Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine

Saatja: Eesti Geoloogiateenistus </O=KEMIT/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=4E3CE1068DE54E27891D4BE0DD409E42-EGT INFO> Saaja: EGT Taotlus Teema: FW: Vastuskiri From: Kohtla-Järve Linnavalitsus <[email protected]> Sent: Friday, April 17, 2026 9:45 AM To: [email protected]; [email protected]; Kliimaministeerium info <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; KeA Info <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>; MA Üldpost <[email protected]> Subject: Vastuskiri Tere! Edastame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Palume kinnitada kirja kättesaamist. Lugupidamisega Kohtla-Järve Linnavalitsus www.kohtla-jarve.ee <http://www.kohtla-jarve.ee/> 30395, Keskallee 19, Kohtla-Järve Tel. +372 337 8500 E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> ***AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS Maa- ja Ruumiamet [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 16.04.2026 nr 6-1/375-15 [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Sotsiaalministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Päästeamet [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Terviseamet [email protected] Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine Täname, et esitasite oma seisukohad Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmile. Teie seisukohad ja Kohtla-Järve linna vastusseisukohad on leitavad lisas 1 olevast koondtabelist. Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS 30395 Kohtla-Järve faks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980 EESTI e-post: [email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X registrikood 75001017 Ühtlasi anname teada, et täiendatud üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm on vastavalt PlanS § 81 lg 6 avalikustatud Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel: https://kohtla- jarve.ee/keskkond-ehitus-ja-haldus/areng-planeerimine-ehitus/uldplaneering/koostamisel- jarve-linnaosa-uldplaneering/ Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Max Kaur linnapea Lisa: 1. Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta esitatud ettepanekud ja vastusseisukohad. Rita Burenkova 518 2791, [email protected]  Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 1 Järve linnaosa üldplaneering ja KSH Sisukord I ÜP ja KSH algatamise järgselt esitatud ettepanekud ........................................................................................................................................... 1 II ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta esitatud ettepanekud ............................................................................................................... 8 I ÜP ja KSH algatamise järgselt esitatud ettepanekud Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 1 Muinsuskaitseamet, 1. Kohtla-Järve üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada riikliku kaitse Üldplaneeringu koostamisel 28.10.2025, nr 5- all olevate kultuurimälestiste ja nende kaitsevöönditega. arvestatakse mälestiste ja 10/2485-1 nende kaitsevöönditega. 2. Riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi tuleb käsitleda üldplaneeringu Mälestisi käsitletakse seletuskirjas eraldi üldplaneeringu peatükina. Muinsuskaitseamet soovitab käsitleda üldplaneeringu täpsusastmes, neile seletuskirjas kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana (vt määratakse Muinsuskaitseameti juhend), kus hinnatakse mälestise tehnilist seisundit, kasutustingimused ja kasutusfunktsiooni, leevendusi ja kavandatavad tegevusi, jm. Mälestised mälestised kajastatakse näitavad piirkonna ning kultuurmaastiku ajaloolist mitmekihilisust, mistõttu planeeringu kaartidel. tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avalike huvidega. Mälestiste kasutuses hoidmine ja kasutuseta mälestistele funktsiooni leidmine võiks olla valla üldplaneeringus käsitletav teema. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad elamisväärsema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna konkurentsivõimet. Üldplaneeringu kaartidel tuleb tähistada maa-alalised mälestised alana, üksikmälestis näidata punktina. Kaardimaterjali väljatrükil võivad mälestised olla tähistatud eristuva leppemärgiga. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 2 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 3. Muinsuskaitseamet soovitab üldplaneeringu koostamisel kaardistada ja arvestada järgmisi teemasid, mis vajavad planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamist: 3.1. Veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimine ÜP koostamisel Üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arvestatakse tuleb silmas pidada, et lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiatundlike arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata aladega ja neile arheoloogiapärandit. määratakse Arheoloogiapärandi seisundit ja säilimist mõjutab senise maakasutuse kasutustingimused. muutmine, eeskätt ehitus-, kaeve- või muu mullatöö (nt kaevandused, suured taristuobjektid, ulatuslikud uued elamu- ja tööstusalad, jõesuudmete süvendamine jms). Aladel, kus üldplaneeringuga kavandatakse senise maakasutuse muutust, mis toob endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, on üldplaneeringu koostamise käigus vajalik ja põhjendatud markeerida ära tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus hiljem tuleb keskkonnamõju hindamisel läbi viia arheoloogiline uuring. Juhised veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimiseks sõnastatakse lähtuvalt linna või valla eripärast. Info Kohtla-Järve linna veel avastamata arheoloogiapärandi kohta edastab teile Muinsuskaitseamet planeerimisprotsessi käigus. 3.2. Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad Kohtla-Järve linnal on Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad miljööväärtuslikud alad varasemalt koostatud olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike miljööväärtuslike alade alade määratlemisel soovitame analüüsida väljakujunenud teemaplaneering. ÜP asustusstruktuuri ja teedevõrku ning muid paigale omaseid väärtusi: krundi koostamisel analüüsitakse suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid kujundamise elemente, varasemalt määratud ehitusmaterjale, maakasutust jms. Miljööaladele seatavad kaitse- ja miljööväärtuslike alade kasutustingimused peavad tagama uue hoonestuse ja maakasutuse ulatust ja sobitumise vanaga, et olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile maakasutustingimusi. (PlanS § 75 lg 1, p 16). Vajadusel kasutatakse Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel saab väljatoodud registreid. kasutada varasemaid uuringuid, sealhulgas Muinsuskaitseameti tellitud valdkondlikke uuringuid. Need on leitavad Muinsuskaitseameti arhiivist (Pikk 2, Tallinn), enamik neist on digitaalselt olemas ka Muinsuskaitseameti kodulehel ja registris: Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 3 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 1. Maaehituspärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list); 2. Matmispaikade register (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=burialplace); 3. Muistised ja pärimuspaigad (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo); 4. 