Taristuministri määruse "Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 29.05.2026 nr 1-4/26/2127 Taristuministri määruse "Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks taristuministri määruse eelnõu "Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded 1“ muutmine". Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri Lisaadressaadid: Keskkonnaamet Arvamuse avaldamiseks: SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talupidajate Keskliit, AS Ragn-Sells, OÜ BioForce Group, OÜ Eesti Biogaas, Mereranna Põllumajandusühistu. Kristel Kibin, 628 5893 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 25.05.2026 TARISTUMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega sätestatakse tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik, kuid tegevus registreeritakse Keskkonnaametis.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses: „§ 42 . Kääritusjäägi taaskasutamise nõuded põllumajanduses (1) Käesoleva määruse lisas 1 nimetatud ja jäätmekoodidega 19 06 03, 19 06 04, 19 06 05 ning 19 06 06 tähistatud kääritusjäägi jäätmete taaskasutamisel põllumajanduses, juhul kui kääritusjäägi tooteks sertifitseerimise protsess on pooleli ning kuni kääritusjääk ei ole lakanud olemast jäätmed vastavalt keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrusele nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ tuleb arvestada järgmisi nõudeid: 1) kääritusjäägi E. coli näitaja on kuni 1000 CFU/g ja 25 grammis kääritusjäägis puudub salmonellabakter; 2) kääritusjäägi anorgaaniliste saasteainete sisalduse näitajate piirväärtused (milligrammides kääritusjäägi kuivaine kilogrammi kohta) on järgmised: plii – 150, kaadmium – 2, kroom – 80, vask – 350, nikkel – 50, elavhõbe – 1, tsink – 800. Kui anorgaaniliste saasteainete sisaldus ületab piirväärtusi, ei ole kääritusjäägi laotamine lubatud; 3) piirväärtusi ületava kääritusjäägi segamine muu materjaliga ehk kääritusjäägi lahjendamine eesmärgiga viia piirnormid vastavusse on keelatud; 4) kääritusjäägis tuleb määrata fosfori-, kaaliumi- ja lämmastikusisaldus; 5) kääritusjäägi laotamisel tuleb järgida keskkonnakaitse nõudeid, mis tagavad vähemalt samaväärse kaitsetaseme veeseaduses sõnniku kasutamisele kehtestatud nõuetega, sealhulgas laotamise ajapiiranguid, väetisega antavate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, piirnorme ja muid asjakohaseid nõudeid pinna- ja põhjavee kaitseks; 6) põllul, kus on kasutatud kääritusjääki, ei tohi 21 päeva jooksul pärast laotamist karjatada loomi ega varuda loomasööta. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohane registreering antakse tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks alates jäätmekäitleja tegevuse esmakordsest registreerimisest Keskkonnaametis kääritusjäägi kasutamiseks. Registreeringu tähtaega ei pikendata ega uuendata.“; 1 3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Kuldar Leis Marten Kokk Minister Kantsler Lisa 1. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisa 1 2  Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ Lisa 1 Jäätmekood1 Jäätmeliik1 Taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, käitlustoiming2 01 01 01 Maakide kaevandamisjäätmed Taaskasutamine teedeehituses (R5m). Taaskasutamine maa-alade planeerimisel, 01 01 02 Mittemaaksete maavarade täitmisel, taastamisel ja korrastamisel kaevandamisjäätmed (R5t). 10 12 08 Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed Jäätmeliikide 17 01 01, 17 01 02, 17 01 03 (pärast termilist töötlemist) ja 17 01 07 ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid 10 13 14 Betoonijäätmed ja betoonisete ladustatakse kõva kattega platsil kuni kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et 01 04 08 Kruusajäätmed ja kivipuru, mida samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid ei ole nimetatud koodinumbriga jäätmekäitlustoiminguid. 01 04 07* 01 04 09 Liiva- ja savijäätmed 17 01 01 Betoon 17 01 02 Tellised 17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted 17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatoodete segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* 19 12 09 Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 3 01 04 13 Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud Taaskasutamine teedeehituses (R5m). jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, Taaskasutamine maa-alade planeerimisel, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel dolomiidi töötlemisel tekkinud jäätmed) (R5t). Taaskasutamine väetisena mullaviljakuse parandamiseks tingimusel, et materjali koostis vastab väetiseseaduse § 6 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele (R10). 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Jäätmete põletamine samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud jäätmete avapõletamine väljaspool küttekoldeid, 02 01 07 Metsamajandusjäätmed põletusseadmeid vms (R1). (näiteks oksad, kännud, risu) Jäätmete tekkekohas põletamine samadel 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud tingimustel puitkütusega, välja arvatud materjalid jäätmete avapõletamine väljaspool 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10). materjalid Taaskasutamine jäätmete tekkekohas, 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud näiteks bioloogiline töötlemine (R12o), materjalid pinnastöötlus (R10). 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed Metsamajandusjäätmete, sealhulgas kändude taaskasutamine tekkekohas metsa- ja sooteede aluspõhja kindlustamiseks (R3m). Taaskasutamine küttegraanulite tootmiseks (R12s). Jäätmete ringlussevõtt graanulite tootmiseks, mida kasutatakse põllumajandusfarmides loomade allapanuna (R3m). Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi ühendeid sisaldavate kemikaalidega immutatud puidu ja laastplaatide põletamisel on jäätmepõletusloa omamine kohustuslik. 4 03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, Jäätmete põletamine samadel tingimustel pinnud, puit-, laast- ja muud puitkütusega, välja arvatud jäätmete puidupõhised plaadid ning vineer, mida avapõletamine väljaspool küttekoldeid, ei ole nimetatud koodinumbriga põletusseadmeid vms (R1). 03 01 04* Jäätmete tekkekohas põletamine samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud jäätmete avapõletamine väljaspool küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10). Taaskasutamine jäätmete tekkekohas, näiteks kompostimine (R12o), pinnastöötlus (R10). Saepuru, puidutolmu ja laastude kasutamine põllumajandusfarmides loomade allapanuks tingimusel, et need allapanu eemaldamisel sõnniku ja virtsaga segunenud jäätmed järgnevalt taaskasutatakse väetisena pinnastöötlusel (R10). Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi ühendeid sisaldavate kemikaalidega immutatud puidu ja laastplaatide põletamisel on jäätmepõletusloa omamine kohustuslik. Jäätmeliikide 03 01 01 ja 03 01 05 ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid ladustatakse kõva kattega platsil kuni kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid jäätmekäitlustoiminguid. 10 01 01 Koldetuhk, räbu ja katlatuhk Taaskasutamine teedeehituses (R5m). (välja arvatud koodinumbriga Taaskasutamine maa-alade planeerimisel, 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning täitmisel, taastamisel ja korrastamisel koodinumbritega 10 01 96* ja (R5t). 10 01 97* nimetatud jäätmed) Turba ja töötlemata puidu põletamisel 10 01 02 Kivisöelendtuhk tekkinud lendtuha ja koldetuha taaskasutamine väetisena mullaviljakuse 10 01 03 Turba ja töötlemata puidu põletamisel parandamiseks tingimusel, et materjali tekkinud lendtuhk koostis vastab väetiseseaduse § 6 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele (R10). 5 16 01 03 Vanarehvid Vanarehvide taaskasutamine tükeldamata kujul muul kui esialgsel otstarbel (R3m). 15 01 03 Puitpakendid Jäätmete põletamine samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud avapõletamine (R1), kui pakendite korduskasutus või ringlussevõtt ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas. Puitpakendite korduskasutuseks ettevalmistamine (R3k), näiteks puitaluste või -kastide parandamine jms. Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid ladustatakse kõva kattega platsil kuni kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid jäätmekäitlustoiminguid. 17 02 01 Puit Jäätmete põletamine samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud avapõletamine (R1). 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* Jäätmete tekkekohas põletamine samadel 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud tingimustel puitkütusega, välja arvatud koodinumbriga 20 01 37* jäätmete avapõletamine väljaspool küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10). Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi ühendeid sisaldavate kemikaalidega immutatud puidu põletamisel on jäätmepõletusloa omamine kohustuslik. Jäätmeliikide 17 02 01 ja 20 01 38 ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid ladustatakse kõva kattega platsil kuni kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid jäätmekäitlustoiminguid. 17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole Taaskasutamine teedeehituses (R5m). nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 6  Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid ladustatakse kõva kattega platsil kuni kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid jäätmekäitlustoiminguid. 17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud Taaskasutamine teedeehituses (R5m), koodinumbriga 17 05 03* maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel (R3m, R5t, 20 02 02 Pinnas ja kivid R10). 17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud Püdela süvenduspinnase väljakaevamine koodinumbriga 17 05 05* ja tahendamine peab olema kooskõlas veeseadusest tulenevate nõuetega. 17 05 08 Teetammi täitematerjal, mida ei ole Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool nimetatud koodinumbriga 17 05 07* taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid ladustatakse kõva kattega platsil kuni kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid jäätmekäitlustoiminguid. 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei Töödeldud reoveesette kasutamine ole nimetatud koodinumbriga põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kooskõlas veeseadusest 03 03 10 tulenevate nõuetega (R10). 19 08 05 Olmereovee puhastussetted 19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* 20 02 01 Biolagunevad jäätmed Taaskasutamine jäätmete tekkekohas, näiteks bioloogiline töötlemine (R12o), pinnastöötlus (R10). Jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustel komposti valmistamisel on jäätmeloa omamine kohustuslik. Okste ja muude puitunud biolagunevate jäätmete ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid ladustatakse kõva kattega platsil kuni kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid jäätmekäitlustoiminguid. 7 20 03 07 Suurjäätmed Suurjäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine (R3k, R5k), näiteks jäätmena kasutusest kõrvaldatud mööbli taastamine või restaureerimine jms. 19 06 03 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel Kääritusjäägi kasutamine tekkinud vedelik põllumajanduses (R10) kooskõlas käesolevast määrusest ja veeseadusest tulenevate nõuetega. 19 06 04 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 19 06 05 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik 19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 1 Jäätmekood ja -liik jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt. 2 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute koodinumbrid jäätmeseaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt. 8  Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 21) on kehtestatud jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel. Määruses on sätestatud tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik. See tähendab, et neid jäätmeid on võimalik taaskasutada või tekkekohas kõrvaldada jäätmekäitleja registreeringu alusel. Eelnõukohase määrusega vähendatakse halduskoormust jäätmestaatuses kääritusjäägi kasutamisel põllumajanduses. Eestisse rajatakse mitut põllumajanduslikel toormetel tegutsevat biogaasijaama, mis toodavad kääritusjääki. Kui toormeks on jäätmed, peab kääritusjääk jäätmestaatuse lõppemiseks vastama keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrusele nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (edaspidi