Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1022407-6

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1022407-6 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing Elektriväli Kontaktisik Toivo Standberg Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ Elektriväli taotleb keskkonnaluba Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldisele. Hagudi III kruusakarjäärist kaevandatavat materjali kasutatakse teede- ja üldehituses. Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks. Parandustaotluse selgitus Muudeti taotlust vastavalt Keskkonnaameti 25.02.2026 kirjale nr DM-127053-78 Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotletav mäeeraldis külgneb Hagudi II kruusakarjääriga ning taotleja prognoosi kohaselt on enamus põhjendus materjalis kasutusele minemas suurobjektidele ehk karjääri varud on ammendumas lähiaastatel. Haldamise ja korrastamise poolest soovitakse taotleda eraldi mäeeraldist mitte laiendada olemasolevat. Hagudi III kruusakarjääri varude kasutusele võtmine täiendaks piirkonna täiteliiva kui ka ehituskruusa ja ehitusliiva varusid. Rapla maakonnas on planeeritud mitmete suurobjektide (sh Rail Baltic raudtee ja mitmed rekonstrueeritavad või rajatavad maanteekoridorid) rajamine ning sellest tulenevalt on ehitusmaavarade vajadus nimetatud maakondades lähiaastatel hüppeliselt kasvamas. Kavandatud Rail Baltic raudtee trassi koridor kulgeb taotletavast Hagudi III kruusakarjäärist vahetult loodes ca 4 km kaugusel. Samuti on lähimates asulates pidev vajadus kohalike sõidu- ja kergliiklusteede korrashoiuks ning üldiseks ehitustegevuseks. Karjääride avamine planeeritud ehitusobjektide vahetus läheduses aitab minimeerida objektide ehitusmaksumust ning materjali transpordist tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Eelnevast tulenevalt on vajaliku ehitus- ja täitematerjalide vajaduse tagamiseks piirkonnas oluline kasutusele võtta uusi maavarade leiukohti. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskirjas ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Hagudi III kruusakarjäär Aadress Jaagu-Jüri, Hagudi küla, Rapla vald, Rapla maakond Territoriaalkood 1717 Katastritunnus(ed) 66903:003:0003 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6545477, Y: 548530 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Jaagu-Jüri (66903:003:0003). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Rapla vald, Rapla maakond 0668 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 724 Maardla nimetus Hagudi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Hagudi III kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 4.43 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 4.64 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 58 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 17 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 20 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 59.60 tuh m³ 31.12.2023 21 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 42.50 tuh m³ 31.12.2023 22 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 94.80 tuh m³ 31.12.2023 23 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 25.70 tuh m³ 31.12.2023 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu 2/4  Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 84.30 tuh m³ 2. 1205 - ehituskruus 94 tuh m³ 3. 1207 - täiteliiv 22.70 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Elektriväli OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Rapm - 051 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.01.2010 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2008) Geoloogiafondi number 8013 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 112 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 20.01.2009 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsa- ja rohumaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Hagudi_III_KLT_seletuskiri.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 5: Aruanne_Hagudi_II___1_.pdf geoloogilise uuringu aruanne 3/4 GIS ja CAD failid Lisa 6: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn Lisa 7: isojooned_lamam.dgn Lisa 8: isojooned_maapind.dgn Lisa 9: Maeeraldise_ruumikuju.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Vastav informatsioon on seletuskirjas ptk. 1 ja 6 asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Vastav informatsioon on seletuskirjas ptk. 1 ja 2 kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate Vastav informatsioon on seletuskirjas ptk. 6 keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Vastav informatsioon on seletuskirjas ptk. 6 kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Hagudi III kruusakarjääri taotlusmaterjalid Lisa 10: Hagudi_III_KLT_graafika.asice Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Lisa 11: HAGUDI_III_aruanne_05_02.2025.asice Tööstusmürahinnang Lisa 12: 24296_02_Hagudi_III_kruusakarjaar___toostusmura_hinnang1.asice 4/4  I 70,04 1,1 I 68,31 68,55 68,41 65,66 65,31 71,71 Š-6 68,86 65,39 67,69 68,17 67,95 65,53 69,14 68,36 68,66 68,87 Š-7 0,9 Plokk 7 aT 68,63 68,62 65,81 65,95 66,08 kr 69,41 65,63 67,57 Ladu 68,72 Ladu 68,81 69,29 5,9+ 66,31 66,37 67,69 67,94 65,46 69,54 69,66 69,71 68,63 68,86 70,05 69,91 68,50 69,73 68,50 68,20 68,99 69,19 69,88 68,58 Ladu 68,70 6,1+ 69,34 69,77 69,32 68,30 65,64 2,3 EK 68,00 66,01 66,54 66,40 68,41 66,27 68,64 68,79 69,07 66,40 62,73 70,00 67,78 65,47 68,79 69,49 68,33 68,74 63,05 6,1 EK 69,38 68,89 68,47 3,6 EL 68,37 67,75 69,00 69,37 68,65 68,87 69,64 69,52 Nõmme 67,55 67,95 66,61 65,56 69,05 69,49 69,66 68,61 68,79 68,90 69,23 69,37 69,53 Plokk 15 pT 68,98 66,50 67,41 67,45 68,77 66,59 Ladu 68,96 68,99 69,44 68,47 70,39 68,83 69,63 69,87 66 68,67 67,25 66903:003:0022 67,95 65,59 65,33 68,80 68,68 68,94 68,89 70,12 69,16 90 69,70 70,68 67,56 69,05 68,80 69,79 68,48 68,88 26 65,60 7kH 69,18 68,71 nn 68,13 65,92 67,81 69,07 r a pi 66,78 65,83 69,77 69,64Ladu 68,89 68,84 68,15 68,16 Ladu 68,24 gu 68 Nõmme 67,46 65,58 69,17 68,97 69,49 68,13 68,79 di - 68,34 66,92 69,36 65,51 68,61 68,86 Ladu 68,65 68,90 69,74 65,39 68,74 6 6 N õ 69,85 69,29 69,60 66903:003:0023 69,52 69,67 68,54 65,39 90 mm 69,44 67,78 65,47 68,97 69,78 68,88 65,24 68,33 68,70 3: 0 ek 69,84 67,23 67,86 65,62 68,53 69,94 0 3 õrt 65,58 69,22 65,26 70 :0 3 s i 66,14 65,46 7 te 69,47 69,31 65,87 67,73 Ladu 67,91 65,64 68,10 67,68 69,32 69,68 68,51 69,56 65,28 65,08 68,61 Plokk 8 aT 68,44 69,19 69,82 9 eL 1 67,36 67,69 67,73 68,57 65,22 65,38 67,85 72,00 67 65,89 68,87 69,05 65,06 65,07 68,55 69,07 Jaagu-Jüri 69,41 69,89 1 kr ka 667,51 545 600 67,63 67,62 69,98 64,79 68,66 68,90 70,13 7 69,53 t 67,01 66,86 68,90 2' t 67,83 68,36 69,90 65,43 ep 67,39 67,70 66,88 66903:003:0002 69,28 69,65 69,00 65,04 65,07 65,27 65,19 64,93 65,05 68,71 67,05 69,39 2 i 70,52 65.07 69,99 nn 67,38 68,98 65,22 68,48 69,07 68,10 65,39 68,66 66,92 65,52 69,89 70,01 64,79 68,44 6 6 as 69,81 68,91 11.08.2020 69,31 67,21 68,21 65,45 68,30 90 67,44 67,14 Ladu 67,59 66,60 67,75 Ladu 69,57 68,75 68,88 68,56 64,64 68,18 65,18 66,98 68,28 67,30 67,78 66,10 66,57 68,80 72,76 70,06 3 26 67,41 7H 67,13 67,45 Ladu 69,53 68,88 65,07 64,90 65,36 66,03 a g u 66,97 67,14 69,24 67,96 68,70 68,56 64,88 65,06 67,17 70,02 3' d i -Nõ 69,14 67,23 67,11 67,62 68,14 65,10 67,87 65,05 67,75 68,52 69,01 6 6 9 mm 66,52 67,40 65,11 65,29 65,49 68,99 70,00 68,03 0 3: 67,05 e I 67,48 67,77 69,20 65,89 64,80 65,85 65,87 70,09 70,32 00 3 kõr 65,70 67,63 67,47 67,82 67,86 68,41 68,78 68,71 66,55 67,59 65,43 69,74 69,63 :0 3 tsi 67,22 66,60 65,05 64,61 65,26 64,49 67,46 82 t eeL 67,97 63,85 65,90 68,81 67,59 68,10 68,21 67,89 66,92 2 Š-8 66,95 67,22 67,25 1,4 Ladu 67,74 64,65 65,31 68,63 70,51 65,43 67,17 Ladu Plokk 9 aT 67,55 67,74 67,67 67,92 69,3567,84 5,3+ 67,99 Ladu 68,87 68,04 67,97 66,30 65,06 65,38 63,58 65,66 65,91 65,91 69,45 67,75 67,99 68,36 68,47 69,62 N 66,31 64,71 68,76 67,04 Plokk 10 aT 67,70 67,84 67,83 62,65 67,51 5,3 TL 67,72 67,88 68,69 68,30 66,99 65,04 65.05 11.08.2020 65,58 64,32 68,00 70,15 69,83 69,56 67,27 67,19 67,86 63,79 68,62 67,50 67,13 65,49 66,89 67,23 Plokk 11 aT 67,66 67,79 68,30 67,99 68,92 67,47 67,62 67,84 65,84 63,85 65,99 67,36 68,57 70,01 70,25 68,81 66,99 64,19 66,83 67,50 68,07 65,70 70,78 68,11 66,80 65,62 66,06 67,58 69,61 67,25 65,43 68,20 66,51 69,87 Nõmme Ladu 64,37 63,73 67,52 64,73 67,92 65,78 69,18 66,92 65,20 64,61 65,47 70,00 68,92 67,30 65,17 66,04 66,82 66903:003:0024 66,10 65,41 66,18 70,11 66,66 67,33 69,31 67,68 kat 65,33 65,42 66,94 67,89 66,84 67,45 64,80 68,85 68,47 70,02 67,56 t 65,82 66,22 68,53 epi 64,67 70,20 68,20 65,55 66,99 67,37 64,58 65,17 70,73 66,83 68,04 65,38 68,21 65,89 70,04 66,86 nna 67,23 67,94 66,13 69,33 68,02 67,65 64,72 69,29 65,16 68,15 71,03 67,52 64,54 65,10 66,05 66,07 69,42 s 65,07 65,81 67,02 67,07 65.06 65,31 67,70 66,81 67,06 65,38 64,78 65,15 66,78 65,0611.08.2020 67,22 67,47 70,04 64,78 68,37 66,86 69,29 66,65 67,26 64,51 65,04 67,93 65,17 68,26 68,58 68,81 67,69 66,59 69,91 70,11 Kaardileht nr 631 Rapla, 632 Türi 65,06 65,08 67,89 69,32 69,28 65.15 64,86 66,22 68,69 66,33 65,53 Š-15 67,00 67,12 66,05 67,19 68,21 64,63 11.08.2020 64,90 64,86 Ladu 66,79 69,28 72,19 68,28 67,80 70,00 69,87 Plokk 20 aT 68,05 65,48 70 70,14 66,59 69,82 63,93 67,07 64,57 64,60 Ladu 64,81 65,93 66,05 65,01 66,51 69,92 69,36 66,13 65,14 69,85 63,82 66,55 67,61 68,27 64,68 64,73 66,25 68,87 68,96 68,42 69,76 66,12 67,92 0,6 63,84 67,33 64,77 64,78 66,34 64,88 70,02 68,50 69,74 65,70 69,33 67,29 65,46 69,83 69,29 69,38 5,4+ 65,50 65,40 64,87 65,94 65,99 66,67 69,63 68,72 66,45 nn 67,38 66,96 66,93 68,3865,65 69,76 69,18 pi 5,4 66,18 EK 67,44 65,45 65,33 66,12 70,62 68,42 669,10 545 500 67,55 67,63 70,30 70,31 69,97 66,28 66,00Ladu 66,50 67,09 68,44 68,09 69,88 69,28 KSPŠ-13 1,1 4' 68,30 68,56 67,30 68,95 66,51 66,69 69,11 64,64 68,93 68,49 63,92 66,52 70,34 70,55 65,85 66,56 67,87 68,60 69,41 69,51 69,64 69,43 69,30 5,2 67,79 66,32 66,65 67,53 70,55 66,13 66,30 69,58 63,00 2,7 EK 4 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa Ladu 67,42 69,51 66,40 66,33 69,73 67,51 69,71 66,77 65,09 70,11 70,23 69,27 66,09 69,57 69,01 2,5 EL 69,30 68,62 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 69,57 67,67 65,71 30 , 69,13 68,97 66,16 68,78 6 69,76 65,09 69,52 67,97 66,24 66,20 68,88 68,51 67,29 68,15 66,42 66,23 66,77 70,24 69,67 67,27 69,39 69,74 69,75 69,60 69,48 69,00 69,06 Nr X Y Nr X Y 66,48 66,24 69,72 69,12 68,63 Ladu 63,74 70,06 67,60 68,57 69,49 69,65 69,76 1 6 545 419,87 548 226,46 1' 6 545 410,26 548 197,68 67,08 68,83 69,17 68,91 65,59 65,23 68,50 65,71 67,50 2 6 545 587,06 548 727,34 2' 6 545 587,06 548 727,34 Pl 70,70 69,02 66,00 66,49 65,56 66,52 69,14 70,43 69,18 Jaagu-Jüri 69,71 69,68 69,72 68,21 69 65,06 67,40 66903:003:0003 3 6 545 584,33 548 735,29 3' 6 545 584,33 548 735,29 okk 1 66,08 65,76 68,89 68,59 69,64 69,19 69,52 69,16 69,44 4 6 545 494,80 548 756,67 4' 6 545 494,80 548 756,67 Plokk 21 aT I 65,38 68,12 68,83 I 63,80 66,66 65,82 68,90 1,5 ' 65,65 69,39 68,68 5 6 545 425,55 548 503,88 5' 6 545 425,55 548 503,88 65,80 65,79 Plokk 22 aT 5,2+ 69,88 Š-12 65,94 69,22 68,94 67,67 69,27 69,57 69,78 6 6 545 351,37 548 238,43 6' 6 545 343,25 548 209,39 69,36 69,24 Plokk 23 aT 9 pT 68,30 66,86 66,54 69,47 69,39 69,66 69,77 5,2 EL 66,67 69,45 66,47 69,22 69,29 66,45 62,96 nn Pindala 4,43 ha Pindala 4,64 ha pi 69,81 67,38 69,45 69,47 68,15 69,27 67,50 69,48 69,52 67,86 69,45 69,56 67,71 1 67,91 68,79 69,88 68,79 67,32 69,24 69,50 69,30 Peatjüri 1' 69,17 5 69,68 66903:003:0513 69,31 68,94 69,53 5' 69 68,89 69,33 69,51 5 , 69,08 69,23 68,65 63 69,40 69,26 69,05 6 545 400 1,7 69,10 69,22 68,75 69,27 69,32 Š-11 4,1+ 548 800 69,23 69,52 69,34 4,1 EL 69,05 69,50 63,54 69,05 69,47 69,03 9 69,50 69,44 Tõnu 6 69,32 69,48 68,68 66903:003:0079 69,17 70 70,07 69,55 69,36 69,26 69,59 69,44 69,17 68,88 69,49 69 69,46 69,45 69,55 70,20 70,12 I ' 69,32 69,23 Uuekõrtsi 6 69,55 66903:003:0902 0 50 100 m Š-10 69,48 1,169,15 70,03 70,03 69,21 69,24 4,6+ 6' 70,15 63,54 4,6 EK 69,27 69,51 Märkused: 69,28 69,19 70,40 69,25 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 6 545 300 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 548 200 548 300 548 400 548 500 548 600 548 700 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 27.02.2026); - Keskkonnaregistri Hagudi kruusamaardla plokkide andmeid (seisuga 27.12.2023); - Hagudi II kruusakarjääri mäetööde plaan seisuga 11.08.2020 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3082). 4. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Nõlva hoideterviku alumine piir Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maardla piir (asendiplaanil) Teekaitsevöönd Nõmme Hagudi III kruusakarjäär Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Mäeeraldise plaan 1' 66903:003:0021 Rapla maakond, Rapla vald Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number I I' Geoloogilise läbilõike joon Elektripaigaldise kaitsevöönd Külgneva mäeeraldise piir 70 Maapinna samakõrgusjoon, m Loa omanik OÜ Elektriväli Graafiline lisa 1/3 6 Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 3, 0 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Š-11 1,7 Kaevandi number Katendi paksus, m Toivo Strandberg [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 69,34 4,1+ Suudme abs kõrgus, m /Allkirjastatud digitaalselt/ Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 65.15 Kasuliku kihi paksus, m 11.08.2020 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 63,54 4,1 EL Lamami abs kõrgus, m (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv) Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 09.03.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4655 /Allkirjastatud digitaalselt/  N S m Läbilõige I-I' m Mäeeraldise piir 72 72 Mäeeraldise teenindusmaa piir Külgneva mäeeraldise piir 71 71 Nõmme Jaagu-Jüri Peatjüri Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Š-8 66903:003:0024 66903:003:0513 66903:003:0003 Š-11 70 69,35 70 Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus 69,34 0,3 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 69 69 Uuringuaegne maapind 68 68 1,7 Katastriüksuse piir Uuringuaegne keskmine veetase 67 67 Prognoositav kaevandamise järgne veetase 2 Plokk 21 aT 1: 66 66 Plokk 22 aT Plokk 9 aT Kasvukiht 65 Plokk 23 aT 65 Plokk 10 aT 4 Plokk 11 aT 1: 64 64 Ladu 5,8 63 63 6,7 Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv 62 62 Š-11 Kaevandi nr 61 61 Ülipeeneteraline liiv 69,34 Suudme abs kõrgus, m 0,3 Sügavus maapinnast, m Peene- ja väga peeneteraline liiv Läbilõige II-II' Kruus N S m 6690267 Hagudi-Nõmmekõrtsi tee L1 m Kruusakas liiv 66903:003:0379 Nõmme (kruusa sisaldus 10-35%) 72 72 66903:003:0024 Š-6 4,0 Kaevandi sügavus, m 69,73 Plokk 8 Ta KSPŠ-13 71 71 Saviliiv, liivsavi Nõmme 69,30 66903:003:0022 Jaagu-Jüri Peatjüri 70 Tee 66903:003:0003 70 66903:003:0513 69 69 1,1 Märkused: 68 68 okk 15 pT 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 67 67 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Plokk 20 aT 3,4 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 66 66 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 27.02.2026); 3,8 4 - Keskkonnaregistri Hagudi kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste andmeid (seisuga 27.12.2023); 1, Pl 65 65 1: 7 aT - Mäeeraldise lõiked seisuga 12.09.2016 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1772). 64 64 4 1: 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 63 6,3 63 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 6,5 7,0 Hagudi III kruusakarjäär Mäeeraldise geoloogilised läbilõiked 62 62 Rapla maakond, Rapla vald I-I' ja II-II' 61 61 Loa omanik OÜ Elektriväli Graafiline lisa 2/3 Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530 Toivo Strandberg H 1 : 1 000 0 50 100 m [email protected] Mõõtkava /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 100 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 09.03.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4655 /Allkirjastatud digitaalselt/  66 6 66,68 65.21 6 65.21 66,08 65.21 66 65 66,37 65.21 69,91 6869 65.21 66,54 65 nn 68,00 pi 65.21 68,37 65.21 65.21 62.83 65.21 67 67 Nõmme Plokk 15 pT 4 68,77 68 65.21 65.21 62.84 68,98 6 66,59 65.21 6 69,63 69,87 66903:003:0022 66 6 5 69 69 69 62.89 02 65.21 67kH 69,18 r a Nõmme 65.21 62.83 65.21 gu 65.21 di - 68,34 66,92 62.81 6 6 N õ 69,85 69,29 66903:003:0023 65.21 90 mm 69,44 68 65.21 65.21 68 3: 0 ek 0 3 õrt :0 3 s i 62.80 62.69 62.68 62.80 65.21 79 t eeL 69,47 65.21 1 62.76 65.21 kr 6 545 600 65.21 66 69,53 67 69 2' 66 65.21 67,05 67 62.66 65.21 6 2 69,99 62.78 9 68,30 65.21 65 65.21 65.21 3 6 6 9 67,41 65.21 62.86 62.51 62.78 65.21 02 6 65 65.21 7H 65.21 Jaagu-Jüri 65.21 65.21 3' agu d- 67 67,05i 69,01 68,03 6 Nõ 68 65.21 690 mm 66903:003:0002 62.49 65.21 3 : 0 ek 03 õr t 65.21 65.21 65.21 67,46 :03 sit 65.21 65.21 82 eeL 65.21 62.76 67,75 2 65.21 62.49 65.21 65.21 65.21 65.21 67,27 65.21 65.21 N 66,94 62.67 62.46 65.21 65.21 65.21 68,81 65.21 67,58 Nõmme 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 66903:003:0024 66 65.21 65.21 65.21 62.50 65.21 65.21 65.21 65.21 66,86 65.21 65.21 65.21 67,07 65.21 68 67,70 67 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 Kaardileht nr 631 Rapla, 632 Türi 65.21 68 65.21 65.21 65.21 65,01 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65,70 69,33 65.21 66 65.21 69 65.21 65.21 65.21 65.21 669,10 545 500 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 4' 65.21 64,64 68 68,93 68,19 67 65.21 65.21 66 4 67 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 9 68,62 69,30 6 65.21 65.21 69,13 68,97 65.21 68 65.21 65.21 65.21 69,06 65.21 68,02 65.21 65.21 65.21 69,12 Plokk 20 aT 69 68,91 65.21 67 65.21 65.21 69,02 65.21 65.21 Jaagu-Jüri 66 65.21 66903:003:0003 69,19 65.21 68 69,16 65.21 65.21 Hariliku männiga 65.21 metsastatav ala Pl 65.21 69 65.21 68,90 65.21 65.21 Pindala 4,64 ha 69,88 okk 1 68,94 69,22 65.21 65.21 67 69,77 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 65.21 66 69,45 65.21 65.21 69,29 65.21 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 65.21 69,81 69,47 9 pT 68 69,48 65.21 69,56 65.21 6 Nr X Y Nr X Y 1 9 69,88 68 65.21 68,79 65.21 65.21 1 6 545 419,87 548 226,46 1' 6 545 410,26 548 197,68 69,30 Peatjüri 1' 65.21 65.21 5 69,68 2 6 545 587,06 548 727,34 2' 6 545 587,06 548 727,34 6 66903:003:0513 69,31 7 69,53 5' 69 67 68,89 65.21 65.21 66 69,51 3 6 545 584,33 548 735,29 3' 6 545 584,33 548 735,29 69,08 65.21 69,40 4 6 545 494,80 548 756,67 4' 6 545 494,80 548 756,67 68 69,05 5 6 545 425,55 548 503,88 5' 6 545 425,55 548 503,88 nn 6 6 545 400 pi 65.21 9 65.21 69,10 69,22 69,32 6 6 545 351,37 548 238,43 6' 6 545 343,25 548 209,39 548 800 66 65.21 69,23 65.21 67 69,50 Plokk 21 aT 69,52 66 Pindala 4,43 ha Pindala 4,64 ha 69,03 Plokk 22 aT 69,05 69,47 68 69,44 Tõnu 65.21 68 69,48 Plokk 23 aT 66903:003:0079 69,17 69 69,55 69,36 69,26 65.21 69,59 69,44 69,17 67 66 69,46 69,45 69,55 70,20 70 70,12 69,32 69 Uuekõrtsi 6 69,55 66903:003:0902 69,48 69,15 70,03 70,03 69,21 6' 70 70,15 Plokk 21 aT 69,27 0 69,51 7 Plokk 22 aT Plokk 23 aT 69,19 69,28 Märkused: 70,40 69,25 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 6 545 300 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 548 200 548 300 548 400 548 500 548 600 548 700 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 27.12.2023); - Keskkonnaregistri Hagudi kruusamaardla plokkide andmeid (seisuga 27.12.2023); - Hagudi II kruusakarjääri mäetööde plaan seisuga 11.08.2020 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3082). 4. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1 Maardla piir (asendiplaanil) Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Nõmme Hagudi III kruusakarjäär 66903:003:0021 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Korrastatud ala plaan 1' Rapla maakond, Rapla vald Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m 63, 0 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Loa omanik OÜ Elektriväli Külgneva mäeeraldise piir Graafiline lisa 3/3 0 50 100 m Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Toivo Strandberg [email protected] Mõõtkava 1 : 1 000 Hariliku männiga metsastatav ala (4,64 ha) /Allkirjastatud digitaalselt/ Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) OÜ Inseneribüroo STEIGER Tauri Põldema Koostas Kuupäev 09.03.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4655 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Elektriväli (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldisele. Hagudi III kruusakarjäärist kaevandatavat materjali kasutatakse teede- ja üldehituses. Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks. Taotletav mäeeraldis külgneb Hagudi II kruusakarjääriga ning taotleja prognoosi kohaselt on enamus materjalis kasutusele minemas suurobjektidele ehk karjääri varud on ammendumas lähiaastatel. Haldamise ja korrastamise poolest soovitakse taotleda eraldi mäeeraldist mitte laiendada olemasolevat. Hagudi III kruusakarjääri varude kasutusele võtmine täiendaks piirkonna täiteliiva kui ka ehituskruusa ja ehitusliiva varusid. Rapla maakonnas on planeeritud mitmete suurobjektide (sh Rail Baltic raudtee ja mitmed rekonstrueeritavad või rajatavad maanteekoridorid) rajamine ning sellest tulenevalt on ehitusmaavarade vajadus nimetatud maakondades lähiaastatel hüppeliselt kasvamas. Kavandatud Rail Baltic raudtee trassi koridor kulgeb taotletavast Hagudi III kruusakarjäärist vahetult loodes ca 4 km kaugusel. Samuti on lähimates asulates pidev vajadus kohalike sõidu- ja kergliiklusteede korrashoiuks ning üldiseks ehitustegevuseks. Karjääride avamine planeeritud ehitusobjektide vahetus läheduses aitab minimeerida objektide ehitusmaksumust ning materjali transpordist tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Eelnevast tulenevalt on vajaliku ehitus- ja täitematerjalide vajaduse tagamiseks piirkonnas oluline kasutusele võtta uusi maavarade leiukohti. Taotletavast Hagudi III kruusakarjäärist väljatav maavara sobib kasutamiseks tsiviil- ja teedeehituses. Taotletava kruusa ja liiva maavaravaru kogus Hagudi III kruusakarjääris on 222,6 tuh m3. Käesolev Hagudi III kruusakarjääri keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel „Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2008)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 08/0323). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav mäeeraldis asub Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi külas, kinnistut Jaagu- Jüri (katastritunnus 66903:003:0003, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 4,64 ha. Mäeeraldis piirneb põhjast Hagudi II kruusakarjääriga, mis kuulub samuti taotlejale. Lõunast piirneb mäeeraldis Peatjüri kinnistuga (katastritunnus 66903:003:0513). Mäeeraldisest läände jääb Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee nr 15, mille kaitsevööndiga (vid 11796541) kattumine puudub. Samuti jääb läände elektrimaakaabel AHXAMK- W.3x240+35Cu 24kV ja selle kaitsevöönd (vid 241586483). Taotletava Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub 4,64 ha ulatuses Rapla valla üldplaneeringuga kehtestatud rohelise võrgustiku tuumalaga. Lähim üksikmajapidamine jääb mäeeraldisest edela suunda ca 110 m kaugusele Lehe kinnistule (katastritunnus 66903:003:1541). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 2008. aastal teostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu Hagudi II uuringuruumis, mille tulemusel koosatati aruanne „Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2008)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 08/0323). Varud on kinnitatud Maa-ameti peadirektori 20.01.2009 käskkirjaga nr 112. Geoloogiliselt paikneb mäeeraldis marginaalse oosi lõunaserval. Maapinna abs kõrgused jäävad uuringuruumi piires vahemikku 69 - 70 m. Maapinna üldine langus on lõuna suunas. Uuringuruumi kaguservas on vanad 4 - 5 m sügavused mahajäetud kruusaaugud, mille põhja abs kõrgused ulatuvad kuni 65 - 66 m. Vertikaalses läbilõikes leidub erineva terasuurusega materjali – kruus ning peene- kuni keskmiseteraline liiv. Maavaravaru kvaliteedinäitajad on toodud tabelis 1 ja on võetud 2008. aastal teostatud geoloogilise uuringu aruandest. Tabel 3.1 Maavara kvaliteedinäitajad Näitaja Plokk 20 aT Plokk 21, 22 ja 23 aT Kruusa sisaldus 34,2-61,6 0-63,3 *(fraktsioon >5 mm), % (keskmine 51,2) (keskmine 17,8) Liiva sisaldus 38,4-65,8 (keskmine 45,8) 36,7-100 (keskmine 75,8) *(5 – 0,05 mm), % Savi- ja 1,1-5,1 2,6-11,4 Tolmuosakesi (keskmine 6,4) (keskmine 3,0) *(<0,05 mm), % Hagudi III kruusakarjääri alal 2008. a teostatud geoloogilise uuringu käigus fikseeriti põhjaveetase kolmes uuringušurfis jäädes abs kõrguste vahemikku 63,84 – 65,33 m (keskmine 64,45 m). 