Politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Justiitsministeerium 01.12.2020 nr 1-6/2225-1 „Politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks „Politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Palume eelnõule kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alar Laneman siseminister Teadmiseks: Andmekaitse Inspektsioon Lisa: Eelnõu 4 lehel Seletuskiri 19 lehel Kertu Nurmsalu 6125084 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 30.09.2020 Politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse § 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses on: 1) Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei, riigipiiri valvamise, objektide valvamise, isikute kaitsmise ja teabeturbe korralduse struktuur, ülesanded, teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis; 2) Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse meetodite ja taktika kohta käiv teave, kui selle avalikuks tulek võib raskendada avaliku korra kaitset, süütegude ennetamist, avastamist, tõkestamist ja menetlemist, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamist, isiku identiteedi haldust, piirivalve valdkonna asjade korraldamist, isikute kaitse ja objektide valve korraldamist ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamist; 3) teave, mille avalikuks tulek ohustaks Politsei- ja Piirivalveameti valvatavat objekti või lihtsustaks selle vastu mistahes liiki ründe toimepanemist; 4) teave Politsei- ja Piirivalveameti varustuse, tehnoloogiliste lahenduste ning turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta, kui sellise teabe avalikus tuleks võib kahjustada sisejulgeoleku ja avaliku korra tagamist.“; 2) seaduse § 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Juhul, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib võib Politsei- ja Piirvalveamet juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada selle kehtestamisest viie aasta võrra, kuid mitte kauemaks kui 1) 45 aastaks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 ja 2 nimetatud teabe korral; 2) 25 aastaks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 ja 4 nimetatud teabe korral.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 11918 järgmises sõnastuses: „§ 11918. Juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamine Dokumendile, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud enne 2020. aasta 31. detsembrit, kuid selle kehtestamise põhjus püsib, võib juurdepääsupiirangut pikendada seaduse § 4 lõigetes 5 ja 6 toodud tingimustel ja korras.“. § 2. Hädaolukorra seaduse täiendamine Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised täiendused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Hädaolukorraga seotud teave Hädaolukorra lahendamise plaani, hädaolukorra riskianalüüsi võimeanalüüsi ning elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani puudutav teave, samuti teave hädaolukorra 1 tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Juhul, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib teabe valdaja juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta võrra, kuid mitte kauemaks kui 25 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses: „§ 531. Juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamine Dokumendile, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud enne 2020. aasta 15. oktoobrit, kuid selle kehtestamise põhjus püsib, võib juurdepääsupiirangut pikendada seaduse § 31 toodud tingimustel ja korras.“. § 3. Isikut tõendavate dokumentide seaduse täiendamine Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised täiendused: 1) seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses: „§ 42. Teabe asutusesiseseks tunnistamine (1) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses on isiku identiteedi halduse ning Eesti kodaniku ja välismaalase isikut tõendavate dokumentide väljaandmise poliitika väljatöötamisega seotud teave, mille avalikuks tulek võib ohustada riigi julgeolekut või kahjustada koostööd teiste riikidega. (2) Juhul, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib teabe valdaja juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta võrra, kuid mitte kauemaks kui 25 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 409 järgmises sõnastuses: „§ 409. Juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamine Dokumendile, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud enne 2020. aasta 31. detsembrit, kuid selle kehtestamise põhjus püsib, võib juurdepääsupiirangut pikendada seaduse § 42 toodud tingimustel ja korras.“. § 4. Kodakondsuse seaduse täiendamine Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised täiendused: 1) seadust täiendatakse §-dega 24 ja 25 järgmises sõnastuses: „§ 24. Teabe asutusesiseseks tunnistamine (1) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses on isiku Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise poliitika väljatöötamisega seotud teave, mille avalikuks tulek võib ohustada riigi julgeolekut. 2 (2) Juhul, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib teabe valdaja juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta võrra, kuid mitte kauemaks kui 25 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest. § 25. Juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamine Dokumendile, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud enne 2020. aasta 31. detsembrit, kuid selle kehtestamise põhjus püsib, võib juurdepääsupiirangut pikendada seaduse § 24 toodud tingimustel ja korras.“. § 5. Päästeseaduse täiendamine Päästeseaduses tehakse järgmised täiendused: 1) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Päästeasutuse ülesannetega seotud teave Hädaabiteadete menetlemise protsesse, operatiivinfo töötlemist, demineerimisega seotud tegevust, päästeasutusega seotud turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni, turvameetmete kirjeldamist ning tehnoloogilisi lahendusi puudutav teave on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Juhul, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib teabe valdaja juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta võrra, kuid mitte kauemaks kui 25 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 492 järgmises sõnastuses: „§ 492. Juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamine Dokumendile, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud enne 2020. aasta 31. detsembrit, kuid selle kehtestamise põhjus püsib, võib juurdepääsupiirangut pikendada seaduse § 61 toodud tingimustel ja korras.“. §6. Tunnistajakaitse seaduse muutmine Tunnistajakaitse seaduse § 19 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Tunnistajakaitsega seotud teave, mille riigisaladuse salastatuse kustumise tähtaeg on saabunud, võib tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Sellele teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang, kuid mitte kauemaks, kui see teave oli salastatud riigisaladusena.“. § 7. Välismaalaste seaduse täiendamine Välismaalaste seaduse 1. peatüki 1. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Teabe asutusesiseseks tunnistamine (1) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses on välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise poliitika väljatöötamisega seotud teave, mille avalikuks tulek võib ohustada riigi julgeolekut. 3 (2) Juhul, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib teabe valdaja juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta võrra, kuid mitte kauemaks kui 25 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest. (3) Dokumendile, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud enne 2020. aasta 31. detsembrit, kuid selle kehtestamise põhjus püsib, võib juurdepääsupiirangut pikendada seaduse § 24 toodud tingimustel ja korras.“. § 8. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 35 lõike 1 punktid 52 ja 181 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 35 lõike 1 punktist 62 jäetakse välja lauseosa „ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks“. § 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 31. detsembril. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2020. a 4  30.09.2020 Seletuskiri „Politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu juurde I. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud selleks, et oleks võimalik pikendada kindlat liiki teavet sisalava dokumendi juurdepääsupiirangut kauemaks ajaks, kui seda näeb ette praegune avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS). Juurdepääsupiirangu tähtaeg on AvTS-is toodud ja selleks on kuni 5 aastat, mida võib pikendada 5 aasta võrra. On aga dokumente, milles sisalduv teave peab ka edaspidi jääma asutusesiseseks kasutamiseks. Sellist teavet sisaldavad dokumendid on loetletud vastavas eriseaduses. Eelnõuga on kavandatud täiendada politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS), hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS), isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS), kodakondsuse seaduse (edaspidi KodS), päästeseaduse (edaspidi PäästeS), tunnistajakaitse seaduse (edaspidi TuKS), välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) ja AvTS sätteid. Eelloetletud seaduste sätteid muudetakse nii, et loetletud seaduse alusel tekkinud teatud liiki teave on küll asutusesisene teave AvTS tähenduses, kuid juurdepääsupiirangut nendele dokumentidele võib pikendada kauemaks, kui seda võimaldab AvTS – vastavalt kas kuni 25 või kuni 45 aastani, kuid korraga on juurdepääsupiirangut võimalik pikendada viie aasta võrra. TuKS erineb teistest muudetavatest seadustest selle poolest, et ei nähta ette asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamist vaid juurdepääsupiirang kehtestatakse teabele, mis on olnud riigisaladus, ja tähtaja pikkus on riigisaladusena salastatuse tähtaeg. Juurdepääsupiirangut võib pikendada üksnes eelnõus loetletud juurdepääsupiirangu alusega. Juhul kui dokumendi sisu ei ole oma aktuaalsust kaotanud, peavad olema täidetud mõlemad tingimused. TuKSi puhul tuleb hinnata, kas teave, mis seni oli riigisaladus võib olla avalik või vajab see siiski lisakaitset, ehkki seda ei ole enam vaja salastada riigisaladusena. Lisaks tunnistatakse kehtetuks AvTS-i sätted, mis sisuliselt on kaetud eelnimetatud seaduste täiendamisega. See muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks. Muule teabele, mis asutuse tegevuse käigus on tekkinud ja vastab AvTS-i §-s 35 toodule, kehtestatakse vajaduse korral juurdepääsupiirang AvTS-i alusel. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084) ja kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Doris Uudelt ([email protected], tel 621 5248). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). Märkused Muudetakse järgnevaid seadusi: 1  1) politsei ja piirivalve seadus jõustumismärkega RT I, 04.07.2020, 2; 2) hädaolukorra seadus jõustumismärkega RT I, 17.05.2020, 3; 3) isikut tõendavate dokumentide seadus jõustumismärkega RT I, 31.01.2020, 14; 4) kodakondsuse seadus jõustumismärkega RT I, 16.06.2020, 6; 5) päästeseadus jõustumismärkega RT I, 03.07.2020, 2; 6) tunnistajakaitse seadus jõustumismärkega RT I, 29.06.2012, 46; 7) välismaalaste seadus jõustumismärkega RT I, 10.07.2020, 72; 8) avaliku teabe seadus jõustumismärkega RT I, 15.03.2019, 11. Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõu sisaldab ka KodS-i täiendusi (põhiseaduse § 104 lg 2 p 1). Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Esimese kaheksa paragrahviga muudetakse eelloetletud seadusi ja üheksandaga nähakse ette seaduse jõustumine. II. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on lahendada olukord, kus juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, kuid seni on dokument AvTS-is toodud juurdepääsupiirangu kehtivuse lõpptähtaja saabudes avalikult kättesaadav. Siseministeeriumi valitsemisalas on aga dokumente, milles sisalduv teave ei ole aktuaalsust kaotanud ka 10 aasta möödudes. Selliste dokumentide avalikuks tulek seab ohtu Siseministeeriumi ja valitsemisala asutuste tegevuse tõhususe ning neis sisalduval teabel on märkimisväärne mõju kogu riigile, nt avaliku korra kaitsele, uurimise läbiviimisele, identiteedihaldusele, elutähtsa teenuse toimepidevusele, hädaolukorra lahendamise efektiivsusele jmt. Olukorra lahendamiseks muudetakse vastavaid eriseadusi, mille alusel on riigile tekkinud oluline teave, mis ei ole küll riigisaladus, aga vajab pikemat juurdepääsupiirangu kehtimist kui seda võimaldab AvTS. Eelnõuga ei suurendata avalikustamisele mittekuuluvate dokumentide või teabe hulka vaid võimaldab seada pikem juurdepääsupiirang sellistele dokumentidele, milles sisalduva teabe olulisus ei ole aja jooksul muutunud, kuigi dokumenti kui teabekandjat on võidud aeg-ajalt ka uuendada. Selleks täiendatakse eelnõuga PPVS-i, HOS-i, ITDS-i, KodS-i, jaPäästeS-i kahe sättega ning TuKS-i ja VMS-i ühe sättega. AvTS-is tunnistatakse kehtetuks need sätted, mille sisu on eelnimetatud seaduste muutmisega asjakohasesse seadusesse üle viidud. Esmalt loetletakse, milline teave on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave kindla eriseaduse alusel ning seejärel sätestatakse, et üksnes sellele teabele võib juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada vastavas eriseaduses toodud korras, vastavalt kõige rohkem kas 25 või 45 aastaks. Teiseks lisatakse aga säte, mis võimaldab hinnata juurdepääsupiirangu pikendamise vajalikkust ka neil dokumentidel, mille juurdepääsupiirang on lõppenud, kuid juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus endiselt püsib. VMS-i muudatus on sisu poolest sama, kuid võimalus tunnistada dokument asutusesiseseks kasutamiseks ning pikendada juurdepääsupiirangu tähtaega neil dokumentidel, mille juurdepääsupiirang on lõppenud, antakse tervikuna ühes paragrahvis. TuKS-i täiendatakse sättega, mille kohaselt loetakse teave, mille riigisaladuse salastatuse kustumise tähtaeg on saabunud, asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ning 2 kehtestatakse juurdepääsupiirang, mille kestuse ülempiiriks on selle teabe riigisaladusena salastamise tähtaeg. Sellega tagatakse tunnistajakaitsega seotud teabe pikem kaitstus avalikkuse eest, mis aitab kaasa tunnistajakaitsega hõlmatud isiku ja tema perekonna turvalisusele. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Vajadus selge sõnaga sätestada juurdepääsupiirangu pikendamise võimalus tuleneb senisest AvTS § 40 lõike 1 tõlgendusest ning erinevatest Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) suunistest. AKI on koostanud „Avaliku teabe seaduse üldjuhendi“, milles toob välja, et avaliku teabe seadus lubab piirangu kehtestada maksimaalset 10-ks aastaks. Erand sellest on juurdepääsupiiranguga isikuandmed, millele on võimalik kehtestada piirang 75-ks aastaks. Sellisel juhul on piirangu alguseks dokumentide loomise või saamise aeg, mitte piirangu kehtestamise aeg (AvTS § 40 lg 1)1 – lk 19. AvTS-ist tuleneva juurdepääsupiirangu tähtaja kohta on näiteks AKI teinud 12. aprillil 2016. a vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-3/16/4222, milles samuti leiab, et AvTS võimaldab juurdepääsupiirangut kohaldada maksimaalselt 10 aastaks. Samas on otsuses toodud, et mõnel juhul võib tõepoolest olla 10 aastane tähtaeg liiga lühike ning otsuses on väljendatud ka seisukohta, et vajaduse korral tuleks algatada vastavasisuline seadusemuudatus. Alternatiivne võimalus võib osa juhtudel olla teabe tunnistamine riigisaladuseks. Riigisaladus, võrreldes asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, on veelgi tundlikuma sisuga ja riigi seisukohast ülivajalik. Riigisaladuseks ei ole aga teavet õige määrata juhul, kui teabele peavad asutuse sees ligi pääsema paljud isikud. Ei ole mõistlik, et igaüks läbiks kindla dokumendiga tutvumise tarvis riigisaladuse loa väljastamise menetluse. Seetõttu ei ole õige mõnda liiki teavet lugeda riigisaladuseks ning suurendada riigisaladuse hulka ja sellele ligipääsevate isikute arvu, vaid leida võimalus, kuidas pikendada juurdepääsupiirangu tähtaega. Eelnõu lahendus piiritleb selgelt siseturvalisuse ja avaliku korra kaitsega või selle tagamisele otseselt kaasa aitamisest tekkiva teabe, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg ületab AvTS-is toodud tähtaega. Selleks, et AvTS üldseadusena ka edaspidi kehtiks selgelt ja ilma suuremate erisusteta kõigile teabevaldajatele, on mõistlik juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamise erisused sätestada eriseadustes. TuKS-i erisus seisneb selle reguleerimisalas oleva teabe tundlikkuses. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (edaspidi RSVS) on salastatud enamik tunnistajakaitsega seotud teabest ning praeguse TuKS-i § 19 lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet on vähe, kuid seda siiski on. Seega, antud lõige on kasutatav ka praegu, kuid selle alusel kohaldatud juurdepääsupiirangu tähtaeg on toodud AvTS-i § 40 lõikes 1. Küll aga võib osutuda probleemiks, kui riigisaladuse salastatuse aeg lõpeb, aga näiteks tunnistajakaitsega hõlmatud isik on elus, mistõttu võib sellise teabe avalikuks tuleks seada ohtu tema elu ja tervise samuti ka vara. Lisaks, kui riigisaladuse salastatus kustub dokumentidel, milles on kajastatud meetodeid või taktikat, siis võib sellest aimu saada, kuidas tunnistajakaitse toimib, mis võib omakorda ohtu seada tunnistajakaitsega juba hõlmatud või tulevikus tunnistajakaitsega hõlmatavate isikute elu ja tervise. Aja möödudes aga väheneb vajadus salastada teave riigisaladusena. Seega nähakse ette võimalus senine riigisaladus tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. 1 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/avaliku_teabe_seaduse_uldjuhend.pdf 2 https://www.aki.ee/sites/default/files/vaideotsused/2016/Vaideotsus%20ja%20ettekirjutus- hoiatus_12.04.2016_422_EkspressMeediaAS-KAPO.pdf 3 Käesoleva seaduse § 1-5 punktides 1 ja § 7 nähakse ette asutusesiseseks teabeks tunnistamise alused, mis on käsitletavad AvTS § 35 lõike 1 punktis 19 nimetatud seaduses sätestatud muu teabena. Oluline on, et neil alustel kehtestatakse juurdepääsupiirang kuni viieks aastaks lähtudes AvTS § 40 lõike 1 esimesest lausest. Kui leitakse, et seda tähtaega tuleb pikendada, lähtutakse vastavast eriseadusest – ei hinnata enam kohaldatava tähtaja pikkust, vaid seadus näeb ette viie aastase tähtaja, aga samuti erineb maksimaalne tähtaja pikkus AvTS-is esitatust. Arvestada tuleb asjaoluga, et tavapärane seaduses toodud kuni viie aastane tähtaeg on lõppenud, kuid juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib endiselt. Juurdepääsupiirangu põhjendatuse üle otsustab teabevaldaja ehk üldjuhul asutus, kes dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestas. Oluline, et hinnatakse dokumendi juurdepääsupiirangu vajalikkust, sest iseenesest on sellise teabe näol tegemist ju avaliku teabega. Kui selgub, et juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, siis pikendamise tähtaja ülempiir sisaldub juba vastavas eriseaduses. Juhul, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus on kadunud enne viie aastase tähtaja lõppemist, on teabevaldajal AvTS § 42 lõige 1 järgi kohustus tunnistada juurdepääsupiirangu kehtetuks. Sellega on tagatud, et dokument ei ole põhjuseta juurdepääsupiiranguga. Selleks, et nii avaliku teabe valdajale kui avalikkusele oleks üheselt selge, kui kauaks võib dokumendid tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks, tuleb seaduses sätestada selged tähtajad ja nende pikendamise täpsed nõuded. AvTS-is kohaselt on tähtaeg üldjuhul viis aastat ja seda võib pikendada viie aasta võrra. Ka juurdepääsupiirangu pikendamine viieks aastaks on juba erand üldisest reeglist ja seega lisakaalumist vajav toiming, kas juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Samuti võib eelnõu kohaselt juurdepääsupiirangut erandina pikendada juhul, kui objektiivsetel põhjustel on viieaastane juurdepääsupiirangu tähtaeg osutunud lühikeseks. AvTS näeb ette võimaluse juurdepääsupiirangu pikendamiseks viie aasta võrra, praktikas on kujunenud, et kuni 10 aastat on pikim tähtaeg teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. AvTS-i mõttega on kooskõlas kaitsta dokumendis sisalduvat teavet, kuid pea 20 aastat tagasi, kui see seadus vastu võeti, ei osatud tõenäoliselt prognoosida, mis juhtub, kui juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamine on ammendunud, kuid sarnase sisuga dokumendid endiselt kehtivad või on uues redaktsioonis vastu võetud. Samas, ka kehtetu dokumendi sisu võib olla endistviisi selline, mis vajab juurdepääsupiirangut. Dokumendi kehtetuks tunnistamisel või kehtivuse kaotamisel teave kui selline jääb dokumenti ju alles ning AvTS-i kohaselt on see ikka kaitsmist vajav teave. Kaitset ei vaja mitte aga dokument või muu teabekandja, millel see teave asub, vaid teave ise. Eelnõus on tähtaja pikkuse valikul hinnatud seda, kui pikalt võimaldab seda AvTS kehtestada, kui pikalt on AvTS-i regulatsioon kehtinud ning milline võiks olla edasiulatuvalt vastavasisuliste dokumentide juurdepääsupiirangu vajadus. Lisaks ka seda, et Siseministeeriumi valitsemisala lõikes oleks erisused sätestatud sarnaselt. Samuti on vaadatud, kui kauaks salastatakse teave lähedase sisuga dokumentidele RSVS-i alusel. Eesti Vabariigi taassünnist möödub üsna pea 30 aastat, kuid osa dokumente ei ole sisu poolest aktuaalsust kaotanud ning nende avalikuks tulek võib põhjustada tagasipöördumatut kahju avaliku korra tagamisel või riigi julgeoleku tagamisel või välissuhtlemisel. AvTS ise on sellisel kujul kehtinud 20 aastat, kuid juurdepääsupiirangu pikendamise võimaluse ammendumine on teravaks probleemiks tõusnud viimase 4–5 aasta jooksul. Asutused on viimasel 20 aastal struktuuri ja töömeetodeid suurel määral muutnud ja parandanud, organisatsioonid on ühinenud ja tööprotseduure optimeeritud, olulise panuse on andnud ka paberdokumentidelt üleminek digitaalsele asjaajamisele. Kui varem osa dokumente muudeti sagedasti, on nüüd olnud teatav 4 stabiilsus, kus kõiki protsesse ja protseduure ei ole vaja oluliselt muuta. Seepärast ei kaota osa teabest enam oma aktuaalsust nii kiiresti. Aeg on ent näidanud, et nüüd on takistuseks saanud AvTS-is väga piiratud juurdepääsupiirangu kehtestamise tähtaeg. Seetõttu on hädavajalik seda tähtaega pikendada ja pikkuse määramisel on seal, kus võimalik, võetud aluseks RSVS-is sätestatud tähtajad. Juhtudel, kus RSVS-ist ei ole sarnasust võimalik leida, on sarnasusi vaadeldud tegevuste kaupa, et juurdepääsupiirangu tähtajad suurel määral ei erineks. RSVS-is on toodud juurdepääsupiirangu tähtaja ülempiir ning vastava teabe alaliik ja selle täpne saladuses olemise tähtaeg on esitatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK). Ka loodavas AvTS-i sättes on toodud juurdepääsupiirangu tähtaja ülempiir, kuid selle piiri saavutamine ei ole kohe võimalik, vaid seda tuleb iga viie aasta tagant hinnata. Üles võib kerkida ka küsimus, et kuidas toimida teabega, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS-i alusel, kuid mis pärast eelnõu jõustumist sisult vastab eriseaduses toodud alusele. See teave, mis on kuni käesoleva eelnõu jõustumiseni tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS-i alusel, jääb selleks kuni tähtaja saabumiseni edasi, sest see on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks teabe tekkimise või dokumendi loomise ajal kehtinud seaduse alusel ning seega on alus igati õiguspärane. Seetõttu ei pea uute sätete kehtima hakkamisel neid aluseid ümber hindama. Eriseadustes toodud alused ei sisalda täiesti uusi juurdepääsupiirangu aluseid, vaid täpsustavad AvTS-is olevaid ja seovad need kindla asutuse tegevusega. Seega, needsamad alused on kehtivas AvTS-is olemas, kuid mitte igal AvTS-is toodud juhul ei ole võimalik juurdepääsupiirangu kehtivust pikendada rohkemaks kui 5 + 5 aastat. Kui tekib aga vajadus pikendada juurdepääsupiirangut kauemaks, kui seda võimaldab AvTS-i § 40 lõige 1, tuleb 1) hinnata, kas vastav teave vastab eriseaduses toodud alustele, 2) kui vaja, korrastada asutusesiseseks teabeks tunnistamise alust ning 3) pikendada juurdepääsupiirangut eriseaduses toodud asjakohase sätte alusel. Tähtaja kulgema hakkamine sellest ei muutu, sest see on endiselt seotud dokumendi loomisega ehk teabe tekkimisega. Eelnõu §-ga 1 muudetakse politsei ja piirivalve seadust ning punktiga 1 muudetakse seaduse § 4 lõiget 5 ja lisatakse paragrahvile lõige 6. Lõikesse 5 koondatakse Politsei- ja Piirivalveametis loodav või tekkiv selline teave, mida loetakse PPVS-is erisusena asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Loetelu sisaldab juba praegu PPVS § 4 lõiget 5, mille kohaselt PPA teatud struktuur ja isikkoosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, kuid sättele lisandub veel loetelu, mis on sarnane praegu AvTS-i § 35 lõike 1 punktides 51, 52, 61, 9, 10 ja 181 esitatuga. PPVS-is loetletud teabele on võimalik juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada AvTS-is esitatust erinevalt. Kui teave vastab aga ülejäänud AvTS-i alustele, lähtub sellisele teabele juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamine ka edaspidi AvTS-i regulatsioonist. Loodavas lõikes 6 on ette nähtud juurdepääsupiirangu tähtaegadele erisused. Olenevalt teabe liigist, võib teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks kas 25 aastaks või 45 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest. Nagu eespool märgitud, on tähtaja pikkuse määramisel vaadatud ka RSVS-i. Sisult lähedastes RSVS-i sätetes on teabe juurdepääsupiirangu ülempiir kas 30 või 50 aastat, kuid kõikidel loodavas sättes olevates punktides ei ole RSVS-is vastet ega peagi olema, sest need on eri seadused ja neis on erineva sisuga teave. Teisalt, kui on olemas sarnast olukorda reguleeriv säte, on mõistlik, et PPVS-iga sätestatud tähtaeg ei ületaks RSVS-is toodut. Kuna tegemist on aga asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mitte riigisaladusega, on mõistlik, kui 5 juurdepääsupiirangu ülempiir on veidi lühem kui RSVS-is ja lühem on see ühe 5-aastase tsükli võrra (pikendamine on võimalik viie aasta kaupa korraga). Kehtiva PPVS-i § 4 lõige 5 jääb alles, kuid lisatakse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja isikkoosseisu loetelule ka ülesanded (samamoodi AvTS-i § 35 lõike 1 punktiga 31). See on vajalik seetõttu, et ülesannete täpne kirjeldus võib anda teavet meetodite ja taktika, ent ka struktuuri kohta. Eelnimetatud lõige 5 muudetakse lõike 5 punktiks 1 ning loodava lõike 6 punktiga 1 määratakse sellele juurdepääsupiirangu kehtimise ülempiiriks 45 aastat. Julgeolekuasutuse töötajate kohta on sarnase iseloomuga teave kaitstud RSVS-ga ning RSVS-i § 9 punkti 6 kohaselt salastatakse see kuni 50 aastaks. PPA on loodud 2010. aastal, kuid politseiasutus on riigis olnud palju kauem aega, tegutsedes sinnani Politseiameti nime all. Asutuses pääsevad kindlad struktuuriüksused ja ametnikud ligi väga tundlikele andmetele, näiteks jälitus- või muule sellisele teabele. Kui teave selliste struktuuriüksuste, aga ka isikute kohta saab avalikuks, seab see ohtu isiku enda, keda võidakse ametikoha tõttu survestama hakata infot jagama, või saadakse teada PPA-s täidetavaid ülesanded või tehakse sellise teabe alusel järeldusi, mis võib halvata PPA tööd. PPA teenistuses on isikuid, kes on politseisüsteemis olnud juba enne Eesti Vabariigi taassündi, mis näitab nende isikute lojaalsust oma ametile, kuid kes omavad märkimisväärselt vajalikke teadmisi. Seega on põhjendatud hoida PPA kindlate struktuuriüksuste nimetused, andmed teenistuskohtade koosseisu ja isikkoosseisu kohta asutusesiseseks kasutamiseks kuni 45 aastat. Edasises on ülevaade teistest PPVS-i loodavatest alusetest ja selgitused, miks on PPVS-is sätestatud valiku aluseks olnud just AvTS-i § 35 lõike 1 punktid 51, 52, 61, 9, 10 ja 181 ning miks on juurdepääsupiirangu seadmiseks valitud kas 25- või 45-aastane ülempiir. Märgime, et sellist teavet tekib PPA tegevuse käigus ka praegu ning juurdepääsupiirang kehtestataksegi AvTS-i asjakohase sätte alusel. Kuna muudatuse tulemusel on teabe liiki täpsustatud, lähtudes teabe liigist, mida PPA tegevuse käigus tekib, ei erine need täielikult AvTS-is toodutest. – Eelnimetatud AvTS-i sätte punktis 51 esitatud loetelus on teave uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta ning RSVS-i § 8 punktis 1 toodud korrakaitse riigisaladus on jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave. Sellele juurdepääsu ülempiiriks on kehtestatud 45 aastat. Märkida tuleb, et AvTS-i sõnakasutus ei ole antud punktis korrektne. Nimelt ei ole PPA tegevus seotud ainult uurimisasutuse funktsiooni täitmisega, vaid menetletakse ka väärtegusid, mistõttu on PPVS-is kohasem sõnakasutus. Punkti vajalikkust iseloomustab, et meetodid ja taktika, kuidas PPA kavandab ja viib läbi süüteomenetlusi, tuvastab tagaotsitavate asukohta, teeb politseireide, kogub teavet ning analüüsib ja töötleb seda teavet, et avastada ja tõkestada süütegusid. Kirjeldatud tegevuste elluviimisel kasutatakse ka rahvusvahelisi standardeid ja teiste riikide parimat praktikat. Kriminaalmenetluses kasutatavad meetodid ja taktikad ning nendega seonduvad tehnoloogilised lahendused on politseis kasutusel olnud aastakümneid ning suures osas need ei muutu. Kõige tundlikum teave meetodite ja taktikate kohta käib avaliku korra kaitse, süütegude ennetamise, avastamise, tõkestamise ja menetlemise, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamise, isiku identiteedi halduse, piirivalve valdkonna asjade korraldamise, isikute kaitse ja objektide valve korraldamise ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamise kohta. Samuti vajab kaitset põhjendatud juhul piirivalve piirivalvevaldkonna asjade korraldamine, mille all on mõistetavad EL määruse 2016/16243 artiklis 4 nimetatud komponendid ning 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R1624&from=EN 6  kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna asjade korraldamine ja isiku identiteedi haldus, mis hõlmab muu hulgas e–residente puudutava teabe. Lisaks vajavad pikema-aegset kaitset AvTS-is sätestatud tähtaegadest ka salastatud teabe ehk riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamist puudutavad regulatsioonid, näiteks asutusesisese aktiga kehtestatud „Salastatud teavet sisaldavate elektrooniliste salvestuskandjate ja nende kasutajate üle arvestuse pidamise kord“. Juhul, kui eelkirjeldatud teave avalikustada, ei saaks politsei neid meetodeid ja taktikat enam kasutada, pealegi saaks avalikkus ülevaate ka teiste riikide õiguskaitseasutuste võimalikest meetoditest ja taktikast. Eelnõu kohaselt vastab see PPVS - i § 4 lõike 5 punktile 2. – Eelnimetatud AvTS-i sätte punkt 61 kohustab määrama juurdepääsupiirangu teabele, mille avalikuks tulek ohustaks riigikaitseobjekti või lihtsustaks selle vastu ründe toimepanemist. Riigikaitseobjekti valdaja koostatav teave riigikaitseobjekti ohustavate tegurite ja kaitsemeetmete kohta võib avalikuks tuleku korral suurendada objektivastase ründe tõenäosust ja seeläbi ohustada eri valdkondades riigikaitse seisukohalt oluliste teenuste toimimist või võimete püsimist. Juurdepääsupiirangu tähtaja määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et üldjuhul moodustavad riigikaitseobjektid pika kasutusperioodiga taristu (rajatised, hooned jms), mille ehituslike meetmete planeerimine, finantseerimine ning nende elluviimine või rakendamine on aeganõudev ja lühem ajaraam ei anna piisavat kindlust, et teabe avalikuks tulek ei ohusta riigikaitseobjekti julgeolekut. RSVS-i § 10 punktides 1 ja 11 on korraldatud erinevate riigikaitseobjektide valvega seonduv ning neis esitatud puhkudel on teave salastatud vastavalt 30 või 20 aastaks. PPA aga valvab neidki objekte, mis ei ole riigikaitseobjektid ning kui teave vastava objekti kohta saaks avalikuks, võib see objekti ohustada või lihtsustada selle vastu ründe toimepanemist. Punktis 61 esitatu on väga tihedalt seotud järgmiste punktidega. Seega on põhjendatud, kui PPVS-i loodavas sättes on juurdepääsupiirangu kehtimise ülempiir 25 aastat. Siinses eelnõus vastab see PPVS-i § 4 lõike 5 punktile 3. – Eelnimetatud AvTS-i sätte punktides 9, 10 ja 181 on igaühes esitatud teabe piiramise alus. Sisult on need punktid läbipõimunud. Näiteks, elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani puudutav teave (punkt 181) võib anda teavet turvasüsteemide (punkt 9) või tehnoloogilise lahenduse kohta (punkt 10), samal ajal võidakse olla riigikaitse objekti valdaja (punkt 61), kes seda riskianalüüsi ja plaani koostab. Riigikaitseobjekti valdaja koostatav teave riigikaitseobjekti ohustavate tegurite (riskianalüüs) ja kaitsemeetmete (turvasüsteemid, turvameetmed, toimepidevusplaanid, tehnoloogilised lahendused) kohta võib avalikuks tuleku korral suurendada objektivastase ründe tõenäosust, ohustades seeläbi eri valdkondades riigikaitse seisukohalt oluliste teenuste (elutähtis teenus) või võimete toimimist. Hoone ehitamisel või renoveerimisel luuakse sinna ka valve-, video- ja läbipääsusüsteem ehk turbe infrastruktuur. Nende süsteemide eluiga võib olla pikem kui 5 + 5 aastat. Kuna infrastruktuuri (kaabeldused, seadmete asukohad jne) on väga kulukas muuta, peab nende süsteemide dokumentatsioon olema kaitstud. Seega on vaja neid dokumente kaitsta kogu süsteemi eluea jooksul. Mida vanemaks süsteemid saavad, seda haavatavamaks nad muutuvad (turvaprotokollides leitakse parandamatud turvanõrkused) ja seda enam on seda teavet vaja enne süsteemi väljavahetamist kaitsta. Vanades süsteemidesse tekivad aja jooksul tehnoloogilised nõrkused (arvutusvõimsuse kasv ründajatel ja tehniline võlg), mida saab parandada ainult süsteemi väljavahetamise teel. PPA suuruse organisatsiooni jaoks tähendab see pikas vaates 1,5 miljoni eurost väljaminekut. Teave riigikaitseobjektide turbe infrastruktuuri kohta on samuti riigisaladus. Tehnoloogiliste lahendustena on käsitatavad infosüsteemide arendustööd ja automaatsed ohtude tuvastamise meetmed. Andmete töötlemise algoritmid ise aja jooksul üldjuhul väga ei muutu, pigem lisandub andmete töötlemise lahendusi ja võimalusi. Seni aga, kui 7  olemasolevad lahendused toimivad, tuleb nende kohta käivat teavet ka kaitsta, sest muidu muutub tehtud lahendus kasutuks ehk tehtud investeering aegub veelgi kiiremini, st pärast teabe avalikustamist. Siia alla kuuluvad erinevad riigi infosüsteemi andmevahetuskihi X-tee kaudu pakutavad teenused ja nende teenuste kasutamine erinevatest riiklikest registritest. Nende puhul on vaja kaitsta järgmist teavet: a) teave konkreetsete tehniliste lahenduste kohta, mille abil teavet kogutakse; b) kuidas tehnilise lahendusega kogutud teavet täpselt kasutatakse. Elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani puudutav teavet on vaja juurdepääsupiiranguga kaitsta just elutähtsa teenuse infrastruktuuri ja taastamise seisukohalt. Kuna täieliku turvalisuse tagamine on väga kulukas ja selleks ei jätku alati raha, ollakse teatud piirini sunnitud aktsepteerima väikese tõenäosuse, aga suure mõjuga riske. Näiteks on vajalik tagada teenuse suur toimepidevus, mida saab teha mitmel moel. Kui ei ole võimalik ehitada veel üht dubleerivat andmekeskust (investeeringuvajadus on u 5–10 miljonit eurot), on teadlikult võetud risk, et keskendutakse teenuse kiirele taastamisele ühes andmekeskuses. Selline riskianalüüs ei tohi olla avalikult kättesaadav, sest see on väga pikaajaline strateegiline otsus. Taolise teabe avalik kättesaamine lihtsustab rünnet elutähtsa teenuse vastu. Selle teabe avaldamine ei garanteeri suuremat rahastust, kui see tagaks, oleks see teave ammu avaldatud. Ka PPA varustus ühest küljest seotud erinevate tehnoloogiliste lahenduste ja turvasüsteemidega. Teisalt kuuluvad varustuse hulka ka näiteks sõidukid, relvad (teave relvastuse hulga kohta on juurdepääsupiiranguga tulenevalt AvTS 35 lg 1 p 52), erivahendid, riietus jne. Kui sõidukeid ja riietust võidakse välja vahetada sagedamini, siis relvastust ja erivahendeid kasutatakse kauem kui 10 aastat. See vastab eelnõus PPVS-i § 4 lõike 5 punktile 4 ja kirjeldatud teabele juurdepääsupiirangu ülempiir on 25 aastat. Eelnõu §-ga 2 muudetakse HOS-i ja punktiga 1 täiendatakse seadust §-ga 31, milles loetletakse sellist teavet sisaldavad dokumendid, millele võib seada pikema juurdepääsupiirangu, kui seda võimaldab AvTS. Loetelus on esitatud hädaolukorra lahendamise plaani, hädaolukorra riskianalüüsi võimeanalüüs ning elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani puudutav teave, samuti teave hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutuselevõtmise ulatuse ja tingimuste kohta. Hädaolukorra lahendamise plaan (edaspidi HOLP) on hädaolukorra lahendamiseks planeeritud tegevusi ja selle lahendamiseks vajalikke ressursse koondav dokument, mida koostab hädaolukorra lahendamise eest vastutav riigiasutus, sh elutähtsat teenust korraldav asutus, koostöös hädaolukorra lahendamisele kaasatavate asutustega. HOLP sisaldab hädaolukorra lävendeid, mõjusid ühiskonna toimimisele ning tegevusi ja võimeid olukorraks, kui mõni risk, oht või sündmus realiseerub. HOLP sisaldab tundlikku infot ja on plaan, mida rakendatakse hädaolukorra lahendamisel nii eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra tingimustes, vastavalt olukorrast tulenevatele piirangutele. Olemuselt on HOLP koostöölepe asutuste ja juriidiliste isikute vahel ning sellest saab välja lugeda kaasatavate asutuste olulisuse (täidetavad ülesanded, varud, infovahetus, kontaktid ja ressursid) ja olukorrad, mil neid on vaja kaasata hädaolukorra lahendamisel. Teades sellist infot on asutustevahelist koostööd soovi korral võimalik lõhkuda mõjutustegevusega. Hädaolukorra