Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1031721-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1031721-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ MERKO KAEVANDUSED Kontaktisik Tõnis Haube Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Parandustaotluse selgitus Taotlust on täiendatud vastavalt Keskkonnaameti 12.03.2026 kirjale nd DM-135772-3. Selgitus kaevandamisjäätmeid puudutava punkti kohta on esitatud taotluse lisades, vormil 8. Toome ka välja, et Vardi metskond 34 asub registri andmetel Põlli külas, millest lähtuvalt ei ole taotluse vormil võimalik seda Vaimõisa külaks muuta. Seletuskirjas on muudatus tehtud. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja OÜ Merko Kaevandused on kaevandamise ja maavarade realiseerimisega tegelev ettevõte, mille põhjendus eesmärk on eelkõige tagada AS Merko Ehitus kontserni tsiviilehitusobjektide varustuskindlus nendeks vajaliku ehitus- ja täitematerjalidega. Lisaks varustab ettevõte kvaliteetse ehitusmaterjaliga ka erinevaid kohaliku ja riikliku tähtsusega taristuehitusobjekte. Käesolevaga taotletakse keskkonnaluba Orava lubjakivimaardlasse Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele alal lasuva madalamargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks. Uuritud materjal on kvaliteetne ja see sobib kasutamiseks nii teede- ja üldehituses kui ka erinevates ehitussegudes. Orava VI lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Mäeeraldise saamise vajadus Orava VI lubjakivikarjääris tuleneb eelkõige AS Merko Ehitus kontserni pikaajalisest ja prognoositavast vajadusest tagada oma ehitus- ja taristuprojektidele kindel, kvaliteetne ja keskkonnahoidlikult hangitud ehitus- ja täitematerjal. Merko tegutseb Eestis ja kogu Baltikumis hoonete, rajatiste ning taristu ehituse ja arendamise valdkonnas ning ettevõtte töömahtude juures on täitematerjalide ja aluskihimaterjalide tarnekindlus otseselt seotud nii tööde tähtaegade, ehituskvaliteedi kui ka kuluriskide juhtimisega. Orava VI mäeeraldis võimaldab kasutada madalamargilist ehituslubjakivi sihtotstarbeliselt just nendes ehitusetappides, kus selline materjal on tehniliselt põhjendatud, vähendades sõltuvust turu kõikumisest ja kolmandate osapoolte tarnetest ning parandades ehitustegevuse planeeritavust. Keskkonnavaatelisest aspektist on mäeeraldise kasutuselevõtt põhjendatud ka eeskätt Keskkonnaameti ja planeerimisdokumentides kujunenud praktikaga, mille kohaselt on uute mäeeraldiste avamisel eelistatud tegevuse koondamine juba aktiivsesse või varasema kaevandamiskasutusega maardlasse. Selline lähenemine aitab vältida uute häiringualade teket, piirata maastiku ja elukeskkonna killustumist ning kasutada olemasolevat taristut ja logistilisi lahendusi. Taotletava Orava VI lubjakivikarjääri kasutuselevõtu eesmärk on seega tagada regionaalse ja kontsernisisese ehitus- ja täitematerjalivajaduse katmine viisil, mis toetab säästlikku maavarade kasutamist, vähendab transpordist tulenevat keskkonnakoormust ning on kooskõlas riikliku keskkonnahoiu ja maapõue kasutamise põhimõtetega. Taotletav Orava VI lubjakivikarjäär asub taotlejale kuuluvast Orava lubjakivikarjäärist (keskkonnaluba nr Rapm-034) vahetult lõunas ning seega omab ettevõte Orava maardlas lasuva lubjakivi kaevandamisel pikaajalist kogemust ja teadmisi selleks, et garanteerida ka taotletaval mäeeraldisel levivast materjalist nõuetele vastava killustiku tootmine ning maavara säästlik kasutamine. Orava VI lubjakivikarjääri kasutusele võtmine on taotlejale määrava tähtsusega ning see võimaldab ettevõttel jätkata oma põhitegevusega juba aktiivses tööpiirkonnas. Tegevusega kaasneda võivate Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur- tolm jne) kirjeldus lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus-meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida. Täpsem informatsioon tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kohta on esitatud taotluse seletuskirjas. Käitis/tegevuskoht Nimetus Orava VI lubjakivikarjäär Aadress Vardi metskond 34, Põlli küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Territoriaalkood 6523 Katastritunnus(ed) 50401:001:0342 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6539459, Y: 527718 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vardi metskond 34 (50401:001:0342). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​‐ Tempera​‐ SNAP kood Lisategevuse keskkonnaregistri kood kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m kiirus, m/s tuur, °C SNAP 1 Puurimine X: 6538883, Y: 0.05 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine 529381 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) 2 Lõhkamine X: 6538875, Y: 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine 529366 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6538890, Y: 529396 3 Purustus-sorteerimissõlm X: 6538918, Y: 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (purustamine,sõelumine, laadimine) 529253 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6538948, Y: 529303 5.2. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08111 - Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​komponentide Ei või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei kohustuslane 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ 3/17 Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1 Telefon 53314567 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus; - Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. - Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Orava_VI_plokkskeem.png Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud andmed informatsioonist. Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav Orava VI lubjakivikarjäär asub taotlejale kuuluvast Orava lubjakivikarjäärist (keskkonnaluba nr Rapm-034) vahetult lõunas, paiknedes Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vardi metskond 34 kinnistul. Lähimad elamud jäävad taotletava mäeeraldise välipiirist ~575 – 585 m kaugusele kagusse Metsanurga (tunnus 65401:001:0003) ja Kuusiku (tunnus 65401:001:0860) katastriüksusele. Tegemist on aktiivse maardlaga, kus asub neli aktiivset mäeeraldist (keskkonnaload nr Rapm-034, Rapm 109, KL- 513227 ja KL516107), mis jäävad taotletavast Orava VI lubjakivikarjäärist vahetult põhja suunda katastriüksustele Orava kruusakarjäär (tunnus 50401:006:0063), Orava (tunnus 50401:005:0056) ja Orava kruusakarjäär 1 (tunnus 50201:001:0206). Lubjakivi kaevandamisel ja selle töötlemisel (purustamine, sõelumine) käitise territooriumil on arvestatud järgmiste heiteallikatega: 1) lõhkeaukude puurimine (heiteallikas 1); 2) lõhkamine (heiteallikas 2); 3) lubjakivi purustamine/sõelumine purustus-sorteerimissõlmes ja laadimistööd (heiteallikas 3). Heiteallikate asukoht karjääris muutub vastavalt mäetööde arengule, kuid need jäävad käitise piiridesse. 4/17  Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 2: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Orava_VI.pdf mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 3: Joonis_2._Kaitise_asendiplaan_Orava_VI.pdf väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) objektid, mis mõjutaksid oluliselt tehnogeensed objektid saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad. Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteroloogiajaam. Perioodi 2020 - 2025 keskmised meteroloogilised andmed on toodud alljärgnevalt: II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 10,7 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,7 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,1 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s Aastate keskmine sademete summa: 666 mm Tuulteroos, fail Lisa 4: Kuusiku_2025_tuulteroos.PNG Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks Puuduvad heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment-climate- change/services/nationalpollutant-releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Manused Lisa 5: Metoodika_karjaarid_18082025.pdf Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud. arvutusmetoodikat Arvestades purustus-sorteerimissõlme töötamiseks vajalikke tööprotsesside iseloomu (kaevise laadimine ekskavaatoriga, purusti ja sõeluri jadamisi paiknemine, valmistoodangu laadimine laaduriga) ning nende kõrvuti paiknemist, on nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist käsitletud ühtse heiteallikana. 5/17 Manused Lisa 6: KOTKAS_arvutuskaik_Orava_VI__02.2026_.asice 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (1) Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse. PM-sum Osakesed 99.5 % PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 % Muud heite vähendamise meetmed Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleks kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada vastavalt vajadusele. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Puurimine (1) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 6/17 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Lõhkamine (2) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 7/17 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine,sõelumine, laadimine) (3) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 8/17 Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 9/17 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik Puurimine (1) PM-sum Osakesed 0.005 g/s 0.004 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.002 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.002 t Jah Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed 0.583 g/s 0.047 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.303 g/s 0.024 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.018 g/s 0.001 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.319 g/s 0.026 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.35 g/s 0.028 t Jah Purustus-sorteerimissõlm (purustamine,sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed 0.284 g/s 1.062 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.128 g/s 0.48 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.015 g/s 0.057 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 5.4.12. Välisõhus leviv müra Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus-sorteerimissõlm X: 6538933, Y: 529278 Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku Kohalduv päevane müra Käitise müra päevane tase antud alal, Hinnang päevase müra normtasemele Kohalduv öine müra Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra normtasemele ala kategooria normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta II kategooria 60 38 Vastab 45 0 Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 7: Joonis_3._Toostusmura_paevane_hajumine_Orava_VI.pdf Mõjutatavad müratundlikud alad Müratundlikud alad on piirkonnas paiknevate lähimate majapidamiste õuealad (II kategooria). 10/17 Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra Müra leevendavate meetmete rakendamine esialgu puudub, sest ülenormatiivne müratase ei levi tootmisterritooriumi piirist väljapoole. Samuti ei esine vähendamise meetmeid rakendada lähimate majapidamiste õuealadel olulist mürataseme tõusu ning ka kehtestatud piirväärtused on varuga tagatud. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või siht​‐ Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / heitkogus M väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg 2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.319 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 63.57 0.006 2 10102- Lämmastikdioksiid 0.35 g/s 1 tund 200 µg/m³ 41.24 0.206 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.25 0.006 1, 3 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.018 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.30 0.012 (PM2,5) 1, 3 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.131 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 8.69 0.174 1 aasta 40 µg/m³ 2.50 0.062 2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.303 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.72 0.014 1 aasta 40 µg/m³ 0.21 0.005 2 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.018 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.01 0 (PM2,5) Koosmõju kirjeldus Taotletava käitise heiteallikatest kattuvad ajaliselt lõhkamine (heiteallikas nr 1) ja purustus-sorteerimissõlm (heiteallikas nr 3). Lõhkamise (heiteallikas nr 2) ajal on karjääris tööd peatatud ja koosmõju ei esine. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Puuduvad korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Airviro hajumisarvutusprogrammid Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile. 11/17 Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile. Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m ulatuses) ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid. seireandmed) Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud pärast heiteallika töölerakendamist kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena. Manused Lisa 8: Airiviro_hajumispildid_Orava_VI.rar 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud 12/17 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Lähimate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud II kategooria tööstusmüra piirväärtust 60 dB ei ületata ning olulist alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Tootmisterritooriumi piiril jäävad müratasemed 50 dB tasemele. kohta Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Suurima osakaaluga saasteainete heitkoguste osas on purustus-sorteerimissõlme opereerimisega kaasnev osakeste heide. tekitamises suurim Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Heite vähendamise ja leviku piiramise meetmed: esinemise vähendamise meetmete kohta 1. Mäetööde mõju vähendamiseks ei tohiks metsa langetada kohe kogu mäeeraldise ulatuses, vaid vastavalt kaevandamise etappidele järk-järgult. 2. Mäeeraldiselt kooritavat katendimaterjali saab ladustada vallidena teenindusmaa piirile, et vähendada karjäärialalt välja levivat müra. 3. Killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb laadimisplatsi niisutada. 3. Hooldada mäemasinaid õigeaegselt. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid ja müratase tootmisterritooriumi piiril ei ületa müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks kehtestatud piirväärtusi. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Karjäärisiseste teede ja laoplatside niisutamine. ilmastikutingimuste esinemise korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa 13/17 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6 Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Puurimine (1) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.005 g/s 0.004 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.002 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.002 t Jah Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.583 g/s 0.047 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.303 g/s 0.024 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.018 g/s 0.001 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.319 g/s 0.026 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.35 g/s 0.028 t Jah Purustus-sorteerimissõlm (purustamine,sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.284 g/s 1.062 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.128 g/s 0.48 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.015 g/s 0.057 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.028 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.026 t PM-sum Osakesed 1.113 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.506 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.06 t 6.1. Maavara kaevandamine 14/17 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 585 Maardla nimetus Orava Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Orava VI lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 24.75 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.75 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 813 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 74 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus, ehitussegud Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 100 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 14 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 717.40 tuh m³ 01.12.2025 15 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 856.60 tuh m³ 01.12.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 2 483 tuh m³ Geoloogilised uuringud 15/17 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja MERKO KAEVANDUSED OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L-MU/523648 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 02.06.2028 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) Geoloogiafondi number 47400 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-17 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.02.2026 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 9: Gr_lisa_1___Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 10: Gr_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 11: Gr_lisa_3___Korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 12: Seletuskiri__Orava_VI_.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 13: 13_526_17_11.02.2026_Korraldus.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 14: Aruanne__Orava_VI__01.12.2025.asice GIS ja CAD failid Lisa 15: piir_maeeraldis_ja_teenindusmaa.dgn Lisa 16: isojooned_maapind_EH.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus 16/17 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt ei ole pealmaakaevandamine väiksemal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Taotletava Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,75 ha. Arvestades lubjakivi kaevandamiseks vajalike keskkonnalubade väljastamise ajaperioodiga ning asjaoluga, et olemuselt on tegemist olemasoleva karjääri laiendusega, siis Orava VI lubjakivikarjääri keskkonnaloa väljastamisel ei lisandu maardlasse uut eraldiseisvat tootmisüksust, vaid töödega liigutakse etapiviisiliselt Orava lubjakivikarjääri ammendamisel Orava VI mäeeraldisele. Sellegipoolest avaldub uue mäeeraldise avamisel koosmõju teiste maardla karjääridega, mille ulatust on hinnatud 2024. aastal Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud KMH-s „Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne“ (Maves OÜ, töö nr 22111), mis on nõuetele vastavaks tunnistatud 15.01.2025. Võttes kasutusele asjakohased leevendusmeetmed, ei ole olulist koosmõju teiste karjääridega oodata. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus-meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida. Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 17: Graafilised_lisad.asice Selgitus kaevandamisjäätmete kohta Lisa 18: Kiri_KeA_Merko_Kaevandused.asice 17/17    EESTIS ENAMLEVINUD MAAVARADE (LIIV, KRUUS, DOLOKIVI, LUBJAKIVI) KAEVANDAMISEL JA TÖÖTLEMISEL VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTAMISE METOODILINE JUHEND Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Nimetus: Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend Avaldatud 18.08.2025 Väljaandja: Keskkonnaamet Koostaja: LEMMA OÜ Autorid: Piret Toonpere, MSc Anna Setskaja, MSc Andrus Veskioja, MSc Helen Opp, MSc Ain Tõnts, MSc Viide: Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Ülevaade juhendi muudatustest: Muudatuse kuupäev Muudatuse asukoht Muudatuse lühikirjeldus 2 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4 1 Maavarade kaevandamine ....................................................................................................... 5 2 Heitkoguste arvutamine ........................................................................................................... 8 2.1 Katendi eemaldamine ...................................................................................................... 8 2.2 Puurimistööd (lõhkeaukude puurimine) ......................................................................... 9 2.3 Lõhketööd ...................................................................................................................... 10 2.4 Hüdrovasaraga kobestamine ......................................................................................... 11 2.5 Purustamine ja sõelumine ............................................................................................. 12 2.6 Puistematerjali laadimine .............................................................................................. 14 2.7 Konveierilindi kasutamine ............................................................................................. 15 Lisad ................................................................................................................................................ 17 Exceli põhine arvutustabel liiva ja kruusakarjääri heitkoguste arvutusteks .............................. 17 Exceli põhine arvutustabel lubjakivikarjääri heitkoguste arvutusteks ....................................... 17 3 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Sissejuhatus Käesolev juhend on suunatud maavarade kaevandamise ja töötlemisega seotud ettevõtetele, konsultantidele ja Keskkonnaameti spetsialistidele (kes tegelevad välisõhu eriosaga kaevandamislubades). Juhend käsitleb Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate saasteainete heitkoguste arvutamist. Tegu on soovitusliku juhendmaterjaliga keskkonnalubade taotlustes ja keskkonnamõju hindamistes saasteainete hetkeliste ja aastaste heitkoguste arvutuslikuks hindamiseks. Juhend käsitleb pealmaa kaevandustegevuse ja karjäärides toimuva maavara töötlemisel järgmiste protsesside saasteainete heitkoguste arvutamist: katendi eemaldamine, puurimistööd, lõhketööd, hüdrovasaraga kobestamine, materjali purustamine ja sõelumine, puistematerjali laadimine ja konveierlindi kasutamine. Juhendi koostamisel on võetud eelduseks, et kõik arvutustes kasutatavad sisendandmed on arvutuslikud lähtudes maavara kaevandamisel olemasolevast infost. Keskkonnalubade taotluste koostamisel ja keskkonnamõju hindamisel võib alati arvutuslikke parameetreid asendada otseste mõõtmiste tulemustega, kui neid on olemas. Saasteainete osas on lähtutud keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusest nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ ja 27.12.2016. a määrusest nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ toodud saasteainetest. Karjääride territooriumil paiknevad purustus-sorteerimissõlmed, paiksed purustid ja sõelumisseadmed on töötanud traditsiooniliselt diiselkütusega. Paikses seadmes diiselkütuse kasutamisel on tegu põletusseadmega, mille heitkoguseid võib olla asjakohane kajastada keskkonnalubades. Põletusseadmete heitkoguste hindamist käesolev juhend ei kajasta. Põletusseadmete heitkogused kuuluvad hindamisele lähtuvalt Keskkonnaministri määrusele 24.11.2016 nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Süsinikdioksiidi heitkoguseid tuleb hinnata lähtuvalt Keskkonnaministri määrusest 27.12.2016 nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. Kasutatavate seadmete puhul on asjakohane arvestada, et üha enam võetakse mäetööstuses kasutusele elektriliste ajamitega seadmeid, mille puhul suitsugaaside heitkoguseid ei ole vaja arvestada. 4 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 1 Maavarade kaevandamine Eesti ehitussektoris kasutatakse laialdaselt looduslikke ehitusmaavarasid nagu liiv, kruus, lubjakivi ja dolokivi. Nende maavarade kaevandamine (avakaevandamine karjäärides) ja töötlemine (nt purustamine ja sõelumine eri fraktsioonidesse killustikuks) on olulised tööstusprotsessid, millega paratamatult kaasneb saasteainete (eeskätt PM-sum, PM10, PM2,5) heide välisõhku. Liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi kaevandatakse Eestis üldjuhul karjääridest avakaevandamise meedodil. Tüüpilise kaevandamisega kaasnev õhuheiteid põhjustavate tegevuste skeem on esitatud Joonis 1. Materjalide laadimist võib sealjuures esineda tavapärase kaevandustegevuse raames mitmel korral. Joonis 1. Kaevandustegevuse õhuheiteid põhjustavad tegevused. Karjääri kasutuselevõtul on esimeseks tööetapiks maavaravaru pealse katendi eemaldamine. Katendiks nimetatakse mäenduses kõike, mis lasub maavaralasundi peal. Katendiks on taimestik, pinnas ja lahtine kivimaterjal, mida on vaja eemaldada, et alustada maavara kaevandamist. Katendi eemaldamist teostatakse tavapäraselt frontaallaaduritega ja buldooseritega ning materjal ladustatakse karjääri territooriumile ning üldjuhul kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel. Liiva ja kruuskarjäärides toimub seejärel maavaravaru kaevandamine. Tüüpilised kaevandamisviisid on ekskavaatorite, frontaallaadurite või teisaldatavate kopp-seadmete kasutamine. Liivakarjäärides on kasutusel ka näiteks pinnasepump-süvendajad, et kaevandada piisava sügavusega veealuse liiva varu. Lubjakivi ja dolokivikarjäärides on vajalik enne maavaravaru väljamist see lahti murda ehk raimata. Selleks kasutatakse kas hüdrovasaraga kobestamist või lõhkamist. Kaevandamisviisi detailid (nt lõhkamisskeem jms) sõltuvad maavara füüsikalistest omadustest ja lasundi struktuurist, ent üldiselt on eesmärk materjal võimalikult ühtlase suurusega tükkideks lõhkuda, et vähendada edasise purustamise energiakulu. Liiva ja kruuskarjäärides lõhkamise ja hüdrovasaraga kobestamise vajadus puudub, sest seal ei ole tegu kaljuse kivimiga. 5 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Lubjakivikarjäärides esinev tavapärane protsessi skeem on kujutatud järgneval joonisel. Puurimine/lõhkami Materjali laadimine Katendi ne ja/või kallurisse (kasti eemaldamine hüdrovasaraga kukkumine) kobestamine Materjali Purustamine ja/või Materjali vedu kukkumine kallurilt sõelumine purustisse Kukkumine konveierilt Puistangust Konveier (puistangusse või kallurile laadimine kallurile) Joonis 2. Karjääris toimuvate õhuheidet põhjustavate tegevuste protsessiskeem. Pärast maavara kaevandamist (välja kaevamist tavaliselt laaduri abil) transporditakse see karjäärialal paiknevasse töötlemiskohta. Transport võib toimuda näiteks konveieri, veoki või liiva puhul allpool põhjavee taset toimuva kaevandamise puhul pumpade abil. Liiva ja kruusa puhul toimub seejärel materjali töötlemine, mis seisneb selle sõelumises ja vajadusel ka purustamises. Liivakarjäärides on valdavaks materjali läbisõelumine. Väljasõelutud kivid võidakse ka purustada. Kruusakarjäärides toimub materjali purustamine (tavaliselt ühekordne) ja vajadusel ka eri fraktsioonidesse purustamine. Materjali omadustest sõltuvana on võimalik liiva- ja kruusakarjääride puhul ka, et olulisel määral materjali töötlemist ei toimu. Kaevandatav materjal laetakse veokitele ja müüakse tootena. Lubjakivi puhul on purustamine ja sõelumine laialt levinud töötlemisviis karjäärialal. Tänapäeval on materjali töötlemiseks kasutusel purustus-sorteerimissõlmed, milles on kombineeritud jadamisi eri fraktsioonidesse materjali purustavad purustusseadmed ja eri fraktsioonidesse sõelumist võimaldavad sõelad. Eri purustite ja sõelade vahel liigub materjal mööda konveierlinte. Võimalik on ka mitme eraldiseisva seadme kasutamine (nt purustusseade ning sõelumisseade). Sellisel juhul toimub ühest seadmest järgmisesse materjali laadimine kasutades kopplaadureid. Purustus-sorteerimissõlmede väljundiks on eri fraktsioonidesse sorteeritud killustik. Lubjakivi karjääride puhul on tavapärane materjali mitmekordne purustamine ja mitmesse eri fraktsiooni sõelumine. Dolokivi puhul toodetakse üldjuhul plaate jms suurefraktsioonilisi tooteid. Sõelumist ja purustamist esineb oluliselt vähem kui lubjakivi karjäärides. Madalamargilisest dolokivist toodetakse siiski ka Eestis killustikku. 6 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Killustiku kui puistematerjali hoiustatakse karjääri territooriumil puistangutena ning transporditakse kallurautodega tootena karjäärist välja. Kivimaterjali kaevandamine ja töötlemine tekitab kõigis etappides osakeste (tolmu) heidet. Heide tekib igas etapis, kus materjali laetakse (esineb materjali kukkumine), nagu maavara laadimine purustisse, toodangu laadimine kallurisse ning materjali kukkumine purustist sõelurisse või sõelurist puistangusse. Samuti tekib tahkete osakeste heide purustamisel ja sõelumisel. Heidet on võimalik vähendada kasutades erinevaid meetmeid nt kastmissüsteemid purustitel ja konveieritel, filtritega varustatud aspiratsioonisüsteemid (tolmueemaldus) kinnistes sõelumismajades või filtrid. Lisaks kasutatakse ka katteid purustite ja sõelurite konveieritel. Mõnedel juhtudel viiakse osa materjali puhul läbi ka pesemisprotsesse – näiteks nõuetele vastava peenkillustiku tootmiseks saab pestes eraldada lubja jahvatusjärgse tolmu. Pesemisprotsessid õhuheiteid ei põhjusta. Karjääride territooriumil paikevad purustus-sorteerimissõlmed, paiksed purustid ja sõelumisseadmed töötavad tavapäraselt diiselkütusega. Paikses seadmes diiselkütuse kasutamisel on tegu põletusseadmega, mille heitkoguseid võib olla asjakohane kajastada keskkonnalubades. Põletusseadmete heitkoguste hindamist käesolev juhend ei kajasta. Põletusseadmete heitkogused kuuluvad hindamisele lähtuvalt Keskkonnaministri määrusele 24.11.2016 nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Karjäärides kasutatavate mobiilsete sõidukite (kallurid, laadurid) sisepõlemismootorite heiteid keskkonnalubades heiteallikatena ei kajastata, sest tegu ei ole paiksete heiteallikatega. Heitena kajastatakse materjali laadimistegevuste käigus eralduv osakeste heide. Samas tuleb tähele panna, et mobiilseid purustus-sorteerimissõlmesid, mida karjäärides pikemaajaliselt kasutatakse, on loataotlustes vajalik heiteallikatena kajastada (nii osakeste heite osas protsessidest kui asjakohasel juhul ka heitgaaside heited). Senini ei ole Eesti keskkonnalubades heiteallikana kajastatud tuuleheidet karjääride alalt ning ka käesolev juhend ei näe selle kajastamise vajadust loataotlustes ette. 7 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 2 Heitkoguste arvutamine Antud juhendis kaevandamistegevusest eralduvate heitmete arvutamiseks on kasutatud Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance1. Metoodika tugineb omakorda valdavalt USA keskkonnaagentuuri (United States Environmental Protection Agency - US EPA) poolt välja töötatud metoodikatel – Ch 11.19.1 Sand And Gravel Processing ja 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. AP42, Fifth Edition. Compilation of Air Pollutant Emission Factors. Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Antud metoodikat on kasutatud mitmete Eestis tegutsevate karjääride keskkonnalubade taotluste koostamisel ja seega võib seda Keskkonnaameti hinnangul pidada sobilikuks ka Eesti tingimustes kasutamisel. 2.1 Katendi eemaldamine Katend eemaldatakse karjääri avamisel või karjääri töömaa laiendamisel kaevandamise ettevalmistustööde käigus. Tegu on ühekordse tegevusega. Võrreldes muude kaevandustegevustega on katendi eemaldamisel tekkivad heitkogused vähesed. Samuti on tegu väikese ajalise kestvusega tegevusega ning tegevus ei erine oma olemuselt oluliselt nt ehitusobjektidel toimuvast pinnase koorimisest. Käesoleva juhendi aluseks oleva metoodika kohaselt on võimalik arvutada osakeste heitkoguseid ka katendi eemaldamisel. Heide on võimalik arvutada arvestades pinnase omadusi (tolmufraktsiooni sisaldus ja pinnase niiskussisaldus) ning kulunud tööaja alusel. Kuna katendi eemaldamine on karjäärides ühekordne tegevus ja sellega kaasnevad õhuheited tunduvalt väiksemad kui põhitegevuse heited, siis senise praktika alusel keskkonnalubades katendi eemaldamisega kaasnevaid heitkoguseid ei ole kajastatud. Ka käesolev juhend ei pea asjakohaseks katendi eemaldamise heitkoguseid keskkonnalubades reguleerida ning sellest lähtuvalt täpsemalt vastavat arvutusmetoodikat ei kajastata. Kui mingitele juhtudel osutub katendi eemaldamise heitkoguse hindamine asjakohaseks (nt väga ulatuslike karjääride avamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamisel), siis on kohane järgida Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance2 vm Eesti oludesse kohalduvat arvutusmetoodikat. 1 http://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp?lang=En&n=A9C1EE34-1 2 http://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp?lang=En&n=A9C1EE34-1 8 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 2.2 Puurimistööd (lõhkeaukude puurimine) Lubja- ja dolokivi karjäärides kasutatakse lõhketööde ettevalmistustöödeks puurmasinaid (Joonis 3). Puurmasinatega puuritakse kivisse lõhkeaugud, millesse paigutatakse lõhkamiseks laengud. Tegu on kestvuselt lühiajalise protsessiga. Keskmiseks puurmasina puurimiskiiruseks võib pidada üks meeter ühe minutiga. Puurimistöödega kaasneb osakeste heide välisõhku. Eriheited puurimisel on järgnevad: ETPMsum = 0,59 kg/puuritud augu kohta ETPM10 = 0,31 kg/puuritud augu kohta ETPM2.5 = 0,31 kg/puuritud augu kohta Joonis 3. Puurmasin. Kuna eriheide on antud puuritud aukude kohta, siis on vajalik teada heitkoguse hindamiseks puuraukude arvu. Puuraukude arv sõltub kaevandatava materjali omadustest. Arv on tavapäraselt võimalik leida lõhketööde projekti alusel, kus on esitatud info kui suur on ühe puuraugu abil lõhatav lubjakivi maht. Puuraukude aastase maksimaalse arvu saab arvutada karjääri maksimaalse aastase kaevandusmahu alusel. Tänapäevased puurmasinad on üldjuhul varustatud tolmu püüdesüsteemidega (kottfiltrid, tsüklonid, niisutussüsteemid vms). Kaasaegsete masinate puhul võib esineda mitmeastmelisi tolmu püüdsüsteeme (nt kombineeritult kottfiltrid + tsüklon). Heite vähendusmeetmete kasutamisel võib ülaltoodud eriheidete puhul arvestada lisaks heite vähendusmeetme efektiivsust. Reeglina on võimalik puurmasina püüdesüsteemide efektiivsuse hinnang leida seadme tehnilistest dokumentidest. Kaasaegsete seadmete puhul ületab püüdeefektiivus tavaliselt 99,5-99,9 %. Heite kontrollimise tehnoloogia rakendamisel kohaldatakse ilma heite vähendamise tehnoloogiata eriheitele või heitkogusele vastava heite vähendamise meetme efektiivusust järgnevalt: 100−𝑃 EP= E x ( ), 100 kus EP – saasteaine heitkogus või eriheide peale vähendusmeetmete rakendamist E – saasteaine heitkogus või eriheide ilma heite vähendamistehnoloogiat P – puhastusaste % Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (tonni/aastas) = PM eriheide (kg/ augu kohta) × aastas puuritud aukude arv × (1 tonn / 1000 kg) Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / puurimise tööaeg tundides / 3600 9 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 2.3 Lõhketööd Lõhkamine karjäärides toimub vastavalt lõhketööde projektile. Lõhketööde projekt on kohustuslik dokument lõhkamiste läbiviimisel ja sellest on võimalik leida infot nii kasutatavate lõhkeainete kui ka nende koguste osas, samuti lõhkamiste aastase arvu kohta. Lõhkamine on karjääride puhul tegevus, mille käigus lisaks osakeste heitele eralduvad ka lõhkeainete koostises olevad komponendid saasteainetena. Korralikult planeeritud lõhketööd tekitavad küll tolmupilve, kuid tänapäeval peetakse lõhkamistööde panust üldisesse tolmuheidesse suhteliselt väikeseks – enamik tolmust peale lõhkamist ladestub, enam-vähem lokaalselt. Samuti on lõhketööde kestvus väga lühiajaline. Joonis 4. Lõhketöödega kaasneb osakeste heide lõhatava materjali purunemisest ja lõhkeaine koostisest sõltuv gaasiliste saasteainete heide. Foto: OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025 Tahkete osakeste eriheite arvutamise valemid lõhkamisel on järgmised: ETPMsum = 0,00022(A)1,5 ETPM10 = (0,00022 (A)1,5) x 0,52 ETPM2.5 = (0,00022 (A)1,5) x 0,03, kus ET – vastavate osakeste fraktsiooni eriheide (kg/lõhkamise kohta) A – horisontaalne lõhkeala pindala (m²) Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (tonni/aastas) = PM eriheide (kg/lõhkamise kohta) × lõhkamiste arv aastas × (1 tonn / 1000 kg) Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / lõhkamise tööaeg tundides / 3600 Lisaks tahketele osakestele eralduvad lõhkamisel ka lõhkeaine koostisest sõltuvad gaasilised saasteained. Eestis kasutatakse karjäärides enim ammooniumnitraadil põhinevat lõhkeainet ANFO. Juhul kui lõhkeaine osas on ohutuskaardil või tehnilisel infolehel esitatud teave lõhkeaine kasutamisel tekkivate saasteainete eriheidete kohta, siis on heite arvutamiseks kohane kasutada vastavaid väärtusi. Kui täpsem info puudub, siis võib kasutada Tabel 1 esitatud saasteainete eriheited. Kuna antud eriheidete puhul on tegu võrdlemisi vanal infoallikal põhinevate väärtustega, siis kaasaegsete lõhkeainete puhul võib eeldada pigem väiksemaid saasteainete koguseid. 10 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Karjäärides võidakse lõhkamisel kasutada ka teisi lõhkeaineid. Lõhkeaine mark on määratud lõhketööde projektis. Spetsiifiliste lõhkeainete kasutamisel on asjakohane tutvuda lõhkeaine ohutuskaardi ja/või tehnilise infolehega, kus on üldjuhul esitatud info ka selle kasutamisel eralduvate saasteainete heitkoguse kohta. Vastavate andmete olemasolul tuleb neid keskkonnaloa taotluse koostamisel kasutada. Tabel 1. ANFO kasutamisega kaasnevad saasteainete eriheited. Lõhkeaine tüüp Koostis (toimeaine sisaldus) CO (kg/t) NOx SO₂ (kg/t) (kg/t) ANFO Ammooniumnitraat, 5,8–8% kütteõli 34 8 1 Lõhkeainet kasutamisel tekkivate saasteainete heitkoguse hindamisel on vaja teada kasutatava lõhkeaine kogust. Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: heitkogus (tonni/aastas) = aine eriheide (kg/t) × kasutatud lõhkeaine kogus (t/a) × (1 t/1000 kg) Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / lõhkamise tööaeg tundides / 3600 Lõhkamine on väga lühiajaline tegevus, kuid saasteaine hajuvusarvuste koostamiseks on vajalik kasutada hetkelist heitkogust (g/s). Hetkelise heitkogusena lõhkamise puhul ei ole asjakohane kasutada maksimaalset g/s heidet. Hajumisarvutusteks võib kasutada maksimaalset tunnikeskmist g/s heidet. Selleks võib kasutada lõhkamise tööajana tunde, mille jooksul lõhkamine teostatakse. Nt kui ühes tunnis teostatakse maksimaalselt üks lõhkamine ja aastas teostatakse 100 lõhkamist, siis on lõhkamise arvutuslikuks tööajaks 100 tundi. Ka sellise lähenemisega esineb hajuvusarvutustes lõhkamisel tekkivate saasteainete kontsentratsiooni ülehindamine. Samas ei võimalda enamik hajuvusprogramme alla ühe tunnise täpsusega heite dünaamikat sisestada. 2.4 Hüdrovasaraga kobestamine Karjäärides, kus lõhkamistööd on müra tekke vältimiseks piiratud, toimub maavaravaru raimamine kasutades kivimi kobestamiseks hüdrovasaraid. Hüdrovasara kasutamisel tekib samuti osakeste heide välisõhku. Joonis 5. Hüdrovasaraga kobestamine. 11 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Tahkete osakeste eriheide hüdrovasaraga kobestamisel on järgmine: ETPMsum = 0,00012 kg/t 3 ETPM10 = 0,00004 kg/t ETPM2.5=0,00004 kg/t4 Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (tonni/aastas) = eriheide (kg/t) x hüdrovasaraga raimatud materjali kogus (t/a) × (1 t/1000 kg) Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / hüdrovasaraga töötamise tööaeg tundides / 3600 2.5 Purustamine ja sõelumine Erinevates karjäärides võib purustus- ja sõelumisprotsesside arv ja toimimine varieeruda. Kui liivakarjääride puhul teostatakse sageli ainult ühekordset sõelumist (sõelutakse liivast välja kivid), siis lubjakivikarjääride killustiku tootmise protsess võib sisaldada mitmekordset purustamist ja materjali eri fraktsioonidesse sõelumist. Lubjakivi karjäärides toimub purustamine ja sõelumine sageli seotud protsessidena suurtes purustus-sorteerimissõlmedes. Joonis 6. Purustus-sorteerimissõlm. Purustamisel ja sõelumisel tekkivaid heitkoguseid on võimalik arvutada Tabel 2 esitatud eriheidete alusel. Metoodika eristab eriheiteid kontrollitud ja kontrollimata protsessidele. Metoodika selgituse kohaselt kontrollimata protsessi puhul on materjali niiskusesisaldus alla 1,3% ja kontrollitud heite puhul üle selle. Eesti tingimustes on üldreeglina karjäärides töödeldav materjal suurema niiskussisaldusega kui 1,3 % ja rakendada võib seega kontrollitud eriheiteid. Kontrollimata eriheidete kasutamine on vajalik kui tegu on eriti väikse niiskussisaldusega materjaliga (on teostatud eelnevalt kuivatamist, hoiustatud materjali sademete eest kaitstult vms). Liivakarjäärides toimuv sõelumine on üldjuhul kohane lugeda peensõelumiseks (<5 mm fraktsioon). 3 Bascompta, M., Sanmiquel, L., Gangolells, M., Sidki, N., 2022. LCA analysis and comparison in quarrying: Drill and blast vs mechanical extraction, Journal of Cleaner Production, Volume 369, 2022, 133042, ISSN 0959-6526, https://doi.org/10.1016/j.jclepro.2022.133042 4 Kasutatud arvutusmetoodikas PM2.5 osas eriheite kohta info puudub. Täpsemate andmete puudumisel võib lähtuda halvimast stsenaariumist ja lugeda PM2.5 eriheite võrdseks PM10 eriheitega. 12 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Tabel 2. Eriheited purustamisele ja sõelumisele Heidet tekitav protsess PMsum, PM10, kg/t PM2,5, kg/t kg/t Materjali purustamine (kontrollimata)5 0,0027 0,0012 0,0006 Materjali purustamine (kontrollitud) 0,0006 0,00027 0,00005 Materjali peenpurustamine <5 mm toodetavad 0,0195 0,0075 AP6 fraktsioonid (kontrollimata) Materjali peenpurustamine <5 mm toodetavad 0,0015 0,0006 0,000035 fraktsioonid (kontrollitud) Sõelumine (kontrollimata) 0,0125 0,0043 AP Sõelumine (kontrollitud) 0,0011 0,00037 0,000025 Peensõelumine <5 mm toodetavad fraktsioonid 0,15 0,036 AP (kontrollimata) Peensõelumine <5 mm toodetavad fraktsioonid 0,0018 0,0011 AP (kontrollitud) Heidet on võimalik vähendada sobivate seadmete ja meetodite abil. Heite kontrollimise tehnoloogia rakendamisel kohaldatakse ilma heite vähendamise tehnoloogiata eriheitele või heitkogusele vastava heite vähendamise meetme efektiivusust järgnevalt: 100−𝑃 EP= E x ( ), 100 kus EP – saasteaine heitkogus või eriheide peale vähendusmeetmete rakendamist E – saasteaine heitkogus või eriheide ilma heite vähendamistehnoloogiat P – puhastusaste % Purustamise heite vähendamise meetodite efektiivsushinnangud on esitatud Tabel 3 ja sõelumisel Tabel 4. Tabel 3. Heite hinnangulised vähendustegurid (100–P)/100 purustamise heite vähendamise meetoditele7. Heite vähendamise meetmed Heite vähendustegur (100-P)/100 Niiske materjal 0,5 Veepihustus 0,5 Pindaktiivne aine 0,2 Veepihustus + pindaktiivne aine 0,25 Osaline sulgemine/katmine 0,15 Täielik sulgemine 0,1 5 Metoodika kohaselt kontrollimata (heite vähendamise tehnoloogiata) protsessi puhul on niiskusesisaldus 0,21– 1,3%; kontrollitud (heite vähendamise tehnoloogiaga) protsessi puhul on niiskusesisaldus 0,55–2,88% 6 AP – andmed puuduvad. Kasutatud arvutusmetoodikas osade protsesside puhul PM2.5 osas eriheite kohta info puudub. Täpsemate andmete puudumisel võib lähtuda halvimast stsenaariumist ja lugeda PM2.5 eriheite võrdseks PM10 eriheitega. 7 https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release- inventory/report/pits-quarries-guide.html 13 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Hoone sees toimuv purustamine (võib 0,1 lisanduda hoone ventilatsiooni filtrite efektiivsus) Tabel 4. Heite hinnangulised vähendustegurid (100–P)/100 sõelumisel8. Heite vähendamise meetod Heite vähendustegur (100-P)/100 Kaetud sõel 0,5 Kaetud sõel + veepihustus 0,25 Kaetud sõel + veepihustus + pindaktiivne aine 0,1 Kaetud sõel + kangasfilter 0,05 Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (tonni/aastas) = PM eriheide (kg/t) × purusti/sõela aastane läbilaskemaht (t/a) × (1 t / 1000 kg) Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / purustamise või sõelumise tööaeg tundides / 3600 Hetkelise heitkoguse arvutamiseks vajalik tööaeg on võimalik leida teades vastava töötluse läbinud materjali kogust ja seadme tootlikkust. Näiteks kui purustus-sorteerimissõlme tootlikkus on 300 t/h ja perioodis on toodetud 45 000 tonni materjali, siis on arvutuslik tööaeg 45000/300=150 tundi. 2.6 Puistematerjali laadimine Puistematerjali käsitlemisel (nt laadimine või konveierilintide kasutamine) tekib osakeste heide. Materjali puistangusse lisamine või sealt ära võtmine toimub tavaliselt materjali langetamise teel vastuvõtvale pinnale. Näiteks autokasti tühjendamine või frontaallaaduriga kuhjast materjali laadimine veokile on kõik eraldiseisvad ühekordsed laadimistoimingud. Materjali kuhja lisamine konveieri abil on pidev protsess. Iga laadimiskorda (st iga kord kui toimub materjali kukkumine Joonis 7. Laadimistoimingud karjääris. mingile aluspinnale) tuleb arvestada osakeste heite allikana. Materjali laadimisel osakeste heite hindamisel kasutatakse eriheide arvutamiseks järgmist valemit: (𝑈/2,2)1,3 ET = k × 0,0016 × , (𝑀/2)1,4 kus 8 https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release- inventory/report/pits-quarries-guide.html 14 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 ET – eriheide, kg/t U – keskmine tuulekiirus, m/s – Eesti keskmine 3,5 m/s, võib tugineda ka Riigi Ilmateenistuse lähima andmeid avaldava meteoroloogiajaama paljuaastase keskmise tuulekiiruse andmetele9 või kui on olemas lokaalseid mõõteandmeid, siis nendele. M – materjali niiskus, % Lubjakivi, dolokivi ja kruusa puhul on keskmiseks niiskussisalduseks 5 %10; Liiva puhul on keskmiseks niiskussisalduseks 3,5 %. k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant: k (PMsum) = 0,74 k (PM10) = 0,35 k (PM2,5) = 0,053 Heide tekib igal laadimiskorral. Materjali laaditakse näiteks kaks korda, kui see kõigepealt kukub sorteerimissõlme konveierilt kuhja (kukkumine maha), ja seejärel laaditakse kuhjast laaduri abil autokasti (kukkumine autokasti). Kui sama materjali laaditakse mitu korda, siis tuleb seda ka heite tekke arvutusel mitmekordselt arvestada. Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (tonni/aastas) = PM eriheide (kg/t) × laetava materjali kogus (t/a) × (1 t / 1000 kg) Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / laadimise tööaeg / 3600 2.7 Konveierilindi kasutamine Suuremates karjäärides on materjali transportimisel kasutusel konveiersüsteemid. Konveierlintidel tekib osakeste heide eeskätt materjali ülekandmisel, st olukordades, kus materjali voog suunatakse järsult teise suunda või teisele kõrgusele. Tabelis 7 on toodud eriheited konveierilindi jaoks. Peenosakeste heide tekib valdavalt, kui materjal kandub ühelt lindilt teisele, kuid ka mööda linti liikudes. Eriheited on antud kontrollimata ja kontrollitud heitega konveieritele. Metoodika selgituse kohaselt kontrollimata protsessi puhul on materjali niiskusesisaldus alla 1,3% ja kontrollitud heite puhul üle selle. Eesti tingimustes on üldreeglina karjäärides töödeldav materjal suurema niiskussisaldusega kui 1,3 % ja rakendada võib seega kontrollitud eriheiteid. Kontrollimata eriheidete kasutamine on vajalik kui tegu on eriti väikse niiskussisaldusega materjaliga (on teostatud eelnevalt kuivatamist, hoiustatud materjali sademete eest kaitstult vms). 9 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/ 10 Kui vastavava karjääri materjali kohta on täpsemaid niiskussisalduse andmeid, siis kasutada arvutustes neid. 15 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Tabel 5. Eriheited konveieri kasutamisel. Protsessi kirjeldus ET PMsum, ET PM10, ET PM2,5, kg/t kg/t kg/t Konveier (kontrollimata) 0,0015 0,00055 AP11 Konveier (kontrollitud) 0,00007 0,000023 0,0000065 Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (tonni/aastas) = PM eriheide (kg/t) × laetava materjali kogus (t/a) × (1 t / 1000 kg) Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / laadimise tööaeg / 3600 Heite vähendamise lahendustena on kasutusel kaetud konveierid, samuti kaustatakse veepihusteid heite vähendamiseks. Enamikel tänapäevastel konveierseadmetel on mingid heite vähendamise meetmed rakendatud. Rakendatud meetmete efektiivsusena võib kasutada Tabel 4 esitatud väärtusi. Joonis 8. Veekardinate ja kahuriga konveierlint. 11 Kasutatud arvutusmetoodikas eriheite kohta info puudub. Täpsemate andmete puudumisel võib lähtuda halvimast stsenaariumist ja lugeda PM2.5 eriheite võrdseks PM10 eriheitega. 16 Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025 Lisad Exceli põhine arvutustabel liiva ja kruusakarjääri heitkoguste arvutusteks Exceli põhine arvutustabel lubjakivikarjääri heitkoguste arvutusteks 17  Heitkoguste arvutus Orava VI lubjakivi karjääri keskkonna kaitse loa esma taotluse nr T KL/1031721 juurde OÜ Merko Kaevandused (edaspidi ka arendaja või kaevandaja ) taotleb keskkonnakaitseluba maavara kaevandamiseks Orava VI lubjakivi karjääris (edaspidi ka Orava VI karjäär ) . Õhu saaste loa arvestuses on aasta seks kaevandatav aks mah uks arvestatud 100 000 m 3 ehk 260 000 t (maavara mahumassi 2,6 t/m 3 juures) . Taotluses toodud info põhjal toimuvad Orava VI karjääris järgmised tegevused, millega kaasneb saasteainete heide: lõhkeaukude puurimine; lõhkamine; purustus-sorteerimissõlm ( peenestamine , sõelumine ) ; materjali laadimine. 683260 1368094 0 0 4401185 1396669 0 0 1790451 2421697 0 0 3611245 2382851 0 0 2426970 2191081 5010730 1626207 0 0 2583815 1258266 0 0 3338830 1028894 Orava VI karjääris kavandatava tegevuste põhimõtteline plokkskeem on esitatud alloleval skeemil. Lõhkamine Lõhkeaukude puurimine Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 s üsinikmonooksiid (CO) l ämmastikoksiid id ( NO x ) PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Lõhkamine Lõhkeaukude puurimine Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 s üsinikmonooksiid (CO) l ämmastikoksiid id ( NO x ) PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Joonis 1. Orava VI karjääris kavandatava tegevuse plokkskeem. Puur-lõhketööd Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne eestisisene metoodika. Seetõttu on puur-lõhketööde puhul saasteainete heitkoguste leidmiseks kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri ( United States Environmental Protection Agency ) välja töötatud metoodikat ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1: Stationary Point and Area Sources . 11.9. Western Surface Coal Mining ) ning Kanada keskkonnaameti ( Environment Canada ) täiendatud metoodikat ( Pits and Quarries Guidance ). Puurtööd – heiteallikas 1 Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega arvestuslikult kuni 10 0 000 m 3 ulatuses aastas. Puurtöid teostatakse standardse puurmasinaga, mis on varustatud 1 2 filtrist koosneva püüdeseadmega , mille püüdeefektiivsus on vähemalt 99,5% . Puurimisel tekkiv tolm püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on seetõttu marginaalsed. Eelviidatud metoodika kohaselt on puurimise eriheited tahkete osakeste kohta järgmised: PM -sum = 0,59 kg/puurauk; PM 10 = 0,31 kg/puurauk; PM 2,5 = 0,31 kg/puurauk. Puurim i sega eralduvate osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada puuritavate puuraukude arvu. Korraga lõhatakse keskmiselt ligikaudu 4 5 00 m 3 maavara , mille tarbeks on vajalik puurida eeldatavalt u 60 puurauku (laengutihedusel 7, 5 m 2 /puurauk) . Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida vastavalt: 10 0 00 0 m 3 / 4 5 00 m 3 x 60 = 1 333 lõhke-puurauku Lähtudes eeltoodud osakeste erihei detest ning puurmasina garanteeritud püüdesüsteemi efektiivsusest, on arvutuslikud aastased heitkogused järgmised: PM -sum = 1 333 x 0,59 / 1 000 = 0,787 t/a, millest õhku eraldub 0,0 04 t/a ; PM 10 = 1 333 x 0,31 / 1 000 = 0 , 413 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 2 t/a; PM 2,5 = 1 333 x 0,31 / 1 000 = 0 , 413 t/a, millest õhku eraldub 0,00 2 t/a . Puurmasina arvestatav puurimiskiirus on umbes 60 m/h ehk 1 m/minutis. Puuritava augu sügavus on kuni 10 m. Eeltoodu kohaselt puurib masin aastase lõhatava mahu kohaselt kokku 1 333 x 10 m = 1 3 333 m Puurimiseks kuluv aeg oleks seega kokku ~ 222 h, mille kohaselt oleksid hetkelised heitkogused järgmised: PM-sum = 4 000 g / 799 2 00 s = 0,0 0 5 g/s; PM 10 = 2 000 g / 799 2 00 s = 0,00 3 g/s; PM 2,5 = 2 000 g / 799 2 00 s = 0,00 3 g/s. Lõhkamine – heiteallikas 2 Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile , mis kooskõlastatakse TTJA- ga ning tööde läbiviimisel kasutatakse kvalifitseeritud ja litsentseeritud lõhkajat . Lõhketöödel eralduvate osakeste heitkogused leitakse eeltoodud metoodika kohaselt järgmise valemiga: E=0,00022 (A) 1.5 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m 2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM 10 ) heitkoguste leidmisel eel toodud valemis konstanti 0,52 ning eriti peenete osa keste (PM 2,5 ) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03. Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara keskmiselt 4 5 00 m 3 ulatuses, tuleb keskmise aastase kaevandamismahu 10 0 000 m 3 raimamiseks lõhketöödega teostada 22 lõhkamist, mille põhjal kujuneb ühe lõhkamise ala suuruseks ~ 45 0 m 2 . Eelviidatud metoodika kohaselt kujunevad aastased osakeste heitkogused järgmiselt : PM -sum = 0,00022 x ( 450 ) 1.5 x 22 / 1000 = 0, 047 t/a; PM 10 = 0,00022 x ( 450 ) 1.5 x 0,52 x 22 / 1000 = 0, 024 t/a; PM 2,5 = 0,00022 x ( 450 ) 1.5 x 0,03 x 22 / 1000 = 0, 0 01 t/a ; Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult väga lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus ümbruses. Seega on tegu iseloomult kontrollimatu heitmega. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad esimese paari minutiga ning need ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele. Lõhkamisel tekkivad põlemisgaaside heitmed võimalik arvutada kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu . Karjäärides kasutatakse ammooniumnitraadi ehk ANFO- tüüpi lõhkeainet . Lubjakivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,6 kg/m 3 lubjakivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0, 5 kg/m 3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 50 t lõhkeainet. Laboratoorsetel katsetustel on mõõdetud, et l õhkeaine plahvatamise ga kaasnevate saasteainete sisaldused heitgaasides on järgmised: CO 0,051 %, NO 2 0,056 %. Arvestades aastas lõhkeaine kulu, kujunevad lõhkamiste põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 50 t x 0,051 % = 0, 0 26 t/a; NO x = 50 t x 0,056 % = 0, 0 28 t/a . Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevaid vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt - valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Samuti toimub saasteainete umbes paari minuti jooksul. Lõhketööde teostamise ajal muud karjääri tööd peatatud ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Ühel lõhkamisel toimub saasteainete hajumine tegelikkuses umbes 5 minuti ehk 300 sekundi jooksul, moodustades tunniajasest heitekoormusest ~ 8,3 %. Võttes aluseks eelpool leitud aastased heitkogused, kujuneksid lõhkamisega kaasnevad tunnikeskmised maksimaalsed heitkogused järgmiselt: PM-sum = 2 , 1 kg x 1 000 / 3600 s = 0, 583 g/s; PM 10 = 1,092 k g x 1 000 / 3600 s = 0, 303 g/s; PM 2,5 = 0 ,0 63 kg x 1 000 / 3600 s = 0, 0 1 8 g/s; CO = 1,14 8 kg x 1000 / 3 600 s = 0, 319 g/s. NOx = 1,26 kg x 1000 / 3 600 s = 0, 350 g/s; Purustus-sorteerimissõlm – heiteallika s 3 Purustus-sorteerimissõlmes toimub kaevise töötlemine killustikuks. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga. Purusti peenestab kaevise ning sõelur sorteerib selle erinevate fraktsioonide vahel. Valmistoodang jaotatakse vastavate fraktsioonidega puistangutesse. Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust, on kirjeldatud tööprotsessid (purustamine, sõelumine, laadimine) kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana. Materjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) tekkivate osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse metoodikas AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume I: Stationary Point and Area Sources . 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) toodud järgnevast valemist: E=k(0,0016)⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/t (kg heidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Orava VI karjääri mäeeraldisele l ähim ilmajaam on Kuusiku meteoroloogiajaama . Tuginedes Riigi Ilmateenistuse Türi MJ registreeritud ilmastikuandmetele, on 20 2 0 . – 202 5 . aasta te keskmine tuulekiirus ( U ) 3 , 0 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) on võetud 5 %, mis on lubja kivi puhul keskmiseks näitajaks . Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust ( t abel 1). Tabel 1. O sakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid O sakeste aerodünaamiline läbimõõt PM sum PM 10 PM 2,5 Konstant k 0,74 0,35 0,053 Eriheited kujunevad eeltoodud tingimustel seega järgmiselt: E ( PM sum ) = 0,00 0 49 E (PM 10 ) = 0,000 23 E (PM 2,5 ) = 0,0000 4 Saadud e riheidete , aastase tootmismahu ( 260 000 t) ja karjääris toimuvate tööprotsesside põhjal arvutatud aasta sed osakeste heitkogused on toodud tabelis 2. Tabel 2. Kukkumis- ja laadimisprotsessidel eeldatavalt tekkivad heitkogused Orava VI karjääris Protsess Osakeste fraktsioon E riheide , kg/t Protsessi läbiv kogus, t/a Heitkogus, kg/a 1 . Kaevise kukkumine purustisse ; 2 . Purustatud materjali kukkumine sõelurisse; 3 . Sõelutud materjali kukkumine puistangusse; 4 . Valmistoodangu ladustamine lattu; 5 . Valmistoodangu laadimine kallurile väljaveoks. PM -sum 0,000 49 260 000 5 x 127,7 = 639 PM 10 0,000 2 3 5 x 60,4 = 302 PM 2,5 0,0000 4 5 x 9,1 = 46 Materjali sorteerimine ja purustamine Analoogselt laadimisprotsessidega, sõltuvalt kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi eriheitest . Eriheide sõltub materjali niiskussisaldusest ja ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid ning materjal on väga kuiv (niiskussisaldus &lt;1,3 %) , on eriheide maksimaalne ( uncontrolled ). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90 % ( controlled ). Vastavalt eelviidatud Keskkonnaameti lubjakivi töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise juhendile , on Eestis rakendatavad kontrollitud eriheiteid, kuna töödeldava materjali niiskussisaldus on &gt;1,3 %. Arendajalt saadud informatsiooni põhjal niisutatakse purustus-sorteerimissõlme sisseantavat materjali ning arvutustes on kasutatud metoodikas vastavalt täiendavaid hei det vähendava t mee det . Eelviidatud metoodika kohaselt on eriheited jäme dama killustiku fraktsioonide purustamise le ja sõelumi sele samad. Eristatakse vaid peenpurustamist ja -sõelumist &lt;5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille eriheited on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa. Toodetavad killustiku fraktsioonid ja kogused on eeldatavalt järgnevad: fr 32/64 ligikaudu 25 % ehk 65 0 00 t/a; fr 16/32 ligikaudu 25 % ehk 65 0 00 t/a; fr 0 / 32 , ligikaudu 10 % ehk 26 00 0 t/a; fr 4 / 16 ligikaudu 20 % ehk 52 0 00 t/a; fr 0/ 4 ligikaudu 20 % ehk 52 0 00 t/a . Arvutustes on arvestatud, et fr 0/ 4 tootmisel kasutatakse kõrgemaid eriheiteid. Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 . Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti PSS-i tootlikkusest, milleks on arendaja sõnul 2 5 0 t/ h. Tabel 3. Purustamisel ja sõelumisel tekkivate o sakeste eriheited ja heitkogused Orava VI lubjak ivikarjääris Protsess Protsessi läbiv kogus Eriheide ( controlled ) Heitkogus, kg/a (g/s) t/a (t/h) PM - sum PM 10 PM 2,5 PM - sum PM 10 PM 2,5 Purustamine * jäme 208 0 00 ( 200 ) 0,0006 0,00027 0,00005 60 (0,0 17 ) 28 (0,0 08 ) 5 (0,00 1 ) peen 52 0 00 ( 50 ) 0,0015 0,0006 0,000035 39 (0,0 10 ) 16 (0,0 0 4 ) 1 (0,0 0 0) Sõelumine jäme 208 000 ( 200 ) 0,0011 0,00037 0,000025 229 (0,0 61 ) 77 (0,0 2 1 ) 5 (0,001) peen 52 000 ( 50 ) 0,0018 0,0011 - 94 (0,0 25 ) 57 (0,01 5 ) - Kokku 424 (0, 1 13 ) 178 (0, 0 48 ) 11 (0,00 3 ) * Purustamisel on arvestatud metoodika kohase materjali niisutamis el rakendatava heite vähendusteguriga 0,5. Kokkuvõte Orava VI karjääris m aavara kaevandamisel ja materjali laadimistel eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 4 . Tabel 4 . Orava VI karjääri saasteainete aastased heitkogused Saa s teaine Heitkogus, t/a (raskmetallid kg/a) Künniskogus, t/a O sakesed summaarselt (PM -sum ) sh peenosakesed (PM 10 ) sh eriti peened osakesed (PM 2,5 ) 1,113 0,506 0, 06 1 Süsinik oksiid (CO) 0, 0 26 10 Lämmastikoksiidid ( NO x ) 0, 0 28 0,3 Saasteainete heitkoguste kohaselt ületatakse taotletaval tegevusel eelviidatud määruse lisas 6 sätestatud künniskoguseid osakeste ( PM-sum ) puhul . Arvutused koosta tud: 05 . 0 2 .202 6 Priit Kallaste OÜ Inseneribüroo STEIGER / allkirjastatud digitaalselt / Keskkonna ekspert Tööstusmüra hajumine Päevane hinnatud müratase (kell 7-23) Ld, dB(A) > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB Uuetoa > 80 dB LpA = 36.6 dB Punktallikas Point Source (puurimine, ekskavaator, laadur) Pindallikas Area Source(purustus-sorteerimissõlm) Tee Road Elu- või ühiskondlik hoone Building Metsanurga LpA = 37.8 dB Kõrval- Foliage või tootmishoone Orava GroundVI käitise piir Absorption Lähima Receivermajapidamise õueala Muu mäeeraldise Calculation Area piir Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 3 - Purustus-sorteerimissõlm: 115 dB, ekskavaator: 106 dB, laadur: 105 dB, puurimine: 110 dB. - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeritud päevase aja müra hajumist. Orava VI lubjakivikarjäär Mõõtkava - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m, lõhkeaukude puurimisel 1 m. Müra hajumise mudel - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri ja selle lähiümbruse maapinna reljeefiga (maapinna kõrgusmudel). Rapla maakond, Märjamaa vald 1 : 10 000 Avatud karjääriala piires mäeeraldise põhjaosas on maapinna reljeefi vähendatud katendi keskmise paksuse 3,3 m võrra. - Kõrghaljastuse (sh metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 04.01.2026 - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, Männiku tee 104, 11216 Tallinn mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 26/5420 Tel 668 1013, Faks 668 1018  PA-5/15 4 aT 58,55 Š-9/14 47,42 52,25 5 aT 03.02.2015 6 aR 6 539 200 529 000 529 400 529 600 Orava lubjakivikarjäär PA-3/14 58,63 Š-18/19 52,43 Plokk 1 aT 47,42 30.08.2014 Š-10/14 55.71 Š-9/19 Plokk 4 aT V I 56 . 55.66 28 Plokk 5 aT Kr 49,50 Š-8/14 02.02.2015 55.84 Plokk 6 aR 55.83 PA-4/15 Katend Š-8/19 56 . 55,90 20 56.06 57.60 47,42 55.60 8 55.23 PA3/22 I' 52,90 6 7 56 55.92 56.77 42,40 58.01 Š-11/19 Š-13/14 Paljandatud 56 55.99 Katend 56.17 K03/22 Plokk 7 aT 58.05 55.19 56 . 2 57.84 02 57.57 57.09 56.68 Vardi LKA 56 58.18 Orava kruusakarjäär Pantma Plokk 2 P 56.46 N Š-17/19 50401:006:0063 55.98 50401:006:0110 I 58.95 56.89 56.15 I 58.44 Š-4/14 I 58.69 1 57.06 4 aT Š-14/19 57.52 57.08 K-14/25 56.46 0,3 55.33 Orava V lubjakivikarjäär 57.67 57.57 58.78 (taotletav) 56,44 0,8+ 5 aT 56 58.05 .08 PA-6/15 Š-7/14 57.31 59 59.22 56.91 56.37 Plokk 13 aT 58.76 57.91 58.96 6 aR 59.13 59,61 57.23 55.30 47,42 52,11 58.48 56.22 56.14 58 58.40 58.03 58 05.02.2015 57.25 Š-15/19 Katend 56.10 58.65 48,90 K01/22 Kr Paljandatud 59.05 Š-5A 29.07.2025 58.45 57.50 56.58 PA-2/25 54.99 56 57.79 58.17 0,4 56.23 . K-1/25 0,2 6 539 000 02 58.44 57.37 58.13 59.82 56,40 56.90 Š-5/14 3,0 56.06 Kaardileht nr 6314 Rapla 58,38 2,4+ 853 . 56 6. 5 4 5 58.93 K-8/25 59.76 0,2 53,00 10,6 14 57.46 4 58.46 59.56 59,81 0,8+ 57.36 42,40 56.58 54.80 58.95 29 . 56.40 57 57.49 57 9 56.10 58.18 57 55 .8 55.17 58.54 56 .27 56.41 3 59.18 59.42 57.06 VEP213463 Š-16/19 56 57.99 56.19 58.56 54.42 Š-6/14 Katend 56 58.28 58.78 58.54 57 . 55 74 56.21 55 55.99 PA-2/14 . . 14 12 51,88 55.13 58.18 56,88 29.08.2014 59.34 59.14 59 56.68 56.21 1 58.93 SP01/22 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47,42 56.48 58.63 58.23 K-12/25 0,2 54.91 58 56.32 K-7/25 0,2 55.61 54.76 58.39 58.56 58.16 57.04 56,22 1,0+ K-13/25 0,2 56 58.27 56.41 55,72 1,1+ 55,02 1,0+ 1 57 58.01 58.64 56.05 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 55 58.50 . 55.85 55.10 34 56.55 55.39 57 57.96 Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise piir Kr 51,49 56.08 55.17 57.97 29.07.2025 54.75 55 55.51 58.06 PA-3/25 58.02 56.82 54.91 K-2/25 0,2 0,4 55.19 Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 56,49 58 29 58,21 2,0+ 2,3 . 55 I 55.02 58.07 56.48 55 57.76 53,79 56.60 55.21 .38 11,4 55.58 55.57 54.76 Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav) nn 42,40 pi 58.26 57.92 54.82 56.15 54.95 I I' 56.41 55.73 56 54.61 55.179 PA1/22 55.59 Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav) 55.48 6 55.28 55,93 5 56.64 K-9/25 0,1 37 54.73 55.61 55.09 54.74 . 57.80 55.13 42,40 Lubjakivi ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 55 pi 56.62 56,46 1,3+ nn 55.21 54.39 54.82 56.33 55.02 56.23 57.52 55 55.24 Lubjakivi prognoosvaru ploki piir (P) Kr 55.27 56.22 55.33 55 54.77 55.18 57 55.27 55.56 55.03 55.16 55.01 55 Kruusa varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 57.57 55.54 Vardi metskond 34 Plokk 14 aT 78 55.53 . 55.59 55.21 55 55.73 55.30 50401:001:0342 55.34 55.65 55.49 6 538 800 Maardla piir (asendiplaanil) 55.05 Plokk 15 aT 55.46 57.01 55 54.92 55.22 Vardi metskond 34 55.38 53.65 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 57.24 55.30 55.35 49,60 K-11/25 0,2 55.90 55.76 50401:001:0342 54.77 55.08 56.24 54.67 53.89 29.07.2025 54,88 0,9+ 55.63 54.84 PA-1/25 I I' Geoloogilise läbilõike joon 0,4 41 54.90 K-6/25 0,3 54.80 . 56 54,20 56 55.69 55.31 54,86 0,7+ 2,3 55 51,50 56.40 Maapinna samakõrgusjoon, m 54.66 55.26 9,1 K-3/25 0,2 55.49 55.37 42,40 55.56 55.90 54.18 51,49 54,42 1,6+ 55.49 56.21 Vardi metskond 49 29.07.2025 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 55.40 55.03 83 54.78 55.24 54 . 65401:001:0005 56 54.02 54.05 55.10 55.69 53.84 56.24 55.33 55.75 54.97 K-10/25 0,3 56.43 53.74 53.91 54,26 1,6+ Vääriselupaik 62 54.11 55.76 . 56 55.65 56.41 55.16 56.05 54.45 10 53.48 55 54.38 55.75 6 56.65 55 56 5 53.51 56.23 54.89 57.17 56.32 54.44 54.28 Vardi looduskaitseala 53.51 54.62 56 54.25 11 56.49 55 .73 56 56.42 57.34 K-5/25 0,3 56.08 56.29 53.90 54.13 57.98 55,31 1,6+ 55.22 54.02 54.81 Elektripaigaldise kaitsevöönd 55.43 54.17 Kr 56.55 54.68 55.72 57 54.83 56.09 53.41 57.22 53.97 46 54.55 57.19 56.64 . 57.81 54 55.33 56 49,78 54.95 53.98 PA-4/25 29.07.2025 0,4 12 55.77 I 56,93 54.58 Märkused: V' 57 57.66 53.97 3,8 54.10 55.28 52,73 55.10 55.62 56.91 10,3 6 538 600 42,40 V 53.24 35k 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 54.00 Lõnsu 54.28 56.17 54.96 54.31 0 100 200 m 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 53.90 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 50401:006:0832 K-4/25 55.07 0,3 56.81 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 53.75 56,03 1,5+ piiripunktide koordinaadid 54.63 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025); 56 54.21 55.17 54.63 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.10.2025); 55.61 55 54.69 55 Nr X Y 52.84 54.78 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.10.2025); 54.44 54.08 2025. a puuraugu nr 1 6 539 045,77 528 946,72 I I 54.09 PA-4/25 0,4 Kasvukihi paksus, m - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 11.02.2026); 54.36 56,93 Suudme abs kõrgus, m 2 6 539 068,35 528 996,47 55.14 3,8 Kvaternaari setete paksus, m - "Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu I 52,73 Lasumi abs kõrgus, m I 52.43 10,3 I 3 6 538 940,31 529 079,79 54 Kasuliku kihi paksus, m seisuga 01.12.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5285). ' 54.15 42,40 54.00 Lamami abs kõrgus, m 4 6 538 969,92 529 144,79 5 kV 4. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 42,4 m. 3 5 6 538 975,99 529 141,23 52.52 13 52.95 53.96 PA1/22 55.59 Puuraugu nr / rajamise aasta 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 53.33 55,93 Suudme abs kõrgus, m 6 6 539 094,37 529 401,16 42,40 Objekti nimetus ja aadress Lamami abs kõrgus, m Joonise sisu 7 6 539 091,48 529 411,70 52.02 8 6 539 119,70 529 473,65 2023. a uuringu puurauk (EGF 9776) Orava VI lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan 9 6 538 859,47 529 600,79 51.57 2014. a uuringu puurauk (EGF 8680) Märjamaa vald, Rapla maakond 10 6 538 719,07 529 512,91 11 6 538 693,08 529 440,19 K-14/25 0,3 Kaevandi nr Kasvukihi paksus, m 56,44 0,8+ Suudme abs kõrgus, m Kvaternaari setete paksus, m Loa omanik OÜ MERKO KAEVANDUSED Graafiline lisa 1/3 12 6 538 634,77 529 381,31 13 6 538 517,86 529 041,64 Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn K03/22 2023. a uuringu kaevand (EGF 9776) (taotleja esindaja) [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 14 6 538 989,09 528 928,56 /Allkirjastatud digitaalselt/ Š-9/19 2019. a uuringu kaevand (EGF 9306) Hendrik Klaas Pindala 24,75 ha Š-10/14 2014. a uuringu kaevand (EGF 8680) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 13.03.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5420 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' W E m m 61 Vardi metskond 34 61 50401:001:0342 Läbilõige II-II' 60 60 SW NE 0,2 m m skond 49 skond 49 Pantma 59 59 59 59 0005 0005 50401:006:0110 Vardi metskond 34 50401:001:0342 Orava V 001: 001: 58 0,2 58 58 lubjakivikarjäär 58 Pantma dim et dim et (taotletav) 65401: 65401: 50401:006:0110 57 1,3 57 57 57 Orava V lubjakivikarjäär Var Var (taotletav) 0,4 56 0,4 0,4 56 56 56 0,3 0,2 1,4 0,4 1,2 55 0,5 55 55 0,3 55 1: 0,2 2 1,3 2,4 1,8 54 54 54 0,3 54 2,7 2,7 0,4 2 1: 1,9 1: 53 3,4 53 53 53 2 2 4,2 3,2 1: 0,3 Plokk 14 aT 1,9 3,6 52 52 52 52 vt. 51,49m 4,7 3/25-1 2,5 PA1-1K 29.07.2025 2/25-1 2,7 PA1-1FM LA 28 5,6 4/25-1 51 LA 33 51 51 4,8 LA 36 51 F 3,2 2,0 LA 29 F 2,8 4/25-1k Plokk 14 aT F 1,5 F 0,7 PA1-2K abs 49,90 m abs 49,90 m 50 50 50 vt. 49,78m Plokk 50 3,3 29.07.2025 vt. 49,60m 1/25-1 6,2 29.07.2025 vt. 48,90m PA3-1FM LA 28 13 aT 49 7,6 7,5 49 49 F 1,1 49 29.07.2025 LA 37 PA1-2FM 8,4 3/25-2 F 1,9 PA1-3K LA 34 48 LA 31 2/25-2 48 48 F 1,3 48 4/25-2 F 2,4 LA 32 Plokk 13 aT 4/25-2k LA 27 F 1,6 5,7 F 1,2 7,1 47 9,5 47 47 47 9,1 PA3-2FM 10,5 Plokk 15 aT 10,3 LA 31 46 46 46 1/25-2 46 3/25-3 F 0,8 LA 31 LA 31 4/25-3 Plokk 15 aT F 0,7 PA1-4K 45 F 0,7 7,9 45 45 4/25-3k LA 30 45 F 0,7 PA1-3FM 9,9 LA 31 44 12,5 2/25-3 44 44 F 1,1 44 PA3-3FM 12,0 LA 31 13,3 LA 33 F 3,1 3/25-4 F 2,4 4/25-4 43 abs 42,40 m abs 42,40 m 43 43 abs 42,40 m PA1-5K 43 LA 35 4/25-4k LA 28 abs 42,40 m F 1,7 F 1,6 42 10,8 42 42 1/25-3 42 14,0 LA 31 F 4,3 41 41 41 41 40 40 40 40 39 39 38 38 Läbilõige III-III' N S m m Läbilõige IV-IV' Mäeeraldise piir Puuraugu number 60 60 NE S Mäeeraldise teenindusmaa piir Suudme abs kõrgus, m m m 0110 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru 59 Vardi metskond 34 59 59 Orava kruusakarjäär 59 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 006: ma 50401:001:0342 50401:006:0063 Vardi metskond 34 Pant 0,2 Orava 50401:001:0342 58 58 58 58 Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 49,9 m) 50401: lubjakivikarjäär 4,2 Sügavus maapinnast, m Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 51,0 m) 57 7 aT 1,5 57 57 1 aT 57 1:2 0,4 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik ja selle nõlvus (lubjakivis vertikaalne) 0,4 0,3 0,4 0,2 Vardi metskond 34 4/25-1 Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number 56 56 56 56 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2,6 50401:001:0342 LA 29 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) 1,4 1,2 0,6 F 0,7 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) 1: 55 55 55 55 2 Kasvukiht vt. 49,78m Veetaseme abs kõrgus, m 54 2,4 54 54 54 29.07.2025 Mõõtmise kuupäev 2,7 2,1 2,7 0,4 8,4 2 1: 2,7 Saviliivmoreen 53 53 53 3,4 53 4,2 4/25-2k Keemiline analüüs ja proovi number 2 1: 52 52 52 3,8 52 vt. 51,49m 4,7 3/25-1 2,5 Ladu / sõelmed 2,7 10,5 29.07.2025 LA 28 Plokk 14 aT 5,6 4/25-1 2/25-1 51 F 3,2 LA 29 51 51 LA 33 Plokk 14 aT 51 4/25-1k F 2,8 F 0,7 K14 Murenenud lubjakivi Puuraugu sügavus, m okk 2 P abs 49,90 m abs 49,90 m 50 vt. 49,78m 50 50 50 vt. 49,60m 29.07.2025 29.07.2025 1/25-1 6,7 LA 28 vt. 48,90m 49 7,6 49 49 7,5 F 1,1 49 S1rk Lubjakivi (Raikküla lade, Raikküla kihistu) 29.07.2025 8,4 15 Pl 3/25-2 48 48 48 K15 LA 37 48 LA 31 4/25-2 2/25-2 F 2,4 4/25-2k LA 27 LA 32 S tmK Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik) 1 F 1,2 F 1,6 7,1 Kaevandi / nõlvapuhastuse number 47 9,5 47 47 47 Suudme abs kõrgus, m 10,5 Plokk 15 aT 10,3 1/25-2 S tmT Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik) 0,2 Sügavus maapinnast, m 46 46 46 46 1 3/25-3 LA 31 Plokk 15 aT LA 31 4/25-3 F 0,7 45 F 0,7 4/25-3k LA 30 45 45 45 F 0,7 S vr Lubjakivi (Juuru lade, Varbola kihistu, Varbola kihistik) Kaevandi sügavus, m 1 9,9 44 12,5 44 44 2/25-3 44 13,3 LA 31 F 3,1 3/25-4 4/25-4 43 abs 42,40 m 43 43 abs 42,40 m 43 LA 35 4/25-4k LA 28 F 1,7 F 1,6 42 42 42 1/25-3 42 LA 31 Märkused: F 4,3 41 41 41 41 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 40 40 - "Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5285). 39 39 3. Plokkide vahepiir ja uuringuaegne keskmine veetase asub abs kõrgusel 49,9 m. 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 42,4 m. 38 38 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Orava VI lubjakivikarjäär Geoloogilised läbilõiked 0 100 200 m I-I' ... IV-IV' Märjamaa vald, Rapla maakond Loa omanik OÜ MERKO KAEVANDUSED Graafiline lisa 2/3 Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn (taotleja esindaja) H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 100 Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 09.01.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5420 /Allkirjastatud digitaalselt/  PA-5/15 58,55 Š-9/14 47,42 6 aR 6 539 200 529 000 529 400 529 600 Orava lubjakivikarjäär PA-3/14 58,63 Š-18/19 47,42 Š-10/14 55.71 Š-9/19 V 47.42 I 56 47.42 .28 54 47.42 53.72 Kr 49.21 Š-8/14 55.84 Plokk 6 aR 53.42 49 PA-4/15 Š-8/19 47.42 56 47.42 47.42 47.42 . 50.44 55,90 20 55.16 50 47.42 47,42 47.42 47.42 48.96 8 55.23 PA3/22 I' 50.09 52,90 6 7 51 53.17 47.42 42,40 58.01 47.42 Š-11/19 Š-13/14 56 50.04 47.42 50.07 47.42 47.42 44.29 K03/22 Plokk 7 aT 47.42 55.19 43 58.05 52 56 54.62 47.42 . 2 02 Vardi LKA 48.40 46.78 56 58.18 Orava kruusakarjäär Pantma Plokk 2 P 43.64 N Š-17/19 50401:006:0063 47.42 42.40 42.40 50401:006:0110 I 47.44 I 58.44 54.30 Š-4/14 47.42 50.13 I 52.01 47.42 58.69 1 54.27 3 47.42 Š-14/19 42.40 K-14/25 0,3 43.49 55.33 Orava V lubjakivikarjäär 5 48.23 (taotletav) 47.42 56,44 0,8+ 56 58.05 52.99 47.34 49.17 .08 PA-6/15 Š-7/14 47.64 47.42 47.42 47.42 Plokk 13 aT 58.76 52.79 6 aR 59,61 55.30 53 46.22 47.42 43.75 58.40 47.69 47,42 42.40 Š-15/19 53.21 49 44.19 47.42 51 42.40 49.21 42.40 K01/22 Kr Š-5A 45 44 50.04 54 58.45 47.42 PA-2/25 54.99 56 46.11 0,4 . K-1/25 0,2 6 539 000 02 47 58.44 56,40 Š-5/14 56 45.20 3,0 Kaardileht nr 6314 Rapla 58,38 2,4+ 47.42 5 K-8/25 0,2 53,00 45 10,6 14 54.16 4 59,81 0,8+ 42,40 43.55 46.68 54.80 42.40 50.26 46 42.40 42.40 58.18 55 55.17 46 58.54 .27 45.07 42.40 3 51.21 VEP213463 50.60 Š-16/19 47.42 47.04 44 44.00 54.42 58.28 Š-6/14 55 PA-2/14 .12 56,88 42.40 42.40 42.40 1 57 53.08 42.40 42.40 SP01/22 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 49.16 47,42 46.38 58.23 45.51 K-12/25 0,2 54.91 K-7/25 0,2 47 42.40 56,22 1,0+ K-13/25 0,248.15 58.27 55.34 55,72 1,1+ 55,02 1,0+ 50.80 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 55 . 47.66 34 49.71 54 43 43.89 42.40 55.39 45.03 52.58 42.40 Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise piir Kr 48 57.97 42.40 42.40 Tehisveekogu 55 PA-3/25 54.91 K-2/25 0,2 0,4 Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 56,49 Veepeegli pindala mäeeraldisel ~23,34 ha 45.16 29 58,21 2,0+ 2,3 49 . 55 I 55 57.76 52.01 53,79 42.40 Veekogu eeldatav keskmine sügavus 8,6 m 51.78 . 43.90 38 11,4 Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav) nn 42.40 42,40 pi 57.92 50 49.33 46.29 42.40 43.88 I I' 42.40 9 51 42.40 55.17 PA1/22 55.59 Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav) 52.73 42.40 46.48 55,93 K-9/25 0,1 52 37 42.40 . 42,40 Lubjakivi ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 55 pi 42.40 56,46 1,3+ 43.98 nn 43 48.47 49.85 47.22 56.23 57.52 55.24 Lubjakivi prognoosvaru ploki piir (P) Kr 52.05 46.59 45.49 42.40 Kruusa varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 57.57 43.89 Vardi metskond 34 78 42.40 42.40 48.79 55.53 . 53 55 53.88 55.73 42.40 50401:001:0342 43.98 6 538 800 Maardla piir (asendiplaanil) 57.01 42.40 45.92 54.46 Vardi metskond 34 46.05 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus K-11/25 0,2 50401:001:0342 53 57.24 51.97 55.90 55.76 42.40 54,88 0,9+ 44.51 50.21 PA-1/25 42.40 I I' Geoloogilise läbilõike joon 0,4 41 K-6/25 0,3 42.40 . 56 54,20 56 55.69 54,86 0,7+ 2,3 5 49 42.40 42.40 51,50 5 Maapinna samakõrgusjoon, m 52.01 56.40 9,1 43.82 47 K-3/25 0,2 42,40 48.82 51 46 45 44 47 Veekogu samakõrgusjoon, m 54,42 1,6+ 48 50.62 42.40 56.21 Vardi metskond 49 83 55.24 . 43.86 65401:001:0005 56 52 44 54.05 42.40 42.40 42.40 K-10/25 0,3 47.04 50.63 56.43 50.13 54,26 1,6+ Vääriselupaik 62 54.11 . 42.40 50.61 56 45 56.41 10 50 46.25 49.12 42.40 43.50 54 55.75 55 4 56 53.51 8 50.19 56.23 Vardi looduskaitseala 46 53.51 54.62 50.82 45.92 11 4 42.40 56.49 9 73 45.73 . 43.66 56 51.39 K-5/25 0,3 5 56.08 0 43 56.29 42.40 53.90 55,31 1,6+ 5 54.81 Elektripaigaldise kaitsevöönd 44.07 1 45.76 Kr 5 47.43 47 50.19 2 55.72 42.40 50.60 56.09 53.41 43.08 45.96 53.97 46 56.64 Tehisveekogu (veepeegli pindala ~23,34 ha) . 50.23 56 46.14 54.95 12 43 PA-4/25 44 4 47 550.82 3 55.77 0,4 I 43.88 46 5 46.35 56,93 V' 50.44 3,8 49.45 54.10 55.28 52,73 10,3 6 538 600 46.28 42.99 42.40 42,40 45.73 49.50 V 53.24 44.23 35k Märkused: 46.67 54.00 52.57 54.31 54.96 Lõnsu 50.66 48 50.11 0 100 200 m 51.31 53.90 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 50401:006:0832 K-4/25 0,3 49 54 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 53.75 44.74 46.35 56,03 1,5+ piiripunktide koordinaadid 47.26 50 54.21 54.63 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 50.41 50.08 55.17 51 54.63 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 48.36 55 54.69 55 5 Nr X Y 52.84 2 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025); 54.44 50.85 54.08 2025. a puuraugu nr 1 6 539 045,77 528 946,72 I I 54.09 54.05 PA-4/25 0,4 Kasvukihi paksus, m - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.10.2025); 54.36 56,93 Suudme abs kõrgus, m 2 6 539 068,35 528 996,47 53 55.14 3,8 Kvaternaari setete paksus, m - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.10.2025); I 52,73 Lasumi abs kõrgus, m I 52.43 10,3 I 3 6 538 940,31 529 079,79 54 Kasuliku kihi paksus, m - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 11.02.2026). ' 54.15 42,40 54.00 Lamami abs kõrgus, m 4 6 538 969,92 529 144,79 5 kV 4. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 42,4 m. 3 5 6 538 975,99 529 141,23 52.52 13 52.95 53.96 PA1/22 55.59 Puuraugu nr / rajamise aasta 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 53.33 55,93 Suudme abs kõrgus, m 6 6 539 094,37 529 401,16 42,40 Objekti nimetus ja aadress Lamami abs kõrgus, m Joonise sisu 7 6 539 091,48 529 411,70 52.02 8 6 539 119,70 529 473,65 2023. a uuringu puurauk (EGF 9776) Orava VI lubjakivikarjäär Korrastatud maa plaan 9 6 538 859,47 529 600,79 51.57 2014. a uuringu puurauk (EGF 8680) Märjamaa vald, Rapla maakond 10 6 538 719,07 529 512,91 11 6 538 693,08 529 440,19 K-14/25 0,3 Kaevandi nr Kasvukihi paksus, m 56,44 0,8+ Suudme abs kõrgus, m Kvaternaari setete paksus, m Loa omanik OÜ MERKO KAEVANDUSED Graafiline lisa 3/3 12 6 538 634,77 529 381,31 13 6 538 517,86 529 041,64 Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn K03/22 2023. a uuringu kaevand (EGF 9776) (taotleja esindaja) [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 14 6 538 989,09 528 928,56 /Allkirjastatud digitaalselt/ Š-9/19 2019. a uuringu kaevand (EGF 9306) Hendrik Klaas Pindala 24,75 ha Š-10/14 2014. a uuringu kaevand (EGF 8680) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 13.03.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5420 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Merko Kaevandused (edaspidi ka taotleja) on kaevandamise ja maavarade realiseerimisega tegelev ettevõte, mille eesmärk on eelkõige tagada AS Merko Ehitus kontserni tsiviilehitus- objektide varustuskindlus nendeks vajaliku ehitus- ja täitematerjalidega. Lisaks varustab ettevõte kvaliteetse ehitusmaterjaliga ka erinevaid kohaliku ja riikliku tähtsusega taristu- ehitusobjekte. Käesolevaga taotletakse keskkonnaluba Orava lubjakivimaardlasse Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele alal lasuva madalamargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks. Uuritud materjal on kvaliteetne ja see sobib kasutamiseks nii teede- ja üldehituses kui ka erinevates ehitussegudes. Orava VI lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Mäeeraldise saamise vajadus Orava VI lubjakivikarjääris tuleneb eelkõige AS Merko Ehitus kontserni pikaajalisest ja prognoositavast vajadusest tagada oma ehitus- ja taristuprojektidele kindel, kvaliteetne ja keskkonnahoidlikult hangitud ehitus- ja täitematerjal. Merko tegutseb Eestis ja kogu Baltikumis hoonete, rajatiste ning taristu ehituse ja arendamise valdkonnas ning ettevõtte töömahtude juures on täitematerjalide ja aluskihimaterjalide tarnekindlus otseselt seotud nii tööde tähtaegade, ehituskvaliteedi kui ka kuluriskide juhtimisega. Orava VI mäeeraldis võimaldab kasutada madalamargilist ehituslubjakivi sihtotstarbeliselt just nendes ehitusetappides, kus selline materjal on tehniliselt põhjendatud, vähendades sõltuvust turu kõikumisest ja kolmandate osapoolte tarnetest ning parandades ehitustegevuse planeeritavust. Keskkonnavaatelisest aspektist on mäeeraldise kasutuselevõtt põhjendatud ka eeskätt Keskkonnaameti ja planeerimisdokumentides kujunenud praktikaga, mille kohaselt on uute mäeeraldiste avamisel eelistatud tegevuse koondamine juba aktiivsesse või varasema kaevandamiskasutusega maardlasse. Selline lähenemine aitab vältida uute häiringualade teket, piirata maastiku ja elukeskkonna killustumist ning kasutada olemasolevat taristut ja logistilisi lahendusi. Taotletava Orava VI lubjakivikarjääri kasutuselevõtu eesmärk on seega tagada regionaalse ja kontsernisisese ehitus- ja täitematerjalivajaduse katmine viisil, mis toetab säästlikku maavarade kasutamist, vähendab transpordist tulenevat keskkonnakoormust ning on kooskõlas riikliku keskkonnahoiu ja maapõue kasutamise põhimõtetega. Taotletav Orava VI lubjakivikarjäär asub taotlejale kuuluvast Orava lubjakivikarjäärist (keskkonnaluba nr Rapm-034) vahetult lõunas ning seega omab ettevõte Orava maardlas lasuva lubjakivi kaevandamisel pikaajalist kogemust ja teadmisi selleks, et garanteerida ka taotletaval mäeeraldisel levivast materjalist nõuetele vastava killustiku tootmine ning maavara säästlik kasutamine. Orava VI lubjakivikarjääri kasutusele võtmine on taotlejale määrava tähtsusega ning see võimaldab ettevõttel jätkata oma põhitegevusega juba aktiivses tööpiirkonnas. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Orava VI lubjakivikarjäär asub Orava lubjakivimaardlas, mis omakorda asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas riigiomandisse kuuluval katastriüksusel Vardi metskond 34 (tunnus 1 50401:001:0342, 85% maatulundusmaa ja 15% kaitsealune maa). Riigivara valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Kesksus. Lähimad elamud jäävad taotletava mäeeraldise välipiirist ~575 – 585 m kaugusele kagusse Metsanurga (tunnus 65401:001:0003) ja Kuusiku (tunnus 65401:001:0860) katastriüksusele. Tegemist on aktiivse maardlaga, kus asub neli aktiivset mäeeraldist (keskkonnaload nr Rapm-034, Rapm-109, KL-513227 ja KL516107), mis jäävad taotletavast Orava VI lubjakivikarjäärist vahetult põhja suunda katastriüksustele Orava kruusakarjäär (tunnus 50401:006:0063), Orava (tunnus 50401:005:0056) ja Orava kruusakarjäär 1 (tunnus 50201:001:0206). Mäeeraldisest idas asub Pendi tee (nr 6540001), mis ristub ligikaudu 1 km kaugusel Vaimõisa – Ohukotsu teega (nr 5040001), viib omakorda ca 2 km kaugusel asuvale Tallinna – Pärnu – Ikla põhimaanteele (nr 4). Antud teid kasutataks ka maavara väljaveoks. Kogu taotletav ala kattub riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus 3714794). Mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~41 m kaugusel kagus kulgeb Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 35 – 110 kV (kõrgepingeliin) 35kV AS-70 (tunnus ELV1512053), millele on seatud elektripaigaldise kaitsevöönd ulatusega 25 m. Taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puudub kattumine nimetatud kaitsevööndiga. Uuringu käigus on varuplokid moodustatud selliselt, et loodes asuv Vardi looduskaitseala (KKR kood KLO1000156) ja kagus asuv II kaitsekategooria taimeliigi punane tolmpea (Cephalanthera rubra, KKR kood KLO9336796) leiukoht jääksid mäeeraldise piirist vähemalt 25 m kaugusele. Vardi LKA kuulub ka Natura 2000 loodusalade nimistusse (Vardi loodusala, EELIS kood RAH0000346). Lähim looduslik veekogu Ohukotsu jõgi (KKR kood VEE1107700) jääb ~1,4 km kaugusele. Orava VI lubjakivikarjääril puuduvad olulised seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega. Ala ei ole käsitletud Rapla maakonnaplaneeringus 2030+, kuid see valmis ka enne varude kinnitamist. Rapla maakonnaplaneeringus on maavaradega varustatuse tagamine määratletud kui avalikes huvides olev tegevus, mille elluviimine eeldab, et kaevandamine toimub parimaid teadaolevaid tehnilisi ja korralduslikke lahendusi rakendades, eesmärgiga minimeerida võimalikku häiringut nii looduskeskkonnale kui ka piirkonna elanikele. Märjamaa valla kehtivas üldplaneeringus on rõhutatud eelkõige alasid, kus kaevandamine on välistatud või piiratud, samuti kaevandamisest mõjutatud alade korrastamise vajadust ning sellest tulenevalt nähakse ette, et pärast maavara ammendamist korrastatakse ka taotletav mäeeraldis vastavalt kehtivatele nõuetele. Koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku koridori alale. Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt on kaevandamine rohevõrgustiku alal võimalik üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise mõju rohevõrgustiku toimimisele on käsitletud peatükis 6. Kavandataval tegevusel puuduvad seega otsesed vastuolud kehtivate ja koostamisel olevate planeeringutega. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletava Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldisel on 2025. aastal teostatud geoloogiline uuring, mille tulemused on esitatud „Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (varu seisuga 01.12.2025)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5285, EGF 47400). Orava maardla geoloogiat on varasemalt see-eest korduvalt uuritud. 2 Orava lubjakivimaardla paikneb Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa kõviku idaservas. Vaimõisa kõvik on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised. Piirkonnas koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning need lasuvad valdavalt Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Maapinna abs kõrgused jäävad taotletaval mäeeraldisel ligikaudu 53 – 60 m tasemele Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldisel moodustavad kasuliku kihi peamiselt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu ja Varbola kihistu karbonaatkivimid, aga paiguti ka Raikküla lademe Raikküla kihistu kivimid. Aluspõhja peal lasuvad paiguti kruus, liiv ja moreen. Raikküla kihistu uuritud paksus on 1,4 – 2,0 m. Kivimid on esindatud mäeeraldise lääneosas kahes puuraugus (PA-3/25 ja PA-4/25), Vaimõisa kõviku lael, olles uuringuruumi idaosas ära kulutatud. Kihistut iseloomustab peenekristalliline lubjakivi, mergli lainjate vahekihtidega. Tamsalu kihistu Karinu kihistikus on peenekristalliline, õhukeste tumedate lainjate mergli vahekihtidega lubjakivi. Läbilõike alumisel osal on tihedalt merglikelmeid. Esineb lausdetriitse lubjakivi kuni 10 cm paksusi vahekihte ja kivistisi. Karinu kihistiku paksus on 4,1 – 4,9 m. Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku lubjakivi on jämedetriitne, valdavalt keskmisekihiline. Esineb kivistisi, kihiti massiliselt, moodustades struktuurilt biomorfse lubjakivi. Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Tammiku kihistiku lasumipinnast ~0,7 m sügavamal on ligikaudu 10 cm paksune savimergli vahekiht. Kiht fikseeriti kõigis puuraukudes ning seda on kirjeldatud ka lähedusse jäävate varasemate geoloogiliste uuringute puuraukudes. Antud kiht jääb 45,7 – 48,1 m abs kõrgusele. Tammiku kihistiku paksus mäeeraldisel on 2,8 – 3,0 m. Varbola kihistu lubjakivi on detriitne, peenekristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline. Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Sügavusega muutuvad mergli vahekihid paksemaks ja sagedasemaks. Esineb kivistisi. Varbola kihistu kivim avati kuni 5,1 m paksuselt. Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud geoloogilise uuringu aruandes. Tabel 3.1 Orava VI lubjakivikarjääri lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel LA LA Külma- F Plokk Maavara tegur kategooria kindlus F, % kategooria madalamargiline 14 aT 28-37/31 35 0,7-3,2/2,1 F4 ehituslubjakivi madalamargiline 15 aT 27-37/31 35 0,7-4,3/1,6 F2 ehituslubjakivi Lubjakivi katvad purdsetted, paksusega kuni 3,3 m, on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta. Orava VI lubjakivikarjääri veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, lumesulamise ajal (märts – aprill) ja sügisperioodil (oktoober – november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Rapla kaardilehe (6314) hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil võib põhjaveetaseme muutuste amplituud aasta lõikes ulatuda 1 – 2 m, harvem 3 meetrini. Põhjaveevoolu regionaalne suund on läände, Lääne-Eesti madalikule. 3 Orava VI lubjakivikarjääri põhjavee tase jäi mõõdetuna 2025. a augustis 4,6 – 7,5 m sügavusele maapinnast, ab kõrgusele 48,9 – 51,5 m, järgides maapinna reljeefi (maapinna abs kõrgused on vahemikus 53 – 60 m). Puuraukudest mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase oli seega abs kõrgusel 49,9 m, mis on ka veepealse ja -aluse varu piiriks. Kaevandaja soovil on mäeeraldise lamam keskmisest veetasemest 7,5 m allpool absoluutkõrgusel 42,4 m, et kivimi väljamiseks oleks võimalik rakendada veealust kaevandamisviisi ilma veetaset alandamata. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,75 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab geoloogilise uuringuga moodustatud aktiivse tarbevaru plokke osaliselt (plokkide pindala 24,95 ha), kuna need kattuvad osaliselt, ca 0,2 ha suurusel alal, külgneva taotlejale kuuluva Orava lubjakivikarjääri mäeeraldisega. Kuna plokid jäävad osaliselt aktiivse mäeeraldise piiresse, on otstarbekas lisada plokid keskkonnaloale Rapm-034. Kogu taotletava mäeeraldisega hõlmatud varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb jätta nõlva hoidetervikud. Katendi ohutuks nõlvuseks on kõikjal arvestatud 1 : 2 ning lubjakivimassiivis on nõlvatervik vertikaalne. Taotletavad ja kaevandatavad varud koos maavara kaoga säilitatavates nõlvatervikutes on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Mahuarvutuse tulemused on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Orava VI lubjakivikarjääri taotletav ja kaevandatav varu (seisuga 01.12.2025) Keskmine Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Pindala Maavara paksus, m varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 madalamargiline 14 aT 24,75 2,9 717,4 25 692,4 ehituslubjakivi madalamargiline 15 aT 24,75 7,5 1 856,6 66 1 790,6 ehituslubjakivi Kokku 2 574 91 2 483 Väljapoole taotletavat Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldist, külgneva Orava lubjakivikarjääri (keskkonnaluba nr Rapm-034) mäeeraldisele, jääb plokk 14 aT pindalal 0,2 ha mahuga 7,6 tuh m3 ning plokk 15 aT samuti pindalal 0,2 ha mahuga 14,4 tuh m3. Varude kandmiseks loale nr Rapm-034 tuleb esitada selleks vajalike andmetega keskkonnaloa muutmistaotlus. Luba taotletakse 30 aastaks. Arvestades karjääri avamiseks vajaliku ettevalmistustöödega, reaalse tootmismahu saavutamiseks kuluvat aega ja kaevandatud maa korrastamiseks kuluvat aega, kujuneb keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks seega ca 100 tuh m3. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kasulikku kihti katvaks katendiks on kasvukiht, kohati ala loode osas õhukese kihina orgaanikat sisaldav savikas kruus ja enamuses rähkne paelahmakatest koosnev moreen. Katendi hulka on arvestatud ka aluspõhja ülemine murenenud osa. Katendi maht taotletaval mäeeraldisel on ligikaudu 813 tuh m3, sh muld keskmise paksusega 0,3 m ja mahuga 74 tuh m3. 4 Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on toimiva kaevandamispiirkonnaga. Alale on juurdepääs Tallinna – Pärnu – Ikla maanteelt lähtuva Vaimõisa – Ohukotsu teelt hargneva Pendi tee kaudu, mööda mida korraldatakse väljavedu. Maavara kaevandamise korral tuleb koorida kattekiht, mida tehakse vastavalt töö-ee liikumisele. Kattekiht koosneb savikast kruusast, rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Katendi keskmine paksus mäeeraldisel on 3,3 m (sh mullakiht paksusega 0,3 m). Kasvukiht ja moreen ladustatakse eraldi, et karjääri lõppfaasis saaks kasvukihti vajadusel kasutada karjääri bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks. Mineraalset katendist tulevat materjali saab kasutada karjäärinõlvade täimisel ja tasandamisel. Moodustatud varuplokid paiknevad nii peal- kui ka allpool keskmist põhjavee taset. Põhjavee tasemest üleval poole oleva ploki kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Allpool oleva ploki keskmine paksus on 7,5 m. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise ehituslubjakiviga, mida sobib kasutada üld- ja teedeehituses. Sarnaselt teiste Orava maardla karjääridega toimub ka Orava VI mäeeraldisel kaevandamine ilma veetaset alandamata. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Kivimi raimamine toimub puur-lõhketöödega. Veealuse varu lõhkamine toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Puur-lõhketööd on soovitatav korraldada lühiviitmeetodil, tagades üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksema koguse ja lõhketöödest tulenevate ohtude minimeerimise. Lõhketöid hakkab teostama litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur- lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid, sh vajalikud laengusuurused, ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Raimatud materjal laetakse ekskavaatoriga ja/või laaduriga purustus-sorteerimissõlme ja/või kalluritele selle transportimiseks purustus-sorteerimissõlme. Kaevist töödeldakse purustamis- sorteerimissõlmes ja fraktsioneeritakse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16 mm, 16/32 mm ja 32/63 mm. Lisaks ridakillustikud 4/32 mm ja 4/63 mm ning lubjakivis sisalduva saviosakeste tõttu ka peenfraktsioon fr 0/4 mm. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele tootmisel tekkivatele fraktsioonidele. Juhul, kui mõnda fraktsiooni ei õnnestu turustada, tuleb sellele leida mõni muu alternatiivne kasutus, näiteks kasutada korrastamisel vajalike tingimuste loomiseks. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt ei ole pealmaakaevandamine väiksemal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Taotletava Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,75 ha. Arvestades lubjakivi kaevandamiseks vajalike keskkonnalubade väljastamise ajaperioodiga ning asjaoluga, et olemuselt on tegemist olemasoleva karjääri laiendusega, siis Orava VI lubjakivikarjääri keskkonnaloa väljastamisel ei lisandu maardlasse uut eraldiseisvat tootmisüksust, vaid töödega liigutakse etapiviisiliselt Orava lubjakivikarjääri ammendamisel Orava VI mäeeraldisele. Sellegipoolest avaldub uue mäeeraldise avamisel koosmõju teiste maardla karjääridega, mille ulatust on hinnatud 2024. aastal Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud KMH-s „Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise 5 aruanne“ (Maves OÜ, töö nr 22111), mis on nõuetele vastavaks tunnistatud 15.01.2025. Võttes kasutusele asjakohased leevendusmeetmed, ei ole olulist koosmõju teiste karjääridega oodata. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus- meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida. Osakesed Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, paelasu töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid tolmu leviku tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel). Karjäärisiseseid- ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada. Mäeeraldisel tekkiva tolmu levikut aitab veel tõkestada kaevandamisel tekkiv sügav kaeveõõs. Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse siiski kavandatava tegevusega keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogused 1 tonn/aastas, mistõttu on õhusaasteloa taotlemine vajalik ning taotluses on täidetud õhu eriosa tabelid. Müra Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine, materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kalluritel on helirõhutase normeeritud. Teiste masinate keskmine müratase jääb 15 m kaugusel müraallikast 80 – 96 dB vahemikku. Erinevates teatmikes on lubjakivi- karjäärides töötavate masinate müra tasemeks määratud maksimaalselt kuni 110 dB. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on arvutuses lähtutud seega maksimaalse võimaliku müratasemega 110 dB. Purustus-sorteerimissõlme paigutamine kaevandamisel tekkivasse karjäärisüvendisse aitab vähendada selle poolt tekitatava müra levikut tootmisalast väljapoole. Lähimad elamuhooned jäävad taotletava mäeeraldise välipiirist ~575 – 585 m kaugusele kagusse. Karjääris kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on lähimate majapidamiste õuealade puhul tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Kaevandamisega kaasnevat müra on hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.2), mille kohaselt kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule. 6 Kaevandamise arenemisel tuleb masinad, sh kaevise töötlemiseks kasutatav purustus- sorteerimissõlm esimesel võimalusel paigutada võimalikult sügavale karjääri põhja. Puur-lõhketööd Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile Kuna varu arvutuse ala piirneb põhjast Orava karjääriga, milles toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata, on tulevikus uue ala kasutuselevõtust tingitud nn lisanduv mõju põhjaveele väike. Orava VI lubjakivikarjääri ümbruskonna puurkaevud ei jää Orava maardla mõjupiirkonda, paiknedes enamasti kõrgema reljeefiga aladel ning jäädes maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärisüvendist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja karjäärisüvendis endis. Heljumi edasikandumine põhjavees on väga vähene, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi mõningane levik suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele. Kasutades puur-lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Masinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete (hooldusplats, reostustõrjevahendid) õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis kärjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, mis on antud alal kirdesse ning kanduks Kõrvetaguse peakraavi, mis moodustab põhjavee väljavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidevalt reoallikast allavoolu. Juhul, kui kõigi piirkonnas paiknevate ja tulevaste karjääride kaevandamise tagajärjel kujuneb alale veekogu, ei tohiks kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutada, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole). 7 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett vähesel määral. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta on veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus – hüdrogeoloogiline analüüs on tehtud geoloogilises uuringus. Veealuse varu kaevandamisel, lähtudes konservatiivselt väiksemast toitumismäärast, tekib veekadu kompenseeriv põhjavee hulk ~30 ha suuruselt alalt (või suurema aurumismäära puhul ~74 ha), mida võib nimetada siinkohal põhjavee toitealaks. Vastavaks toitealaks piisab ~120 m raadiusega tsoonist karjääri ümber (suurema aurumise puhul ~260 m raadiusega tsoonist), mida võib ühtlasi pidada ka alanduslehtri maksimaalseks ulatuseks. Võimaliku alanduslehtri piiresse jääb seega osaliselt Vardi kaitseala lääneserv. Lähimate majapidamisteni, mis asuvad enam kui 500 m karjääri piirist, võimalik veetaseme alanduse mõju ei ulatu. Alanduslehter ühtib alalt põhja suunas asuvate karjääridega ning moodustab reaalsuses nendega ühise alanduslehtri, kuid selle tulemusel ei laiene siin hinnatud mõju ulatus lääne, ida, või lõuna suunas. Arvutatud mõjuraadiused on suuresti ülehinnangud. Tegelikkuses ei kompenseeri kogu maavara väljamisest ja suurenenud aurumisest tekkivat veekadu üksnes karjääri külgnevatelt aladelt valguv põhjavesi, vaid suuresti vähendab valguva põhjavee vajalikku kogust ka veetaseme langus karjääri alal, mille tõttu väheneb vee alt väljatud materjali hulk. Teisalt alaneb põhjavee tase alanduslehtri piires suuresti vaid sentimeetrite võrra ja on seega tegelikkuses märkamatu. Tajutav mõju põhjaveetasemetele ulatub sel juhul taotletava mäeeraldise välispiirist tõenäoliselt vaid mõnede kuni kümnete meetrite kaugusele karjääride piiridest. Tegelik põhjaveetase on piirkonnas kõikuv sõltudes ilmastikust (sademed, aurumine) ning karjääri tõttu tekkiv põhjaveetaseme alanduslehter muutub vastavalt mäetööde arengule (millises karjääri osas kaevandatakse, kui intensiivselt). Alanduslehter kujuneb välja pigem lühiajaliselt intensiivse kaevandamise perioodi jooksul ning veetase taastub pärast selle lõppu. Loodus ja kliima Taotletav Orava VI lubjakivikarjäär ei asu Natura 2000 võrgustiku ega muu looduskaitselise piiranguga alal. Lähimad looduskaitseliste piirangutega alad (Vardi looduskaitseala, KKR kood KLO1000156 ja II kaitsekategooria liigi punane tolmpea (Cephalanthera rubra), KKR kood KLO9336796) jäävad vähemalt ~25 m kaugusele. Vardi looduskaitseala kuulub ka Natura 2000 loodusalade nimistusse (Vardi loodusala, EELIS kood RAH0000346). Kuna peamist mõju looduskaitselistele kitsendustele põhjustab veerežiimi muutus, siis lähtuvalt geoloogilise uuringu käigus tehtud hüdrogeoloogilise analüüsi tulemustest on plokid moodustatud nendest 8 vähemalt ~25 m kaugusele, välistamaks kaevandamise mõju kaitsealadele. Vältimaks täiendavat negatiivset mõju looduskaitsealale ja seal pesitsevatele linnuliikidele, tuleb mürarikkaid töid kevad-suvisel perioodil 01.03 – 31.05 eelistatult teha vahemikus kl 9 – 18. Koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku koridori alale. Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt rohevõrgustiku alal kaevandamisel säilitada rohevõrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Alal on võimalik maavara kaevandamine üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada kaevandatud alade sobiv korrastamine. Tegemist on aktiivse kaevandamispiirkonnaga, kus kavandatava tegevusega ei asendu looduslik maakate tehislikuga sellisel määral, mis võiks rohevõrgustiku tugiala funktsionaalsust oluliselt häirida. Samuti ei vähene rohevõrgustiku koridori läbimõõt sellises ulatuses, mis võiks oluliselt takistada loomade liikumist tugialadele. Kaevandatud maa korrastatakse maavara ammendamisel kinniseks tehisjärveks. Varasemad vaatlused on näidanud, et karjääridesse tekkivatel veekogudel leiavad toitumis-, puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku veelinnud ja asuvad elama kahepaiksed jm vee-elustik ehk elustiku liigiline mitmekesisus piirkonnas eeldatavalt tõuseb. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis mõistetakse siseveekogude ökosüsteemide all erinevaid mageveekogusid: järvi, jõgesid, ojasid, aga ka kraave, kanaleid jm. Need moodustavad nn sinivõrgustiku, mis rohevõrgustiku koosseisu kuuludes mitmekesistab rohevõrgustiku funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna. Rohevõrgustike kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Ühtlasi juhitakse juhendis tähelepanu, et veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele. Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (metsa raadamine, kasvupinnase koorimine). Kliima mõju kavandatavale tegevusele ei saa pidada oluliseks. Purustus-sorteerimissõlmede keskmine soojusvõimsus ~0,46 MWth ei ületa keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" § 3 lg 1 künniskogust 1 MWth. Jäätmed Orava VI lubjakivikarjääris kaevandamisel ning tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Kasulik materjal turustatakse ja mäeeraldiselt eemaldatud katend ning maavara töötlemisel tekkiv mitte- likviidne fraktsioon kasutatakse karjääri korrastamisel vastavalt esimesel sobival võimalusel koostatavale korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt kehtivale korrale. Seega, kuna kavandatava tegevuse käigus ei teki jäätmeid, siis ei ole lähtuvalt jäätmeseaduse § 421 lg 3 keskkonnaloa taotlusele juurde koostatud ega esitatud kaevandamisjäätmekava. Taotletaval mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei asu pärandkultuuriobjekte ega muinsuskaitseväärtuseid. Seega puudub kavandataval tegevusel mõju kultuuripärandile. 9 7. Kaevandatud maa korrastamine Orava VI lubjakivikarjääris asub kasulik kiht suuremas osas allpool piirkonna keskmist veetaset ning seega tekib mäeeraldisele maavara ammendamisel veekogu. Vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a. määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 m. Arvestades veealuse kasuliku kihi keskmist paksust, tekib kaevandatud maale määruse nõuetele vastav veekogu (veekogu sügavus ~8,6 m, veepeegli pindala ~23,34 ha). Veekogu nõlvad (pindala ~1,41 ha) jäetakse looduslikule taimestumisele. Lubjakivi kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile külgneva maapinna stabiilsust tagavad katendist nõlvad (nõlvus 1:2) ning nende alla vertikaalsed karjääriseinad, mis tuleb karjääri tehnilise korrastamise käigus täita (eelistatult juba paralleelselt kaevandamisega), et ala ei kujutaks ohtu seal liikuda võivatele inimestele ja loomadele. Nõlvade täitmiseks on otstarbekas kasutada mineraalset katendit, mis tuleb enne kasuliku kihi väljamist mäeeraldiselt eemaldada. Veekogu nõlvad tuleb maksimaalselt täita nõlvusele 1:3 (soovituslikult 1:5). Selliste nõlvustega ala kujundamiseks on vajaliku täitematerjali maht nõlvade kujundamiseks ~320 tuh m3 (~425 tuh m3 nõlvuse 1:5 korral). Nõlvasid võib vastavalt vajadusele ja korrastamise projektile laugemaks kujundada ning sõltuvalt korrastamise projektist on kogu mäeeraldiselt eemaldatav katend võimalik kasutada kaevandatud maa korrastamiseks. Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, tuleb see realiseerida või võõrandada vastavalt kehtivale korrale. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus muuhulgas määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Hinnanguline kulu Orava VI lubjakivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~16 000 eur/ha kohta ehk kogu karjääri korrastamiseks kokku suurusjärgus ~400 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Tõnis Haube / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Merko Kaevandused Juhatuse liige Taotluse koostas 19.02.2026. a. Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener Priit Kallaste / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaekspert 10  KORRALDUS 11.02.2026 nr 13-5/26-17 Rapla maakonna Orava maardla registrikande muutmine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas OÜ Merko Kaevandused tellimisel Eesti Geoloogiateenistusele Orava maardlas Orava VI uuringuruumi piires geoloogilise uuringu aruande „Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)“ (registreeritud nr-ga 13-2/26-255; edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 02.06.2025 korraldusega nr DM-130367-17 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523648. Maavaravaru on arvutatud veepealses plokis 14 aT ja veealuses plokis 15 aT. Plokkide vahepiiriks on keskmine veetase absoluutkõrgusega 49,9 m. Moodustatud plokid paiknevad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas kinnistul Vardi metskond 34 (tunnus 50401:001:0342). Aruandes moodustatud plokid asuvad osaliselt Orava VI uuringuruumi piires. Plokkide moodustamisel on lähtutud keskkonnakaitselistest piirangutest ning maavara säästvast kasutusest lähtuvalt ekstrapoleeriti varuplokk uuringuruumist väljapoole Orava kruusakarjääri (Rapm-034) piirini, vältimaks varuta ala tekkimist. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus madalamargiliseks ehituslubjakiviks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 5, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.12.2025 maavarade registris Orava registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. madalamargiline ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 24,95 ha – 725 tuh m³ (aruandes plokk 14 aT; kogumahus veepealne; lamam keskmise veetaseme absoluutkõrguseni 49,9 m ); 1.2. madalamargiline ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 24,95 ha – 1871 tuh m³ (aruandes plokk 15 aT; ploki 14 aT lamamis; kogumahus veealune; lamam absoluutkõrguseni 42,4 m). 2. Viia registrisse (registrikaart nr 585) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, OÜ-le MERKO KAEVANDUSED, Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Annika Vohta Maavarade registri osakonna spetsialist Telefoni nr +372 5483 0224 [email protected] 2 (2)  OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) Töö nr 25/5285 Tallinn 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 2 Kinnitan: Karel Pettai /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiaosakonna juhataja KT Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Lizet Tüvi /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Tauri Põldema /allkirjastatud digitaalselt/ mäeinsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 3 ANNOTATSIOON Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025). Aruanne ühes köites, teksti 41 lk, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Orava VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti OÜ Merko Kaevandused tellimisel. Uuringuala pindala on 24,77 ha. Uuringuala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Töö käigus rajati uuringuruumi 4 puurauku sügavusega kuni 15 m, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Lisaks rajati 14 kaevandit, et täpsustada uuritava maavara kattekihi paksust ja mahtu. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu ülaosas lasuva lubjakiviga. Uuringuruumi lääneosas esineb ka Raikküla lademe Raikküla kihistu lubjakivi. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Orava VI uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusalal ja väljaspool teenindusala 24,95 ha pindalal, vertikaalses lõikes kahes plokis - plokk 14 aT ja 15 aT. Varuplokist jäeti välja uuringuruumi kaguosas paiknev II kaitsekategooria liigi elupaik ja Vardi looduskaitsealale jäeti 25 m ulatuses kaitsetsoon. Maavara säästvast kasutusest lähtuvalt liideti varuplokki Orava VI uuringuruumi ja Orava kruusakarjääri vaheline kitsas maariba, vältimaks varuta ala tekkimist 5 - 10 m laiusele maa-alale. Ploki 14 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,1% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Lubjakivi varu arvutati ülevalpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs kõrgus 49,9 m. Ploki 15 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 1,6% (kategooria F2), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Lubjakivi varu arvutati allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 7,5 m paksuselt abs kõrguseni 42,4 m. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Orava VI uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.12.2025 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 725 tuh m 3 (plokk 14, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 1871 tuh m 3 (plokk 15, kogumahus veealune, ploki 14 lamamis). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 4 Võtmesõnad: geoloogiline uuring, OÜ Merko Kaevandused, Rapla maakond, Märjamaa vald, Orava lubjakivimaardla, puuraugud, kaevandid, lubjakivi, madalamargiline ehitus- lubjakivi, aktiivne tarbevaru. Koostas: Mairy Tammekänd OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 5 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................8 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................16 4.1. Välitööd ............................................................................................................... 16 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd .............................................. 17 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd ..................................................................................... 18 4.4. Topograafilised tööd ........................................................................................... 18 4.5. Kameraaltööd ...................................................................................................... 18 4.6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 19 5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................20 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................25 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................29 7.1 Üldandmed ........................................................................................................... 29 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................31 8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ............................................... 32 8.1.1 Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele ............................................... 32 8.1.2 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile .................................................................... 33 9. VARU ARVUTUS ................................................................................37 9.1. Ploki 14 aT varu .................................................................................................. 37 9.2. Ploki 15 aT varu .................................................................................................. 38 10. KOKKUVÕTE ...................................................................................39 11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................40 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523648 .............................................................. 42 2. Uuringupunktide kataloog ...................................................................................... 44 3. Proovide kataloog ................................................................................................... 45 4. Geoloogilised kirjeldused 2025 (kaevandid ja puuraugud) .................................... 46 5. Laboriprotokollid (2023. a ja 2025. a).................................................................... 52 6. Lubjakivi füüs-meh omaduste ja keemilise koostise keskmiste arvutused ............ 60 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 61 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 62 9. Uuringupunktide likvideerimise akt ....................................................................... 63 10. KKA korraldus maa korrastamise kohta ................................................................ 67 11. Riigikaitselise ehitise kooskõlastus ........................................................................ 69 12. Tellija arvamus ....................................................................................................... 70 Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 6 GRAAFILISED LISAD 1. Graafiline lisa 1 (Topograafiline ja varu arvutuse plaan). Mõõtkava 1 : 2000 (.pdf .tif). 2. Graafiline lisa 2 (Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’). Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 100 (.pdf .tif). ELEKTROONILISED LISAD 1. Isojooned_lbk lasum_EH.dgn 2. Ploki piir.dgn 3. Piiripunktid (ploki piir).xls 4. Puursüdamike fotod.jpg OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 7 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Orava VI uuringuruumis tehti OÜ Merko Kaevandused tellimisel, kes tegeleb täitematerjalide kaevandamisega ja töötlemisega, et tagada AS Merko Ehitus kontsernile vajalik varustuskindlus teede- ning hoonete ehituseks. Töö eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumis leviva maavaralasundi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 02.06.2025. a korralduse nr DM-130367-17 alusel väljastati OÜ-le Merko Kaevandused Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/523648 kehtivusajaga kolm aastat. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER (Lisa 1). Välitööl 2025. a juulis ja augustis rajati ekskavaatoriga 14 kaevandit ja puurmasinaga 4 puurauku, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste määramiseks. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboris. Kivimi keemiline koostis määrati AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Topograafilised tööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir, hüdrogeoloogilise hinnangu koostasid hüdrogeoloogid Lizet Tüvi ja Kaarel Mänd, mäenduslikud tingimused mäeinsener Tauri Põldema ning uuringuaruande geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise tegi 2025. a septembris geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Orava VI uuringuruum teenindusala pindalaga 24,77 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas. Uuringuruum hõlmab osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (50401:001:0342), mille sihtotstarve on maatulundusmaa 85% ja kaitsealune maa 15%, valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (Joonis 2.1). Joonis 2.1. Orava VI uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Uuringuruumi teenindusala piirneb kirdes avalikus kasutuses oleva kohaliku Pendi kruuskattega teega (nr 6540001), mille välimine serv asub uuringuruumi teenindusala idaservast ~18 m kaugusel. Uuringuruumist 1,8 km kaugusel edelas asub püsikattega riigi põhimaantee Tallinn - Pärnu - Ikla (nr 4). Uuringuruumi teenindusala loode nurgast ~2 m kaugusel asub Vardi looduskaitseala (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO1000156) ja vähemalt 550 m kaugusel lääne servast asub vääriselupaik VEP nr. 205575. Lisaks asuvad uuringuruumist ~470 m kaugusel VEP nr. 213462 ja ~50 m kaugusel VEP nr. 213463 ning ~28 m kaugusel kagus asub VEP nr. 213561. Uuringuruumi kaguosas on ~0,02 ha pindalal II kaitsekategooria Cephalanthera rubra (punane tolmpea) elupaik. Uuringuruumi teenindusalast ~1,4 km kaugusel kirde suunda jääb üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu Ohukotsu jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1107700, veekaitsevöönd 10 m ja kalda piiranguvöönd 100 m). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 9 Uuringuruumi teenindusalast ~8 m kaugusel lõuna suunda jääb elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin) (tunnus 1512053) kaitsevööndi laiusega 25 m. Uuringuruum kattub tervikuna riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (id 3714794). Maavara varu arvele võtmine piiranguvööndis kooskõlastati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (Lisa 11). Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunda linnulennult ~600 m kaugusele Metsanurga kinnistule (65401:001:0003). Joonis 2.2. Orava VI uuringuruum ja uuringuruumi lähedusse jäävad piirangud. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 10 Orava VI uuringuruumi maapinna reljeef on suhteliselt ebatasane, kus maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 53 - 60 m. Uuringuruum on osaliselt kaetud metsaga. Valdavaks metsakoosluseks on mänd. Foto 2.1. Raiesmik Orava VI uuringuruumi idaosas K-13/25 läheduses (Foto: Sven Siir, 27.08.2025). Foto 2.2. Raiesmik Orava VI uuringuruumi idaosas K-1/25 läheduses (Foto: Sven Siir, 27.08.2025). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 11 Orava VI uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt ja külgneb põhjaosas Orava lubjakivimaardlaga (maavarade registri registrikaardi nr 585). Uuringu käigus moodustatud lubjakivi varuplokid kattuvad loodeosas osaliselt ehituslubjakivi prognoosvaru plokiga 2 ning asuvad täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 1 all. Ühtlasi on kattuvus kehtiva kaevandamise loa Orava lubjakivikarjääri (Rapm-034, OÜ Merko Kaevandused, kehtiv kuni 26.12.2046) mäeeraldise teenindusmaaga. Orava lubjakivimaardlas pindalaga 62,61 ha (registrikaart nr 585) on maavarade registri järgi seisuga 30.06.2025. a arvel varu järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 3328,8 tuh m 3 ja aktiivset reservvaru 617 tuh m3; - ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 1448,665 tuh m 3, aktiivset reservvaru 448 tuh m3 ja prognoosvaru 5046 tuh m3; - ehituskruusa aktiivset tarbevaru 152,03 tuh m3; - täitekruusa aktiivset tarbevaru 154,778 tuh m3. Hetkeseisuga on Orava lubjakivimaardlas 4 aktiivset mäeeraldist (Joonis 2.3): 1. Orava II kruusakarjäär (Rapm-109, OÜ Aigren, kehtiv kuni 02.12.2028); 2. Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034, OÜ Merko Kaevandused, kehtiv kuni 26.12.2046); 3. Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227, AS TREV-2 Grupp, kehtiv kuni 16.01.2051); 4. Orava IV lubjakivikarjäär (KL-516107, OÜ Aigren, kehtiv kuni 28.05.2055). Joonis 2.3. Orava lubjakivimaardla mäeeraldised. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 12 3. GEOLOOGILINE UURITUS Esimene mäeeraldis Orava kruusamaardlal vormistati 1971. a. Aastatel 1971 - 1987 lisandus maardlal mitmeid kruusakarjääri mäeeraldisi. Ligikaudu pool karjääridele eraldatud pindalast on korrastatud, ülejäänud kaevealad on maha jäetud ning aja jooksul suures osas kattunud taimestikuga. Mäeeraldiste geoloogilised uuringud tegi tookord PI Põllumajandusprojekt ja RPI Maanteeprojekt. 1982 - 1984. a tegi Eesti NSV Geoloogia Valitsus Rapla maakonnas kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulise uuringutöö, mille käigus rajati Orava maardlale 48 puurauku (Sinisalu jt.,1984). Põhitähelepanu oli pööratud geoloogilise ehituse iseloomustamisele, setete kirjeldamisele, kuid setete kvaliteedile pöörati vähem tähelepanu. Maardla varuks hinnati 81,2 ha suurusel pindalal C2 kategoorias 1948 tuh m 3 ja 35,6 ha suurusel pindalal prognoosset varu 605 tuh m3. 1983 - 1985 tegi Eesti NSV Geoloogia Valitsus ehituskillustiku otsinguid Rapla rajoonis (Brutus jt, 1985). Puurtöödeks valiti välja piirkonnad, kus karbonaatkivimi katend ei ületanud 10 m. Üks puuraukudest (PA 42) puuriti Orava kruusamaardlale, mis oli aluseks lubjakivi prognoosvaruploki moodustamisel 1990. a (plokk 2 P). 1988 - 1990. a tegi TK Eesti Geoloogia Orava kruusamaardla eel- ja detailuuringu, mille käigus rajati 40 puurauku, 16 šurfi ja 2 seinapuhastust, laboriuuringuteks võeti 46 proovi (Kajak jt., 1990). Kasulikuks kihiks oli veeriseline savikas kruus keskmise paksusega 1,93 m, lamamiks moreen või lubjakivi. Töö tulemusena arvutati teekateteks ja asfaltbetooni segudeks sobiva kruusa varu 21,5 ha suurusel alal B kategoorias (415,4 tuh m3), purustatult ja fraktsioneeritult vastas kruus ehituskruusa nõuetele. Sama töö käigus hinnati 59,4 ha suurusel pindalal kruusa lamamis paikneva lubjakivi prognoosvaru (8,6 mln m3). Lubjakivi kasuliku kihi paksuseks oli 14,5 m, mis määrati 1985. a uuringu käigus rajatud PA 42 põhjal (Brutus jt, 1985). Eesti Maavarade Komisjoni 21.12.1999 protokollilise otsusega nr 99-55 kanti Orava kruusamaardla 21,52 ha suuruse pindalaga keskkonnaregistri maardlate nimistusse ja võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaruga 409 tuh m 3. 2005. a väljastas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon OÜ-le Orgita Dolomiiditooted maavara kaevandamise loa Orgita kruusamaardla 1. ploki piires (luba Rapm-034, kehtis kuni 25.05.2020). Kaevandamise keskkonnaluba registreeriti ümber Keskkonnaameti 18.10.2021 korraldusega nr DM-117468-3 OÜ Merko Kaevandused nimele. 2014 - 2015. a tegi OÜ Mäebüroo Nord Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu (Kukk jt, 2015). Orava II uuringuruum paiknes käesolevast uuringuruumist vahetult põhjas (praegune Orava lubjakivikarjäär). Kvaternaarisetete uurimiseks rajati 24 šurfi sügavusega 0,7 - 4,6 m, laboriuuringuteks võeti 26 proovi. Lubjakivi uuringuks rajati 9 puurauku sügavusega 8,2 - 12,0 m. Lubjakivi puurimisel kvaternaarisetteid detailsemalt ei iseloomustatud – kogu katendit kirjeldati kui glatsiaalseid setteid. Purdsetendeid kirjeldati puurauku dubleeriva šurfi põhjal ning juhul kui katendi paksus šurfis ja puuraugus ei langenud kokku, võeti lubjakivi lasumipinna modelleerimisel aluseks šurfi andmed. Puursüdamikest võeti proovid kivimi keemilise koostise määranguteks ning kivimi ja sellest valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks. Katsed tehti valdavalt tookord kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 järgi, OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 13 kuid osadel proovidel määrati ka killustiku purunemis- ja külmakindlus EVS-EN standardite alusel. Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises puuraukudes ja lähiümbruse kraavides. Uuringu andmeil sisaldas Orava II uuringuruumi kruus jämepurdu 61,4%, savi- ja tolmuosakesi 10,4%, kruusa liivaosa oli väga peeneteraline. Kruusakihi paksus oli keskmiselt 1,6 m, katendi paksus keskmiselt 0,6 m. Uuringuruumi kruusa soovitati purustada ja rikastada, misjärel vastab see ehituskruusale esitatavatele nõuetele. Põhjavee tase jäi keskmiselt 4,5 m sügavusele (keskmine abs tase 50,9 m (EH2000)) ehituskruusa ploki lamamist. Laboriandmete põhjal tunnistati uuringuruumi lubjakivi madalamargiliseks. EVS-EN standardite alusel tehtud katsete tulemustel oli killustiku kaalukadu Los Angelese katsel 30 - 37% ja külmakindluskatsel 1,6 - 4,9%. Lubjakivi kaevandamist planeeriti teostada 3,5 m sügavuselt vee alt põhjavee taset alandamata (kuni abs kõrguseni 47,4 m, EH2000). Sellele vastavalt arvutati ka lubjakivi tarbevaru. Kaeveulatusest allapoole jääv lubjakivi hinnati reservvaruks. Säilitamaks Orava kruusakarjäärist materjali väljaveo võimalus ning teistele ümbruskonna maaomanikele juurdepääs oma maavaldustele, jäeti ehituskruusa varu arvutamisel Pendi metsateele tee servast ~3,0 m laiune kaitsetervik, lubjakivi varu arvutamisel oli metsatee kaitseterviku laiuseks 10 meetrit. Keskkonnaministri 09.02.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/137 kinnitati Orava II uuringuruumi maavaravaru seisuga 28.08.2014 järgmiselt: - ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 15,17 ha – 232 tuh m 3 (1. plokk); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 20,38 ha − 917 tuh m 3 (4. plokk); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 20,38 ha − 713 tuh m3 (5. plokk, veealune, 4. ploki lamamis); - kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru pindalal 20,38 ha − 448 tuh m3 (6. plokk, 4. ja 5. ploki lamamis). 2016. a väljastati OÜ-le Orgita Dolomiiditooted Orava lubjakivikarjääri kaevandamise luba Rapm-034 ehituskruusa ja ehituslubjakivi kaevandamiseks, kehtivuse ajaga kuni 26.12.2046. Loas märgitud ehituskruusa kaevandatav varu oli 224 tuh m 3 ja ehitus- lubjakivil 1630 tuh m3. Materjali sooviti kasutada üld- ja teedeehituses ning killustiku tootmiseks. Ammendatud kaeveala korrastatakse tehisveekoguks. Tulenevalt plokk 1 ehituskruusa madalast kvaliteedist (kõrge peenosiste sisaldus) ja muutunud nõuetest kruusa maavarana arvele võtmiseks (keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52), tegi Mäebüroo Nord OÜ 2019. a Orava lubjakivikarjääri piires täiendava geoloogilise uuringu ploki 1 materjali kvaliteedi täpsustamiseks (Kukk, 2019). Rajati 18 kaevandit, millest võeti 18 proovi setete lõimise määramiseks ja 4 proovi materjali purunemiskindluse määramiseks Los Angelese katsel. Plokis 1 lasuvad kvaternaarisetted on 2019. a uuringu andmetel esindatud nõrgalt kulutatud veeriselise savika kruusa ja moreeniga. Loodusliku materjali koostises oli kruusafraktsiooni osakeste >31,5 mm keskmine sisaldus 39,7% ning peenosiste (<0,063 mm) keskmine sisaldus 13,7%. Kruusast väljasõelutud jämepurdmaterjalist valmistatud killustiku keskmine purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel oli 44. Kõrge peenosiste sisalduse ja madala purunemiskindluse tõttu hinnati ploki 1 maavara täitekruusaks. Antud töö käigus ploki 1 ruumikuju ei muudetud ja varu ümber ei arvutatud. Varu esitati ümberhindamiseks maavaravarude jooksva arvestuse alusel seisuga 30.09.2019. a – täitekruusa aktiivne tarbevaru 15,17 ha pindalal 214,4 tuh m3. 2018. a esitas Aigren OÜ keskkonnaloa taotluse ehituskruusa kaevandamiseks Orava II kruusakarjääri mäeeraldisel. Taotletav mäeeraldis jäi loa taotlejale kuuluvale OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 14 katastriüksusele, hõlmates 3,27 ha suuruse pindala plokist 3 aT. Mäeeraldise varu arvutati ja setete kvaliteeti hinnati 1990. a rajatud 5 puuraugu põhjal (Kajak, 1990). Taotletava mäeeraldise maa-ala mõõdistati instrumentaalselt, mille põhjal korrigeeriti ka 1990. a uuringu puuraukude suudemete abs kõrgusi tegelikkusele vastavaks. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel vastas kruus ehituskruusa tingimustele, mis pärast purustamist ja fraktsioneerimist on kasutatav ehitussegudes ja teedeehituses. Mäeeraldise maavara varu oli 53 tuh m3, mis arvutati ala pindala (3,27 ha) ja kasuliku kihi keskmise paksuse (1,62 m) korrutisena. Kaevandatav varu oli 51 tuh m 3. Sarnaselt läänes külgneva Orava lubjakivikarjääri mäeeraldisega, jäeti Pendi metsateele tee servast ~4 m laiune kaitsetervik, mida mäeeraldisse ei arvatud. Keskkonnaameti 03.12.2018. a korraldusega nr 1-2/18/2885 anti OÜ-le Aigren Orava II kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise luba Rapm-109 kehtivusajaga kuni 02.12.2028. Keskkonnaloa taotluse seletuskirjas arvutati ka mäeeraldisest välja jääva ehituskruusa maht, mis võeti maardlate registris arvele ploki 7 koosseisus. 2018. - 2019. a tegi AS TREV-2 Grupp geoloogilise uuringu Orava III uuringuruumis, mis jäi Orava VI uuringuruumist ~600 m kaugusele põhja suunda (Kask, 2019). Uuringu eesmärgiks oli killustiku tootmiseks kaevandamisväärse lubjakivilasundi leidmine. Katendi moodustas savikas kruusliiv ning lubjakivi ja mergli tükkidega saviliiv. Uuringuruumi põhja- ja lääneossa jäid endised kruusakarjäärid, kus kvaternaarisetete looduslik lasuvus ei olnud enamasti säilinud. Uuringu raames puuriti 8 puurauku sügavusega 4,6 - 12,5 m. Puursüdamikest võeti 30 proovi kivimi keemilise koostise määranguteks ja 28 proovi kivimist valmistatud killustiku purunemiskindluse katseteks EVS-EN 1097-2 meetodil ning 18 proovi külmakindluse katseteks standardi EVS-EN 1367-1 kohaselt. Ehkki purunemiskindluselt vastasid 12 proovi andmed kõrgemargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele (kategooria kuni 30), 14 juhul madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele (kategooria 31 kuni 35) ja vaid ühe katse tulemus oli sobiv täitelubjakivi kasutusala määratlemiseks (kategooria 36 või rohkem), esitati aruandes Orava III uuringuruumi varu 14,68 ha pindalal kinnitamiseks täitelubjakivina. Samuti vastas killustiku külmakindluse kaalutud keskmine näitaja 2,1% (0,7 - 5,5%) madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele (kategooria F4). Eesti Geoloogiateenistuse ja maavarade komisjoni ettepanekul võeti aruandes esitatud laboriproovide andmetest lähtuvalt maavara varu arvele siiski madalamargilise ehitus-lubjakivina. Läbilõikes eraldati 3 üksteise kohal paiknevat plokki: plokk 8 aT 234 tuh m3 – veepealne varu, kus ploki alumiseks piiriks on uuringuaegse veetaseme keskmine abs kõrgus 50,2 m; plokk 9 aT 1028 tuh m3 – veealune varu abs kõrguseni 43,2 m (veetaseme keskmisest abs kõrgusest on lahutatud kaeveastangu kõrgus 7 m) ja plokk 10 aR eraldati välja Varbola kihistu mergli vahekihtidega lubjakivides 39,0 m abs kõrguseni. 2021. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Orava IV uuringuruumis, mis jäi käesolevast uuringuruumist ~200 m kaugusele põhja suunda (Tuuling, jt, 2021). Tööde käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 12 m. Võeti kokku 11 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks, 8 proovi kivimi keemilise koostise analüüsiks ja 3 proovi kvaternaarisetete lõimise määramiseks. Väljasõelutud kruusast moodustati koondproov, millel määrati killustiku purunemiskindlus LA katsel. Töö tulemusena arvutati varu uuringuruumi teenindusala 12,52 ha pindalal. Ehituskruusa varu arvutati uuringuruumi lõunaosas ühes plokis (plokk 11), milles osakeste ≥31,5 mm sisaldus on keskmiselt 47,7%, <0,063 mm sisaldus keskmiselt 10,6% ja LA tegur 33. Ploki pindala on 0,56 ha ja ehituskruusa varu 11 tuh m3. Kasuliku kihi paksus oli keskmiselt 1,9 m. Ploki 3 kvaliteeti ümber ei hinnatud ja varu ümber ei arvutatud – ploki 3 varu jäi keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel arvele ehituskruusa OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 15 aktiivse tarbevaruna ja selle maht maavara varude koondbilansi järgi oli 53 tuh m3. Lubjakivi varu arvutati ühes plokis (plokk 12). Ploki lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 32 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,2% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ploki pindala oli 12,52 ha, madalamargilise ehituslubjakivi varu 1070 tuh m 3, kasuliku kihi keskmine paksus oli 8,5 m. Lubjakivi varu arvutati abs kõrguseni 42,4 m – põhjavee keskmisest tasemest 7 m sügavamale. Põhjavee tase jääb keskmiselt 49,4 m abs kõrgusele. Keskkonnaameti 28.05.2025. a korraldusega nr DM-118712-28 anti OÜ-le Aigren Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise luba KL-516107 kehtivusajaga kuni 28.05.2055. 2023. a tegi OÜ J.Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu Orava V uuringuruumis, mis jäi käesolevast uuringuruumist ~40 m kaugusele kirde suunda (Potagin, jt, 2023). Geoloogilise uuringu raames rajati alale neli puurauku, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Lisaks rajati 9 kaevandit, et täpsustada uuritava materjali kattekihi paksust ja mahtu, ning teostati uuringuruumi geodeetiline mõõdistamine. Uuritud alal moodustasid kasuliku kihi Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu (S1tmK) ja Tammiku (S1tmT) kihistiku ning Varbola kihistu (S1vr) lubjakivid. Lubjakivi liigitus madalamargiliseks ehituslubjakiviks madala purunemiskindluse tõttu. Varu arvutus tehti ühes plokis kogu uuringuruumi ulatuses. Kasuliku kihi lamam viidi samale kõrgusele uuringuruumiga põhja pool külgneva plokiga 12 aT. Madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru pindalal 12,34 ha arvutati, mahus 1 088 tuh m3. 2024. a alustas AS TREV-2 Grupp Orava III lubjakivikarjääri (luba nr KL-513227) mulla koorimist ja juulis katendi eemaldamist. Katendi eemaldamise käigus ilmnes, et katendi lamam ulatub mäeeraldise lõunaosas kohati tunduvalt madalamale uuringu aruandes arvutatud katendi lamami kõrgustest. 2024. a. juulis tehti roomikekskavaatoriga täpsustavad kaevandid 10 punktis katendi lamami kõrguse täpsustamiseks. Maavara lasumi ehk katendi lamami pinna kõrguse erinevus oli kõige suurem mäeeraldise lõunaosas ulatudes 1,85 meetrini. Olemasolevate ja uute uuringupunktide andmetel koostati uus maavara lasumi mudel. Uue mudeliga suurenes katendi maht ja vähenes plokk 8 ja plokk 9 maht. Töö tulemusena korrigeeriti antud kaevandamise keskkonnaloa varusid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 16 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Keskkonnaameti 02.06.2025. a kirjaga nr DM-130367-17 väljastatud geoloogilise uuringu loas nr L.MU/523648 (kehtivusajaga 02.06.2025 - 02.06.2028) on lubatud Orava VI uuringuruumis kaevata kuni 41 kaevandit ning puurida kuni 41 puurauku sügavusega kuni 15 meetrit. Uuringuruumiga külgnevatel aladel maardlas eraldatud kruusa ja madalamargilise lubjakivi plokid lubasid eeldada sarnase kvaliteediga maavara esinemist ka Orava VI uuringuruumis. Välitööd tehti kahes etapis: esmalt uuriti 4 puurauguga aluspõhjalisi karbonaatkivimeid ja peale seda 14 kaevandiga kvaternaarisetteid. Uuringuvõrk on piisav hindamaks Orava VI uuringuruumis levivat maavara aktiivse tarbevaruna. Maavara kvaliteedi iseloomustamisel kasutati täiendavalt varasemate uuringute (2015. a, 2021. a ja 2023. a uuringud) andmeid (Lisa 2). Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Välitööd Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. a juulis. Puuraugud rajati puurpingiga Massenza MI8 trosstõmbega südamikpuurimise meetodil topelt või kolmekordse toruga (nn triple barrel wireline method). Tegemist on kõige kõrgemat kvaliteeti võimaldava puurimismeetodiga, mis tagab südamiku kõrge saagise. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Puursüdamiku väljatulek karbonaatkivimite osas oligi väga kõrge, keskmiselt 98%. Puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimites 123 mm. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldati. Puuriti 4 puurauku sügavusega 15,0 m (kokku 60,0 m). Puuraukude vaheline kaugus oli 230 - 380 m. Kaevandid rajati ekskavaatoriga 27.08.2025. a (Foto 4.1). Kaevandite sügavused uuringul ulatusid 1,1 - 2,7 meetrini, keskmiselt 1,6 m (Lisa 2). Kaevandite vaheline kaugus oli 130 - 170 m. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Kaevanditest proove ei võetud, sest valdavalt oli tegu maavaraks mittesobiva moreeniga või väga väikeses paksuses esineva kruusaga. Kaevandite likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraugud likvideeriti 29.07.2025 ja 03.10.2025. a. Likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraugust eemaldati manteltoru ja täideti killustiku sõelmetega. Kõige ülemine osa täideti mullakihi paksuses mullaga. Uuringupunktide likvideerimise kohta on koostatud vastav akt (Lisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (Lisa 10). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 17 Foto 4.1. Kaevandi K-1/25 rajamine Orava VI uuringuruumis. (Foto: Sven Siir, 27.08.2025). 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas. Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust, puursüdamikud fotografeeriti (Lisa 4). Puursüdamike fotod on esitatud eraldi digitaalselt JPG-vormingus (Elektrooniline lisa 4). Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L202). Labori- tööde puhul tehti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikud prooviti kogupaksuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa. Reeglina võeti eraldi proovid Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu osas. Uuringuruumi lääneosas puuraukudes PA-3/25 ja PA-4/25, kus ilmus ka Raikküla kihistu, võeti see ühte proovi Karinu kihistiku ülemise osaga ning Karinu kihistiku alumine osa prooviti eraldi. Seega võeti kokku 14 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 1,7 - 5,1 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 3,4 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm. Katseprotokollid on toodud lisas 5. Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos teraskuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmutus- sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril -17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 18 Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale võetakse ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast looduslikust erimist vähemalt 3 proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk. Orava VI uuringuruumis võeti proovid kivimi keemiliseks analüüsiks ühest puuraugust, lisaks kasutati varasemate uuringute andmeid. Puuraugu valikul arvestati sellega, et uuringuruum saaks pindalaliselt koos varasemate puuraukudega võimalikult ühtlaselt iseloomustatud. Kokku võeti 4 proovi. Proovimise intervallid jäid 1,7 - 4,2 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,7 m. Kivimi keemilised analüüsid tehti Teede Tehnokeskuse laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L036) ja analüüside tulemused on toodud tekstilisas 5. 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes. Lisaks kasutati olemasolevate karjääride veetasemete andmeid. Kuna olemasolevas Orava lubjakivikarjääris toimub kaevandamine vee alt ilma veetaset alandamata, siis ka Orava VI uuringuruumis kaevandamise korral toimuks see sarnase tehnoloogiaga. Seepärast katsepumpamist uuringutöödes ei planeeritud. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015) ja Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling jt, 2021), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. Uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud peatükis 7. 4.4. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2025. a septembris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Lisa 8). 4.5. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö materjalid ja laboriuuringute andmed. Saamaks täiendavaid andmeid uuringuruumi ja selle lähiümbruse geoloogilisest ehitusest, töötati läbi ka varasemad geoloogiliste uuringute aruanded. Puuraugud, mida kasutati Orava VI uuringuruumi geoloogilise ehituse iseloomustamisel ja kolmemõõtmelise mudeli koostamisel, on esitatud puuraukude kataloogis (Lisa 2) ja asukohad graafilisel lisal 1. Proovide kataloogi (Lisa 3) on kantud ainult need proovid, mille andmeid on kasutatud konkreetselt antud töös (kvaliteedi keskmiste näitajate arvutuses, läbilõigetel). Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 19 Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehituslubjakivina, kui sellest valmis- tatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivina, kui purune- miskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise karbonaatkivimile esitavatele nõuetele. 4.6 . Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Orava VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati puhast vett. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandite rajamine tehti tehniliselt korras ekskavaatoriga. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast kaevandite rajamise lõppu, kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Koostati uuringupunktide likvideerimisakt (Lisa 9). Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 20 5. GEOLOOGILINE EHITUS Orava lubjakivimaardla paikneb Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa kõviku idaservas (Joonis 5.1). Vaimõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning need lasuvad valdavalt Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi peamiselt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) ja Varbola kihistu (S1vr) karbonaatkivimid, aga paiguti ka Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) kivimid. Aluspõhja peal lasuvad paiguti kruus, liiv ja moreen. Orava VI uuringuruumis jäävad maapinna abs kõrgused ligikaudu 53 - 60 m tasemele. Uuringuruumist ~250 m kaugusel kirdes kulgeb loode-kagusuunaline Balti jääpaisjärve rannaastang, mille suhteline kõrgus on ~3,5 m. Joonis 5.1. Orava VI uuringuruum jääb Juuru lademe Tamsalu kihistu avamusele. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust Orava VI uuringuruumi teenindusala paikneb valdavalt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) avamusel, aga uuringuruumi lääneosa ja Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) avamusel. Orava VI uuringuruumis katab lubjakivilasundit uuringupunktide põhjal keskmiselt 1,7 m paksuselt kvaternaarisetted (fotod 5.1...5.3), mis koosnevad kasvukihist (Q2_s), selle all lasuvast rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist (Q1jr_g) ja paiguti savikast orgaanikat sisaldavast kruusast (Q1jr_lg). Uuringuruumi loodeosas neljas kaevandis (K-1/25, K-2/25, K-6/25, K-7/25) ja ühes puuraugus (PA-3/25) avati moreeni OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 21 peal õhukese kihina savika ja orgaanikat sisaldava kruusa kiht. Kruus on valdavalt karbonaatse koostisega, kulutamata kuni keskmiselt kulutatud, sisaldab veeriseid ja paelahmakaid. Valdava enamuse kvaternaarisetetest moodustav moreen on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini, rohkete paekiviplaatidega. Kasvukiht on uuringuruumis uuringupunktide põhjal paksusega 0,1 - 0,4 m (keskmiselt 0,3 m), kruusakihi (esineb vaid ala loodeosas) paksus uuringuruumis 0,0 - 1,3 m (kogu ala peale keskmiselt 0,3 m) ja paerähkne moreen paksusega 0,0 - 2,3 m (keskmine 1,1 m). Foto 5.1. Kvaternaarisetted (kruus) puuraugus PA-3/25, fotol intervall 0,0 - 2,9 m. Foto 5.2. Paerähkne moreen kaevandis K-9/25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 22 Foto 5.3. Savikas, orgaanikat sisaldav kruus kaevandis K-7/25. Kruus esineb lokaalselt vaid uuringuruumi loodeosas. Noorimad aluspõhjakivimid, mis Orava VI uuringuruumis puuraukudega avati, on valdavalt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) karbonaatkivimid, uuringuruumi lääneosas kõrgema reljeefiga alal kõviku lael ka Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) kivimid. Uuringuruumi idaosas on Raikküla lademe Raikküla kihistu (S 1rk) kivimid enamasti ära kulutatud. Valdavalt moodustavad Orava VI uuringuruumi geoloogilise läbilõike Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid. Aluspõhja pealispind jälgib üldiselt maapinnareljeefi ja reljeefis esilekerkivad väikesed künkad on aluspõhjalise tuumikuga. Aluspõhja ülemine osa on reeglina porsunud ja murenenud. Ehkki kaevandites avati kohati aluspõhja pealispinnaks olevad lubjakiviplaadid, siis puuraukudest saadud info alusel võib lubjakivi olla küllaltki suures paksuses murenenud ja porsunud. Seepärast kasutati monoliidse lubjakivi (lubjakivi ploki) kontuurimisel (lasumi) ainult puuraukude andmeid. On tõenäoline, et kaevandites avatud paeplaatide all on lubjakivi tugevalt murenenud ja see arvati katendisse. Orava VI uuringuruumi geoloogilist läbilõiget on kirjeldatud alljärgnevalt (ülevalt alla). Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) uuritud paksus jääb vahemikku 1,4 - 2,0 m. Kivimid on esindatud vaid uuringuruumi lääneosas kahes puuraugus (PA-3/25 ja PA-4/25), Vaimõisa kõviku lael, olles uuringuruumi idaosas ära kulutatud. Kihistut iseloomustab peenekristalliline kollakas- ja pruunikahall dolomiidistunud detriitne lubjakivi, mergli lainjate vahekihtidega (foto 5.4). Foto 5.4. Raikküla kihistu dolomiidistunud lubjakivi puuraugus PA-3/25 (fotol süg. intervall 3,9 - 4,75 m) OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 23 Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistikus (S1tmK) võib välja eraldada litoloogiliselt kaks eriilmelist kompleksi (foto 5.5). Läbilõike ülaosas on tumehalli värvusega peenekristalliline, õhukeste tumedate lainjate mergli vahekihtidega lubjakivi. Läbilõike alumine osa on värvuselt heledam hall, mille taustal on tihedalt tumedaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Esineb lausdetriitse lubjakivi kuni 10 cm paksusi vahekihte. Esineb kivistisi. Iseloomulik on suurte stromatopooride esinemine. Karinu kihistiku uuritud paksus on 4,1 - 4,9 m. Foto 5.5. Karinu kihistiku lubjakivi puuraugus PA-1/25. Kahe eriilmelise kompleksi vahepiir sügavusel 5,0 m (fotol süg. intervall 3,7 - 5,7 m). Juuru lademe Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku (S 1tmT) lubjakivi on hall, jämedetriitne, valdavalt keskmisekihiline. Iseloomulik on brahhiopoodide Borealis borealis kodade esinemine, mille sisaldus läbilõikes on ebaühtlane (foto 5.6). Kihiti esineb Borealis borealis kodasid massiliselt, moodustades struktuurilt biomorfse lubjakivi. Sagedased on suured stomatopoorid ning kivimile on iseloomulikud stüloliitpinnad. Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Rohekashall mergel ümbritseb sageli karbipoolmeid ja stromatopoore. Tammiku kihistiku lasumipinnast ~0,7 m sügavamal on ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruuni savimergli vahekiht (foto 5.6). Kiht fikseeriti kõigis puuraukudes ning seda on kirjeldatud ka lähedusse jäävate varasemate geoloogiliste uuringute puuraukudes. Antud kiht jääb 45,7 - 48,1 m abs kõrgusele. Tammiku kihistiku uuritud paksus on 2,8 - 3,0 m. Foto 5.6. Tammiku kihistiku lubjakivi puuraugus PA-4/25. Savimergli vahekiht sügavusel 11,2 m (fotol süg. intervall 10,3 - 12,15 m). Juuru lademe Varbola kihistu (S1vr) lubjakivi on hall, detriitne, peenekristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline (foto 5.7). Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Sügavusega muutuvad mergli vahekihid paksemaks ja sagedasemaks. Esineb stromatopooride kivistisi. Käesoleva uuringu puuraukudega avati Varbola kihistu kivim kuni 5,1 m paksuselt. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 24 Foto 5.7. Varbola kihistu lubjakivi puuraugus PA-2/25 (fotol süg. intervall 11,4 - 13,35 m). Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Orava VI uuringuruumi geoloogiline ehitus puuraukude andmete põhjal on koondatud tabelisse 5.1. Tabel 5.1. Orava VI uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel puuraukude põhjal. Kihi paksus (puuraukudes ja Geoloogiline Nimetus kaevandites fikseeritud), m indeks min max keskmine Kasvukiht Q2_s 0,1 0,4 0,3 Kruus Q1jr_lg 0,0 1,3 0,3 Moreen Q1jr_g 0,0 2,3 1,1 Lubjakivi, dolomiidistunud, S1rk 0,0 2,0 1,6 detriitne Lubjakivi, detriitne S1tmK 4,6 4,9 4,8 Lubjakivi, Borealis borealis S1tmT 2,8 3,0 2,9 kodadega Lubjakivi, mergli vahekihtidega S1vr 1,7+ 5,1+ 3,5+ OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 25 6. MAAVARA KVALITEET Orava VI uuringuruumi kvaternaarisetted on esindatud peamiselt rähkse paeplaatidest koosneva moreeniga, vaid uuringuruumi loodeosas esineb õhukese kihina savikat kruusa, mis sisaldab orgaanikat. Kuna kvaternaarisetete paksus on väike ning maavarana arvele võtmiseks see ei kvalifitseeru, siis ei iseloomustata ka selle kvaliteeti. Orava VI uuringuruumis moodustavad kasuliku kihi Raikküla lademe Raikküla kihistu (vaid ala lääneosas), Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku lubjakivi ning Varbola kihistu lubjakivi. Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52, mis seab karbonaatkivimite kasutusalade määramisele järgmised nõuded - tehnoloogilise lubjakivi puhul ei tohi olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%; - tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO 2 + R2O3) sisaldus üle 5%; - kõrgemargilise ehituslubjakivi ja kõrgemargilise ehitusdolokivi puhul on purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise ehitusdolokivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31–35 ning külmakindluse kategooria kuni F4; - viimistlusdolokivi ja viimistluslubjakivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele; - täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta käesoleva lõike punktides 1 - 3 nimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks. Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli uurida Orava VI uuringuruumis lasuvate karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese (LA) katsel (EVS-N 1097-2), mis on Eesti Vabariigi standardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Proovimise metoodikat on kirjeldatud peatükis 4. Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa. Reeglina võeti eraldi proovid Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu osas. Uuringuruumi lääneosas, kus puuraukudes PA-3/25 ja PA-4/25 oli esindatud ka Raikküla kihistu, võeti see ühte proovi Karinu kihistiku ülemise osaga ning Karinu kihistiku alumine osa prooviti eraldi. Uuringuruumi idaosas on Raikküla kihistik valdavalt ära kulutatud. 2023. a geoloogilise uuringus on proovitud valdavalt Karinu ja Tammiku kihistikku koos ning eraldi Varbola kihistut (Nirgi, 2023). Alljärgnevalt on iseloomustatud loetletud kivimkomplekside füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 6 ja andmed koondatud tabelisse 6.1. Kasutati ka 2023. a uuringu puuraukude PA1/22 ja PA3/22 andmeid (Nirgi, 2023). Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5. Andmed on koondatud proovide kataloogi (Lisa 3). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 26 Karinu kihistik (S1tmK) koos Raikküla kihistikuga (S1rk) Kihistikku on iseloomustatud 6 puuraugu andmeil (8 purunemiskindluse ja 8 külmakindluse katset, sh kahes proovis on koondatud Karinu kihistik Raikküla kihistikuga ja ühes proovis Karinu kihistik koos Tammiku kihistikuga). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA40 – kaalukadu LA katsel oli 27 - 37%, keskmiselt 31%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 1,2 - 3,2%, keskmiselt 1,9%, andes külmakindluskategooriaks F2. Tammiku kihistik (S1tmT) Kihistikku on iseloomustatud 6 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 5 külma- kindluse katset, sh ühes proovis on koondatud Tammiku kihistik Karinu kihistikuga). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA40 – kaalukadu LA katsel oli 30 - 37%, keskmiselt 33%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,7 - 1,9%, keskmiselt 1,2%, andes külmakindluskategooriaks F2. Varbola kihistu (S1vr) Kihistut on iseloomustatud 6 puuraugu andmeil (7 purunemiskindluse ja 7 külma- kindluse katset). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA35 – kaalukadu LA katsel oli 28 - 35%, keskmiselt 31%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,8 - 4,3%, keskmiselt 2,4%, andes külmakindluskategooriaks F4. Tabel 6.1. Orava VI uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaani- lised näitajad litoloogiliste erimite lõikes LA Külmakindlus F, F Kivimkompleks LA tegur kategooria % kategooria S1tmK (+S1rk) 27 - 37/31 LA35 0,7 - 3,2/1,9 F2 S1tmT (+S1tmK) 30 - 37/33 LA35 0,7 - 1,9/1,2 F2 S1vr 28 - 35/31 LA35 0,8 - 4,3/2,4 F4 Orava VI uuringuruumist vahetult põhja suunas paiknevas Orava karjääris rakendatakse veealust kaevandamist ilma veetaset alandamata. Seepärast moodustatakse Orava VI uuringuruumis vertikaalses läbilõikes kaks aktiivse tarbevaru plokki – veepealne (plokk 14 aT) üleval pool uuringuaegset keskmist veetaset abs 49,9 m ja veealune kuni 7,5 m paksuselt (plokk 15 aT) kuni abs kõrguseni 42,4 m. Varu arvutuse plokkide kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 6 ja koondatud tabelisse 6.2. Tabel 6.2. Orava VI uuringuruumis moodustatud lubjakivi plokkide füüsikalis- mehaaniliste näitajate koondtabel Külmakindlus F, Plokk Maavara LA tegur LA kat F kat % Plokk madalamargiline 28 - 37/31 LA35 0,7 - 3,2/2,1 F4 14 aT ehituslubjakivi Plokk madalamargiline 27 - 37/31 LA35 0,7 - 4,3/1,6 F2 15 aT ehituslubjakivi Ploki 14 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 6 purunemis- kindluse ja 6 külmakindluse proovi põhjal (Lisa 6). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 28 - 37%, keskmiselt 31%, vastates LA OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 27 kategooriale LA35. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,7 - 3,2%, keskmiselt 2,1%, vastates külmakindluskategooriale F4. Ploki 15 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 20 purunemis- kindluse ja 20 külmakindluse proovi põhjal (lisa 6). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 27 - 37%, keskmiselt 31%, vastates LA kategooriale LA35. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,7 - 4,3%, keskmiselt 1,6%, vastates külmakindluskategooriale F2. Keskmiste näitajate põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.2, vastab ploki 14, 15 kivim madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kivimi keemilise koostise iseloomustamisel Orava VI uuringuruumis on kasutatud lisaks käesoleva uuringu käigus tehtud analüüsidele puuraugust PA-4/25 ka 2015. a uuringu (Kukk, 2015) PA-2/15, PA-3/15, PA-4/15, PA-5/15 ja 2023. a uuringu PA1/22 vastavaid andmeid (Lisa 3). Kokku on uuringuruumi kivimit iseloomustatud 22 prooviga kuuest puuraugust. Proovid on võetud litoloogiliste erimite kaupa. Karinu kihistikul on eraldi iseloomustatud ülemist (S1tmK1) ja alumist poolt (S1tmK2), mis erinevad savikuselt. Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes ning varuplokis on esitatud lisas 6 ning koondatud tabelisse 6.3. Uuringuruumi kivim on valdavalt esindatud lubjakiviga, mis vertikaalses läbilõikes on küllaltki muutlik. CaO sisaldus varieerub ~34 - 53%, olles kõrgem Tammiku kihistikus ja Varbola kihistu alumises osas; MgO ~1 - 16%, olles madalam Karinu kihistiku ülemises osas ja lahustumatut jääki valdavalt ~2 - 12%, veidi kõrgem on lahustumatu jäägi sisaldus Karinu kihistiku ülemises osas, ulatudes veidi üle 10%. Uuringuruumis moodustatud plokk 14 aT koosneb valdavalt Raikküla kihistu ja Karinu kihistiku ülemise osa lubjakivist, milles CaO sisaldus on 33,90 - 52,48% (keskmine 46,32%), MgO 0,91 - 16,36% (keskmine 4,69%) ja lahustumatu jäägi 2,18 - 11,96% (keskmine 6,15%). Plokk 15 aT koosneb valdavalt Karinu kihistiku alumise osa, Tammiku kihistiku ja Varbola kihistu lubjakivist, milles CaO sisaldus on 44,83 - 51,84% (keskmine 48,35%), MgO 1,48 - 4,44% (keskmine 3,15%) ja lahustumatu jäägi 3,24 - 9,04% (keskmine 5,89%). Kivimi keemiline koostis litoloogiliste erimite lõikes ja varuplokkides on koondatud tabelisse 6.3. Andmetest nähtub, et Orava VI uuringuruumi kivim ei vasta tehnoloogilise karbonaatkivimi nõuetele. Vastavalt 17.12.2018 määrusele nr 52 ei tohi tehnoloogilise lubjakivi puhul olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10% ja tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 5%. Praktiliselt kogu uuringuruumi karbonaatkivim vastab lubjakivi nõuetele, välja arvatud üksikproov puuraugus PA-3/15, kus Raikküla kihistu proov viitab kivimi dolomiidistumisele (MgO 16,36%). Tehnoloogilise lubjakivi nõuetele vastab kivim üksikutes proovides: 4/25-1k; PA1-4K; PA1-5K; K13. Tegemist on kaootilise esinemisega, mis ei ole seotud geoloogiliste kihistike ega geograafilise asetusega. Seega OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 28 võib keemilise koostise näitajate keskmiste väärtuste alusel nimetada Orava VI uuringuruumi piires kivimi ehitusotstarbeliseks lubjakiviks. Tabel 6.3. Kivimi keemilise koostise koondtabel CaO, % MgO, % Lah. jääk Kihistu min max kesk min max kesk min max kesk S1rk 33,90 50,07 43,32 3,93 16,36 8,31 2,56 4,96 3,88 S1tmK1 42,04 52,48 46,71 0,91 6,52 3,72 2,18 11,96 7,35 S1tmK2 46,42 49,96 48,92 2,07 2,94 2,65 4,22 9,04 6,12 S1tmT 46,49 50,55 48,82 2,86 4,44 3,46 3,24 6,42 4,41 S1vr 44,83 51,84 49,44 1,48 3,45 2,25 5,54 8,82 6,66 Madalamargiline lubjakivi (plokk 14 aT) Plokk 14 aT 33,90 52,48 46,32 0,91 16,36 4,69 2,18 11,96 6,15 Madalamargiline lubjakivi (plokk 15 aT) Plokk 15 aT 44,83 51,84 48,35 1,48 4,44 3,15 3,24 9,04 5,89 OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 29 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Orava lubjakivimaardlas kaevandatakse lubjakivi veealuse kaevandamise meetodil põhjavee taset alandamata. Sama meetodit on plaanis kasutada maavara kaevandamisel taotletavas Orava VI lubjakivikarjääris. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015) ja Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling jt, 2021), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. 7.1 Üldandmed Orava VI uuringuruum paikneb Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Harju lavamaa keskosas asuval Vaimõisa kõvikul. Uuringuruum paikneb kõviku idaservas, kus reljeef langeb lõuna ja kagu suunas. Vaimõisa kõvik on ligikaudu 7 km pikk ja kuni 3 km lai lauge aluspõhjaline kõrgendik, mille suhteline kõrgus on kuni 20 m (keskosas absoluutkõrgus kuni 66,6 m). Kõvik kuulub Matsalu vesikonna koosseisu ja on toitealaks paljudele piirkonna vooluveekogudele: idas-kirdes Kõrvetaguse peakraavile (VEE1107800) ja Ohukotsu jõele (VEE1107700), põhjas Vardi jõele (VEE1107500), lõunas ja läänes Konnaveski jõele (VEE1108000) ning loodes Kasari jõele (VEE1107000). Orava maardlale lähimas meteoroloogiajaamas, Kuusikul, on viidud läbi ilmavaatlusi alates 1920. aastast. Nende andmete põhjal saab öelda, et Raplamaa kliima on kontinentaalsele kliimale iseloomulik. 1991 - 2020 perioodi sademete hulk on võrreldes Eesti keskmiste näitajatega kõrgem (keskmiselt 730 mm/a) ning temperatuurid madalamad (keskmiselt 6,4 °C) (Kliimanormid, Keskkonnaagentuur 2025). 7.2 Hüdrogeoloogiline üldiseloomustus Orava VI uuringuruum paikneb Alam-Siluri ladestiku Juuru lademe avamusalal. Kasuliku kihi moodustavad Tamsalu ja Varbola kihistu lubja- ja dolokivid. Kasuliku kihi lamamiks on Varbola kihistu alumises osas lasuvad sagedaste mergli vahekihtidega lubja- ja dolokivid. Lubjakivi katvad purdsetted, paksusega kuni 3,3 m, on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta. Orava VI uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts - aprill) ja sügis- perioodil (oktoober - november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Rapla kaardilehe (6314) hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil võib põhjavee taseme muutuste amplituud aasta lõikes ulatuda 1 - 2 m, harvem 3 meetrini (Männik jt, 2020). Põhjaveevoolu regionaalne suund on läände, Lääne-Eesti madalikule. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu (Tuuling jt, 2021) käigus mõõdeti põhjavee tase veebruaris (04.02.2021) 1,5 - 7,2 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusetele 48,8 - 49,6 m. Samuti mõõdeti ka veetase Kõrvetaguse kraavis, kuna põhjavesi liigub selle suunas. 26.03.2021 mõõdetuna jäi veetase kraavis absoluutkõrgusele 46,55 m. 2015. a Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus (Kukk jt, 2015) mõõdeti veetasemeid kolme kuu vältel (veebruar kuni aprill) ning saadi veetasemete muutuseks ~1 m. Keskmine põhjaveetase OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 30 oli 50,7 m abs. Põhjaveekogumite 2018. a seire andmetel on Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi veetaseme muutuste aastane amplituud 1 - 1,9 m (Marandi jt, 2019). Seega tuleb arvestada sarnase veetaseme amplituudiga ka Orava VI uuringuruumis. Orava VI uuringuruumi põhjavee tase jäi mõõdetuna 2025. a juulis 4,6 - 7,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 48,9 - 51,5 m, järgides maapinna reljeefi (maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 53 - 60 m, tabel 7.1). Puuraukudest mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase oli seega absoluutkõrgusel 49,9 m, mis on siin ka veepealse ja -aluse varu piiriks. Kaevandaja soovil on veealuse aktiivse tarbevaru lamam keskmisest veetasemest 7,5 m allpool absoluutkõrgusel 42,4 m, et kivimi väljamiseks oleks võimalik rakendada veealust kaevandamisviisi ilma veetaset alandamata. Tabel 7.1. Uuringupuuraukudes mõõdetud veetasemed Koordinaadid PA Veetase PA nr sügavus, Sügavus abs, Mõõtmise X Y Z m maapinnast, m m aeg PA-1/25 6538764 529415 54,2 15,0 4,6 49,60 29.07.2025 PA-2/25 6539000 529403 56,4 15,0 7,5 48,90 29.07.2025 PA-3/25 6538882 529043 56,5 15,0 5,0 51,49 29.07.2025 PA-4/25 6538610 529135 56,9 15,0 7,15 49,78 29.07.2025 Ümberkaudsete majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis on antud piirkonnas määratud Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi koosseisu (nr 11, Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48). Vettandvaks on enamasti põhjakompleksi ülemine osa (100 - 120 m, Marandi jt, 2019). Konkreetsemalt moodustavad uuringuruumis maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosas lasuvad karbonaatkivimid (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Juuru veekiht). Varbola kihistu on alumises osas savikas, moodustades tingliku (suhtelise) veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi kivimite vahel. Veekompleks toitub põhiliselt sademetest ning selle idapoolsele osale on iseloomulik Ca-HCO3 tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 0,3 - 0,5 g/l (Marandi jt, 2019). Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub, kuna pinnakate on väga õhuke ja hea veeläbilaskvusega (Veeseadus). Kogumi põhjavesi kuulub aktiivse kuni mõõduka veevahetuse vööndisse. Probleemi valmistavad looduslikult suured kloriidi (rannikupiirkondades), sulfaadi (rannikupiirkondades), fluoriidi, ammooniumi, raua ning kohati ka mangaani, naatriumi ja boori sisaldused. Nitraate sisaldub kogumi kõige ülemises osas, allpool on nende sisaldus väga väike (Marandi jt, 2019). Peale Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist põhjavett ammutavate puurkaevude on uuringuruumi lähipiirkonnas ka 4 sügavamat puurkaevu, mis ammutavad vett Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleksitest. Kuid kuna Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum ja allpool lasuv Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum ei ole omavahel hüdrauliliselt seotud, neid eristab Ordoviitsiumi regionaalne veepide, ei mõjuta ka karjääri tegevus neid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 31 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on toimiva kaevandamispiirkonnaga. Alale on juurdepääs Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt lähtuva Vaimõisa-Ohukotsu teelt hargneva Pendi tee kaudu. Riigimaantee jääb uuringuruumist ligikaudu 1,8 km edela poole. Maavara kaevandamise korral tuleb koorida kattekiht, mida tehakse vastavalt töö-ee liikumisele. Kattekiht koosneb savikast kruusast, rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Kattekihi paksus on mudeli põhjal keskmiselt 3,3 m. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale eraldi, et karjääri lõppfaasis saaks kasvukihti kasutada karjääri bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks. Moodustatavad plokid paiknevad nii põhjavee tasemest üleval- kui ka allpool. Põhjavee tasemest üleval poole oleva ploki kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Allpool oleva ploki keskmine paksus on 7,5 m. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise ehituslubjakiviga, mida sobib kasutada üld- ja teedeehituses. Sarnaselt Orava lubjakivikarjääriga toimuks kaevandamine ilma veetaset alandamata, mille osas on uuringu tellijal kogemus kivimite väljamisel Orava lubjakivikarjääris. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Kivimi raimamine toimub puur-lõhketöödega. Veealuse varu lõhkamine toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Senine kaevandamine Orava lubjakivikarjääris on näidanud, et põhjavee tase pole alanenud ja põhjavee kvaliteet pole halvenenud (2024 a. lidar-andmestiku alusel on karjäärijärve veetase 51 m võrrelduna geoloogilises uuringus leitud põhjaveetasemega 50,7 m (Kukk jt, 2015). Lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatakse purustit ja sõelurit. Töödeldud lubjakivi laetakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ning tarnitakse tarbijale. Kaevandamise keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Orava VI uuringuruumis moodustatud varuplokid ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega muu looduskaitselise piiranguga alal. Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunas ~600 m kaugusele. Tulevase karjääri ja elamu vahelisele alale jääks nii lagendikku kui metsa. Lõhketöid teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Ammendatud kaevealale kujuneb ~7-8 m sügavune veekogu, mida tulevikus võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil. Põhjavee tase pärast maavara ammendamist suuresti taastub. Vastavalt ümbritsevale pinnamoele kujuneks OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 32 veetasemeks ~51 m abs, s.t sarnane praeguse põhjaveetasemega ning ümbritsevates karjäärides kujuneva veetasemega. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Korrastamisprojekti koostamisel leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused. 8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunda linnulennult ~600 m kaugusele Metsanurga kinnistule (65401:001:0003). Tulevase karjääri ja elamute vahelisele alale jääks nii lagendikku aga ka metsa, mis pidurdaks oluliselt võimaliku müra ja tolmu levikut karjäärialalt elamuteni. Samuti on müra leviku vähendamiseks võimalik rajada müratõkkevallid mäeeraldise piirile. Orava maardla põhjapoolses otsas asuva Orava III lubjakivikarjääri mäeeraldise taotlemisel viidi läbi välisõhu mõjuhinnang, mille andmeil ei ületaks tegevus tootmisterritooriumist väljaspool müra piirnormi. Orava VI uuringuruumis moodustatud varuplokid 14 ja 15 moodustati ~25 m kaugusele uuringuruumiga loodenurgast külgnevast Vardi looduskaitsealast (KLO1000156) ja uuringuruumi kaguosasse jääva II kategooria kaitsealuse liigi Cephalanthera rubra (punane tolmpea) elupaigast. Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi loometsakooslusi ning loodusmetsade ja vanade laialehiste metsade elupaigatüüpe. Kaevandamine Orava VI uuringuruumi alal ei omaks nimetatud kaitsealustele objektidele negatiivset mõju. 8.1.1 Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele Kuna varu arvutuse ala piirneb põhjast Orava karjääriga, milles toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata, on tulevikus uue ala kasutuselevõtust tingitud nn lisanduv mõju põhjaveele väike. Orava VI uuringuruumi ümbruskonna puurkaevud ei jää Orava maardla mõjupiirkonda, paiknedes enamasti kõrgema reljeefiga aladel ning jäädes maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärisüvendist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja karjäärisüvendis endis. Heljumi edasikandumine põhjavees on väga vähene, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi mõningane levik suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele. Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 33 läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis kärjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, mis on antud alal kirdesse ning kanduks Kõrvetaguse peakraavi, mis moodustab põhjavee väljavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidevalt reoallikast allavoolu. Juhul, kui kõigi piirkonnas paiknevate ja tulevaste karjääride kaevandamise tagajärjel kujuneb alale veekogu, ei tohiks kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutada, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole). 8.1.2 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett vähesel määral. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Seetõttu puudutavad edasised arutlused vaid ajaperioodi, kui kaevandatakse veealust varu. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta on veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus kolme erineva mehhanismi tõttu. Esimene neist tuleneb reljeefimuutusest ehk täpsemalt olukorrast, kus karjääri äärel langeb karjäärijärve veetase madalamale kui seal varasemalt olnud põhjaveetase, mis põhjustab karjääri külgedel olevate setete dreenimise. Orava VI uuringuruumi ümbritsev reljeef jääb pärast maavara kaevandamist kõigil külgedel kõrgemaks kui praegune põhjaveetase, mille tõttu ei ole oodata reljeefist põhjustatud veetaseme langemist. Teiseks peab veealuse sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, st karjääris tekib nominaalne veekadu. Sarnase veekao tekitab ka suurenenud aurumine karjäärijärvelt võrreldes aurumisega maapinnalt enne karjääri avamist. Mõlemal puhul kompenseerivad veekadu karjäärile langevad sademed, karjääri valgalalt valguv pinnavesi ning külgnevatest setetest karjääri valguv põhjavesi, millest viimase komponendi suurenemine võib tähendada ka põhjaveetaseme langust väljaspool karjääri. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 34 Maavara väljamisest tekkiv veekadu sõltub kaevandamise aastasest mahust ning kaevandatud materjalist nõrguva vee kogusest, mis tuleneb lubja- ja dolokivi poorsusest. Tekkivat veekadu ajaühikus (nominaalselt „vooluhulk“ Q1) saab hinnata valemiga 8.1: 𝑄 = (1 − 𝑛) × 𝑉 [8.1], kus n on poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 2%; Marandi jt, 2019) ning V väljatava varu maht. Ümbritsevate Orava karjääride aasta keskmised tootmismahud varieeruvad aastaaruannete kohaselt vahemikus 8 000 - 67 000 m3. Võttes arvutusse konservatiivselt keskmiseks aasta kaevandamismahuks 67 000 m 3 ehk ~183 m3/ööpäevas tuleb varu väljamise tulemusel tekkiv veekadu ~179 m 3/ööpäevas. Suurenenud aurumisest tuleneva veekao (Q2) hindamine on raskendatud, kuna aurumine on varieeruv nähtus, mille tugevus sõltub oluliselt mikrokliimast, sh reljeefist, puude varjavast mõjust jms. Siinkohal hinnatakse seda siiski valemiga 8.2: 𝑄 = (𝑊 − 𝑊 ) × 𝑆 [8.2], kus We1 on keskmine aurumine kuivalt maapinnalt: ~450 mm/a (Kink jt., 1998); We2 on Männikjärve raba mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025) ning S on veealuse ploki pindala ( 24,95 ha). Seega on aurumisest tekkiv veekadu ~22 m 3/ööpäevas. Alternatiivselt, kui aurumine veepeeglilt oleks kuiva maapinnaga võrreldes 100 mm/a võrra suurem, oleks veekadu ~68 m3/ööpäevas. Maavara väljamisest ja suurenevast aurumisest tekkivat summaarset veekadu ~201 m3/ööpäevas (või suurema aurumise stsenaariumis ~247 m3/ööpäevas) tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi. Karjäärile langevaid sademeid (Q3) saab arvutada lähtuvalt valemist 8.3: 𝑄 = 𝑊 − 𝑊 × 𝑆 [8.3], kus Wp on sademete hulk (Kuusiku meteoroloogiajaama 1991-2020 kliimanormi kohaselt 730 mm/a; Keskkonnaagentuur) ja We on aurumine (Männikjärve laugastelt mõõdetud 482 mm/a; Keskkonnaagentuur, 2025). Tulemuseks on sademete poolt lähtuv potentsiaalselt põhjaveekihti toitev vooluhulk ~170 m 3/ööpäevas. Seega, kuigi valdava osa veekaost kompenseerivad karjäärile langevad sademed, peab mingil määral veekadu tasakaalustama ka külgnevast piirkonnast valguv pinnavesi või põhjavesi. Kuna karjäär asub kõviku lael, ei valgu sinna pinnavett ümbritsevalt maapinnalt. Seega arvestame selle asemel, et ~31 m3/ööpäevas (või 77 m3/ööpäevas suurema aurumise puhul) kompenseerib külgnevatest setetest valguv põhjavesi. Tasakaalulise põhjaveevoolu olukorras määrab (lihtsustatud lähenemises) põhjavee alanduslehtri ulatuse vajamineva vooluhulga ja põhjavee toitumismäära suhe. Orava VI uuringuruumi piirkonnas on põhjavee toitumismääraks hinnatud ~38 mm/a (Hunt jt. 2024) või ~60 mm/a (Vallner 2002). Lähtudes konservatiivselt väiksemast toitumismäärast, tekib veekadu kompenseeriv põhjavee hulk ~30 ha suuruselt alalt (või suurema aurumismäära puhul ~74 ha), mida võib nimetada siinkohal põhjavee toitealaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 35 Vastavaks toitealaks piisab nt ~120 m raadiusega tsoonist karjääri ümber (suurema aurumise puhul ~260 m raadiusega tsoonist), mida võib pidada ühtlasi ka alanduslehtri maksimaalseks ulatuseks (joonis 8.1). Võimaliku alanduslehtri piiresse jääb seega osaliselt Vardi kaitseala lääneserv. Lähimate majapidamisteni, mis asuvad enam kui 500 m karjääri piirist, võimalik veetaseme alanduse mõju ei ulatu. Alanduslehter ühtib alalt põhja suunas asuvate karjääridega ning moodustab reaalsuses nendega ühise alanduslehtri, kuid selle tulemusel ei laiene siin hinnatud mõju ulatus lääne, ida, või lõuna suunas. Joonis 8.1. Maavaraplokk ning selle ümber tekkiv teoreetiline põhjaveetaseme alanduse mõjuraadius kahe erineva aurumise stsenaariumi puhul. Alus: Maa- ja Ruumiamet 2025 Siin toodud mõjuraadiused on suuresti ülehinnangud. Tegelikkuses ei kompenseeri kogu maavara väljamisest ja suurenenud aurumisest tekkivat veekadu üksnes karjääri külgnevatelt aladelt valguv põhjavesi, vaid suuresti vähendab valguva põhjavee vajalikku kogust ka veetaseme langus karjääri alal, mille tõttu väheneb vee alt väljatud materjali hulk. Teisalt alaneb põhjavee tase alanduslehtri piires suuresti vaid sentimeetrite võrra ja on seega tegelikkuses märkamatu. Tajutav mõju põhjaveetasemetele ulatub sel juhul tõenäoliselt vaid mõnede kuni kümnete meetrite kaugusele karjääride piiridest. Analoogiana võib tuua Orava karjääri, mille karjäärijärve veetase on lidar-mõõdistamise alusel 51 m abs, võrrelduna ala geoloogilises uuringus hinnatud keskmise põhjaveetasemega 50,7 m (Kukk jt, 2015). Seega ei ole veealuse kaevandamise tulemusel OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 36 veetase karjääri alal reaalsuses märgatavalt muutunud. Tõenäoliselt ei saa seega olema olulist mõju veetasemetele ka Orava VI uuringuruumi rajatud karjääril. Tegelik põhjaveetase on piirkonnas kõikuv sõltudes ilmastikust (sademed, aurumine) ning karjääri tõttu tekkiv põhjaveetaseme alanduslehter muutub vastavalt mäetööde arengule (millises karjääri osas kaevandatakse, kui intensiivselt). Alanduslehter kujuneb välja pigem lühiajaliselt intensiivse mäetöö perioodi jooksul ning veetase taastub pärast selle lõppu. Samuti ei kujune alanduslehter tõenäoliselt täielikult sümmeetriliselt ümber karjääri, vaid on teatud suundades märkimisväärsem kui teistes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 37 9. VARU ARVUTUS Geoloogilise uuringu tulemusel arvutati Orava VI uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusala 24,95 ha pindalal. Varuplokist jäeti välja uuringuruumi kaguosas paiknev II kaitsekategooria liigi elupaik ja Vardi looduskaitsealale jäeti 25 m ulatuses kaitsetsoon. Maavara säästvast kasutusest lähtuvalt liideti varuplokki Orava VI uuringuruumi ja Orava kruusakarjääri vaheline kitsas maariba, vältimaks varuta ala tekkimist 5 - 10 m laiusele maa-alale. Sellest tulenevalt asuvad moodustatud lubjakivi varuplokid osaliselt täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 1 all. Loodeosas kattuvad plokid osaliselt (0,0029 ha ulatuses) ehituslubjakivi prognoosvaru plokiga 2. See pindala lülitatakse uute moodustatavate plokkide koosseisu, varu maht plokis 2 P ei vähene ja pindala jääb samaks 34,8 ha. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2025. a septembri topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi mudel – monoliidse lubjakivi lasumi kontuurimisel on kasutatud alale ja lähedusse jäävate puuraukude andmeid, mis on ära toodud puuraukude kataloogis (Lisa 2). - varu arvutuse lamami mudel - lamami modelleerimisel on kasutatud puuraukude andmeid. Veepealse ja -aluse varu piiriks on puuraukudes mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase abs 49,9 m. Veealuse aktiivse tarbevaru lamamiks on kaevandaja soovil keskmisest veetasemest 7,5 m allpool (abs 42,4 m), et kivimi väljamiseks rakendada veealust kaevandamisviisi ilma veetaset alandamata. Orava VI uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Orava lubjakivimaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse maardlas arvel olevatest plokkidest. Plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 2 ja toodud elektroonilises lisas 3. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.12.2025. a. 9.1. Ploki 14 aT varu Ploki 14 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja see jääb uuringuaegsest põhjavee tasemest (abs 49,9 m) kõrgemale. Ploki 14 lasumiks on monoliidse aluspõhja pealispind, mis jääb puuraukude andmeil 51,5 - 53,0 m abs kõrguste vahemikku. Ploki 14 pindala on 24,95 ha. Kasuliku kihi veepealse osa paksus jääb puuraukude põhjal 1,6 - 3,1 m vahemikku. Plokk 14 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on kokku 725 tuh m 3, kasuliku kihi keskmine paksus: 725 tuh m3 ÷ 24,95 ha = 2,9 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 38 Ploki 14 katendiks on kasvukiht, kohati ala loode osas õhukese kihina orgaanikat sisaldav savikas kruus ja enamuses rähkne paelahmakatest koosnev moreen. Katendi hulka on ka arvestatud aluspõhja ülemine murenenud osa. Kuna moodustatud lubjakivi varuplokid lasuvad osaliselt täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 1, seega arvestatav katendi pindala käesoleva uuringu raames on väiksem kui moodustatud ploki pindala. Katendi maht on 813 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus on 3,3 m (813 tuh m3 ÷ 24,75 ha = 3,3 m), sealhulgas kasvukihil 0,3 m. 9.2. Ploki 15 aT varu Ploki 15 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja see jääb uuringuaegsest põhjavee tasemest (abs 49,9 m) allapoole. Kuna mäetehniliselt on kaevandamisel lihtsam järgida ühte püsivat taset, on ploki lamamiks võetud horisontaaltasapind abs kõrgusel 42,4 m, s.o pind, mis jääb uuringuaegsest (29.07.2025) põhjavee keskmisest tasemest 7,5 m madalamale. Abs kõrgus 42,4 m on ka lähedusse jäävate Orava IV lubjakivikarjääri ja taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise lamami kõrgus. Ploki 15 pindala on 24,95 ha. Ploki 15 aT madalamargilise ehituslubjakivi varu on 1871 tuh m 3 ning keskmine paksus: 1871 tuh m3 / 24,95 ha = 7,5 m. Tabel 9.1. Varu arvutuse koondtabel. Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 Maavaravaru, tuh m3 / pindala nimetus / keskmine paksus, m keskmine paksus, m 14 aT, madalamargiline 725 / 2,9 24,95 ha ehituslubjakivi 820 / 3,3 15 aT, madalamargiline 1871 / 7,5 24,95 ha ehituslubjakivi Kokku Plokk 14 aT/15 aT, 820 / 3,3 2596 / 10,4 24,95 ha Eesti Geoloogiateenistusele esitatakse kinnitamiseks täiendavat Orava lubjakivimaardla varu järgmiselt (seisuga 01.12.2025): - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 725 tuh m 3 (plokk 14, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 1871 tuh m 3 (plokk 15, kogumahus veealune, ploki 14 lamamis). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 39 10. KOKKUVÕTE Orava VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti OÜ Merko Kaevandused tellimisel. Uuringuala pindala on 24,77 ha. Uuringuala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 4 puurauku sügavusega kuni 15 m, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Lisaks rajati 14 kaevandit, et täpsustada uuritava maavara kattekihi paksust ja mahtu. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu ülaosas lasuva lubjakiviga. Uuringuruumi lääneosas esineb ka Raikküla lademe Raikküla kihistu lubjakivi. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Orava VI uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusalal ja väljaspool teenindusala 24,95 ha pindalal, vertikaalses lõikes kahes plokis - plokk 14 aT ja 15 aT. Varuplokist jäeti välja uuringuruumi kaguosas paiknev II kaitsekategooria liigi elupaik ja Vardi looduskaitsealale jäeti 25 m ulatuses kaitsetsoon. Maavara säästvast kasutusest lähtuvalt liideti varuplokki Orava VI uuringuruumi ja Orava kruusakarjääri vaheline kitsas maariba, vältimaks varuta ala tekkimist 5 - 10 m laiusele maa-alale. Ploki 14 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,1% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Lubjakivi varu arvutati ülevalpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs kõrgus 49,9 m. Ploki 15 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 1,6% (kategooria F2), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Lubjakivi varu arvutati allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 7,5 m paksuselt abs kõrguseni 42,4 m. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Orava VI uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.12.2025 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 725 tuh m 3 (plokk 14, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 1871 tuh m 3 (plokk 15, kogumahus veealune, ploki 14 lamamis). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 40 11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Brutus, A., J. Jänes, J., 1985. Aruanne ehituslubjakivide otsingutest Rapla rajoonis. MN Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Keila, 1985. EGF 4145. 2. Kajak, M., 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411. 3. Kask, A., 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117. 4. Kask, A., 2024. Mäeeraldise Orava III lubjakivikarjäär lasumi kõrguse korrigeerimine ja varu arvutus (varu arvutatud 18.09.2024. a). AS TREV-2 Grupp. EGF 9915. 5. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli- toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 6. Keskkonnaministri määrus 01.10.2019 nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ RT I, 02.10.2019, 5 7. Kukk, M., 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn, 2019. EGF 9306. 8. Kukk, M., Jassik, E., 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn, 2015. EGF 8680. 9. Maavarade registri registrikaart nr 585. 10. Männik, M., Vahtra, T., Raidla, V., Polikarpus, M., Habicht, H.-L., 2020. Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere 2020. EGF 9350. 11. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, EGF:9110 Rakvere. 12. Potagin, C., Nirgi, T., 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023). OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF 9776. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025) 41 13. Sinisalu, R., 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081. 14. Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503. 15. Veeseadus. Vastu võetud 30.01.2019. RT I, 22.02.2019, 1  PA-5/15 4 aT 58,55 Š-9/15 47,42 52,25 5 aT 03.02.2015 6 aR 6 539 200 529 000 529 400 529 600 Orava lubjakivikarjäär PA-3/15 58,63 Š-18/19 52,43 Plokk 1 aT 47,42 30.08.2014 Š-10/15 55.71 Š-9/19 Plokk 4 aT V I 56 . 55.66 28 Plokk 5 aT Kr 49,50 Š-8/15 02.02.2015 4' 55.84 Plokk 6 aR 55.83 PA-4/15 Katend Š-8/19 56 . 55,90 20 56.06 57.60 47,42 55.60 55.23 PA3/22 4 52,90 ' I 56 Š-13/15 56.77 5' 55.92 42,40 Š-11/19 58.01 Paljandatud 56 55.99 Katend 56.17 K03/22 Plokk 7 aT 58.05 55.19 56 . 57.84 02 57.57 57.09 56.68 Vardi LKA 56 58.18 Orava kruusakarjäär Pantma Plokk 2 P 56.46 2' N Š-17/19 50401:006:0063 55.98 50401:006:0110 I 58.95 56.89 56.15 I 58.44 Š-4/15 I 55.33 Š-14/19 Orava V lubjakivikarjäär 58.69 1' 57.67 57.57 57.06 4 aT 58.78 57.52 57.08 K-14/25 56.46 0,3 (taotletav) 2 5 aT 56,44 0,8+ 56 58.05 53 .08 PA-6/15 Š-7/15 57.31 59 59.22 56.37 Plokk 13 aT 1 58.76 57.91 58.96 6 aR 59.13 59,61 57.23 56.91 55.30 47,42 52,11 58.48 56.22 56.14 58 58.40 58.03 58 05.02.2015 57.25 Š-15/19 Katend 56.10 54 58.65 48,90 K01/22 Kr 59.05 Š-5A/15 29.07.2025 58.45 57.50 56.58 PA-2/25 54.99 56 57.79 58.17 Paljandatud 0,4 56.23 . K-1/25 0,2 6 539 000 02 58.44 57.37 58.13 59.82 56,40 56.90 853 Š-5/15 3,0 56.06 Kaardileht nr 6314 Rapla 58,38 2,4+ . 56 6. 58.93 K-8/25 59.76 0,2 53,00 58 4 5 10,6 11' 57.46 58.46 59.56 59,81 0,8+ 58.95 57.36 42,40 56.58 54.80 29 . 56.40 57 57.49 57 9 56.10 58.18 57 55 .8 55.17 58.54 56 .27 56.41 59.18 57.06 VEP213463 Š-16/19 3' 59.42 56 57.99 56.19 58.56 54.42 Š-6/15 Katend 56 58.28 58.78 58.54 57 . 55 74 56.21 55 55.99 PA-2/15 . . 1 14 12 51,88 55.13 58.18 59.34 59.14 56,88 29.08.2014 59 56.68 56.21 58.93 SP01/22 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47,42 53 56.48 58.63 58.23 K-12/25 0,2 54.91 58 56.32 K-7/25 0,2 55.61 54.76 58.56 58.16 K-13/25 0,2 58.39 3 57.04 56,22 1,0+ 56 58.27 56.41 55,72 1,1+ 55,02 1,0+ Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise piir 57 58.01 58.64 56.05 55 58.50 Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir . 55.85 55.10 34 56.55 55.39 57 57.96 Kr 51,49 56.08 55.17 57.97 29.07.2025 54.75 Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav) 55 55.51 58.06 PA-3/25 58.02 56.82 54.91 K-2/25 0,2 0,4 55.19 56,49 58 29 58,21 2,0+ 2,3 Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav) . 55 I 55.02 58.07 56.48 55 57.76 53,79 56.60 55.21 . 6' 38 11,4 55.58 55.57 54.76 nn 42,40 pi 58.26 57.92 54.82 1' Lubjakivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru), 56.15 54.95 5 I I' 56 54.61 55.17 PA1/22 55.59 piiripunkt ja piiripunkti number 56.41 55.73 55.48 6 55.28 55,93 5 56.64 K-9/25 0,1 37 54.73 55.61 55.09 54.74 . 57.80 55.13 42,40 Lubjakivi prognoosvaru ploki piir (P) 55 pi 56.62 56,46 1,3+ nn 55.21 54.39 54.82 56.33 55.02 56.23 57.52 55 55.24 Kruusa varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Kr 56.22 55.27 52 55.33 55 54.77 55.18 57 55.27 55.56 55.03 55.16 55 Maardla piir (asendiplaanil) 53 55.01 57.57 55.54 Vardi metskond 34 Vardi metskond 34 78 55.53 . 55.21 52 55.59 55 55.05 55.30 50401:001:0342 55.34 55.65 55.49 55.73 6 538 800 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 55.46 50401:001:0342 VEP213561 55 54.92 55.22 57.24 57.01 55.30 Plokk 14 aT 55.38 55.35 53.65 K-11/25 0,2 55.90 55.76 I I' Geoloogilise läbilõike joon 49,60 54.77 54.84 55.08 Plokk 15 aT 56.24 54.67 PA-1/25 53.89 29.07.2025 54,88 0,9+ 55.63 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 0,4 41 54.90 K-6/25 0,3 54.80 . 56 54,20 56 55.69 55.31 54,86 0,7+ 2,3 41 51,50 56.40 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 54.66 55.26 9,1 K-3/25 0,2 55.49 55.37 42,40 55.56 55.90 51,49 54,42 1,6+ 55.49 54.18 29.07.2025 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 55.40 55.03 56.21 Vardi metskond 49 Uuringuruumi piiripunktide 83 54.78 55.24 54 . 65401:001:0005 56 54.02 54.05 55.10 koordinaadid 53.84 56.24 55.69 55.33 55.75 54.97 K-10/25 0,3 56.43 53.74 53.91 54,26 1,6+ 7' 62 54.11 55.76 . 56 55.65 56.41 Nr X Y 54.45 55.16 56.05 53.48 1 6 539 032,77 528 918,08 55 54.38 55.75 6 56.65 5 5 6 55 53.51 56.23 2 6 539 067,15 528 993,82 53.51 54.89 57.17 56.32 54.44 54.28 8' 54.62 56 54.25 3 6 538 936,22 529 078,53 56.49 55 .73 56 56.42 4 6 539 116,99 529 474,97 57.34 K-5/25 0,3 56.08 Märkused: 56.29 53.90 54.13 53 54.81 5 6 538 859,47 529 600,79 57.98 55,31 1,6+ 55.22 54.02 6 55.43 54.17 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kr 56.55 6 6 538 669,36 529 481,80 54.68 55.72 57 54.83 56.09 7 6 538 517,86 529 041,64 53.41 53.97 57.22 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 46 52 54.55 57.19 56.64 . 57.81 54 55.33 9' 56 49,78 53.98 54.95 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER sept.2025. 29.07.2025 PA-4/25 Pindala 24,77 ha 0,4 55.77 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. I 54.58 56,93 V' 57 57.66 53.97 3,8 54.10 55.28 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 52,73 55.10 55.62 56.91 10,3 6 538 600 42,40 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025); 5kV 3 53.24 54.00 54.31 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.10.2025); 54.28 56.17 54.96 Lõnsu 0 100 200 m K-4/25 0,3 53.90 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.10.2025); 50401:006:0832 53.75 55.07 56.81 56,03 1,5+ 54.63 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025); Plokkide 14 aT ja 15 aT 56 54.21 55.17 - Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta piiripunktide koordinaadid 54.63 5 (varu seisuga 01.01.2023). (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, 2023, EGF 9776); 55.61 5 54.69 55 52.84 54.78 54.44 54.08 2025. a puuraugu nr - Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta Nr X Y I I 54.09 PA-4/25 0,4 Kasvukihi paksus, m 54.36 56,93 Suudme abs kõrgus, m (varu seisuga 30.09.2019). (Mäebüroo Nord OÜ, 2019, EGF 9306); 55.14 3,8 Kvaternaari setete paksus, m I 1' 6 539 045,77 528 946,72 52,73 Lasumi abs kõrgus, m I 52.43 10,3 - Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud I 54 Kasuliku kihi paksus, m ' 2' 6 539 071,28 529 002,91 54.15 42,40 7 10' Lamami abs kõrgus, m 54.00 seisuga 28.08.2014. a). (Mäebüroo Nord OÜ, 2015, EGF 8680). 3' 6 538 949,18 529 082,37 35 kV 53.96 52.95 PA1/22 55.59 Puuraugu nr / rajamise aasta 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 4' 6 539 126,13 529 470,90 52.52 55,93 53.33 Suudme abs kõrgus, m 7. Uuringupunktide koordinaadid ja abs kõrgused on toodud tekstilisas 2. 5' 6 539 116,99 529 474,97 42,40 Lamami abs kõrgus, m 8. Varuploki 14 aT lamam asub abs kõrgusel 49,9 m ja 6' 6 538 859,47 529 600,79 52.02 2023. a uuringu puurauk (EGF 9776) varuploki 15 aT lamam asub abs kõrgusel 42,4 m. 7' 6 538 719,07 529 512,91 51.57 9. Kogu uuringuala kattub riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (ID 3714794). 8' 6 538 693,08 529 440,19 Vääriselupaik 2015. a uuringu puurauk (EGF 8680) 9' 6 538 634,77 529 381,31 Objekti nimetus ja aadress Graafiline lisa 1/2 Kaevandi nr Kasvukihi paksus, m Joonise sisu K-14/25 0,3 10' 6 538 517,86 529 041,64 56,44 0,8+ Suudme abs kõrgus, m Kvaternaari setete paksus, m Orava VI uuringuruum Mõõtkava 11' 6 538 989,09 528 928,56 Vardi looduskaitseala Topograafiline ja Orava lubjakivimaardla K03/22 2023. a uuringu kaevand (EGF 9776) varu arvutuse plaan 1 : 2000 Märjamaa vald, Rapla maakond Pindala 24,95 ha Š-9/19 2019. a uuringu kaevand (EGF 9306) Elektripaigaldise kaitsevöönd Kaja Paat Š-10/15 2015. a uuringu kaevand (EGF 8680) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.10.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Mairy Tammekänd +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5285 /Allkirjastatud digitaalselt/   LISA 2. Uuringupunktide kataloog Orava VI uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/523648) Koordinaadid Katend, m Raikküla lade Juuru lade Juuru lade Juuru lade kasuliku kihi Veetase Uuringu- monoliidse S1rk Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu Varbola kihistu sh, Karinu kihistik Tammiku kihistik uuritud sh sh PA nr punkti süg., sh. sh, lbk lasum S1vr süg. mõõtmise X Y Z kokku sh kruus murenenud S1tmK S1tmT paksus, plokis plokis abs, m m kasvukiht moreen abs, m maap. aeg AP paksus, lamam, paksus, lamam, paksus, lamam, paksus, lamam, m 14 aT 15 aT m abs m abs m abs m abs PA-1/25 6538764,32 529414,57 54,20 15,0 2,7 0,4 0,0 2,1 0,2 51,50 - - 4,40 47,10 2,80 44,30 5,1 39,20 12,3 1,6 7,5 4,6 49,60 29.07.2025 PA-2/25 6538999,53 529402,57 56,40 15,0 3,4 0,4 0,0 2,3 0,7 53,00 - - 4,10 48,90 2,80 46,10 4,7 41,40 11,6 3,1 7,5 7,5 48,90 29.07.2025 PA-3/25 6538881,62 529042,98 56,49 15,0 2,7 0,4 0,8 1,2 0,3 53,79 2,00 51,79 4,80 46,99 3,00 43,99 2,5 41,49 12,3 3,9 7,5 5,0 51,49 29.07.2025 PA-4/25 6538610,26 529135,37 56,93 15,0 4,2 0,4 0,0 1,0 2,8 52,73 1,40 51,33 4,90 46,43 2,80 43,63 1,7 41,93 10,8 2,8 7,5 7,15 49,78 29.07.2025 2025. a kaevandid Katend, m kaevandi Kaevandi sh, Kaevandi nr X Y Z sh. sh, rajamise sügavus, m kokku sh kruus murenenud kasvukiht moreen kpv. AP K-1/25 6538996,85 528972,20 58,38 2,7 2,7+ 0,2 1,3 1,1 0,1+ 27.08.2025 K-2/25 6538881,71 528978,92 58,21 2,3 2,3+ 0,2 1,1 0,9 0,1+ 27.08.2025 K-3/25 6538747,38 529008,05 54,42 1,9 1,9+ 0,2 0,0 1,6 0,1+ 27.08.2025 K-4/25 6538572,19 529091,18 56,03 1,9 1,9+ 0,3 0,0 1,5 0,1+ 27.08.2025 K-5/25 6538662,86 529244,13 55,31 2,0 2,0+ 0,3 0,0 1,6 0,1+ 27.08.2025 K-6/25 6538763,87 529158,10 54,86 1,1 1,1+ 0,3 0,7 0,0 0,1+ 27.08.2025 K-7/25 6538922,75 529112,39 55,72 1,4 1,4+ 0,2 1,1 0,0 0,1+ 27.08.2025 K-8/25 6538989,51 529252,05 59,81 1,1 1,1+ 0,2 0,0 0,8 0,1+ 27.08.2025 K-9/25 6538843,44 529281,11 56,46 1,5 1,5+ 0,1 0,0 1,3 0,1+ 27.08.2025 K-10/25 6538719,65 529371,69 54,26 2,0 2,0+ 0,3 0,0 1,6 0,1+ 27.08.2025 K-11/25 6538778,74 529482,75 54,88 1,2 1,2+ 0,2 0,0 0,9 0,1+ 27.08.2025 K-12/25 6538926,15 529401,62 56,22 1,3 1,3+ 0,2 0,0 1,0 0,1+ 27.08.2025 K-13/25 6538920,28 529530,24 55,02 1,3 1,3+ 0,2 0,0 1,0 0,1+ 27.08.2025 K-14/25 6539051,50 529433,36 56,44 1,2 1,2+ 0,3 0,0 0,8 0,1+ 27.08.2025 Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a) EGF8680 Koordinaadid Raikküla lade Juuru lade Juuru lade Veetase S1rk Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu kasuliku Q Uuringu- lbk lasum Tammiku kihistik kihi PA süg., m kokku, Karinu kihistik S1tmK süg. punkti nr X Y Z abs, m S1tmT paksus, abs, m mõõtmise aeg m maap. paksus, lamam, paksus, lamam, m paksus, m lamam, abs m abs m abs PA-2/15 6538946,71 529075,35 56,88 12,0 2,8 54,08 2,20 51,88 4,2 47,68 2,8 44,88 9,4 5,0 51,88 29.08.2014 PA-3/15 6539183,89 529211,66 58,63 12,0 2,3 56,33 2,70 53,63 5,2 48,43 1,8 46,63 9,7 6,2 52,43 30.08.2014 PA-4/15 6539127,36 529470,72 55,90 8,9 2,1 53,80 1,10 52,70 2,9 49,80 2,2 47,60 6,8 6,4 49,50 02.02.2015 PA-5/15 6539222,73 528894,72 58,55 12,0 2,7 55,85 1,70 54,15 4,4 49,75 0,7 49,05 10,7 6,3 52,25 03.02.2015 PA-6/15 6539034,88 529274,45 59,61 11,8 3,4 56,21 3,7 52,51 4,1 48,41 0,6 47,81 8,4 7,5 52,11 05.02.2015 Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021) EGF 9503 Koordinaadid Kvaternaar, m Raikküla lade Juuru lade Juuru lade Juuru lade Veetase S1rk Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu Varbola kihistu kasuliku lbk sh, Karinu kihistik Tammiku kihistik kihi PA nr PA süg., m sh. lasum S1vr süg. X Y Z kokku kruus, S1tmK S1tmT paksus, abs, m mõõtmise aeg kasvukiht abs, m maap. kruusliiv m paksus, lamam, paksus, lamam, paksus, lamam, paksus, m lamam, abs m abs m abs m abs PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 12,0 3,7 0,5 1,6 52,66 - - 3,50 49,16 2,80 46,36 2,00 44,36 10,30 7,2 49,16 04.02.2025 PA 5/21 6539361,87 529516,40 55,06 3,9 3,9 0,4 2,1 51,16 - - - - - - - - - - - - Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) EGF 9776 Koordinaadid Kvaternaar, m Juuru lade Juuru lade Juuru lade Veetase Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu Varbola kihistu kasuliku lbk Tammiku kihistik kihi PA nr PA süg., m sh. sh, lasum Karinu kihistik S1tmK S1vr süg. X Y Z kokku S1tmT paksus, abs, m mõõtmise aeg kasvukiht moreen abs, m maap. paksus, lamam, paksus, lamam, m paksus, m lamam, abs m abs m abs PA1/22 6538849,76 529663,01 55,93 15,0 3,6 0,4 3,2 52,33 2,60 49,73 2,90 46,83 4,43 42,40 9,93 - - 28.11.2022 PA2/22 6539009,63 529794,25 53,37 12,0 2,3 0,3 2,0 51,07 1,10 49,97 2,70 47,27 4,87 42,40 8,67 - - 29.11.2022 PA3/22 6539108,99 529635,62 52,90 12,0 2,0 0,3 1,7 50,90 1,30 49,60 2,40 47,20 4,80 42,40 8,50 - - 30.11.2022 K01/22 6539006,95 529588,16 54,65 1,7 1,7 0,4 1,3 52,95 - - - - - - - - - 30.11.2022 K02/22 6539122,24 529727,55 51,21 2,4 2,4 0,5 1,9 48,81 - - - - - - - - - 30.11.2022 K03/22 6539088,71 529542,510 55,54 2,1 2,1 0,5 1,6 53,44 - - - - - - - - - 30.11.2022 SP01/22 6538935,51 529706,310 55,14 2,7 2,7 0,5 2,2 52,44 - - - - - - - - - 30.11.2022 Tabelis toodud ainult need varasemad uuringupunktid, mille andmeid on kasutatud Orava VI uuringuruumi varu arvutamisel ja maavara kvaliteedi kirjeldamisel  LISA 3. Proovide kataloog Orava VI uuringuruum L.MU/523648 Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus) Lühendatud keemiline koostis Puuraugu intervall proovi Purunemiskindlus Külmak. dest.vees Puuraugu intervall Keemiline koostis Strat Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. Nr al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk 2,7 7,1 4,4 1/25-1 S1tmK 28 LA30 1,1 F2 4,2 8,4 4,2 4/25-1k S1tmK 52,48 0,91 2,18 Orava VI PA- 7,1 9,9 2,8 1/25-2 S1tmT 31 LA35 0,7 F1 Orava VI 8,4 10,5 2,1 4/25-1k S1tmK 46,42 2,07 9,04 1/25 9,9 15 5,1 1/25-3 S1vr 31 LA35 4,3 F PA-4/25 10,5 13,3 2,8 4/25-1k S1tmT 46,50 4,09 5,24 3,4 7,5 4,1 2/25-1 S1tmK 33 LA35 2,8 F4 13,3 15 1,7 4/25-1k S1vr 44,83 3,45 8,82 Orava VI PA- 7,5 10,3 2,8 2/25-2 S1tmT 32 LA35 1,6 F2 3,6 4,8 1,2 PA1-1K S1tmK 43,68 6,52 8,46 2/25 10,3 15,0 4,7 2/25-3 S1vr 31 LA35 3,1 F4 4,8 6,2 1,4 PA1-2K S1tmK 49,82 2,69 6,26 PA1 2,7 7,6 4,9 3/25-1 S1rk+S1tmK 28 LA30 3,2 F4 6,2 9,1 2,9 PA1-3K S1tmT 49,28 3,90 4,45 (EGF 9776) Orava VI PA- 7,6 9,5 1,9 3/25-2 S1tmK 31 LA35 2,4 F4 9,1 12,0 2,9 PA1-4K S1vr 50,49 2,08 6,17 3/25 9,5 12,5 3,0 3/25-3 S1tmT 31 LA35 0,7 F1 12,0 14,0 2 PA1-5K S1vr 51,84 1,48 5,54 12,5 15,0 2,5 3/25-4 S1vr 35 LA35 1,7 F2 2,8 5,0 2,2 K6 S1rk 50,07 3,93 2,56 4,2 8,4 4,2 4/25-1 S1rk+S1tmK 29 LA30 0,7 F1 PA-2/15 5,0 7,3 2,3 K7 S1tmK 45,70 4,04 10,16 Orava VI PA- 8,4 10,5 2,1 4/25-2 S1tmK 27 LA30 1,2 F2 (EGF 8680) 7,3 9,2 1,9 K8 S1tmK 49,60 2,88 5,38 4/25 10,5 13,3 2,8 4/25-3 S1tmT 30 LA30 0,7 F1 9,2 12,0 2,8 K9 S1tmT 49,96 3,18 4,24 13,3 15,0 1,7 4/25-4 S1vr 28 LA30 1,6 F2 2,3 5,0 2,7 K10 S1rk 33,90 16,36 4,96 3,6 6,2 2,6 PA1-1FM S1tmK 36 LA40 1,5 F2 PA-3/15 5,0 7,6 2,6 K11 S1tmK 42,04 6,06 11,96 PA1 6,2 9,1 2,9 PA1-2FM S1tmT 34 LA35 1,3 F2 (EGF 8680) 7,6 10,2 2,6 K12 S1tmK 49,96 2,94 4,22 (EGF9776) 9,1 14,0 4,9 PA1-3FM S1vr 31 LA35 1,1 F2 10,2 12,0 1,8 K13 S1tmT 50,55 2,86 3,24 2,0 5,7 3,7 PA3-1FM S1tmK+S1tmT 37 LA40 1,9 F2 PA-4/15 3,8 6,70 2,9 K14 S1tmK 46,73 3,75 7,00 PA3 5,7 7,9 2,2 PA3-2FM S1tmT 31 LA35 0,8 F1 (EGF 8680) 6,70 8,9 2,2 K15 S1tmT 49,03 2,60 3,84 (EGF9776) 7,9 10,8 2,9 PA3-3FM S1vr 33 LA35 2,4 F4 2,6 6,90 4,3 K16 S1rk 45,78 5,5 3,88 PA-5/15 6,9 11,30 4,4 K17 S1tmK 45,31 4,05 8,03 (EGF 8680) 11,30 12,0 0,7 K18 S1tmT 46,49 4,44 6,42  Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused Orava VI uuringuruum L.MU/523648 Kihi lasuvus- Kihi Kaevandi nr Strat sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus (kpv) indeks m algus lõpp Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht Kruus, mis koosneb enamsati lubjakivi tükkidest, kuid leidub ka üksikuid tardkive. Taime juured 0,2 1,5 1,3 ulatuvad kohati kuni 0,5 m maapinnast. Sideaineks väga peenliiv saviosisega. Ekskavaator K-1 murrab paekivist tükke lahti. (27.08.2025) Q1jr_lg Samasugune kruus jätkub (moreen), kuid ekskavaator lõhub suuremaid lahmakaid ning 1,5 2,6 1,1 sideaines muutub sügavuse suurenedes savikamaks. Beež 2,6 2,7 0,1 Edasi ei saa, algab tugevam paas Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht Kruus, milles palju ~20 cm läbimõõduga 0,2 1,3 1,1 munakaid (ümarate servadega), ülemine ~40 cm K-2 pruun (orgaanikaga) edasi beež. (27.08.2025) Q1jr_lg Materjal muutub savikamaks ja kruusasosis 1,3 2,2 0,9 väheneb 2,2 2,3 0,1 Edasi ei saa, algab tugevam paas Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht K-3 Moreen. Ekskavaator lõhub porsunud lubjakivist 0,2 1,8 1,6 (27.08.2025) Q1jr_g suuri tükke, sideaineseks väga peenliiv, beež 1,8 1,9 0,1+ Väga kõva põhi Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht K-4 Moreen. Ekskavaator lõhub porsunud lubjakivist Q1jr_g 0,3 1,8 1,5 (27.08.2025) suuri tükke, sideaineseks väga peenliiv, beež S1rk 1,8 1,9 0,1+ Kõva põhi vastas Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht K-5 Moreen. Ekskavaator lõhub porsunud lubjakivist Q1jr_g 0,3 1,9 1,6 (27.08.2025) suuri tükke, sideaineseks väga peenliiv, beež S1rk 1,9 2,0 0,1+ Kõva põhi vastas Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht K-6 Kruus, milles leidub org lisandit kuni 0,6 m-ni, 0,3 1,0 0,7 (27.08.2025) Q1jr_lg sideaineks väga peenliiv 1,0 1,1 0,1+ Kõva paeplaat vastas  Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht Kruus (enamasti karbonaatne, kuid leidub ka K-7 Q1jr_lg 0,2 1,3 1,1 kristallkive), ~0,5 m pealt hakkab kopp (27.08.2025) lubjakivist tükke murdma. S1rk 1,3 1,4 0,1+ Kõva plaat vastas Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht Moreen. (lubjakivist lõhutud tükid, sideaineks K-8 väga peenliiv). Lubjakivi on plaatjas ja lõheline. Q1jr_g 0,2 1,0 0,8 (27.08.2025) Ülemine 0,5 m on pruun (org lisand) ja alumine osa beež. S1rk 1,0 1,1 1,0+ Kõva sile plaat vastas Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht Moreen. Paekivi algus, murrab paekivist plaate K-9 0,1 1,4 1,3 lahti, väga suured lahmakad, sideaineks väga (27.08.2025) Q1jr_g peenliiv 1,4 1,5 0,1+ Väga kõva põhi Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht K-10 Moreen, mis koosneb prosnud lubjakivitükkidest Q1jr_g 0,3 1,9 1,6 (27.08.2025) (suuremad tükid läbimõõduga >40 cm. S1rk 1,9 2,0 0,1+ Väga kõva põhi Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht K-11 Moreen. Ekskavaator lõhub porsnud lubjakivisse 0,2 1,1 0,9 (27.08.2025) Q1jr_g teed, sideaineks väga peenliiv 1,1 1,2 0,1+ Moreen suurte paekivi lahmakatega Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht Moreen, mis koosneb porsnud paekivitükkidest, K-12 0,2 1,2 1,0 sideaineks väga peen liiv. Sügavusest 50 cm (27.08.2025) Q1jr_g algavad suured paekivi lahmakad 1,2 1,3 0,1+ Moreen suurte paekivi lahmakatega Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht Moreen. ekskavaator lõhub porsnud lubjakivist K-13 tükke, kruus kabonaatne, sideaines väga peen liiv 0,2 1,2 1,0 (27.08.2025) Q1jr_g (savikas), Materjalist umbes 50% on lubjakivitükid suurusega vahemikus 15-50 cm. 1,2 1,3 0,1+ Väga kõva põhi Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht Moreen, mis moodustub lõhudut lubajkivi K-14 0,3 1,1 0,8 tükkidest, sideaines väga peenliiv, pruun. ~30% (27.082025) Q1jr_g on lubjakivi lahmakad 1,1 1,2 0,1+ Moreen suurte paekivi lahmakatega Uuringupunktide koordinaadid, maapinna absoluutkõrgused ja veetaseme andmed on kajastatud tekstilisas 2. Kirjeldas: Sven Siir, geoloogiainsener OÜ Inseneribüroo STEIGER 27.08.2025  Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused Orava VI uuringuruum L.MU/523648 PUURAUK 1/25 Puuritud: 21.07.2025 Suudme abs kõrgus: 54,20 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 3,4 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 21.07.2025), veetase 4,6 m (29.07.2025). Puursüdamiku Proovi Kihi lasuvus- Kihi väljatulek Geol. intervall, m/ Ploki Fotogr. vahemik / sügavus, m paksus, Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus Indeks puuritud intervall proovi nr, piir Foto nr m algus lõpp (m)/väljatulek (m)/(%) tulemus Q2_s 0,0 0,4 0,4 0,0-0,4 (0,4/0,4/100) Kasvukiht 0,4-0,6 (0,2/0,2/100) Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga 0,0 - 2,7 / Q1jr_g 0,4 2,5 2,1 0,6-0,95 peen liiv foto_Orava_PA- (0,35/0,35/100) 0,95-1,2 1_25_k1_k2 2,5 2,7 0,2 (0,25/0,25/100) Sügavus 2,5 - 2,7 m aluspõhja lubjakivi murenenud osa. 1,2-1,5 (0,3/0,3/100) Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik 1,5-1,75 Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt (0,25/0,25/100) 2,7 - 6,6 / S1tmK 2,7 ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid 5,0 2,3 1,75-2,2 foto_Orava_PA- pruunikaid mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim 2,7 - 7,1 (0,45/0,45/100) 1_25_k3 värvunud intervalliti kollaseks. Esineb kivistisi, 1/25-1 2,2-2,7 (0,5/0,5/100) stromatopoore. 2,7-3,7 (1,0/1,0/100) Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid 5,0 7,1 2,1 3,7-6,8 (3,1/3,1/100) lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. 6,8-9,8 (3,0/3,0/100) 9,8-12,8 (3,0/3,0/100) Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. 12,8-15,0 (2,2/2,2/100) Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja 6,6 - 10,45 / nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes foto_Orava_PA- muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati 7,1 - 9,9 S1tmT 7,1 9,9 2,8 1_25_k4 üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli 1/25-2 vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav. Sügavusel 7.8 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli vahekiht. Juuru lade, Varbola kihistu 10,45 - 14,15 / Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, Jah foto_Orava_PA- savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate 9,9 - 15,0 1_25_k5 S1vr 9,9 15,0 5,1 tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi - 1/25-3 14,15 - 15,0 / tabulaate, rugoose, stromatopoore. foto_Orava_PA- 1_25_k6 PUURAUK 2/25 Puuritud: 22.07.2025 Suudme abs kõrgus: 56,40 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 6,8 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 22.07.2025), veetase 7,5 m (29.07.2025) Puursüdamiku Kihi lasuvus- Proovi Kihi väljatulek Geol. sügavus, m paksus, intervall, m/ Ploki Fotogr. vahemik / Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus Indeks puuritud intervall proovi nr, piir Foto nr m algus lõpp (m)/väljatulek (m)/(%) tulemus Q2_s 0,0 0,4 0,4 0,0-0,5 (0,5/0,5/100) Kasvukiht - 0,0 - 2,7 / 0,5-0,9 (0,4/0,4/100) foto_PA- Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga Q1jr_g 0,4 2,7 2,3 0,9-1,2 (0,3/0,3/100) - 2_25_k1_k2 peen liiv 1,2-1,5 (0,3/0,3/100) 1,5-1,8 (0,3/0,3/100) Sügavus 2,7 - 3.4 m aluspõhja lubjakivi murenenud 2,7 3,4 0,7 1,8-2,1 (0,3/0,3/100) osa. 2,1-2,3 (0,2/0,2/100) Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik 2,3-2,7 (0,4/0,4/100) Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Ülemine 2,7-3,6 (0,9/0,8/89) 0,7 m porsunud ja murenenud. Valdavalt ühtlane, aga 3,4 5,4 2,0 3,6-6,65 (3,05/2,88/94) sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid mergli S1tmK 6,65-9,7 (3,05/2,98/98) vahekihte (paksus kuni 3 cm). Esineb kivistisi, 3,4 - 7,5 2,7 - 6,8 / 9,7-12,65 stromatopoore. 2/25-1 foto_PA-2_25_k3 (2,95/3,09/105) Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid 12,65-15,0 lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. 5,4 7,5 2,1 (2,35/2,3/98) Merglikelmete paksus on üldiselt 1-5 mm. Esineb stromatopoore. Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati 7,5 - 10,3 6,8 - 10,55 / S1tmT 7,5 10,3 2,8 üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli 2/25-2 foto_PA-2_25_k4 vahekihte, valdava paksusega 1 - 3 cm. Sügavusel 8.3 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli vahekiht. Alumine piir litoloogiliselt terav, seal ka ~8 cm paksune savi kiht. Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, 10,55 - 14,3 / Jah savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate foto_PA-2_25_k5 10,3 - 15,0 S1vr 10,3 15,0 4,7 tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi - 2/25-3 tabulaate, rugoose, stromatopoore. 14,3 - 15,0 / foto_PA-2_25_k6 PUURAUK 3/25 Puuritud: 23.07.2025 Suudme abs kõrgus: 56,49 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 4,5 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 23.07.2025), veetase 5,0 m (29.07.2025) Puursüdamiku Kihi lasuvus- Proovi Kihi väljatulek Geol. sügavus, m paksus, intervall, m/ Ploki Fotogr. vahemik / Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus Indeks puuritud intervall proovi nr, piir Foto nr m algus lõpp (m)/väljatulek (m)/(%) tulemus Q2_s 0,0 0,4 0,4 0,0-0,8 (0,8/0,8/100) Kasvukiht 0,8-2,15 (1,35/0,35/26) Q1jr_lg 0,4 1,2 0,8 2,15-2,65 (0,5/0,5/100) Kruus, sideaineks väga peen liiv. 0,0 - 3,9 / 2,65-3,8 (1,15/1,14/99) Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga foto_Orava_PA- Q1jr_g 1,2 2,4 1,2 3,8-6,8 (3,0/3,05/102) peen liiv 3_25_k1 6,8-9,8 (3,0/3,12/104) 2,4 2,7 0,3 9,8-12,8 (3,0/2,98/99) Sügavus 2,4 - 2.7 m aluspõhja lubjakivi murenenud osa. 12,8-15,0 (2,2/2,2/100) S1rk Raikküla lade, Raikküla kihistu 2,7 4,7 2,0 Dolomiidistunud lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, kollakas-pruunikashall, mergli lainjate vahekihtidega. Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik 3,9 - 7,6 / 2,7-7,6 Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt foto_Orava_PA- 3/25-1 ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid 3_25_k2 4,7 7,6 2,9 pruunikaid mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Esineb kivistisi, stromatopoore. Paksud savi vahekihid (~8 S1tmK cm) sügavustel 6,2 m; 7,0 m; 7,3 m. Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. 7,6-9,5 7,6 9,5 1,9 Merglikelmete paksus on üldiselt 1-5 mm. Esineb 3/25-2 stromatopoore. Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. 7,6 - 11,45 / Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja foto_Orava_PA- nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes 3_25_k3 muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati 9,5-12,5 S1tmT 9,5 12,5 3,0 üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli 3/25-3 vahekihte, valdava paksusega 1 - 3 cm. Sügavusel 10.6 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli vahekiht. Paks savi vahekiht (~8 cm) 10,2 m sügavusel. Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, 11,45 - 15,0 / savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate 12,5-15,0 S1vr 12,5 15,0 2,5 Jah foto_Orava_PA- tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi - 3/25-4 3_25_k4 tabulaate, rugoose, stromatopoore. PUURAUK 4/25 Puuritud: 24.07.2025 Suudme abs kõrgus: 56,93 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 6,9 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 24.07.2025), veetase 7,15 m (29.07.2025) Puursüdamiku Kihi lasuvus- Proovi Kihi väljatulek Geol. sügavus, m paksus, intervall, m/ Ploki Fotografeeritud Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus Indeks puuritud intervall proovi nr, piir vahemik / Foto nr m algus lõpp (m)/väljatulek (m)/(%) tulemus Q2_s 0,0 0,4 0,4 0,0-1,15 Kasvukiht (1,15/1,15/100) 0,0 - 4,2 / Q1jr_g 0,4 1,4 1,00 1,15-1,95 (0,8/0,8/100) Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga foto_PA-4_25_k1 1,95-2,65 (0,7/0,7/100) peen liiv 1,4 4,2 2,80 2,65-3,7 (1,05/0,87/83) Sügavus 1,4 - 4.2 m aluspõhja lubjakivi murenenud osa. 3,7-6,7 (3,0/2,89/96) S1rk 6,7-9,7 (3,0/3,05/102) Raikküla lade, Raikküla kihistu 9,7-12,7 (3,0/2,97/99) 4,2 5,6 1,4 Dolomiidistunud lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, 12,7-15,0 (2,3/2,3/100) kollakas-pruunikashall, mergli lainjate vahekihtidega. 4,2-8,4 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik 4/25-1 4,2 - 8,4 / Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt 5,6-8,4 foto_PA-4_25_k2 ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid 4/25-1k 5,6 8,4 2,8 pruunikaid mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Esineb kivistisi, stromatopoore. Int 4,2 - 5,5 m valkjashall, S1tmK kollaka alatooniga. Suuremad savi vahekihid sügavusel 6,8 m; 7,1 m. Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid 8,4-10,5 lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. 4/25-2 8,4 10,5 2,1 Merglikelmete paksus on üldiselt 1-5 mm. Esineb 8,4-10,5 stromatopoore. 4/25-2k Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. 10,5-13,3 Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja 4/25-3 8,4 - 12,15 / nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes foto_PA-4_25_k3 muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati S1tmT 10,5 13,3 2,8 üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte, valdava paksusega 1 - 3 cm. Sügavusel 11,2 10,5-13,3 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli 4/25-3k vahekiht. Intervall 12,3 - 13,0 m värvunud sekundaarsete protsesside tõttu roosaks. Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, 13,3-15,0 Jah savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate 4/25-4 12,15 - 15,0 / S1vr 13,3 15,0 1,7 tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi - foto_PA-4_25_k4 13,3-15,0 tabulaate, rugoose, stromatopoore. 4/25-4k Märkus: puuraukude keskpunkti koordinaadid, maapinna absoluutkõrgus jms andmed on kajastatud tekstilisas 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Mairy Tammekänd geoloogiainsener 08.08.2025  LISA 6. Lubjakivi füüsikalis-mehhaaniliste omaduste ja keemilise koostise keskmiste arvutused Orava VI uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/523648) Külmakindlus Puuraugu Proovi Proovi intervall Purunemiskindlus Puuraugu intervall Keemiline koostis dest.vees Strat Proovi nr Strat Nr nr al kuni pikkus LA kat F, % kat Nr al kuni pikkus CaO, % MgO, % Lah. jääk 1/25-1 2,7 7,1 4,4 28 LA30 1,1 F2 S1tmK 4,2 8,4 4,2 4/25-1k S1tmK1 52,48 0,91 2,18 Orava VI 1/25-2 7,1 9,9 2,8 31 LA35 0,7 F1 S1tmT Orava VI 8,4 10,5 2,1 4/25-1k S1tmK2 46,42 2,07 9,04 PA-1/25 1/25-3 9,9 15 5,1 31 LA35 4,3 F S1vr PA-4/25 10,5 13,3 2,8 4/25-1k S1tmT 46,50 4,09 5,24 2/25-1 3,4 7,5 4,1 33 LA35 2,8 F4 S1tmK 13,3 15 1,7 4/25-1k S1vr 44,83 3,45 8,82 Orava VI 2/25-2 7,5 10,3 2,8 32 LA35 1,6 F2 S1tmT 3,6 4,8 1,2 PA1-1K S1tmK1 43,68 6,52 8,46 PA-2/25 2/25-3 10,3 15,0 4,7 31 LA35 3,1 F4 S1vr 4,8 6,2 1,4 PA1-2K S1tmK2 49,82 2,69 6,26 PA1/22 3/25-1 2,7 7,6 4,9 28 LA30 3,2 F4 S1rk+S1tmK 6,2 9,1 2,9 PA1-3K S1tmT 49,28 3,90 4,45 (EGF9776) Orava VI 3/25-2 7,6 9,5 1,9 31 LA35 2,4 F4 S1tmK 9,1 12 2,9 PA1-4K S1vr 50,49 2,08 6,17 PA-3/25 3/25-3 9,5 12,5 3,0 31 LA35 0,7 F1 S1tmT 12 14 2 PA1-5K S1vr 51,84 1,48 5,54 3/25-4 12,5 15,0 2,5 35 LA35 1,7 F2 S1vr 2,8 5 2,2 K6 S1rk 50,07 3,93 2,56 4/25-1 4,2 8,4 4,2 29 LA30 0,7 F1 S1rk+S1tmK PA-2/15 5 7,3 2,3 K7 S1tmK1 45,70 4,04 10,16 Orava VI 4/25-2 8,4 10,5 2,1 27 LA30 1,2 F2 S1tmK (EGF8680) 7,3 9,2 1,9 K8 S1tmK2 49,60 2,88 5,38 PA-4/25 4/25-3 10,5 13,3 2,8 30 LA30 0,7 F1 S1tmT 9,2 12 2,8 K9 S1tmT 49,96 3,18 4,24 4/25-4 13,3 15,0 1,7 28 LA30 1,6 F2 S1vr 2,3 5 2,7 K10 S1rk 33,90 16,36 4,96 PA1-1FM 3,6 6,2 2,6 36 LA40 1,5 F2 S1tmK PA-3/15 5 7,6 2,6 K11 S1tmK1 42,04 6,06 11,96 PA1/22 PA1-2FM 6,2 9,1 2,9 34 LA35 1,3 F2 S1tmT (EGF8680) 7,6 10,2 2,6 K12 S1tmK2 49,96 2,94 4,22 (EGF9776) PA1-3FM 9,1 14,0 4,9 31 LA35 1,1 F2 S1vr 10,2 12 1,8 K13 S1tmT 50,55 2,86 3,24 PA3-1FM 2,0 5,7 3,7 37 LA40 1,9 F2 S1tmK+S1tmT PA-4/15 3,8 6,7 2,9 K14 S1tmK 46,73 3,75 7,00 PA3/22 (EGF8680) (EGF9776) PA3-2FM 5,7 7,9 2,2 31 LA35 0,8 F1 S1vr 6,7 8,9 2,2 K15 S1tmT 49,03 2,60 3,84 PA3-3FM 7,9 10,8 2,9 33 LA35 2,4 F4 S1vr 2,6 6,9 4,3 K16 S1rk 45,78 5,50 3,88 PA-5/15 min 27 LA30 0,7 F1 6,9 11,3 4,4 K17 S1tmK 45,31 4,05 8,03 (EGF8680) S1rk+S1tmK max 37 LA40 3,2 F4 11,3 12 0,7 K18 S1tmT 46,49 4,44 6,42 keskmine 31 LA35 1,9 F2 min 33,90 3,93 2,56 min 30 LA30 0,7 F1 S1rk max 50,07 16,36 4,96 S1tmT max 37 LA40 1,9 F2 kesk 43,32 8,31 3,88 keskmine 33 LA35 1,2 F2 min 42,04 0,91 2,18 min 28 LA30 0,8 F1 S1tmK1 max 52,48 6,52 11,96 S1vr max 35 LA35 4,3 F kesk 46,71 3,72 7,35 keskmine 31 LA35 2,4 F4 min 46,42 2,07 4,22 min 28 LA30 0,7 F1 S1tmK2 max 49,96 2,94 9,04 Plokk 14 aT (veepealne - max 37 LA40 3,2 F4 kesk 48,92 2,65 6,12 üleval pool abs 49,9 m) keskmine 31 LA35 2,1 F4 min 46,49 2,86 3,24 Plokk 15 aT (veealune - min 27 LA30 0,7 F1 S1tmT max 50,55 4,44 6,42 allpool abs 49,9 m kuni max 37 LA40 4,3 F kesk 48,82 3,46 4,41 sügavuseni abs 42,4 m) keskmine 31 LA35 1,6 F2 min 44,83 1,48 5,54 S1rk Raikküla kihistu S1vr max 51,84 3,45 8,82 S1tmK Tamsalu kihistu, Karinu kihistik kesk 49,44 2,25 6,66 S1tmT Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik min 33,90 0,91 2,18 S1vr Varbola kihistu Orava VI uuringuruum max 52,48 16,36 11,96 kesk 47,30 4,09 5,79 min 33,90 0,91 2,18 Plokk 14 aT max 52,48 16,36 11,96 kesk 46,32 4,69 6,15 min 44,83 1,48 3,24 Plokk 15 aT max 51,84 4,44 9,04 kesk 48,35 3,15 5,89 S1rk Raikküla kihistu S1tmK1 Karinu kihistiku ülemine osa S1tmK2 Karinu kihistiku alumine osa S1vr Varbola kihistu  61 Lisa 7. Varu arvutuse tulemused Triangle Volume Report Report Created: 10/24/2025 Time: 12:20pm Mode: Selected Shapes Area: 24,95 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lbk lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 819 889.8 cu m (katend) Fill: 0.0 cu m Net: 819 889.8 cu m Original Surface: lbk lasum_EH Design Surface: abs49.9m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 724 991.4 cu m (ploki 14 maht) Fill: 0.0 cu m Net: 724 991.4 cu m Original Surface: abs49.9m Design Surface: abs42.4m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 1 871 491.8 cu m (ploki 15 maht) Fill: 0.0 cu m Net: 1 871 491.8 cu m Varu arvutuse koondtabel. Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 Maavaravaru, tuh m3 / pindala nimetus / keskmine paksus, m keskmine paksus, m 14 aT, madalamargiline 725 / 2,9 24,95 ha ehituslubjakivi 820 / 3,3 15 aT, madalamargiline 1871 / 7,5 24,95 ha ehituslubjakivi Kokku Plokk 14 aT/15 aT, 820 / 3,3 2596 / 10,4 24,95 ha  PA-5/15 4 aT 58,55 Š-9/14 47,42 52,25 5 aT 03.02.2015 6 aR 6 539 200 529 000 529 400 529 600 Orava lubjakivikarjäär PA-3/14 58,63 Š-18/19 52,43 Plokk 1 aT 47,42 30.08.2014 Š-10/14 55.71 Š-9/19 Plokk 4 aT V I 56 . 55.66 28 Plokk 5 aT Kr 49,50 Š-8/14 02.02.2015 55.84 Plokk 6 aR 55.83 PA-4/15 Katend Š-8/19 56 . 55,90 20 56.06 57.60 47,42 55.60 8 55.23 PA3/22 I' 52,90 6 7 56 55.92 56.77 42,40 58.01 Š-11/19 Š-13/14 Paljandatud 56 55.99 Katend 56.17 K03/22 Plokk 7 aT 58.05 55.19 56 . 2 57.84 02 57.57 57.09 56.68 Vardi LKA 56 58.18 Orava kruusakarjäär Pantma Plokk 2 P 56.46 N Š-17/19 50401:006:0063 55.98 50401:006:0110 I 58.95 56.89 56.15 I 58.44 Š-4/14 I 58.69 1 57.06 4 aT Š-14/19 57.52 57.08 K-14/25 56.46 0,3 55.33 Orava V lubjakivikarjäär 57.67 57.57 58.78 (taotletav) 56,44 0,8+ 5 aT 56 58.05 .08 PA-6/15 Š-7/14 57.31 59 59.22 56.91 56.37 Plokk 13 aT 58.76 57.91 58.96 6 aR 59.13 59,61 57.23 55.30 47,42 52,11 58.48 56.22 56.14 58 58.40 58.03 58 05.02.2015 57.25 Š-15/19 Katend 56.10 58.65 48,90 K01/22 Kr Paljandatud 59.05 Š-5A 29.07.2025 58.45 57.50 56.58 PA-2/25 54.99 56 57.79 58.17 0,4 56.23 . K-1/25 0,2 6 539 000 02 58.44 57.37 58.13 59.82 56,40 56.90 Š-5/14 3,0 56.06 Kaardileht nr 6314 Rapla 58,38 2,4+ 853 . 56 6. 5 4 5 58.93 K-8/25 59.76 0,2 53,00 10,6 14 57.46 4 58.46 59.56 59,81 0,8+ 57.36 42,40 56.58 54.80 58.95 29 . 56.40 57 57.49 57 9 56.10 58.18 57 55 .8 55.17 58.54 56 .27 56.41 3 59.18 59.42 57.06 VEP213463 Š-16/19 56 57.99 56.19 58.56 54.42 Š-6/14 Katend 56 58.28 58.78 58.54 57 . 55 74 56.21 55 55.99 PA-2/14 . . 14 12 51,88 55.13 58.18 56,88 29.08.2014 59.34 59.14 59 56.68 56.21 1 58.93 SP01/22 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47,42 56.48 58.63 58.23 K-12/25 0,2 54.91 58 56.32 K-7/25 0,2 55.61 54.76 58.39 58.56 58.16 57.04 56,22 1,0+ K-13/25 0,2 56 58.27 56.41 55,72 1,1+ 55,02 1,0+ 1 57 58.01 58.64 56.05 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 55 58.50 . 55.85 55.10 34 56.55 55.39 57 57.96 Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise piir Kr 51,49 56.08 55.17 57.97 29.07.2025 54.75 55 55.51 58.06 PA-3/25 58.02 56.82 54.91 K-2/25 0,2 0,4 55.19 Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 56,49 58 29 58,21 2,0+ 2,3 . 55 I 55.02 58.07 56.48 55 57.76 53,79 56.60 55.21 .38 11,4 55.58 55.57 54.76 Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav) nn 42,40 pi 58.26 57.92 54.82 56.15 54.95 I I' 56.41 55.73 56 54.61 55.179 PA1/22 55.59 Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav) 55.48 6 55.28 55,93 5 56.64 K-9/25 0,1 37 54.73 55.61 55.09 54.74 . 57.80 55.13 42,40 Lubjakivi ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 55 pi 56.62 56,46 1,3+ nn 55.21 54.39 54.82 56.33 55.02 56.23 57.52 55 55.24 Lubjakivi prognoosvaru ploki piir (P) Kr 55.27 56.22 55.33 55 54.77 55.18 57 55.27 55.56 55.03 55.16 55.01 55 Kruusa varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 57.57 55.54 Vardi metskond 34 Plokk 14 aT 78 55.53 . 55.59 55.21 55 55.73 55.30 50401:001:0342 55.34 55.65 55.49 6 538 800 Maardla piir (asendiplaanil) 55.05 Plokk 15 aT 55.46 57.01 55 54.92 55.22 Vardi metskond 34 55.38 53.65 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 57.24 55.30 55.35 49,60 K-11/25 0,2 55.90 55.76 50401:001:0342 54.77 55.08 56.24 54.67 53.89 29.07.2025 54,88 0,9+ 55.63 54.84 PA-1/25 I I' Geoloogilise läbilõike joon 0,4 41 54.90 K-6/25 0,3 54.80 . 56 54,20 56 55.69 55.31 54,86 0,7+ 2,3 55 51,50 56.40 Maapinna samakõrgusjoon, m 54.66 55.26 9,1 K-3/25 0,2 55.49 55.37 42,40 55.56 55.90 54.18 51,49 54,42 1,6+ 55.49 56.21 Vardi metskond 49 29.07.2025 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 55.40 55.03 83 54.78 55.24 54 . 65401:001:0005 56 54.02 54.05 55.10 55.69 53.84 56.24 55.33 55.75 54.97 K-10/25 0,3 56.43 53.74 53.91 54,26 1,6+ Vääriselupaik 62 54.11 55.76 . 56 55.65 56.41 55.16 56.05 54.45 10 53.48 55 54.38 55.75 6 56.65 55 56 5 53.51 56.23 54.89 57.17 56.32 54.44 54.28 Vardi looduskaitseala 53.51 54.62 56 54.25 11 56.49 55 .73 56 56.42 57.34 K-5/25 0,3 56.08 56.29 53.90 54.13 57.98 55,31 1,6+ 55.22 54.02 54.81 Elektripaigaldise kaitsevöönd 55.43 54.17 Kr 56.55 54.68 55.72 57 54.83 56.09 53.41 57.22 53.97 46 54.55 57.19 56.64 . 57.81 54 55.33 56 49,78 54.95 53.98 PA-4/25 29.07.2025 0,4 12 55.77 I 56,93 54.58 Märkused: V' 57 57.66 53.97 3,8 54.10 55.28 52,73 55.10 55.62 56.91 10,3 6 538 600 42,40 V 53.24 35k 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 54.00 Lõnsu 54.28 56.17 54.96 54.31 0 100 200 m 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 53.90 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 50401:006:0832 K-4/25 55.07 0,3 56.81 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 53.75 56,03 1,5+ piiripunktide koordinaadid 54.63 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025); 56 54.21 55.17 54.63 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.10.2025); 55.61 55 54.69 55 Nr X Y 52.84 54.78 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.10.2025); 54.44 54.08 2025. a puuraugu nr 1 6 539 045,77 528 946,72 I I 54.09 PA-4/25 0,4 Kasvukihi paksus, m - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 11.02.2026); 54.36 56,93 Suudme abs kõrgus, m 2 6 539 068,35 528 996,47 55.14 3,8 Kvaternaari setete paksus, m - "Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu I 52,73 Lasumi abs kõrgus, m I 52.43 10,3 I 3 6 538 940,31 529 079,79 54 Kasuliku kihi paksus, m seisuga 01.12.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5285). ' 54.15 42,40 54.00 Lamami abs kõrgus, m 4 6 538 969,92 529 144,79 5 kV 4. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 42,4 m. 3 5 6 538 975,99 529 141,23 52.52 13 52.95 53.96 PA1/22 55.59 Puuraugu nr / rajamise aasta 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 53.33 55,93 Suudme abs kõrgus, m 6 6 539 094,37 529 401,16 42,40 Objekti nimetus ja aadress Lamami abs kõrgus, m Joonise sisu 7 6 539 091,48 529 411,70 52.02 8 6 539 119,70 529 473,65 2023. a uuringu puurauk (EGF 9776) Orava VI lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan 9 6 538 859,47 529 600,79 51.57 2014. a uuringu puurauk (EGF 8680) Märjamaa vald, Rapla maakond 10 6 538 719,07 529 512,91 11 6 538 693,08 529 440,19 K-14/25 0,3 Kaevandi nr Kasvukihi paksus, m 56,44 0,8+ Suudme abs kõrgus, m Kvaternaari setete paksus, m Loa omanik OÜ MERKO KAEVANDUSED Graafiline lisa 1/3 12 6 538 634,77 529 381,31 13 6 538 517,86 529 041,64 Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn K03/22 2023. a uuringu kaevand (EGF 9776) (taotleja esindaja) [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 14 6 538 989,09 528 928,56 /Allkirjastatud digitaalselt/ Š-9/19 2019. a uuringu kaevand (EGF 9306) Hendrik Klaas Pindala 24,75 ha Š-10/14 2014. a uuringu kaevand (EGF 8680) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 13.03.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5420 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' W E m m 61 Vardi metskond 34 61 50401:001:0342 Läbilõige II-II' 60 60 SW NE 0,2 m m skond 49 skond 49 Pantma 59 59 59 59 0005 0005 50401:006:0110 Vardi metskond 34 50401:001:0342 Orava V 001: 001: 58 0,2 58 58 lubjakivikarjäär 58 Pantma dim et dim et (taotletav) 65401: 65401: 50401:006:0110 57 1,3 57 57 57 Orava V lubjakivikarjäär Var Var (taotletav) 0,4 56 0,4 0,4 56 56 56 0,3 0,2 1,4 0,4 1,2 55 0,5 55 55 0,3 55 1: 0,2 2 1,3 2,4 1,8 54 54 54 0,3 54 2,7 2,7 0,4 2 1: 1,9 1: 53 3,4 53 53 53 2 2 4,2 3,2 1: 0,3 Plokk 14 aT 1,9 3,6 52 52 52 52 vt. 51,49m 4,7 3/25-1 2,5 PA1-1K 29.07.2025 2/25-1 2,7 PA1-1FM LA 28 5,6 4/25-1 51 LA 33 51 51 4,8 LA 36 51 F 3,2 2,0 LA 29 F 2,8 4/25-1k Plokk 14 aT F 1,5 F 0,7 PA1-2K abs 49,90 m abs 49,90 m 50 50 50 vt. 49,78m Plokk 50 3,3 29.07.2025 vt. 49,60m 1/25-1 6,2 29.07.2025 vt. 48,90m PA3-1FM LA 28 13 aT 49 7,6 7,5 49 49 F 1,1 49 29.07.2025 LA 37 PA1-2FM 8,4 3/25-2 F 1,9 PA1-3K LA 34 48 LA 31 2/25-2 48 48 F 1,3 48 4/25-2 F 2,4 LA 32 Plokk 13 aT 4/25-2k LA 27 F 1,6 5,7 F 1,2 7,1 47 9,5 47 47 47 9,1 PA3-2FM 10,5 Plokk 15 aT 10,3 LA 31 46 46 46 1/25-2 46 3/25-3 F 0,8 LA 31 LA 31 4/25-3 Plokk 15 aT F 0,7 PA1-4K 45 F 0,7 7,9 45 45 4/25-3k LA 30 45 F 0,7 PA1-3FM 9,9 LA 31 44 12,5 2/25-3 44 44 F 1,1 44 PA3-3FM 12,0 LA 31 13,3 LA 33 F 3,1 3/25-4 F 2,4 4/25-4 43 abs 42,40 m abs 42,40 m 43 43 abs 42,40 m PA1-5K 43 LA 35 4/25-4k LA 28 abs 42,40 m F 1,7 F 1,6 42 10,8 42 42 1/25-3 42 14,0 LA 31 F 4,3 41 41 41 41 40 40 40 40 39 39 38 38 Läbilõige III-III' N S m m Läbilõige IV-IV' Mäeeraldise piir Puuraugu number 60 60 NE S Mäeeraldise teenindusmaa piir Suudme abs kõrgus, m m m 0110 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru 59 Vardi metskond 34 59 59 Orava kruusakarjäär 59 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 006: ma 50401:001:0342 50401:006:0063 Vardi metskond 34 Pant 0,2 Orava 50401:001:0342 58 58 58 58 Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 49,9 m) 50401: lubjakivikarjäär 4,2 Sügavus maapinnast, m Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 51,0 m) 57 7 aT 1,5 57 57 1 aT 57 1:2 0,4 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik ja selle nõlvus (lubjakivis vertikaalne) 0,4 0,3 0,4 0,2 Vardi metskond 34 4/25-1 Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number 56 56 56 56 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2,6 50401:001:0342 LA 29 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) 1,4 1,2 0,6 F 0,7 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) 1: 55 55 55 55 2 Kasvukiht vt. 49,78m Veetaseme abs kõrgus, m 54 2,4 54 54 54 29.07.2025 Mõõtmise kuupäev 2,7 2,1 2,7 0,4 8,4 2 1: 2,7 Saviliivmoreen 53 53 53 3,4 53 4,2 4/25-2k Keemiline analüüs ja proovi number 2 1: 52 52 52 3,8 52 vt. 51,49m 4,7 3/25-1 2,5 Ladu / sõelmed 2,7 10,5 29.07.2025 LA 28 Plokk 14 aT 5,6 4/25-1 2/25-1 51 F 3,2 LA 29 51 51 LA 33 Plokk 14 aT 51 4/25-1k F 2,8 F 0,7 K14 Murenenud lubjakivi Puuraugu sügavus, m okk 2 P abs 49,90 m abs 49,90 m 50 vt. 49,78m 50 50 50 vt. 49,60m 29.07.2025 29.07.2025 1/25-1 6,7 LA 28 vt. 48,90m 49 7,6 49 49 7,5 F 1,1 49 S1rk Lubjakivi (Raikküla lade, Raikküla kihistu) 29.07.2025 8,4 15 Pl 3/25-2 48 48 48 K15 LA 37 48 LA 31 4/25-2 2/25-2 F 2,4 4/25-2k LA 27 LA 32 S tmK Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik) 1 F 1,2 F 1,6 7,1 Kaevandi / nõlvapuhastuse number 47 9,5 47 47 47 Suudme abs kõrgus, m 10,5 Plokk 15 aT 10,3 1/25-2 S tmT Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik) 0,2 Sügavus maapinnast, m 46 46 46 46 1 3/25-3 LA 31 Plokk 15 aT LA 31 4/25-3 F 0,7 45 F 0,7 4/25-3k LA 30 45 45 45 F 0,7 S vr Lubjakivi (Juuru lade, Varbola kihistu, Varbola kihistik) Kaevandi sügavus, m 1 9,9 44 12,5 44 44 2/25-3 44 13,3 LA 31 F 3,1 3/25-4 4/25-4 43 abs 42,40 m 43 43 abs 42,40 m 43 LA 35 4/25-4k LA 28 F 1,7 F 1,6 42 42 42 1/25-3 42 LA 31 Märkused: F 4,3 41 41 41 41 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 40 40 - "Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5285). 39 39 3. Plokkide vahepiir ja uuringuaegne keskmine veetase asub abs kõrgusel 49,9 m. 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 42,4 m. 38 38 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Orava VI lubjakivikarjäär Geoloogilised läbilõiked 0 100 200 m I-I' ... IV-IV' Märjamaa vald, Rapla maakond Loa omanik OÜ MERKO KAEVANDUSED Graafiline lisa 2/3 Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn (taotleja esindaja) H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 100 Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 09.01.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5420 /Allkirjastatud digitaalselt/  PA-5/15 58,55 Š-9/14 47,42 6 aR 6 539 200 529 000 529 400 529 600 Orava lubjakivikarjäär PA-3/14 58,63 Š-18/19 47,42 Š-10/14 55.71 Š-9/19 V 47.42 I 56 47.42 .28 54 47.42 53.72 Kr 49.21 Š-8/14 55.84 Plokk 6 aR 53.42 49 PA-4/15 Š-8/19 47.42 56 47.42 47.42 47.42 . 50.44 55,90 20 55.16 50 47.42 47,42 47.42 47.42 48.96 8 55.23 PA3/22 I' 50.09 52,90 6 7 51 53.17 47.42 42,40 58.01 47.42 Š-11/19 Š-13/14 56 50.04 47.42 50.07 47.42 47.42 44.29 K03/22 Plokk 7 aT 47.42 55.19 43 58.05 52 56 54.62 47.42 . 2 02 Vardi LKA 48.40 46.78 56 58.18 Orava kruusakarjäär Pantma Plokk 2 P 43.64 N Š-17/19 50401:006:0063 47.42 42.40 42.40 50401:006:0110 I 47.44 I 58.44 54.30 Š-4/14 47.42 50.13 I 52.01 47.42 58.69 1 54.27 3 47.42 Š-14/19 42.40 K-14/25 0,3 43.49 55.33 Orava V lubjakivikarjäär 5 48.23 (taotletav) 47.42 56,44 0,8+ 56 58.05 52.99 47.34 49.17 .08 PA-6/15 Š-7/14 47.64 47.42 47.42 47.42 Plokk 13 aT 58.76 52.79 6 aR 59,61 55.30 53 46.22 47.42 43.75 58.40 47.69 47,42 42.40 Š-15/19 53.21 49 44.19 47.42 51 42.40 49.21 42.40 K01/22 Kr Š-5A 45 44 50.04 54 58.45 47.42 PA-2/25 54.99 56 46.11 0,4 . K-1/25 0,2 6 539 000 02 47 58.44 56,40 Š-5/14 56 45.20 3,0 Kaardileht nr 6314 Rapla 58,38 2,4+ 47.42 5 K-8/25 0,2 53,00 45 10,6 14 54.16 4 59,81 0,8+ 42,40 43.55 46.68 54.80 42.40 50.26 46 42.40 42.40 58.18 55 55.17 46 58.54 .27 45.07 42.40 3 51.21 VEP213463 50.60 Š-16/19 47.42 47.04 44 44.00 54.42 58.28 Š-6/14 55 PA-2/14 .12 56,88 42.40 42.40 42.40 1 57 53.08 42.40 42.40 SP01/22 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 49.16 47,42 46.38 58.23 45.51 K-12/25 0,2 54.91 K-7/25 0,2 47 42.40 56,22 1,0+ K-13/25 0,248.15 58.27 55.34 55,72 1,1+ 55,02 1,0+ 50.80 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 55 . 47.66 34 49.71 54 43 43.89 42.40 55.39 45.03 52.58 42.40 Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise piir Kr 48 57.97 42.40 42.40 Tehisveekogu 55 PA-3/25 54.91 K-2/25 0,2 0,4 Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 56,49 Veepeegli pindala mäeeraldisel ~23,34 ha 45.16 29 58,21 2,0+ 2,3 49 . 55 I 55 57.76 52.01 53,79 42.40 Veekogu eeldatav keskmine sügavus 8,6 m 51.78 . 43.90 38 11,4 Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav) nn 42.40 42,40 pi 57.92 50 49.33 46.29 42.40 43.88 I I' 42.40 9 51 42.40 55.17 PA1/22 55.59 Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav) 52.73 42.40 46.48 55,93 K-9/25 0,1 52 37 42.40 . 42,40 Lubjakivi ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 55 pi 42.40 56,46 1,3+ 43.98 nn 43 48.47 49.85 47.22 56.23 57.52 55.24 Lubjakivi prognoosvaru ploki piir (P) Kr 52.05 46.59 45.49 42.40 Kruusa varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 57.57 43.89 Vardi metskond 34 78 42.40 42.40 48.79 55.53 . 53 55 53.88 55.73 42.40 50401:001:0342 43.98 6 538 800 Maardla piir (asendiplaanil) 57.01 42.40 45.92 54.46 Vardi metskond 34 46.05 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus K-11/25 0,2 50401:001:0342 53 57.24 51.97 55.90 55.76 42.40 54,88 0,9+ 44.51 50.21 PA-1/25 42.40 I I' Geoloogilise läbilõike joon 0,4 41 K-6/25 0,3 42.40 . 56 54,20 56 55.69 54,86 0,7+ 2,3 5 49 42.40 42.40 51,50 5 Maapinna samakõrgusjoon, m 52.01 56.40 9,1 43.82 47 K-3/25 0,2 42,40 48.82 51 46 45 44 47 Veekogu samakõrgusjoon, m 54,42 1,6+ 48 50.62 42.40 56.21 Vardi metskond 49 83 55.24 . 43.86 65401:001:0005 56 52 44 54.05 42.40 42.40 42.40 K-10/25 0,3 47.04 50.63 56.43 50.13 54,26 1,6+ Vääriselupaik 62 54.11 . 42.40 50.61 56 45 56.41 10 50 46.25 49.12 42.40 43.50 54 55.75 55 4 56 53.51 8 50.19 56.23 Vardi looduskaitseala 46 53.51 54.62 50.82 45.92 11 4 42.40 56.49 9 73 45.73 . 43.66 56 51.39 K-5/25 0,3 5 56.08 0 43 56.29 42.40 53.90 55,31 1,6+ 5 54.81 Elektripaigaldise kaitsevöönd 44.07 1 45.76 Kr 5 47.43 47 50.19 2 55.72 42.40 50.60 56.09 53.41 43.08 45.96 53.97 46 56.64 Tehisveekogu (veepeegli pindala ~23,34 ha) . 50.23 56 46.14 54.95 12 43 PA-4/25 44 4 47 550.82 3 55.77 0,4 I 43.88 46 5 46.35 56,93 V' 50.44 3,8 49.45 54.10 55.28 52,73 10,3 6 538 600 46.28 42.99 42.40 42,40 45.73 49.50 V 53.24 44.23 35k Märkused: 46.67 54.00 52.57 54.31 54.96 Lõnsu 50.66 48 50.11 0 100 200 m 51.31 53.90 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 50401:006:0832 K-4/25 0,3 49 54 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 53.75 44.74 46.35 56,03 1,5+ piiripunktide koordinaadid 47.26 50 54.21 54.63 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 50.41 50.08 55.17 51 54.63 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 48.36 55 54.69 55 5 Nr X Y 52.84 2 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025); 54.44 50.85 54.08 2025. a puuraugu nr 1 6 539 045,77 528 946,72 I I 54.09 54.05 PA-4/25 0,4 Kasvukihi paksus, m - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.10.2025); 54.36 56,93 Suudme abs kõrgus, m 2 6 539 068,35 528 996,47 53 55.14 3,8 Kvaternaari setete paksus, m - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.10.2025); I 52,73 Lasumi abs kõrgus, m I 52.43 10,3 I 3 6 538 940,31 529 079,79 54 Kasuliku kihi paksus, m - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 11.02.2026). ' 54.15 42,40 54.00 Lamami abs kõrgus, m 4 6 538 969,92 529 144,79 5 kV 4. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 42,4 m. 3 5 6 538 975,99 529 141,23 52.52 13 52.95 53.96 PA1/22 55.59 Puuraugu nr / rajamise aasta 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 53.33 55,93 Suudme abs kõrgus, m 6 6 539 094,37 529 401,16 42,40 Objekti nimetus ja aadress Lamami abs kõrgus, m Joonise sisu 7 6 539 091,48 529 411,70 52.02 8 6 539 119,70 529 473,65 2023. a uuringu puurauk (EGF 9776) Orava VI lubjakivikarjäär Korrastatud maa plaan 9 6 538 859,47 529 600,79 51.57 2014. a uuringu puurauk (EGF 8680) Märjamaa vald, Rapla maakond 10 6 538 719,07 529 512,91 11 6 538 693,08 529 440,19 K-14/25 0,3 Kaevandi nr Kasvukihi paksus, m 56,44 0,8+ Suudme abs kõrgus, m Kvaternaari setete paksus, m Loa omanik OÜ MERKO KAEVANDUSED Graafiline lisa 3/3 12 6 538 634,77 529 381,31 13 6 538 517,86 529 041,64 Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn K03/22 2023. a uuringu kaevand (EGF 9776) (taotleja esindaja) [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 14 6 538 989,09 528 928,56 /Allkirjastatud digitaalselt/ Š-9/19 2019. a uuringu kaevand (EGF 9306) Hendrik Klaas Pindala 24,75 ha Š-10/14 2014. a uuringu kaevand (EGF 8680) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 13.03.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5420 /Allkirjastatud digitaalselt/  right 9030335 0 0 Keskkonnaamet Roheline 64 80010 Pärnu Olete o ma 12.03.2026 kirjas nr DM-135772-3 palunud täiendada OÜ Merko Kaevandused Orava VI lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus t ning märkinud muu hulgas, et kuna katendi ja peenfraktsiooni edasine kasutamine ei ole ameti hinnangul kindel, tuleb neid käsitleda jäätmena ning esitada kaevandamisjäätmekava. Soovime esitada täiendava selgituse ning palume Keskkonnaametil keskkonnalubade menetlemisel rakendada selles küsimuses ühtset ja järjepidevat praktikat. Orava VI lubjakivikarjääri taotluse seletuskirjas on kirjeldatud, et kaevandamise käigus eemaldatav katend koosneb peamiselt kasvukihist, savikast kruusast ja moreenist ning seda ladustatakse eraldi, et seda saaks karjääri lõppfaasis kasutada kaevandatud maa korrastamisel. Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa perimeetrile, kus sellest rajatakse müra- ja tolmutõkkevallid. Mineraalset katendit on kavandatud kasutada karjäärinõlvade täitmisel ja tasandamisel ning ka bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks veekogu nõlvadel. Katendi puhul on tegemist loodusliku mittesaastunud pinnasega. Taotluses esitatud korrastamislahendus näeb ette selle kasutamise karjääri korrastamisel sõltuvalt konkreetselt rakendatavast lahendist mahus ca 320 – 425 tuh m 3 . Ülejäänud korrastamiseks mittevajalik materjal sertifitseeritakse ja turustatakse tootena, mis vastab tavapärasele praktikale ehitusmaterjalide turul. Sarnane olukord kehtib ka maavara töötlemisel tekkivate lubjakivisõelmete puhul. Tänases turuolukorras on sellised fraktsioonid kasutatavad ning turustatavad ehitusmaterjalina. Juhul , kui mõne fraktsiooni turustamine osutub ajutiselt keeruliseks, on võimalik seda kasutada ka karjääri korrastamisel vajalike tingimuste loomiseks. Tulenevalt jäätmeseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud määratlusest on jäätmed aine või ese, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama. Käesoleval juhul ei ole katendi ega lubjakivisõelmete puhul tegemist materjaliga, mida kaevandaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud seda tegema. Vastupidi , tegemist on materjalidega, millel on selge kasutus või turustamise potentsiaal ning mis on kaevandamise ja ehitusmaterjalide tootmise tavapärane osa. J uhime tähelepanu, et Keskkonnaameti varasemates keskkonna lubade menetlustes on sarnaste olukordade puhul leitud, et kui katend kasutatakse korrastamisel või võõrandatakse materjalina, ei käsitleta seda kaevandamisjäätmena ning jäätmete eriosa keskkonnaloale ei ole nõutud. Samuti ei ole meil taotlejan a kohustust menetluse käigus korrastamise projekti koostamiseks, ka varasemalt ei ole loa taotluste menetluste käigus koostatud/nõutud korrastamise projekti. Eeltoodust lähtudes palume Keskkonnaametil kaaluda Orava VI lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses sama põhimõtte rakendamist ning tagada keskkonnalubade menetlemisel ühtne ja järjepidev praktika kaevandamisel tekkivate materjalide käsitlemisel. Lugupidamisega Tõnis Haube juhatuse liige tel. 510 5285 OÜ Merko Kaevandused