Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmise (SEME3) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium Riigikantselei 28.05.2026 nr 1-4/26/2123 Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmise (SEME3) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirja nr 421 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetava käskkirja tervikteksti. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu koos lisaga 2. Seletuskiri 3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega teadmiseks Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“. Muudatusega lisatakse käskkirja teistest sekkumistest lisaraha 774 506,65 eurot, et planeeritavad tegevused oleks võimalik ellu viia. Lisaks lisatakse projekti tagasi 5119,74 eurot. Eelarve muudatused toimuvad meetmete ja sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.22 „Rohestamiskavade koostamine ja elluviimine ehk linnade elurikkuse parendamine, sh rohealade täiendav rajamine“ võtame ära ning tõstame käesoleva muudatusega sekkumisse 21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“ Ühtekuuluvusfondi summa 658 331 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu 116 176 eurot. Muudatus on võimalik, kuna avatud taotlusvoorust võetavale toetusele ei ole olnud siiani piisavalt nõudlust. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välissuhete osakonna piirivete erisaadik Harry Liiv (e-post [email protected], tel 626 2850) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kolmest punktist. Käskkirja punktidega 1 kuni 3 sätestatakse keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirja nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ lisarahastuse andmine kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriski ennetamiseks. Projekti lisatakse juurde abikõlbliku kuluna 779 626,39 eurot. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks ja ajakohastamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“. Sekkumise number on 21.2.3.14. Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) hüdroloogia ja meteoroloogiateenuse tagamine (2.6) on üks majandusjulgeoleku ja elutähtsate teenustena riigikaitseliste ülesannete hulgas. Ühtlasi sama teenus on Kliimaministeeriumi haldusala kriitiline teenus. Teenus on aluseks mitmetele teistele elutähtsate teenuste osutajatele ja avalikkusele. 1 Teenuse tagamiseks on vajalik hüdrometeoroloogilise seirevõrgu kvaliteetne töö ning seetõttu seadmete jätkuv uuendamine tulenevalt seadmete elueast (10 aastat) ja teenusega seotud andmete hoidmiseks ja avaldamiseks vajalike IT-lahenduste kaasajastamine. KAUR kriitiliste teenuste toimimine on otseselt seotud elanike turvalisuse, majanduse toimimise, infrastruktuuri kaitse ja ühiskonna üldise valmisolekuga ilmast tulenevate riskide ennetamiseks ja leevendamiseks. Seirevõrgu pidev toimimine nõuab regulaarseid investeeringuid. Nende puudumine viib seadmete vananemisele, tehniliste tõrgete tekkele ja negatiivselt mõjutab ilmavaatluste, prognooside ning hoiatusete täpsust. 107 meteoroloogia- ja hüdroloogiajaama üle Eesti vajavad järjepidevat uuendamist, et tagada seirevõrgu pikem jätkusuutlikkus ja kriitiliste teenuste toimimine. Jaamade uuendamise vajadus on 10 aasta tagant. Alates 2024. aastast ei ole KAURi eelarves investeeringuteks vahendeid. KAUR hüdrometeoroloogiline seirevõrk on aastatel 2013-2023 erinevate projektide käigus läbinud kaasajastamise, mille tulemusena on see muudetud täisautomaatseks saavutades olulise kokkuhoidu tööjõukuludes. Peale seirevõrgu täisautomatiseerimist kasutab KAUR erinevate projektide, nt SEME3 1 (2023-juuni 2026) ja üleujutuse projekti 2 (2024- 2029) vahendid, tagades seirevõrgule jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse. KAUR seirevõrgu uuendamiseks investeeringute vajadused on määratletud kuni 2035. Käesoleval SF rahastusperioodil aastatel 2026-2029 on investeeringute vajadus suurusjärgus 4,1 miljonit eurot. Ettepanek suunata vabanevad vahendid KAUR hüdrometeoroloogilise seirevõrgu toimepidevuse tagamiseks järgnevate tegevuste kaudu: • Raadiosondeerimisjaama tarkvara uuendamine • Ilmapanga uuendused • Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside ja hoiatusteenuse osutamiseks kasutatava sisekeskkonna uuendused • Keskkonnaseire infosüsteemi KESE arendamine andmekvaliteedi parandamiseks • Meteojaamade (7) seadmete uuendamine (sh fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse (PAR) mõõteseadmed) Kokku summas 774 506,65 eurot, lisaks 5119,74 eurot, sisaldades tegevuste elluviimiseks vajalikku personalikulu. Kokku on vajadus 779 626,39 eurot. Käskkirjalist tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelis 1. 1 Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3) | Keskkonnaagentuur 2 Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid | Keskkonnaagentuur 2 Tabel 1. Planeeritud meetme detailne jagunemine Rakenduskavaga ELi toetuse ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu- Meetme maksumus kooskõlas olevad eelarve toetuse finantseering finantseering number (euro) sekkumised (euro) osakaal (euro) (euro) 21.2.3.1 Kombineeritud 42 488 236 85% 2 497 924+ 5 000 000 49 986 160+ sadeveesüsteemid, +658 331= 116 176= 2 614 774507= sh lahkvoolsete 43 146 567 100 50 760 667 sademeveesüstee mide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Kombineeritud 25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüstee mide rajamine Mitteheas 4 612 000 85% 813 882 0 5 425 882 seisundis veekogumite tervendamine KOVi 6 691 669 85% 722 942 457 942 7 872 552 kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed Meteoroloogilise, 5 446 236+ 85% 961 100+ 0 6 407 336+ hüdroloogilise ja 658 331 = 116 176 =1 077 774 507 = keskkonnaseire 6 104 567 276 7 181 843 ning nende tugisüsteemide arendamine 21.2.3.2 Elupaikade 17 275 000 85% 866 177- 2 182 353 20 323 530- taastamine – 658 331= 116 176= 774 507= kliimamuutustega 16 616 669 750 001 19 549 023 kohanemise valmisoleku suurendamiseks; Rohestamiskavade koostamine ja elluviimine ehk linnade elurikkuse parendamine, sh rohealade täiendav rajamine Eelarve muudatused toimuvad kahes meetmes. Detailsem muudatuste info on toodud tabelis 2. 