C-tüüpi pinnasel 1 B-tüüp 1 1 A-tüüp 1 A-tüüp 1 1 1/2 A-tüüp B-tüüp 1 1 C-tüüp 1 3/4 1 1 1/2 C-tüüpi pinnas on C-tüüpi pinnas on B-tüüpi pinnas on A-tüüpi pinnasel B-tüüpi pinnasel C-tüüpi pinnasel 1 1 C-tüüp C-tüüp 1 1/2 B-tüüp 1 1 1/2 1 1/2 A-tüüp B-tüüp 1 1 C-tüüp 1 3/4 1 1 1/2 Joonis 5. Kaevandiseinte kalded kuni kuuemeetrise kaevesügavuse ja pinnasetüüpide erinevuste korral 29 Penetromeeter on instrument, millega saab operatiivselt määrata peeneteralise pinna- se survetugevust. Samas on penetromeetril üsna suur mõõteviga. Survetugevuse määramiseks kasutatakse ka pinnase lõiketugevuse määramise mõõteriista. Selle labad surutakse teatud sügavusele ning keeratakse õrnalt väändenup- pu, kuni pinnas järele annab. Kuiva pinnast loetakse teraliseks, kui see käes vabalt pudeneb või kergelt surudes väik- semateks tükkideks pudeneb. Kuiv pinnas, mis maha kukkudes tükkideks ja käes murdmi- sel veel väiksemateks tükkideks läheb, on tõenäoliselt savi, mis sisaldab kruusa või liiva. Kui pinnas jaguneb küll tükkideks, kuid väiksemateks tükkideks jaguneb raskelt, loetakse pinnast mittepragunevaks. Plastilisuse testi tehakse tükikese niiske pinnasega. Sellest voolitakse umbes 3milli- meetrise läbimõõdu ja 50millimeetrise pikkusega niit ning võetakse ühest otsast sõrmede vahele. Kui niit ei murdu ega rebene, loetakse pinnas nidusaks. Pöidla läbitungivuse test, mis ei oma küll erilist täpsust, käib pöialt tugevalt pinnasesse surudes. Kui pöidlaga on keeruline auku tekitada või see jätab vaid väikese sälgu, on tõe- näoliselt tegu A-tüüpi pinnasega. Kui pöial tungib vaid küünesügavusele, on tõenäoliselt tegu B-tüüpi pinnasega. Kui pinnasesse tungib terve pöial, on tegu C-tüüpi pinnasega. Kaevandite seinad võib teha ühe- või mitmeastmelisena (vt joonised 6 ja 7). Üldnõude kohaselt ei tohi kaevandi alumine vertikaalse seinaga aste ületada 1,2 meetrit. Järgne- A-t pinnas A-t pinnas A-t pinnas Alumise vertikaalse seinaga kaevand Hariliku astmega kaevand Mitmeastmeline kaevand 1 kuni 1,05 m kuni 1,2 m kuni 1,5 m 3/4 kuni 1,2 m kuni 6 m kuni 3,6 m kuni 3,6 m 1 1 1 3/4 A-t pinnas A-t pinnas Alumise vertikaalse seinaga kaevand kuni 1,05 m kuni 3,6 m 1 kuni 2,4 m 1 3/4 1/2 Joonis 6. Kaevandiseinte kallete võimalused A-tüüpi pinnaste korral B-tüüpi pinnas B-tüüpi pinnas Hariliku astmega kaevand Mitmeastmeline kaevand (lubatud vaid nidusa pinnasega) (lubatud vaid nidusa pinnasega) kuni 1,2 m kuni 1,2 m kuni 1,2 m kuni 6 m 1 kuni 6 m 1 1 1 Joonis 7. Kaevandiseinte kallete võimalused B-tüüpi pinnaste korral 30 vad astmed võivad olla A-tüüpi pinnaste korral kuni 1,5 meetrit ja B-tüüpi pinnaste korral kuni 1,2 meetrit juhul, kui kaevandi sügavus ei ületa 6 meetrit. Kõigi järgnevate astmete tegemisel peab jälgima nõuet, et kaevandi kallak ei ületaks pinnasetüübi lubatud kallet (joonistel 6 ja 7 tähistatud punase joonega, lk 30). Sageli on vaja kaevand rajada varem kaevatud ja tagasitäidetud kohta. Sellistel juhtudel tuleb arvestada, et kaevandi seinad on varisemisohtlikumad kui varem kaevamata pinna- se puhul. Püsiva kalde kindlaksmääramiseks võib enne valmis kaevata prooviaugu kavan- datava kaevandi sügavuseni või veidi rohkem ning kujundada esialgsed kalded, seejärel tõkestada augule juurdepääs ja jätta see kaheks ööpäevaks avatuks. Kui selle aja jooksul seinad varisevad, on vaja luua suurema kaldega kaevand. Kaevandi seinad tehakse lõpuks prooviaugu seintest veelgi laugemad, sest augu seinte parema püsivuse tagab selle koo- nuseline geomeetria. Kaevandiseinte toestamine Kaevandiseinte varingust põhjus- tatud vigastused on välditavad, kui luua seinad varisemisohutute kalletega. Vahel ei ole aga kallet võimalik tagada (nt sõiduteedel), teinekord on ehitusettevõtja huvi võimalikult vähe pinnast välja kaevata ning sellega tööle kuluvat aega lühendada. Kui kaldeid ei loo- da, tuleb seinad toestada. Kui töötajad peavad kaevandis töötama ja seinte kalded otsusta- takse loomata jätta, tuleb pärast pinnase väljakaevamist seinad esimesel võimalusel toestada. Kaevandis põlvili või pikali töö- tamisel tuleb seinte varisemise vältimiseks võtta kasutusele en- netusabinõud ka madalas kuni 1,2meetrises kaevandis. Toesta- miseks võib kasutada vertikaal- või horisontaallaudist või puitkilp- seina, mis fikseeritakse kaevandi põhja löödud teritatud lattidega. Tugielemendi (tuntud ka kaeve- Kraaviseinte toestamiseks paigaldatakse küna või tugiseintena) kasutami- tugielemendid. 