Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2018 Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Nimetus: Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö tellija: Teedeprojekt OÜ Reg nr 11365874 Kanali tee 4, 10112 Tallinn, Harjumaa Tel +372 6825717 E-post [email protected] Töö teostaja: Adepte Ekspert OÜ Reg nr 11453673 Tuukri tn 54, Tallinn, Harju maakond, 10120 Tel +372 6732244 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 13.06.2018 2 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 5 1 Osapooled .......................................................................................................................... 6 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 7 2.1 Jalg- ja jalgrattatee ...................................................................................................... 8 2.2 Ristmikud ..................................................................................................................... 9 2.3 Parklad ....................................................................................................................... 10 2.4 Bussipeatused ........................................................................................................... 10 2.5 Mullatööd .................................................................................................................. 11 2.6 Metsa ja võsa raadamine .......................................................................................... 11 3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest............................................................................... 12 4 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused ............................................... 13 4.1 Maakasutus ............................................................................................................... 13 4.2 Strateegilised planeerimisdokumendid .................................................................... 13 4.3 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ................................................. 15 4.4 Veekaitse ................................................................................................................... 15 4.5 Looduskaitse.............................................................................................................. 19 4.6 Looduskeskkonna vastupanuvõime .......................................................................... 24 4.7 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ......................................................... 24 5 Keskkonnamõju eelhinnang ............................................................................................. 29 5.1 Tegevuse iseloom ...................................................................................................... 29 5.1.1 Loodusvarade kasutamine ................................................................................. 29 5.1.2 Jäätme-ja energiamahukus ................................................................................ 29 5.1.3 Lähipiirkonna teised tegevused ......................................................................... 29 5.2 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................................ 30 5.2.1 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus ......................................................................... 30 5.2.2 Jäätmeteke ......................................................................................................... 31 5.2.3 Müra ................................................................................................................... 31 5.2.4 Vibratsioon ......................................................................................................... 31 5.2.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ............................................................................ 31 5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................... 32 3 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 5.4 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile ....................................................................................... 34 5.5 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .............................................. 34 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 35 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 36 4 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostas Adepte Ekspert OÜ (reg nr 11453673) Teedeprojekt OÜ tellimusel 2018. aasta mais. Tööd juhtis keskkonnaekspert Mihkel Vaarik, töös osales Piret Toonpere (KMH0153). Keskkonnamõju eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 04.07.2017, 45). Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta (viimati muudetud RT I, 20.06.2017, 17) määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 alusel ka tee ehitamine või remont. Täpsemalt: tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine. KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 61 kohase eelhinnangu tulemustest ja § 11 lg 22 kohaselt küsitud seisukohtadest kõigilt asjaomastelt asutustelt. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas riigi tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 (Pühi-Makita lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise käigus on vajalik täiemahulise keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine või mitte. Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 9 järgi tee ehitusloa andja. Käesoleval juhul on ehitusseadustiku (RT I, 05.03.2015, 1; RT I, 03.03.2017, 2) alusel riigimaantee ehitusloa väljastajaks (pädevaks asutuseks) Maanteeamet. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema samuti Maanteeamet, küsides eelnevalt seisukohta eelkõige Keskkonnaametilt ja vajadusel teistelt asjakohastelt asutustelt. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte tee- ehitusprojekti kontekstis, ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas. KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal R. Kutsari poolt koostatud juhendit „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja juhendit “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat”, Põder, T. 2017. 5 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 1 Osapooled Otsustaja: Maanteeamet Aadress: Teelise 4, 10916 Tallinn Kontakt: tel +372 611 9300, e-post: [email protected] Maanteeameti lõuna regiooni kontaktisik: Kaarel Kaine, tel +372 5348 4214; e-post: [email protected] Eel- ja põhiprojekti koostaja: Teedeprojekt OÜ (reg nr 11365874) Kanali tee 4, 10112 Tallinn, Harjumaa Kontaktisik: Fred Talu, tel +372 50 40 425; e-post: [email protected] KMH eelhinnangu koostaja: Adepte Ekspert OÜ (reg nr 11453673) Aadress: Tuukri 54, Tallinn, 10120 Kontaktisik: Mihkel Vaarik, tel +372 5139031, e-post: [email protected] 6 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus KMH eelhindamise objektiks on tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise projekt (eelprojekti staadiumis), mida koostab Teedeprojekt OÜ. Tatra-Otepää-Sangaste maantee saab alguse Tartu maakonnas Tatra külas Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa maantee 200. kilomeetril ning lõpeb Lauküla külas Võru–Kuigatsi–Tõrva maantee 40. kilomeetril. Tee kogupikkus on 46,6 km, millest rekonstrueeritav lõik moodustab ca 11 km. Hinnatav teelõik läbib Kambja valla Tatra, Pühi, Kullaga, Visnapuu, Sulu, Pangodi, Oomiste, Kodijärve, Palumäe külasid ja lõpeb Makita külas (Valga maakond, Otepää vald) külasid. Joonis 1. Lõigu paiknemine. Lõigule km 1,950-12,972 on teeregistri andmetel 1972-ndal, 1973-ndal ja 1974-ndal aastal rajatud rajatud mustkate bituumenstabiliseeritud alusel. Km 1,950-6,750 on viimati pinnatud aastal 2012, lõiku km 6,750-12,966 aastal 2013 ja km 12,966-12,972 aastal 2014. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (2015. a) oli km 1,950-8,709 lõigul 2432 a/ööp (sh. raskeliiklust 4 %) ja km 8,709-12,972 lõigul 2193 a/ööp (sh raskeliiklust 4 %). Projekti eesmärk on Pühi-Makita lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine (põhiprojekti staadiumis). Parandatakse jalakäijate liiklusohutust ning lahendatakse kergliiklejate liikumist ristmikel. Nähakse ette teekatendi uuendamine ja olemasoleva muldkeha remont. Olemasoleva teega ristuvate tehnovõrkude ümbertõstmise vajadus projektis puudub. 7 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 2.1 Jalg- ja jalgrattatee Jalg- ja jalgrattatee (joonistel helekollasega) on projekteeritud maanteelõigu km 7,51 – 8,79 paremasse serva. Projekteeritud asfaltkattega jalg- ja jalgrattatee saab alguse PK 75+13 kõrvalmaantee nr 22184 Pangodi - Luke mõis ristmikult ning lõpeb PK 87+90 Pikksaare bussipeatuses pärast kõrvalmaantee nr 22157 Uuta-Pangodi tee ristmikku. Joonis 2. Jalgtee algus Pangodi-Luke mõis ristmiku juures. Jalg-ja jalgrattatee on kavandatud paremale poole maanteed, kuna vasakul pool paikneb maanteele väga lähedal Pangodi järv. Piirkonnas on tegelikult kolm eraldiseisvat järve (Pangodi, Kodijärv ja Väike-Kodijärv), mis koos moodustavad kokku Pangodi järve(stiku). Jalg-ja jalgrattatee kaugus maantee servast on valdavalt üle 7 m. Ainult PK 76+00 - PK 77+05 ja PK 84+10 – PK 84+80 on jalg-ja jalgrattatee viidud maantee serva, kuna nendes lõikudes jäävad teetrassile ette olemasolevad hooned. Seal tuleb kergliiklejate ohutuse tagamiseks jalg- ja jalgrattatee ning sõidutee teineteisest eraldada sümmeetrilise põrkepiirdega. 8 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 3. Jalgtee lõpp pärast Uuta-Pangodi tee ristmikku. 2.2 Ristmikud Ristmike ja mahasõiduharusid on projekteeritud kokku ca 60 tk. Valdavalt on tegemist olemasolevate teede ja mahasõitudega. Projektis on kirjeldatud riigi kõrvalmaanteede ristmikud: • PK 75+12 Pangodi - Luke mõis. Tegemist 3-harulise lihtristmikuga, mis on lahendatud III tüübi mahasõidu parameetrite järgi. Liiklussagedus 85 a/ööp. • PK 76+55 Pangodi - Vissi. Tegemist 3-harulise lihtristmikuga, millele on lisatud ohutussaar. Saare parameetrid on võetud Soome juhendmaterjalidest. Liiklussagedus 457 a/ööp. Sellise liiklussageduste juures on ette nähtud sõidutee möödasõidulaiend. • PK 87+19 Pangodi - Elva (ametliku nimega küll tegelikult Uuta – Pangodi tee). Tegemist 3-harulise lihtristmikuga, millele on lisatud ohutussaar. Liiklussagedus 531 a/ööp. Sellise liiklussageduste juures ette näha sõidutee möödasõidulaiend. Ristmikul paikneb ka jalg- ja jalgrattatee ületuskoht. • PK 108+26 Kodijärve - Pangodi. Tegemist 3-harulise lihtristmikuga, mis on lahendatud III tüübi mahasõidu parameetrite järgi. Liiklussagedus 64 a/ööp. • PK 114+40 Kodijärve - Kambja. Tegemist 3-harulise lihtristmikuga, mis on lahendatud III tüübi mahasõidu parameetrite järgi. Liiklussagedus 67 a/ööp. 9 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 2.3 Parklad PK 83+50 olemasolev „Pangodi turuplats“ on projekteeritud poole suuremaks asfaltkattega platsiks ning on äärekividega eraldatud sõiduteest ja jalgteest. Parkimiskohti sõiduautodele on 10. Surnuaia juures olev parkla likvideeritakse. Joonis 4. Parkla asukoht. 2.4 Bussipeatused Projekteeritud lõigul paikneb 6 bussipeatust – Kiisa, Rõika, Savi, Pangodi, Pikksaare ja Kodijärve. Bussipeatuste asukohad ja nimetused jäävad üldjoontes paika. Bussitaskute uute asukohtade valikul lähtutud põhimõttest, et oleks minimeeritud vajadus reisijal ületada teed seisva bussi eest. 10 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 2.5 Mullatööd Uus mulle rajatakse tee laienduste (bussipeatused, ristmikud) ning jalgtee alla. Muldes paiknev mittesobilik pinnas eemaldatakse. Vältimaks hilisemaid külmakerkelisi erinevusi uue laienduse ja vana teepinna vahel, siis tuleb laienduste all kasutada oleva muldega võimalikult sarnast täitematerjali. Olemasoleva mulde pealmised kihid on valdavalt kruusast (vana kruusatee). Olemasolev materjal profileerida projektkõrgustele, vajadusel lisada uut täitematerjali ning siis tihendada. Kergliiklustee aluse mulde rajamisel võib kasutada maantee muldest eemaldatavat vähese huumusesisaldusega pinnast eemaldatud kasvupinnase asemel. 2.6 Metsa ja võsa raadamine Olulises mahus raadamist pole projektis ette nähtud. Raadamist teostatakse vajadusel teemaa ulatuses tagamaks ristmikel nõuetekohased nähtavuskolmnurgad. Eramaadel raadamist ei plaanita. 