Harjumaa Kiili vald Toompihla tee ristmiku põhiprojekt

Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 16.12.2020 07:49 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: Toompihla tee Manused: Projektmaterjal bind.dwg; Seletuskiri.docx From: Tormi Metspalu <[email protected]> Sent: Tuesday, December 15, 2020 3:21 PM To: [email protected] Subject: Toompihla tee Tere, palun kooskõlastust projektile. Lugupidamisega, Tormi Metspalu OÜ Projektlahendused Suurekivi põik 3, Peetri alevik 75312 Mob.+372 5037162 [email protected] From: Krista Einama [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, December 15, 2020 2:30 PM To: Tormi Metspalu Subject: RE: 11115 km 6,8 Kiili vald Toompihla tee ristmiku põhiprojekt Tere, Kui see projekt jääb ka riigitee kaitsevööndisse, tuleb see täies mahus esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks. Ma ainult seda joonist vaatama ei hakkaks, kuid sööbin vastuseid Toompihla mahasõidu projektis üles kerkinud teemadele. Tervitades Krista Einama From: Tormi Metspalu <[email protected]> Sent: Tuesday, December 15, 2020 2:08 PM To: Krista Einama <[email protected]> Subject: RE: 11115 km 6,8 Kiili vald Toompihla tee ristmiku põhiprojekt Tere, saadan ka arendusala projekti, kus on kajastatud ka kergliiklusteede osa. Tänavavalgustuse osa täiendame ülekäigu osas. Kuivõrd enamus kergliiklusteede (samuti ka osaliselt maanteed) aluseid maad kuulub arendajale, siis on see tema kohustuseks valmis ehitada ja KOV-le üle anda. Maanteemaa osas tuleks ilmselt sõlmida kokkulepe otse Maanteeametiga? Lugupidamisega, Tormi Metspalu OÜ Projektlahendused Suurekivi põik 3, Peetri alevik 75312 Mob.+372 5037162 [email protected] From: Krista Einama [mailto:[email protected]] Sent: Monday, December 14, 2020 11:28 AM To: [email protected] Subject: FW: 11115 km 6,8 Kiili vald Toompihla tee ristmiku põhiprojekt Tere, Palun kas saite kirja kätte. Tervitades Krista Einama From: Krista Einama Sent: Monday, December 14, 2020 11:25 AM To: '[email protected]:' <[email protected]:> Cc: 'Roland Mäe' <[email protected]> Subject: FW: 11115 km 6,8 Kiili vald Toompihla tee ristmiku põhiprojekt Tere Palun täpsustada koostöös KOV-ga ja anda meile info edasi, millises mahus jalgtee rajamine on arendaja kohustus ja kes ning millal rajab detailplaneeringualasse jäävad ülejäänud perspektiivsed jalgteed. Jätkaksin selliste märkustega/ettepanekutega: 1. Teeületuskoha liiklussaare otsad on jäänud teravad need nurgad peab asendama raadiustega; 2. Kohtades, kus lumesahk võib kahjustada äärekivi kvaliteeti (bussiplatvormide algused, mahasõidud pöörderaadiuste ulatuses, ringi välimine osa, liiklussaared), paigaldada otstesse kahe kivi ulatuses tardkivist äärekivid. Tardkivist äärekivi värvida ei õnnestu, äärekivile näha ette poolsfäärilised helkurid juhul kui valgustust ei pikendata rajatava mahasõiduni Ohutussaarte äärekive otstes mitte alla lasta, äärekivi kõrgus 12 cm. 3. Vuuki ei tohi jätta ristmiku keskele. Pikendada katte taastamist kuni mahasõidu raadiuse lõpuni. 4. Kergliiklusteel ja ohutusesaarel enne tee ületamist näha ette vaegnägijatele taktiilsed plaadid. 5. Kus on geoalusel leitavad riigitee 11115 olemasoleva asendatava truubi andmed (läbimõõt, sisse – ja väljavool). Teeregistris on näha, et oleva truubi läbimõõt on 1m. Projekteeritud truup on d= 0,5m ?? Geoalus ei võimalda kontrollida truubi kõrguslikku sobivust. Teha lõige truubi kohast ja truubi ehitamise tehnoloogia lahti kirjutada.  6. Joonisel täis markeeritud kiirendusraja osa tööstuse tänavalt tuleb füüsiliselt ära kaotada, samuti peab lõpetama korrektselt bussipeatuse kiilu enne Tööstuse tn. 7. Arendusalalt maanteele tuleval harul peaks LM 221 tõstma riigiteega külgneva JJT taha ja lisama märgi LM 557; 8. Teeületuskoha/ülekäiguraja ohutussaarel olev lm 421 kasutada 0 suurusgruppi ja LM 687 asemel kleebist postil; 9. Märki 571 / 572 Asula / Lõpp liigutada 40 – 50 m Tallinna suunas; 10. Ülekäigurada valgustada; 11. Seletuskirjas viidatakse, et Kurna-Tuhala mnt on tugimaantee, palun parandada. Mida tähendab „parema loetavuse tagamiseks on ristmik kanaliseeritud“? 12. Palun seletuskirjas käsitleda, mis on olemasoleva riigitee katendikonstruktsiooniks. Vt andmed teeregistrist. Palun selgitada, mis kaalutlustel on valitud liiklussaarte ehitamisel riigitee katendiks projektis toodud katendikonstruktsioon? Palun üle vaadata ja valida sobiv, NB! Killustikku liiklussaarte juures ei saa kiiluda, vaid tuleks valida ridakillustik. Lugupidamisega Krista Einama Tellija: Fonde Holding OÜ Esindaja: Hans Nimmerfeldt Kontakt: +372 53412286 Põhi projekt Toompihla, Toomhansu ja Toomkivi teed ja tehnovõrgud Projekti juht: Tormi Metspalu Vastutav elektriala spetsialist: Tõnu Pomerants Vastutav vee ja kanalisatsiooni spetsialist Helena Metspalu Vastutav teedeala spetsialist Villu Vapper Nr. 71-VKSET-20 Tallinn Juuli 2020 Sisukord TEKSTILINE OSA TOC \o "1-3" \h \z 1. Seletuskiri PAGEREF _Toc50375423 \h 4 1.1. Üldosa PAGEREF _Toc50375424 \h 4 1.2. Asukoha plaan PAGEREF _Toc50375425 \h 4 2. Sidevarustus PAGEREF _Toc50375426 \h 5 2.1. Olemasolev situatsioon PAGEREF _Toc50375427 \h 5 2.2. Projekteeritud mikrotorustik PAGEREF _Toc50375428 \h 5 2.3. Juhised ja nõuded PAGEREF _Toc50375429 \h 5 2.4. Lubatud kõrvalekalded projekteeritud trassidest PAGEREF _Toc50375430 \h 5 2.5. Üldised nõuded ja juhised liinirajatise ehitamisel PAGEREF _Toc50375431 \h 6 2.5.1. Liinirajatise (maakaablitrassi) tähistamine PAGEREF _Toc50375432 \h 6 2.5.2. Kaevetööde teostamine PAGEREF _Toc50375433 \h 6 2.5.3. Teekatted ja haljastus PAGEREF _Toc50375434 \h 6 2.5.4. Tööde dokumenteerimine ja järelevalve PAGEREF _Toc50375435 \h 6 2.5.5. Töötervishoid ja tööohutus PAGEREF _Toc50375436 \h 6 2.5.6. Tööde kvaliteedinõuded PAGEREF _Toc50375437 \h 6 2.5.7. Jäätmekäitlus PAGEREF _Toc50375438 \h 6 2.6. Täiendav informatsioon PAGEREF _Toc50375439 \h 6 2.7. Spetsifikatsioonid PAGEREF _Toc50375440 \h 6 Märkus 1: Spetsifikatsioonis toodud materjalid võib asendada ka mõne muu samaväärse tootega. PAGEREF _Toc50375441 \h 7 3. Veevarustus PAGEREF _Toc50375442 \h 7 3.1. Olemasolev olukord PAGEREF _Toc50375443 \h 7 3.2. Projekteeritud veevarustus PAGEREF _Toc50375444 \h 8 3.3. Projekteeritud tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc50375445 \h 8 3.4. Torustike ja seadmete materjalid PAGEREF _Toc50375446 \h 8 3.5. Veetorustiku paigaldus PAGEREF _Toc50375447 \h 9 3.6. Toruarmatuur ja liitmikud PAGEREF _Toc50375448 \h 9 3.7. Veemõõdusõlm PAGEREF _Toc50375449 \h 9 3.8. Kontrollimine ja käikuandmine PAGEREF _Toc50375450 \h 10 4. Kanalisatsioon ja sademevesi kinnisasjadel PAGEREF _Toc50375451 \h 10 4.1. Olemasolev olukord PAGEREF _Toc50375452 \h 10 4.2. Projekteeritud väliskanalisatsioon PAGEREF _Toc50375453 \h 11 4.3. Kanalisatsioonipumpla PAGEREF _Toc50375454 \h 11 4.4. Projekteeritud drenaaz ja sademevesi PAGEREF _Toc50375455 \h 14 4.5. Torustike ja seadmete materjalid PAGEREF _Toc50375456 \h 15 4.6. Torustiku paigaldus PAGEREF _Toc50375457 \h 15 5. Mullatööd PAGEREF _Toc50375458 \h 15 5.1. Kaeviku kaevamine PAGEREF _Toc50375459 \h 15 5.2. Tasanduskiht PAGEREF _Toc50375460 \h 15 5.3. Kaeviku tagasitäide PAGEREF _Toc50375461 \h 16 6. Spetsifikatsioonid PAGEREF _Toc50375462 \h 16 7. Tänavavalgustus PAGEREF _Toc50375463 \h 20 7.1. Elektrivarustus PAGEREF _Toc50375464 \h 20 7.2. Maakaabelliinid PAGEREF _Toc50375465 \h 21 7.3. Valgustid PAGEREF _Toc50375466 \h 21 7.4. Valgustuspostid ja paigutus PAGEREF _Toc50375467 \h 23 7.5. Valgustusklassid ja valgusarvutused PAGEREF _Toc50375468 \h 23 7.6. Elektrilöögivastane kaitse PAGEREF _Toc50375469 \h 23 7.7. Maastiku ja teede taastamine, jäätmete käitlemine, kõrghaljastuse säilitamine PAGEREF _Toc50375470 \h 23 7.8. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve PAGEREF _Toc50375471 \h 24 7.9. Käidujuhend PAGEREF _Toc50375472 \h 24 8. Projekteeritud teedelahendus PAGEREF _Toc50375473 \h 25 8.1. Ehituspiirkonna klimaatiline, hüdroloogiline ja geoloogiline iseloomustus PAGEREF _Toc50375474 \h 25 8.2. Teeosa tehniline lahendus PAGEREF _Toc50375475 \h 25 8.3. Katendid PAGEREF _Toc50375476 \h 25 8.4. PROJEKTEERITUD LIIKLUSKORRALDUS PAGEREF _Toc50375477 \h 26 8.5. KVALITEEDI JA TEHNOLOOGIANÕUDED PAGEREF _Toc50375478 \h 26 8.6. KESKKONNANÕUDED PAGEREF _Toc50375479 \h 27 8.7. EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS PAGEREF _Toc50375480 \h 28 8.8. EHITUSTÖÖDE MAHUD JA MAKSUMUS PAGEREF _Toc50375481 \h 28 8.9. JÄÄTMEKAVA PAGEREF _Toc50375482 \h 28 9. Maapealsete ja maa-aluste rajatistega arvestamine PAGEREF _Toc50375483 \h 29 10. Murukatete ja teede taastamine, ehitusjääkide koristamine PAGEREF _Toc50375484 \h 29 LISAD Spetsifikatsioonid Mahutabelid Valgustusarvutused Katendiarvutused Tehnilised tingimused Valgustusarvutused Pumba näidis JOONISED Tehnovõrkude koondplaan Vee ja kanalisatsiooni asendiplaan Side- ja elektrivõrkude asendiplaan Pikiprofiilid Pikiprofiilid Pikiprofiilid Kaevukellad V eemõõdusõlme skeem Kanalisatsioonipumpla Teed ja liikluskorraldus Elektrilised skeemid Valguspunkti paigaldus Juhtimiskilbi paigaldus Kaeviku ristlõige Piirkonna KP skeem Kaablimastid Seletuskiri Üldos a Käesoleva projektiga on lahendatud Kiili alevis Toompihla, Toomhansu ja Toomkivi tn kinnistu te liitumine , sidevarustusega ja vee ja kanalisatsiooniga, juurdepääsutee de rajamine ning tänavavalgustus. Projekti koostamisel olid aluseks: Fonde Holding OÜ tellimus AS Kiili KVH tehnilised tingimused Telia Eesti AS tehnilised tingimused „Uue-Matsi ja Kiivi kinnistu detailplaneering (Matsi II osa)” Töö nr 536-DP Viru Geoloogia OÜ geoloogilised uuringud, töö nr HP 1770 OÜ G.E. Point geodeetilised uuringud, töö nr 20-G195 Asukoha plaan Projekteeritav piirkond Sidevarustus Olemasolev situatsioon Projektialalt kulgevad läbi Kiili KVH OÜ’le kuuluv optiline sidekaabel. Kaabli kiududest ei piisa planeeritud elurajooni sideteenustega varustamiseks. Toompihla tee 1 kinnistu vahetusläheduses paikneb Telia Eesti AS sidekaev (KLI-043), millest on võimalik luua piisav projekteerimisala side lahendus . Projekteeritud mikrotorustik Toompihla tn 4 ees paiknevale sidereservkanali jätkuks paigaldada sidekaev PK-S3 Sidekaevuna PK-S3 kasutada D800 pinnasesse paigaldatavat plastkaevu. Kaevu luuk jätta haljasala pinnase alla, min 10 cm. Kaevust PK-S 3 rajada 4-avaline mikrotorustik ( 4 x 7/3,5 + Cu) kuni projekteeritud optilise side kaevuni PK-S1. Sidekaevuna PK-S1 kasutada D800 pinnasesse paigaldatavat plastkaevu . Kaevu luuk jätta haljasala pinnase alla, min 10 cm. Sidekaevust PK-S1 rajada ühendused vastavalt skeemile , kas otse kaevust ja/ või hargjätkudena . Hargjätkude asukohtadesse paigaldada markerpall. Toru pikendamisel jätku abil, paigaldada täiendav markerpall ühenduskohale ning märkida asukoht ka teostusjoonisel ! Igale kinnistule jätta varutorustik vastavalt asendiplaanil näidatud pikkusele kerasse koos markerpalli lisamisega . Toru otsad sulgeda spetsiaalse korgiga! Mitmeavalise toru hargjätkamisel sulgeda jääktorud spetsiaalse korgiga. Sidekaevust PK-S1 rajada 4-avaline mikrotorustik ( 4 x 7/3,5 + Cu) kuni projekteeritud optilise side kaevuni PK-S2 Sidekaevust PK-S2 rajada ühendused (MT arv x 7/3,5+Cu) vastavalt skeemile, kas otse kaevust ja/ või hargjätkudena. Hargjätkude asukohtadesse paigaldada markerpall. Toru pikendamisel jätku abil, paigaldada täiendav markerpall ühenduskohale ning märkida asukoht ka teostusjoonisel ! Igale kinnistule jätta varutorustik vastavalt asendiplaanil näidatud pikkusele kerasse koos markerpalli lisamisega. Toru otsad sulgeda spetsiaalse korgiga! Mitmeavalise toru hargjätkamisel sulgeda jääktorud spetsiaalse korgiga. Projekteeritud kaablikanalisatsiooni plaaniline lahendus on esitatud asendiplaanil. Juhised ja nõuded Mikrotorustik ehitada 7/3,5+Cu torudest, signaalkaabli otsad ühendada veekindlalt. Hargjätkude/kaevude/otsakorkide kohad tähistada pallmarkeritega. Kõik ühendused peavad olema tehtud õhu/veekindlalt vastavalt tootjate ette antud nõuetele. Projekteeritud torude paigaldamissügavus peab olema min. 0,7m maapinnast, lõikumisel kõnni- ja sõiduteega min. 1,0m. Lubatud kõrvalekalded projekteeritud trassidest Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud trassid maha märkida täpses vastavuses projektile. Ehitustööde käigus ilmnevate ettenägematute asjaolude puhul on lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda üldreeglina piirides 0,5m , tingimusel, et kaugus katastriüksuste piiridest jääb vähemalt 0,5m . Ühelgi juhul ei tohi kõrvalekalle ulatuda kõrvaloleva maaüksuse piiridesse. Teiste maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide olemasolul kaablitrasside piirkonnas peavad olema tagatud normidekohased kaugused (kujad). Üldised nõuded ja juhised liinirajatise ehitamisel Liinirajatise (maakaablitrassi) tähistamine Kaablikanalisatsiooni trassi asukoht pinnases tähistatakse selle kohale 20- 30cm kõrgemale paigaldatud hoiatuslindiga. Kaevetööde teostamine Enne kaevetöid täpsustada olemasolevate maa-aluste kommuni katsioonide asukohad looduses ja vajadusel kutsuda juurde kommunikatsioonide valdajad. Kaevetööde käigus ilmnenud kommunikatsioonide teisitipaiknemisest informeerida valdajat ja lahendada olukord koos viimase esindajaga. Lõikumisel kommunikatsioonitrassidega otsustatakse alt- või ülevalt läbimineku kasuks koostöös trassivaldajaga. Trassi paigaldamisel mehhanismidega kaevata lõikumiskohad kommunikatsioonitrassidega eelnevalt käsitsi lahti ning seejärel paigaldada trass läbi lahti kaevatud koha. Maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööde teostamisel juhinduda Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2006. a määrusest nr 99 „Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord“. NB! Kommunikatsioonitrasside kaitsevööndis teostada kaevetööd käsitsi, vt ärakirjad kooskõlastusest. Kui geodeetilisele alusplaanile märgitud trassid on orienteeruvad ja kaevetööde ajal ei avastata eelnimetatud trasse, siis liinirajatise tähistamine lõikumiskohtades ei ole vajalik, kuna see ei pruugi kajastada reaalset situatsiooni. Teekatted ja haljastus Peale kaevetöid ja side liinirajatise ehitamist taastada rikutud haljasmaa ja teekatted vastavalt katete taastamise projektile . Tööde dokumenteerimine ja järelevalve Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonis(ed) ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja koos kõlastada ehitusjärelevalvet teostava ametiisikuga. Töötervishoid ja tööohutus Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid. Tööde kvaliteedinõuded Ehitustööde teostamisel juhinduda kehtivatest ehit usmäärustest ja –normidest ning Telia Eesti AS-i tehnilistest nõuetest liini– ja kaablivõrgu ehitamisel. Jäätmekäitlus Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetest ning konkreetse ehitusettevõtja jäätmekäitluse kavast. Kõik tööde teostamise käigus tekkivad projektlahenduste muudatused tuleb kooskõlastada omanikujärelvalve ja tehnilise järelvalve esindaja ning projekti juhiga. Täiendav informatsioon Enne projekti väljastamist on teostatud võrdlev visuaalne kontroll piiride võimalike muudatuste suhtes projekteeritud sidetrassidega külgnevatel aladel Maa–ameti maainfoga tutvumise veebileheküljel. Spetsifikatsioonid Jrk.nr. Materjali kood Materjali nimetus Ühik Kogus Märkused 1 1-multitorustik 1x7/3,5/signaalkaabliga min 1,5 mm2 m 1330 2 4-multitorustik 4x7/3,5/signaalkaabliga min 1,5 mm2 m 691 3 7-multitorustik 7x5/3,5/signaalkaabliga min 1,5 mm2 m 410 4 Läbistushülsid mikrotorustikule m 11 5 Mikrotoru sulgur tk 47 6 Mikrotoru konnektor tk 23 7 Elektroone pallmarker tk 40 8 Märkelint "Ettevaatust sidekaabel" m 2000 vajadusel 9 Montaazimaterjal hargjätkudele (kuumkahanev rüü, teip jms) kmpl. 10 10 Märkus 1: Spetsifikatsioonis toodud materjalid võib asendada ka mõne muu samaväärse tootega. Tabel 2. Ehitus- ja montaažtööde mahud Toote nimetus Ühik Kogus Märkused Kaablikanalisatsiooni ehitustööd Kaablikanalisatsiooni torustiku ehitamine pinnasesse, m 2000 Sidekaevu paigaldamine tk 2 Teekatete ja haljastuse taastamine Taastamisala kattub teedeehitusliku alaga Veevarustus Olemasolev olukord Detailplaneeringu ala läbival t on ehitatud PE De160 magistraalveetoru. Liituvad kinnistud on hetkel hoonestamata. Vajaliku tuletõrjeveevarustuse tarbeks ning liituvate kinnistute veevajaduse rahuldamiseks on vaja välja ehitada ringtorustik. Detailplaneeringu järgselt on alale kavandatud/projekteeritava hoonestuse tüüp alljärgnev (aadress/hoonestuse tüüp ja tarbimiskoormus): Toompihla tn 12 – Korterelamu/ärimaa , projekteeritav tarbimiskoormus 1,3 l/s Toompihla tn 10 –Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,3 l/s Toompihla tn 7 –Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,3 l/s Toomkivi tn 1 - Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,3 l/s Toomkivi tn 2 - Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,3 l/s Toomkivi tn 3 - Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,3 l/s Toomkivi tn 4 - Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,3 l/s Toomkivi tn 5 - Galeriielamu (8K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,1 l/s Toomkivi tn 6 - Galeriielamu (8K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,1 l/s Toomkivi tn 8 - Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 1 l/s Toomkivi tn 9 - Galeriielamu (8K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,1 l/s Toomkivi tn 10 - Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 1 l/s Toomkivi tn 11 - Galeriielamu (8K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,1 l/s Toomkivi tn 13 – Üksikelamu , projekteeritav tarbimiskoormus 0,8 l/s Toomkivi tn 15 – Üksikelamu , projekteeritav tarbimiskoormus 0,8 l/s Toomkivi tn 17 - Ridaelamu (3K), projekteeritav tarbimiskoormus 1 l/s Toomkivi tn 19 - Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 1 l/s Toomkivi tn 21 - Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 1 l/s Toomhansu tn 1 –Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,3 l/s Toomhansu tn 3 –Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,3 l/s Toomhansu tn 4 – Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 1 l/s Toomhansu tn 5 - Galeriielamu (8K), projekteeritav tarbimiskoormus 1,1 l/s Toomhansu tn 6 – Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 1 l/s Toomhansu tn 8 – Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 1 l/s Projekteeritud veevarustus Projekteerimisel on arvestatud järgmiste standarditega ja nõuetega: Kinnistu kanalisatsioon. EVS 846:2013 Väliskanalisatsioonivõrk EVS 848:2013. Veevarustuse välisvõrk EVS 921:2014 Hoone veevärk EVS 835:2014 EVS-EN 1610:2007 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Käesoleva projektiga on ette nähtud läbi elamurajooni magistraalveetorustiku rajamine ringvõrguna Kurna-Tuhala tee äärest kuni Sausti tee 4 /Toompihla tn ääres magistraaltorustikuni . Torustik on dimensioneeritud tuletõrjevee vajaduse järgi De110, igale kinnistule on projekteeritud torustikult mahavõtt toruga De63/ De32, millele paigaldatakse liitumispunkti sulgarmatuur DN50/ DN25 koos spindelpikenduse ja kapega. Sulgaramatuurist rajada kinnistu sisse torulõik 2m, mis sulgeda otsakorgiga. Asendiplaanil on toodud veesõlmede skemaatilised lahendused, mis võib kohaliku veeettevõtte loal asendada samaväärset lahendust pakkuvatte sõlmedega. Projekteeritud tuletõrje veevarustus Projekteerimisel on arvestatud järgmiste standarditega ja nõuetega: Ehitiste tuleohutus. Osa 6 tuletõrje veevarustus . EVS 8 12-6 :201 2+A1:2013 Planeeringualale on projekteeritud viis maapealset tuletõrjehüdranti, tööraadisueks on arvestatud 100m, mis katab planeeritud hoonestusala tervikuna ära. Torustike ja seadmete materjalid Projekteeritud välisveetorustik paigaldatakse PE-plastist surveklassiga PN 10. PE-torud ja plastist toruühendusdetailid peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Veetorustik peab olema markeeri tu d sinise triibuga . Veetorustiku paigaldus Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna toru peale, juhul kui joonistel pole näidatud teisiti. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0, 3 m kõrgusele piki toru telge paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. Elektrikeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Elekterkeevisühendusliitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees, mitte sisepinnal. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. Puursadula kasutamisel ei tohi kasutada eraldi monteeritavat kuulkraani. Sulgseadmetena võib kasutada ainult valumalmist tooteid. Plastikust sulgseadmeid ei ole lubatud paigaldada Toruarmatuur ja liitmikud Torustikuga ühendatavad armatuur ja liitmikud peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldisi materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN10. Veemõõdusõlm Hoone pea veemõõdusõlm paigalda takse hoonesse projekteeritud soojustatud (temp vahemikus+4....+40) ja valgustatud tehnilisse ruumi liitumispunktile lähimas kohas . V eemõõtja paigaldada elektriliselt maandatud konoolile, mille ette ja taha paigaldatakse kuulkraanid. Veemõõtja asub põrandast ca 70-100cm kõrgusel soojustatud ja valgustatud ruumis tarnetoru sisenemiskohale võimalikult lähedal. Veemõõdusõlmele ja veearvestile peab olema vaba juurdepääs arvesti asendamiseks ja näitude lugemiseks. Veemõõdusõlme põhimõtteline skeem on toodud eraldi joonisel. Veemõõdusõlme väljaehitamisel võib kasutada ainult mittelahtivõetavaid liideseid . Veearvesti tuleb paigaldada horisontaalasendisse. Veearvestina kasutada vastavalt tarbimiskoormusele (üksikelamu/ridaelamuboksi korral DN15. Korter/galeriimaja korral DN20) sobilikku veemõõturit. Enne ja peale veearvestit on nõutav sulgur, veearvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvesti sisse ehitatud). Veemõõdusõlmes paigaldada soovituslikult arvestitaguse sulguri taha tühjenduskraan, mille kaudu saab vajadusel süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida. Veemõõdusõlmes ei tohi olla arvestist mööda viivat toru. Arvestile peab eelnema vähemalt viie arvesti tingläbimõõdu ning järgnema kolme läbimõõdu pikkune sirge horisontaalne torulõik, mille sisse võib arvata ka täisavaga sulgurid Kontrollimine ja käikuandmine Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele mille pikkus on vähemalt 10m. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist sulgelementi. Surveproovi korraldab ehitaja kohaliku vee-ettevõtja esindaja juuresolekul. Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 300m. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga! Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Torustiku läbipesemisel võtta arvestuslik veekogus võrdseks rajatava torustiku kolme kordse torumahuga. Veevarustuse hoonesisesed süsteemid survestada enne torustike isoleerimist töörõhuga 6 bar, vt. Europen Standard pr EN 806-2; 1995; ja Hoone tehnosüsteemide RYL2002 I p.G08 (Kvaliteedi tagamine ja kasutuselevõtt). Survestamise ajaks sulgeda sanitaarseadmed. Surveproov teostada tellija esindaja juuresolekul ja tulemuste kohta vormistada aktid. Garantiiajal teha 1 kord aastas ventiilide tihendite ja torude kontrolli. Vajadusel asendada tihendid. Garantiiaja lõpul teha korrosioonikaitse seisukorra kontroll. Kanalisatsioon ja sademevesi kinnisasja de l Olemasolev olukord Läbi planeeringuala on rajatud reovee kanalisatsioonitorustik De160. Planeeringuala põhjaosas pikneb kanalisatsioonipumpla. Sademe- ja pinnavee ärajuhtimiseks on eelvoolukraaviks planeeringuala edela ja lääneosas asuv ad kuivenduskraav id . Valdavas osas on eelvoolukraavid heas või rahuldavas olukorras, sh truubid. Eelvoolutorustikul on min truupide läbimõõduks D600. Kinnistul asuvad ka põllumajandus drenaaztorustikud. Toompihla tn 12 –Korterelamu/ärimaa, projekteeritav tarbimiskoormus 4 ,3 l/s Toompihla tn 10 –Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 4 ,3 l/s Toompihla tn 7 –Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 4 ,3 l/s Toomkivi tn 1 - Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 4 ,3 l/s Toomkivi tn 2 - Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 4 ,3 l/s Toomkivi tn 3 - Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 4 ,3 l/s Toomkivi tn 4 - Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 4 ,3 l/s Toomkivi tn 5 - Galeriielamu (8K), projekteeritav tarbimiskoormus 3,5 l/s Toomkivi tn 6 - Galeriielamu (8K), projekteeritav tarbimiskoormus 3,5 l/s Toomkivi tn 8 - Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 2,5 l/s Toomkivi tn 9 - Galeriielamu (8K), projekteeritav tarbimiskoormus 3,5 l/s Toomkivi tn 10 - Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 2,5 l/s Toomkivi tn 11 - Galeriielamu (8K), projekteeritav tarbimiskoormus 3,5 l/s Toomkivi tn 13 – Üksikelamu , projekteeritav tarbimiskoormus 1,2 l/s Toomkivi tn 15 – Üksikelamu , projekteeritav tarbimiskoormus 1,2 l/s Toomkivi tn 17 - Ridaelamu (3K), projekteeritav tarbimiskoormus 2,2 l/s Toomkivi tn 19 - Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 2,5 l/s Toomkivi tn 21 - Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 2,5 l/s Toomhansu tn 1 –Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 4,3 l/s Toomhansu tn 3 –Korterelamu (12K), projekteeritav tarbimiskoormus 4 ,3 l/s Toomhansu tn 4 – Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 2,5 l/s Toomhansu tn 5 - Galeriielamu (8K), projekteeritav tarbimiskoormus 3,5 l/s Toomhansu tn 6 – Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 2,5 l/s Toomhansu tn 8 – Ridaelamu (4K), projekteeritav tarbimiskoormus 2,5 l/s Pumplasse juhitav summaarne vooluhulk on max 6, 3 l/s ja ca 6 5 m 3 /d. Lähteülesande kohaselt peab kanalisatsioonitorustik ja pumpla maht võimaldama 4 tunnist pumpla seisakut. Tunnine keskmine veekogus on ca 2,7 m3, mis teeb 4 tunni mahuks ca 11 m3. Pumpla mahtuvus on väljavoolutorustikuni 6 m3. Reoveetorustike pikkus kuni pumplani on ca 600m, mis teeb torustiku mahutavuseks 9 m3. Pumpla ja torustiku mahutavus on piisav. Projekteeritud väliskanalisatsioon Planeeringuala kanalisatsioon on projekteeritud isevoolselt Toomhansu tn kuni aadressini Toomahnsu tn 6 . Ülejäänud kinnistud on projekteeritud isevoolselt kuni Toomkivi tn 7 projekteeritud Toomkivi pumplani. Toomiki pumplast on projekteeritud survetorustik kuni Toompihla tn paiknevasse ol.ol isevoolsesse kanalisatsiooni. Enne isevoolsesse kanalisatsiooni suubumist on ette nähtud voolurahustuskaev. Projekteeritud torustiku sügavus lubab planeeritud hoone te ühenduse d te ostada isevoolselt. Igale liitumiskaevule lisada täiendavalt 2m kanalisatsioonitoru kinnistu suunas ning sulgeda otsakorgiga. Ühendused olemasolevatesse kaevudesse teha järelühendusmuhvidega, avad teha spetsiaalsete freesidega. Kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll”. Kaevud peavad olema varustatud malmist kaantega. Kaevude kaaned paigaldatakse katte pinnaga ühele kõrgusele. Kaaned paigaldatakse kattepinnaga samasuguse kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Haljasalal paigaldada kaevu kaane alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas. Kaev paigaldatakse vertikaalselt. Hälve tohib olla maksimaalselt 10 mm 1 m kohta. Kaevu paigaldamisel on lubatav maksimaalne horisontaalne hälve 100 mm. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel. Plastmasstoru ja plastmasskaevu vaheline keevitusühendus tehakse samamoodi kui kahe toru vaheline keevitusliides. Kaevude veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel. Kanalisatsioonipumpla Kanalisatsioonipumpla rajamine Käesoleva projekti raames rajatakse uus kanalisatsioonipumpla Toomkivi, Toomkivi tee 7 kinnistule. Pumpla ümbrusesse rajatakse teenindusplats . Kanalisatsioonipumpla rajatakse kompaktpumplana, PEHD-korpusega, maa-alune. Reoveepumpla asendiplaan koos tehnovõrkudega on toodud joonisel 2 ning pumpla põhimõtteline koostejoonis joonisel 8 . Kanalisatsioonipumpla elektriliitumine kuulub töövõtja töödemahtu. Liitumisühendus teostatakse vastavalt Elektrilevi tehnilistele tingimuste kohaselt paigaldatava liitumiskilbi kaudu. Enne ehitustöödega alustamist kooskõlastada OÜ -ga Kiili KVH reoveepumpla tööprojekt ! . Kanalisatsioonipumpla tehnilised parameetrid Toomkivi pumplasse juhitakse 1 6 8 hoone /ühiku (2 eramut, 5 galeriimaja 8 korteriga, 8 ridaelamut 31 boksi, 8 kortermaja 12 korterit ja 1 korter/büroomaja kokku 10-12 ühikut) reoveed. Kogu ala summaarne reovee tootlikus on ca 65 m3/d Sekundaarne tootlikus on ca 6,3 l/s. Pumpla on projekteeritud mahu le 5 l/s Pumpla vajalik tõstekõrgus on 8 m (arvestades ka rõhukadu torustikus ja pumplas). Maapinna kõrgus pumpla asukohas on 43,83 m abs. Pumpla põhja sügavus maapinnast 4,11 m, pumpla põhja abs kõrgus 39, 38 m, pumpla teeninduskaev rajatakse min 0,4 m kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Sissevoolutoru renni kõrgus pumpla s 40, 58 m abs; Sissevoolutoru: PVC SN8 De160 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10 De160) Pumplast väljuva survetoru kõrgus toru peale on 42,43 m abs; Surveto rustiku materjal: PE PN10 De 110 . Pumpla kesta läbimõõt: De1600 Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud vee tasapinnaandur ja avariiandurid. Reoveepumba (pumpade) väljalülitamine leiab aset tasemel MIN - 0, 3 m pumpla põrandast, esimese pumba sisselülitamine toimub veetasemel MAX1 – 0,85 m, teise pumba lülitamine tasemel MAX2 – 1,00 m. Pumpla reguleeriv maht tavaolukorras on 2,4 m 3 . Pumpla ma hutavus avariiolukorras on 6 m 3 Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega. Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid. Üks pumpadest varustada põhjapesuklapiga ! Vajaliku torustiku isepuhastuskiiruse tagamiseks ja pumpla armatuuris ning survetorustikus tekkiva rõhukao ületamiseks peavad pumpade parameetrid olema valitud järgnevad: Q= 2 x 5 l/s , H= 8 m, ( näidispump GRUNDFOS SLV.80.80.15.4.50D.C või samaväärne , pumba näidismaterjal Lisas ). Pumbad varustatakse sujuvkäivitiga. Valitud pumba tüüp kooskõlasta da OÜ Kiili KVH ga Reoveepumpla tehnoloogia ja nõuded pumpla rajamiseks. Pumpla korpus. Tuleb rajada suure tihedusega polüetüleenist (PEHD). Pumplate valmistaja ja paigaldaja peavad järgima järgmisi standardeid: EVS-EN 1778 “Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.” prEN 12579-2 “Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite arvutused.” EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll Plastpumpla konstruktsioon peab sisaldama tõsteaasu . Pumplakaev peab olema sfäärilise põhjaga (tugevdussektsioonidega). Reoveepumpla rajatakse läbimõõduga 1 6 00 mm, selle peal on neljakandiline hoolduskaev pumpla teenindmiseks ja ning pumba väljatõstmiseks. Kaev varustatakse AISI316 redeliga Hoolduskaev koos luugiga peab ulatuma maapinnast vähemalt 0, 4 m kõrgemale. Hoolduskaev tuleb katta PEHD plastist luugiga. Pumpla ümber rajada teenindusplats mustkattest. Pumpla kaevu luugi alla tuleb paigaldada soojustus, mille minimaalne paksus on 50 mm ja soojusjuhtivustegur 0,035W/(m*K). Luugi konstruktsioonis peab olema selline lukustusseade, mis tagab, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi iseeneslik sulgumine (nt tuule mõjul). PE plastist lehega kaetud luuk peab olema varustatud lukuga. Lisaks nähakse luuugile ette tabaluku aasad (ava 10 mm). Luugi raami kinnitamisel hoolduskaevu külge peab poldi mutter jääma hoolduskaevu sisse. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. Pumpla hoolduskaevu soojustus peab olema kaetud r/v pleki või ehitusplaatvooderdusega. Luuk peab olema lukustatav külgservast vähemalt kahe lukustuselemendiga ja varustatud aasadega rippluku paigaldamiseks . Luuk peab avanema juurdepääsutee poole Pumplasse siseneva kanalisatsioonitoru otsa ette on ette nähtud PE plastist vee rahustusplaat , mis tagab, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade peale. Kanalisatsiooni sissevool varustatakse pumpla ees siibriga, paigaldatakse spindlipikendus ja kape Sisenevad ja väljuvad torud tuleb paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse. Kahe toru vahe tuleb tihendada veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. Kanalisatsiooni survetoru varustatakse väljaspool pumplat kummikiilsiibriga, paigaldatakse spindlipikendus ja kape. Pumpla alus. Pumpla kest tuleb ankurdada betoonplaadi külge,. Alusplaadi all peab olema rajatud tihendatud killustikalus, elastsusmoodul 170 Mpa. Ankurduspoldid (kiilankrud) peavad olema roostevabast terasest A2. Ümber pumpla kesta tuleb paigaldada liiv või peenkruus. Vahetult pumpla alusplaadi peale pandava liiva sisse on soovitatav segada tsementi (40 kg 1 m 3 liiva kohta). Tsemendiga segatud liivakihi paksus peab olema vähemalt 1 m. Pumpla korpuse sisene ventilatsioon. On ette nähtud 2 õhutustoru. Need tuleb valmistada PE plastist De110. Esimene toru ulatub pumpla sees teenindusplatvormist ca 300 mm kõrgemale (ei tohi segada teenindusluukide avamist). Teise toru on ava jääb pumpla lae alla. Õhutustorude ülemised otsad on toodud pumpla teeninduskaevu juures maapinnale. Toru otste kõrgus maapinnast on min 700mm. Torude tuulutusotsikud peavad välistama sademete tungimise pumplasse. Reoveepumpla torustikud Sisetorustike ehitusel tuleb järgida torustike paigutust asendiplaanil, plaanil ja lõigetel. Torustike paigaldus ja asetus ning projektimuudatused tuleb kooskõlastada Vee-ettevõtjaga Kõik pumplasised torustikud ehitatakse roostevabast terasest AISI 316. Kõik toruliited peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada heitveepumpade, torude jne välja tõstmist ja vajadusel toruarmatuuri väljavahetamist. Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokkusobivaid keevitusmaterjale. Kasutatav keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, materjal kaitsta mõlemalt poolt, kaitsegaasina kasutada argooni. Põhjalikumad juhised on toodud EPN-ENV 3.1.4 lisas C. Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate). Roostevabast terasest torustikke, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel. Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet. Tuleb vältida erinevate metallide kokkupuutepindu. Torud tuleb nõuetekohaselt toestada. Pumplakambris olevad toed valmistatakse r/v terasest AISI316. Toed tuleb paigutada nii, et ei takistataks torustiku soojuspaisumist. Torustike liikumisel tekkivad jõud ei tohi seadmeid koormata. Tugede ja toru vahele pannakse kummiriba. Reoveepumpla automaatikasüsteem Reoveepumpla varustatakse pumpla külge kinnitatud, soojustatud, lukustatava elektri ja automaatikakilbiga. Kaablite läbiviigud pumpla korpusest ja kilpi sisenemise avad teostatakse hermeetiliste muhvidega. Kaablite läbiviigukamber kilbi all varustatakse ventilatsioonirestidega. Reoveepumpla automaatikasüsteem ja juhtpaneel võimaldavad muuhulgas edastada järgnevat infot, teostada järgnevaid operatsioone ja seadistada järgnevaid parameetreid: Üldised näitajad kellaaja ja kuupäeva näit ja seadistamine temperatuur näit sissetungi alarm elektrienergia kulu pumpade lülituste arv, tööaeg ja staatus ning pumpade käsitsi ja automaatselt töösse lülitamine nivoo pumpla mahutis surve peale pumpasid Reoveepumpade juhtimine pumba juhtimine toimub vastavalt tasemel mahutis rõhu mõõtmine peale pumpasid; pumba tööolek (töös, seisab, töötunnid) asula võrku juhitava vooluhulga mõõtmine (olenevalt pumplast) Jaam rajatakse kaugvalve valmidusega, mis võimaldab muuhulgas väljastada alljärgnevat infot hetkeline vooluhulk (olenevalt pumplast) ööpäevane summaarne vooluhulk (olenevalt pumplast) rõhk väljundil pumba tööolek avariisignaalid (sissetung pumplasse, rõhk peale pumpasid madal, pumba häiresignaal, temperatuur pumplas madal, elektrikatkestus) Elektri- ja automaatikatööde teostamisel tuleb arvestada elektri-automaatikasüsteemi edasise täiendamisega, sh kilpi peab jääma 20 % vaba ruumi. Automaatikasüsteem peab ühilduma Vee-ettevõtja olemasoleva kaugjälgimissüsteemiga (rajatud ABB AS poolt) - töö mahtu kuulub ka ühendamine olemasoleva süsteemiga, automaatika eriosade projekt on käesoleva projekti lisaks. Reoveepumpla varustatakse mobiilse elektrigeneraatori kasutamise võimalusega, st nähakse et vajalikud pistikühendused ja teostatakse muud vajalikud tööd generaatori ühendamiseks. Projekteeritud drenaaz ja sademevesi Teede konstruktsioonide kuivendamise tarbeks on ette nähtud piirdedrenaazi rajamine poolaugustatud drenaazitorustikuga . Kinnistutele hoonete drenaaziks on ette nähtud liitumiskaevude rajamine ja sajuvee torustike ehitus. Drenaazitorud rajada sajuveekanalisatsioonist kõrgemale .Sademevee eelvoolukraav puhastada võsast ja setetest (kus on). Projekteeritud ülesõidukohtades rajada truubid, min D600 -D800 . Truupide otsad kindlustada. Sademeveet oru suubumisel kraavi rajada munakividest erosoonikaitse. Sademeveetorustik rajada paralleelse torustikuna, kus alumine osa on isevoolne sademeveetorustik ja kõrgemal paiknev torustik on poolaugustatud drenaazitorustik. Teepeenrale rajada piirdedrenaaz geotekstiiliga ümbritsetud killustikuga. Drenaazi lahendus on näidat u d asendiplaanil ning täpsustavalt ka pikiprofiilil. Kraavidele ei ole ette nähtud ümberprofileerimist, teostada võsaraie ja kändude väljakaev. Vee liikumine peab olema tagatud kraavis peale tööde lõppu ja ka tööde ajal. Sissevarisenud pinnas eemaldada kraavist koheselt. Torustike ja seadmete materjalid Rajatav isevoolne sademe vee kanalisatsioon ehitada plastikust (PVC,P E ) poolaugustatud sademe vee ja drenaazi kanalisatsioonitorudest Ø 315mm, Ø 250mm, Ø 160 mm, SN8 (näit. Uponor, Pipelife). PE-torud ja plastist toruühendusdetailid peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Drenaazitorustikul kasutada poolaugustatud torusid De1 6 0, mis on kaetud kookoskiuga või geotekstiiliga. Torustiku paigaldus Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Sademevee torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-1990 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele. Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 55 28.09.1999. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku pöörangud tuleb teostada kaevus sees. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge. Kanalisatsioonitoru laest 0,3 kõrgusele paigaldada märkelint . Mullatööd Kaeviku kaevamine Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-2000 p.12, "Kaevetööd" nõuetest ja üldkehtivatest põhimõtetest ning arusaamadest kvaliteetsest tööst. Kaevetöödel tuleb kasutada toestatud kaevikut. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 3 00mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150mm paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Kaevikud peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid saaks teostada ja täitematerjali tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Ehitamise ajal hoitakse veetase kaevikus piisavalt madalal, et toru ei tõuseks ja vesi ei pääseks paigaldatud toru, kaeve või täidet kahjustama. Pinnaseveetaseme alandamiseks ette näha kaevikute veest tühjendamine pumba abil. Eelnevalt tuleb vett pinnaseosakeste eesvoolu sattumise vältimiseks setitada. Selleks rajada enne vee kraavi juhtimist ajutine liivapüünis. Liivapüünis rajada 1m läbimõõduga raudbetoonraketest. Liivapüünise sügavus 2 meetrit. Vee väljapumpamisel kraavi peab Töövõtja vältima kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi ja vee sattumist kinnistutele, teedele jne. Töövõtja rakendab kõik meetmeid, et vee eemaldamisega mitte kahjustada mingit osa töödest või külgnevatest omanditest. Teekatendile lähemal kui 2m avatud kaeviku puhul kasutada sulundseina. Tasanduskiht Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht (nn toru alus), mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 15cm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast. Tasanduskiht tuleb tihendada 95% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vajaliku tihedusaste saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning paigaldus- ja üldistest töötingimustest. Tihedusaste tuleb määrata mõõtmise teel. Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid. Kaeviku tagasitäide Algtäide Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 95% tiheduseni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõrgus ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. Lubjakivi sees teha tagasitäide killustikuga. Lõpptäide Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Kaeviku lõplikuks täitmiseks kasutada väljakaevatud pinnast, suurim lubatud fraktsioon pinnases ei tohi ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0.5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. Liikluseks mõeldud aladel ei tohi kaeviku tagasitäitena kasutada kaevikust välja kaevatud pinnast. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema tihendatav. Tagasitäidete, mulde ja liivaluse tihenduskoefitsent peab olema teekonstruktsiooni all vähemalt 0.98. Haljasala all on tagasitäidete tihenduskoefitsent 0.96. Torualune kaeviku põhi tihendada täiendavalt, tihenduskoefitsent 0.94.Toru paigaldada kuivale pinnale, vee ilmnemisel torukaevikus tuleb see välja pumbata.Tagasitäited teostatakse liivaga kihtide kaupa kuni tee kihtkonstruktsioonini. Tihendatava kihi max paksus 0,4 m. Killustikaluse pinnal peab elastsusmoodul olema vähemalt E=170 MPa, kõnniteel peab killustiku pinnal elastsusmoodul olema vähemalt E=140 MPa, teepeenral peab elastsusmoodul olema E=130 MPa vastavalt " Tee ehitamise kvaliteedi nõuded " (M tm määrus 03.08.2015 nr 101 ) Spetsifikatsioonid Tabel 1 Veevarustus (kinnistuvälised torud) Jr k Nimetus Tehnilised andmed Kogus Ühik Märkused 1 Plastikust veevarustustoru De110/PN10 770 m 2 Plastikust veevarustustoru De63/PN10 191 m 3 Plastikust veevarustustoru De32/PN10 1 94 m 4 Siibrisõlm V3-VTK17-H1-VTK13 1 tk Siibrisõlm V6 -VTK1 5 1 tk 5 Siibrisõlm V19-VTH8 1 tk 6 Siibrisõlm H3 1 tk 7 Siibrisõlm V4-VTK11; V5-VTK9; V6-VTK6;V10-VTK5 V11-VTK4;V12-VTK3 V13-VTK2; V14-VTK1 8 tk 8 Siibrisõlm V22-VTH4; V20-VTH6; V18-VTK10; V18-VTK21; V17-VTK19; V17-VTK8 6 tk 9 Siibrisõlm V26;V16 2 tk 10 Siibrisõlm V23-VTH1 1 tk 11 Siibrisõlm H2,H4,H5 3 tk 1 2 Siibrisõlm V64-VTP10;V64-VTP7 VTP12 3 tk 13 Maapealne tuletõrjehüdrant koos märgistusega DN100 5 tk Mitte arvestada siibrisõlmedega topelt! 14 Plasttorude ühendus- , montaažitarbed ja detailid. vastavalt vajadusele 15 Märkelint Sinist värvi"VESI" 1061 m 16 Märkekaabel min 5 mm2 1061 m 17 18 19 Tabel 2 Kanalisatsioon (kinnistuvälised torud) Jrk Nimetus Tehnilised andmed Kogus Ühik Märkused 1 Plastikust isevoolne kanalisatsioonitoru , De 160 / SN8 883 m 2 Plastikust survekanalisatsioonitoru De110/PN10 300 m 3 Kanalisatsioonikaev PE koos teleskoopse tõusutoruga, malmist krae ja ka kaevu kaanega 40T De 560/500 6 tk 4 Kanalisatsioonikaev PE koos teleskoopse tõusutoruga, malmist krae ja ka kaevu kaanega 40T De400/315 1 tk 5 Kanalisatsioonikaev PE koos teleskoopse tõusutoruga, malmist krae ja ka kaevu kaanega 25T De400/315 1 4 tk 6 Kanalisatsioonikaev PE koos teleskoopse tõusutoruga, malmist krae ja ka kaevu kaanega 25T De160/200 24 tk 7 Voolurahustuskaev PE koos teleskoopse tõusutoruga, malmist krae ja ka kaevu kaanega 25T De400/315 1 tk 8 Pimekork De160 24 tk 9 Märkelint „kanalisatsioon“ 883 m 10 Täiskomplektne reoveepumpla 10l/s, Tõstekõrgus 12m, kahe pumba ja automaatikakilbiga D1600/DN80 1 tk Vastavalt lisas märgitud näidisele või kokkuleppel võrguvaldajaga valitud variant. 11 Soojustusplaat 1000x1000x100 32 tk Tabel 3 Drenaaz /sademevesi Jrk Nimetus Tehnilised andmed Kogus Ühik Märkused 1 Plastikust poolaugustatud drenaazitoru kookoskiu või geotekstiili ümbrisega De 1 6 0 / SN8 970 m 2 Plastikust sademevee kanalisatsioonitoru De 200 / SN8 5 0 0 m 3 Plastikust sademevee kanalisatsioonitoru De 250 / SN8 320 m 4 Plastikust sademevee kanalisatsioonitoru De 315 / SN8 144 m 5 Plastikust sademevee kanalisatsioonitoru De 400 / SN8 115 m 6 Plastikust Truubitoru De 400 / SN8 32 m 7 Plastikust Truubitoru De 8 00 / SN8 24 m 8 Drenaazikaev PE koos teleskoopse tõusutoruga ja settepesaga, malmist krae ja mittekolksuva ”ujuvat” tüüpi 25T malmkaanega De400/315 2 tk 9 Sademevee liitumiskaev PE koos teleskoopse tõusutoruga ja settepesaga, malmist krae ja mittekolksuva ”ujuvat” tüüpi 25T malmkaanega De 200 /200 21 tk 10 Sademevee ühenduskaev PE koos teleskoopse tõusutoruga ja settepesaga, malmist krae ja mittekolksuva ”ujuvat” tüüpi 25T malmkaanega De400/315 24 tk 11 Pimekork De 200 21 tk Tabel 4 Kaevemahud Jrk Nimetus Tehnilised andmed Kogus Ühik Märkused 1 Kaevemaht 7562 m 3 2 Torustike mahamärkimine 4404 m 3 Torustike aluse ettevalmistus 2202 m 2 4 Liiv torualuse, algtäite tegemiseks C a 1600 m 3 Märkused: Võimalike koguste lahknevuste korral loetelu ja jooniste pöörduda selgituse saamiseks projekti koostajate poole. Spetsifikatsioonis ei ole arvestatud äärikute ühendusdetailidega, tehnilisest vajadusest tingitud muhvidega, materjalide erisusest tulenevate ühendustarvikutega, olemasolevate torustike materjalide ja läbimõõtudest tulenevate võimalike ülemineku ja/või liitmike materjalidega. Projekteerimisel ei ole arvestatud oluliste lahknevustega maa-aluste kommunikatsioonide materjali/läbimõõtude osas. Katendite taastamise mahud esitatakse eraldi projektina Juhul kui seletuskirjas või joonistel kirjeldatud tööde teostamiseks on vaja ülaltoodud loeteludes märkimata materjale või tooteid või töömahte, kuuluvad ka need töövõtu hulka. Käesolevat Töömahtude tabelit tuleb käsitleda koos Seletuskirjaga. Aluseks võtta eelkõige Seletuskiri. Ebakõlade või arusaamatuste korral pöörduda projekteerija poole. Tänavavalgustus Elektrivarustus Kiili vallas, Kiili alevis , Toomkivi, Toomhansu ja Toompihla tn elamupiirkonna välisvalgustus on projekteerit ud vastavalt tellija soovidele. V algustusliinide toited on projekteeritud uuest maapinnal asuvast juhtimiskilbist, mis asub Toomkivi tn 4 ja 6 piiril, Toomkivi tänaval – vt asendiplaani. Valgustuse sisse ja välja lülitamiseks kasutatakse astronoomilist kella. Valgustuse elektriskeemil on detailsemalt ära tood kõik asjakohased andmed – pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistiksüsteem, faaside jaotus, valgusti tüüp ja võimsus. Maakaabelliinid Kaablite paigaldussügavus koos kaitsetoruga peab olema vähemalt 1,0 m planeeritavast teekonstruktsioonist, min 0,7 m haljasalal. Kaitsetorude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga. Kogu kaablitrassi ulatuses tähistada kaabel märkelindiga. Kaablite jätkumuhvi tegemisel tuleb jälgida, et jätkumuhv satuks kaablitrassi sirgele osale, lisaks tuleb kaablimuhvid kaitsta poolitatavate torudega. Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud. Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega. Projekteeritud tänavavalgustuse kaabelliini paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest - vt standardit EVS 843:2016 Linnatänavad, peatükk 10 tehnovõrgud. Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks. Valgustid LED tehnoloogial põhinevad valgustid peavad vastama järgmistele omadustele ja kriteeriumitele: Valgustid peavad omama kehtivat CE-märgist ja ENE C (soovitatavalt ENEC+) märgist koos sertifitseerinud labori numbriga. Kuigi ENEC märgise olemasolu on kontrollitav läbi vastavate andmebaaside, on tellijal õigus kahtluse korral nõuda nii CE- kui ENEC-märgisega seotud dokumente. Valgustid peavad sobima kasutamiseks kohalikes kliimatingimustes (statistika esitatud ET-2 0102-0329 Eesti kliima teatmik ehitajale) ja Eestis tagatud pingekvaliteedil (EVS-EN 50160 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused). Nõuded valgusti konstruktsioonile: Valgusti korpus koos jahutuselemendiga peab olema valmistatud ilmastikule vastupidavast alumiiniumist või samaväärsest või paremate soojusvahetuslike omadustega metallist, tagamaks loomulikku soojusvahetust. Sundjahutamist (näit ventilaator, pumba d vms) kasutada ei ole lubatud. Valgusti tehniline lahendus peab tagama kliimatingimustele vastava pikaealise valgustisisese mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ega laskma kondensveel valgustisse tekkida. Valgusti peab taluma keskkonnatemperatuuri -40…+50°C. Valgusti tunnustoimivusnäitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25…+25ºC. Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivusnäitajatest on lubatud. Valgustile peavad olema teostatud IP ja IK katsetused tootjast sõltumatus laboris. Valgusti kaitseaste peab olema vähemalt IP66 ja löögikindlus vähemalt IK08. Valgusti konsoolikinnitus peab tagama valgusti muutumatu asendi konsoolil ka tugevate tuulte korral. Valgusti kaal peab jääma masti taluvuspiiridesse juhul, kui valgustusmaste välja ei vahetata. Valgusti konstruktsioon peab olema teostatud selliselt, et valgusti korpus, elektroonika ja leedmoodul on sama potentsiaali alla ühendatud ning tagama avatud valgusti korral nii elektroonikale kui ka leedmoodulile kaitse elektrostaatilise ülepinge eest (ESD). Valgusti peab olema eraldi seadmega kaitstud liig- ja impulsspingete eest. Täiendava liigpingekaitse seadme näitajad peavad olema järgmised: nimilahendusvool In ≥ 5 kA ja -pinge ≥ 10 kV, maksimaalne Impulssvool Imax ≥ 10kA ja kaitsetase Up ≤1,5kV. Valgustis peab olema termokaitse, mis tagab valgustite tõrgeteta tunnus-eluea hämardades valgustit leedmooduli erandliku ülekuumenemise korral kuni tunnustemperatuuri stabiliseerumiseni. Valgusti nimipinge 230 V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V. Võrgusagedus peab olema 50 Hz. Valgustil I elektriline isolatsiooniklass. Valgustite liiteseadised peavad olema varustatud DALI ja / või 1-10V juhtimisvalmidusega või olema eelhäälestatud. Käesolevas projektis peavad valgus tid olema eelhäälestatud programmile DDF2. Leedmoodulid ja elektrilised komponentid peavad läbi kiirühenduste olema vahetatavad (muuhulgas on aktsepteeritav, kui need on vahetatavad sisetingimustes). Valgusti peab olema varustatud paigalduskaabliga. Valgusti juhtimiskontroller jääb välja poole valgustit, va juhul kui koos valgustiga tarnitakse ka juhtimissüsteem. Käesolevas projektis olevad valgustid ei sisalda juhtimiskontrollerit. Nõuded valgusti toimivusnäitajatele: Teevalgusti valgusviljakus peab täisvõimsusel talitlemisel olema vähemalt 110 lm/W. Valgustist saadava valguse värvsustemperatuur ( CCT ) on 3000 K. Valgusti värviedastusindeks CRI peab olema ≥ 70. Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L 80 B 10 100000h, +25ºC juures. Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud leedmooduli ja valgusti kohta testprotokolle kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon tagab leedmoodulile piisava jahutuse Nõuded valgustite tootelehel või kasutusjuhendis esitatavale informatsioonile: Valgusti peab omama tootja firma poolt väljastatud korrektset eesti- ja/või inglisekeelset paigaldus- ja hooldusjuhendit. Hooldusjuhend peab andma selged juhised valgustile lubatud puhastusmeetmete kohta ning muud seadme kasutamisel vajalikku informatsiooni. Valgustid peavad käivituma sujuvalt, nende tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama infot käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastast garantiid valgustile tervikuna. Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt vabalt alla laetavad, tuleb need esitada koos mõõtelabori goniomeetrilise protokolliga hankijale . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks. Elektripaigaldise plaanil on ära to odud valgustuspunkti tähis(nt M1 ), mille täpne kirjeldus valgustuspunktide paigalduse joonistel – masti tüüp ja kõrgus, konsooli pikkus ja nurk, vundament. Valgustuspostid ja paigutus Uued tänavavalgustid on projekteeritud uuetele 6 ja 8 meetristele tsingitud koonilistele metallmastidele. Postide paigaldamiseks kasutada RBJ raudbetoonjaluseid. Jalused paigaldada nii, et jaluse reguleerimispoldid oleksid ligipääsetavad. Kõikidel valgustuspostidele on ette nähtud ühenduskarp valgusti kaitsmiseks ja kaablite ühendamiseks. Elektripaigaldise plaanil on ära toodud valgustuspunkti tähis(nt M1), mille täpne kirjeldus valgustuspunktide paigalduse joonistel – masti tüüp ja kõrgus, konsooli pikkus ja nurk, vundament. Valgustusklassid ja valgusarvutused Valgutusklassid on valitud vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised. Teevalgusnormide järgi on: sõidutee valgustusklass M6 Kõnnitee valgustuklass P5 Jalakäijate ülekäiguraja spetsiaalvalgustuse planeerimisel on lähtutud standardist EVS 935-1:2017 „Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1. Kvaliteedi üldnäitajad ja juhisväärtused“. Valgustehnilised tulemused Schréder valgustiga on välja toodud lisas ning mis on arvutatud Dialux EVO programmiga. Elektrilöögivastane kaits e Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega, mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste kaitseaste on vähemalt IP44. Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatud toite automaatsel kiirel väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi, kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust. Maanduseks ja potentsiaalide ühtlustamiseks tuleb välisvalgustuse postid ca 200 m tagant ja valgustuse maakaabelliini harud ning lõpud maandada kordusmaandusega. Kordusmaandus ei tohi ületada 100 Ohmi. Vajalik elektroodide arv selgitada kontrollmõõtmistega esimestel paigaldustel. Maastiku ja teede taastamine, jäätmete käitlemine, kõrghaljastuse säilitamine Haljastus, heakord ja teed taastatakse vastavalt projekti teedeehituslikule osale. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitus e käigus tekkivate ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda Kiili valla jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud nõuetest ja Jäätmeseadusest. Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada seadusega lubatud kohtadesse. Asfaltbetooni murdu ja üle jäävat pinnast äravedav ettevõtte peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis, üle jääva kasvupinnase edasine kasutamine kooskõlastada sama ametiga. Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest koheselt Keskkonnaameti jäätmehooldeosakonda. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada seadusega lubatud kohtadesse lähtud es maapõueseadusega kehtestatud nõuetest . E hitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Kiili valla jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud nõuetest ja Jäätmeseadusest . Töösse jäetava d renaaži kahjustamise korral taastada selle töövõime. Tagada maaparandusehitiste drenaažisüsteemi elementide (dreenid, drenaažikaevud ja drenaažisuudmed) nõuetekohane toimimine. Ehitustööde käigus drenaažisüsteemi juhusliku vigastamise korral asendada vigastatud savitorud kaeve ulatuses vähemalt sama läbimõõduga savi- või plasttorudega . Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Nendes kohtades, kus on oht mehhanismiga puud vigastada, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Puude võra tsoonis vältida pinnase kuhjamist ning raskete veokite liikumist, mis kahjustavad puu juurte ainevahetust. Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) - lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinniajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada. Puid tuleb kaitsta ka juhul kui maapinda tõstetakse üle 20 cm. Sel juhul on lihtsamaks abinõuks jätta lohk ümber puutüve. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikus toodud kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult. Käidujuhend Pärast elektripaigaldise kasutuselevõttu tuleb teha seadmete ja liinitrassi ülevaatus peale esimest ekspluatatsiooniaastat. Ülevaatus teha päevasel ajal, kontrollides põhjalikult elektriseadmete kõiki elemente. Kontrollimisel pöörata erilist tähelepanu järgmistele elementidele: mastide, valgustite, jaotus-lülituskilpide ja teiste seadmete seisukorrale kaablite ja juhtmete kinnituste seisukorrale märkide, plakatite, hoiatuste ja pealkirjade olemasolule Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määratakse selle kõrvaldamise viis ja aeg tellija poolt. Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel välisvalgustuse hoolduskavade koostamise juhenditest ja nõuete Projekteeritud teedelahendus Ehituspiirkonna klimaatiline, hüdroloogiline ja geoloogiline iseloomustus Geoloogilised uuringud on koostatud Viru Geoloogia OÜ poolt 2020 aastal töö nr HP1770. Uuringute käigus rajati seitse puurauku max sügavusega 3,8 m. Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Absoluutkõrgused puuraukude suudmete juures on 43,5…45,0 meetrit. Üldgeoloogilistel andmetel moodustab uuritud alal pinnakatte liivsavi ja moreenne pinnas. Aluskihiks tugev paas. Pinnasevee tase asus välitöö ajal (05.20209) maapinnast 1,1-2,3 meetri sügavusel. Olemasolev olukord ja planeeritav lahendus Tegemist on elamuehituseks planeeritud uue alaga. Käesoleval ajal on projekteeritaval maa - ala l rohumaa. Vastavalt kehtivale detailplaneeringule on alale kavandatud elamuehitus . Teeosa tehniline lahendus Plaanilahendus Planeeritud elamukvartali teedlahendus on koostatud vastavalt kehtivalde detailplaneeringule. Toompihla tn lõik on projekteeritud ASFB katendiga 6 m laiuselt koos 0,5m laiuste teepervedega. Toomkivi ja Toomhansu tänavad on projekteeritud ASFB kattega 4,6 m laiad. Kõnniteed on kogu kvartali ulatuses ASFB kattega ja 2m laiused.Teedelt kogutav sadevesi valgub vertikaalplaneeringu tulemusel tee ja kõnnitee vahelisse alasse, kust juhitakse see läbi piirdedrenaazi sademevee süsteemi.. Vertikaalplaneering Kavandatavatel sõiduteedele on projekteeritud ühepoolne põikkalle 2,5% ja kõnniteedele põikkalle 2,0%. Pikiprofiili kõrgused on antud tee teljel sõidutee katte peal. Sademevee ärajuhtimine Sademevesi juhitakse läbi piirdendrenaazi sademeveesüsteemi. Tee alla on paigaldatud pikidreen, mis kogub liigvee kokku ja juhib planeeringuala edelanurgas asuvasse kraavi. Katendid Sõidutee katend: TÜÜP 1 Tihe a/b A/C 16 surf 70/100 h=6cm P aekivikillustik fr 4-43 (LA &lt; 30 ) h=25cm Liivast dreenkiht filt. min1m/ööp h=20cm Kõnnitee katend: TÜÜP 2 Tihe a/b A/C 8 surf 70/100 h=5cm Paekivikillustik fr 4-32 (LA &lt;30) h=20cm Liivast dreenkiht filt. min1m/ööp h=20cm Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2009 , EVS 901-2:2009 ,EVS 901-3:2009 ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ , kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314. Nõuded asfaltsegudes kasutatavatele jämetäitematerjalidele: - Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. - AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria (C) ning peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1 Kasutatav bituumen -70/100 Nõuded killustikaluse materjalidele: -Terastikuline koostis Gc85-15 (tab.2) -Plaatsusteguri maksimaalne väärtus FI35 (tab.5) -Purustatud pindade osakaal C50/10 (tab.7) -Peenosiste maksimaalne väärtus f4 (tab.8) Dreenkihina võib kasutada looduslikku kruusliiva, kui see sisaldab kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063mm ja liiva või sõelmeid, mille massist vähemalt 90% läbib sõela 2mm; märgsõelumisel võib looduslik liiv sisaldada kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063mm. Terakoostis vastavalt EVS-EN 933-1:2012 ( pesemine ja sõelumine järgi ) Filtratsioonitegur min 1m/ööp , vastavalt EVS 901-20:2013 . Dreenkihi paksuseks on 20cm , dreenkihi põhja põikkalle ≥4% Dreenkiht tuleb tihendada tihendustegurini vähemalt 0,98. PROJEKTEERITUD LIIKLUSKORRALDUS Arvestades vajadusega luua elamurajoonis kõigile turvaline elukeskkond, nähakse projektiga ette elamurajooni siseteedele kehtestada märkidega 382 ja 392 30 km kiiruspiirangu mõjuala. Selleks tuleb paigaldada mõjualamärgid mahasõitudele Kurna- Tuhala teel ja Pindle teel. Toompihla tänava alguses (jääb tööalast välja) on juba varem paigaldatud 30 km kiiruspiirangu mõjualamärgid. KVALITEEDI JA TEHNOLOOGIANÕUDED Ehitaja peab teehoiutööde tegemisel lähtuma Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ ja Maanteeameti poolt koostatud Teetööde tehnilistest kirjeldustest. Arvestama peab projektis esitatud nõudeid. Juhul kui ilmnevad tööd, mis ei kajastu eelpool mainitud määruses, siis tuleb lähtuda töödele tee omaniku poolt kehtestatud tehnoloogilistest juhistest ja vastuvõtu eeskirjadest, arvestades Eesti Vabariigi standardite, nende puudumisel teiste riikide standardite nõudeid. Ettevalmistustööd Ehitaja ei tohi kahjustada ettevalmistustööde käigus olemasolevaid õhu- ja maakaabelliine ning torujuhtmeid. Kõik kaevetööd tuleb kooskõlastada võrguvaldajatega. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada varem koostatud projektide kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega. Rajatise alla jääva mullakihi ja mullase täitepinnase kihi peab eemaldama. Katendi aluspinnases tuleb täita lohud, alus planeerida ja tihendada selleks ette nähtud mehhanismidega. Täitepinnasena võib kasutada väljakaevatavat huumusevaba looduslikku pinnast – tolmliiva või paremat materjali. Aluspinnase vähim tihendustegur (pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe) peab olema vähemalt 0,95. Katendile lähemal kui 0,5 m ei tohi kasutada täitepinnast, mis sisaldab üle 20 cm suuruseid osiseid. Katendikihtide ehitamine Dreenkiht tuleb rajada materjalist, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 1,0 m/ööpäevas ja tihendustegur on vähemalt 0,98 Tihendamisel võib kasutada ka veega tihendamist. Dreenkihi paksus võib varieeruda, kuid ei tohi olla väiksem projektiga ette nähtust. Asfaldisegud tuleb valmistada vastavalt standardile EVS 901-3 Tee-ehitus Osa 3: Asfaldisegud. Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja kalded. Katte tasasust hinnatakse 3-meetrise latiga. Suurim lubatud pilu lati all on ülakihis 4 mm pikisuunas ja 3 mm põiksuunas. Alakihis on mõlemas suunas lubatud pilu kuni 5 mm. Asfaltkatte tihedust hinnatakse tellija ja töö tegija vahelise kokkuleppe alusel kas tihendusteguri või jäävpoorsuse järgi ja see peab vastama segu liigile kehtestatud nõuetele. Laoturiga laotatud asfaltkatte vuugid peavad pärast tihendamist olema monoliitsed, tasased ja tihedad. Vuugi kohale ei tohi moodustuda kühmu ega muud ebatasasust. Vuugi tihedus ja jäävpoorsus peavad vastama asfaltkattele kehtestatud nõuetele. Katendikihtide ristprofiili kontrollitakse iga 25 m tagant ja hälbed peavad vastama Teetööde kvaliteedi nõuetes toodud parameetritele. Äärekivide paigaldamisel lähtuda Teetööde tehnilistes kirjeldustes toodud nõuetest. Haljastus Haljastatav maapind tuleb planeerida, katta kasvumulla kihiga ca 15 cm paksuselt ning külvata muru (III klass). Rajatava muru pind ei tohi jääda kõrgem kui külgnev tee. KESKKONNANÕUDED Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Kogu üleskaevatud pinnas, freesitud materjal ja kivimaterjal tuleb ladustada ja säilitada veekogudest eemal (vähemalt 100 m). Töövõtja ei tohi kõrvaldada rohkem taimkatet, põõsaid ja puid, kui projektis ette nähtud. Töövõtja peab vältima korrektsete ehitusmeetoditega maastiku kahjustumist või tegema seda erandjuhul. Kõik praht ja jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Jäätmed tuleb ära vedada, pinnas viia endisesse seisukorda, puud / põõsad asendada ja külvata uus muru. Säilitatavate puude jm haljastuse kaitse Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra projektsioon maapinnal, mida ei ole lubatud muuta. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni. Puude võrade kärpimise vajadusel taotleda hoolduslõikuse luba, lõikuse peab teostama arborist. Puude raiel ja säilitamisel lähtuda teetööde tehnilistest kirjeldustest vastavatest õigustaktidest. Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal täpselt kokku leppida lammutus- ja ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist. Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal. Peamised lammutus- ja ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid on: - heitmed välisõhku (sh tolm); - müra ja vibratsiooni teke. Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral nende mehhanismide tööaega. Häiringuid vähendab ka see, kui ei töötata väljaspool tööaega ning alati kasutatakse töökorras seadmeid. Tolmu eraldumise vähendamiseks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil vähendamaks või vältimaks nende lendumist. Vajaduse korral tuleb tolmust tööala tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Väiksema kiirusega sõitmine (soovitavalt 25 km/h) vähendab tolmu õhku paiskumist koormast. Müra mõju on võimalik vähendada töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks, mitte lasta mootoritel asjata töötada. Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras. Vibratsiooni mõju vähendamiseks tuleb samuti valida vibratsiooni põhjustavate mehhanismidega töötamise aega nii, et häiringud oleksid võimalikult väikesed. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale, vajalik oleks objekti lammutuse ja ehituse käigus tekkivate jäätmete käitlemiseks jäätmekava koostamine ja selle järgimine. Arendaja peab kontrollima seatud nõuete täitmist. Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodud nõudeid järgides, et vältida hädaolukordi ning nendest tulenevat negatiivset mõju nii inimese tervisele kui keskkonnale. Mõju sotsiaalsele keskkonnale (sh inimese tervisele) on võimalik vähendada: • mitte töötada nädalavahetustel, pühade ajal jne • võimaldada kohalikele elanikele ohutu ligipääs oma kodule/ettevõtte territooriumile (ka sõiduautodega) koos üheselt mõistetava märgistuse ja vajadusel liikumiskoridori loomisega. • teavitada mürarikkamatest tegevustest kohalikke elanikke ette, et soovi korral oleks võimalik planeerida tegevusi teistes asukohtades. EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgida „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ja EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. EHITUSTÖÖDE MAHUD JA MAKSUMUS Esitatud tööde mahud on mõõdetud joonistelt ehitustarindi geomeetrilistest mõõtmetest lähtuvalt. Töömahtude loendid on toodud Lisas .Kõik mahud tuleb tööde käigus täpsustada. JÄÄTMEKAVA Ehitusjäätmete käitlemine tuleb lahendada vastavalt Kiili Vallavalitsuse nõuetele. Jrk nr Jäätme liik Ühik Kogus Käitlus 1 Kaeviku kaevamine m³ 2700 Pinnas kaevatakse ja väljakaevatud pinnasest eraldatakse võimaluse korral tee aluskihis taaskasutatav killustik ja liiv. Märkus: Ehitusjäätmete käitlus toimub vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele, kui objekti omanik (jäätmevaldaja) või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui tabelis esitatud, siis tuleb see kooskõlastada täiendavalt kohaliku omavalitsusega. Ehitus ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele veoks, taaskasutamiseks või ladestamiseks. Riigi Keskkonnaameti poolt väljastatud jäätmeluba ja/või regitreerimisõiend on vajalik ehitus- ja lammutusjäätmete (va pinnase) eeltöötluseks ja taaskasutamiseks täitematerjalina või ehitusmaterjalina jäätmetekke kohas. Maapealsete ja maa-aluste rajatistega arvestamine Eeldatakse, et esitatud informatsioon olemasolevate insener-tehniliste rajatiste asukoha kohta on tõene, kuid see ei vabasta Ehitajat tema lepingulistest kohustustest. Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Ehitaja maa-aluste rajatiste valdajatel ära näidata ja/või määrata rajatiste asukoha ja tähistab need, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju. Igal ehitusplatsil võtab Ehitaja enne kaevetööde alustamist rajatiste valdajatelt kirjaliku kooskõlastuse (maa-aluste rajatiste asukoha täpsustamise kohta). Ehitajal tuleb täita kõigi rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (toestamine, kaitsmine jms) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kaablite, torustike ja õhuliinide kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Ehitaja tagab kõigi maapealsete ja maa-aluste rajatiste ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise kaevetööde, kaevikus töötamise ja kaeviku tagasitäitmise perioodil. Käesoleva hetkeni on mõistlikkuse piires arvestatud projekteerimisel kõiki maapinnal olevaid nähtavaid konstruktsioone ja kogu informatsiooni maa-aluste rajatiste kohta ning muud projekteerimise käigus teadaolevat informatsiooni. Antud informatsioon on saadud Tellijalt ja maapealsete ja maa-aluste rajatiste valdajatelt. Ehitaja vastutab antud informatsiooni tõepärasuse kontrollimise eest enne kaevetööde alustamist. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka rajatiste valdajatele teada Ehitajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga Kõikide rajatiste ümberpaigutamiseks tuleb eelnevalt saada rajatise omaniku kooskõlastus ja ümberpaigaldamine peab toimuma vastavalt omaniku tingimustele. Murukatete ja teede taastamine, ehitusjääkide koristamine Trasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule arvestades kohaliku omavalitsuse õigusaktides sätestatut. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Trasside tarbeks kaevise rajamisel ülejääv pinnas paigutada või ladustada eraldi platsidele kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega. Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks. Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20 – 30 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnase omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks, kasutada võib ka objektilt kaevatud kasvupinnast. Kasvupinnase minimaalne paksus peab olema 20 cm. Riskialade (näit kõnniteede servad) ümbruses tuleb kasutada muruvaipa. Muruvaipa tuleb kasutada ka juhul, kui taastamine toimub peale 15. augustit. Alternatiiviks on taastamise edasilükkamise kokkulepe Tellija ja Töövõtja vahel kuni järgmise kasvuperioodi alguseni. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Ehitus-ja taastamistööd ei tohi halvendada kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. 385445 123825 Koostas : Tormi Metspalu Lisad Joonised