Kose valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju

Saatja: Kose Vallavalitsus <[email protected]> Saadetud: 02.01.2019 15:12 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Maanteeameti info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Kose valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju stra.bdoc Manused: Kose valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju stra.bdoc Tere Edastame Kose Vallavalitsuse 2.01.2019 kirja �Kose valla �ldplaneeringu l�hteseisukohtade ja keskkonnam�ju strateegilise hindamise v�ljat��tamise kavatsuse avalikustamine� nr 7-1.2/2093- 15. Lugupidamisega Ruth Kuriks Kose Vallavalitsus sekret�r-asjaajaja KOSE VALLAVALITSUS Lp koostöö tegija 2.01.2019 nr 7-1.2/2093-15 Kose valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Kose Vallavalitsus küsis 26. oktoobri 2018 kirjaga nr 7-1.2/2093 Kose valla üldplaneeringu lähteseisukohtade (edaspidi ÜP LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi KSH VTK) kohta asjaomastelt asutustelt ettepanekuid. Täname kõiki, kes ettepanekuid esitasid ja tagasisidet andsid. Kokku laekus tähtaegselt 13-lt asutuselt tagasiside (Maaeluministeerium, Põllumajandusamet, Elering AS, Rahandusministeerium, Lennuamet, Kaitseministeerium, Päästeamet, Maanteeamet, Maa-amet, Terviseamet, Politsei-ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, Anija Vallavalitsus). Muinsuskaitseamet vastas pärast tähtaega. Kui asutus ei esitanud ettepanekuid, loeme, et ta ei soovi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada (PlanS § 81 lg 4). Käesoleva kirjaga esitame Kose valla vastusseisukohad esitatud ettepanekute osas. Ametkondade poolt esitatud ettepanekud ning Kose valla vastusseisukohad on koondatud kirja lisana esitatud tabelisse. Põhjendatud juhtudel on ÜP LS ja KSH VTK dokumenti korrigeeritud ja täiendatud (PlanS § 81 lg 5). Siinjuures märgime, et planeeringu koostamise algetapis ei ole alati ühese seisukoha kujundamine, et esitatud ettepanekuid ka 100 %-liselt arvestatakse, võimalik. Kuid kõiki esitatud ettepanekuid kaalutakse edaspidises planeerimis- ja mõjude hindamise etappides ning võimalusel ja vajadusel nendega arvestatakse. Hoiame Teid edaspidise planeerimisprotsessiga kursis ning teavitame üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu valmimisest ning avalikust väljapanekust. ÜP LS ja KSH VTK dokument koos esitatud ettepanekutega ja Kose valla vastusseisukohtadega avalikustatakse Kose valla veebilehel alates 2. jaanuarist 2019 (PlanS § 81 lg 6). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merle Pussak vallavanem ___________________________________________________ Hariduse tn 1 Telefon 633 9300 Registrikood 75011547 Kose 75101 GSM 53 739 942 E-post: [email protected] HARJUMAA Faks 675 6177 Konto 1120132608 Lisa: ÜP LS ja KSH VTK ettepanekute ja vastusseisukohtade koondtabel. Kirja saajad: Anija Vallavalitsus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Elering AS, Järva Vallavalitsus, Kaitseministeerium, Keskkonnaameti Põhja regioon, Kiili Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Lennuamet, Maa-amet, Maaeluministeerium, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, MTÜ Eesti Erametsaliit, Paide Linnavalitsus, Politsei-ja Piirivalveamet, Põllumajandusamet Harju keskus, Päästeamet Põhja päästekeskus, Rae Vallavalitsus, Raasiku Vallavalitsus, Rahandusministeerium, Rapla Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Terviseameti Põhja regionaalosakond, Türi Vallavalitsus Enelin Alter, [email protected], 6339325  Kose valla üldplaneeringu (ÜP) lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas esitatud ettepanekute ja vastusseisukohtade koondtabel Jrk Ettepaneku esitaja/ Ettepaneku sisu Kose valla seisukoht nr kirja laekumise kuupäev ja nr 1. Maaelu- Nõustub dokumendis toodud põhimõtete ja seisukohtadega. Väärtuslike põllumajandusmaade paiknemisega ministeerium Kose valla üldplaneeringu koostamisel arvestada riikliku arvestatakse. 08.11.2018 nr 4.1- tähtsusega väärtuslike põllumajandusmaadega (kaks hektarit 5/5382-1 ja mille kaalutud keskmine boniteet on vähemalt 39) ning LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub (reg 08.11.2018 nr 7- nendele maadele eelnõus seatud piirangutega. vajadus. 1.2/2093-1) 2. Põllumajandusamet PMA jaoks on oluline, et ÜP koostamise ülesannetena ja Võtame teadmiseks Põllumajandusametile 13.11.2018 nr 14.4- lähteseisukohana oleks nimetatud olemasolevate antud kohustusi. 1/1718-1 maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete ÜP-ga lahendatakse lähtuvalt valla ruumilistest (reg 13.11.2018 nr 7- määramine (süsteemide terviklikkuse säilitamine). Lisame vajadustest PlanS § 75 toodud ülesanded – 1.2/2093-2) Teile abimaterjalina seadusega PMA-le pandud kohustused, planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused, mida peaks lihtsalt ja arusaadavalt üldplaneeringus kajastama. transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldised asukohad jt linna arenguks olulised teemad. Õigusaktide ümberkirjutamine ÜP ei ole vajalik ja otstarbekas. LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 3. Elering AS Elering AS-le kuuluvaid või planeeritavaid tehnilise taristu Võetakse teadmiseks. LS ja KSH VTK 14.11.2018 nr 11- objekte Kose vallas ei ole. Informatsiooni saamiseks avalikustamisel valla veebilehel edastatakse 4/2018/983-2 olemasoleva elektritaristu kohta palume pöörduda Elektrilevi vastavasisuline teade Elektrilevi OÜ-le. (reg 15.11.2018 nr 7- OÜ poole. 1.2/2093-3) LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 4. Rahandus- ÜP koostamise käigus: Maakonnaplaneering määrab linnalise ministeeriumi 1. Tiheasustusalade määramisel lähtuda eelkõige Harju asustusega alad, Kose vallas Kose aleviku.  Regionaalhalduse maakonnaplaneeringus 2030+ (edaspidi Samas toob maakonnaplaneering välja, et osakonna Harju maakonnaplaneering) toodud linnalise asustusega alade maalises piirkonnas võib esineda väiksemaid talitus paigutusest. Juhul kui ÜP teeb ettepaneku antud teema kompaktse iseloomuga asustuse alasid (nt 18.11.2018 nr 14- oluliseks täpsustamiseks, palun üldplaneeringus välja alevikud, tihedamad külakeskused, 11/8080-2 tuua vastava ettepaneku tinginud kaalutlused; suvilapiirkonnad), ehk tiheasustusega alasid. (reg 19.11.2018 nr 7- 2. Erinevate keskuste arengu kavandamisel võtta Seetõttu ei ole põhjendatud tiheasustusega 1.2/2093-4) lähtealuseks maakonnaplaneeringus toodud alade määratlemisel lähtuda eelkõige ja üksnes keskustevõrk ja keskuste hierarhia ning teenustasemed; maakonnaplaneeringus toodud linnalise 3. Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku asustusega alade paigutusest. Kose vald paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel lähtuda arvestab tiheasustusega alade määramisel ka Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud olemasoleva asustuse iseloomu, juba juhendmaterjalist „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“; tiheasustusega ala tunnustele omase asustuse 4. Kaaluda asulaid ümbritsevate metsaalade määratlemist olemasolu ja paiknemist, nende puhkemetsana ning nendel aladel lageraie piiramist. arenguperspektiivi. Lisaks Kose alevikule on Kose vallas teisigi alevikke, mis vastavad tiheasustusega ala tunnustele. 2.- 4. Ettepanekutega arvestatakse. LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 5. Lennuamet Palume Kose valla ÜP-s arvestada Kanavere külas Auelepa Ettepanekuga arvestatakse, piirangupinnad 19.11.2018 nr 4.6- kinnistul paikneva Kose lennuvälja lähiümbruse kantakse joonisele planeerimise etapis. 8/18/5703-2 piirangupindadest tulenevate kitsendustega. Lennuvälja (reg 19.11.2018 nr 7- lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub 1.2/2093-5) on esitatud Majandus- ja taristuministri 26. mai 2015. a vajadus. määruse nr 50 lisas 2 (visuaalrada, koodi number 1). 6. Kaitseministeerium Kaitseministeerium ei esita eelnõu kohta ettepanekuid, kuid Riigikaitselisi teemasid ÜP koostamisel 20.11.2018 nr 12- palume Kose valla ÜP koostamisel arvestada ja käsitleda arvestatakse ja käsitletakse. 3/18/4630 järgmiseid riigikaitselisi teemasid ja üldtingimusi. Üle 28 m Õigusaktidest tuleneva kooskõlastamise nõude (reg 20.11.2018 nr 7- kõrged ehitised ning mistahes kõrgusega tuulikud ja ümberkirjutamine ÜP-s ei ole vajalik. 1.2/2093-6) tuulepargid kogu valla territooriumil võivad mõjutada Põhimõtet, et Kaitseliit kasutab metsaalasid riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Kaitseministeeriumiga tuleb riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks,  kooskõlastada kõigi mistahes kõrgusega tuulegenraatorite ja kajastatakse ÜP-s. tuuleparkide ning üle 28 m kõrguste ehitiste planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. vajadus. Seejuures on koostööd Kaitseministeeriumiga soovitatav alustada võimalikult varases etapis. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ka väljaspool harjutusvälju. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. 7. Päästeamet 1. Kavandatav planeering ei suurenda suurõnnetuse riski 1. Võetud teadmiseks. 23.11.2018 nr 7.2- või õnnetuse tagajärgede raskust; 2. ÜP strateegilise arengudokumendina 3.1/17506-2 2. Õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed on kavandab maa ja ruumikasutust pikas (reg 26.11.2018 nr 7- piisavad, kui arvesse võetakse Päästeameti poolt perspektiivis, määrates maakasutuse 1.2/2093-7) käesolevas kirjas esitatud järgmisi ettepanekuid: juhtotstarbed ning sätestades - tööstusettevõtete (eelkõige ohtlike ja suurõnnetuse ohuga põhimõtted ja tingimused arendus- ja ettevõtete) ja piirkondade planeerimisel on eriti oluline ehitustegevuseks. Oleme nõus, et minimeerida pinna- ja põhjavee reostuse oht ning et ettevõtlusega ei tohi kaasneda olulist tööstusettevõtete paiknemine oleks suunatud selliselt, et need keskkonnamõju. Tegevusega ei jääks üleujutusohuga aladele; kaasnevate häiringute leevendamiseks - võimalike ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel määratakse leevendusmeetmed – nt on oluline koostada taolistele ettevõtetele riskianalüüsid transpordivoogude suunamine, kemikaaliseadusest lähtuvalt. puhveralade määramine, tingimused - maantee-ja raudteetammide rajamisega ei tohiks viia põhjavee hea seisundi tagamiseks jne. mõjualasse jäävate alade veerežiimi oluliste muutusteni, mis ÜP strateegilise arengudokumendina ei käsitle võivad viia elupaiga kvaliteedi languseni, sh Päästeameti ettevõtete riskianalüüse ning taristuobjektide päästeteenuse (juurdepääsuteede olemasolu kõigi ehitisteni ja projekteerimisnõudeid. veevõtukohad ning hüdrandid veega varustamiseks) tagamise 3.-5. Võetud teadmiseks. vähenemiseni või puudumiseni; - uute elamualade planeerimisel tuleb arvestada olemasolevate LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub ja perspektiivsete tööstusalade paiknemisega, et tagada vajadus.  