FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

390525 top 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Sihtasutus Alutagusemaa delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Rannapromenaadi Kauksi küla delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT 41008, Ida-Viru maakond delta_recipientId_1 \* MERGEFORMAT 90015270 delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 15.05.2026 n r delta_regNumber \* MERGEFORMAT 11.3-1/26/2528 delta_docName \* MERGEFORMAT FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse Sihtasutus Alutagusemaa projektile nr 2021-2027.6.01.24-0498 „ Alajõe kogukonnamaja “. Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud riigihankes nr 283350 „Alajõe kogukonnamaja külastustaristu projekteerimine“ esinenud puudused : 1. riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud kõiki tulevase hankelepingu olulisi tingimusi; ⁠2. avatud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi. Rakendusüksus otsustab: kohaldada rikkumisele 25% finantskorrektsiooni määra ; vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 7 268,78 euro võrra , millest toetus moodustab 5 088,14 eurot ja omafinantseering 2 180,64 eurot; nõuda toetuse saajalt tagasi toetus 1 634,17 eurot; toetuse saajal tuleb maksta 1 634,17 eurot 60 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest Rahandusministeeriumi pangakontole . Tasumata summalt arvestatakse viivist 0,06% iga viivitatud päeva eest ; vähendada riigihankega nr 283350 seotud kuludokumendis nr 8 abikõlblikke kulusid 25% võrra, s.o summas 4 837,50 eurot + ühtse määra kulud 96,75 eurot; muuta projekti taotluse rahuldamise otsuse punkti 2 järgmiselt: „2. Projekti abikõlblik kogumaksumus on 1 495 551,65 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 80% ja omafinantseering vähemalt 20% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on 1 046 886,16 eurot.“. Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused , asjaolud , toetuse saaja selgitused, finantskorrektsiooni põhjendused , korrektsioonimäär , rikkumise summa ja eelarve vähendamine , ärakuulamine , vaidlustamine , lisad . ÕIGUSLIKUD ALUSED Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 28; Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022 ) § 34 lg 1 p 2, § 35 lg 1, 3 ja 5; § 36, § 38; Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014 ) § 22 3 lg 7 p 2 ja § 22 4 lg 2; riigihalduse ministri 24.10.2023 määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““ (edaspidi meetme määrus ) § 35; Riigi Tugiteenuste Keskuse (eelnevalt ja edaspidi rakendusüksus ) 12.08.2024 toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-57/24/926 (edaspidi TRO ) punkt 9; riigihangete seaduse (edaspidi RHS ) § 3 p-d 1-3 ja 5, § 77 lg 4 p 4 ja § 52 lg 4. ASJAOLUD Sihtasutus Alutagusemaa (edaspidi toetuse saaja või hankija ) korraldas projekti nr 2021-2027.6.01.24-0498 „Alajõe kogukonnamaja“ (edaspidi projekt ) raames riigihangete registris (edaspidi RHR ) avatud hankemenetlusena rahvusvahelise riigihanke „Alajõe kogukonnamaja külastustaristu projekteerimine“ viitenumbriga 283350 (hanketeade avaldati 19.08.2024; edaspidi riigihange ) eeldatava maksumusega 35 000 eurot ja pakkumuste esitamise tähtajaga 02.09.2024. Nimetatud tähtajaks esitati 7 pakkumust, mis kõik tunnistati 02.09.2024 vastavaks. Hankija tunnistas samal päeval esialgu edukaks pakkujaks majanduslikult kõige soodsama pakkumuse (hinna alusel 23 940 eurot) teinud pakkuja TO Projekt OÜ (12772446; edaspidi esialgne edukas pakkuja ). Esialgse eduka pakkujaga aga hankelepingut ei sõlmitud (põhjendus: pakkuja ei allkirjastanud hankelepingut hankija antud tähtaja jooksul) ja hankija tunnistas 01.10.2024 edukaks paremusjärjestuse alusel teisel positsioonil paiknenud pakkuja INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ (10696600; edaspidi edukas pakkuja ) pakkumuse maksumusega 28 505 eurot (käibemaksuta). Eduka pakkujaga sõlmiti 18.10.2024 hankeleping „Alajõe kogukonnamaja külastustaristu projekteerimine“ nr 02/2024“ (edaspidi hankeleping ) täitmise tähtajaga RHR-i andmetel 18.04.2025. Tuvastatud rikkumised: Riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud kõiki tulevase hankelepingu olulisi tingimusi RHR-i on hanke juurde lisatud järgmised kehtivad riigihanke alusdokumendid: Lähteülesanne 22.08.2024 Detailplaneeringu põhijoonis v2 22.08.2024 Mahutabel 19.08.2024 Asendiskeem 19.08.2024 Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad 15.08.2024 Vastavustingimused 15.08.2024 Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud 15.08.2024 Hankepass täiendatavate selgitustega 15.08.2024 Riigihanke alusdokumendid ei sisalda tulevase hankelepingu tingimusi, sh puudub ka hankelepingu projekt. Toetuse saaja ei ole järginud RHS-i § 77 lg 4 punkti 4. Avatud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi Hankija ei ole hankemenetluse ajal riigihanke alusdokumentide hulka lisanud hankelepingu projekti ega ka muul kujul avalikustanud hankelepingu tingimusi. Hankija esitas 18.09.2024 esialgsele edukale pakkujale hankelepingu projekti, mis oli ka esimene versioon hankelepingust, millega esialgne edukas pakkuja esimest korda tutvuda sai. Esialgne edukas pakkuja kinnitas, et samal päeval (18.09.2024) toimus hankija esindajate ja esialgse eduka pakkuja esindajate kohtumine riigihankes kirjeldatud objekti asukohas Alajõel. Esialgse eduka pakkuja sõnul arutati mitmeid teemasid, nt ujuv- või pontoonsilla projekteerimisega seonduv. Edukas pakkuja mainib, et hankija esitas suuliselt tingimuse, et hanke mahus on vajalik projekteerida sild, mille alt paadid saavad läbi sõita ehk silladeki alumine äär min 2 m veepinnast ja veepind võib ca 1 m võrra muutuda. Lisades, et hankedokumentidest ja hankija vastusest registris hanke ajal võis selgelt aru saada, et sild on ujuvsild pontoonidega (RHR-i teabevahetuses ID 877545, 878152). Samuti nimetati koosolekul paadislipi, paadisilla ja kaldakindlustuse projekteerimise vajadust käesoleva hanke mahus, mida ei olnud nimetatud hankedokumentides. Esialgne edukas pakkuja teavitas 19.09.2024 hankijat e-kirjaga, et suuliselt vahetatud ning 18.09.2024 e-kirjana saadud lepingu projektis oleva informatsiooni alusel on tõusnud esile täiendavad asjaolud (e-kirjale oli lisatud hankelepingu projekt kommentaaride ja analüüsiga kohtumisel tellija poolt esitatud info ning riigihanke dokumentide vahel), mis takistavad riigihanke lepingu sõlmimist. Esialgne edukas pakkuja andis e-kirjas mõista, et riigihanke dokumentides esitatud info ning 18.09.2024 kohtumisel saadud info (kohtumisel vahetatud suuline info ja e-kirjana saadud lepingu projekt) ei vasta riigihanke dokumentidele. Lisades, et need ei ole omavahel kooskõlas ning tasakaalus ning seab lepingu täitmise võimalikkuse kahtluse alla. Eelnimetatud e-kirjas andis esialgne edukas pakkuja hinnangu: „ Lepingu projektis ei ole esitatud poolte kohustused tasakaalus, mis seab ühele poolele (antud juhul täitjale) täiendavad kohustused ning nende võtmisega seotud riskid. Kohtumisel esitatud täiendav info baasil võib öelda, et riigihankes esitatud info ei olnud riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud .“, viidates RHS § 85 lõikele 4. Hankija edastas 27.09.2024 RHR-i kaudu esialgsele edukale pakkujale mõnede muudatustega hankelepingu projekti ning lisas, et töö sisu, mahu jm hanke tingimuste osas muutusi teha ei saa ning andis lepingu allkirjastamiseks tähtaja 30.09.2024 (ID 888309). Esialgne edukas pakkuja vastas hankijale e-kirja teel ja andis teada, et tutvuti hoolikalt hankija poolt 27.09.2024 RHR-i kaudu edastatud lepingu projektiga ning kommentaaridega. Koos e-kirjaga edastas esialgne edukas pakkuja lepingu projekti mõnede märkustega selle kohta, mis esialgse eduka pakkuja arvates tuleks enne allkirjastamist täpsustada ning lisada puuduv info. Võrdlus 18.09.2024 esialgsele edukale pakkujale esitatud esimene versioon hankelepingu projektist ja 27.09.2024 RHR-i kaudu esitatud hankelepingu vahel on esitatud tabelis 1 ja esialgse eduka pakkuja kommentaarid hankelepingu projekti muutmiseks käesoleva otsuse (edaspidi FKO ) lisas 1. Tabel 1 Hankelepingu projekt 18.09.2024 (esimene versioon) Hankelepingu projekt 27.09.2024 1.4. Töövõtja teeb Töö hiljemalt ....... 1.4. Töövõtja teeb Töö hiljemalt viie kuu jooksul. 3.1.4. kasutada Lepingu täitmisel kolmandaid isikuid, kui Tellija on selleks eelnevalt kirjaliku nõusoleku andnud. Eemaldatud 6.3. Kui Täitja rikub Lepingut, on ta kohustatud Tellija nõudmisel iga rikkumise eest maksma leppetrahvi 5% lepingu maksumusest. 6.3. Kui Täitja rikub Lepingut, on ta kohustatud Tellija nõudmisel iga rikkumise eest maksma leppetrahvi 400 eurot. Hankija on 01.10.2024 koostanud uue edukaks tunnistamise otsuse, milles kajastub põhjendus: „ Hankija saatis edukale pakkujale TO Projekt OÜ-le hankelepingu allkirjastamiseks, millele TO Projekt esitas vastuväiteid. Hankija parandas lepingut ja andis pakkujale tähtaja kuni 30.09.2024 lepingu allkirjastamiseks. TO Projekt OÜ ei allkirjastanud hankelepingut hankija antud tähtaja jooksul. RHS § 119 lg 1 ja lg 2 järgi, kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepingut, võib hankija tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teise pakkumuse juhul, kui edukaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud pakkumuste omavahelist järjestust. Käesoleva hanke hindamiskriteeriumiks oli pakkumuse maksumus, mistõttu võib hankija tunnistada edukaks hindamisele järjestuselt teise pakkumuse kui järjestuselt teise odavaima maksumusega pakkumuse .“ Järgmiseks edukaks pakkujaks tunnistati paremusjärjestuse alusel pakkuja INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ pakkumus. Võrdlus 27.09.2024 esialgsele edukale pakkujale esitatud hankelepingu ja 18.10.2024 sõlmitud hankelepingu vahel on lisatud FKO lisana 2 (Lisa 2 Hankelepingute võrdlus 27.09.2024 vs 18.10.2024). Hankija, pidades läbirääkimisi hankelepingu tingimuste üle, on rikkunud RHS § 52 lõiget 4. TOETUSE SAAJA SELGITUSED Hankelepingu projekti puudumist riigihanke alusdokumentide hulgast on toetuse saaja selgitanud järgmiselt: „ Kogenematusest jäi lisamata. Hiljem oleks lepingu sõlmimine kergem olnud .“ Hankelepingu tingimuste muutmise teemat selgitas hankija järgnevalt: „ Pakkujaga TO Projekt OÜ ei saanud pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kontakti, et leping sõlmida. Lõpuks leppisime kokku Alutagusel 18.09.2024 kohtumise. Enne kohtumist saatsin talle lepingu projekti. Alajõel objektiga tutvumisel oli tal ridamisi ettepanekuid ja märkusi ja oli tunda, et ta nii väga ei soovigi lepingusse minna. Talle saadetud lepingu projektile esitas ta hulgaliselt märkusi ja seisukoha, millest võis välja lugeda soovimatust lepingut sõlmida. Kõigile pakkujatele hankelepingu projekti ei saadetud. Esialgne hankelepingu projekt läks TO Projekt OÜ-le. Seejärel läks parandatud projekt TO Projekt OÜ-le. Sama parandatud projekt läks Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ-le. Leping saadeti allkirjastamiseks Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ-le riigihangete registri kaudu .“ FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED Meetme määruse § 28 lg 4 punkti 1 kohaselt juhul, kui toetuse saaja on hankija RHS-i tähenduses, tuleb hanke korraldamisel lähtuda RHS-ist. Toetuse saaja on Sihtasutus Alutagusemaa, kes on sihtasutus RHS § 5 lg 2 punkti 4 mõistes ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 77 lg 4 p 4 kohaselt peavad riigihanke alusdokumentides sisalduma kõik tulevase hankelepingu tingimused. Hankelepingu tingimuste sisustamisel tuleb järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3). Hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega (RHS § 120 lg 1). Pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke läbipaistvuse nõuetest tuleneb (RHS § 3), et kõik tingimused, mis olid pakkumuste esitamisel kohustuslikud, saavad hankelepingu tingimusteks sellest sõltumata, kas need on hankelepingus otseselt sätestatud või kas neile on hankelepingus viidatud. Ka vastupidi, hankeleping ei saa üldjuhul sisaldada selliseid kehtivaid tingimusi, mis ei olnud riigihanke alusdokumentides avaldatud. Seega on kõik riigihanke alusdokumentide tingimused ka hankelepingu tingimused. Erandiks on tingimused, mille osas esitati võistlevad pakkumused, nt hind (vt ka RHS § 77 lg 4 p 5), ning läbirääkimistega hankemenetluses läbirääkimiste tulemusel lisandunud tingimused. Antud juhtumis (FKO punkt 3.1) ei ole eeltoodud erandid kohalduvad, kuna tegemist on avatud hankemenetlusega, mille puhul läbirääkimised ei ole lubatud. Muud hankelepingu tingimused, nt võimalikud õiguskaitsevahendid, kõrvalkohustused jm, peavad olema ettevõtjatele riigihanke alusdokumentides avaldatud riigihanke alustamisest alates (RHS § 73 lg 1, § 77 lg 1). Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub kõikide riigihanke alusdokumentides toodud, sh hankelepingu tingimustega (RHS § 73 lg 2) ehk riigihanke alusdokumentide tingimused on ühtlasi pakkumuse lahutamatuks osaks. FKO punktis 3.1 kajastatud juhtumi puhul puudusid riigihanke alusdokumentide hulgast hankelepingu olulised tingimused, nt õiguskaitsevahendid, kõrvalkohustused, tasumise viis, lähteülesande muutmine, lisatöö arvestus jne. VAKO (Vaidlustuskomisjon) on korduvalt rõhutanud, et pakkujad peavad pakkumuse esitamise hetkel teadma kõiki olulisi hankelepingu tingimusi, sh lepingu täitmise, vastutuse, sanktsioonide ja muutmise reegleid. Kui hankija jätab osa tingimusi riigihanke alusdokumentidest välja ja avaldab need alles pärast edukaks tunnistamist või lepingu sõlmimise faasis, on rikutud RHS § 3 läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Läbipaistvuse põhimõte (RHS § 3) hõlmab kohustust fikseerida kõik hankija poolt hiljem kohaldatavad lepingu- ja menetlustingimused juba riigihanke alusdokumentides. Kohtupraktika kohaselt, kui lepingutingimus mõjutab hinda, riske või täitmise mahtu, peab see olema riigihanke alusdokumentides kirjas. Vastasel korral on rikutud võrdsust ja konkurentsi efektiivset ärakasutamist (RHS § 3). Hankija vastutab selle eest, et pakkujad saaks hinnata kõiki lepinguriske juba pakkumuste esitamisel. FKO punktis 3.1 kajastatud juhtumis pakkuja majanduslik risk ei olnud ette teada, mistõttu ei olnud võimalik ka võrreldavat ja teadlikku pakkumust esitada. Puuduv tingimus on oluline: Kui see mõjutab pakkumuse hinda (leppetrahvid, viivised, riskide jaotuse muutus, ulatuslikud lisatööde kohustused). FKO punktis 3.1 toodust nähtub, et kõik eeltoodud info puudus riigihanke alusdokumentidest, mis suure tõenäosusega, kui oleks sisaldunud riigihanke alusdokumentides, oleks mõjutanud ka pakkumuste hinda. Kui see võib mõjutada otsust hankes üldse osaleda – ühepoolsed lepingu muutmise või lõpetamise õigused, ebamäärane vastutus kolmandate isikute eest. Kui mõistlik ettevõtja jätaks sellise tingimuse korral pakkumuse esitamata, on tegu olulise tingimusega. Kirjeldatud juhtumis (FKO punkt 3.1) jättis esimene edukas pakkuja hankelepingu sõlmimata, kui sai teadlikuks tulevase hankelepingu tingimustest. Avaldamata tingimused (ühepoolsed lepingu muutmise või lõpetamise õigused, ebamäärane vastutus kolmandate isikute eest) mõjutasid esialgset edukat pakkujat sedavõrd, et keelduti lepingu esimese versiooni allkirjastamisest. Seega ei saa välistada olukorda, kus eelnimetatud puuduvad tingimused oleksid nende avaldamisel mõjutanud hankes osalemise otsust. Kui see on seotud lepingu täitmise ulatuse või sisuga - töömahu täpne kirjeldus, tähtaegade paindlikkus või puudumine. FKO punktis 3.1 kirjeldatud juhtumi puhul selgus peale edukaks tunnistamist ja enne hankelepingu sõlmimist, et hankija soovitud töömaht erineb riigihanke alusdokumentides toodust ning samuti ei olnud pakkujatele teada, kas tasu tehtud töö eest makstakse ühekordse maksena või etapiliselt. Tulenevalt eeltoodust, jättes avaldamata hankelepingu olulised tingimused, eirates sellega RHS § 77 lg 4 punkti 4, on hankija rikkunud RHS § 3 punkte 1-3. Lisaks sellele, et hankija jättis avaldamata tulevase hankelepingu olulised tingimused, asus hankija ka läbi rääkima tulevaste hankelepingute tingimuste üle, kui oli need peale edukaks tunnistamist edukatele pakkujatele avalikustanud (FKO punkt 3.2). RHS § 52 lg 4 sätestab üldise läbirääkimiste keelu avatud hankemenetluses. Kõnealune riigihange on korraldatud avatud hankemenetlusena ja seega, läbirääkimised ei ole riigihankes lubatud. Sätte eesmärk on tagada, et kõik pakkumused on lõplikud ja võrreldavad ja pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei toimuks tegelikke ega varjatud läbirääkimisi. Avatud hankemenetluses peab hankija ja ettevõtja vaheline suhtlus piirduma vaid otseselt RHS-s 2. ptk-s avatud hankemenetlusele ettenähtud ja lubatud teabe vahetamisega, st eelkõige hankija poolt riigihanke alusdokumentides lubatud selgitamise ning pakkuja poolt pakkumust ja kvalitatiivset valikut puudutavate dokumentide esitamise ning nende lubatud selgitamisega. Igasugune täiendav suhtlus hankija ja ettevõtja vahel on RHS § 52 lg-st 4 tulenevalt keelatud. Samuti on kohtupraktikas peetud keelatud läbirääkimisteks seda, kui hankija muudab enne hankelepingu sõlmimist kokkuleppel eduka pakkujaga riigihanke alusdokumentides osaks olnud hankelepingu tingimusi. Kuna läbirääkimisi peetakse riigihankeõiguses üldiseks ohuks riigihanke korraldamise üldpõhimõteteks oleva võrdse kohtlemise ja sellest tuleneva läbipaistvuse eesmärkide saavutamisele, käsitatakse avatud hankemenetlust seepärast ka kõige läbipaistvama ja konkurentsi tagava hankemenetluse liigina. FKO punktis 3.2 juhtumi puhul avalikustas hankija hankelepingu tingimused alles peale edukaks tunnistamist ning seejärel asus hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi pidama. RHR-i teabevahetuse kaudu esitas hankija 27.09.2024 esialgsele edukale pakkujale hankelepingu projekti, mille allkirjastamiseks andis hankija tähtajaks 30.09.2024. Kui võrrelda hankelepingu projekti versiooni 18.09.2024 hankelepingu projekti versiooniga 27.09.2024, siis nähtub, et muudatused on toimunud punktides 1.4, 3.1.4 ja 6.3, millest viimast saab lugeda kõige olulisemaks (leppetrahv). Ühtlasi saab tõdeda, et hankija jättis esialgse eduka pakkuja ettepanekud arvestamata. Esialgne edukas pakkuja ei allkirjastanud hankelepingut ja hankija tunnistas 01.10.2024 edukaks paremusjärjestuse alusel järgmise pakkuja. Hankija saatis 14.10.2024 edukale pakkujale hankelepingu, millele edukas pakkuja tegi 16.10.2024 muudatusettepanekud. Toetuse saaja esitatud kirjavahetusest nähtub, et 17.10.2024 on hankija veel teinud hankelepingus muudatusi ning saatnud hankelepingu uuesti edukale pakkujale. 18.10.2024 on edukas pakkuja nõustunud hankija täiendustega ning lisanud omakorda omapoolsed täiendused. 18.10.2024 sõlmiti uue eduka pakkujaga hankeleping, milles toodud tingimused erinevad mitmes punktis võrreldes hankelepingu versiooniga 27.09.2024 (FKO lisa 2). Seega, hankija on peale edukaks tunnistamist ja enne hankelepingu sõlmimist pidanud eduka pakkujaga läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste üle nagu näiteks täiendava tähtaja määramine, kohustus kaasata vajalikke osapooli, tööde eest tasumise kord, lepingu lõpetamine, ülesütlemine, lepingust taganemine, vääramatu jõud, lähteülesande muutmine ja lisatöö. Hankelepingu maksetingimused ja hinnastruktuur on hankelepingu olulised tingimused ja nende muutmine või „läbi rääkimine“ pärast pakkumuste esitamist ei ole enam lubatud, tegemist on sisulise kokkuleppe muutmisega. VAKO on rõhutanud, et kui hankija soovib maksetingimuste üle läbi rääkida, tuleb valida läbirääkimistega menetlus, mitte kasutada avatud menetlust ja „pehmet suhtlust“ ühe pakkujaga. Vastutus- ja trahvitingimused kuuluvad lepingu riskijaotuse tuuma ja nende muutmine pärast pakkumuste esitamist tähendab lepingu sisu ümberläbirääkimist ja see rikub võrdsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid (RHS § 3). Hankija on hankelepingu tingimuste üle peetud läbirääkimistega andnud ühele pakkujale eelise (§ 3 punkt 2 – võrdne kohtlemine), muutnud menetluse mittejälgitavaks (§ 3 punkt 1 – läbipaistvus ja kontrollitavus) ning moonutavad konkurentsi (§ 3 punkt 3 – konkurentsi efektiivne ärakasutamine). Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et kõik pakkujad konkureerivad identsetel tingimustel. Käesoleval juhul loodi erandlik olukord, kus üks pakkuja sai osaleda sisulistes läbirääkimistes, samas kui teised pakkujad sellist võimalust ei omanud. Hankemenetlus ei ole läbipaistev ega kontrollitav, kuna hankelepingu lõplikud tingimused kujunesid menetluse käigus üksikläbirääkimiste tulemusena. Kui hankelepingu tegelik sisu kujuneb mitteametlike või selektiivsete läbirääkimiste tulemusena, ei ole menetlus enam läbipaistev ega kontrollitav RHS § 3 punkti 1 tähenduses. Konkurents on efektiivne üksnes siis, kui kõik pakkujad konkureerivad samal riskitasemel ja samade lepingutingimustega ja ei toimu järelkorrektsioone ühe pakkuja kasuks. Konkurentsi efektiivset ärakasutamist ei saa eeldada juhul, kui üks pakkuja saab pärast pakkumuste esitamist oma lepinguriske või majanduslikku positsiooni muuta. Lubamatud läbirääkimised seavad kahtluse alla, kas avalikke vahendeid kasutati säästlikult ja otstarbekalt. Kui konkurents on moonutatud, ei saa kindlalt väita, et valiti tegelikult majanduslikult soodsaim pakkumus ja hinna‑kvaliteedi suhe tekkis ausas konkurentsis (RHS § 3 punkt 5). Käesolevas asjas on hankija rikkunud RHS § 52 lõiget 4, pidades avatud hankemenetluses lubamatuid läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste üle. See rikkumine ei ole üksnes formaalne, vaid avaldub sisuliselt RHS § 3 lõikes sätestatud riigihangete üldpõhimõtete – eeskätt võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise – rikkumisena. Sellisel viisil läbiviidud menetlust ei saa lugeda õiguspäraseks. KORREKTSIOONIMÄÄR AD ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. ÜM2022 § 35 lõige 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud teisiti. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 1 1 ja §-e 22–22 9 . FKO punktis 3.1 toodud rikkumise puhul esinevad ÜM2014 §-is 22 3 lg 7 punktis 2 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui riigihanke alusdokumentides ei ole avaldatud hankelepingu tingimusi, siis kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. FKO punktis 3.2 kajastatud rikkumise puhul esinevad ÜM2014 § 22 4 lõikes 2 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui avatud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi ja selle tulemusel on leping sõlmitud riigihanke alusdokumentides avaldatud tingimustega võrreldes oluliselt muudetud tingimustel, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10605 (edaspidi ühissätete määrus ) artikli 103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine. Alates 12.08.2024 kehtiva ÜM2014 redaktsiooni § 21 lg 1 1 sätestab, kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib punkti 3 alusel ettenähtud 10-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada viie- või kaheprotsendilist määra ja punkti 4 alusel ettenähtud 25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 10- või 5-protsendilist määra. Seega peab rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhtudel esinevad sellised rikkumisi kergendavad ja finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 10- ja 25%-line finantskorrektsiooni määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada 10%, 5% või 2%. Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 1 1 punktides 3 ja 4 toodud finantskorrektsiooni määrad ei ole proportsionaalsed, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda proportsionaalseks ka mõnda muud 10%-st ja 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumiste asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 22 3 lg 7 punktis 2 ja § 22 4 lõikes 2 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 1 1 punktis 3 ja 4 toodud määrad ega muud 10%-st ja 25%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad. Hankija on jätnud avatud hankemenetluses avaldamata hankelepingu olulised tingimused (FKO punkt 3.1), avaldanud hankelepingu tingimused edukale pakkujale peale pakkuja edukaks tunnistamist ning seejärel asunud eduka pakkujaga läbi rääkima hankelepingu oluliste tingimuste üle (FKO punkt 3.2). Hankelepingu oluliste tingimuste mitteavaldamine mõjutas esialgselt edukat pakkujat sedavõrd, et viimane jättis hankelepingu sootuks sõlmimata. Ei ole välistatud, et kui potentsiaalsed hankest huvitunud isikud oleksid teadnud sõlmitava hankelepingu kõiki tingimusi, siis pakkujate ring oleks võinud olla teistsugune, samuti mõjutanuks see pakkumuste maksumust ja ka hanke lõpptulemust. Peale pakkumuse edukaks tunnistamist pidades läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste üle, on hankija seadnud pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Samuti ei ole hankemenetlus olnud läbipaistev ja konkurentsi ei ole efektiivselt ära kasutatud. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja kohustuste eiramise tagajärjel on tekkinud kahju, mille suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanketulemus siis, kui toetuse saaja oleks avalikustanud kõik hankelepingu tingimused ja kõik pakkujad oleksid enne pakkumuste tegemist teadnud, mis alustel toimub hankelepingu täitmine. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega, vaid esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise kahju. Kaaludes riigihankes esinenud rikkumise raskust, asus rakendusüksus seisukohale, et toetuse saaja ei ole järginud avatud hankemenetluse läbiviimisel riigihangete seadust, rikkudes sellega sealhulgas riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, eeskätt riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Pakkujad peavad oma pakkumuse koostama lähtuvalt kehtivatest hanke alusdokumentidest ja nendes sätestatud tingimustest. Olukorras, kus hankelepingu olulised tingimused selguvad alles peale pakkumuse edukaks tunnistamist ja seejärel asutakse eduka pakkujaga hankelepingu oluliste tingimuste üle läbirääkimisi pidama, ei ole hange läbipaistev, samuti pole tagatud isikute võrdne kohtlemine. Käesoleval juhul oleks pakkujate ring, pakkumuste maksumus ja hanke lõpptulemus võinud olla teistsugune, kui hankija oleks järginud RHS-i. Sellest lähtuvalt pole toetuse saaja taganud struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse saamise tingimustega (ka finantskorrektsiooni aluste, ulatuse ja korraga), sh toetuse saamisega seotud kohustustega (nende mittetäitmise korral, kui see on mõjutanud kulu abikõlblikkust, ei kuulu toetuse välja maksmisele). Toetuse saaja kohustuse või nõude täitmata jätmisel või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa kokkulepitud tingimustel (sh Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi järgivat) vastusooritust. Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/18) loetakse, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu eelarvet. Eeltoodust tulenevalt võttes arvesse rikkumise olemust, raskust ja ulatust, on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud ja proportsionaalne kohaldada FKO punktis 3.1 toodud juhtumile 10%-list ja FKO punktis 3.2 juhtumile 25%-list finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus selgitab täiendavalt, et ÜM2014 seletuskirja kohaselt on ÜM2014 sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. ÜM2022 § 35 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna riigihankes on tuvastatud enam kui üks rikkumine, millest FKO punktis 3.1 kirjeldatud rikkumiste osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja FKO punktis 3.2 rikkumisele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse rikkumisega seotud hankelepingu kulude puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 25% ulatuses. ÜM2022 § 35 lõike 5 alusel, ühtse määra alusel kulude hüvitamise korral kohaldatakse finantskorrektsiooni nii kuludele, millelt arvestatakse ühtset määra, kui ka ühtse määra alusel arvestatud kuludele. RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE Toetuse saaja on riigihanke nr 283350 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 11. „Projekteerimine ja ehitamine“ kokku abikõlblikus summas 28 505 eurot (käibemaksuta), millest on arvestatud projekti tegevuses 15. „Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%)“ summas 570,10 eurot. Kokku 29 075,10 eurot, millest toetuse saajale on välja makstud 9 338,10 eurot., täpsemalt tabelis 2. Tabel 2 Kulu-doku-mendi tunnus Kuludokumendi seisund Projekti tegevuse number Projekti tegevus Abikõlblik kogusumma FK määr 25% 2 makstud 11 Projekteerimine ja ehitamine 2 500,00 625,00 2 makstud 15 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 50,00 12,50 4 makstud 11 Projekteerimine ja ehitamine 1 355,00 338,75 4 makstud 15 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 27,10 6,78 5 makstud 11 Projekteerimine ja ehitamine 1 200,00 300,00 5 makstud 15 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 24,00 6,00 9 makstud 11 Projekteerimine ja ehitamine 4 100,00 1 025,00 9 makstud 15 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 82,00 20,50 8 välja maksmata 11 Projekteerimine ja ehitamine 19 350,00 4 837,50 8 välja maksmata 15 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 387,00 96,75 KOKKU 75,10 7 268,78 Lähtuvalt antud otsusest loeb rakendusüksus riigihankega nr 283350 seotud kuludest abikõlbmatuks 7 268,78 eurot (29 075,10 × 25%), millest toetus moodustab 5 088,1 4 eurot ja omafinantseering 2 180,6 4 eurot. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ning omafinantseeringu eelarvet vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. ÄRAKUULAMINE Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 22.04.2026 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 07.05.2026. Tähtajaks toetuse saaja vastuväiteid ei esitanud. VAIDLUSTAMINE Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75). (allkirjastatud digitaalselt ) delta_signerName \* MERGEFORMAT Tiina Sams toetuste rakendamise delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT osakonna juhataja Lisad: Lisa 1 Hankelepingute võrdlus 18.09.2024 vs 27.09.2024 Lisa 2 Hankelepingute võrdlus 27.09.2024 vs 18.10.2024 Koostaja: delta_ownerName \* MERGEFORMAT Kairi Puur delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 506 6131 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] Hankelepingu projekt 18.09.2024 Hankelepingu projekt 27.09.2024 (esimene versioon) 1.4. Töövõtja teeb Töö hiljemalt ....... 1.4. Töövõtja teeb Töö hiljemalt viie kuu jooksul. 3.1.4. kasutada Lepingu täitmisel Eemaldatud kolmandaid isikuid, kui Tellija on selleks eelnevalt kirjaliku nõusoleku andnud. 6.3. Kui Täitja rikub Lepingut, on ta 6.3. Kui Täitja rikub Lepingut, on ta kohustatud Tellija nõudmisel iga kohustatud Tellija nõudmisel iga rikkumise eest maksma leppetrahvi 5% rikkumise eest maksma leppetrahvi 400 lepingu maksumusest. eurot. Esialgse eduka pakkuja ettepanekud hankelepingu muutmiseks: hankelepingu projekti versiooni Esialgse eduka pakkuja ettepanek 18.09.2024 punkt 19.09.2024 1.3. Tööna käsitletakse ka kõiki neid töid Vastavalt riigihangete seadusele § 85 (4) ja toimingud, mis ei ole Lepingus ega võib Hankija võib majanduslikult selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel kuid mille tegemine on tavapäraselt arvestada ainult pakkumuse hinda või vajalik Lepingu kohaseks täitmiseks ja kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks eesmärgi saavutamiseks ning mis sõltub pakkumuse majanduslik soodsus olemuslikult kuuluvad Töö hulka, samuti ainult pakkumuse hinnast või kulust ja Töö vastuvõtmiseks vajaliku kõik muud tulevase hankelepingu dokumentatsiooni vormistamisega tingimused, sealhulgas hankelepingu seotud toiminguid. esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud.. Lähtudes eilsel 18.09.2024 Alajõel toimunud kohtumise käigus vahetatud informatsioonile ei olnud kõik tingimused tellitava teenuse jaoks ammendatud esitatud riigihanke dokumentides (ujuv- sõi pontoonsilla tehniline lahendus täiendava nõudena silla dekiplaadi kõrgusega vähemalt 2m üle veepinna, paadisilda ja slippi puudutav info, võimalik kaldakindlustuse projekteerimise vajadus jalgtee/ jalgraja servas jõekaldal). 3.4.1. andma Täitjale Töö tegemiseks Siia tuleb lisada Tellija poolt üleantavad vajalikku teavet; dokumendid ja nende üleandmise tähtaeg: Sadama tee aktuaalne geodeetiline uuring vastavalt kehtivale määrusele, koostamisel oleva  detailplaneeringu dokumendid digitaalselt koordinaatsüsteemis, uue kogukonna hoone põhiprojekti dokumendid. 5.1. Tellija maksab Täitjale Töö teostamise Hankija on küsinud riigihankes eest tasu …… eurot (km-ta. Summa km- mahutabelis 7 alamartikli osas töö ga ….. ) (edaspidi Tasu). kogumaksumuse jaotumist. Tasu töö eest on lepingu projektis ühekordse maksena peale töö teostamist. Palun lisada 5 kuulise töö tähtaja sisse vähemalt uuringute ja trassi eelvaliku ja tähistamise osatähtaeg ning sellele vastav makse. 6.3. Kui Täitja rikub Lepingut, on ta Ei nõustu sellise võimaliku leppetrahvi kohustatud Tellija nõudmisel iga määraga ning puudub definitsioon rikkumise eest maksma leppetrahvi 5% rikkumise tuvastamiseks. Samuti puudub lepingu maksumusest. määratlus, mitu korda võib leppetrahvi määrata lepingu kehtivuse ajal 6.7. Kui Tellija viivitab tasumisega, Poolte vastutus ei ole võrdne ehk Täitja maksab ta Täitjale esimesel nõudmisel võtab lepinguga märksa suurema ristki viivist 0,15 % võlgnevusest iga viivitatud kui Tellija. kalendripäeva eest. 8.3. Tellijal on õigus Leping üles öelda igal Siin on olukord, kus Tellija soovib lepingu ajal ilma põhjuseta, teatades sellest lõpetada ja selleks ei pea põhjust olema. Täitjale viisteist (15) päeva ette. Selline punkt ei sisesta usku ning kindlust teenuse teostamiseks. 8.5. Tellija maksab Täitja Lepingu Siin on olukord, kus Tellija soovib lepingu lõpetamise hetkeks tehtud Töö eest, mille lõpetada ja selleks ei pea põhjust olema. Täitja Tellijale üle annab, välja arvatud, kui Selline punkt ei sisesta usku ning kindlust Leping lõpetatakse seetõttu, et Täitja on teenuse teostamiseks. Lepingut rikkunud . 8.6. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste Leping projektis ilmub esimest korda kohustuste täitmist, mis oma olemuse konfidentsiaalsuse kohustus. Miks seda tõttu kehtivad ka pärast lepingu vaja on ja selleks tuleb sõlmida eraldi lõppemist (konfidentsiaalsuskohustus, leping, mis käesolevas lepingu kokkulepped autoriõiguste osas). dokumentides puudub? 10.5. Juhul kui hankelepingu täitmisel Pakkumuses ei olnud nõutud isikute tekib vajadus meeskonna liikmeid välja kvalifikatsiooni ning kogemuse esitamine vahetada, peab hankelepingu täitmisse seega puudub alus nõuda neile isikutele kaasatavate isikute kvalifikatsioon ja samaväärse isiku kasutamise kogemus olema vähemalt samaväärne võimalikkuse tõendamist. pakkumuses loetletud vastavatele isikutele esitatud nõuetega. Meeskonnaliikme vahetumisel teavitab Täitja Tellijat kirjalikult ning esitab uue meeskonnaliikme nõuetele vastavust Millistele nõuetele? tõendavad dokumendid . 10.6. Täitja kinnitab, et ta on tutvunud Tellija poolt üleantavate uuringute ning kõigi Lepingu täitmiseks vajalike projektidega ei ole võimalust tutvuda, asjaoludega, samuti kinnitab, et Töö on sest neid ei ole esitatud. võimalik lepinguga kokkulepitud tasu eest teha, Täitjal on olemas Töö täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus, Täitjal on olemas kõik vajalikud litsentsid, load ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava Töö puhul nende olemasolu eeldatakse. Hankelepingu projekti versiooni Esialgse eduka pakkuja ettepanek 27.09.2024 punkt 30.09.2024 1.3. Tööna käsitletakse ka kõiki neid töid Jään samale arvamusele nagu ja toimingud , mis ei ole Lepingus ega 28.09.2024, et kõik muud tulevase selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, hankelepingu tingimused, sealhulgas kuid mille tegemine on tavapäraselt hankelepingu esemega seotud vajalik Lepingu kohaseks täitmiseks ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi saavutamiseks ning mis alusdokumentides ammendavalt olemuslikult kuuluvad Töö hulka, samuti kindlaks määratud, mida need praegu Töö vastuvõtmiseks vajaliku toimunud kohtumisel esitatud dokumentatsiooni vormistamisega lisainformatsiooni baasil fikseerides ei seotud toiminguid. ole. Seega on see lepingu punkt õigustühine ning selles lepingus vajab eemaldamist. Praegu on näiteks HD-s ette nähtud pontoon- või ujuvsilla projekteerimine, mis on hanke ajal üldise teadmise kohaselt ning Hankija poolt täpsustuste tegemise jätmise pärast veepinnal asuv rajatis. Kui Hankija soovib nüüd teistmoodi rajatist (dekiplaadi alla vaba kõrgus kuni veepiirini 2 m), siis tasuks kaaluda üldse silla tüübi muutmist, sest see võib osutuda esteetilisemaks ja majanduslikult soodsamaks. 1.6.1. Riigihanke alusdokumendid; Siia alapunkti alla tuleb lisada veel Lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankemenetluse ja Lepingueelsete läbirääkimiste dokumendid, sh hankedokumendid koos muudatuste ja Tellija antud selgitustega, samuti läbirääkimiste protokollid. 2.2. Tellija vaatab Töö üle ja tagastab enda Kuna riigihanke dokumentides puudus allkirjaga üleandmise-vastuvõtmise akti lepingu projekt, siis vastavalt Eesti või esitab Täitjale pretensioonid Töö Ehituskonsultatsiooni Ettevõtete Liidu mittevastavuse kohta kümne (10) lepingu tingimused näevad ette akti tööpäeva jooksul arvates hetkest, kui ülevaatamiseks ja puuduste ära Täitja on Töö üle andnud. märkimiseks 5 tööpäeva. Palun lepingu punkt korrigeerida. 3.2.4. mitte avaldama kolmandatele Korrigeerida, mille saladuses hoidmiseks isikutele Tellijalt lepingu täitmisega on Tellija avaldanud õigustatud huvi, seoses saadud mitteavalikku teavet, mitte viidata avaliku teabe seadusele. millele on kehtestatud See on vastuoluline punkt. Kuidas juurdepääsupiirang avaliku teabe meeskonna liige saab oma tööd teha kui seaduse alusel. Vastutus kõik isikud on seotud konfidentsiaalsuskohustuse täitmata konfidentsiaalsuskohustusega, mis ei ole jätmise eest lasub Täitjal kõigi isikute isegi lahti mõtestatud? Ehk millist suhtes, kelle ta on Lepingu täitmisele informatsiooni üldse projekteerimiseks kaasanud. jagada tohib omavahel? 3.3.2. kontrollida Töö teostamise käiku, Juhul, kui Töö ei vasta Lepingu mittevastavuse ilmnemisel on Tellijal tingimustele, on Konsultant kohustatud õigus anda tähtaeg puuduste Tellija nõudmisel viima Töö vastavusse. kõrvaldamiseks või öelda Leping üles Lepingu ülesütlemise õigust see ei anna. enne tähtaega. 3.4.1. andma Täitjale Töö tegemiseks Siia tuleb lisada Tellija poolt üleantavad vajalikku teavet; dokumendid ja nende üleandmise tähtaeg: Sadama tee aktuaalne geodeetiline uuring vastavalt kehtivale määrusele, koostamisel oleva detailplaneeringu dokumendid digitaalselt L-Est koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis, uue kogukonna hoone põhiprojekti dokumendid. 5.1. Tellija maksab Täitjale Töö teostamise Hankija on küsinud riigihankes eest tasu 23 940,00 eurot (km-ta). mahutabelis 7 alamartikli osas töö Summa km-ga 29 206,80 eurot (edaspidi kogumaksumuse jaotumist. Tasu töö eest Tasu). on lepingu projektis ühekordse maksena peale töö teostamist. Kuna riigihanke dokumentides lepingu projekt puudus, siis eeldas Pakkuja heas usus, et tasu maksmine toimub küsitud tööde etappidele vastavalt. Palun lisada 5 kuulise töö tähtaja sisse vähemalt uuringute ja trassi eelvaliku ja tähistamise osatähtaeg ning sellele vastav makse vastavalt pakkumuses esitatud tabelile. 6.3. Kui Täitja rikub Lepingut, on ta Kohustuste rikkumisel tuleb anda kohustatud Tellija nõudmisel iga mõistlik tähtaeg nende parandamiseks rikkumise eest maksma leppetrahvi 400 ehk see ei anna alust veel leppetrahvi eurot. määramiseks. 6.6. Kui Täitja ei tee Tööd tähtajaks, on Ei ole nõus sellise sõnastusega ja sellise Tellijal õigus leping erakorraliselt lõpetada kohustuse võtmisega. ning rakendada punktides 6.1, 6.2 ja 6.3 nimetatud sanktsioone. Lepingust taganemisel ei ole Tellija kohustatud Täitjale Töö või selle osa eest tasu maksma. 6.7. Kui Tellija viivitab tasumisega, Miks peab Täitja nõudma midagi lisaks kui maksab ta Täitjale esimesel nõudmisel see on lepingus fikseeritud? viivist 0,15 % võlgnevusest iga viivitatud kalendripäeva eest. 8.3. Tellijal on õigus Leping üles öelda igal Lepingu saab üles öelda ainult mõjuval ajal ilma põhjuseta, teatades sellest põhjusel. Kui mõjuv põhjus seisneb teise Täitjale viisteist (15) päeva ette. Poole rikkumises, võib Lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tellija võib Lepingu igal ajal üles öelda ka ilma mõjuva põhjuseta, teatades sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette. Kui Tellija on Lepingu üles öelnud ilma mõjuva põhjuseta, on Konsultandil õigus nõuda tasu juba teostatud Tööde eest, millele lisandub 5% Lepingu tasust, kui Eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. 8.4. Täitja võib Lepingu ennetähtaegselt Ei nõustu sellise lepingu punktiga. üles öelda, kui Tellija on rikkunud Lepingut vähemalt kaks korda. 8.5. Tellija maksab Täitja Lepingu Puudub selgitus, mis tähendab lepingu lõpetamise hetkeks tehtud Töö eest, mille oluliselt rikkunud. Kus on lahti seletatud, Täitja Tellijale üle annab, välja arvatud, kui mis on lepingu oluline rikkumine? Leping lõpetatakse seetõttu, et Täitja on Lepingut oluliselt rikkunud. 10.5. Juhul kui hankelepingu täitmisel Täitjal puudub kohustus teavitada Tellijat tekib vajadus meeskonna liikmeid välja meeskonna liikmetest ning nende vahetada, peab hankelepingu täitmisse kvalifikatsioonist (esitada vastavust kaasatavate isikute kvalifikatsioon ja tõendavad dokumendid) kui need kogemus vastama seaduses esitatud vastavad seadusele ja lepingu p.10.6 Miks nõuetele. on siis toodud lepingu projektis selline klausel, et meeskonna liikme väljavahetamisele tuleb need esitada kui need vastavad seadusele?  Hankelepingu projekt 18.09.2024 Hankelepingu projekt 27.09.2024 (esimene versioon) 1.4. Töövõtja teeb Töö hiljemalt ....... 1.4. Töövõtja teeb Töö hiljemalt viie kuu jooksul. 3.1.4. kasutada Lepingu täitmisel Eemaldatud kolmandaid isikuid, kui Tellija on selleks eelnevalt kirjaliku nõusoleku andnud. 6.3. Kui Täitja rikub Lepingut, on ta 6.3. Kui Täitja rikub Lepingut, on ta kohustatud Tellija nõudmisel iga kohustatud Tellija nõudmisel iga rikkumise eest maksma leppetrahvi 5% rikkumise eest maksma leppetrahvi 400 lepingu maksumusest. eurot. Esialgse eduka pakkuja ettepanekud hankelepingu muutmiseks: hankelepingu projekti versiooni Esialgse eduka pakkuja ettepanek 18.09.2024 punkt 19.09.2024 1.3. Tööna käsitletakse ka kõiki neid töid Vastavalt riigihangete seadusele § 85 (4) ja toimingud, mis ei ole Lepingus ega võib Hankija võib majanduslikult selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel kuid mille tegemine on tavapäraselt arvestada ainult pakkumuse hinda või vajalik Lepingu kohaseks täitmiseks ja kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks eesmärgi saavutamiseks ning mis sõltub pakkumuse majanduslik soodsus olemuslikult kuuluvad Töö hulka, samuti ainult pakkumuse hinnast või kulust ja Töö vastuvõtmiseks vajaliku kõik muud tulevase hankelepingu dokumentatsiooni vormistamisega tingimused, sealhulgas hankelepingu seotud toiminguid. esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud.. Lähtudes eilsel 18.09.2024 Alajõel toimunud kohtumise käigus vahetatud informatsioonile ei olnud kõik tingimused tellitava teenuse jaoks ammendatud esitatud riigihanke dokumentides (ujuv- sõi pontoonsilla tehniline lahendus täiendava nõudena silla dekiplaadi kõrgusega vähemalt 2m üle veepinna, paadisilda ja slippi puudutav info, võimalik kaldakindlustuse projekteerimise vajadus jalgtee/ jalgraja servas jõekaldal). 3.4.1. andma Täitjale Töö tegemiseks Siia tuleb lisada Tellija poolt üleantavad vajalikku teavet; dokumendid ja nende üleandmise tähtaeg: Sadama tee aktuaalne geodeetiline uuring vastavalt kehtivale määrusele, koostamisel oleva  detailplaneeringu dokumendid digitaalselt koordinaatsüsteemis, uue kogukonna hoone põhiprojekti dokumendid. 5.1. Tellija maksab Täitjale Töö teostamise Hankija on küsinud riigihankes eest tasu …… eurot (km-ta. Summa km- mahutabelis 7 alamartikli osas töö ga ….. ) (edaspidi Tasu). kogumaksumuse jaotumist. Tasu töö eest on lepingu projektis ühekordse maksena peale töö teostamist. Palun lisada 5 kuulise töö tähtaja sisse vähemalt uuringute ja trassi eelvaliku ja tähistamise osatähtaeg ning sellele vastav makse. 6.3. Kui Täitja rikub Lepingut, on ta Ei nõustu sellise võimaliku leppetrahvi kohustatud Tellija nõudmisel iga määraga ning puudub definitsioon rikkumise eest maksma leppetrahvi 5% rikkumise tuvastamiseks. Samuti puudub lepingu maksumusest. määratlus, mitu korda võib leppetrahvi määrata lepingu kehtivuse ajal 6.7. Kui Tellija viivitab tasumisega, Poolte vastutus ei ole võrdne ehk Täitja maksab ta Täitjale esimesel nõudmisel võtab lepinguga märksa suurema ristki viivist 0,15 % võlgnevusest iga viivitatud kui Tellija. kalendripäeva eest. 8.3. Tellijal on õigus Leping üles öelda igal Siin on olukord, kus Tellija soovib lepingu ajal ilma põhjuseta, teatades sellest lõpetada ja selleks ei pea põhjust olema. Täitjale viisteist (15) päeva ette. Selline punkt ei sisesta usku ning kindlust teenuse teostamiseks. 8.5. Tellija maksab Täitja Lepingu Siin on olukord, kus Tellija soovib lepingu lõpetamise hetkeks tehtud Töö eest, mille lõpetada ja selleks ei pea põhjust olema. Täitja Tellijale üle annab, välja arvatud, kui Selline punkt ei sisesta usku ning kindlust Leping lõpetatakse seetõttu, et Täitja on teenuse teostamiseks. Lepingut rikkunud . 8.6. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste Leping projektis ilmub esimest korda kohustuste täitmist, mis oma olemuse konfidentsiaalsuse kohustus. Miks seda tõttu kehtivad ka pärast lepingu vaja on ja selleks tuleb sõlmida eraldi lõppemist (konfidentsiaalsuskohustus, leping, mis käesolevas lepingu kokkulepped autoriõiguste osas). dokumentides puudub? 10.5. Juhul kui hankelepingu täitmisel Pakkumuses ei olnud nõutud isikute tekib vajadus meeskonna liikmeid välja kvalifikatsiooni ning kogemuse esitamine vahetada, peab hankelepingu täitmisse seega puudub alus nõuda neile isikutele kaasatavate isikute kvalifikatsioon ja samaväärse isiku kasutamise kogemus olema vähemalt samaväärne võimalikkuse tõendamist. pakkumuses loetletud vastavatele isikutele esitatud nõuetega. Meeskonnaliikme vahetumisel teavitab Täitja Tellijat kirjalikult ning esitab uue meeskonnaliikme nõuetele vastavust Millistele nõuetele? tõendavad dokumendid . 10.6. Täitja kinnitab, et ta on tutvunud Tellija poolt üleantavate uuringute ning kõigi Lepingu täitmiseks vajalike projektidega ei ole võimalust tutvuda, asjaoludega, samuti kinnitab, et Töö on sest neid ei ole esitatud. võimalik lepinguga kokkulepitud tasu eest teha, Täitjal on olemas Töö täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus, Täitjal on olemas kõik vajalikud litsentsid, load ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava Töö puhul nende olemasolu eeldatakse. Hankelepingu projekti versiooni Esialgse eduka pakkuja ettepanek 27.09.2024 punkt 30.09.2024 1.3. Tööna käsitletakse ka kõiki neid töid Jään samale arvamusele nagu ja toimingud , mis ei ole Lepingus ega 28.09.2024, et kõik muud tulevase selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, hankelepingu tingimused, sealhulgas kuid mille tegemine on tavapäraselt hankelepingu esemega seotud vajalik Lepingu kohaseks täitmiseks ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi saavutamiseks ning mis alusdokumentides ammendavalt olemuslikult kuuluvad Töö hulka, samuti kindlaks määratud, mida need praegu Töö vastuvõtmiseks vajaliku toimunud kohtumisel esitatud dokumentatsiooni vormistamisega lisainformatsiooni baasil fikseerides ei seotud toiminguid. ole. Seega on see lepingu punkt õigustühine ning selles lepingus vajab eemaldamist. Praegu on näiteks HD-s ette nähtud pontoon- või ujuvsilla projekteerimine, mis on hanke ajal üldise teadmise kohaselt ning Hankija poolt täpsustuste tegemise jätmise pärast veepinnal asuv rajatis. Kui Hankija soovib nüüd teistmoodi rajatist (dekiplaadi alla vaba kõrgus kuni veepiirini 2 m), siis tasuks kaaluda üldse silla tüübi muutmist, sest see võib osutuda esteetilisemaks ja majanduslikult soodsamaks. 1.6.1. Riigihanke alusdokumendid; Siia alapunkti alla tuleb lisada veel Lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankemenetluse ja Lepingueelsete läbirääkimiste dokumendid, sh hankedokumendid koos muudatuste ja Tellija antud selgitustega, samuti läbirääkimiste protokollid. 2.2. Tellija vaatab Töö üle ja tagastab enda Kuna riigihanke dokumentides puudus allkirjaga üleandmise-vastuvõtmise akti lepingu projekt, siis vastavalt Eesti või esitab Täitjale pretensioonid Töö Ehituskonsultatsiooni Ettevõtete Liidu mittevastavuse kohta kümne (10) lepingu tingimused näevad ette akti tööpäeva jooksul arvates hetkest, kui ülevaatamiseks ja puuduste ära Täitja on Töö üle andnud. märkimiseks 5 tööpäeva. Palun lepingu punkt korrigeerida. 3.2.4. mitte avaldama kolmandatele Korrigeerida, mille saladuses hoidmiseks isikutele Tellijalt lepingu täitmisega on Tellija avaldanud õigustatud huvi, seoses saadud mitteavalikku teavet, mitte viidata avaliku teabe seadusele. millele on kehtestatud See on vastuoluline punkt. Kuidas juurdepääsupiirang avaliku teabe meeskonna liige saab oma tööd teha kui seaduse alusel. Vastutus kõik isikud on seotud konfidentsiaalsuskohustuse täitmata konfidentsiaalsuskohustusega, mis ei ole jätmise eest lasub Täitjal kõigi isikute isegi lahti mõtestatud? Ehk millist suhtes, kelle ta on Lepingu täitmisele informatsiooni üldse projekteerimiseks kaasanud. jagada tohib omavahel? 3.3.2. kontrollida Töö teostamise käiku, Juhul, kui Töö ei vasta Lepingu mittevastavuse ilmnemisel on Tellijal tingimustele, on Konsultant kohustatud õigus anda tähtaeg puuduste Tellija nõudmisel viima Töö vastavusse. kõrvaldamiseks või öelda Leping üles Lepingu ülesütlemise õigust see ei anna. enne tähtaega. 3.4.1. andma Täitjale Töö tegemiseks Siia tuleb lisada Tellija poolt üleantavad vajalikku teavet; dokumendid ja nende üleandmise tähtaeg: Sadama tee aktuaalne geodeetiline uuring vastavalt kehtivale määrusele, koostamisel oleva detailplaneeringu dokumendid digitaalselt L-Est koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis, uue kogukonna hoone põhiprojekti dokumendid. 5.1. Tellija maksab Täitjale Töö teostamise Hankija on küsinud riigihankes eest tasu 23 940,00 eurot (km-ta). mahutabelis 7 alamartikli osas töö Summa km-ga 29 206,80 eurot (edaspidi kogumaksumuse jaotumist. Tasu töö eest Tasu). on lepingu projektis ühekordse maksena peale töö teostamist. Kuna riigihanke dokumentides lepingu projekt puudus, siis eeldas Pakkuja heas usus, et tasu maksmine toimub küsitud tööde etappidele vastavalt. Palun lisada 5 kuulise töö tähtaja sisse vähemalt uuringute ja trassi eelvaliku ja tähistamise osatähtaeg ning sellele vastav makse vastavalt pakkumuses esitatud tabelile. 6.3. Kui Täitja rikub Lepingut, on ta Kohustuste rikkumisel tuleb anda kohustatud Tellija nõudmisel iga mõistlik tähtaeg nende parandamiseks rikkumise eest maksma leppetrahvi 400 ehk see ei anna alust veel leppetrahvi eurot. määramiseks. 6.6. Kui Täitja ei tee Tööd tähtajaks, on Ei ole nõus sellise sõnastusega ja sellise Tellijal õigus leping erakorraliselt lõpetada kohustuse võtmisega. ning rakendada punktides 6.1, 6.2 ja 6.3 nimetatud sanktsioone. Lepingust taganemisel ei ole Tellija kohustatud Täitjale Töö või selle osa eest tasu maksma. 6.7. Kui Tellija viivitab tasumisega, Miks peab Täitja nõudma midagi lisaks kui maksab ta Täitjale esimesel nõudmisel see on lepingus fikseeritud? viivist 0,15 % võlgnevusest iga viivitatud kalendripäeva eest. 8.3. Tellijal on õigus Leping üles öelda igal Lepingu saab üles öelda ainult mõjuval ajal ilma põhjuseta, teatades sellest põhjusel. Kui mõjuv põhjus seisneb teise Täitjale viisteist (15) päeva ette. Poole rikkumises, võib Lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tellija võib Lepingu igal ajal üles öelda ka ilma mõjuva põhjuseta, teatades sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette. Kui Tellija on Lepingu üles öelnud ilma mõjuva põhjuseta, on Konsultandil õigus nõuda tasu juba teostatud Tööde eest, millele lisandub 5% Lepingu tasust, kui Eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. 8.4. Täitja võib Lepingu ennetähtaegselt Ei nõustu sellise lepingu punktiga. üles öelda, kui Tellija on rikkunud Lepingut vähemalt kaks korda. 8.5. Tellija maksab Täitja Lepingu Puudub selgitus, mis tähendab lepingu lõpetamise hetkeks tehtud Töö eest, mille oluliselt rikkunud. Kus on lahti seletatud, Täitja Tellijale üle annab, välja arvatud, kui mis on lepingu oluline rikkumine? Leping lõpetatakse seetõttu, et Täitja on Lepingut oluliselt rikkunud. 10.5. Juhul kui hankelepingu täitmisel Täitjal puudub kohustus teavitada Tellijat tekib vajadus meeskonna liikmeid välja meeskonna liikmetest ning nende vahetada, peab hankelepingu täitmisse kvalifikatsioonist (esitada vastavust kaasatavate isikute kvalifikatsioon ja tõendavad dokumendid) kui need kogemus vastama seaduses esitatud vastavad seadusele ja lepingu p.10.6 Miks nõuetele. on siis toodud lepingu projektis selline klausel, et meeskonna liikme väljavahetamisele tuleb need esitada kui need vastavad seadusele?