Arvamuse andmine

Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 18.03.2026 nr 2-2/1030-1 Meie 31 .0 3 . 2025 nr 2-3/74-2 Arvamuse andmine Esitame Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamuse ning ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi omandis oleva kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt välja arvamise alused ja kord“ eelnõule. Toetame eelnõu algatamist ning peame selle eesmärki korrastada riigi maareservi arvestuse ja menetluse aluseid igati põhjendatuks ja ajakohaseks. Ühtsem ja süsteemsem lähenemine riigi maa käsitlemisel loob paremad eeldused läbipaistvaks otsustusprotsessiks ning aitab kaasa riigivara tõhusale ja eesmärgipärasele valitsemisele. Näeme eelnõus head võimalust tugevdada riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd ruumilise arengu küsimustes. Selleks esitame omapoolsed ettepanekuid määruse eelnõu , mille eesmärk on toetada regulatsiooni praktilist rakendatavust ja õigusselgust. Peame määruse eesmärki „ korrastada riigi maareservi arvestuse ja menetluse alused “ põhimõtteliselt põhjendatuks. Samas leiame, et eelnõu vajab täpsustamist, et tagada õigusselgus, kaalutlusõiguse proportsionaalne teostamine ning kohalike omavalitsuste sisuline kaasamine riigi maa kasutust puudutavates otsustes. 1. Maareservi analüüsi sisuline kvaliteet ja kohaliku omavalitsuse kaasamine (§ 2 ja § 3) Senine praktika on näidanud, et riigivara valitseja või Maa-ameti tehtud analüüsid on olnud sageli üldist laadi ega arvesta piisavalt konkreetse maaüksuse eripära, sealhulgas ligipääsetavust iseseisvaks kasutamiseks, paiknemist tiheasustusalal, kehtivaid planeeringulahendusi ning piirkondlikku arendusloogikat. Eelnõu § 3 lõige 1 näeb ette ruumianalüüsi kasutamise, kuid ei sätesta kohustust küsida asjaomase kohaliku omavalitsuse seisukohta ega määratle analüüsi minimaalset sisu. Leiame, et kohaliku omavalitsuse kui ruumilise arengu kavandaja ja korraldaja seisukoht on maareservi määratlemisel oluline avaliku huvi komponent. Ilma omavalitsuse sisulise kaasamiseta ei ole võimalik tagada, et riigi maareservi puudutavad otsused toetavad tasakaalustatud ja kestlikku ruumilist arengut. Teeme ettepanek u : t äiendada määrust sättega, mille kohaselt on riigivara valitsejal kohustus küsida maareservi analüüsi läbiviimisel asjaomase kohaliku omavalitsuse kirjalik ja põhjendatud seisukoht enne kinnisasja liigitamist perspektiivseks või mittevajalikuks. Samuti palume määruses täpsustada maareservi analüüsi miinimumkriteeriumid, et tagada otsuste läbipaistvus ja võrreldavus. Analüüs peab hõlmama vähemalt järgmisi asjaolusid: kinnisasja vastavus kehtivale üld- ja detailplaneeringule; seos kohaliku omavalitsuse arengukavade, strateegiliste dokumentide ja ruumiliste eesmärkidega; mõju asustuse struktuurile, sealhulgas mõju tihendamisele või valglinnastumise soodustamisele; kinnisasja ligipääsetavus ning selle iseseisva ja otstarbeka kasutamise võimalikkus. Selline regulatsioon tagab, et maareservi puudutavad otsused põhinevad terviklikul ruumilisel hinnangul ning arvestavad kohaliku tasandi arenguvajadustega. 2. Mõiste „perspektiivne“ ja riigivara valitseja kaalutlusõigus (§ 2 lg 3 p 3 ja § 1 lg 2 p 10) Eelnõu kohaselt võib kinnisasi olla määratud perspektiivseks juhul, kui selle maareservis säilitamise tähtaega ei ole võimalik määrata, kuid see võib tulevikus osutuda riigile, kohalikule omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil vajalikuks. Samuti võimaldab § 1 lõike 2 punkt 10 jätta kinnisasja maareservi riigivara valitseja hinnangul, kui see on vajalik riigivaraseaduse tähenduses. Leiame, et selline ulatuslik kaalutlusruum ilma täpsustavate kriteeriumideta võib praktikas viia maa pikaajalise passiivse säilitamiseni, mis takistab kohaliku ruumilise arengu elluviimist ning vähendab maaressursi efektiivset kasutamist. Õigusselguse ja proportsionaalsuse tagamiseks teeme ettepaneku: täpsustada perspektiivse maareservi kriteeriumid ning sätestada analüüsi perioodiline uuendamise kohustus (näiteks vähemalt iga kolme aasta järel); sätestada, et perspektiivseks määramisel tuleb eraldi ja motiveeritult põhjendada, miks kinnisasja kasutusse andmine või võõrandamine ei ole konkreetsel ajal otstarbekas; piirata § 1 lõike 2 punkti 10 kohaldamist selgete ja kontrollitavate avaliku huvi kriteeriumidega. 3. Kohaliku omavalitsuse õigus teha ettepanekuid maa võõrandamiseks või kasutusse andmiseks Eelnõu s ei nä hta ette mehhanismi, mille alusel kohalik omavalitsus saaks teha põhjendatud ettepaneku riigile kuuluva maa võõrandamiseks või kasutusse andmiseks. Praktikas esineb olukordi, kus tiheasustusalal paiknev riigimaa seisab kasutuseta, samal ajal kui ehitustegevus suunatakse asula äärealadele. See soodustab valglinnastumist ning suurendab avaliku sektori kulusid taristu rajamisel ja ülalpidamisel. Arvestades kohaliku omavalitsuse vastutust ruumilise arengu suunamisel, teeme ettepaneku: täiendada määrust sättega, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus esitada riigivara valitsejale põhjendatud ettepanek maa võõrandamiseks või kasutusse andmiseks, kui see toetab kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu eesmärke; sätestada riigivara valitsejale kohustus selline ettepanek läbi vaadata ning anda motiveeritud kirjalik vastus. 4. Kriteeriumid kohaliku omavalitsuse vajaduse hindamiseks (§ 1 lg 2 p 7) Eelnõu § 1 lõike 2 punkt 7 kohaselt võib vajalikuks maareserviks lugeda kinnisasja, mis võib olla vajalik kohalikule omavalitsusele haldusülesande täitmiseks või avalikes huvides tegevuse elluviimiseks. Eelnõust ei selgu milliste kriteeriumide alusel hinnatakse kohaliku omavalitsuse vajadust , kas ja millisel viisil arvestatakse omavalitsuse ametlikke seisukohti või milline on menetlus, kui omavalitsus soovib maa ülevõtmist või sihtotstarbe muutmist. Õigusselguse ning menetlusliku läbipaistvuse tagamiseks teeme ettepaneku: sätestada selged hindamiskriteeriumid (nt vastavus planeeringutele, arengukavadele ja investeerimisplaanidele); kehtestada kohustuslik kohaliku omavalitsuse arvamuse küsimine; määratleda menetluskord, kuidas omavalitsuse vajadus vormistatakse ja kuidas seda otsustamisel arvesse võetakse. 5. Riigi kui maaomaniku hoolsuskohustus Kuigi eelnõu ei käsitle otseselt kinnisasjade hooldamist, peame oluliseks rõhutada, et riigil kui maaomanikul lasub nii avalik-õiguslik kui ka tsiviilõiguslik kohustus tagada oma vara heaperemehelik ja nõuetekohane korrashoid. Eriti tiheasustusaladel peab riigi omandis olevate maaüksuste hooldus olema korraldatud viisil, mis tagab ohutu ja kvaliteetse elukeskkonna ning ei kahjusta avalikku huvi. Erandlike ilmastikuolude või intensiivse taimestiku kasvu korral tuleb hooldust vajaduse järgi kohandada, isegi juhul, kui kehtivad hanketingimused ei näe ette tavapärasest sagedasemat hooldust. Soovitame kaaluda põhimõttelise täiendava viite lisamist riigi maa heaperemeheliku kasutamise ja korrashoiu kohustusele määruse seletuskirjas või muus asjakohases regulatiivses dokumendis, et rõhutada riigi eeskuju avaliku vara vastutustundlikul haldamisel. Kokkuvõt tes t oetame määruse eesmärki korrastada riigi maareservi süsteemi ning suurendada otsustusprotsesside süsteemsust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Veikko Luhalaid t egevdirektor Kalle Toomet [email protected] 5063488 Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 18.03.2026 nr 2-2/1030-1 Meie 31.03.2025 nr 2-3/74-2 Arvamuse andmine Esitame Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamuse ning ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi omandis oleva kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt välja arvamise alused ja kord“ eelnõule. Toetame eelnõu algatamist ning peame selle eesmärki korrastada riigi maareservi arvestuse ja menetluse aluseid igati põhjendatuks ja ajakohaseks. Ühtsem ja süsteemsem lähenemine riigi maa käsitlemisel loob paremad eeldused läbipaistvaks otsustusprotsessiks ning aitab kaasa riigivara tõhusale ja eesmärgipärasele valitsemisele. Näeme eelnõus head võimalust tugevdada riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd ruumilise arengu küsimustes. Selleks esitame omapoolsed ettepanekuid määruse eelnõu, mille eesmärk on toetada regulatsiooni praktilist rakendatavust ja õigusselgust. Peame määruse eesmärki „korrastada riigi maareservi arvestuse ja menetluse alused“ põhimõtteliselt põhjendatuks. Samas leiame, et eelnõu vajab täpsustamist, et tagada õigusselgus, kaalutlusõiguse proportsionaalne teostamine ning kohalike omavalitsuste sisuline kaasamine riigi maa kasutust puudutavates otsustes. 1. Maareservi analüüsi sisuline kvaliteet ja kohaliku omavalitsuse kaasamine (§ 2 ja § 3) Senine praktika on näidanud, et riigivara valitseja või Maa-ameti tehtud analüüsid on olnud sageli üldist laadi ega arvesta piisavalt konkreetse maaüksuse eripära, sealhulgas ligipääsetavust iseseisvaks kasutamiseks, paiknemist tiheasustusalal, kehtivaid planeeringulahendusi ning piirkondlikku arendusloogikat. Eelnõu § 3 lõige 1 näeb ette ruumianalüüsi kasutamise, kuid ei sätesta kohustust küsida asjaomase kohaliku omavalitsuse seisukohta ega määratle analüüsi minimaalset sisu. Leiame, et kohaliku omavalitsuse kui ruumilise arengu kavandaja ja korraldaja seisukoht on maareservi määratlemisel oluline avaliku huvi komponent. Ilma omavalitsuse sisulise kaasamiseta ei ole võimalik tagada, et riigi maareservi puudutavad otsused toetavad tasakaalustatud ja kestlikku ruumilist arengut. Teeme ettepaneku: täiendada määrust sättega, mille kohaselt on riigivara valitsejal kohustus küsida maareservi analüüsi läbiviimisel asjaomase kohaliku omavalitsuse kirjalik ja põhjendatud seisukoht enne kinnisasja liigitamist perspektiivseks või mittevajalikuks. Samuti palume määruses täpsustada maareservi analüüsi miinimumkriteeriumid, et tagada otsuste läbipaistvus ja võrreldavus. Analüüs peab hõlmama vähemalt järgmisi asjaolusid: _____________________________________________________________________________________________________ Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10122 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia  - kinnisasja vastavus kehtivale üld- ja detailplaneeringule; - seos kohaliku omavalitsuse arengukavade, strateegiliste dokumentide ja ruumiliste eesmärkidega; - mõju asustuse struktuurile, sealhulgas mõju tihendamisele või valglinnastumise soodustamisele; - kinnisasja ligipääsetavus ning selle iseseisva ja otstarbeka kasutamise võimalikkus. Selline regulatsioon tagab, et maareservi puudutavad otsused põhinevad terviklikul ruumilisel hinnangul ning arvestavad kohaliku tasandi arenguvajadustega. 2. Mõiste „perspektiivne“ ja riigivara valitseja kaalutlusõigus (§ 2 lg 3 p 3 ja § 1 lg 2 p 10) Eelnõu kohaselt võib kinnisasi olla määratud perspektiivseks juhul, kui selle maareservis säilitamise tähtaega ei ole võimalik määrata, kuid see võib tulevikus osutuda riigile, kohalikule omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil vajalikuks. Samuti võimaldab § 1 lõike 2 punkt 10 jätta kinnisasja maareservi riigivara valitseja hinnangul, kui see on vajalik riigivaraseaduse tähenduses. Leiame, et selline ulatuslik kaalutlusruum ilma täpsustavate kriteeriumideta võib praktikas viia maa pikaajalise passiivse säilitamiseni, mis takistab kohaliku ruumilise arengu elluviimist ning vähendab maaressursi efektiivset kasutamist. Õigusselguse ja proportsionaalsuse tagamiseks teeme ettepaneku: täpsustada perspektiivse maareservi kriteeriumid ning sätestada analüüsi perioodiline uuendamise kohustus (näiteks vähemalt iga kolme aasta järel); sätestada, et perspektiivseks määramisel tuleb eraldi ja motiveeritult põhjendada, miks kinnisasja kasutusse andmine või võõrandamine ei ole konkreetsel ajal otstarbekas; piirata § 1 lõike 2 punkti 10 kohaldamist selgete ja kontrollitavate avaliku huvi kriteeriumidega. 3. Kohaliku omavalitsuse õigus teha ettepanekuid maa võõrandamiseks või kasutusse andmiseks Eelnõus ei nähta ette mehhanismi, mille alusel kohalik omavalitsus saaks teha põhjendatud ettepaneku riigile kuuluva maa võõrandamiseks või kasutusse andmiseks. Praktikas esineb olukordi, kus tiheasustusalal paiknev riigimaa seisab kasutuseta, samal ajal kui ehitustegevus suunatakse asula äärealadele. See soodustab valglinnastumist ning suurendab avaliku sektori kulusid taristu rajamisel ja ülalpidamisel. Arvestades kohaliku omavalitsuse vastutust ruumilise arengu suunamisel, teeme ettepaneku: täiendada määrust sättega, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus esitada riigivara valitsejale põhjendatud ettepanek maa võõrandamiseks või kasutusse andmiseks, kui see toetab kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu eesmärke; sätestada riigivara valitsejale kohustus selline ettepanek läbi vaadata ning anda motiveeritud kirjalik vastus. 4. Kriteeriumid kohaliku omavalitsuse vajaduse hindamiseks (§ 1 lg 2 p 7) Eelnõu § 1 lõike 2 punkt 7 kohaselt võib vajalikuks maareserviks lugeda kinnisasja, mis võib olla vajalik kohalikule omavalitsusele haldusülesande täitmiseks või avalikes huvides tegevuse elluviimiseks. Eelnõust ei selgu milliste kriteeriumide alusel hinnatakse kohaliku omavalitsuse vajadust, kas ja millisel viisil arvestatakse omavalitsuse ametlikke seisukohti või milline on menetlus, kui omavalitsus soovib maa ülevõtmist või sihtotstarbe muutmist. Õigusselguse ning menetlusliku läbipaistvuse tagamiseks teeme ettepaneku: - sätestada selged hindamiskriteeriumid (nt vastavus planeeringutele, arengukavadele ja investeerimisplaanidele); - kehtestada kohustuslik kohaliku omavalitsuse arvamuse küsimine; - määratleda menetluskord, kuidas omavalitsuse vajadus vormistatakse ja kuidas seda otsustamisel arvesse võetakse. - 5. Riigi kui maaomaniku hoolsuskohustus Kuigi eelnõu ei käsitle otseselt kinnisasjade hooldamist, peame oluliseks rõhutada, et riigil kui maaomanikul lasub nii avalik-õiguslik kui ka tsiviilõiguslik kohustus tagada oma vara heaperemehelik ja nõuetekohane korrashoid. Eriti tiheasustusaladel peab riigi omandis olevate maaüksuste hooldus olema korraldatud viisil, mis tagab ohutu ja kvaliteetse elukeskkonna ning ei kahjusta avalikku huvi. Erandlike ilmastikuolude või intensiivse taimestiku kasvu korral tuleb hooldust vajaduse järgi kohandada, isegi juhul, kui kehtivad hanketingimused ei näe ette tavapärasest sagedasemat hooldust. Soovitame kaaluda põhimõttelise täiendava viite lisamist riigi maa heaperemeheliku kasutamise ja korrashoiu kohustusele määruse seletuskirjas või muus asjakohases regulatiivses dokumendis, et rõhutada riigi eeskuju avaliku vara vastutustundlikul haldamisel. Kokkuvõttes toetame määruse eesmärki korrastada riigi maareservi süsteemi ning suurendada otsustusprotsesside süsteemsust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Veikko Luhalaid tegevdirektor Kalle Toomet [email protected] 5063488