elamualade jäämine võimalikult kaugele ohtlikest ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetest; 3. Päästeametile on teada, et Kose vallas ei paikne ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ning et neid vastavalt Harju maakonna planeeringule ei kavandata; 4. Päästeamet hindab Kose valla KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohaseks. 5. Päästeamet palub esitada KSH aruanne arvamuse andmiseks enne planeeringu kooskõlastuse menetlust. 8. Maanteeamet 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike 23.11.2018 nr 15- teede üldise asukoha määramine: 1.1. Ettepanekuga arvestatakse. 2/18/50501-2 1.1. Integreerida planeeringusse maakonnaplaneeringuga 1.2. Palume Maanteeametil vastavad, tehnilise (reg 26.11.2018 nr 7- kavandatud teedevõrgustik. projektiga kavandatud teetrassid, edastada. 1.2/2093-8) 1.2. Integreerida planeeringusse ÜP täpsusastmes ehitusjärgus Andmete laekumisel ettepanekuga olevate „E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose- arvestatakse. Ardu teelõigu km 40,0-52,7“ ja „Riigi põhimaantee nr 263 (2) 1.3. Perspektiivsete teede asukohad ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Ardu-Võõbu teelõigu km 52,7- juurdepääsuvajadus määratakse. 64,2“ tehniliste projektidega kavandatud teetrass, sh 1.4. Kohalike teede ja avaliku kasutusega eritasandilised ristmikud, risted, kogujateed, ühendusteed jne. erateede eristamist kaalutakse, kuid 1.3. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust rõhutame, et ÜP lähtub ülesannete juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete lahendamisel PlanS ja ÜP täpsusastmest. kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. 2.1. Ettepanekuga arvestatakse. 1.4. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid: 2.2. – 2.3. Võetakse teadmiseks. näiteks kohalik tee, avaliku kasutusega eratee. Riigiteedeks määramine ja riigiteede kohalikeks teedeks määramine toimub 3.1.Tegevusi tee kaitsevööndis reguleerib EhS. koostöös Maanteeametiga. Samuti ei ole üheselt vastava tingimuse planeeringus sätestamine õigustatud, nt 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas alevikes, kus hoonestus paikneb tee tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi kaitsevööndis või külades, kus ajalooline vähendamine: külastruktuur seda toetab. 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda EhS § 71 3.2. Palun täpsustada, mida Maanteeamet lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3. käsitleb riigiteede mõjupiirkonnana. 2.2. Ehitusjärgus oleva rahvusvahelise põhimaantee Tallinn- 3.3. Ettepanekut kaalutakse. Tartu-Võru-Luhamaa uue trassi puhul lähtuda riigitee 3.4. Ettepanekut kaalutakse. kaitsevööndi ulatusest 50m (EhS § 71 lg 2). 3.5. Ettepanekut kaalutakse, kuid selle seadmist 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool ei pea kindlasti põhjendatuks tiheasustusega linna/alevit/alevikku või vastupidi katkeb asulakeskkonnas aladel. hoonestamata looduslikel aladel, kaalub Maanteeamet 3.6. Detailplaneeringu (DP) koostamine juhul kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 kui arendusalale puudub olemasolev tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist ja EhS § 71 lg 3 juurdepääs ja / või on vajalik juurdepääsude tuleneva kaitsevööndi laiuse suurendamist. Peale planeeringu tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav joonis teelt ala lähinaabritele, ei ole põhjendatud. esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. ÜP-ga määratakse DP koostamise kohustusega alad ja juhud. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määramine: läbi avaliku planeerimisprotsessi tagada 3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul arendatava keskkonna kvaliteet hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on piirkondades ja juhtudel, kui võib eeldada põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata laia, kattuvate ning potentsiaalselt tingimus, et arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate konfliktsete huvide ringi. DP koostamise häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. vajadus, alad ja juhud täpsustuvad edasise Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete planeerimise käigus. kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus. 3.7. ÜP täpsusastmest tulenevalt ei saa määrata 3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede taristuobjektide, sh jalgratta- ja jalgteede, mõjupiirkonda mitte planeerida. täpseid asukohti. ÜP näitab vajaduse, 3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mitut milliste sihtkohtade ja alade vahel on kinnistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks vajalik luua ühendus kergliiklejatele määramiseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja ohutuks liiklemiseks. Täpne paiknemine vastavalt EhS-le teeregistrisse kandmiseks. (kummal pool sõiduteed, kelle maal) ja laius määratakse liigilt täpsema planeeringu 3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et või projektiga arvestades standardites ja kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs õigusaktides sätestatud norme. ÜP soosib, tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt et piirkondades, kus maastiku iseloom ning ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. asustuse ja taristuobjektide paiknemine 3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse seda võimaldavad, rajataks jalgratta- ja kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, jalgteed mootorsõidukiliiklusest eemale, tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja vastava põhimõte kajastatakse ÜP. Kuid olemasolevaid ristumisi riigiteega. vajaduse planeerimisel ei lähtu ÜP 3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt maaomandist ega maa sihtotstarbest. juurdepääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, 3.8. ÜP seab tingimused, mida tuleb määrata kohustus detailplaneeringu koostamiseks juhul kui kaevandamistegevusel järgida. arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik 3.9. Kooskõlastamine ja selle vajadus on juurdepääsude tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt reguleeritud õigusaktidega, ÜP ei sea teelt ala lähinaabritele. täiendavaid nõudeid kooskõlastamiseks. 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole Samuti ei ole mõistlik ja vajalik riigitee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta õigusaktidest tulenevate nõuete ÜP ruumivõimalusi kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata ümberkirjutamine. tingimus, et projekteerimistingimused kergliiklustee 3.10. Viitate maakonnaplaneeringule rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. tehnoloogilise vööndi planeerimiseks, kuid 3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suurendada maakonnaplaneering sätestab: Arvestades kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud maanteede võimalikku teekoridori riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel laiendamise vajadust teede liikluskoormusega vastavusse. rekonstrueerimise käigus, tuleb kaaluda üldplaneeringute koostamisel maanteedele 3.9. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus riigitee välimise sõiduraja välimisest servast 20 m omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise labade pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja vajadust tee ohutuse tagamiseks, välimisest servast. perspektiivseks teede õgvendusteks ja 3.10. Integreerida planeeringusse maakonnaplaneeringuga laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede kavandatud riigitee tehnoloogiline vöönd tee ohutuse välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tagamiseks, perspektiivseteks teede õgvendusteks ja tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, ning teede püsivust tagava veerežiimi avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste parandamiseks. paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi Seega tuleneb maakonnaplaneeringust parandamiseks. Tehnoloogilise vööndi laius mõlemal pool kaalumise vajadus mitte nõue määrata 20 m äärmise sõiduraja välimisest servast määrata 20 m. Kuni 10 m laiuse riigitee kaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise (või 10 m) laiune tehnoloogiline vöönd vööndi laiuseks kuni 10 m. Maakasutustingimuseks seada, et riigimaanteedele. Tehnoloogiline vöönd kattub koridoris ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tee kaitsevööndiga, tegevusi tee kaitsevööndis tagamiseks kaasata Maanteeamet. reguleerib EhS. Käesolevas etapis jääb 3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida tehnoloogilise vööndi määramise vajadust ja olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust. Tingimuste põhjendatust eraldiseisvalt tee kaitsevööndist määramisel lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta ebaselgeks. Planeeringu koostamise käigus arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise kaalutakse tehnoloogilise vööndi määramise ja riigiteede ümberehitamise kohustust. Tingimuste vajadust. määramisel tagada ühistranspordiga ligipääsetavus. 3.11. Võetakse teadmiseks. 3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui 3.12. Võetakse teadmiseks. rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita 3.13. Võetakse teadmiseks. arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. 3.14. Võetakse teadmiseks. 3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tuleb vältida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja 4. Tingimused võetakse teadmiseks, selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. põhimõtteid kaalutakse planeeringu 3.14. Planeeringut koostades tuleb soodustada ühissõidukite koostamisel. Peame oluliseks rõhutada, et eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset ÜP kavandav ja suunab maa- ja mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning ruumikasutust valla ruumilise arengu aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute põhimõtetest ja vajadustest lähtuvalt. ärahoidmisele. Üldine põhimõte asustust suunates on tihe tihedamaks, hajus jääb hajusaks, kuid 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: oluline on säilita elujõulisus kõigis 4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige läbivat asustusüksustes, nii alevikes kui külades. liiklust ja arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige ÜP määratakse ühendus- ja kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse juurdepääsuteede vajadus ja põhimõttelised suunamist transiitliiklusega teele. asukohad, jalgratta- ja jalgteede vajadus ja põhimõttelised asukohad, et tagada sidus 4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, teedevõrgustik, ohutumad ja mugavamad mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. liikumisvõimalused. Määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasutatavale teele. 5.1. ÜP ei reguleerita riigiteede 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. rekonstrueerimise vajadust, kuna meie teada 4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vajaduse Maanteeamet lähtub riigiteede arendamisel hajaasustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks. teehoiukavast. 4.5. Põhimaanteele uusi samatasandilisi ristumiskohti mitte 5.2. KSH raames hinnatakse kavandatava kavandada. Kohalike teede liitumine põhimaanteega toimub tegevusega kaasnevaid võimalike mõjusid ÜP ainult üldplaneeringuga kavandatud eritasandiliste täpsusastmest lähtuvalt. ristumiskohtade (sõlmede) kaudu. Arvestada, et olemasolevad üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maakasutuse 6. Ettepanekuga arvestatakse. tarbeks ega jää pikas perspektiivis kasutusele. 4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks 7. Koostöö, kaasamine, kooskõlastamine, kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, toimub vastavalt PlanS. Ülevaatliku tabeli sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, koostamine Maanteeameti poolt esitatud supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine toimub tingimuste arvestamise ja mittearvestamise väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel. kohta ei ole põhjendatud ega vajalik. Kõiki asjaosalisi koheldakse protsessis võrdselt. 5. KSH väljatöötamise kavatsuse täiendamiseks esitame järgnevad ettepanekud: Maanteeamet ei saa eeldada, et esitatud 5.1 Täiendada käsitlust olemasolevate riigiteede ettepanekutega ilmtingimata arvestatakse. rekonstrueerimise vajadusega. Mitmetel juhtudel ei ole esitatud tingimused 5.2 Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda põhjendatud. Kohalik omavalitsus kaalub atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja esitatud ettepanekuid/tingimusi, lähtub kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. lahenduse väljatöötamisel valla ruumilise 6. Palume planeeringus kasutada riigiteede nimetusi ja arengu põhimõtetest ja vajadustest ning numbreid vastavalt majandus- ja taristuministri jätkusuutliku ja inimsõbraliku ruumi 25.06.2015 määrusele nr 72 „Riigiteede liigid ja kujundamise põhimõtetest. riigiteede nimekiri“. 7. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava vajadus. ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. 9. Maa-amet 1. Eelnõu ptk 3.2.6.1. 1. Piirdume eelnõus (ja edaspidi KSH 26.11.2018 nr 6- KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõus Kose vallas asuvate aruandes) vaid maardlate loeteluga, 3/18/15931-2 maardlate andmeid täpsustada varude osas. kuna varude osas detailne ülevaade ÜP, (reg 26.11.2018 nr 7- 2. Planeeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve kui strateegilises dokumendis, ei ole 1.2/2093-9) olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade vajalik. aladele ja reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarve 2. Mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara määramist käsitletakse lahenduse kaevandamise loa taotlus. Vajadusel võib väljatöötamisel. mäetööstusmaade juhtotstarbest eraldada 3. Ettepanekuga arvestatakse. turbatööstusmaa juhtotstarbe. 4. Nõustume, et kõigi huvid peavad olema 3. Jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel kaitstud. olevate maardlate piire. 5. ÜP koostamisega paralleelselt viiakse 4. Huvitatud isikuna tuleb käsitleda ka riiki võrdselt kõigi läbi keskkonnamõju strateegiline teiste maaomanikega ning ühegi teise maaomaniku hindamine (KSH), mis selgitab, huve ei tohi ilma põhjendatud ja kaalutletud vajaduseta kirjeldab ja hindab üldplaneeringu eelistada riigi huvidele, kaasa arvatud näiteks ka elluviimisega kaasnevat olulist põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste keskkonnamõju ja määrab vajadusel asukohtade määramisel. mõjude leevendusmeetmed, arvestades 5. Iga konkreetse maa-ala planeerimisel tuleb kaaluda üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat majanduslikke, sotsiaalseid, funktsionaalseid, territooriumi. KSH tulemused esteetilisi, liiklustehnilisi, looduslikke, õiguslikke jms kajastuvad ÜP lahenduses. Maa-aladele aspekte ja tegureid ning neid käsitleda tasakaalustatud kasutusotstarbe määramisel, sh maa- alustel. Sealjuures peab kohalik omavalitsus lähtuma alade ümberplaneerimisel, lähtutakse lähipiirkonna planeerimisvajadustest laiemalt, valla ruumilise arengu põhimõtetest ja planeerides just pigem suurema maa-ala, kui vajadustest, lähtumata maaomandist. konkreetse ülesande lahendamiseks vajalik. Eriti puudutab see reformimata riigimaale eesmärgistatud LS ja KSH VTK dokumendi ptk 3.2.6.1 kasutusotstarbe leidmist, mis oleks vajalik ja kasulik täpsustatakse, eemaldatakse varude info. lähtudes nii valla kui ka riigi huvidest. 10. Terviseamet 1. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet 1. ÜP ei soovita salvkaevude rajamist, 26.11.2018 nr 9.3- planeerimisel uute salvkaevude rajamist samas puudub alus nende rajamise 4/8602 joogiveeallikatena. keelustamiseks. (reg 26.11.2018 nr 7- 2. Vältida ehitiste planeerimist veehaarde 2. Võetud teadmiseks. 1.2/2093-10) sanitaarkaitsealadele. 3. Võetud teadmiseks. 3. Supluskohad peavad vastama Vabariigi Valitsuse 4. Ettepanekuga arvestatakse. 03.04.2008 määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja 5. Ettepanekut kaalutakse tulenevalt supelrannale“ nõuetele. ruumilistest vajadustest ja 4. Amet soovitab määrata Kose valla maa-alal väljakujunenud struktuurist. üldplaneeringust (maakasutusest) lähtuvalt 6. ÜP ei projekteeri vaid planeerib mürakategooriad. teedevõrku vajadusest lähtuvalt. 5. Amet ei soovita müra-ja saatetundlike objektide 7. Uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega asutused) vajadust analüüsitakse ÜP teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse. koostamise käigus, vajadusel 6. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest määratakse vastava juhtotstarbega tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et maakasutus. tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja 8. Tootmistegevusega ei pruugi igal juhul vibratsiooni normid. kaasneda häiringuid, seetõttu ei ole äri- 7. Hinnata uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, ja tootmise ning müratundlike alade tervishoiu-ja sotsiaalhoolekande asutused) vajadust kõrvuti planeerimise üks-üheselt Kose vallas ning seda, millised piirkonnad ja vältimine alati põhjendatud ja vajalik. keskkonnatingimused sobivad objektide rajamiseks. ÜP-ga seatakse leevendusmeetmed Võimalusel märkida sobivad piirkonnad tootmismaade ja tundlike alade kõrvuti üldplaneeringu joonistele. planeerimisel. 8. Vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt 9. Arvestame, et ka madala radooniriskiga elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu-ja tööstusala piirkonnas võib esineda kõrge vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis radoonitasemega alasid ning vastupidi. leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid Seetõttu seatakse ÜP radooniohu mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra-ja vältimiseks vastavad tingimused – välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arendustegevusel täpsustada arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku radooniriski suurus hoonestataval alal, koosmõjuga. vajadusel määrata radoonivastased 9. Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon meetmed vms. põhjustada olulist riski tervisele. Aladel, kus. 10. Teemat käsitletakse planeeringus.  10. Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada 11. Lahendus selgub protsessi käigus võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada tulenevalt ruumilistest vajadustest ja leevendavaid meetmeid. väljakujunenud struktuurist. Märgime, 11. Teede ja liinide kaitsevööndisse uusi elamuid ja et ajalooliselt on elamuid ehitatud ka sotsiaalobjekte mitte planeerida. taristuobjektide kaitsevööndisse. LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub vajadus. 11. Politsei- ja Sooviksime üldplaneeringu kaasamisel arvestada keskkonna CPTED lähenemise põhimõtetega arvestamise Piirivalveamet muutustel põhineva ennetusega, mis muudaks turvalisemaks vajadust edasises tegevuses kajastatakse ÜP 26.11.2018 nr 2.1- valla elukeskkonna ning aitaks kaasa süütegude ennetamisele seletuskirjas. 3/31176-2 (CPTED). (reg 26.11.2018 nr 7- LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub 1.2/2093-11) vajadus. 12. Keskkonnaamet 1. KSH aruandes peaks olema käsitletud põhjavesi, 1. Mõjude hindamisel juhindutakse 26.11.2018 nr 6- pinnavesi, sadevesi, üleujutuspiirkonnad, jääkreostus, õigusaktidele ja hinnatakse ÜPga 5/18/17527-2 arendusest tulenev mõju neile. Olemasolevad kavandatud tegevustega kaasneda (reg 27.11.2018 nr 7- reoveekogumisalad, perspektiivis võivaid mõjusid ÜP täpsusastmele 1.2/2093-12) ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad ja seonduvad vastavalt. kitsendused, veehaarete asukohad ja seonduvad 2. Ettepanekuga arvestatakse. kitsendused, sh heitvee suublasse juhtimine veehaarete 3. Võetud teadmiseks. läheduses. 4. Võetud teadmiseks. 2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale (edaspidi 5. Ettepanekuga arvestatakse. VMK) viidates märkida ära VMK kehtivuse periood. 6. ÜP seab eesmärgiks säilitada või 3. Peatükis 2.3.1. on Kose valla keskkonnaväärtusena parandada vesikeskkonda. välja toodud teiste hulgas puhkevõimalusi pakkuvad 7. Puurkaevude ja elanikkonna veekogud (jõed, paisjärved, veehoidla). Kui paisjärved veevarustusega kaetuse ÜPs kajastamine on keskkonnaväärtus, siis Keskkonnaamet juhib ei ole vajalik, vastav info sisaldub Kose tähelepanu, et Kose Vallavalitsus ei ole oma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni  omanduses olevale paisudele taotlenud vee arendamise kavas 2017-2019. ÜP erikasutusluba. täpsusastmele vastavad looduskaitse- ja 4. Paunküla veehoidla (keskkonnaregistrikood veeseadusest tulenevad piirangud VEE2031910) ei ole Eesti Looduse Infosüsteemi kajastuvad tugiplaanil. Allikate (EELIS) andmetel avalikult kasutatav veekogu. kajastamine ei vasta ÜP täpsusastmele. 5. Peatükis 3.2.6.3. pinnaveekogumite seisundi KSH hindab ÜP kavandatud tegevusega kirjeldamisel kasutada uuemaid andmeid. kaasneda võivaid mõjusid vastavalt 6. Peatükis 3.2.6.3. on seatud eesmärgiks, et maakasutuse õigusaktidele ja ÜP täpsusastmele. kavandamisel ja tegevuste planeerimisel veekogude 8. Reoveekogumisalade teemat seisundit ei halvendata. ÜP võiks seada sama käsitletakse, reoveepuhastite asukohad eesmärgi, mis tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ja koos kaitsevöönditega kajastatakse kandub veemajanduskavasse – põhieesmärk on joonisel. Puhastite ja kogumismahutite säilitada ja parandada vesikeskkonda. seisukorra ja rekonstrueerimise või 7. Kanda planeeringukaardile vallas paiknevad põhilised vahetamise vajaduse hindamine ei ole puurkaevud, mille baasil töötavad ülesanne. veevarustussüsteemid. Võimalusel kajastada, kui suur 9. Teemat käsitletakse ÜP ja KSHs. on veevarustusega kaetud elanikkonna protsent ja 10. Nimetatud jääkreostus on juba milline on perspektiiv. Kajastada üldplaneeringu KSH- likvideeritud. s põhjaveekompleksi(de) seisundi (keemiline, 11. Teemat käsitletakse. koguseline) hinnangut ning üldplaneeringu mõju 12. Ettepanekut kaalutakse. põhjaveekompleksile. Looduskaitse- ja veeseadusest 13. Teemat käsitletakse. tulenevad piirangud (sh allikad) kanda üldplaneeringu 14. Ettepanekuga arvestatakse. maakasutusplaanile. 15. Võetud teadmiseks. 8. Käsitleda üldplaneeringus reoveekogumisalasid. 16. Ettepanekuga arvestatakse. Samuti võiks olla KSH käigus käsitletud 17. Teemat käsitletakse, jäätmejaama olemasolevate puhastite ja kogumismahutite seisukord asukoht määratakse planeeringuga. ning nende rekonstrueerimise või vahetamise vajadus. 18. Võetud teadmiseks. Planeeringukaardile kanda reoveepuhastite asukohad 19. Hindamine olukorras, kus ei ole teada ja kaitsevööndid. raadamise mahtu ja vajadust, raadatava 9. Analüüsida, kas tagatud on piisav sademevee metsa asukohta, on komplitseeritud. ärajuhtimine ning üleujutuste vältimine või on vallas 20. Võetud teadmiseks. piirkondi, kus tuleks rajada sademeveekanalisatsiooni 21. Teemat käsitletakse.  süsteeme või leida muid alternatiivseid lahendusi 22. Mererand ja suurte üleujutusaladega üleujutuste vältimiseks. siseveekogud vallas puuduvad. 10. VMK põhjavee meetmeprogrammi on esitatud Siluri- 23. Ettepanekut kaalutakse. Ordoviitsiumi Harjumaa põhjaveekogumi meede 24. Ettepanekuga arvestatakse. „Järelhinnang Kose vallas Kose-Uuemõisa 25. Olulisemad ja ÜP täpsusastmes kütusehoidla alal (kohaliku tähtsusega kajastamist võimaldavad erisused jääkreostusobjekt). Reostus (õliemulsioon) on kajastatakse tekstiliselt või joonistel. eeldatavalt likvideeritud“. Keskkonnaamet palub 26. Võetud teadmiseks. täpsustada, kas on vaja kajastada saastunud 27. Teemat käsitletakse. tööstusalasid või on nimetatud jääkreostus juba 28. Teemat käsitletakse. likvideeritud. 29. Ettepanekutega arvestatakse. 11. Võiks määrata kitsendused maardlate ja 30. Kose vallas leidub (asuvad) avalikult kaevandamisega mõjutatud maa-aladele. Samuti võiks kasutatavaid veekogusid. Avalikud kaaluda ka uute perspektiivsete alade määramist, kuhu veekogud (Veeseaduse § 5 lõige 1) Kose võiks tulevikus kaevandamine vajadusel laieneda või vallas puuduvad. siis võetakse vastu otsus, et kus uusi alasid enam ei 31. Lisaks maakonnaplaneeringule lisandu. lähtutakse rohevõrgustiku (RV) 12. Mitte kanda planeeringusse kohustus, et maavara täpsustamisel, sh ruumikujude kaevandamise loa taotluse menetlemisel tuleb teha määramisel, ka 2018. a. valminud keskkonnamõju hindamine. rohevõrgustiku planeerimise juhendist. 13. Määrata maardlatega ja maavara kaevandamisega 32. Võetud teadmiseks. kaasnevad mõjud maakasutusele ning ehitiste 33. Teemat käsitletakse ÜP täpsusastmes. ehitamisele. Lisaks tuleb käsitleda ala 34. Ettepanekuga arvestatakse. kaevandamisjärgset maakasutust. 35. Ettepanekuga arvestatakse. 14. Arvestada maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lg 36. Nt ÜP rohevõrgustiku planeerides 7 sätestatuga, et kui planeeritaval maa-alal asub tagatakse loodusväärtuste säilimine, maardla või selle osa, kooskõlastatakse planeering ökoloogiline sidusus, kuna terviklikult PlanS-is sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi planeeritud rohevõrk tagab liikide ja või valdkonna eest vastutava ministri volitatud populatsioonide jaoks sidusa elupaikade asutusega ehk Maa-ametiga. Keskkonnaamet palub see ja liikumisteede võrgustiku. Lk 45 lisada peatükis 4.1 esitatud tabelisse Maa-ameti täiendatakse. huviks. 37. Keskkonnaameti rolli ptk 4.1 lk 47 15. ÜP ja KSH juures tuleb maakasutuse planeerimisel ja toodud tabelis täpsustatakse. sellega kaasneva mõju hindamisel arvesse võtta, et 38. Tähevead parandatakse. paljude tööstus- või toomistegevustega (sh 39. Võetud teadmiseks. soojatootmine) kaasneb keskkonnahäiring (nt lõhn, müra, tolm, muu õhusaaste jne, vt lisaks LS ja KSH VTK dokumenti täpsustatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadus) ning nimetatud vastavalt eelpooltoodule. planeerimisprotsess peaks olema üks tööriist, et vähendada keskkonnahäiringute mõju eelkõige keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule. Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale (piisav vahemaa selgitada välja KSH käigus). 16. Määrata müra normtasemete kategooriad. 17. Jäätmekäitlusobjektid tuleb planeerida selliselt, et need ei tekitaks keskkonnahäiringuid (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jms) ja negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta arvesse riigi jäätmekavaga 2014-2020 seatud eesmärke. 18. Ajakohastada Kose valla jäätmekava, mis on koostatud 2007. aastal. 19. Analüüsida maatulundusmaa metsamaal raadamisest tingitud tagajärgi. 20. Raadates veekogu piiranguvööndis metsamaad, likvideeritakse ka ehituskeeluvöönd piiranguvööndi metsamaal väljaspool põhi-ehituskeeluvööndit. 21. Arvestada kliimamuutuste ja üleujutusega. 22. Määrata korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. 23. Märkida EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsamaa erisus LKS § 38 lg 2, tiheasustusala erisus  LKS § 38 lg 1 p 3). 24. Määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41). 25. Tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste. 26. Uue ÜP koostamisel senine sama territooriumi hõlmav ÜP kaotab kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele antud nõusolekud (kaasa arvatud nõusolekud EKV vähendamiseks). 27. Määrata kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused. 28. Määrata üleujutusohtlikud alad. 29. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura, liikide leiukohad kujutada maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/looduskaitse vmt joonisel, arvestades liikide leiukohtade puhul seejuures LKS §- ga 53. 30. Peatüki 2.2 punktis 5 on toodud, et avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramise osas vajadus puudub, kuivõrd avalikud veekogud puuduvad. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Kose vallas esineb avalikke veekogusid. 31. Rohevõrgustiku ruumikujude puhul lähtuda eelkõige kehtestatud maakonnaplaneeringutest. 32. LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Eelistatum oleks variant, kus üldplaneeringu joonistel (sõltuvalt vajadusest ja planeeritavast alast kõiki (nt tiheasustusaladel) või siis maakasutuse planeerimisel olulist tähtsust omavaid (kusagil rohevõrgustikus paiknevate leiukohtade kujutamine võib osutuda pigem infomüraks)) näidatakse kaitsealuste liikide leiukohti/püsielupaiku ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“, kuid erandina ei kujutata I kaitsekategooria liigi ringikujulisi (ehk otseselt LKS § 50 lg-st 2 tulenevaid) püsielupaiku. Antud märkus peab olema ka planeeringu tekstis ja/või legendis kajastatud. 33. KSH koostamise käigus tuleks selgitada välja, kas on esinenud radooniga probleeme ja kas mingis piirkonnas vajaks teema täpsustamist. Teeme ettepaneku lisada teema KSH väljatöötamise kavatsusse. 34. Viidata õigusaktidele koos korrektse pealkirjaga, nt lk 19 viidatud Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 asemel viidata majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“. 35. Viidata ettevõtetele nende äriregistri nimega. 36. Täpsustada, mida konkreetselt on mõeldud lk 45 esitatud lausega „Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis on iseloomult pikaajaline ja kaudne.“ Täpsustada, kuidas on üldplaneeringul positiivne mõju looduskeskkonnale. 37. Ptk 4.1 lk 47 tabelis 1 on Keskkonnaameti rolliks nimetatud KSH protsessi seadustele vastavuse hindamine. Märgime, et seoses järelevalve kaotamisega see roll Keskkonnaametil puudub ning Keskkonnaamet osaleb üldplaneeringu protsessis oma  pädevusvaldkondade osas hindamise piisavuse hindamisel. 38. Tekstis esinevad tähevead. 39. Koostatud lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on asjakohased ja piisavad, kui üldplaneeringu ja selle KSH koostamisel arvestatakse meie kirjas toodud ettepanekute ja soovitustega. 13. Anija Vallavalitsus Anija Vallavalitsusel ei ole täiendavaid ettepanekuid Kose Võetud teadmiseks. 26.11.2018 nr 18- valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju 2/1822-1 strateegilise hindamise kavatsusele LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks puudub (reg 27.11.2018 nr 7- vajadus. 1.2/2093-13) 14. Muinsuskaitseamet 1. Analüüsimist vajavad teemad ja vajadusel hinnata 1. Kõiki esitatud teemasid käsitletakse 05.12.2018 nr 1.1- planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid: edaspidi planeerimis- ja KSH protsessi 7/2404 - erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja käigus. KSH hindab tegevusega (reg 06.12.2018 nr 7- nende väärtus; kaasnevaid mõjusid ÜP täpsusastmele 1.2/2093-14) - võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud objektid või vastavat, vajadusel seatakse alad; leevendusmeetmed. - olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud 2.-5. Võetud teadmiseks. alad; - Väärtuskriteeriumiteks võivad olla nii tüüpilisus kui LS ja KSH VTK dokumendi muutmiseks ebatüüpilisus. Et määratleda vallas ehitamise ja puudub vajadus. maakasutamise tingimused, soovitame analüüsida väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks nende säilitamist. Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on tänavad, kus on alles enamus eestiaegseid elamuid ja algupäraselt säilinud arhitektuuri, on jälgitav ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus; - ajalooliselt väärtuslikud objektid ja nende säilimiseks  vajalike tingimuste seadmine; - maastikupilt sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine; - väärtuslike maastike piiride täpsustamine; - hinnata kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust. 2. Oluline on hinnata ka kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust. 3. Abimaterjalina on võimalik kasutada Muinsuskaitseameti poolt tellitud valdkondade inventeerimisi ja analüüse, viimased on tellitavad Muinsuskaitseameti arhiivist Pikk tn 2. 4. Lisaks kultuurimälestiste registris esitatud 126 arheoloogiamälestisele on Kose vallas arvel 36 olulise tähtsusega muistist ja kultuuriväärtuslikku leiukohta, mis pole käesoleval ajal riikliku kaitse all. Infot asukohadest saab Harjumaa vaneminspektorilt arheoloogia valdkonnas. 5. Pärandkultuuriobjektidest on kaardirakenduses vaid osa objektidest, viimaseid on kaardistanud kohalik elanik Arne Kivistik.