dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" eelnõu täiendamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. aprill 2026
Seotud ettevõtted
Viie küla MTÜ (adressaat)
Viit
13-1/712-25
Registreeritud
13. aprill 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viie Küla MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 Maa ja ruumiloome
Sari
13-1 Üleriigilise planeeringu koostamise kirjavahetus
Toimik
13-1/24/90
Vastutaja
Anna Semjonova (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.eml309 KB
  • 📎Ettepanekud-üleriigilise-planeeringu-eelnõu-täiendamiseks.pdf212 KB

Sisu (failidest)

Ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu täiendamiseks Esitaja: Viie Küla MTÜ 1. Inimeste tervise ja heaolu prioriteetsus (Peatükk 3.8.2 ja 4.8) Üleriigilise planeeringu mõjude hindamise aruanne tunnistab, et taastuvenergeetika arendamine võib asukohaeelistest tulenevalt tekitada uusi koondumiskohti ning põhjustada kumulatiivseid tervisemõjusid (müra, vibratsioon, varjutus).  Ettepanek: Täiendada planeerimispõhimõtteid nõudega, et taastuvenergeetika, sh tuuleparkide kavandamisel tuleb tervisemõjude hindamisel käsitleda lisaks kuuldavale mürale ka madalsagedusliku müra ja infraheli levikut ning nende võimalikku levikut ja kumulatiivseid mõjusid.  Ettepanek: Tuuleparkide paiknemisel elamualade suhtes tuleb loobuda üksnes fikseeritud miinimumpuhvrite (nt 1 km) käsitlusest ning hinnata piisavat kaugust juhtumipõhiselt, arvestades tuulikute tehnilisi parameetreid, kumulatiivseid keskkonnamõjusid ning müra sh madalsagedusliku müra ja infraheli koosmõju visuaalse ja ruumilise häiringuga.  Põhjendus: Taastuvenergeetika arendamisega kaasnevad asukohapõhised koondumised võivad põhjustada kumulatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid, sh müra, vibratsioon ja visuaalset häiringut. Teadusuuringud viitavad sellele, et madalsageduslik müra ja infraheli võivad teatud tingimustes avaldada mõju inimeste heaolule, kuigi teaduslik hinnang nende mõjude ulatuse osas ei ole üheselt selge. Planeering peab lähtuma ettevaatuspõhimõttest.  Kaasaegsete tuulikute suurenenud mõõtmed ja kõrgus võivad mõjutada heli levikut ning selle ruumilist ulatust. Olemasolevad müra leviku modelleeimise vahendid ei pruugi kõigis keskkonnatingimustes täielikult kajastada keerukaid levimistingimusi, mistõttu üksnes standardsetele eeldustele tuginevad puhvertsoonid ei pruugi tagada piisavat kaitset kõikides olukordades. Seetõttu on põhjendatud ettevaatuspõhimõtte rakendamine ning juhtumipõhine hindamine. 2. Hajaasustuse arenguvõimaluste säilitamine (Peatükk 3.4 ja 3.3.1) Planeeringu visioon rõhutab piirkondade elujõulisust ja kvaliteetset elukeskkonda. Samas muudavad tuuleenergeetika arendusalad maapiirkonnad faktiliselt tööstusvöönditeks.  Ettepanek: Täiendada planeerimispõhimõtteid nii, et tuuleparkide kavandamine ei tohi põhjustada olukorda, kus olemasolevate elamute ümber kujuneb ulatuslik ruumiline piiranguala, mis oluliselt piirab uute elamute, kohaliku ettevõtluse ning avalike teenuste (sh turism ja lasteasutuste) arenguvõimalusi.  Põhjendus: Planeeringu eesmärk on toetada piirkondade elujõulisust, kvaliteetset elukeskkonda ja tasakaalustatud ruumilist arengut. Kui energiatootmise taristu ümber kujunevad ulatuslikud kasutuspiirangud, võib see pikemas perspektiivis vähendada hajaasustuse arengupotensiaali ning muuta maa-alade funktsionaalset kasutust ühepoolselt. Seetõttu on vajalik tagada, et taastuvenergeetika arendamine ei välista tulevast mitmekesist maakasutust ega asustuse loomulikku arengut. 3. Kumulatiivsete mõjude kohustuslik hindamine (Peatükk 4.1 ja 4.11) Mõjude hindamise aruanne soovitab piirkondades, kus koonduvad mitme sektori arendused, hinnata tegevuste koosmõju.  Ettepanek: Kehtestada nõue, et piirkondades, kus esineb või kavandatakse mitu suure ruumimõjuga arendust (nt tuulepargid, kaevandused, Rail Balticu taristu), tuleb läbi viia kohustuslik kumulatiivsete mõjude hindamine.  