11 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse keskkonnamõju hindamise algatamiseks või mittealgatamiseks. KMH eelhindamise kohustus tuleneb seadusest (KeHJS). Kavandatud tegevus (olemasoleva tee rekonstrueerimine ca 11 km lõigul või uue ette jalgratta- ja jalgtee rajamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevusete hulka (§ 6 lg 1 punkt 13 järgi kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks), mistõttu vastavalt KeHJS § 6 lg-le 2 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas valdkonna kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju (antud juhul § 6 lg 2 punkt 10 järgi infrastruktuuri ehitamine või kasutamine). KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8 alusel ka tee ehitamine või remont. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 31 lõikele 1 otsustab pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. EhS § 2 lõike 6 järgi kohaldatakse ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele KeHJS sätteid. Võimaluse korral ühitatakse keskkonnamõju hindamise menetlus ehitusseadustikus sätestatud menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. EhS § 42 lõike 2 kohaselt otsustab pädev asutus ehitusloa menetluse käigus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustakse lähtudes KeHJS § 61 kohasest eelhinnangu tulemusest ja ja § 11 lg 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. § 61 lg 5 alusel on keskkonnaminister 16.08.2017 andnud määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 18.08.2017, 3), millest tuleb eelhindamisel lähtuda. Olulise keskkonnamõjuga tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel peab otsustaja enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks nõuetekohase eelhinnangu alusel tehtud otsuse eelnõu. 12 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 4 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 4.1 Maakasutus Käsitletaval teelõigul on teemaa maakasutus 100% transpordimaa, mis koosneb erinevatest Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksustest (kat. reg 28203:004:0021; 28203:003:0062; 28203:003:0063; 28201:008:0024; 28201:002:0031; 28201:003:0018; 28201:008:00259; 58202:003:0991). Ümbruskonna maakasutus on valdavalt maatulundusmaad. Projektiga kavandatud tegevused ei muuda oluliselt piirnevate kinnistute maakasutust. Projektis esitatakse mõned teemaa piiride muutmise ettepanekud. 4.2 Strateegilised planeerimisdokumendid Kambja Vallavolikogu määrusega 04.09.2007 nr 40 vastu võetud Kambja valla üldplaneeringus on teelõigu piirkond määratletud väärtusliku maastikuna. Pangodi piirkonnale on Kambja Vallavolikogu 02.03.2006 otsusega nr. 28 kehtestatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneering. Mõlemad on üsna vanad dokumendid. Maakondlikul tasandil on Pangodi maastikukaitseala rohelise võrgustiku kontekstis elustiku jaoks oluline liikumiskoridor. Kohalikul tasandil on tegemist rohevõrgustiku tuumalaga, kus tagatakse väärtuslike maastike ja vaadete säilimine ning reguleeritakse/piiratakse uusi ehitus- ja arendustegevusi. Seni kehtiv Tartu maakonnaplaneering kehtestati Tartu maavanema 23. aprilli 1999. a korraldusega nr 1537. Tartu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (http://tartu.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust-suunavad-keskkonnatingimused), mis on kehtestatud 22.06.2006 Tartu maavanema korraldusega nr 683, käigus koostatud töös „Tartumaa väärtuslikud maastikud” on Pangodi maastikukaitseala piirkond ja Tatra-Otepää- Sangaste teelõigu maa-ala määratud Tartumaa maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks (R5), milles tuleb säilitada Otepää kõrgustiku põhjanõlva reljeefist tulenev ning sellele vastavalt kujunenud pärandkultuurmaastiku mosaiiksus (metsaalade ja põllu-/rohumaade vaheldumine). Samas on piirkondades, kus roheline võrgustik või kaitsealad infrastruktuuri objektidega lõikuvad või tee on liiga lähedal aladele, tegemist olemasoleva konfliktalaga. Pangodi MKA piirkond on tugevalt inimtegevusest mõjutatud (lisaks ajaloolised põllud ja hajaasustus, suur külastatavus), sealne esteetiliselt väärtuslik kaitstud maastik on puhkemajandusliku surve all, kuid ala väärtused ja terviklikkuse säilimine on piirangutega tagatud. 13 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 5. Väljavõte teemaplaneeringust. Koostatav Tartu Maakonnaplaneering 2030+ näeb teelõigu äärde lisaks 2006. a teemaplaneeringus (jääb kehtima ka uue maakonnaplaneeringu lisana) toodule ette ka jalgratta- ja jalgteede vajaduse (sinine katkendjoon). 14 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 6. Väljavõte uuest Tartu Maakonnaplaneeringust. 4.3 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune tee-ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega piirkonnas sellest lokaalne negatiivne mõju puudub. 4.4 Veekaitse Eesti Geoloogiakeskuse kaardirakenduse kohaselt asuvad maanteelõigu mõjualas järgmised puurkaevud:  Kodijärve külas Kodijärve haigla puurkaev katastri numbriga 8819. Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitsetsoon, mis ulatub tugimaantee Tatra-Otepää-Sangaste teemaale. Vt joonis 7 - teest vasakule jääv puurkaev. Kavandatud teetööd siiski sanitaarkaitsetsooni ei ulatu. 15 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 7. Puurkaevude paiknemine ja sanitaarkaitsealad. Allikas http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx  Pühi külas Lehise maaüksusel puurkaev katastri numbriga 6897. Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitsetsoon, mis ulatub tugimaantee Tatra-Otepää-Sangaste teemaale. Joonis 8. Puurkaevu nr 6897 paiknemine ja sanitaarkaitsealad. Allikas http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx 90 m sügavune Kesk-Devoni põhjaveekogumist vett ammutav puurkaev on rajatud 1958. a ja andis vett Kiisa farmile. Hetkel puudub info puurkaevu seisundi ja tegeliku veevõtu kohta. Eeldatavalt olemasoleva maantee negatiivne mõju puurkaevu vee kvaliteedile puudub ning tegemist on juriidilise probleemiga. Olukorra viimiseks vastavusse õigusaktiga on vajalik puurkaevu omanikul taotleda Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist või muutmist hooldusalaks, enne kui väljastatakse ehitusluba tee-ehituseks. 16 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Teelõik paikneb Ugandi lavamaal, Otepää kõrgustiku lähedal. Absoluutkõrgused muutuvad uuritud ala piires 63,45 ja 78,22 meetri vahel. Geomorfoloogiliselt paikneb ala Tatra ürgorust lõunapool liivakiviplatool. Aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivid. Pinnakate koosneb liustikulise päritoluga moreenist. Piirkonnas on aluspõhjal lasuva pinnakatte paksus kuni 20 meetrit, mille moodustavad möllsavid, savimöllid ja kruus veeristega. Põhjavesi on piirkonnas kaitstud või suhteliselt kaitstud (Pühi küla). Teelõik paikneb nii Kodijärve kui Pangodi järve ja Väikejärve veekaitsevööndites (vt joonis 7 ja 9). Suuremate järvede kallasrada on 4 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m. Kodijärvel vastavalt kallasrada 4 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m ja kalda piiranguvöönd 50 m. Kodijärve (veekogu/suubla kood VEE2101000) on lubatud juhtida vee-erikasutusloa L.VV/324064 alusel Kodijärve Hooldekodu biopuhasti heitvesi. Piirkond on looduskaitse alla võetud Pangodi Maastikukaitsealana (vt peatükk 4.5). Joonis 9. Teelõigu paiknemine Pangodi järve(de) suhtes ja kitsendused. Veekaitsevöönd (10 m) on moodustatatud vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks järvede kaldaalal. Ehituskeeluvööndis on ehitamine keelatud (looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 ja 2 ja § 38 lg 3). Ranna lähedal ehitamise keelamise eesmärgiks on looduskaitseseaduse (LKS) § 34 järgi rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Samas, ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele (§ 38 lg 5 punkt 10). Seda Tatra- Otepää-Sangaste maantee ametliku riigimaanteena kahtlemata on. 17 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 10. Põhjavee kaitstus. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Joonisel näidatud roheline piirkond on hästi kaitstud põhjaveega ala, punane ring tähistab Pangodi mattunud orgu. Piirkonna puurkaevude geoloogilised profiilid tõestavad samuti, et põhjavesi piirkonnas on hästi kaitstud. Tee mõjupiirkonda jäävad mitmed maaparandussüsteemid (Reinu, nr 2021006000030001; Pauna, nr 21045500101300021M, jt), millega tuleb tee rekonstrueerimisel arvestada. Töödega ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist. Projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti Tartu keskusega (endine maaparandusbüroo). 18 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 11. Reinu maaparandussüsteemi paiknemine. Põhja pool on näha asulakoht nr nr 12818. Allikas: Maa-ameti geoportaal. 4.5 Looduskaitse Maanteelõigu ääres paikneb Pangodi maastikukaitseala (MKA). Tee piirneb MKA Pangodi piiranguvööndiga ja Kodijärve mõisa piiranguvööndiga. MKA välispiir kulgeb läänes mööda Tatra−Otepää−Sangaste tugimaantee katastriüksuste piire (28201:008:0024, 28201:002:0031, 28201:003:0018, 28201:008:0025). Kaitseala on loodud 1964. aastal Pangodi järvestiku tuumiku (Pangodi järv, Kodijärv ja Väike Kodijärv) ja neid ümbritseva mõhnastiku ning Kodijärve pargi kaitseks. Vahetult maantee ääres puuduvad ohustatud loodusväärtused. Kaitseala territoorium on osaliselt looduskaitse all alates 1957. aastast, kui Elva Rajooni TSN Täitevkomitee 10. juuli otsusega nr 198 „Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis” võeti pargina kaitse alla Pikksaare park ning looduslikult kauni kohana Palumäed Pangodi järve ääres. Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” täpsustati nii kaitstava ala nimetust, tüüpi kui ka ulatust: eraldi objektidena võeti kaitse alla Pangodi järv koos Pikksaare pargi ja Palumägedega (Hurdamäed) ning Kodijärve park, ja nende kaitseks kehtestati kaitse-eeskirjad. Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2001. a määrusega nr 334 moodustati eelnimetatud objektide põhjal Pangodi maastikukaitseala. Kaitseala peamise objekti, liigestatud kaldajoonega Pangodi järve, absoluutne kõrgus on 105,4 m, suurim sügavus 10 m. Järve pindala on 115 ha. MKA pindala on kokku 382,1 ha. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2017. a määrusega nr 182 on kehtestatud uus "Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri". 19 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Pangodi MKA kaitse eesmärk on: 1) säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku järvesid ning neid ümbritsevate moreenkattega mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas sürjametsi ja niite, ning looduse mitmekesisust; 2) kaitsta ja säilitada Kodijärve mõisa parki; 3) kaitsta ja säilitada elupaigatüüpi looduslikult rohketoitelised järved (3150)3, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas; 4) kaitsta liigi, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, elupaika. See liik on vingerjas (Misgurnus fossiilis); 5) kaitsta kaitsealuseid taimeliike võsu-liivsibulat (Jovibarba sobolifera) ja harilikku käokulda (Helichrysum arenarium) ning nende kasvukohti. Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Olemasolevail teedel sõitmine ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. Joonis 12. Pangodi MKA välispiir. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Pangodi maastikukaitsealale jääb täies ulatuses NATURA ala - Pangodi loodusala (EE0080314, RAH0000148), mille kaitse-eesmärgiks on määratud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübi looduslike rohketoiteliste järvede (3150) ja II lisas nimetatud liigi hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Pangodi loodusala maismaapindala on 7,7 ha ka siseveekogude pindala 93,6 ha. Loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus Loodusdirektiivist tuleneb kohustus kaitsta ohustatud loomaliike, sealhulgas nende elupaiku, ja elupaigatüüpe, ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide 20 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 ökoloogilistele nõudlustele. Pangodi maastikukaitsealast moodustab Pangodi loodusala (Pangodi järv ja selle lähim kaldavöönd) kokku 101,3 ha ehk ca 26%. Pangodi järv, mis on maastikukaitseala suurim veekogu, kuulub elupaigatüüpi 3150 (looduslikult rohketoitelised järved). Keskkonnaregistri andmetel on Pangodi järv veepoliitika raamdirektiiviga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika tegevusraamistik) määratud metoodika alusel tüpoloogiliselt keskmise karedusega kihistunud järv (tüüp III). Järv on sopilise, tugevalt liigestunud ebakorrapärase kujuga, järves on kaks väikesaart ning läänes ulatub järve metsaga kaetud poolsaar Pikksaar. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatu (Paal, 2004) järgi hõlmab see elupaigatüüp Eestis kalgiveelisi rohketoitelisi järvi moreenmaastike nõgudes. Taimhõljum on seda tüüpi järvedes liigirikas, suurtaimedest valitsevad põhja kinnituvad, kuid vee peale ulatuvate õitega taimed. Enamik seda tüüpi järvedest on väga head kalajärved. Vingerjas on loodusdirektiivi II lisasse ja looduskaitseseaduse kohaselt III kaitsekategooriasse kuuluv kalaliik. Ta on põhjaeluviisiga kala, kes on Eestis oma levila põhjapiiril. Peamine oht vee-elustikule ja eriti vingerjale on elupaikade hävitamine maaparandus- ja kuivendustööde käigus ning veekogude veetaseme muutmine. Seda projekti realiseerimisel ei ole ette näha. Joonis 13. Pangodi MKA ja Pangodi loodusala (lilla joon). Allikas: Pangodi MKA kaitsekorralduskava. 