Ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu täiendamiseks
Esitaja: Viie Küla MTÜ
1. Inimeste tervise ja heaolu prioriteetsus (Peatükk 3.8.2 ja 4.8)
Üleriigilise planeeringu mõjude hindamise aruanne tunnistab, et taastuvenergeetika
arendamine võib asukohaeelistest tulenevalt tekitada uusi koondumiskohti ning põhjustada
kumulatiivseid tervisemõjusid (müra, vibratsioon, varjutus).
Ettepanek: Täiendada planeerimispõhimõtteid nõudega, et taastuvenergeetika, sh
tuuleparkide kavandamisel tuleb tervisemõjude hindamisel käsitleda lisaks
kuuldavale mürale ka madalsagedusliku müra ja infraheli levikut ning nende
võimalikku levikut ja kumulatiivseid mõjusid.
Ettepanek: Tuuleparkide paiknemisel elamualade suhtes tuleb loobuda üksnes
fikseeritud miinimumpuhvrite (nt 1 km) käsitlusest ning hinnata piisavat kaugust
juhtumipõhiselt, arvestades tuulikute tehnilisi parameetreid, kumulatiivseid
keskkonnamõjusid ning müra sh madalsagedusliku müra ja infraheli koosmõju
visuaalse ja ruumilise häiringuga.
Põhjendus: Taastuvenergeetika arendamisega kaasnevad asukohapõhised
koondumised võivad põhjustada kumulatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid, sh
müra, vibratsioon ja visuaalset häiringut. Teadusuuringud viitavad sellele, et
madalsageduslik müra ja infraheli võivad teatud tingimustes avaldada mõju inimeste
heaolule, kuigi teaduslik hinnang nende mõjude ulatuse osas ei ole üheselt selge.
Planeering peab lähtuma ettevaatuspõhimõttest.
Kaasaegsete tuulikute suurenenud mõõtmed ja kõrgus võivad mõjutada heli levikut
ning selle ruumilist ulatust. Olemasolevad müra leviku modelleeimise vahendid ei
pruugi kõigis keskkonnatingimustes täielikult kajastada keerukaid levimistingimusi,
mistõttu üksnes standardsetele eeldustele tuginevad puhvertsoonid ei pruugi tagada
piisavat kaitset kõikides olukordades. Seetõttu on põhjendatud ettevaatuspõhimõtte
rakendamine ning juhtumipõhine hindamine.
2. Hajaasustuse arenguvõimaluste säilitamine (Peatükk 3.4 ja 3.3.1)
Planeeringu visioon rõhutab piirkondade elujõulisust ja kvaliteetset elukeskkonda. Samas
muudavad tuuleenergeetika arendusalad maapiirkonnad faktiliselt tööstusvöönditeks.
Ettepanek: Täiendada planeerimispõhimõtteid nii, et tuuleparkide kavandamine ei
tohi põhjustada olukorda, kus olemasolevate elamute ümber kujuneb ulatuslik
ruumiline piiranguala, mis oluliselt piirab uute elamute, kohaliku ettevõtluse ning
avalike teenuste (sh turism ja lasteasutuste) arenguvõimalusi.
Põhjendus: Planeeringu eesmärk on toetada piirkondade elujõulisust, kvaliteetset
elukeskkonda ja tasakaalustatud ruumilist arengut. Kui energiatootmise taristu ümber
kujunevad ulatuslikud kasutuspiirangud, võib see pikemas perspektiivis vähendada
hajaasustuse arengupotensiaali ning muuta maa-alade funktsionaalset kasutust
ühepoolselt. Seetõttu on vajalik tagada, et taastuvenergeetika arendamine ei välista
tulevast mitmekesist maakasutust ega asustuse loomulikku arengut.
3. Kumulatiivsete mõjude kohustuslik hindamine (Peatükk 4.1 ja 4.11)
Mõjude hindamise aruanne soovitab piirkondades, kus koonduvad mitme sektori arendused,
hinnata tegevuste koosmõju.
Ettepanek: Kehtestada nõue, et piirkondades, kus esineb või kavandatakse mitu
suure ruumimõjuga arendust (nt tuulepargid, kaevandused, Rail Balticu taristu), tuleb
läbi viia kohustuslik kumulatiivsete mõjude hindamine.
