Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1031043-2 - Eesti Geoloogiateenistus

Failid

Taotlus T-KL_1031043-2.bdoc13689 KB

Sisu (failidest)

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1031043-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ INF Maavarad Kontaktisik Kerstin-Acta Kerner Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu INF Maavarad OÜ taotleb keskkonnakaitseluba Rüütja IV liivakarjääris. Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Rüütja kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 13 ja 14. Parandustaotluse selgitus Taotlus on parandatud vastavalt Keskkonnaameti kirja DM-134516-3 välja toodud märkustele. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja INF Maavarad OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Rüütja IV liivakarjääri põhjendus mäeeraldisele. Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku täiteliiva kaevandamine. Kaevandatavat materjali saab kasutada riiklikult tähtsate taristuobjektide rajamisel. Üheks olulisemaks objektiks on 2,9 km kaugusele idasuunda jääv Rail Balticu raudteetrass. Seega on eesmärk kasutada karjääri materjali tulevase raudteetrassi jaoks vajalike maanteeviaduktide ja teenindavate teede ehituseks. Lisaks Rail Balticu trassi jaoks vajaliku materjali kaevandamisele on võimalik pakkuda lähiümbruse teede korrashoiuks sobivat materjali. Mäeeraldise lähedus Rail Balticule aitab vähendada antud taristu ehituseks vajaliku materjali transpordile tehtavaid kulutusi. Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Rüütja kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 13 ja 14. Taotletava mäeeraldise toodanguks on ehituses ja teedeehituses vajaminev liiv. Rüütja IV liivakarjääri taotletakse 10 aastaks. Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud taotluse seletuskirjas keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, (peatükk 7). tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Rüütja IV liivakarjäär Aadress Kõnnu metskond 2, Selja küla, Kehtna vald, Rapla maakond Territoriaalkood 7531 Katastritunnus(ed) Kõnnu metskond 2, Selja küla, Kehtna vald, Rapla maakond Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6514976, Y: 543638 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk ja 7 auku. Puudutatud katastriüksus: Kõnnu metskond 2 (29301:001:0938). Puudutatud veekogud: Nurtu jõgi (VEE1113100), Rüütja kraav (VEE1113105), Suurekandi kraav (VEE1113110), Valguta jõgi (VEE1113200), Velise jõgi (VEE1112700), Veskioja (VEE1113000), Vihakuoja (VEE1113101), Väikerüütja kraav (VEE1113111). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 10 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Kehtna vald, Rapla maakond 0293 Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 0638 Märjamaa vald, Rapla maakond 0502 Rapla vald, Rapla maakond 0668 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 854 Maardla nimetus Rüütja Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Rüütja IV liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 14.83 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 18.23 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 54 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 54 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve lähiümbruse teede korrashoid, Rail Baltica raudteetrassi maanteeviaduktide ja teenindavate teede ehituseks. Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 17 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 13 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 67 tuh m³ 01.04.2025 14 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 71 tuh m³ 01.04.2025 Tegevusala andmed 2/5 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv tuh m³ 136 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja INF Maavarad OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/518731 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 26.06.2028 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Geoloogiafondi number 47219 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Eesti Geoloogiateenistuse korraldus nr 13-5/25-104 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 26.08.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan__2_.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked__2_.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan__2_.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Ruutja_IV_MKLT_seletuskiri_.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 5: Aruanne__Ruutja_II_.asice Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku Lisa 6: kiri_Ruutja_IV_liivakarjaari_Hundihaua_tee_kaitsevoondi_kooskolastamine_6654.asice nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks Lisa 7: MaRu_kooskolastus__3_.asice 3/5 GIS ja CAD failid Lisa 8: Maavara_lasundi_samakorgusjooned__1_.dgn Lisa 9: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned__2_.dgn Lisa 10: Maeeraldise_ruumikuju__3_.dgn Lisa 11: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju__2_.dgn Lisa 12: Maapinna_reljeefi_samakorgusjooned__2_.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Täiteliiva kaevandamine lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav mäeeraldis kattub Rüütja kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 13 ja 14. Taotletavast mäeeraldisest ~1,5 km kaugusele kirdesse jääb Rüütja liivakarjäär, kus kaevandab Marina Minerals OÜ (kaevandamisloa nr KL-518293, kehtivusajaga kuni 28.02.2033). Rüütja liivakarjääri ümbritseb laiendusena Rüütja III liivakarjäär, kus kaevandajaks samuti Marina Minerals OÜ (kaevandamisloa nr KL-522402, kehtivusajaga kuni 23.07.2031). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu hooneid. Lähim majapidamine on ~1 km kaugusel edelas, katastriüksusel Nõlva-Vanatoa (tunnus: 29203:001:0460). Taotletaval mäeeraldisel on valdavalt metsamaa, lõunaosas on kohati raiesmik. Maapinna reljeef on tasane, abs kõrgused jäävad vahemikku 40 - 42 m. Taotletavast mäeeraldisest 15 m kaugusel läänes kulgeb RMK metsatee nimetusega Hundihaua tee (tee nr 2920028). Vastavalt RMK Edela regiooni metsaülema 29.10.2025. a kirjale nr 3-1.1/2025/6654 tuleb Hundihaua tee kaitsevööndi laiuseks arvestada 15 m tee teljest (lisa 2). Rüütja IV mäeeraldis kattub maaparandussüsteemi maa-alaga Järvakandi 5 (ÜP-49) (vid: 5111310010300). Maa- ja Ruumiameti on geoloogilise uuringu aruande koostamisel andnud kooskõlastuse (lisa 3), mille kohaselt tuleb kaevandamise ajal tagada kaevandamise alalt väljajääva maaparandussüsteemi toimine. Uuringuruumi teenindusala kattub kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu alusandmestiku täpsustamise uuringuruumiga (loa nr YGUL/522251, loa omaja Eesti Geoloogiateenistus, luba kehtiv kuni 14.08.2027). Mäeeraldis ei kattu looduskaitseliste piiranguvöönditega ega Natura 2000 alaga. Lähim vääriselupaik asub ca 360 m kaugusel idas (VEP206879). Ca 500 m kaugusel idas asub Nurtu jõgi (Valgu jõgi) (väline tunnus VEE1113100). Jõe kalda piiranguvöödi ulatus on 100 m, mäeeraldis ega mäeeraldise teenindusmaa piiranguvööndiga ei kattu. Taotletava karjääriala piires ja selle mõjualal puuduvad muinsuskaitse-, ajaloo, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Taotletava Rüütja IV liivakarjääri piiresse ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega tehnorajatisi ning nende kitsendusi. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on taotluse seletuskirjas peatükis 7. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on taotluse seletuskirjas peatükis 7. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Karjäärimasinate remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades. Kuid ikkagi on oht, et mäetööde masinate tehnilisel avariil satub nafta- ja õliprodukte pinnasele või karjäärivette, siis on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima ning tagama ettenähtud kaitsevahendite olemusolu ja korrashoiu. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide ohtu. 8. Taotluse lisad 4/5 8. Taotluse lisad Nimetus Manus MaRU kooskõlastus Lisa 13: MaRu_kooskolastus__2_.asice 5/5 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 25-EK29 Kiiu 2025 INF Maavarad OÜ Tel: (372)6072732 Reg. kood: 14273374 KMKR: EE102089767 Aadress: Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus TAOTLUSE DOKUMENDID 1. Taotluse seletuskiri; 2. Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastus; 3. Maa- ja Ruumiameti kooskõlatus; 4. Ärakiri Eesti Geoloogiateenistus korraldusest nr 13-5/25-104 26.08.2025 ,, Rapla maakonna Rüütja kruusamaardla registrikande muutmine’’; 5. Mäeeraldise plaan M 1:2 000; 6. Geoloogilised läbilõiked I-I´, II-II´ ja III-III´ Mh 1:2 000, Mv 1:100; 7. Korrastatud ala plaan M 1:2 000. TAOTLUSE ELEKTROONILISED DOKUMENDID 1. Mäeeraldise ruumikuju; 2. Mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju; 3. Maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 4. Maavara lasundi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 5. Mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina; 6. Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2025). Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad INF Maavarad OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Rüütja IV liivakarjääri mäeeraldisele. Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku täiteliiva kaevandamine. Kaevandatavat materjali saab kasutada riiklikult tähtsate taristuobjektide rajamisel. Üheks olulisemaks objektiks on 2,9 km kaugusele idasuunda jääv Rail Balticu raudteetrass. Seega on eesmärk kasutada karjääri materjali tulevase raudteetrassi jaoks vajalike maanteeviaduktide ja teenindavate teede ehituseks. Lisaks Rail Balticu trassi jaoks vajaliku materjali kaevandamisele on võimalik pakkuda lähiümbruse teede korrashoiuks sobivat materjali. Mäeeraldise lähedus Rail Balticule aitab vähendada antud taristu ehituseks vajaliku materjali transpordile tehtavaid kulutusi. Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Rüütja kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 13 ja 14. Taotletava mäeeraldise toodanguks on ehituses ja teedeehituses vajaminev liiv. Rüütja IV liivakarjääri taotletakse 10 aastaks. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus (maavaldused, maakasutus, hoonestus, kommunikatsioonid ja piirangutega alad) Taotletav Rüütja IV liivakarjäär pindalaga 18,23 ha (mäeeraldise pindala 14,83 ha) asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Selja külas riigiomandis oleval kinnistul Kõnnu metskond 2 (katastritunnus 29301:001:0938). Kinnistu jääb Kliimaministeeriumi valitsemisalasse, volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldis jääb M 1:50 000 baaskaardi lehele nr 6312. Taotletav mäeeraldis kattub Rüütja kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 13 ja 14. Taotletavast mäeeraldisest ~1,5 km kaugusele kirdesse jääb Rüütja liivakarjäär, kus kaevandab Marina Minerals OÜ (kaevandamisloa nr KL-518293, kehtivusajaga kuni 28.02.2033). Rüütja liivakarjääri ümbritseb laiendusena Rüütja III liivakarjäär, kus kaevandajaks samuti Marina Minerals OÜ (kaevandamisloa nr KL-522402, kehtivusajaga kuni 23.07.2031). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu hooneid. Lähim majapidamine on ~1 km kaugusel edelas, katastriüksusel Nõlva-Vanatoa (tunnus: 29203:001:0460). Taotletaval mäeeraldisel on valdavalt metsamaa, lõunaosas on kohati raiesmik. Maapinna reljeef on tasane, abs kõrgused jäävad vahemikku 40 - 42 m. Taotletavast mäeeraldisest 15 m kaugusel läänes kulgeb RMK metsatee nimetusega Hundihaua tee (tee nr 2920058). Vastavalt RMK Edela regiooni metsaülema 29.10.2025. a kirjale nr 3- 1.1/2025/6654 tuleb Hundihaua tee kaitsevööndi laiuseks arvestada 15 m tee teljest (lisa 2). Rüütja IV mäeeraldis kattub maaparandussüsteemi maa-alaga Järvakandi 5 (ÜP-49) (vid: 5111310010300). Maa- ja Ruumiameti on geoloogilise uuringu aruande koostamisel andnud kooskõlastuse (lisa 3), mille kohaselt tuleb kaevandamise ajal tagada kaevandamise alalt väljajääva maaparandussüsteemi toimine. Uuringuruumi teenindusala kattub kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu alusandmestiku täpsustamise uuringuruumiga (loa nr YGUL/522251, loa omaja Eesti Geoloogiateenistus, luba kehtiv kuni 14.08.2027). 