Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14. september 2018. a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Mariken Arro Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 17278001776 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi, isikukood: K.N Kannatanu nimi, isikukood: P. N Kriminaalasjas alustati menetlus 05.11.2017. a. Kahtlustus on esitatud K Ne selles, et tema 05.11.2017. a kella 00:30 paiku Tartumaal Luunja vallas Veibri külas eramus magamistoas kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase P N suhtes, mis seisnes selles, et K N, ise voodis olles, lõi voodisse tulnud P Nle korduvalt käte ja jalgadega kehapiirkonda, millest üks jalalöök tabas kannatanut vastu paremat kätt ja põhjustas talle füüsilist valu, misjärel proovis kahtlustatav kannatanut kätest sikutades voodist välja lükata, millele kannatanu vastu puikles, kuid kahtlustataval õnnestus kannatanu voodist põrandale lükata. Sellise tegevusega põhjustas K N P Nle füüsilist valu, punetuse vasakule põsele, kriimustused alaselja piirkonda, marrastused vasaku käe küünarvarrele, kriimustused ja hematoomi vasakule õlale ning kriimustuse parema käe küünarvarrele. Sellise tegevusega pani K N toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Kriminaalasja materjalid saabusid 15.02.2018. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lg-le 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud Prokuratuur kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 sätestatud alustel ja korras. Prokuratuur võib kriminaalmenetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, lõpetada KrMS § 202 lg-te 1, 7 alusel avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Kannatanu P N ja tema lepinguline kaitsja A.P tutvusid kriminaaltoimiku materjalidega Lõuna Ringkonnaprokuratuuris Tartus 10.07.2018. a. Prokurör tutvustas erinevaid menetlusliike kriminaalasja lahendamiseks, s.h andis kannatanu nõusoleku lepitusmenetluse rakendamiseks. Kriminaaltoimiku materjalid olid A Ple eelnevalt e- toimiku vahendusel nähtavaks tehtud 05.07.2018. a. Kuivõrd esitasid kannatanu ja tema kaitsja taotlusi, esitati kaitsjale lisatoimingutega kogutud kriminaaltoimiku materjal e- toimiku vahendusel 30.07.2018. a. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb võtta seisukoht ka menetluskulude osas. Menetluskulud on muuhulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 1). Prokurör andis A Ple 03.09.2018. a e- postiteel teada, et lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel ja palus kannatanul seoses kriminaalmenetlusega esitada põhjendatud ja mõistlike menetluskulude olemasolul neid tõendavad kuludokumendid. Menetluskulude esitamise tähtajaks määrati 09.09.2018. a. Kannatanu kriminaalasja juurde tähtajaks ega kriminaalmenetluse lõpetamise kuupäeva seisuga kuludokumente ei esitanud. Muid kriminaalmenetluse kulusid ei ole. Seetõttu asub prokurör seisukohale, et kriminaalmenetluse kulud puuduvad. Kuriteoga tekitatud kahju puudub, kannatanu kriminaalasja juurde tsiviilhagi esitanud ei ole. Järgnevalt hindab prokurör kahtlustatava süü suurust. K Nu kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimetatud kuriteokoosseis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist teise astme kuriteoga, mis ei näe karistusena ette vangituse alammäära. Selline seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär viitab väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab asjaolu, et kannatanu ei saanud suuremaid tervisekahjustusi ning tekitatud kahju oli väike. Kannatanu tervisekahjustused olid suures osas kriimustused. Süü hindamisel arvestab prokurör asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et P N oli koju jõudes alkoholijoobes, enda sõnul oli ta joonud 5-7 õlut. Kannatanu sõnul ütles kahtlustatav talle juba maja esimesel korrusel pärast kojujõudmist, et kannatanu ei tohi ülemisel korrusel osapoolte ühises voodis magada. P N ütleb ülekuulamisel: “Mingit selgitust selle kohta elukaaslane ei andnud ning ma ei oska ka arvata, miks mind üles ei lubatud. Elukaaslane ei ütle nii esimest korda, kuid varasemalt olen ikka üles korrusele oma voodisse magama läinud ning sellest ei ole probleemi olnud.” Ka veel siis, kui P N oli voodi peale istunud, ütles K N talle, et mees sellel öösel voodis ei magaks ning kui kahtlustatav kannatanut füüsiliselt ründas, korrutas kannatanu sõnul kahtlustatav, et mees ei tohi osapoolte ühises voodis magada. P N ütleb: “Vastasin, et see on minu kodu ja minu voodi.” Kannatanu alkoholijoobes olekut tõendavad tema enda järgmised ütlused: “Läksin traumapunkti, fikseerisin vigastused. Soovisin ka arestimajas naise tegude kohta ütlusi anda, aga kuna olin joobes, siis paluti mul järgmisel päeval tagasi tulla.” SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt väljastatud patsiendi traumakaardilt nähtub, et P N on kliinikumi saabunud 05.11.2017. a kell 01:40 ning sealt lahkunud kell 01:56 pärast mida tahtis ta esitada kuriteokaebuse K Nu osas, kuid oli endiselt alkoholijoobes, mistõttu paluti tal Politseisse tagasi pöörduda järgmisel päeval, mida kannatanu ka tegi. K Nu sõnul oli kuriteo toimepanemise ajendiks kannatanu alkoholijoove ja soov magada osapoolte ühises voodis, millega kahtlustatav nõus ei olnud. K N ütleb ülekuulamisel: “Sel ööl tuli P koju ja oli täiesti purjus. /.../ Minu ettepanek on olnud, et kui P tuleb purjus peaga koju, siis ta läheb teise tuppa magama. Meil on suur maja ja võimalusi selleks on mitmeid. Paraku, kui P joob, siis kui keegi teda ei piira, kaob tal mõõdutunne ja ta joob üle. Siis on ta täiesti ebaadekvaatne ja ka sel õhtul, kui ta koju tuli, võttis ta pähe, et tema ikka tahab meie voodisse magama tulla ja tal on selleks õigus. Ma alguses palusin talt korduvalt, et ta läheks mujale, sest ta oleks minu und seganud ning lõpuks oleks mina hoopis pidanud lahkuma.” Kannatanu ja kahtlustatava ütlused ühtivad selles osas, et P N tuli koju alkoholijoobe seisundis ning K N ei tahtnud seetõttu, et kannatanu nende ühises voodis sellel öösel magaks, mida ta kannatanule korduvalt ka sõnadega väljendas enne füüsilist rünnakut, kuid mida P N kuulda ei võtnud. Kahtlustatava süüd vähendab asjaolu, et tal olid hetkel pingelised ja rasked ajad ettevõttes, tööpinged kandusid ka koju, mida kinnitavad nii kannatanu kui kahtlustatava ütlused. P N ütleb: “Kile mõjuvad need pinged ilmselt rängemalt, sest mina olen üldiselt rahulikum inimene.” Kahtlustatava süüd vähendab asjaolu, et ta on prokuröri juures oma tegu kahetsenud. Mõlemad osapooled on prokurörile kinnitanud, et nad soovivad lahku minna ja oma kooselu lõpetada. Kohest lahkuminemist on takistanud ühise vara jagamise küsimused, mis kestavad siiani. Prokurörile teadaolevalt elavad osapooled endiselt samas majas, kuid sisuline kooselu on lõppenud. K N on enda sõnul emotsionaalne inimene, kuid soovib P Nga ka pärast lahuminemist säilitada mõistlikud suhted ühise lapse heaolu silmas pidades. K N on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kahtlustatava süüd kergendavad asjaolud on käesoleval juhul ülekaalus ning prokurör asub seisukohale, et tema süü ei ole suur. Järgnevalt hindab prokurör avalikku menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas. Avalik menetlushuvi on olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. Kriminaaltoimiku materjalid annavad prokurörile aluse asuda seisukohale, et K N oli P N suhtes vägivaldne esmakordselt. Seda kinnitavad kannatanu ütlused: “Niimoodi ei ole ta mulle varem kallale tulnud.” Välistatud ei ole varasemad ega hilisemad sõnalised konfliktid, arvestades, et osapooled on lahku minemas. Kuriteosündmust ei näinud pealt alaealised lapsed. Kannatanu sõnul äratas kahtlustatav lapsed üles pärast kuriteosündmust ja kutsus nad P N kohale voodisse magama. Kui tegemist on täisealiste pereliikmete omavahelise (nn olmetüli) suhte ühekordse kriminaliseerumisega, siis üldjuhul avalik menetlushuvi puudub. Alaealiste pereliikmete huvid ei takista hetkel kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna kuriteosündmust nad pealt ei näinud ning kriminaaltoimikus puuduvad viited sellele, et lapsed oleksid psüühiliselt kannatada saanud. Pärast kuriteosündmust on P N vestelnud Luunja vallavalitsuse lastekaitsespetsialistiga ning öelnud talle, et tema ja K N ei lahenda täiskasvanute vahelisi erimeelsusi enamasti laste kuuldes. Osapoolte vahele on kutsutud Politsei lisaks veel 06.05.2018. a ja 07.09.2018. a. Nende sündmuste osas kriminaalmenetlust alustatud ei ole, vägivalla kasutamist K Nu poolt tuvastatud ei ole. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. K N on varem kriminaalkorras karistamata isik, tal puuduvad kehtivad väärteokaristused ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. On alust arvata, et kahtlustatava poolt kuriteo toimepanemise puhul oli tegemist üksikjuhtumiga. K N on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. K Nu edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid nt kriminaalhoolduse näol, mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul, või karistusi. Prokurör on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Eelnevatel asjaoludel saab asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi puudub. K Nu teos puuduvad erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks avalik menetlushuvi olemas. Tegemist on kahtlustatava suhtes toimetatava esimese kriminaalmenetlusega, mille tagajärjed ei olnud rasked. Prokuröri hinnangul on K N abivajav isik, kellele on vaja pakkuda toetust pereteraapia näol. Kahtlustatav on prokurörile tunnistanud oma mõnetist jõuetust lahkuminemise ja varajagamisega hakkamasaamisel. Käesoleval juhul on mõistlik kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ja talle mõjutusvahendina abistava kohustuse panemine. Kuivõrd vajavad eelkõige arendamist ja parandamist kahtlustatava tugevate emotsioonidega hakkamasaamine ja probleemide lahendamine, siis on mõistlik teda kohustada osalema sihtotstarbelises individuaalses sotsiaalprogrammis pereteraapia näol, mille viib läbi EELK Tartu perekeskuse pereterapeut Signe Uustal. K N on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning on valmis võtma endale kohustuseks maksta riigi tuludesse 250,00 eurot hiljemalt 14.11.2018. a ning osaleda kümnel pereteraapia kohtumisel EELK Tartu perekeskuse pereterapeut Signe Uustali juures hiljemalt 14.03.2019. a. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1, 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6, 7 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-test 2, 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17278001776 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel K N kahtlustatuna KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. 2. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 3. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata K N kohustuseks maksta riigi tuludesse 250,00 eurot. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 14.11.2018. a. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda määrusega kaasas olevast makseinfost. 4. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel panna K N kohustuseks läbida sihtotstarbeline individuaalne sotsiaalprogramm pereteraapia näol, mille viib läbi EELK Tartu Perekeskuse pereterapeut Signe Uustal. Kohustus on osaleda kümnel pereteraapia kohtumisel. Osavõtutasu tasub K N ise. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 14.03.2019. a. 5. Tõkendi tühistamine: tõkendit kohaldatud ei ole. 6. Asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis: puuduvad. 7. Kriminaalasjas kogutud andmete kustutamine riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole K Nu andmeid kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse ega riiklikusse DNA- registrisse. 8. Vahistuse kestus: kahtlustatav vahi all ei viibinud. 9. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu P Nle, kannatanu lepingulisele esindajale A Ple ja kahtlustatav K Nule. 10. Teavitada EELK Tartu Perekeskuse juhatajat Lea Saart aadressil [email protected] K Nu kohustusest osaleda individuaalses sotsiaalprogrammis pereteraapia näol pereterapeut Signe Uustali juures, kohustuse täitmise tingimustest ja tähtajast. 11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Kalevi 1, Tartu. 12. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2 ja 3 esitada kümne päeva jooksul Prokuratuuri koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest kaebus Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Mariken Arro abiprokurör