Käskkiri

KÄSKKIRI 14.01.2026 nr 1-3/6 Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused"" muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.3 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1 1. Muudan siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1.1. Muudan käskkirja tiitellehel olevat toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi ja sõnastan selle järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood. 01.03.2022–31.12.2029“ 1.2. Muudan käskkirja tiitellehte ja lisan elluviijaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI). 1.3. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“. 1.4. Täiendan käskkirja punkti 2.3.1. viimase lõiguga ja sõnastan selle järgmiselt: „SMIT soetab riistvara vastavalt eelanalüüsis selgunud konfiguratsioonile.“. 1.5. Muudan käskkirja punkti 2.3.5. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.5. Projekti elluviija: RAB.“. 1.6. Muudan käskkirja punkti 2.4.1. teist lõiku ja sõnastan selle järgmiselt:  „Kriminaalpolitsei igapäevatöö lahutamatuks osaks on aina enam teabe kogumine avalikest allikatest. Projekti tulemusena arendatakse välja tõhusam avalikest allikatest andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise võimekus ning sellega tagatakse ühtlasi ka politseile pandud ülesannete efektiivne ja tulemuslik täitmine. Eesmärk on välja arendada keskkond, mis võimaldab turvaliselt OSINT meetoditega teavet koguda nii, et on tagatud tehniliselt turvaline brausimine, kogutud teabe salvestamine ja süstematiseerimine. Brauseri külge ehitakse vabavaralisi OSINT tööriistu, mida saaks ühest kohast kasutada ning mis võimaldaks kiiremini ja efektiivsemalt teavet erinevatest keskkondadest otsida. Samuti on eesmärk luua automaatne vaatlusprotokollide genereerimise võimalus, mis automaatselt lisab pildid ja teksti õigele dokumendivormile, koos täpsete kuupäevadega jne. Eelnimetatud võimekuste väljaarendamisega luuakse eeldused edaspidiselt ka veebi kraapimismooduli arendamiseks, mis võimaldab märgitud keskkondadest teavet koguda, salvestada ning hiljem selle peal otsinguid teha.“. 1.7. Muudan käskkirja punkte 2.4.2. ning 2.4.3. ja sõnastan need järgmiselt: „2.4.2. Projekti sihtrühm: PPA ametnikud, sh PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs, Kaitsepolitseiametis, Maksu- ja Tolliametis, RABis OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad ametnikud. 2.4.3. Projekti tulemus: Ametnike jaoks on välja töötatud platvorm, mis võimaldab jätkusuutlikult ja ühetaoliselt tegeleda OSINT teabe kogumise ja analüüsiga.“. 1.8. Muudan käskkirja punkti 2.5.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.5.2. Projekti sihtrühm: PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad ametnikud.“. 1.9. Muudan käskkirja punkti 2.9.1. viidet 8 ja sõnastan selle järgmiselt: „8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818“. 1.10. Täiendan käskkirja punktidega 2.10., 2.11. ning 2.12. ja sõnastan need järgmiselt: „2.10. Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur 2.10.1. Projekti eesmärk ja sisu Schengeni soovituse kohaselt tuleb võtta kasutusele automaatne andmelaadur Europoli infosüsteemiga (edaspidi EIS) suhtlemisel. Vastavalt Europoli määrusele1 peavad Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigid sisestama EISi kriminaalteavet, mis puudutab rahvusvahelist organiseeritud ja rasket kuritegevust. Eesmärk on välja selgitada teabes esinevad seosed või muu oluline kokkupuude andmete vahel, mis on seotud: - isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud; - isikutega, kelle puhul on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. a määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europoli) 2 (7)  Projekti raames arendatakse välja automatiseeritud teabe edastamise protsess, millega valideeritakse andmelaaduri abil kriteeriumitele vastava kogutud teabe saatmist EISi. Projekti tegevustega seotud hanke viib läbi SMIT. 2.10.2. Projekti sihtrühm Eesti uurimisasutused, sh PPA, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet ja Euroopa Liidu politseiasutused. 2.10.3. Projekti tulemus Kasutusel on automaatne EIS andmelaadur. Tagades Eesti kriminaalteabe otsingutega kättesaadavuse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, on võimalik saada tabamuste korral teavet teiste riikidega sihtmärkide ja seotud piiriüleste kuritegude kohta, et alustada ja/ või läbi viia ühiseid menetlusi. See aitab kaasa kiiremale organiseeritud kuritegevusega seotud menetluste läbiviimisele. 2.10.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2026– 31.08.2029 2.10.5. Projekti elluviija: PPA 2.11. Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs 2.11.1. Projekti eesmärk ja sisu Prüm raamistiku eesmärk on parandada, ühtlustada ja hõlbustada kuritegevusalase teabe (DNA-profiilid, daktüloskoopia, näokujutiste), sõidukite registreerimisandmete ning politseiregistrite andmete vahetamist kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning liikmesriikide ja Europoli vahel. Samuti võimaldada ka teadmata kadunud isikute otsimist ja tuvastamata inimsäilmete tuvastamist. Tagamaks tõhusamat politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust uuendati ning laiendati 2024. a Prüm II määruse2 kohaldamisala ning ajakohastati tehnilisi ja õigusnõudeid. Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis hõivekohtades, soetatakse sõrmejäljeskannerid, kaamerad ning lisavarustus ning tagatakse nende elukaar. Prüm II arendustega seoses rahastatakse projektist PPA arenduseksperdi tööd ja asjakohastes töögruppides ja lähetustel osalemist. Arenduseksperdi ülesandeks on tagada Prüm II tegevuste koordineerimine PPAs ning koostöö teiste siseriiklike asutustega. SMIT hangib sõrmejäljehõive seadmed ning nendega kaasnevad litsentsid/tootetoe. 2.11.2. Projekti sihtrühm PPA, sh kriminaalmenetlust läbiviivad ametnikud 2.11.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on hangitud sõrmejäljeskannerid, kaamerad ja lisavarustus ning on tagatud Prüm tegevuste koordineerimine Eestis. 2 Prüm II määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märts 2024. a määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust 3 (7)  2.11.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2026-31.12.2029 2.11.5. Projekti elluviija: PPA 2.12. Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs 2.12.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärgiks on Prüm II võimekuse loomine EKEIs. Projektist rahastatakse selle ühe komponendi - biomeetriahõive tarkvara - soetust. Prüm andmevahetuse raames on kuritegude uurimiseks ja ärahoidmiseks omavahel ühendatud Euroopa riikide DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registrinumbrite andmebaasid. Prüm andmevahetus lähtub Euroopa Nõukogu otsustest 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/8181. Üle kümne aasta töös olnud andmevahetus (nn Prüm I) on praeguseks jõudnud etappi, kus vajab ajaga kaasas käimiseks nii tehnilist kui sisulist edasiarendust. Selleks muudeti 2021. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega seni kehtinud Prüm regulatsioone. Kaasajastatud Prüm - Prüm II - toob muuhulgas uuendusena sisse: 1) tsentraalse ruuteri kasutuselevõtu senise bilateraalse andmevahetusmudeli asemel 2) näokujutiste vahetamise 3) isikuandmete poolautomaatse vahetamise. Isikuandmete poolautomaatse andmevahetuse eelduseks Prüm II raames on riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri (edaspidi RSBR) tarkvaralise lahenduse valmimine. RSBRi arendab Registrite ja Infosüsteemide Keskus riigieelarve vahenditest, kuid tarkvara üks komponent – biomeetriahõive tarkvara – hangitakse käesoleva projekti raames. Hanke viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus. 2.12.2. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on biomeetria hõivajad PPAs ja vanglates, EKEI biomeetriliste valdkondade töötajad, Prüm andmevahetusega tegelevad isikud Eestis ja teistes EL liikmesriikides. 2.12.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on hangitud biomeetriahõive tarkvara, mis teeb võimalikuks Prüm II andmete vahetamise Eesti ja teiste EL liikmesriikide vahel. 2.12.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2026-31.08.2029. 2.12.5. Projekti elluviija: EKEI.“. 