3 Tabel 2. Planeeritud meetme detailne jagunemine peale kahe sekkumisega seotud muudatuste tegemist. ELi toetu Riiklik kaas- Oma- Kogu- ELi toetuse Rahastatavad tegevused se finantseering finantseering maksumus eelarve (euro) osak (euro) (euro) (euro) aal Meteoroloogilise, 5 446 236 + 85% 961 100 0 6 407 336 + hüdroloogilise ja 658 331= +116 176 = 774 507 = keskkonnaseire ning nende 6 104 567 1 077 276 7 181 843 tugisüsteemide arendamine Rohestamiskavade 1 275 000- 85% 116 176- 108 824 1 500 000- koostamine ja elluviimine 658 331 = 116 176 =0 774 507= ehk linnade elurikkuse 616 669 725 493 parendamine, sh rohealade täiendav rajamine Tehtavad muudatused (EL toetus, riiklik kaasfinantseering ning väljundnäitaja: Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse (euro) suurenemine) viiakse sisse järgmise perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri muutmisega. Lisaks kaalutakse väljundnäitajate „Kliimamuutustega kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu (ha) sihttase 50 ning Linna rohestamise kava (arv) 10“ muutmist. Rakenduskavas muudatusega seotud sekkumiskoodid muudetakse järgmise rakenduskava muudatusega. Lisarahastust on taotletud tegevustele, mille elluviimise aeg on vajalik 2026-2027 aastatel. Kavandatud tegevuste elluviimise vajadus on esimesel võimalusel eelkõige IT-valdkonna tegevuste osas (raadiosondeerimisjaama tarkvara uuendamine, Ilmapank, riigi infosüsteemi kuuluv keskkonnaseire andmekogu KESE) kuna need on olulised järjepidevate andmete laekumisel ja töötlemisel (sh uuenenud olustikus andmete saamine raadiosondidelt, erinevate mõõteseadmete andmete töödeldavuse ja turvanõuete täitmise tagamine). 2027 aastal on vajalik osades meteoroloogiajaamades mõõteseadmete uuendamine nende eluea lõppemise tõttu. Tegevused on kavandatud projekti SEME3 jätkutegevustena, mille senised kinnitatud tegevused on kavandatud lõppema 2026 suvel. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, 4 arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile. 5  EELNÕU Energeetika- ja keskkonnaministri ….2026 käskkiri nr … Lisa 1 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ Lisa 2 Toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Kaasfinantseeringu Toetuse summa (EUR) summa (EUR) toetuse määr % määr % 7 181 842,65 7 181 842,65 7 181 842,65 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 1 077 276,40 Ühtekuuluvusfond 6 104 566,25 Toetus kokku 7 181 842,65 KOKKU 7 181 842,65  Rahastamiskava väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.2022−31.12.2029 Programmi tegevus: Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik meteoroloogilise, kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering (EUR) hüdroloogilise ja (EUR) keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine, sh projektis 6 167 616,26 5 242 473,82 925 142,44 tehtavate tööde Investeeringud uutesse teavitamine avalikkusele või uuendatud Meteoroloogiajaamade looduskatastroofiohu seadmete uuendamine, seire, katastroofideks sh projektis tehtavate valmisoleku, nende eest 779 626,39 662 682,43 116 943,96 tööde teavitamine hoiatamise ja neile avalikkusele reageerimise Otsene personalikulu süsteemidesse (ÜFi (projektijuhtimine koos toetus, euro) 204 000,00 173 400,00 30 600,00 teavitustegevuse koordineerimisega) Ühtne määr 30 600,00 26 010,00 4 590,00 Kokku: 7 181 842,65 6 104 566,25 1 077 276,40 Projekti juhtrühmal on õigus eelarveridade lõikes summasid muuta  K Ä S K K I R I Tallinn 08.12.2022 nr 1-2/22/421 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3) Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (lisa 1). Kinnitan toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide K liimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium KINNITATUD 08.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/421 Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks ja ajakohastamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse keskkonna tulemusvaldkonna programmi „Keskkonnakaitse ja kasutus“, meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, tegevuse „kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „ Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus ”, number 21.2.3.1, sekkumine „ Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine “. Sekkumise number on 21.2.3.14. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7 . 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine, katastroofiriski ennetamine. 2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“, „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatav tegevus on meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine: uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ja taristut, arendatakse meteoroloogilist radarivõrku ning suurendatakse seiresüsteemide automaatiseeritust; uuendatakse Harku aeroloogiajaama tehnoloogilist hoonet ja Kabli keskkonnaseirejaama taristut; arendatakse keskkonnaseire andmete kogumise, haldamise ja avalikustamisega seotud infotehnoloogilisi süsteeme ja taristut; viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Antav toetus ei ole riigiabi. Detailse iga aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on parendatud meteoroloogiline, hüdroloogiline ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemid. 4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Vahetase 2029 sihttase Selgitav teave Rahastamiskava näitajad Rahastamiskava näitajad Tulemus- näitaja Muude kui kliimaga seotud loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond (inimeste arv) 0 0 200 000 Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Sihttaseme arvutamisel võetakse aluseks nii hüdro - ja meteoloogilise seire arendamise piirkonnad, kus prognooside ja hoiatuste kvaliteet on madalam ning lisaks eluslooduse seiretaristu rekonstrueerimisest kasusaavate inimeste ja huvigruppide arv. Väljundnäitaja Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse (euro) 0 3 500 000 6 407 336 7 181 842,65 Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Kõik investeeringud tehtud. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on K liimaministeerium . 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja K liimaministeeriumi esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja vahearuanded. 6.4. Projekti rakendamise edukust hindab juhtrühmas K liimaministeerium . 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 7 181 842,65 6 407 336 eurot, millest Ühtekuulu vusfondi toetus on 6 104 566,25 5441883,82 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 077 276, 0 00 960 332,44 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12.mai 2022 a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks muuhulgas: 9.2.1 hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse (sh seadmed) või rajamisega seotud kulud; 9.2.2 keskkonnaseirejaama (taristu) ja radarivõrgu ümberehituse või rajamisega seotud kulud; 9.2.3 keskkonnaseire andmete kogumise, haldamiseks ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud kulud; 9.2.4 struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud; 9.2.5 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.6 toetatava tegevuse - ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, on abikõlblikud 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud, välja arvatud lihtsustatud kulude alusel; 9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt teatavaks tehtud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise peale projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. 11.5. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid ehitistele ja digikeskkonnale erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024 ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. KINNITATUD 08.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/421 Lisa nr 2 Toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi toetuse määr % Kaasfinantseeringu määr % 7 181 842,65 6 407 336 ,00 7 181 842,65 6 407 336 ,00 7 181 842,65 6 407 336 ,00 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 1 077 276,40 961 100,40 Ühtekuuluvusfond 6 104 566,25 5 446 235,60 Toetus kokku 7 181 842,65 6 407 336 ,00 Kokku: 7 181 842,65 6 407 336 ,00 Tegevuse nimetus Rahastamiskava väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.2022  31.12.2029 Programmi tegevus: meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine, sh projektis tehtavate tööde teavitamine avalikkusele Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse ( ÜFi toetus, euro) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) 6 167 616,26 6 214 136,00 5 242 473,82 5 282 015,60 925 142,44 932 120,40 Meteoroloogiajaamade seadmete uuendamine, sh p rojektis tehtavate tööde teavitamine avalikkusele 779 626,39 662 682,43 116 943,96 Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse koordineerimisega) 204 000 168 000,00 173 400,00 142 800,00 30600,00 25 200,00 Ühtne määr 30 600,00 25 200,00 26 010,00 21 420,00 4 590,00 3 780,00 Kokku: 7 181 842,65 6 407 336 ,00 6 104 566,25 5 446 235,60 1 077 276,40 961 100,40 Projekti juhtrühmal on õigus eelarveridade lõikes summasid muuta EELNÕU 12.05.2026 KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr Tallinn [Registreerimisnumber] Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ tehakse järgnevad muudatused: 1. käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse number „6 407 336,00“ numbriga „7 181 842,65“; 2. käskkirja lisa 1 punkt 8.3 sõnastatakse järgmiselt: „8.3. Projekti kogueelarve on 7 181 842,65 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 6 104 566,25 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 077 276,40 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.“; 3. käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus 1 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0632 - Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmise (SEME3) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Rahandusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.06.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/712dbed5-b295-4e42-9893-d232660b2341 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/712dbed5-b295-4e42-9893-d232660b2341?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main