31 sel peab juhinduma eelkõige tootja juhendist. Kraaviseinte toestamine tugielementidega võimaldab mugavalt toestada 2–3 meetri sügavusi kaevandeid. Tugiseinte asetamisel teineteise peale tootja juhendi kohaselt on võimalik toestada ka sügavamaid kaevandeid. Talvel rajatud toestatud ja toestamata kaevandid tuleb sula saabudes pärast pikaajalisi sadusid või pinnase sulamist üle vaadata ning vajadusel täiendavalt kindlustada. Talvel võib külmunud pinnast kaevata kuni külmumissügavuseni (välja arvatud kuiva liiva puhul) toestamata, edasi tuleb süvend toestada. Inimeste ja sõidukite kaevandisse kukkumise oht Vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamisel võetakse töid ette enamasti nii palju, et lahtikaevatud lõik saaks kiiremas korras hiljemalt päeva lõpuks taas täidetud. Tööde mitteteostamise ajaks avatuks jäänud kaevand tuleb kõrvaliste isikute ja liiklusvahendite sissekukkumise vältimiseks üldjuhul piiretega tõkestada ja lisaks tähistada. Piiretega peavad olema ümbritsetud kaevandid, mis asuvad asulatänavate lähedal, läbisõiduteedel ja hoovides, samuti muudes kohtades, kus liiklevad inimesed ja sõidukid. Piiretele tuleb seada hoiatusmärgid ja ööseks signaalvalgustus. Kui töid teostatakse riigimaanteedel, kohalikel teedel või nende teede kaitsevööndis, tuleb liiklejatele ohutute liiklustingimuste ja töö tegijatele ohutute töötingimuste loomi- sel juhinduda majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003. aasta määrusest nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Nende tööde hulka kuuluvad tee ehitamise ja remontimise, tee ja tee kaitsevööndi hooldamise ning teekasutuse korraldamise tööd, samuti tööd, mille tegemise ajal inimesed töötavad teel hooneid remontides ja hooldades, veevarustust ja kanalisatsiooni ehitades ja remontides, kaableid paigaldades või teele sõidukeid, teetöömasinaid, mehhanisme ja seadmeid paigaldades. Enamasti on vajalik hankida enne tööde alustamist teetööde luba, välja arvatud teehooldustöödel ning tee- hoiuvälistel puhastus- ja korrastustöödel, kui teed liikluseks ei suleta. Liiva, kruusa või killustiku mahalaadimisel nähakse ette tõkis, mis takistab kalluri tagur- damist kaevandile ohtlikult lähedale (vt joonis 8 lk 33). Tööõnnetuse näide. Vee- ja kanalisatsioonitööde käigus kaevas kopplaaduri juht välja kaevandi pinnast. Ta tagurdas kaevandi äärde, pidurdas ning asus istet kaevandi poole keerama ja toetuskäppasid maha laskma. Ootamatult hakkas masin kaeviku poole lii- kuma ja sõitis üle selle serva, kopp lõi vastu kaeviku põhja. Selle tagajärjel kukkus juht kabiinist välja, jäi laaduri käpa ja kaevandi seina vahele ning suri saadud vigastustesse. Kopplaadur JCB 3CX-4WS oli tehniliselt korras, juht ei olnud kinnitanud turvavööd. Üks võimalik tööõnnetuse põhjus võis olla asjaolu, et juht unustas tagurpidikäigu väl- ja võtta ning vajutas laadurikäppade kiiremaks allalaskmiseks gaasipedaalile. Eelkõige oleks surmaga lõppenud tööõnnetuse ära hoidnud turvavöö kinnitamine. 32 Joonis 8. Tõkis, mis takistab kalluri tagurdamist kaevandile ohtlikult lähedale Maa-aluste kaablitega seotud oht Enne kaevetööde alustamist on vaja han- kida kohalikust omavalitsusest maa-alus- te kaablite või muude ülekandesüstee- mide geodeetiline alusplaan. Sellele ei pruugi olla kantud kõik rajatised, seepä- rast võiks üle vaadata ka kavandatavate tööde läheduses asuvad äravoolukaaned, kaablimärgistused ja asfaltkatte paigad. Kaevetöödega tegelevate ettevõtjate ko- hustuslike töövahendite hulka kuulub ka metallidetektor, millega on hõlbus avas- tada näiteks maa-aluseid kaableid, kaevu- kaasi ning sõjaaegseid plahvatusohtlikke materjale. 33 Levinud nõude kohaselt lubatakse kaablite ja muude ülekandesüsteemide vahetus lä- heduses kaevata pinnast ainult labidaga, löökriistade (kangide, kirkade, suruõhutööriista- de) kasutamine on keelatud. Plaanidelt puuduvatele maa-alustele rajatistele või plahva- tusohtlikele materjalidele sattudes tuleb tööd neis kohtades katkestada kuni avastatud rajatise või eseme laadi selgitamiseni ja tööde jätkamise loa saamiseni. Töötajaid peab teavitama, kuidas kaablitest või muudest ülekandesüsteemidest tingitud õnnetusjuhtu- mite korral tegutseda. Kaevus või kollektoris töötamine Maa-alustes rajatistes, sh kaevudes ja kollektorites, võivad töötajat ohustada: • ohtlikud gaasid (plahvatus- ja mürgistusoht) või hapnikupuudus (lämbumisoht); • pinge all olevad kaablid (elektrioht); Selle märgiga on • kontrollimata tõsteseadmete kasutamine või raskete esemete tähistatud töövahend, mida võib kasutada kaevu kukkumine; plahvatusohtlikus • halvasti kinnitatud astmerauad; keskkonnas. • varingud või pinnasevee tulv maa-alusesse rajatisse (lämbu- mis- ja uppumisoht). Maa-alustes rajatistes võib leiduda järgmisi gaase: metaan (CH4), lõhnatu ja värvusetu vingugaas (CO), süsihappegaas (CO2), mädamunalõhnaline vesiniksulfiid (H2S), ammo- niaak (NH3), radoon (Rn). EVS 848:2013 väliskanalisatsioonivõrgu standardi kohaselt tohib kaevu laskumist nõudvaid töid teha vähemalt kolmeliikmeline meeskond. Üks meeskonnaliige on kaevus, teine maapinnal, kes vajaduse korral abistab kaevus töötajat, ja kolmas jälgib. Jälgijale tuleks muude ülesannete andmist vältida seni, kuni töötaja ei ole kaevust väljunud. Kui kaevus töötajal peaks esinema terviserike või juhtuma tööõnnetus, tagavad teised kaks kolleegi tema väljatoimetamise ja talle esmaabi andmise. Enne töö alustamist tuleb kaevus kontrollida hapnikutaset ning tervisele kahjulike või plahvatusohtlike gaaside olemasolu. Gaase ei kontrollita lahtise tule tegemisega! Enne läbivoolukollektorites töö alustamist peab avama luugid mõlemal pool ning kontrollima nende juures õhu gaasisisaldust. Mitme kilomeetri pikkuse kollektori hooldamisel või remontimisel tuleb tagada telefoniside eri piirkondade vahel. Kaevust saab gaasi eemaldada puhta õhuga läbipuhumise või tuulutamise teel, jättes avatuks nii selle kui ka ühenduses olevad naaberkaevud. Läbipuhumisel jäetakse venti- laatoriga ühendatud vooliku ots kaevu põhjast 20–25 sentimeetri kõrgusele. Ventilaator peab tagama kogu kaevu õhuvahetuse 10–15 minuti jooksul. Kui gaasi ei ole võimalik maa-alusest rajatisest täielikult eemaldada, tohib töötaja kae- vu laskuda ainult gaasi filtreeriva täismaskiga. Kui töökeskkonna õhu hapnikusisaldus on või võib töö ajal langeda alla 19 protsendi, peab kasutama hapnikuvarustusega täismaski. Maskis töötajale tuleb tagada töövaheajad iga kümne minuti järel. 34 Joonis 9. Kaevu laskumisel on soovitatav kasutada tõsteseadet Plahvatusriske peab ennetama sellega, et kaevus ja kollektoris kasutatakse vaid plah- vatusohtlikus keskkonnas töötamiseks mõeldud vahendeid, sh töökoha valgusteid. Kaevus või kollektoris töötaja tuleb varustada lisaks gaasianalüsaatori, ankurdatud turvarakmete, märguriietuse ning kaitsekiivri, -jalanõude ja -kinnastega. Sageli on vajalik kaevu lasta või sealt välja tõsta torusid ja toruliitmikke, materjali, töö- vahendeid vms. Soovitatav on kasutada raskete materjalide teisaldamiseks tõstesead- meid, nagu pukkidele või kolmjalale paigaldatud plokke ja kraanasid (vt joonis 9). Vältima peaks kaevus oleva töötaja asetsemist tõstetava või langetatava materjali all. 35 Enne lammutustöid peab üldjuhul koostama ehitusprojekti ehitise lammutamiseks ning tööohutusplaani. Lammutustööd Ehitise või rajatise lammutamisel peab pädeva isiku juhtimise all võtma tarvitusele vajali- kud ettevaatusabinõud. Selleks tuleb need esialgu siiski kindlaks määrata. Ehitise omanik on kohustatud enne lammutustööde alustamist hankima ehitusloa, milles kohalik oma- valitsus annab nõusoleku lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa taotlemisel ehitise lammutamiseks peavad ehitusprojektis sisalduma vähemalt järgmised punktid: • lammutatava ehitise osade kirjeldus; • tööde alasse jäävate tehnovõrkude, hoonete ja rajatiste, haljastuse ning muude säilita- tavate elementide kaitsmise nõuded, viisid ja ulatus; • lammutustööde tehnoloogiline kirjeldus, lammutamise järjekord ja ohutud võtted töö- de teostamiseks; • tehnovõrkude lahtiühendamise tingimused ja kohad; 36 • vajadusel elementide lahtiühendamise viisid ja kohad; • vajadusel ehitise osade ajutise toestamise viisid; • lammutatavas ehitises leiduvate ohtlike materjalide kaardistus, eel- datavad liigid, paiknemine, kogused ning ohutu ja liikide kaupa kogu- mise ja käitlemise nõuded; • saadud materjalide ja toodete ligikaudsed kogused, võimalikud kohad ETTEVAATUST! taaskasutamiseks ja käitlemiseks, jäätmete liikide kaupa kogumine SISALDAB ASBESTI ja käitlemine. Kui mingil põhjusel projekti siiski ei tellita, peab tööohutuse plaan ena- Asbestitolmu mikku eelkirjeldatut siiski sisaldama. sissehingamine on tervisele ohtlik Kui ehitustöö kujutab endast ehitise või selle osa lammutamist, re- konstrueerimist, remonti või hooldust, tuleb enne töö alustamist veen- Järgige duda, et see ei sisaldaks asbesti. Uurimise tulemus, mis võib olla lam- ohutusnõudeid mutamise ehitusprojekti osa, dokumenteeritakse. Materjali Kui ehitis sisaldab asbesti ning tegu ei ole madala riskiastme asbesti- asbestisisal- töödega, peab koostama asbestitööde kava, mis võib olla ka tööohutuse dusest teatav plaani