21 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Kodijärve külas vahetult teemaa ääres PK 105 piirkonnas asuvad III kategooria kaitsealuste taimede suur käopõlle (Listera ovata) leiukoht KLO9337815 ja balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) leiukoht. Suur käopõll on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on orhideedest kõige sagedamini esinev liik Eestis. Suur käopõll eelistab lubjarikast pinnast, samas kannatab ta nii varju kui ka eredat päikest, seetõttu võib teda kohata nii metsades kui ka niitudel. Balti sõrmkäpp on Eestis suureneva arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi küll praegu ohustatud, kuid vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega siiski kaitse all. Eestis leidub balti sõrmkäppa kogu territooriumil. Liigi peamised ohutegurid on niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine, põllumaa ja selle kasutamise muutmine ning metsastamine. Joonis 14. Käpaliste leiukoht Kodijärve külas. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Pangodi MKA piirkonnas Kodijärvest üle tee PK 114+45 (teest paremal väljaspool MKA-d) leidub valge toonekure (Ciconia ciconia) elupaik KLO9105751. Valge-toonekurg on Lõuna- ja Kesk-Eestis üldlevinud väikesearvuline, Põhja-Eestis harv haudelind, saartel liik puudub. Lääne- ja Kesk-Euroopa maades on liigi arvukus tugevasti langenud või liik koguni kadunud. Eestis on valge-toonekure arvukus kasvanud, praegu arvatakse meil pesitsevat 4000‒5000 paari. Valge-toonekurg eelistab elupaigana kultuurmaastikke, toitumisaladena kasutab märgaalasid ja kraavikaldaid. Peamisteks ohuteguriteks on märgalade kuivendamine, pestitsiidide kasutamine ja kliimategurite muutmine. Valge-toonekurg on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kuulub III kaitsekategooriasse. Kodijärves on mustviires (Chlidonias niger) elupaik. Mustviires (III kategooria, Linnudirektiivi I lisa) on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuliik, kes pesitseb madalaveelistel järvedel ja riimveelistel merelahtede roostikes. Tee äärde PK 108 jääb sulgja õhiku (Neckera pennata) leiukoht KLO9400852. Sulgjas õhik (III kategooria) on õhikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim (joonis 15). 22 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 15. III kategooria liikide elupaigad Kodijärve piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Palumäe külas Kulli maaüksusel vahetult teemaal PK 118 piirkonnas asub III kategooria kaitsealuse taime laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) leiukoht KLO9334582. Laialehine neiuvaip on Eestis viimasel ajal suureneva arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi praegu ohustatud, kuid on arvatud vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega siiski kaitsealuste liikide hulka. Laialehine neiuvaip on metsataim ja kasvab mitmesugustel muldadel erinevates niiskus- ja valgustingimustes üle kogu Eesti. Liigi peamine ohutegur on uuendusraied kasvukohtadel. Joonis 16. Laialehise neiuvaiba leiukoht Palumäe külas. Allikas: Maa-ameti geoportaal. 23 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 4.6 Looduskeskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Olemasoleva maanteelõigu ääres on mitmed kaitseala kooseisus olevad pinnaveekogud (Pangodi järved) ja registrisse kantud maaparandussüsteemid. Piirkonnas on Natura 2000 ala – Pangodi loodusala (vt peatükk 4.5). Samuti paikneb piirkonnas kaitstavaid liike ja maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid. Käsitletav maanteelõik piirneb osaliselt metsaga kaetud alaga. Kõrghaljastuse ulatuslikku likvideerimist ette ei nähta. Tulenevalt metsaseaduses määratletud mõistest on vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Metsaregistri (https://register.metsad.ee) andmetel projekti piirkonna vääriselupaigad muuduvad. 4.7 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid Vastavalt kultuurimälestiste kaardirakendusele on maanteelõigu läheduses (Pühi külas) arheoloogiamälestis asulakoht reg nr 12818 (vt ka joonis 11). Kaitsevöönd maanteeni ei ulatu. Samuti on vahetult tee ääres endisaegsed matmiskohad – kalmistud. Kodijärve mõisa kalmistu (registri number 4242, "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a. määrus nr.7, RTL 1997, 65, 359). Kalmistu "Kesamägi" paikneb Otepää-Tartu teest vahetult läänes kõrgemal künkal Halliku talu maadel, registri number 12805, "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, RTL 1997, 169-171, 954). Tatra-Otepää-Sangaste maantee asub kinnismälestise 50 m kaitsevööndis. 24 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 17. Kodijärve mõisa kalmistu ja Kesamägi. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Kalmistu “Kabelimägi” paikneb Ooniste külas, Toetaja talust 170-220 m idas, Tartu-Otepää maanteest 50-100 m loodesse jääval kõrgemal alal, registri number 12814,"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, RTL 1997, 169-171, 954). Tegemist 13.-18. sajandi Lõuna-Eestile omase külakalmistuga. Keskaegsed külakalmistud paiknevad maastikul iga 2-5 km tagant ja olid paralleelselt kasutuses kirikuaedadega. Tatra-Otepää-Sangaste maantee asub kinnismälestise 50 m kaitsevööndis. Ehitustööde tegemiseks mälestise kaitsevööndis on vajalik projekt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Joonis 18. Kabelimägi paiknemine. Allikas: Maa-ameti geoportaal. 25 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Traditsiooniliselt peetakse kultuurimälestiseks riiklikult kaitstud kinnismuistiseid ehk siis ajaloolisi hooneid, linnamägesid, kalme- ja asulakohti, hiie- ja ohvripuid ning ohvrikive jms. Laiemalt pärandkultuuri väärtusteks saab aga pidada erinevaid eelmiste põlvkondade poolt meile pärandatud või pärandunud eluviisi märke. Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvõttel on projekti „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks" raames välja töötatud pärandkultuuri andmebaas (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur), kuhu on Lõuna-Eestis kantud ca 9100 uut pärandkultuuri objekti. Amdmed on üle kantud ka maa-ameti geoportaali. Tatra-Otepää-Sangaste maantee ääres ja vahetus läheduses on peamiselt punktobjektid (hooned, puud). Objektide kirjeldused ja fotod on leitavad http://pk.rmk.ee/parandkultuur. Hooned on valdavalt varemetes või hävinenud. Alljärgnevalt on toodud ära pärandkultuuri objektide asukohad maantee trassi suhtes. Joonis 19. Moonakamaja ja rehielamu Palumäe külas projektiala lõpus. Allikas: Maa-ameti geoportaal. 26 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 20. Kodijärve küla keskel on mitmeid pärandkultuuri objekte. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Vahetult Tartu-Otepää mnt ääres on põlispuud - kaks omavahel trossiga ühendatud pärnapuud. Mõlemad puud on seest tühjad. Puude kõrvalt on kulgenud ka vana hobusetee. Kodijärve pood on aastast 1870. a. Poe esisel platsil toimusid Kodijärve laadad. Pärandkultuuri kuulub ka Pangodi laadatee (lõik Pangodi - Luke mõisa teest nr 22184), mis on seotud Pangodi meierei juures asuva laadaplatsi ajalooga. Pangodi–Kodijärve tee ristmiku lähedal Kodijärve mõisapargi servas vana hobusetee kõrval kasvab põlispuuna võimas viieharuline pärn. Puu ümbermõõt juurekaelal on 5,6 m. Maapinnast 0,8 m kõrgusel jaguneb puu viide harru. Kodijärve mõisa park kuulub Pangodi MKA koosseisu. Samuti on Pikksaare poolsaarel Pikkjärve rahvamaja, millest on küll ainult betoontrepp säilinud. 27 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 21. Kullaga külas Sawi kõrts (varemed). Allikas: Maa-ameti geoportaal. Joonis 22. Kullaga külas Unipiha kool (varemed). Allikas: Maa-ameti geoportaal. 28 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 5 Keskkonnamõju eelhinnang Kavandatava tegevuse peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada ka keskkonda. Ehitusaegse tegevusega seotud mõjud on lühiajalised. Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam ja ohutum liiklus, mistõttu muutub paremaks eelkõige inimeste elukeskkond. 5.1 Tegevuse iseloom Projekteeritaval lõigul on tegemist on olemasoleva riigimaanteega. Eesmärgiks on teelõigu liiklusohutuse taseme parandamine, autode ja kergliikluse sõidumugavuse tõstmine ning ka jalakäijate ohutuma liikluse tagamine. 5.1.1 Loodusvarade kasutamine Tee rekonstrueerimiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jms). Ehituseks vajalike maavarade olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist (eelkõige saadakse materjal riiklikest maardlatest). Kuna kavandatavaga teostatakse vaid tee rekonstrueerimine ning jalg- ja jalgrattatee rajamine, on vajaminevate loodusvarade kasutamise hulk oluliselt väiksem võrreldes uue teetrassi rajamisega. Arvestades ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus maavaravarude kättesaadavuse olulist vähenemist. 5.1.2 Jäätme-ja energiamahukus Eemaldatavat pinnast käsitletakse kui ehituseks sobimatut pinnast. Kaevetöödel kaevandatav pinnas ladustatakse Tellija poolt ettenäidatud kohtadesse. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Tee rekonstrueerimisel kasutatakse energiat tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee kasutamise perioodil kasutatakse kütusest tulenevat energiat täiendavalt jalgtee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine jms). Pimedal ajal kasutatakse elektrienergiat tee valgustamiseks vastavalt koostatavale projektlahendusele. 5.1.3 Lähipiirkonna teised tegevused Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju. 29 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 5.2 Tegevusega kaasnevad tagajärjed Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus. Liiklusolude parandamisega kaasneb tulevikus sujuvam ja ohutum liiklus. Ohutuma kergliikluse suurenemisega võib väheneda autoliiklusest tulenev otsene õhusaaste. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste oht, õhusaaste, tolmu ja müra hulk. 5.2.1 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus Olemasoleva riigimaantee rekonstrueerimine ei avalda olulist negatiivset mõju pinnasele (kaasneb loodusliku pinnase eemaldamine ja kohati selle füüsilise struktuuri muutmine). Ehitusaegselt välistatakse ehitusjäätmete ja -materjalide sattumine teeäärsetesse kraavidesse ja järvedesse. Ehitusaegsed võimalikud ajutised laoplatsid, asfalditehased, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad rajatakse selliselt, et ei kujuta otsest ohtu pinnasele ega ka põhjaveele. Planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teevõrgul toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Õnnetuste esinemist aitab vähendada tee liiklusohutuse parandamine. Hetkel jääb hinnatava projekti järgi olemasolev maantee ühe puurkaevu sanitaarkaitsealasse. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealas on üldjuhul igasugune majandustegevus keelatud, kaasa arvatud mootorsõidukitega liiklemine. Samas, vastavalt veeseadusele ei moodustata sanitaarkaitseala puurkaevule, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellisel juhul tuleb järgida hooldusnõudeid põhjavee kaitseks vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale. Seega tuleb enne ehitamist taotleda Keskkonnaametilt kooskõlastatult puurkaevu omanikega kas puurkaevude sanitaarkaitseala vähendamist või sanitaarkaitseala ümbernimetamist hooldusalaks. Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Küll aga ei ole välisõhku eralduvate saasteainete kogused sellised, mis oluliselt halvendaks õhukvaliteeti ulatuses, mis põhjustaks piirnormide ületamist. Mõju on lühiajaline. Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed kõnealusel teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt teemaa niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob pärast asfalteerimist. Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite heitgaasid ehitusperioodil, aga näiteks jalg- ja jalgrattatee lõigu kasutuselevõtul võivad heitgaasid piirkonnas väheneda tänu kergliikluse suurenemisele. Seega võrreldes praeguse olukorraga õhusaaste kindlasti ei suurene. 30 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 5.2.2 Jäätmeteke Ehitustöödel tekkivad jäätmed kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavatele, ohtlikud jäätmed vastavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Väljakaevatavat pinnast käsitletakse kui ehituseks sobimatut pinnast, mis ladustatakse Tellija poolt ettenäidatud kohtadesse (võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina). Juhul kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda jäätmetena (vastavalt jäätmeseaduse § 1 lg 11 p-le 2) ning selle edasiseks käitlemiseks/taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek. 5.2.3 Müra Liiklusest tulenev müra jääb piirkonnas eeldatavalt seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. Ka mootorsõidukite liiklussageduse märgatavat suurenemist ei ole seoses tee rekonstrueerimisega selle edasisel kasutusperioodil ette näha. Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks tee-ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale teetööde teostamist. Sujuvam autoliiklus toob edaspidi eeldatavalt kaasa pigem mürataseme vähenemise, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga võib olukord lähiaastatel hoopis paraneda. Olemasoleva mürasituatsiooni parandamisel lähtub Maanteeamet müraallika valdajale atmosfääriõhu kaitse seadusega seatud kohustustest, koostades välisõhu strateegilise müra kaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavasid kui asjakohane. Riigimaanteede teehoiukavas nähakse ette vahendid müraolukordade parandamiseks. 5.2.4 Vibratsioon Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke ehitusperioodil, samas on tegemist vibratsiooni lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast teetööde teostamist. Tee kasutamisel aga tekkiv vibratsioon ei oma olulist negatiivset mõju. Samuti pole oodata ka vibratsioonitaseme tõusu võrreldes praeguse olukorraga. 5.2.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Tee valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuna praegu on teelõik peamiselt valgustamata. Samas ei saa teeohutuse tagamiseks ettenähtud valgustust pidada negatiivseks mõjuks. Kavandatava tegevusega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatavate teelõikude ja ristmike valgustamine (vajadusel ka pimedal ajal tööde teostamiseks). Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) ebaoluline. 31 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega puudub oluline mõju keskkonnale. Eelnevast tulenevalt võib öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju veerežiimile ja pinnasele ega kaasne ülenormatiivset õhu saastatust, müra ja vibratsiooni teket ega olulisi valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna häiringuid. 5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Tegemist juba olemasoleva teega ning liiklus toimuks edasi ka ilma projekti realiseerimata. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju inimestele ja loodusele. Liiklusõnnetuste väljavõte riikliku Teeregistri andmebaasist näitab lõigul kahte hukkunuga ning 28 inimvigastustega registreeritud liiklusõnnetust alates aastast 2001. Valdavalt on tegemist sõiduki teelt väljasõiduga ning kokkupõrkega teiste sõidukitega. Ulukiõnnetusi ei ole teeregistri maanteede teemakaardile (link http://xgis.maaamet.ee kantud. Loomaõnnetuste (suurulukid) info jõuab registritesse peamiselt keskkonnainspektsiooni valvetelefoni 1313 kaudu. Maanteeameti (https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus) kodulehele on koondatud ulukitega seotud asjakohased uuringud ning lisatud link loomaõnnetuste kaardirakendusele. Looduslike ohutegurite analüüsi järgi on riigiteede lõikudele määratud ohtlikkuse skaalal väärtus 1 kuni 4, arvestades loomaõnnetuste registri (2009-2013. a) andmeid ja olemasolevaid maastikuelemente. 1 on skaalal madalaim ja 4 kõrgeim ohuväärtus (Joonised 23 ja 24). Tiheda liiklusega maanteed killustavad paratamatult metsloomade elupaiku. Suured sõralised (põder, metskits) ja metssiga moodustavad liikluses kõige ohtlikuma loomarühma, nii suure arvukuse (metskits) kui kehamõõtmete (põder) tõttu, mis põhjustavad õnnetusse sattudes olulist majanduslikku kahju ning ohtu inimese tervisele ja elule. Põtrade elupaigad on seotud eeskätt metsabiotoopidega, mistõttu mets ja selle lähedus on üks peamisi põdra teelesattumise riski suurendaja. Rohevõrgustiku paiknemine piirkonnas näitab ilmekalt ära olemasolevad võimalikud ohukohad, ohtlikkuse skaalal väärtused on 1 või 2. Kaardil eristuvad õnnetuste koha pealt kaks teelõiku:  8,6 km kuni 9,5 km pärast Pangodi küla (Joonis 23), kus on registreeritud ajavahemikul 2009-2013. a kokku 7 õnnetust (neist metskitsega 6, täpsustamata 1).  4,3 km kuni 5 km Kullaga külas (Joonis 24), kus on registreeritud ajavahemikul 2009- 2013. a kokku 7 õnnetust (neist metskitsega 5, põdraga 1, metsseaga 1). Ulukitele ohutu läbipääsu tagamine on seega olulisem kohtades, kus maantee lõikub või piirneb rohevõrgustikuga. Rekonstrueeritava teetaristu puhul tuleb muuhulgas jälgida, et lahendused ei takistaks ulukite vaba liikumist. See on oluline nii maanteeohutuse, kui piirkonna elustiku populatsioonide sidususe ja elujõulisuse tagamiseks. Üldiselt ei ole teelõigu rekonstrueerimisega ette näha olukorra halvenemist loomastikule. Tähtis tegur on siinkohal üldise nähtavuse parandamine. Mida laiem tee, seda keerulisem on ulukitel üldiselt seda ületada. Samas asulavahelisele lõigule eraldi jalg- ja jalgrattatee lõigu (mis on ka öösel valgustatud) lisamine ulukitele taolist ohtu antud asukohas (Pangodi järve ääres ohuskaala 1) ei suurenda. Tiheasustusaladel toimub reeglina üldse vähem loomaõnnetusi, kuna ka sõidukiirus on piiratud. 32 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 23. Maanteelõigu km 8,6 - 9,5 loomaõnnetused ja ohuskaala Joonis 24. Maanteelõigu km 4,3 - 5 km loomaõnnetused ja ohuskaala . Allikas: http://maanteeamet.maps.arcgis.com 33 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud ehitusperioodil, vähem kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Teelõigu edasisel kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse sujuvamaks, nähtavamaks ja ohutumaks. Seega vähendatakse oluliselt liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust. 5.4 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Piirkonnas on Natura 2000 ala – Pangodi loodusala (vt peatükk 4.5). Samuti paikneb piirkonnas kaitstavaid liike ja maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid. Pangodi loodusala (EE0080314, RAH0000148), mille kaitse-eesmärgiks on määratud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübi looduslike rohketoiteliste järvede (3150) ja II lisas nimetatud liigi hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Natura mõju hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Kuna tegemist on olemasoleva maanteega ning projekti realiseerimise käigus ei mõjutata negatiivselt kaitse all olevaid elukohatüüpe ega liike, siis ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt (täiendavat) negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Sellest tulenevalt eraldi Natura eelhindamist läbi ei viidud. Projekt kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet). 5.5 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Käsitletava ehitusprojektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist määral, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral. 34 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata ehitusprojekti elluviimisel ja hilisemal tee sihipärasel kasutamisel seonduvat olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel: 1) projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. 2) lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta tee rekonstrueerimine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid; 3) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 4) projektiga hõlmatud alal ja vahetus läheduses paikneb kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, kuid kavandatav tegevus neid täiendavalt oluliselt ei mõjuta; 5) projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, sest Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning II lisas nimetatud liiki harilikku vingerjat ei mõjutata; 6) tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist; 7) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav rakendada järgmiseid täiendavaid meetmeid: 1) Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. 2) Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest. 3) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, asfalditehased, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogudest, sh kraavidest vähemalt 10 m. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. 4) Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise. 5) Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale. 35 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Kasutatud materjalid Allikmaterjalid:  Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita rekonstrueerimise ehitusprojekt, Teedeprojekt OÜ 2018, töö nr T04017  Geoloogilised eeluuringud Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, AS Geotehnika Inseneribüroo 2018, töö nr 2828  Liiklusuuringud Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Liikluslahendus OÜ 2018  Eesti Geoloogiakeskus. 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart.  Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamise eelhindamise juhend. Seadused, määrused:  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)  Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)  Looduskaitseseadus (RT I, 26.01.2018, 10)  Veeseadus (RT I, 06.01.2016, 14)  Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 30.12.2017, 26)  Jäätmeseadus (RT I, 30.12.2015, 12)  Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)  Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (RT I, 18.08.2017, 3)  Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015, 14)  Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks (RT I, 12.04.2011, 19) Andmebaasid:  EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee  Puurkaevude andmebaas http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx  Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee  Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee  Teederegister https://teeregister.riik.ee/mnt/index.do  Maanteeameti loomaõnnetuste register ja kaardirakendus http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb 6d4894a6ea1dcf3c736f7eb54  Riigi Metsamajanduse Keskus (RMK), pärandkultuuri andmebaas https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur 36 www.adepte.ee  KORRALDUS 16.12.2020 nr 1-3/20/231 Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää– Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas 28.10.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee 46 Tatra–Otepää– Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuv Pühi–Makita lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel Tartu maakonnas Kambja vallas Pühi, Kullaga, Visnapuu, Sulu, Pangodi, Oomiste, Kodijärve ja Palumäe külades ning lõpeb Valga maakonna Otepää valla Makita küla piiril. Maanteeameti 08.08.2018. a korraldusega nr 1-3/18/166 on antud projekteerimistingimused riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt Teedeprojekt OÜ tööle nr T04017 „Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi−Makita rekonstrueerimise ehitusprojekt“. Projekti eesmärk on rekonstrueeritava Pühi–Makita lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)§ 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud algatamata Maanteeameti 06.08.2018. a otsusega nr 15-7/18/220 projekteerimistingimuste andmisel. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses  2 jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi– Makita lõigu rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata tugimaantee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972, Pühi–Makita rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.  3 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki käesoleva korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti lõuna teehoiu osakond. 6. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: 1. Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimise tee ehitusluba 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel 3. KMH eelhinnang Pühi-Makita  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra– Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number … Tee ehitusloa andmise kuupäev … Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused Rakendada negatiivse mõju vältimiseks ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: a) Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. b) Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest. c) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, asfalditehased, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogudest, sh kraavidest vähemalt 10 meetrit. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. d) Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise. e) Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale. f) Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine. Keskkonnatingimused ehitamiseks: g) Pangodi kaitsealaga piirnevale lõigule (vahemikus PK 76+50 – 114+25) on keelatud paigaldada metallist piirdeid, et vältida liigset domineerimist maastikus. Kogu Pangodi kaitsealaga piirnevale lõigule paigaldada puidust lattidega piirded.  2 h) Enne ehitamist märkida projekti asendiplaanile ning tähistada looduses Rehe kinnisasjal (28201:001:0223) kasvava III kaitsealuse liigi balti sõrmkäpa ja suure käopõlle kasvukohad. Tagada ehituse ajal kaitsealuste taimeliikide kahjustamise välistamine. i) Kodijärve hooldekodu maaüksusel (28201:008:0030) märkida enne ehitamise algust välja töömaa piir ning välistada tööd ja puittaimede kahjustamine väljaspool töömaa piiri. j) Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude häirimine pesitsusperioodil, milleks loetakse keskmiselt ajavahemikku 01.04 kuni 31.07, mil tuleb reeglina raieid vältida. Projektis ette nähtud raietööd tuleb teostada pesitsusperioodi välisel ajal. k) Pangodi maastikukaitseala Kodijärve mõisapargis asuval Kodijärve hooldekodu maaüksusel (katastritunnus 28201:008:0030) tuleb enne raietööde algust raieks planeeritavad puud/põõsad ja raieala (projekti joonised 24 ja 25) üle vaadata ning maha märkida Keskkonnaameti esindajaga. Maaparandussüsteemidega seotud tingimused ehitamiseks: l) Tugimaantee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 Pühi–Makita rekonstrueerimise ehitusprojekti PK 21+42 projekteeritud truubi sissevooluava kõrgus peab olema mitte kõrgemal kui 73.00 (BK77 süsteemis). (Pauna (kood 2104550010130/002) maaparandussüsteemi kollektori suudme kõrgus on 73.00). m) Sama maantee PK 53+00 paikneva truubi ühendamisel Reinu (kood 2104550010120/001) maaparandussüsteemi drenaažikaevuga olemasolev dreen kuni kraavini K-23 (60 m) rekonstrueerida. Projekteerimistingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks taotleda Põllumajandusameti Tartu keskuselt. n) Sama maantee PK 65+75 paiknev kuivendusdreen juhusliku vigastamise korral küveti rajamisel sulgeda settetihedalt. o) Sama maantee PK 67+75 kuni PK 69+00 paralleelselt teega kulgev dreenitoru küveti rajamisel vigastusohu tõttu likvideerida ja sulgeda teest eemalduval suunal settetihedalt. p) Sama maantee PK 71+10 projekteeritud truubi kaudu maantee küvetist tuleva täiendava veekoguse vastuvõtmiseks tuleb Reinu (kood 2021006000030/001) maaparandussüsteemi kraavikaevust algav drenaažikollektor rekonstrueerida. Projekteerimistingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks taotleda Põllumajandusameti Tartu keskuselt. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuv Pühi–Makita lõik 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Teedeprojekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11365874 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kanali tee 4, 10112 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 682 57 17 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita rekonstrueerimise ehitusprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number T04017  3 (allkirjastatud digitaalselt)  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Keskkonnaamet Esitasite Riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu ümberehitamise ehitusloa Otsus: 11.11.2020 kiri nr eelnõu, projekti, eelhinnangu ning muud asjakohased dokumendid. Ehitusloa kõrvaltingimustena on reguleeritud 1. Lisada ehitusloa kõrvaltingimustesse järgmised nõuded ning 6-2/20/18110-2 mitmed Keskkonnaameti poolt esitatud nõuded projekti kohta ning selgitused Maanteeameti poolsete lahenduste arvestada nendega ehitamisel: kohta.  Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude häirimine pesitsusperioodil, Alus: Projektala piirneb ja Keskkonnaamet peab vajalikuks, et ehitusloa eelnõu kõrvaltingimustesse lisatakse järgnevad punktid: milleks loetakse keskmiselt ajavahemikku 01.04 kuni 31.07, paikneb osaliselt Pangodi 1)Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude häirimine mil tuleb reeglina raieid vältida. Projektis ette nähtud maastikukaitseala pesitsusperioodil, milleks loetakse keskmiselt ajavahemikku 01.04 kuni 31.07, mil tuleb reeglina raieid vältida. raietööd tuleb teostada pesitsusperioodi välisel ajal; (Keskkonnaregistri kood Seetõttu palume projektis ettenähtud raietööd teostada pesitusperioodi välisel ajal.  Pangodi maastikukaitseala Kodijärve mõisapargis asuval KLO1000288) Pangodi Kodijärve hooldekodu maaüksusel (katastritunnus piiranguvööndis ja 2)Pangodi maastikukaitseala Kodijärve mõisapargis asuval Kodijärve hooldekodu maaüksusel (katastritunnus 28201:008:0030) tuleb enne raietööde algust raieks Kodijärve mõisapargi 28201:008:0030) tuleb enne raietööde algust raieks planeeritavad puud/põõsad ja raieala (projekti joonised 24 ja planeeritavad puud/põõsad ja raieala (projekti joonised 24 ja piiranguvööndis. 25) üle vaadata ning maha märkida Keskkonnaameti esindajaga. Eelnev tingimus on vajalik, et vältida olukorda, 25) üle vaadata ning maha märkida koos Keskkonnaameti kus raietööde käigus eemaldatakse pargikujunduslikult väärtuslikke puid. esindajaga. Täiendavalt selgitas Keskkonnaamet eelhinnangus toodud probleemse puurkaevu 6897 tegelikku asukoha 2. Muuta „Kiisa“ bussipeatuse lahendust selliselt, et see ei jääks koostöös puurkaevu omanikuga. Puurkaevu asukoht keskkonnaregistris on korrigeeritud. puurkaevu sanitaarkaitsealale. Koostada enne ehitamist „Kiisa“ Suheldes kaevu omanikuga, et selgitada kas omanik sooviks taotleda puurkaevu sanitaarkaitse ala vähendamist bussipeatuse osas projekti muudatus. või muutmist hooldusalaks (eelhinnangu soovitus), siis omanik seda ei soovinud. Põhjenduseks see, et ta ei tea mida kavandab olemasolevates tootmishoonetes edaspidi ning sanitaarkaitseala vähendamine või hooldusalaks 3. Lugeda ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti poolt muutmine võib vähendada võimalusi veekasutuse suurendamiseks edaspidi. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatub kooskõlastatuks. teemaale, kuid mitte rekonstrueerimistööde alale. Veeseaduse § 151 lg 2 p 5 kohaselt võib sanitaarkaitsealas õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Seega olemasoleva tee rekonstrueerimine antud juhul ei ole probleemiks. 4. Eemaldada Keskkonnaameti poolt varasemalt seatud Projektiga aga kavandatakse sanitaarkaitsealasse uut bussiootepaviljoni ja tee laiendust, mis laieneb mahasõidu mitte ehitamise nõue tee ehitusloa eelnõu sanitaarkaitsealasse. Puurkaevu sanitaarkaitsealas veeseaduse § 151 lg 2 kohaselt on majandustegevus keelatud kõrvaltingimustest tuginedes Järveveere (28201:002:0033) ja välja arvatud samas lõikes nimetatud tegevused. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt Saareotsa (28201:008:0496) kinnistu omanike ühispöördumises majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest välja toodud põhjendustele (tabel 2.2 ettepanek nr 15). tulenevalt keelatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on majandustegevus see, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus ja loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine. Veeseaduse § 151 lg 2 p 5 kohane erand kehtib olemasolevate, mitte uute ehitiste kohta. Eeltoodust tulenevalt palume PK 31+25 asuvat bussipeatust „Kiisa“ nihutada selliselt, et see ei jääks sanitaarkaitsealale. 2 Muinsuskaitseamet Teedeprojekt OÜ poolt koostatud töö nr T04017 Riigitee 46 Pühi – Makita on kooskõlastatud 27.11.2018; kooskõlastus Otsus: 30.10.2020 kiri nr nr 34045 väljastaja Muinsuskaitseameti vaneminspektor Anu Lillak. 1. Arvestada muutunud Muinsuskatseseadusest tulenevate 1.1-7/2508-4 muudatustega ja Muinsuskaitseameti tingimustega ehitustööde Seoses 2019. a muutunud Muinsuskaitseseadusega palume arvestada järgnevate muudatustega. teostamisel. Alus: Pühi–Makita teelõigu 1.1 Kaevetöödel arheoloogiamälestistel ja nende kaitsevööndis tagada arheoloogilise uuringu (meetodiks: jälgimised, 2. Lugeda ehitusloa eelnõu Muinsuskaitseameti poolt ääres paiknevad mitmed vajadusel väljakaevamised) läbiviimine. kooskõlastatuks. arheoloogilised mälestised 1.2 Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud võimalus pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamiseks ja dokumenteerimiseks. 1  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 1.3 Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm). Juhul kui on vajalik arheoloogiline uuring, siis väljastatakse luba pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. 1.4 Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline jälgimine on eraisikule 100 % ulatuses hüvitatav (maksimumsummas 1000 eurot). Juriidilisele isikule on uuringud hüvitatavad 50 % ulatuses (1500 euro piires). 1.5 Pinnase- ja kaevetöödel tuleb kogu projektialal arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 3 Põllumajandusamet Tee ehitusloa eelnõus on Põllumajandusameti poolsed maaparandussüsteemidega seotud kõrvaltingimused esitatud, Otsus: 03.11.2020 kiri nr millega tuleb tee rekonstrueerimisel arvestada. Põllumajandusamet kooskõlastab tee ehitusloa eelnõu täiendavate Lugeda ehitusloa eelnõu Põllumajandusameti poolt 14.5-1/1989-1 tingimusteta. kooskõlastatuks. Alus: Pühi–Makita lõik piirneb põllumajandussüsteemidega 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Maa-amet Maa-amet on teinud ettepanekud projekti koostamiseks 03.12.2018 kirjaga nr 6-3/18/16556-3. Juhtisime oma kirjas Põhjendus/selgitus: 10.11.2020 kiri nr tähelepanu, et projektlahendusega on kavandatud jalgtee hoonestatud reformimata maale, mis jääb Järvesaare Maanteeamet kaasas Pikksaare kinnistu (katastritunnus 6-3/20/15670-2 (katastritunnus 28201:002:0056) ja Järve tee (katastritunnus 28201:001:0321) kinnisasjade vahele. Tänaseks on 28301:001:0973) omanikud menetlusse 18.11.2020 e-kirjaga. reformimata maaüksus kantud maakatastrisse nimetusega Pikksaare (katastritunnus 28301:001:0973). Kuna Lisaks e-kirja saatmisele võttis Maanteeameti esindaja ühendust maaüksusel on pooleli erastamise menetlus, tuleb projekt kooskõlastada ka õigustatud isikutega (hoonete omanikega). omanikega ka telefoni teel ning selgitas projektlahendust ja Maa-ametile teadaolevalt ei ole projekti koostamisse õigustatud isikuid kaasatud. Juhime tähelepanu, et tee rajamiseks, kuulas ära esmased ettepanekud. omamiseks, valdamiseks ja kõikide nimetatud tegevustega seonduvate tööde teostamiseks reformimata maal on vajalik seada sundvaldus. Otsus: Maa-ametil ei ole vastuväiteid ehitusloa menetluse osas tingimusel, et ehitusloa menetlusse kaasatakse Pikksaare Lugeda, et Maa-ameti tingimus on täidetud. katastriüksuse õigustatud isikud ning nende kooskõlastuse olemasolu korral alustatakse sundvalduse seadmise menetlust. 2 Kambja Vallavalitsus Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitas Maanteeamet oma 28.10.2020 kirjaga nr 15-1/18-1610/49935-1 ehitusloa Otsus: 15.04.2020 kiri nr kooskõlastamiseks Kambja Vallavalitsusele. Lugeda, et Kambja Vallavalitsusel ehitusloa eelnõu osas 6-3/2583-2 Kambja Vallavalitsus kooskõlastab ehitusloa väljastamise esitatud kujul. ettepanekud puuduvad. 3 MTÜ Tartumaa Otsus: Ühistranspordikeskus Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 4 MTÜ Eesti Andmesidevõrk MTÜ Eesti Andmesidevõrk (ASV) edastas enda võrgu hooldajale Empower AS, info MNT ehitusloa menetluse Põhjendus/selgitus: algatamise kohta. Nimetatud sidekaablid on paigaldatud projekti koostamise ajal Empower AS Projekti nimi: „Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita rekonstrueerimise (pärast geodeetiliste alusplaanide mõõdistamist). 6.11.2020 e-kiri ehitusprojekt“ (töö nr T04017). Maanteeamet täpsustas esitatud teostusjooniste abil ehitusele potentsiaalselt ettejäävate sidekaablite lõikude asukohad ning Antud projekt kattub MTÜ Eesti Andmesidevõrk EST-SIDE-11 ja EST-SIDE-12 objektidega ca 7km ulatuses edastas saadud info MTÜ Eesti Andmesidevõrk esindajale. (mõlemad objektid on ehitatud 2019 aastal). Otsus: 2  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 MTÜ Eesti Andmesidevõrk sidevõrgu säilimiseks on vaja, et ülalmainitud ehitusprojekti saaks sisse kantud ASV 1. Võimaldada Mittetulundusühingul Eesti Andmesidevõrk sidetrasside asukohad (tarvis välja selgitada kas ASV trass jääb tee rekonstrueerimisele ette ning sellest tulenev (ASV) ehitusele ettejäävate sidekaablite ümbertõstmine ehituse sidetrassi ümberehitamise vajadus). ajal või enne ehitamisega alustamist. Kas Teie alltöövõtjal/projekteerijal oleks võimalik ASV trassi asukohad projekti sisse kanda ning asendiplaan meile 2. Enne kaevetööde alustamist tuleb tööde teostajal lasta ([email protected]) kooskõlastamiseks saata? täpsustada mikrotorustiku paigaldussügavus ning tähistada Manuses lisatud ASV teostusjoonised. siderajatise täpne asukoht looduses. 3. Tööde teostamine ASV sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Empower AS järelevalvega. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist ASV sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. ASV liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks saata e-kiri [email protected] vastavalt tööde teostaja, tellija, omanikujärelevalve, tööde iseloomu, asukoha, teostamise aja ja vastutava isiku kontaktandmetega. 5 Elektrilevi OÜ Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 6 Telia Eesti AS Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Kivimäe Tutvusin mulle saadetud projektiga ja on üks ettepanek. Pikiprofiil lõigus PK 20+50 kuni Põhjendus/selgitus: 28201:003:0029 PK 22+25 vajaks korrigeerimist. Selles lõigus on väga petlik nn. must auk ja puudub Muldkeha tõstmine lõigul PK 20+50 kuni 22+25 selliselt, et oleks tagatud möödasõidu Kraavi nähtavus. Olen seda ise korduvalt kogenud ja oli juhus, kus vastutuleva auto tõttu sõitsin sooritamiseks vajalik kohtumisnähtavus, tooks endaga kaasa ebamõistlikud mullamahud. 28201:003:0021 põllule. Ilmselt vajaks olemasolev muldkeha mõningast tõstmist. Projektiga on olukorda mõistlikkuse piirides leevendatud. Projekteeritav lõik asub Lõuna-Eesti Tiigi reljeefsel maastikul, kus pole möödasõiduks vajaliku kohtumisnähtavuse tagamine igal pool 28201:003:0023 mõistlike kuludega saavutatav. 29.10.2020 Otsus: Pärast riigitee rekonstrueerimist ja enne liikluskorraldusvahendite paigaldamist kontrollida nähtavuskauguseid. Nendel lõikudel, kus pole maanteede projekteerimisnormide kohane kohtumisnähtavus tagatud, paigaldada/märgistada möödasõitu keelav liikluskorraldus. 2 Sooääre Kuidas on tagatud kinnistule Sooääre Põhjendus/selgitus: 28201:001:0037 (katastritunnusega: 28201:001:0037) Sooääre kinnistule (28201:001:0037) puudub käesoleval hetkel juurdepääs riigiteelt. Kuna joonisel T04017_PP_TL1+2-ap+lks15 käesoleval hetkel puudub juurdepääs, siis projektiga ei halvendata juurdepääsu kinnistule. 28.10.2020 ligipääs? Mahasõitude rajamine ja erakinnistutele juurdepääsude tekitamine pole ka projekti eesmärk. 02.11.2020 Täiendava mahasõidu rajamine on arendustegevus, mida on võimalik kavandada eraldiseisvalt Hetkel on pääs kinnistule sellest uuest huvitatud isiku poolt. mahasõidust. Kinnistu omapära on lihtsalt selline, et ülejäänud küljed on looduslikult Otsus: või teisiti mitte ligipääsetavad. Lisan Mahasõitu Sooääre kinnistule (28201:001:0037) mitte ehitada. maaameti foto. Noole joonistasin ainukese võimaluse pääsemiseks kinnistule. Kas uus lahendus ei hakka piirama ja kitsendama minu võimalusi rajamaks mahasõitu. 3  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 3 Lepamäe Tutvusin manusfailidega. Nagu ma aru saan paigutuvad bussipeatused ümber Savi - Peeda Põhjendus/selgitus: 28203:004:0151 tee ristmikule lähemale ja praegu olemasolev bussipeatus riigimaanteel (Tartu suunal) Lepamäe kinnisasjast (28203:004:0151) projektiga maa omandamist ei kavandata. Lepamäe maaüksuse naabruses kaob ning maad Lepamäe maaüksuse arvelt omandada ei 29.10.2020 plaanita? Kiivitaja kinnisasjale (28203:003:0052) on tagatud juurdepääs Pangodi-Kullaga teelt (kohalik 03.11.2020 tee nr 2820124). Täiendava juurdepääsu rajamine riigiteelt pole põhjendatud, sest juurdepääs 11.11.2020 Kas projekt hõlmab ka Kiivitaja maaüksusega (28203:003:0052) külgnevat riigimaanteed? on tagatud avalikult kasutatavalt teelt. Kui hõlmab, siis tuleks rajada mahasõit riigimaanteelt Kiivitaja maaüksusele (28203:003:0052). Tegu on kasvava populaarsusega kontserdipaigaga, kuhu külastajad Savi-Peeda teele (kohalik tee nr 2820123) tolmuvaba katte ehitamine pole Pühi-Makita lõigu saabuvad autodega - ühe õhtu jooksul 300-400 autot ja Pangodi-Kullaga teel avanev pilt rekonstrueerimise põhiprojekti eesmärk ning ehitusloa ese. Tegemist on kohaliku teega, mille on juuresolev: https://photos.app.goo.gl/3NtgQZzSnph8PKwx6 omanik on Kambja Vallavalitsus. Savi-Peeda tee ristmikule on projekteeritud tolmuvaba kate minimaalses tehniliselt vajalikus ulatuses. Kohalikule teele tolmuvaba katte ehitamine on tee Olen probleemist vallavalitsusele viimati kirjutanud käesoleva aasta suvel kuid mulle ei omaniku (antud juhul kohaliku omavalitsuse) pädevuses. ole vastatud. Kui käesolev projekt Kiivitaja maaüksusega külgnevat riigimaantee osa ei hõlma palun tõstatatuga tulevikus kavandatavate tööde projekteerimisel arvestada. Kiirendusradade projekteerimisel ei lähtuta sündmustest mis põhjustavad vähestel kordadel aastas suurt liiklust. Arvesse võetakse igapäevaseid liiklussagedusi. Ürituste korral on Lisaks 02.11 kirjas tõstatatule palun tagada tee rekonstrueerimisel otsejuurdepääs võimalik probleemide korral liiklust reguleerida või näha ette ajutisi meetmeid liikluse riigimaanteelt Kiivitaja maaüksusele (28203:003:0052). Tegu on kasvava populaarsusega toimimiseks. Arvestades eeltoodut pole kiirendusraja ehitamine Savi-Peeda tee ristmikule kontserdipaigaga, kuhu külastajad saabuvad autodega peamiselt Tartu linnast ja sõidavad põhjendatud. kontserdi lõppedes ka sinna tagasi - ühe õhtu jooksul 300-400 autot. Bussipeatused on projekteeritud vastavalt projekteerimise normidele nii, et bussitasku asuks Juhul kui see võimalik ei ole tuleb Savi-Peeda tee ristmikul asfalteeritud osa praegu sõidusuunas pärast ristmikku. See aitab vältida olukordi kus jalakäija ületab sõiduteed peatuva kavandatavaga võrreldes vähemalt kolm korda pikendada ja rajada Tartu poole bussi eest ja seab seeläbi ennast ohtu. parempöörde sooritamiseks kiirendusrada arvestades ühtlasi ka planeeritud bussipeatuses ohutuse tagamisega. Otsus: Mahasõitu Kiivitaja kinnisasjale (28203:003:0052) riigiteelt 46 mitte ehitada. Bussipeatuse asukohavalikul oleks mõistlik eelistada suunda kuhu inimene jalgsi liigub Savi-Peeda teele (kohalik tee nr 2820123) tolmuvaba katet mitte ehitada. vasakus teeservas vastu liiklust. Kiirendusrada Savi-Peeda tee ristmikule mitte ehitada. Bussipeatuste lahendust mitte muuta. 4 Lepiku 1. Seoses mahasõidu läbi kaevamisega ei ole võimalik maja hoovi enam sõita- Põhjendus/selgitus: 28201:008:0216 ei saa puid tuua, ei saa tualetti tühjendada ning kiirabil puudub ligipääs, kuna majas elab Elumaja ja kõrvalhoonete vahelisele hoovile pole võimalik tagada muud mõistlikku ka pensionär. Samuti kui peaks tulekahju juhtum esinema ei ole ka tuletõrjele ligipääs juurdepääsu. 29.10.2020 tagatud. Projektis märgitud mahasõit ei taga hoovi sissepääsu, kuna pind on ebaühtlane ja Vahekaugus olemasolevatel mahasõitudel on ca 35m. Mahasõidud asuvad piiratud kiirusega 02.11.2020 pehme. (70km/h) lõigul 2. Mahavõetav kuusehekk palun asendada aiaga. Vastavalt maanteede projekteerimisnormide punktile 5.2.1 (3) on vähim mahasõitude omavaheline kaugus 150m. Piiratud kiirusega lõigule võib mahasõite rajada tihedamini. Paluks teha muudatus projektis, et maja hoovi oleks võimaldatud ligipääs sõidukitele. Otsus: Säilitada juurdepääs Lepiku kinnistule (28201:008:0216) riigiteelt 46 (asukoht PK 87+60) ning rekonstrueerida mahasõit. Maha võetava kuuseheki ja aia asemele ehitada kinnistu piirile uus aed (sh. sõiduauto ja jalgvärav). 5 Kõivistiku Kuna projekti „Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita Põhjendus/selgitus: 28201:008:0228 rekonstrueerimise ehitusprojekt“ (töö nr T04017)“ üks eesmärke on rekonstrueeritava Iga liikluspiirang peab olema põhjendatud, liiklejatele usutav ja mõistetav ning piirangu Pühi–Makita lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse tõstmine, siis teeksin ettepaneku, et põhjus arusaadav. Mõistetav ja usutav on kiiruspiirang siis, kui liikluskeskkond seda toetab 02.11.2020 „PK 91+00“ ja „PK91+25“ vahele planeeritav 90 km/h piirkiiruse alguse märk nihutataks ning seeläbi enamus sõidukijuhtidest tunnetavad seda piirangut vajaliku ja optimaalsena. „PK 93+25“ juurde, kuhu on planeeritud möödasõidu keelu alguse märk või isegi veidi Juhul, kui see nii ei ole, siis suur osa liiklejatest eirab piirangut. Liigsed piirangud aga ei aita kaugemale Otepää suunas. kuidagi kaasa liiklusohutuse paranemisele ning võivad devalveerida ka üldisemalt Kuna Tatra oru poolt tulles tuleb Pikksaare teele sõitmiseks sooritada vasakpööre, kuid liikluskorraldusvahendeid. sõidukid kipuvad 70 km/h ala lõppedes kohe kiirendama, siis tekivad selle ca 140-meetrise lõigu peal ohtlikud olukorrad, kus Pikksaare teele pöörata sooviv sõiduk asub peatselt 4  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 kiirust vähendama, et vasakpööret sooritada, kuid tema taga liikuvad autod alustavad Vastavalt Liiklusseaduse §6 lõikele 1 on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, hoopis möödasõite, sest algas 90 ala, kuid eessõitev auto kiirust ei suurendanud. ohutu, võimalikult kiire ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Sellist käitumist on juba praegugi märgata ja hoolimata sellest, et pöörata soovival autol on suunatuli sisse lülitatud. Üksiku mahasõidu tõttu kiiruspiirangu ala pikendamine pole põhjendatud. Kiiruspiirang on Pikksaare tee mahasõit viib mitme kinnistuni, mistõttu suurendaks see muudatus oluliselt soovitatav lõpetada kohas kus keskkond muutub ja liikleja tunnetab, et ta on sattunud sealset liiklusohutust. hajaasustatud lõigule. Projektiga ette nähtud piirangu lõpu asukoht vastab eeltoodud põhimõtetele. Otsus: Kiiruspiirangu lõpu asukohta mitte muuta. 6 Kommusaare Meie kinnistu ühes servas mäe nõlval asuvate hoonete kõrvale tuleb korralik tee. Kahjuks Põhjendus/selgitus: 28201:002:0019 lõpeb tee seal tupikuna ja edasi kinnistule sõita ei saa. Kinnistu selle külje poolt tagab tee Kinnistul asuvale põllumaale on hetkel juurdepääs tagatud riigiteelt 46. ainult hoonetele juurdepääsu. Nõlva järsu languse ja selle alaosas oleva pehme soise Kinnistul asuva eluhoone juurde mineva tee kaudu pole mõistlikul kujul võimalik tagada 02.11.2020 pinnase tõttu pole sealt võimalik ühegi sõiduvahendiga edasi kinnistule liikuda. juurdepääsu põllule. 04.11.2020 Mahasõidu kaugus Uuta-Pangodi tee ristmikust on ca 50m. Mahasõit asub piiratud kiirusega Metsa- ja põllumaale, mis moodustab enamuse osa kinnistust, saab vajaliku (70km/h) lõigul. põllumajandustehnikaga ligi ainult maantee poolsest kinnistu osast. Seda võimalust oleme Vastavalt maanteede projekteerimisnormide punktile 5.2.1 (3) on vähim mahasõitude kinnistule pääsemiseks siiani ka kasutanud. Selle juurdepääsu kadumise puhul pole meil omavaheline kaugus 150m. Piiratud kiirusega lõigule võib mahasõite rajada tihedamini. võimalik kinnistut enam edasi majandada. Otsus: Lähtudes eeltoodust palume säilitada põllumajandustehnika juurdepääsu võimalus Säilitada juurdepääs Kommussaare kinnistule (28201:002:0019) riigiteelt 46 (asukoht PK kinnistule kõnealuse mahasõidu kaudu maanteelt. 86+50) ning rekonstrueerida mahasõit. 7 Tolorese Mul tekkis küsimus kas oleks võimalik rajada müratõke mullavalli näol minu krundi piiri Põhjendus/selgitus: 28203:004:0119 ulatuses tee äärde? Maanteeameti tegevused normatiive ületava müra vähendamisel järgneva viie aasta jooksul on seatud tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida 03.11.2020 kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“ (leitav https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja- valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise-tegevuskava-maanteeloikudes-mida ). Tegevuskavaga on hõlmatud maanteelõigud, mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle kolme miljoni sõiduki aastas 2014.aasta põhjal) ning põhineb „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019- 2024“. Esmatähtsad parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste liiklussagedus Tolorese kinnistuga (28203:004:0119) piirneval lõigul oli 2019.a teeregistri andmetel 2824 sõidukit ööpäevas ja tulenevalt sellest müratõkkeid ei rajata. Otsus: Müratõket Tolorese kinnisasjaga (28203:004:0119) piirnevale lõigule mitte rajada. 8 Männiku Kuna on planeeritud tööde algus? Põhjendus/selgitus: 28201:008:0141 Kodijärve-Kroonu tee otsa on planeeritud peatee ja tee nimetuse märk. Tööde alguseks on planeeritud 2021. aasta kevad Suntsi Kas lisaks oleks võimalik panna ka kiirusepiirangu märk, näiteks 30 piirang? 28201:008:0139 Kas maantee freesimisest tekkivat freespuru ei oleks võimalik kasutada Kodijärve-Kroonu Kiiruspiirangu saab kehtestada tee omanik. Kodijärve-Kroonu tee on kohalik tee, mille omanik Tagasuntsi tee tolmuvabaks muutmisel, vähemalt mingil distantsil? on Kambja vald. 28201:008:0140 Kodijärve-Krooni teele (kohalik tee nr 2820140) tolmuvaba katte ehitamine pole Pühi-Makita 04.11.2020 lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti eesmärk ning ehitusloa ese. Tegemist on kohaliku teega, mille omanik on Kambja Vallavalitsus. Kodijärve-Kroonu tee ristmikule on projekteeritud tolmuvaba kate minimaalses tehniliselt vajalikus ulatuses. Kohalikule teele tolmuvaba katte ehitamine on tee omaniku (antud juhul kohaliku omavalitsuse) pädevuses. 5  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Otsus: Kodijärve-Kroonu teele (kohalik tee nr 2820140) kiiruspiirangu märki mitte paigaldada ning tolmuvaba katet mitte ehitada 9 Kulli Palun säilitada jalgvärav ja autovärav, et oleks neid võimalik kasutada ka pärast ehitust. Põhjendus/selgitus: 28201:001:0162 Kinnistul asuvale põllumaale on hetkel juurdepääs tagatud riigiteelt 46 (võimalik sõita üle tee 28201:008:0050 Palun tagada juurdepääs Kulli kinnistul (28201:001:0162) asuvale põllule. Praegu serva). Suvalisest kohast maanteelt maha pööramine tähendab seda, et kinnistule kasutatakse põllule pääsemiseks aia ja paplisalu vahelist maa-ala. Lisaks tuuakse sealt juurdepääsemiseks pole rajatud nõuetekohast mahasõitu või kinnistule juurdepääsemiseks ei 13.11.2020 kaudu küttepuid. kasutata selleks ette nähtud mahasõitu. Kui kinnistuomanik pole varasemalt teinud vajalikke samme, et seadustada kinnistule juurdepääs ja rajada mahasõit, siis ei saa kinnistuomanikul olla õigustatud ootust, et see mahasõit rajatakse teeprojektiga. Kinnistul asuvast hoovist pole mõistlikul kujul võimalik tagada juurdepääsu põllule. Soovitud mahasõidu kaugus elumaja juurde viivast mahasõidust on ca 25m. Mahasõit asub piiranguta kiirusega (90km/h) lõigul. Vastavalt maanteede projekteerimisnormide punktile 5.2.1 (3) on vähim mahasõitude omavaheline kaugus 150m. Piiratud kiirusega lõigule võib mahasõite rajada tihedamini. Otsus: Säilitada jalgvärav ja autovärav ja tagada nende kasutamise võimalus ka pärast ehitamist. Mahasõitu Kulli kinnistul asuvale põllule (asukohas PK 118+60 kuni 118+70) mitte ehitada. Paigaldada truup projekteeritud teekraavi (asukohas PK 118+60 kuni 118+70), et säilitada võimalus erandolukorras kinnistule pääsemiseks (näiteks puude toomine või põllule pääs). Truubi pealne täita pinnasega. 10 Lõhmuse Täname, et meid on kaasatud. Põhjendus/selgitus: 28201:008:0270 Eriti täname, et: 1. Olemasoleval riigiteel on teepeenrad kitsad ja lagunenud. Jalgsi liikumise ohutumaks 28201:008:0271 1. jalgsi liikumine muutub veel eluohtlikumaks Kodijärve bussipeatuse ja Lõhmuse ning muutmiseks ehitatakse projekti kohaselt piirdega lõigule mõlemale poole teed 1m laiused teiste ümbruskonna kinnistute vahel, sest pannakse põrkepiire vahemikus PK109+50 asfaltkattega peenrad, mida mööda on võimalik jalgsi liikuda. 15.11.2020 kuni PK110+25, aga kergliiklusteed ei tehta 2. Pk 115+50 asuva künka tipp jäetakse projektiga samale kõrgusele. Enne küngast ja pärast 2. säilitatakse liiklusohtlikkust põhjustav, st nähtavust piirav küngas, mille tipp asub küngast tõstetakse projektiga teepinda kuni 35cm, et parandada nähtavustingimusi ja ohutust. PK115+50 3. Mahasõidu likvideerimine parandab ohutust, sest likvideeritakse konflikte tekitav koht. 3. suurendatakse liiklusohtlikkust, sest likvideeritakse Lõhmuse kinnistu mahasõit Projektiga likvideeritakse ka teine mahasõit üle tee asuvale põllule, mis piirneb riigiteega nr asukohas PK113+00 kummalgi pool maanteed, st Lõhmuse kinnistul tegutsev 22188 Kambja–Kodijärve. Juurdepääs põllule on olemas Kambja-Kodujärve teelt. põllumajandusettevõtja peab nüüd hakkama põllumajandustransporditehnikaga Mitte igapäevaselt liikuvale põllumajandustehnikale on ühendused tagatud. (kombain, traktor) liiklust takistades sõitma 90 km/h alas mööda maanteed Põllumajandustehnika liiklemine maanteedel on maapiirkondades üsna tavapärane. Nad vahemikus PK111+50 kuni PK114+25, kus teeb vasakpöörde halva nähtavuse alas (vt liiguvad peamiselt valgel (suvisel) ajal ja paistavad oma suuruse tõttu hästi silma. punkt 2 ülal) selle asemel, et ületada maantee nagu seni 4. Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise tulemusena parandatakse oluliselt selle lõigu 4. vähendatakse Lõhmuse kinnistu väärtust, sest likvideeritakse mahasõit asukohas sõidumugavust ja sujuvust, mistõttu muutub piirkond atraktiivsemaks ja seetõttu kinnistu PK113+00 kummalgi pool maanteed, mistõttu nõuame sellisel juhul kinnistu väärtuse väärtused tõusevad. vähendamise eest kompensatsiooni. Mahasõidu likvideerimise tõttu kinnistu väärtuse vähenemine pole tõestatud, sest juurdepääs kinnistule endiselt säilib ning pigem mahasõidu rekonstrueerimise tõttu juurdepääs paraneb ja Lõhmuse kinnistu omaniku abikaasa, kes ei juhi autot ja regulaarselt läbib jalgsi muutub mugavamaks. eluohtlikku vahemikku PK108+00 kuni PK111+50, st Kodijärve bussipeatusest koduni, sest 90 km/h lubab märk alates PK109+50, kus autod alustavad möödasõitu Kodijärve bussipeatused on projektiga nihutatud Lõhmuse kinnistule oluliselt lähemale, hoolimata sellest, et tee servas kõnnib inimene, sh laps mistõttu teekond bussipeatustesse lüheneb. Lisaks on projekteeritud laiad asfaldist teepeenrad, mis võimaldavad turvalisemat jalgsi liikumist bussipeatustesse. Otsus: Lugeda, et Lõhmuse kinnistu omanikul puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule. 6  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 11 Männijärve Projekti eesmärk on rekonstrueeritava Pühi–Makita lõigu sõidumugavuse ning Põhjendus/selgitus: 28201:001:0087 liiklusohutuse tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Tugimaantee 46 1. Liiklusmärk nr 641 „Kullaga/Pühi“ on projekteeritud täpselt külade piirile ning Männitipu ehitusprojekt on igati tänuväärne loomaks ohutumat liiklemist sellel teelõigul. Saan aru iseloomustab hästi külade piiri asukohta. Märk on projekteeritud kraavi taha sõiduraja servast 28201:001:0088 selle olulisusest ja vajadusest kaasajastada see teelõik uute kehtivate seaduste ja tee- ca 4,5-5m kaugusele. Nähtavust 10x320 kohaldatakse ristmikele. Mahasõitude puhul on Männitüve ehitusnormidele vastavaks. Sellegipoolest on projektis vaja teha veel mitmeid olulisi lubatud suurust 10m vähendada kuni 3 meetrini (alus: maanteede projekteerimisnormid tabel 28201:001:0086 muudatusi, et projekti võimaldaks veelgi ohutumat liiklemist. 5.2) eeldades, et mahasõidul teeandmist ootavale sõidukijuhile oleks nähtavus tagatud. Minule kuuluvad tugimaanteega otseselt piirnevad kinnistud Männitüve, Männijärve ja 2. Olemasolev Männitüve kinnistule (28201:001:0086) viiv tee on ca 2,5m laiune. 15.11.2020 Männitipu. Need asuvad loodusliku omapära tõttu kõige keerulisemal teelõigul nagu Rekonstrueeritud mahasõidu laius on projekti kohaselt 5,5m. Pärast seda on projekteeritud eelprojektis märgitud. Olen juhtinud juba varasemalt tähelepanu sellele omapärale, et Kiisa kokkuviimine olemasoleva 2,5m laiuse teega. Seega on projektiga tagatud võimalus kasutada mägi Männitipu kinnistul vähendab nähtavust ning maantee ääres on järsk kallak mahasõitu ka põllumajandustehnikal. Eratee laiendamine pole Pühi-Makita lõigu Männijärvel asuva veekogu suunas. Seetõttu on väga oluline, et ehitusprojektis oleks rekonstrueerimise põhiprojektiga seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik ega põhjendatud arvestatud kõigi oludega loomaks veelgi ohutumat liiklemise võimalust. ning seda on võimalik kinnistuomanikul endal soovi korral teha. 3. Keskkonnanõuded on seatud tee-ehitusloa kõrvaltingimustes ja tulenevad KMH Muudatused: 1. Liiklusväline teabevahend asendis 37-76 „Kullaga-Pühi“ viia teisele poole maanteed. eelhinnangust. Keskkonnanõuded seavad muuhulgas tingimusi ka veekogude läheduses Tegemist on liiklusvälise teabevahendiga, mille asumine selles kohas ei ole põhjendatud. ehitamiseks. Külade piiri märkimine selliselt on väga eksitav, sest teisel poolt maanteed on küla piir Projektiga ei muudeta olemasolevat olukorda. Tiigiga piirneval lõigul paikneb maantee nõlv hoopis teises kohas ning praeguses asendis piirab nähtavust, jäädes mahasõidu kolmnurka nii enne kui pärast rekonstrueerimistöid. Täiendavat sajuvett tiiki projekti lahenduse kohaselt 10x320m. Ohutuse tagamiseks ja arvestades tegelikku külapiiriga on vajalik tõsta see ei suunata. Teekattelt tulev sajuvesi imbub teenõlva. teabevahend teisele poole maanteed. 5. ja 6. 2. Projekteeritav Männitüve kinnistu põrketerminal ja mahaviik selliselt, et mahasõidu Männitipu kinnisasjale (28201:001:0088) on juurdepääs tagatud läbi Männitüve kinnistu. laius kõige kitsama koha peal oleks vähemalt 5,5 m. Mahasõit kogu ulatuses peab olema Männitüve (28201:001:0086), Männijärve (28201:001:0087) ja Männitipu (28201:001:0088) vähemalt 5,5 m laiusega, et seda saaksid kasutada põllutöömasinad, mis harivad kinnistud on tekkinud endise Männiste kinnistu jagamisel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 Männikoore ja Männikasvu põllumaad. Nende põllumaade harimiseks kasutatakse lõike 2 kohaselt omanik, kelle kinnisasja kaudu toimus senine ühendus, peab võimaldama teise traktorit, mille laius on 4,5 m (Maanteeameti ARK eriluba olemas) ning kombaini laiusega osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 lõikes 1 nimetatud 4,0 m ja pikkusega 20 m (Maanteeameti ARK eriluba olemas). Nimetatud põllutöömasinad tingimustel. peavad saama ohutult teostada nii mahasõitu kui pealesõitu maanteele. Kummalisel kombel mahasõidu laius väheneb 4,5 meetrilt 3,5 meetrile Männitüve kinnistul, kuid Projekti koostamise alguses, kui mõõdistati geodeetilist alusplaani, siis mahasõit Männitipu kahjuks ei ole võimalik ühelgi eriloaga tehnikal enam edasi liikuda nii kitsal teel. Seega on kinnisasjale puudus või oli hävinenud. oluline, et kogu mahasõit oleks sarnase laiusega 5,5m, et eriloaga tehnika saaks sellel Projekti koostamise ajal on Maanteeameti (riigitee omanik) nõusolekuta rajatud omavoliliselt liikuda. Projektil puuduvad andmed mahasõidu kalde ulatusest %-des ning seetõttu on mahasõit Männitipu kinnistule (asukoht PK 39+55). Männitipu kinnistu mahasõit asub vajalik planeerida mahasõidule tasku, et eriloaga tehnika saaks veenduda ohutuses ning Männiku kinnistu mahasõidust ligikaudu 138m kaugusel. Mahasõit asub piiranguta kiirusega kombainile on vajalik tasku selleks, et oleks tagatud 20 m pikkusele masinale pöörde (90km/h) lõigul. tegemiseks vajalik ala. Tugimaantee planeerimisel peab siiski arvestama olemasoleva Vastavalt maanteede projekteerimisnormide punktile 5.2.1 (3) on vähim mahasõitude tehnikaga ning ei saa sundida põlluharijat ostma uut väiksema gabariidiga tehnikat, millega omavaheline kaugus 150m. Piiratud kiirusega lõigule võib mahasõite rajada tihedamini. ei olegi võimalik põldudel töötada. Veelgi enam, tugimaanteega piirnevate kinnistute Männitüve, Männijärve ja Männitipu pindalaid vähendati 2001. aastal, kui riigimaantee kinnistu jaoks eemaldati minu kinnistutelt 5 m laiune riba ~300 m ulatuses. Seega olen EhS §42 lõike 8 kohaselt võib pädev asutus ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamustega mina juba andnud oma kinnistutelt riigimaantee kasuks maad tasuta (teistele omanikele arvestada või põhjendada mitte arvestamist. tasuti hüvitist) ning seetõttu tuleks võõrandatud maad kasutada just tasuta andnud kinnisasja omaniku heaks ja mahasõit tehtaks 5,5 m laiune kogu mahasõidu ulatuses. Otsus: 1. Projekteeritud liiklusmärgi asukohta mitte muuta. 3. Projektis ei ole märgitud Männijärve kinnistule asuva veekogu kaitsevööndit, millega 2. Männitüve kinnistule (28201:001:0086) projekteeritud mahasõidu lahendust mitte muuta. peab projekteerimisel kindlasti arvestama. Veekaitsevööndis peavad olema kõik tegevused 3. Drenaaži lõigule pk 37+80 kuni 39+50 mitte rajada. vastavuses keskkonnaohutusega, kuid projektis ei ole sellega arvestatud. Veekogu 4. (ettepanek puudub) kaitsevöönd peab olema kindlasti projekti märgitud, et ehitamistööde käigus oleks üheselt 5. ja 6. Likvideerida omavaoliliselt rajatud mahasõit (asukoht PK 39+55). Männitipu mõistetav, et selles piirkonnas ei tekiks saasteohtu, st ehitusaegsed laoplatsid, kinnisasjale (28201:001:0088) mahasõitu mitte ehitada. alsfalditehased, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 m veekogudest, sh kraavidest mitte lähemale kui 10 m. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et saasteainete sattumine minu kinnistul olevasse veekogusse ning põhjavette oleks välistatud. Seda palun kindlasti jälgida, sest 7  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 ehitusprojektis puuduvad andmed, kuhu ehitustööde ajal sellised ajutised platsid rajatakse. Lisaks planeerida drenaaž 37+80 kuni 39+50, et vältida tugimaanteelt saastunud sadevete sattumist veekogusse. 4. Oleme vastu tulnud Maanteeametile juba väga palju: 1. 2001. aastal eemaldati tugimaantee nr 46 kasuks minu kinnistutest 5 m laiune ja ~300 m pikkune maa-ala täiesti tasuta ning ilma nõusolekuta. 2. loobusime suuremeelselt Männijärvele tehtud juurdepääsutee mahasõidust, et saaks vähemalt ühe kasutatava ja õige laiusega mahasõidu. 5. Maanteeamet on keeldunud Männitipu kinnistu mahasõidust, mis võimaldas juurdepääsu naaberkinnistutele Mäe-Rõika ja Suure-Rõika, mille omanikele vastati, et nad peavad kinnistule pääsemiseks kasutama sama juurdepääsu kui siiani on kasutanud. Siiani on need kinnistud kasutanud üldkasutatavat teed Männitipu kinnistule, kuid millele Maanteeamet ei ole mahasõitu enam projekteerinud. Seega on Maanteeameti edastanud nende kinnistute omanikele vastuolulist infot, sest siiani olemasolev juurdepääs ei ole projektile märgitud ning edaspidi Mäe-Rõika ja Suure-Rõika kinnistutele juurdepääs puudub. 6. Mahasõitude asukohtade ja nende kasutusvõimaluste puhul palun võrdset kohtlemist võrreldes teiste kinnistute omanikega, kellele on projekteeritud ühele kinnistule mitu mahasõitu vähema kui 150 m vahemaaga. Tugimaantee eelprojektile olen esitanud mitmed sh ka eelpooltoodud muudatused, mida Maanteeamet ei ole arvestanud ning selle tõttu olen pöördunud halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu poole. Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses nr 3-18-2165 selgitanud, et Ringkonnakohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kaebajale ettenähtud juurdepääsu täpne lahendus ja tema kinnistul asuva veekoguga seonduv selguvad projekteerimise käigus. Vastavalt sellele peab Maanteeamet lahenduste välja töötamisel arvestama minu kui kinnistute omaniku ettepanekutega maantee ohutuma liiklemise tagamiseks. 12 Mäe-Rõika Vastavalt erastamise dokumentidele oli minu kinnistule tagatud väljapääs Põhjendus/selgitus: 28203:004:0308 üldkasutatavale teele läbi Männitipu kinnistul asuva mahasõidu mida me oleme ka Männitipu kinnisasjale (28201:001:0088) on juurdepääs tagatud läbi Männitüve kinnistu. aktiivselt kasutanud. Käesolevas projektis on see mahasõit likvideeritud ja seega ei ole Männitüve (28201:001:0086), Männijärve (28201:001:0087) ja Männitipu (28201:001:0088) 15.11.2020 antud projekt kooskõlas erastamisel tehtud korraldustega. Palun projekt viia kooskõlla kinnistud on tekkinud endise Männiste kinnistu jagamisel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 erastamise dokumentatsiooniga ja projekteerida ajalooline mahasõit Männitipu lõike 2 kohaselt omanik, kelle kinnisasja kaudu toimus senine ühendus, peab võimaldama teise kinnistule. osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 lõikes 1 nimetatud tingimustel. Projekti koostamise alguses, kui mõõdistati geodeetilist alusplaani, siis mahasõit Männitipu kinnisasjale puudus või oli hävinenud. Projekti koostamise ajal on Maanteeameti (riigitee omanik) nõusolekuta rajatud omavoliliselt mahasõit Männitipu kinnistule (asukoht PK 39+55). Männitipu kinnistu mahasõit asub Männiku kinnistu mahasõidust ligikaudu 138m kaugusel. Mahasõit asub piiranguta kiirusega (90km/h) lõigul. Vastavalt maanteede projekteerimisnormide punktile 5.2.1 (3) on vähim mahasõitude omavaheline kaugus 150m. Piiratud kiirusega lõigule võib mahasõite rajada tihedamini. EhS §42 lõike 8 kohaselt võib pädev asutus ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamustega arvestada või põhjendada mitte arvestamist. Otsus: Likvideerida omavoliliselt rajatud mahasõit (asukoht PK 39+55). Männitipu kinnisasjale (28201:001:0088) mahasõitu mitte ehitada. 8  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 13 Lepikunõlva VOTONEXIT OÜ on Maanteeameti ülalviidatud kirja kätte saanud ja sellega tutvunud. Põhjendus/selgitus: 28201:008:0213 Kuivõrd projektdokumentatsioon on väga mahukas, siis soovib VOTONEXIT OÜ Maanteeamet selgitas esitatud küsimusi 17.11.2020 e-kirjaga ning andis täiendavat aega enne lõpliku seisukoha avaldamist mõningaid kavandatavate ehitustööde detaile ettepanekute tegemiseks. 14.11.2020 täpsustada. Lepikunõlva kinnistu, katastritunnusega 28201:008:0213, omanikuna on VOTONEXIT OÜ seisukohad, küsimused ja ettepanekud alljärgnevad: Lepikunõlva kinnistu omanik täiendavaid ettepanekuid täiendavaks tähtajaks ei esitanud. projekti osana koostatud plaanimaterjal on väga suuremahuline, mistõttu palun selgitada kas tee rekonstrueerimise käigus laiendatakse teed ka Lepikunõlva kinnistuga Selgitused ettepanekute osas: piirnevas lõigus; 3. Ranna teele (kohalik tee nr 2820241) tolmuvaba katte ehitamine pole Pühi-Makita lõigu kas rajatav kergliiklustee paikneb Lepikunõlva kinnistu poolsel serval või rekonstrueerimise põhiprojekti eesmärk ning ehitusloa ese. Tegemist on kohaliku teega, mille vastasküljel; omanik on Kambja Vallavalitsus. Ranna tee ristmikule on projekteeritud tolmuvaba kate soovin infot ka selle kohta kas Lepikunõlva kinnistu tugimaantee 46 äärsele piirile minimaalses tehniliselt vajalikus ulatuses. Kohalikule teele tolmuvaba katte ehitamine on tee on kavas ehitada mingisugune müratõke; omaniku (antud juhul kohaliku omavalitsuse) pädevuses. juurdepääs Lepikunõlva kinnistule toimub mööda transpordimaad Ranna tee, 4. Juurdepääsutee ehitamine Ranna teelt Lepikunõlva kinnisasjale pole projekti eesmärk. katastritunnusega 28201:001:0330. Tee seisukord ei ole tänasel päeval kõige parem, Täiendava mahasõidu rajamine on arendustegevus, mida on võimalik kavandada eraldiseisvalt mistõttu palun Maanteeametil kaaluda nimetatud tee-maa seisundi parendamist (tee huvitatud isiku poolt. katmine nö vaese mehe asfaltiga vms); 7. Ehitusest ülejääva pinnase kasutamine on ehitusaegne küsimus. Projektiga ei määrata ülalviidatud Ranna tee kasutustihedus on ilmselt kasvamas, sest kehtestamisel on ülejääva pinnase ladustamise kohti, vaid see jäetakse ehitaja kohustuseks lahendada. Ranna kinnistu, katastritunnusega 28201:001:0101, mis lubab sinna ehitada suure eluhoone. Otsus: Tulenevalt eeltoodust ja tagamaks liiklusohutust, palun rekonstrueerimistööde käigus Ranna teele (kohalik tee nr 2820241) tolmuvaba katet mitte ehitada. rajada Lepikunõlva kinnistule juurdepääs (mahasõit) Ranna teelt. Tee soovitud asukoht Mahasõitu Lepikunõlva kinnisasjale (28201:008:0213) Ranna teelt mitte ehitada. on märgitud lisaks nr 1 olevale plaanile; Mitte määrata ülejääva pinnase kasutamise tingimusi ehitusloa andmisega. lisaks palun teada anda kas pöörang tugimaanteelt 46 Ranna teele muudetakse rekonstrueerimistööde käigus sujuvamaks (rajatakse aeglustusrada, kogujatee vms); kas Ranna teelt tugimaanteele 46 pööramiseks (Tartu suunas) on samuti kavas rajada kiirendusrada vms; juhul, kui ehitustööde käigus toimub pinnase eemaldamine, siis palun see paigutada Lepikunõlva kinnistule vastavalt lisal nr 1 näidatud planeeritava krundisisese tee asukohta (tähistatud punase joonega). Loodan, et minu küsimused on Maanteeametile arusaadavad ning mure ja ettepanekud põhjendatud. Juhul, kui kavandatavate ehitustööde ulatus ja mõju Lepikunõlva kinnistule on selgeks saanud, on VOTONEXIT OÜ-l võimalik anda oma lõplik arvamus projekti ja ehitustööde kohta. VOTONEXIT OÜ on valmis oma seisukohti ja ettepanekuid arutama ka kokkusaamisel Maanteeameti büroos Tartus. 14 Kiisa Arvamus Põhjendus/selgitus: 28203:004:0331 1. Projekti joonises olevad Kiisa kinnistu piirid on valed. Juhtisin Teie tähelepanu Maanteeamet selgitas esitatud küsimusi 18.11.2020 e-kirjaga ning andis täiendavat aega samale asjale 2018. aasta juunis. Kehtiva piiriprotokolli alusel on kinnistu piir 8 m ettepanekute tegemiseks. 14.11.2020 praegu kulgeva tee telgjoonest. 15.12.2020 2. Plaanilt ei saa aru, kui kaugele tahate tee rekonstrueerimisega ning tehniliselt Maa-amet andis teada, et Kiisa kinnistu piiride osas on vaja läbi viia kinnisasjade piiri asukoha vajaliku teemaaga minu maa sisse tungida. kindlakstegemine Maakorraldusseaduse §15 alusel. Käesoleval hetkel on piiride osas kattuvus. 3. Esitatud materjalidest ei ole aru saada, kas ehitustegevusega kaasnevate toimingutega kasutatakse minu maad. Pühi-Makita lõigu projekteerimistingimustega tegi Maanteeamet otsuse, et mahasõitu Kiisa Ootan arvamusele sisulist vastust, mistõttu ei saa anda nõusolekut ega esitada kinnistule mitte projekteerida, sest juurdepääs Kiisa kinnistule on olemas kohaliku tee ettepanekuid. 2820118 Kiisa-Tootsi tee kaudu. Projekteerimise käigus kaaluti Männitüve kinnistu (28201:001:0086) mahasõidu projekteerimist Männitüve ja Kiisa kinnistute piirile, et võimaldada juurdepääs riigiteelt mõlemale kinnistule, kuid kuna kinnistute piiri asukoht pole hetkel selge ning selles osas käib 9  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 kohtumenetlus, siis polnud võimalik mahasõitu kinnistute piirile projekteerida ja otsustati projektiga säilitada Männitüve kinnistu mahasõit olemasolevas asukohas. Minu ettepanek on, et soovin saada oma kinnistult (Kiisa) väljapääsu maanteele. See Kui Männitüve ja Kiisa kinnistute vahelise piiri asukoht saab selgeks, on kahe kinnistu muudaks meievahelise asjaajamise lihtsamaks. omanikel võimalik soovi korral ehitada mahasõit ümber kahe kinnistu piirile, et tagada juurdepääs ühe mahasõidu kaudu mõlemale kinnistule. Kas olete saanud Maa-ametilt vastuse päringule? Täiendava mahasõidu ehitamine pole võimalik, sest see on vastuolus maanteede projekteerimisnormidega. Vastavalt maanteede projekteerimisnormide punktile 5.2.1 (3) on vähim mahasõitude omavaheline kaugus 150m. Piiratud kiirusega lõigule võib mahasõite rajada tihedamini. Mahasõit asub piiranguta kiirusega (90km/h) lõigul. Otsus: Mahasõitu Kiisa kinnisasjale (28203:004:0331) mitte ehitada. 15 Järveveere Palume säilitada tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita Otsus: 28201:002:0033 rekonstrueerimise projektis mahasõit kinnistule 28201:008:0496. 1. Säilitada projektis mahasõit Saareotsa kinnistule (katastritunnus 28201:008:0496) ning Saareotsa Mahasõit on vajalik selleks, et tagada juurdepääs looduslikule veevõtukohale. ehitada see. 28201:008:0496 Veevõtukohta kasutab päästeamet hädaolukorral Pangodi kalarestorani (AVR Fischer 2. Eemaldada mahasõidu mitte ehitamise nõue tee ehitusloa kõrvaltingimustest. oü kinnistu 28201:002:0033) kustutamiseks. Samuti saab veevõtukohta kasutada 3. Muuta mahasõidu asukoht 40m Otepää suunas, et see jääks laugema kaldega alale. 18.11.2020 lähedalolevate väikeelamute kustutamiseks. Mahasõit on vajalik kinnistu 28201:008:0496 hooldustööde teostamiseks. Võimalusel võiks mahasõit olla 40 meetrit Otepää suunas, siis saaks päästeauto paremini juurde. 16 Pikksaare Pikksaare kinnistu omanik esitas ettepaneku telefonivestluses. Otsus: 28301:001:0973 Kirjalikku ettepanekut Pikksaare kinnistu omanik täiendavalt määratud tähtajaks Maha võetava kuuseheki ja aia asemele ehitada kinnistu piirile uus plankaed (29.11.2020) ei esitanud. 18.11.2020 Ettepanek: Kinnistu piiril likvideeritava aia ja kuuseheki asemele rajada plankaed. 10  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ lisa 2 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus tunnus Kooli 28201:001:0240 Torgu 28201:002:0024 Pauna 28301:001:0582 Järveääre 28201:008:0548 Oti-Kiisa 28203:004:0034 Järvesaare 28201:002:0056 Oti 28301:001:0581 Saareotsa 28201:008:0452 Lehise 28203:004:0137 Lättemäe 28201:002:0017 Pihlaka 28301:001:0578 Elva metskond 86 28201:008:0534 Kiisa-Oti 28203:004:0134 Vändriko 28201:002:0021 Paju 28203:004:0126 Vändriko 28201:002:0022 Männiku 28203:004:0390 Vändriko 28201:003:0016 Tiigi 28203:004:0127 Nõlvaku 28201:008:0099 Suure-Rõika 28203:004:0305 Toetaja 28201:003:0028 Kiisa-Oti 28203:004:0125 Kaldapealse 28201:008:0100 Lassi 28203:004:0051 Toetaja 28201:003:0024 Meesaku 28203:004:0010 Teeääre 28201:008:0179 Ala-Rõika 28203:003:0004 Haavametsa 28201:003:0022 Värvamäe 28203:004:0031 Järvemetsa 28201:008:0229 Mannu 28203:003:0041 Vetemäe 28201:008:0103 Männiste 28203:004:0212 Mägiaasa 28201:001:0123 Savi 28203:003:0057 Katri 28201:008:0533 Suure-Rõika 28203:004:0306 Toominga 28201:008:0177 Savi 28203:003:0056 Sepa 28201:008:0138 Lombi 28203:004:0389 Järvla 28201:008:0068 Vereve 28203:003:0009 Kodijärve alajaam 28201:008:0013 Ala-Rõika 28203:004:0330 Maria 28201:008:0069 Vaheveere 28201:001:0109 Vana-Puusepa 28201:008:0117 Pruli 28203:004:0378 Rehe 28201:001:0223 Põlluveere 28201:001:0106 Uue-Variku 28201:001:0163 Oru 28203:003:0080 Kodijärve Teeääre 28201:001:0108 Kulli 28201:008:0051 Savikõrtsi 28203:003:0079 hooldekodu 28201:008:0030 Pangodi kauplus 28201:001:0023 Metskonna 28201:008:0536 Mäe 28203:003:0078 Puusepa 28201:008:0122 Risti 28201:001:0026 Tihase 58202:003:1362 Vereve 28203:003:0010 Jaagupi 28201:008:0153 Vereve 28201:001:0036 Tohvri 28203:004:0338 Kiivitaja 28203:003:0052 Metsasuntsi 28201:008:0152 Vunni 28201:001:0021 Küla-Kiisa 28203:004:0347 Mäeotsa 28203:003:0159 Tihase 58202:003:1361 Vunni 28201:002:0025 Laari 28203:004:0178 Jaanimäe 28203:003:0158 Järveotsa 28201:002:0049 Uue-Laari 28203:004:0179 Mäenurga 28301:001:0051 Saareotsa 28201:008:0451 Paana 28203:004:0335 Lepa 28203:003:0157 11