Taotlus

KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ................................................... 1 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 1 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus...................................................................................... 1 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .............. 1 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ja maaüksuse koormusnäitajad .............................. 2 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................... 2 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ...................................................... 3 3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 3 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus ................................ 3 3.6 Jäätmekäitluse põhimõtted ................................................................................................ 4 3.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ................................................ 4 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .................................................. 5 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 5 4.1.1 Veevarustus ................................................................................................................ 5 4.1.2 Tuletõrjeveevarustus .................................................................................................. 6 4.1.3 Kanalisatsioon ............................................................................................................ 6 4.1 Elektrivarustus .................................................................................................................. 7 4.2 Tänavavalgustus ................................................................................................................ 7 4.3 Sidevarustus ...................................................................................................................... 8 4.4 Jahutus- ja soojusvarustus ................................................................................................. 8 4.5 Gaasivarustus .................................................................................................................... 8 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED .......................................................... 9 5.1 Kehtivad kitsendused ........................................................................................................ 9 Teised planeeritud maa-ala iseloomustavad linnaehituslikud mõjurid ................................... 9 5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................... 9 5.2.1 Juurdepääsuservituutide vajadus ................................................................................ 9 5.2.2 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks........................ 9 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ....................... 9 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded......................................................................................... 9 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................... 9 6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded ................................................................................ 10 6.2.2 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 10 6.2.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................. 10 6.2.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............. 11 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ............................................................ 12 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele, kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele 12 7.2 Võrdlus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga ......................................................... 12 7.3 Kehtiva detailplaneeringu osaline kehtetuks muutmine ................................................. 12 7.4 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .................................................. 13 7.5 Vastavus tuleohutusnõuetele........................................................................................... 14 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01 II JOONISED 1 Asukoha skeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  1 I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeringuala asub Lõõtsa, Valukoja ja Sepise tänavate vahelisel maa-alal, Lasnamäe linnaosas, endise tehase Dvigatel territooriumil. Praegu nimetatakse piirkonda Ülemiste City’ks. Piirkonna muudavad isikupäraseks ajaloolised hooned, mis loovad alale väärika miljöö ja identiteedi, koos kaasaegsete kvaliteetse arhitektuuriga uushoonetega ning omanäolise maastikukujundusega. Planeeritud maa-ala suurus on 0,59 ha. 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid on: • Suurema osa Sepise 7 kinnistust võtsid enda alla endisaegsed tööstus- ja laohooned, mis ei sobi enam ümbritsevasse kaasaegsesse keskkonda. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaasaegse hoonestuse ja välisruumi planeerimine. • näha ette kõrghaljastuse rajamist. • luua jalakäijatele turvalised liikumistingimused, 3 PLANEERINGUS KAVANDATU 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus Kinnistute piire ei ole planeeritud muuta. 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Ida poolt on maapealne hoonestusala määratud Öpiku hoonete varikatustega ühele joonele. Lääne poolt Öpiku hoonete läänepoolsete fassaadi pikendusele, et oleks tagatud Valukoja tänavalt algava Lõõtsa tn 9, 11 kinnistute ja Sepise tn 9//Valukoja tn 8 kinnistu vahelt ühtlase laiusega planeeritava haljaskoridori jätkumine kuni Sepise tänavani. Maapealne hoonestusala on Sepise tänava (lõuna) poolt määratud 5 meetri kaugusele krundi piirist, et krundi piiri ja hoone vahele oleks võimalik rajada kõrghaljastust. Põhja poolt on maapealne hoonestusala määratud 10 meetri kaugusele krundi piirist. Maa-alune hoonestusala on põhja ja ida poolt näidatud krundi piirini. Maa-alune hoonestusala on määratud suuremana kui reaalselt projekteeritakse, see võimaldab projekti staadiumis paindlikumalt välja töötada parkimise lahendust, aga maapinnaga ühendatud haljastust peab rajama vähemalt 15% krundi pinnast. Öpiku B ärihoone keldrikorrusele on ette nähtud perspektiivse läbimurde asukohad Sepise tn 7 krundi poole. Maa-aluste korruste ühendamiseks on määratud Sepise tn 9 // Valukoja tn 8 kinnistule allaehitusservituudi vajadusega alad. Krundid kuuluvad ühele omanikule, Öpiku Majad OÜ-le. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  2 Hoone kõrgema mahu paigutamisel on eelistatum diagonaalne asetus. See tooks Ülemiste City valdavalt ortogonaalsesse linnaruumi vaheldusrikkust. Lõõtsa tn 2 krundil paiknevad Ludvig Puusepa kaksiktornid on ainukesed pööratud asetusega hooned Ülemiste Citys. Pööratud hoonemaht tagab paremad vaated nii Tallinna kesklinnale, lennujaamale kui ka Ülemiste järvele. Vormiloogika väldib olukorda, et hoonete akendest avaneksid vaated kõrvalhoone kontoritesse. Samuti võimaldab pööratud hoone mitmekesistada Sepise tänava linnaväljaku lõunapoolse laienduse konfiguratsiooni. Nurgaga põhjasuunda orienteeritud hoones on võimalik vähendada hoone jahutuskoormust ja päikeseolusid kontoriruumides. Soovitav on lisada hoonele mahulisi liigendusi ja eendusi, näiteks 3korruselisi hooneosi, mille peale saab rajada puhkealasid, kust avaneks vaated lennuväljale ja taustal laiuvale metsale. Puhkeala orienteeritus lõuna- ja õhtupäikesele loovad tingimused meeldiva puhkeala tekkele. 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ja maaüksuse koormusnäitajad Pos 1 Sepise tn 7 Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 2900 m2 (maapealne) 4570 m² (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 45 m Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus: 89,00 m (EH2000 kõrgussüsteemis) Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus koos katusele paigaldatavate antennide, korstnate jm (kõrguspiirang ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil): 91,80 m (EH2000 kõrgussüsteemis) Kavandatud hoone kasutusotstarve on büroo, lisaks võib hoonesse projekteerida ruumid toitlustusasutustele, kauplustele või muud teenindusruumid, et lisada jalakäijate tasandile elavust. Krundi maksimaalne hoonestustihedus on 3,5. 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest ja naaberkruntidelt eemale sademeveekanalisatsiooni. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse. Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  3 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 3.5.1 Haljastus ja heakord Planeeritud ala puittaimestik koosneb Sepise tn äärse 2-korruselise hoone põhja- ja lääneküljel asuvatest paplitest, ungari sireli hekist ning hoovis kasvavast õunapuust. Valdavalt on ala kõrghaljastus siiski isetekkeline, mis on endisele tööstusaladele iseloomulik. Alal on ka kaks arukaske - need puud kasvavad küll reas, kuid hoone läheduse tõttu on tüved kaldus ning võrad veidi ühepoolsed. Sepise tn äärse hoone idaküljele rajatud kõrghaljastusega „hoovi“ serva istutatud paplid on võimsate tüvedega (puud nr 6-8). Paplid on tulbastamata, mistõttu on nad veel elujõulised, kuid võra hooldamatuse tulemusel ei ole puud kuigi dekoratiivsed. Paplid on oma eluea viimases veerandis, seetõttu on need ette nähtud likvideerida. 2018. aasta suvel istutati 9 pihlakat krundi idapoolse piiri lähistele, kergliiklustänava kõrvale. Pihlakad on ette nähtud säilitada. Krundi lõunapoolse piiri lähistele on ette nähtud kõrghaljastuse rajamine. Lisaks on kavandatud kõrghaljastuse rajamine parkimishoone (Lõõtsa tn 11) ja planeeritud hoone vahele, et puude rivi saaks jätkuda kuni Valukoja tänavani. Täpsem haljastuse lahendus antakse hoone ehitusprojekti koosseisus koostatavas haljastusprojektis. 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude selgitamiseks vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist: k1 + k 2 + k 3 D* = haljastuse ühik 3 kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm; k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient; k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,7). likv. Pos Jrk puu väärtus- haljastuse Likvideeri- nr nr nr puu liik k1 D (cm) klass k2 ühik mise põhjus 1 1 1 Arukask 1 30 III 1 27 juurdepääsutee 2 2 Arukask 1 33 III 1 30 Uus haljastus Harilik Vaher, Ei 5 V 0 Uus haljastus harilik asendata 3 jalakas 4 6 Pappel 0,5 47 IV 0,3 24 Hoonestusala 5 7 Pappel 0,5 61 IV 0,3 31 Hoonestusala K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  4 6 8 Pappel 0,5 70 IV 0,3 35 Tüvel vigastus Ei oma antud Ungari Ei asukohas 10 IV 0,3 0 sirel asendata haljastuslikku 7 väärtust Tüvel 13 Sookask 0,5 42 IV 0,3 21 8 vigastused KOKKU: 168 Planeeringus realiseerimiseks tuleb likvideerida 8 objekti, nende seas 1 põõsarühm ning 7 üksikpuud. Neist 2 kuulub III väärtusklassi, 5 IV väärtusklassi ning 1 on V väärtusklassi objekti. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 168. Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord” kohaselt ei arvestata asendusistutuse arvutuses põõsaid ja V väärtusklassi puid. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. 3.6 Jäätmekäitluse põhimõtted Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kasvumulla eraldi kaevamisel saab seda kasutada objekti haljastustöödel. Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb olmejäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, büroohoonetes peavad kindlasti olema konteinerid järgmistele jäätmetele: • segaolmejäätmed • vanapaber ja papp • biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (kui avatakse toitlustuskoht). Büroohoone jäätmehoidla on planeeritud hoonesse. Lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. 3.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeritud krunt piirneb lõunast ja idast eraomandis oleva Sepise tänavaga. (Sepise tänav T3) Selle põhja-lõuna suunalisele osale on ehitatud nö linnaväljak haljastuse ja puhkevõimalustega. Tegemist on valdavalt jalgtänavaga, kuhu pääseb vaid teenindav transport. 2017. aastal rekonstrueeriti ka planeeritavast krundist lõuna poole jääv Sepise tänava osa. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  5 Piirkond on küllalt hästi varustatud ühistranspordiga. Valukoja tänaval liiguvad bussid nr 7, 15, 45 ja 65. Keevise tänaval sõidab alates 2017. aastast trammiliin nr 4 (Tondi-Lennujaam). Ülemiste raudteejaam jääb umbes poole kilomeetri kaugusele. Kuna Ülemiste City piirkonnas rendivad büroopindu paljud rahvusvahelised ettevõtted, on oluline lennujaama ja raudteepeatuse lähedus. Ülemiste raudteejaam on plaanis ehitada ümber Rail Balticu reisirongide algusjaamaks ning sinna kõrvale rajatakse Tallinna ühissõidukite terminal. Arendajad on rajanud ja kavatsevad Ülemiste City piirkonda juurde rajada jalgrattaparklad ning parkimishooneid (nt Lõõtsa tn 11, Sepise tn 8). Parkimine on lahendatud sissesõiduga Sepise tänavalt hoone maa-alusesse parklasse. Parkimiskorrus on ette nähtud ühendada Öpiku majade (Sepise tn 9 // Valukoja tn 8) maa-aluse parklaga. Selline lahendus võimaldab mõlema hoone kasutajatel pääseda autodega parklasse kvartali äärest ning vähendab autode koormust linnaku keskel. Samuti tagab see lahendus mõlemale maa-alusele parklale hädaolukordadeks kaks väljapääsu. Parkimiskohtade kontrollarvutus Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne Planeeringus ettenähtud alal, kus normi parkimiskohtade parkimiskohtade arv rakendatakse arv krundil Bürooruumid 173 * Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014. Krunt asub vahevööndis. *parkimine lahendatakse osaliselt oma krundil maa-alusel korrusel, osaliselt ümbruskaudsetes parkimishoonetes (nt Sepise tn 8). 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI 06.06.2018 tehnilised tingimused PR/1831153-1. 4.1.1 Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolev ühisveevärgi torustik on Ø250 mm veetorustik Sepise tänaval. Ühisveevõrgus on tagatud normaalolukorras vabarõhk 220 kPa. Ühisveevärgi torustik kuulub AKTSIASELTSile TALLINNA VESI. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  6 Planeeritud veevarustus Planeeritud hoone veevarustuse allikaks on Sepise tänaval paiknev olemasolev Ø250 mm ühisveetorustik. Kinnistul on olemasolev 2x Ø200 mm veeühendus, mis säilitatakse ning olemasolev Ø75 mm veeühendus, mis on ette nähtud likvideerida. Olemasolevad liitumispunktid (LPV1-1) ühisveevõrguga Sepise tänaval kinnistu piirist väljaspool, tänava maa-alal on ette nähtud säilitada. Olemasolev kinnistu liitumispunkt (LPV1-2) ühisveevõrguga Sepise tn 7 ja 8 vahelisel tänava maa-alal on ette nähtud likvideerida. Planeeringuala olmevee vooluhulk on: Q=2,8 L/s. Planeeritud hoone sisetulekustutusvee vooluhulk on: Q= 72,5 L/s. Planeeritud hoone täpne tuletõrjeveevarustuse lahendus esitatakse ehitusprojekti staadiumis. Vajadusel olemasolev veeühendus 2x Ø200 mm suurendada läbimõõdule 2x Ø250 mm. Kasutusest väljajäävad veeühendused likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. 4.1.2 Tuletõrjeveevarustus Välistulekustutusvee vajadus on 30 L/s kolme tunni jooksul, mis saadakse olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest Sepise tänaval. 4.1.3 Kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna olemasolev kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolev reovee ühiskanalisatsioonivõrk on Ø160-200 mm kanalisatsioonitorustik Sepise tänaval. Reovee ühiskanalisatsioonitorustik kuulub AKTSIASELTS-ile TALLINNA VESI. Olemasolev sademevee ühiskanalisatsioonivõrk on Ø315-500 mm kanalisatsioonitorustik Sepise tänaval. Sademevee ühiskanalisatsioonitorustik kuulub aktsiaseltsile Dvigatel - Energeetika. Planeeritud reoveekanalisatsioon Planeeritud ala reovee kanalisatsiooni eelvooluks on Sepise tänava Ø160-200 mm reovee ühiskanalisatsioonitorustik. Kinnistul on olemasolevad Ø200 mm ja 3x Ø160 mm reoveeühendused, mis on planeeritud säilitada. Olemasolevad liitumispunktid (LPK1-1 kuni LPK1-4) kinnistu piirist väljaspool tänava maa-alal on ette nähtud säilitada. Planeeritava hoone reovee kanalisatsiooni arvutusäravool on: 7,0 L/s. Planeeritud sademeveekanalisatsioon Sademevee eelvooluks on Sepise tänava Ø315-500 mm sademevee ühiskanalisatsioonitorustik. Kinnistul on olemasolev Ø250 mm sademeveeühendus, mis on planeeritud säilitada ning Ø160 mm sademeveeühendused, mis on planeeritud likvideerida. Olemasolev liitumispunkt K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  7 (LPK2-1) kinnistu piirist väljaspool tänava maa-alal on ette nähtud säilitada ning olemasolev liitumispunkt (LPK2-2) Sepise tn 7 ja 8 vahelisel tänava maa-alal on ette nähtud likvideerida. Planeeringualalt kogutava sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada planeeringuala piires. Sademevee koormuste ühtlustamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlustusmahuteid. Kinnistusisene liitumispunkti ühendatav isevoolne sademeveetoru on ette nähtud läbimõõduga maksimaalselt Ø110 mm ning languga, mis täistäite korral laseb sademevett läbi kuni 10 L/s. Planeeringuala sademevee kanalisatsiooni arvutusäravool korduvuse 5 ja kestvuse 15 min korral on: Q=53,4 L/s. Ehitusprojektis täpsustatakse kinnistusisene sademeveelahendus ning konkreetne sademevee koormuste vähendamise lahendus. Kasutusest väljajäävad reovee ning sademevee kanalisatsioonitorud likvideeritakse ning toru otsad suletakse kaevudes. 4.1 Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse alus on aktsiaselts Dvigatel – Energeetika 30.05.2018.a väljastatud tehnilised tingimused nr 82-2018. Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus Pos alajaama nr 8 baasil Pa / Ia, nr Nimetus kW / A 1 2 1 Büroohoone 1100 / 1700 Planeeritud büroohoone elektrivarustus on ette nähtud 6/0,4 kV alajaama nr 8 baasil. Selleks projekteerib võrguettevõtja alajaama 0,4 kV jaotusseadme 1. ja 2. sektsiooni laienduse, täiendavate vinnaklülitite ning kaugloetavate mõõtesüsteemide paigaldusega. Hoone liitumispunkt hakkab paiknema hoone 0,4 kV peajaotuskeskuses. Planeeritud madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse tööjooniste koostamine (ka 6/0,4 kV alajaama rekonstrueerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Alajaamade tööjooniste koostamisel tuleb lähtuda aktsiaselts Dvigatel – Energeetika nõuetest ja kehtivatest normatiivdokumentidest. 4.2 Tänavavalgustus Sepise tänav 7 planeeritud sissesõidule Sepise tänava poolt jääb ette Mainor Ülemiste AS tänavavalgustuse mast. Käesoleva detailplaneeringu mahus on ette nähtud tänavavalgustuse mast ümber tõsta uuele kohale. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  8 Tänavavalgustuse planeerimisel on lähtutud EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetest, Tallinna linna teevalgustusnormidest ja teistest normatiivdokumentidest. Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-välisvalgustid. Mastid projekteerida võimalikult ühtlase sammuga, arvestades ligipääsudega kruntidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide täpsed asukohad määratakse tööjoonistega. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.3 Sidevarustus Sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud aktsiaselts Dvigatel – Energeetika 14.06.2018 väljastatud tehnilised tingimused nr 85-2018. Detailplaneeringus on ette nähtud säilitada Sepise tn 7 kinnistu piirini väljaehitatud Sepise tänav T3 alal asuvast viimasest sidekaevust Ø100 mm torudest 1-avaline sidekanalisatsiooni ühendus. Konkreetse objekti sidevarustuse tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.4 Jahutus- ja soojusvarustus Alates 2017. aastast ehk vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusele nr 9 „Tallinna Kaugkütte piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kuulub planeeritud ala kaugküttepiirkonda. Kuna lähipiirkonnas kaugküttevõrgud puuduvad, valitakse jahutus- ja soojusvarustuse ettevõtja projekteerimise staadiumis. Võimalik ühenduspunkt perspektiivse kaugkütte- ja jahutusvõrguga on planeeritud Valukoja tänavale. Planeeringus on Lõõtsa tn 11 kinnistule määratud võimalik servituudi vajadusega ala. 4.5 Gaasivarustus Gaasivarustuse lahenduse aluseks on OÜ Dvigatel Gaas 31.05.2018 tehnilised tingimused nr TT- 02-2018. Sepise tn 7 krundile on välja ehitatud liitumispunkt LP-5 peale maakraani PE Ø63 Sepise tänaval kinnistu piiril. Maksimaalne töörõhk torustikus on 2,2 bar, minimaalne töörõhk on 1,8 bar. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  9 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 5.1 Kehtivad kitsendused Planeeritud ala jääb Tallinna hädaolukorra riskianalüüsi kohasele: • AKTSIASELTSI TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao (Järvevana tee 3) ohualale. • Ülemiste kaubajaama (Suur-Sõjamäe, ohtlike kemikaalide raudteeveod) ohualale • Ala paikneb lennuvälja lähiümbruses Sepise tn 7 kinnistu kasutamine on kitsendatud järgmiselt: • Isiklik kasutusõigus aktsiaselts Dvigatel Energeetika ﴾registrikood 10257898﴿ kasuks. Teised planeeritud maa-ala iseloomustavad linnaehituslikud mõjurid Tallinna radooniriski kaardi põhjal võib alal esineda kõrgeid radoonisisaldusi pinnases. 5.2 Kavandatud kitsendused 5.2.1 Juurdepääsuservituutide vajadus Juurdepääsuks teenindavale transpordile Lõõtsa tn 11 ja Sepise tn 9// Valukoja tn 8 kinnistutele. Servituudi vajadus Lõõtsa 11 kinnistule ümberpööramiskoha kavandamiseks Sepise tn 7 ja Sepise tn 9//Valukoja tn 8 kinnistute kasuks. 5.2.2 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Tehnovõrgu servituudi ala (soojustrassi rajamiseks). 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded Katusekalle: lamekatus Madalamatele hooneosade katustele on soovitav rajada puhkealad. Välisviimistlus ja stilistika: arhitektuurne lahendus peab sobituma ümberkaudsete hoonete arhitektuurse välimusega. 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Detailplaneeringuga kavandatavate 13-korruseliste hoonete projekteerimistingimused ja ehitusprojektid kooskõlastada lennundusseaduse § 35 lõigete 3 ja 4 kohaselt Lennuametiga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  10 6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded Ehitusprojektid ning haljastusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Haljastus: • ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada ala tervikuna hõlmav maastikuarhitektuurne (väliruumi-, haljastuse-) projekt. Projekti koostamisse kaasata maastikuarhitekt. Projekteerimisel lähtuda Sepise jalgtänavas projekteeritud lahendusest ja Ülemiste City terviklikust maastikuarhitektuursest lahendusest; • haljastuse osakaal krundil peab olema vähemalt 15%, mille hulka ei kuulu maapinnaga püsivalt ühendamata haljastus, • Asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, rajatakse linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonnaameti poolt määratud kohta. Istikud ja istutustööd peavad vastama Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetele. Pinnasereostus: • Juhul kui ehitustööde käigus tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust, tuleb kaevetööd peatada ja konsulteerida keskkonnaspetsialistiga selle pinnase edasise käitlemise osas. Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded • Hoone projekteerimisel rakendada eesti standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid. Nõuded vertikaalplaneerimiseks: • Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. 6.2.2 Tuleohutusnõuded • Tule leviku takistamiseks projekteerida hoone TP-1 tuleohutusklassile vastav. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. 6.2.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud • Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski. • Sissepääsude juures kasutada video- või mehitatud valvet. Jälgitavus vähendab kuriteohirmu. • Kavandada krundile välisvalgustus, sissepääsud hoonesse valgustada. • Hoonesse näha ette turvasüsteemid. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  11 6.2.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Nõuded projekteerimiseks: Veevarustus ja kanalisatsioon: • Vee- ja kanalisatsiooniprojektide koostamiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. • Planeeringualalt kogutava sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada planeeringuala piires. Sademevee koormuste ühtlustamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlustusmahuteid. Kinnistusisene liitumispunkti ühendatav isevoolne sademeveetoru projekteerida maksimaalselt Ø110 mm läbimõõduga ning languga, mis täistäite korral laseb sademevett läbi kuni 10 L/s. • Kasutusest väljajäävad reovee ning sademevee kanalisatsioonitorud likvideerida ning toru otsad sulgeda kaevudes. • Hoone mahtu projekteeritava parkla põrandaveed juhtida reoveekanalisatsiooni. Elektrivarustus: • Elektrivarustuse projektide koostamine (ka 6/0,4 kV alajaama rekonstrueerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Alajaamade tööjooniste koostamisel tuleb lähtuda aktsiaselts Dvigatel – Energeetika nõuetest ja kehtivatest normatiivdokumentidest. Sidevarustus: • Konkreetse objekti sidevarustuse tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Tänavavalgustus: • Mastid projekteerida võimalikult ühtlase sammuga, arvestades ligipääsudega kruntidele. • Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Jahutus- ja soojusvarustus: • Valida võrguettevõtja. • Tellida võrguettevõtjalt tehnilised tingimused. Gaasivarustus: • Gaasivarustuse projektide koostamiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. Vertikaalplaneerimine: • Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et maapinna kõrgus peab olema kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega. • Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  12 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele, kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Sepise tn 7 kinnistule on planeeritud rajada kuni 13 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone, mis oma otstarbelt sobib piirkonda. Planeeringus on määratud arhitektuurinõuded, et oleks võimalik ehitada piirkonda sobituv väärikas hoone. Kavandatu elluviimisel paraneb piirkonnas oluliselt keskkonna kvaliteet kui ka linnaruumiline maakasutus ja otstarbekam maaressursi kasutus. Ehitatav hoone muudab piirkonna atraktiivsemaks, korrastatumaks ja turvalisemaks. Linna tihendamine vastab säästva arengu põhimõtetele. Käesolevas detailplaneeringus on alale määratud ruumilise arengu eesmärgid täidetud. 7.2 Võrdlus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga Lasnamäe tööstusalade üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 1.oktoobri 2015 otsusega nr 153 ning selle alusel kuulub ala ettevõtlusalasse, millel on korterelamuala ning tootmis- ja laondusettevõtlusala kõrvalotstarve. Kõrvalotstarbeks võivad alal paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned, vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad ettevõtted. Mitmekülgsemate funktsioonide võimaldamine ärilinnakus peaks muutma selle tänavaruumi aktiivsemaks ning hoidma piirkonna kasutuses ka töövälisel ajal. Vastavalt üldplaneeringule peab haljastatud ala osakaal kinnistul olema vähemalt 15%, mille hulka ei tohi kuuluda katuse-, garaažipealne või muu, maapinnaga ühendamata haljastus Detailplaneeringusse on lisatud tingimus ehitusprojektide koostamiseks, et maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal peab olema üle 15%. Sepise tänav on kõrghaljastuse vajadusega tänav. Kuna tänavamaa krundile puud ei mahu, on need ette nähtud istutada Sepise tn 7 krundile. Detailplaneering lahendus ole vastuolus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. 7.3 Kehtiva detailplaneeringu osaline kehtetuks muutmine Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003 otsusega nr 32 kehtestatud Suur-Sõjamäe tn 10 Dvigateli tööstuspargi detailplaneering (DP010300) Sepise tn 7 krundi osas. Sepise tn 7 kinnistule ehitusõigus kahe 2-korruselisele tootmis- või ärihoonele, mis sisuliselt tähendas olemasolevate hoonete säilitamist. Kuna büroopindade järele on piirkonnas suur nõudlus, soovib arendaja jätkata Öpiku majadega sama kõrgete büroohoone rajamist. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  13 7.4 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisanõuded: 1. määrata maapealse ja maa-aluse hoonestusala läänepoolne piir Öpiku maja B-hoone läänepoolse fassaadi pikendusele, et oleks tagatud Valukoja tänavalt algava Lõõtsa tn 9, Lõõtsa tn 11 kinnistute ja Sepise tn 9 // Valukoja tn 8 kinnistu vahelt ühtlase laiusega planeeritava haljaskoridori jätkumine kuni Sepise tänavani. Haljaskoridori pandust mitte kavandada; Täidetud. 2. mitte kavandada autode tavaliiklust Öpiku maja ja Valukoja tn 10 vahel asuvale tänavale. Piki Sepise tänavat näha ette lai kõnnitee arvestades sh Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetega; Öpiku maja ja Valukoja tn 10 vaheline tänav on eelkõige jalakäijate tänav. Sepise tänava äärde on ette nähtud kõnnitee. 3. esitada pädeva ettevõtte poolt koostatud radoonitaseme mõõtmised või näha ette meetmed radoonikindla hoone ehitamiseks, kuna Tallinna radooniriski kaardi kohaselt võib alal esineda kõrgeid radoonisisaldusi pinnases; Ülemiste City maa-ala radooniohtlikkuse ja kiirgustaseme uuringute aruanne, Eesti Geoloogiakeskus, 2006 Tingimus radoonikaitse meetmete kasutamiseks ehitusprojektides on lisatud seletuskirja punkti 6.2.1. 4. käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust ning kavandada olmejäätmete kogumiskoht tänava tasapinda, kus on tagatud jäätmeveoki jaoks hea ligipääsetavus; Täidetud. 5. teostada planeeringualal keskkonnaseisundi uuring selleks pädevust omava ettevõtte poolt; Täidetud, keskkonnaseisundi hinnangu koostas AS Maves juunis 2018, vt LISA 5.3 6. käsitleda alal varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike objektide olemasolu ning nende hinnangulisi mahte maa-alal. Käsitleda ehitiste lammutamist ja anda informatsiooni materjalide kohta, mida kasutati maapinna tagasitäitmiseks; vt LISA 8.1 Olemasoleva olukorra kirjeldust ja LISA 5.3 Keskkonnaseisundi hinnangut. 7. teostada dendroloogiline hinnang; Täidetud, dendroloogilise hinnangu koostas maastikuarhitekt Signe Kangur mais 2018, vt LISA 5.2 8. lisada nõue, et ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada ala tervikuna hõlmav maastikuarhitektuurne (väliruumi-, haljastuse-) projekt. Projekti koostamisse kaasata maastikuarhitekt. Projekteerimisel lähtuda Sepise jalgtänavas projekteeritud lahendusest ja Ülemiste City terviklikust maastikuarhitektuursest lahendusest; Tingimus on lisatud seletuskirja punkt 6.2.1. 9. näha ette hoone mahus paikneva parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni. Tingimus on lisatud seletuskirja punkt 6.2.4. Kaasata detailplaneeringu koostamisse Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõike 2 punktides 1, 2, 7 ja lõikes 4 nimetatud isikud, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet ning teised isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  14 7.5 Vastavus tuleohutusnõuetele Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tingimused hoonete projekteerimises on määratud seletuskirja punktis 6.2.2. Projektijuht Inga Hansaar K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.12.2018 15:01  Tehnovõrguservituudi vajadusega ala Lõõtsa tn 9 ja 11 kinnistutel, mille asukoht täpsustatakse ehitusprojektis, perspektiivse kaugküttetorustiku rajamiseks, koridori laiusega 5 m. Planeeritud maapealne hoonestusala TINGMÄRGID Planeeritud maa-alune hoonestusala Planeeritud ala piir 3K Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus Katastriüksuse piir 13K Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus Naaberhoone Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. Olemasolev autoliikluse ala 1 Krundi positsiooni number 2. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas maastikuarhitekt Signe Kangur Planeeritud autoliikluse ala SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES mais 2018. KÕRGUS HOONEALUNE HOONETE MEETRITES PIND MAAPEAL 3. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones Olemasolev kergliikluse ala SUURIM HOONEALUNE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. KORRUSELISUS PIND MAA-ALL P - hoones 4. Planeeritud ala asub AKTSIASELTSi TALLINNA VESI kloorilao ohualas, Planeeritud kergliikluse ala KRUNDI SUURUS P - õues Ülemiste Kaubajaama (Suur-Sõjamäe, ohtlike kemikaalide raudteeveod) 5. ohualas ning lennuvälja lähiümbruses. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning Planeeritud teenindustee ja -ala Ä Bürood ja kaubanduspinnad täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites. Haljasala Autode võimalik juurdepääs krundile Katusehaljastuse võimalik asukoht Autode võimalik sissepääs hoonesse Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse 5,0 Allalastud või tõstetud äärekivi N Planeeritud panduse võimalik asukoht Nr 8560 Planeeritud tugimüüri võimalik asukoht W E P-0 Parkimiskohtade arv S Olemasolev varikatus 0 Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 0 Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 5,0 R3 ,0 Jalakäijate sissepääs parkimismajja 1 Madalhaljastuse võimalik asukoht KsA 17 Kõrghaljastuse võimalik asukoht Ä 16 ReR 18 Ku 45 m 2900 1 15 2018. aasta suvel istutatud puud 13/-1 4570 KsA 130 5876 m² - 4 Planeeritud juurekaitserest 3K 3 KsA 3K Rekonstrueeritav SJ Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik ärihoone KsS Planeeritud väljak 5K Likvideeritav objekt (Lahendatakse ehitusprojektis) Rekonstrueeritav parkimishoone Likvideeritav haljastus Kultuurimälestis l=31 m, i=12% 13K Kultuurimälestise kaitsevöönd Allaehitusservituudi vajadusega ala Sepise tn 9 // Valukoja tn 8 kinnistul maa-aluste parkimiskorruste ühendamiseks Alajaama kaitsevöönd 2 m (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10) 8 0,5 9 Pp 7 6 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala 3,5 KsS Pp Pp 3K 10 SiU Võimalik puhkeala katusel Asendiplaanilise ja võimaliku Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ 11 14 (Lahendatakse ehitusprojektis) mahulise lahenduse autor: KsS 12 SJ Va 13 KsS P-2 5 P-2 P-2 Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus 1KsA 2 Va KsA Geoalus: Koostaja: Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Töö nr: TT-5023 Mõõdistatud: 10.2018 Kõrgussüsteem: EH2000 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] Tegevjuht M. Rannu Objekti asukoht: Tallinn, Lasnamäe LO Projektijuht I. Hansaar Arhitekt I. Orav Joonise nimi: Põhijoonis Planeerija M. Mustkivi Faili nimi: Koostatud: 02.12.2018 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 17138_DP.dwg 17138 DP-2 DP 1:500  AERONAVIGATSIOONILISE TAKISTUSE EKSPERTIIS Käesolev lennundusalane ekspertiis Tallinna lennuvälja instrumentaal- lähenemisprotseduuride ja ICAO Annex 14 piirangupindade suhtes on tehtud Andrus Kaldalu, Öpiku Majad OÜ 28.02.2017 tellimiskirja alusel Sepise 7 planeeritava hoonestuse hindamiseks. Ekspertiisi koostamine on aktsepteeritud e-kirjaga 03.03.2017 Andrus Kaldalu poolt. - Ekspertiisi aluseks on tellija poolt saadetud koordinaadid: Kontrollpunkti nimi N E 1 59° 25' 07,7990" 24° 48'19,9500" 2 59° 25' 07,8110" 24° 48'13,9130" 1. Ekspertiis tehti alljärgnevate Rahvusvahelise Tsiviillennunduse (ICAO) dokumentide ja standartide alusel: - Doc 7300/9 Convention on International Civil Aviation - Doc 8168-OPS/611 Sixth edition, Volume II, Amendment 7 (10/11/2016) - ICAO Annex 14 Seventh edition, Volume I, 1-13-A (10/11/2016) 2. Ekspertiisi aluseks kasutati pikendatud lennuraja andmeid. 3. Ekspertiis teostati kahes etapis. Esimeses etapis leiti punktile 1 maksimaalne kõrgus. Etapis 2 kontrolliti, kas leitud kõrgused sobivad ka punktile 2. 4. Ekspertiisi tulemus. Ekspertiis koostati ICAO Annex 14 piirangupindade ja Lennart Meri Tallinna lennuvälja instrumentaallähenemisprotseduuride suhtes: - ICAO Annex 14 piirangupinnad; - Instrumentaallähenemisprotseduuride analüüs: a) VOR lähenemine lennurajale 08 b) VOR lähenemine lennurajale 26 c) LOC lähenemine lennurajale 08 d) LOC lähenemine lennurajale 26 e) ILS lähenemine lennurajale 08 f) ILS lähenemine lennurajale 26 g) RNAV GNSS LNAV lähenemine lennurajale 08 h) RNAV GNSS LNAV lähenemine lennurajale 26 i) RNAV GNSS VNAV lähenemine lennurajale 08 j) RNAV GNSS VNAV lähenemine lennurajale 26 k) RNAV GNSS LPV lähenemine lennurajale 08 l) RNAV GNSS LPV lähenemine lennurajale 26 Ekspertiisi tulemusena kontrolliti ICAO Annex 14 piirangupindade kõrgust antud punktides ning analüüsiti planeeritava hoonestuse mõju instrumentaal- lähenemisprotseduuridele. Ekspertiisi lõplikud tulemused on toodud Lisas 2. 5. Märkused (võimalikud lennuohutust mõjutavad aspektid, mida antud ekspertiis ei hõlma): Puuduvad.  6. Lisad: - Lisa 1 – Ekspertiisi arvutused - Lisa 2 – Kokkuvõte ja lisamärkused - Lisa 3 – Ülevaatekaart 15.03.2017 Oleg Letberg Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi lennuprotseduuride disainer /allkirjastatud digitaalselt/ Silver Solnask Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi lennuprotseduuride disainer /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 2 Ekspertiisi arvutused 1. ICAO Annex 14 piirangupinnad Sepise 7 kontrollpunktid asuvad Annex 14 piirangupindade sisemises horisontaalpinnas, mille kõrgus on 84 m üle keskmise merepinna. 2. Instrumentaallähenemiste analüüsi etapp 1 Esimeses etapis leiti punktile 1 maksimaalne kõrgus. Maksimaalse kõrguse hindamiseks võetakse aluseks, et planeeritavad objektid ei tõstaks protseduuri OCH-i kõrgemaks kui see oleks olemasolevate takistuste puhul. Ekspertiisi käigus leiti, et limiteeriv protseduur on EETN LOC 08. Punktid asuvad protseduuri sekundaaralas. Arvestades olemasolevaid takistusi, on EETN LOC 08 protseduuri OCH 410 FT. Maksimaalne kõrgus punktile 1 on 110 m üle keskmise merepinna. Lisa 2 3. Instrumentaallähenemiste analüüsi etapp 2 Etapis 2 analüüsiti, kas etapis 1 leitud maksimaalne kõrgus sobib ka punktile 2. 3.1 Lähenemisprotseduurid rajale 08 a. VOR lennurajale 08 (Cat A,B,C,D) on OCH 580 FT. Punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. b. LOC lennurajale 08 (Cat A,B,C,D) on OCH 410 FT. Punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. c. ILS lennurajale 08 (Cat A,B,C,D) OCH-e punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. d. RNAV GNSS LNAV 08 (Cat A,B,C,D) planeeritava protseduuri OCH on 520 FT. Punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. e. RNAV GNSS VNAV 08 (Cat A,B,C,D) planeeritava protseduuri OCH-e punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. f. RNAV GNSS LPV 08 (Cat A,B,C,D) planeeritava protseduuri OCH-e punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. 3.2 Lähenemisprotseduurid rajale 26 a. VOR lennurajale 26 (Cat A,B,C,D) on OCH 430 FT. Punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. b. LOC lennurajale 26 (Cat A,B,C,D) on OCH 430 FT. Punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. c. ILS lennurajale 26 (Cat A,B,C,D) OCH-e punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. d. RNAV GNSS LNAV 26 (Cat A,B,C,D) planeeritava protseduuri OCH on 430 FT. Punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. e. RNAV GNSS VNAV 26 (Cat A,B,C,D) planeeritava protseduuri OCH-e punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. f. RNAV GNSS LPV 08 (Cat A,B,C,D) planeeritava protseduuri OCH-e punkt 2 kõrgusega 110 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. Lisa 2 Kokkuvõte ja lisamärkused Ekspertiisi käigus leiti, et Sepise 7 planeeritava hoonestuse kontrollpunktide maksimaalne kõrgus Annex 14 piirangupindade järgi on 84 m üle keskmise merepinna. Maksimaalne kõrgus arvestades pikendatud lennuraja instrumentaalprotseduuride ohutuskõrguseid on kontrollpunktidel 1 ja 2 110 m üle keskmise merepinna. Lisa 3 Ülevaatekaart  Maksja: Öpiku Majad OÜ Valukoja 8 Tallinn Arve nr.: M 17 Kuupäev: 15.03.2017 Maksetähtaeg: 20.03.2017 Pos. Selgitus Hind Hulk Km Kokku 1. Hinnapakkumine: Aeronavigatsiooniline 1 620,00 1,00 324,00 1 620,00 ekspertiis Sepise 7 planeeritavale hoonestusele Kokku: 1 620,00 EUR Käibemaks: 324,00 EUR Kogusumma: 1 944,00 EUR Hinnapakkumine 01.03.2017 Summa sõnades Üks tuhat üheksasada nelikümmend neli eurot ja 00 senti Arve koostas : Krista Sepp [email protected] Lennuliiklusteeninduse AS Tel.: +372 6258 230 SEB Pank Kanali põik 3 Faks: +372 6258 200 IBAN: EE231010220004322224 Rae küla, Rae vald e-mail: [email protected] 10112 Harjumaa, Eesti www.eans.ee Swedbank REG. NR: 10341618 IBAN: EE112200221010801191 KMKR: EE100339639 Riigi tehingupartneri kood: 012414 Saatja: Kätlin Hermann <[email protected]> Saadetud: 04.12.2018 09:27 Adressaat: Lennuamet <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering Manused: image001.png; 047- 17138 Sepise 7, Lennuamet.bdoc Tere Esitame Teile tutvumiseks Sepise tn 7 kinnistu detailplaneeringu. Kaaskiri koos lisamaterjalidega manuses. Lugupidamisega K�tlin Hermann, BSc projektijuhi abi K-Projekt AS Ahtri tn 6A Tallinn 10151 tel: +372 626 4112 e-post: [email protected]