määrus nr 12). Enamasti on jäätmestaatuse lõppemiseks vajalik väline sertifitseerimine. Praktikas võtab sertifitseerimine aega keskmiselt kuni 12 kuud. Eelnõukohase määruse eesmärk on võimaldada jäätmestaatuses, kuid juba teatud kvaliteedinõuetele vastavat kääritusjääki põllumajanduses kasutada senisest lihtsamini ehk jäätmeloa või kompleksloa asemel jäätmekäitleja registreeringu alusel. Jäätmekäitleja registreering on ühekordne ja tähtajaline ning väljastatakse uue biogaasijaama käivitamise ajal perioodiks, mil kääritusjäägi jäätmestaatus ei ole lõppenud, kuid sertifitseerimisprotsess on alanud. Ühtlasi tehakse õigusselguse huvides muudatus, millega rõhutatakse, et määrusega sätestatakse tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral registreeritakse tegevus Keskkonnaametis. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna jäätmekorralduse valdkonnajuht Kristel Kibin ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg ([email protected]) ning eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ avaldamismärkega RT I, 19.10.2023, 12. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Koalitsioonileppe punktist „Suurendamaks jäätmete ringlussevõttu, loome tekstiilijäätmete tootjavastutussüsteemi ja vähendame nõudeid biojäätmete kasutusele võtmiseks“ tulenevalt on Vabariigi Valitsuse 1 tegevusprogrammis tegevus „Keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ tähtajaga 2026. aasta II kvartal. Selle määruse muutmise käigus on selgunud, et asjakohane on muuta ka määrust nr 21. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega muudetakse ja täiendatakse määrust nr 21 ning asendatakse määruse lisa 1 uue lisaga. Punktiga 1 muudetakse määruse paragrahvi 1 lõiget 1 eesmärgiga rõhutada, et määrusega sätestatakse tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole vaja jäätmeluba, kuid tegevus registreeritakse Keskkonnaametis. Tegemist ei ole sisulise muudatusega ja jäätmeloa kohustusest vabastamisega seonduv selle muudatuse tulemusena praktikas ei muutu. Endiselt on vaja määruses sätestatud taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise toiminguteks jäätmekäitleja registreeringut. Varem on seda selgitanud koosmõjus määruse volitusnorm ehk jäätmeseaduse § 73 lõige 5 ja § 987 lõike 2 punkt 1, kuid määruse sõnastus üksi ei ole olnud piisavalt selge väljendamaks, et vabastus jäätmeloa kohustusest tähendab jäätmekäitleja registreeringut. Vajadus teha õigusselguse huvides täpsustus on selgunud ettevõtete tagasisidest Keskkonnaametile. Punkti 2 kohaselt täiendatakse määrust paragrahviga 42 . Paragrahvi lõikes 1 on sätestatud, milliste tingimustega tuleb arvestada jäätmekoodidega 19 06 03, 19 06 04, 19 06 05 ja 19 06 06 tähistatud jäätmete ehk kääritusjäägi taaskasutamisel põllumajanduses kooskõlas määruse lisaga 1 ehk registreeringu alusel kääritusjäägi taaskasutamisel põllumajanduses. Jäätmekäitleja registreeringu ehk määruse nõuete alusel on lubatud põllumajanduses kasutada kääritusjääki, mille tooteks sertifitseerimise protsess on pooleli. Registreering on ajutine ja ette nähtud perioodiks kuniks kääritusjääk ei ole veel lakanud olemast jäätmed vastavalt määrusele nr 12. Seetõttu on Keskkonnaametil oluline registreeringu menetlemisel saada ka teave, millisest biogaasijaamast on kasutatav jäätmestaatuses kääritusjääk pärit. Keskkonnaametil on võimalik saada sertifitseerimisasutuselt kinnitus, kas biogaasijaam on sertifitseerimisprotsessis. Eesmärk on tagada, et jäätmekäitleja registreeringuga seotud lihtsustus ei vähendaks biogaasitootja motivatsiooni kääritusjääki tootestada ning põllumajandustootjad, kes on ühe ja sama biogaasijaama partnerid, ei peaks jäätmestaatuses kääritusjäägi laotamiseks järjepidevalt taotlema jäätmekäitleja registreeringuid. Lõike 1 punkti 1 kohaselt ei tohi põllule laotatav kääritusjääk sisaldada salmonellabaktereid ja E. coli näitaja ei tohi olla üle 1000 CFU/g. Samasugused patogeenide piirnormid on kehtestatud tootestaatuses kääritusjäägile määruse nr 12 lisas 2. Lõike 1 punkti 2 järgi on põllule laotatava kääritusjäägi anorgaaniliste saasteainete sisalduse näitajate piirväärtused (milligrammides kääritusjäägi kuivaine kilogrammi kohta) järgmised : plii – 150, kaadmium – 2, kroom – 80, vask – 350, nikkel – 50, elavhõbe – 1, tsink – 800. Kui anorgaaniliste saasteainete sisaldus ületab piirväärtusi, ei ole kääritusjäägi laotamine lubatud. Kehtestatavad piirnormid lähtuvad eelkõige määruse nr 12 lisas 2 kehtestatud piirnormidest. Biogaasitootjate arvates võiksid jäätmestaatuses kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad olla samaväärsed tootestaatuses kääritusjäägi omadega. Praktikas on suurem osa tegutsevatest biogaasijaamadest kääritusjäägi juba tooteks sertifitseerinud. Arvestades, et kääritusjääk saab olla jäätmestaatuses kas biogaasijaama käivitamise ajal või olukorras, kus kääritusjäägi sertifikaat on nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, on mõistlik registreeringu alusel 2 laotatavale jäätmestaatuses kääritusjäägile kehtestada mõnevõrra leebemad ohutus- ja kvaliteedinäitajad kui tootele. Kehtestatavad piirnormid lähtuvad lisaks määrusele nr 12 ka Euroopa Liidu väetiseregulatsioonist ja teiste riikide piirnormidest, mis on seatud orgaanilisele väetisele, mis sisaldab kääritusjääki, või kääritusjäägile (näiteks jäävad piirnormid üldiselt Leedu ja Poola väetiseregulatsioonis kehtestatu vahele). Eesmärk on vältida mullas raskmetallide akumuleerumist ja kehtestatavad piirnormid on põhjendatud, arvestades kääritusjäägi regulaarse kasutamise potentsiaali. Lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et piirväärtusi ületava kääritusjäägi segamine muu materjaliga ehk kääritusjäägi lahjendamine eesmärgiga viia piirnormid vastavusse on keelatud. Eesmärk on tagada, et nõuetele vastavus on tegelik ja põldudele jõuab nõuetele vastav kääritusjääk. Lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb kääritusjäägis määrata fosfori-, kaaliumi- ja lämmastikusisaldus. Selle eesmärk on hinnata kääritusjäägi väetusväärtust ja vältida üleväetamist. Punktides 1–4 ette nähtud proovid võib võtta biogaasijaam, kes põllumajandustootjale jäätmestaatuses kääritusjääki üle annab. Seega ei teki põllumajandustootjale ilmtingimata kääritusjäägist proovide võtmise kohustust ega seotud kulusid. Proovid võib olla võtnud ka määruse nr 12 alusel kääritusjäägi sertifitseerimise protsessi raames sertifitseerimisasutus (tulemused väljastatakse biogaasijaamale). Proovivõtu puhul on oluline tagada proovi esinduslikkus. Kui proovivõtu korraldab biogaasijaam või põllumajandustootja, leiab asjakohaseid suuniseid näiteks sõnniku proovivõtmise juhendist 1 , mille vedel- ja tahesõnniku proovide võtmise suunistest saab lähtuda ka kääritusjäägi puhul. Näiteks proovi esinduslikkuse tagamiseks peab hoidlas olev materjal enne proovivõttu olema põhjalikult homogeniseeritud, et vältida kihistumisest tulenevat toitainesisalduse varieeruvust. Korralikult segatud hoidlas piisab 2–3 osaproovi võtmisest. Kui hoidlas homogeniseerimine ei ole tehniliselt võimalik, tuleb kasutada juhendis kirjeldatud sügavusproovide võtmise vahendeid ja koguda rohkem osaproove eri sügavustelt, et koondproov iseloomustaks kogu hoidla sisu. Lõike 1 punkti 5 kohaselt tuleb kääritusjäägi laotamisel lähtuda kääritusjäägi laotamisel järgida keskkonnakaitse nõudeid, mis tagavad vähemalt samaväärse kaitsetaseme veeseaduses sõnniku kasutamisele kehtestatud nõuetega, sealhulgas laotamise ajapiiranguid, väetisega antavate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, piirnorme ja muid asjakohaseid nõudeid pinna- ja põhjavee kaitseks. Kui kääritusjääk on muu hulgas valmistatud sõnnikust, on tegu töödeldud sõnnikuga ja kõik veeseaduses sätestatud sõnnikuga seotud nõuded kohald uvad igal juhul. Eesti biogaasijaamades on sõnnik üldjuhul kääritusjäägi tootmise toormete hulgas ja nimetatud nõuded kohalduvad igal juhul. Kui sõnnik toormete hulka ei kuulu, siis veeseadus eraldi kasutamise nõudeid ei kehtesta, kuid sellises olukorras on kääritusjäägi kasutamisel asjakohane lähtuda samasugustest nõuetest. Selline lähenemine on põhjendatud, kuna kääritusjäägi kasutamisega kaasnevad sarnased keskkonnariskid nagu sõnniku kasutamisega, eelkõige toitainete leostumine ja pinna- ning põhjavee reostuse oht. Seetõttu on keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud sätestada samaväärsed piirangud sõltumata kääritusjäägi täpsest koostisest. Seega tuleb kääritusjäägi kasutamisel lähtuda näiteks sõnniku laotamisele veeseadusega seatud ajalistest piirangutest (olenevalt sellest, kas tegemist on vedela või tahke kääritusjäägiga, tuleb lähtuda vedelsõnniku või tahesõnniku laotamise nõuetest), samuti väetisega antavate lämmastiku ja fosfori piirnormidest jm. 1 https://dspace.emu.ee/items/a6e3608d-35d4-43c5-a932-6941ab988414 3 Lõike 1 punkti 6 kohaselt ei tohi põllul, kus on kasutatud jäätmestaatuses kääritusjääki, 21 päeva jooksul pärast laotamist karjatada loomi ega varuda loomasööta. Samaväärne piirang on kääritusjäägi kasutamisel kehtestatud Leedus, et vältida patogeenide levikut loomadele. Eestis järgitakse sarnaseid põhimõtteid sõnniku laotamisel ja 3–4 nädala jooksul pärast sõnniku laotamist loomi põllul üldjuhul ei karjatata. Kuna tegemist on tavapärase praktikaga, ei tekita selle kohustuse järgimine põllumajandustootjatele täiendavat halduskoormust. Taimekasvatusega seotud piiranguid ei kehtestata, kuid kääritusjäägi laotamisel tuleks arvestada sellega, et jäätmestaatuses kääritusjääki ei ole soovitatav kasutada vahetult enne köögiviljade külvi või istutamist või kultuuri kasvamise ajal ning kääritusjääk ei tohiks sattuda otse söödavatele taimeosadele. Soovituslik ooteaeg enne külvi on vähemalt seitse päeva. Lõige 2 täpsustab, et registreering kääritusjäägi kasutamiseks põllumajanduses antakse tähtajaliselt, kuid mitte pikemaks perioodiks kui 18 kuud alates jäätmekäitleja (kääritusjäägi kasutaja) esmakordsest registreerimisest Keskkonnaametis kääritusjäägi kasutamiseks. Maksimaalne registreeringu kehtivus 18 kuud on valitud seetõttu, et üldjuhul võtab kääritusjäägi tooteks sertifitseerimine aega 12 kuud (samal ajal muudetakse ka määrust nr 12, et sertifitseerimist kiirendada), probleemide ja kvaliteedi kõikumise korral võib see periood mõnevõrra pikeneda. Seega on ette nähtud, et jäätmekäitleja registreering on ajutine ja ühekordne, kuni põllumajandustootja kasutab sellist kääritusjääki, mis ei ole veel tootestatud. Ajalise piirangu eesmärk on samuti tagada, et jäätmekäitleja registreeringuga seotud lihtsustus ei vähendaks biogaasitootja motivatsiooni kääritusjääki tootestada ning põllumajandustootjad, kes on ühe ja sama biogaasijaama partnerid, ei peaks jäätmestaatuses kääritusjäägi laotamiseks järjepidevalt taotlema jäätmekäitleja registreeringuid. Punktiga 3 asendatakse määruse lisa 1 uue lisaga. Määruse lisasse 1 lisatakse kääritusjäägi jäätmekoodid, et kääritusjääki oleks võimalik taaskasutada jäätmekäitleja registreeringu alusel olenemata kogusest. Tehakse täpsustus, et kääritusjäägi jäätmekoodid 19 06 03, 19 06 04, 19 06 05 ja 19 06 06 on lubatud kasutamiseks põllumajanduses (R10) kooskõlas määrusest ja veeseadusest tulenevate nõuetega. Samuti tehakse määruse lisas teistes osades keelelisi parandusi täpsustuste lahtris, kuid tegemist ei ole sisuliste muudatustega. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ja eraldi üleminekusätteid ette ei ole nähtud. Kehtivad põllumajandustootjate kompleksload või jäätmeload, kus sisalduvad kääritusjäägi jäätmekoodid R10 toiminguks, kehtivad senisel kujul edasi. Lubadega on seni võimaldatud laotada kehvema kvaliteediga kääritusjääki (leebemad piirnormid), kuid jäätmekäitleja registreeringu alusel on lubatud kasutada käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavat kääritusjääki, mis on parema kvaliteediga. Samuti ei ole lubadel kääritusjäägi laotamise periood ajaliselt piiratud ega seotud sellega, kas kääritusjääk on sertifitseerimisel. Kui põllumajandustootja soovib loaga kehtestatud tingimusi üle vaadata, on võimalik kaaluda loamuudatuse asjakohasust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus: 4 kääritusjäägi põllumajanduses kasutamise võimaldamine jäätmeloa või kompleksloa asemel jäätmekäitleja registreeringu alusel. Mõjutatud sihtrühmad (sihtrühma suurus): • põllumajandustootjad, kes kasutavad või soovivad kasutada tootestamata kääritusjääki väetisena (2026. aastal on põllumajandustootjaid, kes on käivitatavate jaamade partnerid, vähemalt 32, edaspidi vastavalt jäätmestaatuses kääritusjääki kasutavate põllumajandustootjate arvule); • biogaasijaamad, kes toodavad biolagunevatest jäätmetest kääritusjääki (9 jaama, 2026. aastal avatakse veel 3 jaama). Sotsiaalne, demograafiline mõju: määruse muudatused ei avalda sotsiaalset ega demograafilist mõju. Mõju majandusele: positiivne mõju avaldub põllumajandustootjatele ja biogaasijaamadele. Põllumajandustootja jaoks väheneb halduskoormus jäätmestaatuses kääritusjäägi kasutamisel, kuna jäätmekäitleja registreeringu taotlemine on kiirem, lihtsam ja soodsam kui jäätmeloa või keskkonnakompleksloa taotlemine või muutmine. Praktikas on suurem osa tegutsevatest biogaasijaamadest kääritusjäägi juba sertifitseerinud tooteks. Määruse muudatused toetavad alustava biogaasijaama tegevust jaama käivitamise ajal, kui kääritusjääk ei ole veel tootestaatuses ehk määruse nr 12 kohaselt tooteks sertifitseeritud. Biogaasijaamal on kergem leida koostööpartnereid, kes soovivad kääritusjääki kasutada, kui jäätmestaatuses kääritusjäägi kasutamine on lihtsam. Praktikas võib põllumajandustootja huvi biogaasijaamale toorme üleandmise ja kääritusjäägi kasutamise vastu väheneda, kui viimasega kaasnevad aja- ja ressursimahukad loamenetlused. Biogaasijaamadele kaasneb vajadus võtta kääritusjäägist proove, et tõendada kääritusjäägi nõuetelevastavust, kuid proove tehakse ka kääritusjäägi sertifitseerimiseks ja tootmise kontrollimiseks. Proove seega ei lisandu. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatustega ei kaasne senisega võrreldes olulist mõju muutust elu- ja looduskeskkonnale. Kääritusjäägi põllumajanduslik kasutamine võimaldab suunata orgaanilise aine ja toitained tagasi mulda ning vähendab ühtlasi vajadust kasutada mineraalväetisi. Kääritusjäägi kasutamine on keskkonnakaitse seisukohast jätkuvalt reguleeritud, samuti kehtivad veeseaduse nõuded muutmata kujul. Nõuetekohaselt kasutatud kääritusjääk aitab parandada mulla struktuuri ning orgaanilise aine ja toitainete sisaldust. Ei ole oodata lisamõju õhukvaliteedile ega lõhnahäiringute suurenemist. Mõju regionaalarengule: muudatustel on eeldatavalt positiivne mõju regionaalarengule, kuna see, kui jaama käivitamise ajal hõlbustatakse kääritusjäägi kasutusse andmist, on ettevõtetele oluline sõnum uute biogaasijaamade rajamisel. Uute biogaasijaamade rajamine suurendab töökohtade arvu ja majandustegevust eri piirkondades ning võimaldab suurendada energiajulgeolekut ja kohaliku bioenergia tootmist. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele: muudatused ei avalda olulist mõju riigi- ja omavalitsusasutuste korraldusele. Uute biogaasijaamade rajamisel ja käivitamisel kaasneb Keskkonnaametile koormus jäätmekäitleja registreeringute taotluste menetlemise ja registreeringute väljastamisega, kuid nende arv ei ole suurem, kui oleks muu keskkonnakaitseloa menetluses, sest jäätmestaatuses kääritusjääki kasutavate põllumajandustootjate arv on sama. Registreeringute menetlemine on lihtsam ja kiirem kui jäätme- või keskkonnakompleksloa menetlemine. 5 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel ei ole vaja riigieelarvest lisaraha ja ei eeldata lisatulu. Määruse rakendamisega ei kaasne vajadust riigi infosüsteemide arendamise järele. Samuti ei muutu riigiasutuste senine roll ja vastutus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Määruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks SA-le Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, Eesti Biogaasi Assotsiatsioonile, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Ragn-Sells AS-ile, BioForce Group OÜ-le, Eesti Biogaas OÜ-le ja Mereranna Põllumajandusühistule. Kuldar Leis Marten Kokk Minister Kantsler 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0635 - Taristuministri määruse "Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.06.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3cc1d0a8-612f-4104-affd-c5a027b9a876 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3cc1d0a8-612f-4104-affd-c5a027b9a876?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main