üks osa. Ehitustööde puhul tuleb järgida Vabariigi Valitsuse mää- hoiatusmärk. rust „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”. Enne lammutustöö alustamist peab kindlaks tegema, et lammutatav objekt on lahuta- tud kõigist võimalikest elektri-, gaasi-, vee- ja muudest ühendustest. Tehnovõrkude lahti- ühendamise või likvideerimise meetodid kooskõlastatakse vastava tehnovõrgu omaniku või valdajaga. Tööõnnetuse näide. Mõisa vana aidahoone kuivatiruumis hukkus tööõnnetuses kolm noort meest vanuses 27, 25 ja 18 aastat, kui neile langes peale paekivist tulemüür. Varem oli ehitiselt osaliselt demonteeritud varisemisohtlik katus. Tulemüüri varingu asjaolud toodi välja õnnetusele järgnenud ekspertiisis: 1) tulemüüril, mis oli osaliselt kaetud krohviga, ei olnud ilmselt võimalik visuaalselt pra- gusid märgata; 2) viilu alguse 50…70 millimeetri paksune mördikiht muutis ülemise tulemüüri osa sisu- liselt liigendiks; 3) tulemüür oli laotud ebakvaliteetselt; 4) mõisast u 20 km kaugusel asuvas ilmajaamas fikseeriti maksimaalseks tuulekiiruseks 9,4 meetrit sekundis. Kuna kuivati kohalt oli katus maha võetud, pääses mõjule tuule imev jõud (tõmme), mis oli suurem kui tulemüüri vastupanuvõime; 5) tulemüüri keskmises osas olevad pinged olid müüritise arvutustugevusest 1,6 korda suuremad. Seetõttu võisid müüri varingu põhjustada pinged müüritise omakaalust, mil- lele viitab ka müüri keskosa pikisuunaline lõhenemine. Nimetatud asjaolude kokkusattumine põhjustaski mõisa aidahoone tulemüüri ette- arvamatu varingu. 37 Metallist või betoonist toestikud, raketised ja rasked valmisdetailid Raketised, ajutised toestikud ja tugimüürid tuleb projekteerida, paigaldada ning hoida sel- listena, et need kannataksid ohutult välja neile mõjuda võiva surve ja koormuse. Metallist või betoonist toestikke ja nende koostisosi, raketisi, monteeritavaid detaile, samuti ajutisi toestikke ja tugimüüre tohib püstitada ja demonteerida ainult pädeva isiku juhtimisel. Tarvitusele tuleb võtta ettevaatusabinõud, et kaitsta töötajaid rajatise ajutisest ebasta- biilsusest või purunemisohust tuleneva riski eest. Ehitustööde organiseerimise kavas antakse vajaduse järgi juhised ehitustoodete ja seadmete monteerimiseks nende ehitusplatsile jõudmisest kuni lõpliku ehitises fiksee- rimiseni. Vajadusel esitatakse ehitustööde organiseerimise kavas montaažiskeemid, valukorrad ja raketise projekt, kraanade paiknemine ja tõsted, ajutine toestus, tehnoloogilised võt- ted, juhised ehitustööde ohutuks teostamiseks. Isikukaitsevahendid Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks ehitusplatsil peavad tööandjad, kelle töötajad seal töö- tavad, ja FIEd tagama isikukaitse- vahendite nõuetekohase kasutamise. Ehitustööde tegemise ajal on koordi- naator kohustatud jälgima, et ehitus- platsil töötavad isikud ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohu- le vastavate isikukaitsevahenditega. Tööandja peab enne isikukaitse- vahendite valimist tegema töökesk- konna riskianalüüsi, et selgitada välja need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. Isiku- kaitsevahendeid valides peab lähtuma iga töö eripärast ja ohuteguritest, tööandja ei tohiks piirduda ainult tabelis 3 (lk 39–40) välja toodud loeteluga. Tööinspektsiooni koostatud isikukaitsevahendite valimise ja kasu- tamise juhendmaterjal on leitav kodulehelt www.ti.ee. 38 Tabel 3. Tegevusalade ja tööde loetelu, mille puhul võib olla vajalik kasutada isikukaitsevahendit Kaitseprillid, näokaitse või Hingamiskaitsevahendid Torkekindlate taldadega Kuulmiskaitsevahendid Tulekindel kaitseriietus Kontsade või kiiludega Ilmastikukindel riietus Ohutusvöö ja -rakmed Tavaliste taldadega Põlvekaitsmed kaitsejalanõud kaitsejalanõud Märguriietus Kaitseriietus Kaitsekiiver jalanõud Kindad mask Ehitustöö, eriti tellingutel ja kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel ning nende all või lähedal tehtav töö, raketise ehitamine ja lammutamine, tellingute X X püstitamine ja lahtivõtmine ning muu kooste- ja paigaldustöö Töö terassillal, teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastis, tornis ja katlamajas ning X X suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö Pinnasetööd X X Lõhkamistööd X X X Töö lifti, tõsteseadme, kraana lähedal X Laevaehitus X X Rongide rööpaseadetööd X X Puude langetamine X X Tee-ehitus X Katusetööd X X X Ahju ehitamine, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine X Transporditööd X Keevitamine X X X Lihvimis-, puurimis- ja freesimistööd X Töö energia (nt suruõhk, elekter) jõul töötava mutri- või kruvikeerajaga X Töö naelpüstoliga X X Abrasiivsete ainete ja vedelike pihustamine X X Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste- eemaldusvahenditega X X X Töö, kus on otsene soojuskiirgus X X Töö mahutis, kinnises ruumis ja teistes kohtades, kus võib olla gaasi või ebapiisavalt hapnikku X Värvimine püstolpihustiga, kui väljatõmbeventilatsioon on ebapiisav X Töö šahtis, kanalisatsioonikaevus ja maa-aluses kanalisatsioonitrassis X Asbestitöö X X Kantserogeenide kasutamine X Tabel jätkub järgmisel leheküljel. 39 Kaitseprillid, näokaitse või Hingamiskaitsevahendid Torkekindlate taldadega Kuulmiskaitsevahendid Tulekindel kaitseriietus Kontsade või kiiludega Ilmastikukindel riietus Ohutusvöö ja -rakmed Tavaliste taldadega Põlvekaitsmed kaitsejalanõud kaitsejalanõud Märguriietus Kaitseriietus Kaitsekiiver jalanõud Kindad mask Benseeni ja plii kasutamine X Töö pneumaatilise puuri või vasaraga X Ehitusvaiade rammimine X Puidutööd X Töö välistingimustes vihma või külma ilmaga X Töö tellingutel, tõstukikorvis või mastis X X Pinnakattevahenditega töötamine X Põrandatööd ja muud põlvitamisega seotud tööd X Allikas: Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. aasta määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” lisa 3 Tellingute monteerimisel või demonteerimisel, kui kukkumisohtu ei saa vältida muude ohutusabinõudega, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid. Kukkumiskaitse- ja kinnitustoerihma süsteemid Kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega vältida, tuleb tellingutel, katustel, töö- platvormidel ja teistes kohtades kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarak- meid. Kukkumist takistav varustus (turvarakmed või vöö köiega) on isikukaitsevahend, mida kasutatakse siis, kui tööd ei ole võimalik planeerida, korraldada ja teostada turvali- selt mõnel muul viisil. 40 Kukkumist takistavat varustust kasutatakse tavaliselt vaid lühiajaliste tööülesan- nete täitmiseks. Lühiajaliseks tööks loetakse tööd, mida saab tavaliselt täita kuni nelja töötunniga. Kukkumiskaitserihma süsteemi kasutatakse siis, kui on oht kõrgelt kukkuda. Siia alla kuuluvad täisrakmed, kukkumishoo leevendid, liuglukud jäiga või painduva kinnitusliiniga jms. Kinnitustoerihma süsteem peab andma tuge ja takistama kukkumist. Siia kuuluvad tugivööd, tugiköied jms. Kasutamisel reguleeritakse tugiköis pingule, et kukkumisel ei tekitaks see vigastusi. Kukkumisel on tähtis, et kasutatakse rinna- või seljakinnituspunktidega turvarakmeid. Täisturvarakmed on ainuke varustus, mis jagab kukkumisel tekkiva jõu keha peale laiali. Kasutades ainult kinnitustoerihma, võib saada tõsiseid vigastusi. Jäigale või painduvale ankrunöörile kinnitatud liuglukk Mastidel või redelitel töötades sobib kasutada jäiga ankrunööriga kinnitatud juhitavat liug- lukusüsteemi. Kui vertikaalsel tasapinnal on vaja liikuda küljelt küljele, kasutatakse paind- likule ankrunöörile kinnitatud liuglukku. Liuglukk järgib kasutaja keha liikumist ja lukustub kukkumisel automaatselt. Kukkumise pidurdajad Kui kinnituspunkt asub kasutaja kohal ning tarvis on vabalt liikuda nii, et köied töötamist ei takista, sobib kasutada kukkumise pidurdajat. Sellega on mugav töötada, sest köis tõmbub tagasi automaatselt. Enim levinud on pidurdajad, millesse on integreeritud kuk- kumishoo leevendid. Ühendusköis energiasummutajaga Energiasummutajaga ühendusköit on soovitatav kasutada siis, kui kinnituspunkt ei ole kasutaja kohal, vaid asetseb temast allpool (nt talakonstruktsioonide puhul). Süsteem koosneb kuni kahemeetrisest köiest ja energiasummutajast, mis kukkumist pidurdab. Kontroll ja hooldus Enne iga kasutamist peab varustust visuaalselt kontrollima. Erilist tähelepanu tuleb pöö- rata rebenditele, katkistele õmblustele, sisselõigetele, värvimuutustele, kahjustatud kin- nitusaasadele, lukkudele ja pingutitele ning nende toimimisele. EN 365:2004 standardi kohaselt peab kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendeid iga 12 kuu tagant kompetentne isik kontrollima. Üldjuhul on see ka kasutusjuhendis esile toodud ning tööandja on ko- hustatud tagama, et töötajale väljastatavat isikukaitsevahendit valmistaja antud kasutus- juhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks. 41 Tööõnnetuse näide. 