Põhjendus: Üksikute arenduste eraldiseisev hindamine ei pruugi kajastada tegelikku
kumulatiivset mõju kohalikele kogukondadele ja elukeskkonnale olukordades, kus
samasse piirkonda koonduvad mitmed suure ruumilise mõjuga projektid. Näiteks
piirkondades, kus kavandatakse samaaegselt nii taristu- kui ka energiaarendusi, võib
kogumõju olla oluliselt suurem kui üksikute projektide mõju summa.
4. Inimtervise monitooring ja andmepõhine seire (Peatükk 4.8 ja 6)
Mõjude hindamine soovitab luua kohanduva seiresüsteemi.
Ettepanek: Täiendada planeeringu seire raamistikku nõudega arendada süsteemset
keskkonna- ja tervisemõjude järelhindamist tuuleenergeetika arendusaladel.
Seire peaks võimalusel hõlmama:
Keskkonnaandmete (nt tuulekiirus, temperatuur, müra) ja elanike heaolu ning
tervisenäitajate koondanalüüsi, teostades seda koostöös vastavate teadus- ja
terviseasutustega.
Põhjendus: Arvestades taastuvenergeetika hajusat iseloomu üle riigi, ei pruugi
eelnev modelleerimine üksi piisavalt kajastada tegelikke pikaajalisi mõjusid.
Süsteemne ja andmepõhine järelhindamine võimaldab paremini hinnata tegelikke
keskkonna- ja tervisemõjusid ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. See
toetab kohanemisvõimelist ja teaduspõhist planeerimist.
5. Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus (Peatükk 2.1 ja 3.6.2)
Ruumipoliitika põhialus on „Kvaliteetne ruum“, mis peab olema esteetiliselt nauditav ja
kohalikku konteksti arvestav.
Ettepanek: Täiendada põhimõtteid nii, et taastuvenergeetika arendamisel tuleb
tagada maastike ruumilise identiteedi ja visuaalse terviklikkuse säilimine. Väärtuslike
maastike, kultuuriliselt oluliste alade ning oluliste vaadete puhul tuleb läbi viia
visuaalse mõju hindamine, et vältida tehnorajatiste domineerivat mõju maastikupildis.
Põhjendus: Planeeringu põhimõte “kvaliteetne ruum” eeldab, et ruumiline areng
arvestab nii funktsionaalse kui ka visuaalse kvaliteediga. Suuremõõtmelised
tehnorajatised võivad oluliselt muuta maastiku visuaalset iseloomu ja mõjutada
piirkondlikku identiteeti. Seetõttu on vajalik tagada, et energiatootmise arendamine ei
kahjusta väärtuslike maastike esteetilist ja kultuurilist terviklikkust.
Saatja: "Viie Küla MTÜ" <
[email protected]>
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: Ettepanekud üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" eelnõu täiendamiseks
Kuupäev: 2026-04-10 14:39
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Esitame käesolevaga ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu
avaliku väljapaneku raames järgmised ettepanekud ja seisukohad, mis on
lisatud manusesse.
Ettepanekud keskenduvad eelkõige taastuvenergeetika, sh tuuleenergeetika
arendamisega seotud ruumilistele, keskkonna- ja tervisemõjudele ning nende
piisava hindamise ja juhtimise tagamisele planeeringu tasandil.
Planeeringu eesmärk toetada tasakaalustatud ruumilist arengut, inimeste
heaolu ning kvaliteetset elukeskkonda eeldab, et arenduste kavandamisel
arvestatakse senisest süsteemsemalt kumulatiivseid mõjusid, teaduslikku
ebakindlust ning piirkondade pikaajalist arengupotentsiaali.
Käesolevad ettepanekud tuginevad ettevaatuspõhimõttele ning vajadusele
tagada, et ruumiline planeerimine oleks kooskõlas nii tervisekaitse,
keskkonnakaitse kui ka regionaalarengu eesmärkidega.
Lisaks peame oluliseks, et planeeringus käsitletaks senisest selgemalt
taastuvenergeetika arenduste võimalikku koondmõju elukeskkonnale, sealhulgas
müra, visuaalse mõju, ruumilise killustumise ning sotsiaalmajanduslike
mõjude kaudu.
Soovime, et esitatud ettepanekuid kaalutaks planeeringu edasisel
täpsustamisel ning mõjude hindamise metoodika ajakohastamisel.
Lugupidamisega
Viie Küla MTÜ
Juhatus: Mart Reino, Eve Salumaa, Kadri Paju, Janelin Metsallik, Angela
Katkosilt