lahendamisel on oluline roll elutähtsat teenust korraldavatel asutustel, kelle põhipartnerid on elutähtsa teenuse osutajad. Arvestades, et elutähtsa teenuse puhul on HOS-i kohaselt tegemist teenusega, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist, on oluline kaitsta teavet, mille avalikustamine võib ohustada elutähtsa teenuse osutaja julgeolekut ja seeläbi ka elutähtsa teenuse toimepidevust. Kehtiva AvTS-i kohaselt tuleb HOLP tunnistada 8 asutusesesiseseks kasutamiseks erinevate plaaniga seotud lõigete kaudu, nt AvTS-i § 35 lõike 1 punktid 62 ja 181 ja lõike 2 punkt 5 (varud, elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanid, hädaolukorra tagajärgede leevendamine jne). Pärast muudatuse tegemist on selge ja ühene alus HOLP-idele juurdepääsupiirangu kehtestamiseks HOS-is. Hädaolukorra riskianalüüsi võimeanalüüs on hädaolukorra riskianalüüside lahutamatu osa. Võimeanalüüsi eesmärk on tuvastada võimelüngad ja esitada ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. Ülevaade võimelünkadest on tundlik info. Olgugi, et võimelüngad aja jooksul muutuvad, koorub ülevaatest välja teatav muster, mis sisaldab olulist infot riigi puudustest ka hiljem kui 10 aasta pärast. Peale selle on osa võimelünki ajas muutumatud – me teame nende olemasolu, aktsepteerime riski ega plaanigi meetmeid võimelünga kaotamiseks. Olgu selle põhjuseks meetme suur kulu või mõni muu põhjus. Seetõttu näitab võimelünkade koondpilt riigi haavatavust ja selle avalikuks saamine võib kahjustada riigi usaldusväärsust nii oma inimeste kui ka välispartnerite silmis. Samuti võivad ülevaatest saada infot isikud, kes soovivad korraldada pahatahtlikke rünnakuid või algatada hübriidkonflikti. Eeltoodut arvestades peaks hädaolukorra riskianalüüside võimeanalüüsides olev teave olema asutusesiseseks kasutamiseks kauem, sest pikema aja möödudes on palju suurem kindlus, et võimeanalüüsis esitatud tundlik info ei kahjusta riigi usaldusväärsust ega muuda riiki mistahes teistmoodi haavatavaks. Praegu on nii HOLP kui ka hädaolukorra riskianalüüsi võimeanalüüs tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS-i § 35 lõike 1 punkti 62 alusel. Muus osas jääksid elutähtsa teenuse risikianalüüsid ka pärast muudatust endiselt juurdepääsupiiranguga teabeks AvTS-i eelnimetatud sätte alusel. Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan on dokument, mille üldjuhul koostab erasektori ettevõte, ja see sisaldab ettevõttele avalduvaid võimalikke riske, tema võimelünki ja tegevuskavasid olukorraks, kui mõni risk realiseerub ehk kokkuvõtteks sisaldab riskianalüüs ja plaan täielikul või osalisel määral ettevõtte kohta tundliku infot või ärisaladust. Arvestades, et elutähtsa teenuse puhul on HOS-i kohaselt tegemist teenusega, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist, on oluline kaitsta teavet, mille avalikustamine võib ohustada elutähtsa teenuse osutaja julgeolekut ja seeläbi ka teenuse toimepidevust. Elutähtsaid teenuseid osutavad just paljud suured ja pikaajaliselt tegutsevad ettevõtted (nt Elering, Tallinna Vesi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla jt), kelle baastegutsemise põhimõtted võivad olla asja- ja ajakohased ka 20–30 aasta möödumisel. Lisaks on kavandatud Riigikogus menetluses oleva riigikaitseseadusega 112 SE, et edaspidi tuleb riskianalüüsis ja plaanis käsitleda ka elutähtsa teenuse osutajale pandud riigikaitseülesannete täitmist. Praegu on elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS-i § 35 lõike 1 punkti 181 alusel. Teave hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta on üks võimalik ja tihti ka ainuke tegevus hädaolukorra riskianalüüsis tuvastatud võimelünga kaotamiseks. Näiteks kui mõni oht, olgu see siis looduslik, õnnetuslik või pahatahtlik, kahjustab mõne kauba või teenuse tarnekindlust, siis võib olla eluliselt oluline omada riigi tegevusvaru. Riigi tegevusvarude kahjustamine või selle puudumisest teadmine muudab riigi haavatavaks nii hädaolukorras kui ka riigikaitselises kriisis. See võimaldab mõjutada riigi otsustusprotsesse suundades, mis muul ajal ei saaks juhtuda. Näiteks koroonakriisis muutusid isikukaitsevahendid sedavõrd oluliseks, et nende tarnekindluse tagamine sai kahjustada ja nende hind muutus mitmetes kordades kallimaks. Eeltoodut arvestades peab riigi tegevusvarudega seotut teave olema asutusesiseseks kasutamiseks pikemalt, sest aja möödudes on suurem kindlus, et riigi tegevusvaruga seotud 9 tundlik info ei muuda riiki haavatavaks. Teave hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta on AvTS-i kohaselt asutuseiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Praegu on need dokumendid tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lõike 1 punkti 62 alusel. Eelnõu §-dega 3, 4 ja 7 täiendatakse kodakondsus ja migratsiooni valdkonna eriseadusi ITDS- i, KodS-i ja VMS-i. Kavandatud täiendustega määratakse eriseadustes kindlaks see teave, mille asutuse juht (nii nagu AvTS-iski) võib tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Eelkõige on tegemist poliitika kujundamiseks vajaliku teabega ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõike 1 kohaselt on kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine Siseministeeriumi valitsemisalas. Sellest tulenevalt on vastavate sätete alusel käsitletav asutusena eelkõige Siseministeerium. Kodakondsus ja migratsiooni valdkonnas on dokumente, milles sisalduv teave ei ole oma aktuaalsust kaotanud ka 10 aasta möödudes, ning nende avalikuks tulek seab ohtu Siseministeeriumi ja valitsemisala asutuste tegevuse tõhususe ning omavad märkimisväärset mõju riigi julgeoleku kaitsele ja riigi koostööle teiste riikidega. Näiteks mitmikkodakondsuse analüüs, mille osad peatükid vajavad pikemat juurdepääsupiirangut, sest sisaldavad infot, kuidas süsteemi kuritarvitatakse jms. Seega on põhjendatud KodS-i vastava täienduse lisamine. Isikut tõendavate dokumentide valdkonna mõttes käsitlevad poliitika kujundamiseks tehtud analüüsid olulistes osades teavet, mis seonduvad dokumentide tootmise ja kasutuse turvariske, võimalike ohustsenaariumeid ning tegevusi pikas perspektiivis, mille avalikuks tulek ei võimaldaks turvaliste dokumentide tootmist. Analüüsid, mis selgitavad võimalikke menetluslikke või tehnilisi väljakutseid või esitavad alternatiivseid valikuid turvalisuse tagamiseks, ei saa olla avalikud ka 10 aasta möödudes. Näiteks ID kaardi tuleviku lühianalüüs, mis võrdleb turul pakutavaid teenuseid/tehnoloogilisi võimekusi ning iga lahenduse võimalikke ohustsenaariumeid. . Oluline on märkida, et dokumendi kehtivusaeg näiteks passil on 10 aastat, seega analüüside avalikustamine avab dokumentide tootmise erinevad nüansid oluliselt varem, kui sellise tehnoloogiaga dokumentide väljaandmine lõpetatakse või nende kehtivusaeg lõpeb. Samuti baseerub uu dokumendi tootmise ja turvalisusega seonduv tehnoloogia alati teatud määral ka juba olemasoleval, seega ohustab selliste analüüside avalikustamine dokumentide turvalist tootmist. Eeldatavasti on tulevikus järjest rohkem rahvusvahelist koostööd ka isikut tõendavate dokumentide tootmisel, seda just elektroonilise isikut tõendava dokumendi (eID) vaates. Kuna e-keskkonnas toimetamine muutub järjest levinumaks, areneb kiiresti ja on muutunud piiriüleseks, siis järjest rohkem on vaja riikidel teha koostööd eID vaates. Selle valdkonna analüüsides ja dokumentides räägitakse samuti tihti erinevatest riskidest, nende maandamisest jms, mis eeldab pikemat AK märget, kui senine 5+5 aastat. Samuti võib näitena tuua e-residentsuse riskitabeli (tabeli andmeid pidevalt ajakohastatakse). Selles käsitletakse nii riskiriikidest pärit e- residentidega seonduvat ja riikidevahelist koostööd ning vastavate võimekuste arendamisvajadusi kui ka menetlustaktikat erinevates etappides, mille avalikuks tulek kahjustaks nii Eesti riigi julgeolekut kui ka koostööd välisriikidega. Lisaks on seal kirjeldatud erinevate asutuste poolt välja toodud e-residentsusega seonduvad riskid, kirjeldatud nende maandamismeetmed ning seal on kirjeldatud ka tehnilisi turvameetmeid jms. Eeltoodud näidete põhjal on selge, et dokumendi juurdepääsupiirangu tähtaja lõppemise tagajärjel saaks kättesaadavaks teave, mille abil on võimalik planeerida ka süüteo toimepanemist viisil, mis vähendab tõenäosust selle avastamiseks. Seega on põhjendatud ITDS-i vastava täienduse lisamine. 10 VMS mõistes on pikemat juurdepääsu tähtaega vajavad dokumendid seotud nt rände ohuhinnangust (milline dokument on käsitletav riigisaladusena) tuleneva info põhjal koostatud dokumentide kaitsega. Lisaks on VMS tihedalt läbipõimunud KodS-i ja ITDS- i põhjendustega, sest dokumendikohustus on nii Eesti kodanikel kui välismaalastel, aga samuti kodakondsuse saamise (mitte ajada segamini omandamisega) eeltingimuseks on see, et isik on välismaalane. Seega on põhjendatud VMS-i vastava täienduse lisamine. Eelkirjeldatud dokumentides sisalduva teabe aja- ja asjakohasus ei muutu viie aastaga ning ei pruugi konkreetsetes osades muutuda ka tulevase 20 või enama aasta vältel. Seega on õigusaktide muutmise vajadus ajendatud reaalselt tekkinud olukorrast, kus (eelkõige) Siseministeeriumil kui teabevaldajal puudub dokumendi juurdepääsupiirangu jätkuvaks pikendamiseks seadusest tulenev alus, praegused võimalused on ammendunud, kuid dokumendi avalikustamisega võib tekkida riigi julgeolekule pöördumatu kahju, sealhulgas võib ka saada kahjustatud rahvusvaheline koostöö. Eelnõu §-ga 5 muudetakse PäästeS-i ja punktiga 1 täiendatakse seadust §-ga 61. Sättes loetletakse sellist teavet sisaldavad dokumendid, millele võib seada pikema juurdepääsupiirangu, kui seda võimaldab AvTS. Loetelus on toodud teave, mis puudutab hädaabiteadete menetlemise protsesse, operatiivinfo töötlemist, demineerimisega seotud tegevust, päästeasutusega seotud turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni, turvameetmete kirjeldamist ning tehnoloogilisi lahendusi. Päästeameti koosseisu kuuluvad eriväljaõppe ja -varustusega demineerijad. Demineerimisega seotud tegevust puudutavaks teabeks on demineerijate töötaktika, töökorralduslikud juhendid ja kvalifikatsioonide õppekavad, kogu demineerimiskeskuse varustus, varu (sh ka lõhkeaine) ning nende tehnilised andmed, asukohad ja kogus ning info demineerimiskeskuse teenistujate kohta. Sellise väljaõppega isikud ei vahetu enamasti kiiresti, nad on väga kitsa valdkonna spetsialistid, kelle koolitamisse on riik panustanud. Samuti on neil erivarustus, mille kasutusiga kestab kauem kui 10 aastat (on erandeid), töös kasutavad nad lõhkeainet, mille varu riigil on. Samuti ei toimu demineerijate töömeetodites ja taktikas 5–10 aastaga suuri muudatusi. Sellise teabe avalikuks saamine teeks riigi haavatavaks. Samal põhjusel on enamaks kui 10 aastaks vaja piirata juurdepääsu teabele, mis puudutab päästeasutusega seotud turvasüsteeme, turvaorganisatsiooni ja turvameetmete kirjeldust ning tehnoloogilisi lahendusi. Teave hädaabiteadete menetlemise käigu ja operatiivinfo töötlemise kohta on olemuselt selline, mis aja jooksul väga palju ei muutu. Nii Häirekeskuse kui ka Päästeameti infosüsteemid on üles ehitatud ja tööle pandud pikema ajaperspektiiviga kui 10 aastat. Seda arvestades on välja töötatud ka mitmesugused menetlusjuhised ja asutuste vahel operatiivinfo vahetamise kord. Operatiivinfo on seotud operatiivteenistuste reageerimisega abivajadusele, info vahetamisega ja sündmuste lahendamist puudutava infoga. Teave selle kohta, kuidas operatiivinfot vahetatakse ja mistahes ressursse kasutatakse, ei peaks olema avalik. Eelnimetatud dokumentides on muu hulgas teave tööprotsesside sisu kohta ja juurdepääsupiirangu kehtimise ülempiiriks on seatud 25 aastat. Eelnõu § 1 punkiga 3, §-de 2-5 punktiga 2 ning §-ga 7 (lisatava sätte viimases lõikes) nähakse ette eelnõuga lisatava sätte tagasiulatuv rakendamise õigus, et asutus saaks vajaduse korral pikendada juurdepääsupiirangut neile dokumentidele, mille tähtaeg on möödunud enne käesoleva muudatuse jõustumist, kuid kus juurdepääsupiirangu põhjus püsib. AKI on 11 vaideotsuses ja ettekirjutushoiatuses nr 2.1-3/17/11094 (lk 4) leidnud, et kui mõnele dokumendile on jäänud märge õigel ajal tegemata, ei muuda see veel dokumenti automaatselt avalikuks. Lähtuda tuleb eelkõige siiski dokumendi sisust ja piirangu kehtestamise põhjustest ning ka asjaolust, et dokument ei ole olnud vahepeal avalik. Teisisõnu, kui dokumendile on mingil põhjusel jäänud piirangumärge tegemata, sh piirangu pikendamise märge, ent dokumenti üle vaadates leitakse, et dokumendis esitatud teabe avalikuks saamist on endiselt vaja piirata, võib piirangumärget täpsustada või juurdepääsupiirangut pikendada. Arvestada tuleb aga sellega, et piirangu pikendamise tähtaeg hakkab kulgema piirangu kehtimise lõppemisest, mitte märke muutmisest. Teatud eeldustel võib õigustloovat akti või sätteid rakendada alates hetkest, mis vastuvõtmise, väljakuulutamise või avaldamise päevaks juba möödunud on. Tagasiulatuva jõu andmise puhul on alati vaja kontrollida selle lubatavust ja otstarbekust, sest sellise aktiga muudetakse õiguslikku olukorda ajal, mis eelnes akti avaldamisele. Põhiseaduse § 3 lõike 2 kohaselt: „Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused“. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande 49. kommentaaris sedastatakse, et õiguskindluse printsiibist tulenevalt on üldjuhul keelatud õiguse tagasiulatuva jõu rakendamine5. Isikud, kelle käitumine on allutatud õiguslikule regulatsioonile, on õigustatult huvitatud sellest, et nende dispositsioone ei kriipsutaks läbi õiguse muutmine tagantjärele. Isikule tuleb tagada usk (usalduse kaitse õiguslike ettekirjutuste püsivuse suhtes), et tema käitumine, mis on orienteeritud õiguskorrale, tunnistatakse kõigi sellest tulenevate tagajärgedega õiguspäraseks. Õiguse rakendamine tagasiulatuvalt riivab isiku usaldust õiguskorra vastu eelkõige siis, kui minevikus toimunud asjaolusid hakatakse tagantjärele õiguslikult ümber hindama. Seega ei tohi õigusaktidel üldjuhul olla tagasiulatuvat jõudu. Eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad neile kohustusi. Normi adressaadile soodsat õiguslikku tagajärge võib põhimõtteliselt lubada. Lubamatu on tagasiulatuva mõju andmine karistust kehtestavate või karistust raskendavate normide puhul ning tagasiulatuv jõud on lubamatu ka regulatsioonis, mis peaks normi adressaadi käitumist suunama ajal enne seaduse avaldamist. Selline tagasiulatuva jõu rakendamine ei ole praktiliselt võimalik ega õiguslikult lubatav. Praegusel juhul ei tekita õigusakti tagasiulatuv rakendamine isikutele negatiivseid tagajärgi. Tegemist on haldusorgani loodava dokumendiga, mis juba loomise hetkest ei ole avalikkusele kättesaadav, vaid sellele juurdepääs on piiratud. Tagasiulatuv rakendamine lahendab aga olukorra, kus dokumendile juurdepääsupiirang võib nüüdseks olla küll lõppenud, kuid selle sisuks on endiselt teave, mis ei tohi olla avalikkusele kättesaadav. Tegelikult ei olnud enne dokumendihaldussüsteemide ja avalike dokumendiregistrite kasutuselevõttu ka paberdokumendid avalikkusele kättesaadavad. Tagasiulatuva rakendamise korral juhul, kui dokument on juba avalikustatud, tuleb eriti kriitiliselt hinnata, kas juurdepääsupiirangu tagasiulatuv rakendamine on vajalik ning kellele ja kui suures ulatuses on dokument väljastatud ja kättesaadavaks tehtud. Kui leitakse, et juurdepääsupiirangut tuleb pikendada, siis tuleb teavitada neid, kellele see dokument on väljastatud või kättesaadavaks tehtud (kui see on tuvastatav). 4 https://www.aki.ee/sites/default/files/vaideotsused/2017/vaideotsus_ja_ettekirjutus_28.06.2017_1109_eraisik-kam.pdf 5 https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=3 12 Eelnõu §-ga 6 muudetakse tunnistajakaitse seadust ning täiendatakse seaduse § 19 lõikega 4. Kehtivas seaduses nähakse ette, et teave, mis ei ole riigisaladus, on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Tunnistajakaitsega seotud tegevustes on väga palju teavet juba salastatud riigisaladusena. See on toodud järgmises tabelis, esimeses veerus on viide RSVS-ile ja teises veerus RSVKK-le. RSVS RSVKK § 8. Korrakaitse riigisaladus § 6. Korrakaitse riigisaladuse alaliigid Korrakaitse riigisaladus on: 1) jälitusasutuste poolt (1) Jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat teave ning teabe kogumisel ja vahendeid käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: kasutatud meetodeid, taktikat ja 1) tunnistajakaitse teostamiseks jälitustegevuse käigus vahendeid käsitlev teave, välja kogutud teave. See teave salastatakse salajasel tasemel arvatud teave, mille avalikuks 25 aastaks; tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi 2) jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave. julgeolekut. See teave See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks. Sellise salastatakse täiesti salajasel või teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud madalamal tasemel kuni kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle 50 aastaks. Sellise teabe suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või salastatus kustub selles eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati; ulatuses, mis on kantud 3) jälitusasutuse poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kriminaaltoimikusse või mida kaasatud isikult saadud teave. See teave salastatakse tutvustatakse isikule, kelle piiratud tasemel 50 aastaks; suhtes jälitustoiming tehti, või 4) Politsei- ja Piirivalveameti poolt koostatud isikule, kelle perekonna- või organiseeritud ja muu raske kuritegevuse ohuhinnangutes eraelu puutumatust ning ülevaadetes kajastuv jälitustegevuse käigus kogutud jälitustoiminguga riivati; teave. See teave salastatakse piiratud tasemel 50 aastaks; 5) jälitustegevuses kasutatavaid meetodeid, taktikat ja vahendeid kajastav teave, välja arvatud teave, mis on tuletatav õiguspäraselt avaldatud jälitustoiminguga kogutud teabest. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks; 6) teave jälitusasutuse poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku tasu, hüvitise ja neilt tasutud maksude ning neid kajastavate dokumentide kohta. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks; 7) andmed jälitusasutuse poolt teeseldud isiku või organi kohta, mis võivad paljastada tema seotust jälitusasutusega. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks. 4) Politsei- ja Piirivalveamet (4) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse tunnistajakaitse struktuuriüksuse struktuuri, koosseisu ja ülesandeid struktuuriüksuse struktuuri, kajastava teabe osas on riigisaladuseks Politsei- ja koosseisu ja ülesandeid Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse kajastav teave, välja arvatud struktuuri, koosseisu ja selle ametikohtadel töötavaid teave, mille avalikuks tulek ei isikuid ning nende ülesandeid kajastav teave Politsei- ja kahjusta Eesti Vabariigi Piirivalveameti juhi käskkirjaga määratud ulatuses. See julgeolekut. See teave teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. salastatakse salajasel või 13 madalamal tasemel kuni 50 aastaks; 5) Politsei- ja Piirivalveamet (5) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse tunnistajakaitse struktuuriüksuse kasutuses olevat vara ja eelarve jaotust struktuuriüksuse kasutuses kajastava teabe osas on riigisaladuseks: olevat vara ja eelarve jaotust 1) teave Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse kajastav teave, välja arvatud struktuuriüksuse poolt kasutatavate transpordivahendite teave, mille avalikuks tulek ei kohta, kui selle avalikuks tulek ohustaks tunnistajakaitse kahjusta Eesti Vabariigi kohaldamist või tunnistajakaitse struktuuriüksuse või julgeolekut. See teave kaitse alla võetud isiku turvalisust. See teave salastatakse salastatakse täiesti salajasel või konfidentsiaalsel tasemel 10 aastaks; madalamal tasemel kuni 30 2) teave Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse aastaks; struktuuriüksuse poolt kasutatava vara kohta, kui selle avalikuks tulek ohustaks tunnistajakaitse kohaldamist või tunnistajakaitse struktuuriüksuse või kaitse alla võetud isiku turvalisust. See teave salastatakse salajasel tasemel 25 aastaks; 3) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse eelarve kulude liigendus ja eelarve täitmise aruandlus. See teave salastatakse salajasel tasemel 25 aastaks. 6) tunnistajakaitse (6) Tunnistajakaitse kaitseabinõusid käsitleva teabe osas kaitseabinõude kohaldamise on riigisaladuseks: meetodeid ja taktikat käsitlev 1) tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamise meetodeid teave, välja arvatud teave, mille ja taktikaid käsitlev teave. See teave salastatakse salajasel avalikuks tulek ei kahjusta Eesti tasemel 50 aastaks; Vabariigi julgeolekut. See teave 2) „Tunnistajakaitse seaduse“ § 14 lõike 6 ja § 19 alusel salastatakse täiesti salajasel või määrusega kehtestatav tunnistajakaitse kaitselepingu vorm madalamal tasemel kuni 50 ning kaitsetoimiku pidamise ja säilitamise kord. See teave aastaks; salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks. 7) konkreetse isiku suhtes (7) Konkreetse isiku suhtes tunnistajakaitse tunnistajakaitse kaitseabinõude kaitseabinõude kohaldamist kajastava teabe osas on kohaldamist kajastav teave, riigisaladuseks: välja arvatud teave, mille 1) konkreetse isiku suhtes tunnistajakaitse kaitseabinõude avalikuks tulek ei kahjusta kohaldamist kajastav teave, välja arvatud teave, mis kaitstava isiku julgeolekut. See kajastab üksnes tunnistajakaitse alla võtmise fakti. See teave salastatakse täiesti teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 75 aastaks. salajasel või madalamal tasemel Salastatus kustub, kui tunnistajakaitse all olnud isiku kuni 75 aastaks. Salastatus surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte vähem kui 50 kustub, kui tunnistajakaitse all aastat teabe salastamisest arvates; olnud isiku surmast on 2) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse möödunud 20 aastat, kuid mitte struktuuriüksuse eelarve kulude liigendus ja eelarve varem kui 50 aastat teabe täitmise aruandlus, kui selles kajastuvad konkreetse isiku salastamisest arvates; suhtes rakendatavad kaitseabinõud. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 75 aastaks. Salastatus kustub, kui tunnistajakaitse all olnud isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte vähem kui 50 aastat dokumendi salastamisest arvates. 14 Tunnistajakaitse erilisusest annab tunnistust juba selle rakendamine – juhul, kui ilmneb reaalne oht isiku elule ja tervisele, on tunnistajakaitsega seonduv salastatud riigisaladusena RSVS-i alusel. Eeltoodust aga nähtub, et salastatus kustub isiku puhul 75 aasta möödumisel, mis tähendab seda, et teave isiku kohta, kes on võetud tunnistajakaitse alla, võib avalikuks muutuda juba selle isiku eluajal. Rääkimata sellest, et ka teave tema järglaste või muude lähedaste isikute kohta muutub avalikult kättesaadavaks. Seda võib aga ära kasutada näiteks see isik ja tema järglane või lähedane, kelle tõttu on tunnistajakaitset kohaldatud. Kuid kaitse alla võetud isiku ja tema järeltulijate eraelu puutumatus peab olema tagatud ka pärast riigisaladuse salastamistähtaja möödumist. Tunnistajakaitsega seonduv on väga tundlik teema, sellega on seotud mitmed ühe perekonna inimesed – ühed, kes teavad kaitse all olemisest, ning teised, kellel pole ja ei tohigi olla sellest vähimatki aimu. Näiteks tuleb vältida olukordi, kui salastatus on kustunud ning keegi hakkab (ebasiirast) uudishimust tegema nende isikute laste ja lapselaste kohta suguvõsauuringut. Välisriigi kohta käivate kaitstavate andmete puhul on tegemist teisele riigile kuuluva teabega, mistõttu ei saa selle teabe avalikustamine kolmandatele isikutele üldse olla Eesti riigi otsus. Kui kaitse alla on võetud perekond, kellest noorim liige on praegu üheaastane, kuid kaitseabinõuna on pere julgeolekust lähtudes muudetud kõigi pereliikmete identiteeti, siis 75 aasta möödudes tekib olukord, kus noorima pereliikme identiteedivahetus muutub avalikuks teabeks. See omakorda seab ohtu nii tema kui ka tema järglaste elu ja tervise, rääkimata muudest identiteedivahetusega seonduvatest tagajärgedest, nagu pärimine, sotsiaalsed garantiid jne. See näitab, et 75-aastane tähtaeg on liiga lühike, arvestades, et keskmine eluiga on pikenenud. Teatud juhtudel võib teavet olla vaja kaitsta ka kahe või rohkema inimpõlve jagu, sest kuritegelikule maailmale on mõningatel juhtudel omane maksta kätte lastele või lastelastele või teistele lähedastele isikutele. Tunnistajakaitse on tihedalt seotud varitegevusega, kuna kasutatakse samu konspiratsioonivõtteid, -meetodeid ja -taktikat. Salastatuse tähtaja möödumisel on toimikutes sisalduv endiselt väga tundlik info, kuna sisaldab teavet konkreetse isiku suhtes kasutatud kaitsetaktikast ning tema ja ta lähedaste suhtes kohaldatud kaitseabinõudest. Sellise teabe avalikuks tulek paljastaks tunnistajakaitse meetodid, taktika, raskendades väga olulisel määral tunnistajakaitse ja varitegevusega tegeleva üksuse tööd tulevikus. Muu tunnistajakaitsealase teabe aktuaalsuse muutumist ajas on keeruline hinnata, kuid arvestades inimeste uudishimu tunnistajakaitsega (kõige salajasega) seotud teabe vastu, ei ole tunnistajakaitse üksuse ega koostööpartnerite huvides suvaliste järelduste tegemine tunnistajakaitse meetodite, koostööpartnerite jms kohta. Ühe näitena võib tuua tunnistajakaitse üksuse välislähetuste korraldused – nende avalikustamine võimaldaks teha üsna kaugeleulatuvaid järeldusi, mille tagajärjel võib ohtu sattuda tunnistajakaitsega hõlmatu. Osa on neist salajase taseme riigisaladus, osa asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave – kaitset vajavad mõlemad ka edaspidi ühtemoodi. Selleks, et teave vajab pikemat kaitset, kui seda võimaldab praegune RSVS, on PPA kaasabil toodud ülevaade teabe salastatuse tähtajast mõnedes teistes riikides. Leedus hindab riigisaladuse tähtaja möödumisel vastav komisjon, kas informatsioon võib ka edaspidi olla tundlik või mitte. Lähtutakse põhimõttest, et salastatud dokumendiga tutvumiseks peab olema vastava tasemega juurdepääsu luba ja põhjendatud teadmisvajadus. Seejuures hindab põhjendatud teadmisvajadust sama komisjon, kes hindab ka salastatud informatsiooni tundlikkust. Leedus on salastamise tähtaeg 30 aastat, mida on võimalik pikendada kuni 15 75 aastani. Pärast 75 aasta möödumist vaatab komisjon salastatud informatsiooni üle ning hindab informatsiooni salastamise aluseid. Kui informatsioon on ka edaspidi tundlik, kuid seda ei ole võimalik salastada riigisaladuse tasemel, muutub selline teave tähtajatuks asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Juurdepääsu sellisele teabele saab üksnes põhjendatud teadmisvajaduse olemasolul, seejuures hindab põhjendatust sama komisjon. Teisisõnu, varjatult on erinevate seaduste ja kordadega on võimalik sellist teavet hoida tähtajatult. Hollandi kohta ei ole praegu täpsemini teada, kuidas ja kes otsustab teabe salastamise üle, kuid tunnistajakaitsega seonduv teave salastatakse riigisaladuse tasemel tähtajatult. Hollandis ei ole võimalik riigisaladust muuta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Soomes on kogu tunnistajakaitsega seonduv teave salastatud 50 kuni 100 aastaks, kui see tähtaeg saab läbi, on võimalik salastatust pikendada 100 aasta võrra. Maailma kõige vanem tunnistajakaitsega tegelev üksus on USA-s, see moodustati 1970. aastal. USA salastatuse süsteem erineb oluliselt Eesti ja lähiriikide omast. Alates loomise hetkest ei ole neil oluliselt muudetud meetodeid ja taktikat, kuidas ühte või teist isikut kaitsta, ning see teave on salastatud 100 aastaks ja pärast 100 aasta möödumist teave hävitatakse. Üldistatult võib öelda, et salastatus on igavene. Juurdepääs sellisele teabele on võimalik ainult teadmisvajaduse ja vastava taseme juurdepääsuloa olemasolul. Juurdepääsuluba peab olema astme võrra kõrgem, kui see, millisele teabele juurdepääsu vajatakse. Teisisõnu, kui tahad tutvuda salajase teabega, peab olema luba juurdepääsuks täiesti salajasele teabele. Juhul kui tunnistajakaitse alane tegevus lõppeb, otsustab kaitstavaga seonduva teabe avalikuks tegemiseks sealne Justiitsministeerium. Peale vastava otsuse tegemist, tehakse kaitstavaga seonduv teave küll nähtavaks teistele politseiasutustele ja institutsioonidele, kuid endiselt on see teave salastatud salajasel tasemel. Tulenevalt USA näitest ja teiste riikide tunnistajakaitse üksuste näidetest võib olla enam kui kindel, et ka 75 aasta möödudes lähtutakse tunnistajakaitse kohaldamisel ühtedest ja samadest meetoditest ning võib olla üksnes mõnevõrra muutunud taktikast. Sellise informatsiooni avalikuks tulek ohustaks nii praeguste kui ka tulevikus kaitset vajavate isikute elu ja tervist. Enamik tunnistajakaitse tegevusi Euroopas ja kaugemal on salastatud konfidentsiaalsel tasemel. Loomulikult käideldakse ka sellist teavet (nt isikuandmed), mis ei ole riigisaladus, kuid mis on kaitstud muude seadustega. Kuna tunnistajakaitse alla võetakse isikud, kelle elule ja tervisele on reaalne oht, ning selle äralangemist on väga keeruline, kui mitte võimatu hinnata ka 75 aasta möödudes, on nende andmeid on vaja kaitsta riigisaladusena. Kuna üks kaitseabinõusid on identiteedi muutmine, saab salastatuse äralangemisel 75 aasta möödudes avalikkus teada, mis oli selle isiku nimi enne tunnistajakaitse kohaldamist. On väga keeruline öelda, milliseid probleeme ja kaasusi võib sellise teabe avalikuks tulek põhjustada kaitstavale või tema järglastele põhjustada. Kuigi praegu kehtiv TuKS näeb ette, et tunnistajakaitse kohaldamine lõpetatakse ohu äralangemise korral, ei ole see reaalselt võimalik ja õigupoolest on isikud tunnistajakaitse all kuni nende elu lõpuni või nende järglaste elu lõpuni. Riigiti erinevad nii õigusruum kui ka õigusprintsiibid, igas riigis esineb eri kuriteoliike. Riikides, kus pannakse toime terroriakte või on laialt levinud organiseeritud kuritegevus, on igasugune tunnistajakaitse alane teave kaitstud kõrgeimal võimalikul tasemel. Kuivõrd Eesti tunnistajakaitse üksus on sellistele riikidele võrdväärne rahvusvaheliselt tunnustatud partner, 16 on ka see põhjus, miks on vaja kaitse alla võetud isikute ja tunnistajakaitse tegevust avalikkuse eest kaitsta ka siis, kui riigisaladuse salastatus on ära langenud. Eelnõu §-ga 8 muudetakse AvTS-i ning tunnistatakse kehtetuks need sätted, mille sisu on edaspidi kas PPVS-is või HOS-is. AvTS-i § 35 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused: 1) punkt 52 (teabe politsei relvastuse hulga kohta, kui selline teave ei ole riigisaladus või salastatud välisteave) tunnistatakse kehtetuks; 2) punktist 62 jäetakse välja lauseosa „ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks“ ning 3) punkt 181 (elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani puudutav teave) tunnistatakse kehtetuks. Loetelupunkti 1 alus on edaspidi kaetud PPVS-i § 4 lõike 5 punktiga 4. Punktide 2 ja 3 alused on edaspidi toodud HOS-i §-s 31. Loetelus esitatud teave on endiselt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave AvTS-i tähenduses, kuid sellele võib kuni 25 aastaks kehtestada juurdepääsupiirangu. Kuna vastav teave kajastatakse eriseaduses, tuleb AvTS-i vastavad sätted tunnistada kehtetuks, sest edaspidi määratakse teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks vastava eriseaduse alusel ning kui on vaja pikendada juurdepääsupiirangu tähtaega, kohaldatakse samuti konkreetset eriseadust. IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. VI. Seaduse mõju Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 kohaselt tuleb seletuskirja osas „Seaduse mõjud” selgitada seaduse rakendamisest eeldatavasti tulenevat: 1) sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju majandusele; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele; 7) muud otsest või kaudset mõju. Seaduse muud otsesed ja kaudsed mõjud (punkt 7) on esitatud seletuskirja eelmistes osades, kus on kirjeldatud, miks teatud juhtudel on teavet vaja hoida asutusesiseseks kasutuseks pikema aja kestel, kui seda võimaldab kehtiv AvTS. Eelnõuga nähakse ette teatud juhtudel ja tingimuste täitmisel võimalus kehtestada juurdepääsupiirang tähtajaga kuni 25 aastaks või kuni 45 aastaks. Eelnõul on mõningal määral mõju asutuse tegevuse läbipaistvusele, sest osa dokumente jääb avalikkusele kättesaamatuks pikemaks ajaks. Teisalt aga, kui juurdepääsupiirang kehtestatakse AvTS-i alusel, on asutusel kohustus see registreerida dokumendiregistris ning teabevaldajal on kohustus teabenõudjale väljastada dokument mahus, mis ei sisalda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Juhul, 17 kui teave aga tunnistada riigisaladuseks, ei ole seda avalikust dokumendiregistrist võimalik leida ja avalikkusel puudub üldse teadmine sellise teabe olemasolust. Seega, pikendades AvTS-is juurdepääsupiirangute tähtaegasid, teeb see võimatuks teatud teabele täies mahus ligi pääseda, kuid avalikkusel on võimalik teada saada, milliseid dokumente on asutused kehtestanud, ja oletada, millist teavet see võiks sisaldada, aga samuti on AKI-l võimalik teha järelevalvet. Kui tunnistada TuKS-iga ettenähtud teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, tagab see parema ja pikaajalisema kaitse tunnistajakaitsega seonduva üle – kaitstes nii isikute, ametnike kui ka eri tegevuste kohta käivat teavet. Oluline on seegi, et teabe avalikustamata jätmisel on mõju ka tuleviku seisukohalt, kuna praeguste tegevuste järgi ei saa tulevikus teha järeldusi tunnistajakaitsega seotud tegevuste kohta. Väheneb aga võimalus, kuidas avalikustatakse teave, mis ka edaspidi on vajalik avaliku korra või julgeoleku tagamiseks. Sihtrühm: eelkõige riigiasutused, kes tegelevad avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisega või välissuhtlemisega. TuKS-i puhul on sihtrühmaks nii tunnistajakaitsega tegelevad asutused kui ka isikud, kes on tunnistajakaitse all. Valdkond: sotsiaalne mõju Ei oma sotsiaalset mõju. Valdkond: mõju riigiasutuste ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Ei oma olulist mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ega avaliku sektori kuludele ja tuludele. Kulutused, mis võivad tekkida dokumentide uuesti ülehindamisest, kaetakse sisemiste ressursside arvelt. Samas on olemas positiivne mõju, kui väheneb riigisaladusega tegelevate isikute hulk, kuna see vähendab vajadust teha riigisaladuse loa andmisele eelnevat kontrolli. See aitab kokku hoida vastava asutuse ressursse. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Seaduse täiendamisega kaasneb välissuhetele ja riigi julgeolekule positiivne mõju. Juurdepääsupiiranguga tagatakse, et avalikkusele ei väljastataks seda teavet, mida Eesti riigil on vaja hoida riigi julgeoleku tagamiseks, hõlmates teabe nii siseturvalisuse kui ka avaliku korra tagamise kohta, sh identiteedihalduse, kodakondsus- ning välismaalaste poliitika kohta. Riigi julgeoleku seisukohast väga oluline ka, et avalikuks ei saaks dokumendid, milles käsitletakse isikut tõendavate dokumentide turvalise tootmise ja elektrooniliste funktsioonidega isikut tõendavate dokumentide turvalisust. Sellise teabe avalikuks tulek on ohuks riigi julgeolekule, kuna võimaldab planeerida ja ellu viia süütegusid viisil, mis raskendab nende ennetamist ja avastamist. TuKS-i muudatus on seotud ka koostööga teiste riikidega, sest tunnistajakaitsega hõlmatud isikud ei pruugi olla alati seotud Eesti riigiga. Võimaldades dokumentidele pikema juurdepääsupiirangu seadmist kaitseme ka välisriikide koostööpartnerite vastavasisulist teavet. Samuti on koostööga teiste riikidega seotud ITDS-i muudatused e-residentidele digitaalse isikutunnistuse väljaandmise poliitika kujundamisel. Oluline on märkida, et sellise isikutunnistuse võivad saada isikud, kes ei ole ja võibolla ei kavatsegi Eestit külastada või Eestis viibida. Seetõttu on selles poliitikas suur tähtsus ka, milline riigikord taotleja kodakondsusjärgses või päritolu riigi valitseb, milline on digitaalse tehnoloogia võimekus ning millised on riigi edasised arengusuunad. 18 Seadus ei mõjuta majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ning kohaliku omavalitsuse korraldust. VII. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Muudatuste rakendamisega kaasneb nende dokumentide ülevaatamine, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg (5+5 aastat) on lõppenud, kuid milles sisalduv teave vastab eriseaduses sätestatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele ning selle dokumendi sisu vajab endiselt kaitset avalikkuse eest. Sellise tegevuse kulud kaetakse asutuste enda eelarvest. VIII. Rakendusaktid Seaduse täiendamisega ei kaasne vajadust muuta rakendusakte. IX. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aasta 31. detsembril, kuivõrd eelnõuga ei tehta selliseid täiendusi, mis eeldavad nendega kohanemiseks lisaaega. X. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks AKI-le. ___________________________________________________________________________ Vabariigi Valitsuse nimel .................2020 19 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 23.12.2020 14:45 Adressaat: Talhk info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]> Teema: Politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Manused: 1-62225-1 01.12.2020 Valjaminev kiri.asice Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Saadame teadmiseks ja vajadusel arvamuse avaldamiseks. Tagasisidet ootame 06.01.2021 Justiitsministeeriumi üldisele e-posti aadressile. Pealkiri: Politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Registreerimise kuupäev: 02.12.2020 Registreerimise number: 8-2/7088. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee