Muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] 27.05.2026 nr 1-9/1902-1 Muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Austatud Riigikogu sotsiaalkomisjon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb Riigikogu menetluses olevale töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 837 SE eelnõule järgmised muudatusettepanekud. Aluseks on võetud teise lugemise eelnõu tekst. 1. Muuta eelnõu § 1 punkte 7 ja 8 ning esitada need ühe muutmiskäsuna punktina 7 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „7) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Tööandja ei tohi küsida töölesoovija varasema või praeguse töötasu kohta. (22) Tööandja esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Kui täiendavad töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust, esitab tööandja töölesoovijale teabe ka nende tingimuste kohta.“;“. Selgitus: muudatused tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Eelnev sõnastus polnud piisavalt täpne, kuna ei keelanud ühemõtteliselt varasema või praeguse töötasu kohta küsimist, vaid sisaldas endas eelduspõhist lähenemist. See tähendab, et eelnev sõnastust tekitas küsimuse, kas töötasu küsimise keeld on absoluutne või ümberlükatav. Seetõttu on keeld nüüd lisatud eraldi sättena (lõige 21). Lõikega 22 lisatakse töötasu või töötasu vahemiku teabe jagamise juurde kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, et tagada teabe esitamise viisi selgus. Lisaks asendatakse „eeldatav töötasu“ „töötasuga“ arvestades tagasisidet, et termin „eeldatav“ sobib kirjeldama kogu tasu ootust, mis sätte mõte pole. Selle muudatusega seoses sätte mõte ei muutu. Selguse huvides toome välja ka uue sätte 22 selgitused tervikuna. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TLS-i § 11 lõikega 22, sätestades, et tööandja esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Lisaks, kui asjakohasele töökohale kohaldatakse kollektiivlepingust tulenevaid töötasu tingimusi, peab tööandja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 esitama töölesoovijale vastava teabe nende tingimuste kohta. Muudatus on vajalik, et tagada vastavus direktiivi artikli 5 lõikele 1 eesmärgiga tagada läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle. Direktiivis ettenähtud eesmärgi saavutamiseks tuleb töötasu või töötasuvahemiku info avaldada viisil ja vormis, mis tagab kandidaadile võimaluse osaleda töötasu läbirääkimistel teadlikult ja ette valmistatult. Vorminõue on määratud, et tööandjatele ja tööle soovijatele oleks selge, mis viisil teave esitatud peab saama. Seega aitab vorminõue vähendada arusaamatuste riski. Lisaks hakkab Tööinspektsioon vastavalt eelnõukohasele seadusele antud sätte üle järelevalvet tegema, mis ei oleks vorminõudeta võimalik. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tähendab, et seda võib teha näiteks e-kirja teel, veebi üles laetud töökuulutuses, paberkandjal või sõnumina. Töötasu või töötasuvahemiku peab avaldama piisavalt varakult enne töövestlust, et kandidaadil oleks võimalik pidada läbipaistval ja informeeritud viisil töötasu üle läbirääkimisi. Nõue kehtib kõigi värbamiste puhul, sh sihtotsingute ja organisatsioonisisest kandidaatide puhul, et tagada sisuline palgaläbirääkimise võimalus. Töötasuna käsitletakse töökoha põhitöötasu. Töötasu või töötasuvahemik ei pea sisaldama lisatasusid (kui need ei tulene kollektiivlepingust). Tööandja võib soovi korral avaldada ka lisatasude või muude hüvede info, aga sellist kohustust ei seata. Töövestluseks tuleks üldjuhul pidada tööandja või tema esindaja ja konkreetse töölesoovija vahelist suhtlust, sõltumata sellest, kas see toimub kirjalikult, telefoni või videokõne teel või füüsilisel kohtumisel, kui suhtluse eesmärk on hinnata töölesoovija sobivust pakutavale töökohale või arutada töö tegemise tingimusi. Iga kontakt potentsiaalse tööandjaga ei ole töövestlus. Näiteks ei ole töövestlus tehniline telefonikõne vestluse aja kokkuleppimiseks ega selline proovitöö või eeltest, mille eesmärk on sõeluda välja kandidaadid, kes kutsutakse seejärel töövestlusele. Avaldatav töötasu või vahemik ei ole lõpuni siduv. See tähendab, et näiteks värbamise protsessis võib selguda, et on objektiivseid ja sooneutraalseid asjaolusid, miks töötasu peaks algselt antud numbrist erinema. Siiski on oluline, et samale tööle kandideerijatele antakse sama infot, et tagada läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle. Töölesoovija peab saama töötasu või töötasuvahemiku info piisavalt varakult, et tagada võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada (või vajadusel töövestlus ära öelda). Mida „piisavalt varakult“ tähendab, sõltub olukorrast, eriti sellest, kui palju aega jääb töövestluse kokkuleppimise ja toimumise vahele. Seetõttu ei ole mõistlik seaduses sõnastada minimaalset perioodi, kuivõrd seaduse eesmärk ei ole fikseerida töövestluse toimumise ja kokkuleppimise vahelist aega. See ei oleks ei tööandjate ega tööotsijate huvides. Kui töövestlus lepitakse kokku toimuma ülehomme, siis tähendab piisavalt varajane ette teatamine, et töötasu või töötasuvahemiku info antakse kokku leppimise hetkel või vahetult pärast seda. Töötasu info jagamine on ühelt poolt tarvilik, et anda kandideerijatele adekvaatset infot ja leida sobilikud kandidaadid ning säästa nii tööandja kui ka tööle kandideerijate aega. Teisalt on see oluline, et ühtlustada töötasu läbirääkimise positsioonid potentsiaalse tööandja ja töölesoovija vahel. Kui tööle kandideerija teab, mis on antud töökohal tavaline töötasu või selle vahemik, siis on tal parem võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada. Samuti võimaldab töötasuvahemiku osas varakult info saamine kandidaadil soovi korral loobuda töövestlusel osalemisest, hoides kokku nii enda kui tööandja aega. Läbipaistval töötasu infol põhinevad läbirääkimised aitavad ennetada diskrimineerimist töötasudes, kus töötasu määratakse objektiivsete kriteeriumite alusel, mitte kandidaadi läbirääkimisvõime järgi. See aitab vähendada ka soolist palgalõhet, kuna uuringud näitavad, et naised küsivad samaväärse kvalifikatsiooni korral keskmiselt meestest madalamat tasu. Lisaks aitab see tööle kandideerijaid, kelle läbirääkimispositsioon on nõrk, sealhulgas mõnel objektiivsel põhjusel, näiteks seetõttu, et piirkonnas on vähe töövõimalusi või kuna kandideerija sissetulekust sõltub terve leibkond. Töökohale kohalduvad kollektiivlepingutingimused, mis tasustamist puudutavad, on näiteks öötöö, ületunnitöö või riigipühal töötamise seaduses paika pandud määrast 2  kõrgemalt tasustamine või kollektiivlepingus kehtestatud lisatasud. 2. Muuta eelnõu § 1 punkt 10 (eelmisest muudatusettepanekust lähtuvalt uues numeratsioonis 9) ja sõnastada see järgmiselt: „9) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Tööandja peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise.“;“. Selgitus: muudatus tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Nimelt sisaldas eelmine sõnastust mõtet, et tööandja määrab töötasu. See oli ebatäpne, kuna töötasu on kokkulepe. Seetõttu on sõnastust muudetud. Säte kirjeldab tööandja kohustust tagada töötasu kokku leppides naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdne tasustamine – see tähendab, et keelatud on meestele ja naistele, kes teevad sama või võrdväärset tööd, erinev tasustamine, välja arvatud juhul, kui selleks on objektiivne ja sooneutraalne põhjus. Selliseks põhjuseks võib olla näiteks töö tulemuslikkus või tõendatud tööjõupuudus antud töökohal, mis muudab värbamise keeruliseks. Tööde sama või võrdväärsust peaks hindama tööde väärtuse seisukohast võttes arvesse tööks vajalikud oskusi, pingutust, vastutust ja töötingimusi ning vajaduse korral teisi kriteeriume. Siiski ei pane see säte tööandjale kohustust läbi viia tööde väärtuse hindamist või luua palgasüsteem. TLSi tuuakse vaid SoVSist tulenev kohustus konkreetse isiku töötasu kokku leppides tagada naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdne tasustamine. 3. Asendada eelnõu § 1 punktis 14 (eelmistest muudatusettepanekutest lähtuvalt uues numeratsioonis 13) tekstiosa „21“ tekstiosaga „22“. Selgitus: eraldi lõike lisamise tõttu muutus numeratsioon. 4. Muuta eelnõu § 3 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ametiasutus peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise.“; 2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne värbamisvestlust.“; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist (ELT L 132, 17.05.2023, lk 21–44)“.“. Selgitus: esimeses punktis välja toodud muudatus tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Uus säte kehtestatakse sarnaselt TLSi § 29 lõikega 61. Muudatus ei ole uus regulatsioon, samasisulise keelu sätestab täna juba soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 2 lõike 2 punkt 3. Ametnike ja töötajate ühetaolise kohtlemise tagamiseks ametiasutustes on otstarbekas ja vajalik samasugune regulatsioon sätestada ka avaliku teenistuse seaduses. Palga all on antud sättes mõeldud nii põhi- kui muutuvpalka. Lisatasude puhul on nende määrad täna avaliku teenistuse 3  seaduses kehtestatud ja seal ametiasutusel paindlikkust ei ole (v.a valveaja lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast). Teises punktis lisatakse kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue sarnaselt TLSi sättele. Kolmandas punktis on tegemist numeratsiooni muutusega. 5. Muuta eelnõu § 5 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 5. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine Soolise võrdõiguslikkuse seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Palgapeegel (1) Palgapeegel on tööandjatele suunatud vabatahtlik digiteenus, mille eesmärk on võimaldada tööandjal seirata oma organisatsiooni soolise palgalõhe näitajaid. (2) Soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks võib Statistikaamet tööandja taotlusel töödelda töösuhte, töötasu ja ajutiselt töölt eemalviibimisega seotud andmeid maksukohustuslaste registrist, Tervisekassa andmekogust, sotsiaalkaitse infosüsteemist ning andmeid, mille tööandja on Statistikaametile esitanud riikliku statistika tegemiseks. Ajutise töövõimetuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmeid töödeldakse üksnes eemalviibimise aja ja liigi ulatuses. (3) Tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu kaudu. (4) Soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna andmekogusse ei salvestata.“.“. Selgitus: muudatus tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Uues sättes sõnastatakse täpsemalt, et palgapeegel on tööandjatele vabatahtlikult kasutamiseks. Niisamuti on uude sättesse lisatud andme allikate loend ja ajutise töövõimetuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmete kasutamise piirang. Selguse huvides toome välja ka uue sätte selgitused tervikuna. Eelnõu § 5 täiendatakse SoVSi §-ga 111 sätestamaks õiguslik alus palgapeegli teenusele1 ehk tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe näitajatele. Palgapeegel on digiteenus organisatsioonide palgalõhede seiramiseks, pakkudes tööandjate tema enda poolt riigile esitatud või kinnitatud andmetele tuginevaid näitajaid, suurendades seeläbi tööandjate teadlikkust ning toetades õiglaste palgasüsteemide arendamist ja rakendamist. Palgalõhe näitajate all mõeldakse palgapeegli teenuses Statistikaameti arvutatud statistilisi näitajaid, mis kirjeldavad naiste ja meeste keskmise või mediaantöötasu erinevust organisatsioonis tervikuna ning vajaduse korral selle alarühmades, näiteks ametikoha, töötajate rühma või muu metoodikas määratud tunnuse lõikes. Palgalõhe näitajad võivad hõlmata muu hulgas soolist palgalõhet kogutöötasu alusel, samuti soolist töötajate jaotust ja meeste ja naiste jaotumist tasukvartiilidesse. Täpne näitajate koosseis ja arvutusloogika kirjeldatakse Palgapeegli metoodikas. Palgapeegli algatus tuleneb oma olemuselt soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustusest vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele. SoVS § 11 lõike 2 järgi on tööandjal kohustus koguda soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise 1 Palgapeegel | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4 põhimõtte järgimist töösuhetes. Tööandjatel on loomulikult ülevaade enda töötajatest, palkadest ja muudest tasudest, kuid soopõhine analüüs eeldab eraldi ressurssi (näiteks metoodika selgeks tegemist või võrreldavate andmete koondamist). Kuna riik kogub muude ülesannete tarbeks töötasuga seotud andmeid, siis loodi palgapeegli teenus, et läbi automaatanalüüsi pakkuda tööandjale sooliste palgalõhede seiramise võimalust. Kavandatava SoVS § 111 eesmärk on luua palgapeegli teenusele selge õiguslik alus. Palgapeegli teenuse puhul on töötajate isikuandmete töötlemise aluseks seaduses sätestatud avalikes huvides oleva ülesande täitmine Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Kavandatav säte määrab kindlaks töötlemise eesmärgi, lubatud andmetöötluse ulatuse ning andmeallikad, millest Statistikaamet võib tööandja taotlusel soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks andmeid töödelda. Tööandja taotlus on teenuse kasutamise ja päringu käivitamise tingimus. Riikliku statistika seaduse § 35 põhimõtetest lähtudes kuvatakse tööandjale üksnes statistilised näitajad ning töötajate individuaalandmeid Tööinspektsiooni iseteeninduses ei avaldata. Selline regulatsioon tagab töötlemise läbipaistvuse ning annab tööandjale, töötajale ja Statistikaametile selge arusaama töötlemise eesmärgist ja lubatud ulatusest. Seega on palgapeegel teenus, mis on suunatud tööandjatele ja mille kasutamine on vabatahtlik, kuid kus avalik sektor võimaldab päringu tegemist, mis tähendab, et tuvastatakse tööandja esindaja (seda tehakse läbi töökeskkonna andmekogu) ning tagatakse andmetöötluse toimimine (Statistikaameti poolt), et tööandja soovitud näitajad sel ajahetkel kuvada (läbi töökeskkonna andmekogu). Palgapeegli kaudu on võimalik tööandjal pärida soolise palgalõhe näitajaid, mis põhinevad andmetel, mille ta on ise riigile esitanud. Seejuures tuleb rõhutada, et riik ei võta kohustust statistilisi andmeid koguda, vaid eesmärk on tööandjat palgalõhede seiramisel toetada ja tõsta tööandjate teadlikkust palgalõhe olemasolu ning seiramise vajalikkusest. Andmed, mida palgapeegli jaoks töödeldakse on Statistikaametile edastatud riikliku statistika tegemiseks. Tööandja toetamiseks on palgapeegel sobivaim lahendus, millega riik on loonud tööandjate endi poolt esitatavate andmete põhjal tööandjatele seireteenuse ning töötanud välja analüüsimudelid. Edaspidiseks luuakse selge alus, kus Statistikaametil on ülesanne ja õigus andmetöötlust SoVSis sätestatud eesmärkidel teostada, sh töödelda isikuandmeid, kuid teenuse käivitamine ehk päring, toimub vaid juhul, kui tööandja seda võimalust kasutab. Statistiline tulemus kustutatakse töökeskkonna andmekogust teabega tutvumise lõppedes. Korduval kasutamisel tehakse uus päring, toimub uus automatiseeritud andmete töötlus ning andmed kustutatakse uuesti teenuse sulgemisel. Palgapeegli teenusega ei looda Statistikaametis eraldi andmekogu ega säilitata konkreetse päringu tulemusena koostatud Palgapeegli väljundit kauem kui teenuse osutamiseks ehk näitajate edastamiseks tehniliselt vajalik. Statistikaamet kasutab arvutuseks andmeid, mis on talle seadusest tulenevalt kättesaadavad, ning korduval kasutamisel tehakse uus automaatarvutus metoodikas määratud andmeseisu põhjal. Lõikes 1 sätestatakse, et palgapeegel on tööandjatele suunatud vabatahtlik digiteenus, mille eesmärk on võimaldada tööandjal seirata soolise palgalõhe näitajaid. See tähendab, et tööandja võib vabalt valida, kas ta palgapeeglit kasutab või mitte. Kui tööandja