2008. aasta veebruaris demonteerisid kaks töötajat 8 meetri kõr- gusel maapinnast metallkonstruktsioone ja lammutasid seina. Tööde teostamisel puru- nesid metallilõikamise seadme ja balloonide ühendusvoolikud, tekitades põlevgaasi ja hapniku lekke. Üks töötaja kummardus üle seinaavause ääre, et teatada juhtunust maapinnal demonteerimistöid jälginud ja koordineerinud töötajale. Kummardumisel kaotas ta tasa- kaalu ning haaras kukkumisohu vältimiseks lähedal seisvast töötajast. Selle tagajärjel kukkusid mõlemad maapinnal asuvatele lammutusjäätmetele. Üks töötaja suri saadud vigastustesse kohapeal, teise elu ei suutnud arstid päästa. Kumbki mees ei kasutanud kukkumist takistavat isikukaitsevahendit ja seda ei nõudnud ka töid jälginud töötaja. Kaitsekiiver Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkonnas, kus esineb peavigastuse oht, näiteks kõrgel tegutsedes, redelite ja tellingute, tellingute püstitamise ja lahtivõtmise ning tõsteseadmete, sh kraana, töö piirkonnas. Reeglina on kaitsekiivri kasutamise kord kirjeldatud tööohutuse plaanis. Kaitsekiivrite kasutusaeg on üldjuhul määratud kasutusjuhendis ning sellest tuleb ka kinni pidada. Kasutusaeg võib lüheneda, kui kiiver on olnud pikka aega päikese käes või sellele on sattunud kemikaale. Kiiver tuleb kohe välja vahetada, kui sellesse on tekkinud praod. Sama reegel kehtib ka juhul, kui kiiver on päikese ultraviolettkiirguse (UV) tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks. Üks tootja on paigaldanud kiivrile UV-indikaatori, mis an- nab kiivri kasutuskõlbmatusest kasutajale teada värvimuutusega. Kaitseomadust iseloo- mustab ka küljejäikus, mida saab kontrollida kiivri külgedele kahe käega mõõduka jõuga surudes. Mõranedes või purunedes ei ole kiiver piisavate kaitseomadustega. Kui tööd tuleb teha madala temperatuuriga keskkonnas, saab kasutada kaitsekiivri- alust mütsi või sukka. Kõrgusest kukkudes lendab kannatanul kaitsekiiver sageli peast. Selliste juhtude enne- tamiseks tuleks kinnitada kiivri lõuarihm, mis aitab ka kiivrit kindlamalt peas hoida. Mõne- le kiivrile on võimalik külge monteerida lisavarustust, näiteks kuulmis-, silma- ja näokaitse- vahendeid. 2 Märguriietus Pimedal ajal või maa all töötades tuleb riietel kanda helkurit või 2 helkurriba. Liiklusega seotud kohtades peab töötaja kandma ohu- tusvesti või -riietust, pimedal ajal lisaks helkurriba. Helkurriba peab EN 471 olema hästi nähtav, vajaduse korral tuleb see lisada kaitsekiivrile. Märgistus tähistab, et Nähtavust suurendav märguriietus liigitatakse kolme klassi. ohutusvest vastab Mida suurema numbriga klass, seda rohkem fluorestseerivat koe- 2. klassile. 42 pinda ja helkurmaterjali pinda riietel on. Teel, sh maanteel, tänaval, jalgteel ja jalgrattateel, töötav inimene peab kandma standardi EVS-EN 471:2000 „Märguriietus” kohaselt vähe- malt 2. klassi ohutusvesti või -riietust. Liikluse reguleerija peab kandma 3. klassi kollakas- rohelist ohutusriietust. Kiireloomulisel ja lühiajalisel reguleerimisel võib ta erandina kanda 2. klassi ohutusvesti või -riietust. Kaitsejalanõud Ehitustöödel peab üldjuhul kasutama kaitsejalanõusid. Need peavad vastama täielikult kaitsevajadusele ja ergonoomia- nõuetele, sobima kasutajale ja kasutamiseks kindlates tööoludes ega tohi põhjustada kandjale liigset koormust. Kaitsejalanõud võivad olla varba- kaitsmega, naelaastumistõkkega ning õli- kindla välistallaga. Lisaks loovad tootjad jalanõusid põrutust leevendavate, niis- kust jalatsist väljajuhtivate ja õhku läbi- laskvate lahendustega. Hingamiskaitsevahendid kõrge riskitasemega alal Kui töötaja siseneb kõrge riski- tasemega alale, nt alale, kus on õhus ohtlikke kemikaale või eba- piisavalt hapnikku, peab tervise- kahjustuse vältimiseks kasutama sobivaid isikukaitse- vahendeid. Enne hingamiskaitsevahendite valimist tuleb välja selgitada, kas töökeskkonna hapnikusisaldus võib töö- tamisel langeda alla 19 protsendi. Kui see nii on või kui kerkib selline kahtlus, tuleb kasutusele võtta hapniku- varustusega hingamiskaitsevahendid. Hingamiskaitsevahendite nagu ka kõigi teiste isiku- kaitsevahendite valiku aluseks on riskianalüüs. Ohu- teguri väljaselgitamise ja kaitsevajaduse suuruse hinda- mise järel määratakse kindlaks hingamiskaitsevahendi nõutavad kaitseomadused. Tolmu-, pool- ja täismaski või sundventilatsiooni või suruõhutoitega hingamiskaitse- vahendi valikul on esmatähtsad selle filtreerimisomadused. Mida kõrgem on ohtliku ke- mikaali või tolmu kontsentratsioon töökeskkonnas, seda suurema filtreerimisomadusega kaitsevahendit kasutama peab. Näide. Ehitustöödel on suur tõenäosus hingata sisse ränidioksiiditolmu, mis võib põhjus- tada silikoosi haigestumist. Ränitolmu piirväärtus sissehingatavas õhus tööpäeva jook- sul on 2 milligrammi kuupmeetri kohta. Mõõtetulemused kinnitavad, et töökeskkonnas on tööpäeva jooksul arvutuslik ränitolm töötaja sissehingatavas õhus 30 milligrammi kuupmeetri kohta. Filtreerivad kaitseomadused peavad hingamiskaitsevahenditel olema vähemalt 15kordsed. Liikumisteed ja valgustus Liikumisteed, samuti kõik trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja -kaldteed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud selliselt, et nende kasutamine oleks ohutu ja neile juurdepääs lihtne ning et need ei ohustaks vahetus läheduses tööta- vaid isikuid. 