1 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Mäeeraldis ei kattu looduskaitseliste piiranguvöönditega ega Natura 2000 alaga. Lähim vääriselupaik asub ca 360 m kaugusel idas (VEP206879). Ca 500 m kaugusel idas asub Nurtu jõgi (Valgu jõgi) (väline tunnus VEE1113100). Jõe kalda piiranguvöödi ulatus on 100 m, mäeeraldis ega mäeeraldise teenindusmaa piiranguvööndiga ei kattu. Taotletava karjääriala piires ja selle mõjualal puuduvad muinsuskaitse-, ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Taotletava Rüütja IV liivakarjääri piiresse ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega tehnorajatisi ning nende kitsendusi. Taotletav ala kattub Kehtna valla üldplaneeringuga, mille järgi paikneb ala rohevõrgustikus. Üldplaneeringus on toodud mäetööstuse maa-alal järgnevad kasutus-ja ehitustingimused: 1. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringu jne) ning rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. 2. Teede seisundi hoidmine on KOV huvi, seega on eelistatud kaevandamisest huvitatud osapooled, kes teede seisundi hoidmisesse panustavad. 3. Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressurssisäästlikult. kaevandamiseprotsess on soovitav läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, kasutades ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat. 4. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada. karjäärid tuleb korrastada enne kaevandamiseloa kehtivuse lõppemist vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kujundada kas rohe-või puhkealadeks, veekoguks, taastuvenergeetika alaks, metsastada vms, võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi. Korrastusviisi kokkuleppimisel on oluline mh koostöö Keskkonnaameti ja kaevandusettevõtte vahel. Lisaks on Kehtna valla üldplaneeringus on sätestatud maavarade kasutamiseks järgnevad tingimused: 1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu: 1.1.tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele. 1.2. Rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid. vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 2. Hea elukeskkonna säilitamise nimel eelistada nende maardlate kasutuselevõtmist, mis ei asu asustatud alade (tiheasutusala, elamu-ja puhkealad) vahetus läheduses. 3. Maardlate aladel püsiva iseloomuga ehitiste ehitamissoovi korral (sh hooned, päikesepargid, tuulikud jms) tuleb lähtuda kehtivast MaaPS'st või MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastusest või loast. 4. aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstuse või turbatööstuse maa-ala) eesmärgil seni kasutusse võetud, on võimalik kasutusele võtta pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. 2 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geoloogilisi uuringuid on taotletava mäeeraldisega kattuval ala tehtud üks kord. 2024. - 2025. a tegi Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu (varu seisuga 01.04.2025) OÜ Inseneribüroo STEIGER (S. Sviir ja K. Paat, 2024; EGF 47219). Geoloogilise uuringu raames rajati kahes etapis Rüütja II uuringuruumi piires 25 puurauku, milledest võeti proovid laboratoorseteks uuringuteks. Esimeses etapis tehti eeluuring, mille käigus rajati üheksa kaevandit ning mille tulemusena kontuuriti välja väiksem ala, kuhu rajati teises etapis 16 kaevandit. Proovide tulemused näitasid, et materjal Rüütja II uuringuruumis ei vasta ehituskruusa ega ehitusliiva nõuetele ning materjal loeti täiteliivaks. Täiteliiva keskmine paksus moodustatud varuplokkide piires on 1,0 m ning kasulik kiht asub nii ülalpool kui allpool veetaset. Ülalpool veetaset lasub keskmiselt 0,5 m paksune liivakiht ja allpool veetaset 0,5 m paksune liivakiht. Uuringu tulemusena kinnitati pindalal 14,83 ha täiteliiva varu aktiivse tarbevaru plokis 13 varu kogusega 67 tuh m3 ja allpool veetaset täiteliiva varu aktiivse tarbevaru plokis 14 varu kogusega 71 tuh m3. Taotletav mäeeraldis paikneb Lääne-Eesti madaliku äärealal, ida-läänesuunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval madalal rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne savi ja rähkne lubjakivi) savika kuni puhta, kohati kruusaka liiva kompleks, kus kvaternaarisetete paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub ~2 meetrini. Maapinna reljeef on tasane, abs kõrgused jäävad 40 - 42 m tasemele. Taotletavas Rüütja IV liivakarjääris moodustab katendi kasvukiht, milleks on muld ja osaliselt ka turvasmuld. Katendi paksus varieerub vahemikus 0,2 - 0,85 m, keskmine 0,4 m. Kasuliku kihi paksus on väike, jääb vahemikku 0,5 - 1,8 m, keskmine 1,0 m. Kasulik kiht levib nii ülalpool kui allpool põhjaveetaset. Kasuliku kihi uuritud paksus ülalpool põhjaveetaset puuraukudes avatud veetaseme järgi on keskmiselt 0,5 m ja allpool põhjaveetaset paksusega keskmiselt 0,5 m. Kasuliku kihi moodustab kruusane liiv, milles sideaineseks on jämeda- kuni väga peeneteraline liiv, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik. Kasulikus kihis esinevad kohati veerised ja munakad. Liiv on kohati rähkne ja paakuv. Kruusaosakeste sisaldus on muutlik. Kruusaosis on enamasti peen kuni keskmine (4 - 16 mm). Purdosad on nii karbonaatsed kui ka kristalliinsed ning keskmiselt kulutatud. Veerised on läbimõõduga 10 - 15 cm. Kasuliku kihi lamamiks on enamasti sinakashall sitke-plastne savi või savimoreen (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi lamamipind on looklev jäädes kaevandite alusel absoluutkõrgustele 39,7 - 41,4 m. 2024 - 2025. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus avati põhjavee ülemine kiht (pinnasevesi) 22 kaevandis. Varu arvutuse alal avati veetase maapinnast 0,5 - 1,2 m sügavusel, abs kõrgustel 40,6 - 41,7 m. Keskmine põhjaveetase taotletava mäeeraldise piires on abs kõrgusel 41,1 m. 4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvalitatiivne ja kvantitatiivne iseloomustus 3 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus moodustati lähtuvalt lasuvustingimustest kaks maavara plokki – veepealne täiteliiva plokk 13 aT ja veealune täiteliiva plokk 14 aT. Maavara kvaliteet on määratud vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52 kehtestatud nõuetest “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks“. Aktiivse tarbevaru plokkides 13 ja 14 aT looduslikus materjalis varieerub fraktsiooni ≥31,5 mm sisaldus vahemikus 6,9 - 36,5% (kaalutud keskmine 16,8%), kruusa ja veeriste (fraktsioon ≥2 mm) sisaldus vahemikus 36,5 - 67,0% (kaalutud keskmine 57,6%), liiva (fraktsioon 0,063 - 31,5 mm) sisaldus vahemikus 57,7 - 92,6% (kaalutud keskmine 76,9%) ning savi- ja tolmuosakeste (fraktsioon <0,063mm) sisaldus 0,5 - 19,1% (kaalutud keskmine 6,3%). Tabel 4.1 Maavara kvaliteedi põhinäitajad Näitajad Täiteliiva plokid Proovide arv 12 Proovide pikkus, m 11,6 6,9 - 36,5 Fraktsioon >31,5 mm, % (keskmiselt 16,8) Kruusa ja veeriste sisaldus 36,5 - 67,0 (≥2 mm), % (keskmiselt 57,6) Liiva sisaldus 57,7 - 92,6 (0,063 - 31,5 mm), % (keskmiselt 76,9) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,5 - 19,1 (<0,063mm), % (keskmiselt 6,3) Lisaks lõimisele määrati ühes proovis ja ühes koondproovis liiva filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul kahe proovi andmetel on 0,3 – 0,6 m/ööp. Uuringuruumis leiduvast kruusaosisest määrati kruuskillustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel, mille tulemuseks saadi LA38. Looduslikul kujul on Rüütja IV mäeeraldises leviv liiv eriteraline, olles ülemises osas kruusaosisega ning sügavuse suurenedes muutub keskmisest- kuni väga peeneteraliseks liivaks. Savi-tolmuosakeste sisalduse alusel sobib kasulik materjal valdavalt kasutamiseks täitematerjalina. Kasuliku kihi paksus ja kogus aktiivse tarbevaru plokkides on toodud alljärgnevas tabelis. Kasuliku kihi paksus ja maavara kogus tarbevaru plokis on arvutatud arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics 3D mudelitega. Tabel 4.2 Kasuliku kihi paksus ja kogus mäeeraldise piires (seisuga 01.04.2025) Kasulik kiht, m Aktiivne tarbevaru, tuh m3 4 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Mäeeraldise pindala, kokku plokk 13 plokk 14 kokku plokk 13 plokk 14 ha 14,83 1,0 0,5 0,5 138 67 71 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Karjääri avamine algab ettevalmistustöödega. Tulevane karjääriala kattub suures osas okaspuu- ja segametsaga. Seega tuleb esmalt mets raadata ning kännud eemaldada. Peale metsa ja kändude eemaldamist järgneb katendi eemaldamine. Katend eemaldatakse etapiviisiliselt ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal. Katendi keskmine paksus taotletaval mäeeraldisel on 0,4 m ning selle moodustab muld ja turvasmuld. Katendi kogumaht on 54 tuh m3. Põhiline osa katendist kasutatakse kaevadatud maa korrastamisel metsamaaks, ülejääk turustatakse. Täpsem korrastamiseks kasutatav katendi kogus määratakse kaevandamis- ja korrastamisprojekti raames. Korrastamisega alustatakse esimesel võimalusel ning seda on võimalik teha paralleelselt teiste mäetöödega. Kasuliku kihi keskmine paksus mäeeraldisel on 1,0 m, millest keskmiselt 0,5 m lasub ülalpool põhjaveetaset ning allpool põhjaveetaset on 0,5 m paksune liivakiht. Maavaravaru väljatakse veetaset alandamata, pöördkopp-ekskavaatoriga väljatakse maavara nii ülalpool kui allpool veetaset. Kaevandamise eesmärgil ei kõrvaldata vett ega juhita põhjavett ümber/tagasi. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalikud katendi mahud. Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masiand. Energiat kulub ettevalmistustöödeks (kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele. Maavara kaevandamiseks vett välja ei pumbata ega alandata põhjaveetaset, seega selleks energiat ei kulutata. Maavara peamine kasutusala on ehitus ja teedeehitus. Juurdepääs karjäärile kavandatakse taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneservast, kus 15 m kaugusel läänes on Hundihaua tee (tee nr 2920058). Hundihaua tee kaudu saab tulevasest liivakarjäärist Rapla-Järvakandi-Kergu teele (tee nr 27) 6. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse 18,23 ha suurusel pindalal, millest mäeeraldis moodustab 14,83 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Rüütja IV kruusamaardla aktiivse tarbevaru plokke 13 ja 14. Mäeeraldise piir kattub nii pindalaliselt kui ka sügavuti aktiivse tarbevaru piiriga. Mäeeraldise teenindusmaa piir on ida- ja lõunaküljel moodustatud 30 m kaugusele mäeeraldise piirist. Läänepiir on moodustatud 15 m kaugusele Hundihaua tee teljest ja põhjapiir 5 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Teenindusmaa piiril jätkub igas küljes Kõnnu metskond 2 kinnistu (katastritunnus 29301:001:0938). Taotletava mäeeraldise piiresse jääva aktiivse tarbevaru maht on 138 tuh m3, mida ei saa kogumahus kaevandada. Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise nõlvadele ohutud kalded. Ohutud nõlvakalded sõltuvad nõlvu moodustavast materjalist ja veetasemest. Geoloogilise uuringuandmetel levib alal valdavalt kruusakas liiv, seega nõlvatervikutesse jääva varu arvestusel on arvestatud nõlvaterviku materjaliks jämedateraline liiv. Ülalpool veetaset on jämedateralise liiva ohutu püsinurk 32˚ (nõlvus 1:1,6) ja allpool veetaset on jämedateralise liiva ohutu püsinurk 20˚ (nõlvus 1:2,8). Mäeeraldise piirile rajatakse tulevast karjääri teenindav tee, mis peale varu ammendumist korrastatakse. Kaevandatava varu maht väheneb nõlvatervikutesse jääva varu võrra. Nõlvatervikutesse jääva liiva maht on võimalik arvutada järgmise valemi abil: 𝑎×ℎ 𝐿 × ( 2 ) = 𝑉𝑛õ𝑙𝑣 , kus: Vnõlv – nõlva tervikusse jääva varu maht, m3; L – nõlva terviku perimeeter, m; a – nõlva kõrgus, m; h – nõlva laius, m. Eelpool toodud valemi abil on veepealse täiteliiva nõlvatervikkuse jääv varu järgmine: 0,5 × 0,8 1822,0 × ( ) = 364,4 𝑚3 ≈ 0 𝑡𝑢ℎ 𝑚3 2 Veealuse täiteliiva nõlvatervikusse jääva varu kogus on järgmine: 0,5 × 1,4 1822,0 × ( ) + 1822,0 × 0,8 = 2 096,3 𝑚3 ≈ 2 𝑡𝑢ℎ 𝑚3 2 Seega veepealne kaevandatav täiteliiva varu kogus on 67 – 0 = 67 tuh m3 ja veealuse täiteliiva varu kogus on 71 – 2 = 69 tuh m3. Kogu kaevandatav varu kogus 136 tuh m3. 7. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõud võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju ümbritsevale keskkonnale, kuid liiva kaevandamisega olulist negatiivset keskkonnamõju ei esine. Liiva ja kruusaka liiva kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastiku visuaalne muutumine. Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, mobiilne purustus- sorteerimissõlm, mobiilne sõelumiskompleks, kopplaadurid ja kallurautod. Müra suhtes kõige tundlikum objekt on lähim elamu, mis asub 1025 m kaugusel edelas katastriüksusel Nõlva- Vanatoa (katastritunnus: 29203:001:0460). Mäetööde masinate müratase on vahemikus 80 - 90 dB, mõõdetuna 10 m kaugusel. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra normväärtus päevasel ajal olemasolevatel rohe- ja elamualadel 60 dB ning vastav öine normväärtus 45 dB. Öisel ajal ei ole planeeritud taotletavas karjääris 6 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri kaevandada. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist on võimalik arvutada järgneva valemi abil : Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus : Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast Tabel 7.1 Karjääris töötavate masinate tekitatavad müratasemed Müratase mõõdetud 10 m Masin kaugusel, dB Ekskavaator 80 Purustus-sorteerimissõlm 90 Sõelumiskompleks 90 Kopplaadur 83 Kallur 83 Kõige suurimateks müraallikateks on mobiilsed purustus-sorteerimissõlm ja sõelumiskompleks, millede müratase on maksimaalselt 90 dB, mõõdetud 10 m kauguselt. Eespool oleva valemi abil arvutades on 1025 m kaugusel asuva elamu juures müratase: Lp1 = 90 + 20log10(10) – 20log10(1025) = 49,8 dB Mitme müraallika koostöötamisel kasutatakse mürataseme leidmiseks alljärgnevat graafikut : Suurimale helirõhutasemele lisatav dB Müraallikate erinevus, dB Karjäärimasinate üheaegsel töötamisel on müratase lähima elamu juures sõelumiskompleksi ja purustus-sorteerimiskompleksi puhul 49,8 dB, kopplaaduri või kalluri puhul 42,8 dB ning ekskavaatori töötamisel 39,8 dB. Seega on masinate poolt tekitatav müratasemete erinevused järgnevad: mobiilse purustus-sorteerimissõlme või sõelumiskompleksi erinevus on 0 dB, mobiilse purustus-sorteerimissõlme või sõelumiskompleksi ja kalluri või kopplaaduri erinevus on 7 dB ning mobiilse purustus-sorteerimissõlme või sõelumiskompleksi ja ekskavaatori on 10 dB. Ülalpool toodud graafiku järgi on lähima majapidamise juures kombineeritud müratase 49,8 + 3,0 + 0,8 + 0,8 + 0,4 = 54,8 dB. Seega ei ületa arvutuslik kombineeritud maksimaalne müratase elamu juures seadusega lubatud päevast piirnormi. Mürataseme 54,8 dB arvutamisel on aluseks võetud, et müraallikad asub mäeeraldise piiril lähima elamu suunal. Tegelikkuses liiguvad müraallikad koos mäetööde aja ning suunaga ja on karjääri planeeritava töötamise perioodil lühikest aega lähimas punktis. Arvestada tuleb ka faktoriga, et mäetööde masinad ei 7 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri tööta korraga ühes kohas. Lisaks kasutatakse mobiilset sõelumiskompleksi ja purustus- sorteerimissõlme, mis töötavad ainult lühiajaliselt ning periooditi ehk suure tõenäosusega paar nädalat aastas. Mürataset elamu juures vähendab ka tulevase liivakarjääri ja elamu vahele jääv mets. Seega on müratase lähima elamu juures tunduvalt madalam kui eelpool toodud arvutuses. Peamiseks tolmuallikaks taotletavas karjääris on materjali kaevandamisel karjäärisisesed- ja väljaveoteed ja kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu võib eralduda vähesel määral ülalpool veetaset toimuval maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv ja kruusakas liiv niiske ehk ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks. Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada. Seega on tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks on kasutatud USA EPA metoodikat „AP-42: Compilation of Air Emission Factors: 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles“, mida on Kanada Keskkonnaagentuur täiendanud. Eelneva metoodika kohaselt on võimalik materjali laadimisel tekkivat eriheidet arvutada järgneva valemi abil: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘(0,0016) ⋅ , kus 𝑀 1,4 (2) E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/t; k – tahkete osakeste suuruse kordaja (konstant) - 0,74; U – keskmine tuule kiirus, m/s - Eesti keskmine 3,5 m/s; M – materjali niiskussisaldus, % - 2%. Eelpool toodud valemi järgi on materjali laadimisel tekkiv eriheide 0,0022 kg/t. Keskmiselt kaevandatakse aastas 17 tuh m3 Maksimaalselt purustatakse 20 000 t/a ja sõelutakse 20 tuh t/a ehk enamik materjalist müüakse looduslikul kujul. Aastane heitkogus saadakse käideldava materjali kogus tonnides korrutades eriheitega. Materjali laadimise puhul on aastane heitkogus (40 000 t*0,0022 kg/t) 0,043 t/a, materjali purustamise korral (20 000 t*0,0006 kg/t) 0,012 t/a ja sõelumise korral (20 000 t*0,0011 kg/t) 0,022 t/a. Tahkete osakeste summaarne aastane heitkogus ehk PMsum on kavandatava tegevuse juures 0,121 tonni aastas, mis on tunduvalt väiksem kui kehtestatud künniskogus (1 tonn aastas). Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Samuti täpsustuvad eelpool toodud näitajad tegeliku tootmisprotsessi käigus. Kui on oht ületada lubatud künniskoguseid, tellitakse saasteainete heitkoguste projekt ning kaevandaja taotleb õhusaasteluba. Mürataseme ja tolmu tekke ning leviku vähendamisel saab leevendava meetmena karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust vähendada. Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse 8 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Mäeeraldise varu ammendumisel korrastatakse ala metsamaaks. Geoloogilise uuringu käigus avati pinnasevesi enamikes kaevandites ning allpool veetaset on kasuliku kihi paksus keskmiselt 0,5 m, maksimaalselt 1,4 m. Keskmine pinnasevee tase fikseeriti alal tehtud geoloogilise uuringu käigus, mis on kõrgusel 41,1 abs m. Liigvesi on võimalik juhtida kraavituse abil idas looklevasse Nurtu jõkke (Valgu jõkke). Karjääris kavandatakse maavara kaevandamist nii veepealt kui ka -alt ning ala korrastatakse tulevikus metsamaaks, tehes selleks tagasitäitmist. Kaevandamise ajal Rüütja IV liivakarjääris ei kavandata veetaset alandada ega juhita vett karjäärist välja. Kuna veetaset ei alandata ega juhita karjäärist välja siis põhja-ja pinnaveele mõju puudub. Pinnaseveeks nimetatakse maapinnalt arvates esimese põhjaveekihi või -horisondi vett, mille põhjaks on vettpidav kiht. Vaadeldavas asukohas on liivalasundi lamamiks saviliivmoreen. Pinnaseveed ei ole ülevalt poolt kaetud vettpidava kihiga ning vesi ei täida vett kandvat kihti täielikult. Seepärast on pinnasevesi vaba pealispinnaga ning vesi on survevaba. Taotletava karjääri tegevus piirdub vaid kvaternaarisetetega, siis ei mõjuta see suure tõenäosusega aluspõhjaliste põhjaveekihtide veerežiimi. Nurtu (Valgu) jõgi jääb karjäärist ~500 m kaugusele, kus karjääri mõju on hääbunud. Vooluveekogud toituvad valdavalt sademest. Seega ka Nurtu jõe veetase ja vooluhulk sõltuvad eelkõige sademete jaotusest aastalõikes. Taotletavast Rüütja IV liivakarjäärist asub ~530 m kaugusel III kaitsekategooria alla kuuluv suur nööpsamblik (Megalaria grossa; KLO9701424). Planeeritaval tegevusel kaitsealusele liigile mõju puudu. ~ 300 m kaugusel asub III kaitsekategooria laanepüü (Tetrastes bonasia: KLO9137835) fauna. Rüütja IV liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine ja müra. Ümbruskonna maa on valdavalt kaetud metsaga. Rüütja IV liivakarjääri avamine ja töötmine ei piira ümbruskonnas kaevandamist, metsamaade kasutamist ega metsa hooldamist ja kasvatamist. Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette aga ka teiste saasteainete kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett otse eesvoolu ei juhita. Võimalik on olemasolevat kraavitust süvendada, et alandada veetaset mäeeraldisel. Samuti liigvee ärajuhtimisel ei juhita karjäärivett (kaevandamistegevusega otseselt kokkupuutuv pinnasevesi) otse eesvoolu. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest kasuliku kihi lamamiks on väikese veejuhtivusega setted, mis ühtlasi toimivad ka filtrina ning kaitsevad alumisi põhjaveekihte võimaliku avarii ja reostuse korral. Seetõttu puudub kaevandamisel mõju 0,5 km kaugusele idasuunda jääva Nurtu (Valgu) jõe veekvaliteedile. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Karjäärimasinate remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades. Kuid ikkagi on oht, et mäetööde masinate tehnilisel avariil satub nafta- ja 9 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri õliprodukte pinnasele või karjäärivette, siis on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima ning tagama ettenähtud kaitsevahendite olemusolu ja korrashoiu. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide ohtu. 8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta Rüütja IV liivakarjääris kogu kasulik materjal turustatakse ning eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal. Taotletava Rüütja IV liivakarjääri katendi maht on 53 tuh m3, mille moodustab kasvukiht (muld/turvasmuld). Põhiline osa katendist kasutatakse karjääriala korrastamiseks ning ülejääk turustatakse. Katendi eemaldamine hakkab toimuma etapiviisiliselt. Korrastamiseks jäetav katendi täne maht antakse korrastamisprojekti käigus. Korrastamisprojekt koostatakse esimesel võimalusel ja korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning seda on võimalik teha paralleelselt kaevandamisega. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. 9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine, korrastamistööde eeldatav maksumus Pärast varu ammendamist kaevandamisega rikutud maa korrastatakse. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub selleks koostatud projekti alusel, mille koostamiseks väljastab Keskkonnaamet korrastamistingimused. Korrastamisprojektis määratakse tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Kaevandatud ala on plaanis korrastada metsamaaks. Allpool veetaset oleva kihi paksus on 0,5 m ning karjääri metsamaaks taastamisel peab kasvupinnase paksus, mis jääb põhjavee tasemest kõrgemale olema vähemalt 0,7 m, siis tekib vajadus tagasitäiteks. Tagasitäite maksimaalseks mahuks on 175 tuh m3, tagasitäiteks saab kasutada mäeeraldiselt eemaldatud katendit, mille maht on 54 tuh m3. Vajalik on tagasitäiteks tuua materjali sisse. Tagasitäiteks vajamineva materjali täpne kogus antakse korrastamisprojektis. Parimate tingimuste loomiseks tuleb taastada ka kaevandamisel likvideeritavad maaparandussüsteemi kuivenduskraavid. Samuti tuleb vastavalt Maa- ja Ruumiameti kooskõlastusele maaparandussüsteemi rekonstrueerimise vajadusega arvestada. Mäeeraldisest välja jääv teenindusmaa osa korrastatakse ka metsamaaks. Korrastamistööd tehakse paralleelselt kaevandamisega ning selle kogumaksumus on eeldatavalt ~28 tuhat eurot., kui arvestada ühe korrastavtava hektari ühikuhinnaks 2000 eurot. 10. Maavara kaevandamise keskkonnaloa kättetoimetamine Palume maavara kaevandamise keskkonnaluba saata INF Maavarad OÜ e-posti aadressil [email protected]. Seletuskirja ja taotluse koostas: /allkirjastatud digitaalselt/ Kerstin-Acta Kerner 10 Rüütja IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri INF Maavarad OÜ 07.01.2026 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2025) Töö nr 25/5188 Tallinn 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2025). Aruanne ühes köites, teksti 22 lk, 11 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 3 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Geoloogiline uuring tehti Rüütja II uuringuruumis (teenindusala pindala 69,62 ha), mis asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Selja külas Kõnnu metskond 2 kinnistul (29301:001:0938). Geoloogilise uuringu eesmärk on otsida ja uurida Rail Baltica raudteetrassi muldetööde ehituseks vajaminevat täitematerjali ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogilise uuringu käigus rajati Rüütja II uuringuruumi kokku 25 kaevandit maksimaalse sügavusega kuni 2,1 m. Kokku võeti 23 proovi setete terastikulise koostise määramiseks, tehti 1 purunemiskindluse katse (LA) analüüs ja lisaks tehti 1 filtratsioonimooduli määramiseks katse. Uuringuala mõõdistati instrumentalaselt mõõtkavas 1 : 2000. Rüütja II uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted − valdavalt väga peene- kuni peeneteralised liivad. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb uuringuruumis 0,2 - 1,2 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 40,1 - 41,7 m (keskmine 40,9 m). Moodustatud plokkides on põhjavee tase keskmisel abs kõrgusel 41,1 m. Rüütja II uuringuruumis moodustatud plokkides 13 aT (veepealne) ja 14 aT (veealune) lasuv liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 6,3% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm vaid 16,8%. Liiva filtratsioonimoodul on 0,3 - 0,6 m/ööp. Töö tulemusena arvutati varu kokku 14,83 ha pindalal kahes täiteliiva aktiivses tarbevaru plokis 13 aT ja 14 aT. Ploki 13 aT (veepealne) tarbevaru on kokku 67 tuh m3 ja ploki 14 aT (veealune) tarbevaru on kokku 71 tuh m3. Maavaravaru on hinnatud osaliselt veepealseks ja osaliselt veealuseks lähtudes uuringuaegsest veetasemest (abs 41,1 m). Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Rüütja II uuringuruumi piires hinnatud varu Rüütja kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0854), milles võtta varu arvele (seisuga 01.04.2025) järgmiselt: - täiteliiva aktiivset tarbevaru 14,83 ha pindalal 138 tuh m3, sealhulgas veepealset 67 tuh m3 (plokk 13 aT) ja veealust 71 tuh m3 (plokk 14 aT). Võtmesõnad: geoloogiline uuring, kaevandid, EMG Karjäärid OÜ, Rapla maakond, Kehtna vald, Selja küla, liiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru. Koostas: Sven Siir OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 SISUKORD ANNOTATSIOON..................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................. 6 3. GEOLOOGILINE UURITUS .............................................................. 8 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 10 4.1. Kaevandite rajamine ning proovide võtmine ................................................. 10 4.2. Laboratoorsed tööd .......................................................................................... 10 4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 10 4.4. Kameraaltööd.................................................................................................... 11 5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 13 5.1. Hüdrogeoloogilised tingimused ....................................................................... 15 6. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 17 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 18 8. VARU ARVUTUS................................................................................ 20 9. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 21 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 22 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/518731 .............................................................. 23 2. Kaevandite kataloog .............................................................................................. 25 3. Loodusliku materjali terastikuline koostis ............................................................. 26 4. Kaevandite geoloogilised kirjeldused .................................................................... 29 5. EMG Karjäärid ja OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokollid ...................... 33 6. Varu arvutuse tulemused ....................................................................................... 40 7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ............................................................... 41 8. Kaevandite likvideerimise akt ............................................................................... 42 9. KeA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................... 45 10. MaRu kooskõlastus ................................................................................................ 47 11. Tellija arvamus....................................................................................................... 48 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 100 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuplokkide ruumikujud.dgn 2. Isojooned_ploki 13 aT lasum_EH.dgn 3. Isojooned_plokkide 13 aT ja 14 aT (kasuliku kihi) lamam_EH.dgn OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Rüütja II uuringuruumis tehti EMG Karjäärid OÜ tellimisel vastavalt Keskkonnaameti 26.06.2023 korralduse nr DM-123918-12 alusel väljastatud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/518731 alusel (Lisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk on otsida ja uurida Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajaminevat täitematerjali ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Rüütja II uuringuruum jääb RB trassist ca 2,8 km kaugusele, mis võimaldab materjali tarnida ka trassi ehtituseks, vähendades vajaliku materjali transpordikulusid ning sellega ühtlasi ka transpordist tulenevat keskkonnamõju ehitustöödel. RB eelprojekti järgi on Raplamaa liiva- ja kruusavarud kriitilised. Lisaks antud raudteetrassi ehitusele on vaja tagada täitematerjalidega varustatus ka teiste suuremate taristuobjektide ehituseks (nt riigiteed, kohalikud teed) ning tavaehituse tarbeks. Seetõttu on oluline leida uusi ehitusmaavarade perspektiivseid alasid, et tagada Rapla maakonna varustuskindlus ehitusmaavaradega nii RB ehitamise ajal kui tulevikus pärast raudteetrassi valmimist. Geoloogilise uuringu välitöö tehti kahes osas: 05.11.2024 rajati eelluure raames 9 kaevandit ja vastavalt eelluure tulemustele 31.03.2025. a väiksemal pindalal lisaks 16 kaevandit. Eelluure tegi EMG Karjäärid OÜ ning lisa kaevandid rajati Inseneribüroo STEIGER OÜ poolt. Kaevanditest võeti kokku 23 proovi terastikulise koostise ja kaks filtratsioonimooduli määramiseks. Lisaks tehti purunemiskindluse katse viie eelluure raames võetud proovi põhjal. Proovid analüüsiti AS-i Teede Tehnokeskus akrediteeritud laboratooriumis ning OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd tegi ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Sven Siir. Topograafilise mõõdistamise tegi 2025. a mais geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Rüütja II uuringuruum, teenindusala pindalaga 69,62 ha, asub Selja külas, Kehtna vallas, Rapla maakonnas riigile kuuluval kinnistul Kõnnu metskond 2 (29301:001:0938). Kinnistu on sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, kinnistu valitseja on Kliima- ministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Tegemist on peamiselt metsamaaga, mida katab osaliselt ka raiesmik. Mööda uuringu- ruumi läänekülge kulgeb kruusakattega Hundihaua tee (2920058). Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, absoluutkõrgused jäävad vahe- mikku 40 - 42 m merepinnast. Valdavaks metsakoosluseks on sega- ja okaspuu (mänd, kuusk, kask). Osal alal on tehtud lageraiet ja tegu on raiesmikuga (foto 2.1). Foto 2.1 Mets ja raiesmik kaevandi K-19 läheduses (foto: Sven Siir, 31.03.2025, 58°46'21.6"N 24°44'20.1"E). Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumi lääneküljest ca 1 km kaugusel Nõlva- Vanatoa kinnistul (29203:001:0460) ja lõunapiirist ca 2,5 km kaugusel Andrese kinnistul (27601:001:0041). Rüütja II uuringuruum jääb Järvakandi alevist ca 4,5 km kaugusele edelasse. Rüütja II uuringuruum ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim vääriselupaik asub Rüütja II uuringuruumi põhjaosa idapoolsest küljest ca 50 m kaugusel. Tegemist on angervaksa kasvukohaga (VEP206879). Vääriselupaiga kõrval asub ka III kategooria kaitsealuse sambliku suur nööpsamblik (Megalaria grossa, KLO9701424) kasvukoht. Geoloogiline uuring neid alasid ei mõjuta. Uuringuruumist ca 100 m idapool asub Nurtu jõgi (Valgu jõgi) (väline tunnus VEE1113100). Jõe kalda piiranguvöödi ulatus on 100 m, uuringuruum sellega ei kattu. Uuringuruum kattub täielikult maaparandussüsteemi maa-alaga Järvakandi5 (ÜP-49) (vid: 5111310010300), mille suhtes on Maa- ja Ruumiameti kooskõlastus (Lisa 10). Uuringuruumi teenindusala kattub kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu alusandmestiku täpsustamise uuringuruum (loa OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 nr YGUL/522251, loa omaja Eesti Geoloogiateenistus, luba kehtiv kuni 14.08.2027) alaga. Rüütja II uuringuruum kattub mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kaardistamise andmetel Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärveliste setete alaga, mille settetüübiks on kruus. Rüütja II uuringuruumi teenindusalal ei ole kattumist maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Lähim maardla, Rüütja kruusamaardla (registrikaart 854), asub ~1,5 km kaugusel kirdes (joonis 2.1). Maardlas Rüütja liivakarjääri mäeeraldisel kaevandab Marina Minerals OÜ (kaevandamisloa nr KL-518293, kehtivusajaga kuni 28.02.2033). Lisaks on Rüütja liivakarjääri laiendatud Rüütja III liivakarjääri laiendusena, milles kaevandajaks samuti Marina Minerals OÜ (kaevandamisloa nr KL-522402, kehtivusajaga kuni 23.07.2031). Joonis 2.1 Rüütja II uuringuruum (vasakul) ja Rüütja liivakarjäär (paremal). Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS Rüütja II uuringuruumis pole varasemalt geoloogilisi uuringuid tehtud peale pinnakatte vaatluspunktide, mille andmete põhjal asub moreense pinnakatte all liiv, kruus ja veerised. Rüütja II uuringuruum jääb Järvakandi kaardilehele (6312), mille pinnakatte geoloogilise kaardi mõõdus 1 : 50 000 koostas 2017. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus (EGF 8826). Geoloogilise kaardi alusel levivad Rüütja II uuringuruumi põhjaosas biogeensed setted (taimede jäänused) ehk Holotseeni soosetted. Madalsooturvas on hästi lagunenud; kuni 30% ulatuses turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad (Q2_b), mis ülejäänud uuringuruumis asenduvad jääjärveliste setetega (veerised, munakas, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi (Q1jrVr_lg) (joonis 3.1). Tegu on Balti jääjärve rannikusetetega, mis geoloogilise kaardistamise andmeil koosnevad hästi sorteeritud eriteralisest liivast, kruusliivast ja veeristikulisest kruusast. Jämepurdmaterjal on hästi ümardunud ja valdavalt karbonaatse koostisega. Joonis 3.1 Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad valdavalt Rüütja II uuringuruumis Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted. Rüütja II uuringuruumist ligikaudu 900 m põhja poole on rajatud kaardistamise käigus 30 m sügavune puurauk, kus Alam-Siluri Velise kihistu lubimergleid katva moreeni paksuseks on märgitud 2,5 m. Rüütja liivakarjäärile taotleti keskkonnaluba (KL-518293) Selja IV geoloogilise uuringu aruande (EGF 9582) põhjal ning tuginedes Selja IV geoloogilise uuringu aruandele, paikneb ala Lääne-Eesti madaliku äärealal, ida-läänesuunalisel Läänemere arengu- faasidest pärineval madalal rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne savi ja rähkne lubjakivi) savika kuni puhta, kohati kruusaka liiva kompleks, kus kvaternaarisetete paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 3 meetrini. Selja IV uuringuruumis kirjeldatud liiv on lõimiselt mõnevõrra erinev, kuid maavara seisukohast on kogu läbilõikes tegu täiteliivaga, milles peenosise (<0,063 mm) sisaldus OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 jäi 1,3 - 36,6%, keskmiselt 19,7% tasemele. Jämepurdse materjali terasuurusega ≥31,5 mm sisaldus oli 0,0 - 29,4, keskmiselt 6,9% (EGF 9582). Rüütja II uuringuruumist ~1,6 km kaugusel loode suunas 2008. a tehtud Rüütja uuringu- ruumi geoloogilise uuringu (EGF 8087) alusel levivad alal ~2,0 m paksuse kihina liiv, kruus ja veerised. Rüütja II uuringuruumis on kasuliku kihi paksus varieeruv, jäädes ~0,1 - 1,8 m vahemikku. Rüütja II uuringuruumis lasub liiv, nii nagu ka ümbruses tehtud uuringud väidavad, sobib kasutamiseks täitepinnasena. Maavara täpsemat kvaliteeti käsitleme aruande peatükis 6. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Kaevandite rajamine ning proovide võtmine 05.11.2024 rajati uuringuruumi roomikekskavaatoriga 9 kaevandit eelluure raames ning 31.03.2025 rajati lisaks 16 kaevandit eelnevalt välja kontuuritud väiksemal alal. Roomikeskavaatorina kasutati Komatsu PC 138us, mis lisadega koos kaalub umbes 15 - 16 tonni. Kokku rajati 25 kaevandit sügavustega 0,9 - 2,1 m (keskmiseks sügavuseks on 1,5 m). Uuringuaukude vahekaugused jäävad teineteisest 50 - 540 m vahemikku. Rüütja II uuringuruumis võeti 25 kaevandist kokku 23 proovi tearstikulise analüüsi jaoks. Proovide pikkused varieeruvad 0,4 - 1,8 m vahemikus, keskmiselt 0,9 m. Kõikidest uuringuaukudest võeti proovid kasuliki kihi lamamini. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Uuringuala korrastamise kohta on koostatud vastav akt (lisa 8), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 9). 4.2. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti kahes laboris: AS-i Teede Tehnokeskuses (EAK L036) ja OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Lisaks lõimisele määrati kahes proovis filtratsioonimoodul (EVS 901-20) fraktsioonist 0/4 mm: - 1. filtratsiooniproov tehti kokku segatuna proovist K-16-1 ja K-17-1, milles savi- tolmuosakeste (fr <0,063 mm) sisaldus varieerus vahemikus oli 4,6 - 5,1%; - 2. filtratsiooniproov tehti proovist K-21-1, milles savi-tolmuosakeste (fr <0,063 mm) sisaldus on 0,5%. Üks katse tehti ka täitematerjali purunemiskindluse määramiseks Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2:2020) fraktsioonis 10/14 mm (eelnevalt laboratoorses lõugpurustis purustatud). 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumis moodustatud varuplokkide alal ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2025. a mais OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti seadmetega Trimble R12i GNSS ja Trimble S7 robottahhümeetriga. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgu- sed EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja varu arvutati programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 7). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu tegemisel ja aruande koostamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm ≥35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus ≤12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus ≤5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm ≤35%. Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Tabel 4.1 Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardistamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. 4.6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Rüütja II uuringruumi geoloogilised uuringud tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine ning veetasemete mõõtmine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki täiendavaid uuringuloa tingimusi ning keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnale ohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogi- liste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud ning kaitsealuste liikide kasvukohti ei kahjustatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 5. GEOLOOGILINE EHITUS Rüütja II uuringuruumi teenindusala paikneb Lääne-Eesti madaliku äärealal, ida- läänesuunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval madalal rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne savi ja rähkne lubjakivi) savika kuni puhta, kohati kruusaka liiva kompleks, kus kvaternaarisetete paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub ~2 meetrini. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, absoluutkõrgused jäävad 40 - 42 m tasemele. Kuigi geoloogilise kaardi alusel võib eeldada, et turvas esineb uuringuruumi põhjaosas, on siiski sealt leitav turvasmulla kiht esindatud maksimaalselt vaid 0,6 m paksusena ning eraldi kaasneva maavarana turvast kui maavara aruandes ei käsitleta. Kasulik kiht on esindatud uuringuruumis nii Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetega (moreenne savikas peenliiv üksikute munakate või paelahmakatega) ja jääjärveliste setetega (keskmise- kuni jämedateraline kruusakas, sideaineseks savikas liiv). Katendi paksus on 0,2 - 0,85 m (keskmine 0,4 m), mis koosneb põhjapoolses osas osaliselt turvasmullast, kuid enamus alast moodustub katend vaid kasvukihist/mullast (lisa 4). Kasuliku kihi moodustavad kruusane liiv, milles sideaineseks on jämeda- kuni väga peeneteraline liiv, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (foto 5.1). Kasulikus kihis esinevad kohati veerised ja munakad (foto 5.2). Liiv on kohati rähkne ja paakuv (foto 5.3). Kruusaosakeste sisaldus on muutlik, olles uuringuruumis ebaühtlaselt jaotunud. Kruusaosis on enamasti peen kuni keskmine (4 - 16 mm). Purdosad on nii karbonaatsed kui ka kristalliinsed ning keskmiselt kulutatud (foto 5.4). Veerised on läbimõõduga 10 - 15 cm. Foto 5.1 Kruusakas savikas peenliiv kaevandis K-18 (foto: Sven Siir, 31.03.2025, 58°46'23.7"N ja 24°43'59.8"E). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 Foto 5.2 Kruusakas liiv veeriste ja munakatega kaevandis K-10 (foto: Sven Siir, 31.03.2025, 58°46'08.2"N ja 24°43'52.7"E) OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 Nagu peatükis 4.1 mainitud, siis geoloogiline uuring tehti kahes etapis – eelluure kogu uuringuruumi ulatuses (9 kaevandit) ning täpsem uuring väiksemal perspektiivsemal alal (16 kaevandit). Järgnevalt kirjeldatakse kasuliku materjali, mis paikneb uuringuruumi põhja-loodepoolses küljes, kuhu käesoleva uuringu raames plaanitakse moodustada aktiivsed tarbevaru plokid. Rüütja II uuringuruumi lamamiks on enamasti sinakashall sitke-plastne savi või savimoreen (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi lamamipind on looklev jäädes kaevandite alusel absoluutkõrgustele 39,7 - 41,4 m vahemikku (keskmiselt 40,4). Tabel 5.1 Rüütja II uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (kaevandites fikseeritud), m Nimetus indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht/muld, Q2_s/ Q2_b 0,2 0,9 0,4 turvasmuld Eriteraline liiv Q1jrVr_lg 0,1 1,8 0,9 Savi, savimoreen Q1jrVr_g 0,1 1,2 - Rüütja II uuringuruumist ligikaudu 900 m põhja poole on rajatud kaardistamise käigus 30 m sügavune puurauk, kus Alam-Siluri Velise kihistu lubimergleid katva moreeni paksuseks on märgitud 2,5 m. Kuna uuringuruumi moodustatud plokid katavad suhteliselt väikse osa uuringuruumist, siis katendi ja kasuliku kihi paksused moodustatud plokkides erinevad väheke uuringu- ruumist (kasvukihi paksused varieeruvad 0,3 - 0,6 m vahemikus (keskmiselt 0,4 m) ja kasulik kiht varieerub 0,5 - 1,8 m vahemikus (keskmiselt 1,0 m). 5.1. Hüdrogeoloogilised tingimused Rüütja II uuringuruumis on maapinnalt esimeseks põhjaveekihiks fluvioglatsiaalsetes Kvaternaari kruusades ja liivades leviv põhjaveekiht (pinnasevesi). Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ehk vabapinnaline ja toitub sademetest. Põhjaveekihi vett ammutavad piirkonna salvkaevud. Põhjavee tase varieerus 22 kaevandis (mõõtmised 05.11.2024 ja 31.03.2025) maapinnast 0,2 - 1,2 m sügavusel (keskmine 0,7 m), abs kõrgustel 40,1 - 41,7 (keskmiselt 40,9 m). Moodustatud plokkides (12 kaevandi andmete alusel) oli veetase natuke kõrgemal, jäädes abs kõrgustele 40,6 - 41,7 (keskmiselt 41,1 m). Põhjaveetaseme loomulikku aastaajalist sademetest ja aurumisest sõltuvat kõikumist vähendab piirkonnas maaparandussüsteem (Järvakandi5 (ÜP-49)) kraavitusega. Vabapinnalises põhjaveekihis määravad voolusuuna suuresti reljeef ja vooluveekogud. Uuringuruumis ja selle ümbruses on üldine põhjavee voolusuund itta, suundudes tõenäoliselt uuringuruumist mööda Suurekandi kraavi Nurtu jõkke (Valgu jõkke). Kvaternaarisetetes levivat põhjaveekihti eraldab esimesest aluspõhjalisest põhjavee- kihist võrdlemisi raskesti vett läbilaskva savika moreeni kiht, mis moodustab kasuliku kihi lamami. Aluspõhjaline põhjaveekiht võib katva savika moreenikihi tõttu olla OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 surveline, kuid kuna moreenikihi levikuulatus piirkonnas pole teada, ei saa välistada, et see on siiski kvaternaarisetete veekihiga hüdrauliliselt seotud. Vastavalt katvate pinnakattekihtide paksusele ja iseloomule on ala määratud pindmise reostuse eest nõrgalt või keskmiselt kaitstuks. Kuna planeeritava karjääri tegevus piirdub vaid kvaternaarisetetega, ei mõjuta see suure tõenäosusega aluspõhjaliste põhjaveekihtide veerežiimi. Foto 5.3 Kaevand K-13 jäi moodustatud Foto 5.4 Kaevand K-21. Kruus, mille plokkidest välja, sest materjaliks oli alt algab savikas moreenne lamam moreen (foto S. Siir, 31.03.2025; (foto S. Siir, 31.03.2025; 58°46'18.6"N 58°46'03.7"N 24°44'02.8"E). 24°44'06.8"E). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 6. MAAVARA KVALITEET Rüütja II uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 25 kaevandi 23 proovi andmed. Uuringuruumi moodustatud plokkide kvaternaarsetete kvaliteedi hindamisel on aluseks 12 kaevandi 12 proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 ja 5. Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustab valdava enamuse kasulikust kihist beež ja hall eriteraline ̶ kruusakas kuni väga peeneteraline liiv, milles kruusa lisand on esindatud läbivalt kasuliku kihi ulatuses. Täiteliiva plokkides analüüsitud proovides veeriseid (fraktsioon >64 mm) leidus keskmiselt 2,5%, kruusaosakesi (fr 2…64 mm) keskmiselt 57,6%. Liivaosist (fr 0,063…2 mm) on keskmiselt 33,6%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 6,3% (vahemikus 0,5 - 19,1%). Tabel 6.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Rüütja II uuringuruumis ja moodustatud plokkides Näitajad Uuringuruum Täiteliiva plokid Proovide arv 23 12 Proovide pikkus, m 21,5 11,6 0,0 - 36,5 6,9 - 36,5 Fraktsioon >31,5 mm, % (keskmiselt 13,9) (keskmiselt 16,8) Kruusa ja veeriste sisaldus 4,4 - 67,0 36,5 - 67,0 (≥2 mm), % (keskmiselt 46,8) (keskmiselt 57,6) Liiva sisaldus 45,5 - 92,6 57,7 - 92,6 (0,063 - 31,5 mm), % (keskmiselt 69,9) (keskmiselt 76,9) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,5 - 51,5 0,5 - 19,1 (<0,063mm), % (keskmiselt 16,2) (keskmiselt 6,3) Lisaks lõimisele määrati ühes proovis (K-21-1) ja ühes koondproovis (K-16-1 ja K-17- 1) liiva filtratsioonimoodul (tabel 6.2) ning uuringuruumis leiduvast kruusaosisest määrati kruuskillustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel, mille tulemuseks saadi LA38. Tabeli 6.2 Filtratsioonimooduli tulemused Proovi Kuivtihedus, Optimaalne Tihendus- Filtratsiooni- 3 tähis Mg/m veesisaldus, % tegur moodul (K10), m/ööp K-21-1 1,85 11,2 1,04 0,6 K-16-1 ja K-17-1 1,86 11,2 1,01 0,3 Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Rüütja II uuringuruumi liiv eriteraline, olles ülemises osas kruusaosisega ning sügavuse suurenedes muutub keskmisest- kuni väga peeneteraliseks liivaks. Savi-tolmuosakeste sisalduse alusel sobib uuringuruumi kasulik materjal valdavalt kasutamiseks täitematerjalina. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Rüütja II uuringuruumis lasuva maavara kaevandamiseks on lihtsad. Uuringuruumile on hea juurdepääs, kuna uuringuruum külgneb läänest kruusa- kattega Hundihaua teega (tee nr 2920058), mis omakorda ristub ~1,5 km kaugusel lõunast Järvakandi - Kohtru teega (tee nr 2920047). Maavaravaru plokke moodustades on arvestatud Hundihaua tee kaitsevööndiga, milleks on geoloogilise uuringuloa taotluse raames määratud 20 m teeservast. Katendi paksus moodustatud plokkide piires on 0,3 - 0,6 m, keskmine 0,4 m. Kasuliku kihi paksus plokkide piires on uuringupunktide andmetel 0,5 - 1,8 m, keskmiselt 1,0 m. Kasuliku kihi lamamipind on tasane, jäädes absoluutkõrguste 39,7 - 41,4 m vahemikku (keskmiselt 40,6 m). Uuringuaegne põhjavee tase jääb moodustatud plokkides 0,5 - 1,2 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 40,6 - 41,7 m (keskmine 41,1 m). Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada tulevase mäeeraldise metsastunud alal kasvavad puud, juurida kännud ja koorida katend. Lagedalt alalt vajalik vaid koorida katend. Kasvukihti (mulda) saab kasutada karjääri veepealse osa hilisemal bioloogilisel korrastamisel, seetõttu tuleb kasvukiht säilitada alal eraldi. Rüütja II uuringuruumi moodustatud plokkidest ~500 m itta jääb III kategooria kaitsealuse liigi elupaik (KLO9701424), millele plaanitava karjääri mõju ei ulatu. Tulevikus on võimalik maavara kaevandada kas kopplaaduriga või roomik- ekskavaatoriga. Liigvesi on võimalik juhtida kraavituse abil idas looklevasse Nurtu jõkke (Valgu jõkke). Keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Peale maavara varu ammendamist tekiks mäeeraldisse madalaveeline veekogu. Veekogu rajamise eelduseks on, et korrastamise järgselt on veekogu keskmiseks sügavuseks vähemalt 2 m. Rüütja II uuringuruumi moodustatud plokkides jääks sügavaim osa ~1 m juurde. Uuringuruumist väljavoolu kraave süvendades on võimalik veetaset alandada, kuid kuna hiljem karjääri metsamaaks taastamiseks peab olema kasvupinnast vähemalt 0,7 m üle põhjavee taseme, siis võib tekkida vajadus paiguti tagasitäiteks, mille maht jääb hinnanguliselt suurusjärku 150 - 175 tuh m3. Parimate tingimuste loomiseks tuleb taastada ka kaevandamisel likvideeritavad maaparandussüsteemi kuivenduskraavid. Täpsem korrastamise lahendus planeeritakse keskkonnaloa taotluse koostamisel. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koosta- misel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Keskkonnakaitse ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000, 2025. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2025. a maikuu topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate kaevandite andmeid, mis on toodud kaevandite kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1; - veepealse ja veealuse ploki vahepiiriks on keskmine abs kõrgus 41,1 m. Uuringu tulemusena on maavaravaru hinnatud kokku 14,83 ha pindalal kahes plokis: plokk 13 aT (veepealne) ja plokk 14 aT (veealune). Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.04.2025. a. Moodustatud plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1/2. Varu arvutus on esitatud tekstilisas 6. Ploki 13 aT (veepealne) varu arvutus Ploki 13 maavaraks on täiteliiv. Ploki 13 pindala on 14,83 ha. Ploki 13 aT täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 67 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 67 tuh m3 ÷ 14,83 ha = 0,5 m. Ploki 13 piires esineb katendit 14,83 ha pindalal. Katendiks on kasvukiht/ muld/turvasmuld, mille maht on 54 tuh m3 ja keskmine paksus on: 54 tuh m3 ÷ 14,83 ha = 0,4 m. Ploki 14 aT (veealune) varu arvutus Ploki 14 maavaraks on täiteliiv. Ploki 14 pindala on 14,83 ha. Ploki 14 aT täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 71 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 71 tuh m3 ÷ 14,83 ha = 0,5 m, Tabel 8.1. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.04.2025 Ploki nr, Katendi kogus, tuh m3 / Maavara Maavaravaru, tuh m3 / pindala keskmine paksus, m nimetus keskmine paksus, m 13 aT 54 / 0,4 Täiteliiv 67 / 0,5 14,83 ha 14 aT - Täiteliiv 71 / 0,5 14,83 ha Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Rüütja II uuringuruumi piires hinnatud varu Rüütja kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0854), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2025) järgmiselt: - täiteliiva aktiivset tarbevaru 14,83 ha pindalal 138 tuh m3, sealhulgas veepealset 67 tuh m3 (plokk 13 aT) ja veealust 71 tuh m3 (plokk 14 aT). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 9. KOKKUVÕTE Geoloogilised uuringud tehti EMG Karjäärid OÜ tellimisel Rüütja II uuringuruumi, teenindusala pindalaga 69,62 ha, asub Selja külas, Kehtna vallas, Rapla maakonnas riigile kuuluval kinnistul Kõnnu metskond 2 (29301:001:0938, maatulundusmaa 100%), kinnistu valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Geoloogilise uuringu eesmärk oli otsida ja uurida Rail Baltica raudteetrassi muldetööde ehituseks vajaminevat täitematerjali ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Tööde käigus rajati Rüütja II uuringuruumi kokku 25 kaevandit. Kokku võeti 23 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Lisaks tehti 2 filtratsioonimooduli määramise katset ja kruusaosisest purunemiskindluse katse. Rüütja II uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted − valdavalt väga peene- kuni keskmiseteralised liivad. Kvaternaari- setete põhjavesi jääb Rüütja II uuringuruumis 0,2 - 1,2 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 40,1 - 41,7 m (keskmine 40,9 m). Moodustatud plokkides on põhjaveetase natuke kõrgem jäädes absoluutkõrguse vahemikku 40,6 - 41,7 m, keskmiselt 41,1 m, mis on ühtlasi ka veepealse ja veealuse maavaravaru plokkide piiriks. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab Rüütja II uuringuruumi moodustatud plokkides 13 aT (veepealne) ja 14 aT (veealune) lasuv liiv täiteliiva nõuetele, mille peenosise sisaldus on kaalutud keskmiste näitajate alusel 6,3% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm moodustab maavara varust 16,8%. Liiva filtratsioonimoodul katsetatud proovides varieerus 0,3 - 0,6 m/ööp ja LA tulemuseks oli 38. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Rüütja II uuringuruumi piires hinnatud varu Rüütja kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0854), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2025) järgmiselt: - täiteliiva aktiivset tarbevaru 14,83 ha pindalal 138 tuh m3, sealhulgas veepealset 67 tuh m3 (plokk 13 aT) ja veealust 71 tuh m3 (plokk 14 aT). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rüütja kruusamaardla Rüütja II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli- toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. RT I, 19.12.2018; 2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1; 3. Maa- ja Ruumiameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (aruande raames kasutatud vahemikus aprill 2025 kuni juuli 2025); 4. Maavarade registri registrikaart nr 0854 (Rüütja kruusamaardla); 5. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevan- datud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017; 6. „Baaskaardi Järvakandi (6312) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Seletuskiri“ (K. Suuroja, K. Kaljuläte, E. Morgen, K. Ploom, M. Karimova, T. Vahtra, A. Veski, 2017; EGF 8826); 7. „Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022)” (M. Tammekänd, S. Siir ja K. Paat, 2022; EGF 9582); 8. „Rapla maakonna Kehtna valla Rüütja uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne” (varu seisuga 01.12.2008). (M. Tammekänd, 2008; EGF 8087). LISA 2. Kaevandite kataloog Rüütja II uuringuruum (uuringuluba L.MU/518731) Koordinaadid Proovi Uuritud Veetaseme, m Kaevandi Katendi Kasuliku kihi Lamami abs Kaevandi nr intervall, m lamami sügavus abs kõrgus, Rajamise aeg X Y Z sügavus, m tähis paksus, m paksus, m kõrgus, m alates kuni pikkus paksus, m maapinnast, m m K-1 6515069,18 542606,72 41,88 2,1 K-1-1 0,5 1,7 1,2 0,5 1,2 0,4 40,18 1,0 40,88 05.11.2024 K-2 6515023,30 542929,54 41,39 1,6 - - - - 0,85 0,15 0,6 40,39 0,9 40,49 05.11.2024 K-3 6514705,38 542324,33 41,90 1,6 K-3-1 0,4 1,2 0,8 0,4 0,8 0,7 40,70 1,0 40,90 05.11.2024 K-4 6514646,98 542715,58 41,81 1,5 K-4-1 0,7 1,1 0,4 0,7 0,4 0,4 40,71 1,1 40,71 05.11.2024 K-5 6514303,21 542263,95 41,52 1,7 K-5-1 0,4 1,4 1,0 0,4 1,0 0,3 40,12 - - 05.11.2024 K-6 6514264,16 542512,58 40,93 1,5 K-6-1 0,5 1,1 0,6 0,5 0,6 0,4 39,83 0,8 40,13 05.11.2024 K-7 6513879,30 542207,81 40,64 1,0 - - - - 0,3 0,2 0,5 40,14 0,3 40,34 05.11.2024 K-8 6513860,12 542313,68 40,78 0,9 - - - - 0,3 0,2 0,4 40,28 0,5 40,28 05.11.2024 K-9 6513312,74 542275,78 40,54 1,0 - - - - 0,4 0,1 0,5 40,04 0,3 40,24 05.11.2024 K-10 6514609,73 542309,64 41,84 1,8 K-10-1 0,3 1,6 1,3 0,3 1,3 0,2 40,24 1,2 40,64 31.03.2025 K-11 6514497,10 542292,72 41,84 2,1 K-11-1 0,3 2,1 1,8 0,3 1,8 - 39,74 0,7 41,14 31.03.2025 K-12 6514484,07 542393,46 41,70 1,9 K-12-1 0,3 1,8 1,5 0,3 1,5 0,1 39,90 0,3 41,40 31.03.2025 K-13 6514472,09 542473,91 41,54 1,9 K-13-1 0,2 1,7 1,5 0,2 1,5 0,2 39,84 0,2 41,34 31.03.2025 K-14-1 0,3 0,9 0,6 K-14 6514593,03 542539,10 41,76 2,0 0,3 1,7 - 39,76 0,9 40,86 31.03.2025 K-14-2 0,9 2,0 1,1 K-15-1 0,3 1,0 0,7 K-15 6514560,06 542418,69 41,85 1,9 0,3 1,1 0,5 40,45 - - 31.03.2025 K-15-2 1,0 1,4 0,4 K-16 6514852,09 542349,56 42,17 1,7 K-16-1 0,3 1,3 1,0 0,3 1,0 0,4 40,87 0,7 41,47 31.03.2025 K-17 6514970,62 542372,47 42,30 1,2 K-17-1 0,3 0,9 0,6 0,3 0,6 0,3 41,40 0,9 41,40 31.03.2025 K-18 6515095,94 542413,65 42,30 1,4 K-18-1 0,3 1,1 0,8 0,3 0,8 0,3 41,20 0,6 41,70 31.03.2025 K-19 6515029,70 542744,98 41,63 1,6 K-19-1 0,6 1,5 0,9 0,6 0,9 0,1 40,13 0,7 40,93 31.03.2025 K-20 6514870,10 542699,77 41,70 1,4 K-20-1 0,4 1,2 0,8 0,4 0,8 0,2 40,50 0,5 41,20 31.03.2025 K-21 6514933,64 542533,16 41,87 1,7 K-21-1 0,3 1,5 1,2 0,3 1,2 0,2 40,37 0,9 40,97 31.03.2025 K-22 6514819,45 542511,68 41,85 1,3 K-22-1 0,5 1,0 0,5 0,5 0,5 0,3 40,85 0,5 41,35 31.03.2025 K-23 6514715,42 542598,16 41,76 1,3 K-23-1 0,2 1,3 1,1 0,2 1,1 - 40,46 - - 31.03.2025 K-24 6514669,26 542569,10 41,66 1,3 K-24-1 0,3 1,3 1,0 0,3 1,0 - 40,36 0,5 41,16 31.03.2025 K-25 6514690,98 542449,04 41,83 1,2 K-25-1 0,3 1,0 0,7 0,3 0,7 0,2 40,83 0,8 41,03 31.03.2025 LISA 3. Loodusliku materjali terastikuline koostis uuringuruumis Rüütja II uuringuruum (uuringuluba L.MU/518731) Osajäägid sõeltel, % Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala Proovi intervall, m Maavara Kaevandi Proovi Kaevan veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis nr tähis 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063 di nr 0,063 0,063…3 alates kuni pikkus >64 2…64 <0,063 >31,5 <0,063 …2 1,5 K-1 K-1-1 0,5 1,7 1,2 0,0 0,0 0,0 11,4 6,3 11,5 6,5 4,5 7,5 2,8 4,3 5,2 7,4 10,9 12,5 5,7 1,3 2,2 K-1 0,0 60,1 37,8 2,2 17,7 80,1 2,2 EL K-3 K-3-1 0,4 1,2 0,8 0,0 10,3 0,0 5,9 4,2 9,8 3,9 3,8 5,5 2,6 3,7 5,1 7,1 11,0 12,1 4,6 1,9 8,6 K-3 10,3 44,5 36,6 8,6 20,4 71,1 8,6 TL K-4 K-4-1 0,7 1,1 0,4 0,0 0,0 9,0 9,2 1,6 8,3 4,0 3,1 4,5 2,1 3,0 5,6 9,7 13,6 10,4 4,6 2,1 9,3 K-4 0,0 50,5 40,3 9,3 19,9 70,9 9,3 TL K-5 K-5-1 0,4 1,4 1,0 0,0 0,0 0,0 1,3 2,2 5,8 2,9 3,2 5,9 2,3 4,0 5,9 5,6 6,2 10,1 10,6 7,4 26,7 K-5 0,0 33,4 39,9 26,7 3,5 69,8 26,7 TL K-6 K-6-1 0,5 1,1 0,6 0,0 0,0 0,0 1,2 5,4 10,7 5,8 4,9 8,2 3,2 5,0 5,9 10,7 16,7 14,8 3,6 0,9 3,1 K-6 0,0 50,2 46,6 3,1 6,6 90,3 3,1 EL K-10 K-10-1 0,3 1,6 1,3 0,0 0,0 9,5 2,7 5,3 7,5 4,3 3,9 8,4 4,3 7,2 5,1 7,3 11,4 12,2 5,5 2,0 3,4 K-10 0,0 58,2 38,4 3,4 17,5 79,1 3,4 EL K-11 K-11-1 0,3 2,1 1,8 0,0 0,0 10,4 3,3 0,0 10,4 5,1 5,6 7,6 2,8 4,6 3,8 3,6 6,7 6,2 4,1 6,7 19,1 K-11 0,0 53,6 27,3 19,1 13,7 67,2 19,1 TL K-12 K-12-1 0,3 1,8 1,5 0,0 0,0 14,9 6,9 2,2 3,8 1,5 2,4 3,7 2,2 3,3 2,4 3,1 5,1 5,5 5,6 6,9 30,5 K-12 0,0 43,3 26,2 30,5 24,0 45,5 30,5 TL K-13 K-13-1 0,2 1,7 1,5 0,0 0,0 9,5 3,0 3,2 4,5 2,0 2,5 2,9 1,8 3,3 3,5 3,7 4,9 5,2 5,0 7,2 37,8 K-13 0,0 36,2 26,0 37,8 15,7 46,5 37,8 TL K-14-1 0,3 0,9 0,6 0,0 0,0 3,7 12,0 7,8 9,6 3,9 4,7 6,5 3,3 5,3 5,1 5,3 10,3 9,2 6,6 2,0 4,7 0,0 61,9 33,4 4,7 23,5 71,8 4,7 EL K-14 K-14 K-14-2 0,9 2,0 1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 0,0 0,1 0,8 0,5 1,3 0,9 1,2 2,2 24,5 34,6 9,0 24,1 0,0 4,4 71,5 24,1 0,0 75,9 24,1 TL K-15-1 0,3 1,0 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 1,5 2,1 4,3 1,8 3,2 3,0 3,7 5,7 5,9 6,2 10,1 51,5 0,0 16,9 31,6 51,5 0,0 48,5 51,5 TL K-15 K-15 K-15-2 1,0 1,4 0,4 0,0 0,0 7,6 7,2 3,8 14,2 4,3 4,6 7,1 3,3 4,4 4,0 3,1 4,0 3,5 2,9 4,7 21,3 0,0 60,5 18,2 21,3 18,6 60,1 21,3 TL K-16 K-16-1 0,3 1,3 1,0 0,0 0,0 0,0 3,1 6,9 12,4 6,7 5,8 9,7 5,3 7,0 7,7 5,6 8,2 9,0 5,5 2,0 5,1 K-16 0,0 64,6 30,3 5,1 10,0 84,9 5,1 TL K-17 K-17-1 0,3 0,9 0,6 0,0 0,0 0,0 4,8 6,8 10,5 6,5 5,6 8,9 4,7 6,3 8,0 6,3 9,7 9,4 5,7 2,2 4,6 K-17 0,0 62,1 33,3 4,6 11,6 83,8 4,6 EL K-18 K-18-1 0,3 1,1 0,8 0,0 0,0 8,4 8,1 2,6 10,8 3,1 3,9 6,2 3,1 5,2 4,5 5,4 9,4 11,5 6,3 3,2 8,3 K-18 0,0 55,9 35,8 8,3 19,1 72,6 8,3 TL K-19 K-19-1 0,6 1,5 0,9 0,0 0,0 0,0 9,3 7,4 10,3 4,7 5,1 8,8 4,0 5,8 4,9 5,0 10,6 14,1 5,9 1,8 2,3 K-19 0,0 60,3 37,4 2,3 16,7 81,0 2,3 EL K-20 K-20-1 0,4 1,2 0,8 0,0 0,0 9,3 11,3 8,7 10,5 4,7 4,8 6,4 2,9 4,3 4,1 4,6 8,6 10,3 5,4 1,8 2,3 K-20 0,0 67,0 30,7 2,3 29,3 68,4 2,3 EL K-21 K-21-1 0,3 1,5 1,2 0,0 0,0 0,0 0,4 6,5 14,4 7,5 6,5 9,1 5,0 7,5 9,8 7,4 9,8 9,3 5,0 1,3 0,5 K-21 0,0 66,7 32,8 0,5 6,9 92,6 0,5 EL K-22 K-22-1 0,5 1,0 0,5 0,0 0,0 0,0 5,6 5,4 11,4 5,8 5,8 8,6 4,2 5,7 5,0 5,2 10,7 12,8 8,6 2,6 2,6 K-22 0,0 57,5 39,9 2,6 11,0 86,4 2,6 EL K-23 K-23-1 0,2 1,3 1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 1,2 1,2 3,1 2,1 4,3 5,3 5,4 7,7 8,9 8,2 10,0 42,3 K-23 0,0 17,5 40,2 42,3 0,0 57,7 42,3 TL K-24 K-24-1 0,3 1,3 1,0 0,0 0,0 0,0 3,9 3,2 4,7 2,0 4,3 6,5 2,6 4,6 4,9 7,3 13,3 10,3 6,0 5,0 21,4 K-24 0,0 36,7 41,9 21,4 7,1 71,5 21,4 TL K-25 K-25-1 0,3 1,0 0,7 20,4 9,0 3,6 1,0 2,5 7,3 2,7 3,5 5,3 2,7 4,0 3,9 4,7 8,5 9,3 4,0 1,8 5,8 K-25 29,4 36,5 28,3 5,8 36,5 57,7 5,8 EK min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,0 0,1 0,8 0,5 1,3 0,9 1,2 2,2 3,5 2,9 0,9 0,5 - 0,0 4,4 18,2 0,5 0,0 45,5 0,5 - Rüütja II uuringuruum max 20,4 10,3 14,9 12,0 8,7 14,4 7,5 6,5 9,7 5,3 7,5 9,8 10,7 16,7 24,5 34,6 10,1 51,5 - 29,4 67,0 71,5 51,5 36,5 92,6 51,5 - kesk 0,7 0,7 4,3 4,5 3,7 7,9 3,8 3,9 6,2 3,0 4,7 4,8 5,3 8,5 10,1 7,2 4,5 16,2 - 1,3 46,8 35,7 16,2 13,9 69,9 16,2 TL Rüütja II uuringuruum (uuringuluba L.MU/518731) Sõela läbindid, % Kaevandi Proovi Proovi intervall, m nr tähis 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 alates kuni pikkus K-1 K-1-1 0,5 1,7 1,2 100,0 100,0 100,0 88,6 82,3 70,8 64,3 59,8 52,3 49,5 45,1 39,9 32,6 21,7 9,2 3,5 2,2 K-3 K-3-1 0,4 1,2 0,8 100,0 89,7 89,7 83,8 79,6 69,9 65,9 62,1 56,6 54,1 50,3 45,2 38,1 27,1 15,0 10,4 8,6 K-4 K-4-1 0,7 1,1 0,4 100,0 100,0 91,0 81,8 80,1 71,9 67,8 64,8 60,2 58,1 55,1 49,5 39,8 26,3 15,9 11,3 9,3 K-5 K-5-1 0,4 1,4 1,0 100,0 100,0 100,0 98,7 96,5 90,7 87,8 84,6 78,7 76,4 72,5 66,6 61,0 54,8 44,7 34,1 26,7 K-6 K-6-1 0,5 1,1 0,6 100,0 100,0 100,0 98,8 93,4 82,7 76,9 72,0 63,8 60,7 55,6 49,8 39,1 22,3 7,6 4,0 3,1 K-10 K-10-1 0,3 1,6 1,3 100,0 100,0 90,5 87,8 82,5 75,0 70,7 66,8 58,4 54,1 46,9 41,8 34,5 23,1 10,9 5,4 3,4 K-11 K-11-1 0,3 2,1 1,8 100,0 100,0 89,6 86,3 86,3 75,9 70,8 65,2 57,6 54,8 50,2 46,4 42,8 36,1 29,9 25,8 19,1 K-12 K-12-1 0,3 1,8 1,5 100,0 100,0 85,1 78,2 76,0 72,2 70,7 68,3 64,6 62,4 59,1 56,7 53,6 48,5 43,0 37,4 30,5 K-13 K-13-1 0,2 1,7 1,5 100,0 100,0 90,5 87,5 84,3 79,8 77,8 75,3 72,4 70,6 67,3 63,8 60,1 55,2 50,0 45,0 37,8 K-14-1 0,3 0,9 0,6 100,0 100,0 96,3 84,3 76,5 66,9 63,0 58,3 51,8 48,5 43,2 38,1 32,8 22,5 13,3 6,7 4,7 K-14 K-14-2 0,9 2,0 1,1 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,2 99,2 99,1 98,3 97,8 96,5 95,6 94,4 92,2 67,7 33,1 24,1 K-15-1 0,3 1,0 0,7 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,0 97,5 95,4 91,1 89,3 86,1 83,1 79,4 73,7 67,8 61,6 51,5 K-15 K-15-2 1,0 1,4 0,4 100,0 100,0 92,4 85,2 81,4 67,2 62,9 58,3 51,2 47,9 43,5 39,5 36,4 32,4 28,9 26,0 21,3 K-16 K-16-1 0,3 1,3 1,0 100,0 100,0 100,0 96,9 90,0 77,6 70,9 65,1 55,4 50,1 43,1 35,4 29,8 21,6 12,6 7,1 5,1 K-17 K-17-1 0,3 0,9 0,6 100,0 100,0 100,0 95,2 88,4 77,9 71,4 65,8 56,9 52,2 45,9 37,9 31,6 21,9 12,5 6,8 4,6 K-18 K-18-1 0,3 1,1 0,8 100,0 100,0 91,6 83,5 80,9 70,1 67,0 63,1 56,9 53,8 48,6 44,1 38,7 29,3 17,8 11,5 8,3 K-19 K-19-1 0,6 1,5 0,9 100,0 100,0 100,0 90,7 83,3 73,0 68,3 63,2 54,4 50,4 44,6 39,7 34,7 24,1 10,0 4,1 2,3 K-20 K-20-1 0,4 1,2 0,8 100,0 100,0 90,7 79,4 70,7 60,2 55,5 50,7 44,3 41,4 37,1 33,0 28,4 19,8 9,5 4,1 2,3 K-21 K-21-1 0,3 1,5 1,2 100,0 100,0 100,0 99,6 93,1 78,7 71,2 64,7 55,6 50,6 43,1 33,3 25,9 16,1 6,8 1,8 0,5 K-22 K-22-1 0,5 1,0 0,5 100,0 100,0 100,0 94,4 89,0 77,6 71,8 66,0 57,4 53,2 47,5 42,5 37,3 26,6 13,8 5,2 2,6 K-23 K-23-1 0,2 1,3 1,1 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,7 98,5 97,3 94,2 92,1 87,8 82,5 77,1 69,4 60,5 52,3 42,3 K-24 K-24-1 0,3 1,3 1,0 100,0 100,0 100,0 96,1 92,9 88,2 86,2 81,9 75,4 72,8 68,2 63,3 56,0 42,7 32,4 26,4 21,4 K-25 K-25-1 0,3 1,0 0,7 79,6 70,6 67,0 66,0 63,5 56,2 53,5 50,0 44,7 42,0 38,0 34,1 29,4 20,9 11,6 7,6 5,8 Rüütja II uuringuruumi moodustatud plokkide 13 aT ja 14 aT osajäägid sõeltel ja sõela läbindid. Osajäägid sõeltel, % Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala Proovi intervall, m Maavara Kaevandi Proovi veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis nr tähis 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063 0,063… 0,063… alates kuni pikkus >64 2…64 <0,063 >31,5 <0,063 2 31,5 K-1 K-1-1 0,5 1,7 1,2 0,0 0,0 0,0 11,4 6,3 11,5 6,5 4,5 7,5 2,8 4,3 5,2 7,4 10,9 12,5 5,7 1,3 2,2 0,0 60,1 37,8 2,2 17,7 80,1 2,2 EL K-3 K-3-1 0,4 1,2 0,8 0,0 10,3 0,0 5,9 4,2 9,8 3,9 3,8 5,5 2,6 3,7 5,1 7,1 11,0 12,1 4,6 1,9 8,6 10,3 44,5 36,6 8,6 20,4 71,1 8,6 TL K-10 K-10-1 0,3 1,6 1,3 0,0 0,0 9,5 2,7 5,3 7,5 4,3 3,9 8,4 4,3 7,2 5,1 7,3 11,4 12,2 5,5 2,0 3,4 0,0 58,2 38,4 3,4 17,5 79,1 3,4 EL K-11 K-11-1 0,3 2,1 1,8 0,0 0,0 10,4 3,3 0,0 10,4 5,1 5,6 7,6 2,8 4,6 3,8 3,6 6,7 6,2 4,1 6,7 19,1 0,0 53,6 27,3 19,1 13,7 67,2 19,1 TL K-16 K-16-1 0,3 1,3 1,0 0,0 0,0 0,0 3,1 6,9 12,4 6,7 5,8 9,7 5,3 7,0 7,7 5,6 8,2 9,0 5,5 2,0 5,1 0,0 64,6 30,3 5,1 10,0 84,9 5,1 TL K-17 K-17-1 0,3 0,9 0,6 0,0 0,0 0,0 4,8 6,8 10,5 6,5 5,6 8,9 4,7 6,3 8,0 6,3 9,7 9,4 5,7 2,2 4,6 0,0 62,1 33,3 4,6 11,6 83,8 4,6 EL K-18 K-18-1 0,3 1,1 0,8 0,0 0,0 8,4 8,1 2,6 10,8 3,1 3,9 6,2 3,1 5,2 4,5 5,4 9,4 11,5 6,3 3,2 8,3 0,0 55,9 35,8 8,3 19,1 72,6 8,3 TL K-19 K-19-1 0,6 1,5 0,9 0,0 0,0 0,0 9,3 7,4 10,3 4,7 5,1 8,8 4,0 5,8 4,9 5,0 10,6 14,1 5,9 1,8 2,3 0,0 60,3 37,4 2,3 16,7 81,0 2,3 EL K-20 K-20-1 0,4 1,2 0,8 0,0 0,0 9,3 11,3 8,7 10,5 4,7 4,8 6,4 2,9 4,3 4,1 4,6 8,6 10,3 5,4 1,8 2,3 0,0 67,0 30,7 2,3 29,3 68,4 2,3 EL K-21 K-21-1 0,3 1,5 1,2 0,0 0,0 0,0 0,4 6,5 14,4 7,5 6,5 9,1 5,0 7,5 9,8 7,4 9,8 9,3 5,0 1,3 0,5 0,0 66,7 32,8 0,5 6,9 92,6 0,5 EL K-22 K-22-1 0,5 1,0 0,5 0,0 0,0 0,0 5,6 5,4 11,4 5,8 5,8 8,6 4,2 5,7 5,0 5,2 10,7 12,8 8,6 2,6 2,6 0,0 57,5 39,9 2,6 11,0 86,4 2,6 EL K-25 K-25-1 0,3 1,0 0,7 20,4 9,0 3,6 1,0 2,5 7,3 2,7 3,5 5,3 2,7 4,0 3,9 4,7 8,5 9,3 4,0 1,8 5,8 29,4 36,5 28,3 5,8 36,5 57,7 5,8 EK min 0,0 0,0 0,0 0,4 0,0 7,3 2,7 3,5 5,3 2,6 3,7 3,8 3,6 6,7 6,2 4,0 1,3 0,5 0,0 36,5 27,3 0,5 6,9 57,7 0,5 - Plokkide 13 aT ja 14 aT max 20,4 10,3 10,4 11,4 8,7 14,4 7,5 6,5 9,7 5,3 7,5 9,8 7,4 11,4 14,1 8,6 6,7 19,1 29,4 67,0 39,9 19,1 36,5 92,6 19,1 - kesk 1,2 1,3 4,1 5,3 4,9 10,6 5,2 5,0 7,8 3,7 5,5 5,6 5,8 9,5 10,4 5,3 2,7 6,3 2,5 57,6 33,6 6,3 16,8 76,9 6,3 TL Proovi intervall, m Sõela läbindid, % Kaevandi Proovi nr tähis 125 80 63 40 31,5 20 16 12,58 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 alates kuni pikkus K-1 K-1-1 0,5 1,7 1,2 100,0 100,0 100,0 88,6 82,3 70,8 64,3 59,8 52,3 49,5 45,1 39,9 32,6 21,7 9,2 3,5 2,2 K-3 K-3-1 0,4 1,2 0,8 100,0 89,7 89,7 83,8 79,6 69,9 65,9 62,1 56,6 54,1 50,3 45,2 38,1 27,1 15,0 10,4 8,6 K-10 K-10-1 0,3 1,6 1,3 100,0 100,0 90,5 87,8 82,5 75,0 70,7 66,8 58,4 54,1 46,9 41,8 34,5 23,1 10,9 5,4 3,4 K-11 K-11-1 0,3 2,1 1,8 100,0 100,0 89,6 86,3 86,3 75,9 70,8 65,2 57,6 54,8 50,2 46,4 42,8 36,1 29,9 25,8 19,1 K-16 K-16-1 0,3 1,3 1,0 100,0 100,0 100,0 96,9 90,0 77,6 70,9 65,1 55,4 50,1 43,1 35,4 29,8 21,6 12,6 7,1 5,1 K-17 K-17-1 0,3 0,9 0,6 100,0 100,0 100,0 95,2 88,4 77,9 71,4 65,8 56,9 52,2 45,9 37,9 31,6 21,9 12,5 6,8 4,6 K-18 K-18-1 0,3 1,1 0,8 100,0 100,0 91,6 83,5 80,9 70,1 67,0 63,1 56,9 53,8 48,6 44,1 38,7 29,3 17,8 11,5 8,3 K-19 K-19-1 0,6 1,5 0,9 100,0 100,0 100,0 90,7 83,3 73,0 68,3 63,2 54,4 50,4 44,6 39,7 34,7 24,1 10,0 4,1 2,3 K-20 K-20-1 0,4 1,2 0,8 100,0 100,0 90,7 79,4 70,7 60,2 55,5 50,7 44,3 41,4 37,1 33,0 28,4 19,8 9,5 4,1 2,3 K-21 K-21-1 0,3 1,5 1,2 100,0 100,0 100,0 99,6 93,1 78,7 71,2 64,7 55,6 50,6 43,1 33,3 25,9 16,1 6,8 1,8 0,5 K-22 K-22-1 0,5 1,0 0,5 100,0 100,0 100,0 94,4 89,0 77,6 71,8 66,0 57,4 53,2 47,5 42,5 37,3 26,6 13,8 5,2 2,6 K-25 K-25-1 0,3 1,0 0,7 79,6 70,6 67,0 66,0 63,5 56,2 53,5 50,0 44,7 42,0 38,0 34,1 29,4 20,9 11,6 7,6 5,8 Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused Rüütja II uuringuruum (uuringuluba L.MU/518731) Kaevandi nr Kihi lasuvus- Kihi Veetase Strat sügavus, m paksus, Proovi Ploki ja rajamise Geoloogiline kirjeldus maapinnast, indeks nr piir kuupäev algus lõpp m m Q2_s 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht, turvasmuld K-1 Kruus, savikas, hall, liiv kruusas eriteraline. Kruus valdavalt karbonaatne ja kruusaosakesed Q1jrVr_lg 0,5 1,7 1,2 K-1-1 jah 1,0 (05.11.2024) halvasti kuni keskmiselt ümardatud Q1jrVr_g 1,7 2,1 0,4 Savi, hall, plastne Q2_b 0,0 0,85 0,85 Hästilagunenud turvas, must K-2 Q1jrVr_lg 0,85 1,0 0,15 Kruus,savikas, hall, savitükkidega. Kruusaosakesed keskmiselt ümardatud jah 0,9 (05.11.2024) Q1jrVr_g 1,0 1,6 0,6 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, turvasmuld K-3 Kruus, savikas, hallikasbeež, liiv kruusas keskmise- kuni jämedateraline. Kruus valdavalt Q1jrVr_lg 0,4 1,2 0,8 K-3-1 jah 1,0 (05.11.2024) karbonaatne ja kruusaosakesed halvasti kuni keskmiselt ümardatud Q1jrVr_g 1,2 2,4 1,2 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,7 0,7 Kasvukiht, mulla ja kruusa vaheldumine, kraavikaeve ehk pööratud kruus esimesed 40 cm K-4 Kruus, savikas, hallikasbeež, liiv kruusas keskmise- kuni jämedateraline. Kruus valdavalt Q1jrVr_lg 0,7 1,1 0,4 K-4-1 1,1 (05.11.2024) karbonaatne ja kruusaosakesed halvasti kuni keskmiselt ümardatud Q1jrVr_g 1,1 1,5 0,4 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, muld Q1jrVr_lg 0,4 0,7 0,3 Liiv, kollane, savikas, peeneteraline K-5 Moreen, kollakas-hallikaspruun. Kruusaosakesed halvasti kuni keskmiselt ümardatud. - (05.11.2024) Q1jrVr_lg 0,7 1,4 0,7 K-5-1 Liivaosis peeneteraline Q1jrVr_g 1,4 1,7 0,3 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht, muld, kraavist välja tõstetud materjal K-6 Kruus, hallikasbeež, liiv kruusas keskmiseteraline. Kruus valdavalt karbonaatne ja Q1jrVr_lg 0,5 1,1 0,6 K-6-1 0,8 (05.11.2024) kruusaosakesed halvasti kuni keskmiselt ümardatud Savi, sinakashall, plastne. Kaevandis näha savikerget ehk savipinna järsk tõus põhjasuunas, Q1jrVr_g 1,1 1,5 0,4 võib eeldada, et uuringuruumis esineb savikerkeid Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld K-7 Q1jrVr_lg 0,3 0,5 0,2 Kruus, savikas, hall, savitükkidega. Liiv kruusas keskmiseteraline 0,3 (05.11.2024) Q1jrVr_g 0,5 1,0 0,5 Savi, sinakashall, plastne. Savipind ebaühtlane, savipinna tõus kaevandis Q2_s 0,0 0,3 0,3 Turvasmuld K-8 Q1jrVr_lg 0,3 0,5 0,2 Kruus, kollakaspruun, savikas. Liiv kruusas keskmiseteraline 0,5 (05.11.2024) Q1jrVr_g 0,5 0,9 0,4 Saviliivmoreen, pruun, lubjakivilahmakatega Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, muld K-9 Q1jrVr_lg 0,4 0,5 0,1 Kruusakas liiv, savikas, hallikaspruun 0,3 (05.11.2024) Q1jrVr_g 0,5 1,0 0,5 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,3 0,3 Turvasmuld K-10 Q1jrVr_lg 0,3 1,6 1,3 Kruus, kollakaspruun, osis 2-5 cm. Liiv kruusas jämeda- kuni peeneteraline K-10-1 jah 1,2 (31.03.2025) Q1jrVr_g 1,6 1,8 0,2 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld K-11 Moreen, kollakas-hallikaspruun. Kruusaosakesed halvasti kuni keskmiselt ümardatud. Q1jrVr_lg 0,3 2,1 1,8 K-11-1 jah 0,7 (31.03.2025) Liivaosis peeneteraline Q1jrVr_g 2,1+ Väga kõva põhi, porsunud paekivi algus Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld K-12 Moreen, kollakas-hallikaspruun. Kruusaosakesed halvasti kuni keskmiselt ümardatud. Q1jrVr_lg 0,3 1,8 1,5 K-12-1 jah 0,3 (31.03.2025) Liivaosis peeneteraline Q1jrVr_g 1,8 1,9 0,1 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld K-13 Q1jrVr_lg 0,2 1,7 1,5 Moreen, kollakas-hallikaspruun. Kruusaosist vähe, liivaosis peeneteraline K-13-1 jah 0,2 (31.03.2025) Q1jrVr_g 1,7 1,9 0,2 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld K-14 Q1jrVr_lg 0,3 0,9 0,6 Kruus, hallikasbeež, liiv kruusas peeneteraline K-14-1 0,9 (31.03.2025) Q1jrVr_lg 0,9 2,0 1,1 Keskmiseteraline liiv, hallikaspruun (0,9-1,3 m savilääts ühel pool kaevandis) K-14-2 jah Q1jrVr_g 2,0+ Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld K-15 Q1jrVr_lg 0,3 1,0 0,7 Moreen, kollakas-hallikaspruun. Kruusaosist vähe, liiv peeneteraline K-15-1 - (31.03.2025) Q1jrVr_lg 1,0 1,4 0,4 Kruus, kollakaspruun, savikas. Liiv kruusas peeneteraline (põhjas ~30 cm munakad) K-15-2 jah Q1jrVr_g 1,4 1,9 0,5 Savimoreen, sinakashall Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld K-16 Q1jrVr_lg 0,3 1,3 1,0 Kruus, savikas, kollakas-hallikaspruun, liiv kruusas jämeda- kuni peeneteraline K-16-1 jah 0,7 (31.03.2025) Q1jrVr_lg 1,3 1,5 0,2 Savi vahekiht, tumehall (ühel pool kaevandist algab 1,1 m pealt) Q1jrVr_g 1,5 1,7 0,2 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,3 0,3 Turvasmuld K-17 Q1jrVr_lg 0,3 0,9 0,6 Kruus, osis 2-5 cm, kollakas-hallikaspruun, liiv kruusas jämeda- kuni peeneteraline K-17-1 jah 0,9 (31.03.2025) Q1jrVr_g 0,9 1,2 0,3 Savi, hallikas-pruun, plastne Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld K-18 Q1jrVr_lg 0,3 1,1 0,8 Peenkruus, kollakas-hallikaspruun, osis 1-5 cm. Liiv jämeda- kuni peeneteraline K-18-1 jah 0,6 (31.03.2025) Q1jrVr_g 1,1 1,4 0,3 Savi, sinakashall, plastne Q2_b 0,0 0,6 0,6 Turvasmuld K-19 Q1jrVr_lg 0,6 1,5 0,9 Kruus, hall. Liiv jämeda- kuni peeneteraline K-19-1 jah 0,7 (31.03.2025) Q1jrVr_g 1,5 1,6 0,1 Savi, sinakashall, plastne Q2_b 0,0 0,4 0,4 Turvasmuld K-20 Q1jrVr_lg 0,4 1,2 0,8 Kruus, kollakas-hallikaspruun, osis 1-5 cm. Liiv jämeda- kuni peeneteraline K-20-1 jah 0,5 (31.03.2025) Q1jrVr_g 1,2 1,4 0,2 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld K-21 Q1jrVr_lg 0,3 1,5 1,2 Kruus, kollakas-hallikaspruun, osis 1-5 cm. Liiv jämeda- kuni peeneteraline K-21-1 jah 0,9 (31.03.2025) Q1jrVr_g 1,5 1,7 0,2 Savi, sinakashall, plastne Q2_b 0,0 0,5 0,5 Turvasmuld K-22 Q1jrVr_lg 0,5 1,0 0,5 Kruus, kollakas-hallikaspruun, osis 1-5 cm. Liiv jämeda- kuni peeneteraline K-22-1 jah 0,5 (31.03.2025) Q1jrVr_g 1,0 1,3 0,3 Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld K-23 Q1jrVr_lg 0,2 1,3 1,1 Saviliiv, kollakas-hallikaspruun (hoiab tükki), kruusaosist vähe K-23-1 jah - (31.03.2025) Q1jrVr_g 1,3+ Moreen, väga kõva Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld K-24 Q1jrVr_lg 0,3 0,6 0,3 Kruus, kollakas-hallikaspruun, osis 1-3 cm. Liiv jämeda- kuni peeneteraline K-24-1 0,5 (31.03.2025) Q1jrVr_lg 0,6 1,3 0,7 Kruusaosis väheneb ning liiv muutub väga peeneks, hoiab tükki, hall jah Q1jrVr_g 1,3+ Savi, sinakashall, plastne Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld K-25 Q1jrVr_lg 0,3 1,0 0,7 Kruus, kollakas-hallikaspruun, osis 1-4 cm. Liiv jämeda- kuni peeneteraline K-25-1 jah 0,8 (31.03.2025) Q1jrVr_g 1,0 1,2 0,2 Savi, sinakashall, plastne * Kaevandite koordinaadid ja abs kõrgused on välja toodud tekstilisas 2 EMG Karjäärid OÜ Liina Ordlik kaevandid 1-9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Sven Siir kaevandid 10-25 Plokkide 13 aT ja 14 aT kogumaht Report Created: 5/28/2025 Time: 11:08am Mode: Selected Shapes Area: 14,83 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 53702.8 cu m (katend) Fill: 0.0 cu m Net: 53702.8 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 138199.7 cu m (kasulik) Fill: 2.2 cu m Net: 138197.5 cu m Ploki 14 aT maht Mode: Fence Area: 13,54 ha Original Surface: abs41.1m Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 71566.8 cu m (veealune kasulik) Fill: 0.0 cu m Net: 71566.8 cu m Plokkide 13 aT ja 14 aT mahtude tabel pindala, katend, veepealne veealune kasulik ha m³ kasulik, m³ kasulik, m³ kokku, m³ Plokk 13 aT 53 703 66 633 14,83 138 200 Plokk 14 aT 71 567 42.60 43 97 55 26 49 42.22 42. 42. 41. 42. 41. 42.36 42.14 42. 38 41. 49 42 42.15 Kõnnu metskond 2 . 32 42. 79 41. 29301:001:0938 Kr 35 42.08 4 4 2. 21 2. 70 42. 41 41.26 420 , 03 42. 31 4 1. 96 42.09 35 43. 1 1' 72 4 41 1.1 42. 7 90 41. 41.90 41,70 42. 41. 96 41. 42.42 41.77 42.36 31.03.2025 4 1. 09 41.94 K-18 ' 41. 87 41.79 I 41 0,3 41.95 41 .84 42,30 42 .07 41.61 0,8 . 08 41.77 88 41.80 40,88 89 41,20 4 41,29 64 1 41. . 00 41. 41. TL (Kr 19,1 42.03 05.11.2024 42. 11 14.05.2025 4 41.80 1.82 St 8,3) 41.88 4 42.17 2, 0 41. 02 42.11 K-1 35 80 42. 12 58 97 0,5 42. 41. 30 41. 42. 42.05 4 1. 76 42. 42.64 41,88 42.33 40,18 1,2 4 4 1 0 . 8 . 6 3 7 2' 41.61 98 59 42.29 40 88 . 5 01 5 4 1. 5 41. 2 41. EL (Kr 17,7 83 41.70 5 4 41. , 1. 42. 42.02 1 35 4 41. 41.97 41.81 4 0.75 St 2,2) 41 32 . 50 41.80 41. 41. 56 0 42.03 42, 64 40. 54 68 23 40,93 41. 41.6 41. 41. 1 42.17 ,0 41.98 31.03.2025 42 41.89 40,49 K-19 42.16 0,6 41.65 05.11.2024 41.89 41.59 41,63 K-2 66 37 42.25 0,9 0,9 94 44 27 41. 83 42. 41,39 31 42.02 41.92 41.98 40,13 42. 41. 99 42. 41. 41. 41.94 42.36 EL (Kr 16,7 0,2 41. 41,68 40,39 St 2,3) 5 42.19 43 00 40, 14.05.2025 07 41. 42. 41.94 42. 41.70 15 69 42.04 69 41. 41. 41.77 41. 6 515 000 N 42.25 42.26 42.24 41.74 41.95 41,40 41.87 41.71 42.47 I I K-17 31.03.2025 0,3 41.94 41.81 041.34 92 42,30 50 ,5 55 05 41.69 00 41. 53 42. 41. 63 42. 0,6 43. 41.79 41 41.54 41. 42. 48 41,40 04 10 41. 41, EL (Kr 11,6 42.17 42. 42.02 42. 42.14 41.94 41.60 14 55 St 4,6) 41.82 57 41. 41. 41. 41.78 40,97 31.03.2025 41.74 K-21 42.41 0,3 41,87 41 45 1,2 48 41. 06 42. 40,37 57 42.24 41. 43. 42.15 41.80 EL (Kr 6,9 42. 42.42 41.81 Kaardileht nr 631 Rapla 28 71 71 41.67 St 0,5) 41. 41. 41. 00 41 0 42.41 01 Kr 42. 41. 42, 0 42. 4 41.94 , 42.04 41.89 1, 5 42 60 55 11 41,66 41. 41. 41. 41.81 14.05.2025 41.80 42.20 41.77 41,20 42.32 36 32 40 30 31.03.2025 97 41. 42. 26 41.96 K-20 41. 42. 42. 4 0,4 98 1 58 , 42.27 , 0 23 53 5 74 40. 41. 41.98 41,70 75 41. 41.84 Uuringuruumi piiripunktide Plokkide 13 ja 14 aT 41. 41. 41,47 41. 0,8 EL (Kr 29,3 32 90 87 40,50 41. 41.93 41. 41. 31.03.2025 41.65 St 2,3) K-16 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 0,3 Kõnnu metskond 2 3' 42,17 1,0 42.07 29301:001:0938 I I' 40,87 41.92 TL (Kr 10,0 42.16 St 5,1) 41.89 41.81 Nr X Y Nr X Y 41,35 41.89 23 32 27 77 42. 41. 24 31.03.2025 1 6 515 106,11 542 382,26 1' 6 515 106,11 542 382,26 41. 42. Kõnnu metskond42.21 2 K-22 42. 0,5 41.74 22 81 62 29301:001:0938 41,85 2 6 514 990,92 543 275,16 2' 6 515 057,97 542 755,42 41. 41. 41. 0,5 87 37 42.12 79 41.83 41. 41. 40,85 41.84 41. 41.93 EL (Kr 11,0 3 6 514 770,14 542 911,55 3' 6 514 866,62 542 697,70 41.81 41.82 St 2,6) 42.00 6 514 800 4' 4 6 514 481,67 542 843,69 4' 6 514 807,65 542 557,25 0 41.98 Plokk 13 aT , 5 6 514 469,25 542 690,76 5' 6 514 632,70 542 496,57 42 42.03 02 28 41.80 65 26 42. Plokk 14 aT 41. 00 42. 41. 6 6 514 378,89 542 570,44 6' 6 514 594,44 542 425,88 42. 42.11 41.66 19 41.78 93 80 41. 41. 41.96 41. 7 6 514 180,78 542 512,68 7' 6 514 478,45 542 301,09 32 87 98 3 41. 41. 41. 41.88 41.84 415 , 41.68 8 6 514 025,21 542 382,26 8' 6 514 480,30 542 277,98 41.73 41.85 9 6 513 857,22 542 364,72 ,5 23 42.02 18 22 10 6 513 516,12 542 472,63 Pindala 14,83 ha 42. 19 41 42. 41. 6 41. 41.65 Kr 42.6 41.69 41.86 42. 45 11 6 513 393,15 542 432,41 42. 13 42. 25 40,90 4 1. 74 41.78 K-23 41.60 0,2 12 6 513 275,31 542 229,17 90 41. 67 05 41,03 41,76 41. 05.11.2024 47 42. 17 41. 8 K-3 7 41 1,1 I I . 75 4 41. I 41. 42.07 0,4 41. 0231.03.2025 1, 5 41.81 40,46 13 6 513 496,09 542 113,98 41,90 41.82 41. 90 4 1. 67 TL (Kr - 0,8 41. 07 41,24 41.78 St 42,3) 40,70 K-25 41 . 76 14.05.2025 41.80 41.70 TL (Kr 20,4 0,3 St 8,6) 41,83 41.86 41.87 41.89 0,7 41. 75 Pindala 69,62 ha 40,83 41.86 EK (Kr 36,5 40. 81 84 41 89 . 67 41 35 95 41.70 41. K-24 19 41. St 5,8) 61 41.88 41.57 41. 41.88 41. 41. 41.81 04 41. 4 42. 0 41.74 0,3 . 71 42. 4 41.99 41,66 1. 73 1,0 79 91 41.58 41. 41.84 40,36 40,71 41. 17 TL (Kr 7,1 41. 41.89 41.72 41,16 05.11.2024 4 St 21,4) K-4 5 0 , , 41.81 0,7 5 41.69 31.03.2025 1 40 41.85 41,81 77 41.71 26 I 73 0,4 II Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number 41. ' 41. 41. 40,71 41, 41.74 TL (Kr 19,9 41.86 41.82 41.62 41.57 St 9,3) Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru), 5 1' 31 07 19 63 5' 82 41. 42. 40,64 41.72 41. 42. piiripunkt ja piiripunkti number 41. 85 74 41.79 79 41.81 40. 41. 31.03.2025 41.88 41. K-10 41.71 41.91 0,3 5 41,84 Rüütja kruusamaardla piir (asendiplaanil) 41, 40,86 1,3 40,24 K-14 31.03.2025 Kõnnu metskond 2 EL (Kr 17,5 41.72 41.83 6 514 600 0,3 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 32 91 St 3,4) 41.72 41,76 74 41.59 41. 41. 29301:001:0938 41. 1,7 41.82 41.82 6' 39,76 0,6 EL (Kr 23,5 St 4,7) 41.58 41.92 I I' Geoloogilise läbilõike joon 14 41.88 10 08 66 41. 42. 1,1 TL (Kr - St 24,1) 77 41.77 41. 42. 41. 41.76 41.81 54 93 42 60 41. 40. 42.02 K-15 , 0 Maapinna samakõrgusjoon, m 41. 41.86 0,3 41.73 41,85 Kõnnu metskond 2 1,1 41.72 42 41.82 41.79 40,45 29301:001:0938 , 0 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 41.73 0,7 TL (Kr - St 51,5) 41.55 4 73 0,4 TL (Kr 18,6 St 21,3) 09 4 81 1 0 41. 41.75 41. 41.83 , 0 Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m 41. ,0 42.08 20 42 02 41.73 79 41.90 41.85 41. 40,88 42. 93 41. 42. 41.97 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 41. 93 44 05.11.2024 45 40. 41.84 41. 41. 41.91 41.43 41.71 42.13 41,14 K-1 Kaevandi nr K-11 31.03.2025 0,5 Katendi paksus, m 0,3 41.89 41.51 41,88 Suudme abs kõrgus, m 88 41.75 41,40 1,2 36 42.03 Kasuliku kihi paksus, m 53 41,84 40. 69 41. 40,18 97 41. 41.81 1,8 Lamami abs kõrgus, m 41. 31.03.2025 40. 41.59 K-12 EL (Kr 17,7 39,74 0,3 41.81 EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv TL (Kr 13,7 41,34 St 2,2) 41,70 Kr - kruusa sisaldus (fr. >21,5 mm), % St 19,1) 1,5 31.03.2025 K-13 St - sai-tolmu sisaldus (tr. <0,06 mm), % 39,90 Kr 41.86 0,2 8' 7' 41.82 41.64 TL (Kr 24,0 41,54 4 St 30,5) 1,5 10 21 41.43 Ranna või kalda piiranguvöönd 55 83 39,84 41. 42. 41.58 92 42. 40. 41.92 TL (Kr 15,7 41.46 41. 41.81 5 St 37,8) 5 4 41.511, I 41.55 41.73 41.40 41.27 41.49 56 81 48 41. 40. 41. 41.48 41.48 Märkused: 41.36 6 514 400 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 542 400 542 600 542 800 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 14.05.2025. 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 6 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.05.2025); - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 29.04.2025); - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 22.04.2025); i g - Maavarade registri maardlate plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 23.04.2025). õ j u rt 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). K-5 u 0,4 N 41,52 7. Puuraukude koordinaadid ja abs kõrgused on toodud tekstilisas 2. 1,0 40,12 TL (Kr 3,5 8. Plokkide 13 aT ja 14 aT vahepiir asub abs kõrgusel 41,1 m. St 26,7) Põhi H=39.40 40,13 9. Kogu uuringuala hõlmab maaparandussüsteemi maa-ala Järvakandi5 (ÜP-49). 39,71 05.11.2024 K-6 14.05.2025 0,5 Objekti nimetus ja aadress Graafiline lisa 1/2 40,93 Joonise sisu 0,6 39,83 Rüütja II uuringuruum EL (Kr 6,6 St 3,1) Topograafiline ja Mõõtkava Rüütja kruusamaardla varu arvutuse plaan 1 : 2000 Kehtna vald, Rapla maakond 0 100 200 m Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 02.07.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5188 /Allkirjastatud digitaalselt/ Kerstin-Acta Kerner Teie 30.09.2025 OÜ INF Maavarad [email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3- 1.1/2025/6654 Rüütja IV liivakarjääri Hundihaua tee kaitsevööndi kooskõlastamine Austatud Kerstin-Acta Kerner Esitasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) taotluse Rüütja IV liivakarjääri Hundihaua tee kaitsevööndi (15 meetrit) kooskõlastamiseks. Lisasite asendiplaani. Oleme asendiplaaniga tutvunud. Vastuseks anname teada, et RMK tingimuseks on kaitsevööndi ulatus vähemalt 15 meetrit tee teljest. Selgitame lisaks, et kuna kaitsevöönd võib olla vajalik raadatud metsamaterjali ladustamiseks kuulub ka see osaliselt või täielikult raadamisele. Kooskõlastame Hundihaua tee 2920058 kaitsevööndiks 15 meetrit tee teljest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Emberg metsaülem Edela regioon Lisad: Lisa 1, Rüütja IV liivakarjääri plaan.pdf 5142148 [email protected] OÜ INSENERIBÜROO STEIGER Männiku tee 104 Nõmme linnaosa Tallinn Harjumaa 11216 Teie: 02.06.2025 nr [email protected] Meie: 11.06.2025 nr 6.2-2/23974 Maavaravaru arvele võtmine, Rüütja kruusamaardla Esitasite 02.06.2025 Maa- ja Ruumiametile (edaspidi ka MaRu) taotluse (registreeritud MaRu dokumendihaldussüsteemis nr 13.2-2/25/9386) maavara aktiivse tarbevaru arvele võtmise kooskõlastamiseks Rapla maakonnas Kehtna vallas Selja külas Kõnnu metskond 2 (katastritunnus 29301:001:0865) kinnisasjal. Graafilise lisa 1 plaanil toodud plokid 13 aT ja 14 aT paiknevad maaparandussüsteemi Järvakandi5 (ÜP-49) (maaparandussüsteemi kood 5111310010300 / ehitise kood 001) maa-alal. Maa- ja Ruumiamet võtab teadmiseks maaparandussüsteemi maa-alale jääva Rüütja kruusamaardla aktiivse tarbevaru arvele võtmise. Maavara kaevandamisel maaparandussüsteemiga kattuval alal tuleb tagada kaevandamise alalt väljajääva maaparandussüsteemi edasine toimimine (maaparandusseadus § 47). Olenevalt kaevandamisega seotud tegevuste mastaabist ning sellest, kui kaugele tegevuste mõju maaparandussüsteemi maa-alal ulatub, arvestada võimalusega, et vajadusel tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida. (allkirjastatud digitaalselt) RIHO VÕIGEMAST maaparanduse osakonna Põhja büroo peaspetsialist-koordinaator Jüri Panga +372 5303 1620 [email protected] Mustamäe tee 51, Tallinn, Harjumaa 10621 | 665 0600 | [email protected] OÜ INSENERIBÜROO STEIGER Männiku tee 104 Nõmme linnaosa Tallinn Harjumaa 11216 Teie: 02.06.2025 nr [email protected] Meie: 11.06.2025 nr 6.2-2/23974 Maavaravaru arvele võtmine, Rüütja kruusamaardla Esitasite 02.06.2025 Maa- ja Ruumiametile (edaspidi ka MaRu) taotluse (registreeritud MaRu dokumendihaldussüsteemis nr 13.2-2/25/9386) maavara aktiivse tarbevaru arvele võtmise kooskõlastamiseks Rapla maakonnas Kehtna vallas Selja külas Kõnnu metskond 2 (katastritunnus 29301:001:0865) kinnisasjal. Graafilise lisa 1 plaanil toodud plokid 13 aT ja 14 aT paiknevad maaparandussüsteemi Järvakandi5 (ÜP-49) (maaparandussüsteemi kood 5111310010300 / ehitise kood 001) maa-alal. Maa- ja Ruumiamet võtab teadmiseks maaparandussüsteemi maa-alale jääva Rüütja kruusamaardla aktiivse tarbevaru arvele võtmise. Maavara kaevandamisel maaparandussüsteemiga kattuval alal tuleb tagada kaevandamise alalt väljajääva maaparandussüsteemi edasine toimimine (maaparandusseadus § 47). Olenevalt kaevandamisega seotud tegevuste mastaabist ning sellest, kui kaugele tegevuste mõju maaparandussüsteemi maa-alal ulatub, arvestada võimalusega, et vajadusel tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida. (allkirjastatud digitaalselt) RIHO VÕIGEMAST maaparanduse osakonna Põhja büroo peaspetsialist-koordinaator Jüri Panga +372 5303 1620 [email protected] Mustamäe tee 51, Tallinn, Harjumaa 10621 | 665 0600 | [email protected]

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →