Nimekirja alusel 13.01.2026 nr 14-6/26/117
Turu-uuringu läbiviimine töö "Aluskorrakivimite
petrograafilis-geokeemilise analüüsi teostamise I
etapp" maksumuse hindamiseks
2025. a mais valmis Eesti riiklik kriitiliste toormete üldgeoloogiliste uurimistööde programm, mis
kinnitati 25.07.2025 energeetika- ja keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/25/330. Uurimistööde
programm koostamise kohustus tulenes Euroopa Liidu kriitiliste tähtsusega toorainete määrusest.
Vastav programm koostati järgnevaks viieks aastaks, keskendudes olemasolevate andmete
analüüsile ja puursüdamike skaneerimisele, planeeritud on rajada ka uusi aluskorra puurauke.
Käesolevaga plaanib Kliimaministeerium tellida eelpool nimetatud uurimistööde programmi
täitmiseks järgneva töö „Eesti aluskorrakivimite petrograafilis-geokeemilise analüüsi I etapp“.
Antud töö tuleb läbi viia kahe aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest. Töö üksikasjalikum taust
ning tegevuste kirjeldus on toodud käesolevale kirjale lisatud lähteülesandes.
Eelpool toodud töö eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks viime läbi turu-uuringu. Palume
esitada eeldatav maksumus lähteülesandes kirjeldatud tööde tegemiseks hiljemalt 23.01.2026
aadressile
[email protected]. Palun andke ka esimesel võimalusel teada, kui Te
eeldatavat maksumust esitada ei soovi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Jürjens
juhataja
Lisa: Lähteülesanne. Turu-uuringu läbiviimine töö „“Aluskorrakivimite petrograafilis-
geokeemilise analüüsi teostamise I etapp” maksumuse hindamiseks
Liina Ordlik, 625 1143
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Lähteülesanne. Turu-uuringu läbiviimine töö “Aluskorrakivimite
petrograafilis-geokeemilise analüüsi teostamise I etapp”
maksumuse hindamiseks
TAUST JA SEOS RIIKLIKE PROGRAMMIDEGA
Lähtuvalt Eesti riiklikust kriitiliste toormete üldgeoloogiliste uurimistööde programmist (kinnitatud
ministri käskkirjaga 25.07.2025 nr 1-2/25/330) soovib Kliimaministeerium tellida selles programmis
kirjeldatud tegevuskava esimese etapi uuringu. Programmis on mh välja toodud peamised
huvipakkuvad elemendid, millele tuleb tellitavas uuringus keskenduda ja ka perspektiivsemad
uuringualad, mis asuvad eelkõige Põhja-Eestis. Üldgeoloogiliste uurimistööde esimese etapi üldine
pealkiri programmis on: “Aluskorrakivimite petrograafilis-geokeemiline analüüs”.
Programmi taustakirjelduse kohaselt on Paleo- ja Mesoproterosoikumi vanuseline Eesti kristalne
aluskord perspektiivne kriitiliste toormete leidmise seisukohast. Regionaalsel skaalal on Eesti
aluskorra kivimid vanuseliselt ja geoloogiliselt võrreldavad Svekofenni orogeneesiga (1,96 - 1,75
miljardit aastat) seotud Skandinaavia tuntud maagistumisprovintsidega.
Eestis on samuti teada mitmed mineralisatsiooni ilmingud, nt sealhulgas Jõhvi ja Uljaste piirkonnas,
mis viitavad maagistumisprotsessidele. Eesti piirkonna tektooniline arengukeskkond, eelkõige
vulkaaniliste saarkaarte ning nendega seotud struktuuride kujunemine, on olnud selliste protsesside
jaoks soodne Lisaks paikneb kristalne aluskord Põhja-Eestis suhteliselt madalal, ligikaudu 150-200
meetri sügavusel maapinnast, mis muudab selle piirkonna paremini uuritavaks ning sobivaks aluskorra
maagistumispotentsiaali üldgeoloogilisteks eeluuringuteks.
UURINGUALA VALIKU PÕHJENDUS
Lähtuvalt varasematest ajaloolistest uuringutest (Petersell, jt., 1991), hiljutistest uuringutest (sh
RESTA20 “Potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees [...]”; Nirgi, jt., 2024) ning
käimasolevast rahvusvahelisest projektist DEXPLORE, (“Recognizing European potential for hosting
deep land primary CRM [...]”) soovib Kliimaministeerium seada kavandatava uuringu piirkonnaks
Uljaste-Sonda ala (joonis 1).
Joonis 1. Uljaste uuringuala piirid
Uljaste-Sonda alal esinevad kombineeritult: gravimeetrilised ja magnetilised anomaaliad,
hüdrotermaalselt muutunud mineraalsed kooslused (sh skarnid) ning sulfiidsed mineraalid, eelkõige
pürrotiit ja püriit, millega lokaalselt kaasnevad vähesel määral kulla, hõbeda, telluuriumi ja vismuti
ilmingud.
ÜLDGEOLOOGILISE UURINGU EESMÄRK JA ULATUS
Kuigi kavandatav uuring lähtub programmi esimesest etapist, mille fookus on aluskorrakivimite
petrograafilis-geokeemilisel analüüsil, on uuringu laiemaks eesmärgiks hinnata kriitiliste toormete
esinemise potentsiaali uuringualal. Selleks on vajalik täiendav andmete digitaliseerimine ning
petrograafilis-geokeemiliste, geofüüsikaliste ja struktuurigeoloogiliste andmete integreerimine ja
kompleksanalüüs.
KAVANDATAVA ÜLDGEOLOOGILISE UURINGU TEGEVUSTE KIRJELDUS
1. Uuringualal aluskorda avavate puursüdamike korrastamine ja andmebaasi sisestamine
Korrastatakse uuringualalt varem puuritud säilinud puursüdamikud ja muudetakse ajaloolised
puursüdamike kirjeldused AI-põhise töötluse abil tunnuste kaupa masinloetavaks. Andmed
struktureeritakse eraldi väljadena (nt kivimi nimetus, sulfiidsed mineraalid, struktuurne kallakusnurk,
murenemise aste, sekundaarsed muutused, jms).
Digitaliseerimist ja korrastamist vajavad 28 puursüdamiku andmed. Korrastatud andmestik peab
vastama Eesti Geoloogiafondi infosüsteemi kehtivale andmemudeli mallile.
Lisaks tuleb teostada pilootuuring petrograafiliste õhikute arhiivi digitaliseerimiseks. Selleks
skaneeritakse 30 olemasolevat õhikut ZEISS Axioscan 7 või võrdväärse seadmega ning hinnatakse
saadud andmestiku kasutatavust edasistes uuringutes. Uuringuks vajalike õhikute kasutamise
võimalust saab taotleda Eesti Geoloogiateenistuselt (EGT).
2. Olemasolevate uuringuala aluskorra puursüdamike andmestiku kogumine
Uuringu käigus teostatakse 8 puursüdamiku pinnalt mõõtmised (kokku ligikaudu 1000 jooksvat
meetrit). Mõõtmised hõlmavad keemilise koostise määramist XRF-meetodil ja magnetilise
vastuvõtlikkuse mõõtmist ligikaudu iga 10 cm järel ning spektrofotomeetrilisi analüüse kivimite
mineraloogilise koostise hindamiseks (kivimite valguse neeldumise intensiivsuse mõõtmine
lainepikkuse vahemikus 350 - 2500 nm, mõõteala ca 10 mm2).
Lisaks tehakse nähtavas valguses kõrge kvaliteediga puursüdamikufotod (line-scan moonutusteta pilt,
resolutsioon vähemalt 200 pikslit sentimeetri kohta). Valitud intervallides, kus võib esineda
huvipakkuvaid elemente, mida XRF ei võimalda mõõta, kasutatakse nende sisalduse hindamiseks
alternatiivseid tehnoloogiaid (nt LIBS-spektromeeter).
Uuringuala võtmetähtsusega puuraukude (kokku 8 puursüdamikku, ca 1000 m) kohta koostatakse
uued puursüdamike kirjeldused. Kogutud andmed süstematiseeritakse ning viiakse vastavusse Eesti
Geoloogiafondi infosüsteemi andmemudeli malliga, nagu nõutud punktis 1.
3. Tuvastatud potentsiaalselt mineraliseerunud kivimite täpsemad laboratoorsed uuringud ning
regionaalse tausta selgitamine
Selles tööetapis analüüsitakse ja tõlgendatakse kõigi olemasolevate uuringuala puursüdamike alusel
nii primaarsete kui muutunud kivimite keemilist ja mineraloogilist koostist. Selgitatakse välja
muutumiste tüübid (nt metasomatoos, hüdrotermaalsed protsessid) ning hinnatakse algsete kivimite
eeldatavat koostist.
Samuti analüüsitakse maagistumisprotsessidele iseloomulike indikaatorelementide (nt Ba, Bi, Sb)
jaotust. Selleks kogutakse ja analüüsitakse täiendavaid geokeemilisi ja mineraloogilisi proove
olemasolevatest puursüdamikest ning tõlgendamisel kasutatakse ka punktis 2 kogutud andmestikku,
sh spektrofotomeetrilisi andmeid, mis võimaldavad hinnata sekundaarsete mineraalsete faaside
esinemist.
Lisaks teostatakse kivimite geokronoloogilised analüüsid (ca 20 proovi), et selgitada nende
moodustumise ajalist raamistikku ning seeläbi regionaalset geoloogilist tausta.
Töö tegemisel tuleb arvestada, et mittedestruktiivsed analüüsid oleksid teostatud enne proovide
kogumist. Proovid tuleb koguda järgides EGT kinnitatud puursüdamikest proovide kogumise korda.
4. Struktuurgeoloogiline ja geokeemiline uuring
Eesti kristalse aluskorra kurrutatud aluskorra kivimkompleksides on struktuurgeoloogilised teadmised
võtmetähtsusega. Praeguste andmete põhjal ei saa Uljaste piirkonna kivimite struktruurgeoloogilist
ehitust kirjeldada, kuna varasemad uuringud tuginevad peamiselt vertikaalselt puuritud
puuraukudele. Nendest saadud arhiveeritud puursüdamike põhjal ei ole võimalik määrata
struktuuride ruumilist orientatsiooni ega seoseid suuremastaabiliste geoloogiliste struktuuridega.
Ülesande täitmiseks modelleeritakse esmalt võimaluste piires olemasolevate geofüüsikaliste ja
geoloogiliste andmete alusel uuringuala magnetiliste kehade ruumiline paiknemine ning analüüsitakse
olemasolevates puursüdamikes nähtavad struktuursed tunnused.
Kuna olemasolev info ei ole siiski piisav struktuurse ülesehituse täpseks ja lõpuni usaldusväärseks
selgitamiseks, on vajalik rajada kaldpuurimisega kuni kaks ligikaudu 800 m pikkust puurauku ning võtta
aluskorra intervallist välja orienteeritud puursüdamik. Puuraukude asukohad, suunad ja kalded
määratakse olemasoleva info ja eelneva modelleerimise alusel selliselt, et need võimaldaksid saada
maksimaalselt vajalikku infot uuringuala geoloogiliste struktuuride kohta.
Uued puursüdamikud tuleb geoloogiliselt kirjeldada ning mõõta nendelt kõik struktuurgeoloogiliste
omaduste määramiseks vajalikud parameetrid. Lisaks tuleb uutelt südamikelt teostada punktis 2
kirjeldatud mõõtmised ja analüüsid.
OODATAV TULEMUS JA AJARAAMISTIK
Projekti tulemusena koostatakse tõlgendusliku sisuga aruanne, mis selgitab Uljaste piirkonna:
1. regionaalset geoloogilist tausta;
2. primaarsete ja muutunud kivimite omadusi ja teket;
3. selgitab võimaluse korral maagistumise tüüpi;
4. selgitab Uljaste piirkonna struktuurgeoloogilisi omadusi;
5. annab hinnangu piirkonnas maagistumise jätku-uuringute tegemise perspektiivile.
Toestatava rakendusuuringu kestus on kuni kaks aastat.
VIITED
S. Nirgi, L. Maala, R. Kont. 2024. Kriitiliste toormete ja nendega assotsieeruvate elementide
tuvastamine ning uuringupotentsiaali hindamine Eesti aluskorras. Eesti Geoloogiateenistus.
https://fond.egt.ee/fond/egf/9895
V. Petersell, J. Kivisilla, E. Pukkonen, A. Põldvere, K. Täht. 1991. Maagiilmingute ja
mineralisatsioonipunktide hindamine Eesti aluspõhjas ja aluskorras. Eesti Geoloogiakeskus.
https://fond.egt.ee/fond/egf/4523