44 Jalakäijate ja sõidukite liikumisteede mõõtmed peavad vastama kasutajate arvule ja kasutuse laadile. Kui liikumisteel liiguvad jalakäijatega samal ajal sõidukid, peab jalakäijate liikumisruum olema ohutu või kaitsepiirdega eraldatud. Evakuatsiooni- ja liikumisteed ning -suunad peavad olema selgesti märgistatud, neid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. Läbipaistvad seinad töökohtade ja liikumisteede läheduses peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud. Töötamiskoha maa- või põrandapind peab olema sellise suurusega, mis võimaldab töötajatele piisavalt liikumisvabadust oma töö tegemiseks, arvestades kasutatavaid ma- terjale ja töövahendeid. Töötamiskoha pind ei tohi olla libe, seal ei tohi olla ohtlikke kühme, auke ega kallakuid. Töötamiskohtade, tööruumide ja liikumisteede valgustus peab olema piisav. Liikumis- teede minimaalne lubatud valgustatus kogu nende ulatuses on 25 luksi. Kui töötajad või- vad sattuda tehisvalgustuse rikke tõttu ohtu, peab olema tagatud piisav turvavalgustus. Tööruumide, töökohtade ja liikumisteede valgustid tuleb paigaldada selliselt, et need ei ohustaks töötajaid. Vältima peab heleduste suuri erinevusi ja pimestamist. Ehitusplats peab olema heas korras ja piisavalt puhas. Liikumisteed tuleb märgistada ning allakukkumisohtu vältida takistavate piiretega. 45 Kasutatud kirjandus EVS 848:2013 väliskanalisatsioonivõrk OSHA Technical Manual (OTM) – Section V: Chapter 2: Excavations: Hazard Recogni- tion in Trenching and Shoring, 1999. www.osha.gov/dts/osta/otm/otm_v/otm_v_2.html (30.05.2014) Skydda tootekataloog, B&B Tools Estonia AS, 2009 Joonised peatükkides „Inimeste ja sõidukite kaevandisse kukkumise oht” ja „Kaevus või kollektoris töötamine” pärinevad: Safety, health and welfare on construction sites: A trai- ning manual. Geneva, International Labour Office, 1995 46 Lisa. Pane pea tööle! 47 48 Ristsõna: koordinaadid paika Ohtlik ehitusplats: 1. Alused, millele toetuvad tellingute postid, on ebapüsivad. Osaliselt on kasutatud ka ehituskive, mis on kergesti murduvad ja seetõttu lubamatud. 2. Tellingutel puuduvad ohutuspiirded. 3. Tööplatvormile pääsemiseks puudub sobiv töövahend. 4. Tellingute töötasapind ei ole täielikult kaetud, seal on ohtlikke tühimikke, kust võib alla kukkuda. 5. Liikumisteedel leidub ehitusmaterjale, mistõttu tekib komistamis- ja kukkumisoht; liikumistee pole kile ja ladustatud materjali vahel piisavalt lai. Õiged vastused Leia fotolt viis kohta, mis on ehitusplatsil töötajatele ohtlikud. Ohtlik ehitusplats Tööelu tekitab küsimusi? VAATA Tööinspektsiooni kodulehele www.ti.ee ja Tööelu portaali www.tööelu.ee HELISTA juristi infotelefonile 640 6000 igal tööpäeval kella 9–15 KIRJUTA [email protected] ISBN 978-9949-9591-3-6 (pdf) Saamuel Rõigas Empower AS Teie 15.11.2020 [email protected] K.A. Hermanni 8a Meie 15.12.2020 nr 15-2/20/52904-2 10121, Tallinn Elektripaigaldiste projekti nr 149 kooskõlastusest keeldumine ja ehitusprojektile nõuete esitamine riigiteede nr 11240 ja nr 11243 tee piirides Harjumaal Maanteeametile on kooskõlastamiseks esitatud elektripaigaldiste projekt, Empower AS töö nr 149 „Pargi tn, Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond. LP9312“ (edaspidi Projekt), milles on ette nähtud liitumiskilbi ja madalpinge (0,4 kV) maakaablite (edaspidi tehnovõrgud) ehitamine riigiteede nr 11240 Tõdva – Hageri km 5,69-5,70 ja nr 11243 Kiisa jaama tee km 0,01-0,90. 17176 Viitna – Koljaku maaüksuste piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Võsupere külas Haljala vallas Lääne-Virumaal. Projektis on ette nähtud tehnovõrkude ehitamine riigiteede maaüksuste piirides (teemaal):  Riigitee nr 11240 km 5,69-5,70; tehnovõrgud (maakaablid) teemaal, teekraavi nõlvas;  Riigitee nr 11243 km 0,01-0,90; tehnovõrgud (maakaablid, liitumiskilp) teemaal, vasakul pool, teekraavis, kraavi nõlvas; Tutvunud esitatud materjalidega ja Projekti joonistega ning võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse, ei kooskõlasta Maanteeamet esitatud Projekti ning esitab märkused ja nõuded Projekti täiendamiseks riigitee maaüksuste piirides ja tee kaitsevööndis: Tehnovõrkude Projekti koostamisel riigitee piirides tuleb juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (lisatud) (https://www.mnt.ee/et/ ametist/juhendid/projekteerimine). Lahtiste, toestamata kaevikute puhul nõustume, et A-tüüpi pinnas, siis kaeviku varisemisnurkadega 1:3/4 (53°) mitte järsematega (Tööinspektsiooni juhend „Tööohutus ehitusplatsil 2014“ lk 26-32; (lisatud). Riigitee piirides ja joonistel tuleb juhinduda Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ ametist/juhendid/projekteerimine) Märkused esitatud Projekti kohta: 1. Projekti seletuskiri: 1.1. Puudub selgitus ja põhjendus miks on tehnovõrgud projekteeritud teemaale sh olemasolevasse maanteekraavi. 1.2. Seletuskirja palun lisada märge: riigitee teemaal on tehnovõrkude ehitamisel kooskõlastatud projektist kõrvalekaldumised (tehnoloogia, asukoht, sügavus jne) keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 1.3. Seletuskirjas (ka ristlõigete joonistel) on: vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel – kas riigiteede muldkeha ja katend säilivad kui vahetult riigitee katte kõrval hakatakse sidekaableid lahti kaevama? 1.4. Seletuskirjas p 4.1. on: (kaablitrass) Kraavi pervel võimalusel 1,5 m sügavusel. Joonisel mnt nr 11243 km 0,01 truup, kraav: Kas truup/drenaaž ja kraav säilivad? 1.5. Seletuskiri p 4.1. on: Riigitee maaüksusel maakaabel min 1,0 m sügavusel. Sõiduteega ristumisel min 1,5 m sügavusel. Kraavi põhjast min 1,0 m sügavusel. Puurkaeviku serv minimaalselt 2 meetri kaugusel sõidutee äärest. Siin joonisel on puurkaeviku lähim serv asfaltkattest ca 30-60 cm ja kaabel liiklusmärkide all, kaabel ka riigitee kraavis, truubi otsa juures. – Kuidas on tagatud riigitee katendi, kraavide, truupide, liiklusmärkide (märgi paigaldamissügavus on ca 1,0 m) säilimine? Palume viia seletuskiri ja joonised vastavusse ning vajadusel ette näha riigitee ja rajatiste taastamine koos seletuskirja ja joonistega. 2. Projekti joonised: 2.1. Asendiplaani joonisel on liitumiskilp teemaal, palun tõsta Pargi tn 1 kinnistule. 2.2. Asendiplaani joonisel on näidatud 2 kinnisel meetodil kaabli paigaldamist, kuid ristlõikeid on 3 joonist. Palume asendiplaanile kanda ristlõiked oma tähistega A-B, C-D ja E-F, samuti tingmärkidesse puurkaeviku legend. 2 (3) 2.3. Juhime tähelepanu, et riigitee teekraavidesse, piki teed ei saa tehnovõrke paigaldada, sest nad jäävad ette teehoolde tööde (kraavide kaevamine, puhastamine) tegemisel ja saavad takistuseks tee toimimisele. Maanteekraavid on tee konstruktsiooni osa ja ette nähtud sadevete ärajuhtimiseks teelt, teemaalt, tee muldkehast ning peavad tagama tee toimimise ja otstarbekohase kasutamise. 3. Juhime tähelepanu, et riigivara (riigitee maaüksus (kinnistu) on samuti riigivara) ei anta kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks (riigivaraseadus § 15 lg 2). 4. Kui ehitatavad tehnovõrgud jäävad riigitee teemaale, siis tuleb Projektile lisada isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid (kehtivate nõuete „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ p 3.9 ja lisa 6). IKÕ plaanide vormistamisel lähtuda alljärgnevast: 4.1. Antud plaan läheb notariaalse lepingu lisaks ja peab olema igale huvilise välja ka trükituna loetav ja mõistetav. 4.2. Plaanil peavad olema teega ristuva või teemaal oleva rajatise naaberkatastriüksuste kat. tunnused, piirid. 4.3. Plaanil tuleb kajastada teega ristumise või kulgeva tehnovõrgu kilometraaž. 4.4. IKÕ plaani legendis tuleb kasutatud lühendid lahti kirjutada. Plaaniga tutvuja peab mõistma, kas tegu on ÜVK, elektri või siderajatisega, kas tegu maa või õhurajatisega. 4.5. IKÕ ala määramisel saame nõustuda kasutusala laiusega 1+1 (ÜVK torustikel 1 m toru välisservast), ei saa panna võrdusmärki kaitsevööndi ja kasutusala vahele, need on erinevad mõisted ning esitatud plaanidel kasutame mõistet kasutusala. Kaitsevöönd on seadusandluses määratud ja kehtib alati, kasutusala/kasutusõiguse ala on tehnovõrgu omaniku ja kinnistu omaniku vaheline kokkulepe. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Taotlus_kooskolastada_tehnovorgu_ja_-raja....asice; _Nouded tehnovorkude teemaale kavandamisel_05.11.2019.pdf; _täiendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf; _täiendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf; Arvo Veltri 3372691 [email protected] 3 (3)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →