Orgita-III paekarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KMIN-027 muutmine

KORRALDUS 24.04.2026 nr DM-133114-19 Orgita-III paekarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KMIN-027 muutmine 1. OTSUS Arvestades Gildemann OÜ 04.12.2025 esitatud keskkonnaloa muutmistaotlust nr T- KL/1029583-4 ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 67, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõige 1 punkti 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lõige 1 punkti 2 ja lõige 2 punktid 2 ja 3, § 61 lõike 1, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta Gildemann OÜ (registrikood 11749439) Orgita-Haimre dolokivimaardlas Orgita-III paekarjääri mäeeraldisele antud keskkonnaluba nr KMIN-027 vastavalt taotlusele; 1.2. keskkonnaloa nr KMIN-027 kehtivusaeg on kuni 24.04.2056; 1.3. määrata keskkonnaloale nr KMIN-027 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.3.5. "Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused" toodust; 1.4. Korraldus jõustub alates Gildemann OÜ-le teatavaks tegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Gildemann OÜ (registrikood 11749439, aadress Parkovi, Riidaku küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 06.08.2025 Keskkonnaametile taotluse Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa nr KMIN-027 muutmiseks (registreeritud KOTKAS-s 06.08.2025 dokumendina nr DM-133114-1 ning nõuetele vastav taotlus registreeritud 04.12.2025 dokumendina nr DM-133114-10). Gildemann OÜ omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-027 (kehtivusaeg 24.05.2001-24.04.2026), mis annab ettevõttele õiguse kaevandada Orgita-Haimre dolokivimaardla (registrikaardi nr 153) Orgita-III paekarjääri mäeeraldisel kõrgemargilist ehitusdolokivi. Kehtiva keskkonnaloaga Orgita-III paekarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas riigile kuuluval kinnistul Dolomiidikarjääri (katastritunnus 50402:001:1180; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Gildemann OÜ pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 30 aasta võrra, kuna loa praeguse kehtivusaja lõpuks ei jõuta kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Samuti soovitakse korrigeerida maavaravarusid vastavalt jääkvaru uuringule. Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, mille pindala on 9,07 ha. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10,33 ha. Orgita-III paekarjääri mäeeraldis hõlmab täielikult Orgita-Haimre dolokivimaardla täitedolokivi aktiivse tarbevaru 4 plokki ning madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 18 plokki. Seisuga 30.09.2025 on Orgita-III paekarjääri mäeeraldisega seotud täitedolokivi aktiivse tarbevaru kogus 210 tuh m³, millest kaevandatav varu on 201 tuh m³ ning madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 146 tuh m³, millest kaevandatav varu on 140 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 13 tuh m³. Maavara kasutatakse viimistluskivina ja killustiku tootmiseks. Keskkonnaloa kehtivusaega soovitakse pikendada 30 aasta võrra ning kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks, arvestades II kategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus) vajadustega. Keskkonnaloa taotluse aluseks on OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt on koostatud „Orgita- Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)“. EGF number on 47315. Varud on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse 13.11.2025 korraldusega nr 13-5/25-129. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 995 eurot on tasutud 06.08.2025 riigilõivuseaduse[1] § 136² lõike 2 kohaselt. MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistuse 08.08.2025 kiri nr 13-1/25- 1291, 26.11.2025 kiri nr 13-1/25-1882 ja 12.12.2025 kiri nr 13-1/25-1961). Orgita paekarjääri mäeeraldisel, teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas, milleks on eeldatavalt ca 500 m, ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Orgita paekarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult II kategooria kaitsealuse liigi Triturus cristatus (harivesilik; Eesti looduse infosüsteemi kood KLO9118075) leiukohaga. Ala korrastamisel peab 2(11) arvestama harivesiliku asurkonnaga. Dolokivikarjääri katastriüksus tuleb korrastada vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangus „Orgita III dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“ kirjeldatud ruumilisele ja ajalisele kavale harivesilikule sobivaks elupaigaks, kus säilivad talvitus- ja varjepaigad ning kus leidub mitmeid väikeveekogusid. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 06.08.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohe pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Märjamaa Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lõiked 1 ja 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 19.12.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas 19.12.2025 kirjaga nr DM-133114-14 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest (KeÜS § 46 lõige 1 punktid 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lõige 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaloa muutmise taotluse avalikustamise käigus arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Loa andja teavitas 19.12.2025 kirjaga nr DM-133114-13 kohalikku omavalitsust (Märjamaa Vallavalitsus) menetluse algatamisest ning küsis arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lõige 2¹, MaaPS § 49 lõige 6). Märjamaa Vallavolikogu 17.02.2026 otsusega nr 40 (registreeritud KOTKAS-s 20.02.2026 dokumendina nr DM-133114-16) nõustus Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmisega järgmistel tingimustel: 1. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute ning arenduspiirkonna Orgita ettevõtluskompleksi suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju oleks tõendatavalt leevendav. 2. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteed ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 3. Materjali väljavedu Orgita paekarjääri tee (tee nr 5040556) ja Orgita–Rassiotsa tee (tee nr 5040076) kaudu ei ole lubatud. 4. Kaevandatud materjali vedu riigiteele Rapla-Märjamaa tuleb lahendada muust liiklusest eraldiseisvalt. Selleks rajatakse Keskkonnaameti ja riigimaa valitseja nõusolekul vastavalt otsuse lisale uus juurdepääsutee riigile kuuluvale Märjamaa metskond 23 kinnisasjale (katastritunnus 50201:001:1089), mis ühendab Orgita-III paekarjääri metsateega nr 5041935 Kirsipuu tee. Tee rajamisel ja kasutamisel tuleb arvestada kõiki asjakohaseid 3(11)  tehnilisi, keskkonda ja liiklusohutust puudutavaid asjaolusid ning tagada tee sobivus kavandatavaks veomahuks. 5. Kaevandaja peab heakorra tagamiseks rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist Rapla-Märjamaa teele (tee nr 28) või Märjamaa - Orgita kergliiklusteele (tee nr 5045000) või muule veotee suunda jäävale avalikult kasutatavale teele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 6. Keskkonnaametil kaaluda salvkaevude veetaseme mõõtmise või salvkaevude seire vajalikkust. Ettevaatusprintsiipi järgides on Märjamaa valla hinnangul otstarbekas mõõta Orgita-III paekarjääri olemasolevatel hoonestatud kinnistutel, mis jäävad mäeeraldisest kuni 800 m kaugusele, asuvate salvkaevude veetaset ja vee kvaliteeti. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lõige 2 punkt 1, lõige 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas 09.04.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis eelnõud menetlusosalistele ning huvitatud isikutele 09.04.2026 kirjaga nr DM-133114-17 tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lõige 1 ja 2, § 49 lõige 1, KeÜS § 48 lõige 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lõige 2²). Eelnõudele ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 24.04.2026 kirjaga nr DM-133114-18 „Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. 4(11) Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.4.). [1] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel. 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele tähtajaliselt (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). 3.1.1. Maavara kaevandamine 3.1.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lõige 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse 5(11) arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 19.12.2025 kirjaga nr DM-133114-13 Märjamaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu 17.02.2026 otsusega nr 40 nõustus Orgita-III paekarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-051 muutmisega. 3.1.1.2. Nõuded maavara kaevandamisele Nõuded maavara kaevandamiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimustena vt ptk 3.3.5. 3.1.2. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki. Kaevandamisjäätmeteks võib kvalifitseerida kooritud katendi (kokku 114 tuh m 3), kuid kogu kaevandatud materjal, sh katend, realiseeritakse või kasutatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. 3.2. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Orgita-III paekarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Märjamaa Vallavolikogu nõustus keskkonnaloa muutmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise 6(11) alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 24.04.2026 kirjaga nr DM-133114-18 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Gildemann OÜ-l ei ole seisuga 08.04.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.3.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KMIN-027 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). 7(11)  3.3.2. Muudetavas loas olevad kõrvaltingimised Hetkel kehtivas Orgita paekarjääri keskkonnaloas nr KMIN-027 toodud kõrvaltingimused on järgmised: 1. Lubatud kaevandamise sügavus abs kõrguseni +36,5; 2. karjääri ajutiste üleujutuste puhul peatada kaevetööd üleujutatud aladel; 3. tootmisjäätmete ladustamine kooskõlastada Rapla Maavalitsusega; 4. kaevandatud ala rekultiveerida metsamaaks. Kõrvaltingimustega arvestatakse osaliselt ning muudetakse sõnastust. 3.3.3. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Märjamaa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 196 esitas järgmised tingimused: 1. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute ning arenduspiirkonna Orgita ettevõtluskompleksi suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju oleks tõendatavalt leevendav. 2. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteed ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 3. Materjali väljavedu Orgita paekarjääri tee (tee nr 5040556) ja Orgita–Rassiotsa tee (tee nr 5040076) kaudu ei ole lubatud. 4. Kaevandatud materjali vedu riigiteele Rapla-Märjamaa tuleb lahendada muust liiklusest eraldiseisvalt. Selleks rajatakse Keskkonnaameti ja riigimaa valitseja nõusolekul vastavalt otsuse lisale uus juurdepääsutee riigile kuuluvale Märjamaa metskond 23 kinnisasjale (katastritunnus 50201:001:1089), mis ühendab Orgita-III paekarjääri metsateega nr 5041935 Kirsipuu tee. Tee rajamisel ja kasutamisel tuleb arvestada kõiki asjakohaseid tehnilisi, keskkonda ja liiklusohutust puudutavaid asjaolusid ning tagada tee sobivus kavandatavaks veomahuks. 5. Kaevandaja peab heakorra tagamiseks rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist Rapla-Märjamaa teele (tee nr 28) või Märjamaa - Orgita kergliiklusteele (tee nr 5045000) või muule veotee suunda jäävale avalikult kasutatavale teele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 6. Keskkonnaametil kaaluda salvkaevude veetaseme mõõtmise või salvkaevude seire vajalikkust. Ettevaatusprintsiipi järgides on Märjamaa valla hinnangul otstarbekas mõõta Orgita-III paekarjääri olemasolevatel hoonestatud kinnistutel, mis jäävad mäeeraldisest kuni 800 m kaugusele, asuvate salvkaevude veetaset ja vee kvaliteeti. 3.3.4. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning 8(11)  otsustanud 24.04.2026 kirjaga nr DM-133114-18 Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Orgita paekarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 500 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete osakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada: 1. kaevandamise etapistamine plokkide kaupa (vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangule „Orgita III dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“) ning ammendatud ala viivitamatu korrastamine pärast konkreetse etapi lõppu, et vältida elupaikade pikaajalist kadu ja killustumist; 2. elupaikade sidususe säilitamine: karjääridevaheliste ja karjääriala servaalade puittaimestiku/põõsastikuga koridoride säilitamine, sh eksperthinnangus rõhutatud koridori miinimumnõude täitmine (minimaallaius vähemalt 40 m) vastavalt eksperthinnangus toodud joonistele 2 ja 4; 3. sigimisveekogude ja elupaigaelementide tagamine korrastamisel: korrastamise projekt peab sisaldama harivesilikule sobivaid veekogusid ning päikesele avatud, laugekaldalisi ja erineva sügavusega väikeveekogusid koos varjevõimalustega, ning säilitama olemasoleva sigimisveekogu koos kaldavööndiga. Ala korrastamisel, eriti sigimisveekogude rajamisel tuleb kaasata kahepaiksete ekspert; 4. pinnasetöid ei tohi teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-aprillini), mil vesilikud on talvitumispaikades ning võivad seetõttu hukkuda; 5. veokoridori lahenduse rakendamine vastavalt valla ja taotleja kokkuleppelistest seisukohtadest tulenevale suunale, st väljaveo koondamine muust liiklusest eraldatud koridorile ning uue juurdepääsutee rajamine Märjamaa metskond 23 kinnisasjal ühendusega RMK metsateele 5041935 Kirsipuu tee; 6. kuna kokkuleppeline veokoridor ja uus juurdepääsutee paiknevad harivesiliku esinemisalal, tuleb tee projekteerimisel kaasata kahepaiksete ekspert, hinnata mõju elupaikade sidususele ning kavandada leevendusmeetmed (nt koridori katkestamise vältimine, sobivad ületuskohad ja teeäärse elupaiga kujundus. Parim lahendus on koostöö teiste karjääridega, et kasutataks juba olemasolevaid teid); 7. korrastamisel rajatavate harivesiliku sigimisveekogude toimivust tuleb seirata 2. ja 3. aastal pärast veekogude rajamist, juuni esimesel poolel, kasutades munade otsimist ja vastsete kahvapüüki, ning seiretulemuste põhjal tuleb vajadusel veekogude lahendust korrigeerida. Seiret peab tegema kahepaiksete ekspert; 8. vee väljapumpamise vältimine ja kaevandamise korraldamine nii, et üleujutatud aladel ei kaevandata ning veerežiimi ei muudeta; 9. kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise; 10. karjääri ajutiste üleujutuste puhul tuleb peatada kaevetööd üleujutatud aladel. Plokki 18 tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv; 11. kuival perioodil karjäärisiseste ja väljaveoteede niisutamine, vajadusel täiendavad 9(11)  meetmed sõltuvalt ilmast (tuul, kuivus); 12. kiiruse piiramine karjäärisiseselt ja töökorraldus, mis vähendab tolmu teket laadimisel ja purustamisel; 13. vältida materjali kandumist avalikele teedele ning tagada vajaduse korral viivitamatu puhastus, et vähendada tolmu ja liiklusohutuse riske; 14. katendivallide rajamine müratundlike objektide ja Orgita ettevõtluskompleksi suunal, tagades vallide sellise asukoha ja kõrguse, et leevendav mõju oleks mõõdetav; 15. töö aeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus; 16. katendi ja kasvupinnase kasutamine korrastamisel: eemaldatud materjal ladustada ja kasutada viisil, mis tagab selle kasutuse kindluse ja välistab reostusohu. 3.3.5. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kuna Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses oli arvestatud ka olemasolevas loas olevate tingimustega ning kohaliku omavalitsuse esitatud tingimustega, siis seab Keskkonnaamet Orgita-III paekarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KMIN-027 kõrvaltingimusteks kõik punktis 3.3.4. toodud tingimused. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa nr KMIN-027 muutmise taotluse avalikustamisel arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa nr KMIN-027 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamisel arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 10(11) (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Orgita-III paekarjääri mäeeraldise plaan 3. Orgita-III paekarjääri geoloogilised läbilõiked 4. Orgita-III paekarjääri korrastatud maa plaan 5. Keskkonnamõju_hindamise_algatamata_jätmine.bdoc Marju Kuldmaa vanemspetsialist maapõuebüroo 11(11)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-027 Loa omaja Ärinimi / Nimi Gildemann OÜ andmed Registrikood / Isikukood 11749439 Tegevuskoha Nimetus Orgita-III paekarjäär andmed Aadress Dolomiidikarjääri, Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 50402:001:1180 Territoriaalkood EHAK 5711 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Dolomiidikarjääri (50402:001:1180). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 24.04.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 24.04.2056 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 153 Maardla nimetus Orgita-Haimre Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara dolokivi Mäeeraldise nimetus Orgita-III paekarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 9.07 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 10.33 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 114 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 18 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Viimistluskivi ja killustiku tootmine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 13 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 4 plokk täitedolokivi Dolokivi, täitepinnas Ei aT - aktiivne tarbevaru 210 tuh m³ 01.04.2026 18 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 146 tuh m³ 01.04.2026 Tegevusala andmed 2/4 Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Dolokivi, täitepinnas 2026 2056 tuh m³ 201 tuh m³ Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 tuh m³ 140 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Dolokivi, täitepinnas 2026 2056 0502 Märjamaa vald Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 0502 Märjamaa vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Karbonaarsete kivimite uuringu tulemustest killustiku tootmiseks Geoloogiafondi number 3730 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 50 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.11.1992 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) Geoloogiafondi number 47315 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-129 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 13.11.2025 Kõrvaltingimused 3/4 1. kaevandamise etapistamine plokkide kaupa (vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangule „Orgita III dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“) ning ammendatud ala viivitamatu korrastamine pärast konkreetse etapi lõppu, et vältida elupaikade pikaajalist kadu ja killustumist; 2. elupaikade sidususe säilitamine: karjääridevaheliste ja karjääriala servaalade puittaimestiku/põõsastikuga koridoride säilitamine, sh eksperthinnangus rõhutatud koridori miinimumnõude täitmine (minimaallaius vähemalt 40 m) vastavalt eksperthinnangus toodud joonistele 2 ja 4; 3. sigimisveekogude ja elupaigaelementide tagamine korrastamisel: korrastamise projekt peab sisaldama harivesilikule sobivaid veekogusid ning päikesele avatud, laugekaldalisi ja erineva sügavusega väikeveekogusid koos varjevõimalustega, ning säilitama olemasoleva sigimisveekogu koos kaldavööndiga. Ala korrastamisel, eriti sigimisveekogude rajamisel tuleb kaasata kahepaiksete ekspert; 4. pinnasetöid ei tohi teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-aprillini), mil vesilikud on talvitumispaikades ning võivad seetõttu hukkuda; 5. veokoridori lahenduse rakendamine vastavalt valla ja taotleja kokkuleppelistest seisukohtadest tulenevale suunale, st väljaveo koondamine muust liiklusest eraldatud koridorile ning uue juurdepääsutee rajamine Märjamaa metskond 23 kinnisasjal ühendusega RMK metsateele 5041935 Kirsipuu tee; 6. kuna kokkuleppeline veokoridor ja uus juurdepääsutee paiknevad harivesiliku esinemisalal, tuleb tee projekteerimisel kaasata kahepaiksete ekspert, hinnata mõju elupaikade sidususele ning kavandada leevendusmeetmed (nt koridori katkestamise vältimine, sobivad ületuskohad ja teeäärse elupaiga kujundus. Parim lahendus on koostöö teiste karjääridega, et kasutataks juba olemasolevaid teid); 7. korrastamisel rajatavate harivesiliku sigimisveekogude toimivust tuleb seirata 2. ja 3. aastal pärast veekogude rajamist, juuni esimesel poolel, kasutades munade otsimist ja vastsete kahvapüüki, ning seiretulemuste põhjal tuleb vajadusel veekogude lahendust korrigeerida. Seiret peab tegema kahepaiksete ekspert; 8. vee väljapumpamise vältimine ja kaevandamise korraldamine nii, et üleujutatud aladel ei kaevandata ning veerežiimi ei muudeta; 9. kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise; 10. karjääri ajutiste üleujutuste puhul tuleb peatada kaevetööd üleujutatud aladel. Plokki 18 tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv; 11. kuival perioodil karjäärisiseste ja väljaveoteede niisutamine, vajadusel täiendavad meetmed sõltuvalt ilmast (tuul, kuivus); 12. kiiruse piiramine karjäärisiseselt ja töökorraldus, mis vähendab tolmu teket laadimisel ja purustamisel; 13. vältida materjali kandumist avalikele teedele ning tagada vajaduse korral viivitamatu puhastus, et vähendada tolmu ja liiklusohutuse riske; 14. katendivallide rajamine müratundlike objektide ja Orgita ettevõtluskompleksi suunal, tagades vallide sellise asukoha ja kõrguse, et leevendav mõju oleks mõõdetav; 15. töö aeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus; 16. katendi ja kasvupinnase kasutamine korrastamisel: eemaldatud materjal ladustada ja kasutada viisil, mis tagab selle kasutuse kindluse ja välistab reostusohu. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa, arvestades II kategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus) vajadustega. Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Orgita-III paekarjääri mäeeraldise plaan Lisa 1: Orgita-III_maeeraldise_plaan.pdf Jah Orgita-III paekarjääri geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Orgita-III_geoloogilised_labiloiked.pdf Jah Orgita-III paekarjääri korrastatud maa plaan Lisa 3: Orgita-III_korrastatud_maa_plaan.pdf Jah 4/4  Gildemann OÜ [email protected] 24.04.2026 nr DM-133114-18 Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes alljärgnevast, Gildemann OÜ 24.09.2025 esitatud Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusest nr T-KL/1029583-4 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4 ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. 1.2. Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega: 1. kaevandamise etapistamine plokkide kaupa (vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangule „Orgita III dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“) ning ammendatud ala viivitamatu korrastamine pärast konkreetse etapi lõppu, et vältida elupaikade pikaajalist kadu ja killustumist; 2. elupaikade sidususe säilitamine: karjääridevaheliste ja karjääriala servaalade puittaimestiku/põõsastikuga koridoride säilitamine, sh eksperthinnangus rõhutatud koridori miinimumnõude täitmine (minimaallaius vähemalt 40 m) vastavalt eksperthinnangus toodud joonistele 2 ja 4; 3. sigimisveekogude ja elupaigaelementide tagamine korrastamisel: korrastamise projekt peab sisaldama harivesilikule sobivaid veekogusid ning päikesele avatud, laugekaldalisi ja erineva sügavusega väikeveekogusid koos varjevõimalustega, ning säilitama olemasoleva sigimisveekogu koos kaldavööndiga. Ala korrastamisel, eriti sigimisveekogude rajamisel tuleb kaasata kahepaiksete ekspert; 4. pinnasetöid ei tohi teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-aprillini), mil vesilikud on Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  talvitumispaikades ning võivad seetõttu hukkuda; 5. veokoridori lahenduse rakendamine vastavalt valla ja taotleja kokkuleppelistest seisukohtadest tulenevale suunale, st väljaveo koondamine muust liiklusest eraldatud koridorile ning uue juurdepääsutee rajamine Märjamaa metskond 23 kinnisasjal ühendusega RMK metsateele 5041935 Kirsipuu tee; 6. kuna kokkuleppeline veokoridor ja uus juurdepääsutee paiknevad harivesiliku esinemisalal, tuleb tee projekteerimisel kaasata kahepaiksete ekspert, hinnata mõju elupaikade sidususele ning kavandada leevendusmeetmed (nt koridori katkestamise vältimine, sobivad ületuskohad ja teeäärse elupaiga kujundus. Parim lahendus on koostöö teiste karjääridega, et kasutataks juba olemasolevaid teid); 7. korrastamisel rajatavate harivesiliku sigimisveekogude toimivust tuleb seirata 2. ja 3. aastal pärast veekogude rajamist, juuni esimesel poolel, kasutades munade otsimist ja vastsete kahvapüüki, ning seiretulemuste põhjal tuleb vajadusel veekogude lahendust korrigeerida. Seiret peab tegema kahepaiksete ekspert; 8. vee väljapumpamise vältimine ja kaevandamise korraldamine nii, et üleujutatud aladel ei kaevandata ning veerežiimi ei muudeta; 9. kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise; 10. karjääri ajutiste üleujutuste puhul tuleb peatada kaevetööd üleujutatud aladel. Plokki 18 tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv; 11. kuival perioodil karjäärisiseste ja väljaveoteede niisutamine, vajadusel täiendavad meetmed sõltuvalt ilmast (tuul, kuivus); 12. kiiruse piiramine karjäärisiseselt ja töökorraldus, mis vähendab tolmu teket laadimisel ja purustamisel; 13. vältida materjali kandumist avalikele teedele ning tagada vajaduse korral viivitamatu puhastus, et vähendada tolmu ja liiklusohutuse riske; 14. katendivallide rajamine müratundlike objektide ja Orgita ettevõtluskompleksi suunal, tagades vallide sellise asukoha ja kõrguse, et leevendav mõju oleks mõõdetav. 15. töö aeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus; 16. katendi ja kasvupinnase kasutamine korrastamisel: eemaldatud materjal ladustada ja kasutada viisil, mis tagab selle kasutuse kindluse ja välistab reostusohu. 1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Gildemann OÜ (registrikood 11749439, aadress Parkovi, Riidaku küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 06.08.2025 Keskkonnaametile taotluse Orgita-III paekarjääri 2(32) keskkonnaloa muutmiseks (registreeritud KOTKAS-s 06.08.2025 dokumendina nr DM-133114- 1 ning nõuetele vastav taotlus registreeritud 04.12.2025 dokumendina nr DM-133114-10). Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. 2.2. Keskkonnaloa muutmistaotlus on 19.12.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 19.12.2025 kirjaga nr DM-133114-14 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 19.12.2025 kirjaga nr DM-133114-13 Märjamaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu 17.02.2026 otsusega nr 40 (registreeritud KOTKAS-s 20.02.2026 dokumendina nr DM-133114-16) nõustus Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmisega järgmistel tingimustel: 1. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute ning arenduspiirkonna Orgita ettevõtluskompleksi suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju oleks tõendatavalt leevendav. 2. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteed ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 3. Materjali väljavedu Orgita paekarjääri tee (tee nr 5040556) ja Orgita–Rassiotsa tee (tee nr 5040076) kaudu ei ole lubatud. 4. Kaevandatud materjali vedu riigiteele Rapla-Märjamaa tuleb lahendada muust liiklusest eraldiseisvalt. Selleks rajatakse Keskkonnaameti ja riigimaa valitseja nõusolekul vastavalt otsuse lisale uus juurdepääsutee riigile kuuluvale Märjamaa metskond 23 kinnisasjale (katastritunnus 50201:001:1089), mis ühendab Orgita-III paekarjääri metsateega nr 5041935 Kirsipuu tee. Tee rajamisel ja kasutamisel tuleb arvestada kõiki asjakohaseid tehnilisi, keskkonda ja liiklusohutust puudutavaid asjaolusid ning tagada tee sobivus kavandatavaks veomahuks. 5. Kaevandaja peab heakorra tagamiseks rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist Rapla-Märjamaa teele (tee nr 28) või Märjamaa - Orgita kergliiklusteele (tee nr 5045000) või muule veotee suunda jäävale avalikult kasutatavale teele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 6. Keskkonnaametil kaaluda salvkaevude veetaseme mõõtmise või salvkaevude seire 3(32)  vajalikkust. Ettevaatusprintsiipi järgides on Märjamaa valla hinnangul otstarbekas mõõta Orgita-III paekarjääri olemasolevatel hoonestatud kinnistutel, mis jäävad mäeeraldisest kuni 800 m kaugusele, asuvate salvkaevude veetaset ja vee kvaliteeti. 2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3. EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. MTÜ Põhjakonn 2025 eksperthinnang „Orgita III dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja selle leevendusvõimalused“; 3. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 4. Eesti looduse infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur); 5. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega 4(32)  nr 11); 6. koostatav Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa Vallavolikogu otsusega nr 112); 7. Raplamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80); 8. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368). 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus Kavandatav tegevus on Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa nr KMIN-027 muutmine loa kehtivusaja pikendamiseks kuni 30 aastaks (24.04.2026–24.04.2056), Kaevandamine jätkub olemasoleval mäeeraldisel ja teenindusmaal taotluses kirjeldatud tehnoloogia ning taotletud tootmismahu piirides. Tegevuse eesmärk on varustada taotleja tootmist dolokivi ja lubjakivi toormega viimistluskivi ning killustiku tootmiseks. Kaevandamine toimub mehaanilise raimamisega, puur-lõhketöid ei kavandata. Taotluse kohaselt kaevandatud maa kavandatakse korrastada tegevuse lõppedes metsamaaks kogu teenindusmaa ulatuses. Kuna aga kaevandamisalal asub II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesiliku elupaik, siis tuleb korrastamine läbi viia vastavalt eksperthinnangus toodud suunistele ja leevendusmeetmetele. Taotluse kohaselt ei kavandata mäeeraldise pindala suurendamist, tegemist on olemasoleva tegevuse jätkamisega loa kehtivusaja pikendamise kaudu. Gildemann OÜ (registrikood: 11749439) on Orgita-Haimre maardla (registrikaart nr 153) Orgita-III paekarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-027 omanik ja keskkonnaloa muutmise taotleja. Orgita-III paekarjäär paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas riigiomandis oleval katastriüksusel Dolomiidikarjäär (50402:001:1180), mille sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Taotletava mäeeraldise pindala on 9,07 ha ja teenindusmaa pindala 10,33 ha. Taotletav varu on arvele võetud seisuga 01.01.2025 ning hõlmab täitedolokivi aktiivset tarbevaru 210 tuh m³ ja madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 146 tuh m³ (kaevandatav varu vastavalt 201 m3 ja 140 m 3). Taotluses on toodud maksimaalseks aastaseks tootmismahuks 20 tuh m³. Orgita- III paekarjääri keskkonnaluba soovitakse pikendada 30 aasta võrra, kuni 24.04.2056. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks kujuneb seega 13 tuh m3, jättes ruumi kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks keskkonnaloa kehtivuse aja jooksul. Kaevandamine toimub karjääris mehaanilise raimamise teel, ilma puur-lõhketöid tegemata. Materjali sorteerimine ja laadimine toimub tavapärase karjäärtehnikaga (frontaallaadur, ekskavaator, vajadusel kahveltõstuk). Viimistluskiviks sobiv materjal veetakse karjäärist välja tootmishoonesse. Viimistluskiviks mittesobilikust materjalist toodetakse killustikku mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil, maavara võib töödelda vahetult aktiivselt kaevandamisalal või 5(32) vahelaos sõltuvalt ladustamisvajadusest. Taotluse kohaselt väljavedu toimub olemasolevalt Orgita paekarjääri teelt Rapla-Märjamaa maanteele. Samas on Märjamaa Vallavolikogu otsuses nr 40 käsitletud teistsugust veokorraldust, mis tuleneb 11.02.2026 toimunud arutelust taotleja ja vallavalitsuse vahel ning piirkonna teedevõrgu kavandatavast ümberkorraldusest. Arutelu tulemusel peeti senise juurdepääsutee kasutamist raskeveokite püsiveoks edaspidi mittesobivaks ning väljaveo suunamiseks muust liiklusest eraldatud veokoridori kavandati uus juurdepääsutee, mis kulgeks riigile kuuluval Märjamaa metskond 23 kinnisasjal (katastritunnus 50201:001:1089) ja ühendaks karjääri RMK metsateega nr 5041935 Kirsipuu tee (vt vallavolikogu otsuse lisa). Vallavolikogu on ühtlasi seadnud tingimuse, et kaevandatud materjali väljavedu ei ole lubatud Orgita paekarjääri tee (tee nr 5040556) ega Orgita-Rassiotsa tee (tee nr 5040076) kaudu ning vedu riigiteele Rapla-Märjamaa tuleb lahendada muust liiklusest eraldiseisvalt. Tegevuse etapid on sisuliselt järgmised: Ettevalmistus ja kaevandamise alustamine: olemasoleva taristu kasutamine, vajadusel katendi ja kasvupinnase eemaldamine ning ladustamine hilisemaks korrastamiseks. Taotluses on katendi koguseks esitatud 114 tuh m³ ja mulla koguseks 18 tuh m³. Kaevandamine ja töötlemine: maavara raimamine, sorteerimine ja osaline purustamine mobiilses sõlmes, ladustamine ja väljavedu. Lõpetamine ja korrastamine: ammendatud ala on taotluse kohaselt kavandatud korrastada metsamaaks kogu teenindusmaa ulatuses. Kuna aga mäeeraldisel asub II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesiliku elupaik, siis tuleb korrastamine läbi viia vastavalt eksperthinnangus toodud suunistele ja leevendusmeetmetele. Korrastamisel tuleb mh kujundada ohutud nõlvad (nõlvus 1:2 või laugem) ning tagada, et korrastatud maapind jääb keskmisest põhjaveetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemale (sihttase abs kõrgus ca 38,7 m). Korrastamise täpne lahendus määratakse korrastamise projektiga. Maakasutus ja lähiümbruse kirjeldus Karjääriala on ümbritsetud valdavalt metsade ja raiesmikega. Vahetus ümbruses paiknevad teised mäetööstusmaa sihtotstarbega karjäärialad: põhjas Paekarjääri katastriüksus, mis kattub Orgita paekarjääriga (OÜ Orgita Dolomiiditooted, keskkonnakaitseluba nr KMIN-051) ning kagus Dolokivikarjääri katastriüksus, mis kattub Orgita V dolokivikarjääriga (Limestone factories of Estonia OÜ, keskkonnakaitseluba nr KMIN-108) ja Orgita IV dolokivikarjääriga (OÜ Orgita Dolomiiditooted, keskkonnakaitseluba nr KL-521295), kirdes Alveri paekarjääri katastriüksus, mis kattub Orgita II paekarjääriga (OÜ Limestone, keskkonnaluba nr KMIN-040). Lõunast, idast ja läänest piirneb ala peamiselt maatulundusmaaga (idas ka mäetööstusmaa). Lähim majapidamine paikneb hinnanguliselt umbes 450 m kaugusel teenindusmaast (u 490 m mäeeraldisest) läänes Linnametsa kinnistul. Kohaliku omavalitsuse seisukohas on toodud, et lähimad elamud jäävad ligikaudu 600–800 m kaugusele (nt Kaunismäe u 600 m ida suunas, Rinksu u 680 m kirde suunas, Metsatuka u 730 m ja Raadiku u 800 m). Orgita-III paekarjäär ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Alal puuduvad 6(32) muinsuskaitselised piirangud, pärandkultuuriobjektid, kommunikatsioonid ning muud kitsendusi põhjustavad objektid. Mäeeraldis kattub II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) elupaigaga. Seega kaevandamisel tuleb järgida MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangu järeldusi ja seatavaid leevendusmeetmeid. Mäeeraldisest ca 165 m kaugusel on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealune taim madal unilook (Sisymbrium supinum, EELIS kood KLO9300522). Karjäärist ca 620 m kaugusele jääb III kaitsekategooria kaitsealune taim harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea, EELIS kood KLO9306401) ja ca 690 m kaugusele jääb II kaitsekategooria kaitsealune taim kärbesõis (Ophrys insectifera, EELIS kood KLO9305716). Ligikaudu 230 m kaugusele mäeeraldise teenindusmaast jääb vääriselupaik (VEP205733). Orgita III karjäärist ca 5 km raadiuses paikneb I kaitsekategooria liigi must-toonekure ( Ciconia nigra) elupaik (EELIS kood KLO9128722) ja ca 10 km kaugusel sama liigi elupaik KLO9128724. Must-toonekurg on EL linnudirektiivi I lisa liik ja Eesti Punases nimestikus hinnatud kriitilises seisundis olevaks. Liigi kaitse tegevuskava järgi kuulub must-toonekurg praegu Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka, vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele. Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks peetakse toitumisalade halvenenud kvaliteeti. Valdavalt on liigile toitumiseks sobivaimad väikesed vooluveekogud, kusjuures liigi toitumispiirkond võib ulatuda kuni 40 km kaugusele pesast, kuid suurem osa toitumispaikadest asub siiski pesast kuni 20 km ulatuses. Orgita III karjääri alal on praegu üks veekogu, mille puhul ei ole välistatud, et must-toonekurg võiks seal toitumas käia. Tulevikus eksperthinnangu alusel harivesilikule kujundatavad uued veekogud võiks samuti kujuneda must-toonekurele sobivateks toitumisveekogudeks. Samas on ka naaberkarjäärides mõned veekogud juba olemas, kuid tõenäoliselt aktiivse kaevandamise perioodil liik ala ei külasta. Kaevanduste piirkond on must-toonekurele pigem potentsiaalne sobiv toitumisala, kui kõrvaloleva kinnisvaraarenduse ja karjääride vahel sobiv puhver säilib. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei jää Orgita-III paekarjäär rohevõrgustiku alale. Maastiku kirjeldus Karjäärialal on varasema tegevuse käigus osaliselt mets maha võetud ning katend kooritud. Kaevandamine on kujundanud astangulise reljeefi. Ala idaosas on kaevandamise tulemusel kujunenud ligikaudu 0,2 ha suurune veekogu, mille veetaseme kõrgus on mõõdetud abs 38,5 m. Mäeeraldise maapind on reljeefne, kõrgusvahemikus valdavalt umbes 37-43 m abs, koorimata aladel 40-43 m abs. Ligipääsetavuse ja ruumilise konteksti kirjeldamisel on oluline, et Orgita-Rassiotsa kruusatee (tee nr 5040076) kulgeb ligikaudu 300 m edela-lõuna pool, Rapla-Märjamaa tugimaantee nr 28 7(32) paikneb umbes 800 m põhja suunas ning Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee nr 4 ligikaudu 500 m lääne suunas. Korrastatud maa sihtotstarbeks on metsamaa kogu teenindusmaa ulatuses (10,33 ha). Korrastamise põhimõte on tagada ohutu ja stabiilne maastikuvorm ning välistada püsiva veekogu kujunemine, mis tekiks lamamini ammendamisel eeldatava veetaseme korral. 3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatava tegevusega seonduvad järgmised strateegilised arengudokumendid: Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80). Rapla maakonnaplaneeringus on välja toodud maardlate ja maavarade kaevandamisest mõjutatud alade üldised kasutustingimused: Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid. Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima kvaliteetne elukeskkond. Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või ehitusalana. Arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Raplamaa maakonnaplaneeringus 2030+ on Orgita-Haimre dolokivimaardla märgitud üleriigilise tähtsusega maardlaks. Samuti on toodud maakonnaplaneeringus: Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna 8(32)  taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. Lähema 5-10 aasta perspektiivis on tõenäoline kruusa- ja liivakarjääride varude intensiivne täiendav kasutuselevõtt seoses Rail Balticu rajamisega./…/ Raplamaa maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruandes on toodud maavara kaevandamise osas järgnevat: Maavara kaevandamise puhul on maakonnaplaneeringus sätestatud, et eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega. Tingimus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna säilitamisele ja negatiivsete mõjude vältimisele. Transpordikoormusega seotud leevendusmeetmete näitena saab siinkohal välja tuua kruuskattega juurdepääsuteede mustkatte alla viimist. Kaevandamise mõjude asjakohased leevendusmeetmed selgitatakse reeglina välja objekti keskkonnamõju hindamise ja/või kaevandamisloa taotluse menetluse käigus. Maakonnaplaneering ei näe ette lahendusi, mis ohustaksid maavarade kasutatavust. Arvestatud on, et arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena. Teataval määral piiravaks on maardlate paiknemine rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Kaevandamine rohelise võrgustike aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandusalade sobiv korrastamine. Väärtuslikel põllumajandusmaadel kaevandamisel on pinnase koorimine üldjuhul vältimatu ning kaevandamisele eelnenud olukorra taastamine pole seetõttu eeldatavalt võimalik. Planeeringuga määratakse maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused, mis on suunatud kaevandamisest tulenevate keskkonnamõjude leevendamisele. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Maardlate kasutuselevõtu tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele, rakendada leevendusmeetmeid ning korrastada ala peale varude ammendumist. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Ammendatud alade metsastamisel tuleb kaaluda, milline kooslus on jätkusuutlik ning võimaldab tulevikus sidusust piirnevate rohelise võrgustiku komponentidega. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+ “on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist: Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade 9(32)  teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi. /…/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega paekivi spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord. Arvestades, et käesolevalt taotluse all olev ala ei asu rohelises võrgustikus, siis ei ole rohevõrgustikku puudutavad punktid asjakohased. Eelnevast nähtub, et nii üleriigiline- kui ka maakonnaplaneering ei välista kaevandustegevust antud piirkonnas. Veel enam on mõistlik väljata varu maksimaalses ulatuses juba olemasolevate lubadega aladelt. Oluliseks faktoriks otsustamisel oleks rohevõrgustik. Antud juhul on tegemist juba kaevandamisega osaliselt rikutud alaga, mis ei asu rohevõrgustikus. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr 11). Üldplaneeringu seletuskirja (punkt 2.1.) märgib järgmist: maavarade levikualadega tuleb arvestada, kuid perspektiivne kaevandamine ei sobi: Vardi loometsa kaitsealal, üldjuhul Märjamaa ümbruse metsavööndis (va Orgita paekaevandus), Märjamaa, Ohukotsu ja Haimre asulate arenduspiirkonnas ning Paeküla-Tolli, Velise ja Järtade puhkealal. Orgita-III paekarjäär ei jää eelnimetatud aladele. Seega puudub otseselt vastuolu kehtiva üldplaneeringuga. Koostamisel on uus Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa Vallavolikogu otsusega nr 112). Koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõus (05.08.2024 versioon) on maavara kaevandamise osas toodud järgnev: Mäetööstuse alad on reserveeritud aladele, mille kohta on üldplaneeringu koostamise ajal kehtiv kaevandamisluba. Mäetööstuse alale võib rajada maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ja karjääri ehk pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi. Varude ammendumisel nähakse üldplaneeringus kohustus alad korrastada vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Varude ammendumisel tuleb mäetööstuse alad kas korrastada puhkealadeks, või leida muud sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvad sobivad lahendused. Puhkeala kujundamine 10(32)  peale ammendumist on seotud karjääri korrastamisprojektiga. Kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist (MaaPS § 84). Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Ühtlasi võib nimeteatud protsessis selguda, et kaevandatud alal on parimaks lahenduseks hoopis muu sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt sobiv lahendus. Hoonete ehitamine maardla alal on võimalik peale maavara ammendamist. Üldplaneering kajastab maardlate infot taustinfona, nende kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Kaevandamisalade suurendamine toimub läbi kaevandamise lubade taotlemise Keskkonnaametilt, mis ei ole otseselt seotud üldplaneeringuga. Põhjendatud juhul tuleb suurendada juurdepääsuteede, sealhulgas kaevandamisaladele, tuulikuparkide, tööstusalade, juurdepääsu-teede, kaasa arvatud riigiteede kandevõimet või viia need muul moel liikluskoormusega vastavusse. Kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Väärtuslike maastikuelementide säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks ning kus see nõue takistaks maavara kaevandamise läbi viimist. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Vallavalitsusel on õigus otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle. Kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb esitada maastikuanalüüs koos korrastamisprojektiga. Maastikku või ehitisi jäädavalt muutvate tegevuste (uue hoone või rajatise ehitamine, pärandkultuuriobjekti ümberehitamine, kaevandamine, raadamine vm) korral pärandkultuuriobjekti alal või selle vahetus ümbruses on Märjamaa Vallavalitsusel õigus nõuda maastikuanalüüsi või muinsuskaitse eksperdi eksperthinnangu koostamist, mille alusel otsustada tegevuse sobivuse ja eritingimuste vajaduse üle. Maastikuanalüüsi või eksperthinnangu nõude rakendamisel ja/või tegevuse lubamisel/eritingimuste seadmisel lähtutakse konkreetse pärandkultuuriobjekti eripärast, Muinsuskaitsemeti seisukohtadest ja/või võimalikust avalikust huvist. Kaevandamine rohevõrgustiku alal on võimalik üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise/ karjääri sulgemisel on eelistatud selline kaevandatud ala korrastamise viis, mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise rohevõrgustiku osana. Kohustuslik on teha eksperthinnang rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega ei lähe kavandatav tegevus ka koostamisel oleva üldplaneeringuga vastuollu, kui kaevandamisel arvestatakse eeltoodud põhimõtetega. Kokkuvõtteks Loa pikendamisel ei minda vastuollu erinevate planeeringudokumentidega. Keskkonnaameti koostatav keskkonnamõjude eelhinnang analüüsibki võimalikke keskkonnariske. 11(32) Planeeringudokumendid soosivad ka tugevalt maavarade kaevandamises säästlikkuse printsiibi rakendamist, kus kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada. Ehk planeeringudokumendid ei välista taotluse rahuldamist. Planeeringud märgivad, et maavara kaevandamine tuleb korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju keskkonnale, rakendades asjakohaseid kõrvaltingimusi ja leevendusmeetmeid. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine Maa ja maapõu Kavandatav tegevus kasutab loodusvarana eeskätt maavara Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III mäeeraldisel. Taotluse kohaselt hõlmab mäeeraldis aktiivse tarbevaru plokke 4 ja 18 ning kaevandatava maavara kogus on kokku 341 tuh m³, millest täitedolokivi 201 tuh m³ ja madalamargiline ehituslubjakivi 140 tuh m³. Maksimaalne aastane tootmismaht on 20 tuh m³, keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on dokumentides esitatud 13 tuh m³ aastas. Kaevandamise lamam on abs 36,71 m. Maaressursi kasutus väljendub ka mäeeraldisel maa-ala kasutamises mäetööstusmaana ning ammendatud ala korrastamises metsamaaks kogu teenindusmaa ulatuses. Korrastamise põhimõte on vältida nõuetele mittevastava püsiveekogu kujunemist ja tõsta korrastatud pind keskmisest põhjaveetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemale. Pinnas ja katend Kaevandamise eel ja käigus eemaldatakse katend ja kasvupinnas, mida käsitletakse loodusvarana. Taotluse kohaselt on kaevandatava katendi kogus 114 tuh m³ ja eemaldatava mulla (kasvupinnase) kogus 18 tuh m³. Katend eemaldatakse järk-järgult vastavalt mäetööde arengule, ladustatakse teenindusmaal ning kasutatakse hiljem korrastamisel nõlvade ja põhja täitmiseks ning haljastamiseks. Katendikihid on dokumentides kirjeldatud kui õhuke kasvukiht (keskmiselt umbes 0,2 m) ja moreenikiht (ligikaudu 1,0–1,1 m), mis sisaldab rohkelt paetükke ja -lahmakaid. Selline katend on inertne ning selle käsitlemine on kavandatud viisil, mis võimaldab selle taaskasutamist korrastamisel. Korrastamisel ei piisa üksnes olemasolevast katendist karjääri põhja ja nõlvade tõstmiseks. Seletuskirjas on esitatud hinnang, et lisaks katendile on vaja kasutada ka killustiku tootmisel tekkivaid paesõelmeid või tuua juurde muid sobilikke inertseid täitematerjale, et tagada korrastatud pinna sihttase vähemalt abs 38,7 m. 12(32) Vesi Orgita-Haimre maardla on Eesti hüdrogeoloogilise kaardi 1:400 000 andmetel seotud Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksiga (S-O), mille põhjaveehorisont on vabapinnaline. Tootmisele huvi pakkuvad kihid moodustavad Raikküla-Tamsalu veehorisondi ülemise osa. Veetaseme suvine miinimum 1992. aastal tehtud geoloogiliste uuringute ajal oli maapinnast 7,2- 12,7 m sügavusel, abs kõrgusel 32,5-34,5 m, keskmiselt 34 m. Märjamaa alevi põhjaveevarude otsingu andmetel on veetase minimaalne suvekuudel juunis kuni augustis. Sügisene maksimum aga augusti lõpus, septembri alguses, mil veetase tõuseb keskmiselt 4 m võrra, maardla piires abs kõrgusele 38 m. Absoluutne maksimum on kevadisel lumesulamisel aprilli lõpus, mai alguses. Siis tõuseb veetase keskmiselt 5 m kõrgemale suvisest miinimumist, abs kõrgusele 39 m. 2009. a mõõdistuse andmetel oli keskmine veetase Orgita-III paekarjääris 39,00 m (EH2000). Markšeiderimõõdistamise ajal 2024. a (03.10.2024. a) fikseeriti karjääris veetase 38,49 m (EH2000). 2025. a puuraukudes (OR-1/25 ja OR-2/25) jäi põhjaveetase puurimise ajal (16 – 17.07.2025. a) abs kõrgusele 38,07 – 38,51 m (keskmine 38,3 m). Taotluse kohaselt paikneb kasulik kiht osaliselt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja osaliselt allpool seda, kuid taotluses on rõhutatud, et üleujutatud aladel kaevandamine ei ole lubatud ning karjäärist vett välja ei juhita ega pumbata. Plokki 18 tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv. Sellest tulenevalt ei prognoosita kaevandamise mõjuna piirkonna veetaseme ja veerežiimi muutust, sh lähimate salv- ja puurkaevude osas, ka koosmõjus ümbritsevate karjääridega. Peamine avalduv riskitegur on seotud rasketehnika kasutamisega, eeskätt kütuse ja õlide võimalike lekete ning avariiolukordadega. Seletuskirjas on rõhutatud tehniliselt korras seadmete kasutamist, hoolduste korraldamist selleks kohaldatud alal ning nõuet vältida kütuse ja õli sattumist pinnasesse. Looduslik mitmekesisus Taotluse ja eksperthinnangu kohaselt kattub Orgita-III karjääriala II kaitsekategooria liigiga harivesilik (Triturus cristatus), mistõttu tuleb kaevandamise planeerimisel arvestada liigi elupaiganõudlust ja vältida elupaikade killustumise süvenemist. Eksperthinnangus on välja toodud, et harivesilik on väheliikuv ning asurkonna säilimiseks peavad sigimis-, toitumis- ja talvitumisala olema omavahel ühendatud ning neid ei tohi lõigata läbimatute barjääridega. Leevendusmeetmetena rõhutatakse kaevandamise etapiviisilist korraldamist plokkide kaupa ning ammendatud ala korrastamist viivitamata pärast konkreetse ploki kaevandamise lõppu, et tekiks võimalus sobiva elupaigakompleksi kujunemiseks. Eksperthinnangus on rõhutatud ka vajadust säilitada karjääridevaheline puittaimestikuga ja või põõsastikuga ühenduskoridor, mille minimaallaius peab olema vähemalt 40 m ning säilitada sigimisveekogu kaldaalad koos olemasolevate varjevõimalustega. Samuti peab juurdepääsutee rajamisel arvestama harivesiliku leiukohaga. 13(32) Lisaks kaasneb tegevusega ettevalmistamata alal puittaimestiku eemaldamine ja kändude juurimine enne katendi eemaldamist. See on otsene mõju taimkattele ning maastiku struktuurile, mistõttu tuleb see siduda eelkirjeldatud leevendusmeetmetega, et säiliks liigi jaoks vajalik maastikusidususe element. Natura 2000 võrgustiku alasid Orgita-III paekarjääri piires ega selle vahetus läheduses ei paikne. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub maavara kaevandamiseks, purustamiseks/sõelumiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele. Ehk energiakasutus on peamiselt seotud karjäärtehnika ja mobiilse purustus-sorteerimissõlme tööga. Seletuskirjas on toodud, et purustus-sorteerimissõlme soojusvõimsus on 0,46 MWth ning see töötab maksimaalselt kuni 176 tundi aastas, lähtudes keskmisest tootlikkusest 200 t/h ja keskmisest kaevandamismahust 13 tuh m³ aastas. Seletuskirja kohaselt ei ületa see õhusaasteloa kohustuse künnist.. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Heide põhja- ja pinnavette Taotluse seletuskirja kohaselt paikneb kasulik kiht osaliselt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja osaliselt allpool seda, kuid taotletavas karjääris ei ole lubatud kaevandada üleujutatud aladel ning karjäärist vett välja ei juhita ega pumbata. Sellest tulenevalt ei prognoosita tegevuse jätkamisel mõju piirkonna veetasemele ja veerežiimile, sh lähimatele salv- ja puurkaevudele, ka võimaliku koosmõju korral naaberkarjääridega. Vette sattuvate saasteainete risk on eeskätt seotud avariiolukordadega, mis võivad tekkida rasketehnika kasutamisel. Seletuskirjas on rõhutatud tehniliselt korras ja hooldatud seadmete kasutamist ning nõuet, et pinnasesse ega vette ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonti karjäärialal ei kavandata, vajadusel tehakse väiksemad tööd selleks kohaldatud alal. Kohaliku omavalitsuse seisukohas on ettevaatusprintsiibist lähtudes peetud põhjendatuks, et Keskkonnaamet kaaluks kuni 800 m raadiuses asuvate majapidamiste salvkaevude veetaseme mõõtmise vajadust, arvestades ka teiste Orgita maardlas aktiivsete karjääride paiknemist. Põhjendatud juhul tuleb mõõtmised teostada ja vormistada aktina, ning häiringute ilmnemisel on kaevandajal kohustus need viivitamata kõrvaldada. Heide pinnasesse Pinnase saastumise risk tuleneb peamiselt kütuse, õlide ja muude tehniliste vedelike võimalikest leketest karjäärimasinate kasutamisel, tankimisel ja hooldusel. Seletuskirja kohaselt tuleb 14(32) kaevandamisel ja masinate hooldamisel rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli, ning kasutada tehniliselt korras seadmeid. Suuremahulisi hooldustöid karjäärialal ei kavandata. Lisaks võib pinnasele ja selle lähiümbrusele heidet tekitada materjali ladustamine ja teisaldamine, sh katendivallide rajamine. Omavalitsus on pidanud vajalikuks, et müra ja tolmu leviku piiramiseks rajatakse katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele äärtele, mis jäävad lähimate elamukinnistute ja Orgita ettevõtluskompleksi arenduse suunas, ning et vallide asukoht ja kõrgus oleksid kavandatud nii, et leevendav mõju on mõõdetav. Heide õhku Välisõhku mõjutavad eeskätt tahked osakesed (tolm) ning diiselmootoritega töötava tehnika heitgaasid. Seletuskirja kohaselt kujuneb aasta keskmise kaevandamismahu 13 tuh m³ korral kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate tahkete osakeste arvutuslikuks heitkoguseks kuni 0,3253 t aastas (kuni 0,3436 t, kui materjali ladustatakse korduvalt). Seletuskirja järelduse kohaselt ei ületata vastavate künniskoguste tasemeid ning suurem osa raimatud kivimist liigub karjäärist välja töötlemata kujul, mistõttu tegelikud heitkogused võivad olla arvutuslikust väiksemad. Tolmu peamisteks allikateks on karjäärisisesed ja väljaveoteed, purustamine ja sorteerimine ning laadimisprotsessid. Tolmu levik on üldjuhul lokaalne. Tolmu vähendamiseks on omavalitsus pidanud vajalikuks, et kuival perioodil niisutatakse kaevandamis- ja veotööde ajal karjäärisiseseid teid ja väljaveoteed ning rakendatakse vajaduse korral täiendavaid tolmutõrjemeetmeid. Samuti on seatud nõue vältida materjali kandumist avalikult kasutatavatele teedele ja tagada vajaduse korral nende viivitamatu puhastamine. Heitgaaside osas kaasneb tegevusega karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite heide (sh NOx, SO₂ ja lenduvad orgaanilised ühendid). Seletuskirja kohaselt kasutatakse tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid masinaid, ning kuna tegevus jätkub olemasolevas karjääris ning peab toimuma etapiliselt, ei ole põhjendatud eeldada heitgaaside osas olulist muutust. Müra Müra allikad on seotud kaevandamise tööprotsessidega, sh kasuliku kihi raimamine, purustamine ja sõelumine, kaevise transport ja laadimine ning väljavedu. Seletuskirjas on piirkonna müra hajumist modelleeritud ning tulemusi võrreldud välisõhus leviva müra normtasemetega. Mudeli järgi jääb Orgita-III mäeeraldise ümbruse lähimate müratundlike objektide juures müratase normtasemetest madalamaks, ning müra levikut aitavad piirata ka kaeveõõs ja teenindusmaale katendist rajatav vall. Modelleerimise kohaselt, arvestades teiste aktiivsete Orgita maardla karjääridega, jääb Orgita- III mäeeraldisel kaevandamise jätkamisel piirkonna summaarne müratase lähima elamu juures Linnametsa kinnistul (tunnus 50402:001:0079) kuni 45,8 dB. Kaevandamisel tekkiv kaeveõõs (keskmiselt kuni ~4,6 m) ning mäeeraldise teenindusmaale katendist rajatav vall (kõrgusega ~3 15(32) m) aitavad müra levikut lokaliseerida ning sellisel juhul ulatub piirkonna karjääride tööst tingitud müratase lähima elamu õuealal tasemele kuni ~40,0 dB Omavalitsus on rõhutanud katendivallide rajamise vajadust just müratundlike alade ja Orgita ettevõtluskompleksi arenduse suunal, arvestades ka võimaliku kumulatiivse müra mõjuga koos teiste Orgita maardla karjääridega. Vallide kavandamine peab tagama reaalse ja mõõdetava leevendava efekti. Kuna tegevus peab toimuma etapiliselt, ei ole põhjendatud eeldada müra osas olulist mõju. Vibratsioon Orgita-III paekarjääris ei kasutata tööde teostamisel lõhkamist ega hüdrovasaraid. Seetõttu ei ole eeldada olulist vibratsioonihäiringut. Muu karjääritehnika (ekskavaatorid, laadurid, veokid) tekitatud vibratsioon piirdub vahetu tööala lähiümbrusega. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatud töödega ei kaasne mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega. Täiendavat püsivat valgustust, soojus- või kiirgusallikaid ega lõhnavaid protsesse (nt materjali termiline töötlemine, kemikaalide kasutamine) ei ole ette nähtud. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Jäätmeseaduse § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema ning lg 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 lg 6 kohaselt kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmeseaduse § 352 lg 1 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Jäätmeseaduse § 221 kohaselt on jäätmetekke vältimine prioriteetsem meede jäätmehierarhias. Sama seaduse § 22 kohaselt on jäätmetekke vältimine asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks. Seega tuleb kaevandajal esmalt võtta kasutusele meetmed jäätmetekke vältimiseks, mis on 16(32) tulenevalt jäätmeseadusest eelistatuim lahendus. Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes ei teki, kuna kogu kaevandatud materjal töödeldakse kaubaks ja realiseeritakse või kasutatakse korrastamisel. Taotleja on märkinud, et kui tegevuse käigus siiski tekivad kaevandamisjäätmed, tuleb vajaduse korral taotleda jäätmeluba. Karjääri ettevalmistamisel eemaldatakse katend ja kasvupinnas, mis ladustatakse teenindusmaal ning kasutatakse hiljem ammendatud ala korrastamisel. Taotluse ja jäätmekava kohaselt on katendi maht 114 tuh m³ ning korrastamise eesmärgi saavutamiseks (korrastatud pind vähemalt ca abs 38,7 m) on lisaks katendile vaja täitematerjali, mida kavandatakse katta eeskätt töötlemisel tekkivate sõelmete või muude inertsete täitematerjalidega vastavalt korrastamise projektile. Materjali töötlemisel võib tekkida peenfraktsioon (sõelmed), mille eelistatud kasutusena nähakse selle kasutamist korrastamisel või realiseerimist tootena. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vaadeldav piirkond jääb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1: 50 000) kohaselt kaitsmata põhjaveega alale. Veeseaduse § 68 lg 3 p 1 alusel loetakse kaitsmata põhjaveega ala on karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Nafta- või õlireostuse korral karjääri tekkivas veekogus tuleb reostuse levikut kiiresti piirata, et selle korjamine ja eemaldamine oleks kergem. Sellise olukorra saavutamiseks on üheks tõhusamaks vahendiks veepinnal ujuv poom. Vajadusel tuleb reostuse leviku piiramiseks ja likvideerimiseks kohale kutsuda selleks spetsialiseerunud ettevõte. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 17(32) 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest ja tegevusest on antud ptk-s 3.1.1. 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus Orgita-III paekarjäär paikneb riigiomandis oleval Dolomiidikarjääri katastriüksusel ning asub Märjamaa valla üldplaneeringu ja uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt mäetööstusmaal. Ümbritsev maakasutus on valdavalt mets ja raiesmikud ning vahetus lähiümbruses paikneb mitu teist mäetööstusmaa sihtotstarbega karjääriala. Lisaks kaevandamisele on piirkonnas olulise ruumilise seosena välja toodud Orgita ettevõtluskompleksi detailplaneeringu ala, mis paikneb karjäärist ligikaudu 120 m kaugusel loodes ning on kehtiv alates 2013. aastast. Selle ala väljaehitamisel suureneb piirkonna kasutusintensiivsus ning tekib rohkem tolmu ja müra suhtes tundlikke kasutusviise, mistõttu on kohalik omavalitsus pidanud vajalikuks kavandada ja rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid, sh katendivallide rajamist ettevõtluskompleksi suunal. Planeeritavate tegevustena tuleb arvestada riikliku teedevõrgu arendustega. Seletuskirjas on viidatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule, mis käsitleb põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla trassi täpsustamist ja lähitulevikus kavandatavaid 2+2 lõikude ehitusi piirkonnas. See tähendab, et lähipiirkonnas on ette nähtud ulatuslikud taristutööd. Kohaliku teedevõrgu osas on Märjamaa Vallavolikogu otsuses kirjeldatud, et Orgita paekarjääri tee (tee nr 5040556) on kavandatud rekonstrueerida ning selle roll muutub, kuna see seotakse põhimaantee nr 4 ümberehituse ja liikluskorralduse muudatustega ning kujuneb osaks avalikust kohalikust teedevõrgust. Sellest tulenevalt on omavalitsus pidanud ebaproportsionaalseks ja liiklusohutuse seisukohast põhjendamatuks suunata sellele teele karjääride püsivat raskeliiklust. Omavalitsuse seisukoha kohaselt tuleb karjääridest lähtuv vedu koondada muust liiklusest eraldatud veokoridorile ning Orgita-III puhul on esitatud lahendus rajada uus juurdepääsutee riigile kuuluvale Märjamaa metskond 23 kinnisasjale, ühendusega RMK metsateele nr 5041935 Kirsipuu tee, vastavalt volikogu otsuse lisale. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime) Maa, muld ja pinnas Mäeeraldis paikneb mäetööstusmaal ning alal on varasema tegevuse käigus osaliselt eemaldatud kasvukiht ja katend. Katendiks on valdavalt moreen, millele lisandub õhuke kasvukiht. 18(32) Dokumentide kohaselt on kasvukihi paksus keskmiselt umbes 0,2 m ning moreeni paksus ligikaudu 1,0–1,1 m, mis sisaldab rohkelt paetükke ja -lahmakaid. Katendi maht on esitatud 114 tuh m³ ning eemaldatava mulla (kasvupinnase) maht 18 tuh m³. Mulla ja kasvupinnase taastumisvõime on aeglane, mistõttu on määrav, et eemaldatud kasvupinnas ladustatakse ja kasutatakse hiljem korrastamisel. Maavara Orgita-III mäeeraldis hõlmab Orgita-Haimre dolokivimaardla aktiivse tarbevaru plokke (taotluses plokid 4 ja 18) ning varu on arvele võetud seisuga 01.01.2025. Kaevandatava varu kogus on taotluse kohaselt kokku 341 tuh m³, millest täitedolokivi 201 tuh m³ ja madalamargiline ehituslubjakivi 140 tuh m³. Jääkvaru uuringu aruandes on kirjeldatud kasuliku kihi litoloogiat ja kvaliteedinäitajaid. Täitedolokivi (ülemine kiht) keskmine paksus on mudeli alusel 2,3 m ning madalamargilise lubjakivi (alumine kiht) keskmine paksus 1,6 m, kogu kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m. Maavara on taastumatu loodusvara. Kättesaadavust piiravad hüdrogeoloogilised tingimused ja kaevandamise tehnilised piirangud. Taotluse materjalides on märgitud, et kaevandada tohib vaid lamamini abs 36,71 m ning veetaset alandada ei tohi. Vesi OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt on koostatud Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025, edaspidi uuringu aruanne). Uuringu aruandes on hüdrogeoloogilisi tingmusi kirjeldatud punktis 5.2. Hüdrogeoloogilise läbilõike Orgita-Haimre maardlas moodustab Raikküla-Tamsalu veehorisont, mille kogupaksus maardla piires on 33 m. Veekihi alumine pind lasub keskmiselt abs kõrgusel 5 m ning alumisest Porkuni-Adila veehorisondist lahutavad Varbola kihistu muguljad, mergli vahekihtidega vettpidavad lubjakivid paksusega keskmiselt 15 m. Tootmisele huvi pakkuvad kihid moodustavad Raikküla-Tamsalu veehorisondi ülemise osa. Veetaseme suvine miinimum 1992. aastal tehtud geoloogiliste uuringute ajal oli maapinnast 7,2-12,7 m sügavusel, abs kõrgusel 32,5 - 34,5 m, keskmiselt 34 m (Korbut, 1992). Põhjavesi on surveta. Vee liikumist mõjutavad tektoonilised lõhed. Veehorisondi aktiivseks vööks hüdrokarotaaži andmetel loetakse ülemist 20 m (Korbut, 1992). Märjamaa alevi põhjaveevarude otsingu andmetel on veetase minimaalne suvekuudel juunis, juulis, augustis. Sügisene maksimum aga augusti lõpus, septembri alguses, mil veetase tõuseb keskmiselt 4 m võrra, maardla piires abs kõrgusele 38 m. Absoluutne maksimum on kevadisel lumesulamise lõpul – aprilli lõpus, mai alguses. Siis tõuseb veetase keskmiselt 5 m kõrgemale suvisest miinimumist, abs kõrgusele 39 m (Rammo, 1991, uuringu aruande punkt 5.2). Porkuni-Adila veehorisont on maardlal levivast Raikküla-Tamsalu veehorisondist eraldatud 19(32) Varbola kihistu savikate vettpidavate kivimitega. Vaatamata nende kahe veehorisondi veetasemete ja keemilise koostise erinevusele pole välistatud, et tektooniliste rikkevööndite kaudu on nad omavahel ühendatud. Hüdrodünaamiliste seoste väljaselgitamine eeldaks täiendavaid uuringuid. Eelmainitu tõttu on maardla veealune ekspluateerimine võimalik vaid tingimustel, mis ei muuda oluliselt RaikkülaTamsalu veehorisondi hüdrodünaamilist režiimi ega põhjusta selle reostumist (Korbut, 1992). Praegu tohib kaevandada vaid absoluutkõrguseni 36,71 m, mille alumist osa tingimusel, et kaevandatakse vaid kuival perioodil. Veetaset alandada ei tohi (uuringu aruande punkt 5.2). 2009. a mõõdistuse andmetel oli keskmine veetase Orgita-III paekarjääris 39,00 m (EH2000). Markšeidermõõdistamise ajal 2024. a (03.10.2024.a) fikseeriti karjääris veetase 38,49 m (EH2000). 2025. a puuraukudes (OR-1/25 ja OR-2/25) jäi põhjaveetase puurimise ajal (16 - 17.07.2025) abs kõrgusele 38,07 - 38,51 m (keskmine 38,3 m). Uuringu aruande punkti 7 kohaselt tohib kaevandada vaid absoluutkõrguseni 36,71 m, mille alumist osa tingimusel, et kaevandatakse vaid kuival perioodil. Veetaset alandada ei tohi, kuna see võib tingida piirkonna veerežiimi muutuse. Tootmisele huvi pakkuvad kihid moodustavad Raikküla–Tamsalu veehorisondi ülemise osa. Seletuskirjas ja jäätmekavas on esitatud põhjaveetaseme sesoonsed kõikumised ning mõõtmised, sh keskmine veetase 39,00 m (EH2000) varasema mõõdistuse järgi ning markšeiderimõõdistusel fikseeritud veetase 38,49 m (EH2000) 03.10.2024. Puuraukudes mõõdeti 16–17.07.2025 põhjaveetase abs 38,07–38,51 m (keskmine 38,3 m). Karjääris on kujunenud ligikaudu 0,2 ha veekogu (veetaseme kõrgus abs 38,5 m), mis iseloomustab, et vesi on maastikul olemas ja mõjutab nii kaevandamise piire kui ka korrastamise lahendusi. Vesi on taastuv loodusvara, kuid kohaliku režiimi ja kvaliteedi mõttes tundlik. Seletuskirjas on selgelt põhjendatud, et kui mäeeraldis ammendatakse lamamini ja arvestada eeldatavat veetaset abs 38,0 m, tekiks keskmiselt 1,3 m sügavune veekogu, mis ei vasta korrastamisnõuetele, mistõttu on taotluses kavandatud korrastamine metsamaaks ning korrastatud pind tuleb tõsta vähemalt abs 38,7 m-ni. Kuna aga harivesilikust lähtuvalt ei ole selline korrastamissuund võimalik, tuleb korrastamislahendus ümber mõelda ja lähtuda eksperthinnangus toodud meetmetest. Looduslik mitmekesisus Kogu Orgita-Haimre maardla, sh Orgita-III mäeeraldis, kattub II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) leiukohaga ning seetõttu tuleb tegevuse planeerimisel tagada asurkonna säilimine. Eksperthinnang kirjeldab, et harivesilik vajab elutegevuseks sidusat elupaigakompleksi (toitumis, sigimis- ja talvitumisala) ning rõhutab sigimisveekogude tähtsust, sh olemasoleva sigimisveekogu säilitamist koos kaldavööndiga ning vajadust rajada korrastamisel juurde 20(32) päikesele avatud, laugekaldalisi ja erineva sügavusega väikeveekogusid. Loodusliku mitmekesisuse taastumisvõime sõltub otseselt sellest, milline on korrastamis- ja maastikulahendus. Siin on oluline märkida, et taotluses kavandatud korrastamine metsamaaks ning eksperthinnangus kirjeldatud harivesiliku elupaiganõudlus (sh veekogud) on omavahel vastuolus ning vajavad menetluses kooskõlastamist. Samuti peab juurdepääsutee rajamisel arvestama harivesiliku leiukohaga ja kavandama vajadusel leevendusmeetmeid. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Märgalad, jõeäärsed alad ja veekeskkond Mõjutatava veekeskkonna seisukohast on määrav, et karjäärialal on kujunenud ca 0,2 ha suurune veekogu ning tootmistegevus toimub põhjavee taseme läheduses. Seletuskirja ja kohaliku omavalitsuse seisukoha kohaselt karjäärist vett välja ei juhita, kuid ettevaatusprintsiibist lähtudes on Märjamaa vald pidanud põhjendatuks salvkaevude veetaseme (ja vajaduse korral kvaliteedi) kontrolli kuni 800 m raadiuses, arvestades ka teiste Orgita maardla karjääride paiknemist. Merekeskkond, jõesuudmed, rannad ja kallastega mererannik Merekeskkonda, jõesuudmeid, randu või kallastega mererannikut kavandatava tegevuse mõjuväljas ei esine. Metsad, pinnavormid ja maastik Karjääriala ja selle lähiümbrus on valdavalt metsade ning raiesmikega seotud maastik, mäeeraldis paikneb Lääne-Eesti madaliku paepealsel moreentasandikul. Karjäärialal on varasema tegevuse käigus osaliselt mets maha võetud ning katend kooritud. Kaevandamine on kujundanud astanguliselt ning maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku 37–43 m. 21(32) Metsade ja maastiku vastupanuvõime (ökoloogiline sidusus) on selles asukohas oluline eeskätt seoses harivesilikuga. Eksperthinnang rõhutab, et elupaikade sidususe säilitamine ja sobiva elupaigakompleksi kujundamine (sh avatud alad ja veekogude võrgustik) on liigi seisundi säilitamiseks vajalik. Natura 2000 ja kaitsealused liigid Orgita-III paekarjäär ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Samas on alal ja laiemalt Orgita-Haimre maardlas kaitstav loodusväärtus II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) näol. Praktiliselt kogu maardla (sh Orgita-III mäeeraldis) kattub harivesiliku esinemisalaga. Eksperthinnangus on selgelt seatud ootus, et kaevandamise käigus tuleb säilitada olemasolev sigimisveekogu ning korrastamisel tuleb rajada täiendavaid harivesilikule sobivaid väikeveekogusid ja elupaigaelemente. Samuti peab juurdepääsutee rajamisel arvestama harivesiliku leiukohaga. See tähendab, et keskkonna vastupanuvõime hindamisel on määrav mitte üksnes kaitseala/Natura olemasolu, vaid liigi elupaiganõuete täitmine kaevandamise etapistamise ja korrastamise lahenduses. Tiheasustusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Mäeeraldis ei paikne tiheasustusalal. Lähimad elamud jäävad omavalitsuse andmetel ligikaudu 600-800 m kaugusele, ning lähimaks müratundlikuks objektiks on käsitletud Linnametsa kinnistu piirkonda. Kohaliku keskkonnatundlikkuse tõus on seotud Orgita ettevõtluskompleksi detailplaneeringu alaga (ca 120 m kaugusel), mille väljaehitamisel suureneb inimeste viibimine alal ning tundlikkus tolmu ja müra suhtes. Seetõttu on omavalitsus pidanud vajalikuks katendivallide rajamist eeskätt elamute ja ettevõtluskompleksi suunal. Õigusaktidega kehtestatud nõuete võimaliku ületamise aspektist on taotlusmaterjalides esitatud müra koosmõju modelleerimine, mille tulemuste kohaselt ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete müratasemete levikut lähimatele õuealadele. Muinsuskaitselisi ega pärandkultuurist tulenevaid piiranguid ei esine. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul 22(32) põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist tuleb võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Uuringu aruande punkti 7 kohaselt tohib kaevandada vaid absoluutkõrguseni 36,71 m, mille alumist osa tingimusel, et kaevandatakse vaid kuival perioodil. Veetaset alandada ei tohi, kuna see võib tingida piirkonna veerežiimi muutuse. Põhjavee liikumise suund maardlas ja piirkonnas on kirdest edelasse. Orgita-III paekarjääri mõjupiirkond on valdavalt hajaasustusega. Lähim majapidamine paikneb seletuskirja kohaselt mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 450 m (mäeeraldisest u 490 m). Kohaliku omavalitsuse seisukohas on lisatud informatsioon, et mäeeraldisest lääne suunas riigiomandis oleval Linnametsa kinnisasjal (katastritunnus 50402:001:0079) asuvad hooned lammutatakse riigitee Tallinn–Pärnu–Ikla maantee ümberehitamise käigus. Kohaliku omavalitsuse seisukohas on märgitud, et lähimad elamud jäävad taotletavast Orgita-III mäeeraldisest ca 600 m kaugusele ida suunas jääb Kaunismäe (katastritunnus 50301:001:058), kirde suunas jäävad ca 680 m kaugusele Rinksu (katastritunnus 50402:001:0029, ca 730 m kaugusele Metsatuka (katastritunnus 50402:001:0890) ja ca 800 m kaugusele Raadiku (katastritunnus 50402:001:0075). mäeeraldisest ligikaudu 600–800 m kaugusele (Kaunismäe u 600 m, Rinksu u 680 m, Metsatuka u 730 m, Raadiku u 800 m). Lisaks paikneb karjäärist umbes 120 m kaugusel loodes Orgita ettevõtluskompleksi detailplaneeringu ala, mille väljaehitamisel suureneb inimeste viibimine piirkonnas ning tundlikkus müra ja tolmu suhtes. Ehitisregistri andmetel paikneb veekaev (EHR kood 220485632 ja 220485633) Kaunismäe kinnistul ja Metsatuka kinnistul (EHR kood 220483270). Rinksu ja Raadiku kinnistutel ehitisregistris ning keskkonnaportaalis ei ole kaevusid registreeritud ja seega pole teada kuidas nendel kinnistutel on lahendatud veevarustus. Seletuskirja kohaselt karjäärist vett välja ei juhita. Kohaliku omavalitsuse seisukohas on siiski ettevaatusprintsiibist lähtudes peetud põhjendatuks, et Keskkonnaamet kaaluks kuni 800 m raadiuses asuvate majapidamiste salvkaevude veetaseme mõõtmise vajadust (koosmõju arvestusega), ning põhjendatud juhul mõõtmised teostatakse ja vormistatakse aktiga. Häiringute ilmnemisel on kaevandajal kohustus need viivitamata kõrvaldada. Eelnimetatud majapidamised jäävad Orgita III paekarjäärist kaugemale, kui Orgita IV dolokivikarjäär. Orgita IV dolokivikarjääri keskkonnaloas on seatud Kaunismäe, Rinsku, Metsatuka ja Raadiku kinnistutel põhjaveetaseme mõõtmine enne kaevandamise alustamist kahel korral, kevadel või sügisel kõrgvee perioodil ja suvel kuiva perioodil, et saada fooni andmed kaevude veetasemete sesoonse kõikumise kohta. Seiret tuleb teostada ainult siis kui kinnistu omanikud seda soovivad ja kaevu konstruktsioon võimaldab veetaset mõõta. Lisaks on 23(32) Orgita III paekarjääris Silur-Ordoviitsiumi põhjavee liikumise suund Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1: 50 000) järgi põhjast lõunasse ja seega jäävad Rinsku, Metsatuka ja Raadiku kinnistud paekarjäärist ülesvoolu ja neile kinnistutele asuvad lähemal Orgita paekarjäär ja Orgita IV dolokivikarjäär. Kaunismäe kinnistu veevarustust võivad eelkõige mõjutada Orgita IV ja Orgita V dolokivikarjäärid, kuna need jäävad kinnistule lähemale kui Orgita III paekarjäär. Orgita IV dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse raames on hinnatud veetaseme alanduse mõju ulatust. Hinnanguliselt jääb reljeefi muutusest tingitud alanduse mõjuala mäeeraldise piirist ~60 m kaugusele (mõjuala hindamisel on kasutatud Sichardt´i valemit, = 3000 √k). Veetase alaneb maksimaalselt karjääri süvendis ja alanduse ulatus väheneb sellest kaugenedes. Kuna ei ole kavas karjäärist vee välja juhtimist, siis ei viida kaevandamisel madalamale veetaset külgnevatel karjäärialadel. Taotletava karjääriala veetase ühtlustub juba seda ümbritsevate olemasolevate karjääride alal kujunenud veetasemega. Kuna Orgita IV dolokivikarjääris kaevandamisega ei mõjutata külgnevate karjääride veetaset ei ole oodata koosmõju ja sellest tulenevat mõjuala suurenemist. Mäeeraldisel puudub ühendus kuivenduskraavidega. Seega ei saa Orgita III paekarjääri tegevused olla suurema alanduslehtri ulatusega, kui seda on hinnatud Orgita IV dolokivikarjääril. Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna veerežiimile eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Taotluse seletuskirjas on märgitud, et maavara kaevandamisel Orgita III lubjakarjääris veetaset ei alandata. Seega ei ole oodata märkimisväärset mõju ümbruskonna veerežiimile. Orgita-III paekarjääris on lubatud vaid veepealse varu kaevandamine ehk karjääri ajutiste üleujutuste puhul tuleb peatada kaevetööd üleujutatud aladel. Plokki 18 aT tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv. Käsitletavas karjääris ei juhita ega pumbata vett mäeeraldiselt välja, vältimaks mõju piirkonna veerežiimile. Lähtuvalt eelnevast ei näe Keskkonnaamet vajadust seada Orgita III paekarjääri keskkonnaloale kaevude seiret. Seletuskirjas on müra hajumist modelleeritud (koosmõjus teiste Orgita maardla aktiivsete karjääridega, va. Orgita IV dolokivikarjäär) ning võrreldud keskkonnaministri määruse nr 71 II kategooria alade normtasemetega (päeval 60 dB, öösel 45 dB). Modelleerimise tulemuse kohaselt on piirkonna summaarne müratase lähima elamu juures Linnametsa kinnistul kuni 45,8 dB. Kui arvestada karjääri kaeveõõne (keskmiselt kuni ~4,6 m) ning teenindusmaale rajatava katendivalli (~3 m) müra lokaliseeriva mõjuga, ulatub karjääride 24(32) tööst tingitud müratase lähima elamu õuealal kuni umbes 40,0 dB. Kohaliku omavalitsuse seisukoha järgi on müra ja tolmu leevendamiseks vajalik katendivallide rajamine eeskätt elamute ja Orgita ettevõtluskompleksi arenduse suunal ning nende asukoht ja kõrgus tuleb kavandada nii, et leevendav mõju oleks tegelik ja mõõdetav. Seletuskirjas on esitatud tahkete osakeste arvutuslik heitkogus aasta keskmise kaevandamismahu 13 tuh m³ korral. Arvutuslik heitkogus on kuni 0,3253 t/a (kuni 0,3436 t/a materjali mitmekordsel ladustamisel). Seletuskirja järeldus on, et õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata ning tolmu levik on üldjuhul lokaalne (peamised allikad karjäärisisesed ja väljaveoteed, purustamine-sorteerimine, laadimised). Tolmu mõju inimese heaolule sõltub oluliselt ilmast (tuul, kuiv periood) ja töökorraldusest. Omavalitsus on pidanud vajalikuks tolmutõrjet, sh teede niisutamist kuival perioodil ning meetmeid, et vältida tolmu ja materjali kandumist avalikult kasutatavatele teedele. Mäeeraldisel puur-lõhketöid ei teostata, mistõttu puudub oluline vibratsioonimõju maavõngete kujul ning sellega seotud tervise- ja heaoluriskid (nt hoonete vibratsioon, äkilised häiringud). Seletuskirja kohaselt karjäärist vett välja ei juhita. Kohaliku omavalitsuse seisukohas on siiski ettevaatusprintsiibist lähtudes peetud põhjendatuks, et Keskkonnaamet kaaluks kuni 800 m raadiuses asuvate majapidamiste salvkaevude veetaseme mõõtmise vajadust (koosmõju arvestusega), ning põhjendatud juhul mõõtmised teostatakse ja vormistatakse aktiga. Häiringute ilmnemisel on kaevandajal kohustus need viivitamata kõrvaldada. Mõjutatav elanikkond on väike, kuid kohalik tundlikkus võib suureneda Orgita ettevõtluskompleksi arenduse realiseerumisel, kuna piirkonnas suureneb viibimise intensiivsus ja ajakulu ning sellega kaasnev häiringutundlikkus. Kokkuvõttes on taotlusmaterjalides esitatud arvutuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade põhjal inimese tervise ja heaolu seisukohast keskseks küsimuseks müra ja tolmu leevendamine ning liikluskorralduse lahendamine, kusjuures müratasemed jäävad modelleerimise järgi normtasemetest madalamaks. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist. Eelhinnangus nimetatud kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), maastikule ja müra. 25(32) 3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Müra Laad: otsene häiring, allikad on kaevandamismasinad ja transport. Tugevus: modelleeritud tasemed jäävad normtasemetest madalamaks, II kategooria normid päeval 60 dB, öösel 45 dB. Modelleeritud summaarne müratase Linnametsa suunal kuni 45,8 dB, leevendavate elementidega kuni umbes 40,0 dB. Kestvus ja sagedus: perioodiline tööaegadel, sõltub tööprotsessidest. Pöörduvus: pöörduv (töö seiskudes mõju lõpeb). Mõjuala ulatus: peamiselt lokaalne (karjääri ümbrus ja transpordikoridor). Tõenäosus ja aeg: tõenäoline kohe tegevuse jätkudes. Tolm ja välisõhk Laad: otsene, peamiselt tolm karjäärisisestelt ja väljaveoteedelt ning heitgaasid masinatelt ja veokitelt. Tugevus: hinnanguliselt madal, lokaalne, ilmast sõltuv, tahkete osakeste arvutuslik heitkogus kuni 0,3253 t/a (kuni 0,3436 t/a korduval ladustamisel) keskmise mahu 13 tuh m³/a korral. Kestvus ja sagedus: episoodiline, suurem kuival ja tuulisel ajal. Pöörduvus: pöörduv, leevendatav niisutamise ja töökorraldusega. Mõjuala ulatus: valdavalt lokaalne, peamiselt karjäär ja veoteed. Tõenäosus ja aeg: tõenäoline tööperioodil. Heide vette ja mõju veerežiimile Laad: peamiselt avariiline reostusrisk ja võimalik lokaalne veerežiimi häiring. Tugevus: eeldatavalt madal, sest karjäärist vett välja ei juhita ja üleujutatud aladel kaevandamine ei ole lubatud. Kestvus: avarii korral lühiajaline, kui reostus koheselt likvideeritakse. Pöörduvus: avarii korral tavaliselt pöörduv, kuid sõltub reostuse ulatusest ja reageerimisest piiratud pöörduvus, vajab kiiret saneerimist. Mõjuala ulatus: lokaalne, kuna karjääris ei juhita ega pumbata vett mäeeraldiselt välja. Tõenäosus ja aeg: avarii tõenäosus madal, kuid võimalik igal ajal töö käigus. Reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Heide pinnasesse Laad: kütuse ja õlide lekked, saastunud pinnase teke. Tugevus: tavatingimustes madal, avarii korral lokaalselt oluline. Kestvus: avarii korral võib olla pikaajaline. Pöörduvus: sõltub reageerimisest, saastunud pinnas tuleb eemaldada ja käidelda. Mõjuala ulatus: enamasti karjääri tööpiirkond ja hooldusalad. Tõenäosus ja aeg: madal kuni mõõdukas, sõltub töökorraldusest. Looduslik mitmekesisus (eelkõige harivesilik) Laad: elupaikade kadu, killustumine, sigimisveekogude säilimine või kadumine, 26(32)  elupaigakompleksi kvaliteet. Tugevus: potentsiaalselt kõrge (kui korrastamine ei sisalda veekogusid ja sidususe elemente, nagu eksperthinnang eeldab). Kestvus: pikaajaline. Pöörduvus: osaliselt pöörduv ainult siis, kui korrastamisel rajatakse nõutud elupaigaelemendid vastavalt eksperthinnangus esitatud ruumilisele ja ajalisele kavale. Mõjuala ulatus: karjääriala ja sellega seotud siduskoridorid, sh eksperthinnangus rõhutatud koridori vajadus (min laiuse nõue on esitatud eksperthinnangus). Tõenäosus ja aeg: mõju ilmneb kaevandamise edenemisel ja eriti korrastamise faasis, tõenäosus sõltub otseselt valitud korrastamislahendusest. Elanikkond ja heaolu Lähimad elamud: teenindusmaast u 450 m (mäeeraldisest u 490 m) ja omavalitsuse hinnangul 600-800 m vahemikus. Ettevõtluskompleksi ala: u 120 m kaugusel, mis suurendab häiringutundlikkust tulevikus. 3.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiriülest mõju ei esine, sest riigipiir jääb kavandatavast tegevusest kaugele. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Karjäär ei jää kaitsealale, hoiualale ega Natura 2000 võrgustiku alale. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Märjamaa järtade loodusala, jääb enam kui 1,15 km kaugusele, mis on väljaspool karjääri mõjupiirkonda, seega mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud. 3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Orgita-III paekarjäär jääb II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) esinemis- ja elupaigaalale. Seega on tegu otsese mõjuga harivesiliku elupaigaleja sigimisveekogudele ning elupaiga erinevate osade sidususele. Harivesiliku puhul võib kaevandustegevus põhjustada elupaikade kadu ja killustumist, vähendada varjevõimalusi ning muuta liigi liikumisteid, eriti kui karjäärid ja nende teenindusmaad kujunevad maastikus läbimatuteks barjäärideks. Eksperthinnang rõhutab, et harivesilik on väheliikuv liik ning asurkonna säilimiseks peab olema tagatud elupaikade sidusus, sh sigimis-, toitumis- ja talvitumispaikade omavaheline ühendatus. MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangus on harivesiliku säilimiseks kirjeldatud meetmed, mille täitmine on tegevuse jätkamisel kriitiline. Eksperthinnangus on rõhutatud: kaevandamise etapiviisilist korraldamist plokkide kaupa ning ammendatud ala viivitamatut korrastamist pärast vastava ploki lõppu 27(32)  karjääridevahelise puittaimestiku/põõsastikuga koridori säilitamist, et tagada elupaiga sidusus (minimaallaius vähemalt 40 m) olemasoleva sigimisveekogu ja selle kaldavööndi säilitamist ning korrastamisel täiendavate harivesilikule sobivate veekogude ja elupaigaelementide kujundamist (päikesele avatud, laugekaldalised, erineva sügavusega väikeveekogud) Taotluses on kavandatud kaevandatud maa korrastamine metsamaaks, kuid eksperthinnang eeldab harivesiliku seisukohast veekogude säilitamist ja rajamist ning elupaigakompleksi kujundamist. Seetõttu tuleb mõju kaitstavale liigile käsitleda lahendamist vajava küsimusena: korrastamise projekt ja loatingimused peavad tagama, et lõppmaastik sisaldab harivesilikule vajalikke elupaigaelemente ning säilib elupaikade sidusus. Harivesiliku puhul on mõju potentsiaalselt oluline juhul, kui kaevandamise etapis, koridoride säilitamine ning korrastamise lõpp-lahendus ei vasta eksperthinnangus toodud nõuetele. Kui leevendusmeetmed viiakse ellu ja korrastamine lahendatakse harivesilikule sobiva elupaigakompleksina, on mõju võimalik viia madalaks kuni mõõdukaks. Mäeeraldisest ca 165 m kaugusel on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealune taim madal unilook (Sisymbrium supinum; KLO9300522). Karjäärist ca 620 m kaugusele jääb III kaitsekategooria kaitsealune taim harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea; KLO9306401) ja ca 690 m kaugusele jääb II kaitsekategooria kaitsealune taim kärbesõis ( Ophrys insectifera; KLO9305716). Kuna liigid jäävad tegevusest piisavalt kaugele siis neile mõju ei avaldu. Lähim kaitseala, mis kattub ka põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii; KLO9112975) leiukohaga, on Orgita mõisa park (KLO1200305), mis jääb tegevusest ca 560 m kaugusele. Kuna kaitseala ning kaitsealune liik asuvad piisavalt kaugel, siis mõju ei avaldu. 3.3.5. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana (metsamaa) ja mäetööstusmaana. Orgita-III paekarjääri mõjuala iseloomustab mäetööstusmaa koondumine ja sama maardla piires mitme karjääri samaaegne või ajaliselt kattuv kasutus. Vahetus lähiümbruses paiknevad teised aktiivsed mäeeraldised ja teenindusmaad, mistõttu koosmõju tuleb hinnata eeskätt vee, müra, tolmu ning liikluskoormuse kaudu. Koosmõju veekeskkonnale ja kaevudele Taotlusmaterjalide kohaselt Orgita-III karjääris vett välja ei pumbata ega juhita ära ning üleujutatud aladel kaevandamine ei ole lubatud. Sellest lähtudes ei ole põhjendatud eeldada, et Orgita-III tegevus koosmõjus naaberkarjääridega põhjustaks põhjaveetaseme alanemist või veerežiimi muutust. Samas on kohalik omavalitsus pidanud ettevaatusprintsiibist lähtudes põhjendatuks, et 28(32) Keskkonnaamet kaaluks kuni 800 m raadiuses salvkaevude veetaseme seire vajadust, arvestades Orgita maardla karjääride koondumist ja võimalikku koosmõju. See on praktiline riskijuhtimise meede, mitte tõendatud mõju. Keskkonnaamet kaalus põhjavee seire vajadust ja jõudis järeldusele, et ei näe vajadust seada Orgita III paekarjääri keskkonnaloale kaevude seiret (täpsemad selgitused esitatud punktis 3.2.4). Koosmõju mürale Koosmõju seisukohast on oluline, et müraallikaid on piirkonnas mitu ning lisandub ka transpordimüra. Taotlusmaterjalides esitatud modelleerimise (koosmõjus teiste Orgita karjääridega, Orgita IV dolokivikarjääriga ei ole müra modelleerimises arvestatud) kohaselt jääb müratase lähimate müratundlike objektide juures normtasemetest madalamaks. Näiteks on Linnametsa suunal esitatud summaarne müratase kuni 45,8 dB ning leevendavate elementide korral hinnanguliselt kuni umbes 40 dB. Koosmõju riski vähendamiseks on omavalitsus rõhutanud katendivallide rajamist, arvestades ka karjääride koondumist ja Orgita ettevõtluskompleksi arendust. Koosmõju tolmule ja välisõhule Tolmu koosmõju tekib eeskätt siis, kui mitmes karjääris toimub samaaegselt kaevandamine, purustamine, laadimine ja intensiivne vedu. Orgita-III materjalides on esitatud tahkete osakeste arvutuslik heitkogus keskmise tootmismahu korral kuni 0,3253 t/a või kuni 0,3436 t/a juhul, kui ladustamist tehakse korduvalt. Tolmu mõju sõltub tugevalt ilmast ja teede seisundist. Koosmõju praktiline leevendus on töökorralduslik, eelkõige teede niisutus kuival perioodil ning materjali kandumise vältimine teedele. Koosmõju liiklusele ja liikluskorraldusele Koosmõju suurim praktiline risk tuleneb veokite koondumisest samale teedevõrgule, eriti kui samaaegselt veavad materjali mitu Orgita piirkonna karjääri. Taotluses on kirjeldatud, et väljavedu toimub olemasolevalt Orgita paekarjääri teelt Rapla–Märjamaa maanteele. Kohaliku omavalitsuse arvamuse kohaselt on aga taotleja ja vallavalitsuse 11.02.2026 arutelul jõutud ühisele järeldusele, et senine juurdepääsutee ei ole teedevõrgu kavandatava ümberkorralduse ja liiklusohutuse kaalutlustel edaspidi sobiv regulaarseks raskeveoks. Sellest lähtudes peetakse otstarbekaks suunata karjäärivedu muust liiklusest eraldatud veokoridorile, rajades uue juurdepääsutee riigile kuuluvale Märjamaa metskond 23 kinnisasjale (50201:001:1089) ning ühendades see RMK metsateega nr 5041935 Kirsipuu tee (vt volikogu otsuse lisa). Nimetatud lahendus on mõeldud koondama Orgita piirkonna karjäärivedu ühele eraldatud koridorile, vähendades liikluskonflikte ja avalike teede koormust. Koosmõju looduskeskkonnale ja kaitstavatele liikidele Koosmõju osas kõige olulisem on harivesilik. Eksperthinnangu järgi sõltub asurkonna säilimine elupaikade sidususest, karjääridevahelistest koridoridest ning sigimisveekogude olemasolust. 29(32)  Kuna Orgita piirkonnas paikneb mitu karjääri, võib elupaikade killustumise risk suureneda just koosmõjus. Eksperthinnang rõhutab koridori säilitamist (min laiuse nõue) ning vajadust säilitada ja rajada sobivaid veekogusid. Siin on oluline lisada, et Orgita-III taotluses kirjeldatud korrastuslahendus “metsamaaks” ei taga harivesiliku elupaiganõuete täitmist. Kui korrastamisprojekt ei sisalda veekogusid ja sidususe elemente, on koosmõju risk kõrge, sest naaberkarjäärid võivad samaaegselt vähendada sobivaid elupaiku. Koosmõju osas tuleb arvestada ka, et kavandatav uus juurdepääsutee ja veokoridor asuvad samuti harivesiliku leiukohas. Seega ei piirdu harivesilikuga seotud mõju üksnes kaevandamisala etapistamise ja korrastamise lahendusega, vaid hõlmab ka uue juurdepääsutee rajamise ja kasutamise võimalikku mõju elupaikade sidususele, liikumisteedele ning sigimis- ja varjevõimalustele. Tee rajamise lahendus peab olema kooskõlas harivesiliku eksperthinnangus toodud elupaiganõuetega, kuid ekspert tuleb kaasata kada veokoridori projekteerimisse ja leevendusmeetmete kavandamisse. 3.3.6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused: 1. Kaevandamise etapistamine plokkide kaupa (vastavalt eksperthinnangule) ning ammendatud ala viivitamatu korrastamine pärast konkreetse etapi lõppu, et vältida elupaikade pikaajalist kadu ja killustumist. 2. Elupaikade sidususe säilitamine: karjääridevaheliste ja karjääriala servaalade puittaimestiku/põõsastikuga koridoride säilitamine, sh eksperthinnangus rõhutatud koridori miinimumnõude täitmine (minimaallaius vähemalt 40 m) vastavalt eksperthinnangus toodud joonistele 2 ja 4. 3. Sigimisveekogude ja elupaigaelementide tagamine korrastamisel: korrastamise projekt peab sisaldama harivesilikule sobivaid veekogusid ning päikesele avatud, laugekaldalisi ja erineva sügavusega väikeveekogusid koos varjevõimalustega, ning säilitama olemasoleva sigimisveekogu koos kaldavööndiga. Ala korrastamisel, eriti sigimisveekogude rajamisel tuleb kaasata kahepaiksete ekspert. 4. Pinnasetöid ei tohi teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-aprillini), mil vesilikud on talvitumispaikades ning võivad seetõttu hukkuda. 5. Uue juurdepääsutee rajamine: kuna kokkuleppeline veokoridor ja uus juurdepääsutee paiknevad harivesiliku esinemisalal, tuleb tee projekteerimisel kaasata kahepaiksete ekspert, hinnata mõju elupaikade sidususele ning kavandada leevendusmeetmed (nt koridori katkestamise vältimine, sobivad ületuskohad ja teeäärse elupaiga kujundus. Parim lahendus oleks koostöö teiste karjääridega, et kasutataks juba olemasolevaid teid ). 6. Korrastamisel rajatavate harivesiliku sigimisveekogude toimivust tuleb seirata 2. ja 3. aastal pärast veekogude rajamist, juuni I poolel, kasutades munade otsimist ja vastsete kahvapüüki, ning seiretulemuste põhjal tuleb vajadusel veekogude lahendust korrigeerida. 30(32)  Seiret peab tegema kahepaiksete ekspert. 7. Vee väljapumpamise vältimine ja kaevandamise korraldamine nii, et üleujutatud aladel ei kaevandata ning veerežiimi ei muudeta. 8. Kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise. 9. Karjääri ajutiste üleujutuste puhul tuleb peatada kaevetööd üleujutatud aladel. Plokki 18 tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv. 10. Tolmutõrje kuival perioodil: karjäärisiseste ja väljaveoteede niisutamine, vajadusel täiendavad meetmed sõltuvalt ilmast (tuul, kuivus). 11. Kiiruse piiramine karjäärisiseselt ja töökorraldus, mis vähendab tolmu teket laadimisel ja purustamisel. 12. Teede määrdumise vältimine: vältida materjali kandumist avalikele teedele ning tagada vajaduse korral viivitamatu puhastus, et vähendada tolmu ja liiklusohutuse riske. 13. Müra leevendamine: katendivallide rajamine müratundlike objektide ja Orgita ettevõtluskompleksi suunal, tagades vallide sellise asukoha ja kõrguse, et leevendav mõju oleks mõõdetav. 14. Töö aeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus. 15. Veokoridori lahenduse rakendamine vastavalt valla ja taotleja kokkuleppelistest seisukohtadest tulenevale suunale, st väljaveo koondamine muust liiklusest eraldatud koridorile ning uue juurdepääsutee rajamine Märjamaa metskond 23 kinnisasjal ühendusega RMK metsateele 5041935 Kirsipuu tee. 16. Katendi ja kasvupinnase kasutamine korrastamisel: eemaldatud materjal ladustada ja kasutada viisil, mis tagab selle kasutuse kindluse ja välistab reostusohu. 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et Orgita-III paekarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-027 kehtivusaja pikendamisega kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KMH algatamine ei ole vajalik, kuna: 1. Taotlusmaterjalides esitatud modelleerimise ja arvutuste põhjal ei ole põhjust eeldada, et müra ja tolmu mõju ületaks normtasemeid lähimate müratundlike objektide juures. Näiteks on mürataseme modelleerimisel Linnametsa suunal esitatud summaarne müratase kuni 45,8 dB, mida leevendavate elementide korral hinnatakse ligikaudu 40 dB tasemele. Tahkete osakeste arvutuslik heitkogus on keskmise tootmismahu korral kuni 0,3253 t/a (kuni 0,3436 t/a korduval ladustamisel). 2. Väljaveo korraldus on lahendatav kokkuleppelise veokoridori kaudu ning liikluskorraldus fikseeritakse loatingimustes, et vältida tarbetuid häiringuid avalikel teedel ja elamute läheduses. 3. Karjäärist vett välja ei juhita ega pumbata ning üleujutatud aladel ei kaevandata, mistõttu ei ole põhjendatud eeldada olulist mõju põhjaveetasemele. 4. Tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega selle vahetus läheduses, mistõttu mõju 31(32)  Naturale ja selle kaitse-eesmärkidele on välistatud. 5. Harivesilikule avalduv mõju on välditav tingimusel, et korrastamislahendus ja töökorraldus viiakse kooskõlla harivesiliku eksperthinnanguga (sh sigimisveekogude säilitamine ja uute rajamine ning elupaikade sidususe tagamine säilitatavate puistualade näol).Uus juurdepääsutee tuleb kavandada koostöös kahepaiksete eksperdiga , et oleks minimeeritud mõju harivesilikule ja tema elupaigale ning vajadusel rakendataks ka leevendusmeetmeid. Korrastuse tulemuslikkust tuleb hinnata seirega 2. ja 3. aastal, vajadusel lahendust korrigeerides. 6. Jäätmeteke ja pinnasekäitlus ei viita olulise mõju riskile, kuna katend kasutatakse korrastamisel (välistades katendi muutumise jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes) ning kaevandamisjäätmeid ei teki, olmejäätmeid tekib vähesel määral ja need antakse üle jäätmekäitlejale. 7. Maastikumõju on lokaalne ja põhimõtteliselt leevendatav korrastamise kaudu, kui korrastamisprojektiga kujundatakse lõppmaastik stabiilseks ja ohutuks ning arvestatakse harivesiliku elupaiganõudeid (sh veekogud ja sidususe elemendid). Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes). 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 09.04.2026 kirjaga nr DM-133114-17 Orgita- III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa Vallavalitsusele ja tutvumiseks Gildemann OÜ-le, vastamistähtajaga kuni 23.04.2026. Vastamistähtajaks arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected] 32(32)  Alveri paekarjäär 50402:001:0840 Plokk 17 aT Plokk 6 pR Orgita II paekarjäär 44,45 44,39 43,87 45,19 3' Plokk 2 aT Orgita paekarjäär Paekarjäär 43,86 45,24 45,15 SPA4 Plokk 3 pT Plokk 1 aT 50402:001:0940 44,99 2,7 43,54 Plokk 11 aT I 44,36 17 4a 5 T Märjamaa metskond 23 43,70 Po lkk 45,39 43,89 R 2 50201:001:0756 43,19 43,77 o Plkk6p I I' 41 43,75 44,40 Pa-3-21 0,85 40,87 42 42,75 k6pR 44,61 43,93 4,55 4 k 98 4,6 4 40 Plo 33,93 , 39,95 SPA3 43 43,96 N 2,3 44 40,77 38,43 2' 43,99 44,04 06.11.2021 1' 41,65 43,42 44,07 Mänd 3 0,08 43,88 44,66 44,52 43,97 43,89 40,08 40,52 42,70 43,71 44,17 43,16 42,92 44 44 39, 39,65 42,93 44,72 43,61 31 43,80 40,91 41,58 Kattepinnas 44,55 44,54 43,90 44 96 39,70 43,81 44,03 43,73 41,28 , 46,71 43 41,40 43,91 43,03 43,81 6 531 400 42,69 44,11 46,90 43,66 39, 1 39,37 40,08 4 45,22 46,86 47,09 70 81 40,52 39,85 41,52 3 44,59 47,11 46,99 43,42 43 , 39,54 46,75 43,77 43,94 45,16 39,55 44,09 46,73 5 ,3 43,73 43 44 39,62 40,23 48,21 43,51 43,78 43,92 43,66 40,22 45,90 45,51 Kaardileht nr 6314 Rapla 4 46,17 47,78 43,52 43,59 1 40,13 44,52 46,76 45,80 42,88 44,15 43,63 38,51 43,34 43,75 45,32 43,43 43,57 16.07.2025 46,91 45,44 43,75 44,17 43,27 9 44,22 9 2 , 39, 41,03 43 43,41 ,3 43,43 OR-1/25 1,2 40 46,72 43 44,12 45,74 44 96 40,16 40,65 , 86 5 39,76 42,91 43,57 43,17 43,21 3,543,24 43,18 43,34 43,95 43,58 3 ,3 48,57 50,54 50,72 39,67 42,05 4 44,14 36,71 44,05 1,8 47,15 46,76 Orgita IV dolokivikarjäär 40,32 43,05 43,09 43,64 41,24 435 ,9 47,10 50,89 Mäeeraldise Mäeeraldise teenindusmaa 39,83 40,59 43 43,04 Ladu 43,52 50,18 43,38 43,41 43,37 39,52 39,86 Kattepinnas 42,75 42,83 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 4 40,63 50,47 0 40 42,88 44,77 ,0 40 42,31 43,96 43,49 5 40,10 43,33 39,41 40,23 44,02 42,72 41,02 P 43,74 45,98 43,58 39,87 40,33 42,11 al 43,01 20 42,25 42,63 jan 43,36 Nr X Y Kuusk, mänd 40,11 40,14 40,87 40,10 da 43,38 43,92 0,30 t 43,70 40 , 40 43,50 42,91 ud 43,60 43,06 45,85 Nr X Y 1' 6 531 412,96 526 842,10 21 Ladu 44,31 42,43 41,15 Ladu 43,60 40, 40,09 Estakaad 43,77 35 40,11 44,58 40,05 43,46 42,91 45,40 43,25 43,50 1 6 531 393,84 526 853,64 2' 6 531 415,04 526 926,63 35 , 40,14 42,38 39,01 43,28 40 40,60 43,76 40 40,08 41,17 44,20 40,07 , 47 34 40 , 40,12 43,82 42,97 43,35 2 6 531 435,08 527 125,19 3' 6 531 446,54 527 134,04 40,40 44,59 48 , 42,78 43,27 43,61 43,15 42,80 43,92 40,96 41 04 40,23 Kattepinnas 4 40,55 40,10 42,80 3 6 531 101,47 527 160,15 4' 6 531 093,43 527 170,24 41, 0, 38 40,66 43,35 Plokk 17 aT 40, 06 ,6 39,06 40,06 41,12 40 47 , 40,04 4 40,74 43,19 43,30 45,28 44,20 46,16 43,82 , 4 40 40,96 43,16 43,30 4 6 531 076,63 526 880,45 5' 6 531 065,37 526 872,02 67 3 40,13 40,52 39,05 Kattepinnas 38,92 41,00 40,13 45,50 Plokk 6 pR 43,73 4 38,82 40 39,23 39,87 14 aT 1 40,81 43,11 43,62 41,26 38,73 42,73 41,94 41,49 38,87 40,21 39,12 43,16 44,40 46,26 49 39,15 41, 38,88 39,23 39,02 41 39,15 39, 39,09 41,19 40,06 42,16 Pindala 9,07 ha Pindala 10,33 ha 85 40,90 42,37 42 40,83 40,26 44,04 41,74 39,11 38,94 Ladu 41,97 43,12 44,25 43,11 43,58 6 pR 41,16 42,45 41,42 39,17 39,31 42,95 Kattepinnas 39,21 39,13 42,28 43,15 42, 41,50 39,08 39,32 43,30 38,88 44,37 41,16 42,09 11 40,50 39,16 39,14 41,95 43,21 38,87 39,15 39,20 39,16 42,76 41,51 40,65 39,30 42,32 41,57 39,41 43,56 42 42,64 41,07 6 531 300 41,35 43,55 39,08 45,09 43,56 44,43 38,90 39,23 Ladu 41,30 39,52 45,58 42,97 39,26 S-1 41,44 40,96 41,49 39,28 39,19 38,89 Kattepinnase puiste 42,28 41,70 1,0 41,50 41,35 43,72 43,04 42,09 41,18 38,74 44,46 39,11 44,80 43,84 43,10 42,72 39,22 43,71 42,76 43,24 42 41,36 41,69 39,23 40,70 43 41,63 Orgita-III paekarjäär39,02 43,00 I I 43,09 41,81 43,24 45,27 38,14 38,06 43,76 Kuusk, mänd 20 42 41,89 39,17 38,46 41,83 0,30 43 41,83 40,24 41,94 38,12 1 43 42,26 38,94 38,27 41, 42,95 3 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 4 41,41 83 39,13 42,93 43,43 44,36 38,89 42,72 43,83 37,86 43,72 39,28 Ladu 38,20 40,15 42,87 43,48 Kattepinnase puiste Märjamaa metskond 23 42,34 43,68 42,24 43,23 40,66 38,84 38,49 37,96 38,97 42,61 1' 50201:001:0756 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 44 43 40,10 43,23 03.10.2024 38,38 Or 38,33 39,28 44 42,69 38,99 38,09 38,53 41,19 gi Pa 42,89 50 44,24 44,15 l j 38,83 44,31 an 38,41 37,68 44,19 Külgneva mäeeraldise piir t da 43, 37,86 42 Plokk 6 pR a 43,57 t ud 301: 43 16 I' 40,59 42,89 , 38,52 43,64 33 p 44,03 44,19 II 43 42,68 44,86 42,74 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir a 43,26 43,29 38,60 44,14 44 43 e 38,38 001: 41,58 43,18 42,89 43,88 41,94 k 44,22 42 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 43, 44,57 41,33 , a 41,25 95 43,31 43,30 43,74 44,05 44,62 41,61 43,92 r 43,59 01 är pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) j 43 42,49 PA-2-06 0,4 ä it 0752 41,47 43,59 43,49 42,56 42,40 43,01 42,75 Kattepinnas 43,07 42,56 41,20 41,60 41,61 43,96 42,67 5,56 Orgita-Haimre dolokivi maardla piir (asendiplaanil) Kattepinnas 41,54 42,64 Dolomiidikarjääri 43,63 34,67 2,04 43, 21 ee 42,24 41,45 43,14 43,35 50402:001:1180 43,06 42,94 41,00 42,11 39,57 Kaevandamisel jäetava nõlvaterviku alumine piir 43,55 40,92 41,70 10.06.2006 43 43,47 43,75 42,28 Dolomiidikarjääri Plokk 4 aT 40,66 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 42, 40,44 40,93 41,09 42 42,61 41,57 42,10 50402:001:1180 21 43,76 43,78 40,42 42,08 Orgita V dolokivikarjäär 42,96 43,50 Plokk 18 aT 40,89 42 41,77 I I' Geoloogilise läbilõike joon 40,33 6 531 200 40,71 4 43,19 kännud Plokk 5 pR 40,54 42,34 41,13 42,46 1 Maapinna samakõrgusjoon, m 40,62 42,35 kännud 40,69 40,31 42,64 38,49 40,30 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 43,43 43,69 42,82 42,79 42,08 Plokk 7 aT 03.10.2024 41 41,48 43,37 43,91 41,39 40,51 40,53 41 40,77 Plokk 9 aT Kaevand-puuraugu nr Katendi paksus, m 42, 43,28 42,15 kännud 42,32 OR-2 1,3 04 40,62 42,39 42,21 42,67 2,9 Suudme abs kõrgus, m Täitedolokivi kasuliku kihi paksus, m 42,75 43,61 42,27 40,43 SP-1 40,69 1,5 41,31 Plokk 8 aR 36,71 1,75 Uuritud lamami abs kõrgus, m Madalamargilise ehituslubjakivi 43 40,26 43,45 40,69 40,97 41,12 kasuliku kihi paksus, m 41,36 43,29 43,53 43,04 40,37 41,70 42,51 42,66 Plokk 10 pR 2025. a uuringu puurauk 42 40,35 40,22 S-2 43,14 42,78 41, 2,4 40,85 42,88 41,82 2022. a uuringu puurauk (EGF 9603) 67 41 42,19 kännud Dolokivikarjääri 41,77 43 43,13 41,81 40,25 40,72 40,84 42,59 4 50402:001:0182 42,21 41,82 41,21 1 41,95 2006. a uuringu puurauk (EGF 7803) 40,82 40,28 41,98 41,80 43,54 41,06 42,08 42,81 43,00 40,45 42,18 42,56 41 39,90 1992. a uuringu puurauk (EGF 4603) 42,57 Märjamaa metskond 117 42,43 42 42,52 40,39 50201:001:0755 41,93 S-1 Kaevandi nr 42,39 41,27 1,0 Katendi paksus, m 42,09 Suudme abs kõrgus, m 42 42 40, 40,98 41,43 42,20 61 Kivi 1,1 m 43,55 40,23 40 42,03 42,37 41,94 40,72 41,60 42,03 42,68 43,80 Kaevand aluspõhja sügavuse täpsustamiseks 42,31 42,90 40,33 43 39,94 42,59 42,74 1992. a uuringu kaevand (EGF 4603) OR-2/25 1,3 42,57 41,73 42,70 42,82 42,67 2,9 40,35 40,74 42,54 36,71 1,75 40, 20 41,52 40,55 Kuusk, mänd 38,07 41,05 05 41,78 0,30 42 42,46 42,30 40 17.07.2025 41 42,76 3 6 531 100 42,70 42,41 42,58 41,63 S-4 1,4 526 800 527 200 42,17 42,49 43,40 42,89 40,23 41,08 42,90 422 ,3 4' 41 9 Märkused: 39, 414 , 39,29 42,44 415 ,6 43 53 40,72 43 408 ,2 409 ,2 42 430 ,6 S-3 435 ,0 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 41 1,7 0 ,1 41,93 4 40,19 43 42,72 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 4 1 423 ,1 42,22 412 ,6 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 03.10.2024. I 402 ,4 43 ' I II 394 ,7 44,09 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 40 39,14 20 44 40,44 5' Märjamaa metskond 43,50 Kuusk, mänd 23 0,30 40,53 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 50201:001:0756 43,90 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2025); 43,63 Plokk 6 pR - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.09.2025); 42 39,94 39,30 39,70 - "Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5268). 6. Mäeeraldise ja ploki 18 aT lamam asub abs kõrgusel 36,71 m. 7. Nõlvaterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Lubja- ja dolokivis on nõlvatervik vertikaalne. 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Orgita-III paekarjäär Mäeeraldise plaan Märjamaa vald, Rapla maakond Loa omanik Gildemann OÜ Graafiline lisa 1/3 0 50 100 m Parkovi, Riidaku küla, 78422 Märjamaa vald, Rapla maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 02.12.