Üldgeoloogilise uurimistöö loa esmataotlus T-YGUL/1032266-2

1. Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Andres Kask Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ Registrikood / Isikukood 11947047 Postiaadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Pammana III uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik KOV EHAK 0714 KOV nimetus Saaremaa vald Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 16.16 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja Üldgeoloogilised uuringud Pammana III uuringuruumis. Verston Eesti OÜ taotleb üldgeoloogilise lähteülesanne uurimistöö luba purukruusa tootmiseks sobiva moreeni või kruusa otsinguks riigile kuuluval katastriüksusel Karjalasma metskond 26 (tunnus 40301:001:0238). Materjali vajatakse teede ja rajatiste ehitamiseks, korrashoiul ja remontimisel. Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 0 Uuringukaeveõõnte arv 30 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri_Pammana_III_04032026.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan_Pammana_III_04032026.pdf Muud lisad Lisa 3: Ruumikuju.zip  SELETUSKIRI Asukoha valiku põhjendus Verston Eesti OÜ taotleb üldgeoloogilise uurimistöö luba purukruusa tootmiseks sobiva moreeni või kruusa otsinguks riigile kuuluval katastriüksusel Karjalasma metskond 26 (tunnus 40301:001:0238). Materjali vajatakse teede ja rajatiste ehitamiseks, korrashoiul ja remontimisel. Otsitava maavara ülevaade Otsitavaks maavaraks on kruus ja rähkne moreen, milles oleks piisavalt veeriseid, karbonaatseid kõreseid, kamakaid ja lahmakaid purukruusa valmistamiseks. Uuritus 1988. aastal1 puuriti tigupuurimise meetodil Pammana III uuringuruumi või selle piiri läheduses 6 puurauku (137, 138, 140, 141, 143 ja 144) ja rajati üks kaevand (Š-2) (joonis 1). Joonis 1. 1988.a. uuringupunktid1 Pammana III uuringuruumi piirkonnas. Uuringuruumi piiridel avanes kuni 0,4 m kasvukihi all kuni 1,3 m paksune kruusliiva kiht. Lamami moodustas moreen ja kaevandis Š-2 lubjakivi. Kirjelduste järgi on tegemist valdavalt 1 Sinisalu, R., Peikre, S., Kajak, M., Vingisaar, P., Rannat, U. 1988. Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis- hinnanguliste tööde aruanne. (1986.a. projekt). Keila. Aruande EGF nr 4292. Keila Geoloogiaekspeditsioon. TK Eesti Geoloogia. liivsavimoreeniga kuid ala lõunaosas ka saviliivmoreeniga. Tõenäoliselt ei võimaldanud tigupuurimine moreeni läbida, mistõttu ei ole andmeid kas moreenis leidub veeriseid ja sellest jämedamat materjali. Kaevandis Š-2 avanes õhukese 0,2 m kasvukihi all 1,5 m paksune kruusliiva kiht mille lamamiks oli lubjakivi. Lähiümbruse kirjeldus Uuringuruum asub Saaremaal Murika külas katastriüksusel Karjalasma metskond 26 (tunnus 40301:001:0238). Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Uuringuruumi teenindusala pindala on 16,16 ha. Uuringuruumist vahetult põhjas asub Pammana II uuringuruum. Uuringuruumis on maapinna kõrgus vahemikus 13,7-18,2 m. Uuringuruumi taotletakse kuni 10 m sügavuseni maapinnast. Uuringuruumi teenindusalal on uuringupunktidele juurdepääs olemas ja uuringu tegemiseks ei ole vajalik teha raietöid. Osaliselt on alal raiesmik ja osaliselt mets. Uuringuruumist vahetult kirdes paikneb vääriselupaik VEP207665, loodes VEP213521, läänes VEP 205081 ja VEP208950. ning kagus VEP208951. Uuringuruumist läänes asub III kaitsekategooria liigi Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) kasvukoht. Taotletavast uuringuruumist kirdes, läänes ja kagus on I kaitsekategooria liigi Buxbaumia viridis (roheline hiidkupar) kasvukohad. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub kirdeosas 2,05 hektari ulatuses Pammana kruusamaardla (registrikaart nr 783) ehituskruusa aktiivse reservvaru plokiga 6. Pammana kruusamaardla pindala on 50,14 ha ja maavarade registri põhjal on ehituskruusa aktiivset tarbevaru 5,97 tuh m3 ja aktiivset reservvaru 576 tuh m3 (tabel 1, joonis 2). Pammana kruusamaardlas on üks kehtiv mäeeraldis Metsküla II kruusakarjäär, millest kaevandab Saaremaa Vallavalitsus keskkonnaloa nr L.MK/324665 alusel (kehtivusaeg 11.03.2014 - 11.03.2029). Mäeeraldis paikneb taotletavast uuringuruumist ~930 m edelas. Tabel 1. Väljavõte registrikaardist nr. 783 seisuga 17.02.2026.a. Ploki nimi Kasutusala Ploki liik Varu suurus Mäeeraldis 1 plokk ehituskruus aT 2,77 - 2 plokk ehituskruus aT 0 - 3 plokk ehitusliiv aT 1,74 - 4 plokk ehituskruus aR 360 - 5 plokk ehitusliiv aR 179 - 6 plokk ehituskruus aR 216 - 7 plokk ehituskruus P 197 - 8 plokk ehituskruus aT 3,2 Metsküla II kruusakarjäär 9 plokk ehitusliiv aT 2,8 Metsküla II kruusakarjäär Kokku ehituskruus aT 5,97 Kokku ehituskruus aR 576 Kokku ehituskruus P 197 Kokku ehitusliiv aT 4,54 Kokku ehitusliiv aR 179  Joonis 2. Pammana maardla varuplokkide paiknemine. Aluskaart Hallakaart, Maa- ja Ruumiamet, WMS teenus seisuga 17.02.2026.a.  Uuringu kirjeldus Geoloogilise ehituse selgitamiseks ja proovide võtmiseks tehakse uuringuruumis kaevandid. Kaevandid tehakse roomikekskavaatoriga. Planeeritud on kuni 30 kaevandit kuni 6 meetri sügavuseni. Kaevandeid teedele ega teede kaitsevööndisse ei rajata. Kaevandis avanevat materjali kirjeldatakse, fotografeeritakse ja proovitakse. Proovides määratakse granulomeetriline koostis. Proovidest valmistatud killustikust tehakse purunemiskindluse määramine standardi EVS-EN 1097- 2 järgi. Puuraugud suletakse kohe Keskkonnaministri 07.04.2017 määruse nr 12 nõuete kohaselt. Uuringu teostamisel lähtutakse Keskkonnaministri 17.12.2018 määrusest nr 52. Keskkonnahäiringud, mõju, jäätmed Geoloogilise uuringu läbiviimisel peetakse kinni nii keskkonnakaitselistest kui ka tööohutusalastest nõuetest. Kaevandite rajamisel kasutatav tehnika on korras ning läbinud perioodilised ülevaatused. Kui peaks sattuma maapinnale kütust või õli, siis selle eemaldamiseks kasutatakse olemasolevaid reostusetõrje vahendeid. Ka ei teki uuringu tegemisega keskkonnaohtu või -riski põhjustavat müra ning vibratsiooni, kuna kaevandite rajamisega kaasnev vähene müra ja vibratsioon on lühiajaline ning lokaalne. Laboritöödeks võetud proovid antakse pärast nende katsetamist üle jäätmekäitlejale. Seega ei teki uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid. Uuritud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord on kehtestatud Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. Nimetatud määrusest lähtutakse ka planeeritava uuringu puhul. Ajakava ettevalmistavad tööd, uurimistöö välitööd, puurimistööd, kaevandite rajamine ja 24 kuud proovimine, uuritud maa korrastamine korrastamise akti koostamine, topograafilised mõõdistamised, laboratoorsed tööd 24 kuud tulemuste analüüs ja aruande koostamine 12 kuud Taotleja soovib luba elektroonselt aadressil [email protected]. Taotleja Andres Kask geoloog allkirjastatud kuupäev digitaalselt digiallkirjas nimi amet allkiri kuupäev