2020. a augustis teostatud Hagudi II mäeeraldise markšeiderimõõdistuse ajal fikseeriti karjääris veetase alale tekkinud veekogudes, kus see jäi vahemikku abs 64,78 m (idapoolsetel lahustükkidel) kuni 65,15 (läänepoolsel lahustükil). 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Hagudi III kruusaakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 4,64 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud suures osas Hagudi kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokid 20 ja 21 aT, ehitusliiva plokk 22 aT ja täiteliiva plokk 23 aT. Tulenevalt uuringuaruande ja varude kinnitamise käskkirja sisust on kaevandatud mahu aruannete esitamisel kohustus 9., 10., 11., 12., 13. ja 14. plokist kaevandamisel kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest ehituskruus 26%, ehitusliiv 58% ja täiteliiv 16%. Sama kehtib ka plokkidele 21, 22 ja 23, kuna need plokid on eraldatud plokkidest 9, 10 ja 11. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Hoidetervikut ei jäeta Hagudi II karjääriga piirnevale alale. Hagudi III kruusakarjääris lasuva aktiivse tarbevaru plokkide 21, 22 ja 23 ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2 ning veealuses osas 1:4. Ploki 20 veepealne osa ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:1,4 ja veealuses osas 1:4. Samuti jääb osa maavaravaru taotletavatest plokkidest ala lääne- ja lõunaküljel välja. Kokku jääb plokkidest 21, 22 ja 23 välja 21,0 tuh m3 maavaravaru ja plokist 20 1,4 tuh m3 maavara varu. Mahud on taotletavast varust maha arvestatud. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 2. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Hagudi III kruusakarjääris (seisuga 31.12.2023) Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 20 aT 1,12 ehituskruus 59,6 3,6 56 21 aT 3,85 ehituskruus 42,5 4,5 38 22 aT 3,85 ehitusliiv 94,8 10,5 84,3 23 aT 3,85 täiteliiv 25,7 3 22,7 Kokku 222,6 21,6 201 3 Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~17 tuh m . Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Hagudi III kruusakarjäär ~ 12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused taotletavas Hagudi III kruusakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea juurdepääs läbi Hagudi II kruusakarjääri, millel on ühendus kohaliku Hagudi-Nõmmekõrtsi teega (6690267). Kasulikku kihti katab katend paksusega 1,1-1,7 m ning kasulik kiht on väljatav ilma veetaset alandamata. Kasuliku kihi paksus on kuni 5,2 m. Kasulikul kihil lasuva katendi moodustab paiguti lisaks kasvukihile punakaspruun orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv. Katendi maht mäeeraldisel on 58 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Hagudi III kruusakarjääris lasuv täiteliiv kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. See sõltub vahetult kaevandamise aegsest veeseisust ja mäetööde avamise asukohast. Katendi eemaldamiseks ja ladustamiseks kasutatakse buldooserit ja/või kopplaadurit. Kasuliku kihi kaevandmaiseks kasutatakse ekskavaatorit ja kopplaadurit, mis laevad kaevise otse kallurile. Toodangu väljavedu toimub kallurautodega 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Keskkonnariske on hinnatud töös „OÜ Elektriväli Hagudi II mäeeraldisel kavandatava tegevuse võimalike keskkonnariskide hinnang“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 09/0397), mis hõlmab nii Hagudi II kui ka Hagudi III mäeeraldist. Samuti on Hagudi III kruusakarjääri jaoks koostatud eksperthinnang Hagudi III kruusakarjääris kaevandatakse maavara kogu ulatuses ilma veetaset alandamata, seega ei mõjuta kaevandamine piirkonnas kujunenud veerežiimi ja selle kvaliteeti. Keskkonnariskide hinnangus on hinnatud, et tolmu teke vahetult kaevandmaisel on väike, kuna maardla materjal sisaldab vähe savi- ja tolmuosakesi ning on suhteliselt suure loodusliku niiskusega. Kaevandamisel tekkiv tolm settib karjääri tööees. Tolmu leviku piiramiseks maavara transpordil on ette nähtud teedel tolmutõrje teostamine ja kallurautode kastid peavad olema kaetud. Hagudi III kruusakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Taotletavale alale on tehtud mürauuring. Mürauuring on lisatud taotluse lisadesse. Liiva ja kruusa ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 17 tuh m3 (30 600 t) korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus PMsum 0,018 t ja PM10 0,009 t. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Hagudi III kruusakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Hagudi III kruusakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Juhul, kui lähimate majapidamiste veevarustuses tekib probleeme kaevude veetasemega, on loa omajal kohustus need kompenseerida. Loa väljastamisel tuleb lähialal paiknevad kaevud kaardistada ning olemasolev seis fikseerida. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Hagudi III kruusakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Hagudi III kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks metsamaaks, et see ühtiks Hagudi II kruusakarjääri korrastamisprojektis välja toodud lahendusega. Metsamaaks korrastatakse 4,27 ha suurune ala. Mäeeraldise nõlvad korrastatakse rohumaaks ning mäeeraldise teenindusmaa metsamaaks. Mäeeraldise nõlvad tuleb tasandada nõlvusele vähemalt 1:2 plokkide 21, 22 ja 23. Ploki 20 nõlvuseks on arvestatud 1:1,4. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks. Mäeeraldisele moodustatava rohumaa ning teenindusmaale moodustatava metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb sulglohkude teket. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Hagudi III kruusakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 3500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 3500 eurot, kujuneb Hagudi III kruusakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 4,64 x 2000 ≈ 17 000 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Toivo Strandberg / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Elektriväli Juhatuse liige Taotluse koostas 09.03.2026. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2008) Töö nr 08/0323 Tallinn 2008 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan ........................... Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Elo Rannik Geoloog ........................... Roman Kotenjov ........................... Geoloog OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2008). Aruanne ühes köites, teksti 25 lk, 15 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn, 2008. Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruum pindalaga 22,93 ha paikneb Raplamaal Rapla vallas Hagudi külas. Ala jääb Tallinn-Rapla-Türi maantee 42,0 - 42,5 km kohalt ~20 m kaugusele itta, Aranküla-Juuru riigikõrvalmaantee kilomeetrite vahemikust 0 - 1 ligikaudu 300 m kaugusele põhja suunda. Tee ja uuringuruumi vahele on jäetud ~20 m laiune kaitsetervik. Uuringuruumi piires on 50 m teekaitsetervikusse jääv maavara varu võetud arvele passiivse tarbevaruna. Uuringu käigus rajati 14 šurfi ja üks karjääri seinapuhastus-šurf üldmetraažiga 87,8 m. Šurfidest võeti 25 proovi materjali lõimise, 7 proovi filtratsioonikoefitsiendi ja üks proov kruusa fraktsioonist anti kruuskillustiku külmakindluse ja purunemiskindluse (Los Angeles´ katsel) määramiseks. Katendi moodustab kasvukiht, muld ja ülipeeneteraline orgaanikat sisaldav liiv paksusega 0,6 – 3,6 m, kasuliku kihi kruus ning eriteraline liiv paksusega 1,5 – 6,1 m. Maavaravaru on hinnatud ehituskruusa aktiivse tarbevaruna 65 tuh m3 plokis 3-1 (pindala 1,49 ha), 75 tuh m3 plokis 3-2 (1,53 ha) ja 213 tuh m3 plokis 3-3 (3,20 ha). Kruusa plokis 3-4 jääb 1,01 ha suurusel alal teeterviku alla 52 tuh m3 maavaravaru. Osaprotsentides arvutatult on plokis 4-1 (pindala 3,15 ha) ehitusliiva aktiivset tarbevaru 334 tuh m3, täiteliiva aktiivset tarbevaru 92 tuh m3 ja ehituskruusa aktiivset tarbevaru 150 tuh m3. Plokis 4-2 (0,80 ha) on 13 tuh m3 ehitusliiva, 3 tuh m3 täiteliiva ja 6 tuh m3 ehituskruusa aktiivset tarbevaru ning plokis 4-3 passiivset tarbevaru teetervikus analoogselt eelneva plokiga 3 tuh m3 ehitusliiva, 1 tuh m3 täiteliiva ja 1 tuh m3 ehituskruusa. Uuringuruumi lääneservas plokis 5 on passiivse tarbevaru 0,88 ha suurusel alal 29 tuh m3 ehitusliiva. Kattekihi maht kogu uuringuruumis on 275 tuh m3. Vastavad maavara mahud esitatakse kinnitamiseks Keskkonnaministeeriumile. Võtmesõnad: Raplamaa, Rapla vald, Hagudi kruusamaardla, Hagudi II uuringuruum, Tallinn - Rapla - Türi maantee, ehituskruus, ehitusliiv, eriotstarbeline liiv (täiteliiv), aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru. Koostas: Elo Rannik OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................ 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS.......................... 7 3. VARASEM GEOLOOGILINE UURITUS ..................................... 9 5. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD ............................................ 11 5.1 Kaevandite rajamine ........................................................................................ 11 5.2 Proovide võtmine ............................................................................................ 11 5.3 Laboratoorsed uuringud .................................................................................. 11 5.4 Topotööd ......................................................................................................... 11 5.5 Kameraaltööd .................................................................................................. 12 6. MAAVARA KVALITEET .............................................................. 13 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ............................... 15 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ............................................... 17 9. KESKKONNAKAITSE................................................................... 18 10. VARU ARVUTUS ............................................................................ 19 11. KOKKUVÕTE ................................................................................. 24 12. KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................... 25 TEKSTILISAD 1. Tellimiskiri ............................................................................................................26 2. Uuringuluba Rapm - 051 .......................................................................................27 3. Hagudi II uuringuruumi kaevandite kataloog .......................................................29 4. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel ..........................................31 5. Väljasõelutud liiva fraktsioonide sisalduste tabel .................................................33 6. Väljasõelutud kruusa fraktsioonide sisalduse tabel ...............................................36 7. Maavara lõimise analüüsi tulemused 1 (AS Teede Tehnokeskuse labori andmed: katseprotokoll nr 115/08) ....................................................................................38 8. Maavara lõimise analüüsi tulemused 2 (katseprotokoll nr 197/08) ......................41 9. Kaevandite geoloogilised kirjeldused....................................................................42 10. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindala .............................47 11. Varude arvutus arvutiprogrammiga Vertical Mapper (seletuskiri) .......................49 12. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ...............................................................53 13. Kaevandite likvideerimise akt ...............................................................................54 14. Kooskõlastus teetervikute jätmiseks .....................................................................55 15. Tellija arvamus tehtud tööde kohta .......................................................................56 Ekspertarvamused Eesti Maavarade Komisjoni protokolliline otsus Keskkonnaministri käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1:1000 2. Geoloogilised läbilõiked. Mõõtkava hor. 1:1000, vert. 1:100 3. Kaevandite geoloogilised tulbad. Mõõtkava vert. 1:100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 1. SISSEJUHATUS Hagudi kruusamaardla (registrikaart nr 0724) Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Elektriväli tellimusel (lisa 1), geoloogilise uuringu loa Rapm - 051 (lisa 2) alusel. Uuringu eesmärgiks oli selgitada uuringuruumi piires maavara lasundi kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja maavara kogust ning kaevandamistingimusi, et kinnitada maavara aktiivse tarbevaruna, mille alusel saab arendaja taotleda maavara kaevandamise luba. Uuringu käigus tehti uuringuruumi teenindusalal topograafiline mõõdistamine, rajati kaevandid, kirjeldati ja võeti proovid laboratoorseteks uuringuteks ning määrati veetasemed. Uuringutöö planeerisid ja tegid ning aruande koostasid OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloog Elo Rannik ja Roman Kotenjov. Topograafilise mõõdistamise tegi ja plaani mõõtkavas 1:1000 koostas samuti OÜ Inseneribüroo STEIGER. Šurfid rajati tellija organiseeritud ekskavaatoriga. Kaevanditest võetud proovide granulomeetrilise koostise analüüs, filtratsiooni koefitsiendi määramine, kruusafraktsioonist tehtud kruuskillustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel ja külmakindlus vahetul külmutamisel tehti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87, 67, 512; 2006, 14, 109, 58, 439; 2007, 42, 303, 66, 408). OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Hagudi II uuringuruum teenindusala pindalaga 22,93 ha paikneb Rapla maakonna Rapla valla Hagudi küla territooriumil. Ala asub Tallinn-Rapla-Türi riigimaanteest (lõigul 42,0–42,5 km) ~20 m kaugusel ida suunas ning Aranküla - Juuru kõrvalmaanteest (vahemikus 0–1 km) 0,3 km kaugusel põhja suunas. Uuringuruumist on Rapla linnani ligikaudu ~5 km, Hagudi alevikuni ~2 km. Uuringuruum jääb arendajale kuuluvatele Nõmme kinnistutele (katastritunnused 66903:003:0021, 66903:003:0022, 66903:003:0023, 66903:003:0024), Jaagu -Jüri maaüksustele (katastritunnus 66903:003:0002 ja 66903:003:0003) ning reformimata maale. Uuringuruum asub Eesti 1:50 000 baaskaardi lehtedel nr 6314, 6323 ning selle keskosa geograafilised koordinaadid on 59°2´46´´pl ja 24°50´35´´ip. Uuringuruumist vahetult kirde suunas kaevandab 11,25 ha suurusel alal Hagudi - Väljapere karjääris kruusa ja liiva OÜ Hagudi Kruus. Kaevandatud materjali kasutatakse üld- ja teedeehituses. Uuringuruumist põhjasuunda jääb katastriüksus Tõnso (katastritunnused 66903:003:1322, 66903:003:1321 - maatulundusmaad), idasuunda Väljapere (66903:003:0930) ja Väljapere I (66903:003:1260) kinnistud (mõlemad maatulundusmaad) ning osaliselt Nõmme ja Jaagu - Jüri katastriüksused, mille omanikuks on arendaja. Uuringuruumist vahetult lõunasse jääb Peatjüri maaüksus (66903:003:0513) ning läände transpordimaana kasutatav riigitugimaantee T 15 Tallinn - Rapla - Türi (katastriüksuse nr 66903:003:1731). Vaata joonis 2.1. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. Muinsus- ja looduskaitseobjekte uuringuruumi piires ega läheduses samuti ei ole. Lähim majapidamine jääb uuringuruumi läänepiirist ligikaudu 100 m kaugusele üle maantee. Idapiirist 200 - 400 m kaugusel asuvad samuti kaks elamukompleksi, millest üht kasutatakse arendaja sõnul vaid suvemajana. Kirdenurgast 200 m kaugusel Väljapere kruusakarjääri kõrvale veel üks elumaja. Uuringuruum on kaetud kuuse,- männi- ning lehtpuumetsaga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 3. VARASEM GEOLOOGILINE UURITUS Esmakordselt uuris Hagudi kruusamaardlat 1982. aastal Eesti Geoloogiavalitsus, mille põhjal on välja antud aruanne Põhja - Eesti kruusliiva ja liiva otsingust ja uuringust (Sinisalu, 1982). Maardlale puuriti 9 otsingulist puurauku ning piirkonda enamgi, kuid Hagudi II uuringuruumiga ei kattu neist ükski. 2000. aastal vormistati Hagudi - Väljapere karjääri kaevandamise luba OÜ-le Hagudi Kruus (pindalal 11,25 ha). Mäeeraldise detailse geoloogilise uurigu teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Sinisalu, 1999). Uuringu käigus rajati 22 kaevandit üldmetraažiga 75,8 m, laboriproove võeti kokku 21. Eelnimetatud geoloogilisest uuringust Hagudi II uuringuruumile lähim kaevand asub ala kirdeosas, šurfist Š–5 ligikaudu 40 m kaugusel olev kaevand K-20. 1999. aastal rajatud kaevand ei avanud kasuliku kihi lamamit (kaevandi põhi 65,4 m), küll aga avati lamam 2008. aasta uuringuga (Š-5) meetri võrra K-20 kaevandi põhjast sügavamal absoluutkõrgusel 64,4 m. Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil on seisuga 01.01.2008. a Hagudi kruusamaardlas arvel plokis 2 kruusa aktiivset tarbevaru 58,6 tuh m3, plokis 1 ehitusliiva aktiivset tarbevaru 211,8 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 4. UURINGURUUMI GEOLOOGILISE EHITUSE ISELOOMUSTUS Geoloogiliselt paikneb maardla marginaalse oosi lõunaserval. Maapinna abs kõrgused jäävad uuringuruumi piires vahemikku 69 - 70 m. Maapinna üldine langus on lõuna suunas. Uuringuruumi kaguservas on vanad 4 - 5 m sügavused mahajäetud kruusaaugud, mille põhja abs kõrgused ulatuvad kuni 65 - 66 m. Vertikaalses läbilõikes leidub erineva terasuurusega materjali – kruus ning peene- kuni keskmiseteraline liiv. Käesoleva geoloogilise uuringu andmetel on uuringuruumi geoloogiline ehitus järgmine: - 0,6 – 3,6 m katend (keskmine 1,3 m), millest 0 – 0,6 m moodustab kasvukiht puujuurtega, ülejäänud kattepinnas on punakaspruun orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv, saviliiv; - kasuliku kihi moodustab uuringuruumi idapoolses osas peeneteraline kruus, mille liivafraktsioon on peene- kuni keskmiseteraline. Uuringuruumi lõunaservas ja lääneosas esineb eriteraline liiv ning kohati (kahes kaevandis) kruusa. Kasuliku kihi paksus on 1,5 – 6,1 m keskmise väärtusega 4,4 m. Liiv on kvaliteedilt peene- kuni keskmiseteraline. - uuringuruumi kasuliku kihi lamamiks on saviliiv, liivsavi või savi. Lamam on avatud ala idaosas kuues šurfis. Varasemate uuringute andmeil moodustavad kasuliku kihi fluvioglatsiaalsed setted. Samale järeldusele jõuti ka käesoleva uuringu tulemusel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 5. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 5.1 Kaevandite rajamine Hagudi II uuringuruumis välitööde käigus 09.01.2008 ja 10.01.2008 rajati 14 šurfi (Š-1...Š-12, Š14, Š-15), ja üks karjääri seinapuhastus-šurf (KSP-Š-13) sügavusega 3,3 - 7,0 m, üldmetraažiga 87,8 m (lisa 3). Šurfid rajati tellija poolt organiseeritud ekskavaatoriga LIEBHERR R924 (kopamahuga 1,2 m3). Kaevandid tehti vahekaugustega 70 – 200 m juurdepääsust ja maavara levikust lähtuvalt (suurel osal uuringuruumist kasvab tihe mets) Šurfid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Kaevandid täideti sealt väljatõstetud materjaliga, maapind tasandati ning ala korrastati (lisa 13). 5.2 Proovide võtmine Proovid šurfidest võeti massproovi meetodil, vahedeta, kasuliku kihi lasundi täiest avatud paksusest. Peale kattekihi eemaldamist suruti ekskavaatori kopp 1 m sügavusele ja sellest intervallist tõsteti 1 kopatäis kruusa eraldi prooviosa selekteerimiseks. Sedasi toimides eraldati igast järgnevast meetrilisest intervallist üks kopatäis materjali ning võeti sellest materjali iseloomustav osa prooviks. Kui proovimisintervall oli väiksem kui üks meeter, võeti ka vastavalt väiksem kogus materjali. Ühtlase materjali puhul ühendati osaproovid üheks koondprooviks, mis vähendati kvarteerimisega kaaluni 20 - 40 kg, olenevalt kruusaterade suurusest. Liiva puhul vähendati proovi massini umbes 3 - 4 kg, kruusakas liivas 7 - 8 kg. 5.3 Laboratoorsed uuringud Kokku võeti välitööde käigus 25 proovi materjali terakoostise määramiseks, millest seitsmes määrati ka filtratsioonikoefitsient, 1 proov võeti kruusa fraktsioonist kruuskillustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate määramiseks. Terakoostise määramiseks kasutati standardseid sõelu ava läbimõõduga: 70; 40; 20; 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,16; 0,05 mm. Kruuskillustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks tehti ühisproov purunemiskindluse määramiseks Los Angeles´ katsel (katsemeetod EVS-EN 1097-2) ning külmakindluse määranguks vahetul külmutamisel (EVS-EN 1367-1). Kõik katsed tehti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis (lisa 7,8). 5.4 Topotööd Uuringuala topomõõdistamine mõõtkavas 1:1000 tehti 31.01.2008 – 16.02.2008, 01.03.2008 – 08.03.2008, 12.04.2008 OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt.. Lähtekoordinaadid ja –kõrgus saadi riikliku põhivõrgu punktist Hagudi (990) H=70,217. Piirpunktide ja kaevandite asukohtade koordinaadid on antud L-Est 97 süsteemis, kõrgused – Balti süsteemis. Kaevandid seoti instrumentaalselt. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 Täiendavad andmed on toodud topotööde seletuskirjas (lisa 12). 5.5 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi varasemate geoloogiliste uuringute andmestik ning käesoleva uuringu välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute andmestik. Kasuliku kihi kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusega nr 44 kinnitatud „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korda”, mille alusel ehitusliiva käsitletakse maavarana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: peensusmoodul >1,3, savi- ja tolmusisaldus mitte üle 10 % ja osakeste läbimõõduga üle 5 mm (kruus) sisaldus alla 35 %. Kruusale, kui maavarale esitatakse järgmised nõuded: osakeste sisaldus läbimõõduga üle 5 mm mitte alla 35 % ning savi- ja tolmuosakesi mitte üle 20 %. Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse kui eriotstarbelist kruusa ja liiva. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 6. MAAVARA KVALITEET Uuringuruumi kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks kasutati käesoleva töö käigus saadud andmeid. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 - 6. Ehitus,- täiteliiv, Ehituskruus kruus Ehitusliiv Näitajad (plokk 3-1, 3-2, (plokk 4-1, 4-2 Ta; (plokk 5, Tp) 3-3 Ta; 3-4 Tp) 4-3 Tp) Šurfide arv 5 8 2 Š-1, Š-3, Š-8, Kaevandite numbrid Š-4...Š-7, Š-13 Š-1, Š-10 Š-10, Š-11, Š-12, Š-14, Š-15 Loodusliku materjali koostis Kruusa sisaldus 34,2-61,6 0-63,3 3,5-8,5 *(fraktsioon >5 (keskmine 51,2) (17,8) (5,5) mm), % Liiva sisaldus 38,4-65,8 (45,8) 36,7-100 (75,8) 91,5-96,5 *(5 – 0,05 mm), % (88,2) Savi- ja 1,1-5,1 2,6-11,4 4,2-11,1 tolmuosakesi (3,0) (6,4) (6,3) *(<0,05 mm), % Liiva fraktsiooni koostis Liiva fraktsiooni 83,0-97,6 68,9-97,0 88,4-95,4 sisaldus * (92,8) (89,5) (93,3) (5 – 0,05 mm), % 28,9-56,6 1,1-62,0 16,8-32,7 Täisjääk sõelal (42,5) (28,8) (26,1) 0,63 mm, % Savi- ja 2,4-17,0 3,0-31,1 4,6-11,6 tolmuosakesed (7,2) (10,5) (6,7) *(< 0,05 mm) liivas, % 1,8-2,5 0,9-2,6 1,3-2,1 Liiva (2,1) (1,7) (1,8) peensusmoodul Kruusa fraktsiooni koostis Fraktsioon >70 mm - - - 70-40 mm 0-34,5 (19,9) 0-20,1 (3,3) - 40-20 mm 30,1-49,6 (38,3) 0-72,4 (23,7) 0-57,6 (19,2) 20-10 mm 16,6-36,0 (26,6) 0-54,3 (19,3) 15,3-54,3 (29,9) 10-5 mm 10,4-21,0 (15,2) 0-100 (38,2) 27,1-80,0 (50,9) Tabel 6.1. Kasuliku kihi materjali põhinäitajad OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 Tinglikult tähistatakse alaplokid 3-1, 3-2, 3-3, 3-4 edaspidi plokiks 3 ning alaplokid 4-1, 4-2, 4-3 plokiks 4. Lähtudes tabelist 6.1, võime uuringuruumi piires esineva maavara kvaliteedi kohta täheldada järgnevat. Kasuliku kihi kruus (plokk 3) loodusliku materjalina on >5 mm osakeste sisalduste järgi 34,2-61,6 %, keskmiselt 51,2 %. Ehitus- ja täiteliiva ning kruusa plokis 4 on kruusa sisaldus oluliselt väiksem 0-63,3 % (keskmine 17,8 %). Ehitusliiva passiivse tarbevaru plokis 5 on kruusa osakaal 3,5-8,5 %, ploki piires kahe šurfi keskmise väärtusega 5,5 %. Savi- ja tolmuosakesi on kruusa plokis 3 väga vähe: 1,1-5,1 %, keskmise väärtusega 3,0 %. Plokis 4 ja 5 oluliselt rohkem: 2,6-11,4 % ja 4,2-11,1 %. Liiva fraktsiooni osa (5 – 0,05 mm) esineb kõikides plokkides 83,0 – 97,6 %, kuid kruusa ploki liiva fraktsioonis on täisjääk sõelal keskmine väärtus oluliselt suurem kui ülejäänud plokkides 42,5 %. Plokis 4 ja 5 on täisjääk sõelal keskmine väärtus 26,1 % ja 28,8 %. Seega kruusa ploki liiv on jämedateralisem. Kruusa ploki piiresse jäävatest kaevanditest väljasõelutud liivas esineb väga vähe savi- ja tolmuosakesi: 2,4 – 17,0 %. Segunenud materjaliga ploki 4 ja liiva ploki 5 materjalis esineb tolmuosakesi tunduvalt rohkem: 3,0 – 31,1 %. Liiva peensusmoodul on kruusa plokis 1,8 – 2,5 (keskmine 2,1), liiva plokis 1,3 – 2,1 (keskmine 1,8) ja segunenud purdmaterjaliga plokis 0,9 – 2,6 (keskmine 1,7). Kruusa fraktsiooni koostis näitab kruusaplokis korralikku 40-10 mm fraktsiooni esindatust. Fraktsiooni 40 – 20 mm on keskmiselt 38,3 % ja 20-10 mm fraktsiooni 26,6 %. Liiva plokkides on mõnevõrra suurem 10 – 5 mm fraktsioon: plokis 4 keskmiselt 38,2 % ja plokis 5 keskmiselt 50,9 %. Kruusafraktsioonist võetud ühisproovi kruuskillustiku füüsikalis-mehaanilised omadused on teedeehituses killustiku kolmandale klassile vastavad. Purunemiskindlus Los Angelese katsel fraktsiooniga 10/14 annab tulemuseks 29 %. Eesti Asfaldiliidu standardi „Asfaldinormid” nõuete kohaselt peab killustiku purunemiskindlus olema ≤ 30, et vastata vähemalt III klassi killustikunõuetele. Külmakindlusele esitatavate nõuete kohaselt vastaks kruuskillustiku klass ka I klassi nõuetele (≤ 2 %). Hagudi II uuringuruumist võetud kruusa ühisproovi katsetulemused on: fraktsiooniga 8/16 – 1,0 %. Kokkuvõttes võib pidada kruusa füüsikalis- mehaaniliste tulemuste järgi heaks materjaliks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Hüdrogeoloogilistest töödest tehti uuringuruumis vaid veetaseme mõõtmisi kaevandites. Veetase on fikseeritud uuringuruumis kolmes uuringute käigus rajatud šurfis (Š-4, Š-9, Š-15) (graafiline lisa 3). Veetaseme abs kõrgused jäävad vahemikku 63,63 – 65,12 m (keskmine 64,24 m). Tulemused on toodud tabelis 7.1. Suudme Puur- Kaevandi Uuritud Kasuliku Veetaseme Veetaseme Jrk. abs augu sügavus, abs kihi sügavus, abs nr kõrgus, nr m kõrgus, m paksus, m m kõrgus, m m 1 2 3 4 5 6 7 8 4,4 65,12 (09.01.08) 1 Š-4 69,52 6,0 63,52 5,1 5,6 63,92 (02.06.08) 4,4 64,53 (09.01.08) 2 Š-9 68,93 5,3 63,63 1,7+ 5,3 63,63 (02.06.08) 3 Š - 15 69,61 6,0 58,33 5,4+ 5,6 64,01 Keskmine 69,35 5,8 61,83 4,1+ 5,1 64,24 Tabel 7.1 Uuringukaevandite andmed Tabelist 7.1 ja graafiliselt lisalt 1 näeme, et veetase uuringuruumis on avaldunud vaid uuringuruumi põhjaosas ühes šurfis ning lääneservas kahes kaevandis. Kuna uuringute ajal oli tegu tavapäratult kõrge pinnaseveetasemega, siis tehti 02. juunil 2008. a kaks kontrollkaevandit vahetult olemasolevate šurfide Š-4 ja Š-9 kõrvale. Kontrollkaevandid näitavad, et veetase oli langenud ligikaudu 1 m võrra. Kuigi pinnasevee tase saadi kätte kolmes uuringuruumi rajatud šurfis, on enamik kaevandeid uuritud allapoole kolme kaevandi keskmist põhjaveetaset ning selle keskmine horisont jääb allapoole uuritud sügavust. Seega võib eeldada, et kaevandamisel ei tekki veekogu ning kolmes šurfis mõõdetud veetase on lokaalne ning kaevandamisel ajutised. Markšeidermõõdistusi kõrvalasuvas Hagudi-Väljapere karjääris on teinud aastaid OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Nende andmetel on seal veetasemed erinevates karjääriosades olnud järgnevad: Mõõdistamise kuupäev Pinnasevee taseme abs kõrgus, m 1 2 13.04.2005 65,55 13.04.2005 65,39 03.11.2006 64,97 03.11.2006 64,87 03.11.2006 65,00 03.11.2006 65,20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 1 2 12.03.2008 65,37 12.06.2008 65,54 12.06.2008 65,60 Keskmine 65,28 Tabel 7.2. Hagudi-Väljapere karjääris mõõdistatud veetasemed Kõrvalkarjääri keskmine veetase on ligikaudu meetri võrra kõrgem. Sealne veetase on seotud veepideva lamamiga. Tulevikus saab uurida täiendavalt Hagudi II uuringuruumi karjääri põhja, kuna praktiliselt kogu alal on jälgitud kruusa- ja liivakihi jätkumist allapoole uuritud sügavust. Sel juhul oleks võimalik väljata ka Hagudi II uuringuruumi veealused varud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäenduslikud tingimused karjäärialal on üsna soodsad. Uuringuruumi kõrval asub tegutsev karjäär ning piirkond on üldiselt vähe asustatud. Samuti on väga heas juurdepääs planeeritavale karjäärile ning hea teedevõrk. Kattekihi paksus alal on 0,6-3,6 m (keskmine 1,3 m), kasuliku kihi paksus varieerub 1,5-6,1 m (keskmine 4,4 m), mille lamamit suures osas uuringutel tehtud šurfidega kätte ei saadud. Uuringuruumi piires on esialgu võimalik kaevandada veepealset varu, kuid karjääri on võimalik laiendada ning varusid suurendada karjääri sügavuti uurides. Välja arvatud põhjapiiril, kus Š-1...Š-5 on kasuliku kihi lamam avatud käeoleva uuringuga. Ala on kaetud suures osas metsaga, seega puud tuleb enne kaevandamise algust raadata. Olenevalt arendaja soovidest ning vajadusest saab karjääri rajada ka purustus- ning sorteerimissõlme, mis võimaldab selekteerida eriteralise kruusa ja liiva. Kuna kasuliku kihi paksus on muutlik, on vaja kaevandada mitmeastmeliselt, mis lubab ka paremini juhtida väljatava materjali kvaliteeti. Pinnasevesi kaevandamist segama ei hakka. Kõrgvee perioodil suurte sadudega tõenäoliselt jääb karjääri põhi ala põhjaosas veepiirist allapoole. Seega tuleb sealses osas rakendada meetmeid karjääri tagasitäitmise suhtes. Hagudi II uuringuruumi šurfidest mõõdetud veetasemed on tõenäoliselt lokaalsed ning kaovad kaevandamise alustamisel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 9. KESKKONNAKAITSE Uuringuruumis ja selle läheduses keskkonnakaitselisi alasid ei ole. Kruusa kaevandamise praktika piirkonnas näitab, et kaevandamisega ökoloogilisi tingimusi praktiliselt ei ole kahjustatud. Uuringu käigus rajatud šurfid on peale proovide võtmist likvideeritud ja nende ümbruse olukord viidud uuringueelsesse seisundisse, mille kohta on koostatud ka vastav akt (lisa 13). Kaevandamise eeltööna tuleb alal raadata mets ning paljandustööde käigus kooritud mullakiht eemaldada ning säilitada (vajadusel tagasitäide). Ammendatud karjäär korrastatakse metsamaaks. Veepealse maavara väljamine pinnase veerežiimis muutusi ei tekita. Kaevandamisel tuleb viia õhusaastamine tolmuga ning müratase vastavusse normatiivide nõuetele ning vältida kütuse ja õli sattumist pinnasesse. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 10. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on topoplaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1), geoloogiliste välitööde tulemused ning laboratoorsete katsete andmed. Uuringuruumis, mille üldpindala on 22,93 ha, tehti maavara varu arvutus kaheksas plokis (graafiline lisa 2), millest kruusa plokid (3-1, 3-2, 3-3, 3-4) hõlmavad uuringuruumi idaosa 7,78 ha suuruselt. Ala keskele jäävad 14,26 ha suuruselt plokk 4-1, 4-2, 4-3, mille koostiseks on eriteraline liiv ja kruus, uuringuruumi lääneserva on jäetud kuni 30 m teetervik, mille liivavarud on antud passiivse tarbevaruna 0,88 ha pindalal. Pindalaselt on plokid kontuuritud uuringuruumi, katastriüksuse, kaevandite ning abi- või interpoleerimise punktidega. Piiripunktide koordinaadid ja pindala arvutus on toodud lisas 10, 11. Uuritud alal kaevandite vahekaugused jäävad 70 – 200 m vahemikku, mis võimaldab varu uurituse taseme järgi hinnata tarbevaruna. Vastavalt tellimiskirjale, soovis arendaja uuringut ja kasuliku materjali varu arvestust teha nii, et kasuliku kihi minimaalseks paksuseks arvestada minimaalselt 1 m, kuid katendi paksus ei ole määratletud. Erandjuhtudel võib katend ületada kasuliku kihi paksust. Juhul kui varud jäävad allapoole pinnaseveetaset, palub arendaja varud arvestada nii, et metsastamiseks ettenähtud 0,7 m pinnast veetasemest kõrgemal garanteeritakse tagasitäitmise teel katendimaterjaliga. Tellija soovib käesolevaga kaevandada vaid veepealse varu. PLOKK 3-1, 3-2, 3-3, 3-4 on pindalaliselt välja eraldatud uuringuruumi idaosas. Plokid on jaotatud osaplokkideks maavara kasutuse võimalikkusest lähtuvalt (teeterviku alla jäetakse passiivse tarbevaru plokk). Plokk 3-1 (1,50 ha) on piiritletud uuringuruumi nurgapunktiga 4 ja lisapunktidega P-18, P-17, P-16, P-15, P-14, P-13, P-12, P-10, P-3 ja P-2. Plokk 3-2 (1,54 ha) on piiritletud punktiga 6 ning lisapunktidega P-19, P-20, P-21, P-22, P-23, P-24, P-25, P-26, P-27, P-28 ning plokk 3-3 (3,72 ha) punktiga 7 ja lisapunktidega P-29, P-30, P-31, P-11, P-4, P-5, P-6. Kruusa passiivse tarbevaru plokk 3-4 (1,02 ha) on määratud punktiga 5 ja lisapunktidega P-19, P-20, P-21, P-22, P-23, P-24, P-25, P-26, P-27, P- 28, P-29, P-30, P-31, P-11, P-10, P-12, P-13, P-14, P-15, P-16, P-17, P-18. Plokkide piiresse jääb 5 kaevandit, mille kaalutud keskmiste andmetel kasuliku kihi materjal kõikides uuringupunktides vastab ehituskruusale esitatavatele nõuetele: kruusa sisaldus 34,2-61,6 % (keskmine 51,2 %); savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,1- 5,1 % (keskmine 3,0 %); liiva peensusmoodul 1,8-2,5 % (keskmine 2,1 %). Vt tabel 6.1. Kaevanditest võetud proovide põhjal ei vastanud eraldi võetuna kruusa kvaliteedile Š-4 intervall 4,4 – 5,7 m (ehitusliiv mooduliga 2,1, kruusa sisaldus 32,9 %, savi- ja tolmuosakesi 5,0 %); Š-6 intervall 3,4-7,0 m (ehitusliiv mooduliga 1,8, kruusa sisaldus 34,2 %, savi- ja tolmuosakesi 3,5 %) ja Š-13 intervall 3,8 – 6,3 m (ehitusliiv mooduliga 1,8, kruusa sisaldus 34,4 %, savi- ja tolmuosakesi 4,9 %). Samas kaevandite kaalutud keskmistena olid kõik uuringupunktid kruusa kvaliteedile vastavad (vt tekstilisa 5). OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 Kattekihi paksus on ploki piires 0,6-1,1 m (keskmine 0,9 m), kasuliku kihi paksus varieerub 4,5-6,1 m (keskmine 5,4 m), mille paksused osaliselt sügavuse suunas jätkuvad (tabel 10.1). Materjali kvaliteet Kasu- paksus, m paksus, m kasvukihi Kae- Savi- ja Jrk vandi Katendi liku kihi Kruusa tolmuosa- Liiva Materjali sh nr paksus, sisaldus, peensus- nr keste nimetus m % moodul sisaldus, % 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 Š-4 0,6 0,6 5,1 54,0 2,7 2,3 EK 2 Š-5 0,9 0,3 4,5 48,7 1,8 3,4 EK 3 Š-6 1,1 0,3 5,9+ 43,0 3,3 1,9 EK 4 Š-7 0,9 0,2 6,1+ 57,6 4,4 2,4 EK 5 Š-13 1,1 0,3 5,2 45,1 2,9 1,8 EK Keskmine 0,9 0,3 5,4+ 50,6 3,0 2,4 EK Tabel 10.1. Plokkide 3-1, 3-2, 3-3, 3-4 kasuliku kihi põhinäitajad Varuplokkide katendi maht ja varu arvutus tehti arvutiprogrammis MapInfo Vertical Mapper (lisa 11). Katendi maht on 14 tuh m3 (sh kasvukiht 0,3 x 1,50 = 5 tuh m3) plokis 3-1, 15 tuh m3 (sh kasvukiht 0,3 x 1,54 = 5 tuh m3) plokis 3-2, 40 tuh m3 (sh kasvukiht 0,3 x 3,72 = 11 tuh m3) plokis 3-3 ning 11 tuh m3 (teetamm) plokis 3-4. Ploki 3-1 ehituskruusa aktiivse tarbevaru maht saadi Vertical Mapperi kalkulatsioonist 65 tuh m3, plokis 3-2 75 tuh m3, plokis 3-3 213 tuh m3 ning plokis 3-4 52 tuh m3. Katendi keskmiseks paksuseks eelnimetatud plokkide piires on 1,0 m, kasuliku kihi keskmine paksus 5,2 m. PLOKK 4-1, 4-2, 4-3 on pindalaliselt välja eraldatud uuringuruumi keskosas. Plokk 4-1 (pindala 13,22 ha) on piiritletud uuringuruumi varu arvutuse lisapunktidega P-9, P-2, P-3, P-10. Ploki 4-2 (0,80 ha) piiriks on punkt 8 ja lisapunktid P-7, P-1, P-8, P-11, P-4, P-5, P-6. Plokk 4-3 (0,24 ha) on moodustatud nurgapunktidest 2, 3 ja lisapunktidest P-9, P-10, P-11, P-8. Plokkide piiresse jääb 7 kaevandit, ning arvesse võeti ka uuringuruumi lääneküljele rajatud Š-1, Š-9 ja Š-10. Laboritulemustest ning nendega tehtud arvutustest lähtudes, kasuliku kihi materjal vastab kaevandis Š-8 täiteliivale esitatavatele nõuetele, Š-14, Š- 15 ehituskruusa nõuetele ning Š-1, Š-3, Š-9, Š-10, Š-11, Š-12 ehitusliiva kvaliteedile. Plokkide kruusafraktsiooni sisaldus on 0-63,3 % (keskmine 17,8 %); savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,6-11,4 % (keskmine 6,4 %); liiva peensusmoodul 0,9-2,6 % (keskmine 1,7 %). Vt tabel 6.1. Kattekiht paksus on ploki piires 0,6-1,8 m keskmine 1,3. Kasuliku kihi paksus varieerub 1,5-5,3 m (keskmine 4,2 m). Kasuliku kihi lamam saadi kätte vaid Š-1 ja Š-3, ülejäänud kaevandites võib eeldada kasuliku kihi jätkuvat paksust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 Materjali kvaliteet Kasu- Sh kasvukihi Kaevandi nr Savi- ja paksus, m paksus, m liku Katendi Jrk Kruusa tolmuosak Liiva kihi Materjali nr sisaldus, este peensus- paksus, nimetus % sisaldus, moodul m % 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 Š-1 1,1 0,5 3,9 4,1 8,7 1,4 EL 2 Š-3 1,8 0,4 1,5 1,5 6,3 1,4 EL 3 Š-8 1,4 0,6 5,3+ 0,0 6,7 0,9 TL 4 Š-10 1,1 0,3 4,6+ 8,5 4,2 2,1 EL 5 Š-11 1,7 0,3 4,1+ 2,3 4,5 1,7 EL 6 Š-12 1,5 0,2 5,2+ 12,0 3,6 2,4 EL 7 Š-14 1,0 0,0 3,5+ 60,8 5,7 2,2 EK 8 Š-15 0,6 0,6 5,4+ 62,5 11,0 1,5 EK Keskmine 1,3 0,3 4,2+ 19,0 6,3 1,7 EL Tabel 10.2. Plokkide 4-1, 4-2, 4-3 kasuliku kihi põhinäitajad Plokis 4-1 on katendi maht 162 tuh m3 (sh kasvukiht 0,3 x 13,22 = 40 tuh m3), plokis 4-2 12 tuh m3 (sh kasvukiht 0,3 x 0,80 = 2 tuh m3) ja plokis 4-3 4 tuh m3 (teetamm). Maavara varud plokis 4-1 olid arvutiprogrammi järgi 576 tuh m3. Uuringupunktidest kasuliku kihi paksuse suhtarvuna osaprotsentides arvutatult 58 % moodustab ehitusliiv mahuga 334 tuh m3, täiteliiv 16 % mahuga 92 tuh m3, ehituskruus 26 % mahuga 150 tuh m3. Plokis 4-2 saadi varudeks 22 tuh m3, millest ehitusliiva 13 tuh m3, täiteliiva 3 tuh m3 ja ehituskruusa 6 tuh m3. Aktiivse reservvaru plokis 4-3 on maavaravarud 5 tuh m3, millest ehitusliiva 3 tuh m3 ning täiteliiva kui ka ehituskruusa vastavalt 1 tuh m3. Plokk 5 eraldati välja arendaja soovil uuringuruumi lääneküljel teeterviku all. Ehitusliiva aktiivse reservvaru ploki suuruseks on 0,88 ha. Ploki kvaliteediomadused ning varu arvutati Š-1, Š-9 ja Š-10 andmetel. Materjali kvaliteet Kasu- Sh kasvukihi Kaevandi nr Savi- ja paksus, m paksus, m liku Katendi Jrk Kruusa tolmuosak Liiva kihi Materjali nr sisaldus, este peensus- paksus, nimetus % sisaldus, moodul m % 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 Š-1 1,1 0,5 3,9 4,1 8,7 1,4 EL 2 Š-9 3,6 0,2 1,5 - - - - 3 Š-10 1,1 0,3 4,6+ 8,5 4,2 2,1 EL Keskmine 1,9 0,3 3,3 6,3 6,5 1,8 EL Tabel 10.3. Ploki 5 kasuliku kihi põhinäitajad OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 Ploki 5 katendi maht on 17 tuh m3 (sh kasvukiht 0,3 x 0,88 = 3 tuh m3), ehitusliiva aktiivse reservvaru maht 29 tuh m3. Kokkuvõte Hagudi II uuringuruumi maavaravaru arvutuse tulemusest on toodud tabelis 10.5. Katendi sh Maavara- Materjali Kate- Ploki nr Pindala maht, kasvukiht, varu kogus, nimetus gooria tuh m3 tuh m3 tuh m3 1 2 3 4 5 6 7 3-1 1,50 14 5 65 EK Ta 3-2 1,54 15 5 75 EK Ta 3-3 3,72 40 11 213 EK Ta 3-4 1,02 11 - 52 EK Tp 4-1 13,22 162 40 334, 92, 150 EL, TL, EK Ta 4-2 0,80 12 2 13, 3, 6 EL, TL, EK Ta 4-3 0,24 4 - 3, 1, 1 EL, TL, EK Tp 5 0,88 17 3 29 EL Tp Kokku 22,92 275 66 1037 EK, TL, TL Ta, Tp Tabel 10.5. Hagudi II uuringuruumi maavaravaru arvutuse tulemused OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 11. KOKKUVÕTE Hagudi II uuringuruumis (pindala 22,93 ha) 2008. a tehtud geoloogilise uuringu tulemuste alusel arvutati 22,93 ha pindalal ülalpool veetaset maavara varu järgnevalt: - ehituskruusa aktiivne tarbevaru 65 tuh m3 (plokk 3-1, 1,50 ha) 75 tuh m3 (plokk 3-2, 1,54 ha) 213 tuh m3 (plokk 3-3, 3,72 ha) 150 tuh m3 (plokk 4-1, 13,22 ha, 26 % kogu plokist) 6 tuh m3 (plokk 4-2, 0,80 ha, 26 % kogu plokist) - ehitusliiva aktiivne tarbevaru 334 tuh m3 (plokk 4-1, 13,22 ha, 58 % kogu plokist) 13 tuh m3 (plokk 4-2, 0,80 ha, 58 % kogu plokist) - täiteliiva aktiivne tarbevaru 92 tuh m3 (plokk 4-1, 13,22 ha, 16 % kogu plokist) 3 tuh m3 (plokk 4-2, 0,80 ha, 16 % kogu plokist) - ehituskruusa passiivne tarbevaru 52 tuh m3 (plokk 3-4, 1,02 ha) 1 tuh m3 (plokk 4-3, 0,24 ha) - ehitusliiva passiivne tarbevaru 3 tuh m3 (plokk 4-3, 0,24 ha) 29 tuh m3 (plokk 5, 0,88 ha) - täiteliiva passiivne tarbevaru 1 tuh m3 (plokk 4-3, 0,24 ha) Eelnimetatud kogused esitatakse Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks seisuga 01.07.2008. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 12. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 26. mai 2005.a määrus nr 44. Üldgeoloogiline uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. 2. Keskkonnaregistri maavarade nimistu registrikaart nr 0724. 3. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87, 67, 512; 2006, 14, 109, 58, 439; 2007, 42, 303, 66, 408). 4. Sinisalu R, 1982. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. 5. Sinisalu, R, 1999. Aruanne Rapla maakonna Hagudi-Väljapere uuringualale rajatava kruusakarjääri geoloogilisest uuringust.  N S m Läbilõige I-I' m Mäeeraldise piir 72 72 Mäeeraldise teenindusmaa piir Külgneva mäeeraldise piir 71 71 Nõmme Jaagu-Jüri Peatjüri Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Š-8 66903:003:0024 66903:003:0513 66903:003:0003 Š-11 70 69,35 70 Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus 69,34 0,3 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 69 69 Uuringuaegne maapind 68 68 1,7 Katastriüksuse piir Uuringuaegne keskmine veetase 67 67 Prognoositav kaevandamise järgne veetase 2 Plokk 21 aT 1: 66 66 Plokk 22 aT Plokk 9 aT Kasvukiht 65 Plokk 23 aT 65 Plokk 10 aT 4 Plokk 11 aT 1: 64 64 Ladu 5,8 63 63 6,7 Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv 62 62 Š-11 Kaevandi nr 61 61 Ülipeeneteraline liiv 69,34 Suudme abs kõrgus, m 0,3 Sügavus maapinnast, m Peene- ja väga peeneteraline liiv Läbilõige II-II' Kruus N S m 6690267 Hagudi-Nõmmekõrtsi tee L1 m Kruusakas liiv 66903:003:0379 Nõmme (kruusa sisaldus 10-35%) 72 72 66903:003:0024 Š-6 4,0 Kaevandi sügavus, m 69,73 Plokk 8 Ta KSPŠ-13 71 71 Saviliiv, liivsavi Nõmme 69,30 66903:003:0022 Jaagu-Jüri Peatjüri 70 Tee 66903:003:0003 70 66903:003:0513 69 69 1,1 Märkused: 68 68 okk 15 pT 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 67 67 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Plokk 20 aT 3,4 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 66 66 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 27.02.2026); 3,8 4 - Keskkonnaregistri Hagudi kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste andmeid (seisuga 27.12.2023); 1, Pl 65 65 1: 7 aT - Mäeeraldise lõiked seisuga 12.09.2016 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1772). 64 64 4 1: 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 63 6,3 63 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 6,5 7,0 Hagudi III kruusakarjäär Mäeeraldise geoloogilised läbilõiked 62 62 Rapla maakond, Rapla vald I-I' ja II-II' 61 61 Loa omanik OÜ Elektriväli Graafiline lisa 2/3 Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530 Toivo Strandberg H 1 : 1 000 0 50 100 m [email protected] Mõõtkava /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 100 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 09.03.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4655 /Allkirjastatud digitaalselt/  66 6 66,68 65.21 6 65.21 66,08 65.21 66 65 66,37 65.21 69,91 6869 65.21 66,54 65 nn 68,00 pi 65.21 68,37 65.21 65.21 62.83 65.21 67 67 Nõmme Plokk 15 pT 4 68,77 68 65.21 65.21 62.84 68,98 6 66,59 65.21 6 69,63 69,87 66903:003:0022 66 6 5 69 69 69 62.89 02 65.21 67kH 69,18 r a Nõmme 65.21 62.83 65.21 gu 65.21 di - 68,34 66,92 62.81 6 6 N õ 69,85 69,29 66903:003:0023 65.21 90 mm 69,44 68 65.21 65.21 68 3: 0 ek 0 3 õrt :0 3 s i 62.80 62.69 62.68 62.80 65.21 79 t eeL 69,47 65.21 1 62.76 65.21 kr 6 545 600 65.21 66 69,53 67 69 2' 66 65.21 67,05 67 62.66 65.21 6 2 69,99 62.78 9 68,30 65.21 65 65.21 65.21 3 6 6 9 67,41 65.21 62.86 62.51 62.78 65.21 02 6 65 65.21 7H 65.21 Jaagu-Jüri 65.21 65.21 3' agu d- 67 67,05i 69,01 68,03 6 Nõ 68 65.21 690 mm 66903:003:0002 62.49 65.21 3 : 0 ek 03 õr t 65.21 65.21 65.21 67,46 :03 sit 65.21 65.21 82 eeL 65.21 62.76 67,75 2 65.21 62.49 65.21 65.21 65.21 65.21 67,27 65.21 65.21 N 66,94 62.67 62.46 65.21 65.21 65.21 68,81 65.21 67,58 Nõmme 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 66903:003:0024 66 65.21 65.21 65.21 62.50 65.21 65.21 65.21 65.21 66,86 65.21 65.21 65.21 67,07 65.21 68 67,70 67 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 Kaardileht nr 631 Rapla, 632 Türi 65.21 68 65.21 65.21 65.21 65,01 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 65,70 69,33 65.21 66 65.21 69 65.21 65.21 65.21 65.21 669,10 545 500 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 4' 65.21 64,64 68 68,93 68,19 67 65.21 65.21 66 4 67 65.21 65.21 65.21 65.21 65.21 9 68,62 69,30 6 65.21 65.21 69,13 68,97 65.21 68 65.21 65.21 65.21 69,06 65.21 68,02 65.21 65.21 65.21 69,12 Plokk 20 aT 69 68,91 65.21 67 65.21 65.21 69,02 65.21 65.21 Jaagu-Jüri 66 65.21 66903:003:0003 69,19 65.21 68 69,16 65.21 65.21 Hariliku männiga 65.21 metsastatav ala Pl 65.21 69 65.21 68,90 65.21 65.21 Pindala 4,64 ha 69,88 okk 1 68,94 69,22 65.21 65.21 67 69,77 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 65.21 66 69,45 65.21 65.21 69,29 65.21 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 65.21 69,81 69,47 9 pT 68 69,48 65.21 69,56 65.21 6 Nr X Y Nr X Y 1 9 69,88 68 65.21 68,79 65.21 65.21 1 6 545 419,87 548 226,46 1' 6 545 410,26 548 197,68 69,30 Peatjüri 1' 65.21 65.21 5 69,68 2 6 545 587,06 548 727,34 2' 6 545 587,06 548 727,34 6 66903:003:0513 69,31 7 69,53 5' 69 67 68,89 65.21 65.21 66 69,51 3 6 545 584,33 548 735,29 3' 6 545 584,33 548 735,29 69,08 65.21 69,40 4 6 545 494,80 548 756,67 4' 6 545 494,80 548 756,67 68 69,05 5 6 545 425,55 548 503,88 5' 6 545 425,55 548 503,88 nn 6 6 545 400 pi 65.21 9 65.21 69,10 69,22 69,32 6 6 545 351,37 548 238,43 6' 6 545 343,25 548 209,39 548 800 66 65.21 69,23 65.21 67 69,50 Plokk 21 aT 69,52 66 Pindala 4,43 ha Pindala 4,64 ha 69,03 Plokk 22 aT 69,05 69,47 68 69,44 Tõnu 65.21 68 69,48 Plokk 23 aT 66903:003:0079 69,17 69 69,55 69,36 69,26 65.21 69,59 69,44 69,17 67 66 69,46 69,45 69,55 70,20 70 70,12 69,32 69 Uuekõrtsi 6 69,55 66903:003:0902 69,48 69,15 70,03 70,03 69,21 6' 70 70,15 Plokk 21 aT 69,27 0 69,51 7 Plokk 22 aT Plokk 23 aT 69,19 69,28 Märkused: 70,40 69,25 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 6 545 300 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 548 200 548 300 548 400 548 500 548 600 548 700 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 27.12.2023); - Keskkonnaregistri Hagudi kruusamaardla plokkide andmeid (seisuga 27.12.2023); - Hagudi II kruusakarjääri mäetööde plaan seisuga 11.08.2020 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3082). 4. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1 Maardla piir (asendiplaanil) Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Nõmme Hagudi III kruusakarjäär 66903:003:0021 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Korrastatud ala plaan 1' Rapla maakond, Rapla vald Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m 63, 0 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Loa omanik OÜ Elektriväli Külgneva mäeeraldise piir Graafiline lisa 3/3 0 50 100 m Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Toivo Strandberg [email protected] Mõõtkava 1 : 1 000 Hariliku männiga metsastatav ala (4,64 ha) /Allkirjastatud digitaalselt/ Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) OÜ Inseneribüroo STEIGER Tauri Põldema Koostas Kuupäev 09.03.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4655 /Allkirjastatud digitaalselt/  I 70,04 1,1 I 68,31 68,55 68,41 65,66 65,31 71,71 Š-6 68,86 65,39 67,69 68,17 67,95 65,53 69,14 68,36 68,66 68,87 Š-7 0,9 Plokk 7 aT 68,63 68,62 65,81 65,95 66,08 kr 69,41 65,63 67,57 Ladu 68,72 Ladu 68,81 69,29 5,9+ 66,31 66,37 67,69 67,94 65,46 69,54 69,66 69,71 68,63 68,86 70,05 69,91 68,50 69,73 68,50 68,20 68,99 69,19 69,88 68,58 Ladu 68,70 6,1+ 69,34 69,77 69,32 68,30 65,64 2,3 EK 68,00 66,01 66,54 66,40 68,41 66,27 68,64 68,79 69,07 66,40 62,73 70,00 67,78 65,47 68,79 69,49 68,33 68,74 63,05 6,1 EK 69,38 68,89 68,47 3,6 EL 68,37 67,75 69,00 69,37 68,65 68,87 69,64 69,52 Nõmme 67,55 67,95 66,61 65,56 69,05 69,49 69,66 68,61 68,79 68,90 69,23 69,37 69,53 Plokk 15 pT 68,98 66,50 67,41 67,45 68,77 66,59 Ladu 68,96 68,99 69,44 68,47 70,39 68,83 69,63 69,87 66 68,67 67,25 66903:003:0022 67,95 65,59 65,33 68,80 68,68 68,94 68,89 70,12 69,16 90 69,70 70,68 67,56 69,05 68,80 69,79 68,48 68,88 26 65,60 7kH 69,18 68,71 nn 68,13 65,92 67,81 69,07 r a pi 66,78 65,83 69,77 69,64Ladu 68,89 68,84 68,15 68,16 Ladu 68,24 gu 68 Nõmme 67,46 65,58 69,17 68,97 69,49 68,13 68,79 di - 68,34 66,92 69,36 65,51 68,61 68,86 Ladu 68,65 68,90 69,74 65,39 68,74 6 6 N õ 69,85 69,29 69,60 66903:003:0023 69,52 69,67 68,54 65,39 90 mm 69,44 67,78 65,47 68,97 69,78 68,88 65,24 68,33 68,70 3: 0 ek 69,84 67,23 67,86 65,62 68,53 69,94 0 3 õrt 65,58 69,22 65,26 70 :0 3 s i 66,14 65,46 7 te 69,47 69,31 65,87 67,73 Ladu 67,91 65,64 68,10 67,68 69,32 69,68 68,51 69,56 65,28 65,08 68,61 Plokk 8 aT 68,44 69,19 69,82 9 eL 1 67,36 67,69 67,73 68,57 65,22 65,38 67,85 72,00 67 65,89 68,87 69,05 65,06 65,07 68,55 69,07 Jaagu-Jüri 69,41 69,89 1 kr ka 667,51 545 600 67,63 67,62 69,98 64,79 68,66 68,90 70,13 7 69,53 t 67,01 66,86 68,90 2' t 67,83 68,36 69,90 65,43 ep 67,39 67,70 66,88 66903:003:0002 69,28 69,65 69,00 65,04 65,07 65,27 65,19 64,93 65,05 68,71 67,05 69,39 2 i 70,52 65.07 69,99 nn 67,38 68,98 65,22 68,48 69,07 68,10 65,39 68,66 66,92 65,52 69,89 70,01 64,79 68,44 6 6 as 69,81 68,91 11.08.2020 69,31 67,21 68,21 65,45 68,30 90 67,44 67,14 Ladu 67,59 66,60 67,75 Ladu 69,57 68,75 68,88 68,56 64,64 68,18 65,18 66,98 68,28 67,30 67,78 66,10 66,57 68,80 72,76 70,06 3 26 67,41 7H 67,13 67,45 Ladu 69,53 68,88 65,07 64,90 65,36 66,03 a g u 66,97 67,14 69,24 67,96 68,70 68,56 64,88 65,06 67,17 70,02 3' d i -Nõ 69,14 67,23 67,11 67,62 68,14 65,10 67,87 65,05 67,75 68,52 69,01 6 6 9 mm 66,52 67,40 65,11 65,29 65,49 68,99 70,00 68,03 0 3: 67,05 e I 67,48 67,77 69,20 65,89 64,80 65,85 65,87 70,09 70,32 00 3 kõr 65,70 67,63 67,47 67,82 67,86 68,41 68,78 68,71 66,55 67,59 65,43 69,74 69,63 :0 3 tsi 67,22 66,60 65,05 64,61 65,26 64,49 67,46 82 t eeL 67,97 63,85 65,90 68,81 67,59 68,10 68,21 67,89 66,92 2 Š-8 66,95 67,22 67,25 1,4 Ladu 67,74 64,65 65,31 68,63 70,51 65,43 67,17 Ladu Plokk 9 aT 67,55 67,74 67,67 67,92 69,3567,84 5,3+ 67,99 Ladu 68,87 68,04 67,97 66,30 65,06 65,38 63,58 65,66 65,91 65,91 69,45 67,75 67,99 68,36 68,47 69,62 N 66,31 64,71 68,76 67,04 Plokk 10 aT 67,70 67,84 67,83 62,65 67,51 5,3 TL 67,72 67,88 68,69 68,30 66,99 65,04 65.05 11.08.2020 65,58 64,32 68,00 70,15 69,83 69,56 67,27 67,19 67,86 63,79 68,62 67,50 67,13 65,49 66,89 67,23 Plokk 11 aT 67,66 67,79 68,30 67,99 68,92 67,47 67,62 67,84 65,84 63,85 65,99 67,36 68,57 70,01 70,25 68,81 66,99 64,19 66,83 67,50 68,07 65,70 70,78 68,11 66,80 65,62 66,06 67,58 69,61 67,25 65,43 68,20 66,51 69,87 Nõmme Ladu 64,37 63,73 67,52 64,73 67,92 65,78 69,18 66,92 65,20 64,61 65,47 70,00 68,92 67,30 65,17 66,04 66,82 66903:003:0024 66,10 65,41 66,18 70,11 66,66 67,33 69,31 67,68 kat 65,33 65,42 66,94 67,89 66,84 67,45 64,80 68,85 68,47 70,02 67,56 t 65,82 66,22 68,53 epi 64,67 70,20 68,20 65,55 66,99 67,37 64,58 65,17 70,73 66,83 68,04 65,38 68,21 65,89 70,04 66,86 nna 67,23 67,94 66,13 69,33 68,02 67,65 64,72 69,29 65,16 68,15 71,03 67,52 64,54 65,10 66,05 66,07 69,42 s 65,07 65,81 67,02 67,07 65.06 65,31 67,70 66,81 67,06 65,38 64,78 65,15 66,78 65,0611.08.2020 67,22 67,47 70,04 64,78 68,37 66,86 69,29 66,65 67,26 64,51 65,04 67,93 65,17 68,26 68,58 68,81 67,69 66,59 69,91 70,11 Kaardileht nr 631 Rapla, 632 Türi 65,06 65,08 67,89 69,32 69,28 65.15 64,86 66,22 68,69 66,33 65,53 Š-15 67,00 67,12 66,05 67,19 68,21 64,63 11.08.2020 64,90 64,86 Ladu 66,79 69,28 72,19 68,28 67,80 70,00 69,87 Plokk 20 aT 68,05 65,48 70 70,14 66,59 69,82 63,93 67,07 64,57 64,60 Ladu 64,81 65,93 66,05 65,01 66,51 69,92 69,36 66,13 65,14 69,85 63,82 66,55 67,61 68,27 64,68 64,73 66,25 68,87 68,96 68,42 69,76 66,12 67,92 0,6 63,84 67,33 64,77 64,78 66,34 64,88 70,02 68,50 69,74 65,70 69,33 67,29 65,46 69,83 69,29 69,38 5,4+ 65,50 65,40 64,87 65,94 65,99 66,67 69,63 68,72 66,45 nn 67,38 66,96 66,93 68,3865,65 69,76 69,18 pi 5,4 66,18 EK 67,44 65,45 65,33 66,12 70,62 68,42 669,10 545 500 67,55 67,63 70,30 70,31 69,97 66,28 66,00Ladu 66,50 67,09 68,44 68,09 69,88 69,28 KSPŠ-13 1,1 4' 68,30 68,56 67,30 68,95 66,51 66,69 69,11 64,64 68,93 68,49 63,92 66,52 70,34 70,55 65,85 66,56 67,87 68,60 69,41 69,51 69,64 69,43 69,30 5,2 67,79 66,32 66,65 67,53 70,55 66,13 66,30 69,58 63,00 2,7 EK 4 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa Ladu 67,42 69,51 66,40 66,33 69,73 67,51 69,71 66,77 65,09 70,11 70,23 69,27 66,09 69,57 69,01 2,5 EL 69,30 68,62 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 69,57 67,67 65,71 30 , 69,13 68,97 66,16 68,78 6 69,76 65,09 69,52 67,97 66,24 66,20 68,88 68,51 67,29 68,15 66,42 66,23 66,77 70,24 69,67 67,27 69,39 69,74 69,75 69,60 69,48 69,00 69,06 Nr X Y Nr X Y 66,48 66,24 69,72 69,12 68,63 Ladu 63,74 70,06 67,60 68,57 69,49 69,65 69,76 1 6 545 419,87 548 226,46 1' 6 545 410,26 548 197,68 67,08 68,83 69,17 68,91 65,59 65,23 68,50 65,71 67,50 2 6 545 587,06 548 727,34 2' 6 545 587,06 548 727,34 Pl 70,70 69,02 66,00 66,49 65,56 66,52 69,14 70,43 69,18 Jaagu-Jüri 69,71 69,68 69,72 68,21 69 65,06 67,40 66903:003:0003 3 6 545 584,33 548 735,29 3' 6 545 584,33 548 735,29 okk 1 66,08 65,76 68,89 68,59 69,64 69,19 69,52 69,16 69,44 4 6 545 494,80 548 756,67 4' 6 545 494,80 548 756,67 Plokk 21 aT I 65,38 68,12 68,83 I 63,80 66,66 65,82 68,90 1,5 ' 65,65 69,39 68,68 5 6 545 425,55 548 503,88 5' 6 545 425,55 548 503,88 65,80 65,79 Plokk 22 aT 5,2+ 69,88 Š-12 65,94 69,22 68,94 67,67 69,27 69,57 69,78 6 6 545 351,37 548 238,43 6' 6 545 343,25 548 209,39 69,36 69,24 Plokk 23 aT 9 pT 68,30 66,86 66,54 69,47 69,39 69,66 69,77 5,2 EL 66,67 69,45 66,47 69,22 69,29 66,45 62,96 nn Pindala 4,43 ha Pindala 4,64 ha pi 69,81 67,38 69,45 69,47 68,15 69,27 67,50 69,48 69,52 67,86 69,45 69,56 67,71 1 67,91 68,79 69,88 68,79 67,32 69,24 69,50 69,30 Peatjüri 1' 69,17 5 69,68 66903:003:0513 69,31 68,94 69,53 5' 69 68,89 69,33 69,51 5 , 69,08 69,23 68,65 63 69,40 69,26 69,05 6 545 400 1,7 69,10 69,22 68,75 69,27 69,32 Š-11 4,1+ 548 800 69,23 69,52 69,34 4,1 EL 69,05 69,50 63,54 69,05 69,47 69,03 9 69,50 69,44 Tõnu 6 69,32 69,48 68,68 66903:003:0079 69,17 70 70,07 69,55 69,36 69,26 69,59 69,44 69,17 68,88 69,49 69 69,46 69,45 69,55 70,20 70,12 I ' 69,32 69,23 Uuekõrtsi 6 69,55 66903:003:0902 0 50 100 m Š-10 69,48 1,169,15 70,03 70,03 69,21 69,24 4,6+ 6' 70,15 63,54 4,6 EK 69,27 69,51 Märkused: 69,28 69,19 70,40 69,25 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 6 545 300 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 548 200 548 300 548 400 548 500 548 600 548 700 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 27.02.2026); - Keskkonnaregistri Hagudi kruusamaardla plokkide andmeid (seisuga 27.12.2023); - Hagudi II kruusakarjääri mäetööde plaan seisuga 11.08.2020 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3082). 4. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Nõlva hoideterviku alumine piir Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maardla piir (asendiplaanil) Teekaitsevöönd Nõmme Hagudi III kruusakarjäär Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Mäeeraldise plaan 1' 66903:003:0021 Rapla maakond, Rapla vald Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number I I' Geoloogilise läbilõike joon Elektripaigaldise kaitsevöönd Külgneva mäeeraldise piir 70 Maapinna samakõrgusjoon, m Loa omanik OÜ Elektriväli Graafiline lisa 1/3 6 Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 3, 0 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Š-11 1,7 Kaevandi number Katendi paksus, m Toivo Strandberg [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 69,34 4,1+ Suudme abs kõrgus, m /Allkirjastatud digitaalselt/ Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 65.15 Kasuliku kihi paksus, m 11.08.2020 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 63,54 4,1 EL Lamami abs kõrgus, m (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv) Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 09.03.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4655 /Allkirjastatud digitaalselt/  Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang (Töö nr 24/5026) 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Kinnitas: Aadu Niidas Juhatuse liige Koostasid: Martin Küttim Keskkonnaspetsialist, ökoloog, PhD Priit Kallaste Keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0164, kehtib kuni 11.06.2030) Tarmo Sulger Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (Inseneribüroo Stratum) Üllar Rammul Keskkonnaspetsialist, zooloog, MSc Kaarel Mänd Hüdrogeoloog, PhD Tauri Põldema Mäeinsener Andres Juss Vara hindaja, tase 7 © 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1. Asukoht ja kavandatav tegevus .................................................................................... 6 2. Mäeeraldiste geoloogia ja hüdroloogia ....................................................................... 8 2.1. Geoloogilised tingimused ....................................................................................... 8 2.2. Hüdroloogilised tingimused ................................................................................... 8 2.2.1. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile ............................................................ 9 2.2.2. Mõju põhjaveerežiimile ................................................................................. 9 3. Kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule ......................................................... 11 3.1. Loomade reaalsed liikumisteed ja neid ümbritsev maastik ............................... 12 3.2. Muud loodusväärtused ja looduskaitselised piirangud ...................................... 16 3.3. Ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaal .................................................... 18 3.4. Mäeeraldise korrastamine ja selle mõju rohevõrgustiku toimimisele ............... 20 3.5. Kokkuvõte ja soovitused ....................................................................................... 22 4. Tolmu teke ja mõju looduskeskkonnale .................................................................... 24 4.1. Osakeste kontsentratsioon .................................................................................. 24 4.1.1. Modelleerimistingimused ............................................................................ 24 4.1.2. Tulemused .................................................................................................... 32 4.1.3. Leevendavad meetmed ............................................................................... 33 4.1.4. Õhusaasteloa vajaduse hinnang .................................................................. 34 4.2. Tolmu mõju looduskeskkonnale, sh taimedele ................................................... 34 5. Müra mõju looduskeskkonnale .................................................................................. 36 6. Juurdepääs karjäärile .................................................................................................. 38 6.1. Eesmärk ................................................................................................................. 38 6.2. Olemasolev olukord .............................................................................................. 38 6.2.1. Tee 15 liiklussagedused ............................................................................... 40 6.2.2. Liiklusõnnetused ........................................................................................... 40 6.3. Kavandatav tegevus .............................................................................................. 41 6.4. Juurdepääsutee .................................................................................................... 41 6.4.1. Tee 15 – Hagudi-Nõmmekõrtsi tee ristmiku läbilaskevõime arvutused ... 41 6.4.2. Hagudi-Nõmmekõrtsi tee kergliiklus ........................................................... 42 6.5. Kokkuvõte ja ettepanekud ................................................................................... 42 7. Mõju kohalikele elanikele ........................................................................................... 44 7.1. Mõju elanike liikumisvõimalustele ja liiklemise ohutusele ................................. 44 7.2. Mõju piirkonna looduskeskkonna kasutamisele rekreatiivsetel eesmärkidel ... 46 7.3. Mõju inimeste varale ............................................................................................ 46 Kokkuvõte ja soovitused ................................................................................................... 48 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................... 50 Lisad………………………………………………………………………………………………………………………..52 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang SISSEJUHATUS Elektriväli OÜ (Tamme tn 9, Uusküla, 79530 Rapla vald, Rapla maakond, reg nr 10676075; edaspidi ka arendaja) tellis eksperthinnangu seoses Hagudi II kruusakarjääri laiendamisega lõuna suunas. Haldamise ja korrastamise poolest soovitakse taotleda eraldi (Hagudi III) mäeeraldist, mitte laiendada olemasolevat. Taotletava Hagudi III mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 4,64 ha. Elektriväli OÜ esitas 17.01.2024 Keskkonnaametile Hagudi III kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS menetluse M-127053 juurde). Keskkonnaamet edastas taotluse 22.02.2024 kirjaga nr DM-127053-11 kohalikule omavalitsusele (Rapla Vallavalitsus), kes 28.03.2024 korraldusega nr 20 (KOTKASes nr DM-127053-12) loa andmisest keeldus. Viitega Maapõueseaduse § 55 lõike 2 punktile, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse otsus juriidiliselt siduv, edastas Keskkonnaamet 02.04.2024 kirjaga number DM-127053-13 otsuse arendajale. Arendaja esitas 07.06.2024 keskkonnaametile täiendatud keskkonnaloa taotluse (registreeritud KOTKAS-es 07.06.2024 numbriga DM-127053- 17), millega jätkamise võimalustest teavitas Keskkonnaamet arendajat 17.06.2024 kirjaga number DM-127053-18. Rapla Vallavalitsus edastas 30.08.2024 kirjaga number 5-1/2024/576-4 Rapla Vallavolikogu 29.08.2024 uue otsuse number 177 (registreeritud KOTKAS-es 02.09.2024 numbriga DM-127053-20), mille kohaselt nõustutakse loa andmisega tingimuslikult. Tingimusi täpsustati täiendavalt 19.09.2024 kirjaga 5-1/2024/576-6 (registreeritud KOTKAS-es 20.09.2024 numbriga DM-127053- 22), mille kohaselt nõustutakse Hagudi III kruusakarjääri keskkonnaloa andmisega tingimusel, et eelnevalt viiakse läbi eksperthinnang loodus- ja elukeskkonnale, mis sisaldab: 1. Rohevõrgustiku toimivuse analüüsi ja meetmete väljatöötamist võrgustiku toimivuse tagamiseks. 2. Kaevandamisega kaasnevate häiringute nagu tolmu, müra, tehnika ja inimeste kohalolu ning kaevise veoga seotud transpordi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. 3. Kavandatava tegevusega kaasneva tööstus- ja liiklusmüra (kaevise väljavedu Hagudi-Nõmmekõrtsi teel) modelleerimist. 4. Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju piirkonna joogivee kättesaadavusele ja kvaliteedile. 5. Kavandatava tegevuse mõju kohalike elanike liikumisvõimalustele (Hagudi- Nõmmekõrtsi tee edaspidine kasutamine jalgsi ja kergliiklusvahenditega 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang liikumiseks, liiklemise ohutus) ning piirkonna looduskeskkonna kasutamisele rekreatiivsetel eesmärkidel. 6. Kavandatava tegevuse mõju varale (kaevandamise mõjuvälja jäävate elanike kinnisvarale, metsamaale). Eksperthinnangu koostas OÜ Inseneribüroo Steiger (Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, reg nr 11206437), juurdepääsu liiklushinnangu koostas OÜ Inseneribüroo Stratum (Kadaka tee 86a, ruum 305, 12618 Tallinn; reg nr 10046011). 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 1. ASUKOHT JA KAVANDATAV TEGEVUS Hagudi II kruusakarjäär ja kavandatav Hagudi III kruusakarjäär paiknevad Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi külas. Hagudi II mäeeraldis paikneb katastriüksustel 66903:003:0023, 66903:003:0002, 66903:003:0024, 66903:003:0021 ja 66903:003:0022; Hagudi III katastriüksusel 66903:003:0003 (Joonis 1.1). Kõigi nimetatud katastriüksuste omanik on arendaja Elektriväli OÜ. Hagudi kruusamaardla Hagudi II kruusakarjäär on toimiv karjäär, kus Elektriväli OÜ kaevandab keskkonnaloa Rapm-070 (kehtivusaeg on 14.01.2022 - 01.09.2039, eelmine luba 02.09.2009 - 01.09.2024) alusel kruusa. Karjäär paikneb kolmel lahustükil, mida eraldavad teed. Selle ammendamisjärgne korrastamise suund on metsamaa ja veekogu. Joonis 1.1. Hagudi II ja Hagudi III mäeeraldiste paiknemine, katastriüksused ja samakõrgusjooned (Maa- ja Ruumiamet, 2025) 2024. a suvel viidi läbi ka geoloogiline uuring Hagudi II ja III mäeeraldiste lamami kirjeldamiseks ja varu hindamiseks (Hagudi IV ja V). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida maavarade registris Hagudi kruusamaardlas arvel olevate aktiivse tarbevaru plokkide 6, 7, 8, 9, 10, 11, 20, 21, 22, 23 lamamisse jäävaid setteid, kuna 2008. a geoloogilise uuringuga ei avatud mitmes kaevandis kasuliku kihi lamamit, küll aga võis eeldada maavara jätkumist sügavuti. Uuringuruumid kattuvad pindalaliselt osaliselt või 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang tervikuna Hagudi kruusamaardlaga (registrikaart nr 0724), asudes Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldise lamamis (Hagudi IV uuringuruum) ja taotletava Hagudi III kruusakarjääri lamamis (Hagudi V uuringuruum). OÜ Elektriväli taotleb keskkonnaluba Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldisele. Hagudi III kruusakarjäärist kaevandatavat materjali kasutatakse eeldatavalt teede- ja üldehituses. Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks. Taotletav mäeeraldis külgneb Hagudi II kruusakarjääriga ning taotleja prognoosi kohaselt on enamus materjalist kasutusele minemas suurobjektidele ehk karjääri varud on lähiaastatel ammendumas. Hagudi III kruusakarjääri varude kasutusele võtmine täiendaks piirkonna täiteliiva kui ka ehituskruusa ja ehitusliiva varusid. Rapla maakonnas on planeeritud mitmete suurobjektide (sh Rail Baltic raudtee ja mitmed rekonstrueeritavad või rajatavad maanteekoridorid) rajamine ning sellest tulenevalt on ehitusmaavarade vajadus nimetatud maakonnas lähiaastatel hüppeliselt kasvamas. Kavandatud Rail Baltic raudtee trassi koridor kulgeb taotletavast Hagudi III kruusakarjäärist vahetult loodes ca 4 km kaugusel. Samuti on lähimates asulates pidev vajadus kohalike sõidu- ja kergliiklusteede korrashoiuks ning üldiseks ehitustegevuseks. Karjääride avamine planeeritud ehitusobjektide vahetus läheduses aitab minimeerida objektide ehitusmaksumust ning materjali transpordist tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Eelnevast tulenevalt on vajaliku ehitus- ja täitematerjalide vajaduse tagamiseks piirkonnas oluline kasutusele võtta uusi maavarade leiukohti. Taotletavast Hagudi III kruusakarjäärist väljatav maavara sobib kasutamiseks tsiviil- ja teedeehituses. Taotletava kruusa ja liiva maavaravaru kogus Hagudi III kruusakarjääris on 231,1 tuh m3. (Rannik jt, 2008) 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 2. MÄEERALDISTE GEOLOOGIA JA HÜDROLOOGIA 2.1. Geoloogilised tingimused Maa- ja ruumiameti geoloogilise kaardi alusel levivad valdavalt antud alal Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted, aga ka jääjärvelised setted. Maapinna absoluutkõrgused jäävad nii kaevandatud kui ka looduslikul alal abs kõrguste 65 - 69 m vahemikku. Maapinna üldine langus on ida- ja lõuna suunas. Uuringuruumi kagunurgas on vanad 4 - 5 m sügavused mahajäetud kruusaaugud, mille põhja abs kõrgused ulatuvad kuni 65 - 66 m (Tammekänd jt., 2024). 2008. a Hagudi II uuringuruumi geoloogiline uuring (Rannik ja Kotenjov, 2008) hõlmab ühiselt nii praegust Hagudi II mäeeraldist kui ka planeeritavat Hagudi III kruusakarjääri. Selle põhjal oli katendi paksus keskmiselt 1,3 m ja kasuliku kihi paksus keskmiselt 4,4 m, lamamiks saviliiv, liivsavi või savi. Katendi moodustasid kasvukiht, muld ja ülipeeneteraline orgaanikat sisaldav liiv; kasuliku kihi kruus ning eriteraline liiv. Hagudi IV ja V uuringuruumi kasuliku kihi (arvel olevate plokkide lamamis) paksus on keskmiselt 1,4 m (abs kõrgustele 62,6 - 65,4 m); lamam on tõusuga kirde ja loode suunas (Tammekänd jt., 2024). Täpsemalt on Hagudi karjääride ala geoloogilisi tingimusi, kaevandatava varu mahtu ja koostist käsitletud geoloogilise uuringu aruandes (Tammekänd jt., 2024). Geoloogilises uuringus on välja toodud, et Hagudi IV ja V uuringuruumis maavaravaru arvele võtmisega maavarade nimistus ega selle varu kaevandamisega ei kaasne täiendavat keskkonnamõju, kuna tegemist on nii aktiivsete mäeeraldiste lamamisse jääva ja olemasoleva aktiivse tarbevaru alla jääva täiendava varu kaevandamisega, mistõttu võib eeldada, et kaevandamise mõju on ümbritsevale keskkonnale mõnevõrra väiksem kui uue karjääri avamine. (Tammekänd jt., 2024) 2.2. Hüdroloogilised tingimused Kvaternaari veekiht levib uuringuruumis esineva oosi piires keskmise- kuni peeneteralistes liivades ja kruusades, st kasulikus kihis. Veekihti moodustavates setetes leidub kohati savikaid kihte, mis käituvad lokaalsete veepidemetena. Piirkonnas on mõõdetud pindmise veekihi veetasemeid nii 2008. a kui 2024. a, st nii enne kui peale Hagudi II karjääris kaevandamise algust (Rannik ja Kotenjov, 2008; Tammekänd jt, 2024) ning mõlemal juhul jõuti sisuliselt identsetele tulemustele: vastavalt reljeefile varieerus veetaseme sügavus maapinnast 0,3 – 6,5 m vahel (keskmiselt 64,52 m ümp). 2024. a puur- ja salvkaevudes mõõdetud veetasemetes (Tammekänd jt 2024) ei tuvastatud olulist erinevust, mis viitab Siluri ja Kvaternaari 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang veekihtide hüdraulilisele seotusele. Kuna veetasemed mõõdeti suvel, on tõenäoliselt aasta keskmised tasemed mõnevõrra kõrgemad (aastane kõikumise amplituud on ligikaudu 1 m). Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinna reljeefi. Ka mõõdetud kaevudes sõltus veetase kaevu asukohast reljeefil, olles kõrgem oosi lael või nõlvadel võrreldes oosist idas asuva moreentasandikuga. 2.2.1. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile Eeldusel, et masinaid hooldatakse korrapäraselt ja neist naftaprodukte ei leki, on ainsaks mehhaanilise kruusakaevandamisega kaasnevaks veekvaliteeti mõjutavaks faktoriks heljumi teke. Siiski on ka heljumi levik põhjaveekihis väga lokaalne ning selle horisontaalset levikut maapinnalt saab vähendada setitamisega. Lisaks moodustab karjäär reljeefis lohu, mis käitub lokaalselt põhjavee väljavoolualana, st vee ja koos sellega heljumi liikumine toimub pigem põhjaveest karjääri ja sealt eesvoolu, mitte karjäärist põhjaveekihti. Piirkonnas on põhjavee toitealaks uuringualal leviv oos ning põhjavee vool kulgeb oosilt Kodila või Keila jõe suundades. Karjäär on põhjavee voolusuunda mõjutanud kõige rohkem mõnekümne meetri ulatuses, suunates selle oosi laelt kõigepealt karjääri ning sealt edasi idasuunas. Seega ei levi heljum poorsetest setetest koosnevates põhjaveekihtides reeglina kaugemale kui loetud meetrid karjääri piirist. Samal põhjusel on välistatud oht, et Hagudi raba soovesi võiks kasutatavasse Kvaternaari veekihti tungida. (Tammekänd jt 2024) 2.2.2. Mõju põhjaveerežiimile Hagudi II ja III mäeeraldistel kaevandamise käigus vett karjääridest välja ei pumbata. Kuna kaevandamine toimub vee alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata, siis on mõju veerežiimile hinnatud minimaalseks. Vähesel määral võivad veetaset alandada (1) suurem aurumine karjäärijärvelt võrreldes kuiva pinnasega, (2) muutuste tõttu reljeefis ning (3) veealuse varu väljamise poolt tekitatud ajutise põhjaveetaseme alanduse tõttu. Suurenenud aurumise tõttu võib pisut väheneda põhjaveevool oosilt Keila jõe suunas, kuid mõju on siiski minimaalne ega ületa piirkonnas juba olemasolevate põhjaveetaseme mõjurite, nt kuivenduskraavide mõju ega ulatu enam kui 100 m kaugusel paiknevate kaevudeni. Ka reljeefi muutuse mõju ei kujune tõenäoliselt oluliseks: võrreldes oosi lae loodusliku kõrgusega (~71-70 m abs) on Hagudi II karjäär praeguseks alandanud reljeefi kuni 6 m, samas on aga veetasemed mäeeraldisel võrreldes 2008. aastaga jäänud muutumatuks (64,25 m), sh karjääri alal. Ehkki ka maavara väljamisest tulenev tinglik veevõtt võib teoreetiliselt veetaset mõjutada, näitavad geoloogilise uuringu käigus tehtud arvutused, et sademed (keskmiselt ~153 m3/ööp) kompenseerivad maavaravaru asendumise sinna liikuva põhjaveega (keskmiselt ~52m3/ööp) ligikaudu kolmekordselt. (Tammekänd jt, 2024) Seega ei ole seoses Hagudi II-V karjääride töötamisega oodata põhjaveetaseme langemist. Juhul, kui kaevandamistegevuse tulemusel siiski tekib lähimate 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang majapidamiste veevarustuses probleeme, on loa omajal kohustus need kompenseerida ja veevarustus taastada. Geoloogilise uuringu raames lähiümbruse salvkaevud kaardistati ning olemasolev seis fikseeriti. Põhjaveetaseme languse ja salvkaevude tühjaks jäämise puhul on võimalik rajada puurkaevud Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. (Tammekänd jt, 2024) Põhjavesi ei ole antud piirkonnas taimedele kättesaadav ning selle edasine alandamine ei avalda ka taimedele negatiivset mõju. Laanemetsades, nagu need Hagudi karjääride ümbruses valdavalt on, ongi üldiselt muld hea drenaažiga ning põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m (Lõhmus, 1984). 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE Euroopa looduskaitsepoliitikas on looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks välja töötatud rohetaristu strateegia. Rohevõrgustik (RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest (Planeerimisseadus). Rohevõrgustik jaguneb ümbritsevast kõrgema väärtusega tuumaladeks, millele süsteemi toimimine peamiselt toetub, ja rohekoridorideks, mis seostavad tuumalad omavahel terviklikuks võrgustikuks. Nii tuumalad kui koridorid jaotuvad omakorda hierarhiliselt riigi, piirkondlikeks ja kohalikeks rohevõrgustiku elementideks. Natura aladest välja jäävate rohevõrgustiku alade detailsemad kasutamise ja säilitamise tingimused täpsustatakse ja määratakse üldplaneeringutega. Koridoridena on määratud liikide liikumise (sh rände) seisukohalt olulised looduslikud elemendid nagu jõed ja rabad, aga ka sellised kohad, kus inimtekkeliste struktuuride (nt teed) tõttu on loodusalad tükeldatud. Hagudi piirkonna rohevõrgustik ei ole riikliku rohevõrgustiku üldplaneeringuga hõlmatud, mistõttu seda reguleerib rohevõrgustiku maakonnaplaneering. Rohelise võrgustiku paiknemise Rapla vallas määrab Rapla maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering annab valla rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90% ning rohekoridorides peavad säilima katkematult loomade liikumisteed. Hagudi karjäärid ja uuringuruumid paiknevad rohevõrgustiku rohekoridoril, mis maakonnaplaneeringu kohaselt on määratletud piirkonna (maakonna) väikese koridorina (K9) ribastruktuuri läbimõõduga 300...500 m. Raplamaa maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruanne (2017) sätestab, et kaevandamine rohelise võrgustike aladel on võimalik, kui rakendada leevendus- meetmeid ja tagada ammendatud kaevandusalade sobiv korrastamine, 2017). Samas maardlate kasutuselevõtu käigus tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastiku- komponentidele, rakendada leevendusmeetmeid ning korrastada ala peale varude ammendumist. Üldjuhul peaks n.ö vaba koridori laius olema vähemalt 400 - 500 m, mistõttu vastav tingimus on integreeritud ka planeeringu tingimustesse. Rohelise 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang võrgustiku aladel peab vältima ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti rohekoridoriga, et loomadel oleks võimalik liikuda ka läbi mäeeraldise ala. 3.1. Loomade reaalsed liikumisteed ja neid ümbritsev maastik 2021. aastal viis zooloog Lauri Klein piirkonnas läbi imetajate alusuuringu, kaardistades loomade elupaiku ja liikumisteid, hinnates seejuures ka loomade arvukust. Selgus, et imetajatest kasutavad Hagudi II ja III mäeeraldiste ümbrust liikumiseks nii põdrad, metskitsed, metssead, hall- ja valgejänesed kui oravad (Joonis 3.2). Imetajate uuringu põhjal elab piirkonnas 1-2 põtra, kes hoiduvad piirkonna lõunaosa metsadesse ja liiguvad seal ida-lääne suunaliselt, kasutades kavandatava Hagudi III kruusakarjääri ja Aranküla-Juuru kõrvalmaantee (nr 20123) vahelist metsakoridori Hagudi raba ja Maidla soo vahel liikumiseks. Metssead kasutavad sarnast liikumisteed ja püsivad peamiselt Hagudi raba lõunaosas; ka nende asustustihedus on suhteliselt madal, ca 3-4 isendit 1000 ha kohta. See-eest on metskitsede asustustihedus piirkonnas küllaltki kõrge – 14- 16 isendit 1000 ha kohta – kuid see ei jaotu piirkonnas ühtlaselt. Kõige rohkem koondus ida-lääne suunalisi liikumisradu Hagudi raba põhjaossa, aga üldiselt on metskitsede liikumine kogu piirkonnas päris aktiivne. Viljandi maanteel koonduvad metskitsede rajad teed ületama peamiselt kahes kohas ja need on ühtlasi ka maakondliku rohevõrgustiku koridorid. Piirkonnas elab ja liigub ka 4-8 halljänese ja 1-2 valgejänese isendit. Lisaks hinnati, et piirkonnas võib liikuda 7-14 oravat, mis on sellise asulatest kaugel paikneva metsa puhul päris kõrge asustustihedus. Ka oravad kasutavad liikumiseks sama metsakoridori mis põdrad, jänesed ja metssead. Hagudi rabast ja selle ümbrusest leiti ka teiste imetajaliikide liikumise kohta märke, kuid need jäid täies ulatuses Viljandi maanteest läände. Imetajate uuringu (Klein, 2021) tulemusi analüüsides on märkimisväärne, et valdav osa loomade liikumisteedest kulgeb kavandatava Hagudi III kruusakarjääri ja Aranküla- Juuru kõrvalmaantee (nr 20123) vahelises metsakoridoris. 2016 kevadel läbi viidud metsaeraldiste inventeerimise käigus on kavandatavast Hagudi III mäeeraldisest vahetult lõunasse jääval metsaeraldisel „Uuekõrtsi“ (Katastritunnus 66903:003:0902) märgitud ulukikahjustusi nii haava, kuuse kui tamme puhul (Metsaregister, 2024), mis kinnitab samuti loomade liikumist vastavas metsakoridoris. Samas on eelmisest omakorda vahetult lõunasse jääva „Hansu“ metsaeraldise (Katastritunnus 66903:003:0279) lääneosas tehtud 2020.-2022. aastal lageraie ning kesk- ja idaosas harvendusraieid, mis võivad loomade liikumist mõnevõrra mõjutada. 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Joonis 3.1. Hagudi ja Rapla piirkonna rohevõrgustik; kavandatav Hagudi III mäeeraldis paikneb kaardi keskel. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Joonis 3.2. Olemasolev Hagudi II mäeeraldis, taotletav Hagudi III mäeeraldis, rohevõrgustik (Rapla maakonnaplaneering) ning loomade liikumisteed Klein (2021) põhjal. 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Rohevõrgustiku ala ei ole tingimata takistuseks kaevandamislubade andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, sest pikemas ajaskaalas on karjääride kaevandamise näol tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning mingil määral taastuvad elupaigad (Kutsar jt., 2018). Nii Hagudi II kui kavandatav Hagudi III mäeeraldis paiknevad rohevõrgustiku koridoris. Vastavalt eelnevas viidatud rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (Kutsar jt., 2018) toodud definitsioonile on koridorid tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Lauri Kleini (2021) uuringu põhjal Hagudi II ja III mäeeraldiste ümbrust liikumiseks kasutavad loomad – nii põdrad, metskitsed, metssead, hall- ja valgejänesed kui ka oravad – on Eestis tavalised ja arvukad metsaelupaiku kasutavad liigid, kelle kodupiirkonnad on oluliselt suuremad kui taotletav mäeeraldis, mille pindala koos teenindusmaa pindalaga on 4,64 ha ehk ala suurus ei ole neile kindlasti piisavaks kodupiirkonnaks. Olemasoleva Hagudi II mäeeraldise lõunaserva kavandatav Hagudi III karjäär on pindalalt suhteliselt väike (4,64 ha) ja see ei lõika rohekoridori läbi. Hagudi III mäeeraldis on suhteliselt pikk ja kitsas (laius ca 70 –100 m) ning on kavandatud ida- lääne suunalisena olemasoleva Hagudi II mäeeraldise lõunaserva. Imetajate uuringu (Klein, 2021) põhjal kulgeb valdav osa loomade liikumisteedest kavandatava Hagudi III kruusakarjäärist lõunas - kavandatava Hagudi III kruusakarjääri ja Aranküla-Juuru kõrvalmaantee (nr 20123) vahelises metsakoridoris. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (Kutsar jt., 2018) on viidatud Kanadas välja töötatud soovitustele, mille kohaselt peaksid metsaliikide liikumist toetavad koridorid olema minimaalselt 50 m laiused. Hagudi III kruusakarjäärist lõuna poole jääva metsriba laius on oluliselt suurem, mäeeraldise lõunapiirist metsaga ala servani jääb ca 330 m. Seega on tagatud ka metsaliikide liikumiseks vajalik ala laius. Metsloomad liiguvad eelkõige öisel ajal ja videvikuks. Taotletavas karjääris kavandatakse maavara kaevandamist ja väljavedu tööpäeviti ning päevasel ajal. Öisele ajale, mis on peamine loomade liikumisaeg, ega ka nädalavahetustele ei ole tööd planeeritud. Seega puudub nendel aegadel masinate töötamisest tingitud häiring, mis võiks loomade liikumist segada. Varasem praktiline kogemus (sh loomade ja nende tegevusjälgede vaatlused karjäärides) on näidanud, et juhul kui häiring on perioodiline ning mitte pidev (nt kaevandamine toimub ainult päevasel ajal, mitte ööpäevaringselt), jäävad karjäärid loomade liikumiseks kasutatavaks. Kui puudub aktiivne häiring (masinad karjääris ei tööta ja ei toimu väljavedu), saavad loomad ka karjääri ümbruses tegutseda, sh nende peamistel liikumisaegadel. Seetõttu ei ole põhjust eeldada olulist häiringut loomade liikumisele ja rohekoridori toimimisele. 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Karjääri ümber aeda või tara ei rajata ning seeläbi ei ole loomade liikumine taotletaval alal ega selle läbimisel takistatud. Kruusa kaevandamisega kaasnev häiring on oluliselt väiksem kui nt lubjakivi ja dolokivi kaevandamisega kaasnev häiring – kruusa kaevandamisel ei kasutata selliseid mürarikkaid tegevusi nagu lõhkamine või hüdrovasaraga piikamine. Erinevalt paekivi kaevandamisest ei kujune kruusa kaevandamisega selliseid järske karjäärinõlvu, mis võiksid ohustada loomi või oluliselt takistada nende liikumist. Eksperthinnangu koostamisel on mh lähtutud ekspertide varasemast kogemusest. Loomastikueksperdi varasemad kogemused (sh loomade ja nende tegevusjälgede vaatlused karjäärides) näitavad, et eriti juhul kui häiring ei ole pidev (nt ööpäevaringne, vaid kaevandamine toimub ainult päevasel ajal) jäävad karjäärid loomade liikumiseks kasutatavaks, sh ka rohekoridorid toimivaks. Lähtudes eeltoodust võib öelda, et kavandatava Hagudi III karjääri mõju loomade liikumisele on väike ja ei takista rohekoridori toimimist – rohekoridoris säilivad katkematult loomade liikumis- võimalused. 3.2. Muud loodusväärtused ja looduskaitselised piirangud Nii Hagudi II kui planeeritav Hagudi III mäeeraldis paiknevad maanteede, majandusmetsade ja põllumajanduslikus kasutuses olevate maade vahel. Ei karjääride alal ega nende lähiümbruses ei kasva kaitsealuseid sambliku-, seene- ega taimeliike. Uuringualale ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitseala, seal ei ole muinsuskaitseobjekte. Lähimad looduskaitselised kitsendused jäävad ~3 km kaugusele lõuna suunda (Ridaküla hoiuala), ~3,5 km loode suunda (Rabivere maastikukaitseala) ja 5–6 km kirdesse (Mahtra looduskaitseala). Karjääridest 150 m läände jääb küll metsise püsielupaiga välispiir, ent nende vahele jäävad nii Tallinn-Viljandi raudtee kui Tallinn- Rapla-Türi maantee (Joonis 3.3). 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Joonis 3.3. Olemasolev Hagudi II mäeeraldis, taotletav Hagudi III mäeeraldise ala ning neist läänes paiknevad maantee ja raudtee (Maa- ja Ruumiamet, ülal 12.04.2022, all 07.04.2023). 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 3.3. Ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaal Ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaali on eksperthinnangus defineeritud kui koosluse või maakatte ökosüsteemi teenuste (aineringed, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutuste leevendamine, elupaigad loomadele, mullateke, tooraine produktsioon, erosiooni vähendamine, rekreatsioon, esteetilised ja kultuurilised väärtused jne) pakkumise potentsiaali sarnaselt Haines-Young jt (2012), Burkhard jt (2012) ning Burkhard jt (2014) käsitlustele. Kogutud andmete põhjal rühmitati Hagudi III mäeeraldisel ja teenindusmaal olevad kooslused ökosüsteemi teenuste pakkumise potentsiaali järgi metsaeraldiste kaupa kolme suhtelisse kategooriasse:  Kõrge ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaal: olemas on mullastik ning arenenud taimkate ja looduslikele kooslustele lähedased kooslused, metsaga kaetud aladel on esindatud erinevad puude vanuseastmed, alal on võrreldes teiste kategooriatega kõrgem bioloogiline mitmekesisus, alal esinevad suurimetajate tegutsemisjäljed.  Keskmine ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaal: alal on õhuke mullakiht, üksikud loomade elutegevuse jäljed, taimkate on hõre ja väikese liigirikkusega.  Madal ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaal: muld puudub, taimkate on väga hõre, puurinne hõre või puudub, samuti puuduvad suurimetajate elutegevuse jäljed. Hagudi III mäeeraldisel liigitati kõrgema ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaaliga alade hulka mäeeraldise ja teenindusmaa keskel säilinud tihedam jänesekapsa ja jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi segamets (ca 2,0 ha; Joonis 3.4.; Metsaregister, 2025), kus valdavateks puuliikideks olid kuusk ja kask ning mõningal määral leidub ka halli leppa, mändi, remmelgat, haaba ja tamme. Kahest kõrgema potentsiaaliga metsaeraldisest on idapoolne ja väiksem ala küll peaaegu tervikuna kasepuistu, kuid siiski liituse ja vanuselise struktuuri poolest võrdlemisi mitmekesine. Maa- ja ruumiameti mullakaardi andmetel asuvad kõrge ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaaliga alad kahkjatel leetunud muldadel, kus huumushorisondi tüsedus jääb 25 – 30 cm vahele. Perspektiivne boniteet on 50. Seega on antud alade muldade boniteet kahkjatel leetunud muldadel üle Eesti haritavate maade keskmise (ligikaudu 40; Juss, 2018). Antud alal olid loomastiku uuringu põhjal (Klein, 2021) esindatud metskitsede ja oravate tegevuse jäljed. Lisaks on ala kasutusel majandusmetsana. Jänesekapsa kasvukohatüübi puistud on kõrge tootlikkusega (I, harvem II boniteet), ning kuuluvad ka puidukvaliteedilt parimate hulka (Lõhmus, 1984). Keskmise hinnangu ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaalile sai ülejäänud taotletava mäeeraldise ala (Joonis 3.4), millel paiknevad raiesmikud ning muud hõredamad ja vähem arenenud taimestikuga alad, mida loomastiku uuringu järgi suurimetajad vähesel määral kasutavad. Ala idaosa okasmets on lääneosast potentsiaalselt väiksema liigirikkusega ning suur osa sellest juurepessu kahjustuste tõttu raiutud. Mullatüüp on peaaegu kogu taotletava mäeeraldise ulatuses sama, 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang seega keskmisest suurema huumushorisondi ja boniteediga kahkjas leetunud muld. Keskmise hinnanguga ala moodustab ülejäänud osa taotletavast mäeeraldisest ehk ligikaudu 2,6 ha. Valdavalt on raietena selle varustava teenuse potentsiaal läbi metsamajanduse mõneks ajaks ammendatud, kuid aja jooksul see taastub. Joonis 3.4. Taotletava mäeeraldise ala jaotumine ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaali järgi: kõrgema potentsiaaliga (punasega) ja keskmise potentsiaaliga (rohelisega) ala. Eeltoodud ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaali hinnangud on antud lähema 10-15 aasta perspektiivis ning võivad vastavalt maakasutusele ja ka ala looduslikule arengule muutuda. Näiteks vaadeldavas ajaperspektiivis vähendavad ala ökoloogilist väärtust raied (eriti raadamine), maavara karjääriviisiline kaevandamine ja infrastruktuuriobjektide rajamine. Samas võib puistu ja muude taimekoosluste areng ning edukas kaevandatud maa korrastamine ala ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaali jällegi tõsta. Ehkki aktiivses kasutuses mäeeraldis (sh hetkel Hagudi II) on üldhinnangu põhjal madala ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaaliga ala, siis kaevandamisega realiseeritav varustav teenus on samuti oluline ökosüsteemiteenus. Ka jääb see loomadele liikumisteena kasutatavaks. 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 3.4. Mäeeraldise korrastamine ja selle mõju rohevõrgustiku toimimisele Praegu töötava Hagudi kruusamaardla Hagudi II kruusakarjääri keskkonnakaitseloas (nr Rapm-070) on kaevandatud maa kasutamise otstarbeks märgitud metsamaa ja veekogu. Hagudi II mäeeraldist paralleelselt kaevandamisega ka korrastatakse, st nõlvad on osaliselt tasandatud ning taimestunud. „Hagudi II mäeeraldisel kavandatava tegevuse võimalike keskkonnariskide hinnangus“ (Toomik, 2009) on soovitatud rakendada kindlat mäetööde järjekorda nii, et vähemalt 50% rohekoridorist toimiks, kui teises pooles toimub kaevandamine ja korrastamine. Nii on ka Hagudi II kruusakarjääris toimitud, kus kaevandamisega samaaegselt korrastatakse ja tasandatakse karjääri nõlvasid. Seda praktikat tuleb jätkata. Maapinna absoluut- kõrgused jäävad korrastamata kaevealadel, kus kaevandamine saab sügavuti jätkuda, abs kõrguste 65 - 68 m vahemikku. Korrastatud aladel jäävad abs kõrgused 65 - 69 m vahemikku. Kaevandatud ei ole Hagudi II mäeeraldise idaosas ja taotletaval Hagudi III mäeeraldisel. Seal on looduslik maapind abs kõrgustel 68 - 69 m. Hagudi III idaosa on abs kõrgusel 65 - 67 m. Mäeeraldiste kaevandamata kohad on kaetud metsaga või raiutud metsamaaga (Metsaregister, 2025). Töös olev Hagudi II ja taotletav Hagudi III mäeeraldis paiknevad kõrvuti, mistõttu on need mõistlik korrastada tervikuna, kuid ajaliselt etapiviisiliselt. Hagudi II korrastamise suunaks on metsamaa taastamine ja veekogu loomine. Rohevõrgustiku koridorina toimima jäämiseks on mõlemad etteantud suunad, aga eriti kombinatsioonina koos sobilikud. 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Joonis 3.5. Hagudi II ja III (ning IV ja V) ammendamisjärgsed samakõrgusjooned, veekoguks (sinisega) ja metsamaaks (rohelisega) korrastatavad alad. (Tammekänd jt., 2024 põhjal) Taotletav Hagudi III mäeeraldis on ammendamise järgselt soovitatav korrastada metsamaaks, nagu see on praegu, kasutades selleks nii tehnilise korrastamise (tasandamine, nõlvade kujundamine, eelnevalt kooritud mulla tagasilaotamine jne) kui ka bioloogilise korrastamise (eelkõige metsataimede istutamine) võtteid. Et taotletava Hagudi III mäeeraldise ala katab keskmisest kõrgema boniteediga muld, mille huumuskihi tüsedus on Maa- ja Ruumiameti mullastikukaardi andmetel 25-30 cm, siis on oluline selle säilitamine ja esimesel võimalusel metsamaa korrastamiseks kasutamine. Vastavalt Maapõueseaduse §44 “Mullakaitsenõuded” ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning mäeeraldisel ja selle teenindusmaal asuvate kaevandamisega seotud ehitiste piiresse jääv ja katendis olev muld tuleb eemaldada. Viljaka kasvukihi kasutamine sõltub üldiselt bioloogilise korrastamise eesmärgist ja sihtliikide elupaiganõudlustest. Alalt kooritava ja säilitatava mulla omadused on Hagudi II ja III alal metsamaa taastamiseks väga sobivad, sest on kujunenud samal alal ning vastavates mikroklimaatilistes ja hüdroloogilistes tingimustes. Samuti sisaldab see alale omast seemnepanka. Et säilitatav muld aunas hästi säiliks, tuleks see koguda alles peale taimkatte eemaldamist ja ajal, kui muld on võimalikult kuiv, ning hoiustada tuule- ja vee-erosiooni eest kaitstud kohas (Sein & Reinsalu, 2017). 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Nii loomastiku uuringu (Klein, 2021) käigus tuvastatud loomade liikumine kui teised Hagudi III mäeeraldise alaga seotud ökosüsteemiteenused on eelkõige seotud metsamaastikega, mistõttu on oluline kaevandamisjärgselt maa esimesel võimalusel tagasi metsaks korrastada. Hagudi II mäeeraldise alale veekogude loomine soodustab samuti elustiku ja maastikulist mitmekesisust. 2021. a loomastiku-uuringu käigus on Lauri Klein registreerinud salvestava ultrahelidetektoriga Hagudi rabasse jääva endise suurema veekogu kaldalt nii põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) kui tõmmulendlase (Myotis brandtii) esinemise. Mõlemad liigid toituvad eelkõige putukatest ja lülijalgsetest, keda leidub eriti arvukalt veekogude ümbruses, aga ka metsades. Kui põhja-nahkhiire toitumisala ulatus ühe öö jooksul on umbes 4-5 km, siis tõmmulendlasel isegi kuni 10 km; Hagudi III taotletava mäeeraldise piir jääb aga ~2,2 km kaugusele nimetatud veekogust. Seetõttu võib Hagudi II ja III mäeeraldiste korrastamisel veekogude loomisel olla nahkhiirtele positiivne mõju. Sellest tulenevalt on ka rohevõrgustiku toimimist ja piirkonna elustikku silmas pidades soovitatav korrastada Hagudi II ja III mäeeraldisete ala metsamaaks ja veekogudeks, nagu on välja toodud joonisel 3.5. Ala läbivate teetammide püsimiseks tuleb jätta piisavad tervikud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. 3.5. Kokkuvõte ja soovitused Hagudi III karjääri puhul pole tegemist täiesti uue karjääri välja ehitamise, vaid pigem Hagudi III karjääri laiendamisega. Ala on suhteliselt väike ja paikneb piklikult pikisihis Rapla maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku väikese koridoriga (K9). Seetõttu ei muuda Hagudi III karjääri kasutuselevõtt eriti praegust olukorda. Arvestades taotletava mäeeraldise ümbruse metsade (sh korrastatud Hagudi II alal) pakutavaid ökosüsteemiteenuseid ning kaardistatud loomade liikumisteid, võib üldistatult öelda, et praegusel kujul rohevõrgustiku koridor toimib. Arvestades loomade liikumisteede paiknemist ja kaevandamisega paralleelselt toimuvat korrastamist, võib eeldada, et see jätkub ka tulevikus. Selle toetamiseks tuleb tähelepanu pöörata järgnevale:  Kuna loomad liiguvad (peamiselt öösiti) ka läbi karjääri-ala, siis on oluline hoida karjäärinõlvad laugetena, tarastamata ning vältida valvekoerte kasutamist.  Taotletavast Hagudi III mäeeraldisest lõunasse jäävates metsades, kust kulgevad läbi loomade liikumisrajad, vältida raieid teede ja mäeeraldisega vahetult külgnevates metsaosades ning ülejäänud metsaeraldiste alal toetada metsaistutusega puistu kiiremat taastumist. 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang  Jätkata osalise (pideva) korrastamisega ammendunud karjääri-aladel, kasutades esimesel võimalusel uutelt aladelt kooritud mulda ning istutades eelnevalt samal alal esinenud metsatüübile sobivaid puid. Kooritud mullas sisalduv seemnepank loob eeldused senise metsataimestiku taastumiseks. Hagudi II keskossa, kus see ammendamise järgse veetaseme osas on võimalik, kujundada loodusliku ilmega ja laugete nõlvadega veekogu. 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 4. TOLMU TEKE JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE 4.1. Osakeste kontsentratsioon Osakesed jaotatakse suuruse järgi summaarseteks tahketeks osakesteks (PMsum), millest omakorda eristatakse peenosakesi (PM10) ja eriti peeneid osakesi (PM2,5) - kahele viimasele on Eesti seadusandlusega inimese tervise kaitseks kehtestatud piirväärtused. Liiva ja kruusa kaevandamisel eraldub osakesi ehk tolmu peamiselt materjali töötlemisprotsessidest (purustamine, sõelumine), vähesemal määral maavara ammutamisel lasumist ja laadimistöödel ning valmistoodangu väljaveol. Ümbruskonda leviv tolm sõltub suuresti ilmastikutingimustest, ja kaevandatava materjali omadustest. Järgnevalt on analüüsitud kaevandamise ja materjali väljaveoga kaasneva tolmu mõju välisõhu kvaliteedile peenosakeste heitkoguste arvutuse ja hajumise modelleerimise teel. 4.1.1. Modelleerimistingimused Taotletavas Hagudi III kruusakarjääris on maavara kaevandamisel võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja laadimisprotsessid, selle töötlemine mobiilses purustus-sorteerimissõlmes ning toodangu väljaveoga seotud transport. Kaevandatavast kruusast toodetakse töödeldakse killustikku. Kuna kruusa levib mäeeraldisel vaid kohati, siis kasutatakse mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mis transporditakse karjääri vastavalt vajadusele. Osakeste heitkoguste teke ja hajumine sõltub kaevandamise tehnoloogiast kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb osakeste eraldumine peamiselt kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eelkõige raskeveokite ehk kallurite) ratastelt. Liiva- ja kruusakarjääris on maavara veepealne looduslik keskmine niiskussisaldus ~5 - 8 %. Seetõttu on selle lasumist kaevandamisel ekskavaatoriga tekkivad tolmu kogused minimaalsed. Loodusliku niiskussisalduse tõttu on tolmu teke vähendatud ka kuival perioodil. Veealuse varu väljamisel tõstetakse veealune materjal esmalt kuivama, mille käigus osakesi ei eraldu. Peale kuivamist säilitab materjal eeltoodud loodusliku niiskussisalduse. Maavara kaevandamisega seotud tööprotsessidel on seega ülenormatiivsete osakeste kontsentratsioonide teke pigem marginaalne, millega ei kaasne olulist õhukvaliteedi taseme halvenemist tootmisterritooriumil ega sellest väljaspool. Mõningal määral tekib tolmu toodangu transpordil, seda eelkõige kruuskattega teel. Seejuures on oluline teepinna peenosise niiskussisaldus. Suvisel perioodil toimub kruuskattega tee pindmise kihi kiire kuivamine, mis soodustab peenosise eraldumist kallurite rataste alt. Varasemad mõõtmised ja modelleerimised analoogsetes 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang karjäärides kruuskattega teel on näidanud, et kallurauto möödumisel võivad ülenormatiivsed (>50 μg/m3) tolmu kontsentratsioonid esineda tee vahetus läheduses, levides üldjuhul väljaveotee teljest kuni ~40 - 50 m kaugusele (foto 4). Foto 4.1 Toodangu transport Pannjärve liivakarjäärist kuival perioodil kruuskattega teelt (07.06.2017), OÜ Inseneribüroo STEIGER Selleks, et hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat tolmu teket ja levimist ümbruskonnas, on teostatud peenosakeste (PM10) kontsentratsioonide hajumise modelleerimine. Modelleerimiseks on arvutatud tekkivad osakeste hetkelised heitkogused nii materjali väljaveol kui ka kaevandamise tööprotsessidel. Liiva ja kruusa kaevandamisel on erinevatel kukkumisprotsessidel (edaspidi ka materjali laadimine) ja karjäärisisesel transpordil ning materjali väljaveol tekkivaid peenosakeste (PM10) heitkoguseid arvutatud US EPA (United States Environmental Protection Agency) välja töötatud metoodikate põhjal. Nimetatud metoodika on kasutusel ka Euroopa Keskkonnaagentuuris ja aktsepteeritud Eestis. Materjali kukkumisprotsessidel (kaevamisel ekskavaatoriga, laadimisel kallurisse) tekkivad osakeste heitkogused sõltuvad materjali kogusest ja niiskussisaldusest. Kontsentratsioonide levimine keskkonnas sõltub omakorda ilmastikutingimustest (tuule kiirus, temperatuur, sademed). Kukkumisprotsessidel eralduvad osakeste heitkogused leitakse järgneva valemi abil (AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles): 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘(0,0016) ⋅ 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang E – eriheite, osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet ühe tonni materjali kukkumisel); k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant (PM-sum: 0,74; PM10: 0,35; PM2,5: 0,053); U – keskmine tuule kiirus (Kuusiku meteoroloogiajaama andmetel 3,1 m/s aastatel 2023-2024); M – materjali niiskussisaldus (5 %). Arvutustes on materjali niiskussisalduseks võetud konservatiivselt 5 % (vt põhjendust eespool). Purustus-sorteerimissõlmes toimub kruusa töötlemine killustikuks. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga ning valmistoodang jaotatakse erinevate fraktsioonidega puistangutesse. Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja sellega kaasnevate laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust, on tööprotsessid kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana (pindallikas suurusega ~1 500 m2). Mobiilse purutus-sorteerimissõlme sõel ja konveierliinid on tavapäraselt varustatud katetega, samuti on võimalik töödeldavat materjali niisutada. Eelnevast tulenevalt on materjali töötlemisel tegemist kontrollitud tööprotsessidega ning arvutustes on kasutatud vastavaid metoodika eriheiteid (Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ja 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing). Killustiku tootmisel purustus- sorteerimissõlmes on arvestatud sõlme tootlikkusega 160 t/h. Metoodika kohaselt arvestatakse kõrgemaid eriheited peenfraktsioonide (<5 mm) tootmisel, teised toodetavad fraktsioonid on madalamate eriheidetega. Toodetavate fraktsioonide osas on arvestatud et ~25 % on peenfraktsioon. Erinevatel kukkumisprotsessidel eralduvad tahkete osakeste heitkogused on toodud tabelis 4.2. Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, teekatte tüübist, masinate kaalust ja sõidukiirusest, teekatte peenosakeste sisaldusest ning tee laiusest. Väljaveotee Hagudi III kruusakarjäärist on planeeritud läbi olemasoleva Hagudi II kruusakarjääri ning mööda Hagudi-Nõmmekõrtsi teed loode suunas kuni Tallinn-Rapla tugimaanteele. Toodud veomarsruut on kruuskattega ja kogupikkusega umbes üks kilomeeter. Heitkoguste arvutamisel on seetõttu kasutatud kruuskattega (unpaved) tee metoodikat. Väljaveotee liiklusintensiivsuste arvutamisel kasutatud mõjutegurid ja tüüpväärtused on toodud tabelis 4.1. 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Tabel 4.1. Liiklusintensiivsuse arvutamisel kasutatavad tegurid Tegur Hagudi III kruusakarjäär Arvestuslik kaevandamismaht aastas, m3 14 000 Maavara arvestuslik mahumass, t/m3 1,6 Valmistoodangu saagis, % 100 Kallurauto arvestuslik kandevõime, t 28 Väljaveoks arvestatud tööpäevade arv aastas* 120 Arvestuslik väljavedu päevas, h** 9 Edasi-tagasi sõit 2 Liikluse ebaühtluse ja muu liikluse tegur 1,10 Arvutuslik liiklusintensiivsus, masinat/tunnis 1,6 * Väljavedu on arvestatud toimuma karjääri aktiivsemal perioodil tööpäeviti aprillist septembrini, mil ajal esineb ehitusturul suurenenud vajadus materjali järele. ** Arvestatuna kogu tööpäeva vältel ehk vahemikus kell 8-17. Eeltoodu kohaselt kujuneb arvutuslikuks keskmiseks väljaveo liiklusintensiivsuseks Hagudi III kruusakarjäärist 1,6 masinat/tunnis. Väljaveoteel kuni tugimaanteeni on arvestatud keskmiseks liikumiskiiruseks 30 km/h. Lisaks on modelleeritud valmistoodangu väljaveoga kaasneva tolmu levikut nn halvimas olukorras, mille kohaselt võib väljaveo korral karjääri liiklussagedus olla kuni 120 auto/tööpäevas ehk 13,3 masinat/tunnis (vt peatükk 6.3). Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 4.2. Tabel 4.2 Hagudi III kruusakarjääri modelleerimisel kasutatud tolmuallikate arvutuslikud peenosakeste (PM10) heitkogused PM10 hetkeline Saasteallikas Protsess Saasteallikaid Ühik Ühik heitkogus Maavara Ekskavaator 1 tk 0,011 g/s kaevandamine Frontaallaadur Laadimine 1 tk 0,011 g/s Purustus- Kruusa purustamine, sorteerimissõlm, 1 tk 0,083 g/s sõelumine, laadimine frontaallaadur Materjali transport 6,7·10-5 (1,6 autot/tunnis) Väljaveotee 1 005 m g/m2·s Materjali transport 5,6·10-4 (13,3 autot/tunnis) Modelleerimisel ei ole arvesse võetud kõrghaljastuse (metsa) puhverdavat mõju, mis aitab tegelikku tolmu levikut piirata. Mäeeraldistel toimuvaid tööprotsesse on käsitletud punkt- ja pindallikatena ning väljaveoteed on käsitletud joonallikatena. Mäeeraldise vahetus ümbruses (kuni 1 km ulatuses) teised paiksed heiteallikad Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS, 2025) registri andmetel puuduvad. 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Saasteainete hajumisarvutustel kasutati maailmas enimlevinud Gaussi difusioonivõrrandil baseeruvat arvutusmeetodit, mis on realiseeritud Lakes Environmental tarkvaraga AERMOD View 12. Eelnevalt nimetud tingimustele lisaks on arvutusmudelis kasutatud järgmisi sisendparameetrid: - saasteaine väljumiskõrgus punkt- ja pindallikatel, Hp = 2 m; - punktallika ava läbimõõt, dp = 2 m; - saasteaine väljumiskõrgus joonallikatel, H j = 0,5 m; - väljuva saasteaine joonkiirus, v = 0,5 m/s; - saasteaine temperatuur, t = 10 °C (aastaringne keskmine õhutemperatuur); - väljaveotee laius, L = 6 m; - Kuusiku meteoroloogiajaamas 2024. aasta mõõdetud tunnipõhised meteoroloogilised andmed, mis sisaldavad tuule suunda ja kiirust, temperatuuri, sademeid, õhurõhku, pilvkatet jt parameetreid. Modelleeritud peenosakeste kontsentratsioone on võrreldud keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatud õhukvaliteedi piirnormidega, mille kohaselt on peenosakeste 24-tunni keskmine piirväärtus ÕPV24 = 50 μg/m3 ja aastane keskmine piirväärtus ÕPVa = 40 μg/m3. Tulemused on esitatud allolevatel joonistel. Eriti peenete osakeste (PM2,5) kontsentratsioonide hajumispilti ei esitatud, sest esialgsete modelleerimistulemuste kohaselt jääb suurim aastane keskmine kontsentratsioon (3,5 μg/m3) allapoole alumisest hindamispiirist (<12 μg/m3). 28 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Joonis 4.1. Hagudi III PM10 24h hajumine. 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Joonis 4.2. Hagudi III PM10 aastane hajumine. 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Joonis 4.3. Hagudi III PM10 24h hajumine maksimaalsel väljaveol. 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 4.1.2. Tulemused Modelleeritud hajumispiltidel on kujutatud Hagudi III kruusakarjääris kaevandamisega ja valmistoodangu väljaveoga kaasnevate peenosakeste (PM10) hajumist. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 94 sätestatule ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada seaduse § 47 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirnormide ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Tulemuste kohaselt ei kaasne mäeeraldisel toimuvate tööprotsessidega märgatavaid tolmu heitkoguseid. Suurim arvutuslik PM10 kontsentratsioon mäeeraldisel on 68 μg/m3, mis esineb vahetult purustus-sorteerimissõlme läheduses (joonis 4.1). Samas ei ole osakeste hajumine laialdane ning mäeeraldise piirist väljapool jäävad kontsentratsioonid allapoole kehtestatud piirväärtusest (50 μg/m3). Aastane keskmine kontsentratsioon (joonis 4.2) on suurusjärgu võrra madalam (6,6 μg/m3) ning aastast piirväärtust 40 μg/m3 samuti ei ületa. Eeltoodule tuginedes ei avalda kaevandamistegevus Hagudi III mäeeraldisel olulist mõju õhukvaliteedi tasemele väljaspool karjääri ning tegevusega kaasnevad osakeste kontsentratsioonid jäävad normi piiresse. Peenosakeste teke ja levik on veidi laialdasem materjali transpordil kruuskattega väljaveoteel. Kõrgemad kontsentratsioonid esinevad vahetult tee teljel (maksimaalselt 244 μg/m3), kuid võrdlemisi madala liiklusintensiivsuse tõttu alanevad kontsentratsioonid siiski allapoole PM10 piirväärtusest (50 μg/m3) umbes paarikümne meetri kaugusel teest. Tavapärasel kaevandamisel ei ületata õhukvaliteedi piirväärtust väljaspool karjääri ja koos materjali väljaveoga ei kaasne lähimate majapidamiste õuealadel olulist õhukvaliteedi halvenemist. Kuivõrd modelleeritud tolmu hajumisel on kasutatud konservatiivset lähenemist (karjääri pidev töötamine koos väljaveoga, ei ole arvestatud niisutamisega, katendivallide ega ümbritseva metsa olemasoluga), mistõttu on tegelik kontsentratsioonide levimine pigem madalam. Kohapealsetes tingimustes aitab ka ümbritsev looduskeskkond mõnevõrra tolmu levikut tõkestada. Muutlikest ilmastikutingimustest (tugev ja muutlik tuul, pikaajaline põud) tulenevalt võib tolmu levik prognoositust siiski mõnevõrra erineda, mistõttu tuleb vajadusel rakendada leevendavaid keskkonnameetmeid tolmu leviku piiramiseks. Juhul kui toimub maksimaalne väljavedu karjäärist ehk kuni 120 autot/tööpäevas (joonis 4.3), on kaasnevad peenosakeste kontsentratsioonid kruuskattega väljaveoteel kordades kõrgemad ning leviku ulatus laialdasem. Maksimaalne arvutuslik kontsentratsioon 2 039 μg/m3 esineb tee teljel ning peenosakeste piirnorm saavutatakse teest ~100 – 130 m kaugusel. Maksimaalne väljavedu võib esineda aastas paari päeva jooksul, sõltudes materjali vajadusest. Sellistel perioodidel on kindlasti vajalik rakendada tolmu levikut leevendavaid keskkonnameetmeid. 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 4.1.3. Leevendavad meetmed Kaevandamisega kaasneva tolmu leviku piiramine ei ole prognoositud kontsentratsioonide juures vajalik. Materjali looduslik niiskussisaldus on piisav, et tolmu teke oleks pärsitud. Võimalusel tuleks hoiduda purustus-sorteerimissõlme paigutamisest vahetult karjääri piiride lähistele. Transporditolmu leviku vähendamiseks ja leevendamiseks on mitmeid võimalusi: - kruuskattega teede niisutamine, vajadusel töötlemine kloriididega, efektiivsus 50 - 90 %; - välja veetavate koormate katmine; - kiiruse vähendamine; - väljaveotee katmine kõvakattega, efektiivsus >95 %; - kallurautode rataste pesu (toimib ainult kõvakattega tee korral). Kulu-efektiivsuse seisukohast on enimlevinud leevendusmeede teede perioodiline niisutamine, millega välditakse savi- ja tolmuosakeste eraldumist teepinna kattematerjalist. Niisutamise efektiivsus on seda suurem, kui kruuskattega tee kattematerjali niiskus on üle 2 %. Joonis 4.1 Kruuskattega teepinna niiskuse ja tolmutõrje efektiivsuse vaheline seos (US EPA) Suvisel perioodil tuleb väljaveotee tolmamist jälgida ning väljaveoteed vastavalt niisutada. Intensiivsemate väljavedude korral tuleb teepinda hoida pidevalt niiskena, vajadusel töödelda ka kloriididega, mis seob tolmuosakesi efektiivsemalt. Kombineerides teede niisutamist vajadusel liikumiskiiruse vähendamisega, eraldub osakesi ka vähem nii kallurautode ratastelt kui ka koormatelt. 33 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Juhul kui tolmu leviku kohta laekub kohalikelt elanikelt kaebusi, tuleb esmalt õhukvaliteedi taseme kontrollimiseks teostada peenosakeste pistelised mõõtmised tootmisterritooriumi piiril või majapidamiste juures. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Kui ilmneb vajadus leevendavate meetmete kasutamiseks, tuleks nende toimimise efektiivsuses veendumiseks teostada kontrollmõõtmised rakendamise järgselt. 4.1.4. Õhusaasteloa vajaduse hinnang Selleks, et hinnata, kas arendajal on karjääris maavara kaevandamiseks vajalik taotleda õhusaasteluba, on järgnevalt arvutatud aastased osakeste heitkogused. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusele nr 67 on õhusaasteloa taotlemine vajalik, kui atmosfääri eraldub osakesi summaarselt rohkem kui 1 tonn aastas. Heiteallikatena on käsitletud eeltoodud tööprotsesse mäeeraldisel (kaevandamine, laadimine, kruusa töötlemine) ja vastavaid parameetreid ning kasutatud eeltoodud metoodikat. Tabel 4.3 Hagudi III karjääri aastased tahkete osakeste heitkogused Protsessi läbiv Heitkogus, kg/a Protsess Eriheide, kg/t kogus, t/a PMsum PM10 PM2,5 Maavara PMsum: 0,00051 kaevandamine, PM10: 0,00024 40 19 3 laadimine sõlme, PM2,5: 0,00004 lattu või kallurile PMsum: 0,0006-0,0015 Materjali 22 400 PM10: 0,00027-0,0006 18 8 1 purustamine PM2,5: 0,00004-0,00005 PMsum: 0,0011-0,0018 Materjali PM10: 0,00037-0,0011 29 12 0 sõelumine PM2,5: 0,000025 Kokku 87 39 4 Taotletavas Hagudi III kruusakarjääri osakeste aastane summaarne heitkogus on 0,087 t/a, millega ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale tegevusele ei ole vajalik. 4.2. Tolmu mõju looduskeskkonnale, sh taimedele Varu kaevandamisel ning kaevise transpordil võib tekkiv tolm mõjutada ka kavandatava karjääri ning selle väljaveoteede ääres paiknevat taimestikku. Kuna väljaveoks kasutatakse Hagudi - Nõmmekõrtsi tee karjääri väljapääsust loodesse (kuni tee nr 15-ni) suunduvat ~720 m lõiku. Selle äärde jäävad laanemetsad: peamiselt 34 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang sinilille kasvukohatüübi segapuistud, Hagudi II mäeeraldisest põhjas ka jänesekapsa kasvukohatüübi metsad (Metsaregister, 2025). Vastavalt modelleerimistulemustele võivad kõrgemad tolmukonsentratsioonid ulatuda Hagudi - Nõmmekõrtsi teest ~30 m kaugusele, kus võivad ajutiselt taimkatet mõjutada. Tolm ummistab taimede õhulõhesid, takistades nii aurumist kui ka hapniku ja süsihappegaasi pääsemist taimede kudedesse ja sealt välja. Aurumine on oluline taimede temperatuuri hoidmisel ning selle takistamine võib kaasa tuua taime kiirema närbumise. Kirjeldatud mõju esineb eelkõige alal, kus tolmu kontsentratsioonid ületavad normatiivseid piirväärtuseid. Samas eemaldub taimedelt tolm vihmasadude tagajärjel. Peenosakeste (PM10) puhul ülenormatiivseid (50 μg/m3) kontsentratsioone karjäärist väljapoole ei levi. Peamine tolmu mõju taimestikule avaldub aga tolmu leviku tõttu kruuskattega väljaveoteede läheduses, kus tolm katab taimede õhulehed ning muudab taimed ka teistele stressoritele tundlikumaks. Antud mõju on aga siiski ajutine, kuna vihmahood pesevad taimedelt tolmu ning vähendavad tolmu mõju. Tolmutõrje rakendamine väljaveoteedel vähendab ka tolmu mõju taimedele. Taotletaval Hagudi III mäeeraldisel ja selle lähiümbruses kaitstavad taimeliigid puuduvad, seega ei too kavandatav tegevus looduskaitse seisukohast kaasa olulist negatiivset mõju. Leevendava meetmena on kehtivas Hagudi II keskkonnakaitseloas nr Rapm-070 kõrvaltingimus nr 2-na välja toodud, et “Mäetöödest tingitud tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, karjäärisiseseid teid ja territooriumi kasta ning piirata liikumiskiirusi.” Joonis 4.5. Praegune Hagudi II karjääri väljaveotee on kruuskattega ning võib kuiva ilmaga tolmata. 35 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 5. MÜRA MÕJU LOODUSKESKKONNALE Tööstusmüra on eelnevalt modelleeritud Kajaja Acoustics OÜ (Eha & Ründva, 2024) poolt (töö registreeritud KOTKAS-es 03.10.2024 numbriga DM-127053-24) ning käesoleva eksperthinnangu raames kasutatakse selle käigus saadud tulemusi. Töö raames modelleeriti nelja erinevat müraolukorda:  olemasolev liiklusmüra olukord;  müraolukord Hagudi III kruusakarjääri töötamisel (ilma olemasoleva liiklusmüra olukorrata);  olemasolev liiklusmüra olukord koos Hagudi III kruusakarjääri töötamisega;  olemasolev liiklusmüra olukord koos Hagudi II ja Hagudi III kruusakarjääride töötamisega. Kuna Hagudi II ja Hagudi III karjäärid samaaegselt ei tööta ning samad masinad on plaanisHagudi II karjäärist taotletavasse Hagudi III karjääri üle viia, on käesoleva töö kontekstis eelkõige asjakohane müraolukord 3, kui olemasolev liiklusmüra liitub taotletava Hagudi III kruusakarjääri töötamisega kaasneva müraga. Joonis 5.1. Müratasemed Hagudi III taotletava mäeeraldise ümbruse kinnistutel ainult liiklusmüra puhul ning liiklusmüra ja Hagudi III töötamise koosmõjus (Eha & Ründva, 2024 põhjal). 36 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Modelleerimise tulemustest nähtub, et kuna tee nr 15-lt lähtuv liiklusmüra on võrdlemisi vali ja pidev, loob see piisavalt tugeva mürafooni, et muud tegurid seda eriti ei mõjuta. Kaevandamistegevus Hagudi III mäeeraldisel tõstaks päevasel ajal vaid Karjatse ja Sepa kinnistul müra 2 dB võrra ning Karja-Antsu kinnistul 1 dB võrra (joonis 5.1.). Teistele kinnistutele mõju puudub. Kuna karjäär öisel ajal ei tegutse, siis puudub ka öine mõju. Kuna Hagudi II ja Hagudi III karjäärid samaaegselt ei tööta ning samad masinad on plaanis taotletavasse karjääri üle viia, siis jääb praegune olukord suuresti kehtima ka tulevikus; müra-allikad liiguvad vaid mõnevõrra lõuna suunas. Võrreldes modelleeritud müratasemeid taotletava mäeeraldise ümbruses asuvate lähimate müratundlike objektide (majapidamiste) juures keskkonnaministri määruses nr 71 esitatud II kategooria maa-ala (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) piirväärtustega, ei ületa need siseriiklike müraindikaatorite normtasemeid. Müra kuuldavus sõltub selle ulatusest ja spektrist, levimistingimustest allikast vastuvõtjani, ümbritseva müra tingimustest ja looma kuulmisvõimest. Loomadele on müra üldiselt häiringu allikaks, ehkki erinevate loomaliikide müratalumise lävi on erinev. Lisaks käitumuslikele eripäradele reageerivad imetajad mürale erinevalt ka seetõttu, et eri liigid kuulevad helisid erinevates helikõrguste vahemikes. Pikemalt mürahäiringuga keskkonnas elades loomad kas harjuvad sellega või muudavad oma käitumist. (Erbe jt, 2022) Mürafooniga keskkonnas võib loomadel esineda maskeerimisefekt – nad ei kuule ka muid helisid. Maskeerimine võib segada loomadele olulisi signaale, nagu nende sotsiaalne suhtlus, ema ja järglase äratundmise helid, kajalokatsioonisignaalid, keskkonnahelid või kiskjate ja saakloomade helid. (Dooling ja Leek, 2018) Loomad võivad inimtekkelise müraga harjuda. Harjumine on õppimise vorm, mille käigus loom vähendab või lõpetab reageerimise stiimulile pärast korduvaid esitlusi; teisisõnu, loom õpib lõpetama inimtekkelisele mürale reageerimise, kui ta saab teada, et sellel pole olulisi tagajärgi (Erbe jt, 2022). Niisamuti toimub tõenäoliselt karjääri- aladel, sh Hagudi karjäärides. Mäeeraldistel ja nende ümbruses liikuvad loomad harjuvad järk-järgult alal liikuvate ja töötavate masinate ja nende tekitatava müraga ning neist saab osa nende harjumuspärasest keskkonnast. Senini on loomad harjunud nii Hagudi II töötamise kui oluliselt suurema mürahäiringu, tee nr 15 (Tallinn – Rapla - Türi mnt) liiklusmüraga. Seda tõestab loomade liikumine vastavas rohekoridoris. 37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 6. JUURDEPÄÄS KARJÄÄRILE 6.1. Eesmärk Juurdepääsuhinnangu eesmärgiks on hinnata Raplamaal Rapla vallas Hagudi külas asuva Hagudi II ja III karjääri kinnistute juurdepääsu riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi. Hagudi II karjäär (olemasolev) on kinnistutel 66903:003:0023, 66903:003:0002, 66903:003:0024, 66903:003:0021 ja 66903:003:0022. Planeeritav Hagudi III karjäär on kinnistul 66903:003:0003 (Jaagu-Jüri kinnistu). Joonis 6.1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest, ortofoto seisuga 04.05.2024. 6.2. Olemasolev olukord Hagudi II karjääri kinnistutel on juba olemasolev tegutsev karjäär. Kui arvestada Hagudi II karjääri 5 aasta kaevandatud keskmise järgi (26,8 tuh m³/aastas) ja kasutada 18 m³ kallurit (autorongi), siis oleks tööpäevas (9 tundi) liiklussageduseks 4 autorongi tööpäevas ehk edasi-tagasi 8 korda – eeldusel kui kallur on teise ettevõtte oma ja ei jää ööseks karjääri. Vedude päevane maht ei sõltu karjääri operaatorist, vaid tellijatest. Senini on maksimaalne vedude maht ulatunud paaril päeval 100 autoni. See tähendab, 38 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang et mõni päev on suurem veoautode liiklus, millele järgneb ilma karjäärivedudeta periood. Joonis 6.2. Liitumis- ja peatumisnähtavused kõrvalteelt (Hagudi-Nõmmekõrtsi tee) peateele (tee 15). Teel 15 on möödasõit Hagudi alevikust kuni raudteeülesõidukohani keelatud, teel on punane 0,5 m laiune keskriba. Seega on oht kombinatsiooniks möödasõit peateel + pööre kõrvalteelt peateele minimaalne. Nähtavus riigiteele 15 on väga hea, TPN nõuded projektkiiruse 100 km/h kohta on täidetud ja ületatud. Põhimõtteliselt on nähtavus kõrvalteelt peatee mõlemas suunas üle 500 m. Hagudi-Nõmmekõrtsi tee ääres on 6 majapidamist (Maa- ja Ruumiamet, 2024. aasta ortofoto), mille juurdepääs on Hagudi-Nõmmekõrtsi teelt ning mis kasutavad seda teed igapäevaseks liikumiseks. 39 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 6.2.1. Tee 15 liiklussagedused Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi km 36,901-43,023 liiklussagedused karjääridega külgneval lõigul on teeregistri 2023. aasta andmetel 5605 a/ööp, raskeliikluse osa oli 5% (veoautod ja bussid 2%, autorongid 3%). Ligikaudu 7,8 km Tallinna poole, tee 15 km 34,7 asub liikluse püsiloenduspunkt „Kohila“. 6.2.2. Liiklusõnnetused Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel on piirkonnas viimase viie aasta jooksul toimunud 3 liiklusõnnetust, millest kaks ei ole klassikalised teel toimuvad õnnetused. Üks neist on parkimisega seotud õnnetus ning teine ebapiisavast koorma kinnitamisest. Hagudi-Nõmmekõrtsi tee ristmikust mõnikümmend meetrit Rapla suunas on teerajatise kahjustamine („ohver“ on ilmselt mõni tähispost). Joonis 6.3. Liiklusõnnetused 2021-2024 (allikas: LKF). 40 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 6.3. Kavandatav tegevus Karjäärid Hagudi II ja Hagudi III on OÜ Elektriväli opereerida. Mõlemas karjääris töötab sama meeskond. Hagudi III karjääri väljaveotee kulgeb läbi Hagudi II karjääri, seega ei ole vaja pikendada täismassi piiranguta teelõigu pikkust. Massi piirang 8 tonni jääb kehtima olemasolevas pikkuses.  Vedu toimub ainult Hagudi-Nõmmekõrtsi tee kaudu ja suunaga teele nr 15. Vedu toimub nii Rapla kui Tallinna suunas.  Transport on valdavalt poolhaagetega (autorong).  Transport toimub ainult tööpäevadel kella 8:00 – 17:00.  OÜ Elektriväli ise kaevist ei kasuta ja kogu toodang laetakse karjääris tellijate autodele.  Päevane vedude maht ei sõltu karjääri operaatori plaanidest, vaid tellijate soovidest.  Senini on maksimaalne vedude maht ulatunud paaril päeval 100 veoautoni.  Arvestades 20% reservi, on maksimaalseks veoautode arvuks karjääride Hagudi II ja Hagudi III peale kokku tööpäevas 120 AR/tööp. 6.4. Juurdepääsutee Hagudi-Nõmmekõrtsi tee on kruuskattega, kuni karjääride juurdepääsudeni on tee ristlõige piisavalt lai kahe veoauto jaoks. Kruuskatte laius on 6,0 - 6,5 m. Teemaa laius on 8,0 - 8,5 meetrit. 6.4.1. Tee 15 – Hagudi-Nõmmekõrtsi tee ristmiku läbilaskevõime arvutused Tee 15 km 34,7 „Kohila“ püsiloenduspunkti andmetel oli 2023. aastal 30. tipptunni liiklussagedus 700 a/h. Püsiloenduspunkt asub ligikaudu 7,8 km Tallinna suunas ehk arvutustes võib aluseks võtta püsiloenduspunkti andmed ilma täiendava korrigeerimiseta. Lähteandmed ja eeldused arvutusteks:  Tee 15 AKÖL on 5605 a/ööp, raskeliikluse osa on 5% (3% VAAB ja 2% AR);  30. tipptunni osa ööpäevast liiklusest oli 12%, tipptunni liiklus teel 15 on 673 a/h;  Tee 15 liikluse suunaline erinevus mõlemal tipptunnil on 32/68 (hommikul 68% Tallinna poole, õhtul 68% Rapla poole);  Karjäärivedudeta päeval on Hagudi-Nõmmekõrtsi tee liiklussagedus tipptunnil on 5 sa/h (liiguvad kohalikud elanikud); 41 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang  Karjäärivedudega päeval on Hagudi-Nõmmekõrtsi tee liiklussagedus tipptunnil 5 sa/h + 13 AR/h (120 autorongi jagatuna 9-le tunnile);  Karjäärivedudega päeval on vedu ristmiku jaoks ebasoodsamas suunas ehk 100% Rapla poole (tavaliselt on kriitiline suund vasakpööre kõrvateelt). TTÜ ristmike läbilaskvuse arvutuse metoodika baasil tehtud arvutused näitavad, et ristmiku teenindustase on D, seega läbilaskevõime probleeme ei ole ette näha. Reservläbilaskevõime on 110-113 sa/h, vastavalt hommikusel ja õhtusel tipptunnil. Läbilaskevõime arvutustabelid on toodud lisades L1-1 ja L1-2. 6.4.2. Hagudi-Nõmmekõrtsi tee kergliiklus Hagudi-Nõmmekõrtsi teed kasutab kohalik kergliiklus Hagudi aleviku ning Nõmme ja Oola külade vahel. Põhimõte on see, et kergliiklusel peab olema võimalik liigelda ka karjäärivedude ajal. Selles osas on kaks teemat – liiklusohutus ehk kergliikleja kaitstus ning tee kasutamise mugavus. Kergliiklejate kaitsmise jaoks tuleb karjäärivedudega tee lõigul:  kehtestada suurim kiirus 30 km/h (liiklusmärk 351);  lisada kiiruse piirangu märgi juurde liiklusmärk 174 „jalakäijad“;  tee servad peavad olema lahti niidetud, et inimene näeks, kas teelt kõrvale astuda on võimalik ja/või ohutu. Tee kasutamise mugavuse all tuleb silmas pidada tee kasutatavust kergliikluse lähtekohalt. Kruuskattega tee probleem kuival ajal on tolm. Seega peab karjääri vedusid teenindav teelõik olema vedude ajal tolmuvaba. Kas seda tehakse kastmise- immutamisega või hoopis tee parendamisega näiteks freespurukattega teeks, on juba karjääri operaatori otsustada. 6.5. Kokkuvõte ja ettepanekud 1. Tee 15 ja Hagudi-Nõmmekõrtsi tee ristmiku läbilaskevõime on piisav ka maksimaalse sagedusega karjäärivedude jaoks. 2. Nähtavus vastab nõuetele, kuid kasvav haljastus vajab alati hooldust. Hagudi- Nõmmekõrtsi tee ääres peab liitumis- ja peatumisnähtavuse kolmnurgad hoidma eeskujulikus korras. Järgnevatel aastatel oleks vajalik piirata võsa kasvu kõrvalteest vasakul pool (Rapla suunas vaadates). Tee 15 ääres oleval kahel männipuul peaks piirama alumisi oksi (puud on tee servast ca 12 meetri kaugusel). Võsa on riigi omandis oleval teemaa kinnistul (66903:003:0283), kuid männipuud on eraomandis oleval maatulundusmaa kinnistul (66903:003:0298, Kruusaaugu). 42 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Joonis 6.4. Võsa Hagudi-Nõmmekõrtsi tee ääres, peatumisnähtavuse kolmnurga piiril (veel ei sega nähtavust vasakule). Joonis 6.5. Männipuud tee 15 ääres, Rapla poolt tulles 80m enne ristmikku. 3. Kergliikluse turvalisuse tagamiseks tuleb paigalda Hagudi-Nõmmekõrtsi teele karjäärvedudega lõigule liiklusmärgid 351 „suurim kiirus“ 30 km/h ja 172 „jalakäijad“. Hagudi-Nõmmekõrtsi tee karjäärivedude lõik peab olema vedude ajal tolmuvaba. Tee ääred peavad olema niidetud. 43 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 7. MÕJU KOHALIKELE ELANIKELE Lähimad majapidamised jäävad taotletavast Hagudi III mäeeraldisest ~60–215 m edela suunda üle maantee kinnistule Lehe (tunnus 66903:003:1541), ~440–600 m kaugusele loode suunda üle maantee kinnistule Kruusiaugu (tunnus 66903:003:0113), ~450–680 m põhja suunda kinnistule Rebase (tunnus 66903:003:0174), ~150–350 m kirde suunda kinnistule Sepa (tunnus 66903:003:1060) ja ~330–540 m ida suunda kinnistule Karjatse (tunnus 66903:003:0017). Et kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleva karjääri laiendamise, mitte uue avamisega, siis valdava osa kohalike elanike jaoks olukord ei muutu. Kõige enam mõjutab kavandatav tegevus Lehe kinnistut, millele Hagudi III taotletava mäeeraldise piir on võrreldes töötava Hagudi II karjääri piiriga oluliselt lähemal. Samas paikneb Lehe kinnistu juba praegu Viljandi maantee (tee nr 15) ning raudtee vahel, mistõttu on nende loodav mürafoon arvestatav ning mõnevõrra lähemal tehtavad karjääritööd seda olulisel määral ei mõjuta. Samuti liigutakse karjääritöödega edasi etapiviisiliselt, mistõttu on mäetööd karjääri läänepiiril võrreldes kogu karjääri elueaga lühiajalised. 7.1. Mõju elanike liikumisvõimalustele ja liiklemise ohutusele Hagudi III karjääri väljaveotee kulgeb läbi Hagudi II karjääri ning mõlemat mäeeraldist jääb opereerima sama meeskond, mistõttu Hagudi III karjääri kasutuselevõtuga liikluskorralduse osas (vt pt 6) olulisi muudatusi ette pole näha. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline rakendada peatükis 6 välja toodud meetmeid: tagada niitmise ja vajadusel puuokste kärpimisega piisav nähtavus, piirata Hagudi-Nõmmekõrtsi tee karjäärivedudega lõigul kiirust 30 km/h tasemele ning juhtida liikluskorraldus- vahenditega tähelepanu teel liigelda võivatele kergliiklejatele. Kergliiklejate jaoks on samuti oluline panustada aktiivse kaevise väljaveo perioodidel tolmutõrjesse; kiiruspiirangust kinni pidamine vähendab samuti tolmamist. 44 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Joonis 7.1. Viljandi maanteed ja Hagudi-Nõmmekõrtsi teed ühendav jalgrada (valge katkendjoonega), bussipeatused (sini-valged ringid) ning Hagudi II ja III paiknemine (Maa- ja Ruumiamet, 2025). 45 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang 7.2. Mõju piirkonna looduskeskkonna kasutamisele rekreatiivsetel eesmärkidel Et kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleva karjääri laiendamise, mitte uue avamisega, siis mõjutab kavandatav tegevus looduskeskkonna kasutamist rekreatiivsetel eesmärkidel vaid taotletava Hagudi III mäeeraldise ala ehk 4,64 ha ulatuses, mis on olemasolevast Hagudi II mäeeraldise ja maanteede vahele jäävast metsaalast ~10%. Looduskeskkonna rekreatiivsetel eesmärkidel kasutamine võib hõlmata metsaandide kogumist, metsas jalutamist või tervisejooksu. Kuna nii antud metsas kui ka mujal lähikonnas leidub mitmeid rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavaid loodusmaastikke, siis on kavandatava tegevuse mõju piirkonna looduskeskkonna kasutamisele rekreatiivsetel eesmärkidel minimaalne. Joonisel 7.1. on tähistatud valge katkendjoonega jalgrada, mis ühendab omavahel Viljandi maanteed ja Hagudi-Nõmmekõrtsi teed. Kuna antud käigutee jääb Hagudi III piirist minimaalselt 74 m kaugusele, ei lõika kavandatav tegevus ka antud liikumisteed läbi. 7.3. Mõju inimeste varale Inimese varana käsitletakse käesolevas peatükis eelkõige maad ja ehitisi ehk kinnisvara. Mõju taristuobjektidele ning liikumisvõimalustele on käsitletud kuuendas peatükis. Mõju kinnisvara väärtusele. Karjääri laienemisega seotud informatsioon omab ilmselt piirkonna elukondliku vara väärtusele pigem negatiivset mõju, kuna turul kujuneva hinna puhul arvestatakse karjääriga kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid. Sealjuures ei pruugi turu käitumine (st hinna kujunemine) olla ratsionaalne ehk ei pruugi lähtuda tegelikest mõjudest, vaid olla emotsionaalne. Samas on Hagudi kruusamaardlas kruusa kaevandatud juba 2009. aastast alates, mistõttu ei tohiks see olla piirkonna elanikele ja kinnisvaraturu osalistele uudiseks ja senist olukorda oluliselt muutvaks asjaoluks. Peatükis 4 toodud tolmu modelleerimiste tulemuste kohaselt ei ületata tavapärasel kaevandamisel ka õhukvaliteedi piirväärtust väljaspool karjääri ning koos materjali väljaveoga ei kaasne lähimate majapidamiste õuealadel olulist õhukvaliteedi halvenemist, mistõttu kaevandamise reaalsetest mõjudest tulenevad muutused kinnisvara hindadele on marginaalsed. Samuti, kuna kavandatava tegevusega ei seata piiranguid ümbritsevate metsade kasutamisele, ei kaasne metsamaa väärtuse langust. Potentsiaalsed kahjustused kinnisvarale. Varasemale maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise kogemusele tuginedes võib kinnisvara väärtust enim mõjutada lõhketöödega tekkiv vibratsioon, mis võib tekitada hoonete seintesse soovimatuid pragusid. Antud juhul on kavandatavaks tegevuseks kruusa kaevandamise jätkamine ja kruusakarjääri laiendamine, kus lõhketöid ei kavandata. Katendi eemaldamiseks ja ladustamiseks kasutatakse buldooserit ja/või kopplaadurit. Kasuliku 46 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang kihi kaevandmaiseks kasutatakse ekskavaatorit ja kopplaadurit. Ebaühtlase kruusa purustamiseks kasutatakse mobiilset purustus-sorteerimissõlme ning toodangu väljaveoks kasutatakse kallurautosid. Eelnimetatud tegevusega kaasneb müra ja tolm, mille levikut on hinnatud peatükis 4 ning jõutud järeldusele, et leevendavaid meetmeid (väljaveost tekkiva tolmu leviku piiramiseks) kasutades õhukvaliteedi piirväärtust väljaspool karjääri ei ületata. Samas ei tekita müra ja tolmu võimalik levik kinnisvarale kahjustusi ega põhjusta sellest tulenevalt vara väärtuse muutust. Potentsiaalne mõju joogivee kättesaadavusele. Teostatud hüdrogeoloogilise hinnangu tulemused (peatükk 2) näitavad, et mõju põhjaveerežiimile on minimaalne ega ületa piirkonnas juba olemasolevate põhjaveetaseme mõjurite, nt kuivenduskraavide mõju ega ulatu enam kui 100 m kaugusel paiknevate kaevudeni. Seega ei ole ette näha, et joogivee kättesaadavus kavandatava mäeeraldise laiendamise realiseerumisel muutuks ning sellega kaasneks otsene mõju vara väärtusele. Kuna karjääri tegevuse või selle laienemisega reaalselt levivad ülenormatiivsed füüsikalised mõjutegurid ei ulatu ümbruskonna majapidamisteni, võib kinnisvara väärtuse mõningase languse põhjusena ette näha vaid emotsionaalseid tegureid. Arvestades, et tegemist ei ole täiesti uue karjääri avamise, vaid olemasoleva laiendamisega, jäävad tõenäoliselt ka need mõjud minimaalseks. 47 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED Elektriväli OÜ omab Hagudi II kruusakarjääris kaevandamiseks keskkonnakaitseluba nr Rapm-070. Mäeeraldise pindala on 15,80 ha ja selle teenindusmaal 17.46 ha. Arendaja soovib alustada kaevandamist ka Hagudi III mäeeraldiselt, mis paikneb Hagudi II-st vahetult lõunas ja on sisuliselt selle laiendus (kavandatav pindala 4,64 ha). Selle kasutusele võtmise keskkonnamõjude hindamiseks tellis arendaja käesoleva eksperthinnangu. Võrreldes olemasoleva Hagudi II karjääri avamisele eelnevat ja praegust olukorda, on veetasemed karjääri ümbruses jäänud sisuliselt samale tasemele. See on ka loogiline, sest kruusa kaevandamisel karjäärist vett ära ei juhita ning kaevandatava materjali mahu võrra vähenev veehulk karjääris kompenseeritakse sademetega. Seega ei ole kavandataval tegevusel olulist mõju piirkonna veevarustusele. Ka ei mõjuta kavandatav tegevus veekvaliteeti, sest ainus võimalik mõju on heljumi teke, kuid selle levik on väga lokaalne ning setitamisega välditav. Geoloogiliste tingimuste tõttu on välistatud ka soovee liikumine Hagudi rabast mäeeraldise alale. Hagudi karjäärid ja uuringuruumid paiknevad rohevõrgustiku rohekoridoril, mis maakonnaplaneeringu kohaselt on määratletud piirkonna (maakonna) väikese koridorina (K9) ribastruktuuri läbimõõduga 300...500 m. Et taotletav mäeeraldis on pikliku kujuga ja paikneb rohekoridoriga samas sihis, mõjutab see rohekoridori läbimõõtu vähe: planeeringujärgne rohekoridori läbimõõt jääks mäeeraldistest põhjasuunda minimaalselt 560 m ja lõunasuunda 640 m ulatuses. Mäeeraldisega piirneva metsa-ala laiuseks, mida metsloomad liikumiseks kasutavad, jääks ~330 m ning seda võib pidada neile piisavaks. Eeldades, et mäetöödega edasi liikumisega paralleelselt toimub ammendunud ala korrastamine (tasandamine, mullakihi tagasi laotamine ja metsastamine), võib eeldada, et rohevõrgustik jääb toimima, pakkudes jätkuvalt sellega seotud ökosüsteemiteenuseid. Loomade liikumise seisukohalt on oluline hoida mäeeraldise ala tarastamata ja karjääri nõlvad lauged, sest loomad kasutavad liikumiseks ka karjääri ala. Kavandatava tegevusega kaasneb osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest ning materjali väljaveol kruuskattega teelt. Modelleeritud osakeste hajumiskaartidelt ilmneb, et kaevandamistegevusega kaasnevad peenosakeste kontsentratsioonid on suhteliselt madalad ning levik esineb peamiselt kruusa töötlemiseks planeeritud purustus-sorteerimissõlme vahetus läheduses. Väljapool karjääriala õhukvaliteedi piirnorme ei ületata. Valmistoodangu väljaveol eraldub 48 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang peenosakesi kruuskattega tee pinnalt ning kõrgemad kontsentratsioonid esinevad teest kuni paarikümne meetri ulatuses. Arvestades prognoositud õhukvaliteedi taset ning olemasoleva Hagudi II karjääri töötamist, et muutu ega halvene õhukvaliteedi tase lähimate majapidamiste õuealadel olulisel määral. Juhul kui karjäärist toimub lühiajaliselt intensiivne väljavedu, eraldub kruuskattega teelt osakesi rohkemal määral ning kõrgemad kontsentratsioonid levivad ka kaugemale. Sellistes olukordades on kindlasti vajalik rakendada leevendavaid keskkonnameetmeid, eelkõige teede niisutamist/töötlemist kloriididega ja vajadusel liikumiskiiruse alandamist, mis vähendaksid osakeste laialdast levimist ja hoiaks ära olulise õhukvaliteedi taseme languse veoteele lähimate majapidamiste juures. Päevasel ajal, kui Hagudi III karjäär on planeeritud töötama, tekitavad sealsed tööprotsessid müra, kuid see ei kandu olulisel määral mäeeraldise alalt väljapoole. Küll aga on nii kohalikele elanikele kui loomadele tajutav kõrge liiklusmüra foon. Kuna tee nr 15-lt lähtuv liiklusmüra on võrdlemisi vali ja pidev, loob see piisavalt tugeva mürafooni, et muud tegurid, sh Hagudi karjäärid, seda karjääri-aladest lääne pool eriti ei mõjuta. Kuid isegi vaatamata kõrgele liiklusmüra foonile on rohekoridor jäänud loomadele kasutatavaks, mistõttu võib järeldada, et nad on antud olukorraga harjunud. Hagudi III karjääri väljaveotee kulgeb läbi Hagudi II karjääri ning mõlemat mäeeraldist jääb opereerima sama meeskond, mistõttu Hagudi III karjääri kasutuselevõtuga liikluskorralduse osas (vt pt 6) olulisi muudatusi ette pole näha. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline rakendada peatükis 6 välja toodud meetmeid: tagada niitmise ja vajadusel puuokste kärpimisega piisav nähtavus, piirata Hagudi-Nõmmekõrtsi tee karjäärivedudega lõigul kiirust 30 km/h tasemele ning juhtida liikluskorraldus- vahenditega tähelepanu teel liigelda võivatele kergliiklejatele. Kergliiklejate jaoks on samuti oluline panustada aktiivse kaevise väljaveo perioodidel tolmutõrjesse; kiiruspiirangust kinni pidamine vähendab samuti tolmamist. 49 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang KASUTATUD KIRJANDUS Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 11.06.2024, 2) AP-42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources, US Environmental Protection Agency (https://www.epa.gov/air-emissions-factors-and-quantification/ap-42-compilation-air- emission-factors) Burkhard, B., Kandziora, M., Hou, Y., Müller, F. 2014. Ecosystem Service Potentials, Flows and Demands – Concepts for Spatial Localisation, Indication and Quantification. Landscape Online, 34, 1 – 32. Burkhard, B., Kroll, F., Nedkov, S., Müller, F. 2012. Mapping ecosystem service supply, demand and budgets. Ecological Indicators, 21, 17 – 29. Dooling, R.J., Leek, M.R. 2018. Communication masking by man-made noise. In: Effects of anthropogenic noise on animals (Toim. Slabbekoorn, H., Dooling, R.J., Popper, A.N., Fay, R.R.). Springer, New York, pp 23–46. EELIS andmebaas. 2024. https://eelis.ee/ [25.11.2024] Eesti Liikluskindlustuse Fond. https://lkf.ee/et [17.12.2024] Eha, E., Ründva, M. 2024. Hagudi III kruusakarjäär. Hagudi küla, Raplamaa. Tööstusmüra hinnang. Kajaja Acoustics, Tallinn. Erbe, C., Dent, M.L., Gannon, W.L., McCauley, R.D., Römer, H., Southall, B.L., Stansbury, A.L., Stoeger, A.S. & J.A. Thomas. 2022. In: The Effects of Noise on Animals. Exploring Animal Behavior Through Sound: Volume 1 (Toim. Erbe, C. & Thomas, J.A.). Springer, New York, pp 459–506. Haines-Young, R., Potschin, M., Kienast, F. 2012. Indicators of ecosystem service potential at European scales: Mapping marginal changes and trade-offs. Ecological Indicators, 21, 39 – 53. Juss, A. 2018. Haritava maa 2017. aasta turuülevaade. Maa-amet. Keskkonnaministri 14.12.2016 a. määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ ( RT I, 14.12.2017, 10) Keskkonnaministri 27.12.2016 a. määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 06.03.2019, 12) Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande 50 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 08.04.2017, 5) Klein, L. 2021. Imetajate alusuuring Hagudi kavandataval turbatootmisalal ja sellega piirnevates rohevõrgustiku elementides. OÜ Tirts & Tigu, Tallinn. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Keskkonnaagentuur. OÜ Hendrikson & KO. Tallinn-Tartu 2018 Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, Tallinn. Maa- ja Ruumiameti Geoportaal. xgis.maaamet.ee/xgis2/ [28.01.2025] Maaamet. 2024. Maavarade registri andmed. [21.11.2024] Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1). Metsaregister. https://register.metsad.ee/#/ [21.11.2024] Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L. 2017. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo Steiger. Rannik, E., Kotenjov, R. 2008. Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn. Rapla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu. 2022. Lemma OÜ, Tallinn. Sein, O., Reinsalu, E. 2017. Ehitusmaavarakarjääride tehniline korrastamine. In: Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn. Tammekänd, M., Siir, S., Mänd, K., Paat, K. 2024. Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn. Toomik, A. 2009. Hagudi II mäeeraldisel kavandatava tegevuse võimalike keskkonnariskide hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn. 51 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Lisa 1-1. Läbilaskevõime arvutused, hommikune tipptund. 52 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang Lisa 1-2. Läbilaskevõime arvutused, õhtune tipptund. 53  24296-02 HAGUDI III KRUUSAKARJÄÄR HAGUDI KÜLA, RAPLAMAA TÖÖSTUSMÜRA HINNANG 24296-02 TELLIJA Elektriväli OÜ Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald, 79530 Raplamaa Reg.kood: 10676075 KOOSTAJA Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti Reg.kood: 11485414 Tel.: +372 5626 4614 e-post: [email protected] www.kajaja.ee VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID Eteri Eha | keskkonnamüra valdkonna juht Marko Ründva| juhatuse liige [email protected] [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ KUUPÄEV: 02.10.2024 DOKUMENDI KONTROLL: staatus versioon kommentaarid kuupäev autor 1 saadetud Tellijale 16.09.2024 E. Eha 2 täiendatud vastavalt Tellija tagasisidele 02.10.2024 E. Eha Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 2/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected] 24296-02 KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata taotletava Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldise kaevandustegevuse mõju müra lähiümbruses asuvatele naaberkinnistutele ning naaberkinnistutel asuvate müratundlike hoonete fassaadidele. Müraolukorra väljaselgitamiseks teostati autoliiklusest ja tööstusmüra tegevustest põhjustatud müratasemete arvutused. Arvutused teostati vastavalt järgmistele meetoditele: - autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetod NMPB-Routes-96; - tööstusmüra: rahvusvaheline arvutusmeetod ISO 9613-2. Töö peamised tulemused on järgnevad: - Olemasolevas liiklusolukorras (ilma kaevandustegevuseta) mõjuvad eluhoonete fassaadile: o Lehe kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB ning öisel ajal Ln ≤ 52 dB; o Karjatse kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 39 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Sepa kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Nõmmemetsa kinnistu päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Õnne kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 54 dB ning öisel ajal Ln ≤ 43 dB; o Rebase kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 47 dB ning öisel ajal Ln ≤ 37 dB; o Karja-Antsu kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 36 dB ning öisel ajal Ln ≤ 27 dB. - Hagudi III kruusakarjääri kaevandustegevuse käigus (ilma olemasoleva liiklusolukorrata) mõjuvad eluhoonete fassaadidele: o Lehe kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 45 dB; o Karjatse kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 38 dB; o Sepa kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB; o Nõmmemetsa kinnistu päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 35 dB; o Õnne kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 53 dB (tingitud kaevandust teenindava transpordi põhjustatud liiklusmürast); o Rebase kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB; o Karja-Antsu kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 30 dB. - Hagudi III kruusakarjääri kaevandustegevusega ja olemasolevas liiklusolukorras mõjuvad eluhoonete fassaadidele: o Lehe kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB ning öisel ajal Ln ≤ 52 dB; o Karjatse kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 41 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Sepa kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 42 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Nõmmemetsa kinnistu päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Õnne kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 54 dB ning öisel ajal Ln ≤ 43 dB; o Rebase kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 47 dB ning öisel ajal Ln ≤ 37 dB; o Karja-Antsu kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 37 dB ning öisel ajal Ln ≤ 27 dB. - Hagudi II ja Hagudi III kruusakarjääride kaevandustegevuse ja olemasoleva liiklusolukorra puhul mõjuvad hoonete fassaadidele: o Lehe kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB ning öisel ajal Ln ≤ 52 dB; o Karjatse kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 42 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Sepa kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 43 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Nõmmemetsa kinnistu päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Õnne kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 54 dB ning öisel ajal Ln ≤ 43 dB; o Rebase kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 48 dB ning öisel ajal Ln ≤ 37 dB; o Karja-Antsu kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 37 dB ning öisel ajal Ln ≤ 27 dB. Vaadeldavate eluhoonete juures on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra sihttaseme nõuded. Peamine perspektiivse Hagudi III kruusakarjääri tegevusest põhjustatud müratundlikele hoonetele ja elamumaadele mõjuv müra on tingitud karjääri teenindavast transpordist. Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 3/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected] 24296-02 Olemasolevast liiklusmürast tingitud müratasemed on Lehe kinnistu (66903:003:1541) hoone fassaadil juba üsna kõrged, seega ei suurenda kavandatava tegevusega kaasnev tööstusmüra liiklusest tingitud müratasemeid päevasel ajal. Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 4/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected] 24296-02 SISUKORD KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 6 2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK .............................................................................................................................. 7 3. HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISED ........................................................................................................ 8 3.1 MÕÕTESEADMED JA METOODIKA .............................................................................................................................. 8 3.2 ILMASTIKUTINGIMUSED............................................................................................................................................ 8 3.3 MÕÕTMISTE KORRALDUS ......................................................................................................................................... 8 3.4 MÕÕTMISTULEMUSED ...........................................................................................................................................13 3.4.1 Kruusa laadimine frontaallaaduriga ................................................................................................................................. 13 3.4.2 Kruusa ümbertõstmine frontaallaaduriga ....................................................................................................................... 13 3.4.3 Liiva tõstmine ekskavaatoriga ........................................................................................................................................... 14 4. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE ........................................................................................................ 14 4.1 METOODIKA ........................................................................................................................................................14 4.2 LÄHTEANDMED ....................................................................................................................................................15 4.2.1 Autoliiklus ............................................................................................................................................................................ 15 4.2.2 Rongiliiklus .......................................................................................................................................................................... 16 4.2.3 Tööstusmüra allikad........................................................................................................................................................... 16 5. MODELLEERIMISTULEMUSED ............................................................................................................... 17 6. JÄRELDUSED............................................................................................................................................ 18 LISAD .................................................................................................................................................................... 19 Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 5/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected]  24296-02 1. SISSEJUHATUS Taotletav kruusakarjäär asub Raplamaal Rapla vallas, Hagudi külas Jaagu- Jüri kinnistul (66903:003:0003). Taotletava mäeeraldise ümbrusesse jääb 7 müratundliku hoonet: - Lehe kinnistul (kat. tunnus: 66903:003:1541), kaugus mäeeraldise piirist ca 85 m; - Karjatse kinnistul (kat. tunnus: 66903:003:0017), kaugus mäeeraldise piirist ca 285 m; - Sepa kinnistul (kat. tunnus: 66903:003:1060), kaugus mäeeraldise piirist ca 290 m; - Nõmmemetsa kinnistu (kat. tunnus 66903:003:0015), kaugus mäeeraldise piirist ca 410 m; - Õnne kinnistul (kat. tunnus: 66901:001:0429), kaugus mäeeraldise piirist ca 460 m; - Rebase kinnistul (kat. tunnus: 66903:003:0174) , kaugus mäeeraldise piirist ca 620 m; - Karja-Antsu kinnistul (kat. tunnis: 66903:003:0680), kaugus mäeeraldise piirist ca 690 m. Kolme kinnistu puhul on tegemist elamumaaga (Lehe kinnistu, Sepa kinnistu, Õnne kinnistu), ülejäänute puhul on tegemist maatulundusmaadega. Põhja suunast piirneb taotletav kruusakarjäär Nõmme kinnistuga (kat. tunnus: 66903:003:0024), kus paikneb Hagudi II kruusakarjäär. Vastavalt koostamisel olevale Rapla valla üldplaneeringule1 piirneb planeeringuala põhjast mäetööstuse maa-alaga ja ülejäänu osas on ümbritsetud põllu- ja metsamaaga ning väärtusliku põllumajandusmaaga (joonis 1). Joonis 1. Rapla valla üldplaneeringu väljavõte – maakasutus Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud: - Hagudi III KLT seletuskiri (17.01.2024); - Mäeeraldise plaan (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 29.12.2023) - Pöördumine Rapla Vallavalitsuse poole „Elektriväli OÜ Hagudi III kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusest“ (18.08.2024) 1 Rapla valla üldplaneering Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 6/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected]  24296-02 2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse2 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra normtasemed on: - müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; - müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt: - I kategooria: virgestusrajatise maa-alad; - II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; - III kategooria: keskuse maa-alad; - IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad; - V kategooria: tootmise maa-alad; - VI kategooria: liikluse maa-alad. Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded. Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Vastavalt üldplaneeringu maakasutus plaanile kuulub taotletav kruusakarjäär mäetööstusalale ning ümbritsetud põllu- ja metsamaaga, mõlema puhul ei ole kehtestatud müra normtasemeid. Käesolevas töös on arvesse võetud eluhooneid, hoolimata kinnistu juhtotstarbest ning kõiki hooneid vaadeldakse II kategooria alana. Tabelis 1 on toodud liiklus- ja tööstusmüra normtasemed. Tabel 1. Liiklus- ja tööstusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB] kategooria ajavahemik müra normtasemed piirväärtus sihtväärtus Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra I päev (Ld) 50 55 50 45 öö (Ln) 55 40 40 35 II päev (Ld) 60 (651) 60 55 50 öö (Ln) 55 (601) 45 50 40 III päev (Ld) 65 (701) 65 60 55 IV öö (Ln) 55 (60 ) 1 50 50 45 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB. 2 Atmosfääriõhu kaitse seadus 3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 7/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected]  24296-02 3. HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISED Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Raplamaal, Hagudi külas, Jaagu-Jüri (katastritunnus 66903:003:0002) ja Nõmme (katastritunnused 66903:003:0024 ja 66903:003:0022) kinnistutel paikneva Hagudi kruusakarjääri tööprotsesside põhjustatud helirõhutasemed. 3.1 MÕÕTESEADMED JA METOODIKA Tabel 2. Kasutatud mõõteseadmed seade tüüp tehase tähis kalibreerimise kuupäev müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-15376-E0 21.03.2023 mikrofon NTi Audio M2230 09543 21.03.2023 kalibraator NTi Audio CAL200 16083 06.02.2024 müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-18245-E0 22.03.2023 mikrofon NTi Audio M2230 7994 22.03.2023 kalibraator NTi Audio CAL200 18283 07.05.2024 Mõõtmised teostati ja tulemused hinnati vastavalt üldistele keskkonnamüra mõõtmiste standarditele: EVS-ISO 1996-1:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja hindamiskord; EVS-ISO 1996-2:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine. 3.2 ILMASTIKUTINGIMUSED Tabel 3. Riigi Ilmateenistus, Kuusiku ilmajaam temperatuur [°C] tuule kiirus [m/s] tuule suund [°] õhuniiskus [%] pilvkate 28.08.2024 12.00 19,5 2,8 200 78 0/10 13.00 21,1 3,6 219 64 1/10 Märkus: mõõtmiste teostaja ei vastuta Riigi Ilmateenistuse poolt esitatud andmete õigsuse eest. 3.3 MÕÕTMISTE KORRALDUS Mõõtmiste käigus fikseeriti järgmised helirõhutasemed: - LA,eq,T [dB] – A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase fikseeritud ajaperioodi hindamiseks; Enne ja pärast mõõtmise teostamist kontrolliti mõõteseadmed akustilise kalibraatori abil. Helirõhutasemed mõõdeti Raplamaal, Hagudi külas, Jaagu-Jüri (katastritunnus 66903:003:0002) ja Nõmme (katastritunnused 66903:003:0024 ja 66903:003:0022) kinnistutel. Kõikides mõõtepositsioonides, 9 positsiooni, viidi läbi kaks mõõtmist. Mõõtmised teostati olukorras: • müraallikas (MA 1, MA 2 või MA 3) töötas; • müraallikad (MA1, MA 2 ja MA 3) olid väljalülitatud, st mõõdeti taustmüra. Müraallikad olid järgmised: MA 1 – kruusa laadimine frontaallaaduriga; MA 2 – kruusa ümbertõstmine frontaallaaduriga; MA 3 – liiva tõstmine ekskavaatoriga. Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 8/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected] 24296-02 Korraga töötas üks müraallikas. Müraallikate, mõõtepositsioonide ning mikrofoni paiknemised on näidatud joonistel (joonis 2 kuni joonis 9). Mõõtmispositsioonides POS 1, mis asus müraallikast MA 1 ca 10 meetri kaugusel, POS 3, mis asus müraallikast MA 2 ca 10 meetri kaugusel, POS 6, mis asus müraallikast MA 3 min ca 20 meetri kaugusel ning POS 7, mis asus müraallikast MA 3 ca 12 meetri kaugusel, kasutati mõõteseadet tehase tähistusega A2A-18245-E0 ja mõõtmispositsioonis POS 2, mis asus müraallikast MA 1 ca 20 meetri kaugusel, POS 4, mis asus müraallikast MA 2 ca 20 meetri kaugusel, POS 5, mis asus müraallikast MA 2 ca 120 meetri kaugusel, POS 8, mis asus müraallikast MA 3 ca 30 meetri kaugusel ning POS 9, mis asus müraallikast MA 3 ca 100 meetri kaugusel, kasutati mõõteseadet tehase tähistusega A2A-15376-E0. Tabel 4. Mõõtepositsioonid mõõtepositsiooni kirjeldus mõõtmispunkti kõrgus maapinnast 1,4 m mõõtmiste teostamise ajaline kestus 5 min helivälja tingimus vaba heliväli MA 1 POS 7 POS 1 MA 3 POS 2 POS 6 POS 8 POS 5 POS 4 POS 9 MA 2 POS 3 Joonis 2. Mõõtmispunktide asukohad (POS 1 kuni POS 9) ja müraallikate asukohad (MA 1 kuni MA 3). Kaart on orienteeritud põhja-lõuna suunaliselt (allikas: Maa-ameti kaardirakendus) Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 9/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected] 24296-02 Joonis 3. Müraallika asukoht MA 1 ja mikrofoni positsioon POS 1 Joonis 4. Müraallika asukoht MA 1 ja mikrofoni positsioonid POS 1 ja POS 2 Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 10/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected] 24296-02 Joonis 5. Müraallika asukoht MA 2 ning mikrofoni positsioonid POS 3 ja POS 4 Joonis 6. Müraallika asukoht MA 2 ning mikrofoni positsioon POS 5 Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 11/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected] 24296-02 Joonis 7. Müraallika asukoht MA 3 ning mikrofoni positsioonid POS 6 ja POS 8 Joonis 8. Müraallika asukoht MA 3 ning mikrofoni positsioonid POS 7 ja POS 8 Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 12/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected]  24296-02 Joonis 9. Müraallika MA 3 korral mikrofoni positsioon POS 9 3.4 MÕÕTMISTULEMUSED Käesolevas protokollis esitatud tulemused kehtivad konkreetsetele katseobjektidele. 3.4.1 KRUUSA LAADIMINE FRONTAALLAADURIGA Saadud mõõtmistulemused on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 5. Mõõtmistulemused. Peamine müraallikas - kruusa laadimine frontaallaaduriga mikrofoni asukoht taustmüra mõõdetud müratase LA,eq [dB] LA,eq [dB] POS 1 45 72 POS 2 45 66 Vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel, ei ole mõõdetud müra sageduskarakteristikute alusel tonaalne. 3.4.2 KRUUSA ÜMBERTÕSTMINE FRONTAALLAADURIGA Saadud mõõtmistulemused on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 6. Mõõtmistulemused. Peamine müraallikas - kruusa ümbertõstmine frontaallaaduriga mikrofoni asukoht taustmüra mõõdetud müratase LA,eq [dB] LA,eq [dB] POS 3 45 68 POS 4 45 62 POS 5 46 52 Vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel, ei ole mõõdetud müra sageduskarakteristikute alusel tonaalne. Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 13/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected]  24296-02 3.4.3 LIIVA TÕSTMINE EKSKAVAATORIGA Saadud mõõtmistulemused on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 7. Mõõtmistulemused. Peamine müraallikas - liiva tõstmine ekskavaatoriga mikrofoni asukoht taustmüra mõõdetud müratase LA,eq [dB] LA,eq [dB] POS 6 35 62 POS 7 35 69 POS 8 39 59 Vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel, ei ole mõõdetud müra sageduskarakteristikute alusel tonaalne. Tabel 8. Mõõtmistulemused. Liiva tõstmine ekskavaatoriga mikrofoni asukoht taustmüra mõõdetud müratase LA,eq [dB] LA,eq [dB] POS 9 39 40 Ei ole täidetud katsemeetodi nõue mõõdetud mürataseme ja taustmürataseme erinevuste kohta, mille kohaselt taustmüra helirõhutase peab olema mõõdetud helirõhutasemest madalam vähemalt 3 dB. POS 9 mõõtmistulemus ei väljenda ekskavaatori töötamisest põhjustatud müratasemeid. Mõõtmistulemuste laiendmääramatus (katteteguriga k = 2) on hinnanguliselt ±4 dB. 4. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE 4.1 METOODIKA Müra leviku modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2024 MR1. Autoliikluse puhul on arvutused teostatud vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96. Kaevandusala müratasemete arvutused on teostatud vastavalt üldisele keskkonnamüra leviku arvutamise standardile ISO 9613- 2 „Akustika. Heli sumbumine välistingimustes leviku korral. Osa 2: Üldine arvutusmeetod“. Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja kõrgusandmetena kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt saadetud jooniseid. Kuivõrd Õnne kinnistul ehitatavat hoone Maa-ameti ruumiandmete andmekogudes puudus joonistati aerofotode järgi hoone ise sisse, seega võib hoone kuju ja täpne asukoht ning kõrgus mõningal määral tegelikkusest erineda. Riigiteede liiklussageduste andmetena kasutati Teeregistris toodud Transpordiameti 2023.a. liiklusloendus andmeid. Hagudi-Nõmmekõrtsi tee puhul tuletati liiklussagedus kõige suurema tõenäosusega teed kasutavate elamute arvust, eeldusega, et igal majapidamisel on 2 sõidukit, mis teevad keskmiselt 2,5 sõitu päevas. Hagudi- Nõmmekõrtsi teed kasutava kaevandust teenindava transpordi osas on lähtutud Tellija poolt saadud infost (e-kiri 10.09.24), mille kohaselt võib maksimaalne väljavedu toimuda äärealadelt kuni 6 korda tunnis ning kaevandusala keskelt maksimaalselt kuni 15 korda tunnis. Hagudi II ja Hagudi III kruusakarjääri koostöötamise korral kaevandusi teenindava transpordi osas on lähtutud Tellija poolt saadud infost, mille kohaselt võib päevane vedu ulatuda 120 koormani. Planeeritavate tööstusmüra allikate kirjeldused saadi tellija käest. Tegevused on modelleeritud punktmüra allikatena kinnistu ääre aladele ja karjääri keskele. Modelleerimisel on arvestatud, et kõik tegevused toimuvad samaaegselt. Hagudi II ja Hagudi III kruusakarjääride kumulatiivse müra modelleerimisel on arvestatud Tellija poolse infoga, mille kohaselt on karjäärides korraga kokku kuni 2 ekskavaatorit ja 3 laadurit. Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 14/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected]  24296-02 Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid: - võrgustiku samm 5x5 m; - peegelduste arv 2; - liiklusvool „unsteady“; - maapinna helineelde koefitsient vastavalt pinnakattele. Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB. Müra leviku modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega kirjeldamaks võimalikku ebasoodsaimat olukorda, samuti on talvisel perioodil lehtpuude ning hekkide mürakaitse efekt minimaalne. 4.2 LÄHTEANDMED 4.2.1 AUTOLIIKLUS Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud tabelis 9. Töö lähteandmetena on kasutatud Transpordiameti 2023.a. loendusandmetes toodud aastast keskmist ööpäevase liiklussagedust (AKÖL). Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning AKÖL. Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra leviku modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19-23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Liikluskoormuse jaotumisena ööpäeva lõikes kasutati kõikidel teelõikudel CNOSSOS-EU juhendmaterjalis5 kirjeldatud jaotusi (tabel 10). Müra leviku modelleerimisel kasutati teedel liikluskiirusena kehtivaid piirkiiruseid, karjääri siseseks liikluskiiruseks arvestati 50 km/h. Tabel 9. Aasta 2023 liiklussagedused projektiala ümbruses sõidukit/h, sõidukit/h, sõidukit/h, tänav AKÖL tee liik päev õhtu öö Tugimaantee nr 15 5605 374 196 42 tugimaantee Tallinna-Rapla-Türi tee km 36.901- 43.023 Tugimaantee nr 15 4841 323 169 36 tugimaantee Tallinna-Rapla-Türi tee km 43.023- 46.535 Kõrvalmaantee nr 20123 771 51 27 6 kõrvalmaantee Aranküla-Juuru tee Kõrvalmaantee nr 20143 1676 112 59 13 kõrvalmaantee Rapla-Aranküla tee Hagudi-Nõmmekõrtsi tee 30 2 1 0 kõrvaltee Hagudi-Nõmmekõrtsi tee (karjäärist 108 12* 0 0 kõrvaltee väljavedu 6x tunnis) Hagudi-Nõmmekõrtsi tee (karjäärist 270 30* 0 0 kõrvaltee väljavedu 15x tunnis) Hagudi-Nõmmekõrtsi tee (karjäärist 240 27* 0 0 kõrvaltee väljavedu 120 koormat) * päevasel ajal 9 h ja 100% raskeliiklus Tabel 10. Auto- ja raskeliikluse jagunemine tee liik sõiduki tüüp päev % õhtu % öö % tugimaantee autoliiklus jagunemine 80 14 6 raskeliikluse osakaal 8 6 3 kõrvalmaantee autoliiklus jagunemine 80 14 6 raskeliikluse osakaal 5 2 1 5 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 15/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected]  24296-02 tee liik sõiduki tüüp päev % õhtu % öö % kõrvaltee autoliiklus jagunemine 81 11 8 raskeliikluse osakaal 5 2 1 4.2.2 RONGILIIKLUS Raudtee asub taotletavast Hagudi III kruusakarjääri alast umbes 100 m kaugusel ida suunas. Rongiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud reisirongi andmed pärinevad AS Eesti Liinirongid (Elron) 09.09.24 kehtivast sõidugraafikust6. Rongide keskmine arv ööpäevas ja arvestatud vagunite arv on toodud tabelis 11. Tabel 11. Rongide arv ööpäevas ning arvestatud vagunite arv rongide arv [tk] vagunite arv [tk/rongis] päev õhtu öö edelasuund (Rapla, Türi, Viljandi) 25 6 3 4 4.2.3 TÖÖSTUSMÜRA ALLIKAD Käesolevas peatükis on kirjeldatud Hagudi III kruusakarjääris kavandatud tööstusmüraallikaid, mida kasutati müra modelleerimisel. Liiva ja kruusa kaevandamisel kasutatakse tüüpiliselt ekskavaatoreid, buldoosereid, kopplaadureid ja kallureid. Tabelis 12 on esitatud liivakarjäärides tüüpiliste kasutatavate seadmete lubatud helivõimsustasemed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivile 2000/14/EÜ7. Tabel 12. Liiva, kruusa karjäärides kasutatavad seadmed ja nende lubatud helivõimsustasemed vastavalt 2000/14/EÜ direktiivile tööprotsess lubatud helivõimsustase seade LWA, dB pöördkoppekskavaator kaevetranšee rajamiseks, kruusa ja liiva 106…103 kaevandamiseks ja kallurite laadimiseks frontaallaadur kaevetranšee rajamiseks, kruusa ja liiva 101…104 kaevandamiseks ja kallurite laadimiseks buldooser kattepinnase koorimine 106…103 kallurid ja poolhaagisveokeid kaevise ja töödeldud materjali väljavedu 93…96 karjäärist purustus-sorteerimissõlm kaevise töötlemine vastavalt nõudlusele garanteeritud (nii statsionaarne kui mobiilne) helivõimsuse tase1 1 helivõimsuse tase, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ III lisas sätestatud nõuetele, sisaldades tootmiserinevustest ja mõõtmismenetlustest tingitud kõikumist, ning mille kohta tootja või tema volitatud esindaja kinnitab, et vastavalt kasutatud ja tehnilistes dokumentides nimetatud mõõtevahenditele kindlaksmääratud taset ei ületata . Alltoodud tabelis (tabel 13) on toodud modelleerimisel arvestatud perspektiivsete kruusakarjääris teostatavate tegevustega. Helivõimsustasemed on saadud arvutuslikult, võttes arvesse mõõdetud helirõhutaset ning mõõtmispunkti kaugust müraallikast. Tulemusi kontrolliti modelleerimise teel. 6 Elron sõiduplaanid 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 16/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected]  24296-02 Tabel 13. Modelleerimisel arvestatud tegevused helirõhutase mõõdetuna ca helivõimsustase tööprotsess 10…12 m kaugusel LWA, dB LpA, dB kruusa laadimine frontaallaaduriga 72 102 kruusa ümbertõstmine frontaallaaduriga 68 98 liiva tõstmine pöördkoppekskavaatoriga 69 100 5. MODELLEERIMISTULEMUSED Käesoleva töö raames modelleeriti 4 erinevat müraolukorda: - olemasolev liiklusmüra olukord; - müraolukord Hagudi III kruusakarjääri töötamisel (ilma olemasoleva liiklusmüra olukorrata); - olemasolev liiklusmüra olukord koos Hagudi III kruusakarjääri töötamisega; - olemasolev liiklusmüra olukord koos Hagudi II ja Hagudi III kruusakarjääride töötamisega. Karjäär töötab vaid päevasel ajal, seega vaadeldakse käesoleva töö raames kaevandusala kasutamisest põhjustatud tööstusmüra vaid päevasel ajal. Müratasemete arvutustulemusena valmis 5 kaarti päevase ja öise ajavahemiku jaoks. Mürakaardid on esitatud töö lisas 1. Modelleerimistulemusi vaadeldakse eluhoonete perspektiivse kaevandusala poolsel fassaadil. Töö peamised tulemused on järgnevad: - Olemasolevas liiklusolukorras (ilma kaevandustegevuseta) mõjuvad eluhoonete fassaadile: o Lehe kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB ning öisel ajal Ln ≤ 52 dB; o Karjatse kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 39 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Sepa kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Nõmmemetsa kinnistu päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Õnne kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 54 dB ning öisel ajal Ln ≤ 43 dB; o Rebase kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 47 dB ning öisel ajal Ln ≤ 37 dB; o Karja-Antsu kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 36 dB ning öisel ajal Ln ≤ 27 dB. - Hagudi III kruusakarjääri kaevandustegevuse käigus (ilma olemasoleva liiklusolukorrata) mõjuvad eluhoonete fassaadidele: o Lehe kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 45 dB; o Karjatse kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 38 dB; o Sepa kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB; o Nõmmemetsa kinnistu päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 35 dB; o Õnne kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 53 dB (tingitud kaevandust teenindava transpordi põhjustatud liiklusmürast); o Rebase kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB; o Karja-Antsu kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 30 dB. - Hagudi III kruusakarjääri kaevandustegevusega ja olemasolevas liiklusolukorras mõjuvad eluhoonete fassaadidele: o Lehe kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB ning öisel ajal Ln ≤ 52 dB; o Karjatse kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 41 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Sepa kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 42 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Nõmmemetsa kinnistu päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Õnne kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 54 dB ning öisel ajal Ln ≤ 43 dB; o Rebase kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 47 dB ning öisel ajal Ln ≤ 37 dB; o Karja-Antsu kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 37 dB ning öisel ajal Ln ≤ 27 dB. - Hagudi II ja Hagudi III kruusakarjääride kaevandustegevuse ja olemasoleva liiklusolukorra puhul mõjuvad hoonete fassaadidele: o Lehe kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB ning öisel ajal Ln ≤ 52 dB; Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 17/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected]  24296-02 o Karjatse kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 42 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Sepa kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 43 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Nõmmemetsa kinnistu päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB ning öisel ajal Ln ≤ 30 dB; o Õnne kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 54 dB ning öisel ajal Ln ≤ 43 dB; o Rebase kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 48 dB ning öisel ajal Ln ≤ 37 dB; o Karja-Antsu kinnistul päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 37 dB ning öisel ajal Ln ≤ 27 dB. Vaadeldavate eluhoonete juures on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra sihttaseme nõuded. Olemasolevast liiklusmürast põhjustatud müratasemed on Lehe kinnistul juba üsna kõrged, seega ei suurenda kavandatava tegevusega kaasnev tööstusmüra liiklusest tingitud müratasemeid päevasel ajal. 6. JÄRELDUSED Peamine perspektiivse Hagudi III kruusakarjääri tegevusest põhjustatud müratundlikele hoonetele ja elamumaadele mõjuv müra on tingitud karjääri teenindavast transpordist. Liiklusmürast tingitud müratasemed Lehe kinnistul (66903:003:1541) ja hoone fassaadil on juba üsna kõrged, seega ei suurenda kavandatava tegevusega kaasnev tööstusmüra liiklusest tingitud müratasemeid päevasel ajal. Hagudi II ja Hagudi III kruusakarjääride samaaegsel töötamisel on samuti peamine müratundlikele hoonetele ja elamumaadele mõjuv müra tingitud karjääri teenindavast transpordist. Sepa kinnistul (kat. tunnus: 66903:003:1060) tõuseb modelleeritud olukorras müratase 1 dB võrra võrreldes sellega, kui tegutseks ainult üks karjäär. Juhul kui mõne modelleeritud tegevuse puhul lisandub modelleeritud tegevuse asukohta veel teine samaväärne tegevus (nt kruusa laadimist ja ümbertõstmist teostavad kaks frontaallaadurit), tõuseb arvutuslik helirõhutase 3 dB võrra. Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 18/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected] 24296-02 LISAD Lisa 1. Mürakaardid - Mürakaart nr 1-1 Liiklusmüra olukord 2023 Ld (dB), päev - Mürakaart nr 1-2 Liiklusmüra olukord 2023 Ln (dB), öö - Mürakaart nr 2-1 Hagudi III kruusakarjääri tööstus- ja liiklusmüra olukord Ld (dB), päev - Mürakaart nr 3-1 Kumulatiivne müra Ld (dB), päev - Mürakaart nr 4-1 Kumulatiivne müra Ld (dB), päev Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24296 19/19 Laki põik 2, 12915 Tallinn töö nimetus: tööstusmüra hinnang Reg.kood 11485414 objekti nimetus: Hagudi III kruusakarjäär, Rapla vald vastutav isik: Marko Ründva [email protected]  Mürakaart nr 1-1 Projekt nr 24296 Projekti nimi: Hagudi III kruusakarjäär e Rebas Liiklusmüra 2023 Õnne ntsu Karja-A Sepa Tallinn Ha a-Rapla gu di I emetsa I kru Nõmm usa kar -Türi te jää r e Karjats e Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB] Värviskaala: >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Lehe >= 75 Elukondlikud hooned Muud hooned ----- Planeeringuala piir Mõõtkava A3 ru tee r an k ü la-Juu 1:5000 A Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 02.10.24  Mürakaart nr 1-2 Projekt nr 24296 Projekti nimi: Hagudi III kruusakarjäär e Rebas Liiklusmüra 2023 Õnne ntsu Karja-A Sepa Tallinn Ha a-Rapla gu di I emetsa I kru Nõmm usa kar -Türi te jää r e Karjats e Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB] Värviskaala: >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Lehe >= 75 Elukondlikud hooned Muud hooned ----- Planeeringuala piir tee la -Juuru Arankü Mõõtkava A3 1:5000 Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 02.10.24  Mürakaart nr 2-1 Projekt nr 24296 Projekti nimi: Hagudi III kruusakarjäär e Rebas Karjääri tööstus- ja liiklusmüra Õnne ntsu Karja-A Sepa Tallinn a-Rapla Ha gu di I emetsa I kru Nõmm -Türi te usa kar jää r e e Karjats Tööstus- ja liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB] Värviskaala: >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 Lehe Elukondlikud hooned Muud hooned + Müraallikas ----- Planeeringuala piir tee n k ü la -Juuru Ara Mõõtkava A3 1:5000 Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 02.10.24  Mürakaart nr 3-1 Projekt nr 24296 Projekti nimi: Hagudi III kruusakarjäär e Rebas Liiklusmüra 2023 ning karjääri tööstus- ja liiklusmüra Õnne ntsu Karja-A Sepa Tallinn Ha a-Rapla gu di I emetsa I kru Nõmm usa kar -Türi te jää r e Karjats e Tööstus- ja liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB] Värviskaala: >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 Lehe Elukondlikud hooned Muud hooned + Müraallikas ----- Planeeringuala piir tee Mõõtkava A3 n k ü la -Juuru 1:5000 Ara Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 02.10.24  Mürakaart nr 4-1 Projekt nr 24296 Projekti nimi: Hagudi III kruusakarjäär e Rebas Liiklusmüra 2023 ning karjääri tööstus- ja liiklusmüra Hagudi II ja Hagudi III Õnne kumulatiivne müra ntsu Karja-A Sepa Tallinn Ha a-Rapla gu di I emetsa I kru Nõmm usa kar -Türi te jää r e Karjats e Tööstus- ja liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB] Värviskaala: >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Lehe >= 75 Elukondlikud hooned Muud hooned ----- Planeeringuala piir tee Mõõtkava A3 la -Juuru Arankü 1:5000 Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 02.10.24