Põhjendus: Üksikute arenduste eraldiseisev hindamine ei pruugi kajastada tegelikku kumulatiivset mõju kohalikele kogukondadele ja elukeskkonnale olukordades, kus samasse piirkonda koonduvad mitmed suure ruumilise mõjuga projektid. Näiteks piirkondades, kus kavandatakse samaaegselt nii taristu- kui ka energiaarendusi, võib kogumõju olla oluliselt suurem kui üksikute projektide mõju summa. 4. Inimtervise monitooring ja andmepõhine seire (Peatükk 4.8 ja 6) Mõjude hindamine soovitab luua kohanduva seiresüsteemi.  Ettepanek: Täiendada planeeringu seire raamistikku nõudega arendada süsteemset keskkonna- ja tervisemõjude järelhindamist tuuleenergeetika arendusaladel. Seire peaks võimalusel hõlmama: Keskkonnaandmete (nt tuulekiirus, temperatuur, müra) ja elanike heaolu ning tervisenäitajate koondanalüüsi, teostades seda koostöös vastavate teadus- ja terviseasutustega.  Põhjendus: Arvestades taastuvenergeetika hajusat iseloomu üle riigi, ei pruugi eelnev modelleerimine üksi piisavalt kajastada tegelikke pikaajalisi mõjusid. Süsteemne ja andmepõhine järelhindamine võimaldab paremini hinnata tegelikke keskkonna- ja tervisemõjusid ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. See toetab kohanemisvõimelist ja teaduspõhist planeerimist. 5. Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus (Peatükk 2.1 ja 3.6.2) Ruumipoliitika põhialus on „Kvaliteetne ruum“, mis peab olema esteetiliselt nauditav ja kohalikku konteksti arvestav.  Ettepanek: Täiendada põhimõtteid nii, et taastuvenergeetika arendamisel tuleb tagada maastike ruumilise identiteedi ja visuaalse terviklikkuse säilimine. Väärtuslike maastike, kultuuriliselt oluliste alade ning oluliste vaadete puhul tuleb läbi viia visuaalse mõju hindamine, et vältida tehnorajatiste domineerivat mõju maastikupildis.  Põhjendus: Planeeringu põhimõte “kvaliteetne ruum” eeldab, et ruumiline areng arvestab nii funktsionaalse kui ka visuaalse kvaliteediga. Suuremõõtmelised tehnorajatised võivad oluliselt muuta maastiku visuaalset iseloomu ja mõjutada piirkondlikku identiteeti. Seetõttu on vajalik tagada, et energiatootmise arendamine ei kahjusta väärtuslike maastike esteetilist ja kultuurilist terviklikkust. Saatja: "Viie Küla MTÜ" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Ettepanekud üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" eelnõu täiendamiseks Kuupäev: 2026-04-10 14:39 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Esitame käesolevaga ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu avaliku väljapaneku raames järgmised ettepanekud ja seisukohad, mis on lisatud manusesse. Ettepanekud keskenduvad eelkõige taastuvenergeetika, sh tuuleenergeetika arendamisega seotud ruumilistele, keskkonna- ja tervisemõjudele ning nende piisava hindamise ja juhtimise tagamisele planeeringu tasandil. Planeeringu eesmärk toetada tasakaalustatud ruumilist arengut, inimeste heaolu ning kvaliteetset elukeskkonda eeldab, et arenduste kavandamisel arvestatakse senisest süsteemsemalt kumulatiivseid mõjusid, teaduslikku ebakindlust ning piirkondade pikaajalist arengupotentsiaali. Käesolevad ettepanekud tuginevad ettevaatuspõhimõttele ning vajadusele tagada, et ruumiline planeerimine oleks kooskõlas nii tervisekaitse, keskkonnakaitse kui ka regionaalarengu eesmärkidega. Lisaks peame oluliseks, et planeeringus käsitletaks senisest selgemalt taastuvenergeetika arenduste võimalikku koondmõju elukeskkonnale, sealhulgas müra, visuaalse mõju, ruumilise killustumise ning sotsiaalmajanduslike mõjude kaudu. Soovime, et esitatud ettepanekuid kaalutaks planeeringu edasisel täpsustamisel ning mõjude hindamise metoodika ajakohastamisel. Lugupidamisega Viie Küla MTÜ Juhatus: Mart Reino, Eve Salumaa, Kadri Paju, Janelin Metsallik, Angela Katkosilt
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel