EMPLi ettepanekud seonduvalt üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamisega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 01 .0 4 .2026 , nr 23 [email protected] Asi: EMPL i ettepanekud seonduvalt üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamisega Käesolevaga esitame Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ettepanekud, mida võiks arvesse võtta üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamisel. Metsamaa osa on planeeringutes alakäsitletud Ruumilise arengu eesmärkidest ei selgu üheselt, kas ja mil määral toetab kavandatav ruumiline areng maamajanduse valdkondi, sealhulgas nii metsamajandust kui ka põllumajandust. Hõreda asustusega Eestis on maamajandus oluline maakasutuse viis. Praegune lähenemine planeeringutele käsitleb maaelu ja maapiirkondade arengut peamiselt rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike kaudu. Viide väärtuslikele põllumaadele on seejuures asjakohane , kuid väärtuslike maas t ike määratlus jääb ebamääraseks . Metsamajanduse ja puiduressurssi käsitlus on planeeringutes alakäsitletud ning kantud eelkõige piirangutest metsasektorile. Eestis kui metsarikkas riigis on puit oluline strateegiline ressurss ning varustuskindluse komponent, mida üleriigilises planeeringus „Eesti 2050“ ei ole käsitletud. On põhjust arvata, et planeeringu koostamisel ei ole piisavalt arvesse võetud teiste sarnase maakasutusega ehk metsarikaste riikide vastavaid strateegilisi dokumente, kus maamajanduse valdkondi käsitletakse süsteemselt ja terviklikult . Nii on näiteks Soome riiklike maakasutuse juhiste ettekandes selgelt välja toodud, et riikliku turvalisuse ja varustuskindluse tagamisel tuleb säilitada ühtsed põllumajanduse ja metsanduse piirkonnad, mis on olulised regionaalse omavarustuse ja toidujulgeoleku seisukohalt . Kuigi „Eesti 2050“ planeeringu punktis 3.1 viidatakse laiapindse riigikaitse raames kohapealse toidutootmise, energeetilise sõltumatuse ja muude sarnaste vajaduste olulisusele, on metsaressurss kui oluline varustuskindluse komponent jäetud käsitlemata. Eestis on metsad strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt nii majandust, energiavarustust kui ka riigi üldist varustuskindlust . Metsamaa katab Eestis üle poole maismaast. Sellest ca 70 protsenti osa moodustavad majanduslikult kasutatav metsamaa. Majandusmets on seega kriitiliseks komponendiks riigi materiaalsete ja energiaressursside sõltumatuse tagamisel . Metsaressurss muutub eriti oluliseks kriisiolukorras, kui muud tarneahelad katkevad ja puitu on võimalik kiirelt ja suuremate tõrgeteta kasutada ehitusmaterjaliks või kütteks. Seetõttu on põhjendatud ja hädavajalik säilitada piisava pindalaga majandusmetsad , mida „ Eesti 2050 “ -s käsitletud ei ole. Siinkohal juhime planeerijate tähelepanu asjaolule, et majandusmets või majandatav mets ei tähenda automaatselt seda, et seal raiutakse kergekäeliselt metsa . M ajandusmetsas toimub metsaressursi pidev uuendamine ja hooldamine . M etsa optimaalse raieküpsuse saabumise l või hädavajaduse korral , kriisiolukorras või häiringute korral on mõistlik metsa raiuda. Eestis tegutseb ligikaudu 100 000 erametsaomanikku, kelle otsustusvabadus aitab tagada meie metsade liigirikkuse ja mitmekesisuse. Samas võivad liigsed piirangud su rvestad a erametsaomanikke oma metsamaad müüma hinna languse kartuses . Eesti 2050- s jääb ebaselgeks kuidas kompenseeritakse metsaomanikele need piirangud, mis on tekkinud seoses kohaliku omavalitsuse arendusotsustega Uute tehisalade vähendamise skeemis jääb ebaselgeks, kuidas ja kellele kompenseeritakse heas seisus looduslikele maadele ehitamine. Pole kahtlust, et uute elu- ja tööstuspiirkondade arendamine on reeglina soodne eelkõige kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Ühtlasi seavad uued arendused suuremat koormust just loodusressursside, sh metsa omanikele, tekitades kohati vajaduse ka metsamaa kasutust oluliselt rohkem kitsendada, kui seda nõuab metsaseadus. Selliseid põhjendamata , liigseid kitsenduste näiteid leiab üldplaneeringutes ka käesoleval ajal, mistõttu kohalik omavalitsus reeglina arenduste tõttu võidab, metsaomanik aga kaotab. Seetõttu on õiglane, et arenduste üheks kuluartikliks on selgelt mõõdetav kompensatsioon naaberkinnistute omanikele, kui arenduste tõttu tekivad piirangud kas läbi rohekoridoride või muude l põhjustel. Rohevõrgustik ning väärtuslikud maastikud tekitavad arusaamatust, pole igakülgselt läbi kaalutud ja toovad kaasa ebaõiglaselt põhjendamatu metsaomanike kohtlemise Käesoleval ajal on üle 70% metsamaast arvatud rohevõrgustiku hulka eesmärgiga tagada liikide levik. Rohevõrgustiku selline ulatus ja selle praegune käsitlus ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna nii laialdased piirangud metsaomanike õigustele ei toeta kestlikku metsamajandust , mille põhimõtted on sätestatud metsaseaduses. Asjakohane on selgitada, et tõeline takistus liikide levimiseks on looduses sisuliselt ikkagi füüsiline tõke – ehitus või taristu osa, mida l iigid ei suuda piisaval määral ületada. Metsamajanduslik raie (st mitte raadamine) on siiski ajutine metsakatte muutus ehk metsa puudumine ei ole püsiv, tegemist on jätkuvalt loodusliku alaga ning raielankide suurus on metsaseaduses piiratud. Erinevad liigid on võimelised ületama ka lagedaid alasid, sealhulgas nii imetajad, linnud kui ka taimed ja muud looduslikud kooslused. Eestis on juba praegu ulatuslikud looduslikud massiivid, mida kinnitab ka suurkiskjate - huntide, karude ja ilveste arvukuse kasvutrend , kuigi just killustunud elupaiku on peetud nende peamiseks ohuteguriks. „ Eesti 2050 “ väärtuslike maastike määratluse põhimõtted jäävad laialivalguvaks Väärtuslike maastike peatükis toodud punktid on pigem visiooni kirjeldus kui põhimõtted. Üheselt ja ammendavalt on vaja defineerida, mida peetakse väärtuslikeks maastikeks. Näiteks on arusaadava põhimõttena fikseeritud nõue, mille kohaselt ei tohi püstitada domineerivaid ehitisi. Samas jääb „Eesti 2050“ planeeringu puhul ebaselgeks, milline on väärtuslike maastike mõiste tegelik mõju metsakasutusele. Kooskasutus peaks olema mitte ainult linnalise ja ehituste arengu osa Kooskasutuse põhimõte ei peaks piirduma üksnes linnalise ja ehitusliku arenguga, vaid olema läbiv ka teistes valdkondades. Näiteks tuleks kooskasutuse võimalusi selgemalt käsitleda tuule- ja päikeseparkide ning liinialuste maade puhul. Kui elektriliine ei ole võimalik maa alla viia, tuleb liinialuseid alasid kasutada eesmärgipäraselt, näiteks niitude või põllumajandusliku maana. Samas ei ole põhjendatud metsade ulatuslik muutmine poollooduslikeks kooslusteks, niitudeks või soodeks ega nende kergekäeline üleujutamine. Lugupidamisega /allkirj a s tatud digitaalselt/ Jaan Lindmäe Õigusloome teemajuht Saatja: "info - MKM" <[email protected]> Saaja: "Marju Loonurme - RTK" <[email protected]> Teema: Ed: Üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamise muudatusettepanekud Kuupäev: 2026-04-01 12:35 ________________________________ Saatja: Jaan Lindmäe <[email protected]> Saadetud: kolmapäev, 1. aprill 2026 15:20 Adressaat: info - MKM <[email protected]> Koopia: Jaan Lindmäe <[email protected]>; EMPL tegevtiim <[email protected]>; empl.ee_Juhatus <[email protected]> Teema: Üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamise muudatusettepanekud Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Esitame manuses Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ettepanekud, mida võiks arvesse võtta üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamisel. Lugupidamisega Saatja: info - MKM <[email protected]> Saadetud: 01.04.2026 15:35 Adressaat: Marju Loonurme - RTK <[email protected]> Teema: Ed: Üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamise muudatusettepanekud ________________________________ Saatja: Jaan Lindmäe <[email protected]>Saadetud: kolmapäev, 1. aprill 2026 15:20Adressaat: info - MKM <[email protected]>Koopia: Jaan Lindmäe <[email protected]>; EMPL tegevtiim <[email protected]>; empl.ee_Juhatus <[email protected]>Teema: Üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamise muudatusettepanekud Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.Tere Esitame manuses Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ettepanekud, mida võiks arvesse võtta üleriigilise planeeringu „Eesti 2050 koostamisel. Lugupidamisega