Tartumaa Luunja vald, Lohkva küla Paju tee 2 kinnistu torustike projekt

Tingmärgid: - proj. reoveekanalisatsioonikaevu tähis Olemasolevad kommunikatsioonid : K-10 Ø560 - kaevu läbimõõt - Olemasolev gaasitorustik 32.35 - proj. maapind - Olemasolev sademeveekanalisatsioon 30.66 - väljuva toru põhja kõrgusmärk 30.66 - siseneva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev reoveekanalisatsioon 30.79 - siseneva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev veetorustik - Olemasolev soojatorustik Projekteeritud veesõlme tähis Proj. maapind - Olemasolev madalpingekaabel - Olemasolev keskpingekaabel - Olemasolev sidekanalisatsioon - Olemasolev sidekaabel Toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev survekanalisatsioon - Kinnistupiir - Likvideeritav rajatis - Ol.olev geodeetiline märk kaitsetsooniga Projekteeritud kommunikatsioonid : - proj. veetorustik - proj. reoveekanalisatsioonitorustik - proj. kinnisel meetodil rajatav reoveekanalisatsioonitorustik - proj. reoveekanalisatsioonikaev - proj. maakraan De63 L=26.5 m - Projekteeritud veetoru läbimõõt ja pikkus De160 i=0.010 L=24.5m - Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus 75.63* - Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus 33.10 - olemasolev/projekteeritu maapind 31.60 - toru põhja kõrgusmärk - teekaitsevöönd - proj. äärekivi - - Tinter-Projekt OÜ poolt projekteeritud „Luunja vald, Lohkva küla, Riigitee 22253 Rõõmu-Viira km 0,33 mahasõidu Pajula tee 2 ehitatava lasteaia juurdepääsu sõidu- ja kõnnitee ning parkla põhiprojekt“ asendiplaani. Töö nr 21-19-TP. - Projektide Agentuur OÜ poolt projekteeritud „Pajula tee 2, Lohkva küla, Luunja Vald, Tartumaa. Veevarustuse, drenaaživee, olmereovee- ja 1 sademeveekanalisatsiooni välisvõrkude koondplaan“ asendiplaani. Töö K1 nr 19025VKVV. 1 1 V11W K1 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Töö nimetus: Tellija: Altren Põdra Maja OÜ Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Projekt OÜ Pajula tee 2 kinnistu vee- ja Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald reoveekanalisatsioonitorustik Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: Luunja vald, Lohkva küla Tingmärgid Töö nr : VK2096 Vastutav spetsialist: Allkiri: Vahur Laas Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2096_TP_AS-4_VK-6_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 02.12.2020 Laiendamine TP AS-4-01  Kaeviku ristlõige Kaeviku ristlõige 1. kihilise asfaltkattega sõidutee katte taastamine Tükkmaterjalist katte taastamine Tüüp nr 1 Tüüp nr 3 tükkmaterjalist kate asfaltbetoon AC 16 surf h = 7 cm liiv h=6 cm asfaldi lõike 0.30 0.30 asfaldi lõike 0.30 0.30 asfaltbetoon asukoht asfaltbetoon asukoht Paekillustik (kiilutud) fraktsioon kaeviku serv kaeviku serv 8-12 ja 32-64, h=20 cm killustik h=30 cm (kõnnitee korral h=20 cm) Dreenkiht kruusliivast (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt killustikalus killustikalus 1,0 m/ööpäevas), h=30 cm Survetoru korral märkelint Survetoru korral täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt märkelint 0,5 m/ööpäevas) min 0.5m min 0.5m Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamine a asfaltbetoon AC surf 8 h = 5 cm a Paekillustik (kiilutud) fraktsioon 8-12 ja 16-32 , h=15 cm min 0.2 De min 0.2 täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5m/ööpäevas) min 0.7 min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 Märkused: 1. Ühikud toodud meetrites. Kaeviku ristlõige 2. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu Kaeviku ristlõige geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. Tüüp nr 2 Tüüp nr 4 3. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt tööde käigus, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. asfaldi lõike 0.30 0.30 asfaldi lõike 0.30 0.30 asfaltbetoon 4. Juhul, kui olemasolev sõidutee äärekivi on ehituse käigus oma kohalt nihkunud, tuleb see asukoht asfaltbetoon asukoht kaeviku serv kaeviku serv uuesti paigaldada. killustikalus 5. Vajadusel kindlustada olemasoleva äärekivi tagune täiendavalt betooniga, äärekivi killustikalus betoneerimisel min. betooni klass C15/20. 6. Kõnnitee asfaltkatte taastamise materjalide valikul lähtuda maanteameti juhendist, AKÖL 900<AKÖL 20<1500, killustik AKÖL 20 500-3000 7. 1 kihilise asfaltkatte sõidutee taastamise materjalide valikul lähtuda maanteameti juhendist, AKÖL 1500<AKÖL 20<3000, killustik AKÖL 20 3000-6000. 8. Pärast ehitustöid tuleb teekattemärgistus taastada. Survetoru korral märkelint min 0.5m Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: min 0.2 De min 0.2 Töö nimetus: Tellija: min 0.7 Altren Põdra Maja OÜ min 1.0 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Projekt OÜ Pajula tee 2 kinnistu vee- ja Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald reoveekanalisatsioonitorustik Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 Luunja vald, Lohkva küla Ehituskaeviku tüüpristlõiked Töö nr : VK2096 min 0.7 Vastutav spetsialist: Allkiri: ja katte taastamise ristlõiked Tiit Korn Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2096_TP_VK-6-01_v01_ristloiked.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 02.12.2020 Laiendamine TP VK-6-01  1W K21 1W K21 K21 K21 K21 K21 1 1W K2 1 K2 K21 1W K21 1W 1 K2 Tingmärgid: K21 K21 1W 1 K2 1W K21 - 1 kihiline asfaltkate 31 m² 1W K21 1W 1W - kõnnitee asfaltkate 32 m² K21 K11 1W K21 K21 - plaatkate 5 m² K1 Märkused: K21 1 1W 1. Sõidutee ja Paju tee 2 kinnistu poolse kõnni tee ning haljastuse taastamine K1 K21 1 teha vastavalt Tinter-Projekt OÜ poolt projekteeritud „Luunja vald, Lohkva küla, Riigitee 22253 Rõõmu-Viira km 0,33 mahasõidu Pajula tee 2 ehitatava K1 K21 1W D11 1 61,05 lasteaia juurdepääsu sõidu- ja kõnnitee ning parkla põhiprojekt“ tööle. Töö nr K21 59,62 61,22 K1 1W 21-19-TP. 1 ETTEVAATUST 59,52 2 1KAABEL Paigaldada uued 2. Ühikud toodud meetrites. 1W Ettevaatust 61,05 K21 1 sidekaabel! V-1 59,25 K111 2 1 De160 äärekivid 1W 1W VM 1 V 1W ETTEVAATUST ETTEVAATUST L=19,3 i=0,01ETTEVAATUST 0 3. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes 1W 1W K111 Reove GAAS! eto VW De200 ru kaitsehü KAABEL konkreetse töölõigu geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. 1W KAABEL 3 1 De63 L=7,7 2 1 1 L=18,0 lss PE 1W 1 K21 K21 K111 0,000 m Ettevaatust 2 K11 V 1W 61,05 sidekaabel! 4. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse 1W V11 1W 1W V-2 59,25 1W Puurimise Töövõtja poolt tööde käigus, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ning 1W Puurimise stardikaeviku asukoht ilmastikutingimustest. stardikaeviku asukoht 5. Juhul, kui olemasolev sõidutee äärekivi on ehituse käigus oma kohalt 1W 1W 1W Paigaldada uued nihkunud, tuleb see uuesti paigaldada. 1W äärekivid 6. Vajadusel kindlustada olemasoleva äärekivi tagune täiendavalt betooniga, 1W 1W äärekivi betoneerimisel min. betooni klass C15/20. 1W 1W 7. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis Ristumine Rõõmu - Viira kõrvalmaanteega 1W (tee nr 22253) km-l 0,437 8. Kõrgused EH2000 süsteemis 9. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani 1W 1W mõõtkavas 1:500. Tinter-Projekt OÜ 2019 a. Töö nr 28-19-GEO. 1W 10. 9. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. GeoNik OÜ 2019 a. Töö nr Ge-109-2019. 11. Kõnnitee asfaltkatte taastamise materjalide valikul lähtuda maanteameti juhendist, AKÖL 900<AKÖL 20<1500, killustik AKÖL 20 500-3000 12. 1 kihilise asfaltkatte sõidutee taastamise materjalide valikul lähtuda maanteameti juhendist, AKÖL 1500<AKÖL 20<3000, killustik AKÖL 20 3000-6000. 13. Pärast ehitustöid tuleb teekattemärgistus taastada. Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Töö nimetus: Tellija: Altren Põdra Maja OÜ Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Projekt OÜ Pajula tee 2 kinnistu vee- ja Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald reoveekanalisatsioonitorustik Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: Luunja vald, Lohkva küla Katete taastamise asendiplaan Töö nr : VK2096 Vastutav spetsialist: Allkiri: Tiit Korn Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2096_TP_AS-4_VK-6_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev 02.12.2020 Laiendamine AS-4-03 /allkirjastatud digitaalselt/ TP  Mver: 1:50 Mhor: 1:100 LANG PLAAN (m ABS) KAEVU TÄHIS TORU MATERJAL 59,00 59,50 60,00 60,50 61,00 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD VAHEKAUGUSED (m) TORU PÕHJA KÕRGUS SIRGESTATUD TRASSI TORU RAJAMISSÜGAVUS OLEMASOLEVA MAAPINNA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) H=1,43 1,43 59,62 61,05 61,05 1,2 29,1m H=1,44 1,44 59,61 61,05 61,05 K-1 De400/315 60,10 De110 59,93 stardikaeviku asukoht Puurimise De110 8,6 60,16 De110 59,19 De110 59,41 De110 H=1,70 1,70 59,52 61,22 61,22 De50 60,15 60,12 De110 De50 60,10 teemaa piir De200 L=18,0 m Rõõmu - Viira kõrvalmaantee 22253 2- kihiline asfaltkate Reoveetoru kaitsehülss PE 19,3 PE PN10 De160 - 19,3m 22253 1-kihiline asfaltkate Rõõmu - Viira kõrvalmaantee PVC SN8 De160 - 29,5m teemaa piir De50 60,30 0,010 H=1,97 1,97 59,33 61,30 61,30 K-2 De400/315 19,8m 60,26 De110 Puurimise stardikaeviku asukoht 19,8 59,17 De110 0,006 H=1,74 1,74 59,21 60,95 60,95 K-3 De400/315 De160 59,21 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Märkused Töö nimetus: Tellija: Altren Põdra Maja OÜ Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Projekt OÜ Pajula tee 2 kinnistu vee- ja Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald reoveekanalisatsioonitorustik Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 2. Tingmärgid vt joonis AS-4-01 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: Luunja vald, Lohkva küla Ristumine Rõõmu - Viira kõrvalmaanteega 1. Torustike asukoht vt joonis AS-4-02 Töö nr : VK2096 Vastutav spetsialist: Allkiri: (tee nr 22253) km-l 0,437 Joonise Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2096_TP_AS-4_VK-6_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev Laiendamine VK-6-03 3. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VK-6-01 /allkirjastatud digitaalselt/ 02.12.2020 TP  1W K21 1W K21 K21 K21 K21 K21 1 1W K2 K21 K21 1W K21 1W 1 K2 K21 K21 1W 1 K2 1W K21 1W K21 1W 1W K-1 K21 K11 Ø400 61,05 1W K21 K21 1) 59,61 2) 59,61 K1 1,44 K21 1 1W K-3 K1 Ø400 K21 1 60,95 1) 59,21 K1 K21 1W 2) 59,21 D11 1 61,05 De160 L=8,6 3) 59,21 0,010 59,62 1,74 V-1 K21 61,22 K1 1W 1 De160 ETTEVAATUST L=1,2 i=0,0 2 59,52 Maakraan DN50 koos 1KAABEL Paigaldada uued 1W 10 Ettevaatust 61,05 K21 1 sidekaabel! spindlipikenduse ja kapega V-1 59,25 K111 V 2 1 De160 L=19,3 äärekivid 1W 1W VM 1 1W ETTEVAATUST ETTEVAATUST i=0,01ETTEVAATUST Elekterkeevismuhv 1W 1W K111 Reove 0 V GAAS! eto De200 ru kaitsehü KAABEL De160 L=19,8 i=0,006 De63 1W 1W De63 L=7,7 KAABEL 2 3 1 1 L=18,0 lss PE 1W 1 K111 PE De110 K21 K21 0,000 m Ettevaatust 2 K11 V 1W sidekaabel! 61,05 1W V11 1W 1W V-2 59,25 Elekterkeevis puursadul 1W Puurimise De110-63 1W stardikaeviku asukoht PE De63 Puurimise stardikaeviku asukoht K-2 1W 1W PE De110 1W Ø400 Elekterkeevis Paigaldada uued 61,30 1W otsakork De63 äärekivid 1W 1W 1) 59,33 Märkused: 2) 59,33 1,97 1. Tingmärgid vt joonis AS-4-01 1W 1W Ristumine Rõõmu - Viira kõrvalmaanteega 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VK-6-03 kuni VK-6-04 1W (tee nr 22253) km-l 0,437 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus 1W 1W 4. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VK-6-01 5. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem 1W ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VK-6-02 6. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis 7. Kõrgused EH2000 süsteemis 8. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Tinter-Projekt OÜ 2019 a. Töö nr 28-19-GEO. 9. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. GeoNik OÜ 2019 a. Töö nr Ge-109-2019. 10. Kaevetööde käigus olemasoleva drenaažitoruga ristumisel tuleb see säilitada töötavana Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Töö nimetus: Tellija: Altren Põdra Maja OÜ Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Projekt OÜ Pajula tee 2 kinnistu vee- ja Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald reoveekanalisatsioonitorustik Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: Luunja vald, Lohkva küla Torustike asendiplaan Töö nr : VK2096 Vastutav spetsialist: Allkiri: Vahur Laas Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2096_TP_AS-4_VK-6_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev 02.12.2020 Laiendamine AS-4-02 /allkirjastatud digitaalselt/ TP  Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Mõõtkava 1:500 Aadress: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, 22253 Rõõmu-Viira tee L16 Katastritunnus: 43201:001:1061 2 1 2 3 1 1 2 Ristumine Rõõmu - Viira kõrvalmaanteega (tee nr 22253) km-l 0,437 - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala torustike ristumisel maantee kinnistuga, pindalaga 27,1 m 2 - Katastriüksuse piir - projekteeritav veetorustik - projekteeritav reoveekanalisatsioonitorustik, kasutusõigusega alal 13,6 m  Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Mõõtkava 1:500 Aadress: Tartu maakond, Luunja vald, Rõõmu küla, 22253 Rõõmu-Viira tee kõrvalmaantee Katastritunnus: 43201:001:0614 2 1 2 3 1 1 2 Ristumine Rõõmu - Viira kõrvalmaanteega (tee nr 22253) km-l 0,437 - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala torustike ristumisel maantee kinnistuga, pindalaga 4,1 m 2 - Katastriüksuse piir - projekteeritav veetorustik - projekteeritav reoveekanalisatsioonitorustik, kasutusõigusega alal 2 m  RISTUMISKOHA EHITAMISE RAHASTAMISE LEPING NR 7-7/2 Maanteeamet (edaspidi MA), registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise tn 4, 10916 Tallinn, mida esindab lõuna strateegilise planeerimise juht Urmas Mets volituse alusel ja Huvitatud isik (edaspidi HI), Luunja Vallavalitsus, registrikoodiga 75003476, asukohaga Puiestee tn 14, Luunja alevik, kui Riigitee 22253 Rõõmu-Viira tee km 0,33 mahasõidu ja Luunja vallas Lohkva külas Pajula tee 2 ehitatava lasteaia juurdepääsu sõidu- ja kõnnitee, parkla ning sajuveetorustiku rajamise põhiprojektile ristumiskoha ehitamisest huvitatud isik, keda esindab volituse alusel vallavanem Aare Anderson, edaspidi MA ja HI üksikult nimetatud Pool ja ühiselt Pooled, võttes arvesse, et: (i) HI on huvitatud Riigitee 22253 Rõõmu-Viira tee km 0,33 mahasõidu ja Luunja vallas Lohkva külas Pajula tee 2 ehitatava lasteaia juurdepääsu sõidu- ja kõnnitee, parkla ning sajuveetorustiku rajamise põhiprojekti (edaspidi PP) realiseerimisest ning on seoses sellega nõus võtma enda kanda riigitee 22253 ja PP ristumiskoha (edaspidi Ristumiskoha) ehitamise kohustuse ning kandma kõik selle elluviimisega kaasnevad kulud; (ii) Käesoleva lepingu mõistes on Ristumiskoht riigitee koosseisu kuuluv osa vastavalt skeemile Lisa 1; (iii) HI on tellinud omal kulul Ristumiskoha projekteerimise lähtudes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, MA projekteerimistingimustest, eeskirjadest, standarditest, MA juhistest, MA poolt väljastatud nõuetest ning muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest; (iv) käesoleva lepingu alusel sõlmivad MA ja HI kolmepoolse lepingu Ristumiskoha omanikujärelevalve teostamiseks, kus MA on tellija ja HI rahastaja; sõlmisid Pooled käesoleva lepingu (edaspidi Leping) Ristumiskoha ehitamiseks alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingul on selle sõlmimise ajal järgmised lisad: Lisa 1: Riigitee koosseisu kuuluv ristumiskoha osa Lisa 2: Omanikujärelevalve hankelepingu projekt 2. Lepingu objekt Lepingu objektiks on Ristumiskoha ehitamise ja omanikujärelevalve tellimiste korraldamine ja rahastamine. 3. Lepinguosaliste kohustused HI kohustub: 3.1. tellima Ristumiskoha ehitustööd ja tasuma nende eest; 3.2. tasuma MA poolt korraldatud omanikujärelevalve hanke võitjale Ristumiskoha omanikujärelevalve kulud vastavalt hanke võitja poolt esitatud arvetele; 3.3. andma Ristumiskoha tasuta MA-le üle koos MA tööde üleandmise-vastuvõtmisakti allkirjastamisega vahetult peale tööde lõpetamist; 3.4. ristumiskoha ehitamise käigus vajaduse ilmnemisel omal kulul tellima vajalikud analüüsid, katsetused ja/või ekspertiisid ning rahastama nende läbiviimist; 3.5. Rajatiste ehitamise nõuete muutumisel ehitamise käigus tagama, et ehitamine viiakse uute nõuetega vastavusse, sh kandma sellega seonduvad täiendavad kulud. 4. MA kohustub: 4.1. korraldama omanikujärelevalve leidmise hanke vastavalt Lisas 2 toodud hankelepingu projektile. 4.2. tasuta andma viivitamatult HI ja/või töövõtjatele Rajatiste ehitamiseks vajalikku informatsiooni oma pädevuse piires. 5. Pooltevahelise avaldused ja kinnitused Lepingule allakirjutamisega Pooled avaldavad ja kinnitavad, et: 5.1. Lepingu alusel valminud Ristumiskoha näol on tegemist riigitee koosseisu kuuluva rajatisega, mis jääb MA omandisse ja bilanssi vastavalt skeemile Lisa 1; 5.2. Lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning Lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi; 5.3. Tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga. 5.4. HI avaldab ja kinnitab, et: 5.4.1. Lepingu alusel ei saa MA-l peale asjakohastes õigusaktides sätestatu tekkida HI-u ees rahalisi kohustusi ega HI õiguspärast ootust sellele, hoolimata kantud kulutustest; 5.4.2. Rajatiste projekteerimine, ehitamine ja omanikujärelevalve toimub ainult HI kulul. 5.5. Leping annab HI-le õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks riigitee alusel maal (katastriüksusel) Lepingus esitatud tingimustel. 6. Pooltevahelised teated 6.1. Lepinguosaliste vahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatiivse iseloomuga ja nende edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 7. HI vastutus 7.1. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on HI kohustatud hüvitama MA-le või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. Pooled on kokku leppinud, et HI kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. HI kohustub oma kulul MA-d esindama Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 8. Lepingu kehtivus ja muutmine 8.1. Leping jõustub selle Lepinguosaliste poolt allkirjastamise hetkest ning kehtib Lepinguliste kohustuste täitmiseni. 8.2. Kui Huvitatud isik ei täida Lepingust tulenevaid kohustusi, loetakse Leping koheselt lõppenuks. MA võib Lepingust taganeda HI poolt Lepingu olulise rikkumise korral. 8.3. Lepingu lõppemisel ei ole HI-l õigust esitada MA vastu mingeid nõudeid s.h. kahju hüvitamise nõudeid. 8.4. Lepingut võib muuta ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad allakirjutamise hetkest või Lepinguosaliste poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi järgimata tehtud muudatused on tühised. 8.5. Leping annab õiguse ehitada ristumiskoht 2 aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist on MA-l õigus nõudeid muuta. Nõuete muutmisel ei ole HI-l õigust esitada MA vastu mingeid nõudeid s.h. kahju hüvitamise nõudeid. 9. Lõppsätted 9.1. Lepingu täitmisel Lepinguosaliste vahel tekkivad vaidlused ja erimeelsused, milles Lepinguosalised ei saavuta kokkulepet läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtulikus korras. 9.2. Lepinguosaliste kontaktisikuteks on: HI: Aare Andesrson, tel: 5200794, e-post: [email protected] MA: Urmas Mets, tel: 58147050, e-post: [email protected]. Käesolev Leping on sõlmitud digitaalselt allkirjastatuna ja jõustub MA ning HI esindajate poolsete allkirjade andmisest. Poolte allkirjad MA: Urmas Mets HI: Aare Anderson /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/  OMANIKUJÄRELEVALVE KÄSUNDUSLEPING Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija 1 ), mida volituse alusel esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti …… ja …… , registrikoodiga …… , asukohaga …… (edaspidi Tellija 2 ), mida esindab …… ning …… registrikoodiga …… , asukohaga …… (edaspidi Insener), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab …… Tellija 1 ja Tellija 2 (edaspidi koos Tellijad ) ning Insener (edaspi di koos Pooled või eraldi Pool) sõlmisid käsunduslepingu omanikujärel e valve teostamises (edaspidi Leping) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on …… omanikujärelevalve teostamine (edaspidi Teenus), vastavalt Lepingu ning selle lisade tingimustele; T eenuse ulatus on toodud Lepingu Lisas 2 . Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Nõuded Inseneri meeskonnale; Lisa 2 – Tellija eritingimused ; Lisa 3 – Hinnapakkumus Lisa 4 – Akt leppetrahvi määramise kohta ; Lisa 5 – Järelevalve akt ; Lisa 6 – Hankemenetluse käigus Tellija poo lt antud selgitused (vajadusel) Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdk onna tehnilistest dokumentidest; Samuti juhinduvad Pooled „ …… “ (viitenumber …… ) töövõtulepingust koos lisadega (edaspidi Töövõtuleping) , mis leitav Riigihangete registrist …… Leping on sõlmitud avatud menetlusega riigihanke „ …… “ (viitenumber …… ) tulemusena. Või: Leping on sõlmitud lihtmenetluse riigihanke tulemusena. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepi ngu täitmise ke el on eesti keel. Tähtajad Leping u täitmist alustatakse Tellija 1 P rojektijuhi kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamis ekorraldus) märgitud kuupäeval. Lepingus kindlaksmääratud ülesannete täitmise tähtaeg alates Tellija 1 Projektijuhi Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast on …… kuud, millest …… kuud on Lepingus kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks enne garantiiperioodi algust ja …… kuud alates garantiiperioodi algusest. VÕI Lepingus kindlaksmääratud ülesannete täitmise tähtaeg alates Tellija Projektijuhi Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast on …… kuud, millest …… kuud on Lepingus kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks enne garantiiperioodi algust ja …… kuud alates garantiiperioodi algusest. Kõik muud tähtajad sätestatakse Lepingu Lisas 2 . Poolte õigused ja kohustused Tellijatel on õigus: Igal ajal teha järelepärimisi Teenuse osutamise olukorra kohta ning kontrollida Teenuse osutamise käiku ja Inseneri meeskonna juhendatust Töövõtulepingus loetletud nõuete osas ; Pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Teenuse kvaliteedi kohta; Kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Insener ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Insener ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. Tellijal 2 on kohustus: Tasuda Insenerile osutatud Teenuse eest vastavalt Lepingule; Tasuda viivist vastavalt Lepingule. Inseneril on õigus: Saada Tellijatel t Teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni, dokumentatsiooni ja juhiseid; Saada Teenuse osutamise eest Lepingus kokkulepitud tasu. Inseneril on kohustus: Osutada Teenust vastavalt Lepingule; Tagada Teenuse osutamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete teenuse tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat teenust võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid teenused teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava teenuse tegemiseks ; Vastutada selle eest, et Teenust osutatakse korrektselt ja kvaliteetselt ning Inseneri meeskond on juhendatud Töövõtulepingus loetletud nõuetest ; Inf ormeerida viivitamatult Tellijaid Teenuse osutamise käigus tekkinud probleemidest; Tagada, et kui Insener tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti. Tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Tasumine Leping on ühikhindadel (tunnihindadel) põhinev Leping ning tasumine toimub Lepingus sätestatud tingimustel tegelikult osutatud ( teostatud) Teenuse eest tundides . Lepingu orienteeruv maksumus on …… eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas …… eurot, kokku …… eurot (edaspidi Tasu) . Teenuse maksumus on toodud Lepingu L isas 3 ning selles toodud tunnihind sisaldab järgmist : Teenuse o bjektitöid ja kõiki muid Lepingust tulenevaid Inseneri kohustustega seotud kulusid ( sh . ehitustööde aluseks oleva projektdokumentatsiooni kontroll , kui selline kohustus tuleneb Lepingust), muuhulgas materjalide kooskõlastamist , täitedokumentatsiooni ja muu Töövõtja poolt esitatud dokumentatsiooni kontrollimist , aktide läbi vaatamist , töökoosolekute korraldami st ning nendel osalemi st , Töövõtjaga argumenteerimist vaidluste ja vastuolude puhul, Tellija te konsulteerimist ning kõiki proovide laborisse transpordiks vajalikke kulutusi. Teenuse objektitööna käsitletakse ka tööprotsesside l (nimetatud Lepingu lisa 2 punktis 3.8 ) ehitusaegse liikluskorralduse kontrollimist , tee-ehitustööde ning kaetud tööde ja vastuvõtu toimingute korral tööde vastuvõtmis t. Tee-ehituslike tööprotsessidega, mis on toodud Lepingu L isa 2 punktis 3.8 , seotud Teenuse objektitö ö d e eest , mis tasutakse tunni hinna põh i s e arvestus e alusel , võttes arvesse Lepingu L isas 3 toodud tunnihinda . Tunnipõhiselt mõõdetakse ainult objektiga seotud Teenuse osutamist isikute kaupa, mis on fikseeritud Lepingu Lisas 2 nimetatud viisil ning tööajaarvestus toimub süsteemis minuti täpsusega. Liikluskorralduse kontroll päevadel, kui ehitustöid ei teostata (sealhulgas tehnoloogiline paus, nädalavahetused ja riigipühad), aga objektil on kehtestatud piirangud mittestatsionaarsete liikluskorraldusvahenditega, siis tuleb teostada Teenuse raames ehitusaegset liikluskorralduse kontrolli vastavalt Tellijaga 1 kokkulepitule ja objekti liikluse iseloomule kuid mitte rohkem kui 7 korda nädalas ning selle eest tasutakse peale vastava liikluskorraldus kontrolli raporti esitamist igakordselt 2 tunni ulatuses . Ehitustöödele eelnevatel projektdokumentatsiooni puudusi käsitlevatel koosolekutel ja ehitusajal Tellija 1 nõudel plaanivälistel koosolekutel osalemise eest tasutakse tunnihinnapõh ise arvestuse alusel, võttes arvesse Lepingu Lisas 3 toodud tunnihinda . Tellija 1’ ga kooskõlastatud ö ötöö (kell 22.00-6.00) korral tasutakse T eenuse osutamise eest 1,25-kordset tunnihinda , võttes arvesse Lepingu Lisas 3 toodud tunnihinda ning ,pidades selleks eraldi arvestust. . Tellija 1’ ga kooskõlastatud r iigipühadel teenuse osutamise eest tasutakse 2-kordset tunnihinda , võttes arvesse Lepingu Lisas 3 toodud tunnihinda ning pidades selleks eraldi arvestust. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksu l …… Arvele tuleb märkida Tellija 2 kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning teenuste osutamise periood; Garantiiperioodil osutatava Teenuse objektitöö tuleb fikseerida Lepingu L isas 2 nimetatud viisil ning selle eest tasutakse Insenerile vastavalt Lepingu L isas 3 toodud tunni hindadele . Lepingu alusel tehtavad maksed ja Täitmistagatis Tasu maksmise aluseks on Lepingu Lisas 3 toodud tunnihind. Insener esitab Tellija 1 esindajale kuu jooksul tehtud Teenuse kohta vormi kohase akti ( Lepingu L isa 5 ) koos Lepingus ja Lepingu dokumentides nõutud aruannete ja õienditega jär gmise kuu kolman daks kuupäevaks. Tellija 1 esindaja kontrollib saadud dokumendid üle ja kirjutab akti alla kolme töö päeva jooksul akti saamisest või esitab sama aja jooksul Insenerile kirjalikult ettepaneku d saadud dokumentide muutmiseks. Kui Insener ei ole Tellija 1 esindaja ettepanekuga nõus, siis esitab ta oma vastuväited kolme töö päeva jooksul alates ettepanekute saamisest Tellija 1’ le ning need lahendatakse Inseneri ja Tellij a 1 vaheliste läbirääkimiste teel. Tellija d või vad Insenerile kirjalikult ette teatades peatada Lepingu alusel Insenerile tasumisele kuuluvad maksed tervenisti või osaliselt, kui esineb ja püsib mis tahes järgnevatest sündmustest: Insener ei täida Lepingut nõuetekohaselt; esinevad asjaolud, mille eest Insener on Lepingu alusel vastutav ja mis takistavad ehitusobjekti valmimist või Lepingu nõuetekohast täitmist. Tellija 2 tasub Insenerile Poolte poolt allkirjastatud akti põhjal koostatud arve …… päeva jooksul arve saamisest 90% arvest, jättes tasumata 10%, mis jääb Teenuse Täitmistagatiseks. Inseneril on õigus peale ehitustööde lõppu, objekti üleandmis-vastuvõtmisakti väljastamist ja lõpparuande kinnitamist Tellija 1 poolt ning nõutud dokumentide üleandmist vähendada Täitmistagatist …… % võrra ning esitada Tellijale 2 nõude Täitmistagatise osaliseks tagastamiseks , mille Tellija 2 tagastab …… päeva jooksul alates nõude saamisest . Vähendatud Täitmistagatis jääb Garantiiaegseks tagatiseks 60 (kuuekümneks) kuuks, alates ehitusobjekti üleandmis- ja vastuvõtmisakti ja lõpparuande kinnitamisest Tellija 1 poolt. Poolte vastutus ja leppetrahvid Insener on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellija te le tekitatud kahju ja Tellija te poolt seoses Inseneri poolse Lepin gu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija d vastutavad Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Insenerile hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Inseneri poolt Tellija te poolse Lepingu rikku misega seoses tehtud kulutused. Inseneril on õigus nõuda Tellija lt 2 viivist ta sumisega viivitamise korral 0,2 % tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Inseneri viivise nõudeõigus ei kohaldu kui Tellija 2 on Lepingu alusel peatanud maksed Insenerile . Tellija tel on õigus rakendada sanktsioonina leppetrah vi iga rikkumise (sh garantiiperioodi kohustuste täitmata jätmise) korral kuni 10 % Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust kui Insener on rikkunud oma lepingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest pea vad Tellija d Insenerile esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Lisaks Lepingu punktis 7.4 sätestatule on Tellija tel õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi Lepingu Lisa s 4 kirjeldatud rikkumiste puhul. Tellijal 2 on õigus Leppetrahvid tasaarvestada Insenerile väljamaksmisele kuuluvate maksetega . Lepingus sätestatud tähtaegade ületamisel on Tellija tel õigus ilma ametliku etteteatamistähtajata ja ilma et see piiraks tema muude lepingujärgsete õiguskaitsevahendite kohaldamist nõuda leppetrahvi vastavalt Lepingule . Pooled on kokku leppinud, et Insener kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Insener kohu stub oma kulul esindama Tellijaid Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik s ellega kaa snevad menetluskulud. Insener jääb pärast Teenuse osutamist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise ning pärast Lepingu lõppemist avastatud puuduste eest seadusandluses sä testatud aegumistähtaja jooksul. Autoriõigused Insener annab Tellija 1- le ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega Teenuse osutamisega seoses tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13 ¹ ja § 13 ² nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellija 1- le üleantuks Teenuse eest tasumisega . Insener kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Teenuse osutamise tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija 1 poolt. Insener kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Teenuse osutamise tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te ) nimi (nimed) olema tähistatud. Insener kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellija 1- l Teenuse osutamise tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaa re, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p-des 8.1.-8 .4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja a utoriõiguse kehtivusaja jooksul. Poolte kontaktisikud Lepinguga seotud kirjavahetus tuleb edastada allpool nimetatud kontaktidele. Insener määrab kirjalikult Lepingu L isale 1 vastava vastutava järelevalve i nseneri vastutama Teenuse osutamise eest. T ema kontaktandmed on tood ud Inseneri poolt esitatud CV-s . Tellija 1 projektijuht: ….., ….., tel: (+372) ….., e-post: …. . Tellija 2 projektijuht: …… , …… , tel: (+372) …… , e-post: …… Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija d võivad Lepingu üles öelda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Insener rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingus t tulenevaid kohustusi. Tellijad võivad Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellija 2- l on õigus nimetatud summa maha arvata Insenerile tasumisele kuuluvast summast. Insener võib Lepingu üles öelda, kui Tellija d rikuvad oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija 2 kohustatud Insenerile hüvitama Inseneri poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Inseneri tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Inseneri pankrot. Lepingu muutmine Kui ehitustööde teostamise aeg muutub tulenevalt Töövõtulepingu muutmisest või Töövõtja ei lõpeta ehitus töid tähtajaks, sõlmivad Pooled vajadusel Lepingu muudatuse Teenuse teostamise tähtaegade muutmise kohta . Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjaliku s vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada nii silmast-silma, telefoni või e-posti teel. Operatiivset tegutsemist nõudvate tegevuste korral teavitab Tellija 1 esindaja või vastava hooldefirma töötaja Töövõtjat telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval. Isikuandmete töötlemine Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: isikuandmete õigusaktid). Volitatud töötlejal (Inseneril) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja ( Tellijad ) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Lepingu alusel töödeldakse ehitusobjektiga seotud puudutatud isikute isikuandmeid. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga teavitada ja kooskõlastada ehitusobjektiga seotud tegevustest puudutatud isikuid. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised . Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabar iigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vaba riigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt . Poolte allkirjad Tellija 1 : Tellija 2 Insener: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1 - Nõuded Inseneri meeskonnale Inseneri meeskond Insener peab Teenuse osutamiseks moodustama piisava suuruse ja kogemustega Inseneri meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste täitmiseks (sh. elektritööde vms tööde järelevalve teostamiseks vajalikud spetsialistid); Inseneri meeskond peab sisaldama vähemalt järgmisi võtmeisikuid ja vajadusel kaasatavat abipersonali: Võtmeisikud Teede järelevalveinsener Silla järelevalveinsener (vajadusel) Abiinsener teedeehituse või sillaehituse alal (vajadusel) Muud erialad (vajadusel) Abipersonal Inseneri abi Teede- ja silla järelevalveinsenerina võib kasutada sama isikut kui ta vastab nii Lepingu lisa 1 p 2.1 ja 2.2 esitatud kvalifikatsiooni nõuetele / ei või kasutada sama isikut (vajadusel) Lepingus nimetatud Inseneri meeskonna arvu ja koosseisu saab lühiajaliseks perioodiks kooskõlastatult Tellija 1’ ga muuta vastavalt tööde iseloomule ja intensiivsusele objektil . J ärelevalveinsener võib volitada Omanikujärelevalve kvaliteedi tagamise plaani kaudu oma meeskonna liikmeid erinevaid objektitööga seotud ülesandeid täitma . Võtmeisikute ja abipersonali kandi d aatide CV-d esitab Insener Tellija 1’ le 5 tööpäeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest. Tellija 1 kontrollib isikute vastavust punkti 2 alapunktides toodud nõuetele 5 töö päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nimetatud alapunktides toodud nõuetele. Tellijapoolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Insener 4 tööpäeva jooksul uue kandida adi Tellija 1’ le kooskõlastamiseks; Tel lija 1 ei kooskõlasta võtmeisikut ja/või abipersonali , kui võtmeisik ja/või abipersonal on Tellija 1 nõudmisel Tellija 1’ ga eelnevalt sõlmitud lepingust 3 aasta jooksul välja vahetatud või Tellija 1 on Insenerile esitanud 3 korda leppetrah vi seoses võtmeisiku ja/või abipersonali tegevusega; Võtmeisikud ja nende vastutus kirjeldatakse Omanikujärelevalve kvaliteedi tagamise plaanis . Abipersonal i koosseisu võib kooskõlastada otse Tellija 1’ ga , kus Omanikujärelevalve kvaliteedi tagamise plaanis ei ole nõutav punktis 4.3 „Pädevus“ all isikute esitamist tabeli 4 ja 5 kujul. Inseneri meeskonna liikmete arv ja isikud võivad olla ajas muutuvad, kuid kõik meeskonna liikmete muudatused tuleb eelnevalt Tellija 1’ ga kooskõlastada . Tellija 1 võib keelduda kooskõlastamisest, kui esitatud isikud ei vasta Lepingus sätestatud nõuetele ; Insener peab tagama Lepingu Lisas 2 nimetatud tööprotsesside juurde meeskonnaliikme(d), kelle arv peab olema kooskõlas teostatavate tööprotsesside ga , kuid kelle maksimaalne arv ei tohi ületada Tellija 1’ ga kokkulepitud või L epingus sätestatud meeskonnaliikmete arvu. Igapäevase objektitöö planeerimisel tuleb alati esimesena eelistada abiinseneri või vastavat järelevalveinseneri. Intensiivsel tööperioodil võib kaasata omanikujärelevalve teostamisel täiendavat abiinseneri või inseneri abi. Inseneri meeskonna suurus määramiseks ehitustööde aegseks planeerimiseks tuleb lähtuda Töövõtja nädala kava st alljärgnevalt: Insener peab esitama Tellija 1’ le informat sioonina oma kavandatava meeskonnaliikmete arvu päevade lõikes Töövõtja nädalakavas (isikud nim eliselt) toodud järgneva nädala kohta. Kui Tellija l 1 on märkusi või kommentaare Inseneri nädalakavale , siis esita takse see Inseneri le korrigeerimiseks . Tellija 1 poolt tagasiside puudumisel järgneva tööpäeva loetakse Inseneri kava kooskõlastatuks. Kui Tellija 1 ei ole Insenerile järgneva tööpäeva jooksul Inseneri kavandatava meeskonna suuruse kohta märkusi teinud, loetakse Inseneri kava kooskõlastatuks. Kui Insener ei esita Tellija 1´le oma kavandatava meeskonnaliikmete arvu päevade lõikes Töövõtja nädalakavas toodud järgneva nädala kohta, kuid teostab siiski teenuse objektitöid, siis selle eest tasustatakse ainult siis, kui tegevus on kooskõlas Lepingu tingimustega ning Insener esitab nädalakava hiljemalt 1 tööpäeva jooksul peale Tellija 1´lt teavituse saamist. Kavandatava meeskonnaliikmete arvu esitamata jätmise korral on Tellijal 2 õigus esitamata jäetud nädala osas Insenerile tasumata jätta. Juhul kui Inseneri tööde kavas toimuvad muutused s eoses Töövõtja plaanide muutu stega, mis on seotud Töövõtja seadmete rikete või ilmastikuga, millest on Töövõtja Inseneri teavitatud vähem kui 48 tun di ette , siis tasub Tellija 2 vastava kooskõlastatud Inseneri meeskonnaliikme eest , kuni 4 tun ni tingimusel, et vastava Inseneri meeskonnaliikm e l ei ole samaaegselt ehitustööde järgus olevat omanikujärelevalve objekti . Ühegi Inseneri meeskonnaliikme tööaeg a ei tohi planeerida pikemana kui 12 järjestikust tundi ööpäevas. Kehtivas Omanikujärelevalve kvaliteedi tagamise plaanis arvestada järgmiste muudatustega: punktis 4.2 „Projekt i juhtimisstruktuur“-is skeem i 1 „Inseneri meeskoona struktuuri näidis“ ja tabel 3 „asendusmaatriks“ koostada vastavalt Lepingu Lisa punktis 1.2 olevale võtmeisikute struktuurile . Minimaalsed nõuded võtmeisikutele ja abipersonalile Teede j ärelevalveinsener Teede järelevalveinsener peab omama õigust teede ehituse omanikujärelevalve teostamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustel e. (Isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud Eesti Maanteeameti poolt teehoiutööde tegevusluba või pädevustunnistust tee ehituse omanikujärelevalve teostamiseks või ei ole väljastatud Teedeinseneri 6 . k utsetaseme (mitte esmane) kutsetunnistust Tee-ehituse ja korrashoiu alleriala Järelevalve ametialal, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust tee ehituse omanikujärelevalve teostamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral); Teede järelevalveinsener peab viimase 5 aasta ( 0 4 /201 5 - 03 /20 20 ) tööde lõpp pea b jääma nimetatud ajavahemikku ) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee ( teeseaduse § 4 mõistes või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes ) ehituse projektis, mille ehitusmaksumus on vähemalt 0,25x ehitustöö maksumus EUR ilma käibemaksuta, omanikujärelevalve- või ehitustööde projektijuhina või teede järelevalveinsenerina tee-ehitustööde ajal, järjestikku vähemalt kahe kuu vältel. CV-s esitada andmed maksumuse, vastutava järelevalve inseneri objektiga seotud tööülesannete kirjelduse kohta. Koos CV-ga tuleb esitada tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, projektis osalemise aeg; Silla järelevalveinsener (vajadusel) Silla järelevalveinsener peab omama õigust silla ehituse omanikujärelevalve teostamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele (Isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt Teedeinseneri 6. kutsetaseme (mitte esmane) kutsetunnistust Sillaehituse ja korrashoiu alleriala Järelevalve ametialal, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust sillaehituse omanikujärelevalve teostamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral); Silla järelevalveinsener peab viimase 5 aasta ( 12/2012-11/2017 ), (tööde lõpp peab jääma nimetatud ajavahemikku) jooksul olema osalenud vähemalt ühes raudteel asuva või avalikult kasutataval teel asuva silla, pikkusega vähemalt XX meetrit (50% ehitatava silla pikkus ümmardatuna ümmarguse nr- ni maksimaalselt kuni 50 m, üle selle ei küsi) , ehitustöödel omanikujärelevalve- või ehitustööde projektijuhina, objektijuhina või silla järelevalveinsenerina (sh abiinsener, kui kogemus on omandatud peale kõrghariduse omandamist) ehitustööde ajal, järjestikku vähemalt kahe kuu vältel. CV-s esitada andmed silla järelevalveinseneri objektiga seotud tööülesannete kirjelduse ja rajatud konstruktsioonide kohta. Koos CV-ga tuleb esitada tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: nimetus (koos tee nr ja nimega), projektis osale mise aeg ja rajatud konstruktsioonide põhinäitajad (rajatise pikkus). Abiinsener teedeehituse alal või sillaehituse alal (vajadusel) Abiinseneril teedeehituse alal peab olema omandatud vähemalt ehituse, teedeehituse või sillaehituse alane rakenduslik kõrgharidus või on väljastatud vähemalt Teedeinseneri 6. kutsetaseme kutsetunnistus Järelevalve ametialal. Kui abiinseneri kasutatakse tee-ehitustööde kaetud tööde vastuvõtul, siis isik peab omama õigust tee ehituse omanikujärelevalve teostamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. (Isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt Teedeinseneri 6. kutsetaseme (mitte esmane) kutsetunnistust Järelevalve ametialal, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust omanikujärelevalve teostamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral). Juhul kui isikule ei ole väljastatud vähemalt Teedeinseneri 6. kutsetaseme (mitte esmane) kutsetunnistust, siis peab isik tööde ja kaetud tööde vastuvõtmise korral vastama järgmistele nõuetele: Abiinseneril teedeehituse alal peab olema vähemalt kolme aastane töökogemus Maanteeameti projektijuhina või teedeehituse alal teede ehitamise, teede projekteerimise, tee-ehituse omanikujärelevalve, tee korrashoiu (ehitusseadustiku mõistes) valdkonnas Abiinsenerile teede ehituse vastutusala määrab järelevalv e insener vastavalt abii nseneri varasemale töö kogemusele kirjaliku alusel ; Abiinsener teedeehituse alal võib järelevalveinseneri kirjaliku juhise alusel ja Inseneri enda poolse väljaõppe põhjal teostada kõiki vastuvõtu toiminguid vastavalt „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtutoimingute loetelu“ tabelil või mujal sätestatud järelevalve tegevusele esitatud nõuetele, selles osas mille kohta järelevalveinsener on andnud kirjaliku juhise abiinseneri pädevuse kohta vastaval toimingul . A biinseneri teostatud toimingute andmete õigsust ja vastavust peab kinnitama järelevalveinsener enda allkirjaga . Vastav kirjalik juhis esitatakse ka Tellija 1 nõudmisel Tellijale 1 . Abiinseneri tegevuse tuse ja töökohustuste eba õige täitmise eest vastutab kirjaliku juhise andnud järelevalveinsener, kellele Tellija 1’ l on õigus määrata rikkumise korral sanktsioone; Abiinsener peab kirjeldama igapäevaselt kõiki juhisega antud toiminguid ja saadud tulemusi I nseneri päevikus. Inseneri abi Inseneri abil peab olema omandamisel teedeehituse , sillaehituse või ehituse erialane kõrg - või ra kenduslik või kesk-eri haridus (läbitud aineid vähemalt 120 EAP ulatuses ) vastav a kooli tõend i või väljavõ t te ga õppeinfosü s teemist ( lisada CV-le ); Insener peab tagama inseneri abile enne objektile tulemist väljaõppe objektil teostatavatest töödest ja kohustustest ning väljastama iga tegevuse kohta kirjaliku juhise; Inseneri abi, kellel puudub väljaõpe ning Inseneri poolt koostatud juhised ei või objektil kasutada. ; Inseneri abi võib rakendada vastuvõtutoimingutel vastavalt „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtutoimingute loetelu“ tabelile veerg 9 tekst „Insener mõõdistab“ ja järelevalveinseneri poolsele kirjalikule juhisele . Järelevalveinsener kinnitab enda allkirjaga hiljem inseneri abi teostatud toimingute andmete õigsust ; Inseneri abi tegevusetuse ja töökohustuste ebaõige täitmise eest vastutab kirjaliku juhise andnud järelevalveinsener, kellele Tellija tel on õigus määrata rikkumise korral sanktsioone; Inseneri abi peab kirjeldama igapäevasel t kõiki järelevalve poolt väljastatud juhise s toodud toiminguid ja saadud tulemusi inseneri päevikus. Järelevalveinseneride lubatud objektide arv Järelevalveinseneridel objektide arvu piirangut ei rakendata . Tellija 1’ t tuleb iganädalaselt teavitada paralleelobjektide olemasolu kohta. Lisa 2 – Tellija te eritingimused Hanke ese ja mõisted Inseneri ülesandeks on tagada Teenuse osutamisega kvaliteetne, Töövõtulepingust ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja projektile vastav ……….. ehitustöö ning optimaalne rahaliste ressursside kasutus ja tähtaegadest kinnipidamine. Inseneril tuleb pakkumust tehes lähtuda lisaks tähtaegadele ka vahetähtaegadest, mis on sätestatud „………..“ Töövõtulepingus, mis on kättesaadav Riigihangete registris viitenumbri nr ……….. all. Vahetähtajad on järgmised: … Tellija 2 teavitab Inseneri: Töövõtulepingu aluseks oleva hanke avamise tulemustest 10 tööpäeva jooksul peale hanke avamist; VÕI Töövõtulepingu sõlmimisest; Teenuse lõppedes peab olema Tellija te le esitatud vastuvõtmise toiminguteks Inseneri poolt kontrollitud vastuvõtudokumentatsioon, koostatud lõpparuanne ja garantiiaja lõpus väljastatav kvaliteeditunnistus. Projekti lühikirjeldus ja olulisemad ehitustööd: ……….. Töövõtulepingu alusel tehtavate tööde kirjeldus on üles laetud Riigihangete registris riigihankes „ ……….. “ (viitenumber .... )/ftp serveris ……….. Pärast Lepingu sõlmimist antakse Insenerile üle Töövõtulepingu koopia ning projektdokumentatsioon digitaalselt; Insener on ettevõte, mis osutab Teenust. Inseneri meeskond peab olema piisava suurusega, et osutada Tellija 1’ le kvaliteetset Teenust; Töövõtja on isik, kes teostab ehitustöid; Töövõtuleping on leping, mis on sõlmitud ehitustööde teostamiseks; Töö on ehitustööde teostamine; Inseneri meeskonna ajaarvestus Teenuse osutamisega seotud objektil viibimine peab olema isikute kaupa GPS-positsioneerimisega nii reaalajas, kui hilisemalt raporti kujul fikseeritav. Raportit genereerivale süsteemile peab olema Tellija le 1 ligipääs nii lepingu täitmise ajal, kui ka vähemalt ühe aasta jooksul peale lepinguliste tööde lõppemist. Tõrgetest GPS-seadme kasutamisel objektil tuleb Tellija 1 projektijuhti viivitamatult teavitada, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul, ning kui tõrge on tingitud Inseneri kasutatavast seadmest, siis puudus tuleb ühe tööpäeva jooksul likvideerida. Inseneri kasutatavast seadmest tingitud samalaadse tõrke (k.a hooletus) kordumisel ei tasustata aja eest, millal tõrge esines. Tõrkest teavitamisel peab olema piisavalt täpne kirjeldus tõrke esinemise põhjustest (vajadusel süsteemi haldaja selgitused). Põhjenduste esitamata jätmisel korral on Tellijal 2 õigus jätta tasustamata aja eest, mille kohta Insener ei ole esitanud piisavaid põhjendusi/selgitusi. Tõrkest tingitud ajaarvestuse või asukoha määramise puudused ning tasustamine lahendatakse eraldi Tellija te ga kokkuleppel. Tellija 1 on kooskõlastanud Begin OÜ pakutava www.begin.ee tööajaarvestussüsteemi kasutuse, analoogide kasutamisel tuleb süsteemi sobivus Tellijaga 1 kooskõlastada; Lisaks Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015 . a määruses nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord “ toodu le peab Insener täitma Tellijate nimel talle antud volituste piires all järgnevaid ülesandeid/kohustusi. Insener i kohustused ettevalmistustöödel Insener peab: V iibima vajadusel ehitus objektil hoolduse üleandmisel ; protokollima avakoosolekut nõudma Töövõtjalt Töövõtulepinguliste dokumentide tähtaegset esitamist ja kohustatud läbi vaatama 5 tööpäeva jooksul ja kordusesitamisel 3 tööpäeva jooksul; ……….. B Inseneri kohustused projekti vastavuse kontrollimisel (kasutatakse juhul kui projektile ei ole HI poolt ekspertiisi tehtud) Teostada vastavuse kontroll „ ……….. “ Töövõtulepingu aluseks olevale projektdokumentatsioonile ja esitada kirjalikult omapoolse hinnangu hiljemalt XX päeva jooksul; Projektdokumentatsiooni vastavuse kontroll: Kontrollida projektdokumentatsiooni vastavust projekteerimisnormidele. Kontrollida projekteeritud eriosade vastavust neid käsitlevatele määrustele ning standarditele. Kontrollida eriosade (rajatised, tehnovõrgud) ja teeprojekti omavahelist vastavust nii plaaniliselt kui kõrguslikult. Kontrollida geodeetiliste uuringute vastavust kehtivale määrusele. Kontrollida projekteeritud materjalide ja nende nõuete vastavust asjakohastele seadustele, määrustele ja Maanteeameti juhistele. Kontrollida koostatud lahenduste tehnilist korrektsust – Kas kõik vajalikud tehnilised lahendused on esitatud ning kas neid on võimalik ehitustehnoloogiaga ka realiseerida. Tuua välja vastuolud projekti seletuskirja, jooniste, mahutabelite ja kululoendi vahel. Kontrollida projekteeritud vete ärajuhtimis- ja drenaažisüsteemide ning nõlvade, kraavide kindlustamise sobivust ja ohutust; Kontrollida silla elementide dimensioneerimise aluseks olevaid kontrollarvutusi. Kontrollida kasutus- ja hooldusjuhendite vastavust ja mahtu (sealhulgas kontrollida, kas kasutus- ja hooldusjuhend on koostatud piisavas mahus, mis on vajalikud tee, rajatise või tehnovõrgu kasutamiseks ja hooldamiseks kehtestatud teeseisundinõuete määrusele vastavalt ning esitama ettepanekuid osade kohta, mida oleks vajalik täiendada). Mahtude kontroll: Kontrollida kululoendi ehitusmahtusid ning tuua välja erinevused iga kululoendi rea mahtudes, kus maht ei vasta projektlahendusele. Projektsete mahtude põhjal välja arvestada vastuvõtukatsete- ja toimingute maht tööliikide kaupa tabelina, mida nii Töövõtja kui ka Insener peavad objektil teostama. Tabel esitada Tellijale 1 enne ehitustööde algust, vajadusel korrigeerides seda Töövõtja tööprotsessidest või tööde käigus avastatud puudustest lähtuvalt. Insener kohustused ehitustööde teostamisel Insener peab: k ontrollima ja nõudma Töövõtu lepingust ja selle lisadest kinnipidamist; kontrollima ja dokumenteerima Töövõtja poolsed tööohutusalased rikkumised (sh puudused ohutusvestide, tööohutusjalanõude, kaitseprillide, vilkurite, ohutustarade jms kasutamisel ning objekti töömaa korrashoiul ) ning edastama info viivitamatult Töövõtja projektijuhile ja Tellija 1 projektijuhile ; dokumenteerima ja esitama ehitustööde päevikus kõrvalekalded Töövõtulepingu ja õigusaktidega sätestatud nõuetest, teetööde tehnoloogianõuetest , ja etapikohastest töökirjeldusest. K õrvalekalletest tuleb viivitamatult teavitada Tellija 1 esindajat; jäädvustama termokaameraga SMA, ACsurf ; AC base ja ACbin segude laotamisel vähemalt üks foto laotatavast koormast. Jäädvusta m a lisaks võimalikud koormavahetus e (laotur seisak 5-10 minutit) ning ebaühtlase temperatuuriga laotatud kohad ( fotol peab olema näha paan koos laoturi vibrolatiga. Termokaamera peab s uutma fikseerida kõrgemaid kui +200°C temperatuure. Fikseeritud pildi faili de nimetus siduda piketiga , hilisemaks asukoha määramiseks). nõudma Töövõtjalt kuuprogresse, töökorralduse, ehitustöö teostamise ja muude kavade esitamist (vajadusel nõudma ajutisi ja alalisi tööprojekte ja tööjooniseid). Insener kohustub läbi vaatama Töövõtja poolt esitatud dokumendid 10 päeva jooksul; o salema õigeaegses Töö dokumenteerimises; k ontrollima ja kooskõlastama Töövõtja alltöövõtjate vastavust Töövõtulepingu tingimustele , olema kohal ja osalema vastuvõtutoimingute ja kaetud tööde vastuvõtmise l , labori katsekehade võtmisel ning alljärgnevate tööprotsesside juures : Tee-ehitus likud tööprotsessid , kus üks I nsener i meeskonnaliige peab vahetult tööprotsessi juures kontrollima töö vastavust tehnoloogia ja lepingulistele nõuetele ning tööohutusnõuete täitmist, dokumenteerides kõik avastatud puudused. (Samaaegselt ei või osaleda paralleel setel või kattuvatel tööprotsessi del ) geosünteetide paigaldamine – tõendades nõuetekohaste ülekatete olemasolu; a/b katete laotamine; a/b võrkude paigaldamine – tõendades nõuetekohaste ülekatete olemasolu; Tee-ehituslikud t ööprotsessid , kus üks I nseneri meeskonnaliige võib kontrollida töö vastavust tehnoloogia ja lepingulistele nõuetele mitmel paralleel (kattuval ) tööprotsessi l : freesimine – tõendades freesitud kihi paksust; tasandusfreesimine; objektil truupide ehitamine (va. päiste ehitus) dreenide ehitus muldkeha ehitamine killustikaluse ehitamine; dreenkihi ehitamisel; freespuru/mustkatete paigaldamisel; stabiliseerimisel; Sillaehituslikud tööprotsessid, kus Insener peab vahetult tööprotsessi juures kontrollima töö vastavust tehnoloogia ja lepingulistele nõuetele ning tööohutusnõuete täitmist: rajatiste konstruktsioonielementide montaažil; betoonitöödel; … armeerimisel hüdroisolatsiooni paigaldamisel; vaiade süvistamisel; a/b paigaldamisel; T ööprotsessid, mi da ei ole kirjeldatud punkti 4 .8 all, võib Tellija 1’ ga kokkuleppel nimekirja juurde lisada , kui seda nõuab objekt i või tööde iseloom (kontroll karjääris või asfaltbetooni, raudbetooni, teraskonstruktsioonide tootmi ne tehastes , täiendavad proovid, jms ) . Sellisel juhul lepitakse Tellija 1’ ga kokku eraldi ajaarvestus. t eavitama pidevalt Tellijaid Töö kvaliteedist ja progressist ; laadima igapäevaselt Inseneri päeviku koos lisadega elektroonilisse ajatempliga keskkonda , mille l on Tellija 1- le tagatud juurdepääs. Inseneri päevik koos lisadega allkirjastada koondpäevikuna iga nädala lõpus . Päevikus kirjeldada : päeva tegevuse kirjelduse d , teostatud vastuvõtu toimingud ja võetud proovid , töös avastatud projekti v ead ja kvaliteedi probleemid ning muud võimalik ud puudus ed (k.a liikluskorraldus puudused) ; objektivedude ü lekaalu de korral tuleb igakordselt lisada märkus Inseneri päevikusse ja saatelehtede koondtabelile. t egema tegema Tellijatele majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud ettepanekuid teetööde kirjelduse ja teetööde tehniliste kirjelduste, täiendavate Tööde, töömahuloendis puuduvate ühikhindade täiendamiseks või muutmiseks Töövõtulepingu raames. Täiendused ja muudatused kinnita vad Tellijad , Inseneril ei ole õigust Töövõtulepingut muuta; vajadusel koostama ja väljastama Töövõtjale kirjalikke juhiseid täiendavate Tööde tegemiseks või Töö ja/või mahtude muutmiseks . Juhised Töö ja/või mahtude muutmise kohta peavad olema enne väljastamist kooskõlastatud Tellijatega ; k ontrollima Töö mahtude vastavust Töövõtulepingule ja teetööde tehnilisele kirjeldu s ele (sealhulgas esitatud 3D mahtude vastavust projektile). Pidama elektroonilist (elektrooniliste veoselehtede põhjal vms) arvestust päeva jooksul paigaldatud materjalide koguste üle ning võrdlema neid päeva lõpus Töövõtja poolt tehtava arvestusega. Eelnevalt Tellijatega kooskõlastades väljastama Töövõtja le juhiseid muutuvate mahtudega arvestamiseks. p üüdma ette näha võimalike Töö viivitusi , sh. Töövõtja esitatud graafikutest mitte kinnipidamist , Töövõtu lepingu ga seotud , administratiivseid ja tehnilisi probleeme, puuduste ja kõrvalekallete korral nõudma Töövõtjal t Töövõtulepingu kohast täitmist. Vastavatest märkustest ja ettekirjutustest tuleb paralleelselt teavitada ka Tellijate esindajaid ; k orraldama, kokku kutsuma ja protokollima koosolekuid , pidama läbirääkimisi ja lahendama vaidlus i Töövõtjaga, esindades Tellijaid lepingu volituste piires, projekti, Töövõtulepingu ja Töö käigus ilmnenud vastuolude/vigade esinemisel . Koosoleku protokoll tuleb esitada hiljemalt kahe tööpäeva jooksul peale koosoleku toimumist. Koosoleku päevakord tuleb esitada kaks tööpäeva enne koosoleku toimumist ; k ontrollima ehitusaegse liikluskorralduse vastavust kooskõlastatud liikluskorraldus e projekt ile ja kehtiva tele õiguaktidele . Ehitusaegse liiklusko rralduse kontrolli teostamisel objektil tuleb kontrollimine fikseerida video või pildimaterjali ning asjakohase raportiga ning esitada see Tellija 1’ le . Ehitusaegse liikluskorralduse kontrolli detailsus ja sagedus ehitustööde ajal, lepitakse Tellija 1’ ga kokku eraldi. kontrollima ja heaks kiitma Töövõtja poolt esitatud „ tehtud tööde akte “ ja Maksetõendeid ning esitama need Tellija 2 projektijuhile 5 tööpäeva jooksul alates dokumentide esitamist Töövõtja poolt; h indama ja kontrollima Töövõtja poolt esitatud teostusjooniseid, aruandeid, sertifikaate, materjalide ja tööde katsete protokolle ning Tellija 1 nõudmisel esitama need Tellija 1’ le 5 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest Töövõtja poolt; v astavalt „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtu toimingute loetelu“-le kontrollima Töövõtja poolseid kontrolltoimingute olemasolu ja vastavust projektile. See on eelduseks objektil Inseneri poolsete vastuvõtu toimingute teostamiseks. m äärama vastuvõtutoimingute ja mõõdistuste asukohad ning märkima võetud proovide asukohad ; Insener peab viibima proovide võtmise juures ning viima proovid Tellija 1 poolt etteantud laborisse . Tellija 1 võib Lepingus etteantud laboreid ühepoolselt muuta, teavitades Inseneri 1 kuu ette ; laboriproovid tuleb viia objektilt päeva lõpuks lukustatud ruumi, millele on ainult Inseneril ligipääs. Hiljemalt 3 tööpäeva jooksul tuleb B-proov id esitada Tellija 1’ le , kui ei ole kokkulepitud teisiti. v astuvõtutoimingute käigus võetud proovide laboriteenuse eest tasub laborile Tellija 2 . Transpordi maksumus peab sisalduma Inseneri pakkumuse hinnas. Insener viib proovi akrediteeritud laborisse (välja arvatud Töövõtja omanduses olev labor) 3 tööpäeva jooksul ning teavitab Töövõtjat ja Tellija 1’ t katsete tulemustest viivitamatult peale tulemuste kättesaamist, samuti asjaoludest kui ta seda teha ei saa . Katsete tulemused, koos hinnanguga tulemuste lepingule vastavuse kohta , kand ma elektroonilisse päevikusse ; j äädvustama Töö progressi ja olulisemaid tööde etappe. Esitama digitaalselt Tellija 1’ le fotod , vähemalt 10 kontrollfotot kuus , kui teostatakse neid töid kus Insener peab olema kohal . Fotod pealkirjastatud: tööprotsess, aeg ja asukoht (piketiliselt) või koordinaatidega ; k orraldama ja vormistama Töö vahe- ja lõppülevaatused, heaks kiitma Töövõtja taotluse Töö vastuvõtmiseks, kui Töö on lõpetatud vastavalt Töövõtulepingule ja esitama Tellija 1’ le kinnituse Töö lõpetamise kohta ja esitama lõpparuande ühe kuu jooksul peale Töö tehnilise komisjoni ülevaatusakti väljastamist ; e tte valmistama materjalid nii teh nilise kui ka vastuvõtukomisjon i tööks , kui Tellija te ga ei ole kokkulepitud teisiti ; t ööd e vastuvõtt toimub vastavalt „Riigi teed e ehitustööde vastuvõtueeskirja “ ja „Tee - ehitustööde lõpetam ise kord Maante e ametis“ nõuetele; k ontrollima Töö täitedokumentatsiooni vastavust Töövõtulepingule ja lisadele ; t agama, et temaga seotud isikud suhtlevad meediaga ainult kooskõlastatult Tellijateg a ; Inseneri kohustused garantiiperioodil Insener peab: kokku kutsuma ja läbi viima ehitatud teelõikude ülevaatuse üks kord aastas (30. juuniks ), koos Töövõtjaga ning inspekteerima ilmnenud defektid. Oluliste defektide ilmnemisel viiakse objekti ülevaatusi sagedamini vastavalt vajadusele. Garantiiperioodi ülevaatuste a eg tuleb kooskõlasta da Tellija 1-ga . Garantiiperioodil teostatakse ülevaatusi ning defektide likvideerimist vastavalt Maanteeameti peadirektori 28 . novem bri 201 6 . a käskkirjaga nr 0222 kinnitatud „ Teetööde garantiiaegse ülevaatuse ja puuduste kõrvaldamise juhisele “; koostama ülevaatuse aruande d garantiiperioodil ülevaatust e kohta, esitama selle Tellija 1-le ning nõudma Töövõtjalt defektide tähtaegset kõrvaldamist. Garantiiperioodi ülevaatuse aruanded peavad käsitlema ehitatud ja remonditud teelõikude ülevaatuse tulemusi, avastatud defekte, kinnitust varasemate defektide likvideerimise kohta, ettepanekuid ja soovitusi hooldustöödeks jm. Garantiiperioodi ülevaatuse aruanded tuleb esitada ühe s eksemplaris ja digitaalsel andmekandjal. Muud t äpsustused Inseneri tegevusele L õpparuan d e d – esitama ühes eksemplaris ja digitaalsel andmekandjal. Esitatud aruanded vaatab Tellija 1 läbi 30 kalendripäeva jooksul. Märkuste esinemisel esitab Tellija 1 need 30 kalendripäeva jooksul aruannete saamisest arvates Insenerile korrigeerimiseks, kus Insener peab aruanded korrastama ja esitama need uuesti kinnitamiseks Tellija 1’ le 10 kalendripäeva jooksul. Lõpparuande sisu ja esitatavad dokumendid lepitakse Tellija 1’ ga eelnevalt kokku. Lõpparuande lisad on järgmised: Objekti teeregistrisse esitatavate andmete tabel vorm – esitada teeregistrile koos lõpparuandega; Inseneri täitevdokumentatsioon – muud Inseneri poolt koostatud ja kogutud dokumendid , mis esitatakse Tellija 1’ le esmasel nõudmisel; Koondandmete tabel vastuvõtukatsetest – Insene ri poo l ne objekti andmete koondtabel, ku hu piketiliselt on koo ndatud kõik Inseneri vastuvõtutoimingud ( katse - ja , ; mõõtmi stulemused jms. ) , mis kirjeldatud „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtutoimingute loetelus“ Juhendmaterjalid Insener peab Teenuse osutamisel juhinduma Eestis kehtivatest tee-ehitusega seotud õigusaktidest, ning Lepingus viidatud Töövõtulepingus toodud juhistest ja juhendmaterjalidest ning alltoodud juhisest: JRK. Nimetus 1 „ Omanikujärelevalve kvaliteedi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhend“ Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 20 . detsembri 201 6 . a käskkirjaga 0258 . Maanteeameti koduleht http://www.mnt.ee/ rubriigist : Tee Ehitus Juhendid 2 „ Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtutoimingute loetelu “ Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 0 1 . aprill 201 9 . a käskkirjaga 1-2/19/197 . Maanteeameti koduleht http://www.mnt.ee/ rubriigist: Tee Ehitus Juhendid Vahur Laas Teie 04.12.2020 Altren Projekt OÜ [email protected] Meie 15.12.2020 nr 15-2/20/56233-2 Tartumaa Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22253 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 22253 km 0,43 kinniselt, kaitsetorus, km 0,43-0,44 tehnovõrkude kulgemine tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Altren Projekt OÜ töö nr VK2096 „PAJULA TEE 2 KINNISTU VEE- JA REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad vee- ja kanalisatsioonirajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Maanteeamet ja Luunja vallavalitsus on 20.05.20. sõlminud ristumiskoha ehitamise rahastamise lepingu nr 7-7/2 (vt lisad). 2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 4.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 10. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: VK2096_TP_AS-4-01_v01_tingmargid.pdf VK2096_TP_VK-6-01_v01_ristloiked.pdf VK2096_TP_AS-4-03_v01_katted.pdf VK2096_TP_VK-6-03_v01_MNTristloige.pdf VK2096_TP_AS-4-02_v01_asend.pdf MNT1 (1).pdf MNT2 (1).pdf VK2096_TP_AA-3-01_v01_seletus.doc Ristumiskoha ehitamise rahastamise leping... (1).asice Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)  MTR nr. EEP002873 reg. 21.02.2014 Töö nr: VK2096 Tellija: Põdra Maja OÜ Registrikood 10385751, Tehnika tn 12 Tartu, Tartu Tartumaa 50104 tel: +372 5211456 email: [email protected] Töövõtja: Altren Projekt OÜ Registrikood 12609551, Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113, tel. +372 53402723 TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD, LOHKVA KÜLA, PAJULA TEE 2 KINNISTU VEE- JA REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK TÖÖPROJEKT Juhataja: Vahur Laas Projektijuht: Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist (diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7): Vahur Laas Vastutav spetsialist (diplomeeritud teedeinsener, tase 7): Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu 2020 Altren Projekt OÜ Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Tel: 53402723 Registrikood 12609551 Rannu vald Tartumaa 61113 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1.1 ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 3 PROJEKTLAHENDUS.................................................................................................................................. 4 1.2 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................................................... 5 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID .............................................. 6 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID .............................................................................. 6 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ......................................................................................................... 6 2.2.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ............................................................................ 6 2.2.2 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine ............................................................................ 7 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ........................................................................................ 7 3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................... 7 3.2 VEETORUSTIK ............................................................................................................................. 8 3.2.1 Torud ja toruühendused ....................................................................................................... 8 3.3 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK .................................................................................. 8 3.4 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ........................................................................... 8 3.5 KAEVUD ..................................................................................................................................... 9 4 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 10 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID................................................................................................ 10 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................. 10 4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 10 4.2.2 Tööde teostamise aeg ........................................................................................................ 10 4.2.3 Aruandlus ........................................................................................................................... 10 4.2.4 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................... 10 4.2.4.1 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused .................................... 10 4.2.5 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ....................................................................... 11 4.2.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ......................................................................... 12 4.2.6.1 Liikluse taasavamine .............................................................................................................. 12 4.2.7 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ............................................................. 12 4.2.8 Geodeetiliste märkide kaitsmine ........................................................................................ 13 4.2.9 Ettevalmistustööd ............................................................................................................... 14 4.2.10 Kaevetööd ...................................................................................................................... 14 4.2.11 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ........................................................................... 15 4.2.12 Ehituskaeviku toestamine .............................................................................................. 15 4.2.13 Veetõrje ehituskaevikust ................................................................................................ 16 4.2.14 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ................................................................................. 16 4.2.15 Ehituskaeviku tagasitäide .............................................................................................. 17 4.2.16 Algtäide .......................................................................................................................... 17 4.2.17 Lõpptäide ....................................................................................................................... 17 4.2.18 Tagasitäite tihendamine ................................................................................................. 17 4.2.19 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ................................................................... 18 4.2.20 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine ..................................................... 18 5 KATETE TAASTAMINE ......................................................................................................... 19 5.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST................................................................................................... 19 5.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ................................................................................................... 20 5.3 NÕUDED MATERJALIDELE .......................................................................................................... 20 5.4 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE ............................................................................................ 21 5.5 TÜKKMATERJALIST KATTE LÕPLIK TAASTAMINE ........................................................................... 22 6 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ................................................................................... 23 Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 2/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. TÖÖKIRJELDUS 1 SISSEJUHATUS 1.1 ÜLDOSA Projekt on koostatud Põdra Maja OÜ tellimusel. Projektiga on lahendatud Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku ehitus. Asukoha skeem Objekti asukoht Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 3/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. PROJEKTLAHENDUS Projektiga on lahendatud Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku ehitus. Reoveekanalisatsiooni eesvool asub Salu tee kinnistul. Reoveekanalisatsioonitorustik tuleb rajada Pajula tee 2 kinnistule rajatavast kaevust K-1 Salu teele rajatava kaevuni K-3. Ristumisel Rõõmu – Viira kõrvalmaanteega tuleb reoveekanalisatsioonitorustik rajada kinnisel meetodil, reoveekanalisatsioonitoru tarbeks tuleb eelnevalt paigaldada kinnisel meetodil De200 mm kaitsehülss. Veevarustuse saab Pajula tee 2 kinnistu antud hetkel Pajula tee 2 kinnistut läbivast De110 mm veetorust, olemasolevast veetorust on sadulühendusega projekteeritud kinnistu planeeritud piirini De63 mm veetoru. Tehnovõrkude paiknemine kõrvalmaantee Rõõmu - Viira (tee nr 22253) alas. Rajatis Rajatis Rajatis tee Rajatise riigiteealusel kaitsevööndis (km) ristumine maal (km) (km) Veetorustik 0,436 Reoveekanalisatsioonitorustik 0,437 0,437-0,441 0,437 Antud torustike projekt tuleb realiseerida koos Tinter Projekt OÜ poolt koostatud teede projektiga. Ehitatavate torustike pikkused on järgmised: o veetorustiku kogupikkus 8 m o reoveetorustiku kogupikkus 49 m Torustike pikkus kokku 57 m. Veetorustik Kinnistu veetorustik on projekteeritud PE PN10 De63 mm veetorust. Torustik rajatakse lahtise kaevega. Reoveetorustik Reoveetorustik on projekteeritud PVC SN8 De160 mm ja PE PN10 De160 mm Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 4/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. reoveetorudest. Torustik rajatakse K-1 kuni 1K ja K-2 kuni K-3 lahtise kaevega ning lõigus 1K kuni K-2 kinnisel meetodil. 1.2 LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:  Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Tinter-Projekt OÜ oktoober 2019 a. Töö nr 28-19-GEO.  Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. GeoNik OÜ august 2019 a. Töö nr Ge-109-2019.  Tinter-Projekt OÜ poolt projekteeritud „Luunja vald, Lohkva küla, Riigitee 22253 Rõõmu-Viira km 0,33 mahasõidu ja Pajula tee 2 ehitatava lasteaia juurdepääsu sõidu ja kõnnitee ning parkla põhiprojekt“ asendiplaani. Töö nr 21-19-TP.  Projektide Agentuur OÜ poolt projekteeritud „Pajula tee 2, Lohkva küla, Luunja Vald, Tartumaa. Veevarustuse, drenaaživee, olmereovee- ja sademeveekanalisatsiooni välisvõrkude koondplaan“ asendiplaani. Töö nr 19025VKVV.  AS Tartu Veevärk poolt väljastatud üldised nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks. Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 5/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid: - EVS-EN 13242:2006+A1:2008 - Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid - EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk - EVS 835:2014 - Hoone Veevärk - EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk - EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon - EVS 843:2016 – Linnatänavad - EVS 932:2017 - Ehitusprojekt - EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus - RIL 77-2013 - Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - Asfaltbetoonsegu tuleb paigaldada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ –le, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314. - Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215 - EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; - EVS - 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 2.2.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus - Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast. - Projekteeritud kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus liitumispunktis on 1,5 m arvestatuna maapinnast toru peale. - Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 6/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. - Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,2 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale. Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib ehitustööde Töövõtja. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad). 2.2.2 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta. Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud põlispuude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses, kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades. 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR 3.1 ÜLDNÕUDED Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek. Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 7/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. olnud materjale ei ole lubatud kasutada. 3.2 VEETORUSTIK 3.2.1 Torud ja toruühendused Vee- ja survekanalisatsioonitoru materjaliks on PE (polüetüleen). PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN 12201- 2:2011+A1:2013 või ISO4427-2:2019 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Standardi tähis peab olema kantud torule. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmikke. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk- keevisühendusega. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.3 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC/PP klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2). Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 13476-1:2018 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.4 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terasele A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud kahe seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1:1999/A3:2005. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 8/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 3.5 KAEVUD Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve ja legokaeve. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598-2:2020 nõuetele. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus. Kaevud ja nende luugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Kaevuluugid peavad vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid ei tohi kolksuda. Kaevuluugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 9/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. 4 EHITUSTÖÖD 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. 4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. 4.2.2 Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. 4.2.3 Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. 4.2.4 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. 4.2.4.1 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemas olevaid torustikke tänava alal haldab AS Tartu Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 10/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 4.2.5 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 11/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. 4.2.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2015.a määrusele nr 90 ” Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). 4.2.6.1 Liikluse taasavamine Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.2.7 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa- aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 12/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. 4.2.8 Geodeetiliste märkide kaitsmine Vastavalt ruumiandmete seaduse § 26 lg-le 1 on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi omaniku (antud juhul Tartu linna) loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige: 1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine; 2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künnivõi mullatööde tegemine. Vastavalt ruumiandmete seaduse §-le 35 võib geodeetilisi punkte ja võrke võib rajada, rekonstrueerida, mõõta ning hooldada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Kui geodeetilisi punkte ja võrke rajab, rekonstrueerib, mõõdab ning hooldab ettevõtja, peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse. Töövõtja teavitab kohalikku omavalitsust märkide teisaldamistöödega alustamisest enne ehitustööde algust. Enne teisaldus- või kaitsmisetöid peab Töövõtja koostama geodeetiliste tööde projekti ja kooskõlastama geodeetiliste tööde projekti Maa-ameti ja kohaliku omavalitsusega. Geodeetilised märgid tohib nende praegusest asukohast eemalda alles siis, kui teisaldamistöid tegev maamõõduettevõte annab selleks loa. Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 13/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. 4.2.9 Ettevalmistustööd Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile. Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener. 4.2.10 Kaevetööd Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 14/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi. Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti ja oma kuludega. Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. 4.2.11 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 4.2.12 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 15/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS- EN 1997-1:2005+A1:2013+NA;2014 juhistest. Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VK-6-01. 4.2.13 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. 4.2.14 Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm: Toru aluse, tasanduskihi materjal Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 16/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. 4.2.15 Ehituskaeviku tagasitäide Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. 4.2.16 Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine). 4.2.17 Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. 4.2.18 Tagasitäite tihendamine Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist. Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini). Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 17/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. 4.2.19 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:  Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;  Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;  Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);  Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);  Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast. Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: - teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud - tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus - kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast. - torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks. 4.2.20 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetmist. Vajadusel tuleb olamsolevad torustikud asendada uutega. Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 18/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. 5 KATETE TAASTAMINE 5.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST Sõidutee osas on Tinter-Projekt OÜ koostanud „Luunja vald, Lohkva küla, Riigitee 22253 Rõõmu-Viira km 0,33 mahasõidu ja Pajula tee 2 ehitatava lasteaia juurdepääsu sõidu ja kõnnitee ning parkla põhiprojekt“ asendiplaani. Töö nr 21-19-TP. Katete taastamine teha osaliselt viidatud projektile. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Asfaltkatte ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: o „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.11.2018.a käskkirjaga nr. 1-2/18/496 o “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a käskkirjaga nr 0215 o „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 0314 o „Pindamisjuhis“ 28.12.2017 o “Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil 2016“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.04.2016.a käskkirjaga nr 0093 o “Kergkatete ehitamise juhis 2007-10“ o “Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine“ MA 18.04.2006. a käskkiri nr 98 o “Freespuru kasutamine“ MA 16.09.2010. a käskkiri nr 270 o „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord“ MA 2016-11 o „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitusperioodiks“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 10.01.2017.a käskkirjaga nr 0015. o „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkiri nr 1-2/19/096 o „Muldkeha ja dreenikihi, ehitamise ja remondi juhis“ kinnitatud maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkirjaga nr 0001 Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 19/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. o „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/458 o "Tartu linna kaevetööde eeskiri", määrus nr 52. 18.12.2003. Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. 5.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Asfaltkattega sõidutee all tuleb kaevik täita liivaga, mille filtratsioonimoodul peab olema min Kf>=0.5m 24/h. Sõidutee osas tuleb täiteliiva peale rajada nõuetekohane dreenikiht ja killustikalus. Olemasolev sõidutee tuleb taastada asendiplaanil ja ristlõikel näidatud mahus (vaata jooniseid AS-4-03 ja VK-6-01). Kontrollida olemasolevate äärekivide seisukorda. Kohtades, kus on tühimikud või on toimunud varingud tuleb täita ja kindlustada betooniga. (min betooni klass C15/20). 13. Ehitusalal kahjustatud äärekivid asendada uutega. 5.3 NÕUDED MATERJALIDELE 1 kihilise asfaltkatte sõidutee taastamise materjalide valikul lähtuda maanteameti juhendist, AKÖL 1500<AKÖL 20<3000, killustik AKÖL 20 3000- 6000. Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2 mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/24h (Proctor-teim). Katendi ehitus teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 toodud nõuetega). Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku. Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 20/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. 5.4 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud. Asfaltkatte taastamine peab toimuma asfaldilaoturiga. Asfaltkatte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 170 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul. Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Asfalteerimine vihma ajal on keelatud. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud ja selles kasutatavad täitematerjalid peavad vastama EVS 901-1:2020, EVS 901-2: 2016, EVS 901-3:2009 nõuetele. Katete kvaliteet peab vastama MKM määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded ”. Katendite tüübid 1 kihilise sõidutee lõplik taastamine: Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (graniit killustik 7 cm kohustuslik) Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr. 32....64, kiilutud 20 cm 8...12 (E=170 MPa) Dreenkiht kruusliivast K/F≥1m/24h (k=0.98) 30 cm Täiteliiv K/F≥0.5m/24 h (k=0.95) Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 21/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. Jalgtee lõplik taastamine: Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr. 16....32, kiilutud 15 cm 8...12 (E=140 MPa) Dreenkiht kruusliivast K/F≥1m/24h (k=0.98) 30 cm Täiteliiv K/F≥0.5m/24 h (k=0.95) 5.5 TÜKKMATERJALIST KATTE LÕPLIK TAASTAMINE Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Munakivikatte korral tuleb kasutada betoonisegu. Katte taastamise ristlõige vt joonis VK-6-01. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 22/23 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Pajula tee 2 kinnistu vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2096. Projekti staadium: Tööprojekt. 6 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Inseneri nõudmisel esitatama kontrolliks. Inseneril on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetele. Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud rajatiste asukohti looduses (sealhulgas kõrgusi). Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist iseloomustavaid parameetreid (mõõdud, materjalid jne.). Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada enne kaeviku tagasitäitmist. Kinnisel meetodil paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistusele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Lehekülgi kokku : 23 lk Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Korn (Tee-ehituse osa) /allkirjastatud digitaalselt/ Altren Projekt OÜ 11.12.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 23/23