20. sajandi väärtuslik arhitektuur (https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=architecture); 5.Koolimajad(https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringu d/Maakoolimajad/Maakoolimajad%20koos.pdf); 6. Vallamajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Vallamajad/ 20saj.Vallamajad.pdf); 7. Palvemajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Palvemaja d/palve.pdf); 8. Meiereid (Muinsuskaitseameti arhiiv, Pikk 2, Tallinn); 9. Militaarpärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage); Vajadusel saab läbi viia täiendavaid inventeerimisi ja/või koguda infot kohaajaloolastelt. 3.3. Ajalooliselt väärtuslikud üksikobjektid, sh vaimse kultuuripärandi ÜP koostamise käigus objektid analüüsitakse ajalooliselt Soovitame üldplaneeringu käigus kaardistada mälestistest ja väärtuslike üksikobjektide miljööväärtuslikest aladest välja jäävad ajalooliselt väärtuslikud hooned, kajastamist ja tingimuste monumendid, pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised jne, analüüsida seadmist vastavalt Järve nende seisundit ning lisada säilimiseks ja traditsiooniliseks kasutuseks linnaosa eripärale. vajalikud tingimused. Kultuuriväärtust võivad kanda mitmesugused ajaloosündmustega ning kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paigad, kohaliku või piirkondliku kombestikuga seotud kohad ja nähtused, samuti kohapeal tuntud muistenditega seotud paigad, mis on sageli kohalikele inimeste eneseteadvustamise, samastumise ja rekreatsiooni kohtadeks. Kultuuriministeeriumi ajalooliste looduslike pühapaikade arengukava raames on kaardistatud üle Eesti mitmesuguseid looduslikke pühapaiku (allikaid, puid, kive, hiiekohti jms). Üle Eesti on mitme piiriülese projekti Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 4 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr raames Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel kaardistatud pärandkultuuri objekte nii metsas kui mujal. Infot piirkondlikult oluliste paikade kohta leiab: - RMK hallatavast pärandkultuuri kaardilt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Parandkult uuri-kaardirakendusp160.html; - Ristipuude ja -metsade asukoha kohta saab infot Maa-ameti geoportaalis ristipuude kaardilt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Ristipuude -kaardirakendusp540.html; - Ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuride kohta saab infot Muinsuskaitseametist. 3.4. Maastikupilt ja väärtuslike maastike piiride täpsustamine ÜP koostamisel Analüüsida tuleb väärtuslikke vaateid maastikus ja märkida vaated arvestatakse väärtusliku kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridorid kanda kaartidele. maastikuga. Järve linnaosa Ajaloolist väärtust omab maastikumuster, kus võib leida muinas-, mõisa-, territooriumile ulatub talu- ja nõukogudeaegseid objekte (näiteks: kiviaiad, endiste hoonete vähesel määral kehtiva Ida- vared, alleed, veskite paisud, teed, veskijärved jm kultuurilist eripära Viru maakonna- väljendavad objektid). planeeringuga määratud Järve-Edise-Peeri väärtuslik maastik. 2 Transpordiamet, 1.Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha ÜP koostamisel 07.11.2025, nr 7.2- määramine: arvestatakse Haljala ja 2/25/17396-2 Kukruse vahelise teelõigu 1.1.Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 Riigitee 1 2+2 ristlõikega maantee Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi riigi eriplaneeringuga. eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Tulenevalt eriplaneeringu ajagraafikust võib enne üldplaneeringu kooskõlastamist osutuda vajalikuks üldplaneeringu kaardil projektlahenduse täpsustamine. 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude ÜP koostamisel tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas analüüsitakse teedevõrku jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on ja liikuvust. transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 5 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava ÜP koostamisel kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: arvestatakse riigiteede ja 2.1.Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänavate kaitsevöönditega. tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. 2.2.Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna, alevit või Eeldatavalt lahendamise alevikku, kaalub Transpordiamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud vajadus puudub, kuna ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse antud ÜP koostatakse vähendamist. Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa kohta, st kogu planeeringuala on linn. 2.3.Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja Kehtestatud planeering määrav joonis esitada Transpordiametile GIS või CAD formaadis. muutub kättesaadavaks planeeringute infosüsteemist vastavalt PlanS’is ettenähtud ajale. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamisel. 3.1.EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 3.2. Juurdepääsu tagamiseks tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § Võetakse teadmiseks. 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 6 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 3.3. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada Ettepanekut kaalutakse ÜP riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta koostamisel. ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.4. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht Selgitame, et Järve kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem linnaosa üldplaneeringuga kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja ei kavandata tuuleparke tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult olulise ruumilise mõjuga kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja objektide mõistes. Muude lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = kõrgete objektide (mastide tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese vms) kavandamisele kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul seatavaid tingimusi võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku kaalutakse ÜP koostamise nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte käigus. lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.5. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva ÜP koostamisel teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, analüüsitakse liikuvust ja näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja maakasutust ning seatakse elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume tervikliku arendamise arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud seisukohast vajalikud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui tingimused. riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.6. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et Ettepanekut kaalutakse ÜP üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee koostamisel. kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. 3.7.Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse Ettepanekut kaalutakse ÜP riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise koostamisel. Selgitame, et teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad koostatav üleriigiline kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu planeering näeb ette paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise ruumisäästliku taristu ja alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste kooskasutuse või detailplaneeringu. suurendamist. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 7 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 4. Liikuvus ja ühistransport: ÜP koostamisel 4.1. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete arvestatakse liikuvuse, ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) ühistranspordisõlmede võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse kavandamise ja tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes ligipääsetavusega. olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad Selgitame, et kuna Kohtla- või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. Järve linna Järve linnaosa struktuur on üldiselt välja kujunenud, puudub eeldatavalt vajadus määrata uusi ulatuslikke elamualasid; samuti ei ole eeldatavalt vajalik olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha määramine. 5. Mürakategooriate määramine: Võetakse teadmiseks. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 6. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele: KSH raames hinnatakse 6.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid mõjusid vastavalt (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja kavandatavale tegevusele. tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 6.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse Võetakse teadmiseks. seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. 7. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ÜP koostamisel ja numbreid (vt link allpool). arvestatakse teeregistri järgseid teede nimetusi ja numbreid. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 8 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 8. Planeering kooskõlastada Transpordiametiga. Kooskõlastamisel Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega lähtutakse PlanS’ist. ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute arvestamise Tulenevalt planeeringu kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. koostamise suurest Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. ajalisest töömahust esitatakse samad materjalid kooskõlastamiseks kõigile kooskõlastajatele ning eraldiseisvaid koondtabeleid ei koostata. II ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta esitatud ettepanekud Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 1 Tarbijakaitse ja 1.Maa sihtotstarvete määramisel, samuti näiteks elamupiirkondade Üldplaneeringu koostamisel Tehnilise Järelevalve planeerimisel ja rajamisel tuleb analüüsida inimeste võimalikke analüüsitakse liikumisteid, Amet, 10.02.2026, nr liikumisteid (sh pendelliikumine üle raudtee), et olemasolevad ülesõidu- sh raudtee ülesõidu- ja 16-6/25/13910-003 ja käigukohad oleksid võimalikult palju kasutatavad. Reeglina pole uute käigukohtade võimalikke samatasandiliste ületuskohtade rajamine kuigi otstarbekas. kitsaskohti. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 2.Juhul, kui planeeritakse uusi raudteeülekäigukohti (sh kergliiklusteede Ettepanekuga arvestatakse rajamise käigus), tuleb need lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid planeeringulahenduse üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud väljatöötamisel kui tekib liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajadus raudteeülekäikude vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud kavandamiseks. ületuskohad. Nõutav turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub LS ja KSHP täiendamise möödapõike võimalus). Võimalusel eelistada eritasandilise ristumiskoha vajadus puudub. rajamist. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 9 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 3.Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate tupiktänavate Ettepanekuga arvestatakse projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike planeeringulahenduse raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku ületuskoha all väljatöötamisel. mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised LS ja KSHP täiendamise raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta vajadus puudub. ületuskoha nõuetele. 4.Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres Ettepanekut kaalutakse ÜP asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute kruntide koostamisel ja ÜP’ga raudteepoolse külje piiramiseks aia või läbipääsmatu taimestikuga, et seatavate tingimuste vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist täpsusastmes. raudteemaale. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 5.Raudteeni ulatuda võivate haljasalade osas (näiteks pargid, Ettepanekut kaalutakse ÜP puhkealad) soovitame mitte planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid) koostamisel ja ÜP’ga rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii seatavate tingimuste tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 6. Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik, sidemast) Ettepanekuga arvestatakse kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ÜP koostamisel. ulatub 30 m kaugusele rööpme teljest) servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 2 Transpordiamet, Täname teavitamast ja kaasamast. Tutvusime üldplaneeringu - 11.02.2026 lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmiga ning meil ei ole täiendavaid ettepanekuid. Oleme 07.11.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/17396-2 andnud seisukohad üldplaneeringu koostamiseks. Oleme valmis koostööks üldplaneeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 10 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 3 Maa- ja Ruumiamet, Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja Planeeringuga seatakse 23.02.2026, nr 12- KSH programmi materjalidega tutvumisel juhime tähelepanu, et tingimused sademevee 1/25/15573-4 üldplaneeringu elluviimisel kavandatav sademevee ärajuhtimine võib ärajuhtimisele. avaldada mõju olemasolevatele maaparandussüsteemidele ja nende toimimisele. Kuna LS ja KSHP ptk 4.2.3 Üldplaneeringu KSH peab käsitlema ja hindama sademevee sisaldab mõjuhindamise ärajuhtimise mõju maaparandussüsteemidele ning määratlema vajaduse vajadust planeeringuga korral leevendusmeetmed, sh sademevee viivitamise, puhastamise ja seatavatele sademevee vooluhulkade reguleerimise põhimõtted. põhimõtetele, siis LS ja Sademevee suunamine maaparandussüsteemi rajatistesse on lubatav KSHP täiendamise vajadus üksnes juhul, kui see ei kahjusta maaparandussüsteemi toimimist ning puudub. on tagatud nõuetekohased tehnilised lahendused ja vajalikud kooskõlastused edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides. 4 Põllumajandus- ja Põllumajandus- ja Toiduamet täpsustab, et maaparandusvaldkonna LS ja KSHP kaasamise Toiduamet, tegevused kuuluvad alates 01.01.2025 tegevust alustanud Maa- ja tabelit täpsustatakse (ptk 25.02.2026, reg nr 1.5- Ruumiameti pädevusse. 14.08.2025 majandus- ja tööstusministri 3). 2/955-1 määrusega nr 22 vastu võetud Maa- ja Ruumiameti põhimääruse § 6 p 9 kohaselt on maaparandustoimingute korraldamine ja elluviimine Maa- ja Ruumiameti tegevusvaldkonnaks. 5 Eesti 1.Palume planeeringu lähteseisukohtades ja KSH programmis käsitleda LS ja KSHP täiendatakse. Geoloogiateenistus, maardlaid ja maavarasid. 25.02.2026, nr 13- 3/26-330 2.Planeeringu seletuskirja jaotises 3 „Koostöö ja kaasamine“ on toodud LS ja KSHP ptk 3 EGT kaasamise põhjenduseks „Võimalikud mäetööstusega seotud täiendatakse. küsimused“. Märgime, et planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestab, milliste asutustega ja mis juhtudel planeeringud kooskõlastada. Täpsustame, et EGT kooskõlastab/jätab kooskõlastamata planeeringu MaaPS § 15 toodud alustel. 6 Päästeamet (Ida Ida päästekeskusel ettepanekud puuduvad. - päästekeskus), 02.03.2026 7 Elering AS, 1.Planeeringualale ja lähedusse jääb Eleringi poolt hallatavaid elektri- ja Planeeringu koostamisel 02.03.2026, nr 11- gaasitaristu objekte, mille puhul tuleb arvestada kaitsevööndiga. arvestatakse elektri- ja 4/2026/81-2 Ehitusseadustiku §76 (1) ja §77 (1) kohaselt on elektri- ja gaasitaristu Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 11 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr gaasipaigaldise kaitsevöönd seda ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kaitsevöönditega ÜP kasutamist on piiratud elektri- või gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse täpsusastmes. tagamiseks. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Kooskõlas Ehitusseadustiku §70 (2) ja (3) sätetega pole lubatud paigaldiste kaitsevööndisse rajada LS ja KSHP täiendamise ehitisi ilma ülekandevõrgu omaniku Elering AS-i kooskõlastuseta. Ehitise vajadus puudub. kaitsevööndi ning selles tegutsemise lubatavuses tuleb juhinduda EhS § 70 lõike 2 punktides 1–6 sätestatud kaitsevööndis keelatud tegevustest. Kõik ristumised Eleringi taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada Eleringiga. 2.Elektripaigaldiste kaitsevöönd Planeeringu koostamisel arvestatakse Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool elektripaigaldiste piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus kaitsevöönditega ÜP mõlemal pool liini telge on: täpsusastmes. • 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; • 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. LS ja KSHP täiendamise Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt vajadus puudub. poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Lisaks elektripaigaldiste kaitsevööndist tulenevatele piirangutele peab uute ehitiste kavandamisel arvestama olemasolevate ehitiste ohutuse tagamiseks vajalike meetmetega. Ehitisi, hooneid ja rajatisi ei või ehitada õhuliini sihialasse. Sihiala laius: • 110 kV liini teljest – 16 m; • 330 kV liini teljest – 22 m. Elektrituulikute osas tuleb arvestada nõutavat tuuliku vahekaugust 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) alusel. Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 12 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr Tuulepargi ühendusliini kaitsevöönd võib kattuda Eleringi õhuliini Arvestatakse juhul kui kaitsevööndiga. Õhuliini planeerimisel on nõutav telje kaugus Eleringi ÜP’ga lubatakse õhuliini teljest: väiketuulikute kavandamist. • kahe 330 kV õhuliini telgede vaheline kaugus - 40m; Teadaolevalt tuuleparki • 330 kV ja 110 kV õhuliin telgede vaheline kaugus - 35m; (ORME objektina) • kahe 110 kV õhuliini telgede vaheline kaugus - 20m. üldplaneeringuga ei Tuulepargi õhuliini ja Eleringi õhuliini ühistele mastidele rajamine ei ole kavandata. lubatud. Maakaabli ja 110 kV õhuliini vaheline kaugus on õhuliini teljest kaablini vähemalt 15m. Maakaabli ja 330 kV õhuliini vaheline kaugus on õhuliini teljest kaablini LS ja KSHP täiendamise vähemalt 25m. vajadus puudub. 3. Gaasitorustiku kaitsevöönd Planeeringu koostamisel arvestatakse gaasitorustiku Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku ja -paigaldiste vastavalt MKM määrusele 25.06.2015 nr 73 on: kaitsevöönditega ÜP • D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga <200 mm täpsusastmes. torustiku korral torustiku keskjoonest 3 meetrit; • D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥200 mm ja <500 Teadaolevalt tuuleparki mm torustiku korral torustiku keskjoonest 5 meetrit; (ORME objektina) • D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥500 mm üldplaneeringuga ei torustiku korral torustiku keskjoonest 10 meetrit. kavandata. Gaasitorustiku juurde kuuluva gaasipaigaldise (gaasijaotus-, gaasimõõte- ja gaasireguleerjaam) kaitsevööndi ulatus piirdeaiast, hoone seinast või LS ja KSHP täiendamise nende puudumisel seadmest on D-kategooria gaasipaigaldise korral 10 vajadus puudub. meetrit. Gaasitorustikuga seotud maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektrituulikute vahekauguse määramisel D kategooria gaasitorustikust lähtume üldtunnustatud Euroopas rakendatud praktika GPG („Good Practic Guide“) dokumendist „UKOPA/GP/013 Edition 1, 17. juuni 2017“. Nimetatud dokumendi kohaselt on vähim horisontaalne kaugus D kategooria gaasitorustiku ja tuuliku masti vahel poolteise kordne (1,5 kordne) tuuliku masti kõrgus. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 13 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 4. Gaasitorustiku ohutuskuja määratlemine ehitiste projekteerimisel Planeeringu koostamisel gaasitorustiku asukoha piirkonnas arvestatakse gaasitorustiku ja -paigaldiste Standardi EVS 884:2017 „Maagaasitorustik. Projekteerimise põhinõuded kaitsevöönditega ÜP üle 16 baarise töörõhuga torustikele“ punkti 3.13 sõnastuse kohaselt on täpsusastmes. ohutuskuja gaasitorustiku ja ehitise vaheline vahekaugus ohutuse leevendamise eesmärgil. Ohutuskuja väärtus määratakse standardi EVS LS ja KSHP täiendamise 884:2017 punkti 5.11 kohaselt. Gaasitorustiku lähipiirkonnas toimuvate vajadus puudub. planeeringute menetlemisel tuleb arvestada asjaoluga, et gaasitorustikku ümbritseval maa-alal projekteerimisel ja ehitamisel tuleb ette näha vastavad meetmed projekteeritava ehitise kaitseks leevendamaks ohtusid, mis lähtuvad gaasipaigaldisest. Sellisteks gaasipaigaldisest lähtuvateks ohtudeks, millega tuleks arvestada on näiteks süttimata gaasilekkest, gaasipilve plahvatusest, põleva gaasi soojuskiirgusest ja torustiku rebenemisega kaasnev plahvatus ning jugatuli. Üheks oluliseks leevendusmeetmeks saab olla gaasitorustiku ohutuskujasse ehitamise keeld. Gaasitorustiku ohutuskuja ja gaasitorustiku asukoha lähipiirkonnas rakendatavad kaitsemeetmed peavad olema piisavad, et kaitsta inimeste tervist ja elu gaasitorustike tekitatud müra, vibratsiooni, õhusaaste ja lõhnade ning ohuolukorra tekkimisel gaasitorustiku käitamisel. 8 Terviseamet, 1. Joogivee kvaliteet. Lähtuvalt veeseaduse § 148 lg 1 on veehaarde Planeeringu koostamisel 03.03.2026, nr 9.3- sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat arvestatakse veehaaretega 1/25/8067-3 veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise ÜP täpsusastmes. vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud. Sellest tulenevalt tuleks vältida ehitiste planeerimist veehaarete LS ja KSHP täiendamise sanitaarkaitsealadele. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita vajadus puudub. amet uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. 2. Supluskohad. Kohtla-Järve Järve linnaosas on elanike seas Supelranna maa-ala populaarne koht suplemiseks Rahvapargi supluskoht, mille suplusvee määramist kaalutakse ÜP kvaliteeti on kohaliku omavalitsuse üksus ka seiranud. Amet soovitab koostamisel. kaaluda maa-alale supluskoha juhtotstarbe määramist ning arvestada Dokumenti täiendatakse. sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõudeid, et tagada suplejatele ohutud tingimused. 3. Müratundlikud alad ÜP ja KSH koostamisel Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra arvestatakse müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega temaatikaga ja määratakse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, mürakategooriad vastavalt Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 14 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr määramise ja hindamise meetodid”. Planeerimisel tuleks arvestada üldplaneeringu olemasolevate ja planeeritavate maanteedega, tootmishoonete ja muude maakasutuse müra- ja saasteallikatega ning paigutada müra- ja saastetundlikud juhtotstarbele. objektid (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) neist piisavalt kaugele, tagamaks müra normtasemetele vastavus. Mürakaardi koostamise Varasemale kogemusele tuginedes juhib amet tähelepanu, et vajalikkust täiendava äritegevuse (nt autopesulad, tehnoseadmed, kauba laadimis- ja uuringuna kaalutakse ÜP teenindustegevus) ja tootmistegevusega võib kaasneda müra, protsessi käigus. vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata (müra muutlik iseloom ja erinevate tegevuste koosmõju) ja häiringuid LS ja KSHP täiendamise võib esineda ka normtasemetele vastavuse korral. Seetõttu tuleb vajadus puudub. ennetada konfliktseid olukordi ning vältida müraallikate ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Vajadusel kavandada leevendusmeetmeid, sh piisavad puhveralad müraallikate ja müratundlike alade vahele (nt haljasala või müra suhtes vähem tundlike hoonete ala). Arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Amet soovitab kaaluda välismüra kaardistamise läbiviimist Kohtla-Järve linna Järve linnaosa territooriumil, et kontrollida mürakategooriate vastavust tegelikule olukorrale. Mürakaardistamise tulemused oleks abiks ka piirkonna ruumilisel planeerimisel ja arenduste suunamisel. 4. Radoon ÜP koostamisel Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt arvestatakse asub Kohtla-Järve linn kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas. radooniriskiga. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning elamutes ja ühiskasutusega hoonetes võib LS ja KSHP täiendamise radoon põhjustada riski tervisele. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist vajadus puudub. planeeringualal teostada radoonitaseme mõõtmised ning vajadusel Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 15 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr järgida EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid. 5. Valgus ja insolatsioon ÜP koostamisel Kõrgemate hoonete ning olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse arvestatakse uute hoonete rajamisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 valgusreostuse ja „Päevavalgus hoonetes“. insolatsiooniga ÜP Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku täpsusastmes. valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Samuti võivad põhjustada häiringut tootmisterritooriumite ja LS ja KSHP täiendamise spordiväljakute valgustatud alad. vajadus puudub. 6. Kaitsevööndid ÜP koostamisel Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel lähtuda põhimõttest, arvestatakse et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei kaitsevöönditega ÜP planeerita uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 7. Õhukvaliteet Üldkasutatavate hoonete Lasteasutused ja teised üldkasutatavad hooned rajada eemale kavandamise vajaduse olemasolevatest ning võimalikest reostusallikatest. korral arvestatakse ettepanekuga. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 9 Viru Keemia Grupp 1. Määrata Järve linnaosas asuvad Keemia vkt 1t, Keemia vkt 2t, Ettepanekuga arvestatakse AS, 03.03.2026, nr Keemia vkt 3t ning Keemia vkt 2e maaüksuste maakasutuseks üldplaneeringu VKG.01-09/32-1 jäätmehoidla maa 100%. koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 2. Täpsustada Järve linnaosa üldplaneeringu koostamisel Ida-Virumaa Selgitame, et maakonnaplaneeringus määratud perspektiivsete kaitsemetsade maakonnaplaneeringu asukohta ja eemaldada see prügila alalt ehk Keemia vkt 1t, Keemia vkt tasemel ei ole määratud 2t, Keemia vkt 3t ning Keemia vkt 2e maaüksustelt. omavalitsuste territooriumile perspektiivseid Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 16 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr kaitsemetsade asukohti. Maakonnaplaneeringu järgi ulatub nimetatud alale rohevõrgustik, kehtiva ÜP järgi asub alal osaliselt looduslik haljasmaa. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 3. Prügila absoluutkõrguseks palume arvestada 225 meetrit. Võtame teadmiseks. 4. Samuti soovime, et kaasaksite Viru Keemia Grupp AS-i Järve linnaosa VKG on kaasatavate tabelis üldplaneeringu koostamisel üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste, välja toodud huvitatud sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, osapoolena, ettevõtet maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kaasatakse laiema kõrguspiirangu, haljastusnõuete, rohevõrgustiku alade täpsustamisel avalikustamise käigus, ning detailplaneeringute koostamise kohustusega alade määramisel. vajadusel protsessi käigus Viru Keemia Grupp AS poolne kontaktisik on Tiit Lukas [email protected] jooksvalt. tel: +372 5787 7787 LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 10 Muinsuskaitseamet, 1. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks Üldplaneeringu koostamisel 03.03.2026, nr 5- miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning kasutatakse kättesaadavaid 10/2485-3 nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Sellest johtuvalt oleks kultuuripärandi registreid ja vajalik üldplaneeringu koostamise jätkamiseks läbi viia Järve linnaosa võetakse aluseks kehtiv väärtuslike üksikobjektide ja hoonestusalade inventeerimine koos Kohtla-Järve linna Järve, soovitustega kaitse- ja kasutustingimuste määramiseks. Inventuuri Ahtme, Kukruse ja Sompa koostaja võiks olla 20. saj Eesti arhitektuuriajalugu ning siinse linnaosade industriaalse piirkonna kujunemist hästitundev arhitektuuriajaloolane. miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering. Täiendava inventuuri koostamise vajadust ette ei nähta. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 17 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 2. Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitse alustest Üldplaneeringu koostamisel objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja arvestatakse koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiatundlike arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil aladega. ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseamet on LS ja KSHP täiendamise prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade vajadus puudub. analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades. Arheoloogiatundlikud alad esitatakse üldplaneeringu kaartidel ning seletuskiri üldplaneeringu lisana. Leevendavad meetmed mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi säilimiseks: • KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu linna territooriumil, ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); • prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: algatatakse detailplaneeringut; kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². • Tagada nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2026. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. 3. Kohtla-Järve linna territooriumil on teada kaks ajaloolist looduslikku Selgitame, et käesolevalt pühapaika, mis ei ole kultuurimälestisena kaitse all. Muinsuskaitseameti on koostamisel Kohtla- koordineerimisel toimub üle-eestiline looduslike pühapaikade Järve linnas Järve linnaosa inventeerimine, mille käigus kaardistatakse ajaloolisi looduslikke üldplaneering. pühapaiku kihelkonniti. Ida-Virumaa inventeeriti 2018.-2019. aastal. Nimetatud looduslikud Aruanded vaatas üle Muinsuskaitseameti juures tegutsev ajalooliste pühapaigad Tammiku ja looduslike pühapaikade eksperdinõukogu, kes tegi ettepaneku võtta osa Pauliku külade vahel kaardistatud paikadest riikliku kaitse alla, sh Salupea hiis. asuvad Jõhvi valla ja Ahtme Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 18 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr Kogu Tammiku ja Pauliku külade vahele jääv kunagine metsamassiiv linnaosa territooriumil, koos tänapäevaks ära kaevatud Tammemäega oli kunagi teada kui seetõttu antud protsessi looduslik pühapaik (püha mets, ohverdamiskoht). Osaliselt ulatub see käigus antud ettepanekuga ala ka Kohtla-Järve linna piiresse (katastritunnus 32201:001:0566). ei arvestata. Ajaloolised looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või Planeeringu koostamisel rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised arvestatakse Järve rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on linnaosa alale jäävate eriilmeliste objektidega, milleks võivad olla metsad või puuderühmad, looduslike pühapaikadega. üksikud puud, kivid, allikad, jõed, ojad, koopad või erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku LS ja KSHP täiendamise pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, vajadus puudub. mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt tuleks nendes minimeerida inimmõju – v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse parandamine. Looduslikud pühapaigad omavad lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka turismipotentsiaali, seetõttu võib kaaluda looduslike pühapaikade laiemat tutvustamist ja tähistamist infotahvlite ja/või teeviitadega. 4. Järve linnaosas paikneb Käva (Kohtla-Järve) saksa vangilaagri Selgitame, et objekt on kalmistu aadressil Järve linnaosa, Ehitajate tn 100 (KÜ 32101:001:0144). kehtiva üldplaneeringuga Munitsipaalomand. KSH programmi joonistel see kalmistu hetkel määratud kajastatud ei ole. Tuleks käsitleda kultuuripärandi alajaotuse all. Saksa miljööväärtuslikuks ning sõjahaudade küsimuses on Eesti poolne volitatud isik Eesti vastavalt ka kaardil Sõjamuuseum. tähistatud. Lisame kaardil objekti ka ajaloolise kalmistuna. Kultuuripärandi joonist täiendatakse. 11 AS Eesti Raudtee, 1.Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille ÜP koostamisel 04.03.2026, nr 21- laius ja piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73 ning raudteega arvestatakse raudtee 1/398-1 sihtotstarbeliselt seotud elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevööndiga. kaitsevöönditega. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 19 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 2.Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteerajatiste, s.h Ettepanekuga arvestatakse raudtee elektripaigaldiste ja sideehitiste hoolduse ja remondi teostamist. ÜP täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 3.Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate ÜP koostamisel mõjudega, s.h võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade arvestatakse raudtee rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee kasutamisest tuleneva endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) võimaliku mõjuga. leevendamiseks. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 4.Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud Ettepanekuga arvestatakse ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, sidemastid), tuleb ÜP koostamisel. kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise tipukõrgusega. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 5.Näha ette meetmed takistamaks nii jalakäijate kui sõidukite sattumine Ettepanekut kaalutakse raudteemaale väljapool nõuetekohaseid ülekäigu- ja ülesõidukohti. üldplaneeringu Raudteega piirnevate alade planeerimisel näha ette raudteemaa täpsusastmes. piirdeaiaga piiramine. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 6.Kergliiklusteede planeerimisel raudtee kaitsevööndisse tuleb need Ettepanekuga arvestatakse ohutuse tagamiseks kavandada väljapoole raudteemaad ning vajadusel ÜP koostamisel. näha ette meetmed, mis takistaksid kergliiklusteelt pääsu raudteemaale selleks mitte ettenähtud kohtades. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 7.Juhul, kui planeeritakse uusi raudteeülekäigukohti, siis seoses Ettepanekut kaalutakse ÜP reisirongi kiiruse tõstmisega tuleb uued kergliiklusteede ristumised koostamisel. raudteega kavandada eritasandilistena. Uued kavandatavad kergliiklusteede ristumised raudteega peavad olema ühendatud LS ja KSHP täiendamise olemasoleva või planeeritava avaliku kergliiklusteede võrgustikuga. vajadus puudub. 8.Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb Ettepanekuga arvestatakse lähtuda nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud ÜP täpsusastmes. normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 20 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 9. AS Eesti Raudtee töös olevad/planeeritavad arendustegevused: Võetakse teadmiseks. 9.1 Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudteeliiklus tegeletakse kontaktvõrgu projekteerimise ja ehitamisega. Ehitatakse LS ja KSHP täiendamise välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud veoalajaamad, vajadus puudub. autotrafopunktid ja nende vahelised vajalikud kaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid kommunikatsioone/tehnovõrke ja rajatisi. 9.2 Pikemas perspektiivis planeeritakse jaamavahedes rajada Võetakse teadmiseks. paralleelselt olemasoleva raudtee peateega (lõuna poole) teine peatee (rööbastee LS ja KSHP täiendamise telgede vahega ligikaudu 4,3 m). Seoses sellega peab arvestama vajadus puudub. olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega. 12 Regionaal- ja 1.Dokumendis „Lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh Dokumenti täpsustatakse. Põllumajandus- keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“ tabelis 3 „Koostöö ja ministeerium, kaasamine“ on märgitud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 04.03.2026, nr 4.1- üldplaneeringu koostamisse kaasamise põhjusena, et planeeritaval alal 5/382-1 on riigimaid, mille riigivaravalitsejaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kinnitame, et Kohtla-Järve linnas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel olevaid riigimaid ei ole. 2.Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Kohtla-Järve linna Järve - linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmis toodud põhimõtetega nõus. 13 Keskkonnaamet, 1.Palume täpsustada, miks puudub vajadus määrata sanitaarkaitsealaga PlanS § 75 lg-s 1 toodud 04.03.2026, nr 6- veehaarete asukohad ning nendest tulenevad kitsendused (tabel 1 ülesannete puhul on KOV’il 5/26/2372-2 „Üldplaneeringu ülesanded“, punkt 30). kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid nendest ülesannetest lahendada. MaRu kitsenduste kaardil andmetel on veehaarete asukohad ja Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 21 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr sanitaarkaitsealad linnas juba määratud. Järve linnaosa üldplaneeringu koostamise puudub vajadus teemat täiendavalt suunata. 2.Tabeli 1 punktis 23 tuleb lisaks määrata parkimiskohtade arv, millest Tabelis 1 on toodud välja alates on nõutav õlipüüduri paigaldamine. ÜP ülesanded üldistatult. Kuna antud ettepanek on täpsema tingimuse sõnastuse kohta, siis arvestatakse seda ÜP koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub. 3.KSH raames hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju Dokumenti täiendatakse. pinnasele ja veekvaliteedi muutumisele (ptk 4.2.3 „Mõju pinnasele ja veekvaliteedile“). Palume hinnata ka keskkonnamõju põhjaveele ning selgitada, mida on silmas peetud fraasidega „mõju veekvaliteedi muutumisele“ ja „mõju Ida-Eesti vesikonnale“. 4.Programmis on märgitud, et piirkonnas esineb altkaevandatud alasid ÜP’s kasutatakse (kus kaevandamistegevus on lõpetatud). KSH programmi kohaselt tuleb varasemalt läbiviidud sellest tulenevalt üldplaneeringus määrata vastavad kitsendused (lk 15, uuringuid Järve linnaosa punkt 15). kohta, eriala spetsialisti kaasamise vajadust Soovitame kaaluda planeeringu ja/või KSH koostajate meeskonda kaalutakse üldplaneeringu vastava eriala spetsialisti kaasamist, kes omab teadmisi ja kogemusi koostamisel. altkaevandatud aladele ehitamisega seotud probleemidest ning suudab anda tegevuste kavandajatele sisulisemaid ja praktilisemaid soovitusi, LS ja KSHP täiendamise mitte piirduda üksnes kitsenduste määratlemisega. vajadus puudub. 5.Üldplaneeringuga täpsustatakse rohevõrgustike elementide piire ja Võetakse teadmiseks. kasutustingimusi. Metsaseaduse § 42 lg 3 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa raiuda LS ja KSHP täiendamise kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku vajadus puudub. omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Juhul, kui on plaanis ette Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 22 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr näha tingimusi metsaraiele, siis on soovitatav need selgesõnaliselt välja tuua. 6.KSH programmis (tabel 1 „Üldplaneeringu ülesanded“, punkt 2) on Dokumenti täiendatakse. välja toodud, et kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramise vajadus teadaolevalt puudub. KSH-s tuleb täpsustada, millele vastav seisukoht tugineb ning põhjendada, miks nimetatud vajadus puudub. Näiteks tuleb selgitada, kas piirkonnas on jäätmekäitluskohad juba olemas ja neid on piisavalt, või esineb muu põhjendus. Samuti tuleb KSH-s välja tuua, millised jäätmekäitluskohad piirkonnas olemas on ning kuhu elanikel on võimalik oma jäätmeid mugavalt üle anda. Palume täpsustada, kas linnas on olemas jäätmejaam ja/või ohtlike jäätmete kogumispunkt. 7. Arvestades, et Kohtla-Järve linnas esineb probleeme välisõhu Dokumenti täiendatakse. kvaliteediga, on KSH programm selles osas liiga üldsõnaline. Puudub olemasoleva olukorra kirjeldus, sh teave võimaliku lõhnahäiringu esinemise kohta, samuti ülevaade kavandatavatest uuringutest ja analüüsidest. Keskkonnaamet on seisukohal, et piirkonna eripära arvestades on vajalik esitada välisõhu mõjude hindamise ulatus selgemalt ja suurema täpsusega. 14 Majandus- ja Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohad ja Kaasamise tabelit Kommunikatsioonimini keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi peatükis „3. täpsustatakse. steerium, 10.03.2026. Koostöö ja kaasamine“ on esitatud kaasatavad asutused koos põhjendusega. Tabelis on märgitud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja kaasamise põhjusena "Planeeritavatel aladel olevate riigimaade valitseja". Juhin tähelepanu, et käesoleval ajal on riigi maareservi kuuluvate maade valitseja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lisaks sätestab ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõige 1, et maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks on planeerimisseaduse tähenduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 23 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr Palume üldplaneeringu menetlusse kaasata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 15 Maa- ja Ruumiamet, 1. Märgime, et PlanS § 76 lõike 1 alusel koostatakse üldplaneering Tabelit täiendatakse. 