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5310 /Allkirjastatud digitaalselt/  N Läbilõige I-I' S m m 48 48 Orgita paekarjäär 47 Orgita-III paekarjäär 47 Paekarjäär 50402:001:0940 Dolomiidikarjääri Märjamaa metskond 23 46 50402:001:1180 50201:001:0756 46 45 45 44 OR-1/25 44 43,21 OR-2/25 42,67 43 0,2 43 1: 0,2 2 2 1,2 1: 42 42 1,3 41 41 okk 1 aT okk 17 aT 1/25-1 okk 6 pR okk 6 pR LA 40 2/25-1 40 F 1,3 LA 37 40 F 0,7 Plokk 4 aT 39 39 Pl vt. 38,51m 4,7 4,2 Pl Pl Pl 16.07.2025 vt. 38,07m 38 1/25-2 2/25-2 17.07.2025 38 LA 35 LA 35 F 3,1 Plokk 18 aT F 2,1 37 37 6,5 5,95 36 Plokk 5 pR 36 35 35 W Läbilõige II-II' E m m 49 49 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir 48 48 Külgneva mäeeraldise piir ee skond 117 Märjamaa metskond 23 it Orgita-III paekarjäär 0752 47 47 äär 50201:001:0756 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 0755 Dolomiidikarjääri j 001: a paekar 50402:001:1180 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 46 46 001: Dolomiidikarjääri am aa m et 50201: Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 50402:001:1180 50201: 45 45 Pa-3-21 Keskmine 2025. a uuringuaegne veetase (abs. 38,3 m) git 43,93 Or OR-1/25 Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 38,0 m) j 44 44 M är 43,21 2 1: 0,4 1:2 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik ja nõlvus S-1 43 0,2 0,85 43 42,09 Korrastatud maapind 42 1,2 42 1: 2,3 Pa-3-21-1 2 LA 36 Kasvukiht 41 F 1,0 41 1,0 1/25-1 okk 17 aT Pa-3-21-2 LA 40 40 LA 37 40 Ladu / katend F 1,3 okk 6 pR F 0,5 Plokk 4 aT 39 39 vt. 38,51m vt. 38,43m Moreen 4,7 16.07.2025 5,4 06.11.2021 Pl okk 6 pR 38 1/25-2 38 Plokk 18 aT Pl LA 35 F 3,1 Dolokivi (Raikküla lade) 37 37 6,5 Plokk 5 pR Pa-3-21-3 36 36 Pl LA 31 Lubjakivi (Raikküla lade) F 2,7 35 35 OR-1/25 puuraugu number 43,21 suudme abs kõrgus, m 34 10,0 0,2 33 1,2 sügavus maapinnast, m 1/25-1 füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number LA 40 killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) W Läbilõige III-III' E F 1,3 killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) m m Märjamaa metskond 23 45 50201:001:0756 45 vt. 38,51m veetaseme abs kõrgus, m 4,7 Orgita-III paekarjäär 16.07.2025 mõõtmise kuupäev ee 44 Dolomiidikarjääri 44 it 0752 OR-2/25 50402:001:1180 PA-2-06 äär 42,67 42,67 43 43 j 001: a paekar 6,5 puuraugu sügavus, m 0,2 50201: 2 42 42 1: SP1 1,3 t Š-3 40,69 gi okk 17 aT 41 41 Märkused: Or 40,19 1 :2 2/25-1 40 LA 37 40 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Plokk 4 aT F 0,7 vt. 39,57m 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 10.06.2006 okk 6 pR 39 39 - "Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne 1,5 Pl 4,2 (varu seisuga 01.01.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5268). 1,7 vt. 38,07m 38 2/25-2 17.07.2025 38 3. Mäeeraldise ja ploki 18 aT lamam asub abs kõrgusel 36,71 m. Plokk 18 aT LA 35 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). F 2,1 Pl 37 Plokk 6 pR 37 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 5,95 Plokk 5 pR Orgita-III paekarjäär Geoloogilised läbilõiked 36 36 Märjamaa vald, Rapla maakond I-I' ... III-III' 35 35 8,0 Loa omanik Gildemann OÜ Graafiline lisa 2/3 34 34 Parkovi, Riidaku küla, 78422 Märjamaa vald, Rapla maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000 Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 0 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 02.12.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5310 /Allkirjastatud digitaalselt/  Alveri paekarjäär 50402:001:0840 Plokk 17 aT Plokk 6 pR Orgita II paekarjäär 44,45 44,39 43,87 45,19 3' Plokk 2 aT Orgita paekarjäär Paekarjäär 43,86 45,24 45,15 SPA4 Plokk 3 pT Plokk 1 aT 50402:001:0940 44,99 2,7 43,54 Plokk 11 aT I 44,36 17 4a 5 T Märjamaa metskond 23 43,70 Po lkk 44.60 45,39 43,89 R 2 50201:001:0756 43,19 43,77 o Plkk6p 44.80 44.73 44.07 I I' 41 43,75 44,40 Pa-3-21 0,85 40,87 44.60 42 42,75 k6pR 43,93 4,55 4 k 42.83 4,6 4 40 Plo 41 33,93 42 39,95 44.30 SPA3 43,96 43.95 43.00 N 2,3 44 40,77 2' 43,99 40 1' 41,65 43,42 44,07 43.85 41.62 39.88 40.34 43,97 43,89 40,08 40,52 42,70 43.13 44 43.79 43 43 43.88 38.70 39.97 39, 42.26 39.62 41.13 42 43.95 31 40.12 41 38.70 39 39.30 41.30 40.27 6 531 400 40 39.72 43.17 39, 1 81 39 39,54 38.70 43,78 38.70 39 38.70 Kaardileht nr 6314 Rapla 43.50 38.70 39.07 39.90 39, 38.70 38.70 OR-1/25 1,2 96 38.70 43,21 3,5 39.47 36,71 1,8 Orgita IV dolokivikarjäär 38.70 40.98 Mäeeraldise Mäeeraldise teenindusmaa 39,83 43,38 39.97 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 38.70 40 40 44.45 38.70 43,58 20 40.73 Nr X Y Kuusk, mänd 0,30 38.70 Nr X Y 1' 6 531 412,96 526 842,10 40.24 43,60 40, 38.94 35 38.70 43,25 43,50 1 6 531 393,84 526 853,64 2' 6 531 415,04 526 926,63 35 , 40 38.70 40.73 44,20 40.20 42.97 2 6 531 435,08 527 125,19 3' 6 531 446,54 527 134,04 44,59 38.70 43,92 43,35 3 6 531 101,47 527 160,15 4' 6 531 093,43 527 170,24 Plokk 17 aT 40, 42.97 43,82 43,30 4 6 531 076,63 526 880,45 5' 6 531 065,37 526 872,02 67 38.70 Plokk 6 pR 43,73 4 39.23 14 aT 1 41, 40 42.38 Pindala 9,07 ha Pindala 10,33 ha 85 40,90 38.70 38.70 41.46 43,11 43,58 6 pR 38.70 40 43,15 42, 11 43,21 43.28 42 6 531 300 38.70 45,09 42.44 40.64 42,97 S-1 41,70 1,0 43,04 41 42,09 42.22 43,71 38.87 43.28 42 38.70 38.70 Orgita-III paekarjäär I I 38.70 38.70 40.47 Kuusk, mänd 20 42 0,30 43 38.70 42.07 38.70 1 41, Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 83 43.42 42,93 39 42,72 40.57 42,87 Märjamaa metskond 23 42,34 1' 42.87 50201:001:0756 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Or 43.15 42,69 41.92 38.70 38.70 42 gi 42,89 50 39.90 Külgneva mäeeraldise piir t 43, 42 Plokk 6 pR a 301: 38.70 43 16 39 I' 42,89 ,33 p II 43 42,68 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir a 39.41 43 e 38.70 001: 43.22 38.70 42,89 k 40.20 42 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 43, , a 95 43,31 38.70 r 40.17 01 är 42.64 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) j PA-2-06 0,4 ä it 0752 38.70 42,67 5,5 Orgita-Haimre dolokivi maardla piir (asendiplaanil) 40.37 Dolomiidikarjääri 38.70 34,67 2,1 43, 21 38.70 Dolomiidikarjääri ee 41 42.62 50402:001:1180 39.41 42.21 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 38.70 4 50402:001:1180 3 I I' Geoloogilise läbilõike joon 42, 42 42,10 21 38.70 Orgita V dolokivikarjäär 38.70 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 42.28 38.70 42.06 38.70 6 531 200 42.18 Plokk 5 pR 42,46 OR-2 1,3 Kaevand-puuraugu nr Katendi paksus, m 38.70 42,67 2,9 Suudme abs kõrgus, m Täitedolokivi kasuliku kihi paksus, m 41,48 41.35 42,08 Plokk 7 aT 36,71 1,75 Uuritud lamami abs kõrgus, m Madalamargilise ehituslubjakivi 38.70 kasuliku kihi paksus, m Plokk 9 aT 42, 42.07 40.57 38.70 2025. a uuringu puurauk 04 SP-1 1,5 38.70 Plokk 8 aR 2022. a uuringu puurauk (EGF 9603) 40 40.68 40,69 41,36 41.70 38.70 40.06 42.37 42,51 42,66 Plokk 10 pR 2006. a uuringu puurauk (EGF 7803) 40 38.70 38.70 S-2 41, 38.70 2,4 38.70 1992. a uuringu puurauk (EGF 4603) 67 41 42,19 38.70 42.44 Dolokivikarjääri 40,84 41.40 40.08 41.15 50402:001:0182 40,82 S-1 Kaevandi nr 43,54 1,0 Katendi paksus, m 38.70 42,09 Suudme abs kõrgus, m 41 42,57 Märjamaa metskond 117 38.70 42.50 Kaevand aluspõhja sügavuse täpsustamiseks 50201:001:0755 40.77 39.80 1992. a uuringu kaevand (EGF 4603) 40, 38.70 42.48 61 43,55 40.81 40 38.70 42,68 43,80 39.89 38.70 39 43 39,94 38.70 42,74 Metsamaa (pindala 10,33 ha) OR-2/25 1,3 38.70 38.70 38.70 42,67 2,9 42.32 40.16 38.59 36,71 1,75 40, 20 38.70 Kuusk, mänd 05 0,30 39 42.60 40 42,76 38.70 38.70 40.90 3 42.75 6 531 100 38.78 39.13 39.85 40.40 39 40.20 40 42.19 S-4 42.65 39.59 1,4 526 800 527 200 39.84 41 40.72 41.43 42,49 43,40 38.55 42.13 40.71 39.24 40.29 41.40 42.81 40.35 40.93 9 422 ,3 4' 39, 41.91 43.26 414 , 39,29 40 43.06 415 ,6 43 53 38.70 40.47 40,72 39.75 43 42.98 408 ,2 38.33 409 ,2 42 42.52 39.61 435 ,0 S-3 41 41.22 1,7 0 ,1 41,93 4 40,19 40.23 43 42,72 4 1 423 ,1 42,22 412 ,6 I 39.55 402 ,4 43 ' I II 394 ,7 44,09 Märkused: 40 39,14 20 44 40,44 5' Märjamaa metskond 43,50 Kuusk, mänd 23 0,30 40,53 50201:001:0756 43,90 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 43,63 Plokk 6 pR 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 42 39,94 39,30 39,70 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2025); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.09.2025). 4. Karjääri nõlvad tuleb täita ja tasandada nõlvusele 1:2 või laugemad. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Orgita-III paekarjäär Korrastatud maa plaan Märjamaa vald, Rapla maakond Loa omanik Gildemann OÜ Graafiline lisa 3/3 0 50 100 m Parkovi, Riidaku küla, 78422 Märjamaa vald, Rapla maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 02.12.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5310 /Allkirjastatud digitaalselt/ Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-027 Loa omaja Ärinimi / Nimi Gildemann OÜ andmed Registrikood / Isikukood 11749439 Tegevuskoha Nimetus Orgita-III paekarjäär andmed Aadress Dolomiidikarjääri, Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 50402:001:1180 Territoriaalkood EHAK 5711 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Dolomiidikarjääri (50402:001:1180). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 24.04.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 24.04.2056 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 153 Maardla nimetus Orgita-Haimre Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara dolokivi Mäeeraldise nimetus Orgita-III paekarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 9.07 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 10.33 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 114 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 18 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Viimistluskivi ja killustiku tootmine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 13 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 4 plokk täitedolokivi Dolokivi, täitepinnas Ei aT - aktiivne tarbevaru 210 tuh m³ 01.04.2026 18 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 146 tuh m³ 01.04.2026 Tegevusala andmed 2/4 Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Dolokivi, täitepinnas 2026 2056 tuh m³ 201 tuh m³ Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 tuh m³ 140 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Dolokivi, täitepinnas 2026 2056 0502 Märjamaa vald Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 0502 Märjamaa vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Karbonaarsete kivimite uuringu tulemustest killustiku tootmiseks Geoloogiafondi number 3730 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 50 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.11.1992 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) Geoloogiafondi number 47315 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-129 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 13.11.2025 Kõrvaltingimused 3/4 1. kaevandamise etapistamine plokkide kaupa (vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangule „Orgita III dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“) ning ammendatud ala viivitamatu korrastamine pärast konkreetse etapi lõppu, et vältida elupaikade pikaajalist kadu ja killustumist; 2. elupaikade sidususe säilitamine: karjääridevaheliste ja karjääriala servaalade puittaimestiku/põõsastikuga koridoride säilitamine, sh eksperthinnangus rõhutatud koridori miinimumnõude täitmine (minimaallaius vähemalt 40 m) vastavalt eksperthinnangus toodud joonistele 2 ja 4; 3. sigimisveekogude ja elupaigaelementide tagamine korrastamisel: korrastamise projekt peab sisaldama harivesilikule sobivaid veekogusid ning päikesele avatud, laugekaldalisi ja erineva sügavusega väikeveekogusid koos varjevõimalustega, ning säilitama olemasoleva sigimisveekogu koos kaldavööndiga. Ala korrastamisel, eriti sigimisveekogude rajamisel tuleb kaasata kahepaiksete ekspert; 4. pinnasetöid ei tohi teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-aprillini), mil vesilikud on talvitumispaikades ning võivad seetõttu hukkuda; 5. veokoridori lahenduse rakendamine vastavalt valla ja taotleja kokkuleppelistest seisukohtadest tulenevale suunale, st väljaveo koondamine muust liiklusest eraldatud koridorile ning uue juurdepääsutee rajamine Märjamaa metskond 23 kinnisasjal ühendusega RMK metsateele 5041935 Kirsipuu tee; 6. kuna kokkuleppeline veokoridor ja uus juurdepääsutee paiknevad harivesiliku esinemisalal, tuleb tee projekteerimisel kaasata kahepaiksete ekspert, hinnata mõju elupaikade sidususele ning kavandada leevendusmeetmed (nt koridori katkestamise vältimine, sobivad ületuskohad ja teeäärse elupaiga kujundus. Parim lahendus on koostöö teiste karjääridega, et kasutataks juba olemasolevaid teid); 7. korrastamisel rajatavate harivesiliku sigimisveekogude toimivust tuleb seirata 2. ja 3. aastal pärast veekogude rajamist, juuni esimesel poolel, kasutades munade otsimist ja vastsete kahvapüüki, ning seiretulemuste põhjal tuleb vajadusel veekogude lahendust korrigeerida. Seiret peab tegema kahepaiksete ekspert; 8. vee väljapumpamise vältimine ja kaevandamise korraldamine nii, et üleujutatud aladel ei kaevandata ning veerežiimi ei muudeta; 9. kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise; 10. karjääri ajutiste üleujutuste puhul tuleb peatada kaevetööd üleujutatud aladel. Plokki 18 tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv; 11. kuival perioodil karjäärisiseste ja väljaveoteede niisutamine, vajadusel täiendavad meetmed sõltuvalt ilmast (tuul, kuivus); 12. kiiruse piiramine karjäärisiseselt ja töökorraldus, mis vähendab tolmu teket laadimisel ja purustamisel; 13. vältida materjali kandumist avalikele teedele ning tagada vajaduse korral viivitamatu puhastus, et vähendada tolmu ja liiklusohutuse riske; 14. katendivallide rajamine müratundlike objektide ja Orgita ettevõtluskompleksi suunal, tagades vallide sellise asukoha ja kõrguse, et leevendav mõju oleks mõõdetav; 15. töö aeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus; 16. katendi ja kasvupinnase kasutamine korrastamisel: eemaldatud materjal ladustada ja kasutada viisil, mis tagab selle kasutuse kindluse ja välistab reostusohu. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa, arvestades II kategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus) vajadustega. Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Orgita-III paekarjääri mäeeraldise plaan Lisa 1: Orgita-III_maeeraldise_plaan.pdf Jah Orgita-III paekarjääri geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Orgita-III_geoloogilised_labiloiked.pdf Jah Orgita-III paekarjääri korrastatud maa plaan Lisa 3: Orgita-III_korrastatud_maa_plaan.pdf Jah 4/4 Gildemann OÜ [email protected] 24.04.2026 nr DM-133114-18 Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes alljärgnevast, Gildemann OÜ 24.09.2025 esitatud Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusest nr T-KL/1029583-4 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4 ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. 1.2. Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega: 1. kaevandamise etapistamine plokkide kaupa (vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangule „Orgita III dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“) ning ammendatud ala viivitamatu korrastamine pärast konkreetse etapi lõppu, et vältida elupaikade pikaajalist kadu ja killustumist; 2. elupaikade sidususe säilitamine: karjääridevaheliste ja karjääriala servaalade puittaimestiku/põõsastikuga koridoride säilitamine, sh eksperthinnangus rõhutatud koridori miinimumnõude täitmine (minimaallaius vähemalt 40 m) vastavalt eksperthinnangus toodud joonistele 2 ja 4; 3. sigimisveekogude ja elupaigaelementide tagamine korrastamisel: korrastamise projekt peab sisaldama harivesilikule sobivaid veekogusid ning päikesele avatud, laugekaldalisi ja erineva sügavusega väikeveekogusid koos varjevõimalustega, ning säilitama olemasoleva sigimisveekogu koos kaldavööndiga. Ala korrastamisel, eriti sigimisveekogude rajamisel tuleb kaasata kahepaiksete ekspert; 4. pinnasetöid ei tohi teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-aprillini), mil vesilikud on Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  talvitumispaikades ning võivad seetõttu hukkuda; 5. veokoridori lahenduse rakendamine vastavalt valla ja taotleja kokkuleppelistest seisukohtadest tulenevale suunale, st väljaveo koondamine muust liiklusest eraldatud koridorile ning uue juurdepääsutee rajamine Märjamaa metskond 23 kinnisasjal ühendusega RMK metsateele 5041935 Kirsipuu tee; 6. kuna kokkuleppeline veokoridor ja uus juurdepääsutee paiknevad harivesiliku esinemisalal, tuleb tee projekteerimisel kaasata kahepaiksete ekspert, hinnata mõju elupaikade sidususele ning kavandada leevendusmeetmed (nt koridori katkestamise vältimine, sobivad ületuskohad ja teeäärse elupaiga kujundus. Parim lahendus on koostöö teiste karjääridega, et kasutataks juba olemasolevaid teid); 7. korrastamisel rajatavate harivesiliku sigimisveekogude toimivust tuleb seirata 2. ja 3. aastal pärast veekogude rajamist, juuni esimesel poolel, kasutades munade otsimist ja vastsete kahvapüüki, ning seiretulemuste põhjal tuleb vajadusel veekogude lahendust korrigeerida. Seiret peab tegema kahepaiksete ekspert; 8. vee väljapumpamise vältimine ja kaevandamise korraldamine nii, et üleujutatud aladel ei kaevandata ning veerežiimi ei muudeta; 9. kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise; 10. karjääri ajutiste üleujutuste puhul tuleb peatada kaevetööd üleujutatud aladel. Plokki 18 tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv; 11. kuival perioodil karjäärisiseste ja väljaveoteede niisutamine, vajadusel täiendavad meetmed sõltuvalt ilmast (tuul, kuivus); 12. kiiruse piiramine karjäärisiseselt ja töökorraldus, mis vähendab tolmu teket laadimisel ja purustamisel; 13. vältida materjali kandumist avalikele teedele ning tagada vajaduse korral viivitamatu puhastus, et vähendada tolmu ja liiklusohutuse riske; 14. katendivallide rajamine müratundlike objektide ja Orgita ettevõtluskompleksi suunal, tagades vallide sellise asukoha ja kõrguse, et leevendav mõju oleks mõõdetav. 15. töö aeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus; 16. katendi ja kasvupinnase kasutamine korrastamisel: eemaldatud materjal ladustada ja kasutada viisil, mis tagab selle kasutuse kindluse ja välistab reostusohu. 1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Gildemann OÜ (registrikood 11749439, aadress Parkovi, Riidaku küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 06.08.2025 Keskkonnaametile taotluse Orgita-III paekarjääri 2(32) keskkonnaloa muutmiseks (registreeritud KOTKAS-s 06.08.2025 dokumendina nr DM-133114- 1 ning nõuetele vastav taotlus registreeritud 04.12.2025 dokumendina nr DM-133114-10). Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. 2.2. Keskkonnaloa muutmistaotlus on 19.12.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 19.12.2025 kirjaga nr DM-133114-14 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 19.12.2025 kirjaga nr DM-133114-13 Märjamaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu 17.02.2026 otsusega nr 40 (registreeritud KOTKAS-s 20.02.2026 dokumendina nr DM-133114-16) nõustus Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa muutmisega järgmistel tingimustel: 1. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute ning arenduspiirkonna Orgita ettevõtluskompleksi suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju oleks tõendatavalt leevendav. 2. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteed ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 3. Materjali väljavedu Orgita paekarjääri tee (tee nr 5040556) ja Orgita–Rassiotsa tee (tee nr 5040076) kaudu ei ole lubatud. 4. Kaevandatud materjali vedu riigiteele Rapla-Märjamaa tuleb lahendada muust liiklusest eraldiseisvalt. Selleks rajatakse Keskkonnaameti ja riigimaa valitseja nõusolekul vastavalt otsuse lisale uus juurdepääsutee riigile kuuluvale Märjamaa metskond 23 kinnisasjale (katastritunnus 50201:001:1089), mis ühendab Orgita-III paekarjääri metsateega nr 5041935 Kirsipuu tee. Tee rajamisel ja kasutamisel tuleb arvestada kõiki asjakohaseid tehnilisi, keskkonda ja liiklusohutust puudutavaid asjaolusid ning tagada tee sobivus kavandatavaks veomahuks. 5. Kaevandaja peab heakorra tagamiseks rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist Rapla-Märjamaa teele (tee nr 28) või Märjamaa - Orgita kergliiklusteele (tee nr 5045000) või muule veotee suunda jäävale avalikult kasutatavale teele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 6. Keskkonnaametil kaaluda salvkaevude veetaseme mõõtmise või salvkaevude seire 3(32)  vajalikkust. Ettevaatusprintsiipi järgides on Märjamaa valla hinnangul otstarbekas mõõta Orgita-III paekarjääri olemasolevatel hoonestatud kinnistutel, mis jäävad mäeeraldisest kuni 800 m kaugusele, asuvate salvkaevude veetaset ja vee kvaliteeti. 2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3. EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. MTÜ Põhjakonn 2025 eksperthinnang „Orgita III dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja selle leevendusvõimalused“; 3. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 4. Eesti looduse infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur); 5. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega 4(32)  nr 11); 6. koostatav Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa Vallavolikogu otsusega nr 112); 7. Raplamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80); 8. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368). 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus Kavandatav tegevus on Orgita-III paekarjääri keskkonnaloa nr KMIN-027 muutmine loa kehtivusaja pikendamiseks kuni 30 aastaks (24.04.2026–24.04.2056), Kaevandamine jätkub olemasoleval mäeeraldisel ja teenindusmaal taotluses kirjeldatud tehnoloogia ning taotletud tootmismahu piirides. Tegevuse eesmärk on varustada taotleja tootmist dolokivi ja lubjakivi toormega viimistluskivi ning killustiku tootmiseks. Kaevandamine toimub mehaanilise raimamisega, puur-lõhketöid ei kavandata. Taotluse kohaselt kaevandatud maa kavandatakse korrastada tegevuse lõppedes metsamaaks kogu teenindusmaa ulatuses. Kuna aga kaevandamisalal asub II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesiliku elupaik, siis tuleb korrastamine läbi viia vastavalt eksperthinnangus toodud suunistele ja leevendusmeetmetele. Taotluse kohaselt ei kavandata mäeeraldise pindala suurendamist, tegemist on olemasoleva tegevuse jätkamisega loa kehtivusaja pikendamise kaudu. Gildemann OÜ (registrikood: 11749439) on Orgita-Haimre maardla (registrikaart nr 153) Orgita-III paekarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-027 omanik ja keskkonnaloa muutmise taotleja. Orgita-III paekarjäär paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas riigiomandis oleval katastriüksusel Dolomiidikarjäär (50402:001:1180), mille sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Taotletava mäeeraldise pindala on 9,07 ha ja teenindusmaa pindala 10,33 ha. Taotletav varu on arvele võetud seisuga 01.01.2025 ning hõlmab täitedolokivi aktiivset tarbevaru 210 tuh m³ ja madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 146 tuh m³ (kaevandatav varu vastavalt 201 m3 ja 140 m 3). Taotluses on toodud maksimaalseks aastaseks tootmismahuks 20 tuh m³. Orgita- III paekarjääri keskkonnaluba soovitakse pikendada 30 aasta võrra, kuni 24.04.2056. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks kujuneb seega 13 tuh m3, jättes ruumi kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks keskkonnaloa kehtivuse aja jooksul. Kaevandamine toimub karjääris mehaanilise raimamise teel, ilma puur-lõhketöid tegemata. Materjali sorteerimine ja laadimine toimub tavapärase karjäärtehnikaga (frontaallaadur, ekskavaator, vajadusel kahveltõstuk). Viimistluskiviks sobiv materjal veetakse karjäärist välja tootmishoonesse. Viimistluskiviks mittesobilikust materjalist toodetakse killustikku mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil, maavara võib töödelda vahetult aktiivselt kaevandamisalal või 5(32) vahelaos sõltuvalt ladustamisvajadusest. Taotluse kohaselt väljavedu toimub olemasolevalt Orgita paekarjääri teelt Rapla-Märjamaa maanteele. Samas on Märjamaa Vallavolikogu otsuses nr 40 käsitletud teistsugust veokorraldust, mis tuleneb 11.02.2026 toimunud arutelust taotleja ja vallavalitsuse vahel ning piirkonna teedevõrgu kavandatavast ümberkorraldusest. Arutelu tulemusel peeti senise juurdepääsutee kasutamist raskeveokite püsiveoks edaspidi mittesobivaks ning väljaveo suunamiseks muust liiklusest eraldatud veokoridori kavandati uus juurdepääsutee, mis kulgeks riigile kuuluval Märjamaa metskond 23 kinnisasjal (katastritunnus 50201:001:1089) ja ühendaks karjääri RMK metsateega nr 5041935 Kirsipuu tee (vt vallavolikogu otsuse lisa). Vallavolikogu on ühtlasi seadnud tingimuse, et kaevandatud materjali väljavedu ei ole lubatud Orgita paekarjääri tee (tee nr 5040556) ega Orgita-Rassiotsa tee (tee nr 5040076) kaudu ning vedu riigiteele Rapla-Märjamaa tuleb lahendada muust liiklusest eraldiseisvalt. Tegevuse etapid on sisuliselt järgmised: Ettevalmistus ja kaevandamise alustamine: olemasoleva taristu kasutamine, vajadusel katendi ja kasvupinnase eemaldamine ning ladustamine hilisemaks korrastamiseks. Taotluses on katendi koguseks esitatud 114 tuh m³ ja mulla koguseks 18 tuh m³. Kaevandamine ja töötlemine: maavara raimamine, sorteerimine ja osaline purustamine mobiilses sõlmes, ladustamine ja väljavedu. Lõpetamine ja korrastamine: ammendatud ala on taotluse kohaselt kavandatud korrastada metsamaaks kogu teenindusmaa ulatuses. Kuna aga mäeeraldisel asub II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesiliku elupaik, siis tuleb korrastamine läbi viia vastavalt eksperthinnangus toodud suunistele ja leevendusmeetmetele. Korrastamisel tuleb mh kujundada ohutud nõlvad (nõlvus 1:2 või laugem) ning tagada, et korrastatud maapind jääb keskmisest põhjaveetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemale (sihttase abs kõrgus ca 38,7 m). Korrastamise täpne lahendus määratakse korrastamise projektiga. Maakasutus ja lähiümbruse kirjeldus Karjääriala on ümbritsetud valdavalt metsade ja raiesmikega. Vahetus ümbruses paiknevad teised mäetööstusmaa sihtotstarbega karjäärialad: põhjas Paekarjääri katastriüksus, mis kattub Orgita paekarjääriga (OÜ Orgita Dolomiiditooted, keskkonnakaitseluba nr KMIN-051) ning kagus Dolokivikarjääri katastriüksus, mis kattub Orgita V dolokivikarjääriga (Limestone factories of Estonia OÜ, keskkonnakaitseluba nr KMIN-108) ja Orgita IV dolokivikarjääriga (OÜ Orgita Dolomiiditooted, keskkonnakaitseluba nr KL-521295), kirdes Alveri paekarjääri katastriüksus, mis kattub Orgita II paekarjääriga (OÜ Limestone, keskkonnaluba nr KMIN-040). Lõunast, idast ja läänest piirneb ala peamiselt maatulundusmaaga (idas ka mäetööstusmaa). Lähim majapidamine paikneb hinnanguliselt umbes 450 m kaugusel teenindusmaast (u 490 m mäeeraldisest) läänes Linnametsa kinnistul. Kohaliku omavalitsuse seisukohas on toodud, et lähimad elamud jäävad ligikaudu 600–800 m kaugusele (nt Kaunismäe u 600 m ida suunas, Rinksu u 680 m kirde suunas, Metsatuka u 730 m ja Raadiku u 800 m). Orgita-III paekarjäär ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Alal puuduvad 6(32) muinsuskaitselised piirangud, pärandkultuuriobjektid, kommunikatsioonid ning muud kitsendusi põhjustavad objektid. Mäeeraldis kattub II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) elupaigaga. Seega kaevandamisel tuleb järgida MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangu järeldusi ja seatavaid leevendusmeetmeid. Mäeeraldisest ca 165 m kaugusel on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealune taim madal unilook (Sisymbrium supinum, EELIS kood KLO9300522). Karjäärist ca 620 m kaugusele jääb III kaitsekategooria kaitsealune taim harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea, EELIS kood KLO9306401) ja ca 690 m kaugusele jääb II kaitsekategooria kaitsealune taim kärbesõis (Ophrys insectifera, EELIS kood KLO9305716). Ligikaudu 230 m kaugusele mäeeraldise teenindusmaast jääb vääriselupaik (VEP205733). Orgita III karjäärist ca 5 km raadiuses paikneb I kaitsekategooria liigi must-toonekure ( Ciconia nigra) elupaik (EELIS kood KLO9128722) ja ca 10 km kaugusel sama liigi elupaik KLO9128724. Must-toonekurg on EL linnudirektiivi I lisa liik ja Eesti Punases nimestikus hinnatud kriitilises seisundis olevaks. Liigi kaitse tegevuskava järgi kuulub must-toonekurg praegu Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka, vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele. Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks peetakse toitumisalade halvenenud kvaliteeti. Valdavalt on liigile toitumiseks sobivaimad väikesed vooluveekogud, kusjuures liigi toitumispiirkond võib ulatuda kuni 40 km kaugusele pesast, kuid suurem osa toitumispaikadest asub siiski pesast kuni 20 km ulatuses. Orgita III karjääri alal on praegu üks veekogu, mille puhul ei ole välistatud, et must-toonekurg võiks seal toitumas käia. Tulevikus eksperthinnangu alusel harivesilikule kujundatavad uued veekogud võiks samuti kujuneda must-toonekurele sobivateks toitumisveekogudeks. Samas on ka naaberkarjäärides mõned veekogud juba olemas, kuid tõenäoliselt aktiivse kaevandamise perioodil liik ala ei külasta. Kaevanduste piirkond on must-toonekurele pigem potentsiaalne sobiv toitumisala, kui kõrvaloleva kinnisvaraarenduse ja karjääride vahel sobiv puhver säilib. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei jää Orgita-III paekarjäär rohevõrgustiku alale. Maastiku kirjeldus Karjäärialal on varasema tegevuse käigus osaliselt mets maha võetud ning katend kooritud. Kaevandamine on kujundanud astangulise reljeefi. Ala idaosas on kaevandamise tulemusel kujunenud ligikaudu 0,2 ha suurune veekogu, mille veetaseme kõrgus on mõõdetud abs 38,5 m. Mäeeraldise maapind on reljeefne, kõrgusvahemikus valdavalt umbes 37-43 m abs, koorimata aladel 40-43 m abs. Ligipääsetavuse ja ruumilise konteksti kirjeldamisel on oluline, et Orgita-Rassiotsa kruusatee (tee nr 5040076) kulgeb ligikaudu 300 m edela-lõuna pool, Rapla-Märjamaa tugimaantee nr 28 7(32) paikneb umbes 800 m põhja suunas ning Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee nr 4 ligikaudu 500 m lääne suunas. Korrastatud maa sihtotstarbeks on metsamaa kogu teenindusmaa ulatuses (10,33 ha). Korrastamise põhimõte on tagada ohutu ja stabiilne maastikuvorm ning välistada püsiva veekogu kujunemine, mis tekiks lamamini ammendamisel eeldatava veetaseme korral. 3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatava tegevusega seonduvad järgmised strateegilised arengudokumendid: Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80). Rapla maakonnaplaneeringus on välja toodud maardlate ja maavarade kaevandamisest mõjutatud alade üldised kasutustingimused: Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid. Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima kvaliteetne elukeskkond. Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või ehitusalana. Arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Raplamaa maakonnaplaneeringus 2030+ on Orgita-Haimre dolokivimaardla märgitud üleriigilise tähtsusega maardlaks. Samuti on toodud maakonnaplaneeringus: Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna 8(32)  taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. Lähema 5-10 aasta perspektiivis on tõenäoline kruusa- ja liivakarjääride varude intensiivne täiendav kasutuselevõtt seoses Rail Balticu rajamisega./…/ Raplamaa maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruandes on toodud maavara kaevandamise osas järgnevat: Maavara kaevandamise puhul on maakonnaplaneeringus sätestatud, et eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega. Tingimus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna säilitamisele ja negatiivsete mõjude vältimisele. Transpordikoormusega seotud leevendusmeetmete näitena saab siinkohal välja tuua kruuskattega juurdepääsuteede mustkatte alla viimist. Kaevandamise mõjude asjakohased leevendusmeetmed selgitatakse reeglina välja objekti keskkonnamõju hindamise ja/või kaevandamisloa taotluse menetluse käigus. Maakonnaplaneering ei näe ette lahendusi, mis ohustaksid maavarade kasutatavust. Arvestatud on, et arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena. Teataval määral piiravaks on maardlate paiknemine rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Kaevandamine rohelise võrgustike aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandusalade sobiv korrastamine. Väärtuslikel põllumajandusmaadel kaevandamisel on pinnase koorimine üldjuhul vältimatu ning kaevandamisele eelnenud olukorra taastamine pole seetõttu eeldatavalt võimalik. Planeeringuga määratakse maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused, mis on suunatud kaevandamisest tulenevate keskkonnamõjude leevendamisele. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Maardlate kasutuselevõtu tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele, rakendada leevendusmeetmeid ning korrastada ala peale varude ammendumist. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Ammendatud alade metsastamisel tuleb kaaluda, milline kooslus on jätkusuutlik ning võimaldab tulevikus sidusust piirnevate rohelise võrgustiku komponentidega. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+ “on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist: Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade 9(32)  teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi. /…/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega paekivi spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord. Arvestades, et käesolevalt taotluse all olev ala ei asu rohelises võrgustikus, siis ei ole rohevõrgustikku puudutavad punktid asjakohased. Eelnevast nähtub, et nii üleriigiline- kui ka maakonnaplaneering ei välista kaevandustegevust antud piirkonnas. Veel enam on mõistlik väljata varu maksimaalses ulatuses juba olemasolevate lubadega aladelt. Oluliseks faktoriks otsustamisel oleks rohevõrgustik. Antud juhul on tegemist juba kaevandamisega osaliselt rikutud alaga, mis ei asu rohevõrgustikus. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr 11). Üldplaneeringu seletuskirja (punkt 2.1.) märgib järgmist: maavarade levikualadega tuleb arvestada, kuid perspektiivne kaevandamine ei sobi: Vardi loometsa kaitsealal, üldjuhul Märjamaa ümbruse metsavööndis (va Orgita paekaevandus), Märjamaa, Ohukotsu ja Haimre asulate arenduspiirkonnas ning Paeküla-Tolli, Velise ja Järtade puhkealal. Orgita-III paekarjäär ei jää eelnimetatud aladele. Seega puudub otseselt vastuolu kehtiva üldplaneeringuga. Koostamisel on uus Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa Vallavolikogu otsusega nr 112). Koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõus (05.08.2024 versioon) on maavara kaevandamise osas toodud järgnev: Mäetööstuse alad on reserveeritud aladele, mille kohta on üldplaneeringu koostamise ajal kehtiv kaevandamisluba. Mäetööstuse alale võib rajada maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ja karjääri ehk pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi. Varude ammendumisel nähakse üldplaneeringus kohustus alad korrastada vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Varude ammendumisel tuleb mäetööstuse alad kas korrastada puhkealadeks, või leida muud sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvad sobivad lahendused. Puhkeala kujundamine 10(32)  peale ammendumist on seotud karjääri korrastamisprojektiga. Kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist (MaaPS § 84). Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Ühtlasi võib nimeteatud protsessis selguda, et kaevandatud alal on parimaks lahenduseks hoopis muu sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt sobiv lahendus. Hoonete ehitamine maardla alal on võimalik peale maavara ammendamist. Üldplaneering kajastab maardlate infot taustinfona, nende kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Kaevandamisalade suurendamine toimub läbi kaevandamise lubade taotlemise Keskkonnaametilt, mis ei ole otseselt seotud üldplaneeringuga. Põhjendatud juhul tuleb suurendada juurdepääsuteede, sealhulgas kaevandamisaladele, tuulikuparkide, tööstusalade, juurdepääsu-teede, kaasa arvatud riigiteede kandevõimet või viia need muul moel liikluskoormusega vastavusse. Kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Väärtuslike maastikuelementide säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks ning kus see nõue takistaks maavara kaevandamise läbi viimist. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Vallavalitsusel on õigus otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle. Kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb esitada maastikuanalüüs koos korrastamisprojektiga. Maastikku või ehitisi jäädavalt muutvate tegevuste (uue hoone või rajatise ehitamine, pärandkultuuriobjekti ümberehitamine, kaevandamine, raadamine vm) korral pärandkultuuriobjekti alal või selle vahetus ümbruses on Märjamaa Vallavalitsusel õigus nõuda maastikuanalüüsi või muinsuskaitse eksperdi eksperthinnangu koostamist, mille alusel otsustada tegevuse sobivuse ja eritingimuste vajaduse üle. Maastikuanalüüsi või eksperthinnangu nõude rakendamisel ja/või tegevuse lubamisel/eritingimuste seadmisel lähtutakse konkreetse pärandkultuuriobjekti eripärast, Muinsuskaitsemeti seisukohtadest ja/või võimalikust avalikust huvist. Kaevandamine rohevõrgustiku alal on võimalik üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise/ karjääri sulgemisel on eelistatud selline kaevandatud ala korrastamise viis, mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise rohevõrgustiku osana. Kohustuslik on teha eksperthinnang rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega ei lähe kavandatav tegevus ka koostamisel oleva üldplaneeringuga vastuollu, kui kaevandamisel arvestatakse eeltoodud põhimõtetega. Kokkuvõtteks Loa pikendamisel ei minda vastuollu erinevate planeeringudokumentidega. Keskkonnaameti koostatav keskkonnamõjude eelhinnang analüüsibki võimalikke keskkonnariske. 11(32) Planeeringudokumendid soosivad ka tugevalt maavarade kaevandamises säästlikkuse printsiibi rakendamist, kus kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada. Ehk planeeringudokumendid ei välista taotluse rahuldamist. Planeeringud märgivad, et maavara kaevandamine tuleb korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju keskkonnale, rakendades asjakohaseid kõrvaltingimusi ja leevendusmeetmeid. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine Maa ja maapõu Kavandatav tegevus kasutab loodusvarana eeskätt maavara Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III mäeeraldisel. Taotluse kohaselt hõlmab mäeeraldis aktiivse tarbevaru plokke 4 ja 18 ning kaevandatava maavara kogus on kokku 341 tuh m³, millest täitedolokivi 201 tuh m³ ja madalamargiline ehituslubjakivi 140 tuh m³. Maksimaalne aastane tootmismaht on 20 tuh m³, keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on dokumentides esitatud 13 tuh m³ aastas. Kaevandamise lamam on abs 36,71 m. Maaressursi kasutus väljendub ka mäeeraldisel maa-ala kasutamises mäetööstusmaana ning ammendatud ala korrastamises metsamaaks kogu teenindusmaa ulatuses. Korrastamise põhimõte on vältida nõuetele mittevastava püsiveekogu kujunemist ja tõsta korrastatud pind keskmisest põhjaveetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemale. Pinnas ja katend Kaevandamise eel ja käigus eemaldatakse katend ja kasvupinnas, mida käsitletakse loodusvarana. Taotluse kohaselt on kaevandatava katendi kogus 114 tuh m³ ja eemaldatava mulla (kasvupinnase) kogus 18 tuh m³. Katend eemaldatakse järk-järgult vastavalt mäetööde arengule, ladustatakse teenindusmaal ning kasutatakse hiljem korrastamisel nõlvade ja põhja täitmiseks ning haljastamiseks. Katendikihid on dokumentides kirjeldatud kui õhuke kasvukiht (keskmiselt umbes 0,2 m) ja moreenikiht (ligikaudu 1,0–1,1 m), mis sisaldab rohkelt paetükke ja -lahmakaid. Selline katend on inertne ning selle käsitlemine on kavandatud viisil, mis võimaldab selle taaskasutamist korrastamisel. Korrastamisel ei piisa üksnes olemasolevast katendist karjääri põhja ja nõlvade tõstmiseks. Seletuskirjas on esitatud hinnang, et lisaks katendile on vaja kasutada ka killustiku tootmisel tekkivaid paesõelmeid või tuua juurde muid sobilikke inertseid täitematerjale, et tagada korrastatud pinna sihttase vähemalt abs 38,7 m. 12(32) Vesi Orgita-Haimre maardla on Eesti hüdrogeoloogilise kaardi 1:400 000 andmetel seotud Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksiga (S-O), mille põhjaveehorisont on vabapinnaline. Tootmisele huvi pakkuvad kihid moodustavad Raikküla-Tamsalu veehorisondi ülemise osa. Veetaseme suvine miinimum 1992. aastal tehtud geoloogiliste uuringute ajal oli maapinnast 7,2- 12,7 m sügavusel, abs kõrgusel 32,5-34,5 m, keskmiselt 34 m. Märjamaa alevi põhjaveevarude otsingu andmetel on veetase minimaalne suvekuudel juunis kuni augustis. Sügisene maksimum aga augusti lõpus, septembri alguses, mil veetase tõuseb keskmiselt 4 m võrra, maardla piires abs kõrgusele 38 m. Absoluutne maksimum on kevadisel lumesulamisel aprilli lõpus, mai alguses. Siis tõuseb veetase keskmiselt 5 m kõrgemale suvisest miinimumist, abs kõrgusele 39 m. 2009. a mõõdistuse andmetel oli keskmine veetase Orgita-III paekarjääris 39,00 m (EH2000). Markšeiderimõõdistamise ajal 2024. a (03.10.2024. a) fikseeriti karjääris veetase 38,49 m (EH2000). 2025. a puuraukudes (OR-1/25 ja OR-2/25) jäi põhjaveetase puurimise ajal (16 – 17.07.2025. a) abs kõrgusele 38,07 – 38,51 m (keskmine 38,3 m). Taotluse kohaselt paikneb kasulik kiht osaliselt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja osaliselt allpool seda, kuid taotluses on rõhutatud, et üleujutatud aladel kaevandamine ei ole lubatud ning karjäärist vett välja ei juhita ega pumbata. Plokki 18 tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv. Sellest tulenevalt ei prognoosita kaevandamise mõjuna piirkonna veetaseme ja veerežiimi muutust, sh lähimate salv- ja puurkaevude osas, ka koosmõjus ümbritsevate karjääridega. Peamine avalduv riskitegur on seotud rasketehnika kasutamisega, eeskätt kütuse ja õlide võimalike lekete ning avariiolukordadega. Seletuskirjas on rõhutatud tehniliselt korras seadmete kasutamist, hoolduste korraldamist selleks kohaldatud alal ning nõuet vältida kütuse ja õli sattumist pinnasesse. Looduslik mitmekesisus Taotluse ja eksperthinnangu kohaselt kattub Orgita-III karjääriala II kaitsekategooria liigiga harivesilik (Triturus cristatus), mistõttu tuleb kaevandamise planeerimisel arvestada liigi elupaiganõudlust ja vältida elupaikade killustumise süvenemist. Eksperthinnangus on välja toodud, et harivesilik on väheliikuv ning asurkonna säilimiseks peavad sigimis-, toitumis- ja talvitumisala olema omavahel ühendatud ning neid ei tohi lõigata läbimatute barjääridega. Leevendusmeetmetena rõhutatakse kaevandamise etapiviisilist korraldamist plokkide kaupa ning ammendatud ala korrastamist viivitamata pärast konkreetse ploki kaevandamise lõppu, et tekiks võimalus sobiva elupaigakompleksi kujunemiseks. Eksperthinnangus on rõhutatud ka vajadust säilitada karjääridevaheline puittaimestikuga ja või põõsastikuga ühenduskoridor, mille minimaallaius peab olema vähemalt 40 m ning säilitada sigimisveekogu kaldaalad koos olemasolevate varjevõimalustega. Samuti peab juurdepääsutee rajamisel arvestama harivesiliku leiukohaga. 13(32) Lisaks kaasneb tegevusega ettevalmistamata alal puittaimestiku eemaldamine ja kändude juurimine enne katendi eemaldamist. See on otsene mõju taimkattele ning maastiku struktuurile, mistõttu tuleb see siduda eelkirjeldatud leevendusmeetmetega, et säiliks liigi jaoks vajalik maastikusidususe element. Natura 2000 võrgustiku alasid Orgita-III paekarjääri piires ega selle vahetus läheduses ei paikne. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub maavara kaevandamiseks, purustamiseks/sõelumiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele. Ehk energiakasutus on peamiselt seotud karjäärtehnika ja mobiilse purustus-sorteerimissõlme tööga. Seletuskirjas on toodud, et purustus-sorteerimissõlme soojusvõimsus on 0,46 MWth ning see töötab maksimaalselt kuni 176 tundi aastas, lähtudes keskmisest tootlikkusest 200 t/h ja keskmisest kaevandamismahust 13 tuh m³ aastas. Seletuskirja kohaselt ei ületa see õhusaasteloa kohustuse künnist.. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Heide põhja- ja pinnavette Taotluse seletuskirja kohaselt paikneb kasulik kiht osaliselt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja osaliselt allpool seda, kuid taotletavas karjääris ei ole lubatud kaevandada üleujutatud aladel ning karjäärist vett välja ei juhita ega pumbata. Sellest tulenevalt ei prognoosita tegevuse jätkamisel mõju piirkonna veetasemele ja veerežiimile, sh lähimatele salv- ja puurkaevudele, ka võimaliku koosmõju korral naaberkarjääridega. Vette sattuvate saasteainete risk on eeskätt seotud avariiolukordadega, mis võivad tekkida rasketehnika kasutamisel. Seletuskirjas on rõhutatud tehniliselt korras ja hooldatud seadmete kasutamist ning nõuet, et pinnasesse ega vette ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonti karjäärialal ei kavandata, vajadusel tehakse väiksemad tööd selleks kohaldatud alal. Kohaliku omavalitsuse seisukohas on ettevaatusprintsiibist lähtudes peetud põhjendatuks, et Keskkonnaamet kaaluks kuni 800 m raadiuses asuvate majapidamiste salvkaevude veetaseme mõõtmise vajadust, arvestades ka teiste Orgita maardlas aktiivsete karjääride paiknemist. Põhjendatud juhul tuleb mõõtmised teostada ja vormistada aktina, ning häiringute ilmnemisel on kaevandajal kohustus need viivitamata kõrvaldada. Heide pinnasesse Pinnase saastumise risk tuleneb peamiselt kütuse, õlide ja muude tehniliste vedelike võimalikest leketest karjäärimasinate kasutamisel, tankimisel ja hooldusel. Seletuskirja kohaselt tuleb 14(32) kaevandamisel ja masinate hooldamisel rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli, ning kasutada tehniliselt korras seadmeid. Suuremahulisi hooldustöid karjäärialal ei kavandata. Lisaks võib pinnasele ja selle lähiümbrusele heidet tekitada materjali ladustamine ja teisaldamine, sh katendivallide rajamine. Omavalitsus on pidanud vajalikuks, et müra ja tolmu leviku piiramiseks rajatakse katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele äärtele, mis jäävad lähimate elamukinnistute ja Orgita ettevõtluskompleksi arenduse suunas, ning et vallide asukoht ja kõrgus oleksid kavandatud nii, et leevendav mõju on mõõdetav. Heide õhku Välisõhku mõjutavad eeskätt tahked osakesed (tolm) ning diiselmootoritega töötava tehnika heitgaasid. Seletuskirja kohaselt kujuneb aasta keskmise kaevandamismahu 13 tuh m³ korral kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate tahkete osakeste arvutuslikuks heitkoguseks kuni 0,3253 t aastas (kuni 0,3436 t, kui materjali ladustatakse korduvalt). Seletuskirja järelduse kohaselt ei ületata vastavate künniskoguste tasemeid ning suurem osa raimatud kivimist liigub karjäärist välja töötlemata kujul, mistõttu tegelikud heitkogused võivad olla arvutuslikust väiksemad. Tolmu peamisteks allikateks on karjäärisisesed ja väljaveoteed, purustamine ja sorteerimine ning laadimisprotsessid. Tolmu levik on üldjuhul lokaalne. Tolmu vähendamiseks on omavalitsus pidanud vajalikuks, et kuival perioodil niisutatakse kaevandamis- ja veotööde ajal karjäärisiseseid teid ja väljaveoteed ning rakendatakse vajaduse korral täiendavaid tolmutõrjemeetmeid. Samuti on seatud nõue vältida materjali kandumist avalikult kasutatavatele teedele ja tagada vajaduse korral nende viivitamatu puhastamine. Heitgaaside osas kaasneb tegevusega karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite heide (sh NOx, SO₂ ja lenduvad orgaanilised ühendid). Seletuskirja kohaselt kasutatakse tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid masinaid, ning kuna tegevus jätkub olemasolevas karjääris ning peab toimuma etapiliselt, ei ole põhjendatud eeldada heitgaaside osas olulist muutust. Müra Müra allikad on seotud kaevandamise tööprotsessidega, sh kasuliku kihi raimamine, purustamine ja sõelumine, kaevise transport ja laadimine ning väljavedu. Seletuskirjas on piirkonna müra hajumist modelleeritud ning tulemusi võrreldud välisõhus leviva müra normtasemetega. Mudeli järgi jääb Orgita-III mäeeraldise ümbruse lähimate müratundlike objektide juures müratase normtasemetest madalamaks, ning müra levikut aitavad piirata ka kaeveõõs ja teenindusmaale katendist rajatav vall. Modelleerimise kohaselt, arvestades teiste aktiivsete Orgita maardla karjääridega, jääb Orgita- III mäeeraldisel kaevandamise jätkamisel piirkonna summaarne müratase lähima elamu juures Linnametsa kinnistul (tunnus 50402:001:0079) kuni 45,8 dB. Kaevandamisel tekkiv kaeveõõs (keskmiselt kuni ~4,6 m) ning mäeeraldise teenindusmaale katendist rajatav vall (kõrgusega ~3 15(32) m) aitavad müra levikut lokaliseerida ning sellisel juhul ulatub piirkonna karjääride tööst tingitud müratase lähima elamu õuealal tasemele kuni ~40,0 dB Omavalitsus on rõhutanud katendivallide rajamise vajadust just müratundlike alade ja Orgita ettevõtluskompleksi arenduse suunal, arvestades ka võimaliku kumulatiivse müra mõjuga koos teiste Orgita maardla karjääridega. Vallide kavandamine peab tagama reaalse ja mõõdetava leevendava efekti. Kuna tegevus peab toimuma etapiliselt, ei ole põhjendatud eeldada müra osas olulist mõju. Vibratsioon Orgita-III paekarjääris ei kasutata tööde teostamisel lõhkamist ega hüdrovasaraid. Seetõttu ei ole eeldada olulist vibratsioonihäiringut. Muu karjääritehnika (ekskavaatorid, laadurid, veokid) tekitatud vibratsioon piirdub vahetu tööala lähiümbrusega. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatud töödega ei kaasne mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega. Täiendavat püsivat valgustust, soojus- või kiirgusallikaid ega lõhnavaid protsesse (nt materjali termiline töötlemine, kemikaalide kasutamine) ei ole ette nähtud. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Jäätmeseaduse § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema ning lg 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 lg 6 kohaselt kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmeseaduse § 352 lg 1 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Jäätmeseaduse § 221 kohaselt on jäätmetekke vältimine prioriteetsem meede jäätmehierarhias. Sama seaduse § 22 kohaselt on jäätmetekke vältimine asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks. Seega tuleb kaevandajal esmalt võtta kasutusele meetmed jäätmetekke vältimiseks, mis on 16(32) tulenevalt jäätmeseadusest eelistatuim lahendus. Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes ei teki, kuna kogu kaevandatud materjal töödeldakse kaubaks ja realiseeritakse või kasutatakse korrastamisel. Taotleja on märkinud, et kui tegevuse käigus siiski tekivad kaevandamisjäätmed, tuleb vajaduse korral taotleda jäätmeluba. Karjääri ettevalmistamisel eemaldatakse katend ja kasvupinnas, mis ladustatakse teenindusmaal ning kasutatakse hiljem ammendatud ala korrastamisel. Taotluse ja jäätmekava kohaselt on katendi maht 114 tuh m³ ning korrastamise eesmärgi saavutamiseks (korrastatud pind vähemalt ca abs 38,7 m) on lisaks katendile vaja täitematerjali, mida kavandatakse katta eeskätt töötlemisel tekkivate sõelmete või muude inertsete täitematerjalidega vastavalt korrastamise projektile. Materjali töötlemisel võib tekkida peenfraktsioon (sõelmed), mille eelistatud kasutusena nähakse selle kasutamist korrastamisel või realiseerimist tootena. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vaadeldav piirkond jääb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1: 50 000) kohaselt kaitsmata põhjaveega alale. Veeseaduse § 68 lg 3 p 1 alusel loetakse kaitsmata põhjaveega ala on karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Nafta- või õlireostuse korral karjääri tekkivas veekogus tuleb reostuse levikut kiiresti piirata, et selle korjamine ja eemaldamine oleks kergem. Sellise olukorra saavutamiseks on üheks tõhusamaks vahendiks veepinnal ujuv poom. Vajadusel tuleb reostuse leviku piiramiseks ja likvideerimiseks kohale kutsuda selleks spetsialiseerunud ettevõte. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 17(32) 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest ja tegevusest on antud ptk-s 3.1.1. 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus Orgita-III paekarjäär paikneb riigiomandis oleval Dolomiidikarjääri katastriüksusel ning asub Märjamaa valla üldplaneeringu ja uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt mäetööstusmaal. Ümbritsev maakasutus on valdavalt mets ja raiesmikud ning vahetus lähiümbruses paikneb mitu teist mäetööstusmaa sihtotstarbega karjääriala. Lisaks kaevandamisele on piirkonnas olulise ruumilise seosena välja toodud Orgita ettevõtluskompleksi detailplaneeringu ala, mis paikneb karjäärist ligikaudu 120 m kaugusel loodes ning on kehtiv alates 2013. aastast. Selle ala väljaehitamisel suureneb piirkonna kasutusintensiivsus ning tekib rohkem tolmu ja müra suhtes tundlikke kasutusviise, mistõttu on kohalik omavalitsus pidanud vajalikuks kavandada ja rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid, sh katendivallide rajamist ettevõtluskompleksi suunal. Planeeritavate tegevustena tuleb arvestada riikliku teedevõrgu arendustega. Seletuskirjas on viidatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule, mis käsitleb põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla trassi täpsustamist ja lähitulevikus kavandatavaid 2+2 lõikude ehitusi piirkonnas. See tähendab, et lähipiirkonnas on ette nähtud ulatuslikud taristutööd. Kohaliku teedevõrgu osas on Märjamaa Vallavolikogu otsuses kirjeldatud, et Orgita paekarjääri tee (tee nr 5040556) on kavandatud rekonstrueerida ning selle roll muutub, kuna see seotakse põhimaantee nr 4 ümberehituse ja liikluskorralduse muudatustega ning kujuneb osaks avalikust kohalikust teedevõrgust. Sellest tulenevalt on omavalitsus pidanud ebaproportsionaalseks ja liiklusohutuse seisukohast põhjendamatuks suunata sellele teele karjääride püsivat raskeliiklust. Omavalitsuse seisukoha kohaselt tuleb karjääridest lähtuv vedu koondada muust liiklusest eraldatud veokoridorile ning Orgita-III puhul on esitatud lahendus rajada uus juurdepääsutee riigile kuuluvale Märjamaa metskond 23 kinnisasjale, ühendusega RMK metsateele nr 5041935 Kirsipuu tee, vastavalt volikogu otsuse lisale. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime) Maa, muld ja pinnas Mäeeraldis paikneb mäetööstusmaal ning alal on varasema tegevuse käigus osaliselt eemaldatud kasvukiht ja katend. Katendiks on valdavalt moreen, millele lisandub õhuke kasvukiht. 18(32) Dokumentide kohaselt on kasvukihi paksus keskmiselt umbes 0,2 m ning moreeni paksus ligikaudu 1,0–1,1 m, mis sisaldab rohkelt paetükke ja -lahmakaid. Katendi maht on esitatud 114 tuh m³ ning eemaldatava mulla (kasvupinnase) maht 18 tuh m³. Mulla ja kasvupinnase taastumisvõime on aeglane, mistõttu on määrav, et eemaldatud kasvupinnas ladustatakse ja kasutatakse hiljem korrastamisel. Maavara Orgita-III mäeeraldis hõlmab Orgita-Haimre dolokivimaardla aktiivse tarbevaru plokke (taotluses plokid 4 ja 18) ning varu on arvele võetud seisuga 01.01.2025. Kaevandatava varu kogus on taotluse kohaselt kokku 341 tuh m³, millest täitedolokivi 201 tuh m³ ja madalamargiline ehituslubjakivi 140 tuh m³. Jääkvaru uuringu aruandes on kirjeldatud kasuliku kihi litoloogiat ja kvaliteedinäitajaid. Täitedolokivi (ülemine kiht) keskmine paksus on mudeli alusel 2,3 m ning madalamargilise lubjakivi (alumine kiht) keskmine paksus 1,6 m, kogu kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m. Maavara on taastumatu loodusvara. Kättesaadavust piiravad hüdrogeoloogilised tingimused ja kaevandamise tehnilised piirangud. Taotluse materjalides on märgitud, et kaevandada tohib vaid lamamini abs 36,71 m ning veetaset alandada ei tohi. Vesi OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt on koostatud Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025, edaspidi uuringu aruanne). Uuringu aruandes on hüdrogeoloogilisi tingmusi kirjeldatud punktis 5.2. Hüdrogeoloogilise läbilõike Orgita-Haimre maardlas moodustab Raikküla-Tamsalu veehorisont, mille kogupaksus maardla piires on 33 m. Veekihi alumine pind lasub keskmiselt abs kõrgusel 5 m ning alumisest Porkuni-Adila veehorisondist lahutavad Varbola kihistu muguljad, mergli vahekihtidega vettpidavad lubjakivid paksusega keskmiselt 15 m. Tootmisele huvi pakkuvad kihid moodustavad Raikküla-Tamsalu veehorisondi ülemise osa. Veetaseme suvine miinimum 1992. aastal tehtud geoloogiliste uuringute ajal oli maapinnast 7,2-12,7 m sügavusel, abs kõrgusel 32,5 - 34,5 m, keskmiselt 34 m (Korbut, 1992). Põhjavesi on surveta. Vee liikumist mõjutavad tektoonilised lõhed. Veehorisondi aktiivseks vööks hüdrokarotaaži andmetel loetakse ülemist 20 m (Korbut, 1992). Märjamaa alevi põhjaveevarude otsingu andmetel on veetase minimaalne suvekuudel juunis, juulis, augustis. Sügisene maksimum aga augusti lõpus, septembri alguses, mil veetase tõuseb keskmiselt 4 m võrra, maardla piires abs kõrgusele 38 m. Absoluutne maksimum on kevadisel lumesulamise lõpul – aprilli lõpus, mai alguses. Siis tõuseb veetase keskmiselt 5 m kõrgemale suvisest miinimumist, abs kõrgusele 39 m (Rammo, 1991, uuringu aruande punkt 5.2). Porkuni-Adila veehorisont on maardlal levivast Raikküla-Tamsalu veehorisondist eraldatud 19(32) Varbola kihistu savikate vettpidavate kivimitega. Vaatamata nende kahe veehorisondi veetasemete ja keemilise koostise erinevusele pole välistatud, et tektooniliste rikkevööndite kaudu on nad omavahel ühendatud. Hüdrodünaamiliste seoste väljaselgitamine eeldaks täiendavaid uuringuid. Eelmainitu tõttu on maardla veealune ekspluateerimine võimalik vaid tingimustel, mis ei muuda oluliselt RaikkülaTamsalu veehorisondi hüdrodünaamilist režiimi ega põhjusta selle reostumist (Korbut, 1992). Praegu tohib kaevandada vaid absoluutkõrguseni 36,71 m, mille alumist osa tingimusel, et kaevandatakse vaid kuival perioodil. Veetaset alandada ei tohi (uuringu aruande punkt 5.2). 2009. a mõõdistuse andmetel oli keskmine veetase Orgita-III paekarjääris 39,00 m (EH2000). Markšeidermõõdistamise ajal 2024. a (03.10.2024.a) fikseeriti karjääris veetase 38,49 m (EH2000). 2025. a puuraukudes (OR-1/25 ja OR-2/25) jäi põhjaveetase puurimise ajal (16 - 17.07.2025) abs kõrgusele 38,07 - 38,51 m (keskmine 38,3 m). Uuringu aruande punkti 7 kohaselt tohib kaevandada vaid absoluutkõrguseni 36,71 m, mille alumist osa tingimusel, et kaevandatakse vaid kuival perioodil. Veetaset alandada ei tohi, kuna see võib tingida piirkonna veerežiimi muutuse. Tootmisele huvi pakkuvad kihid moodustavad Raikküla–Tamsalu veehorisondi ülemise osa. Seletuskirjas ja jäätmekavas on esitatud põhjaveetaseme sesoonsed kõikumised ning mõõtmised, sh keskmine veetase 39,00 m (EH2000) varasema mõõdistuse järgi ning markšeiderimõõdistusel fikseeritud veetase 38,49 m (EH2000) 03.10.2024. Puuraukudes mõõdeti 16–17.07.2025 põhjaveetase abs 38,07–38,51 m (keskmine 38,3 m). Karjääris on kujunenud ligikaudu 0,2 ha veekogu (veetaseme kõrgus abs 38,5 m), mis iseloomustab, et vesi on maastikul olemas ja mõjutab nii kaevandamise piire kui ka korrastamise lahendusi. Vesi on taastuv loodusvara, kuid kohaliku režiimi ja kvaliteedi mõttes tundlik. Seletuskirjas on selgelt põhjendatud, et kui mäeeraldis ammendatakse lamamini ja arvestada eeldatavat veetaset abs 38,0 m, tekiks keskmiselt 1,3 m sügavune veekogu, mis ei vasta korrastamisnõuetele, mistõttu on taotluses kavandatud korrastamine metsamaaks ning korrastatud pind tuleb tõsta vähemalt abs 38,7 m-ni. Kuna aga harivesilikust lähtuvalt ei ole selline korrastamissuund võimalik, tuleb korrastamislahendus ümber mõelda ja lähtuda eksperthinnangus toodud meetmetest. Looduslik mitmekesisus Kogu Orgita-Haimre maardla, sh Orgita-III mäeeraldis, kattub II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) leiukohaga ning seetõttu tuleb tegevuse planeerimisel tagada asurkonna säilimine. Eksperthinnang kirjeldab, et harivesilik vajab elutegevuseks sidusat elupaigakompleksi (toitumis, sigimis- ja talvitumisala) ning rõhutab sigimisveekogude tähtsust, sh olemasoleva sigimisveekogu säilitamist koos kaldavööndiga ning vajadust rajada korrastamisel juurde 20(32) päikesele avatud, laugekaldalisi ja erineva sügavusega väikeveekogusid. Loodusliku mitmekesisuse taastumisvõime sõltub otseselt sellest, milline on korrastamis- ja maastikulahendus. Siin on oluline märkida, et taotluses kavandatud korrastamine metsamaaks ning eksperthinnangus kirjeldatud harivesiliku elupaiganõudlus (sh veekogud) on omavahel vastuolus ning vajavad menetluses kooskõlastamist. Samuti peab juurdepääsutee rajamisel arvestama harivesiliku leiukohaga ja kavandama vajadusel leevendusmeetmeid. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Märgalad, jõeäärsed alad ja veekeskkond Mõjutatava veekeskkonna seisukohast on määrav, et karjäärialal on kujunenud ca 0,2 ha suurune veekogu ning tootmistegevus toimub põhjavee taseme läheduses. Seletuskirja ja kohaliku omavalitsuse seisukoha kohaselt karjäärist vett välja ei juhita, kuid ettevaatusprintsiibist lähtudes on Märjamaa vald pidanud põhjendatuks salvkaevude veetaseme (ja vajaduse korral kvaliteedi) kontrolli kuni 800 m raadiuses, arvestades ka teiste Orgita maardla karjääride paiknemist. Merekeskkond, jõesuudmed, rannad ja kallastega mererannik Merekeskkonda, jõesuudmeid, randu või kallastega mererannikut kavandatava tegevuse mõjuväljas ei esine. Metsad, pinnavormid ja maastik Karjääriala ja selle lähiümbrus on valdavalt metsade ning raiesmikega seotud maastik, mäeeraldis paikneb Lääne-Eesti madaliku paepealsel moreentasandikul. Karjäärialal on varasema tegevuse käigus osaliselt mets maha võetud ning katend kooritud. Kaevandamine on kujundanud astanguliselt ning maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku 37–43 m. 21(32) Metsade ja maastiku vastupanuvõime (ökoloogiline sidusus) on selles asukohas oluline eeskätt seoses harivesilikuga. Eksperthinnang rõhutab, et elupaikade sidususe säilitamine ja sobiva elupaigakompleksi kujundamine (sh avatud alad ja veekogude võrgustik) on liigi seisundi säilitamiseks vajalik. Natura 2000 ja kaitsealused liigid Orgita-III paekarjäär ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Samas on alal ja laiemalt Orgita-Haimre maardlas kaitstav loodusväärtus II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) näol. Praktiliselt kogu maardla (sh Orgita-III mäeeraldis) kattub harivesiliku esinemisalaga. Eksperthinnangus on selgelt seatud ootus, et kaevandamise käigus tuleb säilitada olemasolev sigimisveekogu ning korrastamisel tuleb rajada täiendavaid harivesilikule sobivaid väikeveekogusid ja elupaigaelemente. Samuti peab juurdepääsutee rajamisel arvestama harivesiliku leiukohaga. See tähendab, et keskkonna vastupanuvõime hindamisel on määrav mitte üksnes kaitseala/Natura olemasolu, vaid liigi elupaiganõuete täitmine kaevandamise etapistamise ja korrastamise lahenduses. Tiheasustusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Mäeeraldis ei paikne tiheasustusalal. Lähimad elamud jäävad omavalitsuse andmetel ligikaudu 600-800 m kaugusele, ning lähimaks müratundlikuks objektiks on käsitletud Linnametsa kinnistu piirkonda. Kohaliku keskkonnatundlikkuse tõus on seotud Orgita ettevõtluskompleksi detailplaneeringu alaga (ca 120 m kaugusel), mille väljaehitamisel suureneb inimeste viibimine alal ning tundlikkus tolmu ja müra suhtes. Seetõttu on omavalitsus pidanud vajalikuks katendivallide rajamist eeskätt elamute ja ettevõtluskompleksi suunal. Õigusaktidega kehtestatud nõuete võimaliku ületamise aspektist on taotlusmaterjalides esitatud müra koosmõju modelleerimine, mille tulemuste kohaselt ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete müratasemete levikut lähimatele õuealadele. Muinsuskaitselisi ega pärandkultuurist tulenevaid piiranguid ei esine. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul 22(32) põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist tuleb võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Uuringu aruande punkti 7 kohaselt tohib kaevandada vaid absoluutkõrguseni 36,71 m, mille alumist osa tingimusel, et kaevandatakse vaid kuival perioodil. Veetaset alandada ei tohi, kuna see võib tingida piirkonna veerežiimi muutuse. Põhjavee liikumise suund maardlas ja piirkonnas on kirdest edelasse. Orgita-III paekarjääri mõjupiirkond on valdavalt hajaasustusega. Lähim majapidamine paikneb seletuskirja kohaselt mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 450 m (mäeeraldisest u 490 m). Kohaliku omavalitsuse seisukohas on lisatud informatsioon, et mäeeraldisest lääne suunas riigiomandis oleval Linnametsa kinnisasjal (katastritunnus 50402:001:0079) asuvad hooned lammutatakse riigitee Tallinn–Pärnu–Ikla maantee ümberehitamise käigus. Kohaliku omavalitsuse seisukohas on märgitud, et lähimad elamud jäävad taotletavast Orgita-III mäeeraldisest ca 600 m kaugusele ida suunas jääb Kaunismäe (katastritunnus 50301:001:058), kirde suunas jäävad ca 680 m kaugusele Rinksu (katastritunnus 50402:001:0029, ca 730 m kaugusele Metsatuka (katastritunnus 50402:001:0890) ja ca 800 m kaugusele Raadiku (katastritunnus 50402:001:0075). mäeeraldisest ligikaudu 600–800 m kaugusele (Kaunismäe u 600 m, Rinksu u 680 m, Metsatuka u 730 m, Raadiku u 800 m). Lisaks paikneb karjäärist umbes 120 m kaugusel loodes Orgita ettevõtluskompleksi detailplaneeringu ala, mille väljaehitamisel suureneb inimeste viibimine piirkonnas ning tundlikkus müra ja tolmu suhtes. Ehitisregistri andmetel paikneb veekaev (EHR kood 220485632 ja 220485633) Kaunismäe kinnistul ja Metsatuka kinnistul (EHR kood 220483270). Rinksu ja Raadiku kinnistutel ehitisregistris ning keskkonnaportaalis ei ole kaevusid registreeritud ja seega pole teada kuidas nendel kinnistutel on lahendatud veevarustus. Seletuskirja kohaselt karjäärist vett välja ei juhita. Kohaliku omavalitsuse seisukohas on siiski ettevaatusprintsiibist lähtudes peetud põhjendatuks, et Keskkonnaamet kaaluks kuni 800 m raadiuses asuvate majapidamiste salvkaevude veetaseme mõõtmise vajadust (koosmõju arvestusega), ning põhjendatud juhul mõõtmised teostatakse ja vormistatakse aktiga. Häiringute ilmnemisel on kaevandajal kohustus need viivitamata kõrvaldada. Eelnimetatud majapidamised jäävad Orgita III paekarjäärist kaugemale, kui Orgita IV dolokivikarjäär. Orgita IV dolokivikarjääri keskkonnaloas on seatud Kaunismäe, Rinsku, Metsatuka ja Raadiku kinnistutel põhjaveetaseme mõõtmine enne kaevandamise alustamist kahel korral, kevadel või sügisel kõrgvee perioodil ja suvel kuiva perioodil, et saada fooni andmed kaevude veetasemete sesoonse kõikumise kohta. Seiret tuleb teostada ainult siis kui kinnistu omanikud seda soovivad ja kaevu konstruktsioon võimaldab veetaset mõõta. Lisaks on 23(32) Orgita III paekarjääris Silur-Ordoviitsiumi põhjavee liikumise suund Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1: 50 000) järgi põhjast lõunasse ja seega jäävad Rinsku, Metsatuka ja Raadiku kinnistud paekarjäärist ülesvoolu ja neile kinnistutele asuvad lähemal Orgita paekarjäär ja Orgita IV dolokivikarjäär. Kaunismäe kinnistu veevarustust võivad eelkõige mõjutada Orgita IV ja Orgita V dolokivikarjäärid, kuna need jäävad kinnistule lähemale kui Orgita III paekarjäär. Orgita IV dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse raames on hinnatud veetaseme alanduse mõju ulatust. Hinnanguliselt jääb reljeefi muutusest tingitud alanduse mõjuala mäeeraldise piirist ~60 m kaugusele (mõjuala hindamisel on kasutatud Sichardt´i valemit, = 3000 √k). Veetase alaneb maksimaalselt karjääri süvendis ja alanduse ulatus väheneb sellest kaugenedes. Kuna ei ole kavas karjäärist vee välja juhtimist, siis ei viida kaevandamisel madalamale veetaset külgnevatel karjäärialadel. Taotletava karjääriala veetase ühtlustub juba seda ümbritsevate olemasolevate karjääride alal kujunenud veetasemega. Kuna Orgita IV dolokivikarjääris kaevandamisega ei mõjutata külgnevate karjääride veetaset ei ole oodata koosmõju ja sellest tulenevat mõjuala suurenemist. Mäeeraldisel puudub ühendus kuivenduskraavidega. Seega ei saa Orgita III paekarjääri tegevused olla suurema alanduslehtri ulatusega, kui seda on hinnatud Orgita IV dolokivikarjääril. Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna veerežiimile eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Taotluse seletuskirjas on märgitud, et maavara kaevandamisel Orgita III lubjakarjääris veetaset ei alandata. Seega ei ole oodata märkimisväärset mõju ümbruskonna veerežiimile. Orgita-III paekarjääris on lubatud vaid veepealse varu kaevandamine ehk karjääri ajutiste üleujutuste puhul tuleb peatada kaevetööd üleujutatud aladel. Plokki 18 aT tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv. Käsitletavas karjääris ei juhita ega pumbata vett mäeeraldiselt välja, vältimaks mõju piirkonna veerežiimile. Lähtuvalt eelnevast ei näe Keskkonnaamet vajadust seada Orgita III paekarjääri keskkonnaloale kaevude seiret. Seletuskirjas on müra hajumist modelleeritud (koosmõjus teiste Orgita maardla aktiivsete karjääridega, va. Orgita IV dolokivikarjäär) ning võrreldud keskkonnaministri määruse nr 71 II kategooria alade normtasemetega (päeval 60 dB, öösel 45 dB). Modelleerimise tulemuse kohaselt on piirkonna summaarne müratase lähima elamu juures Linnametsa kinnistul kuni 45,8 dB. Kui arvestada karjääri kaeveõõne (keskmiselt kuni ~4,6 m) ning teenindusmaale rajatava katendivalli (~3 m) müra lokaliseeriva mõjuga, ulatub karjääride 24(32) tööst tingitud müratase lähima elamu õuealal kuni umbes 40,0 dB. Kohaliku omavalitsuse seisukoha järgi on müra ja tolmu leevendamiseks vajalik katendivallide rajamine eeskätt elamute ja Orgita ettevõtluskompleksi arenduse suunal ning nende asukoht ja kõrgus tuleb kavandada nii, et leevendav mõju oleks tegelik ja mõõdetav. Seletuskirjas on esitatud tahkete osakeste arvutuslik heitkogus aasta keskmise kaevandamismahu 13 tuh m³ korral. Arvutuslik heitkogus on kuni 0,3253 t/a (kuni 0,3436 t/a materjali mitmekordsel ladustamisel). Seletuskirja järeldus on, et õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata ning tolmu levik on üldjuhul lokaalne (peamised allikad karjäärisisesed ja väljaveoteed, purustamine-sorteerimine, laadimised). Tolmu mõju inimese heaolule sõltub oluliselt ilmast (tuul, kuiv periood) ja töökorraldusest. Omavalitsus on pidanud vajalikuks tolmutõrjet, sh teede niisutamist kuival perioodil ning meetmeid, et vältida tolmu ja materjali kandumist avalikult kasutatavatele teedele. Mäeeraldisel puur-lõhketöid ei teostata, mistõttu puudub oluline vibratsioonimõju maavõngete kujul ning sellega seotud tervise- ja heaoluriskid (nt hoonete vibratsioon, äkilised häiringud). Seletuskirja kohaselt karjäärist vett välja ei juhita. Kohaliku omavalitsuse seisukohas on siiski ettevaatusprintsiibist lähtudes peetud põhjendatuks, et Keskkonnaamet kaaluks kuni 800 m raadiuses asuvate majapidamiste salvkaevude veetaseme mõõtmise vajadust (koosmõju arvestusega), ning põhjendatud juhul mõõtmised teostatakse ja vormistatakse aktiga. Häiringute ilmnemisel on kaevandajal kohustus need viivitamata kõrvaldada. Mõjutatav elanikkond on väike, kuid kohalik tundlikkus võib suureneda Orgita ettevõtluskompleksi arenduse realiseerumisel, kuna piirkonnas suureneb viibimise intensiivsus ja ajakulu ning sellega kaasnev häiringutundlikkus. Kokkuvõttes on taotlusmaterjalides esitatud arvutuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade põhjal inimese tervise ja heaolu seisukohast keskseks küsimuseks müra ja tolmu leevendamine ning liikluskorralduse lahendamine, kusjuures müratasemed jäävad modelleerimise järgi normtasemetest madalamaks. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist. Eelhinnangus nimetatud kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), maastikule ja müra. 25(32) 3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Müra Laad: otsene häiring, allikad on kaevandamismasinad ja transport. Tugevus: modelleeritud tasemed jäävad normtasemetest madalamaks, II kategooria normid päeval 60 dB, öösel 45 dB. Modelleeritud summaarne müratase Linnametsa suunal kuni 45,8 dB, leevendavate elementidega kuni umbes 40,0 dB. Kestvus ja sagedus: perioodiline tööaegadel, sõltub tööprotsessidest. Pöörduvus: pöörduv (töö seiskudes mõju lõpeb). Mõjuala ulatus: peamiselt lokaalne (karjääri ümbrus ja transpordikoridor). Tõenäosus ja aeg: tõenäoline kohe tegevuse jätkudes. Tolm ja välisõhk Laad: otsene, peamiselt tolm karjäärisisestelt ja väljaveoteedelt ning heitgaasid masinatelt ja veokitelt. Tugevus: hinnanguliselt madal, lokaalne, ilmast sõltuv, tahkete osakeste arvutuslik heitkogus kuni 0,3253 t/a (kuni 0,3436 t/a korduval ladustamisel) keskmise mahu 13 tuh m³/a korral. Kestvus ja sagedus: episoodiline, suurem kuival ja tuulisel ajal. Pöörduvus: pöörduv, leevendatav niisutamise ja töökorraldusega. Mõjuala ulatus: valdavalt lokaalne, peamiselt karjäär ja veoteed. Tõenäosus ja aeg: tõenäoline tööperioodil. Heide vette ja mõju veerežiimile Laad: peamiselt avariiline reostusrisk ja võimalik lokaalne veerežiimi häiring. Tugevus: eeldatavalt madal, sest karjäärist vett välja ei juhita ja üleujutatud aladel kaevandamine ei ole lubatud. Kestvus: avarii korral lühiajaline, kui reostus koheselt likvideeritakse. Pöörduvus: avarii korral tavaliselt pöörduv, kuid sõltub reostuse ulatusest ja reageerimisest piiratud pöörduvus, vajab kiiret saneerimist. Mõjuala ulatus: lokaalne, kuna karjääris ei juhita ega pumbata vett mäeeraldiselt välja. Tõenäosus ja aeg: avarii tõenäosus madal, kuid võimalik igal ajal töö käigus. Reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Heide pinnasesse Laad: kütuse ja õlide lekked, saastunud pinnase teke. Tugevus: tavatingimustes madal, avarii korral lokaalselt oluline. Kestvus: avarii korral võib olla pikaajaline. Pöörduvus: sõltub reageerimisest, saastunud pinnas tuleb eemaldada ja käidelda. Mõjuala ulatus: enamasti karjääri tööpiirkond ja hooldusalad. Tõenäosus ja aeg: madal kuni mõõdukas, sõltub töökorraldusest. Looduslik mitmekesisus (eelkõige harivesilik) Laad: elupaikade kadu, killustumine, sigimisveekogude säilimine või kadumine, 26(32)  elupaigakompleksi kvaliteet. Tugevus: potentsiaalselt kõrge (kui korrastamine ei sisalda veekogusid ja sidususe elemente, nagu eksperthinnang eeldab). Kestvus: pikaajaline. Pöörduvus: osaliselt pöörduv ainult siis, kui korrastamisel rajatakse nõutud elupaigaelemendid vastavalt eksperthinnangus esitatud ruumilisele ja ajalisele kavale. Mõjuala ulatus: karjääriala ja sellega seotud siduskoridorid, sh eksperthinnangus rõhutatud koridori vajadus (min laiuse nõue on esitatud eksperthinnangus). Tõenäosus ja aeg: mõju ilmneb kaevandamise edenemisel ja eriti korrastamise faasis, tõenäosus sõltub otseselt valitud korrastamislahendusest. Elanikkond ja heaolu Lähimad elamud: teenindusmaast u 450 m (mäeeraldisest u 490 m) ja omavalitsuse hinnangul 600-800 m vahemikus. Ettevõtluskompleksi ala: u 120 m kaugusel, mis suurendab häiringutundlikkust tulevikus. 3.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiriülest mõju ei esine, sest riigipiir jääb kavandatavast tegevusest kaugele. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Karjäär ei jää kaitsealale, hoiualale ega Natura 2000 võrgustiku alale. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Märjamaa järtade loodusala, jääb enam kui 1,15 km kaugusele, mis on väljaspool karjääri mõjupiirkonda, seega mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud. 3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Orgita-III paekarjäär jääb II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) esinemis- ja elupaigaalale. Seega on tegu otsese mõjuga harivesiliku elupaigaleja sigimisveekogudele ning elupaiga erinevate osade sidususele. Harivesiliku puhul võib kaevandustegevus põhjustada elupaikade kadu ja killustumist, vähendada varjevõimalusi ning muuta liigi liikumisteid, eriti kui karjäärid ja nende teenindusmaad kujunevad maastikus läbimatuteks barjäärideks. Eksperthinnang rõhutab, et harivesilik on väheliikuv liik ning asurkonna säilimiseks peab olema tagatud elupaikade sidusus, sh sigimis-, toitumis- ja talvitumispaikade omavaheline ühendatus. MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangus on harivesiliku säilimiseks kirjeldatud meetmed, mille täitmine on tegevuse jätkamisel kriitiline. Eksperthinnangus on rõhutatud: kaevandamise etapiviisilist korraldamist plokkide kaupa ning ammendatud ala viivitamatut korrastamist pärast vastava ploki lõppu 27(32)  karjääridevahelise puittaimestiku/põõsastikuga koridori säilitamist, et tagada elupaiga sidusus (minimaallaius vähemalt 40 m) olemasoleva sigimisveekogu ja selle kaldavööndi säilitamist ning korrastamisel täiendavate harivesilikule sobivate veekogude ja elupaigaelementide kujundamist (päikesele avatud, laugekaldalised, erineva sügavusega väikeveekogud) Taotluses on kavandatud kaevandatud maa korrastamine metsamaaks, kuid eksperthinnang eeldab harivesiliku seisukohast veekogude säilitamist ja rajamist ning elupaigakompleksi kujundamist. Seetõttu tuleb mõju kaitstavale liigile käsitleda lahendamist vajava küsimusena: korrastamise projekt ja loatingimused peavad tagama, et lõppmaastik sisaldab harivesilikule vajalikke elupaigaelemente ning säilib elupaikade sidusus. Harivesiliku puhul on mõju potentsiaalselt oluline juhul, kui kaevandamise etapis, koridoride säilitamine ning korrastamise lõpp-lahendus ei vasta eksperthinnangus toodud nõuetele. Kui leevendusmeetmed viiakse ellu ja korrastamine lahendatakse harivesilikule sobiva elupaigakompleksina, on mõju võimalik viia madalaks kuni mõõdukaks. Mäeeraldisest ca 165 m kaugusel on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealune taim madal unilook (Sisymbrium supinum; KLO9300522). Karjäärist ca 620 m kaugusele jääb III kaitsekategooria kaitsealune taim harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea; KLO9306401) ja ca 690 m kaugusele jääb II kaitsekategooria kaitsealune taim kärbesõis ( Ophrys insectifera; KLO9305716). Kuna liigid jäävad tegevusest piisavalt kaugele siis neile mõju ei avaldu. Lähim kaitseala, mis kattub ka põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii; KLO9112975) leiukohaga, on Orgita mõisa park (KLO1200305), mis jääb tegevusest ca 560 m kaugusele. Kuna kaitseala ning kaitsealune liik asuvad piisavalt kaugel, siis mõju ei avaldu. 3.3.5. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana (metsamaa) ja mäetööstusmaana. Orgita-III paekarjääri mõjuala iseloomustab mäetööstusmaa koondumine ja sama maardla piires mitme karjääri samaaegne või ajaliselt kattuv kasutus. Vahetus lähiümbruses paiknevad teised aktiivsed mäeeraldised ja teenindusmaad, mistõttu koosmõju tuleb hinnata eeskätt vee, müra, tolmu ning liikluskoormuse kaudu. Koosmõju veekeskkonnale ja kaevudele Taotlusmaterjalide kohaselt Orgita-III karjääris vett välja ei pumbata ega juhita ära ning üleujutatud aladel kaevandamine ei ole lubatud. Sellest lähtudes ei ole põhjendatud eeldada, et Orgita-III tegevus koosmõjus naaberkarjääridega põhjustaks põhjaveetaseme alanemist või veerežiimi muutust. Samas on kohalik omavalitsus pidanud ettevaatusprintsiibist lähtudes põhjendatuks, et 28(32) Keskkonnaamet kaaluks kuni 800 m raadiuses salvkaevude veetaseme seire vajadust, arvestades Orgita maardla karjääride koondumist ja võimalikku koosmõju. See on praktiline riskijuhtimise meede, mitte tõendatud mõju. Keskkonnaamet kaalus põhjavee seire vajadust ja jõudis järeldusele, et ei näe vajadust seada Orgita III paekarjääri keskkonnaloale kaevude seiret (täpsemad selgitused esitatud punktis 3.2.4). Koosmõju mürale Koosmõju seisukohast on oluline, et müraallikaid on piirkonnas mitu ning lisandub ka transpordimüra. Taotlusmaterjalides esitatud modelleerimise (koosmõjus teiste Orgita karjääridega, Orgita IV dolokivikarjääriga ei ole müra modelleerimises arvestatud) kohaselt jääb müratase lähimate müratundlike objektide juures normtasemetest madalamaks. Näiteks on Linnametsa suunal esitatud summaarne müratase kuni 45,8 dB ning leevendavate elementide korral hinnanguliselt kuni umbes 40 dB. Koosmõju riski vähendamiseks on omavalitsus rõhutanud katendivallide rajamist, arvestades ka karjääride koondumist ja Orgita ettevõtluskompleksi arendust. Koosmõju tolmule ja välisõhule Tolmu koosmõju tekib eeskätt siis, kui mitmes karjääris toimub samaaegselt kaevandamine, purustamine, laadimine ja intensiivne vedu. Orgita-III materjalides on esitatud tahkete osakeste arvutuslik heitkogus keskmise tootmismahu korral kuni 0,3253 t/a või kuni 0,3436 t/a juhul, kui ladustamist tehakse korduvalt. Tolmu mõju sõltub tugevalt ilmast ja teede seisundist. Koosmõju praktiline leevendus on töökorralduslik, eelkõige teede niisutus kuival perioodil ning materjali kandumise vältimine teedele. Koosmõju liiklusele ja liikluskorraldusele Koosmõju suurim praktiline risk tuleneb veokite koondumisest samale teedevõrgule, eriti kui samaaegselt veavad materjali mitu Orgita piirkonna karjääri. Taotluses on kirjeldatud, et väljavedu toimub olemasolevalt Orgita paekarjääri teelt Rapla–Märjamaa maanteele. Kohaliku omavalitsuse arvamuse kohaselt on aga taotleja ja vallavalitsuse 11.02.2026 arutelul jõutud ühisele järeldusele, et senine juurdepääsutee ei ole teedevõrgu kavandatava ümberkorralduse ja liiklusohutuse kaalutlustel edaspidi sobiv regulaarseks raskeveoks. Sellest lähtudes peetakse otstarbekaks suunata karjäärivedu muust liiklusest eraldatud veokoridorile, rajades uue juurdepääsutee riigile kuuluvale Märjamaa metskond 23 kinnisasjale (50201:001:1089) ning ühendades see RMK metsateega nr 5041935 Kirsipuu tee (vt volikogu otsuse lisa). Nimetatud lahendus on mõeldud koondama Orgita piirkonna karjäärivedu ühele eraldatud koridorile, vähendades liikluskonflikte ja avalike teede koormust. Koosmõju looduskeskkonnale ja kaitstavatele liikidele Koosmõju osas kõige olulisem on harivesilik. Eksperthinnangu järgi sõltub asurkonna säilimine elupaikade sidususest, karjääridevahelistest koridoridest ning sigimisveekogude olemasolust. 29(32)  Kuna Orgita piirkonnas paikneb mitu karjääri, võib elupaikade killustumise risk suureneda just koosmõjus. Eksperthinnang rõhutab koridori säilitamist (min laiuse nõue) ning vajadust säilitada ja rajada sobivaid veekogusid. Siin on oluline lisada, et Orgita-III taotluses kirjeldatud korrastuslahendus “metsamaaks” ei taga harivesiliku elupaiganõuete täitmist. Kui korrastamisprojekt ei sisalda veekogusid ja sidususe elemente, on koosmõju risk kõrge, sest naaberkarjäärid võivad samaaegselt vähendada sobivaid elupaiku. Koosmõju osas tuleb arvestada ka, et kavandatav uus juurdepääsutee ja veokoridor asuvad samuti harivesiliku leiukohas. Seega ei piirdu harivesilikuga seotud mõju üksnes kaevandamisala etapistamise ja korrastamise lahendusega, vaid hõlmab ka uue juurdepääsutee rajamise ja kasutamise võimalikku mõju elupaikade sidususele, liikumisteedele ning sigimis- ja varjevõimalustele. Tee rajamise lahendus peab olema kooskõlas harivesiliku eksperthinnangus toodud elupaiganõuetega, kuid ekspert tuleb kaasata kada veokoridori projekteerimisse ja leevendusmeetmete kavandamisse. 3.3.6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused: 1. Kaevandamise etapistamine plokkide kaupa (vastavalt eksperthinnangule) ning ammendatud ala viivitamatu korrastamine pärast konkreetse etapi lõppu, et vältida elupaikade pikaajalist kadu ja killustumist. 2. Elupaikade sidususe säilitamine: karjääridevaheliste ja karjääriala servaalade puittaimestiku/põõsastikuga koridoride säilitamine, sh eksperthinnangus rõhutatud koridori miinimumnõude täitmine (minimaallaius vähemalt 40 m) vastavalt eksperthinnangus toodud joonistele 2 ja 4. 3. Sigimisveekogude ja elupaigaelementide tagamine korrastamisel: korrastamise projekt peab sisaldama harivesilikule sobivaid veekogusid ning päikesele avatud, laugekaldalisi ja erineva sügavusega väikeveekogusid koos varjevõimalustega, ning säilitama olemasoleva sigimisveekogu koos kaldavööndiga. Ala korrastamisel, eriti sigimisveekogude rajamisel tuleb kaasata kahepaiksete ekspert. 4. Pinnasetöid ei tohi teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-aprillini), mil vesilikud on talvitumispaikades ning võivad seetõttu hukkuda. 5. Uue juurdepääsutee rajamine: kuna kokkuleppeline veokoridor ja uus juurdepääsutee paiknevad harivesiliku esinemisalal, tuleb tee projekteerimisel kaasata kahepaiksete ekspert, hinnata mõju elupaikade sidususele ning kavandada leevendusmeetmed (nt koridori katkestamise vältimine, sobivad ületuskohad ja teeäärse elupaiga kujundus. Parim lahendus oleks koostöö teiste karjääridega, et kasutataks juba olemasolevaid teid ). 6. Korrastamisel rajatavate harivesiliku sigimisveekogude toimivust tuleb seirata 2. ja 3. aastal pärast veekogude rajamist, juuni I poolel, kasutades munade otsimist ja vastsete kahvapüüki, ning seiretulemuste põhjal tuleb vajadusel veekogude lahendust korrigeerida. 30(32)  Seiret peab tegema kahepaiksete ekspert. 7. Vee väljapumpamise vältimine ja kaevandamise korraldamine nii, et üleujutatud aladel ei kaevandata ning veerežiimi ei muudeta. 8. Kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise. 9. Karjääri ajutiste üleujutuste puhul tuleb peatada kaevetööd üleujutatud aladel. Plokki 18 tohib seega kaevandada vaid madalveeperioodidel, kui karjääri põhi ja töös olev esi on kuiv. 10. Tolmutõrje kuival perioodil: karjäärisiseste ja väljaveoteede niisutamine, vajadusel täiendavad meetmed sõltuvalt ilmast (tuul, kuivus). 11. Kiiruse piiramine karjäärisiseselt ja töökorraldus, mis vähendab tolmu teket laadimisel ja purustamisel. 12. Teede määrdumise vältimine: vältida materjali kandumist avalikele teedele ning tagada vajaduse korral viivitamatu puhastus, et vähendada tolmu ja liiklusohutuse riske. 13. Müra leevendamine: katendivallide rajamine müratundlike objektide ja Orgita ettevõtluskompleksi suunal, tagades vallide sellise asukoha ja kõrguse, et leevendav mõju oleks mõõdetav. 14. Töö aeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus. 15. Veokoridori lahenduse rakendamine vastavalt valla ja taotleja kokkuleppelistest seisukohtadest tulenevale suunale, st väljaveo koondamine muust liiklusest eraldatud koridorile ning uue juurdepääsutee rajamine Märjamaa metskond 23 kinnisasjal ühendusega RMK metsateele 5041935 Kirsipuu tee. 16. Katendi ja kasvupinnase kasutamine korrastamisel: eemaldatud materjal ladustada ja kasutada viisil, mis tagab selle kasutuse kindluse ja välistab reostusohu. 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et Orgita-III paekarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-027 kehtivusaja pikendamisega kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KMH algatamine ei ole vajalik, kuna: 1. Taotlusmaterjalides esitatud modelleerimise ja arvutuste põhjal ei ole põhjust eeldada, et müra ja tolmu mõju ületaks normtasemeid lähimate müratundlike objektide juures. Näiteks on mürataseme modelleerimisel Linnametsa suunal esitatud summaarne müratase kuni 45,8 dB, mida leevendavate elementide korral hinnatakse ligikaudu 40 dB tasemele. Tahkete osakeste arvutuslik heitkogus on keskmise tootmismahu korral kuni 0,3253 t/a (kuni 0,3436 t/a korduval ladustamisel). 2. Väljaveo korraldus on lahendatav kokkuleppelise veokoridori kaudu ning liikluskorraldus fikseeritakse loatingimustes, et vältida tarbetuid häiringuid avalikel teedel ja elamute läheduses. 3. Karjäärist vett välja ei juhita ega pumbata ning üleujutatud aladel ei kaevandata, mistõttu ei ole põhjendatud eeldada olulist mõju põhjaveetasemele. 4. Tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega selle vahetus läheduses, mistõttu mõju 31(32)  Naturale ja selle kaitse-eesmärkidele on välistatud. 5. Harivesilikule avalduv mõju on välditav tingimusel, et korrastamislahendus ja töökorraldus viiakse kooskõlla harivesiliku eksperthinnanguga (sh sigimisveekogude säilitamine ja uute rajamine ning elupaikade sidususe tagamine säilitatavate puistualade näol).Uus juurdepääsutee tuleb kavandada koostöös kahepaiksete eksperdiga , et oleks minimeeritud mõju harivesilikule ja tema elupaigale ning vajadusel rakendataks ka leevendusmeetmeid. Korrastuse tulemuslikkust tuleb hinnata seirega 2. ja 3. aastal, vajadusel lahendust korrigeerides. 6. Jäätmeteke ja pinnasekäitlus ei viita olulise mõju riskile, kuna katend kasutatakse korrastamisel (välistades katendi muutumise jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes) ning kaevandamisjäätmeid ei teki, olmejäätmeid tekib vähesel määral ja need antakse üle jäätmekäitlejale. 7. Maastikumõju on lokaalne ja põhimõtteliselt leevendatav korrastamise kaudu, kui korrastamisprojektiga kujundatakse lõppmaastik stabiilseks ja ohutuks ning arvestatakse harivesiliku elupaiganõudeid (sh veekogud ja sidususe elemendid). Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes). 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 09.04.2026 kirjaga nr DM-133114-17 Orgita- III paekarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa Vallavalitsusele ja tutvumiseks Gildemann OÜ-le, vastamistähtajaga kuni 23.04.2026. Vastamistähtajaks arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected] 32(32) N Läbilõige I-I' S m m 48 48 Orgita paekarjäär 47 Orgita-III paekarjäär 47 Paekarjäär 50402:001:0940 Dolomiidikarjääri Märjamaa metskond 23 46 50402:001:1180 50201:001:0756 46 45 45 44 OR-1/25 44 43,21 OR-2/25 42,67 43 0,2 43 1: 0,2 2 2 1,2 1: 42 42 1,3 41 41 okk 1 aT okk 17 aT 1/25-1 okk 6 pR okk 6 pR LA 40 2/25-1 40 F 1,3 LA 37 40 F 0,7 Plokk 4 aT 39 39 Pl vt. 38,51m 4,7 4,2 Pl Pl Pl 16.07.2025 vt. 38,07m 38 1/25-2 2/25-2 17.07.2025 38 LA 35 LA 35 F 3,1 Plokk 18 aT F 2,1 37 37 6,5 5,95 36 Plokk 5 pR 36 35 35 W Läbilõige II-II' E m m 49 49 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir 48 48 Külgneva mäeeraldise piir ee skond 117 Märjamaa metskond 23 it Orgita-III paekarjäär 0752 47 47 äär 50201:001:0756 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 0755 Dolomiidikarjääri j 001: a paekar 50402:001:1180 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 46 46 001: Dolomiidikarjääri am aa m et 50201: Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 50402:001:1180 50201: 45 45 Pa-3-21 Keskmine 2025. a uuringuaegne veetase (abs. 38,3 m) git 43,93 Or OR-1/25 Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 38,0 m) j 44 44 M är 43,21 2 1: 0,4 1:2 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik ja nõlvus S-1 43 0,2 0,85 43 42,09 Korrastatud maapind 42 1,2 42 1: 2,3 Pa-3-21-1 2 LA 36 Kasvukiht 41 F 1,0 41 1,0 1/25-1 okk 17 aT Pa-3-21-2 LA 40 40 LA 37 40 Ladu / katend F 1,3 okk 6 pR F 0,5 Plokk 4 aT 39 39 vt. 38,51m vt. 38,43m Moreen 4,7 16.07.2025 5,4 06.11.2021 Pl okk 6 pR 38 1/25-2 38 Plokk 18 aT Pl LA 35 F 3,1 Dolokivi (Raikküla lade) 37 37 6,5 Plokk 5 pR Pa-3-21-3 36 36 Pl LA 31 Lubjakivi (Raikküla lade) F 2,7 35 35 OR-1/25 puuraugu number 43,21 suudme abs kõrgus, m 34 10,0 0,2 33 1,2 sügavus maapinnast, m 1/25-1 füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number LA 40 killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) W Läbilõige III-III' E F 1,3 killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) m m Märjamaa metskond 23 45 50201:001:0756 45 vt. 38,51m veetaseme abs kõrgus, m 4,7 Orgita-III paekarjäär 16.07.2025 mõõtmise kuupäev ee 44 Dolomiidikarjääri 44 it 0752 OR-2/25 50402:001:1180 PA-2-06 äär 42,67 42,67 43 43 j 001: a paekar 6,5 puuraugu sügavus, m 0,2 50201: 2 42 42 1: SP1 1,3 t Š-3 40,69 gi okk 17 aT 41 41 Märkused: Or 40,19 1 :2 2/25-1 40 LA 37 40 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Plokk 4 aT F 0,7 vt. 39,57m 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 10.06.2006 okk 6 pR 39 39 - "Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne 1,5 Pl 4,2 (varu seisuga 01.01.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5268). 1,7 vt. 38,07m 38 2/25-2 17.07.2025 38 3. Mäeeraldise ja ploki 18 aT lamam asub abs kõrgusel 36,71 m. Plokk 18 aT LA 35 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). F 2,1 Pl 37 Plokk 6 pR 37 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 5,95 Plokk 5 pR Orgita-III paekarjäär Geoloogilised läbilõiked 36 36 Märjamaa vald, Rapla maakond I-I' ... III-III' 35 35 8,0 Loa omanik Gildemann OÜ Graafiline lisa 2/3 34 34 Parkovi, Riidaku küla, 78422 Märjamaa vald, Rapla maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000 Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 0 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 02.12.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5310 /Allkirjastatud digitaalselt/ Alveri paekarjäär 50402:001:0840 Plokk 17 aT Plokk 6 pR Orgita II paekarjäär 44,45 44,39 43,87 45,19 3' Plokk 2 aT Orgita paekarjäär Paekarjäär 43,86 45,24 45,15 SPA4 Plokk 3 pT Plokk 1 aT 50402:001:0940 44,99 2,7 43,54 Plokk 11 aT I 44,36 17 4a 5 T Märjamaa metskond 23 43,70 Po lkk 44.60 45,39 43,89 R 2 50201:001:0756 43,19 43,77 o Plkk6p 44.80 44.73 44.07 I I' 41 43,75 44,40 Pa-3-21 0,85 40,87 44.60 42 42,75 k6pR 43,93 4,55 4 k 42.83 4,6 4 40 Plo 41 33,93 42 39,95 44.30 SPA3 43,96 43.95 43.00 N 2,3 44 40,77 2' 43,99 40 1' 41,65 43,42 44,07 43.85 41.62 39.88 40.34 43,97 43,89 40,08 40,52 42,70 43.13 44 43.79 43 43 43.88 38.70 39.97 39, 42.26 39.62 41.13 42 43.95 31 40.12 41 38.70 39 39.30 41.30 40.27 6 531 400 40 39.72 43.17 39, 1 81 39 39,54 38.70 43,78 38.70 39 38.70 Kaardileht nr 6314 Rapla 43.50 38.70 39.07 39.90 39, 38.70 38.70 OR-1/25 1,2 96 38.70 43,21 3,5 39.47 36,71 1,8 Orgita IV dolokivikarjäär 38.70 40.98 Mäeeraldise Mäeeraldise teenindusmaa 39,83 43,38 39.97 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 38.70 40 40 44.45 38.70 43,58 20 40.73 Nr X Y Kuusk, mänd 0,30 38.70 Nr X Y 1' 6 531 412,96 526 842,10 40.24 43,60 40, 38.94 35 38.70 43,25 43,50 1 6 531 393,84 526 853,64 2' 6 531 415,04 526 926,63 35 , 40 38.70 40.73 44,20 40.20 42.97 2 6 531 435,08 527 125,19 3' 6 531 446,54 527 134,04 44,59 38.70 43,92 43,35 3 6 531 101,47 527 160,15 4' 6 531 093,43 527 170,24 Plokk 17 aT 40, 42.97 43,82 43,30 4 6 531 076,63 526 880,45 5' 6 531 065,37 526 872,02 67 38.70 Plokk 6 pR 43,73 4 39.23 14 aT 1 41, 40 42.38 Pindala 9,07 ha Pindala 10,33 ha 85 40,90 38.70 38.70 41.46 43,11 43,58 6 pR 38.70 40 43,15 42, 11 43,21 43.28 42 6 531 300 38.70 45,09 42.44 40.64 42,97 S-1 41,70 1,0 43,04 41 42,09 42.22 43,71 38.87 43.28 42 38.70 38.70 Orgita-III paekarjäär I I 38.70 38.70 40.47 Kuusk, mänd 20 42 0,30 43 38.70 42.07 38.70 1 41, Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 83 43.42 42,93 39 42,72 40.57 42,87 Märjamaa metskond 23 42,34 1' 42.87 50201:001:0756 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Or 43.15 42,69 41.92 38.70 38.70 42 gi 42,89 50 39.90 Külgneva mäeeraldise piir t 43, 42 Plokk 6 pR a 301: 38.70 43 16 39 I' 42,89 ,33 p II 43 42,68 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir a 39.41 43 e 38.70 001: 43.22 38.70 42,89 k 40.20 42 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 43, , a 95 43,31 38.70 r 40.17 01 är 42.64 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) j PA-2-06 0,4 ä it 0752 38.70 42,67 5,5 Orgita-Haimre dolokivi maardla piir (asendiplaanil) 40.37 Dolomiidikarjääri 38.70 34,67 2,1 43, 21 38.70 Dolomiidikarjääri ee 41 42.62 50402:001:1180 39.41 42.21 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 38.70 4 50402:001:1180 3 I I' Geoloogilise läbilõike joon 42, 42 42,10 21 38.70 Orgita V dolokivikarjäär 38.70 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 42.28 38.70 42.06 38.70 6 531 200 42.18 Plokk 5 pR 42,46 OR-2 1,3 Kaevand-puuraugu nr Katendi paksus, m 38.70 42,67 2,9 Suudme abs kõrgus, m Täitedolokivi kasuliku kihi paksus, m 41,48 41.35 42,08 Plokk 7 aT 36,71 1,75 Uuritud lamami abs kõrgus, m Madalamargilise ehituslubjakivi 38.70 kasuliku kihi paksus, m Plokk 9 aT 42, 42.07 40.57 38.70 2025. a uuringu puurauk 04 SP-1 1,5 38.70 Plokk 8 aR 2022. a uuringu puurauk (EGF 9603) 40 40.68 40,69 41,36 41.70 38.70 40.06 42.37 42,51 42,66 Plokk 10 pR 2006. a uuringu puurauk (EGF 7803) 40 38.70 38.70 S-2 41, 38.70 2,4 38.70 1992. a uuringu puurauk (EGF 4603) 67 41 42,19 38.70 42.44 Dolokivikarjääri 40,84 41.40 40.08 41.15 50402:001:0182 40,82 S-1 Kaevandi nr 43,54 1,0 Katendi paksus, m 38.70 42,09 Suudme abs kõrgus, m 41 42,57 Märjamaa metskond 117 38.70 42.50 Kaevand aluspõhja sügavuse täpsustamiseks 50201:001:0755 40.77 39.80 1992. a uuringu kaevand (EGF 4603) 40, 38.70 42.48 61 43,55 40.81 40 38.70 42,68 43,80 39.89 38.70 39 43 39,94 38.70 42,74 Metsamaa (pindala 10,33 ha) OR-2/25 1,3 38.70 38.70 38.70 42,67 2,9 42.32 40.16 38.59 36,71 1,75 40, 20 38.70 Kuusk, mänd 05 0,30 39 42.60 40 42,76 38.70 38.70 40.90 3 42.75 6 531 100 38.78 39.13 39.85 40.40 39 40.20 40 42.19 S-4 42.65 39.59 1,4 526 800 527 200 39.84 41 40.72 41.43 42,49 43,40 38.55 42.13 40.71 39.24 40.29 41.40 42.81 40.35 40.93 9 422 ,3 4' 39, 41.91 43.26 414 , 39,29 40 43.06 415 ,6 43 53 38.70 40.47 40,72 39.75 43 42.98 408 ,2 38.33 409 ,2 42 42.52 39.61 435 ,0 S-3 41 41.22 1,7 0 ,1 41,93 4 40,19 40.23 43 42,72 4 1 423 ,1 42,22 412 ,6 I 39.55 402 ,4 43 ' I II 394 ,7 44,09 Märkused: 40 39,14 20 44 40,44 5' Märjamaa metskond 43,50 Kuusk, mänd 23 0,30 40,53 50201:001:0756 43,90 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 43,63 Plokk 6 pR 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 42 39,94 39,30 39,70 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2025); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.09.2025). 4. Karjääri nõlvad tuleb täita ja tasandada nõlvusele 1:2 või laugemad. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Orgita-III paekarjäär Korrastatud maa plaan Märjamaa vald, Rapla maakond Loa omanik Gildemann OÜ Graafiline lisa 3/3 0 50 100 m Parkovi, Riidaku küla, 78422 Märjamaa vald, Rapla maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 02.12.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5310 /Allkirjastatud digitaalselt/ Alveri paekarjäär 50402:001:0840 Plokk 17 aT Plokk 6 pR Orgita II paekarjäär 44,45 44,39 43,87 45,19 3' Plokk 2 aT Orgita paekarjäär Paekarjäär 43,86 45,24 45,15 SPA4 Plokk 3 pT Plokk 1 aT 50402:001:0940 44,99 2,7 43,54 Plokk 11 aT I 44,36 17 4a 5 T Märjamaa metskond 23 43,70 Po lkk 45,39 43,89 R 2 50201:001:0756 43,19 43,77 o Plkk6p I I' 41 43,75 44,40 Pa-3-21 0,85 40,87 42 42,75 k6pR 44,61 43,93 4,55 4 k 98 4,6 4 40 Plo 33,93 , 39,95 SPA3 43 43,96 N 2,3 44 40,77 38,43 2' 43,99 44,04 06.11.2021 1' 41,65 43,42 44,07 Mänd 3 0,08 43,88 44,66 44,52 43,97 43,89 40,08 40,52 42,70 43,71 44,17 43,16 42,92 44 44 39, 39,65 42,93 44,72 43,61 31 43,80 40,91 41,58 Kattepinnas 44,55 44,54 43,90 44 96 39,70 43,81 44,03 43,73 41,28 , 46,71 43 41,40 43,91 43,03 43,81 6 531 400 42,69 44,11 46,90 43,66 39, 1 39,37 40,08 4 45,22 46,86 47,09 70 81 40,52 39,85 41,52 3 44,59 47,11 46,99 43,42 43 , 39,54 46,75 43,77 43,94 45,16 39,55 44,09 46,73 5 ,3 43,73 43 44 39,62 40,23 48,21 43,51 43,78 43,92 43,66 40,22 45,90 45,51 Kaardileht nr 6314 Rapla 4 46,17 47,78 43,52 43,59 1 40,13 44,52 46,76 45,80 42,88 44,15 43,63 38,51 43,34 43,75 45,32 43,43 43,57 16.07.2025 46,91 45,44 43,75 44,17 43,27 9 44,22 9 2 , 39, 41,03 43 43,41 ,3 43,43 OR-1/25 1,2 40 46,72 43 44,12 45,74 44 96 40,16 40,65 , 86 5 39,76 42,91 43,57 43,17 43,21 3,543,24 43,18 43,34 43,95 43,58 3 ,3 48,57 50,54 50,72 39,67 42,05 4 44,14 36,71 44,05 1,8 47,15 46,76 Orgita IV dolokivikarjäär 40,32 43,05 43,09 43,64 41,24 435 ,9 47,10 50,89 Mäeeraldise Mäeeraldise teenindusmaa 39,83 40,59 43 43,04 Ladu 43,52 50,18 43,38 43,41 43,37 39,52 39,86 Kattepinnas 42,75 42,83 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 4 40,63 50,47 0 40 42,88 44,77 ,0 40 42,31 43,96 43,49 5 40,10 43,33 39,41 40,23 44,02 42,72 41,02 P 43,74 45,98 43,58 39,87 40,33 42,11 al 43,01 20 42,25 42,63 jan 43,36 Nr X Y Kuusk, mänd 40,11 40,14 40,87 40,10 da 43,38 43,92 0,30 t 43,70 40 , 40 43,50 42,91 ud 43,60 43,06 45,85 Nr X Y 1' 6 531 412,96 526 842,10 21 Ladu 44,31 42,43 41,15 Ladu 43,60 40, 40,09 Estakaad 43,77 35 40,11 44,58 40,05 43,46 42,91 45,40 43,25 43,50 1 6 531 393,84 526 853,64 2' 6 531 415,04 526 926,63 35 , 40,14 42,38 39,01 43,28 40 40,60 43,76 40 40,08 41,17 44,20 40,07 , 47 34 40 , 40,12 43,82 42,97 43,35 2 6 531 435,08 527 125,19 3' 6 531 446,54 527 134,04 40,40 44,59 48 , 42,78 43,27 43,61 43,15 42,80 43,92 40,96 41 04 40,23 Kattepinnas 4 40,55 40,10 42,80 3 6 531 101,47 527 160,15 4' 6 531 093,43 527 170,24 41, 0, 38 40,66 43,35 Plokk 17 aT 40, 06 ,6 39,06 40,06 41,12 40 47 , 40,04 4 40,74 43,19 43,30 45,28 44,20 46,16 43,82 , 4 40 40,96 43,16 43,30 4 6 531 076,63 526 880,45 5' 6 531 065,37 526 872,02 67 3 40,13 40,52 39,05 Kattepinnas 38,92 41,00 40,13 45,50 Plokk 6 pR 43,73 4 38,82 40 39,23 39,87 14 aT 1 40,81 43,11 43,62 41,26 38,73 42,73 41,94 41,49 38,87 40,21 39,12 43,16 44,40 46,26 49 39,15 41, 38,88 39,23 39,02 41 39,15 39, 39,09 41,19 40,06 42,16 Pindala 9,07 ha Pindala 10,33 ha 85 40,90 42,37 42 40,83 40,26 44,04 41,74 39,11 38,94 Ladu 41,97 43,12 44,25 43,11 43,58 6 pR 41,16 42,45 41,42 39,17 39,31 42,95 Kattepinnas 39,21 39,13 42,28 43,15 42, 41,50 39,08 39,32 43,30 38,88 44,37 41,16 42,09 11 40,50 39,16 39,14 41,95 43,21 38,87 39,15 39,20 39,16 42,76 41,51 40,65 39,30 42,32 41,57 39,41 43,56 42 42,64 41,07 6 531 300 41,35 43,55 39,08 45,09 43,56 44,43 38,90 39,23 Ladu 41,30 39,52 45,58 42,97 39,26 S-1 41,44 40,96 41,49 39,28 39,19 38,89 Kattepinnase puiste 42,28 41,70 1,0 41,50 41,35 43,72 43,04 42,09 41,18 38,74 44,46 39,11 44,80 43,84 43,10 42,72 39,22 43,71 42,76 43,24 42 41,36 41,69 39,23 40,70 43 41,63 Orgita-III paekarjäär39,02 43,00 I I 43,09 41,81 43,24 45,27 38,14 38,06 43,76 Kuusk, mänd 20 42 41,89 39,17 38,46 41,83 0,30 43 41,83 40,24 41,94 38,12 1 43 42,26 38,94 38,27 41, 42,95 3 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 4 41,41 83 39,13 42,93 43,43 44,36 38,89 42,72 43,83 37,86 43,72 39,28 Ladu 38,20 40,15 42,87 43,48 Kattepinnase puiste Märjamaa metskond 23 42,34 43,68 42,24 43,23 40,66 38,84 38,49 37,96 38,97 42,61 1' 50201:001:0756 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 44 43 40,10 43,23 03.10.2024 38,38 Or 38,33 39,28 44 42,69 38,99 38,09 38,53 41,19 gi Pa 42,89 50 44,24 44,15 l j 38,83 44,31 an 38,41 37,68 44,19 Külgneva mäeeraldise piir t da 43, 37,86 42 Plokk 6 pR a 43,57 t ud 301: 43 16 I' 40,59 42,89 , 38,52 43,64 33 p 44,03 44,19 II 43 42,68 44,86 42,74 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir a 43,26 43,29 38,60 44,14 44 43 e 38,38 001: 41,58 43,18 42,89 43,88 41,94 k 44,22 42 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 43, 44,57 41,33 , a 41,25 95 43,31 43,30 43,74 44,05 44,62 41,61 43,92 r 43,59 01 är pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) j 43 42,49 PA-2-06 0,4 ä it 0752 41,47 43,59 43,49 42,56 42,40 43,01 42,75 Kattepinnas 43,07 42,56 41,20 41,60 41,61 43,96 42,67 5,56 Orgita-Haimre dolokivi maardla piir (asendiplaanil) Kattepinnas 41,54 42,64 Dolomiidikarjääri 43,63 34,67 2,04 43, 21 ee 42,24 41,45 43,14 43,35 50402:001:1180 43,06 42,94 41,00 42,11 39,57 Kaevandamisel jäetava nõlvaterviku alumine piir 43,55 40,92 41,70 10.06.2006 43 43,47 43,75 42,28 Dolomiidikarjääri Plokk 4 aT 40,66 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 42, 40,44 40,93 41,09 42 42,61 41,57 42,10 50402:001:1180 21 43,76 43,78 40,42 42,08 Orgita V dolokivikarjäär 42,96 43,50 Plokk 18 aT 40,89 42 41,77 I I' Geoloogilise läbilõike joon 40,33 6 531 200 40,71 4 43,19 kännud Plokk 5 pR 40,54 42,34 41,13 42,46 1 Maapinna samakõrgusjoon, m 40,62 42,35 kännud 40,69 40,31 42,64 38,49 40,30 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 43,43 43,69 42,82 42,79 42,08 Plokk 7 aT 03.10.2024 41 41,48 43,37 43,91 41,39 40,51 40,53 41 40,77 Plokk 9 aT Kaevand-puuraugu nr Katendi paksus, m 42, 43,28 42,15 kännud 42,32 OR-2 1,3 04 40,62 42,39 42,21 42,67 2,9 Suudme abs kõrgus, m Täitedolokivi kasuliku kihi paksus, m 42,75 43,61 42,27 40,43 SP-1 40,69 1,5 41,31 Plokk 8 aR 36,71 1,75 Uuritud lamami abs kõrgus, m Madalamargilise ehituslubjakivi 43 40,26 43,45 40,69 40,97 41,12 kasuliku kihi paksus, m 41,36 43,29 43,53 43,04 40,37 41,70 42,51 42,66 Plokk 10 pR 2025. a uuringu puurauk 42 40,35 40,22 S-2 43,14 42,78 41, 2,4 40,85 42,88 41,82 2022. a uuringu puurauk (EGF 9603) 67 41 42,19 kännud Dolokivikarjääri 41,77 43 43,13 41,81 40,25 40,72 40,84 42,59 4 50402:001:0182 42,21 41,82 41,21 1 41,95 2006. a uuringu puurauk (EGF 7803) 40,82 40,28 41,98 41,80 43,54 41,06 42,08 42,81 43,00 40,45 42,18 42,56 41 39,90 1992. a uuringu puurauk (EGF 4603) 42,57 Märjamaa metskond 117 42,43 42 42,52 40,39 50201:001:0755 41,93 S-1 Kaevandi nr 42,39 41,27 1,0 Katendi paksus, m 42,09 Suudme abs kõrgus, m 42 42 40, 40,98 41,43 42,20 61 Kivi 1,1 m 43,55 40,23 40 42,03 42,37 41,94 40,72 41,60 42,03 42,68 43,80 Kaevand aluspõhja sügavuse täpsustamiseks 42,31 42,90 40,33 43 39,94 42,59 42,74 1992. a uuringu kaevand (EGF 4603) OR-2/25 1,3 42,57 41,73 42,70 42,82 42,67 2,9 40,35 40,74 42,54 36,71 1,75 40, 20 41,52 40,55 Kuusk, mänd 38,07 41,05 05 41,78 0,30 42 42,46 42,30 40 17.07.2025 41 42,76 3 6 531 100 42,70 42,41 42,58 41,63 S-4 1,4 526 800 527 200 42,17 42,49 43,40 42,89 40,23 41,08 42,90 422 ,3 4' 41 9 Märkused: 39, 414 , 39,29 42,44 415 ,6 43 53 40,72 43 408 ,2 409 ,2 42 430 ,6 S-3 435 ,0 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 41 1,7 0 ,1 41,93 4 40,19 43 42,72 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 4 1 423 ,1 42,22 412 ,6 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 03.10.2024. I 402 ,4 43 ' I II 394 ,7 44,09 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 40 39,14 20 44 40,44 5' Märjamaa metskond 43,50 Kuusk, mänd 23 0,30 40,53 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 50201:001:0756 43,90 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2025); 43,63 Plokk 6 pR - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.09.2025); 42 39,94 39,30 39,70 - "Orgita-Haimre dolokivimaardla Orgita-III paekarjääri jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5268). 6. Mäeeraldise ja ploki 18 aT lamam asub abs kõrgusel 36,71 m. 7. Nõlvaterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Lubja- ja dolokivis on nõlvatervik vertikaalne. 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Orgita-III paekarjäär Mäeeraldise plaan Märjamaa vald, Rapla maakond Loa omanik Gildemann OÜ Graafiline lisa 1/3 0 50 100 m Parkovi, Riidaku küla, 78422 Märjamaa vald, Rapla maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 02.12.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5310 /Allkirjastatud digitaalselt/