1.11. Täiendan käskkirja punktis 4.1. toodud tabelit järgmiste ridadega: Europoli O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja infosüsteemi (EIS) töötatud/ andmeid. andmelaadur kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, 4 (7)  parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara Prüm II võimekuse O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja tõstmine ja tagamine töötatud/ andmeid. PPAs kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara O.1.4 Ostetud arv 0 90 Seadmed on materiaalne vara, millele on seadmete arv antud inventarinumber. See näitaja koondab IKT-süsteemide jaoks ostetud seadmeid ja hõlmab ka renditud või liisitud seadmeid. Prüm II võimekuse O.1.1 arv 0 5 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt väljaarendamine Koolitustegevuses koolitusest kasu. Kui üks ja sama isik saab EKEIs osalejate arv ühe projekti raames erinevat tüüpi koolitust, tuleb temast projekti aruandluses teatada ainult üks kord. O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja töötatud/ andmeid. kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara 1.12. Täiendan käskkirja punktis 4.2. toodud tabelit järgmiste ridadega: Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur R.1.5 Liikmesriikides / arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks julgeolekuga seotud muutmine tähendab, et süsteemid on ELi ja võimelised teavet/andmeid vahetama ja detsentraliseeritud kasutama. Näitaja hõlmab infosüsteemidega / koostalitlusvõimet riiklike info- ja rahvusvaheliste kommunikatsioonitehnoloogia andmebaasidega süsteemide ning riiklike süsteemide ja koostalitlusvõimeliseks ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja muudetud IKT- rahvusvaheliste andmebaaside vahel. süsteemide arv Selliste haldusüksuste arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja arv, kes on hiljuti välja osa, mis on seotud teabevahetusega töötanud / kohandanud õiguskaitseasutuste ja muude pädevate olemasolevaid asutuste ning teiste liikmesriikide, mehhanisme/menetlusi/ asjaomaste liidu organite, samuti 5 (7)  vahendeid/juhiseid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste koostööks teiste organisatsioonidega. liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine Selliste haldusüksuste arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja PPAs arv, kes on hiljuti välja osa, mis on seotud teabevahetusega töötanud / kohandanud õiguskaitseasutuste ja muude pädevate olemasolevaid asutuste ning teiste liikmesriikide, mehhanisme/menetlusi/ asjaomaste liidu organite, samuti vahendeid/juhiseid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste koostööks teiste organisatsioonidega. liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs R.1.5 Liikmesriikides / arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks julgeolekuga seotud muutmine tähendab, et süsteemid on ELi ja võimelised teavet/andmeid vahetama ja detsentraliseeritud kasutama. Näitaja hõlmab infosüsteemidega / koostalitlusvõimet riiklike info- ja rahvusvaheliste kommunikatsioonitehnoloogia andmebaasidega süsteemide ning riiklike süsteemide ja koostalitlusvõimeliseks ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja muudetud IKT- rahvusvaheliste andmebaaside vahel. süsteemide arv R.1.7 Nende osalejate arv, kes peavad arv 5 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja koolitust oma töö jaoks peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt kasulikuks osalejalt küsida tema arvamust. Osaleja arvamuse saab registreerida ja esitada kohe pärast koolituse toimumist. R.1.8 Nende osalejate arv 5 3-6 kuud pärast koolituse toimumist arv, kes teatavad kolm tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida kuud pärast koolitust, et tema arvamust ja alles siis saab tema nad kasutavad koolituse arvamuse registreerida ja esitada selle käigus omandatud näitaja all. oskusi ja pädevust 1.13. Täienda käskkirja punktis 5. toodud tabelit järgmiste ridadega ja eemaldan viimase rea: Europoli infosüsteemi (EIS) 138 213,75 46 071,25 184 285 1% andmelaadur Prüm II võimekuse tõstmine ja 590 642 196 881 787 522 (sh kuni 2,2% tagamine PPAs 522 000 eurot seadmete soetamiseks) 6 (7) Prüm II võimekuse 600 000 200 000 800000 0% väljaarendamine EKEIs 1.14. Muudan käskkirja punkti 7.6.5. ja sõnastan selle järgmiselt: „7.6.5. temaatilistel koolitustel, seminaridel, õppereisidel, töögruppides, konverentsidel osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel, õppereisidel, konverentsidel) osalemine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 60 päeva enne koolituse toimumist;“. 1.15. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“. 1.16. Muudan käskkirja punkti 10.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“. 1.17. Muudan käskkirja punkti 10.8. ja sõnastan selle järgmiselt: „10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“. 1.18. Muudan käskkirja punkti 11.7. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“. 2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 31.12.2025. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa: Seletuskiri 7 (7)  KINNITATUD Sisemininstri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6 „Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused"" muutmine“ LISA Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 2. novembri 2023. a käskkirjaga nr 1-3/124 kinnitatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse käskkirja Prüm II määruse rakendamise ja Europoli Infosüsteemi andmelaaduriga seonduvad tegevused. Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Ülle Leht ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu 1. Korrigeeritakse projekti „RAB aruandlusportaal“ kirjeldust, kuna SMIT on projektis hankijaks, kuid SMITil kulusid projekti raames ei teki ning seega ei ole SMIT projektis partneriks. 2. Korrigeeritakse OSINT projektide kirjeldusi: Täpsustatakse projekti „Kriminaalpolitsei OSINT ja analüüsivõimekuse suurendamine“ sisu. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) taotlusel1 muudetakse projekti ühe komponendi sisu, kuna arvestades Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) juba töös olevate loodavate võimekuste arendusprotsessi etappe, sisu mahtu, ajalist jõudlust ning rahalisi ressursse, ei ole kraapimismooduli loomine projekti raames reaalne nii ajaliselt, mahuliselt ega eelarveliselt. Täpsustatakse projekti sihtrühma ja tulemuste kirjeldust - eemaldatakse sidekriips, kuna PPA analüütikud tegelevad ka muude analüütiliste tegevustega ja sellepärast ei saa suunata sihtrühma ainult OSINT analüüsi tegevatele analüütikutele. Samal põhjusel täpsustatakse ka projekti „Tegevustoetus – OSINT süsteemi püsikulud“ sihtrühma. 3. TATi lisatakse kolm uut tegevust: 1) „Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur“ eelarvega 184 285 eurot. 1 PPA 27. novembri 2025. a kiri nr 1.13-2.14/753 Siseministeeriumile Olemasolev Europoli infosüsteemi (edaspidi EIS) andmete sisestamise lahendus ei taga kriteeriumitele vastava kriminaalteabe sisestamist EISi ega vasta Europoli ootustele. Schengeni viimasel hindamisel tehti Eestile soovitus võtta kasutusele automaatne andmelaadija EISiga suhtlemisel, seega on projekt ka Euroopa Komisjoni prioriteet. Andmelaaduri kasutuselevõtmisest saavad kasu kõik Eesti uurimisasutused, kuna EIS andmelaadur võimaldab jagada kriminaalteavet teiste riikidega EISi kaudu nõuetekohaselt. PPA on Europoliga koostöös vastutav keskasutus. SMIT on projektis hankijaks, kuid kuna SMITil kulusid projekti raames ei teki, ei ole ta projektis partner. 2) „Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs“ eelarvega 787 522 eurot (elluviija: PPA). SMIT on projektis hankijaks, kuid kuna SMITil kulusid projekti raames ei teki, ei ole ta projektis partner. 3) „Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs“ eelarvega 800 000 eurot (elluviija: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI)). Eesti ühines Prüm lepinguga 2008. a. Leping võimaldab vahetada operatiivselt teavet DNA- profiilide, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete kohta. Operatiivne andmevahetus on oluline kiirendamaks kuritegude ennetamist, tõkestamist ja avastamist. Lepingu raames toimub ka teabevahetus terrorikuritegude ennetamise ning ebaseadusliku rände vastase võitlusega. Prüm raamistik on võimaldanud õiguskaitseasutustel vahetada teavet, kuid tagamaks tõhusamat võitlust kuritegevuse ja terrorismiga on EL algatanud Prüm otsuste läbivaatamise eesmärgiga laiendada nende kohaldamisala ning ajakohastada vajalikke tehnilisi ja õigusnõudeid. Uued ettepanekud (Prüm II) on suunatud andmevahetuse automatiseerimisele, asjakohasemate andmete (andmekategooriad) ja erinevate andmebaaside (andmeallikad) paremale kättesaadavusele ning tõhusamale juurdepääsu tagamisele tabamuse leidmisel teise liikmesriigi riiklikus andmebaasis. Eesti alustas DNA ja sõrmejälgede Prüm andmevahetusega aastal 2013. Tegemist on üle Euroopa väga edukaks osutunud tööriistaga. Näiteks Eestis saadi DNA Prüm otsingutega aastal 2024 neljakümne kuuel korral sündmuskoha seni isikustamata DNA profiili kokkulangevus välisriigi andmebaasis oleva isiku DNA profiiliga. Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis hõivekohtades, tuleb tagada sõrmejäljeskannerite, kaamerate ning lisaks mu lisavarustuse olemasolu ja elukaar. Tänased seadmed on kasutuses aastast 2021 ja nende elukaar saab läbi Prüm II andmevahetuskanali rakendamise alguseks. Seadmete ja muu lisavarustuse hankija on PPA ning sõrmejäljeskännerite hankija SMIT. EKEI-le soetatakse vajalik tarkvara, mis liidestatakse EKEI kasutuses oleva Riikliku Süüteomenetluse Biomeetriaregistri (edaspidi RSBR) andmekoguga. Hanke viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK), kuid kuna selle eest tasub EKEI ise, ei ole RIK projektis partneriks. Lisanduvad tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja - metoodikale. Lisanduvad tegevused panustavad mh Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidesse ning aitavad ellu viia programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ tegevusi 2.6 „Süüteomenetluse tõhustamine“ ja 3.2 „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“. TATi lisatavad tegevused on kooskõlas Sisejulgeolekufondi rakenduskavaga. Siseministri 10. septembri 2025. a käskkirja nr 1-3/64 alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi 2 (4) rakenduskavasse lisatavad tegevused ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Need tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Projekti tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviija kohustub projekti rakendamisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Taotletav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi lisatavad toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. PPA põhimääruse kohaselt on PPA Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh süütegude ennetamine ja riikliku järelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras, süütegude menetlemine ning ameti tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu õigusaktist või muust rahvusvahelisest kohustusest tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine. DNA ja sõrmejälgedega seotud päringuid nõustab ja koordineerib PPA Rahvusvahelise operatiivinfo büroo rahvusvahelise ametiabi keskus. PPA on koostöös Europoliga vastutav keskasutus. Riikliku DNA registri ja riikliku sõrmejälgede registri vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium, volitatud töötleja EKEI. EKEI põhimääruse kohaselt on tegu Justiits- ja Digiministeeriumi hallatava riigiasutusega, mille tegevusvaldkonda kuulub mh riiklike registrite, ekspertiisivaldkondade andmekogude, kollektsioonide ja võrdlusnäidiste kogude pidamine. Vastavalt Prüm lepingule osaleb EKEI rahvusvahelises biomeetriliste andmete vahetuses, st EKEI vahetab sündmuskoha jälgedelt saadud biomeetrilisi andmeid Prüm lepinguga liitunud riikidega. Sõrmejälgede, DNA ja Prüm II raames ka näokujutise andmevahetuse käigus viiakse Euroopa riikide vahel läbi biomeetrilisi otsinguid, kasutades selleks andmeid, mis asuvad RSBRis. RSBRi volitatud töötlejana on EKEI ainus asutus Eestis, kes teeb RSBR andmestikuga seotult nii siseriiklike kui välisriiklike otsinguid. Prüm andmevahetuse raames on biomeetriliste andmete osas rahvuslikuks kontaktpunktiks (national contact point) EKEI. Seda nii sõrmejälgede ja DNA andmete kui tulevikus Prüm II raames ka näokujutiste osas. Eeltoodust lähtuvalt saavad vaid nimetatud asutused olla ainuvõimalikud projektide elluviijad. Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. 4. Täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva toetuse andmise tingimuste käskkirja punkti 9.2. kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas. 3 (4) 5. Täpsustatakse toetuse suurenamise ja vähendamisega seonduvat nii, et see vastab ühendmääruse § 13 lõike 1 sisule. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482; IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 31.12.2025. VI Käskkirja kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu märkusteta ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vaikimisi. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 4 (4)