09.03.2026 nr 12- koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi 1/25/15573-6 üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Sellest tulenevalt palume teha üldplaneeringu koostamisel koostööd ja esitada see kooskõlastamiseks: - Lüganuse Vallavalitsusele ja Jõhvi Vallavalitsusele, sest nad on naaberomavalitsused. - Eesti Geoloogiateenistusele (EGT), sest planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal ning alates 14.12.2024. aastast on EGT volitatud kooskõlastama üldplaneeringuid planeerimisseaduses sätestatud korras. - Kaitseministeeriumile, sest planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, sest planeeringu elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri valvamisele ning sellega seotud seire- ja valvetehnikale. - MaRu-le, sest planeeringualal asub maaparandussüsteem ja/või planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Lisaks märgime, et riigimaade osas, mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja volitatud asutus on MaRu, annab üldplaneeringu raames seisukoha MKM. Tulenevalt eelnevast palume tabelit „Koostöö ja kaasamine“ täiendada ja parandada. 2. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse Ettepanekuga arvestatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud ÜP ja KSH koostamise soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla käigus. põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste LS ja KSHP täiendamise arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised vajadus puudub. keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Palume tagada, et kõik puudutatud isikud oleksid kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 24 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr 3. PlanS § 76 lõike 5 kohaselt avalikustatakse üldplaneering selle Ettepanekuga arvestatakse koostamise vältel koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, ÜP ja KSH koostamisel. kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Palume tagada, et omavalitsuse LS ja KSHP täiendamise veebilehel oleksid asjakohased materjalid üldplaneeringu koostamise vajadus puudub. ajal kättesaadavad. 4. Palume üldplaneeringu koostamisel teha tihedat koostööd MKM-ga, Ettepanekuga arvestatakse kelle vastutusalas on riigi eriplaneeringute koostamine ning see ÜP ja KSH koostamisel. puudutab Haljala-Kukruse teelõigu riigi eriplaneeringut ja Dokumendis täpsustatakse tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringut, mille planeeringualad MKM’i kaasamise hõlmavad/ulatuvad Kohtla- Järve linna Järve linnaossa. põhjendusi. 5. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuandeid Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu koostamiseks“ ning tutvuda „Kestliku ja kvaliteetse ruumi ÜP ja KSH koostamisel. planeerimise tööriistakastiga“. Tööriistakast aitab olulised teemad terviklikult läbi kaaluda, planeeringu valikuid sisuliselt põhjendada ning LS ja KSHP täiendamise tagada parema sidususe teiste strateegiliste dokumentide ja vajadus puudub. planeeringutega. 6.Üldplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse Ettepanekuga arvestatakse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ÜP ja KSH koostamisel. ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määrus reguleerib planeeringu seletuskirjale, joonistele ning vähesel määral ka lisadele esitatavaid LS ja KSHP täiendamise nõudeid. Palume tagada, et üldplaneering vastaks eelpool nimetatud vajadus puudub. määrusele. 16 Kliimaministeerium, 1. Tabelis 3 (lk 25-27) palume Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) Tabelit täiendatakse. 11.03.2026 nr 7- kaasamise põhjendust täiendada märkusega, et EGT on volitatud asutus 15/26/489-3 kooskõlastama maakonnaplaneeringuid, üldplaneeringuid, detailplaneeringuid ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid planeerimisseaduses sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal. Vastavalt maapõueseaduse § 21 lõike 11 alusel kehtestatud „Maavarade registri asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse“ § 3 lõikele 1 on alates 01.01.2025 andmekogu vastutav töötleja Eesti Geoloogiateenistus. Kliimaministeeriumi (KLIM) kaasamise põhjenduse juurde palume lisada, et Kohtla-Järve suletud poolkoksiprügilaga seotud kinnistute (Keemia vkt 4t ja Keemia vkt 5t) riigivara valitseja on KLIM. 2. Programmi kohaselt (lk 28) hinnatakse mõjusid peamiselt kvalitatiivse KSH programmis eksperthinnangu vormis, tuginedes olemasolevale teabele. Samuti on täpsustatakse ÜP Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 25 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr kirjas, et üldplaneeringu koostamise protsessi käigus viiakse läbi mitmed lahenduse ja KSH uuringud ja analüüsid: liikuvus- ja liiklusuuring, ruumilise kahanemise koostamise eksperte. analüüs ja müraanalüüs. Programmi peatükis 5 nimetatakse kaasatavad eksperdid. KSH juhtekspert vastutab hindamise koordineerimise ja Selgitame, et kuna LS ja metoodilise järjepidevuse eest, mõjude hindaja analüüsib planeeringuga KSH programmi ning ÜP seotud sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Lisaks on kaasatud lahenduse koostamiseks on müraekspert. Palume programmis täpsustada, milline ja millise toimunud eraldiseisvad pädevusega ekspert või eksperdid hindavad ülejäänud hanked, siis ÜP hanke keskkonnamõjusid (sh mõju looduskeskkonnale, veekvaliteedile, lähtetingimuste järgi jääkreostusobjektid) ja kas KSH raames viiakse lisaks koostatakse järgmised eksperthinnangutele läbi täiendavaid uuringuid. uuringud: liikuvusuuring, ettevõtlusuuring ja rohestruktuuride uuring. Dokumendis täpsustatakse läbiviidavaid uuringuid. Selgitame, et ruumilist kahanemist analüüsitakse planeeringulahenduse koostamise käigus. Müra osas määratakse normkategooriad ning müra hinnatakse KSH käigus. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeeringu koostamise käigus. 3. Kuna planeeringuala külgneb riigiteega, planeeringuga kavandatakse Planeering külgneb tegevusi riigitee kaitsevööndis ning planeeringu elluviimisel tõuseb riigiteega, kus on tänaseks oluliselt piirkonna liikluskoormus, siis palume lisada peatükis 5 loetletud maakasutus juba üldiselt ekspertide hulka teede ekspert. Lisaks tuleb eksperdirühma kaasata välja kujunenud. Riigitee hüdrogeoloogilist tegevusluba omav isik, kes hindab mõjusid põhjaveele, piirkonna liikluskoormuse kehtestatud põhjaveevarude piisavust ja ümberhindamise vajadust tõus sõltub seoses maakasutuse, elamualade ja tootmistegevuse planeerimisega. planeeringulahendusest ning KSH programmi etapis ei ole võimalik üheselt Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 26 Nr Ettepaneku esitaja, Ettepaneku sisu Seisukoht kuupäev ja kirja nr öelda, et liikluskoormus oluliselt tõuseb. ÜP lahenduse väljatöötamises osaleb teedeinsener. Mõjusid põhjaveele ja põhjaveevarudele hinnatakse ÜP täpsusastmes, arvestades kavandatava tegevusega. Mõjusid hindab KMH juhtekspert. 17 Sotsiaalministeerium Täname, et saatsite meile Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Terviseamet on KSH 24. märts 2026 üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi ettepanekute ja protsessi kaasatud ning (e-kiri) arvamuste saamiseks. Piirkondlike KSH-de seisukohti tervisemõjude esitanud oma seisukohad hindamise osas koostab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus kirjaga 03.03.2026, nr 9.3- Terviseamet. 1/25/8067-3. Palume Terviseamet kaasata KSH protsessi. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.