palgapeeglit ei kasuta, siis andmete töötlemist ei toimu. Palgapeegli näitajad on statistilised, st andmeid otseselt isikute kohta ei esitata. Kui organisatsioonis töötab vähem kui kolm meest ja kolm naist, siis teenust ei pakuta. Niisamuti ei kuvata tulemusi juhul, kui mõnes grupis on vähem kui kolm meest ja kolm naist (näiteks ei kuvata ametikohapõhiseid andmeid juhul, kui seal on vähem kui kolm meest ja kolm naist). Palgapeegli jaoks ei kehtestata tööandjale uut andmete esitamise kohustust ega koguta tööandjalt eraldi lisaandmeid. Ükski palgapeegli näitaja ei ütle otseselt, kas organisatsioonis esineb diskrimineerimist või mitte. Näitajad võivad tööandjale viidata vajadusele andmetesse täpsemalt sisse vaadata. Näiteks, kui ametikohapõhised soolised palgalõhed on suured, siis peaks esmalt 5  üle vaatama, kuidas on töötamise registrisse ametikohad registreeritud ja siis analüüsima, kas palkade erinevused on põhjendatud või põhjendamata. Näiteks ei pruugi igas organisatsioonis kõikidele ametikohtadele, sobivaid ISCO koode2leiduda, mistõttu võivad eri töökohad kajastuda sama ISCO koodi ehk ametikoha all. Lisaks võivad arvestatud palku ja palgalõhesid mõjutada ka erinevad lisatasud, mida ei ole võimalik maksukohustuslaste registri andmete pealt põhipalgast eristada. Lõikes 2 sätestatakse, et soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks võib Statistikaamet tööandja taotlusel töödelda töösuhte, töötasu ja ajutiselt töölt eemalviibimisega seotud andmeid maksukohustuslaste registrist, Tervisekassa andmekogust ja sotsiaalkaitse infosüsteemist ning andmeid, mille tööandja on Statistikaametile esitanud riikliku statistika tegemiseks. Ajutise töövõimetuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmeid töödeldakse üksnes eemalviibimise aja ja liigi ulatuses. Selle sättega pannakse paika töödeldavad andmed ja andmeallikad. Säte sõnastatakse mitte kui „töödeldakse“ vaid „võib töödelda“, kuna palgapeegli teenuse jaoks ei koguta andmeid, siis peab metoodika kohanema olukorras, kus kogutavate andmete koosseisud muutuvad. Näiteks juhul, kui poliitikamuudatuste tõttu ei koguta enam maksukohuslaste registris samal kujul ametinimetusi, siis peab palgapeegli näitajate arvutamise metoodika sellega kohanema. Lisaks kui tööandjad hakkavad Statistikaametile esitama masin-masin liidese kaudu palga- ja tööjõukulude andmeid, on võimalik kasutada ka tunnipalga andmeid, millega on võimalik saavutada näitajate suurem võrreldavus. Masin-masin liidese kaudu palga- ja tööjõukulude andmete esitamine otse Statistikaametile võimaldab täpsemat töötaja koormuse arvestust. Palgapeegli näitajate jaoks kasutatavad andmetele on Statistikaametil juurdepääs RStS- i §-s 16 sätestatud riikliku statistika programmi raames. Seega ei eelda palgapeegli näitajate arvutamine uut andmete kogumist. Andmeallikad on maksukohustuslase register, sotsiaalkaitse infosüsteem, Tervisekassa andmekogu ja otse riikliku statistika programmi raames Statistikaametile edastatud andmed. Kõik kasutatavad andmed on seotud töösuhtega – tasutud maksud, tasud ja liik aga ka ajutise töövõimetuse algus ja lõpp, samuti lapsepuhkuse algus ja lõpp. Palgapeegli näitajate arvutamiseks ei töödelda diagnoosi ega terviseseisundi sisulist kirjeldust, vaid üksnes eemalviibimise aega ja liiki töökoormuse arvestamiseks. Kõiki neid andmeid esitab või kinnitab tööandja ja need andmed on tööandjale teada, sealhulgas kasutatakse ka ajutise töövõimetuse ja lapsepuhkuste andmeid ulatuses, mis on tööandjale teada. Ajutise töövõimetuse algust ja lõppu, samuti lapsepuhkuse algust ja lõppu kasutatakse, et arvestada töötaja reaalset töökoormust – neid arvestamata ei ole võimalik tegelikku töökoormust, mis töötasu mõjutab, arvestada. Statistikaametil on nendele andmetele juurdepääs riikliku statistika raames ning ettevõtet soovitakse säästa samade andmete uuesti esitamisest. Kuna andmete töötluse tulemus on statistiline (soolise palgalõhe näitajad), siis individuaalandmeid endid Statistikaamet kuhugi ei edasta, edastatakse vaid soolise palgalõhe näitajad. Seega võib pidada seaduse sõnastust piisavalt raamituks. Täpsem andmete loetelu ja andmete töötlemine, mida näitajate arvutamiseks kasutatakse, on kättesaadav palgapeegli metoodikas3, mis on avalik. Metoodikas lähtutakse rangelt põhimõttest, et kasutatakse ainult andmeid, mis tööandjale on teada ja mille on tööandja esitatud või tööandja kinnitatud. Lõikes 3 sätestatakse, et tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu kaudu. Töökeskkonna andmekogus on võimalik tööandjal end identifitseerida, sisse logida ja esitada soolise palgalõhe näitajate päring Statistikaametile. Päring liigub läbi X-tee. Statistikaametis viiakse läbi automaattöötlus ja näitajad edastatakse X-tee kaudu tööandjale. Juurdepääs 2 Ametite klassifikaator. Statistikaamet 3 Palgapeegli metoodikaraport - Statistikaamet.pdf 6  näitajatele on ainult tööandjal (tema määratud esindajal) ja ühelgi kolmandal isikul näitajatele juurdepääsu pole. Soovi korral võib tööandja tulemust ise töötajatega jagada. X-tee turvaserverisse jäävad logid küll päringute fakti kohta, mis üle X-tee liiguvad, kuid need ei sisalda saadud vastuse sisu. Logisse jääb vaid päringu tegemise fakt. Tööinspektsioon tagab töökeskkonna andmekogus tööandjale tehnilise ligipääsu ja kasutaja autentimise, kuid andmekogus ei teostata analüüsi ega näitajaid salvestata, seega on Tööinspektsiooni poolne andmete töötlus väga piiratud. Palgapeegli näitajate arvutamiseks tehtavas isikuandmete töötlemises on vastutav töötleja Statistikaamet. Tööandja taotlus on teenuse käivitamise tingimus ega tähenda, et Statistikaamet töötleks andmeid tööandja volitatud töötlejana või tööandja juhiste alusel. Töökeskkonna andmekogu kaudu toimuvate tehniliste toimingute, sealhulgas autentimise, päringu vahendamise ja ajutise kuvamise eest vastutab Tööinspektsioon töökeskkonna andmekogu vastutava töötlejana. Lõikes 4 sätestatakse, et töökeskkonna andmekogusse soolise palgalõhe näitajaid ei salvestata. Näitajad on tööandjale andmekogus kättesaadavad kuni akna sulgemiseni ning seejärel näitajad kustutatakse. Näitajad kuvatakse andmekogusse ajutiselt ilma püsiva salvestamiseta. Juhul, kui tööandja esitab uue päringu viiakse läbi uus automaatanalüüs. Töökeskkonna andmekogu süsteemilogis säilivad vaid päringu tegemise faktid, mitte vastus ise. Töökeskkonna andmekogus säilitatakse logisid kaks aastat. 6. Muuta eelnõu § 6 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) paragrahvi 241 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tööohutust“ sõnadega „ja palkade läbipaistvust“;“. Selgitus: tegemist on normitehnilise parandusega. Puudub vajadus kogu sätte ümber sõnastamiseks kui lõikesse lisatakse kolm sõna. 7. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 3 ja sõnastada see järgmiselt: „3) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Soolise palgalõhe näitajaid andmekogus ei säilitata.“.“. Selgitus: muudatus tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Uue lõikega sätestatakse selguse huvides analoogselt SoVS § 111 lõikega 4, et soolise palgalõhe näitajaid ei säilitata. Kuna andmekogu regulatsioon ja kõik muud andmekogus säilitatavate andmete säilitamise tähtajad on sätestatud TTOS-is, on selguse huvides antud säte vajalik lisada ka TTOS-i. 8. Täiendada eelnõu uue §-ga 7 (muutes vastavalt järgmise paragrahvi numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „§ 7. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) Statistikaametile soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;“.“. Selgitus: muudatus tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Eelnõu §-ga 7 täiendatakse MKS-i § 29 punktiga 111, lisades Statistikaametile maksuandmete jagamise aluse hulka SoVS-is sätestatud ülesannete täitmise. Muudatus on vajalik, kuna seni on Statistikaamet saanud maksusaladusega kaetud andmeid riikliku statistika tegemiseks, kuid eelnõuga antakse Statistikaametile tööandja taotlusel soolise palgalõhe (palgapeegli) näitajate arvutamise ülesanne. Maksusaladusega kaetud andmeid vajab Statistikaamet lisaks riikliku statistika programmi ülesannete täitmisele ka soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks arvestades andmete ühekordse esitamise 7  printsiipi. See tähendab, et Statistikaamet kasutab andmeid, mida tööandja on juba esitanud Töötamise registrisse ja ei päri neid tööandjalt. Soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks ei kehtestata tööandjale uut andmete esitamise kohustust. Statistikaamet kasutab SoVS-is sätestatud ülesande täitmiseks talle seadusest tulenevalt kättesaadavaid maksukohustuslaste registri andmeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisa: Märkuste ja ettepanekute tabel Eva Liina Kliiman [email protected] 8  Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Lisa MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Eelnõu esitati esimeses kooskõlastusringis kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Statistikaametile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele ENUT, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, MTÜ-le Feministeerium, Eesti Inimõiguste Keskusele, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Riigikantseleile ja õiguskantslerile. Eelnõu osas avaldasid arvamust Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Tööinspektsioon, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, MTÜ Feministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Advokatuur, Tööandjate Keskliit ja Justiits- ja Digiministeerium. 1  Esimene kooskõlastusring Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Eesti Ametiühingute 1. EAKL toetab eelnõu eesmärki suurendada Arvestatud. Eelnõusse lisatakse, et tööandja esitab teabe kirjalikku Keskliit töötasude läbipaistvust ning tugevdada naiste taasesitamist võimaldavas vormis. ja meeste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet. Töötasu või Nõustume, et töölesoovija jaoks on äärmiselt oluline, et töötasu või töötasuvahemiku avaldamine enne töötasuvahemiku info tuleks piisavalt varakult. Selgitame siiski töövestlust, varasema töötasu küsimise keeld juurde, miks ei ole otstarbekas seaduses kehtestada mõistliku ning töötaja õigus avaldada oma töötasu on etteteatamise aega. Tõesti, selleks, et täituks muudatuse eesmärk, töötajate kaitse peab tööle kandideerija saama töötasu või töötasuvahemiku info seisukohalt vajalikud ja põhimõtteliselt õiged piisavalt varakult. Piisavalt varakult võib tähendada eri kontekstides sammud. eelkõige sõltuvalt töövestluse kokkuleppimise ja töövestluse Samas tuleks siiski eelnõu § 1 punktiga 1 toimumise vahelisest ajast, erinevaid perioode. Seetõttu ei ole töölepingu seaduse paragrahvi 11 lisatava mõistlik seaduses sõnastada minimaalset perioodi, kuivõrd seaduse uue lõike 21 teksti täiendada ja lisada lõike eesmärk ei ole fikseerida töövestluse toimumise ja kokkuleppimise lõppu uus lause: „Tööandja esitab teabe vahelist aega. See ei oleks ei tööandjate ega tööotsijate huvides. Kui töölesoovijale töötasu või selle vahemiku ja töövestlus lepitakse kokku toimuma ülehomme, siis tähendab info kollektiivlepingu kohta vähemalt piisavalt varajane ette teatamine, et töötasu või töötasuvahemiku info kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antakse kokku leppimise hetkel või vahetult pärast seda. Täiendame hiljemalt 5 kalendripäeva enne töövestlust.“ vastavate selgitustega seletuskirja. Eelnõu sõnastus võimaldab tööandjal vahetult enne töövestlust suuliselt töötasu teavet esitada, mille tagajärjel töötajal tegelikult enne töövestlust info töötasu kohta puudub. Töötasu on töötaja jaoks väga oluline ja selleks, et töölesoovija saaks valmistuda töövestluseks, vajab ta varakult infot võimaliku tulevase töökoha töötasu kohta. 2  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 2. Kahjuks pole meile esitatud eelnõu piisav Võtame teadmiseks. direktiivi 2023/970 sisuliseks ülevõtmiseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt võetakse üle üksnes osa direktiivist ning vastavustabelist nähtub, et mitmed direktiivi keskse tähtsusega sätted on Eesti õiguses jätkuvalt katmata. Nende hulka kuuluvad töötasukujunduse kriteeriumide läbipaistvus, töötajate ja töötajate esindajate teabeõigus, suuremate tööandjate aruandlus, tõhus järelevalve ning mõjusad sanktsioonid. Oleme seisukohal, et eelnõu tuleb täiendada selliselt, et töötajatel ja nende esindajatel on reaalne võimalus kontrollida, kas sama või võrdväärse töö eest makstakse võrdset tasu. Palgavõrdsuse tegelikukstagamiseks on vaja toimivat sotsiaaldialoogi ja riiklikku järelevalvet töökohtadel. Palgapeegel vabatahtliku tööandjakeskse tööriistana ei asenda direktiivist tulenevat aruandlust, töötajate esindajate kaasamist ega kohustust põhjendamata palgaerinevusi kõrvaldada. Eelnõu tuleb täiendada või välja töötada uus eelnõu, millega võetakse üle kõik ülejäänud direktiivi kohustuslikud sätted. Käesolev eelnõu on töötajate õiguste kaitse seisukohalt 3  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus ebapiisav ning ei taga võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist. Soolise 1. Soovitan läbipaistvuse suurendamiseks ja Arvestatud. Eelnõusse lisatakse, et tööandja esitab teabe kirjalikku võrdõiguslikkuse ja hilisemate vaidluste vältimiseks sätestada taasesitamist võimaldavas vormis. võrdse kohtlemise kirjaliku teavitamise kohustuse. Kui volinik teavitamine võib toimuda ka suuliselt, jääb Mittearvestatud. Kuigi seaduse tasemel ei kehtestata tööandjatele tegelik kaitse nõrgaks ning see võib kohustust töötasu või töötasuvahemikku töökuulutuses kajastada, siis suurendada koormust õigussüsteemile. tööandjatel jääb see võimalus igal-juhul alles. Samuti pean väga oluliseks, et teavitus eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta oleks tehtud juba töökuulutuses, kuivõrd sel juhul on mõju läbipaistvuse suurendamiseks laiem. Lisaks mõjule konkreetsele isikule, suurendab see tasustamise läbipaistvust ja läbi selle palgavõrdsust kogu organisatsioonis. 2. Kavandatav muudatus [kommentaar Selgitame. Nagu ka seletuskiri möönab tehakse vastav muudatus puudutab eelnõu § 1 lõiget 2] ei oma sisulist õigusselguse huvides. Õige on ka see, et Tööinspektsioonil ei ole lisandväärtust, arvestades, et juba kehtiva antud sätte osas järelevalve õigust. töölepingu seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on tööandjal keelatud nõuda töölesoovijalt lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Eraldi küsimus on töölesoovija võimalused oma õiguste kaitseks väljaspool kohtumenetlust. Nimelt puudub Tööinspektsioonil pädevus teostada järelevalvet TLS § 11 lõike 2 üle (eelnõuga 4  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus lisatakse järelevalvepädevus vaid TLS § 11 lõike 2¹ osas). 3. Sättel [kommentaar puudutab eelnõu § 1 Selgitame. Nagu ka seletuskiri möönab tehakse vastav muudatus lõiget 3] puudub iseseisev õigustloov sisu, õigusselguse ja teadlikkuse huvides. kuna töötajal on juba kehtiva õiguse kohaselt õigus oma töötasu avalikustada. 4. Sättel [kommentaar puudutab eelnõu § 1 Selgitame. Nagu ka seletuskiri möönab tehakse vastav muudatus lõiget 4] puudub iseseisev õigustloov sisu, õigusselguse ja teadlikkuse huvides. kuna sama sisu kandev norm on soolise võrdõiguslikkuse seaduses olemas (SoVS § 6 lg 2 p 3). 5. Toetan [kommentaar puudutab eelnõu § 1 Võtame teadmiseks. lõiget 5]. 6. Toetan [kommentaar puudutab eelnõu § 1 lõiget 6]. 7. § 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Vastatud esimese ettepaneku juures. Vt märkus § 1 punkti 1 kohta. 8. Toetan [kommentaar puudutab eelnõu § 2 Võtame teadmiseks. lõiget 2]. 9. § 3. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse Selgitame. SoVS § 111 lõige 4 on vajalik andmekaitse kaitsemeede muutmine arvestades Palgapeegli eesmärki. Palgapeegli eesmärk on võimaldada Palgapeeglist võib kujuneda tööandjatele tööandjal soovi korral saada ajakohane statistiline ülevaade soolise oluline tööriist soolise palgalõhe seiramiseks palgalõhe näitajatest – eesmärgi täitmiseks ei ole andmete säilitamine ning vajadusel vastumeetmete andmekogus vajalik. Seejuures ei takista see tööandjal seirata rakendamiseks. Samas jääb arusaamatuks, eelmiste aastate näitajaid, mis on vajalik pikemaajaliste trendide miks soolise palgalõhe näitajaid ei salvestata järgmiseks. Näitajate mittesalvestamine vähendab isikuandmete töökeskkonna andmekogusse. Ka seletuskiri töötlemise ulatust ja võimalikke andmekaitseriske ning on kooskõlas minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega. 5  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus ei anna selles küsimuses piisavat selgust. Selleks, et liikuda lähemale direktiivi (EL) 2023/970 eesmärkide saavutamisele, teen ettepaneku jätta soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11¹ lõige 3 eelnõust välja. 10. § 4. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse Võtame teadmiseks. muutmine Toetan [kommentaar puudutab eelnõu § 4 lõiget 1]. 11. Toetan [kommentaar puudutab eelnõu § 4 Võtame teadmiseks. lõiget 2]. 12. Kuigi keeld kehtestada ühest soost Võtame teadmiseks. töötajale või töötajatele ebasoodsamad töötasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele kehtib soolise võrdõiguslikkuse seaduses alates 2004 aastast (ja põhimõttena tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest alates aastast 1992), siis palgalõhe on Eestis jätkuvalt tõsine probleem. Eesti on olnud pikka aega Euroopa Liidu riikide seas üks suurema soolise palgalõhega riike. Kuigi viimastel aastatel on lõhe vähenenud, on see endiselt märkimisväärne. Palgalõhe mõjutab negatiivselt naiste elukvaliteeti ja majanduslikku sõltumatust. Veelgi enam, see 6  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus kandub edasi pensionitesse, süvendades ebavõrdsust vanaduspõlves, mida omakorda võimendavad naiste ja meeste erinev eluiga. Selleks, et täita nii eesti õigusest kui ka euroopa liidu õigusest tulenev kohustus maksta meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu, on vaja tasustamise läbipaistvust ning tõhusaid õiguskaitsemehhanisme. Õiglane tasu on tugevalt seotud inimväärikusega. Seetõttu loodan, et valitsus võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/970 üle täies ulatuses Eesti Kaubandus- 1. Töötasuteabe edastamise viis Arvestatud. Täiendame seletuskirja selgitusega. Tulenevalt Tööstuskoda ja tõendatavus saabunud tagasisidest muudame sätet. Sealhulgas selleks, et tagada Eelnõu § 1 p 1 kohaselt lisatakse töölepingu teabe esitamise tõendatavus. Eelnõusse lisatakse, et tööandja esitab seadusesse uus punkt, mille kohaselt esitab teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui tööandja töölesoovijale teabe eeldatava tööandja avaldab töötasu töökuulutuses, siis on ta sellega on kohuse töötasu või selle vahemiku kohta eelkõige täitnud. töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Kaubanduskoda märgib, et kõnealune sõnastus võib jätta töötasuteabe edastamise viisi osas tõlgendamisruumi. Kaubanduskoja ettepanek: Selguse huvides teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja ning täpsustada, mida loetakse töötasu avalikuks tegemiseks. Vajalik oleks täpsustada, kas piisab ka suulisest teavitamisest või peab 7  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus teavitamine olema kirjalik. Seletuskirja täpsustamine looks täiendavat selgust nõuete rakendamisel. 2. Töötasu konfidentsiaalsus Selgitame. Töölepingus või mujal sisalduv nõue, mille järgi on oma Eelnõu § 1 p 3 kohaselt täiendatakse töötasu info jagamine keelatud (info on konfidentsiaalne või kuulub töölepingu seaduse § 28 lõiget 2 punktiga 14, ärisaladuse alla), on tõesti tühine. mille kohaselt keelatakse tööandjal takistada töötajal oma töötasu suurust avalikustamast. Praktilise poolte pealt võib nii tööandjatel kui ka töötajatel tekkida küsimus, mis saab olemasolevatest töölepingutest ja muudest kokkulepetest (nt ärisaladuse kaitse kokkulepped), millega on töötajal keelatud oma töötasu suurust avalikustada. Töölepingu seaduse § 2 kohaselt on töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega muutuksid eelnõu jõustumisel sellised kokkulepped tühiseks, kuid see ei pruugi olla praktikas kõigile osapooltele teada. Kaubanduskoja ettepanek: Täiendada eelnõu seletuskirja selgitusega, et tulenevalt töölepingu seaduse §-st 2 on kõikides olemasolevates töölepingutes ja muudes kokkulepetes sisalduvad töötasude konfidentsiaalsust käsitlevad sätted eelnõu jõustumisel töötasu avalikustamise osas tühised. 3. Palgapeegel Arvestatud. Palgapeegli regulatsiooni lisatakse selguse huvides kasutamise vabatahtlikkus. 8  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Eelnõu § 3 p 1 kohaselt lisatakse soolise võrdõiguslikkuse seadusesse palgapeegli Selgitame, et seadus ei peaks täpsustama negatiivseid asjaolusid (tõsi regulatsioon. Eelnõu seletuskiri kajastab küll – erandkorras sätestatakse õigusselguse huvides TTOSis, et mitmeid olulisi punkte, mis peaksid olema palgapeegli näitajaid ei salvestata). Kuna palgapeegel on riigi poolt sätestatud ka eelnõus. Näiteks eelnõu pakutav teenus, siis saab palgapeegel olla kättesaadav vaid neile seletuskirja lk-l 4 on küll kirjas, et osapooltele, kes on vastavalt teenuse õiguslikule alusele kindlaks palgapeegli kasutamine on tööandjale määratud. Seega on palgapeegel kättesaadav vaid tööandjale – vabatahtlik, kuid see ei tule välja eelnõu enda tööandja saab ise määrata, kes tema esindaja antud teenuse puhul on, sõnastusest. Samas on Kaubanduskoja see tähendab, et tavaliselt antakse tööandja poolt palgapeegli hinnangul oluline, et seaduses oleks selgelt kasutusõigus näiteks personalitöötajale. Palgapeegli kasutusõiguse kirjas, et tegemist on vabatahtliku andmises on tööandja vaba ja sellesse riik ega seadus ei sekku. lahendusega. Samuti ütleb seletuskiri lk-l 6, et juurdepääs näitajatele on ainult tööandjal Selgitame. Lisaks kommenteerime ettepanekut panna paika, et (tema määratud esindajal) ja ühelgi palgapeegli näitajaid ei saa kasutada tõendina sama või võrdväärse kolmandal isikul näitajatele juurdepääsu töö hindamisel töövaidlustes või voliniku menetlustes. See oleks pole. Samas ei ole antud tingimust kirjas vastuolus senise kohtupraktika ja palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõus. Õigusselguse ja tööandjate usalduse artikliga 19. Ei ole võimalik etteulatuvalt ja absoluutselt piirata tagamiseks peab Kaubanduskoda vajalikuks, palgapeegli näitajate kasutamist vaidlustes. Küll aga on tõsi, et et teenuse olemus ja andmekaitse tingimused palgapeegli näitajad ei tõenda iseenesest diskrimineerimist ega selle oleksid selgelt seaduses kirjas. puudumist ning neist ei saa järeldada, et sama ISCO koodiga töötajad Lisaks soovime välja tuua, et palgapeegli teevad sama või võrdväärset tööd. Selles osas viime seletuskirja sisse puhul peab olema tagatud, et palgapeegli selgituse, et oleks arusaadav, et palgapeeglist ei saa järeldada ei näitajad ei muutuks töövaidlustes või diskrimineerimise toimumist või mittetoimumist ning tööde voliniku menetlustes vaikimisi tõendiks sama samaväärsust. Seega palgapeegli näitajad ei ole mõeldud või samaväärse töö võrdlemisel. Samuti ei diskrimineerimise tuvastamiseks ja neist ei saa automaatselt tohi tekkida olukord, kus oodatakse, diskrimineerimist järeldada, kuid kuna vaidlustes kasutatavate et tööandja peab palgapeegli abil tõendama tõendite asjakohasuse üle otsustab töövaidluskomisjon, volinik või diskrimineerimise puudumist. Kuna tegemist kohus, siis ei ole võimalik etteulatuvalt piirata palgapeegli näitajate on statistilise üldistusega, mida tööandja ise kasutamist, juhul, kui see on asjakohane ning vaidluses tõendina esitatud. 9  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus sisuliselt ei kontrolli, ei saa see olla aluseks konkreetsete tööde võrdlemisele. Kaubanduskoja ettepanekud: Lisada eelnõu § 1 p-1 selgesõnaliselt, et palgapeegli kasutamine on vabatahtlik ja toimub tööandja taotlusel. Samuti palume eelnõus sätestada, et juurdepääs palgapeegli kaudu arvutatud soolise palgalõhe näitajatele on tagatud üksnes vastavale tööandjale või tema volitatud esindajale ning kolmandatel isikutel puudub juurdepääs neile andmetele. Täpsustada eelnõu seletuskirjas, et palgapeegel on vabatahtlik analüüsi- ja ennetustööriist ning see ei kujuta endast tõendit sama või võrdväärse töö hindamisel töövaidlustes või voliniku menetlustes. 4. Tehnilised märkused Arvestatud. Viidatud viga seletuskirjas on parandatud. Eelnõu seletuskirja lk-l 3 on kirjas, et „/…/ ka SoVS § 2 lõige 2 punkt 3 keelustab olukorra, kus tööandja kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele“. Juhime tähelepanu, et SoVS viide on vale ning see peaks olema SoVS § 6 lg 2 p 3. Eesti Infotehnoloogia 1. Läbipaistvus ja võrdne tasustamine Arvestatud. Nõustume esitatud argumentatsiooniga ja viisime ja eelnõusse sisse muudatuse. 10  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Telekommunikatsiooni Tööandja kohustus tagada naiste ja meeste Liit sama või samaväärse töö eest võrdne tasustamine on oluline ning põhimõttena Eestis juba kehtiv. Kavandatav regulatsioon aitab senise killustatud raamistiku selgemalt siduda töölepingu seadusega, suurendab õigusselgust ja arusaadavust nii tööandjate kui ka töötajate jaoks. ITL-i hinnangul vajab täpsustamist eelnõu § 1 punktiga 4 TLS-i listavas § 29 lõikes 61 kasutatud sõnastus „töötasu määramine“. Töösuhetes lepitakse töötasu kokku poolte vahel. Mõiste „määramine“ võib ekslikult viidata tööandja ühepoolsele otsustusõigusele. Teeme ettepaneku sõnastada säte eelnõus viisil, mis kajastab tööandja kohustust tagada võrdsus töötasu kokkuleppimisel, mitte selle määramisel. Näiteks nii: „Tööandja peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise.“ 2. Palgavahemiku avalikustamine Arvestatud. Täiendame seletuskirja selgitusega. Tulenevalt värbamisprotsessis saabunud tagasisidest muudame sätet. Eelnõusse lisatakse, et Palgavahemiku või eeldatava töötasu tööandja esitab teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. avalikustamise nõue enne tööintervjuud on Juhul, kui tööandja avaldab töötasu töökuulutuses, siis on ta sellega praktiline ja ajasäästlik lahendus. See aitab on kohuse täitnud. vältida olukordi, kus värbamisprotsess jõuab 11  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus lõppfaasi, kuid osapoolte rahalised ootused ei ühti, vähendab mõlema poole ajakulu ning suurendab värbamisprotsessi efektiivsust. Eriti oluline on see konkurentsitihedas IT- ja tehnoloogiasektoris, kus töötasu läbipaistvus on rahvusvaheliselt üha levinum praktika. Selguse huvides teeme ettepaneku seaduse seletuskirja tasemel täpsustada, mida täpsemalt peetakse töötasu „teatavaks tegemiseks“ – kas piisab palgavahemiku avaldamisest töökuulutuses, kas see peab olema kirjalik teade enne vestlust või on lubatud ka muu vorm. Selge juhend vähendaks ebakindlust ja võimalikke vaidlusi. 3. Varasema töötasu küsimise keeld Võtame teadmiseks. Varasema töötasu küsimise selgesõnaline keeld toetab õiglasemat palgakujundust ning aitab vältida ajalooliste palgaerinevuste kandumist uutesse töösuhetesse. See loob tööandjatele ühtse ja selge reeglistiku ning vähendab „halli ala“ värbamispraktikas, kus palk kujuneb üksnes kandidaadi küsitud summa alusel, mitte töö tegeliku väärtuse järgi. 4. Töötaja õigus avalikustada oma töötasu Selgitame. Vastavalt Tööinspektsioonini jõudvatele kaebustele on Töötajate selgesõnaline õigus jagada tegemist Eesti tööturul reaalselt esineva probleemina, mistõttu peame omaenda töötasu toetab läbipaistvamat ja proportsionaalseks just tööandjatele selgesõnalise keelu kehtestamist. küpsemat töökultuuri ning motiveerib Lisaks peame eelnõus välja pakutud sõnastust, mis ütleb „[Tööandja 12  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus tööandjaid oma tasustamispõhimõtteid on eelkõige kohustatud] mitte takistama töötajal avalikustada oma teadlikumalt läbi mõtlema ja sõnastama. töötasu suurust“ piiritletuks ja proportsionaalseks. Pikemas vaates aitab see ennetada ebavõrdsuse tunnet ja arusaamatusi töökohal. Samas tekib küsimus, kas eelnõu § 1 punktiga 3 TLS § 28 lg 2 punktiga 14 eraldiseisva kohustuse kehtestamine tööandjale on proportsionaalne, arvestades, et tegemist ei ole praktikas laialt levinud probleemiga. Leiame, et normitehniliselt oleks loogilisem käsitleda seda töötaja õigusena, mitte tööandja hoidumiskohustusena. Kui säte siiski lisatakse TLS § 28 lõikesse 2 tööandja kohustuste hulka, tuleb see täpsustada nii, et töötaja õigus piirduks üksnes enda töötasu avalikustamisega ega laieneks teiste töötajate töötasu või isikuandmete avaldamisele. Selline täpsustus on oluline isikuandmete kaitse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimiseks. 5. Palgapeegli selge ja piiratud õiguslik Arvestatud. Palgapeegli regulatsiooni lisatakse selguse huvides raamistik kasutamise vabatahtlikkus. Palgapeegli teenus kui vabatahtlik analüüsi- ja ennetustööriist on olemuselt mõistlik Selgitame, et seadus ei peaks täpsustama negatiivseid asjaolusid (tõsi lahendus, mis võimaldab tööandjatel soolisi küll – erandkorras sätestatakse õigusselguse huvides TTOSis, et palgalõhesid varakult tuvastada ja ennetada palgapeegli näitajaid ei salvestata). Kuna palgapeegel on riigi poolt ilma täiendava halduskoormuseta. pakutav teenus, siis saab palgapeegel olla kättesaadav vaid neile 5.1. Eelnõu seletuskirjas sisalduvate osapooltele, kes on vastavalt teenuse õiguslikule alusele kindlaks garantiide lisamine eelnõusse määratud. Seega on palgapeegel kättesaadav vaid tööandjale – tööandja saab ise määrata, kes tema esindaja antud teenuse puhul on, 13  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Leiame, et eelnõu seletuskirjas toodud see tähendab, et tavaliselt antakse tööandja poolt palgapeegli olulised garantiid peavad kajastuma kasutusõigus näiteks personalitöötajale. Palgapeegli kasutusõiguse selgesõnaliselt seaduse tekstis. Seetõttu andmises on tööandja vaba ja sellesse riik ega seadus ei sekku. teeme ettepaneku täiendada eelnõud Palgapeegli eesmärk on eelnõus sõnastatud. järgmiselt: 1) Lisada eelnõu §-i 3 (soolise Osaliselt arvestatud. Kooskõlastusel käinud eelnõus välja pakutud võrdõiguslikkuse seaduse muutmine) SoVSi § 111 sätestas, et „soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna selgesõnaline norm, mille järgi on andmekogusse ei salvestata“. Sarnane täpsustus lisatakse selguse palgapeegli kasutamine vabatahtlik ja toimub huvides ka TTOSi § 241 lõikesse 4. See tähendabki seda, et näitajate üksnes tööandja taotlusel; sisu salvestuda ei tohi. 2) Määratleda selgelt palgapeegli eesmärk ja adressaadid, st lisada seadusesse, et Mittearvestatud. Nõustume, et arvestades palgapeegli eesmärki on palgapeegli tulemused on kättesaadavad kolm pluss kolm reegel oluline ja asjakohane kaitsemeede. Siiski ei ainult tööandjale ning kolmandatel isikutel nõustu me, et konkreetne arvuline lävend peaks tingimata olema puudub juurdepääs (töötaja, volinik jm sätestatud seaduse tasandil, kuivõrd see on järeldatav töötluse asutused); eesmärgist. Tegemist on statistilise konfidentsiaalsuse piiranguga, 3) Sätestada, et tulemusi ei salvestata millel on antud juhul ka sisuline mõte – soolise palgalõhe arvutamine (kuvatakse ajutiselt ja kustutatakse), logides on väikse grupi puhul ebamõistlik. Seaduse tasandil sätestatakse säilitatakse vaid päringu tegemise fakt (mitte Palgapeegli eesmärk, töödeldavate andmete liigid ja allikad ning sisu). põhimõte, et tööandjale kuvatakse üksnes näitajad. Konkreetne 4) Sätestada eelnõus ka seletuskirjas toodud kuvamispiirang selgitatakse lahti seletuskirjas ja Palgapeegli piirang, et teenust ei pakuta organisatsioonis metoodikas. või asjakohases grupis, kus on vähem kui 3 meest ja 3 naist. See on oluline anonüümsuse Selgitame. Lisaks kommenteerime ettepanekut panna paika, et garantii ja peab olema seaduse tasandil. palgapeegli näitajaid ei saa kasutada tõendina sama või võrdväärse 5.2. Palgapeegli õigusliku rolli piiramine töö hindamisel töövaidlustes või voliniku menetlustes. See oleks selliselt, et see on mõeldud ennetuse vastuolus senise kohtupraktika ja palkade läbipaistvuse direktiivi eesmärgil, mitte tõendamiseks artikliga 19. Ei ole võimalik etteulatuvalt ja absoluutselt piirata Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et teenuse palgapeegli näitajate kasutamist vaidlustes. Küll aga on tõsi, et eesmärk on anda tööandjale analüütilist tuge, palgapeegli näitajad ei tõenda iseenesest diskrimineerimist ega selle 14  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus võimaldada soolise palgalõhe mustrite puudumist ning neist ei saa järeldada, et sama ISCO koodiga töötajad varajast tuvastamist ja ennetamist, sh et teevad sama või võrdväärset tööd. Selles osas viime seletuskirja sisse tegemist on statistilise tulemusega. Kahjuks selgituse, et oleks arusaadav, et palgapeeglist ei saa järeldada ei ei kajastu see põhimõte eelnõu kohaselt diskrimineerimise toimumist või mittetoimumist ning tööde seaduse tekstis. samaväärsust. Seega palgapeegli näitajad ei ole mõeldud Oleme seisukohal, et palgapeegli näitajad ei diskrimineerimise tuvastamiseks ja neist ei saa automaatselt tohi muutuda töövaidlustes või volinike diskrimineerimist järeldada, kuid kuna vaidlustes kasutatavate menetlustes vaikimisi „tõendiks“ sama või tõendite asjakohasuse üle otsustab töövaidluskomisjon, volinik või samaväärse töö võrdlemisel ega luua ootust, kohus, siis ei ole võimalik etteulatuvalt piirata palgapeegli näitajate et tööandja peab palgapeegli abil tõendama kasutamist, juhul, kui see on asjakohane ning vaidluses tõendina diskrimineerimise puudumist. Seletuskirjas esitatud. Kommenteerime ka esitatud seisukohta, et palgapeegel pole küll tööandja poolt kontrollitav – arvestades metoodika läbipaistvust ja kirjeldatakse ennetuslikku eesmärki, kuid fakti, et kasutatavad andmed on tööandja poolt riigile edastatud eelnõu ei sätesta palgapeegli kasutusotstarvet (töötasu, ametikoht, koormus) või tööandja poolt kinnitatud (ajutine ega selle rolli üksnes tööandja vabatahtliku töölt eemalolek), siis on selle väitega keeruline nõustuda. Siiski on enesehindamise tööriistana. vaidluse korral tööandjal igakülgne õigus kasutada oma andmeid Lisaks tuleb normi tasandil vältida, et tõendamaks diskrimineerimise mittetoimumist ja palgapeegel ei töötajal/volinikul ei tekiks nn „õigustatud tõenda iseenesest kuidagi diskrimineerimist või selle puudumist. ootus“ palgapeegli tulemustega tutvumiseks või sealtkaudu teiste töötajate Juhul, kui töötaja pöördub tööandja poole kahtlusega soolise töötasuandmetega tutvumiseks, kui ta leiab, diskrimineerimise osas töötasude osas, näiteks SoVS § 7 lõige 2 et teda on diskrimineeritud. Töötaja kahtlus alusel, siis on tööandja otsustus see, kuidas ja mis andmeid jagada, et diskrimineerimise osas selgitada diskrimineerimise mittetoimumist. Sellisel juhul kehtib ka ei saa iseenesest õigustada teiste töötajate TLSist (§ 28 lg 2 p 13) tulenev põhimõte, mille järgi ei tohi tööandja palgainfo avaldamist ning tõendamine peab töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid [teisele] jääma ikkagi juhtumipõhiseks, töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. proportsionaalseks ning tööandja poolseks tõendamiskohustuseks. Osaliselt arvestatud. Eelnõus tehakse suurema läbipaistvuse ja Palgapeegel ei ole tööandja poolt kontrollitav andmeallikate piiritletusse huvides muudatus, et sätestada täpsemad ega saa olla aluseks sama või samaväärse töö andmeallikad. Samuti piiritletakse selgelt ajutise töövõimetuse, 15  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus võrdlemisele (nt töövaidluskomisjoni, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmete töötlemise töötaja, voliniku poolt). ulatus. 5.3. Andmeallikate ja metoodika läbipaistvus Leiame, et eelnõu peab olema selgem ja konkreetsem andmeallikate ja metoodika läbipaistvuse osas. Eelnõu seletuskirjas kirjeldatakse, et Statistikaamet kasutab riikliku statistika raames kättesaadavaid andmeallikaid (mh maksukohustuslase register, sotsiaalkaitse infosüsteem, Tervisekassa andmekogu) ning viitab, et täpsemad kasutatavad andmed on avalikus metoodikas. Oleme seisukohal, et kui teenus tugineb mitme andmekogu ristkasutusele ja automatiseeritud analüüsile, siis peab seadusest endast selguma erinevate andmeliikide töötlemise alus, töötlemise eesmärk ja ulatus selliselt, et see oleks prognoositav ka tööandja ja töötajate jaoks (mitte ainult metoodikadokumendi kaudu). Teeme ettepaneku täpsustada seaduse tasandil, milliseid andmeid kasutatakse, andmete töötlemise ulatust ja eesmärki, millises rollis andmete töötlemine toimub. 6. Palga ja tasustamise regulatsiooni Selgitame. Leiame, et selguse huvides on mõistlik, et Töökeskkonna asukoht andmekogu regulatsioon asub ühes seaduses, milleks on täna TTOS. Leiame, et TTOS ei ole sisuliselt loogiline Me ei nõustu täielikult ka väitega, et töökeskkond ja ohutus pole ega õige õigusakt palgaandmete ja seotud palkade läbipaistvusega, näiteks kuivõrd ebavõrdne tasustamise läbipaistvuse reguleerimiseks. kohtlemine on töökeskkonna riskitegur, siis on töötasude osas 16  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Tegemist ei ole töötervishoiu ega tööohutuse diskrimineerimine ja selle ennetamine töökeskkonnaga seotud. valdkonda kuuluva teemaga. Töötamise registri andmed on vaid osaliselt palgapeegli näitajate Kuigi töökeskkonna andmekogu on juba täna arvutamiseks kasutatavad – näiteks ei sisalda töötamise register TTOS-is reguleeritud, siis selle eesmärk ei töötasu. Siiski märgime, et ka kooskõlastusel käinud eelnõu järgi ei ole kuidagi seotud töötasude või töösuhtega tulene palgaandmete töötlemise alus TTOS-ist, vaid SoVS § 111-st. seotud andmete töötlemiseks. Palgaandmete SoVS on võrreldes TLSiga sobivam, arvestades palgapeegli töötlemine ja tasustamise läbipaistvus oma eesmärki, milleks on soolise võrdõiguslikkuse edendamine. olemuselt töölepingu ning töösuhete regulatsiooni ja töötamise registri teema, mitte ei kuulu töökeskkonna ohutuse ja töökeskkonna registri valdkonda. Teeme ettepaneku: 1) käsitleda töötasu ja sellega seotud andmete töötlemist töölepingu seaduses; 2) siduda palgapeegli lahendus töötamise registriga (TÖR), mitte töökeskkonna andmekoguga; 3) mitte lisada palgaandmete töötlemise teemat töötervishoiu ja tööohutuse (TTOS) seadusesse, mis ei ole selleks loodud ega kasutatav sellel eesmärgil. TTOS peaks sisaldama vaid seda, mis on vajalik töökeskkonna andmekogu kui ligipääsukanali toimimiseks. Palgaandmete töötlemise sisulised alused peavad tulenema TLS-st ning registriks olema TÖR. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i tähelepanekuid ja ettepanekuid arvestada. 17  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Eesti 1. Samaväärse töö mõiste ja hindamise Selgitame. Kooskõlastusele saadetud eelnõust ei tulene antud Personalijuhtimise alused küsimuses Eesti õigusesse muudatusi. Eesti õigus ei reguleeri tööde Ühing PARE MTÜ Eelnõust ei selgu piisava täpsusega, millistel võrdväärsuse määramise kriteeriume või viisi. Direktiivide ja alustel hinnatakse samaväärset tööd. kohtupraktika alusel võib öelda, et sama või võrdväärse töö Tegemist on keskse küsimusega, millele hindamisel ei ole määrav üksnes ametinimetus, tööpere, tasemetähis toetub kogu võrdse tasustamise loogika. või valdkond. Hindamisel tuleb lähtuda töö tegelikust sisust ja Direktiivist tulenevalt tuleb samaväärsuse väärtusest, võttes arvesse tööks vajalikke oskusi, pingutust, vastutust, hindamisel lähtuda töö sisust, sealhulgas töötingimusi ning vajaduse korral muid objektiivseid ja vajalikest oskustest ja kvalifikatsioonist, sooneutraalseid tegureid. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale peab vastutuse ulatusest, töö keerukusest ja mõjust tööde samaväärsust hindama enamasti organisatsiooniüleselt, see ning töötingimustest. Ametinimetus või tähendab üle erinevate tööperede. Võimalik on diskrimineerimist tasemetähis ei ole piisav alus tööde võrdsuse tuvastada ka organisatsioonide üleselt juhul, kui töötasutingimused hindamiseks. Näiteks ei saa automaatselt pannakse paika organisatsioonide üleselt. Juhul, kui see on eeldada, et IT- ja personalivaldkonna põhjendatud ja tõendatav, võib tööde tasustamisel võtta arvesse spetsialistide tööd on samaväärsed pelgalt tööturu olukorda ja rollide turu väärtust. ametinimetuse põhjal. Samaväärsus selgub tööde sisulise hindamise kaudu. Palume täpsustada, kas samaväärse tasu hindamine peab toimuma organisatsiooniüleselt üle erinevate tööperede või valdkonnasiselt ning millisel määral tuleb arvesse võtta tööturu olukorda ja rollide turuväärtust 2. Palgapeegli ja TÖR koodide kasutamise Osaliselt arvestatud. Nõustume, et palgapeeglil on seoses kasutatud piirangud andmetega omad piirangud. Niisamuti nõustume, et TÖR ametikoha Peame oluliseks rõhutada, et kuigi koodid on üldistuses – nende eesmärk on eelkõige statistiline. palgapeegel on väärtuslik tööriist, kaasnevad Sellekohase selgituse oleme lisanud ka seletuskirja, et iga ettevõtte selle kasutamisega piirangud. Palgapeegel jaoks ei pruugi klassifikaatoris sobivaid ametinimetusi leiduda. tugineb TÖR ametikoha koodidele, mis on Ametikohtade klassifikaatorit haldab Statistikaamet, kellele tasub üldistatud ega kajasta sageli edastada ka ettepanekud klassifikaatori edasiarendusteks. Toome organisatsioonide tegelikku struktuuri. siiski välja, et palgapeegli arendamise algusest peale toimunud 18  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Praktikas võib see põhjustada olukordi, kus arutelude tulemusel oleme leidnud, et paratamatult jääb ametikohtade juhtivad rollid on kodeeritud spetsialisti klassifikaatorisse teatav üldistus ja on ebarealistlik seda pidevalt tasemele või vastupidi, sama ametikoha sisu ajakohastada ning kõikide eri organisatsioonide vajadustega ja vastutus erinevad organisatsiooniti kohandada. See ei tähenda muidugi seda, et klassifikaatori märkimisväärselt ning arendamine mõistlik poleks, vaid lihtsalt eesmärk peaks olema hübriidrollid ei sobitu olemasolevatesse ajakohastamine, mitte täielik vastavus kõigi tööandjate vajadustega. koodidesse. Sellest tulenevalt võivad võrdlused olla moonutatud. Teeme ettepaneku kaaluda ametikohtade klassifikaatori arendamist, mõistes samas, et tegemist on rahvusvahelise süsteemiga ning muudatused on ajamahukad. 3. Töötasu või töötasuvahemiku esitamine Osaliselt arvestatud. Töövestluseks tuleks üldjuhul pidada tööandja enne tööintervjuud või tema esindaja ja konkreetse töölesoovija vahelist suhtlust, Eelnõus sätestatud nõue esitada töötasu või sõltumata sellest, kas see toimub kirjalikult, telefoni või videokõne töötasuvahemik enne tööintervjuud vajab teel või füüsilisel kohtumisel, kui suhtluse eesmärk on hinnata täpsustamist. Ebaselgeks jääb, mida loetakse töölesoovija sobivust pakutavale töökohale või arutada töö tegemise tööintervjuuks olukorras, kus valikuprotsessi tingimusi. Iga kontakt potentsiaalse tööandjaga ei ole töövestlus. esimene etapp ei ole klassikaline intervjuu. Näiteks ei ole töövestlus tehniline telefonikõne vestluse aja Samuti ei ole defineeritud töötasuvahemiku kokkuleppimiseks ega selline proovitöö või eeltest, mille eesmärk on mõiste ega selle mõistlik ulatus. Täpsustamist sõeluda välja kandidaadid, kes kutsutakse seejärel töövestlusele. vajab, kas nõue kehtib ka Täiendame seletuskirja vastava selgitusega. organisatsioonisiseste kandidaatide puhul. Praktikas esineb olukordi, kus ühtne Töötasuvahemiku mõistet seaduses paika ei panda. Tänase välja lähenemine ei ole rakendatav, näiteks pakutud sõnastuse puhul on oluline, et vahemik eeldab alumist ja sihtotsingu puhul, kus töötasu kujuneb ülemist piiri ning kahtlemata ei vasta vahemiku avaldamise nõudele läbirääkimiste käigus, mitmes asukohas „palk alates alampalgamäärast“. Riikides, kus on töötasuvahemiku tehtava töö korral, kus tasu varieerub avaldamise nõue töökuulutuses ei ole enamasti paika pandud piirkonniti, või sisekonkursside puhul, kus vahemiku määratlust. Seda seetõttu, et mõistlik vahemik on väga varieeruv olenevalt töökohast. Näiteks New Jersey tööministeeriumi 19  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus tööandjal on olemas info töötaja kehtiva ettepaneku järgi1 ei tohiks vahemiku laius ületada 60% vahemiku töötasu kohta. alumisest piirist (see tähendaks näiteks, et alumise piiri puhul 2000 Samuti vajab selgitust, kas töötasu info eurot oleks maksimaalne ülemine piir 3200 eurot). Leedu avaliku esitamine peab toimuma kirjalikult või piisab sektori töö tasustamise soovitused näevad ette, et palgavahemiku suulisest teavitamisest. laius oleks +/–15% kuni +/–25% vahemiku keskväärtusest, mis tähendaks näiteks 2000-eurose alampiiri puhul kuni 3333 eurost ülempiiri. Seega on kehtestatud soovituslikes juhistes jõutud pigem üsna laiade vahemikeni, mistõttu ühtse soovituse või nõude panemine, ei tundu mõistlik. Küll aga peab kahtlemata antud töötasuvahemik olema asjakohane ja mõistlik. Töötasu või -vahemiku info avaldamise nõue on üldine ja kehtib ka organisatsioonisisestele kandidaatidele. Vastav täpsustus on sisse viidud seletuskirja. Samuti kehtib eeldus, et töötasu või vahemiku avaldamine on tööandja kohustus ja seda ei saa asendada palgaandmete kättesaadavusega (näiteks avalikus teenistuses) töötajatele või avalikkusele ilma selle info edastamiseta otse töölesoovijale või töökuulutuses. Me ei nõustu väitega, et praktikas esineb olukordi, kus ühtne lähenemine ei ole rakendatav („näiteks sihtotsingu puhul, kus töötasu kujuneb läbirääkimiste käigus, mitmes asukohas tehtava töö korral, kus tasu varieerub piirkonniti, või sisekonkursside puhul, kus tööandjal on olemas info töötaja kehtiva töötasu kohta“). Sihtotsingu puhul kehtib samuti seaduses sätestatud põhimõte (nagu seletuskiri ka ütleb), et hiljemalt enne töövestlust peab töölesoovijal olema info töötasu või töötasuvahemiku kohta. Kui sihtotsingu käigus tehakse tööpakkumine esimese kontaktivõtuna ilma töövestluseta näiteks 1 My Work Rights | New Jersey pay and benefits transparency law 20  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus kirjalikult, siis peab see sisaldama ka töötasu või töötasuvahemiku infot. Piirkondlike tasu erinevuste puhul saab eristada pakutud tasuvahemikke – kui töölesoovijate puhul on teada nende asukohad, siis võib neile näidata asjakohast töötasu või -vahemikku, kuid alati on variant esitleda neutraalselt ka eri asukohtade töötasusid või - vahemikke. Sisekonkursil, kus tööandjal on olemas teave töötaja käesoleva töötasu kohta, kehtib samuti nõue, et enne töövestlust peab töötaja andma töölesoovijale info töötasu või töötasuvahemiku kohta. Tulenevalt saabunud tagasisidest muudame sätet. Eelnõusse lisatakse, et tööandja esitab teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui tööandja avaldab töötasu töökuulutuses, siis on ta sellega on kohuse täitnud. 4. Varasema sissetuleku küsimise keeld ja Mittearvestatud. Meie hinnangul on praegune sõnastus selles osas palgaootus piisavalt selge, kuivõrd viidatakse, et keelatud on küsimused Peame põhjendatuks keeldu küsida töölesoovija sissetuleku kohta. Küsimused palgaootuse kohta ei kandidaadi varasema töötasu kohta. Samas puuduta töölesoovija sissetulekut. on oluline üheselt sätestada, et tööandjal on õigus küsida kandidaadi palgaootuse kohta, kuna see on värbamisprotsessi tavapärane ja vajalik osa. 5. Tasustamise süsteemi käsitlus Selgitame. Kooskõlastusel olev eelnõu ei too selles osas Eesti Eelnõu tekitab vastuolu: ühelt poolt ei ole õigusesse muudatusi. Tööandjal ei ole kohustust tasustamissüsteemi tasustamissüsteemi loomine ja töötajatele omada, kuigi on küsitav, kuivõrd tööandja ilma igasuguse jagamine otseselt kohustuslik, kuid teiselt tasustamissüsteemi või loogikata suudab tagada naistele ja meestele poolt eeldatakse tööandjalt tööde hindamist võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu, mis on soolise samaväärsuse määramiseks ning võrdõiguslikkuse seadusega olnud nõutud üle kahekümne aasta. palgavahemike loomist ja nende jagamist. Selline 21  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus lähenemine eeldab sisuliselt toimiva tasustamissüsteemi olemasolu. Palume seda käsitlust täpsustada ja ühtlustada. 6. Töötajate õigused ja tööandja Selgitame. Kooskõlastusel olev eelnõu ei too selles osas Eesti kohustused õigusesse muudatusi. Eelnõus jääb ebaselgeks, millised on töötaja õigused saada infot samaväärsete tööde tasustamise kohta ning millised on tööandja kohustused sellise info esitamisel. Samuti ei ole selgelt kirjeldatud vaidluste lahendamise korda. Nende küsimuste täpsustamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja vaidluste ennetamiseks. 7. Rakendamise ajakava ja tervikvaade Selgitame. Kooskõlastusel olev eelnõu on planeeritud jõustuma Eelnõu puhul ei ole selge, millal üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. kavandatavad muudatused jõustuvad ega Tõsi on see, et ülejäänud direktiivide sätete üle võtmiseks ajakava millises ajakavas on kavas üle võtta direktiivi antud eelnõuga paigas pole ja nii samuti ei asenda antud eelnõu ülejäänud sätted. Leiame, et töölepingu direktiivi terviklikku ülevõtmist. seaduse osalised muudatused ei saa asendada direktiivi terviklikku ja õigeaegset ülevõtmist. Killustatud lähenemine suurendab ebakindlust ning võib tuua kaasa täiendavaid kulusid. Tööinspektsioon 1. Seletuskiri p 1.3. (Märkused, lk 2, Arvestatud. Viga seletuskirjas parandatud. 1.lõik). Eksitav sõnastus. Seletuskirja p 1.3. (Märkused, lk 2) 1.lõigu kohaselt „…//ATS-i 1. juulil 2026. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 10.02.2026, 2), TTOS-i 1. aprillil 2026. a jõustuvat 22  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus redaktsiooni (RT I, 03.12.2025, 12), MKS-i 1. jaanuaril 2026. a jõustuvat redaktsiooni (RT I, 02.10.2025, 4)//… Tööinspektsioon peab tarvilikuks pöörata tähelepanu, et seletuskirja punktis 1.3. (Märkused, lk 2) 1.lõigus esitatud informatsioon ei ole faktiliselt ega keeleliselt korrektne. Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on arvamuse avaldamiseks esitatud 20.04.2026. See tähendab, et adressaatidele eelnõu esitamise hetkeks, 20.04.2026, on veel ATS-i muudatused jõustumas (01.07.2026) ning TTOS-i ja MKS-i muudatused juba jõustunud. Tööinspektsioon leiab, et faktiliselt ja keeleliselt on korrektne seletuskirja p 1.3. (Märkused, lk 2) 1.lõigus väljendada järgmiselt: „…//ATS-i 1. juulil 2026. a jõustuvat redaktsiooni (RT I, 10.02.2026, 2), TTOS-i 1. aprillil 2026. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 03.12.2025, 12), MKS-i 1. jaanuaril 2026. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 02.10.2025, 4)//… Tööinspektsioon palub seletuskirjas kõrvaldada eksitav sõnastus, viia tekst faktiliselt ja keeleliselt korrektseks. 2. Seletuskiri p 3 (lk 2, eelnõu § 1 p 1, TLS § Arvestatud. Seletuskirja on vastav selgitus lisatud. Töölesoovija 11 täiendamine lõikega 2 prim) Seletuskirja peab saama töötasu või töötasuvahemiku info piisavalt varakult, et 23  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus kohaselt eelnõu § 1 p 1 täiendatakse TLS-i § tagada võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada (või vajadusel 11 lõikega 2 prim. Seletuskirja (lk 2) kohaselt töövestlus ära öelda). Mida „piisavalt varakult“ tähendab, sõltub „Eeldatava töötasu või töötasuvahemiku peab olukorrast, eriti sellest, kui palju aega jääb töövestluse avaldama piisavalt varakult enne töövestlust, kokkuleppimise ja toimumise vahele. Seetõttu ei ole mõistlik et…//“ seaduses sõnastada minimaalset perioodi, kuivõrd seaduse eesmärk ei Tööinspektsioon peab vajalikuks välja tuua, ole fikseerida töövestluse toimumise ja kokkuleppimise vahelist aega. et väljend „piisavalt varakult“ on See ei oleks ei tööandjate ega tööotsijate huvides. Kui töövestlus määratlemata õigusmõiste, mis ei toeta lepitakse kokku toimuma ülehomme, siis tähendab piisavalt varajane seadussättest paremini arusaamist vaid ette teatamine, et töötasu või töötasuvahemiku info antakse kokku tekitab pigem vaidlusi. Arusaamatuks jääb, leppimise hetkel või vahetult pärast seda. millist perioodi tuleks mõista väljendi „ piisavalt varakult“ all. Asjakohane on siinjuures tõstatada küsimus: Kas piisavalt varakult on nt 30 minutit või 5 päeva või 20 päeva enne töövestlust? Tööinspektsioon peab siinkohal oluliseks seletuskirja täiendamist nõnda, et täiendavad selgitused aitaksid viia miinimumtasemele võimalikud tekkivad vaidlused ning andes tööandjale ette konkreetsed ajalised raamid. Tööinspektsioon palub täiendada seletuskirja õigusselguse loomise ja mitmetimõistetavuse vähendamiseks. 3. Seletuskiri p 3 (lk 3, 2.lõik 5.lause, eelnõu Arvestatud. Viga seletuskirjas parandatud. § 1 p 1, TLS § 11 täiendamine lõikega 2 prim) Seletuskirja kohaselt eelnõu § 1 p 1 täiendatakse TLS-i § 11 lõikega 2 prim. Seletuskirja (lk 3, 2.lõik 5.lause) kohaselt „Läbipaistval töötasu infol põhinevad 24  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus läbirääkimised aitavad jõustada ennetada diskrimineerimist töötasudes, …//“ Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et ebaselgeks jääb eelnõu ettevalmistaja tahte eesmärk, mida soovitakse väljendada. Tõusetub küsimus, kas eelnõu ettevalmistaja tahe oli väljendada järgmist: 1) „Läbirääkimised, mis põhinevad läbipaistval töötasu informatsiooni, aitavad jõustada diskrimineerimist töötasudes…//“ VÕI 2) „Läbirääkimised, mis põhinevad läbipaistval töötasu informatsiooni, aitavad ennetada diskrimineerimist töötasudes…//“ Tööinspektsioon, tuginedes direktiivis ja ka antud eelnõus püsitatud eesmärgi saavutamisele, eeldab, et tahe oli väljendada järgmist mõtet: „„Läbirääkimised, mis põhinevad läbipaistval töötasu informatsiooni, aitavad ennetada diskrimineerimist töötasudes…//“ Tööinspektsioon palub seletuskirjas väljendada eelnõu ettevalmistaja tahe selgelt ja üheselt mõistetavalt eesmärgiga vähendada mitmetimõistetavust ja loomaks paremat õigusselgust. 25  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 4. Seletuskiri p 3 (lk 3, 4.lõige 3.lause; eelnõu Võtame teadmiseks. § 2 p 2; TLS § 11 lg 2 täiendamine). Ebaselge sõnastus. Mitmetimõistetavus. Seletuskirja (lk 3) 4.lõike 3.lause kohaselt: „Kindluse huvides kehtestatakse keeld nüüd ühemõtteliselt.“ Tööinspektsiooni, tuginedes seletuskirjas olevale, asub seisukohale, et TLS § 11 lg 2 täiendamise põhjus on olnud ainult „kindluse huvides“ ning muud sisukamat põhjust ei ole. Tõusetub küsimus, kelle „kindluse huvides“? Tööinspektsioon ei saa toetada seaduse muudatust, mis ei põhine läbimõeldud ja põhjendatud vajadusel. Tööinspektsioon saab toetada TLS § 11 lg 2 täiendamist ainult juhul, kui täiendamise eesmärgiks on parema õigusselguse loomine ning tulevikus võimalike vaidluste tekkimiste vähendamine. Seletuskirjas on eelnõu § 2 p 3 (TLS § 28 lg 2 p 14 täiendamine) kohta seaduseelnõu ettevalmistaja vägagi selgelt ja konkreetselt väljendanud seadusmuudatuse vajalikkust ja saavutatavat eesmärki. Tööinspektsioon peab tõdema, et sama selgelt ja konkreetselt ei ole seaduseelnõu ettevalmistaja seletuskirjas väljendatud TLS § 11 lg 2 täiendamise vajadust. 26  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Seega, Tööinspektsioon palub seletuskirja viia sisse täiendused, mis kõrvaldaksid TLS § 11 lg 2 täiendamise vajalikkuse ja põhjendamise ebaselguse ning looks parema õigusselguse ja arusaamise TLS § 11 lg 2 täiendamise vajadusest. 5. Seletuskiri p 3 (lk 3 , 6.lõik, TLS § 29 Arvestatud. Viga seletuskirjas parandatud. täiendamine lõikega 6 prim). Ebakorrektne viitamine. Seletuskirja kohaselt eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse TLS § 29 lõikega 6 prim. Seletuskirjas lk 3, 6.lõigu 2.lause kohaselt „See ei ole uus regulatsioon – ka SoVS § 2 lõige 2 punkt 3 keelustab olukorra, kus tööandja kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele.“ Hetkel kehtiv SoVS § 2 reguleerib SoVS kohaldamisala. Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et kehtiv SoVS ei sisaldada sellist sätet nagu SoVS § 2 lg 2 p 3. Tööinspektsioonile jääb arusaamatuks, miks on eelnõu ettevalmistaja viidanud olematule seadussättele luues juurde ebaselgust ja arusaamatust. 27  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Tööinspektsioon loob eelduse, et eelnõu ettevalmistaja tegelik tahe oli viidata järgmisele sättele: SoVS § 6 lg 2 p 3. Tööinspektsioon palub kõrvaldada vastuolu ning viidata seletuskirjas õigele kehtivale sättele eesmärgiga luua parem õigusselgus. 6. Seletuskirja lisa 1 (vastavustabel, Osaliselt arvestatud. artikkel 17, muud mõjutusvahendid) Ei nõustu, et TLSi § 115 tehtav muudatus oleks antud artikli a) Artikkel 17 p 1 ülevõtmiseks asjakohatu. Selgitame, et artikkel ei räägi mitte võrdse Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv tasustamise põhimõtte rikkumisest, vaid võrdse tasustamise (EL) 2023/970, millega tasustamise põhimõttega seotud õiguste või kohustuste rikkumistest, mis on läbipaistvuse ja muuhulgas direktiivis välja toodud palkade läbipaistvuse meetmed, õiguskaitsemehhanismide kaudu mille hulka kuulub töötasu läbipaistvus enne tööle võtmist. Juhul, kui tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või Tööinspektsioon ei saaks järelevalveõigust TLS §11 lõike 21 üle, siis võrdväärse töö eest võrdse tasu jääks artikkel 17 Eesti õigusesse selles osas üle võtmata. maksmise põhimõtte kohaldamist artikkel 17 muud õiguskaitsevahendid, mida liikmesriigi Viidatud vigased laused („Uutele SoVSi lisanduvatele palkade pädevad asutused või kohtud saavad läbipaistvuse meetmetele määratakse riikliku ja haldusjärelelvalve kasutada, kui on toimunud võrdse läbiviijaks Tööinspektsioon“ ja „Tööinspektsioonile antakse SoVSi tasustamise põhimõttega seotud õiguste või muudatustega õigus teha uute palkade läbipaistvuse meetmete üle kohustuste järelevalvet ja riikliku järelelvalve meetme kohaldamise põhimõtted rikkumine (art 17 p 1). Samuti eelnimetatud on sätestatud KorSis ja VVSis“) vastavustabelist kustutatud. direktiivi art 17 p 2 sätestab võimaluse ettekirjutuste täitmise tagamine. Eelnõu seletuskirja lisa 1 (vastavustabel) artikkel 17 punkt 1 osas on vastavustabelis (lahter nimega EL õigusakti 28  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid) viidatud TLS 115 lõikele 1, milles on esile tõstetud (alla joonitud) § 11 lõikes 2 prim. Tööinspektsioon leiab, et seletuskirja lisa 1 artikkel 17 punkt 1 osas vastavustabelis (lahter nimega EL õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid) tehtud viide TLS 115 lõikele 1, milles on esile tõstetud (alla joonitud) § 11 lõikes 2 prim, on asjakohatu. Direktiivi artikkel 17 kuulub direktiivi 3. peatükki, milles reguleeritakse õiguskaitsevahendid ja õiguse järgimise tagamine. Artikkel 17 sätestab õiguskaitsevahendid konkreetsete kohustuste eiramise ja õiguste kasutamiste kohta. Artikkel 17 ei reguleeri võrdse tasustamise põhimõtet. Seletuskirja (lk 2) kohaselt TLS § 11 lõikega 2 prim täiendamine ehk „Muudatus on vajalik, et tagada vastavus direktiivi artikli 5 lõikele 1 eesmärgiga tagada läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle.“ Seega Tööinspektsioon asub seisukohale, et eelnõu ettevalmistaja tahe oli üle võtta direktiivi art 5 lg 1, mis reguleerib tasustamise läbipaistvust enne töölevõtmist. Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et eelnõu ja seletuskirja kohaselt võrdse 29  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus tasustamise põhimõte sätestatakse TLS § 29 lg 6 prim, mitte aga TLS § 11 lõikes 2 prim. TLS § 11 lõikes 2 prim soovitakse reguleerida hoopiski tasustamise läbipaistvust enne tööle võtmist. Tõusetub küsimus, kas eelnõu ettevalmistaja on analüüsinud vastandlikke olukordi: töötasustamise läbipaistvus enne tööle võtmist VS võrdse tasustamise põhimõtte rakendamine (juba töösuhte olemasolul)? Tööinspektsioon peab veel tarvilikuks märkida, et eelnõuga ei näha ette, et TLS § 29 lg 6 prim oleks Tööinspektsioon järelevalve all. Seega, Tööinspektsioon on arvamusel, et seletuskirja lisa 1 artikkel 17 punkt 1 osas vastavustabelis (lahter nimega EL õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid) tehtud viide TLS 115 lõikele 1, milles on esile tõstetud (alla joonitud) § 11 lõikes 2 prim, on asjakohatu. Tööinspektsioon palub eelnõu ettevalmistajal veelkord läbi mõelda. b) Artikkel 17 p 2 Eelnõu seletuskirja lisa 1 (vastavustabel) artikkel 17 punkt 2 osas on vastavustabelis (lahter nimega Kommentaar) järgmine kommentaar: „Tööinspektsioonile antakse SoVSi muudatustega õigus teha uute palkade läbipaistvuse meetmete üle järelevalvet“ 30  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Arusaamatuks jääb, miks on viidatud SoVS- ile. Seda enam, kui eelnõu ei sisalda sellised SoVS-i muudatusi, millega muudetakse Tööinspektsiooni pädevust või selle ulatust. Tööinspektsioon peab tarvilikuks pöörata tähelepanu, et Tööinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet TLS alusel (TLS § 115 lg 1) ning riikliku järelevalve teostamiseks kohaldab riikliku järelevalve erimeetmeid KorSis sätestatud alustel ja korras. Kommentaaris viidatakse „palkade läbipaistvuse meetmete…“ üle järelevalve tegemise õigus. Siinkohal peab oluliseks Tööinspektsioon juhtida tähelepanu, et eelnõu kohaselt on Tööinspektsiooni pädevuses ainult üks riikliku järelevalve meede – TLS § 11 lg 2 prim. Tööinspektsioon palub eelnõu ettevalmistajal veelkord kaaluda analüüsimist, kas vastavustabelis artikkel 17 kohta esitatud informatsioon ja viited on asjakohased ning seejärel viia vastavad muudatused/täiendused sisse. 7. Andmekaitse temaatika Arvestatud osaliselt. Nõustume õigusselguse suurendamise 1) Seletuskiri p 3 (lk 4, 5.lõik, eelnõu § 3, vajadusega ning täpsustame seletuskirja. Palgapeegli teenuse puhul ei SoVS muudatused) ole töötajate isikuandmete töötlemise aluseks töötaja nõusolek ega Seletuskirja kohaselt „Eelnõu § 3 punktiga 1 tööandja nõusolek töötaja eest. Töötlemise õiguslik alus tuleneb täiendatakse SoVSi §-ga 111 sätestamaks kavandatavast SoVS § 11¹-st, mis sätestab Statistikaameti ülesande ja õigusliku alus palgapeegli teenusele ehk õiguse töödelda tööandja taotlusel kindlaksmääratud andmeid soolise tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe palgalõhe näitajate arvutamiseks. Statistikaameti töötlemise õiguslik näitajatele„ ning „Sellest lähtuvalt on alus on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e. Tööandja puhul seondub 31  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus statistilise teabe avaldamine läbi teenuse kasutamine tema soolise võrdõiguslikkuse edendamise Tööinspektsiooni keskkonna lubatud, kui kohustuse täitmisega, kuid Palgapeegli kasutamine on vabatahtlik. tööandja seda võimalust kasutab (RStS § 35 lg 2). Kavandatav seaduse norm loob Selgitame. Nõustume, et asjaolu, et andmed on tööandjale teada või seadusliku aluse isikuandmete töötlemiseks.„ tööandja poolt riigile esitatud, ei ole iseseisev õiguslik alus nende Tööinspektsioon, parema õigusselguse andmete töötlemiseks Palgapeegli teenuse eesmärgil. Seletuskirja eesmärgil, teeb järgmise ettepaneku: täpsustatakse selles osas, et ei jääks vale muljet. Palgapeegli teenuse Täiendada seletuskirjas lauset: „Kavandatav puhul on tegemist eraldiseisva töötlemise eesmärgiga, milleks on seaduse norm loob seadusliku aluse tööandjale soolise palgalõhe statistiliste näitajate koostamine ja isikuandmete töötlemiseks IKÜM artikli 6 kuvamine. Selleks luuakse kavandatava SoVS § 11¹-ga eraldi lõike 1 punktide c (õigusliku kohustuse seaduslik alus Statistikaameti poolt andmete töötlemiseks. täitmine) ja e (avaliku ülesande täitmine) tähenduses.“ Samas on asjaolu, et kasutatakse tööandja poolt juba riigile esitatud või kinnitatud andmeid, jätkuvalt asjakohane proportsionaalsuse ja 2) Tööinspektsioon ei saa nõustuda minimaalsuse hindamisel, kuna see väldib tööandjale uue andmete seletuskirjas öelduga, et kui andmed on esitamise kohustuse loomist. See ei tähenda aga, et varasem andmete tööandjale niikuinii teada, siis võib andmeid esitamine oleks iseenesest Palgapeegli töötlemise õiguslik alus. teisel eesmärgil kui neid koguti, töödelda. Tööinspektsioon, tuginedes seletuskirjale, Arvestatud. Seletuskirjas ei ole väidetud, et näitajate ajutine leiab, et tekib uus töötlemise eesmärk, sest kuvamine ei ole töötlemine. Vastupidi, seletuskirjas on märgitud, et nüüd töödeldakse andmeid statistilise statistiliste näitajate töötlemine toimub piiratud viisil: näitajad analüüsi eesmärgil. See omakorda tähendab, tuuakse tööandja soovil üle X-tee töökeskkonna andmekogu et tekib ka uus statistiline töötleja kasutajaliidesesse, kuvatakse tööandjale kuni akna sulgemiseni ning (Statistikaamet). Tööinspektsioon toob välja, neid ei salvestata andmekogusse. Õigusselguse huvides täpsustame et siin võib tegemist olla edasitöötlemisega seletuskirja, et töökeskkonna andmekogu roll on ajutine ligipääsu- ja IKÜM art 6 lg 4 alusel (Kui isikuandmete kuvamiskanal ning näitajate ajutine kuvamine ei tähenda nende töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks püsivat salvestamist. isikuandmeid koguti..//). Arvestatud. Seletuskirja täpsustatakse, et Palgapeegli teenuses toimub soolise palgalõhe näitajate sisuline arvutamine ja statistiline 32  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 3) Seletuskiri (lk 6, 2.lõik, eelnõu § 3, SoVS töötlus Statistikaametis. Töökeskkonna andmekogu roll on muudatused) Seletuskirja kohaselt „Näitajad võimaldada tööandja esindaja autentimist, päringu edastamist ning on tööandjale andmekogus kättesaadavad näitajate ajutist kuvamist tööandjale. Tööinspektsioon ei tee kuni akna sulgemiseni ning seejärel 5 Palgapeegli näitajate sisulist statistilist töötlust ega saa juurdepääsu näitajad kustutatakse.“ Tööinspektsioon Statistikaametis töödeldavate alusandmete sisule. Näitajad selgitab, et ka see, et andmed mingil kujul edastatakse tööandjale X-tee kaudu ning neid ei salvestata Tööinspektsiooni andmekogusse tulevad, on töökeskkonna andmekogusse püsivalt. tegelikult siiski töötlemine. Sellest tulenevalt teeb Tööinspektsioon järgmise ettepaneku: - Arvestatud. Seletuskirja sõnastust täpsustatakse. Isikuandmete Täiendada seletuskirja järgmiselt: „Näitajad töötlemisega kaasneva riive kirjeldamisel kasutatakse sõnastust on tööandjale andmekogus kättesaadavad „proportsionaalne“ ning andmetöötlusega seotud riskide kuni akna sulgemiseni ning seejärel näitajad kirjeldamisel sõnastust „ei kaasne olulisi täiendavaid riske“. kustutatakse. Näitajad kuvatakse Muudatused täpsustavad seletuskirja ning väldivad liiga absoluutseid andmekogusse ajutiselt ilma püsiva hinnanguid andmetöötluse mõju ja riskide kohta. salvestamiseta.“ 4) Seletuskiri. Eelnõu § 4 (TTOS § 24 prim lg 1 muutmine ja sõnastamine) Tutvudes eelnõu ja seletuskirjaga, asub Tööinspektsioon seisukohale, et seletuskirjas peab olema selgemalt ja üheselt mõistetavamalt kirjas see, et Tööinspektsioon ei töötle sisuandmeid, vaid Tööinspektsiooni andmekogu vahendab päringut ja autendib kasutaja. Seega teeb siinkohal Tööinspektsioon järgmise ettepaneku: - Täiendada seletuskirja järgmiselt (seletuskiri, lk 6, 1.lõik): „…tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töötervishoiu ja 33  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus tööohutuse seaduse § 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu kaudu, millele Tööinspektsioon tagab tehnilise ligipääsu ja kasutaja autentimise, kuid ei teosta sisulist statistiliste andmete töötlemist. Statistikaametis viiakse läbi automaattöötlus ja näitajad edastatakse X-tee kaudu tööandjale ilma, et Tööinspektsioonil tekiks juurdepääs töödeldavate andmete sisule. 5) Seletuskiri (lk 10, 3.lõik 5.lause ja 4.lõik ) a) Seletuskirja kohaselt (lk 10, 3.lõik 5.lause) „Kuna töötlus on reguleeritud ning toimub minimaalse kaasneva negatiivse mõjuga, võib pidada ka võimalikku kaasnevat riivet ebaoluliseks ehk väheseks.“ Tööinspektsioon leiab, et eelpool toodud lause ei ole üheselt ja selgelt mõistetav. Seega, Tööinspektsioon teeb siin järgmise ettepaneku seletuskirja ((lk 10, 3.lõik 5.lause) täiendamiseks: „Kuna töötlus on reguleeritud ning toimub minimaalse kaasneva negatiivse mõjuga, võib pidada ka võimalikku kaasnevat riivet proportsionaalseks.“ b) Seletuskirja kohaselt (lk 10, 4.lõik) „Kuna tegemist on kontrollitud keskkonnaga ning töötlus toimub juba loodud riigi infosüsteemile kuuluvas andmekogus, ei kaasne praegusel juhul eelnõus käsitletud andmete lisandumisel lisariske.“ Tööinspektsioon leiab, et eelpool toodud 34  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus lause ei ole üheselt ja selgelt mõistetav. Seega, Tööinspektsioon teeb siin järgmise ettepaneku seletuskirja ((lk 10, 4.lõik) täiendamiseks: „Kuna tegemist on kontrollitud keskkonnaga ning töötlus toimub juba loodud riigi infosüsteemile kuuluvas andmekogus, ei kaasne praegusel juhul eelnõus käsitletud andmete lisandumisel olulisi täiendavaid riske.“ Eesti Tööandjate 1. Täname, et küsite Eesti Tööandjate Selgitame. Kui tegemist on töösuhtega, siis eeldab see tunnitasu, mis Keskliit Keskliidu arvamust töölepingu seaduse ja ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise alammäärale vastav tunnitasu, ja vastavalt kokku lepitud koormusele seaduse eelnõule, millega võetakse osaliselt igakuist töötasu. Kui sellele lisandub tükitasu arvestus, siis võib üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööandja loomulikult asjakohasel moel seda infot anda. Täpset info (EL) 2023/970. esitlemise viisi seaduses selles osas paika ei panda, kuna eeldatavasti oleneb see täpsest tasustamise korrast. Toetame eelnõu eesmärki muuta värbamisprotsessides töötasu läbirääkimise protsessi läbipaistvamaks ning tagada naiste ja meeste võrdse või samaväärse töö võrdne tasustamine. Samas leiame, et eelnõu ei arvesta piisavalt tükitöö tasustamise eripäradega. Praktikas kujuneb töötasu sageli töötaja panuse ja töö kvaliteedi alusel ning see selgitatakse ka värbamisprotsessis. Tükitöö puhul on tasustamise alused sooneutraalsed ning võrdne kohtlemine tagatud. Selguse huvides, teeme ettepaneku täpsustada eelnõus või 35  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus seletuskirjas, millisel kujul tuleb avaldada eeldatav töötasu tükitöö puhul. 2. Eelnõus toodud palgapeegli teenus on Arvestatud. Palgapeegli regulatsiooni lisatakse selguse huvides Tööandjate keskliidu hinnangul põhjendatud kasutamise vabatahtlikkus. ja kasulik ennetuslik analüüsitööriist, mis aitab tuvastada võimalikke soolisi Selgitame, et seadus ei peaks täpsustama negatiivseid asjaolusid (tõsi palgalõhesid ilma täiendavat halduskoormust küll – erandkorras sätestatakse õigusselguse huvides TTOSis, et tekitamata. palgapeegli näitajaid ei salvestata). Kuna palgapeegel on riigi poolt pakutav teenus, siis saab palgapeegel olla kättesaadav vaid neile Oleme seisukohal, et seaduses tuleb selgelt osapooltele, kes on vastavalt teenuse õiguslikule alusele kindlaks sätestada palgapeegli teenuse vabatahtlikkus, määratud. Seega on palgapeegel kättesaadav vaid tööandjale – selle kasutamine üksnes tööandja taotlusel tööandja saab ise määrata, kes tema esindaja antud teenuse puhul on, ning ligipääsu piirang näitajatele ainult see tähendab, et tavaliselt antakse tööandja poolt palgapeegli tööandjale, tagades andmete ajutise kuvamise kasutusõigus näiteks personalitöötajale. Palgapeegli kasutusõiguse ja anonüümsuse. andmises on tööandja vaba ja sellesse riik ega seadus ei sekku. Tegemist peab olema tööandja sisese Osaliselt arvestatud. Kooskõlastusel käinud eelnõus välja pakutud enesehindamise tööriistaga, mitte tõendiga SoVSi § 111 sätestas, et „soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna andmekogusse ei salvestata“. Sarnane täpsustus lisatakse selguse 36  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus töövaidlustes ega alusega kolmandatele huvides ka TTOSi § 241 lõikesse 4. See tähendabki seda, et näitajate isikutele ligipääsu nõudmiseks. sisu salvestuda ei tohi. Kuna tegu on statistilise üldistusega, mida Selgitame. Lisaks kommenteerime ettepanekut panna paika, et tööandja ei kontrolli, ei tohi sellest tekkida palgapeegli näitajaid ei saa kasutada tõendina sama või võrdväärse ootust, et tööandja peab selle abil tõendama töö hindamisel töövaidlustes või voliniku menetlustes. See oleks diskrimineerimise puudumist või vastuolus senise kohtupraktika ja palkade läbipaistvuse direktiivi võimaldama juurdepääsu teiste töötajate artikliga 19. Ei ole võimalik etteulatuvalt ja absoluutselt piirata palgaandmetele. palgapeegli näitajate kasutamist vaidlustes. Küll aga on tõsi, et palgapeegli näitajad ei tõenda iseenesest diskrimineerimist ega selle puudumist ning neist ei saa järeldada, et sama ISCO koodiga töötajad teevad sama või võrdväärset tööd. Selles osas viime seletuskirja sisse selgituse, et oleks arusaadav, et palgapeeglist ei saa järeldada ei diskrimineerimise toimumist või mittetoimumist ning tööde samaväärsust. Seega palgapeegli näitajad ei ole mõeldud diskrimineerimise tuvastamiseks ja neist ei saa automaatselt diskrimineerimist järeldada, kuid kuna vaidlustes kasutatavate tõendite asjakohasuse üle otsustab töövaidluskomisjon, volinik või kohus, siis ei ole võimalik etteulatuvalt piirata palgapeegli näitajate kasutamist, juhul, kui see on asjakohane ning vaidluses tõendina esitatud. Juhul, kui töötaja pöördub tööandja poole kahtlusega soolise diskrimineerimise osas töötasude osas, näiteks SoVS § 7 lõige 2 alusel, siis on tööandja otsustus see, kuidas ja mis andmeid jagada, et selgitada diskrimineerimise mittetoimumist. Sellisel juhul kehtib ka TLSist (§ 28 lg 2 p 13) tulenev põhimõte, mille järgi ei tohi tööandja töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid [teisele] töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 37  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Feministeerium 1. Täname kutse eest avaldada arvamust. Arvestatud. Eelnõusse lisatakse, et tööandja esitab teabe kirjalikku Peame oluliseks seaduse eelnõu eesmärki taasesitamist võimaldavas vormis. suurendada palkade läbipaistvust värbamisel. Suur sooline palgalõhe on Eesti naistele väga terav probleem, mille mõjud ulatuvad tunduvalt kaugemale kui vaid tööelu. See mõjutab kõiki hüvitisi, mis põhinevad palgal, muuhulgas näiteks naiste töövõimetushüvitist. Samuti mõjutab sooline palgalõhe naiste pensioneid ja ka seda, kui palju neid riigipoolse panuse ja maksusoodustuste kaudu vabatahtliku pensionikogumisega seoses toetatakse. Tervitame plaani töölepingu seadust täiendada, ent meie hinnangul on kindlasti vaja tervikuna ja õigel ajal üle võtta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2023/970. Peame seda väga oluliseks sammuks õiglasema tööturu suunas. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TLS-i § 11 lõiget 21’ sätestades, et “tööandja esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust.” 38  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ATS-i § 18 lõiget 1’ sätestades, et “ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku kohta, eelkõige konkursikuulutuses või muul viisil enne värbamisvestlust.” Info töötasu kohta peab olema esitatud töökuulutuses või selle puudumisel taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks kirjalikult. Praegu jätab fraas “muul viisil enne töövestlust” võimaluse edastada info näiteks telefonivestluses või suuliselt füüsilisel kohtumisel, mis ei võimalda taasesitamist. Palgavahemiku avaldamine töökuulutuses vähendaks tööandjate halduskoormust, kuna nad ei peaks individuaalsetele päringutele vastama ega tegelema kandidaatidega, kelle jaoks ei vasta oodatav palk pakutule. Töökuulutuses palgavahemiku avaldamine on elementaarne palkade läbipaistvuse meede, et juba samas organisatsioonis või valdkonnas töötavad inimesed teaksid, mis palgatasemega uusi kolleege värvatakse. Läbipaistvus vähendab diskrimineerimise riski, salatsemine suurendab seda. Palume muuta TLS-i § 11 lg 21’ sõnastust nii, et “tööandja esitab töölesoovijale teabe 39  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta töökuulutuses kirjalikult või kuulutuse puudumisel muul taasesitataval viisil enne töövestlust.” Vastav muudatus tuleb teha ka TLS-i § 115 lg 1. Palume muuta ATS-i § 18 lg 1’ sõnastust nii, et “ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku kohta konkursikuulutuses või kuulutuse puudumisel muul taasesitataval viisil enne värbamisvestlust.” 2. Toetame eelnõu § 2 punktidega 2-5 Võtame teadmiseks. tehtavaid muudatusi TLS-i, mis lisaks diskrimineerimise ennetamisele suurendavad õigusselgust ja tõhustavad järelevalvet. Lisaks TLS-i tugevdamisele rõhutame jätkuva kommunikatsiooni vajadust, mis kestaks projekti PALK lõpust (31.12.2026) kauem – eriti olukorras, kui direktiivi ei võeta kohe üle. Vaatamata projekti tegevustele ning MKM-i kodulehelt leitavatele abivahenditele, mis aitavad tööandjatel muuhulgas objektiivselt „samaväärset tööd“ hinnata, on meie hinnangul avalikkuses ikka veel enim eksiarvamusi selle kohta, nagu peaks iga tööandja Eestis ainult oma jõududega seda mõistet sisustama hakkama. 40  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Viimaks soovime juhtida tähelepanu sellele, et palkade läbipaistvuse direktiivi täielikust ülevõtmisest loobumine, eriti nii lühidalt enne tähtaega, murendab usaldust valitsuse vastu. Sellise käitumise üks esmaseid tagajärgi on legitiimsuse kriis: kui inimesed või organisatsioonid ei usu enam, et valitsus peab oma sõna, siis võidakse hakata kahtlema tema õiguses üldse otsuseid teha. Seetõttu rõhutame veel kord, et direktiiv tuleks üle võtta tervikuna ja õigel ajal, mitte valikuliselt ja trahviriskiga määramatus tulevikus. Rahandusministeerium 1. Palume täiendada eelnõu § 2 avaliku Arvestatud. Muudatus eelnõusse ja seletuskirja sisse viidud. Siiski teenistuse seaduse § 13 teksti täiendamisega on sõnastust Rahandusministeeriumiga konsulteerides natuke teise lausega järgmises sõnastuses: kohendatud tulenevalt tagasisidest, mis tõi välja, et töötasu „Palga suurust määrates peab ametiasutus määramine on eksitav, kuna tegemist on kokkuleppega. Sellest tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse tulenevalt on ka ATSi säte sõnastuses jäädud üldisema variandi peale: töö eest võrdse tasustamise.“. „Ametiasutus peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö Selgitus: töölepingu seaduse ja sellega eest võrdse tasustamise.“ seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võetakse eelnõuga osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu 41  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist. Töölepingu seaduse muudatus ei ole uus regulatsioon, samasisulise keelu sätestab täna juba soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 2 lõike 2 punkt 3. Muudatuse eesmärk on siiski sätestada ka selgesõnaliselt töölepingu seaduses tööandja kohustus töötasu suuruse määramisel tagada naiste ja meeste võrdse või samaväärse töö võrdne tasustamine. Ametnike ja töötajate ühetaolise kohtlemise tagamiseks ametiasutustes on otstarbekas ja vajalik samasugune regulatsioon sätestada ka avaliku teenistuse seaduses. Palga all on antud sättes mõeldud nii põhi- kui muutuvpalka. Lisatasude puhul on nende määrad täna avaliku teenistuse seaduses kehtestatud ja seal ametiasutusel paindlikkust ei ole (v.a valveaja lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast). 42  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 2. Seletuskirjast puudub osa „Seaduse Arvestatud. Muudatus seletuskirja sisse viidud. rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud”. Kui kulusid ja tulusid eelnõuga ei kaasne, siis peab olema ka see seletuskirjas selgelt välja toodud. Andmekaitse 1. Palgapeegel Arvestatud. Nõustume, et RStS § 35 lõiget 2 ei saa käsitada töötajate Inspektsioon Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse soolise isikuandmete töötlemise õigusliku alusena olukorras, kus töötaja ei võrdõiguslikkuse seadust (SoVS) §-ga 11¹ ole nõusolekut andnud. Seletuskirja täpsustatakse selles osas. sätestamaks Palgapeegli teenuse puhul ei ole töötajate isikuandmete töötlemise õiguslikku alust palgapeegli teenusele ehk aluseks töötaja nõusolek ega tööandja nõusolek töötaja eest, vaid tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe kavandatav SoVS § 11¹ (tuginedes IKÜM artikli 6 lõike 1 punktiga näitajatele. Seletuskirja kohaselt tagab säte e), millega sätestatakse Statistikaameti õigus ja ülesanne töödelda võrdsed võimalused igale tööandjale, selge tööandja taotlusel kindlaksmääratud andmeid soolise palgalõhe arusaama töötlemise eesmärgist ja lubatud näitajate arvutamiseks. Tööandja taotlus on teenuse käivitamise töötluse ulatusest ka töötajale ja tingimus, mitte töötaja isikuandmete töötlemise nõusolekupõhine Statistikaametile. Paraku ei saa AKI sellise alus. optimistliku järeldusega nõustuda ning näeb kavandatavas regulatsioonis mitut Osaliselt arvestatud. Seletuskirja ja eelnõu sõnastust täpsustatakse, probleemkohta. et palgapeegli teenuses töödeldavate andmete liigid ja allikad oleksid selgemalt piiritletud. Palgapeegli eesmärgil ei töödelda diagnoosi ega Kuna SoVSi § 11¹ näol on tegemist terviseseisundi sisulist kirjeldust, vaid ajutiselt töölt eemalviibimise isikuandmete töötlemise eraldiseisva liiki ja kestust üksnes töökoormuse arvestamiseks. Ainult 43  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus eesmärgiga, peab seda võimaldav õiguslik eemalviibimise kestusest ei piisa, kuna on vaja arvestada töötatud alus olema piisavalt selge, sh peab vastav aega perioodis, et välja arvestada kuupalk. Samuti täpsustatakse norm selgelt piirama isikuandmete ulatuse, eelnõus ja seletuskirjas andmeallikaid. nimetama isikuandmete liigid vähemalt kategooriate täpsusega ning määrama Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täpsustatakse töödeldavate ajutise andmete säilitamise aja. Praegune eelnõu eemalviibimise andmete ulatuse osas. Selgitame siin ka täpsemalt. sõnastus ei anna selget ülevaadet Palgapeegli näitajate arvutamiseks ei ole vajalik töödelda ajutise töödeldavatest andmetest ega nende eemalviibimise täpseid algus- ja lõpukuupäevi, kuid vajalik on info päritoluallikatest. selle kohta, millises kuus või arvestusperioodis eemalviibimine toimus, et töötasu- ja töökoormusandmed oleksid võrreldavad. Seletuskirjas (vt lk 4) täpsustatakse, et Üksnes aasta koondsumma ei võimaldaks korrektselt siduda kavandatav seaduse norm loob seadusliku eemalviibimist sama perioodi töötasuandmetega. aluse isikuandmete töötlemiseks. Seejuures viidatakse riikliku statistika seaduse (RStS) § Statistikaamet kasutab palgapeegli eesmärgil andmeid üksnes 35 lõikele 2, mille alusel võib riikliku ulatuses, milles need on talle seadusest tulenevalt kättesaadavad ja statistika tegija ehk Statistikaamet avaldada vajalikud Palgapeegli näitajate arvutamiseks. Statistikaamet kasutab isiku otsest või kaudset tuvastamist palgapeegliks näitajate arvutamiseks vaid andmeid, mis on talle võimaldavaid andmeid tema nõusolekul. kättesaadavad riikliku statistika programmi täitmiseks. Minimaalsuse Juhime tähelepanu, et kuigi andmeid põhimõtte järgimiseks ei kasutata palgapeegli arvutustes kõiki andmekogudesse esitab tööandja, on tegu laekuvaid andmeid, vaid üksnes neid andmeelemente, mis on siiski töötajate isikuandmetega, seega vajalikud soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks, eelkõige viidatud RStS § 35 lõige 2 ei saa olla töötaja eemalviibimise liik ja aeg asjakohases arvestusperioodis. Eraldi isikuandmete töötlemise aluseks juhul, kui andmeväljastuse loomine, mille puhul Tervisekassa või muu just töötaja ei ole oma nõusoleku andnud. andmeandja edastaks samu andmeid palgapeegli jaoks teisel kujul, ei oleks proportsionaalne ega vähendaks sisuliselt andmetöötluse Eelnõu kohaselt eeldab teenuse kasutamine ulatust, kui Statistikaamet saab olemasolevast andmekoosseisust mh töösuhte andmete ja ajutise kasutada vaid vajalikku minimaalset osa. eemalviibimise andmete töötlemist. Vastavalt palgapeegli metoodilises kirjelduses toodud Arvestatud. Eelnõu täiendatakse MKSi täiendusega lisades tabelile (vt lk 11-12) toimub andmevahetus Statistikaametile maksuandmete jagamise aluse hulka SoVS-is 44  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus nelja suure riikliku andmekoguga (MTA, sätestatud ülesannete täitmise. Lisaks täpsustame seletuskirja. Statistikaamet, Tervisekassa, SKAIS). Nõustume, et palgapeegli teenuse läbipaistvuse tagamiseks peab Tabelist nähtub, et kaasatakse Tervisekassa ja olema selgelt arusaadav, milliseid andmeliike kasutatakse, millistest Sotsiaalkindlustusameti (SKAIS) andmed. andmeallikatest andmed pärinevad ning millisel eesmärgil neid töödeldakse. Isegi kui edastatakse vaid haiguslehe algus- Samas ei tähenda asjaolu, et andmed on algselt kogutud või esitatud ja lõpukuupäev, on tegemist siiski andmetega teise andmekogu eesmärgil, et neid ei võiks seaduses sätestatud uuel isiku tervisliku seisundi (ajutine eesmärgil kasutada. Eesti õiguskorras on andmekogude vaheline töövõimetus) kohta. SKAIS-ist saadavad andmevahetus ja andmete ristkasutus lubatav, kui selleks on seadusest lapsepuhkuste ja puudega lapse vanema tulenev õiguslik alus, määratud eesmärk, piiritletud andmekoosseis puhkuste andmed riivavad isiku ning selge vastutus. Palgapeegli puhul luuakse selline alus perekonnaelu puutumatust. Eelnõu tekstist ei kavandatava SoVS § 11¹-ga. tule aga välja, et ei ole palgapeegli teenuse raames töödeldakse isikuandmete kaitse Palgapeegli eesmärgil ei muudeta algandmekogude eesmärke üldmääruse (IKÜM) artikli 9 tähenduses selliselt, nagu MTA, Tervisekassa või SKAIS koguksid andmeid eriliigilisi isikuandmeid (terviseandmed) või palgapeegli jaoks. Need asutused koguvad andmeid jätkuvalt oma sotsiaalkaitsega seotud tundlikku infot. seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Palgapeegli puhul on tegemist eraldi töötlemisega, mille eesmärk on võimaldada Isikuandmete töötlemist võimaldav norm Statistikaametil koostada tööandja taotlusel organisatsiooni soolise peab selgelt viitama isikuandmete allikatele, palgalõhe statistilised näitajad. kuid eelnõu praeguse sõnastuse järgi ei ole Seletuskirja täpsustatakse, et palgapeegli näitajate arvutamisel üheselt selge, millistest andmekogudest kasutatakse üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikke töösuhte, andmed päritakse. Antud juhul ei piisa sellest, töötasu ja ajutise töölt eemalviibimisega seotud andmeid. Ajutise et võimalikele andmeallikatele on viidatud eemalviibimise andmeid kasutatakse töökoormuse arvestamiseks metoodilises kirjelduses või seletuskirjas, asjakohases arvestusperioodis ning tööandjale ei kuvata töötajate kuna eelnõu teksti sõnastus ise ei piira individuaalseid haiguslehe, lapsepuhkuse või muid eemalviibimise andmete saamist ka teistest andmekogudest. andmeid, vaid üksnes statistilised soolise palgalõhe näitajad. Ühtlasi jääb küsitavaks, millisel õiguslikul alusel teeb Statistikaamet päringut Arvestatud. Seletuskirja täpsustatakse vastutavate töötlejate rollide maksukohustuslaste registrisse, arvestades, et osas. Palgapeegli näitajate arvutamisel on Statistikaamet vastutav 45  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus register sisaldab ka maksusaladust, mille töötleja ulatuses, milles ta töötleb seaduses sätestatud ülesande alusel avaldamine on lubatud andmeid soolise palgalõhe näitajate koostamiseks ja edastatud maksukorralduse seaduse § 29 punkti 11 näitajate kuvamise ulatuses on vastutav töötleja Tööinspektsioon. alusel ainult riikliku statistika seaduses Tööandja taotlus on teenuse kasutamise ja päringu käivitamise sätestatud ülesannete täitmiseks statistikatöö tingimus, kuid see ei tähenda, et Statistikaamet töötleks andmeid tegemisel. tööandja volitatud töötlejana või tööandja juhiste alusel. Tööandja vastutab nende andmete ja palgapeegli tulemuste edasise töötlemise Täpsustamist vajab ka töödeldavate andmete eest, mida ta pärast tulemuste kuvamist oma organisatsioonis ise ulatus. Näiteks küsitav on kas soolise kasutab. Seletuskirja täpsustatakse ka töökeskkonna andmekogu rolli palgalõhe tuvastamiseks on tingimata vaja osas, et tegemist on tehnilise ligipääsu- ja kuvamiskanaliga, mitte teada puudega lapse vanema puhkuse täpseid palgapeegli näitajate sisulise statistilise töötlejaga. kuupäevi või piisaks sellest, kui Statistikaametile edastataks vaid Selgitame. Statistikaameti andmete säilitamist ei ole eelnõus ega koondsumma töötaja aasta jooksul seletuskirjas käsitletud, kuna Statistikaamet ei säilita palgapeegli sotsiaalkindlustusega kaetud põhjustel teenusega seoses andmeid. Statistikaameti andmete töötlemise ulatus eemalviibimise päevadest. Metoolise on eelnõus kajastatud. Selgitame täpsemalt. Palgapeegli teenuseks kirjelduse tabel viitab, et tehakse kasutab amet andmeid, mis on talle edastatud riikliku statistika täiemahuline andmete päring, mitte ei ülesannete täitmiseks ja andmeid töödeldakse ainult juhul, kui piirduta vähima vajalikuga. tööandja teenust kasutab. Iga kord, kui tööandja päringu teeb tehakse automaatarvutused uuesti ja edastatakse näitajad ilma näitajaid Läbipaistvuse mõttes tekib probleem salvestamata. Seetõttu ei säilita Statistikaamet palgapeegli teenusega andmete töötlemise eesmärgiga. Tööandja seoses andmeid ega näitajaid. Kvartaalne uuendamine, mida esitab andmed MTA-le (TÖR ja TSD) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht ja maksudeklaratsiooni eesmärgil. Töötaja palgapeegli metoodika kirjeldavad tähendab seda, et üks kord eeldab, et tema haiguslehe andmed liiguvad kvartalis lisanduvad palgapeeglisse kõige hiljutisemad andmed. Seda Tervisekassast tööandjale hüvitise aga ainult juhul, kui tööandja palgapeegli päringu teeb. maksmiseks, mitte Statistikaametile palgapeegli teenuse raames. Kuna eelnõu ei ütle piisavalt selgelt, milliseid andmeid täpselt kasutatakse palgapeegli teenuse jaoks 46  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus ning kust neid saadakse, ei saa mõistlikult eeldada, et töötaja ajutise eemalviibimise detailsed andmed on osa sellest teenusest. Kavandatav SoVSi § 11¹ lõige 1 sätestab, et Statistikaamet töötleb andmeid tööandja taotlusel. Kui andmeid töödeldakse tööandja taotlusel, siis jääb selgusetuks, kes on vastutav töötleja. Seletuskirja punktis 6.4 on märgitud, et vastutav töötleja – olgu ta tööandja töösuhtes või Statistikaamet oma ülesannete täitmisel, vastutab võimaliku väärkasutuse eest. Eelnõu pinnal ei ole seega võimalik tuvastada, kes on vastutav töötleja konkreetses protsessis. Selgust vajab ka andmete säilitamise küsimus. Kavandatav SoVSi § 11¹ lõige 3 ütleb, et andmeid ei salvestata TI andmekogusse, kuid selgusetuks jääb, kas ja kui kaua hoiab neid andmeid enda juures Statistikaamet. Maksu- ja Tolliameti kodulehel teenuse kirjelduse juures on täpsustatud, et päritud andmed uuendatakse kvartaalselt. Seega on arusaamatu, kas tööandja poolt teenuse käivitamisel tehakse igakordselt uus päring registrisse või kasutatakse varem kogutud andmed. 47  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Eeltoodust lähtuvalt leiame, et palgapeegli teenust reguleeriva sätte sõnastus on liiga üldsõnaline, samas eeldab teenus laiaulatuslikku ja tundlikku andmevahetust. Palume sätte sõnastus parandada ning täpsustada andmeliigid, sh eristada eriliigilised andmed (sh nt märkida, et töödeldakse üksnes eemalviibimise aega ja liiki, ilma diagnoosita), selgemalt määrata säilitustähtaeg, sh ka juhul, kui andmed kohe kustutatakse, ning täpsustada vastutuse jagamine tööandja ja Statistikaameti vahel. 2. Töökeskkonna andmekogu volitusnorm Selgitame. Teeme vastavad muudatused menetluses olevas Eelnõu §-ga 4 nähakse ette töötervishoiu ja Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tervishoiuteenuste tööohutuse seaduse (TTOS) muutmine. korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõus, kus korrastatakse Kavandatavas TTOS § 24¹ lõikes 1 ei ole täpsustatakse ja uuendatakse terviklikult andmekogus töödeldavate välja toodud isikuandmete kategooriaid. andmete koosseise. TTOS § 24¹ lõige 3 annab küll üldise loetelu sellest, mille kohta andmeid kogutakse, kuid isikuandmetele viitab ainult punkt 1 (füüsilise isiku üldandmed). Samas kogutakse andmekogusse ilmselgelt rohkem andmeid kui ainult üldandmed, sh nt kogutakse ka surmaandmeid, ametinimetusi, mis ei liigitu üldandmete alla. Samuti töödeldakse töökeskkonnas toimunud õnnetuste, tööõnnetuste, tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste kohta kogutu 48  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus terviseandmed, sh nt ka diagnoosid ehk kogutakse ka eriliiki isikuandmeid. Korrastamist vajab ka andmete säilitamise regulatsioon. Volitusnorm loetleb küll teatud andmekategooriad, kuid põhimäärus sisaldab palju enamat (nt nõusolekud säilitatakse 5 aastat, kaebused ja vihjed 3 aastat, ennetus- ja teavitustegevusega seotud andmed 10 aastat, lepitusmenetlusega seotud andmed 5 aastat, ekslikult esitatud andmed 3 aastat). TTOS § 24¹ lõige 4 nende andmete säilitamist ette ei näe. Pealegi ei ole selge, mis eesmärgil peaks ekslikult saadud andmeid üldse säilitama. TTOS § 24¹ lõige 5 ei näe ette, et põhimääruses võiks säilitamise tähtaegu sätestada. Viitatud lõike punkt 4 puudutab küll säilitamist, kuid mitte tähtaegu, vaid säilitamise korda ehk kus ja kuidas säilitatakse. Juhime tähelapanu, et andmekogu eesmärk tuleks seaduse volitusnormis selgemalt lahti kirjutada. Andmekogu eesmärk ongi volitusnormi tuum ja peaks andma vastuse küsimusele, millisel eesmärgil, milliste ülesannete täitmiseks andmekogu on asutatud. Sealjuures, mida tundlikumad andmed, seda intensiivsemalt isiku põhiõigusi riivatakse ja seda üksikasjalikum peab olema 49  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm. Andmekaitse Inspektsioon on esitanud andmekogu volitusnormi ja põhimääruse regulatsiooni puudutavaid sarnaseid tähelepanekuid 29.12.2025 arvamuses eelnõule nr 2.3- 5/25/4040-2. Palume neile tähelepanu pöörata ka käesoleva eelnõu puhul. Eesti Advokatuur 1. Tööõiguse komisjon juhib tähelepanu, et Võtame teadmiseks. direktiivi teadlik osaline ülevõtmine annab Euroopa Komisjonile aluse rikkumismenetluse algatamiseks ELTL artikli 258 alusel, mis lõpeb reeglina trahviga Euroopa Kohtu otsuse alusel. Direktiivi mehhanismid on omavahel tihedalt seotud ja moodustavad terviku – osaline ülevõtmine ei taga direktiivi tõhusa toime põhimõtet. Näiteks on direktiivi artikkel 4 terviklik ülevõtmine (tööandja kohustus kehtestada töötasustruktuurid, mis võimaldaks hinnata töötajate olukorra võrreldavust töö väärtuse seisukohast, 50  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus lähtudes objektiivsetest sooneutraalsetest kriteeriumidest) eelduseks järgnevate sätete, sealhulgas näiteks artikkel 5 lõike 1 (eelnõu § 1 p 1) tõhusale ülevõtmisele ja rakendamisele. Direktiivi kohaselt tuleb tööle soovijale anda „teavet asjaomasel ametikohal objektiivsete ja sooneutraalsete kriteeriumite alusel makstava algtöötasu või selle vahemiku kohta“, mis eeldab, et tööandja on hinnanud tööde väärtust ja kehtestanud töötasustruktuurid, millel kandidaadile avaldatav info põhineb. Direktiivi artikli 18 lõige 2 näeb ette tõendamiskohustuse ümberpöördumise olukorras, kus tööandja on jätnud täitmata direktiivi artiklites 5, 6, 7, 9 ja 10 sätestatud kohustused – sellisel juhul peab tööandja tõendama, et diskrimineerimist ei toimunud. Kui artiklid 6, 9 ja 10 jäävad ülevõtmata, jääb see tugevdatud kaitse töötajatele nõuetekohaselt kohaldamata. Direktiivi mitteülevõtmine ei tähenda siiski, et direktiivist tulenev regulatiivne mõju jääb täielikult saabumata - see tähendab üksnes seda, et mõju saabumine muutub keerulisemaks ja koormavamaks nii isikutele kui ka kohtusüsteemile. Riigisisesed kohtud 51  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus on kohustatud tõlgendama kehtivat õigust nii palju kui võimalik kooskõlas direktiivi eesmärkidega. Selline tõlgendamisprotsess võib olla ajamahukas, koormab kohtusüsteemi ning võib nõuda Euroopa Kohtule eelotsuse küsimist, mis kulutab täiendavaid ressursse. Lisaks tuleb arvestada, et ELi põhiõiguste harta artiklis 21 sätestatud diskrimineerimise keelule ja ELTL artiklis 157 sätestatud võrdse tasustamise põhimõttele on Euroopa Kohtu praktikas omistatud vahetu mõju eraõiguslike isikute vahelistes suhetes: need sätted on iseenesest piisavad, et luua töötajatele subjektiivseid õigusi, millele kohtus vahetult tugineda ka ilma direktiivi täieliku ülevõtmiseta. Seda on käsitatud näiteks Euroopa Kohtu otsuses 22.01.2019 asjas C-193/17, mh p-des 76-78: „Diskrimineerimise keeld on liidu õiguse üldpõhimõttena imperatiivne. //…// Järelikult, kui peaks ilmnema, et riigisiseseid õigusnorme ei saa tõlgendada kooskõlaliselt direktiiviga 2000/78, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski tagama töötajatele harta artiklist 21 tuleneva õiguskaitse ja selle artikli täieliku toime.“ Komisjon leiab seega, 52  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus et direktiivi mittenõuetekohane ülevõtmine loob õiguslikku ebakindlust ja koormab kohtusüsteemi keerukate tõlgendamisvaidlustega. Lihtsam ja ökonoomsem on koostada kohe terviklik, rakendatav ja arusaadav regulatsioon. 2. Eelnõu terminid ei ole kooskõlas Mitte arvestatud. Eelnõus kavandatud sätted on paigutatud TLS-i ülejäänud kehtiva tööõiguse ülesehitust arvestades sisuliselt sobivatesse paragrahvidesse. regulatsiooniga või ei paikne sätted Töölesoovijale teabe andmist ja töölesoovijalt andmete küsimist puudutavad sätted paiknevad TLS §-s 11, mis reguleerib tööandja normitehniliselt loogiliselt. Komisjoni õigust küsida töölesoovijalt andmeid ja töölesoovija teavitamist. hinnangul võiksid olla töötasu Töötasu suuruse määramist puudutav võrdse tasustamise põhimõte on puudutavad sätted kõik hes paragrahvis, paigutatud TLS §-sse 29, mis reguleerib töötasu. Seetõttu ei ole nt TLS §-s 29, mille pealkiri võiks olla põhjendatud kõigi töötasu läbipaistvusega seotud sätete koondamine lihtsalt „Töötasu“. Mitmed eelnõu sätted ühte paragrahvi üksnes põhjusel, et need on temaatiliselt seotud dubleerivad juba kehtivat õigust, samas töötasuga. on valik dubleerimise ja mittedubleerimise osas põhjendamata. 53  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 3. Komisjoni hinnangul on eelnõu §-s 1 p 2 Arvestatud. Tulenevalt tagasisidest muutsime eelnõu ja lisasime kavandatav täiendus „sissetulekut“ keelu varasema või praeguse töötasu kohta küsida eraldi lõikena. ebapiisav direktiivi nõuetekohase ülevõtmise seisukohast ning kannab endas ka normitehnilisi puudusi: Direktiivi artiklist 5 tulenev keeld on absoluutne keeld (mitte pelgalt eeldus), mistõttu tuleb seda eristada kehtiva TLS § 11 lõike 2 eeldusepõhisest lähenemisest. Eeldusepõhisesse lõikesse lisatuna võib tekkida tõlgendamisprobleem - kas töötasu küsimise keeld on absoluutne või ümberlükatav? Komisjoni hinnangul oleks korrektsem lisada eraldi säte, mis sisaldab selget ja absoluutset keeldu küsida kandideerijalt teavet tema praeguste või varasemate töösuhete ajal makstud töötasu kohta. Pelgalt termini lisamine ei selgita tegelikult ka seda, mida tööandja ei või tööle soovijalt täpselt küsida. „Sissetulek“ viitab töötaja igasugusele tulutoovale tegevusele. Direktiiv 54  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus näeb ette keelu küsida kandideerijalt teavet konkreetselt tema praeguste või varasemate töösuhete ajal makstud töötasu kohta ehk et küsida ei või ajaloolisi palgaandmeid. Pärast täienduse lisamist muutub ebaselgeks sõna „ebaproportsionaalselt" grammatiline seos lauses „...mis puudutavad ebaproportsionaalselt tööle soovija eraelu, sissetulekut...". Jääb selgusetuks, kas „ebaproportsionaalselt" laiendab üksnes väljendit „eraelu" või hõlmab see ka „sissetulekut". Kui määrsõna kohaldub mõlemale, tekib mulje, et sissetuleku kohta küsimine on lubatav seni, kuni see ei ole ebaproportsionaalne - mis on aga direktiiviga selgelt vastuolus. 55  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 4. Eelnõu §-ga 1 p 3 soovitakse täiendada Mitte arvestatud. Kavandatud sätte paiknemine TLS § 28 tööandja tööandjate kohustusi sellega, et lisatakse kohustuste loetelus on põhjendatud, kuna regulatsiooni eesmärk on kohustus mitte takistada töötajal keelata tööandja igasugune tegevus, millega takistatakse töötajal oma töötasu suurust avaldamast. Direktiivi eesmärk ei piirdu üksnes avalikustada oma töötasu suurust. lepingutingimuste või konfidentsiaalsusklauslite keelamisega, vaid Komisjoni hinnangul on selline kohustus hõlmab ka muid tööandja tegevusi, sealhulgas töökorraldusreegleid, ebamäärane. Ja kuigi juba praegu juhiseid ja praktikaid, millega töötaja töötasu avaldamist piiratakse. kohaldub töösuhetes põhimõte, et Seetõttu ei oleks sätte paigutamine üksnes TLS § 22 saladuse tööandja ei saa keelata töötajatel enda hoidmise kohustuse juurde piisav, kuna see võiks jätta eksliku mulje, töötasu avaldamast, on selguse huvides et keelatud on üksnes saladuse hoidmise kokkulepped. soovitav pigem lähtuda direktiivis toodud konkreetsest juhisest, et keelata tuleb lepingutingimused, mis takistavad töötajaid oma töötasu kohta teavet avaldamast. Normitehniliselt võiks selline säte paikneda kas töötasu sättes (TLS § 29) või saladuse hoidmise kohustuse sättes (TLS § 22), mitte aga tööandja põhikohustuste loetelus. 56  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 5. Eelnõu §-s 1 p 4 soovitakse täiendada Arvestatud. Eelnõu sätet muudetakse kehtestades põhimõte TLSis TLS § 29 lg-t 61, kus on kirjas, et tööandja üldisemalt. Lisaks selgitame, et TLSis sätestatakse põhimõte, et määrab töötasu suuruse – töölepingulises tööandja peab tagama naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise konkreetse töötaja töötasu kokku leppimise suhtes on töötasu sageli see oluline kontekstis. Kooskõlastusel olev eelnõu ei too Eesti õigusesse tingimus, milles pooled peavad muudatusi selles osas, mis puudutab, kuidas tööandja seda tagama kokkuleppe saavutama ja sellises peaks. Jätkuvalt ei ole tööandjal kohustust tasustamissüsteemi omada, sõnastuses jääb mulje nagu viidataks kuigi on küsitav, kuivõrd tööandja ilma igasuguse tasustamissüsteemi individuaalse töötasu suuruse või loogikata suudab tagada naistele ja meestele võrdse või kindlaksmääramisele. Kui siin on võrdväärse töö eest võrdse tasu, mis on soolise võrdõiguslikkuse mõeldud seda, et tööandja peaks oma seadusega olnud nõutud üle kahekümne aasta. töötasustruktuuri kujundama selliselt, et naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest oleks tagatud võrdne tasustamine, siis tuleks seda sätet selliselt täpsustada. Komisjoni hinnangul jääb direktiivi poolikul ülevõtmisel ebaselgeks, kuidas tööandjad ilma oma töötasusüsteeme auditeerimata ja ametikohti võrdlemata seda tegema hakkavad. Seletuskirjast ei nähtu, et oleks läbi viidud analüüs juba olemasolevate samasisuliste sätete osas. Näiteks TLS § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse 57  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. SoVS § 6 lg 2 p 3 sätestab, et tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele. Tekib küsimus, et kui osad dubleerivad kohustused on eelnõusse lisatud, siis miks ei ole eelnõusse lisatud kohustust tagada, et töökuulutused ja ametinimetused on sooneutraalsed ning värbamisprotsessid viiakse läbi mittediskrimineerival viisil, et mitte kahjustada õigust saada võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu, milline kohustus on samuti soolise võrdõiguslikkuse seadusest tuletatav. 58  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 6. Komisjoni hinnangul on tervitatavad Osaliselt arvestatud. Kuna esitatud märkusest nähtub, sätted värbamise osas (eelnõu § 1 p 1), et sõna „eeldatav“ kasutamine võib tekitada praktikas seaduse kuna neid tänases õiguses ei eksisteeri. kohaldamisel erinevaid küsimusi, siis oleme eelnõu § 1 punktist 2, millega täiendatakse TLSi § 11 lõikega 22, selle sõna otsustanud välja Siiski tekitab küsimusi mõiste „eeldatav jätta. Seega, eelnõus jäädakse lihtsalt sõnastuse „töötasu“ juurde. Ehk töötasu“, mis on mitmetähenduslik. tööandjal on edaspidi kohustus esitada töölesoovijale teave pakutava Seletuskirja järgi on eeldatav töötasu töökoha töötasu või selle vahemiku kohta. Selgitame, et me ei töökoha põhitöötasu, kuid eeldatav soovi TLSi lisada täiesti uut töötasu puudutavat töötasu sobib vähemasti sama hästi kui terminit „põhitöötasu“, millest otsustati loobuda juba 2009. aastal, kui mitte paremini kirjeldama tasu, mida hakati koostama praegust TLS-i, ja mida üheski teises TLS-i sättes ei konkreetsel ametikohal töötades kasutata. Olenemata eelnõu § 1 punktiga 2 lisatavas TLSi § 11 lõikes 22 termini „põhitöötasu“ või täiendava sõna „eeldatav“ kasutamisest, tavapäraselt teenitakse, st põhitöötasu ja saab tööandja enne töövestluse varieeruva osa (lisatasud, tulemustasud, toimumist esitada töölesoovijale esialgse, preemiad) summa. Just nii võib esmase informatsiooni töötasu suuruse kohta, mida saavad „eeldatav" sõna mõjuda - „see, mida võib seejärel pooled asuda omavahel läbi rääkima. Täpsemad näited selle oodata" ehk kogu tüüpiline kohta, kuidas märkida töökuulutuses töötasu või selle vahemikku, on teenimisvõimalus. Direktiiv kasutab esitatud eelnõu seletuskirjas. terminit „algtöötasu“ (ingl k versioonis Lisaks selgitame juurde, et töötasuvahemiku mõistet seaduses paika "initial pay"), mis ei ole küll mõistena ei panda. Tänase välja pakutud sõnastuse puhul on oluline, et vahemik defineeritud, kuid viitab baastasemele eeldab alumist ja ülemist piiri ning kahtlemata ei vasta vahemiku ehk põhitöötasule. Komisjoni hinnangul avaldamise nõudele „palk alates alampalgamäärast“. Riikides, kus on võiks mitmetähendusliku „eeldatav töötasuvahemiku avaldamise nõue töökuulutuses ei ole enamasti töötasu“ asemel tuua töölepingu paika pandud vahemiku määratlust. Seda seetõttu, et mõistlik seadusesse sisse pigem tavakeeles laialt vahemik on väga varieeruv olenevalt töökohast. Näiteks New Jersey tööministeeriumi ettepaneku järgi1 ei tohiks vahemiku laius kasutusel oleva (ja varem kehtinud ületada 60% vahemiku alumisest piirist (see tähendaks näiteks, et palgaseaduses defineeritud) põhitöötasu alumise piiri puhul 2000 eurot oleks maksimaalne ülemine piir 3200 mõiste. Teiseks, võimalus märkida palga eurot). Leedu avaliku sektori töö tasustamise soovitused näevad ette, 59  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus vahemik on laialdaselt tõlgendatav - et palgavahemiku laius oleks +/–15% kuni +/–25% vahemiku vahemikud võivad olla sedavõrd suured, keskväärtusest, mis tähendaks näiteks 2000-eurose alampiiri puhul et ei anna tööle kandideerijale kuni 3333 eurost ülempiiri. Seega on kehtestatud soovituslikes juhistes jõutud pigem üsna laiade vahemikeni, mistõttu ühtse adekvaatset infot ning kuigi ka direktiiv soovituse või nõude panemine, ei tundu mõistlik. Küll aga peab ise näeb ette palgavahemiku märkimise kahtlemata antud töötasuvahemik olema asjakohane ja mõistlik. töökuulutusse, ei pruugi see tegelikku kasu õigusesse tuua ja vajaks täiendavaid juhiseid, et kuidas palgavahemikku märkida. Justiits- ja 1. Palume eelnõu täiendada ja Selgitame. Vastavalt poliitilisele suunisele võetakse antud eelnõuga Digiministeerium kavandada muudatused, millega üle direktiiv vaid osaliselt. tagada Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist, nõuetekohane ülevõtmine Eesti õigusesse selliselt, et ettevõtjate halduskoormus oluliselt ei suureneks, võttes kasutusele olemasolevad siseriiklikud instrumendid. Direktiivi sätted, mis ei näe ette 60  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus halduskoormusega nõuete ülevõtmist, tuleb samuti võtta siseriiklikkuse õigusesse üle selliselt, et tagada kooskõla direktiiviga. 2. Eelnõu § 1 p-ga 4 kavandatakse Mitte arvestatud. ELi õigus, sh ELTL ja direktiivid sõnastavad täiendada TLS § 29 lõikega 61 , võrdse tasustamise sama või võrdväärse töö eest põhimõttena ning sätestades tööandjale kohustuse eelnõu eesmärk on see põhimõte ka TLS-is selgelt sätestada. Sätte täiendamine erandiklausliga ei ole vajalik ja võib nõrgendada töötasu suuruse määramisel tagada põhinormi selgust. Võrdse tasustamise põhimõte ei välista töötasu naiste ja meeste sama või võrdväärse erinevusi, kui need põhinevad objektiivsetel, asjakohastel, töö eest võrdne tasustamine. Sätte tõendatavatel ja sooneutraalsetel teguritel. Seda on selgitatud eesmärk on arusaadav ja põhjendatud, seletuskirjas. Seaduse tekstis säilitatakse põhimõtteline sõnastus, kuid ilmselt võib olla muid mille kohaselt tööandja tagab naiste ja meeste sama või võrdväärse objektiivseid põhjuseid, miks sama töö eest võrdse tasustamise. või võrdväärse töö eest võrdne tasustamine ei pruugi põhjendatud olla (nt haridustaseme erinevus, kogemuste erinevus, täiendavad oskused vms). Seletuskirjas on selgitatud, et erinev kohtlemine võib 61  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus olla põhjendatud, kui selleks on objektiivne või sooneutraalne põhjus. Palume kaaluda sätte täiendamist selliselt, et ka see osa oleks TLS § 29 lõikes 6 1 öeldud. 3. Eelnõu §-ga 4 täiendatakse Arvestatud. TTOSi lisatakse näitajate mittesalvestamine. töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) töökeskkonna andmekogu eesmärki. Võttes arvesse, et soolise palgalõhe andmeid töökeskkonna andmekogusse ei salvestata (soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 111 lg 3) ja arvestades, et andmekogus säilitatavate andmete säilitustähtajad on sätestatud TTOS § 241 lõikes 4, palume ka andmekogu säilitustähtaegade juures sätestada, et andmeid palkade läbipaistvuse kohta andmekogus ei säilitata. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades 62  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, ettepaneku esitaja mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. 63