Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Riigikantselei 28.04.2026 nr 5-1/26/8-2 Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 30.04.2026. a istungile Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Marion Saarna-Kukk [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 28.04.2026 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 41 asendatakse sõna „lahingumoona“ tekstiosaga „laskemoona, lahingumoona ja muu lõhkematerjali“; 2) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe juhtimisele allutatud Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja korras.“; 3) seadust täiendatakse §-dega 32 ja 33 järgmises sõnastuses: „§ 32. Välisriigi relvajõudude kaasamine Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete täitmisse (1) Kokkuleppel Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga võib kaasata välisriigi relvajõud käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41, 44, 46–410 ja riigipiiri seaduse § 94 lõigetes 2 ja 21 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe ülesannete täitmises Kaitseväe korraldusel, vastutusel ja Kaitseväe üksuse koosseisus. (2) Välisriigi relvajõude võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse kaasata üksnes juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid ülesande täitmiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul Kaitseväe ülesande täitmisse välisriigi relvajõudude kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud otsuses märgitakse: 1) kaasamise eesmärk; 2) kaasamise maksimaalne kestus; 3) ülesande täitmisel osalevate välisriigi relvajõudude liikmete arv või ülempiir; 4) käsuahel; 5) vajaduse korral muud asjaolud. § 33. Merelise ohutuse komisjon (1) Kaitseväe juurde moodustatud asutusteülese merelise ohutuse komisjoni (edaspidi komisjon) eesmärk ja ülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist; 2) aidata tagada merel piirirežiim; 1 3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust. (2) Komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või riikliku järelevalvega. (3) Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja töörühmad, kes reageerivad konkreetsele merelisele ohule. (4) Komisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused.“; 4) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses: „§ 224. Kaitselennunduse järelevalveteenistus (1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teostada järelevalvet kaitselennunduse üle ja täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid. (2) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.“; 5) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 543–55 sätestatud meetmete tagamisel;“; 6) paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras“ tekstiosaga „, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi“; 7) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse sõnad „ja tulirelv“ tekstiosaga „, tulirelv, sealhulgas sõjarelv ja relvasüsteem“; 8) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe koosseisus võib Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid. (42) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi 2 relvajõudude liige võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; 9) seaduse 6. peatüki ja § 50 pealkirja täiendatakse pärast sõna „julgeolekuala“ tekstiosaga „, selle vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala“; 10) paragrahvi 50 tekst loetakse lõikeks 1 ja selle lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Kaitseväe territoorium ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale;“; 11) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses: „(2) Julgeolekuala vahetu lähedus on julgeolekuala ümbritsev maapind ja veekogu ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata otseselt mõjutada. (3) Kui julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala piiridega. (4) Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle kohal olev õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui veesõiduk on sadamas või sadama akvatooriumis.“; 12) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse. Ajutise julgeolekuala võib jätta tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel ja korras, kui see takistab olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.“; 13) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Ajutise julgeolekuala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. (5) Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.“; 14) paragrahvi 541 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „(2) Kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja §-des 542–5411 ja 55 sätestatule: 1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid; 2) jälgida isikut varjatult; 3) kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat.“; 15) seadust täiendatakse §-dega 542–5413 järgmises sõnastuses: „§ 542. Erimeetme kohaldamine ja piirangute kehtestamine julgeolekuala kaitse eesmärgil julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas (1) Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 543–5411, § 5412 lõikes 1 ja §-s 55 sätestatud erimeedet on kaitseväelasel ja ametnikul, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe. (2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem võib julgeolekuala kaitse eesmärgil kehtestada julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid isikute liikumisele, sõidukiga peatumisele, pildistamisele või filmimisele koos erimeetme või piirangu ajalise ja ruumilise ulatusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgil kehtestatavad piirangud tehakse isikule teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel. (4) Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse käesolevas paragrahvis, §-s 5411 ja § 5412 lõikes 1 sätestatut ajal, mil Kaitseväe laev viibib Eesti sise- ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama akvatooriumis. (5) Erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi järgmistest põhimõtetest: 1) erimeedet või piirangut kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik julgeolekuala kaitseks; 2) mitmest sobivast ja vajalikust erimeetmest või piirangust kohaldatakse vaid seda, mis isikut kõige vähem kahjustab; 3) kohaldatakse ainult sellist erimeedet või piirangut, mis on proportsionaalne võrreldes julgeolekuala kaitse eesmärgiga; 4) erimeedet või piirangut kohaldatakse vaid nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuala kaitse ülesande täitmiseks. (6) Julgeolekuala vahetus läheduses erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule ka keskkonnast, mis julgeolekuala ümbritseb, ning ei rakenda erimeetmeid kaugemal, kui need on vajalikud julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmiseks. § 543. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine (1) Kaitsevägi võib peatada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks vajalikke andmeid. 4 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, kui teabe saamine on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu. (3) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut. § 544. Isikusamasuse tuvastamine (1) Kaitsevägi võib tuvastada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku samasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, kui see on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmekogust andmete õigsuse kontrollimise õigus on Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel. § 545. Viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas (1) Kaitsevägi võib lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatule julgeolekuala vahetus läheduses ajutiselt keelata isiku viibimise, kohustada teda lahkuma või julgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate isikute ohutuse tagamiseks. (2) Kaitsevägi on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha arusaadavalt tähistama. Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada, kui see takistab olulisel määral riigi sõjalise kaitse ettevalmistamise ülesande täitmist või riigi sõjalist kaitsmist. (3) Kaitsevägi võib lõikes 1 sätestatud eesmärgil julgeolekuala vahetus läheduses keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile. (4) Kaitseväe juhataja volitatud pädev struktuuriüksuse ülem võib viibimiskeeldu kohaldada kuni 12 tundi. (5) Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal. (6) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (7) Kaitseväe laeva ohutusalas viibimine ilma Kaitseväe nõusolekuta on keelatud. § 546. Sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki peatamine (1) Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva sõiduki, maastikusõiduki või muu maapinnaga kontaktis oleva sõiduki (edaspidi koos sõiduk) juhile 5 käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki peatamiseks, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetemiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. (2) Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas oleva vees või vee peal liikuva veesõiduki või muu ujuvvahendi (edaspidi koos veesõiduk) peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. (3) Kui peatamise märguannet ei täideta, võib sõiduki või veesõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. § 547. Mehitamata süsteemi toimimisse sekkumine (1) Kaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas mehitamata maismaasõidukite, mehitamata õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja mehitamata allveesõidukite ning nende opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi koos mehitamata süsteemid) toimimisse sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või takistada nende liikumist, kui see on vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks. (2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetut sundi käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. (3) Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, mis on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (4) Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või antakse mehitamata süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle julgeolekualalt või selle vahetust lähedusest eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist. § 548. Turvakontroll (1) Kaitsevägi võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole asju või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuala või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist, kui isik: 1) siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 55 alusel. (2) Turvakontrolli teeb kompimise teel Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost. (3) Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. 6 § 549. Isiku läbivaatus (1) Kaitsevägi võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas; 2) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida. (2) Isiku vaatab läbi Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost. (3) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. § 5410. Vallasasja läbivaatus (1) Kaitsevägi võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuskoera abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui: 1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 548 alusel teostada turvakontrolli; 3) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas. (2) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–6 sätestatut. § 5411. Vallasasja hoiulevõtmine (1) Kaitsevägi võib võtta vallasasja hoiule: 1) julgeolekuala või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks; 2) kui asja või ainet valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 55 alusel kinni peetud, ning on oht, et isik kasutab asja või ainet enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks; 3) kui käesoleva seaduse § 548 alusel teostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi või aine, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist; 4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 5410 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proov, samuti teha vallasasja mõõtmisi või ekspertiisi. (2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 3–5 sätestatut. (3) Kui isik antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile, antakse üldjuhul koos kinnipeetud isikuga üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud asi või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle asi või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui asja või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub. 7 § 5412. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku, sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega (1) Kaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat teabe (edaspidi koos salvestis) salvestamiseks, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks järgmistel tingimustel: 1) tiheasustusega alal kuni 300 meetri ulatuses; 2) hajaasustusega alal kuni 1000 meetri ulatuses. (2) Salvestise abil tuvastatakse julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas isiku, objekti, sõiduki, mehitamata süsteemi, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevus või asetus, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Salvestis võib sisaldada isikuandmeid, mida võib töödelda. (3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. (4) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestisest teha väljavõtteid ja neid edasi töödelda ulatuses, mis on vajalik riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud salvestise väljavõtte edasisel töötlemisel säilitatakse salvestist nii kaua, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik. (6) Kaitsevägi teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest julgeolekuala välispiirile paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseväe ülesande täitmist. (7) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigust: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (8) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik. § 5413. Isikuandmete töötlemine erimeetmete rakendamise käigus (1) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, et ennetada, välja selgitada, tõrjuda julgeolekuala või teenistujaid ähvardavat ohtu või lõpetada nende vastu suunatud rünne. 8 (2) Erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis töödeldakse julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku nime ja isikukoodi või sünniaega ja kohta. (3) Meetme protokolli andmeid või Kaitseväes kehtivat isikuandmete töötlemise dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt dokumentide säilitamise üldisele korrale Kaitseväes, kuid mitte kauem kui viis aastat. (4) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 erimeetme rakendamisel töödeldakse isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis isiku suhtes erimeetme rakendamisel vaid julgeolekuala vahetus läheduses. Muul juhul §-s 549 erimeetme rakendamisel isikuandmete töötlemisel dokumenteeritakse erimeetme rakendamine muul Kaitseväes kehtival viisil, välja arvatud juhul, kui isik nõuab erimeetme rakendamise protokolli vormistamist või protokolli vormistamine on muul seaduses sätestatud põhjusel vajalik.“; 16) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsevägi võib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta: 1) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta; 2) on toime pannud süüteo julgeolekualal; 3) ohustab julgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast.“; 17) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.“; 18) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja vabastada.“; 19) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Julgeolekuasutuste seadus Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 346 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 346. Turvakontroll ja isiku läbivaatus“; 2) paragrahvi 346 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Julgeolekuasutus võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 9 2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud meetme kohaldamisel võib läbi vaadata üksnes isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on keelatud.“; 3) paragrahvi 346 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Turvakontrolli kompimise teel ja isiku läbivaatust teeb ametnik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ametnik, kes ei ole isikuga samast soost.“; 4) paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „turvakontrolli“ sõnadega „või isiku läbivaatuse“. § 3. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(22) Kui Kaitseliit on kaasatud teise haldusorgani ülesannete täitmisse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel või kaasatud Kaitseväe ülesannete täitmisesse käesoleva paragrahvi lõike 31 alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani või Kaitseväe volitused nende ülesannete ulatuses, mille täitmisse ta kaasati, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul ei osale Kaitseliit vahetus lahingutegevuses.“; 2) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „relv“ sõnadega „on sõjaväerelv, mis“; 3) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahvi 52 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „18-aastane või vanem Kaitseliidu liige või Kaitseliidu valvur võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada vastavalt teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse § 34 lõikes 22 nimetatud märge.“; 5) paragrahvi 52 lõikeid 2–5 täiendatakse pärast sõna „teenistuskohustuse“ sõnadega „või valvuri tööülesande“; 6) paragrahvi 69 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Ajutiselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium või ehitis, mille valve on korraldatud ajutiselt käesoleva seaduse §-s 691 sätestatud korras ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud valvelepingu alusel.“; 10 7) paragrahvi 72 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada erivahendit ja enesekaitsevahendit, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja relvasüsteemi. Seejuures on valvuril õigus kanda ja kasutada Kaitseliidu relva ja tsiviilrelva. (2) Valvurile lubatud relvade käitlemine toimub käesoleva seaduse ja relvaseaduse ning nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 8) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: „81. peatükk Kaitseliidu julgeolekuala § 751. Kaitseliidu julgeolekuala (1) Kaitseliidu julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida kasutatakse riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse relvastust ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat varustust ja tehnikat. (2) Kaitseliidu julgeolekuala on alaline või ajutine julgeolekuala. (3) Alaline julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav alaliselt kasutatav territoorium või ehitis. Alalise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem käskkirjaga. (4) Ajutine julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav ajutiselt kasutatav territoorium või ehitis. Ajutise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik. (5) Kaitseliit teavitab ajutise julgeolekuala määramisest ja võimaluse korral selle kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ja Kaitseväge ning asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu. (6) Kaitseliidu julgeolekuala määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseliidu ülem käskkirjaga. (7) Kaitseliidu julgeolekuala valvab riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle toetamises osalev tegevväelane või Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isik. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isik peab olema läbinud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud väljaõppe. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikud võivad tööülesande, teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid ja vahetut sundi käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud ulatuses ja korras. 11 § 752. Kaitseliidu julgeolekuala tähistamine (1) Kaitseliidu julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil. Kaitseliidu julgeolekuala võib jätta tähistamata, kui see on vastuolus Kaitseliidu julgeolekuala määramise eesmärgiga. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel. (2) Kaitseliidu julgeolekuala tähistamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 753. Kaitseliidu julgeolekualal viibimine Kaitseliidu julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseliidus kehtivat korda ja käesoleva seaduse § 751 lõikes 7 nimetatud isiku korraldusi. § 754. Isiku kinnipidamine ning isiku ja tema asjade läbivaatus Riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle toetamises osalev tegevväelane või Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isik kohaldab isiku kinnipidamisel ning isiku ja tema asjade läbivaatusel käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning §-s 73 sätestatud meetmeid. § 755. Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil (1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal mehitamata maismaasõidukite, mehitamata õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja mehitamata allveesõidukite ning nende opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi koos mehitamata süsteemid) toimimisse sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või takistada nende liikumist, kui see on vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks. (2) Kaitseliit võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja relvasüsteemi ning muid erivahendeid, mis on vajalikud mehitamata süsteemi toimimisse sekkumiseks. (3) Kaitseliit võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, mis on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (4) Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või antakse mehitamata süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle Kaitseliidu julgeolekualalt eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist. § 756. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku, sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega (1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat teabe salvestamiseks (edaspidi salvestis), kui see on vajalik Kaitseliidu julgeolekuala või sellel viibivate isikute, vara ning salastatud teavet ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. 12 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvastatakse Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses isiku, objekti, mehitamata süsteemi, sõiduki, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või asetust, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale ja millega töödeldakse foto-, video- või helisalvestist, mis võib sisaldada isikuandmeid. (3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. (4) Kaitseliit teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest Kaitseliidu julgeolekuala välispiirile paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseliidu ülesande täitmist. (5) Kaitseliit võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (6) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik.“; 9) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“. § 4. Korrakaitseseaduse muutmine 1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Koostöö välisriigi relvajõududega (1) Korrakaitseorgan võib teha koostööd Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõududega (edaspidi välisriigi relvajõud) avaliku korra tagamisel seaduses, välislepingus või muus rahvusvahelises kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras. (2) Välisriigi relvajõudude pädevus ja avaliku korra kaitse volitused Eesti Vabariigi territooriumil avaliku korra tagamisel määratakse kindlaks seadusega, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. (3) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse §-s 163 sätestatud tingimustel ja korras.“; 2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 163 järgmises sõnastuses: „§ 163. Välisriigi relvajõudude kaasamine avaliku korra kaitsesse 13 (1) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisesse. (2) Välisriigi relvajõud käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, kui Eesti Vabariigi ja selle välisriigi vahel on lepitud kokku relvajõudude kasutamises avaliku korra tagamiseks. (3) Välisriigi relvajõud kaasatakse avaliku korra kaitsesse Kaitseväe üksuse koosseisus. Avaliku korra kaitsesse kaasatud välisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe koosseisus määrab Kaitsevägi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude kaasamisele käesoleva seaduse § 161 lõigetes 2–6 ning § 162 lõigetes 1, 2, 41, 42, 5 ja 6 nimetatud Kaitseväe kohta sätestatut. (5) Välisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada oma ametirelva, mis vastab kaasatud kaitseväelasele lubatud tulirelvale. (6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise täpsemad tingimused ja korra.“. § 5. Majandusvööndi seaduse muutmine Majandusvööndi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Isik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared, rajatised ja seadmestikud, peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest vaatlustegevustest ja hooldustöödest. Esitatav teave peab sisaldama riigipiiri seaduse § 142 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmeid.“; 3) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad „vajaduse korral neid kinni pidada“ sõnadega „vajaduse korral neid peatada või neid või nende meeskonnaliikmeid kinni pidada kuni rikkumise asjaolude väljaselgitamiseni“; 4) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses: „§ 142. Riikkondsuseta laeva suhtes Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni kohaldamine Riikkondsuseta laeva suhtes võib kohaldada selle Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni.“; 5) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 14 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.“; 2) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale veesõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10, § 17 lõiget 10, § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.“; 3) paragrahvi 1 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „§ 19 lõige 7 ja“; 4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teostab tehnilist järelevalvet Kaitsevägi.“; 5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.“; 6) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.“; 7) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses: „(52) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ulatuses, mis tagab veeliikluse ohutuse ning Eesti merepiiri valvamise ja kaitse.“; 9) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist Eesti merealal korraldab Kaitsevägi.“; 10) paragrahvi 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“; 11) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või vahetult selleks valmistumise korral 15 veeteel liiklemise piiramiseks anda Transpordiametile või Riigilaevastikule korraldusi navigatsioonimärgistuse muutmiseks. Navigatsioonimärgistust muudetakse ja sellest teavitatakse veeliiklejaid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse.“; 12) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu laevaliiklusjuhi väljakutsetele, võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks sundpeatada riigipiiri seaduse §-s 114 sätestatud alusel ja korras. Laeva peatamisel lähtutakse põhimõttest, et laeva peatab lähim vastavat varustust ja väljaõpet omav üksus.“; 13) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev) peab olema varustatud käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele vastava sisselülitatud: 1) A-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest; 2) vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannajoonest.“; 14) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest viivitamata teatama Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.“; 15) paragrahvi 78 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 78. Laeva kinnipidamine“; 16) paragrahvi 78 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga „ning välisriigi lippu kandval laeval sise- ja territoriaalmeres liikuda“; 17) paragrahvi 78 lõike 21 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „äärde“ tekstiosaga „või liikumine sise- ja territoriaalmeres“; 18) paragrahvi 78 lõiget 22 täiendatakse pärast sõna „väljumise“ tekstiosaga „või sise- ja territoriaalmeres liikumise“; 19) paragrahvi 78 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga „või sise- ja territoriaalmeres liikuda“; 20) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rakendamisel on Transpordiamet kohustatud sellest viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele, lootsiteenuse osutajale ning sadamast väljumise keelu puhul ka sadamakaptenile.“; 16 21) paragrahvi 78 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja laeval lubatakse sadamast lahkuda“; 22) paragrahvi 791 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kontrollimine,“ tekstiosaga „või kui puudused ilmnesid sise- või territoriaalmeres tehtud kontrolli tulemusel,“; 23) paragrahvi 791 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „sadamast“ tekstiosaga „või oma asukohast sise- või territoriaalmeres“; 24) paragrahvi 95 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „soetatud politseiasutuse laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7,“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveameti poolt soetatud laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse“; 25) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses: „(27) Reiditeenust osutav laev, mis tegutses enne käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumist ja tegutseb pärast edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A- või B-klassi AIS-seadmega hiljemalt kuue kuu pärast alates käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumisest arvates.“. § 7. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 14247 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Sise- või territoriaalmeres asuva laeva kinnipidamise järel tehtava laevakontrolli eest tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 3400 euro.“. § 8. Riigipiiri seaduse muutmine Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) õhusõidukiga õhupiiri ületamise kord;“; 2) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „33,“ tekstiosaga „44,“; 3) paragrahvi 114 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „§-des 30–33 ja 45–53“ tekstiosaga „§-des 30, 31, 32, 33, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53“; 4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 14 lõikes 11 asendatakse sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“; 6) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaluba võib olla mitmekordne, kui tegemist on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi ranniku- ja piirivalve ülesannet täitva või jäämurdetöid tegeva laevaga.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses: 17 „§ 142. Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused (1) Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, välja arvatud tegevused, mis on nimetatud käesoleva seaduse §-des 14 ja 141 või reguleeritud teiste seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul. (2) Riigiasutustele, kes täidavad seaduses sätestatud ülesandeid merel, ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõige 1 ning nad teavitavad Kaitseväge iga kuu esimeseks kuupäevaks selle kuu tegevustest, mis on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustööde ning meremõõdistustega. (3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra, loa taotlemise vormi ning esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on Kaitseväel õigus küsida pildi, video või helina salvestatud andmete koopiat.“; 8) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisse võib kaasata Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud Kaitseväe korralduse seaduse §-s 32 sätestatud tingimustel ja korras.“. § 9. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 ja § 6 punkt 13 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 18  28.04.2026 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust ja sellega seonduvalt julgeolekuasutuste seadust, Kaitseliidu seadust, korrakaitseseadust, majandusvööndi seadust, meresõiduohutuse seadust, riigilõivuseadust ning riigipiiri seadust. Eelnõu põhiline eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamise ülesandesse ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse kaasamiseks ning luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon. Selleks: 1) antakse Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit, et tagada meresõiduohutus; 2) luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust; 3) defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeoleku vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid; 4) luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise, sealhulgas relvastuse ning sõjaliseks riigikaitseks kasutatava taristu ja tehnika kaitseks julgeolekuala regulatsioon ning samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise volitusi; 5) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele; 6) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal; 7) kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme; 8) reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist; 9) sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle; 10) sätestatakse võimalus kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala ametnikud ning juriidilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti Justiits- ja 1/72 Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigikantselei, Transpordiameti ning AS-i Tallinna Sadam esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. aasta tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud Riigikantselei koostatud korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)1.Viidatud eelnõu täpsustab Kaitseväe õigust reageerida mehitamata õhusõidukitest tingitud ohule rahuajal. Seoses Riigikantselei terviklahendusega on osad sätted, mis puudutavad mehitamata õhusõidukite tõrjet, käesolevast eelnõust välja võetud. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõus on nii halduskoormust suurendavaid kui ka vähendavaid nõudeid. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõikest 42 jäetakse halduskoormuse tasakaalustamise reegel rakendamata, sest halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu. Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid: • julgeolekuasutuste seadus – RT I, 14.03.2023, 25; • Kaitseliidu seadus – RT I, 03.02.2026, 10; • Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 03.02.2026, 11; • korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12; • majandusvööndi seadus – RT I, 18.04.2025, 3; • meresõiduohutuse seadus – RT I, 16.12.2025, 35; • riigilõivuseadus – RT I, 19.02.2026, 4; • riigipiiri seadus – RT I, 07.06.2024, 14; 2. Seaduse eesmärk 2024. aastal eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu (565 SE) jagati kiireloomulise vajaduse tõttu seoses Läänemerel sagenenud merealuste kaablite ja torujuhtmetega seotud intsidentidega kaheks. Seetõttu muudeti eelnõuga 565 SE vaid Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seadust osas, mis puudutas merejulgeoleku tugevdamist. Need muudatused jõustusid 19. aprillil 2025. a. Käesolevas eelnõus käsitletakse mereolukorrateadlikkuse parandamist ja Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamist, kuid ühtlasi antakse panus merejulgeoleku parandamisse. Lisaks reguleeritakse eelnõuga välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamisse ja kaitsesse, mis samuti aitab oluliselt parandada mereolukorrateadlikkust ning julgeolekut merel. 1 Eelnõu toimiku number: 26-0371, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b800d24-356e-499e-8f23- cfe3d0af18e5. 2/72 Seadusemuudatuste üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Eesti riigi kaitset, sealhulgas Kaitseväe julgeolekuala kaitset ja luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon. Eelnõu põhieesmärgid on järgmised: 2.1. Mereolukorrateadlikkuse parandamine Eelnõu üks eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal ning tõhustada asutustevahelist koostööd ja teabevahetust. Selleks muudetakse Kaitseväe korralduse seadust (KKS) ning luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon. Komisjoni eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi järgimine, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust. Komisjon töötab välja eri ohtudele reageerimise toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muude tegevuste käigus läbi harjutatakse, et kontrollida nende toimivust. Juhtumid, mille korral peab riik merel tegutsema, on muu hulgas piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relva- ja kalapüük, merealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise ohtu seadmine ning majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste või sanktsioonide rikkumine. Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased üksused, kõik julgeolekuasutused ning vähemalt need riigiasutused, kelle ülesanne on tagada merel avalik kord, julgeolek ja navigatsiooniohutus või kes omavad riikliku järelevalve ülesandeid merel. 2.2. Merealuse taristuga seotud tegevustest teavitamine Riigipiiri seaduse (RiPS) ja majandusvööndi seaduse (MVS) muudatused on seotud merealuse taristu hooldustegevustest (vaatlus, parandamine jms) ja muudest seotud tegevustest teavitamisega. Merealuse taristu omanikele ja valdajatele seatakse kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal. See on vajalik, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või merd seiravad asutused teaksid, et tegemist on seadusliku tegevusega. Kui tegevusest ei ole teavitatud, võib Kaitsevägi rakendada riikliku järelevalve erimeetmeid, vahetut sundi või kasutada jõudu ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks. Lisaks täidab teavitamiskohustus riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. Meresõiduohutuse seaduses (MSOS) tehakse parandusi selle kohta, kellele peab laeva kapten, väikelaeva või muu veesõiduki juht teatama, kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustuse või kui toimub laevaõnnetus. 2.3. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle järelevalve tegemine Eelnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle järelevalve tegemisega, et tagada nende mere- või sõidukõlblikkus. Järelevalve tegemise õigus antakse Kaitseväele ning selleks lisatakse vastavad sätted MSOS-i ja Kaitseliidu seadusesse (KaLS). 3/72 MSOS-iga antakse Kaitseväele õigus kehtestada: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate laevade ja väikelaevade tehnilise ülevaatuse kord; nende tehnilised nõuded; laevade ja väikelaevade mere- või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Muudatustega tagatakse parem järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle. 2.4. Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine Riigipiiri seaduses täpsustatakse, et laeva sisenemiseks sisemerre on vaja Kaitseväe nõusolekut. Samuti lihtsustatakse mitmekordse laevaloa taotlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele. Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii halduskoormust kui ka riigiasutuste töökoormust. 2.5. Automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) seadme paigaldamise kohustus MSOS-iga pannakse kohustus paigaldada A- või B-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi seade2 (edaspidi AIS-seade) ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele laevadele, kellel praegu sellist kohustust ei ole. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal ja sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevuseks luba. AIS-seadme kasutuselevõtt on vajalik, et tõhusamalt kontrollida laevade liikumist, tegevuslubadega laevu ning piirirežiimi ja sanktsiooninõuete täitmist, ilma AIS-seadmeta on see väga keeruline. Kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannikust, võib ankrualal või sadama reidil laevu teenindavale laevale või väikelaevale paigaldada ka B-klassi AIS- seadme; kaugemal asuva ankruala või sadama reidi puhul on kohustuslik A-klassi AIS-seade. Seade tuleb paigaldada kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest. 2.6. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse määratlemine KKS-i lisatakse säte kaitselennunduse järelevalveteenistuse kohta. Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on olemuselt sõjaväepolitseiga sarnane institutsioon. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille põhiülesanne on kaitselennunduse üle järelevalve tegemine. Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseile institutsioonina Kaitseväe struktuuris olemas, mida NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse kui institutsiooni sätestamine seaduse tasandil loob õigusselgust ja tagab seeläbi parema järelevalve kaitselennunduse üle. 2.7. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine Eelnõuga defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõisted. KKS-i täiendatakse §-dega 542–5413, millega sätestatakse piirangute kehtestamine, isikuandmete töötlemine ja erimeetmete kohaldamine julgeolekuala kaitseks, sealhulgas 2 Inglise keeles Automatic Identification System, AIS. 4/72 julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas. Täpsustatakse ka juba olemasolevaid meetmeid, mis on suunatud ohu ennetamisele, väljaselgitamisele ja tõrjumisele. Muudatustega tõhustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitset. 2.8. Kaitseliidu julgeolekuala loomine Kaitseliidu julgeolekuala on sõjaväeliseks väljaõppe korraldamiseks ning riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks kasutatav territoorium või ehitis, mille valve ja kaitse on korraldatatud samadel alustel Kaitseväe julgeolekualaga, arvestades Kaitseliidu seisundist tulenevaid erisusi. Kaitseliit osaleb üha aktiivsemalt oma liikmete ning ka Kaitseväe poolt Kaitseliidu kaasamisel reservväelaste sõjaväelise väljaõppe korraldamisel ning riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisel. Kaitseliidu valduses on Kaitseväe poolt sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks antud relvastus ja tehnika ning Kaitseliidu liikmed harjutavad õppuste käigus sõjaväelises väljaõppes üldiselt kasutatavaid taktikaid. Sageli on Kaitseväe korraldatavad õppekogunemised ühendatud ka Kaitseliidu korraldatavate õppustega, kus ühiselt harjutatakse läbi erinevaid taktikaid. Selleks on vaja reguleerida Kaitseliidus julgeolekuala võimalikult sarnaselt Kaitseseväe julgeolekualaga, arvestades et Kaitseliit ei ole täidesaatva riigivõimu asutus. 2.9. Välisriigi relvajõudude kaasamine korrakaitsesse Eelnõuga muudetakse RiPS-i, korrakaitseseadust (KorS) ja KKS-i, et kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse. Praeguses julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult efektiivselt, mistõttu on vaja täiendada õiguskorda võimalusega kaasata eelnimetatud avalike ülesannete täitmisse vajaduse korral täiendavaid ressursse. Välisriigi relvajõudude liikmete kaasamise võimaldamine on üks selline oluline lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel. Nende muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti julgeolekut. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb 9 paragrahvist: KKS (§ 1), julgeolekuasutuste seadus (§ 2), KaLS (§ 3), KorS (§ 4), MVS (§ 5), MSOS (§ 6) RLS (§ 7), RiPS (§ 8) ning seaduse jõustumine (§ 9). Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu sisust eelnõu paragrahvide kaupa. Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve- ja julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses. § 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Eelnõu § 1 punktis 1 tehakse terminoloogiline parandus Kaitseväe ülesandeid puudutavas § 3 lõike 1 punktis 41, et viia see kooskõlla tegeliku praktika ja eesmärgiga. Kehtiva seaduse kohaselt on Kaitseväe ülesanne muu hulgas lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. Kaitsevägi ei tee kahjutuks mitte ainult lahingumoona, vaid ka laskemoona ja muud (lõhkemata) lõhkematerjali3, mida võib meres leiduda ning mis võib kujutada ohtu veeliiklusele. Vajadus täpsustada on tingitud ka sellest, et relvaseadusega (RelvS) tehakse vahet, mis on lahingumoon ja mis on laskemoon. Laskemoon on padrun, kuul 3 Näiteks Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias nimetatakse sellist lõhkematerjali „unexploded ordnances“ (eesti keeles „lõhkemata lõhkematerjal“). 5/72 ja muu laske- või lendkeha, mida kasutatakse relvast laskmiseks.4 Laskemoona näiteks merel on torpeedod ja raketid. Lahingumoon on lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.5 Lahingumoona näiteks on miinid ja granaadid, mida ei lasta tulirelvast (miinipildujast või granaadiheitjast), pürotehnilised vahendid, suitsugranaadid, signaalraketid, valgustusraketid ja muu selline. Termin „lõhkematerjal“ on laiema tähendusega kui „lahingumoon“, hõlmates kõik objektid, mis sisaldavad muu hulgas lõhkeainet, sealhulgas laskemoona ja lahingumoona. Sellest tingituna on kohane täiendada KKS § 3 lõike 1 punkti 41 tekstiosaga „laskemoona, lahingumoona ja muu lõhkematerjali“. Tegevuse üldine skeem on järgmine. Kui leitakse meres hulpimas või merepõhjast lõhkematerjal (näiteks II maailmasõja aegne (lõhkemata) miin või lennukilt alla visatud pomm), teavitab isik sellest Häirekeskust (kohustus tuleneb lõhkematerjaliseaduse § 8 lõikest 1)6. Leidja ei tohi üldjuhul seda leitud lõhkematerjali puutuda.7 Kuna Eesti merealal on lõhkematerjali kahjutustamise ülesanne antud Kaitseväele, edastab Häirekeskus teate Kaitseväe sellele üksusele, kelle ülesandeks on Eesti merealal lõhkematerjali kahjutustamine (ehk mereväele). Kaitsevägi vaatab leitud lõhkematerjali seisukorda, asukohta ja muid tegureid hindamaks, kuidas on võimalik see lõhkematerjal kahjutustada (näiteks kas seda tuleb ja saab teha samas kohas või tuleb see teise kohta viia, et see näiteks plahvatama panna). Tööde teostus oleneb ka ilmast ja muudest asjaoludest. Sellest tulenevalt ka märgitakse, et lõhkematerjal tehakse kahjutuks esimesel võimalusel. Eelnõu § 1 punktis 2 täiendatav paragrahv sisaldab Kaitseväe edasilükkamatut pädevust, see tähendab olukorda, kus Kaitsevägi teeb riiklikku järelevalvet Eesti merealal või väikesaarel ning tegemist on vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisega isiku tervisele või elule. Taolistele olukordadele reageerimisel võib teatud juhtudel olla vajalik kasutada NATO liitlaste abi, kes sündmuse toimumise ajal on sellele lähemal. Seetõttu täiendatakse paragrahvi uue lõikega, mis võimaldaks kasutada partnerite ressursse, kuid selle eelduseks on ka vastav rahvusvaheline kokkulepe saatva riigiga. Ühtlasi võimaldab uus lõige lubada Kaitseväe üksuse koosseisus osaleda välisriigi relvajõudude liikmel, näiteks kui mereväe laeval juba viibib välisriigi relvajõudude liige, siis võib ta osaleda vastavas Kaitseväe ülesande täitmises. Osalemine erineb kaasamisest selle poolest, et välisriigi relvajõud on muu ülesande täitmise tõttu juba selles olukorras, kus Kaitseväel tekib riikliku järelevalve teostamise vajadus (näiteks õppusel viibiv laev reageerib õnnetusele või ründele merealas) ja välisriigi relvajõudude liikmel puudub mõistlik võimalus sellest olukorrast lahkuda. Seevastu, kui Kaitsevägi reageerib edasilükkamatu pädevuse raames juhtumile väikesaarel, on laeval viibivate välisriigi relvajõudude liikmete osalemine välistatud, sest neil on mõistlik võimalus jääda laeva, kuid Kaitsevägi võib otsustada nad kaasata. Eelnõu kohaselt ei kaasata välisriigi relvajõudude liikmeid nö eraldi üksusena riiklikku järelevalvesse, vaid nad osalevad Kaitseväe üksuse koosseisus Kaitseväe ülesande täitmises. Välisriigi relvajõudude kaasamisel on tegu väga erandliku situatsiooniga. See rakendub juhul, kui Kaitseväe üksuse koosseisu on integreeritud välisriigi relvajõud ja see konkreetne Kaitseväe 4 Vaata relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 615 SE seletuskiri (lk 34). 5 Vaata relvaseaduse § 833 lõige 2. 6 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 1: „Isik, kes on leidnud lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teavitama Häirekeskust.“ 7 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 2: „Leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldavat leidu, samuti ei maksta talle leiutasu.“ 6/72 üksus on juhtumisi kõige lähem reageeriv üksus, seega vajaduse korral saaks Kaitseväe üksus koos välisriigi relvajõudude liikmetega sama üksuse formatsioonis asuda kohe rakendama Kaitseväe edasilükkamatut pädevust. Rõhutame, et välisriigi relvajõudude liikmed ei hakka iseseisvalt Kaitseväe pädevust rakendama. Välisriigi relvajõude kaasatakse vaid möödapääsmatu vajaduse korral ja see on kaalutlus, mitte kohustus. Peretülide lahendamisse väikesaarel välisriigi relvajõude ei kaasata. Neid saab kaasata ainult juhul, kui nad on läbinud vajaliku koolituse ja väljaõppe. Eelnõu § 1 punktis 3 täiendatakse seadust §-dega 32 ja 33. Paragrahviga 32 kaasatakse välisriigi relvajõud Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete täitmisse. Välisriigi relvajõudude osalemine tegevustes, mis tavapäraselt on Eesti täidesaatva riigivõimu asutuste funktsioon, ei ole praktikas uus asi. Kaitseväe riigipiiri valvamise ja kaitse ülesanne on sätestatud RiPS § 18 lõikes 1, mille kohaselt Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi ning merepiiri. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib selle ülesande täitmisse kaasata ka Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud. Praktikas täidetaksegi juba 2004. aastast Eesti riigi vastava taotluse põhjal osaliselt Eesti riigipiiri ja territoriaalse terviklikkuse tagamise ülesannet Balti õhuturbe missiooni kaudu rotatsioonipõhiselt erinevate NATO liikmesriikide relvajõudude poolt, koordineeritult NATO kui rahvusvahelise organisatsiooniga. RiPS ei sätesta õhuturbe missiooni läbiviimiseks korrakaitselisi meetmeid ning tulenevalt õhuruumi spetsiifikast ei ole need ilmselt ka vajalikud, kuid merel ja maismaal on olukord teine. Kui 2025. aasta alguses käivitas NATO suurendatud merelise kohaloleku meie regioonis pärast ESTLINK 2 intsidenti, siis uurisid NATO liitlased põhjalikult, kas meie õigusruum võimaldab kaasata välisriigi relvajõudusid järelevalve tegevustesse, ning tõdesid, et sellised võimalused sisuliselt puuduvad. Korrakaitse all tuleb mõista KoRS terminoloogiat kasutades kõige laiemalt riikliku järelevalve teostamist õigusnormidest kinnipidamise tagamiseks. 2023. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) laiendati Kaitseväe vastutust riigipiiri kaitsel ja valvamisel merel ning ühtlasi muutusid Kaitseväe korrakaitselised volitused. 2025. aastal suurendati täiendavalt Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja majandusvööndi seaduse muutmise seadusega Kaitseväe õigusi reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele. Arvestades Kaitseväe piiratud võimalusi, on selge, et elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu ja riigipiiri kaitse ülesande täitmine merel saab olla edukas juhul, kui seda viiakse ellu koordineeritult ja koostöös teiste riikidega, kaasates ühtlasi liitlasriikide ressursse. Selleks, et kaasamise regulatsioon oleks läbinähtav ja selge, on täpsustatud, millisel juhul saab välisriigi relvajõude kaasata ning kuidas see protsess käib. Välisriigi relvajõude kaasatakse juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid konkreetse ülesande täitmiseks ning kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul. Sätte eesmärk on tõhustada Eesti julgeolekut läbi selle, et välisriigi relvajõud on erandkorras Eesti riigi käepikenduseks, lähtudes hädavajadusest konkreetses olukorras. Riigipiiri kaitse ja kontrolli meetmed merealadel on suunatud eelkõige välisriigi laevade ja Eestisse saabuvate välisriigi kodanike kontrollimisele ning välisriigi relvajõud selles olukorras on ikkagi Kaitseväe käsuahelasse integreeritud, mitte ei tegutse omal intsiatiivil. Välisriigi relvajõudude kaasamise otsusesse on vaja märkida, mis on kaasamise eesmärk, kaasamise maksimaalne kestvus, välisriigi relvajõudude kaasatud isikute arv, käsuahel ja vajaduse korral muud asjaolud, seades kaasamisele konkreetsed raamid. 7/72 Lisaks on seaduses täpsustatud, milliseid erimeetmeid ja vahendeid tohivad välisriigi relvajõud kasutada. Olukorras, kus Kaitseväel puuduvad vahendid riikliku järelevalve ülesande täitmiseks, on alternatiivina võimalik Vabariigi Valitsuse otsusega Kaitseväe riikliku järelevalve ülesande täimisele kaasata välisriigi relvajõud. Vabariigi Valitsuse pädevuses on otsustada kõigi kaasamise puhul olulist tähtustust omavate asjaolude üle, sealhulgas, kas antud riikliku järelevalve ülekannet võiksid üleüldse välisriigi relvajõud täita, samuti otsustab Vabariigi Valitsuse välisriigi relvajõudude vahendite ja väljaõppe sobivuse üle. Vabariigi Valitsuse pädevuses on ka otsustada kõik kaasamise osas tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas kaasamise ulatus, täpsustatud Kaitseväe riikliku järelevalve ülesanne, mida konkreetsel ajahetkel välisriigi relvajõud kaasamise kaudu täidavad ning välisriigi relvajõudude paiknemine Kaitseväe käsuahelas. Sisuline kaasamise otsus välisriigi relvajõudude osas valmistatakse ette Kaitseväe, Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse ning asjaomase välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni koostöös. Eelnõukohane KKS § 33 käsitleb asutusteülest merelistele ohtudele reageerimise ja mereolukorrateadlikkuse hoidmise koordineerimiseks loodavat merelise ohutuse komisjoni. Komisjoni eesmärk ja ülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist; 2) aidata tagada merel piirirežiim; 3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust. Teisisõnu on asutuste koostöö eesmärk ennetada komisjoni abil mittesõjaliste ohtude realiseerumist Eesti merealal ning tõhustada teabevahetust mereolukorrateadlikkuse jaoks. See toetab sõjalist kaitset hübriidohtudele reageerimisel, kuid komisjonis ei käsitleta riigi sõjalist kaitset ega osalemist kollektiivses enesekaitses, vaid piirdutakse nn tsiviilülesannetega. Selle tulemusena peaks ka ühtlustuma eri asutuste arusaam, mis on ohuolukord – praegu võib see olla eri asutustes erineva tähendusega –, samuti annab see parema võimaluse ühiselt planeerida mereliste ohtude ennetamise ja nendele reageerimise tegevusi. Peaaegu kõikide tegevuste alus on olukorrateadlikkus. Mereolukorrateadlikkus tähendab tegelikku arusaamist kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut, turvalisust, majandust või keskkonda. Komisjoni tegevus peaks tagama teatud kindluse, riskide ja ohtude maandatuse, hallatuse ja ennetatuse, et tagada Eesti Vabariigi seaduslik toimimine ja huvide kaitsmine ning selle elanike kaitsmine erinevate merelt lähtuvate mittesõjaliste ohtude eest. Selle oluline osa on ennetamine, hoides ohud maal (kus on sageli lihtsam reageerida) või Eesti merealalt eemal. Ennetav tegevus aitab riigi ressursse säästlikumalt rakendada, arvestades asutuste võimeid ja tegevuste keerukust merel. Igal riigiasutusel eraldiseisvalt üldjuhul puudub kogu teave merel toimuva kohta, samuti võib puududa osa vajalikest vahenditest, mis tagavad iseseisva ülesannete täitmise merel. Komisjon tegutseb Kaitseväe juures, täpsemalt mereväe juures. KKS § 3 lõikes 1 loetletud ülesannetest on täielikult või osaliselt Kaitseväe mittesõjalised ülesanded Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse; mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel ning Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, 8/72 samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine. Peale selle on Kaitseväele riikliku järelevalve ülesanne antud rahvusvahelise sanktsiooni seadusega ning MSOS-ga. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 19 lõike 2 punktide 4−6 järgi on mereväe ülesanded muu hulgas järgmised: valvata ja kaitsta Eesti merepiiri; tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel ning korraldada merereostuse avastamist ja likvideerimist Eesti merealal. Seetõttu tegutseb merelise ohutuse komisjon mereväe juures. Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning vähemalt need riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega või riikliku järelevalvega. Näiteks peaks komisjoni kuuluma õhuvägi, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, PPA ning Muinsuskaitseamet. Täpne asutuste loetelu pannakse paika komisjoni töökorraga, kuid isegi selles ei ole mõistlik loetelu lõplikult lukku panna, vaid jätta see paindlikuks. Kuna komisjonil võib olla eri tasandi töögruppe, siis saab nendesse kaasata asutusi, kes komisjoni loetelus ei ole (näiteks Terviseamet). Komisjoni töökorralduses on plaan jagada see juhtrühma ja komisjoni vahel: komisjon võib jaguneda ebaseaduslikele tegevustele reageerimise järgi töögruppidesse.8 Iga juhtrühmas, komisjonis või töögrupis osalev riigiasutus tegutseb oma pädevuse piires, täites talle seadusega pandud ülesandeid. Juhtrühma töö eesmärk oleks operatsioonilise tasandi riigiasutuse juhtide vahel heaks kiita iga-aastased koostöö prioriteedid. Samas ei osale ega sekku juhtrühm vahetult olukordade lahendamisse ehk komisjoni töösse. Juhtrühmas osalevad ka asjakohased ministeeriumid ja Riigikantselei ning nad on kas nõuandvas või kuulaja rollis ega osale juhtrühma otsustusprotsessis ega merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk komisjoni töös. Oluline on märkida, et juhtrühm ei ole mõeldud asendama Vabariigi Valitsuse julgeoleku nõukogu (edaspidi JKN), kellele on seadusega pandud väga konkreetsed ülesanded, ega sellega konkureerima. Merelise ohutuse komisjon on praktiline ehk reageeriv tasand ning peab saama reageerida ohule kohe, poliitilise taseme otsustustena võib see aeg-ajalt aega võtta. Juhtrühm on komisjoni ja JKN-i vahendaja, kes muu hulgas edastab teavet toimuva sündmuse kohta. Kasulik on hoida infoväljas ka ministeeriume ja Riigikantseleid, kes seetõttu samuti osalevad juhtrühma töös, kuigi otsustusõigust neil ei ole. Siit järeldub, et merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk komisjoni ülesanne oleks korraldada olukordade lahendamist praktilisel tasandil. Komisjoni esindajad peaks olema oma valdkonna juhid või eksperdid, kellel on olukorra lahendamiseks õigus suunata enda esindatava riigiasutuse ressursse. Vastasel juhul ei saa komisjon kiirelt tegutseda ega olukordi lahendada. Olukorra (sündmuse) lahendamisel juhib konkreetse sündmuse lahendamise eest vastutav riigiasutus eelhoiatust ja teabevahetust teadmisvajadust omavate osalistega ning üldjuhul juhib ka olukorra lahendamist, kaasates teisi asutusi vajaduse järgi. Konkreetset sündmust asuvad tegelikkuses lahendama selle sündmuse lahendamise eest vastutav asutus ja kaasuvad asutused (kes on loetletud ka tegevusjuhendis). Kuigi komisjonis on suhteliselt palju asutusi, ei tule kõik need asutused kokku iga kord, kui on vaja mõnele sündmusele reageerida. Sündmustele reageerimiseks luuakse töögrupid ja nende arv ei ole piiratud. Olukorrad, millal töögrupp (MOTR) tegutsema ja reageerima asub, on vähemalt järgmised: 8 Kasutatakse lühendit MOTR – merelise ohutuse töögrupp. 9/72 1) merepiiri või piirirežiimi rikkumine; 2) terrorism; 3) organiseeritud kuritegevus; 4) ebaseaduslik ränne või inimkaubandus; 5) salakaubavedu; 6) ebaseaduslik relvavedu, sealhulgas massihävitusrelvade vedu; 7) ebaseaduslik kalapüük; 8) veealuse taristu kahjustamine; 9) majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine; 10) veealuse mälestisega seotud nõuete rikkumine; 11) laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine. „Vähemalt“ tähendab, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga, sest neid juhtumeid, millal võidakse vajada asutustevahelist koostööd ning millal on kasu omavahelisest teabevahetusest sündmuste toimumise ennetamiseks, on veel. „Töögrupp asub tegutsema“ tähendab, et tegutsema hakkavad töögrupi kõikide liikmete hulgast ainult need asutused, keda see konkreetne sündmus puudutab. Oluline on reageerimiskiirus, mistõttu ei jääda ootama poliitilisi suuniseid JKN-ilt, ministeeriumilt või muult asutuselt ega ka taristu puhul omanike või valdajate abipalveid (välja arvatud sadama akvatooriumis toimuva korral, kus seaduse järgi on selge vastutaja ja kus asutused ei saa üldjuhul tegutseda ilma omaniku või valdaja abipalveta). Põhimõtteliselt teevad asutused oma igapäevatööd ning poliitilisel tasemel küsitakse nõusolek üksnes juhul, kui seda näeb ette seadus. Muul ajal töötavad kõik asutused oma töörütmis ja on (oote)valmis sündmustele reageerima, sealhulgas neid ennetama, kui see on võimalik. Täiskoosseisus komisjon kohtub teabevahetuse eesmärgil vajaduse järgi, muu hulgas selleks, et leppida kokku aastaplaanid, arutada seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleeme jms. Komisjoni juht on Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik (näiteks mereväe ülem). Komisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse KKS-i 2. peatükki uus § 224, millega luuakse ja defineeritakse kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon (sarnaselt sõjaväepolitseile). Kaitseväes alustas 1. oktoobril 2020 tööd kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus. Selle ametlik nimetus on kaitselennunduse järelevalveteenistus (edaspidi KLJT). Et selline üksus on Eestis olemas ja et see üksus on vastutav kaitselennunduse järelevalve eest, on kirjas Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 18 lõike 3 punktis 4 koostoimes Kaitseväe juhataja 25. jaanuari 2024. aasta käskkirja nr 154 „Õhuväe põhimäärus“9 6. peatükiga. Samas on seaduse tasandil sätestatud üksnes lennundusseaduse § 601 lõikes 7, et Kaitsevägi teeb kaitselennunduse üle haldusjärelevalvet. 2024. aasta kevadel auditeeris10 NATO KLJT-d ning ühe puudusena toodi välja, et Eestis ei ole seaduse tasemel kaitselennunduse järelevalvega tegelevat üksust kui institutsiooni reguleeritud. Eelnõuga see puudus kõrvaldatakse, luues sarnaselt sõjaväepolitseile kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon. Praegu on sama nimi nii institutsioonil kui ka KLJT-l, kuid see ei peaks nii olema. Juhul, kui Kaitseväes peaks tehtama otsus anda kaitselennunduse järelevalve tegemise ülesanne muule üksusele kui õhuväe koosseisus olevale KLJT-le või 9 Leitav aadressil https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/09/Ohuvae-pohimaarus.pdf. 10 Auditiaruanne on asutusesisese kasutamise märkega ega ole avalikult kättesaadav. 10/72 arvata üksus õhuväe koosseisust välja mujale Kaitseväe sees või soovitakse muuta KLJT nime, saab seda teha ilma, et oleks vaja muuta KKS-i. Sellisel juhul on vaja muudatus teha ainult Kaitseväe põhimääruses ja muudes sisemist töökorraldust puudutavates haldusaktides. Eelnõukohase KKS § 224 lõike 1 järgi on kaitselennunduse järelevalveteenistus täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teha järelevalvet kaitselennunduse11 üle. Inglise keeles on järelevalveteenistuse nimetus Military Aviation Authority, lühend MAA12. Kaitseväe põhimäärusega sätestatakse, milline Kaitseväe struktuuriüksus vastutab kaitselennunduse järelevalve eest (lõige 3). Praegu on selleks Kaitseväe põhimääruse järgi õhuvägi ja selle üksus on kaitselennunduse järelevalveteenistus.13 Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve tegemisel sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus (lõige 2). Käsuõigusega seonduv (sealhulgas mis on käsk) on reguleeritud KKS-i §-des 27−35, mistõttu on kohasem sätestada tavapärasest käsuõigusest erinev regulatsioon samuti seaduse tasemel, mitte määrusega14. Käsuõiguse kohaldamata jätmisega tagatakse järelevalveteenistuse sõltumatus, sest näiteks ei õhuväe ülem ega ka Kaitseväe juhataja ei saa anda käsku, et KLJT ei tohi teha järelevalvet mõne üksuse või õhusõiduki üle. Kontrolli selle üle, kui sõltumatu, tõhus ja erapooletu on KLJT oma ülesannete täitmisel, teeb Kaitseministeerium. Kaitseministeerium on ka see, kes lahendab järelevalve käigus tekkinud vaidlused, kui pooled ei jõua kokkuleppele.15 Praegu esitab KLJT Kaitseministeeriumile iga aasta 31. märtsiks järelevalvearuande, milles on eelmise kalendriaasta kohta vähemalt järgmine teave:16 1) kokkuvõte tehtud järelevalvemenetlustest, sealhulgas eelmisel kalendriaastal avastatud rikkumised ja tehtud ettekirjutused; 2) kokkuvõte ettekirjutuste täitmisest üksuste poolt, kellele ettekirjutus tehti; 3) eelmise ja uue ehk jooksva kalendriaasta järelevalve prioriteedid. Lisaks akrediteerib KLJT-d NATO. Esimene akrediteering saadi 2024. aastal ning järgmine audit on nelja aasta pärast, et uuendada (pikendada) akrediteeringut. KLJT-l on õigus teha järelevalvet kogu kaitselennunduse üle, see tähendab peale Kaitseväe ka Kaitseliidu, Välisluureameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK), Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi üle, kui nende valduses on õhusõidukeid, kaitselennunduse rajatisi vms, samuti kõikide Eestis viibivate ja asuvate välisriikide relvajõudude õhusõidukite ja kaitselennundusega tegelevate isikute üle, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse (kui institutsiooni) põhiülesanne jaguneb kaheks: järelevalve kui tehniline ülevaatus ja kontroll ning kaitselennunduses osalevate isikute pädevuse (teadmiste ja oskuste) kontrollimine. Samuti on KLJT-l lennundusseaduse järgi õigus anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lube ja sertifikaate. 11 Vaata lennundusseaduse § 61 lõige 2. Kaitselennundus on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse, Kaitseliidu ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus. 12 Et teha vahet eri riikide MAA-del, võidakse kasutada MAA nimetuse ees veel riigi kahetähelist tunnust – EE MAA. 13 Vaata Kaitseväe põhimääruse § 18 lõike 2 punkt 8 ja lõike 3 punkt 4. 14 Praegu on käsuõiguse kohaldamata jätmine järelevalve ülesannete täitmise suhtes sätestatud Kaitseväe põhimääruse § 18 lõikes 5. 15 Vaata Vabariigi Valitsuse seaduse § 101. 16 Vaata kaitseministri 18. oktoobri 2019. aasta määruse nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“ § 90 1. 11/72 Kaitselennunduse järelevalveteenistus on sarnane institutsioon nagu sõjaväepolitsei. Selle ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille nimetuses ei pruugi üldse olla nimetust „kaitselennunduse järelevalveteenistus“, kuid selle üksuse põhiülesanne on siiski teha järelevalvet kaitselennunduse üle; samuti ei pruugi see olla õhuväe koosseisus (nagu praegu). Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju NATO liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseile Kaitseväe struktuuris olemas institutsioonina, mida ja mille pädevust NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Eelnõu § 1 punktis 5 täpsustatakse, millal võib Kaitsevägi kohaldada vahetut sundi: Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või KKS-i §-des 543–55 sätestatud meetmete tagamisel. Eelnõu § 1 punktis 6 täpsustatakse, et Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras, ent arvestades KKS-i erisusi. Kaitseväele on käesoleva seaduse alusel kehtestatud erinormid ja seetõttu on oluline täpsustada, et täies ulatuses ei ole võimalik Kaitseväel KorS-i kohaldada. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse KKS § 49 lõiget 4 – kehtiva sõnastuse kohaselt on kaitseväelasele lubatud relvad külmrelv, gaasirelv ja tulirelv, parema õigusselguse huvides täpsustatakse, et lubatud vahendite hulgas on ka tulirelv, sõjarelv ja relvasüsteem. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KKS § 49 lõigetega 41ja 42, KKS § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamisel on välisriigi relvajõudude tegutsemine piiritletud korrakaitseseadusega. Riikliku järelevalve erimeetmed, mida välisriigi relvajõud võivad kohaldada, on sätestatud korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 ning riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5. Seadusega välisriigi relvajõududele lubatud riikliku järelevalve meetmeid võib Vabariigi Valitsus ka vajadusel piirata. Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannetesse kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus. Eelnõu § 1 punktides 9–15 kehtestatakse Kaitseväe julgeolekuala ümber vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste. Samuti sätestatakse Kaitseväe julgeoleku eesmärgil piirangute rakendamise ning üld- ja erimeetmete kohaldamise õigus ja kord. Eelnõu § 1 punktis 9 täpsustatakse KKS 6. peatüki ja § 50 pealkirja ning punktis 11 luuakse §-i 50 uued lõiked 2–5, milles sätestatakse julgeolekuala vahetu läheduse mõiste ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning reguleeritakse ohutusala rakendamist. Võttes arvesse üha kiiremini arenevat tehnoloogiat, tuleb korrastada ka Kaitseväe julgeolekualadega seonduvat, et tagada julgeolekuala puutumatus. Tänapäevase tehnoloogia abil ei pea inimene enam ise julgeolekualal viibima selleks, et seada ohtu Kaitseväe julgeolekuala. Praegu kehtiv regulatsioon on jäänud ajale jalgu ning üksnes Kaitseväe valduses oleva ala piirides ei ole võimalik tagada julgeolekut. Mehitamata õhu- või maismaasõidukid võimaldavad rünnata territooriumi või koguda selle kohta teavet ilma, et rünnet läbiviiv või teavet koguv inimene julgeolekuasutuse territooriumile siseneks. Selleks, et tõrjuda rünnet õigel ajal või tuvastada julgeolekuala suhtes toimuvat kahtlast tegevust, tuleb reageerida julgeolekualast kaugemal ehk selle vahetus läheduses. Väljaspool julgeolekuala tegutsemine julgeolekuala kaitseks peab olema võimalikult selgelt seaduses sätestatud. Sellest tulenevalt on vaja seadusesse lisada julgeolekuala vahetu läheduse mõiste. Vahetu lähedus defineeritakse kindlaks määramata kaugusena ja sisustatakse iga ala puhul eraldi. Kaitseväe linnakuid on nii 12/72 hajaasustusega piirkondades kui ka linnades ning vahetu läheduse ulatus ei ole iga kord sama. Vahetu lähedus sätestatakse Kaitseväe veesõidukite ja õhusõidukite korral mõjualana, nii-öelda mullina, ümber vee- või õhusõiduki, hõlmates veesõiduki puhul ka veealust ala. Veesõidukil reguleeritakse julgeolekuala vahetu lähedus nii, et see kehtib nii merel kui ka siseveekogus, ning seda ala nimetatakse Kaitseväe laeva ohutusalaks (ingl warship safety zone). Oluline on esile tuua Kaitseväe võimalus reageerida veesõiduki kaitseks peale mehitamata õhusõidukite ka mehitamata veesõidukite korral, mis ohustavad sõjalaeva nii vee all kui ka veepinnal liikudes. Sellist mehitamata veesõidukit tuleb tõrjuda enne, kui see laevani jõuab. Samamoodi tuleb rakendada julgeolekuala kaitseks meetmeid isikute suhtes, kes viibivad merel laevade või julgeolekuala lähistel ning jälgivad, häirivad või ka pildistavad sõjalaevu, Kaitseväe sadamat ning sealseid tegevusi. Näiteks võib tuua Rootsis toimunud juhtumi, kus Eesti kodanikust isik pildistas 21. juunil 2025 Rootsis salajast sõjaväebaasi.17 Rootsi politsei pidas isiku kinni ja tema tegevuse seotust võõrriigi luureteenistustega kontrollitakse. Sarnaseid juhtumeid on toimunud ka Saksamaal.18 Eestis on esinenud intsidente, kus võib kahtlustada sarnast tahtlikku tegevust Kaitseväe suunal. Kuna Kaitseväel puudub praegu õigus isikut Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses, sealhulgas merel, kinni pidada, on paljud juhtumid jäänud lahendamata, sest isikut ei saanud tuvastada, ning seega on jäänud isiku tegelik eesmärk ja võimalikud seosed vaenuliku võõrriigi luureteenistustega tõendamata. Lätis on tuvastatud samuti hulgaliselt kahtlasi kriitilise infrastruktuuri pildistamisi ja filmimisi, mida võib seostada Venemaa (ja Valgevene) luuretegevuse intensiivistumisega.19 Ka mujal Euroopas on tuvastatud, et vaenuliku tegevuse sihtriigi elanikke värvatakse sabotaaži ja luuretegevuse eesmärgil ning nende tegevuseks on muu hulgas sihtmärkidest (sealhulgas kriitilisest taristust) piltide tegemine.20 Ukraina sõja õpikogemustest ning hübriidkonflikti ilmingutest Euroopas saab järeldada, et merel liiguvad erinevad mehitamata veesõidukid, üldistatuna öeldes mehitamata meresüsteemid (UMS21): mehitamata pealveesõidukid (USV22) ja mehitamata allveesõidukid 17 Rootsis vahistati Eesti kodanik, kes pildistas riigi üht kõige salajasemat sõjaväebaasi (Delfi, 25.06.2025). Leitav aadressil https://www.delfi.ee/artikkel/120386662/rootsis-vahistati-eesti-kodanik-kes-pildistas-riigi-uht-koige- salajasemat-sojavaebaasi. 18 Saksa merevägi on hiljuti kokku puutunud korduvate sabotaažikatsetega. Intsidendid hõlmasid mereväebaasidesse tungimise katseid nii maalt kui merelt, aga ka otsest laevade saboteerimist. Oletatakse, et sellised tegevused on tõenäoliselt osa jõupingutustest õõnestada üldsuse usaldust ja destabiliseerida NATO-t. Saksamaal uuritakse Hamburgis Blohm+Vossi laevaehitustehases ehitatava korveti Emden tahtlikku rikkumisekatset kui võimalikku sabotaaži. Väidetavalt leiti korveti mootorist metallilaaste. (11.02.2025). Leitav aadressil https://www.n-tv.de/politik/Marine-Inspekteur-Jan-Christian-Kaack-Deutsche-Kriegsschiffe-wurden- sabotiert-article25555013.html. 19 Läti kaitseministeeriumi teatel on Lätis kasvanud huvi sõjaliste ja kriitilise infrastruktuuri rajatiste pildistamise ja filmimise vastu. Selliseid juhtumeid registreeritakse mitu korda nädalas ning enamik rikkumisi avastatakse ja likvideeritakse kiiresti koostöös julgeolekuteenistustega. Läti kaitseministri sõnul on Läti agressorriigi pidevas tähelepanu keskpunktis. (LSM, 21.06.2025). Leitav aadressil https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/21.06.2025- pieaug-interese-par-militaro-un-kritiskas-infrastrukturas-objektu-fotografesanu-un-filmesanu.a604184/. 20 FSB agendid kasutavad Ukrainas spioonidena ja sabotaaži läbiviimiseks teismelisi, pakkudes neile raha Telegrami vms platvormi kaudu. Ülesanneteks on nii ette antud sihtmärkidest piltide tegemine kui ka pommide paigaldamine. Alates eelmise aasta kevadest on SBU vahistanud enam kui 700 inimest luuretöö, süütamise ja pommitamise plaanides osalemise eest. Nendest 175 ehk 25% olid alaealised. (FT/Guardian, 30.06.2025). Leitav aadressil https://www.theguardian.com/world/2025/jun/30/russia-pays-ukrainians-suicide-bombers-shadow-war-you-now. 21 Inglise keeles Unmanned Maritime System. 22 Inglise keeles Unmanned Surface Vessel. 13/72 (UUV23). Seadusemuudatuse tulemusena tekib Kaitseväel õigus veekogul Kaitseväe laeva (sõjalaeva) kui julgeolekuala lähialas tõrjuda mehitamata veesõidukeid. Selleks lisatakse KKS- i uus § 547, mis käsitleb kõikide mehitamata süsteemide, näiteks mehitamata maismaasõidukite ja veesõidukite vastu tõrjemeetmete kohaldamist. Eelnõus kasutatakse väljendit „mehitamata süsteem“. Mehitamata süsteeme on erinevaid – mehitamata õhusõiduk (edaspidi ka MÕS), mehitamata maismaasõiduk, mehitamata meresüsteemid, mehitamata pealveesõidukid ja mehitamata allveesõidukid. Iga konkreetne mehitamata süsteem vastab erinevatele tingimustele, ent nende kõigi ühine nimetaja on see, et neil ei ole vahetut füüsilist kontakti inimesega ning nende juhtimine toimub distantsilt. Kuna mehitamata süsteeme on väga erinevaid ning samas on see üldkeeles lihtsalt arusaadav, siis pole vajalik seda eelnõus eraldi defineerida. Süsteem on kogum omavahel seotud objekte, mis toimivad, töötavad spetsiaalse eesmärgiga.24 Ka NATOs kasutatakse mõisteid mehitamata õhusüsteem25, mehitamata meresüsteem26 jne. Mehitamata süsteem on seega õhusõiduk, laev või sõiduk, mis ei kanna inimest ja mis on võimeline autonoomselt liikuma või mida juhitakse distantsilt ning mis hõlmab kõiki selle käitamiseks vajalikke seadmeid ja võrku. Mehitamata süsteemi osaks ei loeta inimest. Strateegilisel tasandil seisavad tänapäeva julgeolek ja avalik kord silmitsi ohtudega, mis on üha enam hübriidsed, ebaregulaarsed, kohanevad ning pidevalt mitmekesistuvad. Vastusena sellele edendab NATO kui kaitsev sõjaline liit integreeritud ja ühtset lähenemist viies tegevusvaldkonnas: maismaal, merel, õhus, küberruumis ja kosmoses, eesmärgiga tagada kollektiivne kaitse.27 Praegu võib avalikus ruumis Kaitseväe linnaku vahetus läheduses isikut kinni pidada politsei, aga kuna politseil on vaja ressurssi suunata ka paljude muude ülesannete täitmisse, ei pruugi politsei jõuda kohale piisavalt operatiivselt. Samuti ei saa pidada otstarbekaks politsei reageerimise kohustust, kui linnakus on vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased, kes saaksid ise linnaku vahetus läheduses isiku koheselt tuvastada.28 Paljud linnakud, näiteks lahingumoonalaod, on ohutuse põhjustel eraldatud ja asuvad hajaasustusega kohtades, kus politseipatrulli reageerimine võtab aega. Isik, kes pildistab või jälgib linnakut, on tõenäoliselt selleks ajaks juba lahkunud ja ei ole enam võimalik kindlaks teha tema isikut ega motiive. Enamikul juhtudel on Kaitseväel vaja vaid inimest tuvastada, küsides tema isikut tõendavat dokumenti, ja teha küsitledes (eelnõuga lisatav § 543) kindlaks tema tegevuse eesmärk ning veenduda, et ta ei kujuta ohtu julgeolekualale. Suuremat riivet põhjustavaid meetmeid peale küsitlemise ja dokumentide nõudmise hakataks kasutama tõenäoliselt vaid üksikutel kordadel, kuid nende rakendamise võimalus peab Kaitseväel olema. Näiteks võib tuua linnaku vahetus läheduses asuva isiku, kes lennutab MÕS-i lahingumoonalao kohal, kuid kui kaitseväelased linnaku vahetusse lähedusse väljuvad, on ta pakkinud MÕS-i juba auto pakiruumi. Sel juhul 23 Inglise keeles Unmanned Underwater Vessel. 24 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s%C3%BCsteem/1/est 25 Ingl k Unmanned Aircraft System (UAS), https://www.coemed.org/files/stanags/05_AAP/AAP- 06_2020_EF_(1).pdf 26 Ingl k Maritime Unmanned System (MUS) is defined as a system operating in the maritime environment— subsurface, surface, or air—whose primary component is at least one unmanned vehicle, operating autonomously or under minimal supervision, kasutusel näiteks NATO Guidance for Developing Maritime Unmanned Systems (MUS) Capability - https://publicintelligence.net/cjoscoe-mus/ 27 https://nllp.jallc.nato.int/iks/sharing%20public/uas-unmanned-aircraft-systems.pdf 28 KKS-i lisatakse säte (KKS § 54² lõige 1), mille järgi on erimeetmeid õigustatud kasutama vaid sellekohase väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud. 14/72 oleks vaja kaitseväelastel sõiduk peatada (eelnõu § 546) ja vallasasi läbi vaadata (eelnõu § 5410), et tuvastada pakiruumis MÕS-i olemasolu ja selles olevad pildid või videod Kaitseväe linnakust. Antud tegevus on kiireloomuline, sest isik on Kaitseväe linnaku vahetust lähedusest kiiresti lahkumas ja linnakust kaugemal ei ole võimalik tabada isikut ega tuvastada isiku eesmärke ja Kaitseväele tekitatud kahju. Toimunud intsidentidest on Kaitsevägi järeldanud, et näiteks linnaku julgeolekuprotseduuride jälgimist, pildistamist ja häirimist teostavad isikud võivad seda teha teadmises, et Kaitsevägi ei saa väljaspool ala reageerida ning tuleb oodata politseid. Politsei kohale jõudmine võtab aega ja selle aja jooksul on pildistajatel võimalik lahkuda ilma, et kaitseväelane teda peatada saaks. Toimunud intsidentide kirjeldustest on näha, et tegutsetakse ja seejärel lahkutakse kiiresti. Politsei reageerimine võib viibida ka seoses kiireloomulisemate põhiülesannete täitmisega, näiteks lähisuhtevägivalla kutsele reageerimise tõttu, mille prioriteetsus on olulisem kui Kaitseväe teavitus pildistaja või mehitamata süsteemi käitaja kohta. 2024. aastal on toimunud tuvastamatuks jäänud MÕS-ide lennud Kaitseväe linnakute kohal.29 Kahtlaseid tegevusi Kaitseväe linnakute suhtes esineb aina sagedamini ning hübriidkonflikti tingimustes võib ette tulla ka muid sarnaseid Kaitseväe suhtes tehtavaid häirivaid tegevusi. Antud kontekstis tuleb ära märkida 22. aprillil 2022 toimunud juhtum, kui küberväejuhatuse seina sodinud Vene sõjaväeluurega seotud inimese ülesanne oli ka visata süütepudel ühe Ukrainas asuva sõjaväehoone ventilatsioonišahti.30 Et vältida Kaitseväe suunal selliste hübriidoperatsioonide täideviimist, tuleb julgeolekuala vahetus läheduses anda Kaitseväele selliste täiendavate erimeetmete kohaldamise õigused, nagu õigus isikut peatada, teda küsitleda ja dokumente nõuda ning vajaduse korral ka sõidukit peatada ja see läbi vaadata. Oluline on märkida, et Kaitsevägi rakendab kirjeldatud erimeetmeid ainult julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis vaid äärmise vajaduse korral, kui on teada, et olukord nõuab kiireloomulist reageerimist ja politsei ei saa piisavalt kiiresti kohale jõuda. Enamasti piirdub erimeetmete rakendamine üksnes isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmisega. Kui on kahtlus, et isik on toime pannud süüteo Kaitseväe julgeolekuala või sellel asuvate isikute suhtes, tuleb olla valmis reageerima ka riivavamate meetmetega, nagu isiku kinnipidamine ja isiku läbivaatus. Eelnõu § 1 punktis 10 muudetakse § 50 lõike 1 punkti 1, millega täpsustatakse Kaitseväe julgeolekuala mõistet ning sätestatakse, et see hõlmab Kaitseväe territooriumi ning selle all olevat maapõue ja selle kohal olevat õhuruumi ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale. Eelnõu § 1 punktis 11 defineeritakse, mis on Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala. Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus on maapind ja veekogu ning selle all olev ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata otseselt mõjutada. Nagu eespool selgitatud, sätestatakse julgeolekuala vahetu lähedus määratlemata õigusmõistena, kuna igas olukorras ei ole võimalik tuvastada täpselt julgeolekuala kaugust, kus Kaitseväel oleks veel õigus rakendada meetmeid julgeolekuala kaitseks ja mille piirist väljaspool seda õigust enam ei oleks. Määratletakse ainult vahetu läheduse kaugus õhuruumis, kui julgeolekuala kohale on kehtestatud geograafiline ala või ajutine geograafiline ala. Sellisel juhul on julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kõrgus 29 Kaitseväe Tapa ja Jõhvi linnak sattusid sügisel võõraste droonide huvi alla. (20.06.2025). Leitav aadressil https://www.err.ee/1609725954/kaitsevae-tapa-ja-johvi-linnak-sattusid-sugisel-vooraste-droonide-huvi-alla. 30 „Killnet häkkis teid“. Kuidas Vene sõjaväeluure saatis Lätist kaks meest Tallinna hirmu külvama. (11.07.2024). Leitav aadressil https://www.delfi.ee/artikkel/120306313/killnet-hakkis-teid-kuidas-vene-sojavaeluure-saatis- latist-kaks-meest-tallinna-hirmu-kulvama. 15/72 õhuruumis piiritletud geograafilise ala või ajutise geograafilise ala ülapiiriga. Julgeolekuala vahetus läheduses meetmete rakendamine otsustatakse iga olukorra puhul eraldi, sõltuvalt situatsiooni eripärast. Linna piirkonnas toimub Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi kui näiteks hajaasustusega piirkonnas asuvas linnakus. Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas mõni tegevus võib olla ohuks Kaitseväe julgeolekualale ja selle kaitse tagamisele. Riigikohus on nentinud, et kaalutlusotsustuse ja määratlemata õigusmõistete rakendamise korral peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Määratlemata õigusmõiste, nagu julgeolekuala „vahetu lähedus“, sisustamine ei tohi olla meelevaldne, vaid peab olema põhjendatud ja vajaduse korral tõenditega tõendatud. Määratlemata õigusmõistega on tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Seega, enne normi kehtivusala, näiteks julgeolekuala „vahetu lähedus“ kohaldamist, tuleb Kaitseväel anda õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega.31 Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle kohal olev õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale. Ohutusala mõõtmed on veesõiduki välisküljest arvates 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist on 150 meetrit. Paljude riikide sõjalaevadel on ohutusala ehk nii-öelda mull ümber laeva, kui laev on merel.32 See on oma olemuselt kergema režiimiga kui julgeolekuala, kuid annab võimaluse laeval end paremini kaitsta väljastpoolt pärineva (mittesõjalise) rünnaku vastu. See tähendab, et see ala ei ole täpselt sama rangelt jälgitav kui julgeolekuala ise. Näiteks kui sellesse mõjualasse siseneb mõni veesõiduk, siis reageeritakse vastavalt ohuhinnangule. Kui see ohtu ei kujuta, siis ei reageerita, näiteks ei võeta veesõidukiga ühendust, et seda hoiatada ja paluda tal eemale hoida, kuni hoiatuslaskudeni välja, kui veesõiduk ei reageeri käskudele ja jätkab lähenemist ning selles nähakse ohtu Kaitseväe laevale. Näiteks tiheda liiklusega mereala osades (näiteks Tallinna laht, Kieli laht) ei ole võimalik nõuda teistelt veesõidukitelt distantsi hoidmist, mistõttu ei tohigi see ohutusala olla sama range kontrollirežiimiga nagu julgeolekuala. Sellest tulenevalt on mõistlik nimetada seda ala teisiti kui julgeolekuala. Samas peaks saama selles alas mehitamata süsteemide suhtes rakendada samu meetmeid, mida julgeolekualaski samadel põhimõtetel. Kaitseväe laeva ohutusala ei rakendata horisontaalsuunas, kui Kaitseväe veesõiduk on sadama või sadama akvatooriumi alal, sest sadamas või sadama akvatooriumis on laevad tihedalt koos ning sõjalaeval ei ole võimalik hoida ise teiste laevadega ega teistel laevadel sõjalaevaga vajalikku distantsi. Küll aga säilib ohutusala ülapiir õhuruumist tuleva ohu eest kaitsmiseks. Muul juhul rakendatakse ohu korral enesekaitset. Kaitseväe laeva ohutusalas võib Kaitsevägi vahetu ohu tõrjumiseks mehitamata süsteemi vastu riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi rakendada eelnõuga lisatava § 547 ja § 49 lõike 1 punktis 3 sätestatu kohaselt. 31 RKPJKo, 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: „Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb [… määratlemata õigusmõiste – lisatud täiendus] sisustada vaadeldava volitusnormi eesmärgi kaudu ehk püüda välja selgitada, mis oli seadusandja eesmärk Delegatsiooninormist tuleneva pädevuse rakendamisel peab silmas pidama erinevate huvide, väärtuste ja õiguste tasakaalustamise vajadust ning volitatud seadusandluse teostamisega põhiõigustele asetatud piirangute proportsionaalsust.“. 32 Välisriikide sõjalaevade ümber oleva nn mulli mõõtmed ei ole enamikul juhtudel avalik teave. 16/72 Kaitseväe laeva ohutusala on laeva ümber nii Eesti merealal kui ka sellest väljaspool, samuti sadamates või sadamate akvatooriumites viibides. Silmas tuleb pidada seda, et meetmed, mida laev saab kohaldada eri merealadel, on erinevad. Nii näiteks võib Eesti sise- ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama akvatooriumis viibiv laev kohaldada kõiki samu meetmeid, mida on lubatud kohaldada julgeolekualal ja selle vahetus läheduses; samuti kehtib enesekaitseõigus, kuid meetmete kohaldamine on piiratud ja piirdub enesekaitseõigusega Eesti majandusvööndis, avamerel ning välisriigi sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis, sealhulgas välisriigi sadamas või sadama akvatooriumis viibides. Eelnõu § 1 punktis 12 sätestatud muudatusega antakse Kaitseväele võimalus jätta erandjuhul ajutine julgeolekuala tähistamata, kui seda nõuab riigikaitseline varjatud iseloomuga ülesanne. Üldjuhul see siiski tähistatakse. Tähistamata jätmine on võimalik vaid siis, kui see seab ohtu Kaitseväe ülesande täitmise ning see on lubatud Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimuste kohaselt. Riigi sõjalise kaitsmise ülesande täitmine on teatud tingimustel võimalik vaid siis, kui Kaitseväe üksus ei ole avalikult selgelt eristuv ja tähistatud. Samuti peab teave Kaitseväe üksuse asukoha ja julgeolekuala rajamise kohta olema maksimaalselt kaitstud kolmandate isikute eest. Ajutine julgeolekuala jäetakse tähistamata vaid siis, kui selle tähistuse puudumine ei põhjusta ohtu piirkonnas liikuvatele isikutele. On oluline märkida, et tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel. Kui Kaitseväe üksus võib oma tegevusega häirida või põhjustada ohtu kolmandatele isikutele, tähistatakse julgeolekuala igal juhul. Tähistamisest loobumise tingimused sätestatakse täpsemalt Kaitseväe korralduse seaduse rakendusaktis „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“. Kaitseväe määruse alusel kehtestab Kaitseväe juhataja Kaitseväe-sisese dokumendiga täpsed nõuded, mis juhtudel on võimalik jätta julgeolekuala tähistamata ning kes ja mis tingimustel saab seda otsustada. Kui Kaitseväe julgeolekuala on jäetud tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel, siis tuleb Kaitseväel tagada, et piirkonnas liikujad saavad siiski teavet, et tegemist on piiratud alaga, kuhu ei tohi loata siseneda. Alal peab olema näiteks mehitatud valve, kes informeerib isikut, kui see liigub ajutise julgeolekuala lähistele või selle suunas. Sellel viisil teavitatakse isikut, et tegemist on alaga, kuhu ei või siseneda, ja seega on isikul võimalik eemalduda. Eelnõu § 1 punktis 13 sätestatakse volitusnorm Kaitseväe juhatajale, kes kehtestab täpsed tingimused ja korra, mis alustel võib jätta julgeolekuala tähistamata. Sellega tagatakse, et kaitseväelane, kes seda rakendab, lähtub konkreetsetest juhistest ega saa julgeolekuala tähistamata jätta enda tõlgendusest lähtuvalt. Lisaks kehtestatakse Kaitseväele võimalus jätta asukohajärgne kohalik omavalitsus ajutise julgeolekuala loomisest erandjuhul julgeolekukaalutlustel teavitamata. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu. Teavitamine viiakse läbi juhul, kui Kaitseväe üksuste viibimisest näiteks õppuste piirkonnas on vaja avalikkust teavitada ohutuse tagamiseks ning riigikaitselist ülesannet ei pea varjama. Kui Kaitseväe ülesanne maastikul vajab edukaks täideviimiseks varjatust, tuleb üksuse paiknemise teavet kaitsta ja võimalikult vähe levitada, kuna see võib ohustada põhiülesande täideviimist ja julgeolekut. Kaitseväe teatud ülesannete täitmisel on vaja üksus maastikul maskeerida, et ülesanne jääks varjatuks. Seega tuleb ka üksuse maastikul paiknemise teavet edastada ja levitada võimalikult piiratud moel. Regulatsioonis säilib kohustus teavitada iga kord PPA-d, kes peab omama oma vastutusalas toimuva kohta teavet. Teavitamise kord lepitakse eraldi kokku. Kaitseväe viibimine kohaliku omavalitsuse alal oleval territooriumil on kooskõlastatud kinnistu omanikuga. 17/72 Kaitsevägi ei teosta julgeolekuala lähistel isikute lausalist jälgimist, vaid hindab, kas isik, kes viibib julgeolekuala vahetus läheduses, võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Kaitsevägi ei teosta isikustatud kujul jälgimist, vaid julgeolekuala ala vahetus läheduses liikumise tuvastamisel hinnatakse võimalikku ohtu Kaitseväe julgeolekualale, varale ja teenistujatele. Selleks tuvastatakse isiku tegevus julgeolekuala lähistel ja kui selle tulemusena selgub, et isik näiteks korjab marju või jalutab, siis edasist jälgimist ei teostata. Kui aga selgub, et isik pildistab julgeolekuala või teeb muid kahtlasi tegevusi (lennutab MÕS-i, jälgib, paigaldab midagi, üritab lõhkuda piirdeaeda vms), siis isiku tegevust jälgitakse ning võidakse minna julgeolekualalt välja ja rakendada täiendavaid meetmeid, nagu isiku küsitlemine ja dokumentide nõudmine, et täpsustada isiku tegevust ja selle põhjusi. Kui isiku tegevuses ei ole Kaitsevägi tuvastanud selget julgeolekuala ohustavat indikatsiooni ja isik soovib julgeolekuala lähedusest lahkuda, siis ei ole Kaitseväel alust tema andmeid edasi töödelda ega erimeetmeid rakendada ja isik ei ole kohustatud ka isikut tõendavat dokumenti esitama. Kaitsevägi lõpetab sel juhul isiku andmete edasise töötlemise ning fotod ja videod, kus isik on peale jäänud, kustutatakse hiljemalt 90 päeva möödudes. Vastupidine olukord on see, kui isiku tegevus on ebaselge, isik ei soostu koostööd tegema ega oma tegevusi selgitama. Sel juhul peab Kaitsevägi vähemalt julgeolekuala vahetus läheduses viibiva kahtlaselt käituva isiku tuvastama, kaasates vajadusel ka politseiametniku. Eelnõu § 1 punktis 14 muudetakse kehtiva seaduse § 541 lõiget 2 – jäetakse välja tekstiosa „edasilükkamatul juhul“ sest see tekitab valestimõistetavuse nagu oleks selle ülesande täitmine edasilükkamatu pädevuse raames. Selles lõikes nimetatud ülesanne on Kaitseväe põhiülesanne. Lisaks on lõikest välja jäetud punkt 3, mille kohaselt võib Kaitsevägi peatada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasus isiku antud andmete alusel – need õigused antakse eelnõuga loodavates eraldi paragrahvides., Seetõttu on KKS § 541 lõike 2 sõnastus muudetud ja lisatud viide §-des 542-5411 sätestatud erimeetmetele. Kehtiva seaduse § 541 lõike 2 punktis 4 ehk eelõukohases KKS § 541 lõike 2 punktis 3 on täpsustatud, et ülesande täitmiseks võib kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat. Eelnõukohase KKS §-s 541 lõikega 2 ei looda Kaitseväele uut õigust, tegemist ei ole Kaitseväele uute volituste andmisega vaid selgituse ja täpsustusega selles osas, mida kujutab endast jälgimisseadmestik. Lisatud on sõnastus „liikuv kaamera“ seoses asjaoluga, et sättes kasutatav „jälgimisseadmestik“ hõlmab ka mittestatsionaarseid kaameraid (näiteks kaameraid, mis ei ole hoonele püsivalt kinnitatud). Jälgimisseadmestikku võidakse kasutada KKS § 36 kaitseväeluure ülesannete teostamisel ja vastava loa olemasolul ka näiteks liikuvast autost filmimiseks jne. Seega on korrektne välja tuua täpsustus lisatud sõnastuse näol. Riigi sõjaliseks kaitsmiseks jt §-s 36 nimetatud ülesannete täitmiseks on vaja koguda ning töödelda teavet, sealhulgas teavet liikuva kaamera abil. Sätte sõnastuses olev lauseosa „§ 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel“ viitab selle sätte alusel kaitseväeluure eesmärgil jälgimisseadmestiku kasutamise lubatavusele. Tegemist on vaid täpsustusega ning see ei tekita erinevust JAS-i või KKS-i vahel, mis jätaks JAS-i alusel tegutseva ametniku õigusest ilma võrreldes KKS-i alusel tegutseva isikuga. JAS-i ja KKS-i jälgimisseadmestiku kasutuseesmärk on olnud sarnane, kuid need ei ole võrdsustatud. KKS-i puhul on on jälgimisseadmestiku kasutamine seotud kaitseväeluurelise tegevusega, mida tehakse julgeolekuala kaitseks. See punkt on kehtestatud muuhulgas teiste luure toimingutega, mis on rakendatavad edasilükkamatul juhul kõrgema ohuastme korral luurekeskuse poolt ning võivad alluda täiendavale loale ja kontrollile. Selle sätte eesmärk ei ole seotud kitsalt statsionaarselt julgeolekuala territooriumil vaatlemiseks, kuigi luure tegevus on julgeolekuala kaitseks, vaid ka vahetus läheduses kõrgendatud ohule reageerimiseks. 18/72 Lisaks on eelnõus täpsustatud, et seda ülesannet ei saa täita Kaitsevägi üldiselt vaid ainult konkreetne struktuuriüksus, mis on Kaitseväe põhimääruses määratud. Selle täpsustusega kitsendatakse isikute ringi, kellel on andmetele juurdepääs ning ühtlasi tõhustab see järelevalvet tegevuse üle. Eelnõu § 1 punktides 15–19 sätestatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil täpsem erimeetmete kohaldamise ja piirangute kehtestamise õiguslik regulatsioon, lisades seadusesse §-d 542–5413, muutes § 55 lõigete 1 ja 2 sõnastust, täiendades § 55 lõikega 11 ning tunnistades § 56 kehtetuks. Selleks, et selgitada olukorda, kus Kaitsevägi peab erimeetmeid rakendama, tuleb lähemalt vaadelda ohu definitsiooni. Oht riigi julgeolekule on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus. Vahetu oht riigi julgeolekule on olukord, kus riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oht julgeolekualale ja julgeolekualal olevale taristule või julgeolekualal asuvale varale ning seal viibivatele isikutele võib lähtuda julgeolekuala vahetus läheduses viibijatest. Kaitseväe julgeolekuala on Kaitseväe valduses olevad alad ja objektid, näiteks linnakud, mis tagavad olulist Eesti riigi iseseisva kaitsevõime elementi – lahingumoonalaod, mobilisatsioonidepood, relvalaod, lahingutehnika ladustamisalad jms, samuti Kaitseväe sõidukid, õhusõidukid ja veesõidukid. Seega, kui ohtu satub julgeolekuala, siis kaasneb ka oht riigi julgeolekule. Erimeetmeid on vaja rakendada julgeolekuala vahetus läheduses ning Kaitseväe laeva ohutusalas julgeolekuala kaitse tagamiseks. Kaitsevägi peab nimetatud meetmetega reageerima julgeolekuala kaitseks ohu korral juba julgeolekuala piirist kaugemal, sest julgeolekualal võib olla juba hilja reageerida. Erimeetmeid võivad rakendada vaid vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud. Teenistujad, kes hakkavad nimetatud meetmeid rakendama, läbivad vastava koolituse, kus selgitatakse nõudeid ja tingimusi, mille korral võib meetmeid rakendada ning millistes olukordades ei ole rakendamine proportsionaalne ega õiguspärane. Vastava koolituseta kaitseväelased ja ametnikud ei tohi julgeolekuala vahetus läheduses meetmeid rakendada. Koolituskava kehtestatakse ja koolitused korraldatakse Kaitseväe-siseselt. Eelnõuga lisatakse § 542 lõikesse 2 sätted julgeolekuala vahetus läheduses ning Kaitseväe laeva ohutusalas piirangute rakendamise otsustamise kohta. Piirangute rakendamise julgeolekuala vahetus läheduses otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Enne sellise otsuse vastuvõtmist ei ole kaitseväelastel lubatud erimeetmeid kohaldada ega piiranguid rakendada. Kuna eelnõuga lisatavad erimeetmed on isikuvabaduste riive, peab sellise otsuse vastu võtma Kaitseväes kõige kõrgemal tasemel ja sellega andma volituse neid rakendada. Haldusakti, millega piirangud kehtestatakse, võib välja anda Kaitseväe juhataja või struktuuriüksuse ülem. Haldusaktis tuuakse välja piirangu kehtestamise põhjendused ning ka piirangute ulatus ja kestus. Avalikus ruumis julgeolekuala vahetus läheduses liikumise või tegevuse piirangud peavad olema otsuses selgelt põhjendatud ja selgitatud, miks ei saa julgeolekuala kaitse eesmärki muul vähem riivaval viisil täita. Reeglina peaks olema enne selliste piirangute kehtestamist Kaitseväe linnakute või julgeolekuala suhtes toimunud juba sündmused (näiteks rünnak, sabotaaž või julgeolekuala kaitset tugevalt ohustav muu sündmus), mille tagajärjel on vajalikud täiendavad resoluutsed meetmed julgeolekuala kaitseks. Otsuses tuleb selgelt määratleda ka viis, kuidas julgeolekuala vahetus läheduses kehtestatavad piirangud isikutele teatavaks tehakse. Selleks võib näiteks olla kohapealne julgestusmeeskond, kes teavitab isikuid piirangutest ja võimaldab isikutel piirangualast lahkuda. Samuti võib piiranguid 19/72 teha teatavaks ajutiselt paigaldatavate siltidega, näiteks juurdepääsuteedele, teavitustega riiklikes kanalites, riigiasutuste kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedias. Oluline on järgida põhimõtet, et isikule, kes julgeolekuala vahetusse lähedusse satub, oleks selgelt arusaadav, mis toiminguid on lubatud teha ja mis ei ole lubatud (näiteks pildistada) ning isikule tehakse kehtestatavad piirangud teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel. Piirangute kehtestamisel järgitakse põhimõtet, et isikute liikumist ja tegevust võib piirata ainult nii kaua ja nii suures ulatuses, kui on vältimatult vajalik julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmiseks. Eelnõukohase paragrahvi 542 lõikes 5 sätestakse üldised põhimõtted, millest Kaitsevägi peab lähtuma erimeetmete ja piirangute kohaldamisel. Eesmärk on luua õigusselgust erimeetmete kohaldamise osas ning kaitsta ka isikute põhiõigusi volituste kuritarvitamise eest. Selles lõikes antakse ka juhis, millest Kaitsevägi peab julgeolekuala kaitse eesmärgil meetmete kohaldamisel lähtuma. Sisuliselt on lõike punktide puhul tegemist proportsionaalsuse tingimustega. Kuna põhiline murekoht vahetu läheduse juures on erimeetmete ja piirangute proportsionaalne rakendamine, siis on lõikes 6 piiritletud vahetu julgeolekuala kohaldamise ulatust vastavalt vajadusele ja ka julgeolekuala ümbritsevale keskkonnale. Teisisõnu, Kaitsevägi peaks lähtuma keskkonnast (linn, mets jne) ning vastavalt sellele rakendama erimeetmeid. Kaitseväele peab jääma kaalutlusõigus vahetu läheduse määramise ja ka seal julgeoleku tagamise eest, kuid hoitakse ära volituse meelevaldne tõlgendamine. Selle sättega pakutakse tasakaalu ning seeläbi võetakse arvesse isikute põhiõigusi julgeolekuala kaitse tagamisel julgeolekuala vahetus läheduses isikuandmete töötlemisel. Kaitseväe linnakutes asuvad NATO sõjalise koostöö raames liitlasüksused, kellel ei ole tavaolukorras õigust Eesti riigi territooriumil vahetut sundi kohaldada. Eestil vastuvõtva riigina on julgeolekualal kohustus tagada liitlaste julgeolek ja nende vara puutumatus. Kaitseväele antakse eelnõuga õigus reageerida ohule julgeolekuala vahetus läheduses ning sellega tagada ka liitlasüksuste julgeolek Kaitseväe linnakutes ja objektidel. Julgeolekuala vahetus läheduses Kaitseväe rakendatavate erimeetmete lisamine toetab NATO dokumentide ACO Directive 080- 025; AD07-001 ACO „Security directive“ ja C-M(2002)50 „Protection Measures for NATO Civil and Military Bodies, Deployed NATO Forces, and Installations (Assets) Against Terrorist Threats“ rakendamist liitlasüksuste ja Kaitseväe poolt.33 Kehtiva seaduse järgi ei ole võimalik reageerida julgeolekuala kaitseks enne, kui julgeolekuala puutumatus on rikutud. Samuti ei ole võimalik väljaspool julgeolekuala reageerida julgeolekuala vahetus läheduses liitlaste suhtes võimalikku luuretegevust teostavate, näiteks pildistavate või jälgivate isikute osas. Mitmetes NATO liitlasriikides on tuvastatud Vene eriteenistuste huvi kasvu sinna paigutatud liitlasüksuste vastu. Näiteks on Soome julgeolekuteenistus täheldanud 2025. aasta veebruaris Vene eriteenistuste huvi Soome paigutatud liitlasüksuste vastu ning on tuvastatud MÕS-ide lende linnakute ja NATO staapide kohal, kuhu on eelpaigutatud NATO liitlasväed.34 33 Antud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. 34 Soome julgeolekuteenistuse teatel huvitab Vene eriteenistusi, mis tüüpi NATO varustust Soome paigutatakse. Soome relvajõudude luureülema sõnul tuvastatakse Soome väeosade lähistel tihti MÕS-ide lende. Soome kaitseväe sõjaväeluure hiljutise raporti järgi on Venemaa huvide seas Soome pinnal paiknevad rahvusvahelised väed ja NATO staabid ning väestruktuurid. NATO liitlasväed on kavas paigutada Rovaniemisse ja Sodankylässe FLF (forward land forces) formaadis. (YLE, 17.02.2025). Saadaval aadressil https://yle.fi/a/74-20143674. 20/72 Eelnõuga lisatavas KKS §-s 543 täpsustatakse seoses vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas küsitlemise ja dokumentide nõudmisega, et seda võib kohaldada vahetus läheduses ainult juhul, kui teabe saamine on Kaitseväe julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu, sama kehtib ka KKS-i järgmises paragrahvis kehtestatava isikusamasuse tuvastamise kohta. Eelnõuga lisatakse KKS-i § 544, millega luuakse Kaitseväele võimalus tuvastada julgeolekualal või selle vahetus läheduses isiku isikusamasust kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil. Siinkohal võib muuks õiguspäraseks viisiks pidada näiteks isiku küsitlemist, kuni objektiivsetele andmetele tuginedes võib isikusamasust pidada piisavalt tõenäoliseks. Lisaks on alates 2025. aastast võimalik igal isikul enda isikut tõendada Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringuga. Seega saab julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isiku isikusamasust kontrollida ka riigi mobiilirakenduse kaudu. Kui isikul ei ole ühtegi kehtivat dokumenti ega riigiäppi, siis on tavapärane praktika, et isiku tuvastamist kaitseväelane ise läbi ei vii, vaid kutsutakse appi politseiametnik, kes teeb selle toimingu oma andmebaasidele tuginedes. KKS § 544 lõikes 2 täpsustatakse konkreetseid tingimusi, millisel juhul võib isikusamasust tuvastada Kaitseväe julgeolekuyala vahetus läheduses. Tingimuseks on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu vajadus. Et piiritleda isikute ringi ja tõhustuada järelevalvet nende üle, kellel on juurdepääs andmekogudele, täpsustatakse § 544 lõikes 3, et juurdepääs andmekogudele ja seal andmete kontrollimise õigus on ainult Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel. Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ohustamise iseloomustamiseks võib tuua olukorra, kus Kaitseväe objekti piirdeaia taga viibivad isikud tuvastamata eesmärgil ja toimetavad seal nähtavalt fotoaparaadi või kotiga. Sellisel juhul tuleb Kaitseväel veenduda, et tegemist ei ole näiteks lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise või luuretegevuse eesmärgil infokogumise ning pildistamise katsega. Isikuid tuleb kõigepealt küsitleda ja neilt isikut tõendavat dokumenti nõuda, et teha kindlaks, kes nad on ja mis eesmärgil nad julgeolekuala pildistavad. Kui selgub, et isikud ei tee koostööd, väidavad, et neil ei ole kaasas isikut tõendavaid dokumente, ja üritavad lahkuda, tuleb nad kinni pidada. Sõidukiga lahkuda üritavaid isikuid tuleb kinni pidada sõiduki peatamise teel. Isikute kinnipidamisel tuleb kaitseväelaste ohutuse tagamiseks teha turvakontrolli (eelnõuga planeeritav § 548), veendumaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast ja teisi isikuid. Kahtluse korral võib isiku läbi vaadata, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida. Isiku läbivaatuse käigus ei ole Kaitseväel lubatud läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, selline õigus on vaid politseil. Isiku läbivaatuse meede on kehtivas KKS §-s 56 olemas selle kehtestamisest alates, kuid see tunnistatakse käesoleva muudatusega kehtetuks. Isiku läbivaatust võib Kaitsevägi teha vaid kõrgendatud ohu tõrjumiseks pärast isiku kinnipidamist. Isiku läbivaatuse peab tegema üldjuhul isikuga samast soost kaitseväelane. Isiku kinnipidamisel ei või vahetut sundi kohaldada, kui seda ei ole enam vältimatult vaja. Tuleb märkida, et eelnõu kohaselt saab isikut läbi vaadata vaid vahetu kõrgendatud ohu korral ehk siis, kui on juba üsna selge, et riigi julgeolekut ähvardav juhtum võib aset leida. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku (KarS) 15. peatükis sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Nimetatud KarS 15. peatüki kuritegude hulgas on ka riigivastased süüteod, nagu riigireetmine, salakuulamine, Eesti vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine jt. Kaitseväe vastu on neid süütegusid varem ka toime pandud ja mitmed neist juhtumitest sisaldasid luureteabe kogumist Kaitseväe objektide jälgimise või pildistamise teel. Eelnõuga antakse Kaitseväele võimalus antud juhtumite kahtluse korral isikut küsitleda ja temalt dokumente 21/72 nõuda ning kui on selgunud, et eksisteerib vahetu kõrgendatud oht julgeolekualale, siis võib rakendada äärmisel juhul ka isiku läbivaatust. Eelnõukohase §-ga 547 antakse Kaitseväele õigus Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldada erimeetmeid ning kasutada teatud erivahendeid mehitamata süsteemide tõrjumiseks. Mehitamata süsteeme võidakse kasutada ka kuritegevuse ja terrorismi eesmärgil, samuti hübriidtegevusteks Kaitseväe julgeolekuala vastu. Sellest tulenevalt on vaja Kaitseväe julgeolekuala kaitsmise eesmärgil vahendeid ja seadusega loodud õigusi, et vajaduse korral tõrjuda ohtu, mida need kätkevad. Sellest tulenevalt luuakse eelnõuga õiguslik alus Kaitseväe julgeolekuala kaitseks kohaldada erimeetmeid ja kasutada erivahendeid. Mehitamata süsteemi sõitu sekkumiseks ning nende tõrjumiseks on mitmeid meetmeid, mida saab kohaldada. Näiteks võib kohaldada järgmisi meetmeid: 1) sõitu sekkumine (st võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle); 2) raadiosageduste segamine (ingl jamming); 3) GNSS-i35 segamine (katkestatakse mehitama süsteemi navigeerimiseks kasutatav satelliidiühendus); 4) petmine (ingl spoofing; sisuliselt võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle); 5) pimestamine (ingl dazzling; suure intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse mehitamata süsteemi kaamerat „pimestama“); 6) laseri kasutamine (mehitamata süsteemile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab); 7) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave; mehitamata süsteemile fokuseeritud mikrolaine energia halvab süsteemi elektroonilised süsteemid); 8) võrgu kasutamine (peamiselt MÕS-ile visatakse võrk selle püüdmiseks, kuid kasutatav ka mehitamata veesõiduki ja sõiduki puhul); 9) laskemoona kasutamine (mehitamata süsteemi pihta lastakse, mille tulemusena süsteem hävib); 10) kokkupõrkesüsteemi kasutamine (eesmärk on kahe mehitamata süsteemi kokkupõrge, mille tulemusena mõlemad hävivad). Mehitamata süsteemi peatuma sundimine võib tähendada nii liikuva objekti takistamist kui ka mingi tegevuse lõpetamist või näiteks mehitamata objekti juhtiva kaugjuhtimisseadme, arvuti või muu tehnilise vahendi seiskamist. Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada ainult ühte või mitut meedet korraga. Mehitamata süsteemide tõrjumise riskiks on kõrvalseisjate või nende vara ohtu sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks mehitamata sõiduk sõidab otsa objektile, mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata riske iga kord eraldi ning sõitu sekkumise puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu veesõiduki või sõiduki operaatoriga ühenduse võtmine, hoiatamine, mehitamata süsteemi sundmaandamine või - peatamine. Alles siis, kui need ei aita, saab kohaldada selliseid meetmeid nagu raadioside segamine, mehitamata süsteemi juhtimise ülevõtmine või hävitamine. Vahetu olulise ohu tõrjumiseks võib kohaldada meetmeid nii kaua, kui neid on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja,. Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi sekkumiseks kasutada füüsilist jõudu, tulirelva, sealhulgas sõjaväerelva ja relvasüsteemi ning muid erivahendeid, mis on vajalikud mehitamata süsteemi toimimisse sekkumiseks. Eelnõus ei ole täpsemalt loetletud, mis need mehitamata süsteemi toimimisse sekkumise erivahendid on, sest mehitamata 35 GNSS – globaalne sateliitpositsioneerimise süsteem (ingl Global Navigation Satellite System). 22/72 süsteemide puhul tuleb arvestada nende tehnoloogianeutraalsust, et mitte takistada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Nendeks erivahenditeks võivad olla näiteks:1) sundida sõitvat mehitamata veesõidukit või sõidukit peatuma; 2) kasutada füüsilist jõudu mehitamata veesõiduki ja sõiduki peatuma sundimiseks; 3) kasutada tulirelva; 4) võtta mehitamata süsteemi juhtimine arvutiseadmega üle. Füüsilise jõu kasutamise käigus võib kasutada muuhulgas näiteks järgmisi erivahendeid: 1) tulirelv; 2) raadioside segaja (ingl jammer); 3) laserseade või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist; 4) võrk; 5) mehitamata süsteem, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemiga kokku põrkamiseks, et tõkestada selle edasist liikumist; 6) muu seade või vahend, mis on eespool nimetud seadmete või vahenditega sarnase toimega.36 Füüsilist jõudu, tulirelva ja erivahendeid võib kasutada ning mehitamata süsteemi juhtimise võib arvutiseadmega üle võtta nii kauaks, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. Seega on oluline, et Kaitsevägi hindab ohuolukorda ja kohaldab üksnes sellist meedet, mis on proportsionaalne antud olukorraga. Selleks peab Kaitsevägi välja töötama protseduurid, hindamismaatriksid ja muu sellise, et tagada ohu suurusega proportsionaalne tõrjemeetodi kohaldamine. Muu seade laserseadme kõrval võib olla selline seade, mis kiirgab valgust, mikrolaineid, elektromagnetlaineid või muud sellist, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist, pimestades kaamerat, et kaugpiloot või operaator ei näeks, kus ta lendab või sõidab, või segades GPS-i, et kaugpiloot või operaator ei teaks süsteemi asukohta, või segades raadiolaineid. Kui raadiosidet piiratakse, et sundida mehitamata süsteem peatuma, tuleb arvesse võtta elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määruses nr 301 „Raadioside piiramise kord“ kehtestatud nõudeid raadioside piiramise loa taotlemiseks. See tähendab, et määrusest võetakse arvesse ainult selle §-d 3–5 ega arvestata §-des 21 ja 22 seatud piiranguid asukohale, kus võib raadiosidet piirata. Lisaks on sätestatud kohustus enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist võimalusel hoiatada või anda mehitamata süsteemi käitajale või juhile märku, et ta selle Kaitseväe julgeolekualalt või selle vahetust lähedusest eemale juhiks. Esiteks hinnatakse, kas see mehitamata süsteem võib kujutada endast ohtu. Teiseks selleks, et saaks juhti hoiatada või talle märku anda, peab selle juht olema nähtav ning lisaks peab hindama ka ajalist faktorit – näiteks droonide liikumiskiirus on suur ning kui droon on ohtlik, selle juht ei ole nähtav, siis ei ole aega ega võimalust hoiatada või juhile märku anda. Oluline on märkida, et hoiatamine või märguande andmine ei saa takistada mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist, mis on primaarne eesmärk. Eelnõuga lisatav turvakontrolli teostamise võimalus (planeeritav KKS § 548) on üldjuhul julgeolekualale sisenejate ja väljujate suhtes tavapärane ja rutiinne meede tagada julgeolekuala turvalisus ja kindlustada, et alale ei satu keelatud ja ohtlikke esemeid ega viida välja Kaitseväele kuuluvat vara. Turvakontrolle teostatakse tavaolukorras pisteliselt. Kaitseväe ohutasemete 36 Punktis 6 nimetatu on jäetud lahtiseks, et mitte takistada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Ainus piirang on, et see seade või vahend peab evima sama toimet, mis on seaduses konkreetsete seadmete või vahenditena loetletud. 23/72 tõstmisel võidakse tihendada julgeolekualale sisenejate ja julgeolekualalt väljujate turvakontrolle. Turvakontrolli teostatakse eelnõu alusel ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid ainult juhtudel, kui esineb kõrgendatud oht ning see on vaja välja selgitada või vahetu oht, mida on vaja tõrjuda. Turvakontrolli teostatakse ka kinnipeetud isikutele, kui on vaja tagada, et isik ei peida oma riietes midagi (näiteks nuga), millega ta võiks ohustada ennast või teisi. Eelnõuga täpsustatakse KKS §-i 55 ning lisatakse Kaitseväele õigus isikut kinni pidada julgeolekuala vahetus läheduses. Isiku kinnipidamise meede ei ole KKS-is uus, seni on kehtinud õigus isikut kinni pidada vaid julgeolekualal (kehtiv KKS § 55). Lisanduva meetmega võib Kaitsevägi isikut kinni pidada ka julgeolekuala vahetus läheduses vaid siis, kui ta ohustab julgeolekuala, on tunginud julgeolekualale loata või esineb kahtlus, et ta on pannud toime süüteo julgeolekuala või seal viibivate teenistujate vastu. Kehtivat KKS §-i 55 on vaja muuta, kuna kehtivas KKS-is on sõnastatud säte selliselt, et isiku suhtes peaks teada olema, et ta on pannud julgeolekualal toime süüteo. Kaitsevägi ei saa otsustada, kas isik on toime pannud süüteo või mitte, Kaitsevägi võib tuvastada ainult kahtluse ja selle korral isiku kinni pidada. Isikut võib julgeolekuala vahetus läheduses kinni pidada vaid seaduses nimetatud juhtudel. Isiku võib kinni pidada näiteks sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust. Juhul, kui ei ole alust isiku kinnipidamiseks, on proportsionaalse meetmena õigus isikut vaid küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning ainult seni, kuni ennetatakse julgeolekuala ähvardavat ohtu. Eelnõuga kehtestatakse seni kehtiva KKS § 56 asemel KKS § 549, millega on Kaitseväel õigus kinnipeetud isikut läbi vaadata. Õigus isikut läbi vaadata ei ole KKS-is uus. Seni kehtiv KKS § 56 sätestab isiku läbivaatuse õiguse, kuid ei sätesta vajalikke toimingut piiravaid ja proportsionaalsust tagavaid sätteid. Lisatava KKS § 549 järgi sätestatakse, millisel juhul ja kuidas tuleb isikut läbi vaadata. Isikut võib läbi vaadata vaid kõrgendatud ohu korral ja ka alles siis, kui isik on eelnevalt KKS § 55 alusel kinni peetud. Suurt riivet põhjustavat isiku läbivaatust saab pidada proportsionaalseks meetmeks vaid juhul, kui on suur tõenäosus arvata, et isiku tegevus võib põhjustada kõrgendatud vahetut ohtu julgeolekualale. Kaitseväele antakse õigus vaadata läbi vaid isiku keha, riided ja kehal kantavad esemed, kuid ei anta õigust läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, see õigus jääb vaid politseile. Kõiki isiku suhtes rakendatavaid meetmeid tuleb protokollida seadustes ettenähtud viisil ja nende rakendamise kohta võib isik esitada ka vaide Kaitseväe juhatajale või kaebuse kohtule. Täpsustatud on, et isiku vaatab läbi Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost. Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Eelnõuga luuakse KKS §-s 5410 Kaitseväele võimalus vallasasja läbi vaadata. Vallasasja läbivaatus on sätestatud ka kehtivas KKS §-s 56, kuid seda on vaja täpsustada ja muuta selgemaks ning tänapäeva nõuetele vastavaks. Vallasasja võib läbi vaadata julgeolekualale sisenevate isikute puhul, kuna tuleb veenduda, et isik ei saabu linnakusse keelatud esemetega ega lahku linnakust esemetega, mida ei ole lubatud välja viia (näiteks laskemoon, relvad, varastatud esemed, salastatud teave). Vallasasja läbivaatust korraldatakse Kaitseväe julgeolekualade korral üldiselt vaid pisteliselt, et igapäevaselt tagada julgeolekuala turvalisus. Eelnõuga lisatakse võimalus vallasasja läbi vaadata ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid seda tingimusel, et julgeolekuala ähvardab kõrgendatud oht või seda on vaja kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks. Näiteks võib tuua olukorra, kus isik üritab jätta maha koti või paki julgeolekuala aia äärde ning lahkuda. Sel juhul on Kaitseväel vaja tuvastada, mis eesmärgil kott maha jäeti ja mis võib kotis olla ning ega see ei põhjusta julgeolekualale ohtu. Sel juhul võib olla Kaitseväel vaja isiku kott või julgeolekuala vahetus läheduses asuva auto pakiruum läbi vaadata ning veenduda, et seal ei ole lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise materjale. 24/72 Vallasasja läbivaatuse vajalikkuse kohta võib tuua näite, kus isikud on Kaitseväe objekti läheduses MÕS-i lennutanud, kuid on jõudnud õhusõiduki ja sellega seotud tehnika pakkida auto pakiruumi ning üritavad linnaku vahetust lähedusest minema sõita. Sel juhul tuleb Kaitseväel kõigepealt hinnata, kas võib olla tegemist ohuga julgeolekualale, ning sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumente ning seejärel vajaduse korral vallasasi ehk auto läbi vaadata. MÕS-i lennutamine julgeolekuala kohal võib põhjustada Kaitseväele ohtu. Näiteks ei ole lubatud elektroonilisi sidevahendeid, sealhulgas MÕS-i, kasutada lahingumoonalao piirkonnas, kus see võib tekitada ohtu lahingumoonale. Samuti võib MÕS-i lennutamisega julgeolekualal toime panna riigivastase süüteo, kui kogutakse infot luuretegevuse eesmärgil. Tuleb rõhutada, et isiku kahtlustamiseks MÕS-i lennutamise suhtes peavad olema selged ja kindlad tõendid, sest ilma nendeta ei ole isiku peatamine ja auto läbivaatamine proportsionaalne meede. Kui küsitlemise tulemusena tekib kahtlus, et isik ikkagi võib suure tõenäosusega olla seotud MÕS-i lennutamisega Kaitseväe julgeolekuala kohal ehk süüteoga, on eelnõus toodud muudatuste tulemusel Kaitseväel isikute lahkumise takistamiseks õiguslik alus. Kaitseväel on igakordne kohustus selgelt välja tuua, mille alusel isiku suhtes meetmeid rakendatakse, ja veenduda, et see on isikule igati arusaadav. Kui on tuvastatud, et isik võis juhtida mehitamata sõidukit julgeolekuala läheduses või ohustada sellega julgeolekuala, tuleb asjaolude selgitamiseks mehitamata sõiduk hoiule võtta (eelnõuga kavandatav KKS § 5411), et see kui vallasasi läbi vaadata (eelnõuga kavandatav KKS § 5410) ja süüteo korral kasutada seda asitõendina. Isiku põhiõigusi riivavamate erimeetmete rakendamisel on Kaitseväel kohustus see kirjalikult fikseerida üldjuhul protokollis või kirjalikult muus Kaitseväes kasutatavas dokumendis. Selleks, et ennetada ohtu julgeolekualale ja sealsetele Kaitseväe tegevustele, on Kaitseväel võimalik eelnõukohase sätte alusel kehtestada viibimiskeeld (eelnõuga kavandatav KKS § 545). Viibimiskeelu kehtestamist julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis on vaja selleks, et tagada Kaitseväe julgeolekuala puutumatus või isikute ohutus. Viibimiskeelu võib kehtestada kuni 12 tunniks. Seda võib pikendada üle 12 tunni üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal, kes teeb vastava motiveeritud otsuse. Algne viibimiskeelu kehtestaja ei ole sama isik, kes otsustab viibimiskeelu pikendamise. Viibimiskeelu pikendamise otsuse teeb kas Kaitseväe juhataja või kõrgem ülem. Viibimiskeelu kehtestamise ja sellest teavitamise protseduurid kehtestatakse Kaitseväe-siseselt. Näiteks võib viibimiskeelu kehtestamise vajadus tekkida avaliku tee osale julgeolekuala vahetus läheduses, mis viib lahingumoonalao juurde, kui seal parajasti veetakse lahingumoona. Lao territoorium on julgeolekuala, kuid sinna juurdepääsemiseks kasutatavad teed on avalik ruum, mistõttu võib olla vaja kehtestada seal ajutiselt viibimiskeeld ning autod ja inimesed mujale suunata. Viibimiskeeld on vaja kehtestada nende kõrvaliste isikute ohutuse tagamiseks, kes muidu võiksid sattuda ohualasse. Lahingumoona vedavad veokid võivad moodustada lattu sissepääsu teeotsal järjekorra, mistõttu tuleb Kaitseväel ajutiselt kehtestada teeotsa ja julgeolekuala läheduses viibimiskeeld, et tsiviilsõidukid ei satuks kogemata lahingumoonaveokite vahele. Seda võib teha vaid julgeolekuala vahetus läheduses ja ohutuse tagamiseks. Julgeolekualast kaugemal tuleb endiselt tugineda politsei abile. KKS-i kohaselt on Kaitseväel võimalik kehtestada ka ajutine julgeolekuala, kuid selle kehtestamine on aeganõudev. Viibimiskeelu võib kehtestada paindlikult ja viivitamata ning tehes selle juures viibijatele suuliselt teatavaks. Viibimiskeelu näitlikustamiseks võib tuua ka olukorra, kus Kaitseväe objekti peapääsla ette kogunenud rahvamass takistab liiklust objektile ja välja. Seni on tuginetud politsei abile, kes tuleb ja kehtestab viibimiskeelu ohutuse tagamiseks. Siiski on politseil vaja jääda 25/72 viibimiskeeldu jõustama ja seda võib olla vaja teha pikemalt, mis võib hoida kinni olulist politseiressurssi. Eelnõu järgi võib sel juhul viibimiskeelu kehtestada ja selle jõustamise tagada julgeolekuala vahetus läheduses ka Kaitsevägi ise ega pea tuginema igal juhul politsei abile. Kui maismaal kehtestatakse viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses ajutiselt, siis merel Kaitseväe laeva ohutusalas on viibimiskeeld püsiv ning see kehtib nii mehitatud kui mehitamata veesõidukite kui ka muude ujuvvahendite suhtes. Nii nagu eespool kirjeldatud, ei ole viibimiskeeld sama range nagu see on Kaitseväe julgeolekualal, sest merel on piirkondi, kus teiste veesõidukite (eelkõige väikelaevade) eemal hoidmine ei ole võimalik veeliikluse tiheduse tõttu. Sellisel juhul laeva komandör hindab olukorda ning võib leevendada viibimiskeeldu hinnates iga läheneva veesõiduki suhtes ohtu eraldi, kui lähedalt võib teine veesõiduk Kaitseväe laevast mööda sõita. Kaitseväe laeva ohutusalasse sisenemiseks ei pea luba küsima – kui laeva juhiga ühendust ei võeta, et see eemale hoiaks ja ei läheneks, siis võib seda teise veesõidukiga teha. Kaitseväe laeva ohutusala üldine eesmärk on hoida teised veesõidukid ohutus kauguses ja seda järgitakse merel nii palju kui võimalik (vaata ka Kaitseväe laeva ohutusala mõiste selgitust). Laiemalt on kõik kirjeldatud, täpsustatud ja lisanduvad erimeetmed suunatud julgeolekuala ohutuse tagamisele ning selle kaitsmisele. Antud kontekstis tuleb märkida, et Euroopas on toimunud mitmeid rünnakuid kaitsejõudude taristu, sõidukite ja isikute vastu ning rünnakutes kahtlustatakse agressorriikide eriteenistusi. Näiteks on Saksamaal mitmel korral süüdatud kaitsejõudude veokeid.37 Sarnased rünnakud ei ole välistatud ka Eestis ning seega on julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses rakendatavate erimeetmete hulka vaja arvata ka need meetmed, mille abil oleks Kaitseväel võimalik efektiivselt julgeolekuala kaitsta vahetus läheduses avalikus ruumis. Kaitsevägi võib olla sihtmärgiks ainuüksi selle tõttu, et Eesti toetab poliitiliselt Ukrainat. Sarnastel motiividel on Vene luurega seotud isikud toime pannud rünnakuid Ukrainasse suunduvate relva- või abisaadetiste vastu.38, 39 37 Saksamaal Erfurti linnas süüdati mitu Bundeswehri veokit. Venemeelses sotsiaalmeedias kirjutatakse, et tegu oli Venemaa korraldatud rünnakuga, väites, et Erfurti parklas remonditi Ukraina relvajõudude sõidukeid, kuigi Bundeswehr pole seda kinnitanud. Sarnane süütamine leidis aset kaks nädalat varem Alam-Saksi liidumaal Soltaus. (Ntv/Welt, 26.06.2025). Leitav aadressil https://www.n-tv.de/politik/Kreml-Kanaele-prahlen-mit- Anschlag-auf-Bundeswehr-in-Erfurt-article25862710.html. 38 Saksamaal ja Šveitsis vahistati kolm Ukraina kodakondsusega meest, keda kahtlustatakse sabotaaži kavandamises Venemaa huvides. Saksa ametivõimude teatel valmistusid mehed korraldama süütamisi ja saatma posti teel lõhkeseadeldisi ning olid sellega seoses ühenduses Venemaa julgeolekuasutustega. Prokuratuuri sõnul olid sihtmärgiks valitud kaubad, mis olid teel Ukrainasse. Ettevalmistuste raames saadeti Ukrainas asuvatele aadressidele pakke, mis olid varustatud jälgimisseadmetega. (DW/Spiegel, 14.05.2025). Leitav aadressil https://www.dw.com/en/germany-arrests-3-for-planning-russian-sabotage-attacks/a-68048728?maca=en-rss-en- all-1573-rdf. Kaks Saksamaal elavat saksa-vene päritolu meest sattusid Saksamaal uurimise alla. Neid süüdistatakse spionaažis ja terrorismis. Väidetavalt on nad kogunud teavet Saksamaa ja USA sõjaliste rajatiste ning taristu kohta, et kavandada sabotaaži Ukrainasse viidava sõjavarustuse vastu. Üks kahtlusalustest omab nii Saksa kui ka Vene kodakondsust ning on varem võidelnud nn Donetski Rahvavabariigi koosseisus. Tegevust aitas alates 2024. aasta märtsist väidetavalt koordineerida teine sarnase taustaga inimene. Mehi võib oodata aastatepikkune vangistus. (Tagesschau, 18.04.2025). Leitav aadressil https://www.tagesschau.de/investigativ/russland-sabotage- 100.html. 39 Leedus hoiti eelmisel aastal ära hulk katseid rünnata Ukrainale mõeldud sõjalise abi saadetisi. Leedu politsei on eri juurdluste käigus pidanud kinni inimesi, keda kahtlustatakse terrorirünnakute kavandamises Ukrainale mõeldud sõjatehnikale. Käimas on mitu tosinat sarnast eeluurimist. (LRT, 28.02.2025). Leitav aadressil https://www.lrt.lt/naujienos/lietuvoje/2/2500074/policija-per-nepavykusi-teroro-akta-siauliuose-noreta- sunaikinti-karine-parama-ukrainai. 26/72 Ka Eestis on toime pandud rünnakuid, millel on seosed Vene luureteenistusega ja mis on suunatud Ukraina toetamise kollektiivse tahte õõnestamisele ja destabiliseerimisele.40 Kaitsevägi on korraldanud relva- ja moonasaadetisi Ukrainale ning võib eeldada, et säilib Venemaa huvi sellise abi saatmist takistada. Sihtmärkideks võivad olla Kaitseväe lahingumoonalaod, kus abi võidakse hoiustada, või veokite kolonnid, millega vedusid korraldatakse. Kaitseväe lahingumoonaladude piirkonnas on tuvastatud kahtlasi isikuid ning loata MÕS-i lende. Selleks, et kirjeldatud agressorriigi tegevustest tulenevaid riske tõhusalt maandada, on vaja Kaitseväele anda õigus julgeolekuala vahetus läheduses isikuid tuvastada, neid küsitleda ja vajaduse korral kinni pidada. Isikuid ei ole võimalik tuvastada ilma, et kaitseväelased väljuksid julgeolekualalt avalikku ruumi ning rakendaksid seal isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmise meedet. Lisaks Kaitseväe territooriumile on Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid julgeolekuala KKS § 50 järgi. Seega saab nende vahetus läheduses samuti kohaldada eelnõuga lisatavaid erimeetmeid.41 See võimaldaks näiteks peatada ja küsitleda isikuid, kes pildistavad või jälgivad maanteel liikuvaid Kaitseväe sõidukite kolonne. Antud juhul oleks kolonni kahtlase pildistamise korral proportsionaalne meede vaid isikut küsitleda ja dokumenti nõuda. Tuvastatud on hulgaliselt juhtumeid, kus Kaitseväe sõidukite kolonne on jälginud või jälitanud sõidukid teadmata põhjustel. Kuna praegu ei saa Kaitsevägi rakendada meetmeid julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses, siis on sellises olukorras tavaliselt kutsutud politsei, kuna aga kolonn ja pildistaja liiguvad samal ajal sõidukitega edasi, on politseil keeruline efektiivselt reageerida. Seetõttu luuakse eelnõuga Kaitseväele õigus ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumenti. Kaitsevägi hindab olukorda iga kord eraldi ning vastavalt proportsionaalsuse ja õiguspärasuse printsiibile astub näiteks sõidukite kolonni pildistanud isikutega vajaduse korral kontakti. Kõiki kaitseväelaste vastu huvi tundvaid isikuid ei peatata ega küsitleta, sest heauskne huvi Kaitseväe tegemiste vastu avalikus ruumis on eeldatav ja iga kord ei ole tuvastatud ohtu, millele reageerida. Kui aga näiteks eraisik sõidab kolonni ette või vahele vaatamata sõjaväepolitsei keelavatele märguannetele, aeglustab või takistab kolonni ning seejärel pildistab ja kordab tegevust mitu korda, on Kaitseväel vaja isikult küsida selgitusi tema tegevusele. Eelnõuga lisatakse KKS-i § 5412, millega võimaldatakse Kaitseväel julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas toimuva jälgimiseks kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku või liikuvkaamerat, aga vaid siis, kui seda on vaja julgeolekuala ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Kehtivas KKS-is on selline õigus antud vaid julgeolekualal. Selles meetmes on julgeolekuala vahetu lähedus piiritletud vastavalt tiheasustusega alal 300 meetriga ja hajaasustusega alal 1000 meetriga. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks tiheasustusega alade määramine maareformiseaduse või looduskaitseseaduse tähenduses – täpset terminit ei ole defineeritud, aga asustusüksused või asulad, mille piirides tiheasustuse põhimõtted sageli rakenduvad, on linnad, külad, alevikud ja alevid. Selle erisuse loomine aitab tagada, et riivatud isikute hulk oleks väiksem – tiheasustusalal, näiteks linnas, võib asuda 300 meetri raadiuses erinevaid kinnistuid ja hooneid ning ka seal liikuvate isikute hulk on eelduslikult suurem. 40 Venemaa püüab hübriidoperatsioonide abil Euroopat destabiliseerida ning õõnestada kollektiivset tahet Ukrainat toetada, tõdes Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Palloson. Pallosoni sõnul sellised rünnakud Euroopa vastu mitte ei nõrgesta, vaid tugevdavad lääne ühtsust ja otsustavust Ukrainat toetada. Reaalselt õnnestus Venemaa mahitusel 2024. aastal toime panna üks rünnak, kui Tartus süüdati Ukraina registreerimisnumbriga sõiduk. 2024. aastal viis Kaitsepolitseiamet kohtu ette viis GRU kaastöötajat. Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas on Kaitsepolitseiameti ettepanekul Eestis julgeolekukaalutlustel elamisluba kehtetuks tunnistatud kokku 15 inimesel. (ERR/Kaitsepolitseiamet, 14.04.2025). Leitav aadressil https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf; https://www.err.ee/1609663862/margo-palloson-venemaa-eriteenistuste-luurehuvi-eesti-vastu-on-pidev. 41 Kaitseväe laeva ohutusala kohta vaata seletuskirjas eespool olevat selgitust. 27/72 Teisalt aga hajaasustusega alal, kui julgeolekuala paikneb näiteks metsas või lagendikul, ei piira teised objektid vaadet julgeoelekualale ja on juba kaugelt võimalik julgeolekuala ning seal toimuvat jälgida, seetõttu on ka sellel alal julgeolekuala vahetu läheduse jälgimine lubatud kaugemalt. Julgeolekuala vahetut lähedust tuleb jälgida selleks, et ennetada julgeolekuala puutumatuse kahjustamist. Kui Kaitsevägi ei suuda tuvastada näiteks julgeolekuala välispiiril oleva piirdeaia läbimise ettevalmistamist ja reageerib alles siis, kui piirdeaed on puruks lõigatud, siis ei ole julgeolekuala puutumatus tagatud ning oht riigi julgeolekule on realiseerunud. Kaitsevägi peab reageerima julgeolekuala kaitseks juba ohu ennetamise faasis ning see eeldab vastavate seadmete kasutamist ja ka julgeolekuala vahetu läheduse jälgimist. Tuleb märkida, et julgeolekuala kaitse korral on ohu ennetamine ja tõrjumine preventiivse iseloomuga tegevus ja julgeolekuala lähistel liikuvate inimeste lausalist põhjuseta jälgimist ei teostata. Julgeolekualal ja selle vahetuses läheduses paiknevate jälgimisseadmete olemasolust on jälgimisseadmestiku mõjuulatuses viibivaid isikuid reeglina teavitatud, mis annab isikutele võimaluse vabalt valida õigusi vähem riivav liikumissuund. Ohu hindamisel lähtutakse isiku tegevusest igal konkreetsel juhtumil ja kui isik oma tegevusega ei anna indikatsiooni, et ta võib olla ohuks julgeolekualale, siis edasist jälgimist ega isiku suhtes erimeetmeid ei rakendata. Ohutõrje eesmärgiks on õigushüvesid ähvardavate ohtude tõrjumine, julgeolekualale kahju ärahoidmine ja kõrvaldamine. Tegemist on eelkõige prognoosil põhineva, võimalikult efektiivse, vähemriivava ja paindliku reaktsiooniga kahju tõenäosusele.42 Riigi sisemise rahu kaitse ei tähenda riigi jaoks üksnes reaktiivsust, vaid riik on kohustatud olema ka proaktiivne – üks viis proaktiivseks käitumiseks on õigushüvesid ähvardava ohu ennetamine ja seda ka julgeolekuala kaitsel.43 Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, lähtudes igal sammul siiski põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest. Eelnõukohase KKS §-ga 5412 sätestatakse ka kogutavate andmete andmetöötlust reguleerivad sätted. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku, sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega on piiritletud tingimuste ja ulatusega, mille korral tiheasustusega alal võib meedet rakendada vaid kuni 300 meetri ulatuses ning hajaasustusega alal kuni 1000 meetri ulatuses.. Sellega tagatakse, et Kaitseväel on piisav teadlikkus, mis nende julgeolekuala vahetus läheduses toimub ning teisalt on tagatud isikute puutumatus sellest alast väljapool liikudes. Lõike 2 kohaselt võib salvestise abil tuvastatada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas isiku, objekti, sõiduki, mehitamata süsteemi, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või asetust, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Salvestis võib sisaldada isikuandmeid, mida võib töödelda. . Salvestise abil tuvastatakse eelkõige isikute ja objektide põhjustatud ohtu. Üldjuhul ei ole salvestamise eesmärgiks isikuid tuvastada. Valdavalt ei tuvasta alaliste julgeolekualade valveks paigaldatud valvekaamera isikut, kuid kaameraga võidakse töödelda isikuandmeid. Isiku osas tuvastatakse vaid niipalju, et tegemist on inimesega, ja tema tegevuse üldine iseloom. Selle alusel hinnatakse, kas on vaja minna julgeolekuala vahetusse lähedusse isikut tuvastama või ohule reageerima. Sõidukite puhul tuvastatakse valvekaameraga võimalusel sõiduki number ja asetus ning tegevus, et tuvastada, kas sõidukist võib lähtuda oht julgeolekualale. Sõiduki numbrit võidakse edasiselt töödelda KKS § 36 lõike 1 punktis 6 sätestatud kaitseväeluure eesmärgil. Liikuva kaamera regulatsioon julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kaitseks on uus. Kehtivas regulatsioonis ei ole selle kasutamine reguleeritud. Liikuvad kaamerad on näiteks autode, lennukite või laevade külge kinnitatud kaamerad, lisaks on eraldi välja toodud kaitseväelase 42 Jaanimägi, K. Politsei sisemise rahu tagajana. Juridica 2004 nr 7, lk 459. 43 Jäätma, J. The Constitutional Require ments for Averting of a Danger: The Principles of a State Based on Democracy, and the Rule of Law v. Averting of a Danger. Juridica International 2012 nr 11, lk 144. 28/72 riiete külge kinnitatud vormikaamerad, mis salvestavad ka heli. Antud juhul kasutatakse vormikaamerat vaid julgeolekualal või julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisel. Kui julgeolekuala vahetus läheduses viibiva isikuga on vaja minna vestlema, siis on vormikaamera vajalik kaitseväelase ohutuse tagamiseks ja ka küsitletava isiku õiguste tagamiseks, kui hiljem tekib vaidlus. Kaitseväelane on kohustatud teavitama isikut vormikaamera kasutamisest kohe isikuga kontakti saavutamisel, et isikul oleks võimalik teada, et tema isikuandmeid (juttu, näopilti, muid andmeid) võidakse salvestada. Üldjuhul kasutatakse salvestist julgeolekuala turvalisust tagava teenistuja ohutuse tagamiseks. Kui isikuga on vestlema mindud julgeolekuala vahetusse lähedusse, siis võidakse hiljem salvestist kasutada ka KKS § 36 lõike 1 punktis 6 sätestatud kaitseväeluure teostamisel (KKS § 37 lõike 6 punkt 2). Vormikaamera salvestisi ei säilitata üle 90 päeva, välja arvatud kaitseväeluure otstarbel töötlemine. Vormikaamera kasutamise kohta koostab ja jõustab Kaitsevägi sisemise regulatsiooni, mis reguleerib vormikaamerate kasutamise julgeolekuala kaitsel. Regulatsioonis sätestatakse, millal on õigustatud vormikaamera kasutuselevõtt, millal lülitatakse vormikaamera sisse, millal võib selle välja lülitada (isiklikke toiminguid tehes, näiteks riietusruumis või tualetis), kuidas andmeid kaamerast maha laaditakse ja kellel on juurdepääs salvestistele. Lisaks toetab kuni 90 päevase salvestuse säilitamise nõue erinevate vahejuhtumite tuvastamist ning menetlemist. Sellisel juhul on tagatud, et toimunud vahejuhtumi erinevate asjaolude tuvastamise ning asitõendite kogumise ning menetlemise ajal ei toimu võimalike asitõendite iseeneslikku kustutamist. Julgeolekualal ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutatakse ainult pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku ning vormikaameraga salvestatakse nii pilti kui ka heli. Vormikaamera kasutamine tagab, et vahetus läheduses isikuga tehtud toimingud on õiguspärased; see on kaitseväelase käitumise lisakontrollimehhanism, et keegi ei saaks võimuga liialdada. Liikuvate kaamerate alla kuuluvad ka sõidukitele või droonidele paigaldatud kaamerad, mida kasutatakse julgeolekuala ohutuse tagamiseks vaid julgeolekualal või selle vahetus läheduses. Droon võimaldab julgeolekuala kohal viibides tuvastada ohtu ka julgeolekuala vahetus läheduses. Seega, kui julgeolekuala ise on tähistatud, on võimalik inimesel aru saada, et selle kohal viibiv droon võib olla seotud julgeolekuala kaitsega ja kuulub riigile. Kõiki nimetatud julgeolekuala kaitseks kasutatavaid salvestisi ei säilitata kauem kui 90 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Foto, video ja heli salvestamisest teavitatakse julgeolekuala välispiirile paigaldatud teabetahvlil, välja arvatud juhtudel, kui selline teavitamine seaks ohtu julgeolekuala või Kaitseväe ülesande. Teabetahvlid peavad olema kasutusel kõikide püsivate Kaitseväe objektide osas, nagu Kaitseväe linnakud ja objektid, kuna need ei ole varjatud iseloomuga. Alaliste Kaitseväe objektide vahetus läheduses isikute ohu tuvastamise eesmärgil filmimisest võib Kaitsevägi teavitada ka näiteks juurdepääsuteedele paigaldatavate siltidega ning samuti teavitustega riiklikes kanalites, Kaitseväe kodulehel mil.ee, teiste riigiasutuste kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedia kanalites või kohaliku omavalitsuse teavituskanalite kaudu. Samuti võidakse julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isikut salvestamise võimalikkusest teavitada julgeolekuala kaitsemeeskonna poolt vahetult. Selliste teavituste tulemusena on isikul võimalik eemalduda ja vältida oma andmete edasist töötlemist. Eelnõukohase KKS § 5412 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erisused salvestise säilitamise kohta. Kuigi julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestised kustutatakse pärast 90 päeva möödumist, võib Kaitseväel teatud juhtudel lisaks julgeoleku tagamisele ja kaitseväeluure teostamisele oma muude põhiülesannete täitmiseks olla vaja salvestisest teha väljavõtteid ning neid kauem säilitada. Väljavõtteid tehakse vaid põhjendatud konkreetsetel juhtudel. Ilma otsese 29/72 vajaduseta väljavõtteid ei tehta ja neid säilitatakse vaid nii kaua, kui ülesande täitmiseks vaja. Salvestisest on vaja väljavõte teha näiteks objektivalvekaamerate kvaliteedi kontrolliks, näiteks kaamerate asendi parandamise korraldamiseks, julgeolekualal isikute liikumise analüüsiks ja vastavate koolituste läbiviimiseks. Julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestistest väljavõtete tegemine ning töötlemine on vajalik, et sõjaliseks kaitseks valmistumiseks viia üksustele läbi vajalikku väljaõpet. Salvestistelt on näha, millised on julgeolekuala kaitset tagavate üksuste tegutsemisel tuvastatud positiivsed või negatiivsed aspektid ning selle alusel koostatud väljaõppematerjalide põhjal saab toetada järgmiste üksuste väljaõpet. Salvestiste alusel saab väljaõppe käigus tutvustada ning näitlikustada, kuidas on toimunud reaalsed julgeolekualaga seotud vahejuhtumid, millised olid vahejuhtumiga seotud isiku tegevused ning millised olid reageeriva üksuse tegevused jne. Näiteks võib tuua järgmise olukorra: kui tuvastatakse, et üks julgeolekuala objektivalvekaamera on tehnilise tõrkega, siis tehakse selle kaamera pildist väljavõte, näidates ära, mis osas ei täida kaamera nõudeid. See väljavõte edastatakse kaamerate parandamise või vahetamise eest vastutavale haldurile. Sel juhul võib olla vajalik kaamera väljavõtet säilitada kauem kui 90 päeva, kuna uue kaamera hange võib aega võtta. Sel juhul ei töödelda kaamera salvestise väljavõttes isikuandmeid, kuna neid ei ole vajalik ega õiguspärane töödelda. Kui uus kaamera on paigaldatud, siis kustutatakse vana kaamera väljavõte, kuna seda ei ole enam vaja. Täiendavalt võib väljavõtteid teha ka näiteks distsiplinaarmenetluste asjaolude kontrolliks või julgeolekualal teatud piirkondades liikumise tiheduse hindamiseks, et ehitada sinna näiteks ohutuse tagamiseks lisataristu. Nendel juhtudel töödeldakse isikuandmeid vaid seaduses ettenähtud juhtudel Kaitseväe ülesande täitmise eesmärgil. Kui selle ülesande täitmiseks ei ole vaja isikuandmeid või isikuid väljavõttel tuvastada, siis eemaldatakse võimalikud salvestises sisalduvad isikuandmed salvestise väljavõtte tegemise käigus. Toome välja, et reeglina ei sisalda need väljavõtted isikuandmeid, kuid kui salvestis sisaldab isikuandmeid, siis nende töötlemine on lubatud vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Eelnõukohase KKS § 5412 lõikes 7 sätestatakse, et Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti teatud õigusi. See tagab Kaitseväele võimaluse kaitsta julgeolekuala kaitse ja valvega seotud informatsiooni, näiteks teavet kaamerate piltide vaatevälja, resolutsiooni ja võimekuse kohta. Samuti ei saaks isik nõuda julgeolekuala vahetu läheduse valvekaamera kasutamise lõpetamist. Kaitseväele on jäetud õigus otsustada isikuandmete töötlemisel andmesubjekti õiguste piiramise vajadus vastavalt olukorrale, tuginedes konventsioonile 108. Kaitseväe õigus piirata andmesubjekti õigusi julgeolekuala kaitse eesmärgil andmete töötlemisel on tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest44 vajalik sätestada seaduses. Kaitseväeluure otstarbel andmete töötlemise korral lähtutakse isikuandmete kaitse üldmääruse 5. jao artiklist 23, kus on üldmääruse rakendamise kohustuse osas eranditena loetletud riigi julgeolek, riigikaitse jne. Andmesubjekti õiguste piiramine on võimalik riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks ja muudel seaduses sätestatud põhjustel. Eelnõukohase KKS § 5412 lõikes 8 on täiendava garantiina sätestatud, et andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on seaduses nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik ehk kui eesmärk ära langeb, puudub ka vajadus piirata isiku õigusi saada teada tema isikuandmete töötlemise 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). – Määrus 2016/679 – EN – GDPR – EUR-Lex. 30/72 tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; nõuda tema isikuandmete ülekandmist; esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; ning saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. Eelnõukohase KKS §-ga 5413 sätestatakse nõuded isikuandmete töötlemisele erimeetmete rakendamise käigus julgeolekuala kaitsel. Kui isikut küsitletakse ja temalt palutakse isikusamasuse tuvastamiseks dokumente, tehakse turvakontrolli või viiakse läbi isiku läbivaatust, siis töödeldakse isikuandmeid (isiku nime ja isikukoodi, sünniaega või kohta). Kõikide nende toimingute läbiviimiseks on vaja tuvastada see isik, kelle suhtes meedet rakendatakse. Tuvastamine on vajalik seoses põhiseaduses sätestatud isiku põhiõiguste võimaliku riivega ning tuleneb vajadusest isikut riive ulatusest teavitada. Isikule tutvustatakse tema õigusi pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud. Erimeetmete rakendamise osas koostatakse üldjuhul protokoll, välja arvatud juhul, kui isik siseneb julgeolekualale ja turvakontrolli teostatakse pisteliselt, näiteks kui Kaitseväe objekti julgeolekumeetmeid tugevdatakse ajutiselt. Sel juhul on isik juba tuvastatud läbipääsukaardi alusel või julgeolekualale sisenedes. Kui Kaitsevägi teostab turvakontrolli julgeolekuala vahetus läheduses julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, siis tuleb vormistada meetme protokoll, kuna meetmele on allutatud kõrvaline isik, mitte näiteks julgeolekualale siseneja või reservväelane. Küsitlemise ja dokumentide nõudmise, isikusamasuse tuvastamise ja isiku läbivaatuse korral julgeolekuala vahetus läheduses vormistatakse meetme protokoll või kui meetmeid kohaldatakse julgeolekualal, siis Kaitseväes kinnitatud vormil dokumentatsioon, kuhu läheb kirja isiku nimi ja isikukood või sünniaeg ja koht. Isik võib nõuda igal ajal meetme rakendamise protokolli koostamist. Kõik isiku õigusi rohkem riivavad (välja arvatud näiteks dokumentide küsimine) rakendatavad erimeetmed tuleb Kaitseväel kirjalikult dokumenteerida ja neid dokumente säilitada üldises Kaitseväes kehtivas korras. Dokumente säilitatakse vastavalt korrale ja vajadusele, aga mitte kauem kui viis aastat. Viieaastane tähtaeg ühelt poolt väldib liigset halduskoormust kuid samas on tagatud piisav aeg, et isik saaks vajaduse korral esitada toimingu kohta vaide. Iga kord isikult julgeolekuala vahetus läheduses dokumendi küsimise korral ei vormistata protokolli, kuid isiku nime ja isikukoodi töödeldakse Kaitseväes kinnitatud dokumentatsioonivormil. Selgitame, et käesolevas eelnõus sätestatud erimeetmete ja piirangute kohaldamise üle tehakse järelevalvet lähtuvalt kehtivale korrale, mistõttu ei ole vajalik seda täiendavalt käesolevas eelnõus reguleerida. KKS-is sätestatud erimeetmete ja piirangute üle teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseministeerium vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 93 sätestatud järelevalve pädevusele (kontrollida meetmete ja piirangute kohaldamise seaduslikkust ja otstarbekust) ja KKS § 7 lõikele 1. Ühtlasi teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle vastavalt KKS § 7 lõikele 2 Kaitseväe juhataja. Kaitseväe jugleolekuala kaitse eesmärgil teabe kogumise üle ehk kaitseväeluurega seotud tegevuse üle teostab järelevalvet vastavalt KKS § 42 lõikes 3 sätestatule Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet vastavalt talle õigusaktidega antud pädevusele, v.a isikuandmete töötlemise järelevalve osas, mis on kogutud kaitseväeluure teostamise käigus ning mis kuulub Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni pädevusse. § 2. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine 31/72 Eelnõu §-s 2 tehakse muudatused seni isiku turvakontrolli meedet reguleerinud JAS §-346 (ja seotud §-s 348) ning lisatakse sellesse isiku läbivaatuse volitus. Muudatuse järgi võib julgeolekuasutus (s.t asjakohase väljaõppe läbinud julgeolekuasutuse ametnik) läbi vaadata isiku keha, sealhulgas riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik turvakontrolli käigus isiku kehal, riietes või kehal kantava potentsiaalselt ohtliku eseme tuvastamise korral kindlaks teha, millega on tegemist, kui isik keeldub eset välja andmast, sest turvakontroll ei hõlma isiku riiete, riietes oleva või kehal kantava asja läbi vaatamist. Lisaks on isiku läbivaatuse õiguse olemasolul võimalik teha kindlaks isikusamasus, kui isik ei esita isikut tõendavat dokumenti ning keeldub ütlemast oma nime. Isiku läbivaatuse käigus on võimalik kontrollida, kas tal on kaasas isikut tõendav dokument. Sarnaselt 2023. aastal jõustunud JAS 4. peatüki muudatustele on uute lõigete ülesehituses ja sõnastuses lähtutud võimalikult palju KorS 3. peatüki loogikast ja sõnastustest, arvestades julgeolekuasutuse volituste eripära ja nende piiratust. Samasisuline säte on KorS §-s 48. Kavandatud JAS § 346 lõike 11 punkt 1 lähtub KorS § 48 lõike 1 punktist 1, kuid erimeetmele allutatavate isikute ringi on sarnaselt JAS § 346 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1 sätestatud turvakontrollile kitsendatud nii, et hõlmatud on vaid julgeolekuasutuse territooriumile sisenevad või lahkuvad isikud ning selgelt esile toodud julgeolekuasutuse valdust ja ülesannete täitmist ohustavad esemed ja ained. See annab julgeolekuasutusele võimalikult selge õigusliku aluse tuvastada muu hulgas teabe ebaseaduslikuks kogumiseks kasutatavaid seadmeid ning ebaseaduslikult väljaviidavaid teabekandjaid. Kavandatud JAS § 346 lõike 11 punkt 2 vastab sama paragrahvi lõike 1 punktile 2. Eelnõukohane JAS § 346 lõike 11 punkt 3 on kooskõlas KorS § 48 lõike 1 punktiga 3. Ühtlasi lisatakse piirav tingimus, mille järgi võib isiku läbivaatuse kohaldamisel läbi vaadata üksnes isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on keelatud. Piirangu sõnastamisel on võetud eeskujuks Siseministeeriumi koostatud seaduseelnõu45, millega sooviti KorS-i täiendusega valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnikule ette näha samasisuline piirang. See on vajalik, et riive, mis isiku läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ning protseduur piirduks eelkõige riietuse kui vähem riivava osa läbivaatamisega. Samas on isiku läbivaatus vajalik, et tuvastada keelatud esemed või isiku kontrollimiseks vajalikud dokumendid, kui kontrollitav isik paneb need taskusse ega nõustu neid vabatahtlikult välja andma. Arvestades, et kõnealusel juhul on kehtestatud riive intensiivsusele piirang, ei ole sättes ette nähtud täpsemat isiku läbivaatuse korda, nagu on KorS § 48 lõigetes 2–4. Siiski nähakse eelnõus JAS § 346 lõike 2 muudatusega ette, et üldjuhul teeb nii turvakontrolli kompimise teel kui ka isiku läbivaatust ametnik, kes on isikuga samast soost. Kuna turvakontroll hõlmab ka tegevusi, mille käigus ei puudutata isiku keha, ei ole ka riive märkimisväärne ning toimingu tegija sugu puudutava piirangu kehtestamine ei oleks põhjendatud. Ühtlasi sätestatakse, et kui see on vajalik vahetu ohu 45 Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS-i toimik 23- 1511). – Vabariigi Valitsus esitas selle Riigikogule juunis 2024. 32/72 tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ka selline ametnik, kes ei ole isikuga samast soost. Paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 muudatusega antakse sõnaselge volitus võtta hoiule lisaks turvakontrollile ka isiku läbivaatuse käigus tuvastatud vallasasi, mis ei ole seadusega keelatud, kuid mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Ka isiku läbivaatuse suhtes kehtib JAS § 341, mille järgi võib erimeedet kohaldada üksnes sellekohase väljaõppe läbinud ametnik, erimeetme kohaldamisel võib kasutada vahetut sundi KorS §-des 76–78 sätestatud korras ja nii kaua, kui on eesmärgi täitmiseks vältimatu, ning erimeetme kohaldamine on lubatud ainult kuni politsei saabumiseni. Sarnaselt senistele JAS §-dele 342–348 puudutab muudatus üksnes sellist julgeolekuasutuse ametnikku, kes ei ole politseiametnik. Kaitsepolitseiameti politseiametnik võib oma ülesannete täitmisel kohaldada isiku läbivaatust KorS-is sätestatud alustel ja korras tehtava riikliku järelevalve raames. § 3. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse muudatused, mis on peamiselt seotud Kaitseliidu julgeolekuala loomisega ning sellest tulenevalt Kaitseliidu julgeolekuala ja valvatava objekti eristamisega. Muudatused on ajendatud sellest, et Kaitseliidu roll riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel on suurenenud. Seaduse järgi võib Kaitseliitu kaasata Kaitseväe sõjaliste ülesannete täitmisse ning Kaitseliidul on ka iseseisev roll maakaitses. Kaitseliidu ülesanded seoses sõjaliseks kaitseks valmistumisega on samuti suurenenud ning Kaitseliidu enda läbiviidavad õppused vajavad enamasti juleolekuala määramist. Eelnõu § 3 punktiga 1 täpsustatakse KaLS § 4 lõiget 22 seoses Kaitseliidu kaasamisega Kaitseväe ülesannete täitmisse eesmärgiga tagada Kaitseliidu võimekus tõhusalt täita neid haldus- ja riigikaitselisi ülesandeid, mille täitmisesse nad on kaasatud. KaLS §-s 4 sätestatakse Kaitseliidu ülesanded, mis jagunevad Kaitseliidu põhiülesanneteks ning ülesanneteks, mille täitmisse Kaitseliit vajadusel kaasatakse. KaLS § 4 lõike 2 kohaselt on nendeks ülesanneteks päästesündmuste lahendamine, eriolukorra tööde tegemine, erakorralise seisukorra lahendamine, küberturvalisuse tagamine, politsei- ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmine ning riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamine ja tõkestamine. Nimetatud ülesannete täitmisel on Kaitseliidul kaasava haldusorgani volitused ulatuses, mille täitmiseks on kaasamine toimunud. Tegemist on üldnormiga, mida tuleb kohaldada koos hädaolukorra seaduses, erakorralise seisukorra seaduses või päästeseaduses sätestatud erinormidega. Sätte üldine eesmärk on tagada, et kui Kaitseliit kaasatakse kas haldusorgani haldusülesande täitmisesse või Kaitseväe ülesannete täitmisesse, siis oleksid Kaitseliidul ka selle ülesande täitmiseks vajalikud avaliku võimu volitused. Oluline on rõhutada, et käesolevas paragrahvis sätestatud juhul ei osale Kaitseliit vahetus lahingutegevuses. Sama paragrahvi lõikes 31 nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmisse: riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses, valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses ning osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös. 33/72 Nende ülesannete täpsema loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kehitva Vabariigi Valitsuse 01.08.2019 määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ ja selle rakendamise praktika kohaselt on tegemist valdavalt toetavate ülesannetega, mille täitmiseks ei ole vaja avaliku võimu volitusi. Kaitseväe ja Kaitseliidu ressurss on piiratud ning tuleb luua võimalused eeskätt isikkoosseisu efektiivsemaks rakendamiseks. Praegu puudub Kaitseväel võimalus kaasata Kaitseliidu tegevliikmeid väljaspool õppekogunemisi (tegevliige omandab reservis oleva isiku staatuse) või viidatud määruse rakendamist. Kumbki meede ei ole piisav rahuaegsete ülesannete täitmiseks, kus Kaitseliidu tegevliikmed omavad vajalikku väljaõpet ning saaksid tõhusamalt kaasuda Kaitseväe ülesannetesse. Samas eeldab sisulisemate ülesannete täitmine ka vajalikke volitusi, mistõttu on otstarbekas muuta KaLS-i viisil, kus Kaitseliit saab kaasava haldusorgani volitused nii lõikes 2 kui ka lõikes 31 sätestatud ülesannete täitmisel. Seeläbi loome struktuuri, kus Kaitsevägi saab rahuajal kaasata Kaitseliitu viimase nõusolekul ülesannete täitmisse, mis olemuselt ei ole vaadeldavad õppekogunemise ega lisaõppekogunemisena; paraneb ressursikasutus, kuna praegused määruses nimetatud toetavad tegevused ei taga tegelikke vajadusi. Samuti on võimalik Kaitseliidu võimekust senisest oluliselt paremini kasutada riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel ja hoidmisel. Kaitseliit peab olema kaasatav eeskätt Kaitseväe väekaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on juba praegu oluline roll Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimise ja teostamise toetamisel, kuid kehtivas õigusruumis on neid tegevusi võimalik teostada vaid lisaõppekogunemise läbiviimise kaudu. Olgugi et lisaõppekogunemise eesmärgiks on harjutada mobilisatsioonivalmidust, ei ole nende ülesannete täitmise puhul tegu mõistliku lahendusega, kuna tegu ei ole mitte ainult väljaõppe, vaid reaalsete rahuaegsete ülesannete täitmisega. Rahuaegsete tegevuste spektri laiendamise kaudu ühtlustuvad senisest paremini Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppeprotsessid ja ettevalmistus riigi sõjaliseks kaitseks ning paraneb üldine tegevuse kvaliteet. Väekaitsemeetmete rakendamise kaudu on võimalik efektiivsemalt tagada ka droonivastast tegevust. Nende eesmärkide saavutamiseks tehakse käesoleva eelnõu raames KaLS-is veel kaks olulist muudatust: täpsustatakse Kaitseliidu valvuri kasutuses olevat relvastust ning luuakse Kaitseliidu julgeolekuala regulatsioon. Olgugi et Kaitseliit on vabatahtlik avalik-õiguslik riigikaitseorganisatsioon, on tema üheks põhiolemuseks riigikaitseorganisatsiooni korraldus, kus valmistatakse ette riigi sõjalise kaitse võimet (KaLS § 4 lõike 1 punkt 2). Eesti kaitsevõime tugineb reservarmeele ja koostööle liitlastega ning Kaitseliidu liikmeskonnast umbes 50% moodustavad reservis olevad isikud, kes asuvad täitma sõjalise riigikaitse ülesannet. Siin on esmatähtis omandada oskused ja rakendada võimekused, mis on kohe ülekantavad rahuajast kõrgendatud kaitsevalmidusse ning sealt edasi vastavalt kriisi eskalatsioonile. Teise suure plokina on Kaitseliidu roll toetada teisi riigiasutusi kaasamise kaudu. Siin on organisatsioonil juba praegu väga suured volitused (kaasava haldusorgani volitused nende ülesannete ulatuses, mille täitmisse Kaitseliit kaasati). Kaasamine tähendab seadusest tulenevat volitust muuta seadusest tulenevatel tingimustel ja korras seaduste ja määrustega kindlaks määratud pädevust ja avaliku võimu volituste jaotust. Selline volitus peab olema selgelt määratletud nii õigusaktis, kui ka selle rakendamise käigus. KorS § 161 ja § 162, KaLS § 4 lõigetes 2–32, hädaolukorra seaduse (HOS) § 34 lõikes 1, erakorralise seisukorra seaduse (ErSS) § 15 lõikes 1 ja teistes seadustes on täpselt määratud 34/72 kindlaks, milliste ülesannete täitmisesse võib Kaitseliitu kaasata (st pädevuse muutmise volitus). KorS § 162 lõigetes 41—5, HOS § 35 lõigetes 31 ja 4, ErSS § 16 lõigetes 31 ja 4 on määratud olulisemad avaliku võimu volitused. Samas ei lange pädevused ega volitused täpselt erinevates seadustes kokku, näiteks kui KaLS § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib Kaitseliidu kaasata mistahes erakorralise seisukorra lahendamisele, siis ErSS § 15 lõike 1 kohaselt võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata koos vastavate avaliku võimu volitustega erakorralise seisukorra lahendamisel üksnes järgmiste ülesannete täitmisesse: 1) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine; 2) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 3) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 4) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine. Kui Kaitseliit kaasatakse KaLS § 4 lõike 2 punkti 3 alusel mõne sellise eriolukorra lahendamise ülesande täitmisesse, mis ei ole ErSS § 15 lõikes 1 nimetatud, siis ei ole eriseadusega reguleeritud, millised on selle ülesandega seoses Kaitseliidu volitused. Samuti ei ole üheski eriseaduses reguleeritud volitust ettekirjutuse täitmiseks kohaldada sunniraha, mis tuleneb asendustäitmise ja sunniraha seadusest– on selge, et erinormides saab sõnaselgelt nimetada üksnes peamised avaliku võimu volitused, kuid selle kõrval on veel hulk õiguskorrast tulenevaid avaliku võimu volitusi, mis tulenevad haldusülesande täitmisest või muu meetme kohaldamisest. Selgitame, et kõik ülesanded, kuhu Kaitseliidu kaasamine on KaLS-i alusel võimalik, ei kuulu riikliku järelevalve ülesannete hulka – näiteks otsingu- ja päästetööd. Samas vajavad ka need ülesanded edukaks täitmiseks lisaõiguseid, mida Kaitseliit ise ei oma. Seetõttu on ette nähtud lahendus, kus Kaitseliit saab konkreetse ülesande täitmiseks kaasava haldusorgani või Kaitseväe volitused (näiteks otsingutööde käigus võõral maatükil liikumine peale päikeseloojangut vms). See ei tähenda, et Kaitseliit saaks korrakaitseülesande täitmisel alustada näiteks jälitustegevuse või Kaitseväe puhul sõjalise riigikaitse elluviimisega - nende ülesannete täitmisesse Kaitseliitu ei kaasata. Kaasamine ja sellega seotud õigused on seotud konkreetse ülesande, kaasaja vajaduste ning Kaitseliidu võimalustega. Sõnastusega kindlustatakse, et Kaitseliit omab vaid ülesandepõhiseid pädevusi ning kõik erisused kehtestab vastav seadus. Lisaks sätestatakse, et Kaitseväe ülesannetesse kaasumisel puudub Kaitseliidul õigus osaleda vahetult lahingutegevuses. Sõjaaja tingimustes liiguvad Kaitseliidu koosseisus ette valmisatud reservis olevad isikud ja üksused oma sõjaaja ametikohtadele Kaitseväe koosseisus ning jätkavad Kaitseväe juhtimisel. Seega ei saa tekkida olukorda, kus Kaitseliidu tegevliikmed ja töötajad, kellel puudub sõjaaja ametikoht või kes hetkel ei täida oma sõjaaja ülesannet, kaasuvad Kaitseväe tegevusse, milleks konkreetsel juhul oleks lahingutegevus. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt täiendatakse § 41 lõiget 3, mille kohaselt loetakse Kaitseliidu relv sõjaväerelvaks, mis kantakse sõjaväerelvade registrisse. Praktikas on tekitanud kehtiva KaLS § 41 lõike 3 sõnastus küsimusi, kas Kaitseliidu relvad on sõjaväerelvad või lihtsalt kantakse sõjaväerelvade registrisse, olemata sõjaväerelvad. Kuigi sellised küsimused on tõlgendamisega ületatavad, siis on relvastus niivõrd oluline valdkond, kus seaduse tekst ise peab andma selged vastused. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on ametirelv relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks. Täpsemalt on sõjaväerelv, mida kasutavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja Kaitseliit, sõjaväerelvad (RelvS § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjaväerelvade käitlemine on sätestatud RelvS § 3 lõike 6 kehtestatud kaitseministri 9. juuli 2018. aasta määruses nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ (edaspidi määrus nr 9). Määruse nr 9 kohaselt jagunevad sõjaväerelvad 35/72 sõjarelvaks, mittesõjarelvaks ja muuks relvaks, mis ei ole tulirelv (§ 2 lõige 1). Sõjarelvade täpsem liigitus on sätestatud kaitseministri 29. mai 2025. aasta määruses nr 7 „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ (edaspidi määrus nr 7). Määruse nr 7 § 4 lõike 2 punktis 7 on nimetatud raskerelva liigina ka raketikompleks. Selline raketikompleks võib olla näiteks PIORUN, lähimaa õhutõrjeraketikompleks Mistral, tankitõrjeraketikompleks Javelin ja Milan 2.46 Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse KaLS-i § 51 lõikega 3, millega antakse ministrile volitus kehtestada lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad tingimused ja kord. Hetkel kehtiva seaduse § 51 lõikes 1 antud õigus on liiga lai ning vaja on seada täpsemad tingimused Kaitseliidu noorliikmele relva kasutada andmiseks. Antud volitusnormi lisamise eesmärk on piirata Kaitseliidu noorliikmele antavaid Kaitseliidu relvi, mis sätestatakse eraldi kaitseministri määrusega. Hetkel kehtiv säte võimaldab Kaitseliidu igal 12-aastasel ja vanemal Kaitseliidu noorliikmel lasta igasugusest sõjaväerelvast ilma piiranguteta, seetõttu luuakse kaitseministrile volitusnorm piirata kasutada antavate sõjaväerelvade liike. Sellega ei anta õiguseid juurde, vaid piiratakse relvade kasutamist alaealiste poolt, et tagada paremini noorte riigikaitselise õppe vastavus rahvusvahelistele konventsioonidele. Kaisteministri määruses täpsustatakse, mis vanuses ja mis sõjaväerelva liiki tohib Kaitseliidu noor kasutada. Selgitame, et kuigi KaLS § 50 lg 3 sätestab, au- ja toetajaliikmel on õigus anda Kaitseliidu relv või laskemoon teenistuskohustuse täitmisel teisele Kaitseliidu liikmele vahetu juhi nõusolekul. Ning selle sätte teine lause ütleb, et Kaitseliidu relva ega laskemoona ei ole õigus anda noorliikmele, siis kavandatava sättega kõnesoleval juhul vastuolu ei teki, sest nimetatud säte reguleerib olukorda, kui Kaitseliidu relv on antud au- ja toetajaliikmele ning kellele ja mis juhul võib tema Kaitseliidu relva edasi anda. Selle järgi ei saa au- ja toetajaliige relva kasutada anda noorliikmele, küll aga saab seda tegevliige teha, vaata KaLS § 42 lõiget 7 ja § 51 lõiget 1. Eelnõu § 3 punktidega 4 ja 5 ajakohastatakse Kaitseliidu valvuri relvastusega seonduvat. Kehtiva sõnastuse kohaselt on valvuril õigus kanda muude vahendite hulgas tulirelva, kuid ei luba valvuril kasutada tööülesannete täitmiseks teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud temale kuuluvat relva. Seega puudub õigus ja võimalus kasutada muu hulgas droonivastases võitluses toimivaid lahendusi ning droonirünnaku korral võivad julgeolekualal või Kaitseliidu valvataval objektil sattuda reaalsesse ohtu inimelud ning sõjaväerelvad ja muu riigivara. Suurema õigusselguse tagamiseks sätestatakse, et 18-aastane või vanem Kaitseliidu liige või Kaitseliidu valvur võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada vastavalt teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse § 34 lõikes 22 nimetatud märge. Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KaLS § 69 lõiget 21, sätestades, et ajutiselt valvatav objekt on KaLS § 69 lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium või ehitis, mille valve on korraldatud ajutiselt KaLS § 691 sätestatud korras. Kehtivas õiguses on ajutine valvatav objekt seotud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisega ning ei sobitu seetõttu valvatavate objektide 46 Kaitseministri 29. mai 2025. aasta määrus nr 7 „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“, seletuskiri lk 6. Kättesaadav lingilt: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b73d049-62e4-4879-b0dc- a4589ef4db0c. 36/72 üldisesse regulatsiooni. Seoses julgeolekuala reguleerimisega on sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks määratud alaline või ajutine julgeolekuala. Kaitseliidu ajutine valvatav objekt võib olla võistluse, noorteürituse või muu Kaitseväe ülesande täitmise ala, mida kasutatakse Kaitseliidu poolt KaLS § 4 lõikes 1 sätestatud muu ülesande või muu asutuse muu riigikaitsega seotud ülesande täitmiseks. Eelnõu § 3 punkti 7 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse KaLS § 72 lõikeid 1 ja 2 sätestades lõikes 1, et valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit ja tulirelva, sõjaväerelva, sealhulgas relvasüsteemi. Lõikes 2 sätestatakse, et, tulirelva, relvasüsteemi, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva käitlemine toimub käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. See säte võimaldab valvuril kasutada Kaitseväe määratud juhtudel valve teostamisel raskerelvi või relvasüsteeme, mis on vajalikud erinevate valvataval objektil ohtude tõrjumiseks. Eelnõu § 3 punktiga 8 lisatakse KaLS-i uus peatükk 81, millega luuakse Kaitseliidu julgeolekuala regulatsioon ning määratakse kindlaks julgeolekualal rakendatavad meetmed. Julgeolekuala mõiste kasutuselevõtt KaLS-is on tingitud eeskätt praktilistest kaalutlustest. Kaitseväe julgeolekuala on kehtestatud KKS-is eesmärgiga tagada eeskätt Kaitseväe valduses oleva territooriumi ning objektide kaitse. Julgeolekuala põhieesmärgiks on tagada nii Kaitseliidule kui ka võimalikele kolmandatele isikutele turvalisus Kaitseliidule pandud ülesannete täitmisel. Nii nagu Kaitsevägi kasutab alalist ja ajutist julgeolekuala KKS §-s 3 toodud ülesannete täitmisel, on ka Kaitseliidul sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel vaja tagada nii inimeste, taktika kui tehnika turvalisus. Nimetatud ülesannetest on esmatähtsad riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamine, mis nõuab Kaitseliidu valvatava objektiga võrreldes kõrgendatud turva- ja julgeolekumeetmeid. Kaitseliidul on märkimisväärsed riigikaitselised ülesanded: valmistada ette reservüksusi Kaitseväele, viia läbi sõjalisi õppusi ja harjutusi, tagada Kaitseliidu kasutusse antud riigikaitselise vara julgeolek ning säilimine. Kaitsevägi võib kaasata Kaitseliitu enda sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on ka iseseisvad sõjaliseks riigikaitseks valmistumise ülesanded, milleks tal on vaja tagada oma tegevusega seotud turvalisus. Seega on põhjendatud Kaitseväe julgeolekuala regulatsiooniga sarnaneva julgeolekuala regulatsiooni loomine ka Kaitseliidule, mis võimaldaks Kaitseliidul sõjaväelise väljaõppe ja muu riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisega seotud ülesannete täitmiseks kasutusel olevat territooriumit või ehitist efektiivselt kaitsta. Julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida kasutatakse riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse relvastust ning riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks kasutatavat varustust ja tehnikat. Kui Kaitseliidu valvatava objekti kaitse ja valve eesmärk on tagada riigi julgeolekuga seotud avaliku võimu ülesande täitmine kas teise riigiasutuse või Kaitseliidu enda poolt, siis julgeolekuala on seotud otseselt riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise ja sõjaväelise väljaõppega. Julgeolekuala regulatsiooni kaudu tagatakse muu hulgas operatsiooni turvalisus, üksuste turvalisus, taktika turvalisus, seadmete turvalisus ning eelnevaga seotud teabe turvalisus. Julgeolekualaks võib olla riigi sõjaliseks kaitseks kasutatav territoorium või ehitis alaliselt. Kaitseväe valvatava objekti valve tagatakse ainult töölepingu alusel tegutsevate valvurite ja valves osalevate isikutega. Kuigi ka Kaitseväe julgeolekuala valves võivad valvurid osaleda vastavalt valvelepingutele, on peamiseks julgeolekuala valve tagajaks üksuse, mille tegevuse turvalisust tagatakse, koosseisu kuuluv tegevväelane, või Kaitseliidu tegevliige. 37/72 Julgeolekuala valveks kasutatavad Kaitseliidu meetmed on samad, mis on Kaitseväel julgeolekuala kaitsmisel ja valvamisel. See tagab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisel tegutsemisel, sealhulgas juhul, kui on kehtestatud nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu julgeolekualad, oleks pädevus ja avaliku võimu volitused samasugused. Kuna Kaitseliit ei ole valitsusasutus, vaid avalik-õiguslik juriidiline isik, siis ei ole võimalik riigi tuumikülesandeid ja isikute põhiõigustesse ulatuslikult sekkuvaid meetmeid Kaitseliidule täitmiseks anda. Sellel põhjusel on Kaitseliidule julgeolekuala valveks antud meetmed, mis on vähem sekkuvad isikute põhiõigustesse ning ei ületa riigi tuumikülesande piiri. Järgnevalt on toodud võrdlustabel Kaitseliidu julgeolekuala, Kaitseväe julgeolekuala ja Kaitseliidu valvatava objekti kaitse eesmärkidest, pädevusest ja meetmetest. Kriteerium Kaitseliidu julgeolekuala Kaitseväe julgeolekuala Kaitseliidu valvatav objekt Näide 1 Kaitseliidu peastaabi hoone ja Kaitseväe peastaabi hoone ja Kaitseliidu maleva hoone ja territoorium, kus toimub territoorium, kus toimub territoorium, kus ei toimu sõjaline planeerimine ja on ka sõjaline planeerimine ja on ka sõjalist planeerimist, pole turvaala turvaala turvaala ja ei hoita sõjarelvi Näide 2 Kaitseliidu maleva hoone ja Kaitseväe üksuse hoone ja Kaitseliidu noorteorganisat- territoorium, kus hoitakse territoorium, kus hoitakse siooni hoone ja territoorium, sõjarelvi ja sellega seotud sõjarelvi ja sellega seotud kus ei hoita sõjarelvi ja ei asutusesiseseks kasutamiseks asutusesiseseks kasutamiseks toimu sõjaväelist väljaõpet mõeldud teavet ning mõeldud teavet ning riigisaladust (turvaala) ja riigisaladust (turvaala) ja toimub sõjaväeline väljaõpe toimub sõjaväeline väljaõpe Näide 3 Kaitseliidu korraldatav õppus Kaitseväe korraldatav õppus Kaitseliidu korraldatav metsa- (mitte LÕK/RÕK), millel (LÕK või RÕK, ajateenistus), laager, kus õpitakse kasutatakse sõjarelvi, millel kasutatakse sõjarelvi, ellujäämist, riigikaitselisi töödeldakse asutusesiseseks töödeldakse asutusesiseseks oskusi ja võib olla kaasas kasutamiseks mõeldud teavet kasutamiseks mõeldud teavet käsitulirelvi, kuid ei töödelda ning riigisaladust (turvaala) ja ning riigisaladust (turvaala) ja asutusesiseseks kasutamiseks toimub sõjaväeline väljaõpe. toimub sõjaväeline väljaõpe mõeldud teavet ega riigisaladust Näide 4 Operatsiooniala, kus Kaitseliit Operatsiooniala, kus Ala, mida avaliku korra on kaasatud Kaitseväe Kaitsevägi täidab enda sõjalist kaitsesse kaasatud Kaitseliit ülesannete täitmisse ja täidab ülesannet kasutab oma tehnika sõjalist ülesannet hoidmiseks ja teabe töötlemiseks Näide 5 Kaitseliidu sideüksuse sõiduk, Kaitseväe sõiduk, kus on Kaitseliidu sõiduk, mida ei kus on sõjalise ülesande sõjalise ülesande täitmiseks kasutata sõjalise ülesande täitmiseks vajalik tehnika ja vajalik tehnika ja töödeldakse täitmiseks või ei töödelda töödeldakse asutusesiseseks asutusesiseseks kasutamiseks piiratud juurdepääsuga teavet. kasutamiseks mõeldud teavet mõeldud teavet ning ning riigisaladust (turvaala) riigisaladust (sealhulgas tehnika ise; turvaala) Mõiste KaLS EN § 751: Kaitseliidu KKS § 50: Kaitseväe KaLS § 69 lõige 1: Kaitseliidu julgeolekuala on Kaitseliidu julgeolekuala (edaspidi valvatav objekt (edaspidi valduses olev territoorium või julgeolekuala) valvatav objekt) on riigi, ehitis, mida kasutatakse riigi on 1) Kaitseväe Kaitseliidu või muu isiku sõjaliseks kaitseks territoorium; 2) Kaitseväe omandis olev territoorium, valmistumiseks, või kus laevad, lennuvahendid ja ehitis või seade, mille valve on hoitakse ja kasutatakse sõidukid; 3) territoorium, korraldatud riigi julgeoleku, relvastust ning riigi sõjaliseks mille Kaitseväe juhataja või avaliku võimu ülesannete või kaitseks kasutatavat varustust tema poolt volitatud ülem on Kaitseliidu ülesannete ja tehnikat. ajutiselt julgeolekualana tagamise eesmärgil määratlenud (edaspidi ajutine Kaitseliidu valvena julgeolekuala) Alaline … KaLS EN § 751 lõige 3: Kaitseväe territoorium ja KaLS § 69 lõige 2: alaliselt Alaline julgeolekuala on Kaitseväe laevad, valvatav objekt on käesoleva 38/72  käesoleva paragrahvi lennuvahendid ja sõidukid. paragrahvi lõikes 1 sätestatud lõikes 1 sätestatud KaLS § 53 lõige 1: Kaitseväe tunnustele vastava territoorium käesoleva territooriumvõi ehitis, mille tunnustele vastav seaduse tähenduses on alaliselt valve on korraldatud alaliselt. alaliselt kasutatav Kaitseväe valduses olev Alaliselt valvatavate objektide territoorium või ehitis. territoorium loetelu kehtestab valdkonna Alalise julgeolekuala eest vastutav minister määrab kindlaks määrusega Kaitseliidu ülem käskkirjaga. Ajutine … KaLS EN § 751 lg 4 :Ajutine KKS § 54: Kaitsevägi võib KaLS § 69 (21): ajutiselt julgeolekuala on käesoleva ajutiselt julgeolekualana valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piiritleda territooriumi, millel paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav ajutiselt tal on seadusest, muust tunnustele vastava kasutatav territoorium või õigusaktist või lepingust territoorium või ehitis, mille ehitis tulenev õigus viibida, kui see valve on korraldatud ajutiselt. on seoses tema ülesannete Ajutiselt valvatav objekt valve täitmisega Kaitseväe korraldamiseks sõlmib julgeoleku või kolmandate Kaitseliit selle omaniku või isikute ohutuse tagamiseks seadusliku valdajaga vältimatu. (2) Territooriumi taasesitatavas vormis sõlmitud võib piiritleda ajutise kokkuleppe (edaspidi julgeolekualana üksnes valveleping) sellises ulatuses ja nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu Valvaja KaLS EN § 751 lõige 7: KKS § 49 lõike 1 punkt 3, KaLS § 70 lõiked 1 ja 11: Kaitseliidu julgeolekuala lõiked 11 ja 2; § 541 – valvur on isik, kelle kaitseb ning valvab sõjalises Kaitsevägi; KKS §-d 55–56 – tööülesanne on osutada riigikaitses või selle kaitseväelane alaliselt valvatava objekti toetamises osalev valvet. Valves osalev isik on tegevväelane või Kaitseliidu 1) Kaitseliidus rahuaja tegevliige ning käesoleva ametikohal olev tegevväelane, seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11 kelle teenistusülesanne on nimetatud isik. valves osalemine; 2) Kaitseliidu tegevliige, kelle teenistuskohustus on valves osalemine Sunni- KaLS EN §-d 753–755 – KKS § 49 – vahetu sund, § 541 KaLS §-d 71–73 – korrakaitse meetmed korrakaitse (sealhulgas – korrakaitse ja jälitustegevus; sarnased volitused ja vahetu isikuandmete töötlemise §-d 55–56 – korrakaitse. Ei ole sund. Ei ole jõu kasutamine, piirangud) ja vahetu sund. Ei jõu kasutamine, kuid KKS §- kuid KKS §-de 44–46 ja 471 ole jõu kasutamine, kuid KKS de 44–46 ja 471 alusel alusel sõltumata sellest, kas on §-de 44–46 ja 471 alusel sõltumata sellest, kas on valvatav objekt sõltumata sellest, kas on julgeolekuala julgeolekuala KaLS § 85 lõike 2 kohaselt seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise õiguspärasuse üle teostab haldusjärelevalvet Kaitseministeerium. Eelnõu § 3 punktis 9 täiendatakse KaLS § 85 lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“ Kõnealune muudatus on seotud käesoleva eelnõu sätetega, milles reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite tehnilist järelevalvet ja ülevaatust ning sõidukõlblikuks tunnistamist. Täpsem selgitus on antud eelnõu vastavate punktide juures. 39/72 § 4. Korrakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 4 punktis 1 sätestatakse korrakaitseseaduses koostöö välisriigi relvajõududega. Kehtivas korrakaitseseaduses reguleeritakse avaliku korra kaitse üldpõhimõtteid, alust ja korraldust, muu hulgas rahvusvahelist koostööd ning viimast eelkõige Euroopa Liidu kontekstis. Seevastu Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks olevate riikide relvajõud on seaduses käsitlemata. Võimaldamaks suuremat riigisisest koostööd kohapeal viibivate relvajõudude liikmetega, on vaja luua alus koostöö formaadiks ning kaasamine avaliku korra tagamise eesmärgil on seejuures üks koostöö eriliike. Ühtlasi tuleb arvestada, et vastavate välisriigi relvajõududega tuleb täpne ulatus ja kaasumise detailid eraldi kokku leppida ka saatva riigiga. Praeguses julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult efektiivselt, mistõttu oleks vajaduse korral välisriigi relvajõudude liikmete kaasamine oluline lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel. Avalikku korda ähvardavad ohud võivad suureneda ja muutuda riigi julgeolekut ähvardavaks ohuks, mille tõrjumiseks tuleb hakata kasutama sõjalist jõudu, ning sellega kaasneb märkimisväärselt suurem kahju riigile ja selle elanikele. Seetõttu on otstarbekas kasutada kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi selliste ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks. Olukorra tõsiduse tõttu võib olla vaja avaliku korra kaitsesse lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule kaasata ka Eestis viibivaid NATO liitlasriikide relvajõudude üksuseid, kui ohu iseloom või suurus seda tingib ning välisriigi relvajõudude liikmete kvalifikatsioon seda võimaldab. Pädev korrakaitseorgan, kes kaasamist taotleks, sõltub lahendatavast olukorrast, mistõttu ei ole otstarbekas piiritleda seda vaid politseiga. Kaasamise olukordi avaliku korra tagamiseks korrakaitseseaduse järgi võib ette tulla ka muudel juhtudel, mistõttu tuleb koostöö all mõelda ka muid olukordi (näiteks andmete vahetus keskkonnareostuse lahendamiseks). Eesti õiguses ei ole seni välisriigi relvajõudude korrakaitsesse kaasamise võimalust selgelt ette nähtud ning välisriigi relvajõudude kaasamise võimalused on ebaselged. See takistab riigil kasutamast ohu tõrjumiseks või ennetamiseks kõiki potentsiaalseid ressursse. Välisriigi relvajõudude kaasamisel Eestis avaliku korra kaitsesse tuleks rakendada samasugust õigusraamistikku nagu Kaitseväe kaasamise puhul, et tagada koostegutsemise efektiivsus. Seega tuleb välisriigi relvajõudude kaasamine reguleerida üldregulatsioonina KoRS-is, kuid välisriigi relvajõud kaasatakse üksnes koos Kaitseväega, olles seejuures vastava Kaitseväe üksuse koosseisus ja käsuahelas. Eelnõu § 4 punktiga 2 kaasatakse välisriigi relvajõud avaliku korra kaitsesse. Uue paragrahvi loomisega sätestatakse KorS-is alus selleks, et juhul, kui Kaitsevägi on vastavalt kehtivale KorS redaktsioonile kaasatud avaliku korra kaitsesse, oleks võimalik kaasatud Kaitseväe üksuse koosseisus ning kaasatud Kaitseväe üksuse juhile allutatud välisriigi relvajõud kaasata nimetatud ülesande täitmisse koos Kaitseväega. Teisisõnu tähendab see, et välisriigi relvajõud on võimalik kaasata avaliku korra kaitsesse üksnes koos Kaitseväega, mitte eraldiseisvalt. Välisriigi relvajõudude kaasamine ei muuda kehtivaid täidesaatva riigivõimu teostamise põhimõtteid. Eestis teostab täidesaatvat riigivõimu Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus ja valitsusasutused moodustavad riigi haldusorganisatsiooni ning Vabariigi Valitsus teostab riigivõimu ise või valitsusasutuste kaudu. Riigivõimu tuleb teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning see on ka üks olulisemaid õigusriigi põhimõtte väljendusi. Riigikohtu üldkogu otsuses nr 3-1-1-86-07 on õiguskantsler väljendanud seisukohta, mille kohaselt põhiseadus keelab riigivõimul delegeerida riigi tuumikülesandeid riigisektorist väljapoole. Riigi tuumikülesannete delegeerimise keeld tuleneb demokraatia 40/72 aluspõhimõttest, riigi jõumonopolist, põhiõigustest ja ametnikkonna nõudest, millega on seotud kõik kolm riigivõimu – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Antud regulatsiooniga ei delegeerita avaliku võimu teostamist välisriigi relvajõududele, vaid kaasatakse välisriigi relvajõud Kaitseväe üksuse koosseisus konkreetse korrakaitselise ülesande täitmisse. Seejuures tulevad juhised ja kontroll ülesande täitmise üle jätkuvalt Eesti konkreetselt korrakaitseorganilt. Niisiis ei minda vastuollu tuumikülesande delegeerimise keeluga. Arvestades pikaajalist rahvusvaheliste ja riigisiseste kohtute praktikat, võib praegusel ajal väita, et riigi relvajõudude puhul on tegemist kindlasti riigi organiga ning riigi vastutus oma relvajõudude tegevuse eest on käsitatav rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttena. Välisriigi relvajõud on saatva suveräänse riigi esindajad ehk neile laieneb sisuliselt riigi immuniteet. Seetõttu ei saa saatva riigi relvajõude vastuvõtva riigi huvides kohaldada pelgalt territoriaalset jurisdiktsiooni ehk kitsalt Eesti Kaitseväe suhtes kehtivaid õigusakte, vaid vajalik on saatva riigi nõusolek. Kuna saatev riik ei mineta täielikku käsuõigust (ingl full command) oma väeüksuste üle isegi nende allutamisel NATO sõjalisele juhtimisstruktuurile, on saatva riigi nõusolek tema väeüksuse teatud viisil kasutamiseks määrava tähtsusega. Selline nõusolek avaldub NATO operatsioonide puhul valdavalt operatsiooniplaani ja selles sisalduvate ülesannete heakskiitmise kaudu (koos võimalike rahvuslike piirangutega), aga võimalikud on ka kahepoolsed vastavad kokkulepped. Välisriigi relvajõudude kaasamise selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav regulatsioon loob riigile võimaluse reageerida avalikku korda või põhiseaduslikku korda ähvardavale ohule nii, et selle ennetamise, väljaselgitamise ja tõrjumise abil välditakse ohu suurenemist või riigi julgeolekut ähvardava ohu teket. Välisriigi relvajõudude tulemuslik kaasamine aitab vähendada tõenäosust, et algselt avaliku korra kaitse valdkonda kuuluv oht suureneb ning areneb ohuks, mis võib kahjustada kogu riiki ja selle elanikkonda. Regulatsiooni rakendamisega on võimalik neutraliseerida paremini ohte enne seda, kui tekib vajadus kuulutada välja erakorraline seisukord või sõjaseisukord, mis kahjustaks riigi julgeolekut rohkem. Välisriigi relvajõudude kaasamine võimaldab kasutada maksimaalselt kõiki Eesti riigi territooriumil olevaid ressursse või kaasata samameelsete riikide relvajõude juhtudel, kui Eesti vastava abipalve esitab. Olukorras, kus Eesti ei suuda kriisiolukorras oma riigiasutuste ressursiga enam täita kõiki vajalikke ülesandeid, on ühine huvi tagada avalik kord, mida sel hetkel saab tagada välisriigi relvajõudude kaasamisega. Selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav avaliku korra tagamise regulatsioon on ühtlasi osa heidutusest, mis näitab riigi head võimekust erinevatele ohtudele reageerida. Selle abil tugevdab Eesti oma mainet NATO ja Euroopa Liidu tõsiselt võetava liikmena ning hea partnerina julgeolekualases koostöös. Välisriigi relvajõud osalevad antud juhul osaliselt Eesti valitsusasutuste ülesannete täitmisel ning seega tegutsevad Eesti riigi organi koosseisus ja vastutusel. Välisriigi relvajõudude liikmele antakse luba kasutada oma relva, kuid täpsustatud on siiski, et see peab vastama KorS-is lubatud teenistusrelvale. Kui ülesande täitmisse on kaasatud välisriigi relvajõudude liige, siis on tal KorS § 161 ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamise vajaduse korral lubatud kasutada oma relva. Ilma käesoleva täienduseta tekiks olukord, kus välisriigi relvajõududele on vaja väljastada Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste sõjaväerelv ning korraldada vastav väljaõpe, mis oleks Kaitseväele lisakohustus ja nõuaks täiendavaid ressursse. Ühtlasi läheks see vastuollu loodava eelnõu eesmärgi ja mõttega, mille kohaselt luuakse võimalused vastavalt ohuolukorrale kaasata Eestis viibivad välisriigi relvajõudude liikmed, kellel on vastav väljaõpe ja kvalifikatsioon ning kes viibivad Eestis koos oma varustusega. § 5. Majandusvööndi seaduse muutmine 41/72 Eelnõu § 5 punktis 1 tunnistatakse kehtetuks viide mandrilava seadusele, sest sellenimelist kehtivat seadust ei ole, samuti ei ole seda lähiajal plaanis ka kehtestada. Eelnõu § 5 punktis 2 kehtestatav muudatus on seotud RiPS-i lisatava §-ga 142, mis on seotud tehissaarte, rajatiste ja seadmestike (sealhulgas merealune taristu) hooldustöödega seonduvate tegevustega. Merealune taristu ei asu ainult Eesti sise- ega territoriaalmeres, vaid ka majandusvööndis. Nagu eespool öeldud, on majandusvöönd väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, kus kehtib õiguslik erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja vabadusi majandusvööndis.47 Rannikuriigil on oma majandusvööndis muu hulgas õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele.48 Rannikuriigi jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli, makse, tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni reguleerivatele õigusaktidele.49 Kehtiv MVS on kehtestatud 1993. aastal ehk enne seda, kui Eesti suhtes hakati kohaldama UNCLOS-i50. MVS-i on hiljem minimaalselt uuendatud, viimati 2019. aastal, kui muudeti veealuse kultuuripärandi peatükki. Kuigi esmajoones on kohustus merealust taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning valdajatel, on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad. Selline tegevus on riigi ainupädevuses,51 ent selleks, et oleks juba ette teada, mida merel jälgida ning millal tuleks reageerida, on vaja ka taristu omanike ja valdajate panust. Seetõttu nähakse ette, et taristu omanik ja valdaja teavitavad Kaitseväge kõikidest kavandatavatest merealuse taristu hooldamisega seotud tegevustest, sealhulgas vaatlustegevustest. Võrreldes RiPS-is sätestatud nõudega taotleda luba sise- ja territoriaalmeres nendeks tegevusteks ei saa majandusvööndis otsest loakohustust kehtestada selle erirežiimi tõttu. Küll on võimalik riigil kehtestada ohutusega seotud reegleid ning kui asutustel on teada, millised tööd on taristu omanik või valdaja tellinud, saab teisi laevu hoiatada või jälgida, et need töötavale laevale liiga lähedale ei läheks, või ka veenduda, et see on õige laev, mis seal tegutseb (seisab). Teavitamise vorm sisaldaks samu andmeid, mis sise- ja territoriaalmeres tegutsemise loa taotlus. Näiteks kui plaanitakse kogu pikkuses merealuse taristu vaatlustegevust, läbib see kogu mereala ning ettevõtjal on lihtsam esitada sarnased andmed kõikide mereala piirkondade kohta, sealhulgas teha üks joonis kogu tööpiirkonna ulatuse kohta. Sellega välditakse ka liigset halduskoormust merealuse taristu omanikule ja valdajale. Eelnõu § 5 punktis 3 täpsustatakse MVS § 14 lõike 1 sõnastust. Merenduses on kasutusel kaks terminit – veesõiduki kinnipidamine ja veesõiduki peatamine. Nendest esimest kasutatakse kontekstis, kus veesõiduk ei tohi pädeva asutuse korraldusel näiteks sadamast lahkuda seni, kuni pädeva asutuse poolt tehtud ettekirjutuse nõuded on täidetud. Selliseks näiteks on MSOS § 78 regulatsioon, mis käsitleb laeva kinnipidamist juhul, kui laeva tehnilise kontrolli käigus tuvastatakse, et see ei ole merekõlblik. Samas veesõiduk võidakse peatada rikkumise või selle kahtluse korral, et kontrollida, kas veesõiduk rikub mõne rahvusvahelise konventsiooni 47 UNCLOS-i artikkel 55. 48 UNCLOS-i artikli 56 lõike 1 punkt b. 49 UNCLOS-i artikli 60 lõige 2. 50 UNCLOS jõustus Eesti Vabariigi suhtes 25. septembril 2005. 51 See tähendab, et näiteks NATO ja Euroopa Liit ei saa liikmesriikide nimel tegutseda. Küll on võimalik riikidel omavahel kahe- või mitmepoolselt kokku leppida ühistegevusi, mis võivad sisaldada patrullimist merel ja muid tegevusi, et muu hulgas valvata ja kaitsta merealust taristut. NATO ja Euroopa Liit saavad kohaldada kaudseid tegevusi ning nn pehmeid meetmeid, mis ei sisalda vahetu sunni või jõu kasutamist ega muud taolist, samuti mitte korralduslikke küsimusi, kuidas riigid midagi tegema peaksid. 42/72 nõudeid. Üldjuhul kehtib majandusvööndis meresõiduvabadus ning veesõidukit niisama peatada ega kinni pidada ei või. Seda võib teha üksnes juhul, kui see on rahvusvahelise mereõigusega lubatud. Seetõttu uuendatakse § 14 lõike 1 sõnastust nii, et see oleks kooskõlas Eesti ja rahvusvahelises õiguses kasutatavate terminitega. Eelnõu § 5 punktis 4 täiendatakse MVS-i §-ga 142, millega sätestatakse, et laeva suhtes, millel ei ole riikkondsust, võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni. Säte on kooskõlas UNCLOS artikli 58 lõikega 2 ning artiklitega 91, 92 ja 110. UNCLOS artikli 58 lõikega 2 sätestatakse, et majandusvööndile kohaldatakse UNCLOS artikleid 88–115 ning teisi asjakohaseid rahvusvahelise õiguse norme niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus V osas reguleerituga. UNCLOS-i kommentaarides52 on selgitatud, et artikli 58 lõiget 2 tuleb esmajoones tõlgendada kuritegevuse ja muude ebaseaduslike tegevuste, mis on sätestatud artiklites 99–110, vastu võitlemise alusena, mis laiendab avamerel lubatud tegevused ka majandusvööndisse. Seega ei ole see vahetult seotud artiklis 56 sätestatud rannikuriigi õiguste, jurisdiktsiooni ega kohustustega. Pigem tuleks seda vaadata koostoimes teiste rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsioon53 (nn SUA konventsioon) ja selle 2005. aasta protokoll54, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane ÜRO konventsioon55, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon56 ja selle protokollid jms. Artikli 58 lõiget 2 tuleb vaadata kui riigile pandud miinimumnõuet merel kuritegevuse vastu võitlemisel, kohustused ja õigused on kaudselt tuletatavad. UNCLOS artikkel 91 paneb riigile kohustuse kehtestada laeva oma riikkondsusse võtmise, oma territooriumil registreerimise ja oma lipu all sõitmise tingimused. Laeval on selle riigi riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Nimetatud riigi ja laeva vahel peab olema tegelik seos. Artikkel 92 sätestab aga, et laev peab olema merel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all, kelle lipu all see sõidab, kui muu rahvusvahelise õigusega ei sätestata teisiti. Reisi vältel ei tohi laev lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui vahetub omanik või tehakse registrimuudatus. Ühtlasi sätestatakse, et juhul, kui laev sõidab kahe või mitme riigi lipu all ja kasutab neid oma huvidest lähtudes, ei saa ta kuuluda ühegi kõnesoleva riigi riikkondsusesse ning teda võib käsitada riikkondsuseta laevana. Seega, piltlikult öeldes kuulub riikkondsuseta laev merel sõites kõigile ning selle võib enda lipu alla võtta ja oma riigi jurisdiktsiooni kohaldada iga riik. Artiklis 110 sätestatakse, millisel juhul võib rannikuriik parduda laevale. Üheks selliseks juhtumiks on see, kui laeval puudub riikkondsus.57 Sõjalaev võib kontrollida laeva õigust sõita selle lipu all. Sõjalaev võib sel eesmärgil saata kahtlustatavale laevale ohvitseri juhtimisel paadi. Kui kahtlus pärast dokumentide kontrolli säilib, võib laeva pardal jätkata uurimist kõiki asjaolusid arvestades.58 Eri riikide praktika on näidanud, et dokumentide kontrollimine võib võtta aega mitu päeva ning kogu selle aja peetakse laeva kinni. Sealjuures võidakse meresõiduohutuse tagamiseks suunata laev mõnele ankrualale, mis ei pruugi alati olla majandusvööndis, vaid võib olla ka rannikuriigi territoriaal- või sisemeres. Paljudes NATO liikmesriikides on asutud seisukohale, et riikkondsuseta laevade kontrollimiseks ei piisa ainult UNCLOS artiklite 91, 92 ja 110 koostoimest, et laeva kontrollida, vaid vaja on ka rannikuriigi õigusesse asjakohast sätet, milles sätestatakse, et riikkondsuseta laeva suhtes kohaldatakse rannikuriigi õigust, kui teda kinni pidama ja kontrollima asutakse. Seda ka kõnesoleva täiendusega tehakse. 52 United Nations Convention on the Law of the Sea. A Commentary. Edited by Alexander Proelss: C.H.Beck, Hart, Nomos, 2017, lk 454–456. 53 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/78530. 54 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/12885011. 55 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/78195. 56 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/236618. 57 UNCLOSi artikli 110 lõike 1 punkt d. 58 UNCLOSi artikli 110 lõige 2. 43/72 Lisatavas paragrahvis on kasutatud sõnu „võib kohaldada“, jättes nii iga kord Eesti enda otsustada (kaalutlusotsusena), kuidas riikkondsuseta laeva suhtes reageeritakse, muu hulgas kas seda üldse peatatakse kontrollimise eesmärgil või mitte. Eelnõu § 5 punktis 5 tunnistatakse kehtetuks MVS § 17 kui mittevajalik ja praeguseks sisutühjaks muutunud paragrahv. Paragrahvis 17 sätestatakse, et MVS-i sätetes nimetatud pädevad riigiasutused ja majandusvööndi kaitsmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Selle volitusnormi alusel ei ole määrust kehtestatud. Pädevad riigiasutused on praegu kehtestatud eri seadustega, näiteks veealuse kultuuripärandi kaitse osas on pädev asutus muinsuskaitseseaduse järgi Muinsuskaitseamet, merekeskkonna kaitse üle teeb järelevalvet keskkonnajärelevalve seaduse järgi Keskkonnaamet, merre ehitamist ja selle üle järelevalvet teeb ehitusseadustiku alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, majandusvööndi õigusrežiimi tagab RiPS-i järgi Kaitsevägi. Seadust on täiendatud alates selle vastuvõtmisest 1993. aastal mitmeid kordi, täpsustades majandusvööndis lubatud tegevusi, mis on üks osa majandusvööndi kaitsest, sealhulgas osa sellest moodustab RiPS-is oleva majandusvööndi õigusrežiimi tagamise sisustamine. § 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Eelnõu § 6 punktiga 1 lisatakse MSOS § 1 uus lõige 21. Paragrahvis 1 käsitletakse MSOS-i reguleerimisala (ja kohaldamisala). Eelnõuga kavandatavas lõikes 21 sätestatakse, et sõjalise riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse MSOS-i üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud. Analoogselt on sätestatud sama paragrahvi lõige 2. Seadused kehtivad olenemata riigis valitsevast olukorrast. Selleks, et vältida olukorda, kus mõnda sõjalise riigikaitse või selleks valmistumisele kohaldatavat meedet59 loetaks tõlgendamise teel olukorraks, kus on vaja taotleda luba, või see on (tsiviil)laevadele või isikutele keelatud tegevus, on vaja MSOS-i reguleerimis- ja kohaldamisalas välistada sellisele tegevusele MSOS-i kohaldumine. See aga ei tähenda, et sõjalise riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele ükski õigusakt ei kohaldu. Neid tegevusi reguleerivad teised seadused (näiteks KKS, RiPS, KorS jne), samuti rahvusvaheline õigus (näiteks rahvusvaheline relvakonfliktiõigus). Lisaks tehakse koostööd teiste asjakohaste riigiasutustega, kes näiteks kaasatakse ülesannete täitmisse või keda tuleb teavitada konkreetsetest tegevustest. Eelnõu § 6 punktis 2 muudetakse MSOS § 1 lõike 4 sõnastust ning täpsustatakse, millised MSOS-i normid kehtivad iga sõjalaeva suhtes olenemata tema lipuriigist ning millised MSOS-i normid kehtivad lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes. Eelnõu § 7 punktis 7 tunnistatakse MSOS § 19 lõige 7 kehtetuks. Paragrahvi 19 lõige 7 on volitusnorm, millega on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. aasta määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“. Tagamaks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid (laevad ja väikelaevad) on merekõlblikud või sõidukõlblikud, sätestatakse eraldi nõuded eelnõu § 7 punktidega 4−6. Need uued MSOS-i lisatavad sätted tuleb lisada nende sätete hulka, mis kehtivad sõjalaeva või täpsemini Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes, ning seda eelnõu § 7 punktiga 2 ka tehakse. Tuleb märkida, et MSOS § 1 lõike 4 uue sõnastuse järgi jagatakse sõjalaevade sätted kaheks: 1) nõuded, mis kehtivad kõikide sõjalaevade suhtes olenemata nende lipuriigi lipust, ning 59 Märkus: näiteid tegevustest seletuskirja ei lisata, sest need on piiratud juurdepääsuga teave kas avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi. 44/72 2) nõuded, mis kehtivad ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite ehk Eesti lipu all sõitvate veesõidukite (sõjalaevade) suhtes. Eesti ei tee lipu- ega rannikuriigina järelevalvet ega kehtesta tehnilisi nõudeid teise lipuriigi sõjalaevale. Samas peab teise lipuriigi sõjalaev Eesti territoriaalmeres täitma neid nõudeid, mis on seotud navigatsiooniohutusega.60 Kõikidele sõjalaevadele olenemata nende lipuriigist kohaldatakse MSOS §-s 45 ja § 49 lõikes 1 sätestatut. Nimetatud paragrahvid käsitlevad veeteel liiklemist. Sõjalaevad peavad üldjuhul samuti kinni pidama veeteel liiklemisel reeglitest, mis on sätestatud kas rahvusvahelise õigusega (näiteks UNCLOS, COLREG) või Eesti õigusaktidega. Kogu 11. peatükk ei käsitle veeliikluse reegleid, vaid ka veeteel liiklemise reguleerimiseks vajalikku korralduslikku poolt. Sõjalaevadele ei saa kohaldada neid sätteid, mis puudutavad korralduslikku poolt (näiteks kes annab välja loa hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemiseks või kes vastutab navigatsioonimärgistuse korrasoleku eest), mistõttu viidataksegi konkreetsetele paragrahvidele 11. peatükis, mis käsitlevad veeteel (merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel) liiklemist: §- ga 45 sätestatakse peamised veeteel liiklemise nõuded ja §-s 49 pukseerimise nõuded. Eelnõu § 6 punktidega 4−6 lisatakse MSOS §-desse 12, 13 ja 17 uued lõiked, mis puudutavad Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevaid veesõidukeid, täpsemalt laevu ja väikelaevu. Sätete eesmärk on tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade ja väikelaevade merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus ning kehtestada nendele veesõidukitele sarnased nõuded. Regulatsiooni ei laiendata kuni 2,5-meetristele veesõidukitele (näiteks paatidele), ega allveerobotitele jms, mis liigitub veesõidukiks, nende merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse eest vastutab iga üksus ise (samas tuleb nende andmed kanda Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse). Eelnõu § 6 punktiga 4 lisatakse uus lõige 7 MSOS § 12, eelnõu § 6 punktiga 5 uus lõige 10 MSOS § 13 ja eelnõu § 6 punktiga 6 uus lõige 10 MSOS § 17. Paragrahvis 12 käsitletakse laeva tehnilise järelevalve korraldamist. Tehniliseks järelevalveks loetakse laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ja MSOS-is sätestatud nõuetele. Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.61 Paragrahviga 13 reguleeritakse tehnilise ülevaatuse korraldamist ja liigitamist ning §-ga 17 reguleeritakse merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistustega seonduvat. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad, et laevale on tehtud nõuetekohane tehniline ülevaatus ning laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele MSOS-is sätestatud nõuetele.62 Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist järelevalvet Kaitsevägi63. Sarnaselt tsiviillaevadele hõlmab tehniline järelevalve laeva ja väikelaeva ning nende seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist kehtestatud nõuetele. Tehnilist järelevalvet tehakse peamiselt tehnilise ülevaatusena. Nõuded laevale ja väikelaevale kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik, kes kehtestab ka tehnilise ülevaatuse korra. Kui laev või väikelaev ning selle seadmed ja varustus vastavad kehtestatud nõuetele, antakse sellele laevale või väikelaevale kas merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus. Selleks kehtestatakse muu hulgas laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord. 60 Vaata näiteks UNCLOS artikli 21 lõike 1 punkt a, lõige 2. 61 MSOS-i § 12 lõiked 1 ja 2. 62 MSOS-i § 17 lõige 1. 63 Tõenäoliselt antakse see ülesanne mereväele. 45/72 Oluline on märkida, et kui tehniline ülevaatus ning nõuded laevale ja väikelaevale oleks vaja kehtestada ainult Kaitseväe jaoks, võiks need kehtestada ka ilma, et seaduses selline kohustus sätestataks. Kuna aga samad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu veesõidukitele ja tehakse nende üle järelevalvet, on vaja need kehtestada seadusega. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tähendab, et Kaitseväele kehtestatavad nõuded kehtivad Kaitseliidu kohta ainult siis, kui need on kehtestatud seadusega. See tähendab, et nõuded ise ei pea olema seaduses, vaid Kaitseväele peab olema antud volitus kehtestada nõuded, mis kehtivad ka Kaitseliidu kohta. See on põhjus, miks lisatakse eelnõuga Kaitseliidu seaduse § 85 uus lõige 22, mille kohaselt teeb Kaitsevägi järelevalvet selle üle, kas Kaitseliidus täidetakse nõudeid, mis on sätestatud MSOS-is ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel antud õigusaktides. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusest tuleneb kohustus esitada laeva ja väikelaeva andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse. Nagu eespool mainitud, antakse eelnõuga Kaitseväele õigus kehtestada tehnilise ülevaatuse kord, tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele ning laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord. KKS § 24 punkti 111 kohaselt kehtestab Kaitseväe juhataja Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra. Enamus akte kehtestatakse käskkirjaga. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad laevad ja väikelaevad on konkreetsed veesõidukid, mille suhtes eelnõukohase seadusega antakse Kaitseväe juhatajale õigus nõuded kehtestada, neid on võimalik eristada individuaalsete tunnuste järgi (praegusel juhul on selleks kuuluvus), tegu ei ole piiritlemata arvu juhtumitega ning ei ole suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Laevadele ja väikelaevadele kehtestatavad tehnilised nõuded on enamuses piiratud juurdepääsuga kas avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt. Sellest tulenevalt on antud ka nõuete ja kordade kehtestamise õigus Kaitseväele, mitte näiteks kaitseministrile üldaktiga (määrus) kehtestamiseks. Eelnõu § 6 punktidega 8 ja 11 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 52 ja § 47 uue lõikega 61. Paragrahviga 45 reguleeritakse veeteel liiklemist, sätestades selleks üldised nõuded, sealhulgas liiklemise piirangud. Sama paragrahvi lõigetega 5 ja 51 antakse Transpordiametile õigus kehtestada ajutisi piiranguid, et tagada veeteel veeliikluse ohutus. Paragrahviga 47 reguleeritakse navigatsiooniteavet ja veetee haldamist, mille hulka kuulub ka navigatsioonimärgistus. Põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral võib olla samuti vajadus kehtestada ajutisi piiranguid, sealhulgas muuta navigatsioonimärgistust. Aeg-ajalt tuleb need kehtestada väga kiiresti või põhjustel, mida ei saa Transpordiametile avaldada, või ei ole aega tavapärasel viisil taotluste esitamiseks ega menetlemiseks. Seetõttu antakse Kaitseväele õigus korraldada veeliiklust ning kehtestada ajutisi piiranguid põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal, samuti anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks, et tagada veeteel veeliikluse ohutus. Peale selle saab Kaitsevägi õiguse anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ja muuta navigatsioonimärgistust ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse. Navigatsioonimärgistuse muutmiseks võib lisaks Transpordiametile anda korralduse ka Riigilaevastikule, kes muu hulgas üldkasutataval veeteel paigaldab, hooldab ja haldab ujuvmärke ning püsimärkide tulesid, ning satelliitidel põhineva asukoha määramise süsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapealset kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi. Üldine eeldus on, et Transpordiamet ja Riigilaevastik ise jätkavad oma ülesannete täitmist, mitte Kaitsevägi ei võta ülesannete täitmist üle. Kõik vajalikud menetluslikud üksikasjad (soovide edastamise viisid, kontaktid jms) lepivad Kaitsevägi, Transpordiamet ja Riigilaevastik omavahel kokku pärast eelnõukohase seaduse jõustumist. Kaitseväel on olemas asjakohased plaanid. Võimalik on korraldada ka sobivas formaadis õppusi, et seda kõike harjutada. 46/72 Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 129 selgituse punktides 3 ja 4 on kommenteeritud, et riigi julgeolek on riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta Põhiseadusega vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on tegelik olukord, kus riigi suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda PS-ist tulenevaid ülesandeid ei ole mõjutatud muul kui PS-is määratud viisil. Mõiste „riigi julgeolek“ erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et on tegelik olukord – rikkumise või selle ohu puudumine. Riigi julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja toimimise vastu, samas kui põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste normide mittetunnustamine või nende süstemaatiline eiramine. Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), PS-i aluspõhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust korrast64, mille tagamiseks ja kaitseks on kehtestatud tavapärastele meetmetele (näiteks riiklik järelevalve, süüteomenetlus) täiendav eriregulatsioon (näiteks julgeolekuasutuste tegevus, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kohaldatavad meetmed). Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Eelnõu § 6 punktiga 9 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 61, sätestades selgelt, et lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist korraldab Eesti merealal Kaitsevägi. MSOS § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse MSOS-i Eesti merealal ja laevatatavatel siseveekogudel, sealhulgas piiriveekogudel. KKS § 3 lõike 1 punkti 41 kohaselt on Kaitseväe ülesanne lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. Sellest tulenevalt on vaja ka MSOS-is sätestada, milline asutus Eesti merealal korraldab asjakohaseid töid, mis seotud lõhkematerjaliga. MSOS § 45 lõige 6 sätestab, et veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise. Nimetatud lõikes sätestatut on võimalik tõlgendada nii, et vaatamata sellele, et KKS-iga on pandud Eesti merealal demineerimistöö tegemine Kaitseväele, peab ikkagi lõhkematerjali ja muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti (näiteks miini) kõrvaldama või korraldama selle kõrvaldamise Transpordiamet. Näiteks võib tekkida olukord, kus merest leitakse triivimas miin ning selle justkui peaks kui takistuse kõrvaldama Transpordiamet. Selleks, et vältida sellise tõlgenduse andmise ning olukorra tekkimise võimaluse, kus Transpordiamet peaks hakkama merre paigutatud miine kahjutustama hakkama, lisatakse säte, et sellega tegeleb ja selle korraldab Kaitsevägi. Kuna ka praegu tegeleb Kaitsevägi lõhkematerjali kahjutuks tegemisega Eesti merealal, on see tavaliselt korraldatud nii, et Kaitsevägi teavitab nii Transpordiametit kui ka Keskkonnaametit asukohast, kus demineerimistööd tegema hakatakse ning koostöös mõlema asutusega leitakse võimalused, kuidas seda kõige vähem merekeskkonda ja veeliiklust häirides teha saaks. 64 Märkus: sama kommenteeritud väljaande § 54 selgituste punktis 2 on kommenteeritud, et põhiseaduslik kord moodustab avaliku korra tuuma. Põhiseadusliku korra hulka kuuluvad need avalikku korda tagavad normid, mis loovad riigi võimaluse eksisteerida ja ühiskonnasuhteid reguleerida. 47/72 Eelnõu § 6 punktidega 10 ja 12 on seotud seletuskirja sissejuhatavas osas selgitatud reformi järelkaja, mille alusel tehakse korrektiivid, kui hiljem arvamuse muutumise või praktika käigus on ilmnenud täpsustuse vajadus. Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE koostamisel oli üks lähtepunkte, et laeva kaptenil või muu veesõiduki juhil on või peaks olema üks kontaktpunkt, kelle poole ta saab merel olles pöörduda. Seoses osade Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete üle andmisega Kaitseväele, suhtlevad laeva kaptenid ja muude veesõidukite juhid olenevalt teemast lisaks JRCC Tallinnale ka mereväega. Lähtuvalt ülesannete jaotusest tuleb vastavad parandused teha ka MSOS-is, et isikud teavitaks õiget asutust, ning samas tagada teatud juhtudel paindlikkus. Ühtlasi tuleb märkida, et kui näiteks laeva kapten ei teavita avastatud merereostusest või sellest, et ta selle ise tekitas, Kaitseväele, vaid JRCC Tallinnale, tuleb lugeda teade edastatuks, sest JRCC Tallinn edastab teate õigele asutusele ehk Kaitseväele, kes saab nii teate kätte. Kui teadet üldse ei edastata, tuleb see lugeda teavitamiskohustuse rikkumiseks. Eelnõu § 6 punktis 10 asendatakse kahes eri paragrahvis sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“ − § 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1. MSOS § 45 lõikega 12 pannakse laeva kaptenile või väikelaeva või muu veesõiduki juhile kohustus kohe teatada õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest politseiasutusele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. Paragrahv 904 on aga vastutuse peatükis ning selles sätestatakse, et kui laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht jätab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest teavitamata, on tegu seaduse rikkumisega. Nimetatud juhul peab jääma laeva kaptenile või muu veesõiduki juhile paindlikkus otsustada, kummale raadiokanalile ta sellest teatab, tõenäoliselt pigem Kaitseväe kasutuses olevale raadiokanalile 69. Oluline on, et teave edastatakse, sest siis saab kiiresti reageerida, et objekt korda teha, samuti teatada teistele merel liiklejatele, mis piirkonnas sõites tuleb ettevaatlik olla. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Eelnõu § 6 punktiga 12 muudetakse MSOS § 52 lõike 4 sõnastust ning asendatakse termin „kinni pidada“ terminiga „sundpeatada“. Kinnipidamine on MSOS-is defineeritud § 78 lõikes 22 kui laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni. Käesoleva eelnõuga on kavas lisaks sadamale täiendada seaduse § 78 nii, et see laieneks ka ankrualadel seisvatele laevadele, kui laeval esineb mõni sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudus. Kõik loetletud puudused on seotud vahetult laeva merekõlblikkuse või laeva meeskonnaliikmetega, kui laeva tehniliselt kontrollitakse. MSOS-i § 52 asub seaduse 12. peatükis, millega reguleeritakse laevaliikluse korraldamise süsteemi. See ei ole vahetult seotud laeva tehnilise kontrolli ega selle merekõlblikkusega, vaid rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni (COLREG) nõuete täitmisega. Antud konventsioon kehtib kogu Eesti merealal (st Eesti sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis). Kuna MSOS § 78 ja 12. peatükk tuginevad erinevatele rahvusvahelistele õigusaktidele, samuti eri olukordadele, millal ja kus neid kohaldatakse, ei ole §-s 78 ja §-s 52 „kinni pidamine“ sama tähendusega. Selleks on vaja muuta MSOS-i nii, et ei kasutata sama terminit. Paragrahvis 78 on tegemist sisuliselt sarnase tähendusega termini ja tegevusega, nagu seda on näiteks KorS-is isiku kinnipidamise puhul (vaata näiteks KorS-i § 31, 43 ja 46), §-s 52 aga samas tähenduses, nagu KorS-i §-s 45 või RiPS-i §-s 114. Sellest tulenevalt muudetakse § 52 lõike 4 sõnastust nii, et Kaitsevägi või PPA võib laeva peatada RiPS-i §-s 114 sätestatud korras. Eelnõu § 6 punktid 13 ja 25 on omavahel seotud ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutavate laevadega. Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust pakkuv ja osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev), peab olema varustatud nõuetele 48/72 vastava A-klassi AIS- seadmega , kui ankruala või reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest, ning vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või reid asub lähemal kui üheksa meremiili rannajoonest. Eesmärk tõhustada järelevalvet reiditeenust osutavate laevade üle, eelkõige sanktsioonirežiimist kinnipidamise tagamiseks. Sätte asukoht on valitud ökonoomiat silmas pidades. Juhul, kui panna nõue MSOS § 531 lõike 3 ette, oleks vaja muuta ka lõiget 3 selleks, et välistada nende laevade puhul AIS-seadme paigaldamise nõue, mis on loetletud lõike 3 punktis 2 (see punkt tühistaks eespool oleva nõude). A- ja B-klassi AIS-seadmed erinevad üksteisest võimsuse poolest. B-klassi AIS-seadme tavaline võimsus on 2−5 W ja A-klassi AIS-seadmetel 12,5−25 W, millest oleneb ka nende levi kaugus merel – B-klassi AIS-seadme maksimaalne levi kaugus, et suudaks veel AIS teadet edastada, on kuni üheksa meremiili, A-klassi AIS-seadmetel piirangut ei ole. Enamus Eesti sisemeres ja territoriaalmeres asuvatest ankrualadest ja reididest jäävad kuni üheksa meremiili ulatusse, mistõttu ei ole mõistlik kehtestada kõikidele ühtset nõuet A-klassi AIS-seadme kehtestamiseks, kui reiditeenust osutav laev või väikelaev ei sõida kaugemale kui üheksa meremiili rannajoonest. See on piisav kaugus, et B-klassi AIS-seadet omav laev või väikelaev on veel levis. B-klassi AIS-seadmed on ka odavamad A-klassi AIS-seadmetest. Juhul, kui laeval või väikelaeval juba ei ole peal nõuetekohast AIS-seadet ning ta osutab reiditeenust juba enne kõnesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist ja jätkab seda ka hiljem, antakse üleminekuaeg kuus kuud, mille jooksul ta peab nõuetekohase AIS-seadme (kas A- või B-klassi AIS-seade) laeval või väikelaeval kasutusele võtma. Kuna AIS-seadmed ei ole kuigi kallid65, on kuus kuud piisav aeg, et iga reiditeenust osutava laeva või väikelaeva omanik jõuaks soetada nõuetekohase AIS-seadme ja paigaldada selle laevale või väikelaevale. Eelnõu koostamise ajal on teada seitse laeva ja väikelaeva, kes praegu reiditeenust osutavad ja keda see nõue puudutab. Eesmärk on paremini jälgida piirirežiimist kinnipidamist ehk teha järelevalvet riigipiiri ja piiripunkti vahelisel alal ning tagada tõhusamalt õiguskord Eesti merealal. Järelevalvet ei tehta üksnes sadamas või sisemeres, vaid ka territoriaalmeres. Kuna osa reidikohti asub navigatsioonihooajal väga tiheda väikelaevaliiklusega piirkonnas, on vaja neid laevu eristada teistest laevadest ja väikelaevadest, kellel ei ole AIS-seadme paigaldamise kohustust, et saada parem ülevaade sellest, milliseid laevu reiditeenust osutavad laevad teenindavad ning kas peetakse kinni kõikidest nõuetest, sealhulgas kehtestatud sanktsioonidest. Teenuseid osutavad vastava tegevusloaga ettevõtted, kasutades selleks spetsiaalseid laevu, mille kogumahtuvus võib jääda alla 300 ja millel seega ei ole kohustust paigaldada AIS-seadet. Reidil peatuvatele laevadele osutatakse eri teenuseid, nagu: 1) isikute transport laevalt piiripunkti või piiripunktist laevale (meeskonnaliikmete vahetus, eri inspektorite pardale toimetamine, jäälootside transport); 2) laevade varustamine kütuse (punkerdamine), määrdeainete või muu kaubaga, mida on vaja selleks, et jätkata laeva edasist transiiti merel; 3) laevadelt jäätmete vastuvõtmine (pilsivesi ja muud jäätmed, mis tekivad laeva normaalsel käitamisel). Eelnõu § 6 punktiga 14 uuendatakse § 72 lõike 1 sõnastust. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Kehtiva sõnastuse järgi on laevaõnnetuse korral Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud teatama õnnetuse asjaoludest viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti merealadel ja sisevetel toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud 65 Hinnad algavad B-klassi AIS-seadmel mõnesajast eurost olenevalt tootjast ja sellest, mis lisafunktsioone veel tahetakse, ning A-klassi AIS-seadmel paari tuhandest eurost. 49/72 teatama viivitamata politseiasutusele ning kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, siis ka Keskkonnaametile. Politseiasutus teatab laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele, Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Sõnastuse muutmise eesmärk on teha see lühemaks, sätestada õiged asutused, keda tuleb laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida saab teha kas rakendusakti tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on asutustevaheline teavitamine paika pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. aasta määrusega nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ (vaata näiteks § 10 lõige 3, § 18 lõige 2), samuti asutustevahelise kokkuleppega. Uues sõnastuses vahetavad asukohta lõike esimene ja teine lause. Uue sõnastuse kohaselt on laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest viivitamata PPA-le (ehk JRCC Tallinnale). Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude päästmine on alati esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse Keskust. Eelnõu § 6 punktidega 15–21 muudetakse MSOS § 78. Kehtiv MSOS § 78 käsitleb laeva sadamast väljumise keeldu. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib Transpordiameti järelevalveametnik keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval sadamast väljuda, kui laeva kapten keelab laeva kontrollimise, laeval esinevad olulised puudused seoses meresõiduohutuse, töö- ja töötervishoiutingimuste tagamise, tunnistuste ja kindlustuste esitamise ning keskkonnaohutuse jm nõuete täitmisel. Lõike 22 kohaselt on [laeva] kinnipidamine laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni. Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. aasta määrusega nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“. Praktikas võib esineda olukordi, kus on põhjendatud viia laevakontroll läbi mitte sadamas, vaid sise- või territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva laeva suhtes. Näiteks juhul, kui välisriigi lippu kandev laev on sadama reidil või kui see on mõne pädeva asutuse poolt territoriaalmeres peatatud (näiteks UNCLOS-is sätestatud kinnipidamise alused merekeskkonna kaitseks) ning reostuse tekkimisest, laeva seisukorrast või laevapere liikmete olukorrast tulenevalt ilmneb vajadus teostada laevakontroll meresõiduohutuse, merekeskkonna või töötervishoiu tingimustega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks, või esineb mõni muu rahvusvahelise õigusega kooskõlas olev alus laeva kontrollimiseks. Territoriaalmeres kontrollitavatel laevadel esinevate oluliste puuduste korral ei ole praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt võimalik Transpordiametil laeva kinni pidada (s.o teha ettekirjutust laeva edasise liikumise keelamiseks). Seetõttu on vaja kehtestada õiguslik alus laeva kinnipidamiseks analoogselt laeva kinnipidamisega sadamas, et puudused laevas saaksid kõrvaldatud ja võimalikud ohud maandatud enne laeva territoriaalmeres edasiliikumist, et tagada laeva jätkuv meresõiduohutus ning laevapere heaolu. See tähendab, et kui laeval esinevad olulised puudused, aga laeva liikumist ei saa kehtiva regulatsiooni tõttu sise- või territoriaalmeres keelata, võib see osutuda ohtlikuks meresõiduohutusele, merekeskkonnale, aga ka laevapere liikmete elule ja tervisele. Sellest tulenevalt tehakse muudatused § 78 lõigetes 1, 21, 22, 3, 5 ja 10, lisades võimaluse keelata laeval ankrualalt või sadama reidilt lahkuda, kui laeval esineb olulisi puudusi. See on kooskõlas ka UNCLOS-i artikliga 21, mis 50/72 sätestab, et rannikuriik võib kooskõlas konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse normidega vastu võtta oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad meresõiduohutust ning keskkonnakaitset, reostuse vältimist, vähendamist ja kontrollimist. Eelnõu § 6 punktidega 22 ja 23 tehtavad muudatused MSOS-i §-s 791 käsitlevad ühekordse ülesõidu tingimusi remondisadamasse. Antud paragrahvi on vaja muuta tulenevalt eelnevates punktides käsitletud MSOS § 78 puudutavatest muudatustest, võimaldamaks territoriaalmeres laeva liikumise keelu rakendamise asemel lubada laeval liikuda oma territoriaalmere asukohast lähimasse remondisadamasse, sest kõiki laeval esinevaid puudusi ei pruugi olla võimalik territoriaalmerel viibides kõrvaldada. Eelnõu § 6 punktis 24 muudetakse MSOS rakendussätet, sest PPA-l ei ole enam laevu (need kuuluvad nüüd Riigilaevastikule) ja olemasolevate PPA soetatud väikelaevade puhul Riigilaevastiku koosseisus ei ole see regulatsioon vajalik, lisaks tunnistatakse kehtetuks MSOS 19 lõige 7 seega jäetakse välja viide sellele sättele. Eelnõu § 6 punktis 25 on sätestatud rakendussäte, et jätta laevaomanikele kuus kuud aega nõuete täitmiseks. § 7. Riigilõivuseaduse muutmine MSOS § 78 puudutavate muudatusettepanekutega seonduvalt on vaja muuta RLS §-s 14247 sätestatud laeva kinnipidamisjärgse kontrollimise riigilõivu suurust. Riigilõivu tasutakse meresõiduohutuse seaduse § 78 lg 11 alusel. Kehtiv riigilõivu regulatsioon ja suurus on loodud sadamas toimuva laevakontrolli tarbeks ega arvesta täiendavate kuludega (näiteks Transpordiameti järelevalveametnike töö- ja transpordikulu), mis kaasnevad laeva kontrollimisega territoriaalmeres. Kui arvestada, et territoriaalmeres viibiva laeva kontrollimisega kaasnevad transpordikulud Transpordiameti järelevalveametniku laevale ja tagasi kaldale toimetamisega (umbes 350 eurot tunnis) ja kokku võib transport võtta aega kuni 3 tundi (1050 eurot) ning et Transpordiameti järelevalveametniku töötunni tasu suurust arvestatakse RLS § 14247 lõike 1 kohaselt (100 eurot) ning et laeva puudusi ja suurust arvestades võib töötundide arv laeval varieeruda vastavalt igale üksikjuhtumile (näiteks 10–30 tundi), oleks põhjendatud seada riigilõivu suuruseks maksimaalselt 3400 eurot laevakontrolli eest. RLS § 14248, § 14249 ja § 14250 kohaste erinevate merendusalaste ülevaatuste maksimaalne riigilõivu suurus on samuti 3400 eurot. Võrdlusena on Soomes kehtestatud samasisulise toimingu tasu suuruseks 380 eurot tunnis tööajal ja 550 eurot tunnis töövälisel ajal.66 Lätis on vastav tasu 5000 eurot.67 § 8. Riigipiiri seaduse muutmine Eelnõu § 8 punktis 1 muudetakse RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastust, viies selle kooskõlla Schengeni piirieeskirjade68 sõnastuse ja terminitega. Kehtiv punkti 4 sõnastus on järgmine: 66 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus Liikenne- ja viestintäviraston liikennettä koskevista maksullisista suoritteista, p-d 6.1.1 ja 6.1.2. Kättesaadav: SäädK 904/2024. 67 Valsts sabiedrības ar ierobežotu atbildību „Latvijas Jūras administrācija“ maksas pakalpojumu cenrādis, lisa p 1. Kättesaadav: Valsts sabiedrības ar ierobežotu atbildību „Latvijas Jūras administrācija“ maksas pakalpojumu cenrādis. 68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 51/72 õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, õhuruumis liikumise ning õhuruumist väljumise kord. Selline sõnastus viitab, et piirirežiimiga määratakse, kuidas võivad Eesti õhuruumis õhusõidukid liikuda ja kuidas siseneda või väljuda Eesti õhuruumist. See sõnastus kehtib aastast 1994, kui RiPS vastu võeti ja jõustus. Eesti ei olnud siis veel muu hulgas Euroopa Liiduga ühinenud, mistõttu ei kehtinud piirivalvamise ja piirirežiimi määramisel EL-i õigusaktid ning Eesti reguleeris seda selle aja vajaduste järgi. Selle hulka kuulus ka see, kuidas eelkõige tsiviilõhusõidukid Eesti õhuruumi ehk Eesti territooriumile siseneda võisid, kus toimus õhusõidukiga saabunud inimeste (reisijad, piloodid, meeskonnaliikmed) piiriületamine ja kuidas inimesed õhusõidukiga Eesti õhuruumist väljuda võisid. Märkusena olgu öeldud, et kaitselennunduse õhusõidukite ja riiklike õhusõidukite Eesti territooriumile sisenemine on reguleeritud teiste õigusaktidega.69 Piirirežiimiga määratakse tegelikult ainult õhusõidukiga Eestisse saabunud reisijate, pilootide ja õhusõiduki meeskonnaliikmete õhupiiri ületamise kord, mitte see, kuidas õhusõidukid Eesti õhuruumis liiguvad. Sisuliselt käsitleb see seda, kuidas peamiselt lennujaamades riigipiiri ületamist ja kontrolli tehakse ning millal ei loeta õhupiiri ületamist rikkumiseks, kui riigipiir ületatakse korras kirjeldatust teistmoodi. Schengeni piirieeskirjade 6. lisa 2. peatükis käsitletakse õhupiiri ületamist. RiPS §-s 9 sätestatakse nõuded riigipiiri ületamisele ja §-s 12 sätestatakse nõuded konkreetselt õhupiiri ületamisele. RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muutmine on kooskõlas Schengeni piirieeskirjades sätestatuga ning selle tulemusena seotakse RiPS-is paremini ka piirirežiimi käsitlev § 8 ja õhupiiri ületamist käsitlev § 12. Õhuruumi terminit ei ole muudes sätetes vaja muuta, sest see on pigem seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega, mitte niivõrd piiriületamisega. Õhuruum on selles kontekstis võrdne Eesti territooriumiga. Nagu eespool selgitatud, ei ole eelnõuga muudetav säte vahetult seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega. Eelnõu § 8 punktidega 2 ja 3 täiendatakse RiPS § 114 lõikeid 1 ja 11, lisades nendesse uue riikliku järelevalve erimeetme, mida võib kohaldada piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ning piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is sätestatud alusel ja korras. Selleks on KorS §-s 44 sätestatud erimeede – viibimiskeeld. Praegu on lubatud mõlema nimetatud lõike kohaselt rakendada meetmeid, mis on sätestatud KorS §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse saatmine ja sundtoomine), 32 (isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45 (sõiduki peatamine), 46 (isiku kinnipidamine), 47 (turvakontroll), 48 (isiku läbivaatus), 49 (vallasasja läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus), 52 (vallasasja hoiulevõtmine) ning 53 (hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine). Viibimiskeelu meetme kehtestamise vajadus on seotud riigipiiri valvamisega ning aitab vajaduse korral tagada patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ebaseaduslik toimetamine ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. Nagu lähiajalugu näitab, kasutatakse näiteks ebaseaduslikku rännet üha enam ühe vahendina riikide vastu ning seetõttu peab ka riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel olema PPA-l ja Kaitseväel võimalik rakendada meetmeid, mis tagavad eduka riigipiiri valvamise ja kaitsmise. Näitena toodud juhul aitab sündmust lahendada muu hulgas viibimiskeelu kohaldamine teatud alale (näiteks piirivööndis), et ebaseaduslikku piiriületust tõkestada ja piirivahejuhtumeid lahendada. Viibimiskeelu kehtestamise alused tulenevad KorS-i § 44 lõikest 1. Juhul, kui viibimiskeeldu tuleb kohaldada 69 Praegu on selleks riigikaitseseadus. 52/72 üle 12 tunni, teeb sellise otsuse prefekt, kui otsus puudutab maismaapiiri ja piiriveekogusid, ning Kaitseväe juhataja70 või tema volitatud isik, kui otsus puudutab merepiiri. Eelnõu § 8 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RiPS § 14 lõike 1 punkt 6. Paragrahviga 14 reguleeritakse sisenemist sisemerre, sadamasse ja piiriveekogusse. Selle lõike 1 punktis 6 sätestatakse, et välisriigi tsiviillaev võib sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda punkerdamiseks. Sama paragrahvi lõikes 11 sätestatakse, et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välisriigi tsiviillaev sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See tähendab, et kehtiva sõnastuse järgi ei pea laev küsima nõusolekut sisemeres punkerdamiseks. Punkerdamine on tegevus, mis halbade asjade kokkulangemise, hooletuse või tahtluse71 tõttu võib põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna kaitse eesmärgil ei tohiks punkerdamine ega laevalt laevale ümberlaadimine72 olla tegevused, mida võib lubada laevadel ilma sellekohase kontrollita teha. Sisemere osa on rannale lähedal, mistõttu on suur oht, et tekkinud reostus jõuab kiiresti randa. Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale ümberlaadimine reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määrusega nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll kehtestatud sisemeres käitlemise73 nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal seda tehakse ja kus. Näiteks Soomes on see reguleeritud, sealhulgas määratud punkerdamiseks lubatud asukohad. Seetõttu võetakse punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks välisriigi tsiviillaev ei pea saama Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda, samuti täpsustatakse vajaduse korral nimetatud määrust. Eelnõu § 8 punktis 5 muudetakse RiPS § 14 lõiget 11, asendades selles sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“. Praegune sõnastus ei ole selge, sest kooskõlastamisest saadakse erinevalt aru. Mõeldud on siiski nõusoleku saamist, mitte lihtsalt teavitamist. Näiteks tekib küsimus, mida teha juhul, kui kooskõlastust ei saa – kas see on võrdne sellega, et nõusolekut ei ole, või võib laev ikkagi jätkata sisenemist sisemerre, sest ta on oma plaanist teavitanud. Seetõttu on oluline, et kõik osalised tõlgendaks sätet ühtemoodi – nõusoleku puudumisel ei ole sisemere läbimine, sinna sisenemine või sealt väljumine lubatud. Eelnõu § 8 punktis 6 täiendatakse RiPS § 141 uue lõikega 12, mille tulemusena lihtsustub laevaloa taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) riikidele kuuluvate laevade (näiteks Norra piirivalvelaevad) jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse välisriigist (näiteks Soomest, Norrast). Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja EMP riigi laevale, mis täidab ranniku- ja piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda mitmekordne laevaluba (niinimetatud aastane laevaluba)74. Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada mitmekordset luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui eelnõukohane säte jõustub, võib liikmesriik või EMP riik taotleda nendele laevadele nn aastase laevaloa, mis vähendab muu hulgas Välisministeeriumi ametniku, EL-i liikmesriigi ja EMP riigi vastava ametniku töökoormust, samuti nende asutuste töökoormust, kes loataotlusi kooskõlastavad (näiteks PPA, Kaitsevägi). 70 Kui muu korrakaitseorgani juht. 71 Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias on nimetatud ühe võimaliku julgeolekuohuna. 72 Tuntud kui STS (ship-to-ship). 73 Käitlemine on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine. (Vabariigi Valitsuse 25.06.2020. aasta määruse nr 51 § 2 punkt 1). 74 Väljakujunenud praktikas enamasti mitmekordsed laevaload sõjalaevadele antakse üheks aastaks, mille jooksul laev võib siseneda Eesti territooriumile rohkem kui üks kord. Sellest ka tekkinud nimetus „aastane luba“, kuigi mitmekordne luba võidakse anda ka lühemaks perioodiks. Riigilaevadele soovitakse kehtestada sarnane regulatsioon. 53/72 RiPS § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul jäetakse kehtima kohustus taotleda iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad, uus laevaluba. Kuna laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk üsna suured, mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka sadamasse tulla, valmistumaks võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid riigilaevu soovib sisemerre tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele nn aastaseid lubasid. Eelnõu § 8 punktis 7 täiendatakse RiPS-i uue §-ga 142, millega pannakse isikutele kohustus taotleda luba või saada nõusolek sise- ja territoriaalmeres toimuvateks veealusteks ja - pealseteks tegevusteks, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, ning kui see kavandatav tegevus ei ole juba kas RiPS-i või muu seadusega (näiteks muinsuskaitseseadusega75, ehitusseadustikuga76, sadamaseadusega) reguleeritud ja sellel ei ole otsest seost rahumeelse läbisõiduga. Nõusoleku puudumisel ei ole nimetatud tegevused lubatud. Sellega on seotud omakorda eelnõu § 4, millega pannakse sarnane kohustus taristu omanikele ja valdajatele. See on kooskõlas ka UNCLOS-i artikli 79 lõikega 4.77 Kohustuse võib jagada kaheks: 1) taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning 2) muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta ning mida ei ole juba RiPS-i või muude seadustega reguleeritud (lõige 1). Sellised muud tegevused võivad olla näiteks otsing, mis ei ole seotud inimelu päästmise ega vrakkide otsimisega (näiteks hobina); lõhkeainete asukoha kaardistamine ja otsimine; riigiasutuse korraldatav õppus, kus välisriigile kuuluvad laevad (näiteks piirivalvelaevad) ei sisene sisemerre, vaid jäävad ainult territoriaalmerre; merepõhja uuringud, mis ei ole teadusuuringud, jms. Nagu eespool juba kirjeldatud, on mereolukorrateadlikkus kõige alus, et tagada meresõiduohutus, turvalisus ja merejulgeolek. See tagab, et nii Transpordiameti laevaliiklusteenindus (VTS)78 kui ka Kaitsevägi teab, miks laev seisab just selle koha peal või liigub tavapärasest aeglasemalt, samuti seda, kui laev teeb või laevalt tehakse merealuse taristu hooldustöid või vaadeldakse allveeroboti või tuukri abil taristu seisukorda või tehakse muid tegevusi. Kui ei teata, miks laev seisab või liigub väga aeglaselt, võib see peale julgeolekuriskide mõjutada ka navigatsiooniohutust (meresõiduohutust). Navigatsiooniohutuse tagamiseks saab vajadusel teisi laevu hoiatada. Samuti on kasulik see, et Kaitsevägi saab optimeerida patrull-laevade liikumise marsruute, kui on teada, kes ja mida kuskil teeb. Lisaks annab see täiendava tööriista seadusega Kaitseväele antud ülesandega Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega79) kehtestada oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad a) meresõidu ohutust ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude 75 Näiteks vrakile sukeldumiseks loa taotlemisega seonduv on reguleeritud muinsuskaitseseaduse §-ga 42. 76 Näiteks tuulepargi rajamine, mille loa andmise menetlus on reguleeritud ja loaandja nimetatud ehitusseadustikuga. 77 Artikli 79 lõige 4: „Käesolev osa ei mõjuta rannikuriigi õigust seada tema territooriumile või territoriaalmerre paigaldatavatele kaablitele või torujuhtmetele tingimusi ega jurisdiktsiooni kaablite ja torujuhtmete üle, mida ehitatakse või kasutatakse tema mandrilava uurimise või selle loodusvarade kasutamise eesmärgil või tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate tehissaarte, seadmestike ja rajatiste käitamisel.“ 78 Inglise keeles vessel traffic service. 79 Näiteks COLREG, SOLAS, MARPOL. 54/72 vahendite ja rajatiste kaitset; c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist; g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise vältimist.80 Selleks, et rannikuriik saaks tõhusalt kontrollida kõigi loetelus olevate nõuete täitmist ja seda, ega neid ei rikuta, on kehtestatud kontrollivahendid, nagu loa taotlemine sise- ja territoriaalmeres toimuvateks tegevusteks või vähemalt nende tegevuste jaoks nõusoleku küsimine. Esimesel juhul tuleb esitada põhjalikumad andmed ja siis tehakse ka esmane taustakontroll julgeoleku tagamiseks. Loa taotlemise ja nõusoleku saamise menetlemisel kontrollitakse eelkõige nimetatud loetelu punktides a−d, g ja h olevate nõuete täitmist. Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (ehk kaitseminister) määrusega (lõige 3). Hooldustöödega seonduva alla arvatakse ka vaatlustegevus, mitte ainult reaalne toru või kaabli parandamine. Vaatlustegevus on näiteks allveeroboti või tuukri abil vee all oleva kaabli või toru ülevaatus. Kuna veepealne ja -alune taristu ning muud rajatised on sageli määratud riigi kriitiliseks taristuks, mis tagab elanikkonna kerksuse, on oluline saada rohkem teavet, kes teeb hooldustöid ja kas tegemist on usaldusväärse isikuga, sest enamasti ei tee taristu omanikud või valdajad neid töid ise, vaid need tellitakse. Ka praegu esitavad ettevõtjad andmed Kaitseväele ja nende alusel annab Kaitsevägi nõusoleku. Tegelikult on sisuliselt tegu loa küsimisega. Kuna Kaitsevägi soovib laeva ja isikute tausta kontrollida, kuid see võtab aega, kehtestatakse taotluse vorm ning taotlemise kord ja loa andmise kord, vältimaks olukorda, kus andmed esitatakse näiteks tund aega enne tööde algust. Kuna taotlus kas rahuldatakse või mitte ja muid haldusmenetluses olevaid õigusi, nagu loa peatamine või väljaantud loa kehtetuks tunnistamine, ei kasutata, siis seadusega taotluse esitamise või loa andmisega seonduvat rohkem ei sätestata. Praegune praktika näitab, et üldjuhul on hooldustööd kavandatud tegevus ja isegi kui on avastatud katkestus või anomaalia, ei minda töid tegema kohe, vaid nende ettevalmistamine võtab natuke aega, mille jooksul jõutakse ka esitada andmed Kaitseväele (sealhulgas on Kaitseväge juba eelnevalt teavitatud). Selleks, et töid sujuvamalt ja kiiresti korraldada, võib taotluse esitada ka suuliselt, kui hooldus- ja parandustöid tegev ettevõtja ja laev on kohe saadaval ning saab kohe merele minna töid tegema. Taotlus tuleb kirjalikult esitada tagantjärele esimesel võimalusel. Määruse koostamise käigus arutatakse nii Kaitseväe kui ka merealuse taristu omanikega, kuidas lahendada kiirelt tegutsemist vajav olukord optimaalselt (taotluse esitamisest siiski loobumata). Taotleja on taristu või rajatise omanik või valdaja. Taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed: 1) enda kontaktandmed; 2) tööde tegija (kontakt)andmed; 3) tööde toimumise aeg; 4) kasutatava laeva lipuriik ja tüüp, samuti laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber; 5) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv; 6) lähtesadam enne Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemist ning Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 7) Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT)81 ja koordinaadid; 8) Eesti territoriaal- ja sisemeres sõitmise ja tööde tegemise skeem; 9) tööde eesmärk ja kasutatavad seadmed. Tööde käigus tehtud salvestiste (pildid, video) koopiad tuleb esitada mereväele. Loa taotlemisest peaks olema vabastatud riigiasutused, kes täidavad neile seadusega (laias tähenduses) pandud ülesandeid merel, kuid nad peaks oma tegevusest siiski teavitama (lõige 2), et tagada mereolukorrateadlikkus. Tegevused, millest teavitada tuleb, on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja 80 UNCLOS-i artikkel 21. 81 Greenwich Mean Time. 55/72 hooldustöödega ning meremõõdistustega. Näiteks võib olla vaja täita navigatsiooniohutusega seotud ülesannet olukorras, kus laev on jätnud ankru vette ja selle asukoha tähistanud või teada andnud; siis Riigilaevastik kontrollib üle, kas ankur on vee all selle koha peal, mis laev ütles, ja tähistab selle asukoha poiga. Eelnõu § 8 punktis 8 muudetakse RiPS § 18 lõiget 2. RiPS § 18 lõikes 1 sätestatakse riigipiiri valvamise ja kaitsmise ülesanne politseile ja Kaitseväele. Kehtiva RiPS § 18 lõike 2 kohaselt võib lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisele kaasata Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud. Teadlikult on lõikest 2 välja jäetud viide riigipiiri kaitsmise ülesandele, sest olukorras, kui on vaja täita riigipiiri kaitsmise ülesandeid, rakenduvad kollektiivse enesekaitse põhimõtted, mis on liitlasriikide vahel kokku lepitud. Eesti Vabariigi riigipiir on ühtlasi ka NATO alliansi piir, mille kaitsmiseks on kokku lepitud ühised tegevused liitlastega. Alates 2004. aastast on Eesti riik kaasanud (Balti riikide kaitseministrite ühine taotlus NATO- le) õhuruumi puutumatuse tagamiseks ning kontrollimiseks NATO koordineerimisel erinevate NATO riikide hävitajad. Samuti on eri perioodidel kaitseministri taotlusel rotatsiooni korras Eesti õhuruumi kaitset tagatud ka erinevate NATO liitlaste maapealsete õhukaitsevahenditega. Alates 2023. aastast on suurenenud Kaitseväe korrakaitseliste ülesannete osakaal ning Kaitseväele on lisandunud muu hulgas riigipiiri valvamise ülesanne merel. Kuna riigipiiri valvamise ülesanne merel hõlmab ka selgeid seadusest tulenevaid volitusi rakendada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitselisi erimeetmeid, mida õhuruumi valvamisel vaja ei ole, on vajalik täiendav selgus, et riigipiiri kaitse ja valvamise tegevusi paremini eristada. Arvestades viimaste aastate julgeolekuintsidentide arvu Eesti merealadel või selle vahetus läheduses ja Eesti merealade suurust, on oluline valmistada Eesti õigusruum ette selliselt, et Eesti julgeoleku tagamisel oleks võimalik rakendada vajadusel maksimaalselt seda toetust, mida me NATO liitlastelt taotleme ning mida meile ollakse valmis pakkuma. Olukorras, kus lisaks õhuruumi valvamise ülesandele on praktiline vajadus kaasata välisriigi relvajõud ka Kaitseväe mereliste ülesannete täitmisse, on oluline eristada õigusaktis selgemalt, kas tegemist on välisriigi relvajõudude kaasamisega korrakaitselise iseloomuga riigipiiri valvamise ülesandesse või sõjalise iseloomuga riigipiiri kaitsmise ülesandesse, ning anda kaitseministrile selged volitused otsustada välisriigi relvajõudude kaasamine ja kehtestada selleks ka vastav kord. RiPS § 18 lõike 2 muutmisega eristatakse riigipiiri valvamist ja kaitset selgepiirilisemalt ning sätestatakse täpsemad viited välisriigi relvajõudude kaasamise korrale eriseaduses. Eelnõuga täpsustatakse kehtivat õigust ja seni eksisteerinud kaasamise võimalust, nähes ette ülesanded, mille täitmisse võib liitlasi kaasata, ning korra, kuidas ja mis ulatuses seda teha. Eelnõu §-s 9 on sätestatud seaduse jõustumine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 56/72 6. Seaduse mõjud 6.1. Merelise ohutuse komisjoni loomine Selleks, et merelt tulenevale ohule kiiremini reageerida, luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, et parandada mereolukorrateadlikkust (teabevahetus ja selle liikumise kiirus) ning asutuste koostööd. Komisjoni eesmärk on parandada asutustevahelist teabevahetust ning eri ohtudele reageerimiseks töötatakse välja toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muu sellisena läbi harjutatakse, et kontrollida, kas need toimivad. Juhtumid, millal riik peab merel tegutsema, on muu hulgas järgmised: piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relvavedu, ebaseaduslik kalapüük, veealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine, samuti majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine või sanktsioonide rikkumine. 6.1.1. Sihtrühm Sihtrühma moodustavad kõik need asutused, kes osalevad merelise ohutuse komisjonis: Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ning julgeoleku- ja riigiasutused, kellel on merelised ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega merel või riikliku järelevalve teostamisega. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest muudatustel on üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks valmisolekule, kuna muu hulgas ei pea Kaitsevägi viivitama sündmusele reageerimisega hindamaks, kas ta võib reageerida, samuti kiirendab see reageerimist, sest tal on parem olukorrateadlikkus. Parema mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamisega on tagatud sellise keskse koordineerija olemasolu, kes suudab ülesannet täita nii tavaolukorras kui ka eri tüüpi ohtude või sündmuste korral. Kaitseväel tekib olukorrast laiahaardelisem arusaam, mis võimaldab teha kvaliteetsemaid otsuseid ning loob eeldused ressursside säästlikumaks kasutamiseks ka operatsioonide planeerimisel või elluviimisel (sisaldades muu hulgas asjakohase väljaõppe kavandamist). Kuigi iga merelise ohutuse komisjoni kuuluv asutus täidab oma ülesandeid enda pädevuse piires, tagab parem asutuste teabevahetus ning läbimõeldud ja harjutatud sündmustele reageerimine lühema reageerimisaja, kiirendades paljudel juhtudel ka võimaliku süüdlase tuvastamist ja leidmist. Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne, sest merelise ohutuse komisjon on pigem riigisisese asutuste koostöö koordineerimise vahend. Iga asutus teeb oma pädevuse piires teiste riikide asjakohaste asutustega koostööd ning merelise ohutuse komisjon vahetult välisriikide asutustega koostööd ei tee. 6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne. Alguses võib mõju asutuste töökorraldusele olla suurem (väiksest suureni), sest kui komisjon tööle hakkab, on vaja kokku leppida töökord ning koos asjakohaste asutustega (st asutustega, kes teatud sündmustele reageerivad) tuleb kokku 57/72 leppida teabevahetuseks vajaliku teabe sisu ja sagedus, samuti koostöö tegemise vorm ja toimingud (tegevusjuhenditena), kui asutused ei ole juba varem koostöökokkuleppeid sõlminud. Hiljem see mõju väheneb, kui töörühma formaat on paigas, koostöö toimib ja tekkimas on rutiin. Kuna iga asutus tegutseb oma pädevuse piires, siis eelnõukohased muudatused asutuste tööülesannete korraldust otseselt ei mõjuta, sest ülesandeid asutuste vahel ümber ei jagata, samuti ei eeldata, et selline vajadus tekiks asutuse sees. Komisjoni eesmärk on tagada parem ja koordineeritum teabevahetus, samuti teadlikum ja koordineeritum koostöö asutuste vahel (st teades üksteise võimeid ja tegevusi paremini), mis peaks parandama olukorrateadlikkust kõikides asutustes ning muutma koostöö sujuvamaks. 6.1.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.2. Merealuse taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevustest ning muudest sise- ja territoriaalmeres tehtavatest tegevustest teavitamine või nendega seotud loa taotlemine Eelnõuga pannakse kohustus taotleda territoriaalmeres merealuse taristu hooldamisega seotud tegevuste (vaatlus, parandamine jne) jaoks luba ning kohustus teavitada majandusvööndis tehtavatest tegevustest. Muudest tegevustest, mis pole juba seadustega reguleeritud, tuleb Kaitseväge teavitada ja saada nende nõusolek. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või muul viisil merel toimuvat jälgivad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Vastasel korral võib Kaitsevägi kasutada jõudu, et ebaseaduslik tegevus tõkestada. Samuti täidab hooldustöödega seotud tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. Riigiasutused, kes tegutsevad merel, peavad oma tegevusest teavitama. 6.2.1. Sihtrühm Peamise sihtrühma moodustavad merealuse taristu ja rajatiste omanikud ning valdajad82, samuti need isikud, kes soovivad tegutseda merel peamiselt vee all muul põhjusel, mis ei ole veel seadusega reguleeritud. Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kes loob mereolukorrateadlikkust ja tagab merel piirirežiimi. Kolmanda sihtrühma moodustab kogu Eesti elanikkond, kes tarbib teenuseid, mida tarnitakse merealuse taristu kaudu. 6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub või on kaudne. Muudatusel võib olla kaudne, kuigi juhusliku loomuga positiivne mõju rahvusvahelistele suhetele, kui vältida ebasoovitava mõjuna tekkida võivat tarbetut ülereageerimist, kuid samas on tagatud julgeolek. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest parem mereolukorrateadlikkus loob parema merejulgeoleku ja see omakorda parema eelduse, et merealune taristu jääb puutumatuks, mis omakorda mõjutab kogu Eesti elanikkonda, kui merealuse taristu kaudu tarnitavad teenused toimivad. Seejuures tuleb märkida, et teatavasti ei saa mõistlike kuludega tagada merealuse taristu puhul täielikku kaitset, mis tähendab, et jääb teatud tõenäosus, et merealust taristut 82 Praegu on neid ettevõtjaid alla 10. 58/72 kogemata või pahatahtlikult kahjustatakse. Seda on aga võimalik minimeerida, kui mereolukorrateadlikkuse raames on teada, kes, millal ja kus merealust taristut hooldab, et mitte reageerida juhtudel, kus seda vaja ei ole. Terve ja toimiv merealune taristu on üks majandusjulgeoleku alustalasid. 6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Mõjutatud on peamiselt Kaitsevägi, kellele tuleb taotlus esitada ja kes seda menetleb ning keda tuleb teavitada muudest tegevustest. Kuna taotlust menetlevate isikute arv võrreldes kogu Kaitseväe koosseisuga on väike, on ka mõju väike. Samuti ei ole võimalik taotluste arv suur, mistõttu ei ole ka töökoormus suur. RiPS seab juba praegu paljudel juhtudel kohustuse saada nõusolek Kaitseväelt paljudeks tegevusteks (keskmiselt 90−95 korda kuus, olenedes natuke ka aastaajast), mistõttu need lisanduvad teavitamised ning loa taotlemine taristu ja rajatiste korral ei kasvata töökoormust kuigi palju. See tähendab, et puudub vajadus lisanduvate teavitamiste ja nõusoleku küsimiste tõttu uute töökohtade järele. Kaitsevägi teeb seda tööd nagunii iga päev ja seega on niisugune teenus tagatud ööpäev läbi. 6.2.4. Mõju majandusele Eelnõus sätestatu mõjutab majandust pigem kaudselt, sest terved ja toimivad merealune taristu ja rajatised tagavad kogu elanikkonna ja ka ettevõtjate jaoks andmeside liikumise, elektrivõrgu töö ning gaasiga varustatuse. Loa taotlemine ja teavitamine hooldustöödest ei mõjuta taristu omanikke ega valdajaid83 kuigi palju, sest seda tehakse teatud ulatuses ka praegu ning see on pikemas plaanis nende endi huvides, sest nii suudetakse koostöös tagada parem mereolukorrateadlikkus ja sealt edasi kiirem reageerimine kahtlasele tegevusele taristu läheduses. 6.2.5. Eelnõus sätestatu ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.3. Tehniline järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle Eelnõu kohaselt teeb Kaitsevägi Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle järelevalvet. Eesmärk on tagada, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või sõidukõlblikud. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS-i kui ka KaLS-i. Samuti antakse MSOS-iga Kaitseväele õigus kehtestada 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) tehnilised nõuded nendele laevadele ja väikelaevadele ning 3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. 6.3.1. Sihtrühm 83 Omanikke ja valdajaid on kokku 7, neist osa Eesti ettevõtjad ja osa välisriigi ettevõtjad. 59/72 Sihtrühma, keda eelnõus sätestatu mõjutab, moodustavad Kaitsevägi ja Kaitseliit. Täpsemalt need üksused, kes kasutavad veesõidukeid ja kelle üle Kaitsevägi järelevalvet teeb, samuti Kaitseväes järelevalvet tegev üksus. 6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kuid kaudne, sest ainult merekõlblike ja sõidukõlblike laevadega ja väikelaevadega on võimalik täita ülesandeid merel ja siseveekogudel. Samas ei ole probleeme veesõidukite merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkusega. Muudatuse peamine eesmärk on ühtlustada nõuded Kaitseväes ja Kaitseliidus, kuid Kaitsevägi saab kehtestada nõudeid Kaitseliidu tegevusele ja vahenditele ainult siis, kui see õigus on antud talle seadusega. 6.3.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe, samuti mõjutab Kaitseliitu84. Kaitseväel ja Kaitseliidul on hulk85 veesõidukeid, mis on registreeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris. Ka praegu tehakse neile tehnilist ülevaatust, kuid seda ei tehta ühtsete nõuete alusel. Kuna ka praegu toimub teatud ulatuses kontrollimine, siis pärast eelnõukohase seaduse jõustumist ei suurene Kaitseväe töökoormus märgatavalt. Alguses on vaja üle vaadata ja kehtestada kõik vajalikud nõuded ning korrad, kuid pärast nende valmimist jääb üksnes rutiinne kontroll kooskõlas kehtestatud korraga. 6.3.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.4. AIS-seadme paigaldamise kohustus Eelnõuga pannakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele veesõidukitele, kellel ei ole praegu kohustust AIS-seadet paigaldada, A-klassi või vähemalt B- klassi AIS-seadme paigaldamise kohustus. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal või sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevusluba. Selleks, et tõhusamalt kontrollida laevade liikumist ja tegevusloaga veesõidukeid, muu hulgas piirirežiimi ja sanktsioonide nõuetest kinnipidamist, on vaja teada, kuidas ja kus need veesõidukid liiguvad. Ilma AIS- seadmeta on seda väga keeruline teha. A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seade tuleb ankrualal või sadama reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel ja väikelaevadel paigaldada kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest. 6.4.1. Sihtrühm 84 Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. 85 Täpne arv on piiratud juurdepääsuga teave. 60/72 Sihtrühma moodustavad nende veesõidukite, millele peab eelnõukohase seaduse jõustumise järel paigaldama nõuetekohase A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seadme, omanikud86. Eelnõu koostamise ajal on selliseid veesõidukeid seitse, kellele on antud luba teenust osutada, kuid kellel puudub A-klassi või B-klassi AIS-seade. Kokku on lubatud ankrualal või sadama reidil olevatele laevadele teenust osutada 51 veesõidukil (sealhulgas lootsilaevad).87 6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest see parandab mereolukorrateadlikkust ja järelevalve kvaliteeti ning tagab, et laevad ei osutaks teenust nendele laevadele, kellele seda ei tohi osutada, näiteks sanktsiooni all olevatele laevadele. 6.4.3. Mõju majandusele Mõju majandusele on kaudne. Sihtrühm, kes peab paigaldama A-klassi või B-klassi AIS- seadme, on võrreldes kõikide laevadega, kellel on õigus ankrualal, sadamates ja sadama reidil olevatele laevadele teenust osutada, väike. AIS-seadmed ei maksa palju88 võrreldes laeva enda maksumuse või muude seadmete maksumusega, seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalse nõudega. Üleminekuajana määratud tähtaeg ei ole samuti ebamõistlik, vaid piisav selleks, et laeva omanik jõuaks soetada asjakohase AIS-seadme. Nendel laevadel, kes plaanivad alustada teenuse osutamist pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, peab olema A-klassi või B-klassi AIS-seade juba tegevuse algusest alates. 6.4.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.4.5. Kokkuvõte mõjust eraõiguslike isikute halduskoormusele Eelnõuga plaanitavatel muudatustel on väike mõju Kaitseliidu nende üksuste tegevusele, kes kasutavad veesõidukeid. Kaitsevägi teeb tehnilist järelevalvet nende veesõidukite üle, mida Kaitseliit varem ise kontrollis. Samas peab Kaitseliit hakkama täitma Kaitseväe kehtestatud nõudeid, kuid see ei ole suure mõjuga, sest koostöö Kaitseväega käib ka praegu. Merealuse taristu ja rajatiste omanike ning valdajate halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nad esitavad hooldustöödega seotud andmeid ja teavitavad nendest ka praegu. Eelnõuga pigem täpsustatakse, millal tuleb esitada taotlus ja millal teavitada. Nendel isikutel, kes soovivad merel peamiselt vee all tegutseda muul põhjusel, mis ei ole juba seadusega reguleeritud ja mis ei ole vahetult seotud rahumeelse läbisõiduga, tekib väike halduskoormus, sest nad peavad teavitama Kaitseväge kavandatavast tegevusest. Osa neist teeb seda juba praegu, kuigi kohustust ei ole, kuid osa mitte. Viimastele tekib väike halduskoormus teavitamiskohustuse tõttu. Otsene halduskoormus vastavuskulu näol tekib ka neile seitsmele veesõiduki omanikule, kes peavad oma laevale asjakohase AIS-seadme paigaldama. Tegemist on ühekordse kohustusega, mis tuleb täita kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest. 86 Kuna laevu, millel puudub nõuetekohane AIS-seade, on kokku seitse, on mõjutatud omanikke kuni seitse. 87 Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed. 88 AIS-seadmed maksavad mõnesajast eurost paari tuhande euroni olenevalt sellest, milliseid lisafunktsioone soovitakse seadmele soetada. 61/72 6.5. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine 6.5.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitsevägi ja selle teenistujad. Kaitseväe teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseväe teenistujad, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse. Teisese sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja selle puutumatust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või kaitseväelasi. Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust. 6.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi saab nende vastu suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseväele ja nende teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseväe julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseväe vara ja teavet ning nende teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal. Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest Kaitsevägi ja selle teenistujad moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseväe julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitseväele ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseväe võimet kaitsta julgeolekuala selle vahetus läheduses, arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ja seeläbi ohuolukorra eskaleerimise. 62/72 Kuna julgeolekualal asuvad kaitseväelased, mitte teiste asutuste teenistujad, saab ka Kaitsevägi julgeolekuala ohustavale sündmusele julgeolekuala vahetus läheduses esimesena reageerida, kuid kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi peab ootama reageerimisega, kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus, ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud. ESS-i seotud muudatuste täpsema sihtrühma moodustavad kaitseväelased, kes piiravad riigikaitselist tähtsust omava objekti piirkonnas raadiosidet ja tähistavad objekti, paigaldavad raadioside piiramise piirkonda nõuetekohaseid tähiseid ning jälgivad, et neid oleks piisavalt ja need oleks õigetes kohtades. Muudatus võimaldab Kaitseväel rakendada raadioside piiramist julgeoleku tagamiseks kiiremini ja paindlikumalt, sest ei pea selle tegevusega ootama, kuni objektile on tähised paigaldatud. Seega mõjutab muudatus riigi julgeolekut positiivselt. Mõju välissuhetele puudub. 6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on Kaitseväe tegevusele, sest ta saab õiguse ohtudele reageerida julgeolekuala vahetus läheduses. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva. Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule julgeolekuala vahetus läheduses õigel ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Kaitsevägi vajab spetsiaalset väljaõpet julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele reageerimiseks. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (näiteks õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima julgeolekuala vahetuses läheduses olevale ohule ja seal meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida. 6.5.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.5.5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 63/72 Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad piirkonnas, kus Kaitsevägi rakendab riigikaitselist tähtsust omava objekti kaitseks raadioside piiramist. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel on võimalik piirata raadiosidet operatiivselt ja vältida ala aeganõudvat tähistamist. Samuti on Kaitseväe varjatud tegevuste julgeolek rohkem tagatud, sest raadiosidet piiratakse nii, et see ei pruugi olla avalikus ruumis kaugele märgatav ega põhjustada julgeolekuohtu ega liigset tähelepanu. Kaitsevägi saab oma varjamist nõudvaid tegevusi paremini teostada ning suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Mõju avaldumise sagedus on praegu väike, sest riigikaitselist tähtsust omaval objektil raadioside piiramise vajadus ja näiteks MÕS-idest põhjustatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal, kuid see võib hüppeliselt suureneda vastavalt valitsevale julgeolekuolukorrale. Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest riigikaitselist tähtsust omavad objektid, kus Kaitsevägi ja selle teenistujad tegutsevad, moodustavad kõigist riigiasutustest ja -ametnikest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis riigikaitselist tähtsust omavate objektide lähedal viibivatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike kuni keskmine, sest raadioside piiramine tähistamata territooriumil julgeolekukaalutlustel riigikaitselist tähtsust omavatel objektidel võib kaasa tuua ebasoovitavaid mõjusid raadiosidele piirkonnas, mobiililevile, mõnedele raadiosidet kasutavate meditsiiniseadmete funktsioonidele ning ka näiteks ehitustööriistadele, mis rakendavad töötamisel raadiosidet. Olenevalt kasutatavast raadioside piiramise seadmest ei pruugi mõju iga kord avalduda. Samuti piiratakse raadiosidet vajalikus piirkonnas nii, et mõjud oleks avalikus ruumis minimaalselt märgatavad, sest vastupidine võib kaasa tuua ebasoovitava tähelepanu ning kompromiteerida Kaitseväe tegevust. Muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi saab erilist kaitset vajavaid objekte kaitsta raadioside piiramise teel ilma, et need oleks avalikus ruumis kaugele märgatavad ja põhjustaks seega lisaohtu. Mõju välissuhetele puudub. 6.5.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Pigem toob muudatus riigiasutusele vähest rahalist kokkuhoidu, kuna julgeolekukaalutlustel võib jätta raadioside piiramise piirkonnas objekti ümber tähised paigaldamata. 64/72 Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on Kaitseväe tegevusele, sest ta saab õiguse piirata raadiosidet tähistamata riigikaitsega seotud objektidel ning sellega paindlikumalt reageerida näiteks MÕS-idest põhjustatud ohtudele. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis raadiosidet piirama vajaduse korral igal ajal, kuid tähistamata objektidel on see suhteliselt harv. Eelkõige piiratakse raadiosidet endiselt tähistatud riigikaitseobjektide kaitseks. Mõju sihtrühm on keskmine, sest raadioside piiramise ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa. 6.5.7. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.6. Kaitseliidule kaasamisel Kaitseväe ülesannete täitmisesse kaasava haldusorgani volituste andmine 6.6.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad, keda võib Kaitseväe ülesannetesse kaasata. Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus kasutada Kaitseliidu võimeid, et täita rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad olemasolevast suuremat ressurssi. 6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad. Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna Kaitsevägi ei vaja toetust igapäevaselt. Samas luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus. Kaitseliit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja reageerimisvõimekust. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühm nende ülesannete osas võrreldav Kaitseväega, mistõttu rakenduvad ülesannete täitmisel ka kaasava halduorgani volitused. Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine. Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid ühiskonnaliikmeid. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas on oluline. 65/72 Mõju välissuhetele puudub. 6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete täitmisse senisest suuremas mahus. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega. Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeolekuolukorrale tõhusamalt, õigel ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda kaasamisega seotud ülesannete täitmisega ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.6.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.7. Kaitseliidu valvuri kasutuses oleva relvastuse täiendamine relvasüsteemiga 6.7.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu valvurid ja isikud, keda saab valvetegevusse kaasata. Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus kasutada Kaitseliidu valveteenistuse võimeid, et täita rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad olemasolevast suuremat ressurssi. 6.7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad. Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab 66/72 kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust. Samuti paraneb oluliselt nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu julgeolekuala kaitse, kuna relvasüsteem on suuremahulise droonikaitse vajaduse olukorras tõhusaim kasutatav relv. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Kaitsevägi ega Kaitseliit ei vaja relvsüsteemi kasutamist igapäevaselt. Samas luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus. Kaitseliit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja reageerimisvõimekust. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühmal nende ülesannete täitmisel vahetu sunni kohaldamise õigus. Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine. Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid ühiskonnaliikmeid. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas on oluline. Mõju välissuhetele puudub. 6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete täitmisse senisest suuremas mahus. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega. Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeolekuolukorrale tõhusamalt, õigel ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad valvurid moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda olukorraga, kus julgeolekuala ähvardab droonirünnaku näol reaalne oht ning valvurid peavad olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.7.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.8. Kaitseliidu julgeolekuala kehtestamine ja piiravate meetmete rakendamine 6.8.1. Sihtrühm 67/72 Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad. Kaitseliidu liikmed ja teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseliidu teenistujad ja liikmed, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse. Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja selle puutumatust (territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või kaitseväelasi. Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust. 6.8.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseliidu julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitseliit saab nende vastu suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseliidu ja liikmete ning teenistujate kaitse, seeläbi ka riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseliidu liikmetele ja teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseliidu julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseliidu vara ja teavet ning liikmete ja teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Järelikult mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal. Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest Kaitseliit, selle liikmed ja teenistujad moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühm oma ülesannete poolest võrreldav teiste riigiasutusega. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseliidu julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitseliidule ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseliidu võimet kaitsta julgeolekuala, arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise. Kuna julgeolekualal asuvad Kaitseliidu liikmed, kaitseväelased ja Kaitseliiduga töösuhtes olevad töötajad, mitte teiste asutuste teenistujad, saab Kaitseliit sarnaselt Kaitseväele julgeolekuala ohustavale sündmusele esimesena reageerida. Selle õiguseta võib tekkida 68/72 olukord, kus Kaitseliit peab ootama reageerimisega, kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus, ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitseliit ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud. Mõju välissuhetele puudub. 6.8.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse reageerida ohtudele senisest tõhusamalt. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva. Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule õigel ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased ning Kaitseliidu tegevliikmed peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (näiteks õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida. 6.8.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka tulu. Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei kaasne kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega mingeid tegevusi. Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, näiteks hakkab Kaitseväe juures tegutsema merelise ohutuse komisjon. See tähendab Kaitseväe (peamiselt mereväe) jaoks uusi 69/72 tööülesandeid ja oskusi, mille täitmiseks on vaja üle vaadata või kehtestada uued tegevusjuhendid. See on ühekordne ülesanne ja ei vaja lisatööjõudu ega kordade kehtestamise järel ümberkorraldusi Kaitseväes. Merelise ohutuse komisjoni loomisega kaasnevad Kaitseväele väike töökoormus ja uued ülesanded, mis seisnevad peamiselt komisjoni töö koordineerimises ning tegevusjuhendite väljatöötamises. Muu suhtes täidab Kaitsevägi oma tavapäraseid ülesandeid. Ka kõik töörühmas osalevad asutused täidavad oma tavapäraseid ülesandeid ning uusi ülesandeid, mida nad ka ilma komisjonita ei teeks, komisjonis osalemisega ei teki (näiteks osaletakse ühisõppustel, kohtutakse eri tööasjade arutamiseks jne). Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad lisanduda merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima asjakohase väljaõppe. Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. Seoses julgeolekuala vahetus läheduses reageerimise õiguse lisandumisega tekib riigiasutustest õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse reageerida julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele julgeolekuala kaitse eesmärgil. Kaitseväe julgeolekuala kaitse ja julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisega seotud muudatuste rakendamisega ei kaasne vajadust teha muudatusi Kaitseväe koosseisus ega struktuuris. Ka praegu on Kaitseväe koosseisus teenistujad, kelle ülesanne on tagada julgeolekuala ning sealse taristu, vara, teenistujate ja teabe valve ning kaitse. Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad lisanduda julgeolekuala vahetus läheduses ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima asjakohase väljaõppe. Lisakoolitusega kindlustatakse, et volitusi rakendavad kaitseväelased on teadlikult nende tingimustest ja piiridest. Väljaõppe korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda. Riigi erinevate tegevuste rahastamine ja riigieelarve muutmine erikorra ajal on sätestatud riigieelarveseaduses (RES) ja RiKS-is. Tulud Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu. Eelnõuga ei kehtestata kohustust tasuda riigilõivu taristu ja rajatiste hooldustöödega seotud tegevuste jaoks taotluse menetlemiseks. Kulud Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lähiajal ettenähtavaid lisakulutusi, kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste asutuste eelarve piiresse. Kaitseväe jaoks vajaliku väljaõppe kulud kavandatakse Kaitseväe eelarve planeerimisel. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda. Kaitseväele võib kaasneda kulu Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019. aasta määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ rakendamisel. Samas on tegu Kaitseväe igapäevaülesannete toetamisega, mistõttu kaetakse kulud olemasolevast Kaitseväe eelarvest. 70/72 Võimalik kulu kaasneb julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvate Kaitseväe teenistujate lisakoolitusega, mille käigus omandavad nad lisateadmised ja -oskused ning hoiakud, mida on vaja lisandunud volituste proportsionaalseks rakendamiseks. Neid koolitusi saab ühendada regulaarsete füüsilise jõu, vahetu sunni ja relva kasutamise oskuste täiendamise ja kontrollimise koolitustega ning katta Kaitseväe eelarves sellisteks koolitusteks ette nähtud vahenditest. 8. Rakendusaktid Seoses eelnõu rakendamisega on vaja teha järgmised muudatused ning kehtestada järgmised aktid: 8.1. RiPS § 142 lõige 3: taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu kavand lisatud (lisa 1). 8.2. Kaitseväele uue ülesande (tehnilise järelevalve tegemine) lisandumisega on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Põhimääruse § 19 lõikesse 2 on vaja lisada mereväele uus ülesanne, mis on seotud tehnilise järelevalve tegemisega. Selleks lisatakse punkt 7 tekstiga „7) korraldada meresõiduohutust Kaitseministeeriumi valitsemisalas“. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1). 8.3. Seoses eelnõu § 6 punktiga 4 on vaja asjakohane muudatus teha Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõikes 1, jättes erandite loetelust välja punkerdamise. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1). 8.4. Mitmekordse loa andmise võimaluse loomise tõttu teatud ülesandeid täitvatele riigilaevadele on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 lõikes 2, lisades sellesse mitmekordse loa saajate hulka eelnõukohases seaduses nimetatud riigilaevad. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1). 8.5. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019. aasta määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ muudatus on vajalik eelnõu § 4 punkti 1 rakendamiseks. Määruses muudetakse § 1 lõike 2 punkti 4, nähes ette, et Kaitseliiduga töösuhtes olevad isikud saavad Kaitseväe palvel kaasuda üksnes mittesõjaliste ülesannete täitmisse. Määruse § 2 muudatusega täpsustatakse seniseid kaasatavaid ülesandeid. Muudatusega lisatakse järgmised ülesanded: juhtimis-, lahingu- ja teenindustoetus maakaitseüksustele; Kaitseväe julgeolekualal väekaitse tagamine; sõjaliste operatsioonide planeerimise ja toetamise teostamine. Määruse muutmisega täpsustatakse § 6 kulude hüvitamise tingimusi, lisades teksti uue lõike, mille alusel hüvitatakse tegevliikme ja tegevväelase kaasamise kulu valdkonna eest vastutava ministri määrusega reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse määras. Kui käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isikul puudub sõjaväeline auaste, lähtutakse vastutava ministri määrusega õppekogunemisel sõduri ametikohal olevale reservväelasele makstava toetuse määrast. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1). 71/72 8.6. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/128052022001) tunnistatakse kehtetuks volitusnormi (MSOS § 19 lõige 7) kehtetuks tunnistamise tõttu. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Vacatio legis võimaldab ühiskonnal ja asutustel uute normidega tutvuda ning kohaneda, samuti ministeeriumitel vajalikud rakendusaktid välja töötada ja kooskõlastada. Sellega tagatakse õiguskindlus, vältides uute nõuete ootamatut jõustumist. Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, et oleks aega ette valmistada volitusnormi alusel kehtestatav määrus. Käesoleva seaduse § 6 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Üleminekuaeg kuus kuud on antud nende veesõidukite omanikele, kelle veesõidukitega osutatakse ankrualal või sadama reidil seisvatele ja ootavatele laevadele teenust. Muudel juhtudel puudub vajadus üleminekuaja andmiseks, sest enamik sätteid puudutab õiguse andmist, mitte nõuetele vastamise kohustust, või viiakse seaduses olev säte kooskõlla tegelikkusega. Eelnõukohase seaduse sätteid on võimalik täita jooksvalt nii, et riigi julgeolek ja -kaitse on tagatud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikantseleile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ja merealuse taristu omanikele, Kaitseliidule, Kaitsepolitseiametile, Kaitseväele, Logistika ja Sadamate Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigikantseleile, Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale, Viru Vanglale, Tervisekassale, Transpordiametile ning Välisluureametile. Kliimaministeerium, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega e-kirja teel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõule märkusi ei esitanud. Justiits- ja Digiministeerium ei kooskõlastanud eelnõu ei esimesel ega teisel ringil, erimeeldused lahendati järgnenud koostöö käigus. Lisaks esitasid eelnõule ettepanekud Kaitseliit, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Logistika ja Sadamate Liit, Telia Eesti AS, Tervisekassa, Transpordiamet ning Välisluureamet. Kooskõlastustabel ja arvamustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale (lisad 2 ja 3) Mitteametlikult saabunud märkused on esitajatega läbi arutatud ja arvestatud ettepanekud on eelnõus kajastatud. Lisad Lisa 1. Rakendusaktide kavandid Lisa 2. Kooskõlastustabel Lisa 3. Arvamuste tabel Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 72/72 EELNÕU 28.04.2026 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 41 asendatakse sõna „lahingumoona“ tekstiosaga „laskemoona, lahingumoona ja muu lõhkematerjali“; 2) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe juhtimisele allutatud Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja korras.“; 3) seadust täiendatakse §-dega 32 ja 33 järgmises sõnastuses: „§ 32. Välisriigi relvajõudude kaasamine Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete täitmisse (1) Kokkuleppel Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga võib kaasata välisriigi relvajõud käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41, 44, 46–410 ja riigipiiri seaduse § 94 lõigetes 2 ja 21 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe ülesannete täitmises Kaitseväe korraldusel, vastutusel ja Kaitseväe üksuse koosseisus. (2) Välisriigi relvajõude võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse kaasata üksnes juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid ülesande täitmiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul Kaitseväe ülesande täitmisse välisriigi relvajõudude kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud otsuses märgitakse: 1) kaasamise eesmärk; 2) kaasamise maksimaalne kestus; 3) ülesande täitmisel osalevate välisriigi relvajõudude liikmete arv või ülempiir; 4) käsuahel; 5) vajaduse korral muud asjaolud. § 33. Merelise ohutuse komisjon (1) Kaitseväe juurde moodustatud asutusteülese merelise ohutuse komisjoni (edaspidi komisjon) eesmärk ja ülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist; 2) aidata tagada merel piirirežiim; 1 3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust. (2) Komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või riikliku järelevalvega. (3) Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja töörühmad, kes reageerivad konkreetsele merelisele ohule. (4) Komisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused.“; 4) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses: „§ 224. Kaitselennunduse järelevalveteenistus (1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teostada järelevalvet kaitselennunduse üle ja täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid. (2) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.“; 5) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 543–55 sätestatud meetmete tagamisel;“; 6) paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras“ tekstiosaga „, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi“; 7) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse sõnad „ja tulirelv“ tekstiosaga „, tulirelv, sealhulgas sõjarelv ja relvasüsteem“; 8) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe koosseisus võib Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid. (42) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi 2 relvajõudude liige võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; 9) seaduse 6. peatüki ja § 50 pealkirja täiendatakse pärast sõna „julgeolekuala“ tekstiosaga „, selle vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala“; 10) paragrahvi 50 tekst loetakse lõikeks 1 ja selle lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Kaitseväe territoorium ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale;“; 11) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses: „(2) Julgeolekuala vahetu lähedus on julgeolekuala ümbritsev maapind ja veekogu ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata otseselt mõjutada. (3) Kui julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala piiridega. (4) Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle kohal olev õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui veesõiduk on sadamas või sadama akvatooriumis.“; 12) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse. Ajutise julgeolekuala võib jätta tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel ja korras, kui see takistab olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.“; 13) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Ajutise julgeolekuala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. (5) Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.“; 14) paragrahvi 541 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „(2) Kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja §-des 542–5411 ja 55 sätestatule: 1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid; 2) jälgida isikut varjatult; 3) kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat.“; 15) seadust täiendatakse §-dega 542–5413 järgmises sõnastuses: „§ 542. Erimeetme kohaldamine ja piirangute kehtestamine julgeolekuala kaitse eesmärgil julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas (1) Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 543–5411, § 5412 lõikes 1 ja §-s 55 sätestatud erimeedet on kaitseväelasel ja ametnikul, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe. (2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem võib julgeolekuala kaitse eesmärgil kehtestada julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid isikute liikumisele, sõidukiga peatumisele, pildistamisele või filmimisele koos erimeetme või piirangu ajalise ja ruumilise ulatusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgil kehtestatavad piirangud tehakse isikule teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel. (4) Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse käesolevas paragrahvis, §-s 5411 ja § 5412 lõikes 1 sätestatut ajal, mil Kaitseväe laev viibib Eesti sise- ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama akvatooriumis. (5) Erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi järgmistest põhimõtetest: 1) erimeedet või piirangut kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik julgeolekuala kaitseks; 2) mitmest sobivast ja vajalikust erimeetmest või piirangust kohaldatakse vaid seda, mis isikut kõige vähem kahjustab; 3) kohaldatakse ainult sellist erimeedet või piirangut, mis on proportsionaalne võrreldes julgeolekuala kaitse eesmärgiga; 4) erimeedet või piirangut kohaldatakse vaid nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuala kaitse ülesande täitmiseks. (6) Julgeolekuala vahetus läheduses erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule ka keskkonnast, mis julgeolekuala ümbritseb, ning ei rakenda erimeetmeid kaugemal, kui need on vajalikud julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmiseks. § 543. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine (1) Kaitsevägi võib peatada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks vajalikke andmeid. 4 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, kui teabe saamine on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu. (3) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut. § 544. Isikusamasuse tuvastamine (1) Kaitsevägi võib tuvastada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku samasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, kui see on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmekogust andmete õigsuse kontrollimise õigus on Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel. § 545. Viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas (1) Kaitsevägi võib lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatule julgeolekuala vahetus läheduses ajutiselt keelata isiku viibimise, kohustada teda lahkuma või julgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate isikute ohutuse tagamiseks. (2) Kaitsevägi on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha arusaadavalt tähistama. Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada, kui see takistab olulisel määral riigi sõjalise kaitse ettevalmistamise ülesande täitmist või riigi sõjalist kaitsmist. (3) Kaitsevägi võib lõikes 1 sätestatud eesmärgil julgeolekuala vahetus läheduses keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile. (4) Kaitseväe juhataja volitatud pädev struktuuriüksuse ülem võib viibimiskeeldu kohaldada kuni 12 tundi. (5) Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal. (6) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (7) Kaitseväe laeva ohutusalas viibimine ilma Kaitseväe nõusolekuta on keelatud. § 546. Sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki peatamine (1) Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva sõiduki, maastikusõiduki või muu maapinnaga kontaktis oleva sõiduki (edaspidi koos sõiduk) juhile 5 käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki peatamiseks, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetemiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. (2) Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas oleva vees või vee peal liikuva veesõiduki või muu ujuvvahendi (edaspidi koos veesõiduk) peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. (3) Kui peatamise märguannet ei täideta, võib sõiduki või veesõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. § 547. Mehitamata süsteemi toimimisse sekkumine (1) Kaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas mehitamata maismaasõidukite, mehitamata õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja mehitamata allveesõidukite ning nende opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi koos mehitamata süsteemid) toimimisse sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või takistada nende liikumist, kui see on vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks. (2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetut sundi käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. (3) Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, mis on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (4) Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või antakse mehitamata süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle julgeolekualalt või selle vahetust lähedusest eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist. § 548. Turvakontroll (1) Kaitsevägi võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole asju või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuala või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist, kui isik: 1) siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 55 alusel. (2) Turvakontrolli teeb kompimise teel Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost. (3) Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. 6 § 549. Isiku läbivaatus (1) Kaitsevägi võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas; 2) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida. (2) Isiku vaatab läbi Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost. (3) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. § 5410. Vallasasja läbivaatus (1) Kaitsevägi võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuskoera abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui: 1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 548 alusel teostada turvakontrolli; 3) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas. (2) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–6 sätestatut. § 5411. Vallasasja hoiulevõtmine (1) Kaitsevägi võib võtta vallasasja hoiule: 1) julgeolekuala või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks; 2) kui asja või ainet valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 55 alusel kinni peetud, ning on oht, et isik kasutab asja või ainet enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks; 3) kui käesoleva seaduse § 548 alusel teostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi või aine, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist; 4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 5410 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proov, samuti teha vallasasja mõõtmisi või ekspertiisi. (2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 3–5 sätestatut. (3) Kui isik antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile, antakse üldjuhul koos kinnipeetud isikuga üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud asi või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle asi või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui asja või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub. 7 § 5412. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku, sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega (1) Kaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat teabe (edaspidi koos salvestis) salvestamiseks, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks järgmistel tingimustel: 1) tiheasustusega alal kuni 300 meetri ulatuses; 2) hajaasustusega alal kuni 1000 meetri ulatuses. (2) Salvestise abil tuvastatakse julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas isiku, objekti, sõiduki, mehitamata süsteemi, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevus või asetus, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Salvestis võib sisaldada isikuandmeid, mida võib töödelda. (3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. (4) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestisest teha väljavõtteid ja neid edasi töödelda ulatuses, mis on vajalik riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud salvestise väljavõtte edasisel töötlemisel säilitatakse salvestist nii kaua, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik. (6) Kaitsevägi teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest julgeolekuala välispiirile paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseväe ülesande täitmist. (7) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigust: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (8) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik. § 5413. Isikuandmete töötlemine erimeetmete rakendamise käigus (1) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, et ennetada, välja selgitada, tõrjuda julgeolekuala või teenistujaid ähvardavat ohtu või lõpetada nende vastu suunatud rünne. 8 (2) Erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis töödeldakse julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku nime ja isikukoodi või sünniaega ja kohta. (3) Meetme protokolli andmeid või Kaitseväes kehtivat isikuandmete töötlemise dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt dokumentide säilitamise üldisele korrale Kaitseväes, kuid mitte kauem kui viis aastat. (4) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 erimeetme rakendamisel töödeldakse isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis isiku suhtes erimeetme rakendamisel vaid julgeolekuala vahetus läheduses. Muul juhul §-s 549 erimeetme rakendamisel isikuandmete töötlemisel dokumenteeritakse erimeetme rakendamine muul Kaitseväes kehtival viisil, välja arvatud juhul, kui isik nõuab erimeetme rakendamise protokolli vormistamist või protokolli vormistamine on muul seaduses sätestatud põhjusel vajalik.“; 16) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsevägi võib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta: 1) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta; 2) on toime pannud süüteo julgeolekualal; 3) ohustab julgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast.“; 17) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.“; 18) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja vabastada.“; 19) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Julgeolekuasutuste seadus Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 346 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 346. Turvakontroll ja isiku läbivaatus“; 2) paragrahvi 346 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Julgeolekuasutus võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 9 2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud meetme kohaldamisel võib läbi vaadata üksnes isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on keelatud.“; 3) paragrahvi 346 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Turvakontrolli kompimise teel ja isiku läbivaatust teeb ametnik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ametnik, kes ei ole isikuga samast soost.“; 4) paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „turvakontrolli“ sõnadega „või isiku läbivaatuse“. § 3. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(22) Kui Kaitseliit on kaasatud teise haldusorgani ülesannete täitmisse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel või kaasatud Kaitseväe ülesannete täitmisesse käesoleva paragrahvi lõike 31 alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani või Kaitseväe volitused nende ülesannete ulatuses, mille täitmisse ta kaasati, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul ei osale Kaitseliit vahetus lahingutegevuses.“; 2) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „relv“ sõnadega „on sõjaväerelv, mis“; 3) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahvi 52 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „18-aastane või vanem Kaitseliidu liige või Kaitseliidu valvur võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada vastavalt teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse § 34 lõikes 22 nimetatud märge.“; 5) paragrahvi 52 lõikeid 2–5 täiendatakse pärast sõna „teenistuskohustuse“ sõnadega „või valvuri tööülesande“; 6) paragrahvi 69 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Ajutiselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium või ehitis, mille valve on korraldatud ajutiselt käesoleva seaduse §-s 691 sätestatud korras ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud valvelepingu alusel.“; 10 7) paragrahvi 72 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada erivahendit ja enesekaitsevahendit, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja relvasüsteemi. Seejuures on valvuril õigus kanda ja kasutada Kaitseliidu relva ja tsiviilrelva. (2) Valvurile lubatud relvade käitlemine toimub käesoleva seaduse ja relvaseaduse ning nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 8) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: „81. peatükk Kaitseliidu julgeolekuala § 751. Kaitseliidu julgeolekuala (1) Kaitseliidu julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida kasutatakse riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse relvastust ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat varustust ja tehnikat. (2) Kaitseliidu julgeolekuala on alaline või ajutine julgeolekuala. (3) Alaline julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav alaliselt kasutatav territoorium või ehitis. Alalise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem käskkirjaga. (4) Ajutine julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav ajutiselt kasutatav territoorium või ehitis. Ajutise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik. (5) Kaitseliit teavitab ajutise julgeolekuala määramisest ja võimaluse korral selle kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ja Kaitseväge ning asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu. (6) Kaitseliidu julgeolekuala määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseliidu ülem käskkirjaga. (7) Kaitseliidu julgeolekuala valvab riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle toetamises osalev tegevväelane või Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isik. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isik peab olema läbinud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud väljaõppe. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikud võivad tööülesande, teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid ja vahetut sundi käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud ulatuses ja korras. 11 § 752. Kaitseliidu julgeolekuala tähistamine (1) Kaitseliidu julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil. Kaitseliidu julgeolekuala võib jätta tähistamata, kui see on vastuolus Kaitseliidu julgeolekuala määramise eesmärgiga. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel. (2) Kaitseliidu julgeolekuala tähistamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 753. Kaitseliidu julgeolekualal viibimine Kaitseliidu julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseliidus kehtivat korda ja käesoleva seaduse § 751 lõikes 7 nimetatud isiku korraldusi. § 754. Isiku kinnipidamine ning isiku ja tema asjade läbivaatus Riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle toetamises osalev tegevväelane või Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isik kohaldab isiku kinnipidamisel ning isiku ja tema asjade läbivaatusel käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning §-s 73 sätestatud meetmeid. § 755. Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil (1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal mehitamata maismaasõidukite, mehitamata õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja mehitamata allveesõidukite ning nende opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi koos mehitamata süsteemid) toimimisse sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või takistada nende liikumist, kui see on vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks. (2) Kaitseliit võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja relvasüsteemi ning muid erivahendeid, mis on vajalikud mehitamata süsteemi toimimisse sekkumiseks. (3) Kaitseliit võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, mis on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (4) Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või antakse mehitamata süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle Kaitseliidu julgeolekualalt eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist. § 756. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku, sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega (1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat teabe salvestamiseks (edaspidi salvestis), kui see on vajalik Kaitseliidu julgeolekuala või sellel viibivate isikute, vara ning salastatud teavet ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. 12 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvastatakse Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses isiku, objekti, mehitamata süsteemi, sõiduki, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või asetust, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale ja millega töödeldakse foto-, video- või helisalvestist, mis võib sisaldada isikuandmeid. (3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. (4) Kaitseliit teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest Kaitseliidu julgeolekuala välispiirile paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseliidu ülesande täitmist. (5) Kaitseliit võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (6) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik.“; 9) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“. § 4. Korrakaitseseaduse muutmine 1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Koostöö välisriigi relvajõududega (1) Korrakaitseorgan võib teha koostööd Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõududega (edaspidi välisriigi relvajõud) avaliku korra tagamisel seaduses, välislepingus või muus rahvusvahelises kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras. (2) Välisriigi relvajõudude pädevus ja avaliku korra kaitse volitused Eesti Vabariigi territooriumil avaliku korra tagamisel määratakse kindlaks seadusega, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. (3) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse §-s 163 sätestatud tingimustel ja korras.“; 2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 163 järgmises sõnastuses: „§ 163. Välisriigi relvajõudude kaasamine avaliku korra kaitsesse 13 (1) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisesse. (2) Välisriigi relvajõud käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, kui Eesti Vabariigi ja selle välisriigi vahel on lepitud kokku relvajõudude kasutamises avaliku korra tagamiseks. (3) Välisriigi relvajõud kaasatakse avaliku korra kaitsesse Kaitseväe üksuse koosseisus. Avaliku korra kaitsesse kaasatud välisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe koosseisus määrab Kaitsevägi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude kaasamisele käesoleva seaduse § 161 lõigetes 2–6 ning § 162 lõigetes 1, 2, 41, 42, 5 ja 6 nimetatud Kaitseväe kohta sätestatut. (5) Välisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada oma ametirelva, mis vastab kaasatud kaitseväelasele lubatud tulirelvale. (6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise täpsemad tingimused ja korra.“. § 5. Majandusvööndi seaduse muutmine Majandusvööndi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Isik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared, rajatised ja seadmestikud, peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest vaatlustegevustest ja hooldustöödest. Esitatav teave peab sisaldama riigipiiri seaduse § 142 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmeid.“; 3) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad „vajaduse korral neid kinni pidada“ sõnadega „vajaduse korral neid peatada või neid või nende meeskonnaliikmeid kinni pidada kuni rikkumise asjaolude väljaselgitamiseni“; 4) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses: „§ 142. Riikkondsuseta laeva suhtes Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni kohaldamine Riikkondsuseta laeva suhtes võib kohaldada selle Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni.“; 5) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 14 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.“; 2) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale veesõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10, § 17 lõiget 10, § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.“; 3) paragrahvi 1 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „§ 19 lõige 7 ja“; 4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teostab tehnilist järelevalvet Kaitsevägi.“; 5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.“; 6) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.“; 7) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses: „(52) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ulatuses, mis tagab veeliikluse ohutuse ning Eesti merepiiri valvamise ja kaitse.“; 9) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist Eesti merealal korraldab Kaitsevägi.“; 10) paragrahvi 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“; 11) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või vahetult selleks valmistumise korral 15 veeteel liiklemise piiramiseks anda Transpordiametile või Riigilaevastikule korraldusi navigatsioonimärgistuse muutmiseks. Navigatsioonimärgistust muudetakse ja sellest teavitatakse veeliiklejaid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse.“; 12) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu laevaliiklusjuhi väljakutsetele, võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks sundpeatada riigipiiri seaduse §-s 114 sätestatud alusel ja korras. Laeva peatamisel lähtutakse põhimõttest, et laeva peatab lähim vastavat varustust ja väljaõpet omav üksus.“; 13) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev) peab olema varustatud käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele vastava sisselülitatud: 1) A-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest; 2) vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannajoonest.“; 14) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest viivitamata teatama Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.“; 15) paragrahvi 78 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 78. Laeva kinnipidamine“; 16) paragrahvi 78 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga „ning välisriigi lippu kandval laeval sise- ja territoriaalmeres liikuda“; 17) paragrahvi 78 lõike 21 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „äärde“ tekstiosaga „või liikumine sise- ja territoriaalmeres“; 18) paragrahvi 78 lõiget 22 täiendatakse pärast sõna „väljumise“ tekstiosaga „või sise- ja territoriaalmeres liikumise“; 19) paragrahvi 78 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga „või sise- ja territoriaalmeres liikuda“; 20) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rakendamisel on Transpordiamet kohustatud sellest viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele, lootsiteenuse osutajale ning sadamast väljumise keelu puhul ka sadamakaptenile.“; 16 21) paragrahvi 78 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja laeval lubatakse sadamast lahkuda“; 22) paragrahvi 791 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kontrollimine,“ tekstiosaga „või kui puudused ilmnesid sise- või territoriaalmeres tehtud kontrolli tulemusel,“; 23) paragrahvi 791 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „sadamast“ tekstiosaga „või oma asukohast sise- või territoriaalmeres“; 24) paragrahvi 95 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „soetatud politseiasutuse laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7,“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveameti poolt soetatud laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse“; 25) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses: „(27) Reiditeenust osutav laev, mis tegutses enne käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumist ja tegutseb pärast edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A- või B-klassi AIS-seadmega hiljemalt kuue kuu pärast alates käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumisest arvates.“. § 7. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 14247 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Sise- või territoriaalmeres asuva laeva kinnipidamise järel tehtava laevakontrolli eest tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 3400 euro.“. § 8. Riigipiiri seaduse muutmine Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) õhusõidukiga õhupiiri ületamise kord;“; 2) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „33,“ tekstiosaga „44,“; 3) paragrahvi 114 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „§-des 30–33 ja 45–53“ tekstiosaga „§-des 30, 31, 32, 33, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53“; 4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 14 lõikes 11 asendatakse sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“; 6) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaluba võib olla mitmekordne, kui tegemist on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi ranniku- ja piirivalve ülesannet täitva või jäämurdetöid tegeva laevaga.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses: 17 „§ 142. Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused (1) Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, välja arvatud tegevused, mis on nimetatud käesoleva seaduse §-des 14 ja 141 või reguleeritud teiste seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul. (2) Riigiasutustele, kes täidavad seaduses sätestatud ülesandeid merel, ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõige 1 ning nad teavitavad Kaitseväge iga kuu esimeseks kuupäevaks selle kuu tegevustest, mis on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustööde ning meremõõdistustega. (3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra, loa taotlemise vormi ning esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on Kaitseväel õigus küsida pildi, video või helina salvestatud andmete koopiat.“; 8) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisse võib kaasata Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud Kaitseväe korralduse seaduse §-s 32 sätestatud tingimustel ja korras.“. § 9. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 ja § 6 punkt 13 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 18 28.04.2026 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust ja sellega seonduvalt julgeolekuasutuste seadust, Kaitseliidu seadust, korrakaitseseadust, majandusvööndi seadust, meresõiduohutuse seadust, riigilõivuseadust ning riigipiiri seadust. Eelnõu põhiline eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamise ülesandesse ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse kaasamiseks ning luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon. Selleks: 1) antakse Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit, et tagada meresõiduohutus; 2) luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust; 3) defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeoleku vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid; 4) luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise, sealhulgas relvastuse ning sõjaliseks riigikaitseks kasutatava taristu ja tehnika kaitseks julgeolekuala regulatsioon ning samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise volitusi; 5) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele; 6) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal; 7) kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme; 8) reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist; 9) sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle; 10) sätestatakse võimalus kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala ametnikud ning juriidilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti Justiits- ja 1/72 Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigikantselei, Transpordiameti ning AS-i Tallinna Sadam esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. aasta tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud Riigikantselei koostatud korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)1.Viidatud eelnõu täpsustab Kaitseväe õigust reageerida mehitamata õhusõidukitest tingitud ohule rahuajal. Seoses Riigikantselei terviklahendusega on osad sätted, mis puudutavad mehitamata õhusõidukite tõrjet, käesolevast eelnõust välja võetud. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõus on nii halduskoormust suurendavaid kui ka vähendavaid nõudeid. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõikest 42 jäetakse halduskoormuse tasakaalustamise reegel rakendamata, sest halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu. Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid: • julgeolekuasutuste seadus – RT I, 14.03.2023, 25; • Kaitseliidu seadus – RT I, 03.02.2026, 10; • Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 03.02.2026, 11; • korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12; • majandusvööndi seadus – RT I, 18.04.2025, 3; • meresõiduohutuse seadus – RT I, 16.12.2025, 35; • riigilõivuseadus – RT I, 19.02.2026, 4; • riigipiiri seadus – RT I, 07.06.2024, 14; 2. Seaduse eesmärk 2024. aastal eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu (565 SE) jagati kiireloomulise vajaduse tõttu seoses Läänemerel sagenenud merealuste kaablite ja torujuhtmetega seotud intsidentidega kaheks. Seetõttu muudeti eelnõuga 565 SE vaid Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seadust osas, mis puudutas merejulgeoleku tugevdamist. Need muudatused jõustusid 19. aprillil 2025. a. Käesolevas eelnõus käsitletakse mereolukorrateadlikkuse parandamist ja Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamist, kuid ühtlasi antakse panus merejulgeoleku parandamisse. Lisaks reguleeritakse eelnõuga välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamisse ja kaitsesse, mis samuti aitab oluliselt parandada mereolukorrateadlikkust ning julgeolekut merel. 1 Eelnõu toimiku number: 26-0371, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b800d24-356e-499e-8f23- cfe3d0af18e5. 2/72 Seadusemuudatuste üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Eesti riigi kaitset, sealhulgas Kaitseväe julgeolekuala kaitset ja luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon. Eelnõu põhieesmärgid on järgmised: 2.1. Mereolukorrateadlikkuse parandamine Eelnõu üks eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal ning tõhustada asutustevahelist koostööd ja teabevahetust. Selleks muudetakse Kaitseväe korralduse seadust (KKS) ning luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon. Komisjoni eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi järgimine, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust. Komisjon töötab välja eri ohtudele reageerimise toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muude tegevuste käigus läbi harjutatakse, et kontrollida nende toimivust. Juhtumid, mille korral peab riik merel tegutsema, on muu hulgas piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relva- ja kalapüük, merealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise ohtu seadmine ning majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste või sanktsioonide rikkumine. Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased üksused, kõik julgeolekuasutused ning vähemalt need riigiasutused, kelle ülesanne on tagada merel avalik kord, julgeolek ja navigatsiooniohutus või kes omavad riikliku järelevalve ülesandeid merel. 2.2. Merealuse taristuga seotud tegevustest teavitamine Riigipiiri seaduse (RiPS) ja majandusvööndi seaduse (MVS) muudatused on seotud merealuse taristu hooldustegevustest (vaatlus, parandamine jms) ja muudest seotud tegevustest teavitamisega. Merealuse taristu omanikele ja valdajatele seatakse kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal. See on vajalik, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või merd seiravad asutused teaksid, et tegemist on seadusliku tegevusega. Kui tegevusest ei ole teavitatud, võib Kaitsevägi rakendada riikliku järelevalve erimeetmeid, vahetut sundi või kasutada jõudu ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks. Lisaks täidab teavitamiskohustus riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. Meresõiduohutuse seaduses (MSOS) tehakse parandusi selle kohta, kellele peab laeva kapten, väikelaeva või muu veesõiduki juht teatama, kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustuse või kui toimub laevaõnnetus. 2.3. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle järelevalve tegemine Eelnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle järelevalve tegemisega, et tagada nende mere- või sõidukõlblikkus. Järelevalve tegemise õigus antakse Kaitseväele ning selleks lisatakse vastavad sätted MSOS-i ja Kaitseliidu seadusesse (KaLS). 3/72 MSOS-iga antakse Kaitseväele õigus kehtestada: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate laevade ja väikelaevade tehnilise ülevaatuse kord; nende tehnilised nõuded; laevade ja väikelaevade mere- või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Muudatustega tagatakse parem järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle. 2.4. Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine Riigipiiri seaduses täpsustatakse, et laeva sisenemiseks sisemerre on vaja Kaitseväe nõusolekut. Samuti lihtsustatakse mitmekordse laevaloa taotlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele. Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii halduskoormust kui ka riigiasutuste töökoormust. 2.5. Automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) seadme paigaldamise kohustus MSOS-iga pannakse kohustus paigaldada A- või B-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi seade2 (edaspidi AIS-seade) ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele laevadele, kellel praegu sellist kohustust ei ole. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal ja sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevuseks luba. AIS-seadme kasutuselevõtt on vajalik, et tõhusamalt kontrollida laevade liikumist, tegevuslubadega laevu ning piirirežiimi ja sanktsiooninõuete täitmist, ilma AIS-seadmeta on see väga keeruline. Kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannikust, võib ankrualal või sadama reidil laevu teenindavale laevale või väikelaevale paigaldada ka B-klassi AIS- seadme; kaugemal asuva ankruala või sadama reidi puhul on kohustuslik A-klassi AIS-seade. Seade tuleb paigaldada kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest. 2.6. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse määratlemine KKS-i lisatakse säte kaitselennunduse järelevalveteenistuse kohta. Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on olemuselt sõjaväepolitseiga sarnane institutsioon. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille põhiülesanne on kaitselennunduse üle järelevalve tegemine. Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseile institutsioonina Kaitseväe struktuuris olemas, mida NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse kui institutsiooni sätestamine seaduse tasandil loob õigusselgust ja tagab seeläbi parema järelevalve kaitselennunduse üle. 2.7. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine Eelnõuga defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõisted. KKS-i täiendatakse §-dega 542–5413, millega sätestatakse piirangute kehtestamine, isikuandmete töötlemine ja erimeetmete kohaldamine julgeolekuala kaitseks, sealhulgas 2 Inglise keeles Automatic Identification System, AIS. 4/72 julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas. Täpsustatakse ka juba olemasolevaid meetmeid, mis on suunatud ohu ennetamisele, väljaselgitamisele ja tõrjumisele. Muudatustega tõhustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitset. 2.8. Kaitseliidu julgeolekuala loomine Kaitseliidu julgeolekuala on sõjaväeliseks väljaõppe korraldamiseks ning riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks kasutatav territoorium või ehitis, mille valve ja kaitse on korraldatatud samadel alustel Kaitseväe julgeolekualaga, arvestades Kaitseliidu seisundist tulenevaid erisusi. Kaitseliit osaleb üha aktiivsemalt oma liikmete ning ka Kaitseväe poolt Kaitseliidu kaasamisel reservväelaste sõjaväelise väljaõppe korraldamisel ning riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisel. Kaitseliidu valduses on Kaitseväe poolt sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks antud relvastus ja tehnika ning Kaitseliidu liikmed harjutavad õppuste käigus sõjaväelises väljaõppes üldiselt kasutatavaid taktikaid. Sageli on Kaitseväe korraldatavad õppekogunemised ühendatud ka Kaitseliidu korraldatavate õppustega, kus ühiselt harjutatakse läbi erinevaid taktikaid. Selleks on vaja reguleerida Kaitseliidus julgeolekuala võimalikult sarnaselt Kaitseseväe julgeolekualaga, arvestades et Kaitseliit ei ole täidesaatva riigivõimu asutus. 2.9. Välisriigi relvajõudude kaasamine korrakaitsesse Eelnõuga muudetakse RiPS-i, korrakaitseseadust (KorS) ja KKS-i, et kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse. Praeguses julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult efektiivselt, mistõttu on vaja täiendada õiguskorda võimalusega kaasata eelnimetatud avalike ülesannete täitmisse vajaduse korral täiendavaid ressursse. Välisriigi relvajõudude liikmete kaasamise võimaldamine on üks selline oluline lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel. Nende muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti julgeolekut. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb 9 paragrahvist: KKS (§ 1), julgeolekuasutuste seadus (§ 2), KaLS (§ 3), KorS (§ 4), MVS (§ 5), MSOS (§ 6) RLS (§ 7), RiPS (§ 8) ning seaduse jõustumine (§ 9). Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu sisust eelnõu paragrahvide kaupa. Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve- ja julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses. § 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Eelnõu § 1 punktis 1 tehakse terminoloogiline parandus Kaitseväe ülesandeid puudutavas § 3 lõike 1 punktis 41, et viia see kooskõlla tegeliku praktika ja eesmärgiga. Kehtiva seaduse kohaselt on Kaitseväe ülesanne muu hulgas lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. Kaitsevägi ei tee kahjutuks mitte ainult lahingumoona, vaid ka laskemoona ja muud (lõhkemata) lõhkematerjali3, mida võib meres leiduda ning mis võib kujutada ohtu veeliiklusele. Vajadus täpsustada on tingitud ka sellest, et relvaseadusega (RelvS) tehakse vahet, mis on lahingumoon ja mis on laskemoon. Laskemoon on padrun, kuul 3 Näiteks Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias nimetatakse sellist lõhkematerjali „unexploded ordnances“ (eesti keeles „lõhkemata lõhkematerjal“). 5/72 ja muu laske- või lendkeha, mida kasutatakse relvast laskmiseks.4 Laskemoona näiteks merel on torpeedod ja raketid. Lahingumoon on lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.5 Lahingumoona näiteks on miinid ja granaadid, mida ei lasta tulirelvast (miinipildujast või granaadiheitjast), pürotehnilised vahendid, suitsugranaadid, signaalraketid, valgustusraketid ja muu selline. Termin „lõhkematerjal“ on laiema tähendusega kui „lahingumoon“, hõlmates kõik objektid, mis sisaldavad muu hulgas lõhkeainet, sealhulgas laskemoona ja lahingumoona. Sellest tingituna on kohane täiendada KKS § 3 lõike 1 punkti 41 tekstiosaga „laskemoona, lahingumoona ja muu lõhkematerjali“. Tegevuse üldine skeem on järgmine. Kui leitakse meres hulpimas või merepõhjast lõhkematerjal (näiteks II maailmasõja aegne (lõhkemata) miin või lennukilt alla visatud pomm), teavitab isik sellest Häirekeskust (kohustus tuleneb lõhkematerjaliseaduse § 8 lõikest 1)6. Leidja ei tohi üldjuhul seda leitud lõhkematerjali puutuda.7 Kuna Eesti merealal on lõhkematerjali kahjutustamise ülesanne antud Kaitseväele, edastab Häirekeskus teate Kaitseväe sellele üksusele, kelle ülesandeks on Eesti merealal lõhkematerjali kahjutustamine (ehk mereväele). Kaitsevägi vaatab leitud lõhkematerjali seisukorda, asukohta ja muid tegureid hindamaks, kuidas on võimalik see lõhkematerjal kahjutustada (näiteks kas seda tuleb ja saab teha samas kohas või tuleb see teise kohta viia, et see näiteks plahvatama panna). Tööde teostus oleneb ka ilmast ja muudest asjaoludest. Sellest tulenevalt ka märgitakse, et lõhkematerjal tehakse kahjutuks esimesel võimalusel. Eelnõu § 1 punktis 2 täiendatav paragrahv sisaldab Kaitseväe edasilükkamatut pädevust, see tähendab olukorda, kus Kaitsevägi teeb riiklikku järelevalvet Eesti merealal või väikesaarel ning tegemist on vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisega isiku tervisele või elule. Taolistele olukordadele reageerimisel võib teatud juhtudel olla vajalik kasutada NATO liitlaste abi, kes sündmuse toimumise ajal on sellele lähemal. Seetõttu täiendatakse paragrahvi uue lõikega, mis võimaldaks kasutada partnerite ressursse, kuid selle eelduseks on ka vastav rahvusvaheline kokkulepe saatva riigiga. Ühtlasi võimaldab uus lõige lubada Kaitseväe üksuse koosseisus osaleda välisriigi relvajõudude liikmel, näiteks kui mereväe laeval juba viibib välisriigi relvajõudude liige, siis võib ta osaleda vastavas Kaitseväe ülesande täitmises. Osalemine erineb kaasamisest selle poolest, et välisriigi relvajõud on muu ülesande täitmise tõttu juba selles olukorras, kus Kaitseväel tekib riikliku järelevalve teostamise vajadus (näiteks õppusel viibiv laev reageerib õnnetusele või ründele merealas) ja välisriigi relvajõudude liikmel puudub mõistlik võimalus sellest olukorrast lahkuda. Seevastu, kui Kaitsevägi reageerib edasilükkamatu pädevuse raames juhtumile väikesaarel, on laeval viibivate välisriigi relvajõudude liikmete osalemine välistatud, sest neil on mõistlik võimalus jääda laeva, kuid Kaitsevägi võib otsustada nad kaasata. Eelnõu kohaselt ei kaasata välisriigi relvajõudude liikmeid nö eraldi üksusena riiklikku järelevalvesse, vaid nad osalevad Kaitseväe üksuse koosseisus Kaitseväe ülesande täitmises. Välisriigi relvajõudude kaasamisel on tegu väga erandliku situatsiooniga. See rakendub juhul, kui Kaitseväe üksuse koosseisu on integreeritud välisriigi relvajõud ja see konkreetne Kaitseväe 4 Vaata relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 615 SE seletuskiri (lk 34). 5 Vaata relvaseaduse § 833 lõige 2. 6 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 1: „Isik, kes on leidnud lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teavitama Häirekeskust.“ 7 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 2: „Leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldavat leidu, samuti ei maksta talle leiutasu.“ 6/72 üksus on juhtumisi kõige lähem reageeriv üksus, seega vajaduse korral saaks Kaitseväe üksus koos välisriigi relvajõudude liikmetega sama üksuse formatsioonis asuda kohe rakendama Kaitseväe edasilükkamatut pädevust. Rõhutame, et välisriigi relvajõudude liikmed ei hakka iseseisvalt Kaitseväe pädevust rakendama. Välisriigi relvajõude kaasatakse vaid möödapääsmatu vajaduse korral ja see on kaalutlus, mitte kohustus. Peretülide lahendamisse väikesaarel välisriigi relvajõude ei kaasata. Neid saab kaasata ainult juhul, kui nad on läbinud vajaliku koolituse ja väljaõppe. Eelnõu § 1 punktis 3 täiendatakse seadust §-dega 32 ja 33. Paragrahviga 32 kaasatakse välisriigi relvajõud Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete täitmisse. Välisriigi relvajõudude osalemine tegevustes, mis tavapäraselt on Eesti täidesaatva riigivõimu asutuste funktsioon, ei ole praktikas uus asi. Kaitseväe riigipiiri valvamise ja kaitse ülesanne on sätestatud RiPS § 18 lõikes 1, mille kohaselt Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi ning merepiiri. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib selle ülesande täitmisse kaasata ka Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud. Praktikas täidetaksegi juba 2004. aastast Eesti riigi vastava taotluse põhjal osaliselt Eesti riigipiiri ja territoriaalse terviklikkuse tagamise ülesannet Balti õhuturbe missiooni kaudu rotatsioonipõhiselt erinevate NATO liikmesriikide relvajõudude poolt, koordineeritult NATO kui rahvusvahelise organisatsiooniga. RiPS ei sätesta õhuturbe missiooni läbiviimiseks korrakaitselisi meetmeid ning tulenevalt õhuruumi spetsiifikast ei ole need ilmselt ka vajalikud, kuid merel ja maismaal on olukord teine. Kui 2025. aasta alguses käivitas NATO suurendatud merelise kohaloleku meie regioonis pärast ESTLINK 2 intsidenti, siis uurisid NATO liitlased põhjalikult, kas meie õigusruum võimaldab kaasata välisriigi relvajõudusid järelevalve tegevustesse, ning tõdesid, et sellised võimalused sisuliselt puuduvad. Korrakaitse all tuleb mõista KoRS terminoloogiat kasutades kõige laiemalt riikliku järelevalve teostamist õigusnormidest kinnipidamise tagamiseks. 2023. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) laiendati Kaitseväe vastutust riigipiiri kaitsel ja valvamisel merel ning ühtlasi muutusid Kaitseväe korrakaitselised volitused. 2025. aastal suurendati täiendavalt Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja majandusvööndi seaduse muutmise seadusega Kaitseväe õigusi reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele. Arvestades Kaitseväe piiratud võimalusi, on selge, et elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu ja riigipiiri kaitse ülesande täitmine merel saab olla edukas juhul, kui seda viiakse ellu koordineeritult ja koostöös teiste riikidega, kaasates ühtlasi liitlasriikide ressursse. Selleks, et kaasamise regulatsioon oleks läbinähtav ja selge, on täpsustatud, millisel juhul saab välisriigi relvajõude kaasata ning kuidas see protsess käib. Välisriigi relvajõude kaasatakse juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid konkreetse ülesande täitmiseks ning kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul. Sätte eesmärk on tõhustada Eesti julgeolekut läbi selle, et välisriigi relvajõud on erandkorras Eesti riigi käepikenduseks, lähtudes hädavajadusest konkreetses olukorras. Riigipiiri kaitse ja kontrolli meetmed merealadel on suunatud eelkõige välisriigi laevade ja Eestisse saabuvate välisriigi kodanike kontrollimisele ning välisriigi relvajõud selles olukorras on ikkagi Kaitseväe käsuahelasse integreeritud, mitte ei tegutse omal intsiatiivil. Välisriigi relvajõudude kaasamise otsusesse on vaja märkida, mis on kaasamise eesmärk, kaasamise maksimaalne kestvus, välisriigi relvajõudude kaasatud isikute arv, käsuahel ja vajaduse korral muud asjaolud, seades kaasamisele konkreetsed raamid. 7/72 Lisaks on seaduses täpsustatud, milliseid erimeetmeid ja vahendeid tohivad välisriigi relvajõud kasutada. Olukorras, kus Kaitseväel puuduvad vahendid riikliku järelevalve ülesande täitmiseks, on alternatiivina võimalik Vabariigi Valitsuse otsusega Kaitseväe riikliku järelevalve ülesande täimisele kaasata välisriigi relvajõud. Vabariigi Valitsuse pädevuses on otsustada kõigi kaasamise puhul olulist tähtustust omavate asjaolude üle, sealhulgas, kas antud riikliku järelevalve ülekannet võiksid üleüldse välisriigi relvajõud täita, samuti otsustab Vabariigi Valitsuse välisriigi relvajõudude vahendite ja väljaõppe sobivuse üle. Vabariigi Valitsuse pädevuses on ka otsustada kõik kaasamise osas tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas kaasamise ulatus, täpsustatud Kaitseväe riikliku järelevalve ülesanne, mida konkreetsel ajahetkel välisriigi relvajõud kaasamise kaudu täidavad ning välisriigi relvajõudude paiknemine Kaitseväe käsuahelas. Sisuline kaasamise otsus välisriigi relvajõudude osas valmistatakse ette Kaitseväe, Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse ning asjaomase välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni koostöös. Eelnõukohane KKS § 33 käsitleb asutusteülest merelistele ohtudele reageerimise ja mereolukorrateadlikkuse hoidmise koordineerimiseks loodavat merelise ohutuse komisjoni. Komisjoni eesmärk ja ülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist; 2) aidata tagada merel piirirežiim; 3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust. Teisisõnu on asutuste koostöö eesmärk ennetada komisjoni abil mittesõjaliste ohtude realiseerumist Eesti merealal ning tõhustada teabevahetust mereolukorrateadlikkuse jaoks. See toetab sõjalist kaitset hübriidohtudele reageerimisel, kuid komisjonis ei käsitleta riigi sõjalist kaitset ega osalemist kollektiivses enesekaitses, vaid piirdutakse nn tsiviilülesannetega. Selle tulemusena peaks ka ühtlustuma eri asutuste arusaam, mis on ohuolukord – praegu võib see olla eri asutustes erineva tähendusega –, samuti annab see parema võimaluse ühiselt planeerida mereliste ohtude ennetamise ja nendele reageerimise tegevusi. Peaaegu kõikide tegevuste alus on olukorrateadlikkus. Mereolukorrateadlikkus tähendab tegelikku arusaamist kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut, turvalisust, majandust või keskkonda. Komisjoni tegevus peaks tagama teatud kindluse, riskide ja ohtude maandatuse, hallatuse ja ennetatuse, et tagada Eesti Vabariigi seaduslik toimimine ja huvide kaitsmine ning selle elanike kaitsmine erinevate merelt lähtuvate mittesõjaliste ohtude eest. Selle oluline osa on ennetamine, hoides ohud maal (kus on sageli lihtsam reageerida) või Eesti merealalt eemal. Ennetav tegevus aitab riigi ressursse säästlikumalt rakendada, arvestades asutuste võimeid ja tegevuste keerukust merel. Igal riigiasutusel eraldiseisvalt üldjuhul puudub kogu teave merel toimuva kohta, samuti võib puududa osa vajalikest vahenditest, mis tagavad iseseisva ülesannete täitmise merel. Komisjon tegutseb Kaitseväe juures, täpsemalt mereväe juures. KKS § 3 lõikes 1 loetletud ülesannetest on täielikult või osaliselt Kaitseväe mittesõjalised ülesanded Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse; mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel ning Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, 8/72 samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine. Peale selle on Kaitseväele riikliku järelevalve ülesanne antud rahvusvahelise sanktsiooni seadusega ning MSOS-ga. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 19 lõike 2 punktide 4−6 järgi on mereväe ülesanded muu hulgas järgmised: valvata ja kaitsta Eesti merepiiri; tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel ning korraldada merereostuse avastamist ja likvideerimist Eesti merealal. Seetõttu tegutseb merelise ohutuse komisjon mereväe juures. Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning vähemalt need riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega või riikliku järelevalvega. Näiteks peaks komisjoni kuuluma õhuvägi, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, PPA ning Muinsuskaitseamet. Täpne asutuste loetelu pannakse paika komisjoni töökorraga, kuid isegi selles ei ole mõistlik loetelu lõplikult lukku panna, vaid jätta see paindlikuks. Kuna komisjonil võib olla eri tasandi töögruppe, siis saab nendesse kaasata asutusi, kes komisjoni loetelus ei ole (näiteks Terviseamet). Komisjoni töökorralduses on plaan jagada see juhtrühma ja komisjoni vahel: komisjon võib jaguneda ebaseaduslikele tegevustele reageerimise järgi töögruppidesse.8 Iga juhtrühmas, komisjonis või töögrupis osalev riigiasutus tegutseb oma pädevuse piires, täites talle seadusega pandud ülesandeid. Juhtrühma töö eesmärk oleks operatsioonilise tasandi riigiasutuse juhtide vahel heaks kiita iga-aastased koostöö prioriteedid. Samas ei osale ega sekku juhtrühm vahetult olukordade lahendamisse ehk komisjoni töösse. Juhtrühmas osalevad ka asjakohased ministeeriumid ja Riigikantselei ning nad on kas nõuandvas või kuulaja rollis ega osale juhtrühma otsustusprotsessis ega merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk komisjoni töös. Oluline on märkida, et juhtrühm ei ole mõeldud asendama Vabariigi Valitsuse julgeoleku nõukogu (edaspidi JKN), kellele on seadusega pandud väga konkreetsed ülesanded, ega sellega konkureerima. Merelise ohutuse komisjon on praktiline ehk reageeriv tasand ning peab saama reageerida ohule kohe, poliitilise taseme otsustustena võib see aeg-ajalt aega võtta. Juhtrühm on komisjoni ja JKN-i vahendaja, kes muu hulgas edastab teavet toimuva sündmuse kohta. Kasulik on hoida infoväljas ka ministeeriume ja Riigikantseleid, kes seetõttu samuti osalevad juhtrühma töös, kuigi otsustusõigust neil ei ole. Siit järeldub, et merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk komisjoni ülesanne oleks korraldada olukordade lahendamist praktilisel tasandil. Komisjoni esindajad peaks olema oma valdkonna juhid või eksperdid, kellel on olukorra lahendamiseks õigus suunata enda esindatava riigiasutuse ressursse. Vastasel juhul ei saa komisjon kiirelt tegutseda ega olukordi lahendada. Olukorra (sündmuse) lahendamisel juhib konkreetse sündmuse lahendamise eest vastutav riigiasutus eelhoiatust ja teabevahetust teadmisvajadust omavate osalistega ning üldjuhul juhib ka olukorra lahendamist, kaasates teisi asutusi vajaduse järgi. Konkreetset sündmust asuvad tegelikkuses lahendama selle sündmuse lahendamise eest vastutav asutus ja kaasuvad asutused (kes on loetletud ka tegevusjuhendis). Kuigi komisjonis on suhteliselt palju asutusi, ei tule kõik need asutused kokku iga kord, kui on vaja mõnele sündmusele reageerida. Sündmustele reageerimiseks luuakse töögrupid ja nende arv ei ole piiratud. Olukorrad, millal töögrupp (MOTR) tegutsema ja reageerima asub, on vähemalt järgmised: 8 Kasutatakse lühendit MOTR – merelise ohutuse töögrupp. 9/72 1) merepiiri või piirirežiimi rikkumine; 2) terrorism; 3) organiseeritud kuritegevus; 4) ebaseaduslik ränne või inimkaubandus; 5) salakaubavedu; 6) ebaseaduslik relvavedu, sealhulgas massihävitusrelvade vedu; 7) ebaseaduslik kalapüük; 8) veealuse taristu kahjustamine; 9) majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine; 10) veealuse mälestisega seotud nõuete rikkumine; 11) laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine. „Vähemalt“ tähendab, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga, sest neid juhtumeid, millal võidakse vajada asutustevahelist koostööd ning millal on kasu omavahelisest teabevahetusest sündmuste toimumise ennetamiseks, on veel. „Töögrupp asub tegutsema“ tähendab, et tegutsema hakkavad töögrupi kõikide liikmete hulgast ainult need asutused, keda see konkreetne sündmus puudutab. Oluline on reageerimiskiirus, mistõttu ei jääda ootama poliitilisi suuniseid JKN-ilt, ministeeriumilt või muult asutuselt ega ka taristu puhul omanike või valdajate abipalveid (välja arvatud sadama akvatooriumis toimuva korral, kus seaduse järgi on selge vastutaja ja kus asutused ei saa üldjuhul tegutseda ilma omaniku või valdaja abipalveta). Põhimõtteliselt teevad asutused oma igapäevatööd ning poliitilisel tasemel küsitakse nõusolek üksnes juhul, kui seda näeb ette seadus. Muul ajal töötavad kõik asutused oma töörütmis ja on (oote)valmis sündmustele reageerima, sealhulgas neid ennetama, kui see on võimalik. Täiskoosseisus komisjon kohtub teabevahetuse eesmärgil vajaduse järgi, muu hulgas selleks, et leppida kokku aastaplaanid, arutada seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleeme jms. Komisjoni juht on Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik (näiteks mereväe ülem). Komisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse KKS-i 2. peatükki uus § 224, millega luuakse ja defineeritakse kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon (sarnaselt sõjaväepolitseile). Kaitseväes alustas 1. oktoobril 2020 tööd kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus. Selle ametlik nimetus on kaitselennunduse järelevalveteenistus (edaspidi KLJT). Et selline üksus on Eestis olemas ja et see üksus on vastutav kaitselennunduse järelevalve eest, on kirjas Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 18 lõike 3 punktis 4 koostoimes Kaitseväe juhataja 25. jaanuari 2024. aasta käskkirja nr 154 „Õhuväe põhimäärus“9 6. peatükiga. Samas on seaduse tasandil sätestatud üksnes lennundusseaduse § 601 lõikes 7, et Kaitsevägi teeb kaitselennunduse üle haldusjärelevalvet. 2024. aasta kevadel auditeeris10 NATO KLJT-d ning ühe puudusena toodi välja, et Eestis ei ole seaduse tasemel kaitselennunduse järelevalvega tegelevat üksust kui institutsiooni reguleeritud. Eelnõuga see puudus kõrvaldatakse, luues sarnaselt sõjaväepolitseile kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon. Praegu on sama nimi nii institutsioonil kui ka KLJT-l, kuid see ei peaks nii olema. Juhul, kui Kaitseväes peaks tehtama otsus anda kaitselennunduse järelevalve tegemise ülesanne muule üksusele kui õhuväe koosseisus olevale KLJT-le või 9 Leitav aadressil https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/09/Ohuvae-pohimaarus.pdf. 10 Auditiaruanne on asutusesisese kasutamise märkega ega ole avalikult kättesaadav. 10/72 arvata üksus õhuväe koosseisust välja mujale Kaitseväe sees või soovitakse muuta KLJT nime, saab seda teha ilma, et oleks vaja muuta KKS-i. Sellisel juhul on vaja muudatus teha ainult Kaitseväe põhimääruses ja muudes sisemist töökorraldust puudutavates haldusaktides. Eelnõukohase KKS § 224 lõike 1 järgi on kaitselennunduse järelevalveteenistus täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teha järelevalvet kaitselennunduse11 üle. Inglise keeles on järelevalveteenistuse nimetus Military Aviation Authority, lühend MAA12. Kaitseväe põhimäärusega sätestatakse, milline Kaitseväe struktuuriüksus vastutab kaitselennunduse järelevalve eest (lõige 3). Praegu on selleks Kaitseväe põhimääruse järgi õhuvägi ja selle üksus on kaitselennunduse järelevalveteenistus.13 Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve tegemisel sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus (lõige 2). Käsuõigusega seonduv (sealhulgas mis on käsk) on reguleeritud KKS-i §-des 27−35, mistõttu on kohasem sätestada tavapärasest käsuõigusest erinev regulatsioon samuti seaduse tasemel, mitte määrusega14. Käsuõiguse kohaldamata jätmisega tagatakse järelevalveteenistuse sõltumatus, sest näiteks ei õhuväe ülem ega ka Kaitseväe juhataja ei saa anda käsku, et KLJT ei tohi teha järelevalvet mõne üksuse või õhusõiduki üle. Kontrolli selle üle, kui sõltumatu, tõhus ja erapooletu on KLJT oma ülesannete täitmisel, teeb Kaitseministeerium. Kaitseministeerium on ka see, kes lahendab järelevalve käigus tekkinud vaidlused, kui pooled ei jõua kokkuleppele.15 Praegu esitab KLJT Kaitseministeeriumile iga aasta 31. märtsiks järelevalvearuande, milles on eelmise kalendriaasta kohta vähemalt järgmine teave:16 1) kokkuvõte tehtud järelevalvemenetlustest, sealhulgas eelmisel kalendriaastal avastatud rikkumised ja tehtud ettekirjutused; 2) kokkuvõte ettekirjutuste täitmisest üksuste poolt, kellele ettekirjutus tehti; 3) eelmise ja uue ehk jooksva kalendriaasta järelevalve prioriteedid. Lisaks akrediteerib KLJT-d NATO. Esimene akrediteering saadi 2024. aastal ning järgmine audit on nelja aasta pärast, et uuendada (pikendada) akrediteeringut. KLJT-l on õigus teha järelevalvet kogu kaitselennunduse üle, see tähendab peale Kaitseväe ka Kaitseliidu, Välisluureameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK), Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi üle, kui nende valduses on õhusõidukeid, kaitselennunduse rajatisi vms, samuti kõikide Eestis viibivate ja asuvate välisriikide relvajõudude õhusõidukite ja kaitselennundusega tegelevate isikute üle, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse (kui institutsiooni) põhiülesanne jaguneb kaheks: järelevalve kui tehniline ülevaatus ja kontroll ning kaitselennunduses osalevate isikute pädevuse (teadmiste ja oskuste) kontrollimine. Samuti on KLJT-l lennundusseaduse järgi õigus anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lube ja sertifikaate. 11 Vaata lennundusseaduse § 61 lõige 2. Kaitselennundus on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse, Kaitseliidu ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus. 12 Et teha vahet eri riikide MAA-del, võidakse kasutada MAA nimetuse ees veel riigi kahetähelist tunnust – EE MAA. 13 Vaata Kaitseväe põhimääruse § 18 lõike 2 punkt 8 ja lõike 3 punkt 4. 14 Praegu on käsuõiguse kohaldamata jätmine järelevalve ülesannete täitmise suhtes sätestatud Kaitseväe põhimääruse § 18 lõikes 5. 15 Vaata Vabariigi Valitsuse seaduse § 101. 16 Vaata kaitseministri 18. oktoobri 2019. aasta määruse nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“ § 90 1. 11/72 Kaitselennunduse järelevalveteenistus on sarnane institutsioon nagu sõjaväepolitsei. Selle ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille nimetuses ei pruugi üldse olla nimetust „kaitselennunduse järelevalveteenistus“, kuid selle üksuse põhiülesanne on siiski teha järelevalvet kaitselennunduse üle; samuti ei pruugi see olla õhuväe koosseisus (nagu praegu). Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju NATO liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseile Kaitseväe struktuuris olemas institutsioonina, mida ja mille pädevust NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Eelnõu § 1 punktis 5 täpsustatakse, millal võib Kaitsevägi kohaldada vahetut sundi: Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või KKS-i §-des 543–55 sätestatud meetmete tagamisel. Eelnõu § 1 punktis 6 täpsustatakse, et Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras, ent arvestades KKS-i erisusi. Kaitseväele on käesoleva seaduse alusel kehtestatud erinormid ja seetõttu on oluline täpsustada, et täies ulatuses ei ole võimalik Kaitseväel KorS-i kohaldada. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse KKS § 49 lõiget 4 – kehtiva sõnastuse kohaselt on kaitseväelasele lubatud relvad külmrelv, gaasirelv ja tulirelv, parema õigusselguse huvides täpsustatakse, et lubatud vahendite hulgas on ka tulirelv, sõjarelv ja relvasüsteem. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KKS § 49 lõigetega 41ja 42, KKS § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamisel on välisriigi relvajõudude tegutsemine piiritletud korrakaitseseadusega. Riikliku järelevalve erimeetmed, mida välisriigi relvajõud võivad kohaldada, on sätestatud korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 ning riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5. Seadusega välisriigi relvajõududele lubatud riikliku järelevalve meetmeid võib Vabariigi Valitsus ka vajadusel piirata. Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannetesse kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus. Eelnõu § 1 punktides 9–15 kehtestatakse Kaitseväe julgeolekuala ümber vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste. Samuti sätestatakse Kaitseväe julgeoleku eesmärgil piirangute rakendamise ning üld- ja erimeetmete kohaldamise õigus ja kord. Eelnõu § 1 punktis 9 täpsustatakse KKS 6. peatüki ja § 50 pealkirja ning punktis 11 luuakse §-i 50 uued lõiked 2–5, milles sätestatakse julgeolekuala vahetu läheduse mõiste ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning reguleeritakse ohutusala rakendamist. Võttes arvesse üha kiiremini arenevat tehnoloogiat, tuleb korrastada ka Kaitseväe julgeolekualadega seonduvat, et tagada julgeolekuala puutumatus. Tänapäevase tehnoloogia abil ei pea inimene enam ise julgeolekualal viibima selleks, et seada ohtu Kaitseväe julgeolekuala. Praegu kehtiv regulatsioon on jäänud ajale jalgu ning üksnes Kaitseväe valduses oleva ala piirides ei ole võimalik tagada julgeolekut. Mehitamata õhu- või maismaasõidukid võimaldavad rünnata territooriumi või koguda selle kohta teavet ilma, et rünnet läbiviiv või teavet koguv inimene julgeolekuasutuse territooriumile siseneks. Selleks, et tõrjuda rünnet õigel ajal või tuvastada julgeolekuala suhtes toimuvat kahtlast tegevust, tuleb reageerida julgeolekualast kaugemal ehk selle vahetus läheduses. Väljaspool julgeolekuala tegutsemine julgeolekuala kaitseks peab olema võimalikult selgelt seaduses sätestatud. Sellest tulenevalt on vaja seadusesse lisada julgeolekuala vahetu läheduse mõiste. Vahetu lähedus defineeritakse kindlaks määramata kaugusena ja sisustatakse iga ala puhul eraldi. Kaitseväe linnakuid on nii 12/72 hajaasustusega piirkondades kui ka linnades ning vahetu läheduse ulatus ei ole iga kord sama. Vahetu lähedus sätestatakse Kaitseväe veesõidukite ja õhusõidukite korral mõjualana, nii-öelda mullina, ümber vee- või õhusõiduki, hõlmates veesõiduki puhul ka veealust ala. Veesõidukil reguleeritakse julgeolekuala vahetu lähedus nii, et see kehtib nii merel kui ka siseveekogus, ning seda ala nimetatakse Kaitseväe laeva ohutusalaks (ingl warship safety zone). Oluline on esile tuua Kaitseväe võimalus reageerida veesõiduki kaitseks peale mehitamata õhusõidukite ka mehitamata veesõidukite korral, mis ohustavad sõjalaeva nii vee all kui ka veepinnal liikudes. Sellist mehitamata veesõidukit tuleb tõrjuda enne, kui see laevani jõuab. Samamoodi tuleb rakendada julgeolekuala kaitseks meetmeid isikute suhtes, kes viibivad merel laevade või julgeolekuala lähistel ning jälgivad, häirivad või ka pildistavad sõjalaevu, Kaitseväe sadamat ning sealseid tegevusi. Näiteks võib tuua Rootsis toimunud juhtumi, kus Eesti kodanikust isik pildistas 21. juunil 2025 Rootsis salajast sõjaväebaasi.17 Rootsi politsei pidas isiku kinni ja tema tegevuse seotust võõrriigi luureteenistustega kontrollitakse. Sarnaseid juhtumeid on toimunud ka Saksamaal.18 Eestis on esinenud intsidente, kus võib kahtlustada sarnast tahtlikku tegevust Kaitseväe suunal. Kuna Kaitseväel puudub praegu õigus isikut Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses, sealhulgas merel, kinni pidada, on paljud juhtumid jäänud lahendamata, sest isikut ei saanud tuvastada, ning seega on jäänud isiku tegelik eesmärk ja võimalikud seosed vaenuliku võõrriigi luureteenistustega tõendamata. Lätis on tuvastatud samuti hulgaliselt kahtlasi kriitilise infrastruktuuri pildistamisi ja filmimisi, mida võib seostada Venemaa (ja Valgevene) luuretegevuse intensiivistumisega.19 Ka mujal Euroopas on tuvastatud, et vaenuliku tegevuse sihtriigi elanikke värvatakse sabotaaži ja luuretegevuse eesmärgil ning nende tegevuseks on muu hulgas sihtmärkidest (sealhulgas kriitilisest taristust) piltide tegemine.20 Ukraina sõja õpikogemustest ning hübriidkonflikti ilmingutest Euroopas saab järeldada, et merel liiguvad erinevad mehitamata veesõidukid, üldistatuna öeldes mehitamata meresüsteemid (UMS21): mehitamata pealveesõidukid (USV22) ja mehitamata allveesõidukid 17 Rootsis vahistati Eesti kodanik, kes pildistas riigi üht kõige salajasemat sõjaväebaasi (Delfi, 25.06.2025). Leitav aadressil https://www.delfi.ee/artikkel/120386662/rootsis-vahistati-eesti-kodanik-kes-pildistas-riigi-uht-koige- salajasemat-sojavaebaasi. 18 Saksa merevägi on hiljuti kokku puutunud korduvate sabotaažikatsetega. Intsidendid hõlmasid mereväebaasidesse tungimise katseid nii maalt kui merelt, aga ka otsest laevade saboteerimist. Oletatakse, et sellised tegevused on tõenäoliselt osa jõupingutustest õõnestada üldsuse usaldust ja destabiliseerida NATO-t. Saksamaal uuritakse Hamburgis Blohm+Vossi laevaehitustehases ehitatava korveti Emden tahtlikku rikkumisekatset kui võimalikku sabotaaži. Väidetavalt leiti korveti mootorist metallilaaste. (11.02.2025). Leitav aadressil https://www.n-tv.de/politik/Marine-Inspekteur-Jan-Christian-Kaack-Deutsche-Kriegsschiffe-wurden- sabotiert-article25555013.html. 19 Läti kaitseministeeriumi teatel on Lätis kasvanud huvi sõjaliste ja kriitilise infrastruktuuri rajatiste pildistamise ja filmimise vastu. Selliseid juhtumeid registreeritakse mitu korda nädalas ning enamik rikkumisi avastatakse ja likvideeritakse kiiresti koostöös julgeolekuteenistustega. Läti kaitseministri sõnul on Läti agressorriigi pidevas tähelepanu keskpunktis. (LSM, 21.06.2025). Leitav aadressil https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/21.06.2025- pieaug-interese-par-militaro-un-kritiskas-infrastrukturas-objektu-fotografesanu-un-filmesanu.a604184/. 20 FSB agendid kasutavad Ukrainas spioonidena ja sabotaaži läbiviimiseks teismelisi, pakkudes neile raha Telegrami vms platvormi kaudu. Ülesanneteks on nii ette antud sihtmärkidest piltide tegemine kui ka pommide paigaldamine. Alates eelmise aasta kevadest on SBU vahistanud enam kui 700 inimest luuretöö, süütamise ja pommitamise plaanides osalemise eest. Nendest 175 ehk 25% olid alaealised. (FT/Guardian, 30.06.2025). Leitav aadressil https://www.theguardian.com/world/2025/jun/30/russia-pays-ukrainians-suicide-bombers-shadow-war-you-now. 21 Inglise keeles Unmanned Maritime System. 22 Inglise keeles Unmanned Surface Vessel. 13/72 (UUV23). Seadusemuudatuse tulemusena tekib Kaitseväel õigus veekogul Kaitseväe laeva (sõjalaeva) kui julgeolekuala lähialas tõrjuda mehitamata veesõidukeid. Selleks lisatakse KKS- i uus § 547, mis käsitleb kõikide mehitamata süsteemide, näiteks mehitamata maismaasõidukite ja veesõidukite vastu tõrjemeetmete kohaldamist. Eelnõus kasutatakse väljendit „mehitamata süsteem“. Mehitamata süsteeme on erinevaid – mehitamata õhusõiduk (edaspidi ka MÕS), mehitamata maismaasõiduk, mehitamata meresüsteemid, mehitamata pealveesõidukid ja mehitamata allveesõidukid. Iga konkreetne mehitamata süsteem vastab erinevatele tingimustele, ent nende kõigi ühine nimetaja on see, et neil ei ole vahetut füüsilist kontakti inimesega ning nende juhtimine toimub distantsilt. Kuna mehitamata süsteeme on väga erinevaid ning samas on see üldkeeles lihtsalt arusaadav, siis pole vajalik seda eelnõus eraldi defineerida. Süsteem on kogum omavahel seotud objekte, mis toimivad, töötavad spetsiaalse eesmärgiga.24 Ka NATOs kasutatakse mõisteid mehitamata õhusüsteem25, mehitamata meresüsteem26 jne. Mehitamata süsteem on seega õhusõiduk, laev või sõiduk, mis ei kanna inimest ja mis on võimeline autonoomselt liikuma või mida juhitakse distantsilt ning mis hõlmab kõiki selle käitamiseks vajalikke seadmeid ja võrku. Mehitamata süsteemi osaks ei loeta inimest. Strateegilisel tasandil seisavad tänapäeva julgeolek ja avalik kord silmitsi ohtudega, mis on üha enam hübriidsed, ebaregulaarsed, kohanevad ning pidevalt mitmekesistuvad. Vastusena sellele edendab NATO kui kaitsev sõjaline liit integreeritud ja ühtset lähenemist viies tegevusvaldkonnas: maismaal, merel, õhus, küberruumis ja kosmoses, eesmärgiga tagada kollektiivne kaitse.27 Praegu võib avalikus ruumis Kaitseväe linnaku vahetus läheduses isikut kinni pidada politsei, aga kuna politseil on vaja ressurssi suunata ka paljude muude ülesannete täitmisse, ei pruugi politsei jõuda kohale piisavalt operatiivselt. Samuti ei saa pidada otstarbekaks politsei reageerimise kohustust, kui linnakus on vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased, kes saaksid ise linnaku vahetus läheduses isiku koheselt tuvastada.28 Paljud linnakud, näiteks lahingumoonalaod, on ohutuse põhjustel eraldatud ja asuvad hajaasustusega kohtades, kus politseipatrulli reageerimine võtab aega. Isik, kes pildistab või jälgib linnakut, on tõenäoliselt selleks ajaks juba lahkunud ja ei ole enam võimalik kindlaks teha tema isikut ega motiive. Enamikul juhtudel on Kaitseväel vaja vaid inimest tuvastada, küsides tema isikut tõendavat dokumenti, ja teha küsitledes (eelnõuga lisatav § 543) kindlaks tema tegevuse eesmärk ning veenduda, et ta ei kujuta ohtu julgeolekualale. Suuremat riivet põhjustavaid meetmeid peale küsitlemise ja dokumentide nõudmise hakataks kasutama tõenäoliselt vaid üksikutel kordadel, kuid nende rakendamise võimalus peab Kaitseväel olema. Näiteks võib tuua linnaku vahetus läheduses asuva isiku, kes lennutab MÕS-i lahingumoonalao kohal, kuid kui kaitseväelased linnaku vahetusse lähedusse väljuvad, on ta pakkinud MÕS-i juba auto pakiruumi. Sel juhul 23 Inglise keeles Unmanned Underwater Vessel. 24 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s%C3%BCsteem/1/est 25 Ingl k Unmanned Aircraft System (UAS), https://www.coemed.org/files/stanags/05_AAP/AAP- 06_2020_EF_(1).pdf 26 Ingl k Maritime Unmanned System (MUS) is defined as a system operating in the maritime environment— subsurface, surface, or air—whose primary component is at least one unmanned vehicle, operating autonomously or under minimal supervision, kasutusel näiteks NATO Guidance for Developing Maritime Unmanned Systems (MUS) Capability - https://publicintelligence.net/cjoscoe-mus/ 27 https://nllp.jallc.nato.int/iks/sharing%20public/uas-unmanned-aircraft-systems.pdf 28 KKS-i lisatakse säte (KKS § 54² lõige 1), mille järgi on erimeetmeid õigustatud kasutama vaid sellekohase väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud. 14/72 oleks vaja kaitseväelastel sõiduk peatada (eelnõu § 546) ja vallasasi läbi vaadata (eelnõu § 5410), et tuvastada pakiruumis MÕS-i olemasolu ja selles olevad pildid või videod Kaitseväe linnakust. Antud tegevus on kiireloomuline, sest isik on Kaitseväe linnaku vahetust lähedusest kiiresti lahkumas ja linnakust kaugemal ei ole võimalik tabada isikut ega tuvastada isiku eesmärke ja Kaitseväele tekitatud kahju. Toimunud intsidentidest on Kaitsevägi järeldanud, et näiteks linnaku julgeolekuprotseduuride jälgimist, pildistamist ja häirimist teostavad isikud võivad seda teha teadmises, et Kaitsevägi ei saa väljaspool ala reageerida ning tuleb oodata politseid. Politsei kohale jõudmine võtab aega ja selle aja jooksul on pildistajatel võimalik lahkuda ilma, et kaitseväelane teda peatada saaks. Toimunud intsidentide kirjeldustest on näha, et tegutsetakse ja seejärel lahkutakse kiiresti. Politsei reageerimine võib viibida ka seoses kiireloomulisemate põhiülesannete täitmisega, näiteks lähisuhtevägivalla kutsele reageerimise tõttu, mille prioriteetsus on olulisem kui Kaitseväe teavitus pildistaja või mehitamata süsteemi käitaja kohta. 2024. aastal on toimunud tuvastamatuks jäänud MÕS-ide lennud Kaitseväe linnakute kohal.29 Kahtlaseid tegevusi Kaitseväe linnakute suhtes esineb aina sagedamini ning hübriidkonflikti tingimustes võib ette tulla ka muid sarnaseid Kaitseväe suhtes tehtavaid häirivaid tegevusi. Antud kontekstis tuleb ära märkida 22. aprillil 2022 toimunud juhtum, kui küberväejuhatuse seina sodinud Vene sõjaväeluurega seotud inimese ülesanne oli ka visata süütepudel ühe Ukrainas asuva sõjaväehoone ventilatsioonišahti.30 Et vältida Kaitseväe suunal selliste hübriidoperatsioonide täideviimist, tuleb julgeolekuala vahetus läheduses anda Kaitseväele selliste täiendavate erimeetmete kohaldamise õigused, nagu õigus isikut peatada, teda küsitleda ja dokumente nõuda ning vajaduse korral ka sõidukit peatada ja see läbi vaadata. Oluline on märkida, et Kaitsevägi rakendab kirjeldatud erimeetmeid ainult julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis vaid äärmise vajaduse korral, kui on teada, et olukord nõuab kiireloomulist reageerimist ja politsei ei saa piisavalt kiiresti kohale jõuda. Enamasti piirdub erimeetmete rakendamine üksnes isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmisega. Kui on kahtlus, et isik on toime pannud süüteo Kaitseväe julgeolekuala või sellel asuvate isikute suhtes, tuleb olla valmis reageerima ka riivavamate meetmetega, nagu isiku kinnipidamine ja isiku läbivaatus. Eelnõu § 1 punktis 10 muudetakse § 50 lõike 1 punkti 1, millega täpsustatakse Kaitseväe julgeolekuala mõistet ning sätestatakse, et see hõlmab Kaitseväe territooriumi ning selle all olevat maapõue ja selle kohal olevat õhuruumi ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale. Eelnõu § 1 punktis 11 defineeritakse, mis on Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala. Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus on maapind ja veekogu ning selle all olev ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata otseselt mõjutada. Nagu eespool selgitatud, sätestatakse julgeolekuala vahetu lähedus määratlemata õigusmõistena, kuna igas olukorras ei ole võimalik tuvastada täpselt julgeolekuala kaugust, kus Kaitseväel oleks veel õigus rakendada meetmeid julgeolekuala kaitseks ja mille piirist väljaspool seda õigust enam ei oleks. Määratletakse ainult vahetu läheduse kaugus õhuruumis, kui julgeolekuala kohale on kehtestatud geograafiline ala või ajutine geograafiline ala. Sellisel juhul on julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kõrgus 29 Kaitseväe Tapa ja Jõhvi linnak sattusid sügisel võõraste droonide huvi alla. (20.06.2025). Leitav aadressil https://www.err.ee/1609725954/kaitsevae-tapa-ja-johvi-linnak-sattusid-sugisel-vooraste-droonide-huvi-alla. 30 „Killnet häkkis teid“. Kuidas Vene sõjaväeluure saatis Lätist kaks meest Tallinna hirmu külvama. (11.07.2024). Leitav aadressil https://www.delfi.ee/artikkel/120306313/killnet-hakkis-teid-kuidas-vene-sojavaeluure-saatis- latist-kaks-meest-tallinna-hirmu-kulvama. 15/72 õhuruumis piiritletud geograafilise ala või ajutise geograafilise ala ülapiiriga. Julgeolekuala vahetus läheduses meetmete rakendamine otsustatakse iga olukorra puhul eraldi, sõltuvalt situatsiooni eripärast. Linna piirkonnas toimub Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi kui näiteks hajaasustusega piirkonnas asuvas linnakus. Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas mõni tegevus võib olla ohuks Kaitseväe julgeolekualale ja selle kaitse tagamisele. Riigikohus on nentinud, et kaalutlusotsustuse ja määratlemata õigusmõistete rakendamise korral peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Määratlemata õigusmõiste, nagu julgeolekuala „vahetu lähedus“, sisustamine ei tohi olla meelevaldne, vaid peab olema põhjendatud ja vajaduse korral tõenditega tõendatud. Määratlemata õigusmõistega on tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Seega, enne normi kehtivusala, näiteks julgeolekuala „vahetu lähedus“ kohaldamist, tuleb Kaitseväel anda õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega.31 Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle kohal olev õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale. Ohutusala mõõtmed on veesõiduki välisküljest arvates 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist on 150 meetrit. Paljude riikide sõjalaevadel on ohutusala ehk nii-öelda mull ümber laeva, kui laev on merel.32 See on oma olemuselt kergema režiimiga kui julgeolekuala, kuid annab võimaluse laeval end paremini kaitsta väljastpoolt pärineva (mittesõjalise) rünnaku vastu. See tähendab, et see ala ei ole täpselt sama rangelt jälgitav kui julgeolekuala ise. Näiteks kui sellesse mõjualasse siseneb mõni veesõiduk, siis reageeritakse vastavalt ohuhinnangule. Kui see ohtu ei kujuta, siis ei reageerita, näiteks ei võeta veesõidukiga ühendust, et seda hoiatada ja paluda tal eemale hoida, kuni hoiatuslaskudeni välja, kui veesõiduk ei reageeri käskudele ja jätkab lähenemist ning selles nähakse ohtu Kaitseväe laevale. Näiteks tiheda liiklusega mereala osades (näiteks Tallinna laht, Kieli laht) ei ole võimalik nõuda teistelt veesõidukitelt distantsi hoidmist, mistõttu ei tohigi see ohutusala olla sama range kontrollirežiimiga nagu julgeolekuala. Sellest tulenevalt on mõistlik nimetada seda ala teisiti kui julgeolekuala. Samas peaks saama selles alas mehitamata süsteemide suhtes rakendada samu meetmeid, mida julgeolekualaski samadel põhimõtetel. Kaitseväe laeva ohutusala ei rakendata horisontaalsuunas, kui Kaitseväe veesõiduk on sadama või sadama akvatooriumi alal, sest sadamas või sadama akvatooriumis on laevad tihedalt koos ning sõjalaeval ei ole võimalik hoida ise teiste laevadega ega teistel laevadel sõjalaevaga vajalikku distantsi. Küll aga säilib ohutusala ülapiir õhuruumist tuleva ohu eest kaitsmiseks. Muul juhul rakendatakse ohu korral enesekaitset. Kaitseväe laeva ohutusalas võib Kaitsevägi vahetu ohu tõrjumiseks mehitamata süsteemi vastu riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi rakendada eelnõuga lisatava § 547 ja § 49 lõike 1 punktis 3 sätestatu kohaselt. 31 RKPJKo, 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: „Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb [… määratlemata õigusmõiste – lisatud täiendus] sisustada vaadeldava volitusnormi eesmärgi kaudu ehk püüda välja selgitada, mis oli seadusandja eesmärk Delegatsiooninormist tuleneva pädevuse rakendamisel peab silmas pidama erinevate huvide, väärtuste ja õiguste tasakaalustamise vajadust ning volitatud seadusandluse teostamisega põhiõigustele asetatud piirangute proportsionaalsust.“. 32 Välisriikide sõjalaevade ümber oleva nn mulli mõõtmed ei ole enamikul juhtudel avalik teave. 16/72 Kaitseväe laeva ohutusala on laeva ümber nii Eesti merealal kui ka sellest väljaspool, samuti sadamates või sadamate akvatooriumites viibides. Silmas tuleb pidada seda, et meetmed, mida laev saab kohaldada eri merealadel, on erinevad. Nii näiteks võib Eesti sise- ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama akvatooriumis viibiv laev kohaldada kõiki samu meetmeid, mida on lubatud kohaldada julgeolekualal ja selle vahetus läheduses; samuti kehtib enesekaitseõigus, kuid meetmete kohaldamine on piiratud ja piirdub enesekaitseõigusega Eesti majandusvööndis, avamerel ning välisriigi sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis, sealhulgas välisriigi sadamas või sadama akvatooriumis viibides. Eelnõu § 1 punktis 12 sätestatud muudatusega antakse Kaitseväele võimalus jätta erandjuhul ajutine julgeolekuala tähistamata, kui seda nõuab riigikaitseline varjatud iseloomuga ülesanne. Üldjuhul see siiski tähistatakse. Tähistamata jätmine on võimalik vaid siis, kui see seab ohtu Kaitseväe ülesande täitmise ning see on lubatud Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimuste kohaselt. Riigi sõjalise kaitsmise ülesande täitmine on teatud tingimustel võimalik vaid siis, kui Kaitseväe üksus ei ole avalikult selgelt eristuv ja tähistatud. Samuti peab teave Kaitseväe üksuse asukoha ja julgeolekuala rajamise kohta olema maksimaalselt kaitstud kolmandate isikute eest. Ajutine julgeolekuala jäetakse tähistamata vaid siis, kui selle tähistuse puudumine ei põhjusta ohtu piirkonnas liikuvatele isikutele. On oluline märkida, et tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel. Kui Kaitseväe üksus võib oma tegevusega häirida või põhjustada ohtu kolmandatele isikutele, tähistatakse julgeolekuala igal juhul. Tähistamisest loobumise tingimused sätestatakse täpsemalt Kaitseväe korralduse seaduse rakendusaktis „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“. Kaitseväe määruse alusel kehtestab Kaitseväe juhataja Kaitseväe-sisese dokumendiga täpsed nõuded, mis juhtudel on võimalik jätta julgeolekuala tähistamata ning kes ja mis tingimustel saab seda otsustada. Kui Kaitseväe julgeolekuala on jäetud tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel, siis tuleb Kaitseväel tagada, et piirkonnas liikujad saavad siiski teavet, et tegemist on piiratud alaga, kuhu ei tohi loata siseneda. Alal peab olema näiteks mehitatud valve, kes informeerib isikut, kui see liigub ajutise julgeolekuala lähistele või selle suunas. Sellel viisil teavitatakse isikut, et tegemist on alaga, kuhu ei või siseneda, ja seega on isikul võimalik eemalduda. Eelnõu § 1 punktis 13 sätestatakse volitusnorm Kaitseväe juhatajale, kes kehtestab täpsed tingimused ja korra, mis alustel võib jätta julgeolekuala tähistamata. Sellega tagatakse, et kaitseväelane, kes seda rakendab, lähtub konkreetsetest juhistest ega saa julgeolekuala tähistamata jätta enda tõlgendusest lähtuvalt. Lisaks kehtestatakse Kaitseväele võimalus jätta asukohajärgne kohalik omavalitsus ajutise julgeolekuala loomisest erandjuhul julgeolekukaalutlustel teavitamata. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu. Teavitamine viiakse läbi juhul, kui Kaitseväe üksuste viibimisest näiteks õppuste piirkonnas on vaja avalikkust teavitada ohutuse tagamiseks ning riigikaitselist ülesannet ei pea varjama. Kui Kaitseväe ülesanne maastikul vajab edukaks täideviimiseks varjatust, tuleb üksuse paiknemise teavet kaitsta ja võimalikult vähe levitada, kuna see võib ohustada põhiülesande täideviimist ja julgeolekut. Kaitseväe teatud ülesannete täitmisel on vaja üksus maastikul maskeerida, et ülesanne jääks varjatuks. Seega tuleb ka üksuse maastikul paiknemise teavet edastada ja levitada võimalikult piiratud moel. Regulatsioonis säilib kohustus teavitada iga kord PPA-d, kes peab omama oma vastutusalas toimuva kohta teavet. Teavitamise kord lepitakse eraldi kokku. Kaitseväe viibimine kohaliku omavalitsuse alal oleval territooriumil on kooskõlastatud kinnistu omanikuga. 17/72 Kaitsevägi ei teosta julgeolekuala lähistel isikute lausalist jälgimist, vaid hindab, kas isik, kes viibib julgeolekuala vahetus läheduses, võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Kaitsevägi ei teosta isikustatud kujul jälgimist, vaid julgeolekuala ala vahetus läheduses liikumise tuvastamisel hinnatakse võimalikku ohtu Kaitseväe julgeolekualale, varale ja teenistujatele. Selleks tuvastatakse isiku tegevus julgeolekuala lähistel ja kui selle tulemusena selgub, et isik näiteks korjab marju või jalutab, siis edasist jälgimist ei teostata. Kui aga selgub, et isik pildistab julgeolekuala või teeb muid kahtlasi tegevusi (lennutab MÕS-i, jälgib, paigaldab midagi, üritab lõhkuda piirdeaeda vms), siis isiku tegevust jälgitakse ning võidakse minna julgeolekualalt välja ja rakendada täiendavaid meetmeid, nagu isiku küsitlemine ja dokumentide nõudmine, et täpsustada isiku tegevust ja selle põhjusi. Kui isiku tegevuses ei ole Kaitsevägi tuvastanud selget julgeolekuala ohustavat indikatsiooni ja isik soovib julgeolekuala lähedusest lahkuda, siis ei ole Kaitseväel alust tema andmeid edasi töödelda ega erimeetmeid rakendada ja isik ei ole kohustatud ka isikut tõendavat dokumenti esitama. Kaitsevägi lõpetab sel juhul isiku andmete edasise töötlemise ning fotod ja videod, kus isik on peale jäänud, kustutatakse hiljemalt 90 päeva möödudes. Vastupidine olukord on see, kui isiku tegevus on ebaselge, isik ei soostu koostööd tegema ega oma tegevusi selgitama. Sel juhul peab Kaitsevägi vähemalt julgeolekuala vahetus läheduses viibiva kahtlaselt käituva isiku tuvastama, kaasates vajadusel ka politseiametniku. Eelnõu § 1 punktis 14 muudetakse kehtiva seaduse § 541 lõiget 2 – jäetakse välja tekstiosa „edasilükkamatul juhul“ sest see tekitab valestimõistetavuse nagu oleks selle ülesande täitmine edasilükkamatu pädevuse raames. Selles lõikes nimetatud ülesanne on Kaitseväe põhiülesanne. Lisaks on lõikest välja jäetud punkt 3, mille kohaselt võib Kaitsevägi peatada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasus isiku antud andmete alusel – need õigused antakse eelnõuga loodavates eraldi paragrahvides., Seetõttu on KKS § 541 lõike 2 sõnastus muudetud ja lisatud viide §-des 542-5411 sätestatud erimeetmetele. Kehtiva seaduse § 541 lõike 2 punktis 4 ehk eelõukohases KKS § 541 lõike 2 punktis 3 on täpsustatud, et ülesande täitmiseks võib kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat. Eelnõukohase KKS §-s 541 lõikega 2 ei looda Kaitseväele uut õigust, tegemist ei ole Kaitseväele uute volituste andmisega vaid selgituse ja täpsustusega selles osas, mida kujutab endast jälgimisseadmestik. Lisatud on sõnastus „liikuv kaamera“ seoses asjaoluga, et sättes kasutatav „jälgimisseadmestik“ hõlmab ka mittestatsionaarseid kaameraid (näiteks kaameraid, mis ei ole hoonele püsivalt kinnitatud). Jälgimisseadmestikku võidakse kasutada KKS § 36 kaitseväeluure ülesannete teostamisel ja vastava loa olemasolul ka näiteks liikuvast autost filmimiseks jne. Seega on korrektne välja tuua täpsustus lisatud sõnastuse näol. Riigi sõjaliseks kaitsmiseks jt §-s 36 nimetatud ülesannete täitmiseks on vaja koguda ning töödelda teavet, sealhulgas teavet liikuva kaamera abil. Sätte sõnastuses olev lauseosa „§ 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel“ viitab selle sätte alusel kaitseväeluure eesmärgil jälgimisseadmestiku kasutamise lubatavusele. Tegemist on vaid täpsustusega ning see ei tekita erinevust JAS-i või KKS-i vahel, mis jätaks JAS-i alusel tegutseva ametniku õigusest ilma võrreldes KKS-i alusel tegutseva isikuga. JAS-i ja KKS-i jälgimisseadmestiku kasutuseesmärk on olnud sarnane, kuid need ei ole võrdsustatud. KKS-i puhul on on jälgimisseadmestiku kasutamine seotud kaitseväeluurelise tegevusega, mida tehakse julgeolekuala kaitseks. See punkt on kehtestatud muuhulgas teiste luure toimingutega, mis on rakendatavad edasilükkamatul juhul kõrgema ohuastme korral luurekeskuse poolt ning võivad alluda täiendavale loale ja kontrollile. Selle sätte eesmärk ei ole seotud kitsalt statsionaarselt julgeolekuala territooriumil vaatlemiseks, kuigi luure tegevus on julgeolekuala kaitseks, vaid ka vahetus läheduses kõrgendatud ohule reageerimiseks. 18/72 Lisaks on eelnõus täpsustatud, et seda ülesannet ei saa täita Kaitsevägi üldiselt vaid ainult konkreetne struktuuriüksus, mis on Kaitseväe põhimääruses määratud. Selle täpsustusega kitsendatakse isikute ringi, kellel on andmetele juurdepääs ning ühtlasi tõhustab see järelevalvet tegevuse üle. Eelnõu § 1 punktides 15–19 sätestatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil täpsem erimeetmete kohaldamise ja piirangute kehtestamise õiguslik regulatsioon, lisades seadusesse §-d 542–5413, muutes § 55 lõigete 1 ja 2 sõnastust, täiendades § 55 lõikega 11 ning tunnistades § 56 kehtetuks. Selleks, et selgitada olukorda, kus Kaitsevägi peab erimeetmeid rakendama, tuleb lähemalt vaadelda ohu definitsiooni. Oht riigi julgeolekule on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus. Vahetu oht riigi julgeolekule on olukord, kus riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oht julgeolekualale ja julgeolekualal olevale taristule või julgeolekualal asuvale varale ning seal viibivatele isikutele võib lähtuda julgeolekuala vahetus läheduses viibijatest. Kaitseväe julgeolekuala on Kaitseväe valduses olevad alad ja objektid, näiteks linnakud, mis tagavad olulist Eesti riigi iseseisva kaitsevõime elementi – lahingumoonalaod, mobilisatsioonidepood, relvalaod, lahingutehnika ladustamisalad jms, samuti Kaitseväe sõidukid, õhusõidukid ja veesõidukid. Seega, kui ohtu satub julgeolekuala, siis kaasneb ka oht riigi julgeolekule. Erimeetmeid on vaja rakendada julgeolekuala vahetus läheduses ning Kaitseväe laeva ohutusalas julgeolekuala kaitse tagamiseks. Kaitsevägi peab nimetatud meetmetega reageerima julgeolekuala kaitseks ohu korral juba julgeolekuala piirist kaugemal, sest julgeolekualal võib olla juba hilja reageerida. Erimeetmeid võivad rakendada vaid vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud. Teenistujad, kes hakkavad nimetatud meetmeid rakendama, läbivad vastava koolituse, kus selgitatakse nõudeid ja tingimusi, mille korral võib meetmeid rakendada ning millistes olukordades ei ole rakendamine proportsionaalne ega õiguspärane. Vastava koolituseta kaitseväelased ja ametnikud ei tohi julgeolekuala vahetus läheduses meetmeid rakendada. Koolituskava kehtestatakse ja koolitused korraldatakse Kaitseväe-siseselt. Eelnõuga lisatakse § 542 lõikesse 2 sätted julgeolekuala vahetus läheduses ning Kaitseväe laeva ohutusalas piirangute rakendamise otsustamise kohta. Piirangute rakendamise julgeolekuala vahetus läheduses otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Enne sellise otsuse vastuvõtmist ei ole kaitseväelastel lubatud erimeetmeid kohaldada ega piiranguid rakendada. Kuna eelnõuga lisatavad erimeetmed on isikuvabaduste riive, peab sellise otsuse vastu võtma Kaitseväes kõige kõrgemal tasemel ja sellega andma volituse neid rakendada. Haldusakti, millega piirangud kehtestatakse, võib välja anda Kaitseväe juhataja või struktuuriüksuse ülem. Haldusaktis tuuakse välja piirangu kehtestamise põhjendused ning ka piirangute ulatus ja kestus. Avalikus ruumis julgeolekuala vahetus läheduses liikumise või tegevuse piirangud peavad olema otsuses selgelt põhjendatud ja selgitatud, miks ei saa julgeolekuala kaitse eesmärki muul vähem riivaval viisil täita. Reeglina peaks olema enne selliste piirangute kehtestamist Kaitseväe linnakute või julgeolekuala suhtes toimunud juba sündmused (näiteks rünnak, sabotaaž või julgeolekuala kaitset tugevalt ohustav muu sündmus), mille tagajärjel on vajalikud täiendavad resoluutsed meetmed julgeolekuala kaitseks. Otsuses tuleb selgelt määratleda ka viis, kuidas julgeolekuala vahetus läheduses kehtestatavad piirangud isikutele teatavaks tehakse. Selleks võib näiteks olla kohapealne julgestusmeeskond, kes teavitab isikuid piirangutest ja võimaldab isikutel piirangualast lahkuda. Samuti võib piiranguid 19/72 teha teatavaks ajutiselt paigaldatavate siltidega, näiteks juurdepääsuteedele, teavitustega riiklikes kanalites, riigiasutuste kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedias. Oluline on järgida põhimõtet, et isikule, kes julgeolekuala vahetusse lähedusse satub, oleks selgelt arusaadav, mis toiminguid on lubatud teha ja mis ei ole lubatud (näiteks pildistada) ning isikule tehakse kehtestatavad piirangud teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel. Piirangute kehtestamisel järgitakse põhimõtet, et isikute liikumist ja tegevust võib piirata ainult nii kaua ja nii suures ulatuses, kui on vältimatult vajalik julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmiseks. Eelnõukohase paragrahvi 542 lõikes 5 sätestakse üldised põhimõtted, millest Kaitsevägi peab lähtuma erimeetmete ja piirangute kohaldamisel. Eesmärk on luua õigusselgust erimeetmete kohaldamise osas ning kaitsta ka isikute põhiõigusi volituste kuritarvitamise eest. Selles lõikes antakse ka juhis, millest Kaitsevägi peab julgeolekuala kaitse eesmärgil meetmete kohaldamisel lähtuma. Sisuliselt on lõike punktide puhul tegemist proportsionaalsuse tingimustega. Kuna põhiline murekoht vahetu läheduse juures on erimeetmete ja piirangute proportsionaalne rakendamine, siis on lõikes 6 piiritletud vahetu julgeolekuala kohaldamise ulatust vastavalt vajadusele ja ka julgeolekuala ümbritsevale keskkonnale. Teisisõnu, Kaitsevägi peaks lähtuma keskkonnast (linn, mets jne) ning vastavalt sellele rakendama erimeetmeid. Kaitseväele peab jääma kaalutlusõigus vahetu läheduse määramise ja ka seal julgeoleku tagamise eest, kuid hoitakse ära volituse meelevaldne tõlgendamine. Selle sättega pakutakse tasakaalu ning seeläbi võetakse arvesse isikute põhiõigusi julgeolekuala kaitse tagamisel julgeolekuala vahetus läheduses isikuandmete töötlemisel. Kaitseväe linnakutes asuvad NATO sõjalise koostöö raames liitlasüksused, kellel ei ole tavaolukorras õigust Eesti riigi territooriumil vahetut sundi kohaldada. Eestil vastuvõtva riigina on julgeolekualal kohustus tagada liitlaste julgeolek ja nende vara puutumatus. Kaitseväele antakse eelnõuga õigus reageerida ohule julgeolekuala vahetus läheduses ning sellega tagada ka liitlasüksuste julgeolek Kaitseväe linnakutes ja objektidel. Julgeolekuala vahetus läheduses Kaitseväe rakendatavate erimeetmete lisamine toetab NATO dokumentide ACO Directive 080- 025; AD07-001 ACO „Security directive“ ja C-M(2002)50 „Protection Measures for NATO Civil and Military Bodies, Deployed NATO Forces, and Installations (Assets) Against Terrorist Threats“ rakendamist liitlasüksuste ja Kaitseväe poolt.33 Kehtiva seaduse järgi ei ole võimalik reageerida julgeolekuala kaitseks enne, kui julgeolekuala puutumatus on rikutud. Samuti ei ole võimalik väljaspool julgeolekuala reageerida julgeolekuala vahetus läheduses liitlaste suhtes võimalikku luuretegevust teostavate, näiteks pildistavate või jälgivate isikute osas. Mitmetes NATO liitlasriikides on tuvastatud Vene eriteenistuste huvi kasvu sinna paigutatud liitlasüksuste vastu. Näiteks on Soome julgeolekuteenistus täheldanud 2025. aasta veebruaris Vene eriteenistuste huvi Soome paigutatud liitlasüksuste vastu ning on tuvastatud MÕS-ide lende linnakute ja NATO staapide kohal, kuhu on eelpaigutatud NATO liitlasväed.34 33 Antud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. 34 Soome julgeolekuteenistuse teatel huvitab Vene eriteenistusi, mis tüüpi NATO varustust Soome paigutatakse. Soome relvajõudude luureülema sõnul tuvastatakse Soome väeosade lähistel tihti MÕS-ide lende. Soome kaitseväe sõjaväeluure hiljutise raporti järgi on Venemaa huvide seas Soome pinnal paiknevad rahvusvahelised väed ja NATO staabid ning väestruktuurid. NATO liitlasväed on kavas paigutada Rovaniemisse ja Sodankylässe FLF (forward land forces) formaadis. (YLE, 17.02.2025). Saadaval aadressil https://yle.fi/a/74-20143674. 20/72 Eelnõuga lisatavas KKS §-s 543 täpsustatakse seoses vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas küsitlemise ja dokumentide nõudmisega, et seda võib kohaldada vahetus läheduses ainult juhul, kui teabe saamine on Kaitseväe julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu, sama kehtib ka KKS-i järgmises paragrahvis kehtestatava isikusamasuse tuvastamise kohta. Eelnõuga lisatakse KKS-i § 544, millega luuakse Kaitseväele võimalus tuvastada julgeolekualal või selle vahetus läheduses isiku isikusamasust kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil. Siinkohal võib muuks õiguspäraseks viisiks pidada näiteks isiku küsitlemist, kuni objektiivsetele andmetele tuginedes võib isikusamasust pidada piisavalt tõenäoliseks. Lisaks on alates 2025. aastast võimalik igal isikul enda isikut tõendada Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringuga. Seega saab julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isiku isikusamasust kontrollida ka riigi mobiilirakenduse kaudu. Kui isikul ei ole ühtegi kehtivat dokumenti ega riigiäppi, siis on tavapärane praktika, et isiku tuvastamist kaitseväelane ise läbi ei vii, vaid kutsutakse appi politseiametnik, kes teeb selle toimingu oma andmebaasidele tuginedes. KKS § 544 lõikes 2 täpsustatakse konkreetseid tingimusi, millisel juhul võib isikusamasust tuvastada Kaitseväe julgeolekuyala vahetus läheduses. Tingimuseks on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu vajadus. Et piiritleda isikute ringi ja tõhustuada järelevalvet nende üle, kellel on juurdepääs andmekogudele, täpsustatakse § 544 lõikes 3, et juurdepääs andmekogudele ja seal andmete kontrollimise õigus on ainult Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel. Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ohustamise iseloomustamiseks võib tuua olukorra, kus Kaitseväe objekti piirdeaia taga viibivad isikud tuvastamata eesmärgil ja toimetavad seal nähtavalt fotoaparaadi või kotiga. Sellisel juhul tuleb Kaitseväel veenduda, et tegemist ei ole näiteks lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise või luuretegevuse eesmärgil infokogumise ning pildistamise katsega. Isikuid tuleb kõigepealt küsitleda ja neilt isikut tõendavat dokumenti nõuda, et teha kindlaks, kes nad on ja mis eesmärgil nad julgeolekuala pildistavad. Kui selgub, et isikud ei tee koostööd, väidavad, et neil ei ole kaasas isikut tõendavaid dokumente, ja üritavad lahkuda, tuleb nad kinni pidada. Sõidukiga lahkuda üritavaid isikuid tuleb kinni pidada sõiduki peatamise teel. Isikute kinnipidamisel tuleb kaitseväelaste ohutuse tagamiseks teha turvakontrolli (eelnõuga planeeritav § 548), veendumaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast ja teisi isikuid. Kahtluse korral võib isiku läbi vaadata, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida. Isiku läbivaatuse käigus ei ole Kaitseväel lubatud läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, selline õigus on vaid politseil. Isiku läbivaatuse meede on kehtivas KKS §-s 56 olemas selle kehtestamisest alates, kuid see tunnistatakse käesoleva muudatusega kehtetuks. Isiku läbivaatust võib Kaitsevägi teha vaid kõrgendatud ohu tõrjumiseks pärast isiku kinnipidamist. Isiku läbivaatuse peab tegema üldjuhul isikuga samast soost kaitseväelane. Isiku kinnipidamisel ei või vahetut sundi kohaldada, kui seda ei ole enam vältimatult vaja. Tuleb märkida, et eelnõu kohaselt saab isikut läbi vaadata vaid vahetu kõrgendatud ohu korral ehk siis, kui on juba üsna selge, et riigi julgeolekut ähvardav juhtum võib aset leida. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku (KarS) 15. peatükis sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Nimetatud KarS 15. peatüki kuritegude hulgas on ka riigivastased süüteod, nagu riigireetmine, salakuulamine, Eesti vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine jt. Kaitseväe vastu on neid süütegusid varem ka toime pandud ja mitmed neist juhtumitest sisaldasid luureteabe kogumist Kaitseväe objektide jälgimise või pildistamise teel. Eelnõuga antakse Kaitseväele võimalus antud juhtumite kahtluse korral isikut küsitleda ja temalt dokumente 21/72 nõuda ning kui on selgunud, et eksisteerib vahetu kõrgendatud oht julgeolekualale, siis võib rakendada äärmisel juhul ka isiku läbivaatust. Eelnõukohase §-ga 547 antakse Kaitseväele õigus Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldada erimeetmeid ning kasutada teatud erivahendeid mehitamata süsteemide tõrjumiseks. Mehitamata süsteeme võidakse kasutada ka kuritegevuse ja terrorismi eesmärgil, samuti hübriidtegevusteks Kaitseväe julgeolekuala vastu. Sellest tulenevalt on vaja Kaitseväe julgeolekuala kaitsmise eesmärgil vahendeid ja seadusega loodud õigusi, et vajaduse korral tõrjuda ohtu, mida need kätkevad. Sellest tulenevalt luuakse eelnõuga õiguslik alus Kaitseväe julgeolekuala kaitseks kohaldada erimeetmeid ja kasutada erivahendeid. Mehitamata süsteemi sõitu sekkumiseks ning nende tõrjumiseks on mitmeid meetmeid, mida saab kohaldada. Näiteks võib kohaldada järgmisi meetmeid: 1) sõitu sekkumine (st võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle); 2) raadiosageduste segamine (ingl jamming); 3) GNSS-i35 segamine (katkestatakse mehitama süsteemi navigeerimiseks kasutatav satelliidiühendus); 4) petmine (ingl spoofing; sisuliselt võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle); 5) pimestamine (ingl dazzling; suure intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse mehitamata süsteemi kaamerat „pimestama“); 6) laseri kasutamine (mehitamata süsteemile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab); 7) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave; mehitamata süsteemile fokuseeritud mikrolaine energia halvab süsteemi elektroonilised süsteemid); 8) võrgu kasutamine (peamiselt MÕS-ile visatakse võrk selle püüdmiseks, kuid kasutatav ka mehitamata veesõiduki ja sõiduki puhul); 9) laskemoona kasutamine (mehitamata süsteemi pihta lastakse, mille tulemusena süsteem hävib); 10) kokkupõrkesüsteemi kasutamine (eesmärk on kahe mehitamata süsteemi kokkupõrge, mille tulemusena mõlemad hävivad). Mehitamata süsteemi peatuma sundimine võib tähendada nii liikuva objekti takistamist kui ka mingi tegevuse lõpetamist või näiteks mehitamata objekti juhtiva kaugjuhtimisseadme, arvuti või muu tehnilise vahendi seiskamist. Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada ainult ühte või mitut meedet korraga. Mehitamata süsteemide tõrjumise riskiks on kõrvalseisjate või nende vara ohtu sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks mehitamata sõiduk sõidab otsa objektile, mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata riske iga kord eraldi ning sõitu sekkumise puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu veesõiduki või sõiduki operaatoriga ühenduse võtmine, hoiatamine, mehitamata süsteemi sundmaandamine või - peatamine. Alles siis, kui need ei aita, saab kohaldada selliseid meetmeid nagu raadioside segamine, mehitamata süsteemi juhtimise ülevõtmine või hävitamine. Vahetu olulise ohu tõrjumiseks võib kohaldada meetmeid nii kaua, kui neid on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja,. Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi sekkumiseks kasutada füüsilist jõudu, tulirelva, sealhulgas sõjaväerelva ja relvasüsteemi ning muid erivahendeid, mis on vajalikud mehitamata süsteemi toimimisse sekkumiseks. Eelnõus ei ole täpsemalt loetletud, mis need mehitamata süsteemi toimimisse sekkumise erivahendid on, sest mehitamata 35 GNSS – globaalne sateliitpositsioneerimise süsteem (ingl Global Navigation Satellite System). 22/72 süsteemide puhul tuleb arvestada nende tehnoloogianeutraalsust, et mitte takistada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Nendeks erivahenditeks võivad olla näiteks:1) sundida sõitvat mehitamata veesõidukit või sõidukit peatuma; 2) kasutada füüsilist jõudu mehitamata veesõiduki ja sõiduki peatuma sundimiseks; 3) kasutada tulirelva; 4) võtta mehitamata süsteemi juhtimine arvutiseadmega üle. Füüsilise jõu kasutamise käigus võib kasutada muuhulgas näiteks järgmisi erivahendeid: 1) tulirelv; 2) raadioside segaja (ingl jammer); 3) laserseade või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist; 4) võrk; 5) mehitamata süsteem, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemiga kokku põrkamiseks, et tõkestada selle edasist liikumist; 6) muu seade või vahend, mis on eespool nimetud seadmete või vahenditega sarnase toimega.36 Füüsilist jõudu, tulirelva ja erivahendeid võib kasutada ning mehitamata süsteemi juhtimise võib arvutiseadmega üle võtta nii kauaks, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. Seega on oluline, et Kaitsevägi hindab ohuolukorda ja kohaldab üksnes sellist meedet, mis on proportsionaalne antud olukorraga. Selleks peab Kaitsevägi välja töötama protseduurid, hindamismaatriksid ja muu sellise, et tagada ohu suurusega proportsionaalne tõrjemeetodi kohaldamine. Muu seade laserseadme kõrval võib olla selline seade, mis kiirgab valgust, mikrolaineid, elektromagnetlaineid või muud sellist, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist, pimestades kaamerat, et kaugpiloot või operaator ei näeks, kus ta lendab või sõidab, või segades GPS-i, et kaugpiloot või operaator ei teaks süsteemi asukohta, või segades raadiolaineid. Kui raadiosidet piiratakse, et sundida mehitamata süsteem peatuma, tuleb arvesse võtta elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määruses nr 301 „Raadioside piiramise kord“ kehtestatud nõudeid raadioside piiramise loa taotlemiseks. See tähendab, et määrusest võetakse arvesse ainult selle §-d 3–5 ega arvestata §-des 21 ja 22 seatud piiranguid asukohale, kus võib raadiosidet piirata. Lisaks on sätestatud kohustus enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist võimalusel hoiatada või anda mehitamata süsteemi käitajale või juhile märku, et ta selle Kaitseväe julgeolekualalt või selle vahetust lähedusest eemale juhiks. Esiteks hinnatakse, kas see mehitamata süsteem võib kujutada endast ohtu. Teiseks selleks, et saaks juhti hoiatada või talle märku anda, peab selle juht olema nähtav ning lisaks peab hindama ka ajalist faktorit – näiteks droonide liikumiskiirus on suur ning kui droon on ohtlik, selle juht ei ole nähtav, siis ei ole aega ega võimalust hoiatada või juhile märku anda. Oluline on märkida, et hoiatamine või märguande andmine ei saa takistada mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist, mis on primaarne eesmärk. Eelnõuga lisatav turvakontrolli teostamise võimalus (planeeritav KKS § 548) on üldjuhul julgeolekualale sisenejate ja väljujate suhtes tavapärane ja rutiinne meede tagada julgeolekuala turvalisus ja kindlustada, et alale ei satu keelatud ja ohtlikke esemeid ega viida välja Kaitseväele kuuluvat vara. Turvakontrolle teostatakse tavaolukorras pisteliselt. Kaitseväe ohutasemete 36 Punktis 6 nimetatu on jäetud lahtiseks, et mitte takistada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Ainus piirang on, et see seade või vahend peab evima sama toimet, mis on seaduses konkreetsete seadmete või vahenditena loetletud. 23/72 tõstmisel võidakse tihendada julgeolekualale sisenejate ja julgeolekualalt väljujate turvakontrolle. Turvakontrolli teostatakse eelnõu alusel ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid ainult juhtudel, kui esineb kõrgendatud oht ning see on vaja välja selgitada või vahetu oht, mida on vaja tõrjuda. Turvakontrolli teostatakse ka kinnipeetud isikutele, kui on vaja tagada, et isik ei peida oma riietes midagi (näiteks nuga), millega ta võiks ohustada ennast või teisi. Eelnõuga täpsustatakse KKS §-i 55 ning lisatakse Kaitseväele õigus isikut kinni pidada julgeolekuala vahetus läheduses. Isiku kinnipidamise meede ei ole KKS-is uus, seni on kehtinud õigus isikut kinni pidada vaid julgeolekualal (kehtiv KKS § 55). Lisanduva meetmega võib Kaitsevägi isikut kinni pidada ka julgeolekuala vahetus läheduses vaid siis, kui ta ohustab julgeolekuala, on tunginud julgeolekualale loata või esineb kahtlus, et ta on pannud toime süüteo julgeolekuala või seal viibivate teenistujate vastu. Kehtivat KKS §-i 55 on vaja muuta, kuna kehtivas KKS-is on sõnastatud säte selliselt, et isiku suhtes peaks teada olema, et ta on pannud julgeolekualal toime süüteo. Kaitsevägi ei saa otsustada, kas isik on toime pannud süüteo või mitte, Kaitsevägi võib tuvastada ainult kahtluse ja selle korral isiku kinni pidada. Isikut võib julgeolekuala vahetus läheduses kinni pidada vaid seaduses nimetatud juhtudel. Isiku võib kinni pidada näiteks sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust. Juhul, kui ei ole alust isiku kinnipidamiseks, on proportsionaalse meetmena õigus isikut vaid küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning ainult seni, kuni ennetatakse julgeolekuala ähvardavat ohtu. Eelnõuga kehtestatakse seni kehtiva KKS § 56 asemel KKS § 549, millega on Kaitseväel õigus kinnipeetud isikut läbi vaadata. Õigus isikut läbi vaadata ei ole KKS-is uus. Seni kehtiv KKS § 56 sätestab isiku läbivaatuse õiguse, kuid ei sätesta vajalikke toimingut piiravaid ja proportsionaalsust tagavaid sätteid. Lisatava KKS § 549 järgi sätestatakse, millisel juhul ja kuidas tuleb isikut läbi vaadata. Isikut võib läbi vaadata vaid kõrgendatud ohu korral ja ka alles siis, kui isik on eelnevalt KKS § 55 alusel kinni peetud. Suurt riivet põhjustavat isiku läbivaatust saab pidada proportsionaalseks meetmeks vaid juhul, kui on suur tõenäosus arvata, et isiku tegevus võib põhjustada kõrgendatud vahetut ohtu julgeolekualale. Kaitseväele antakse õigus vaadata läbi vaid isiku keha, riided ja kehal kantavad esemed, kuid ei anta õigust läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, see õigus jääb vaid politseile. Kõiki isiku suhtes rakendatavaid meetmeid tuleb protokollida seadustes ettenähtud viisil ja nende rakendamise kohta võib isik esitada ka vaide Kaitseväe juhatajale või kaebuse kohtule. Täpsustatud on, et isiku vaatab läbi Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost. Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Eelnõuga luuakse KKS §-s 5410 Kaitseväele võimalus vallasasja läbi vaadata. Vallasasja läbivaatus on sätestatud ka kehtivas KKS §-s 56, kuid seda on vaja täpsustada ja muuta selgemaks ning tänapäeva nõuetele vastavaks. Vallasasja võib läbi vaadata julgeolekualale sisenevate isikute puhul, kuna tuleb veenduda, et isik ei saabu linnakusse keelatud esemetega ega lahku linnakust esemetega, mida ei ole lubatud välja viia (näiteks laskemoon, relvad, varastatud esemed, salastatud teave). Vallasasja läbivaatust korraldatakse Kaitseväe julgeolekualade korral üldiselt vaid pisteliselt, et igapäevaselt tagada julgeolekuala turvalisus. Eelnõuga lisatakse võimalus vallasasja läbi vaadata ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid seda tingimusel, et julgeolekuala ähvardab kõrgendatud oht või seda on vaja kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks. Näiteks võib tuua olukorra, kus isik üritab jätta maha koti või paki julgeolekuala aia äärde ning lahkuda. Sel juhul on Kaitseväel vaja tuvastada, mis eesmärgil kott maha jäeti ja mis võib kotis olla ning ega see ei põhjusta julgeolekualale ohtu. Sel juhul võib olla Kaitseväel vaja isiku kott või julgeolekuala vahetus läheduses asuva auto pakiruum läbi vaadata ning veenduda, et seal ei ole lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise materjale. 24/72 Vallasasja läbivaatuse vajalikkuse kohta võib tuua näite, kus isikud on Kaitseväe objekti läheduses MÕS-i lennutanud, kuid on jõudnud õhusõiduki ja sellega seotud tehnika pakkida auto pakiruumi ning üritavad linnaku vahetust lähedusest minema sõita. Sel juhul tuleb Kaitseväel kõigepealt hinnata, kas võib olla tegemist ohuga julgeolekualale, ning sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumente ning seejärel vajaduse korral vallasasi ehk auto läbi vaadata. MÕS-i lennutamine julgeolekuala kohal võib põhjustada Kaitseväele ohtu. Näiteks ei ole lubatud elektroonilisi sidevahendeid, sealhulgas MÕS-i, kasutada lahingumoonalao piirkonnas, kus see võib tekitada ohtu lahingumoonale. Samuti võib MÕS-i lennutamisega julgeolekualal toime panna riigivastase süüteo, kui kogutakse infot luuretegevuse eesmärgil. Tuleb rõhutada, et isiku kahtlustamiseks MÕS-i lennutamise suhtes peavad olema selged ja kindlad tõendid, sest ilma nendeta ei ole isiku peatamine ja auto läbivaatamine proportsionaalne meede. Kui küsitlemise tulemusena tekib kahtlus, et isik ikkagi võib suure tõenäosusega olla seotud MÕS-i lennutamisega Kaitseväe julgeolekuala kohal ehk süüteoga, on eelnõus toodud muudatuste tulemusel Kaitseväel isikute lahkumise takistamiseks õiguslik alus. Kaitseväel on igakordne kohustus selgelt välja tuua, mille alusel isiku suhtes meetmeid rakendatakse, ja veenduda, et see on isikule igati arusaadav. Kui on tuvastatud, et isik võis juhtida mehitamata sõidukit julgeolekuala läheduses või ohustada sellega julgeolekuala, tuleb asjaolude selgitamiseks mehitamata sõiduk hoiule võtta (eelnõuga kavandatav KKS § 5411), et see kui vallasasi läbi vaadata (eelnõuga kavandatav KKS § 5410) ja süüteo korral kasutada seda asitõendina. Isiku põhiõigusi riivavamate erimeetmete rakendamisel on Kaitseväel kohustus see kirjalikult fikseerida üldjuhul protokollis või kirjalikult muus Kaitseväes kasutatavas dokumendis. Selleks, et ennetada ohtu julgeolekualale ja sealsetele Kaitseväe tegevustele, on Kaitseväel võimalik eelnõukohase sätte alusel kehtestada viibimiskeeld (eelnõuga kavandatav KKS § 545). Viibimiskeelu kehtestamist julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis on vaja selleks, et tagada Kaitseväe julgeolekuala puutumatus või isikute ohutus. Viibimiskeelu võib kehtestada kuni 12 tunniks. Seda võib pikendada üle 12 tunni üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal, kes teeb vastava motiveeritud otsuse. Algne viibimiskeelu kehtestaja ei ole sama isik, kes otsustab viibimiskeelu pikendamise. Viibimiskeelu pikendamise otsuse teeb kas Kaitseväe juhataja või kõrgem ülem. Viibimiskeelu kehtestamise ja sellest teavitamise protseduurid kehtestatakse Kaitseväe-siseselt. Näiteks võib viibimiskeelu kehtestamise vajadus tekkida avaliku tee osale julgeolekuala vahetus läheduses, mis viib lahingumoonalao juurde, kui seal parajasti veetakse lahingumoona. Lao territoorium on julgeolekuala, kuid sinna juurdepääsemiseks kasutatavad teed on avalik ruum, mistõttu võib olla vaja kehtestada seal ajutiselt viibimiskeeld ning autod ja inimesed mujale suunata. Viibimiskeeld on vaja kehtestada nende kõrvaliste isikute ohutuse tagamiseks, kes muidu võiksid sattuda ohualasse. Lahingumoona vedavad veokid võivad moodustada lattu sissepääsu teeotsal järjekorra, mistõttu tuleb Kaitseväel ajutiselt kehtestada teeotsa ja julgeolekuala läheduses viibimiskeeld, et tsiviilsõidukid ei satuks kogemata lahingumoonaveokite vahele. Seda võib teha vaid julgeolekuala vahetus läheduses ja ohutuse tagamiseks. Julgeolekualast kaugemal tuleb endiselt tugineda politsei abile. KKS-i kohaselt on Kaitseväel võimalik kehtestada ka ajutine julgeolekuala, kuid selle kehtestamine on aeganõudev. Viibimiskeelu võib kehtestada paindlikult ja viivitamata ning tehes selle juures viibijatele suuliselt teatavaks. Viibimiskeelu näitlikustamiseks võib tuua ka olukorra, kus Kaitseväe objekti peapääsla ette kogunenud rahvamass takistab liiklust objektile ja välja. Seni on tuginetud politsei abile, kes tuleb ja kehtestab viibimiskeelu ohutuse tagamiseks. Siiski on politseil vaja jääda 25/72 viibimiskeeldu jõustama ja seda võib olla vaja teha pikemalt, mis võib hoida kinni olulist politseiressurssi. Eelnõu järgi võib sel juhul viibimiskeelu kehtestada ja selle jõustamise tagada julgeolekuala vahetus läheduses ka Kaitsevägi ise ega pea tuginema igal juhul politsei abile. Kui maismaal kehtestatakse viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses ajutiselt, siis merel Kaitseväe laeva ohutusalas on viibimiskeeld püsiv ning see kehtib nii mehitatud kui mehitamata veesõidukite kui ka muude ujuvvahendite suhtes. Nii nagu eespool kirjeldatud, ei ole viibimiskeeld sama range nagu see on Kaitseväe julgeolekualal, sest merel on piirkondi, kus teiste veesõidukite (eelkõige väikelaevade) eemal hoidmine ei ole võimalik veeliikluse tiheduse tõttu. Sellisel juhul laeva komandör hindab olukorda ning võib leevendada viibimiskeeldu hinnates iga läheneva veesõiduki suhtes ohtu eraldi, kui lähedalt võib teine veesõiduk Kaitseväe laevast mööda sõita. Kaitseväe laeva ohutusalasse sisenemiseks ei pea luba küsima – kui laeva juhiga ühendust ei võeta, et see eemale hoiaks ja ei läheneks, siis võib seda teise veesõidukiga teha. Kaitseväe laeva ohutusala üldine eesmärk on hoida teised veesõidukid ohutus kauguses ja seda järgitakse merel nii palju kui võimalik (vaata ka Kaitseväe laeva ohutusala mõiste selgitust). Laiemalt on kõik kirjeldatud, täpsustatud ja lisanduvad erimeetmed suunatud julgeolekuala ohutuse tagamisele ning selle kaitsmisele. Antud kontekstis tuleb märkida, et Euroopas on toimunud mitmeid rünnakuid kaitsejõudude taristu, sõidukite ja isikute vastu ning rünnakutes kahtlustatakse agressorriikide eriteenistusi. Näiteks on Saksamaal mitmel korral süüdatud kaitsejõudude veokeid.37 Sarnased rünnakud ei ole välistatud ka Eestis ning seega on julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses rakendatavate erimeetmete hulka vaja arvata ka need meetmed, mille abil oleks Kaitseväel võimalik efektiivselt julgeolekuala kaitsta vahetus läheduses avalikus ruumis. Kaitsevägi võib olla sihtmärgiks ainuüksi selle tõttu, et Eesti toetab poliitiliselt Ukrainat. Sarnastel motiividel on Vene luurega seotud isikud toime pannud rünnakuid Ukrainasse suunduvate relva- või abisaadetiste vastu.38, 39 37 Saksamaal Erfurti linnas süüdati mitu Bundeswehri veokit. Venemeelses sotsiaalmeedias kirjutatakse, et tegu oli Venemaa korraldatud rünnakuga, väites, et Erfurti parklas remonditi Ukraina relvajõudude sõidukeid, kuigi Bundeswehr pole seda kinnitanud. Sarnane süütamine leidis aset kaks nädalat varem Alam-Saksi liidumaal Soltaus. (Ntv/Welt, 26.06.2025). Leitav aadressil https://www.n-tv.de/politik/Kreml-Kanaele-prahlen-mit- Anschlag-auf-Bundeswehr-in-Erfurt-article25862710.html. 38 Saksamaal ja Šveitsis vahistati kolm Ukraina kodakondsusega meest, keda kahtlustatakse sabotaaži kavandamises Venemaa huvides. Saksa ametivõimude teatel valmistusid mehed korraldama süütamisi ja saatma posti teel lõhkeseadeldisi ning olid sellega seoses ühenduses Venemaa julgeolekuasutustega. Prokuratuuri sõnul olid sihtmärgiks valitud kaubad, mis olid teel Ukrainasse. Ettevalmistuste raames saadeti Ukrainas asuvatele aadressidele pakke, mis olid varustatud jälgimisseadmetega. (DW/Spiegel, 14.05.2025). Leitav aadressil https://www.dw.com/en/germany-arrests-3-for-planning-russian-sabotage-attacks/a-68048728?maca=en-rss-en- all-1573-rdf. Kaks Saksamaal elavat saksa-vene päritolu meest sattusid Saksamaal uurimise alla. Neid süüdistatakse spionaažis ja terrorismis. Väidetavalt on nad kogunud teavet Saksamaa ja USA sõjaliste rajatiste ning taristu kohta, et kavandada sabotaaži Ukrainasse viidava sõjavarustuse vastu. Üks kahtlusalustest omab nii Saksa kui ka Vene kodakondsust ning on varem võidelnud nn Donetski Rahvavabariigi koosseisus. Tegevust aitas alates 2024. aasta märtsist väidetavalt koordineerida teine sarnase taustaga inimene. Mehi võib oodata aastatepikkune vangistus. (Tagesschau, 18.04.2025). Leitav aadressil https://www.tagesschau.de/investigativ/russland-sabotage- 100.html. 39 Leedus hoiti eelmisel aastal ära hulk katseid rünnata Ukrainale mõeldud sõjalise abi saadetisi. Leedu politsei on eri juurdluste käigus pidanud kinni inimesi, keda kahtlustatakse terrorirünnakute kavandamises Ukrainale mõeldud sõjatehnikale. Käimas on mitu tosinat sarnast eeluurimist. (LRT, 28.02.2025). Leitav aadressil https://www.lrt.lt/naujienos/lietuvoje/2/2500074/policija-per-nepavykusi-teroro-akta-siauliuose-noreta- sunaikinti-karine-parama-ukrainai. 26/72 Ka Eestis on toime pandud rünnakuid, millel on seosed Vene luureteenistusega ja mis on suunatud Ukraina toetamise kollektiivse tahte õõnestamisele ja destabiliseerimisele.40 Kaitsevägi on korraldanud relva- ja moonasaadetisi Ukrainale ning võib eeldada, et säilib Venemaa huvi sellise abi saatmist takistada. Sihtmärkideks võivad olla Kaitseväe lahingumoonalaod, kus abi võidakse hoiustada, või veokite kolonnid, millega vedusid korraldatakse. Kaitseväe lahingumoonaladude piirkonnas on tuvastatud kahtlasi isikuid ning loata MÕS-i lende. Selleks, et kirjeldatud agressorriigi tegevustest tulenevaid riske tõhusalt maandada, on vaja Kaitseväele anda õigus julgeolekuala vahetus läheduses isikuid tuvastada, neid küsitleda ja vajaduse korral kinni pidada. Isikuid ei ole võimalik tuvastada ilma, et kaitseväelased väljuksid julgeolekualalt avalikku ruumi ning rakendaksid seal isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmise meedet. Lisaks Kaitseväe territooriumile on Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid julgeolekuala KKS § 50 järgi. Seega saab nende vahetus läheduses samuti kohaldada eelnõuga lisatavaid erimeetmeid.41 See võimaldaks näiteks peatada ja küsitleda isikuid, kes pildistavad või jälgivad maanteel liikuvaid Kaitseväe sõidukite kolonne. Antud juhul oleks kolonni kahtlase pildistamise korral proportsionaalne meede vaid isikut küsitleda ja dokumenti nõuda. Tuvastatud on hulgaliselt juhtumeid, kus Kaitseväe sõidukite kolonne on jälginud või jälitanud sõidukid teadmata põhjustel. Kuna praegu ei saa Kaitsevägi rakendada meetmeid julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses, siis on sellises olukorras tavaliselt kutsutud politsei, kuna aga kolonn ja pildistaja liiguvad samal ajal sõidukitega edasi, on politseil keeruline efektiivselt reageerida. Seetõttu luuakse eelnõuga Kaitseväele õigus ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumenti. Kaitsevägi hindab olukorda iga kord eraldi ning vastavalt proportsionaalsuse ja õiguspärasuse printsiibile astub näiteks sõidukite kolonni pildistanud isikutega vajaduse korral kontakti. Kõiki kaitseväelaste vastu huvi tundvaid isikuid ei peatata ega küsitleta, sest heauskne huvi Kaitseväe tegemiste vastu avalikus ruumis on eeldatav ja iga kord ei ole tuvastatud ohtu, millele reageerida. Kui aga näiteks eraisik sõidab kolonni ette või vahele vaatamata sõjaväepolitsei keelavatele märguannetele, aeglustab või takistab kolonni ning seejärel pildistab ja kordab tegevust mitu korda, on Kaitseväel vaja isikult küsida selgitusi tema tegevusele. Eelnõuga lisatakse KKS-i § 5412, millega võimaldatakse Kaitseväel julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas toimuva jälgimiseks kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku või liikuvkaamerat, aga vaid siis, kui seda on vaja julgeolekuala ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Kehtivas KKS-is on selline õigus antud vaid julgeolekualal. Selles meetmes on julgeolekuala vahetu lähedus piiritletud vastavalt tiheasustusega alal 300 meetriga ja hajaasustusega alal 1000 meetriga. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks tiheasustusega alade määramine maareformiseaduse või looduskaitseseaduse tähenduses – täpset terminit ei ole defineeritud, aga asustusüksused või asulad, mille piirides tiheasustuse põhimõtted sageli rakenduvad, on linnad, külad, alevikud ja alevid. Selle erisuse loomine aitab tagada, et riivatud isikute hulk oleks väiksem – tiheasustusalal, näiteks linnas, võib asuda 300 meetri raadiuses erinevaid kinnistuid ja hooneid ning ka seal liikuvate isikute hulk on eelduslikult suurem. 40 Venemaa püüab hübriidoperatsioonide abil Euroopat destabiliseerida ning õõnestada kollektiivset tahet Ukrainat toetada, tõdes Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Palloson. Pallosoni sõnul sellised rünnakud Euroopa vastu mitte ei nõrgesta, vaid tugevdavad lääne ühtsust ja otsustavust Ukrainat toetada. Reaalselt õnnestus Venemaa mahitusel 2024. aastal toime panna üks rünnak, kui Tartus süüdati Ukraina registreerimisnumbriga sõiduk. 2024. aastal viis Kaitsepolitseiamet kohtu ette viis GRU kaastöötajat. Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas on Kaitsepolitseiameti ettepanekul Eestis julgeolekukaalutlustel elamisluba kehtetuks tunnistatud kokku 15 inimesel. (ERR/Kaitsepolitseiamet, 14.04.2025). Leitav aadressil https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf; https://www.err.ee/1609663862/margo-palloson-venemaa-eriteenistuste-luurehuvi-eesti-vastu-on-pidev. 41 Kaitseväe laeva ohutusala kohta vaata seletuskirjas eespool olevat selgitust. 27/72 Teisalt aga hajaasustusega alal, kui julgeolekuala paikneb näiteks metsas või lagendikul, ei piira teised objektid vaadet julgeoelekualale ja on juba kaugelt võimalik julgeolekuala ning seal toimuvat jälgida, seetõttu on ka sellel alal julgeolekuala vahetu läheduse jälgimine lubatud kaugemalt. Julgeolekuala vahetut lähedust tuleb jälgida selleks, et ennetada julgeolekuala puutumatuse kahjustamist. Kui Kaitsevägi ei suuda tuvastada näiteks julgeolekuala välispiiril oleva piirdeaia läbimise ettevalmistamist ja reageerib alles siis, kui piirdeaed on puruks lõigatud, siis ei ole julgeolekuala puutumatus tagatud ning oht riigi julgeolekule on realiseerunud. Kaitsevägi peab reageerima julgeolekuala kaitseks juba ohu ennetamise faasis ning see eeldab vastavate seadmete kasutamist ja ka julgeolekuala vahetu läheduse jälgimist. Tuleb märkida, et julgeolekuala kaitse korral on ohu ennetamine ja tõrjumine preventiivse iseloomuga tegevus ja julgeolekuala lähistel liikuvate inimeste lausalist põhjuseta jälgimist ei teostata. Julgeolekualal ja selle vahetuses läheduses paiknevate jälgimisseadmete olemasolust on jälgimisseadmestiku mõjuulatuses viibivaid isikuid reeglina teavitatud, mis annab isikutele võimaluse vabalt valida õigusi vähem riivav liikumissuund. Ohu hindamisel lähtutakse isiku tegevusest igal konkreetsel juhtumil ja kui isik oma tegevusega ei anna indikatsiooni, et ta võib olla ohuks julgeolekualale, siis edasist jälgimist ega isiku suhtes erimeetmeid ei rakendata. Ohutõrje eesmärgiks on õigushüvesid ähvardavate ohtude tõrjumine, julgeolekualale kahju ärahoidmine ja kõrvaldamine. Tegemist on eelkõige prognoosil põhineva, võimalikult efektiivse, vähemriivava ja paindliku reaktsiooniga kahju tõenäosusele.42 Riigi sisemise rahu kaitse ei tähenda riigi jaoks üksnes reaktiivsust, vaid riik on kohustatud olema ka proaktiivne – üks viis proaktiivseks käitumiseks on õigushüvesid ähvardava ohu ennetamine ja seda ka julgeolekuala kaitsel.43 Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, lähtudes igal sammul siiski põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest. Eelnõukohase KKS §-ga 5412 sätestatakse ka kogutavate andmete andmetöötlust reguleerivad sätted. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku, sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega on piiritletud tingimuste ja ulatusega, mille korral tiheasustusega alal võib meedet rakendada vaid kuni 300 meetri ulatuses ning hajaasustusega alal kuni 1000 meetri ulatuses.. Sellega tagatakse, et Kaitseväel on piisav teadlikkus, mis nende julgeolekuala vahetus läheduses toimub ning teisalt on tagatud isikute puutumatus sellest alast väljapool liikudes. Lõike 2 kohaselt võib salvestise abil tuvastatada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas isiku, objekti, sõiduki, mehitamata süsteemi, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või asetust, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Salvestis võib sisaldada isikuandmeid, mida võib töödelda. . Salvestise abil tuvastatakse eelkõige isikute ja objektide põhjustatud ohtu. Üldjuhul ei ole salvestamise eesmärgiks isikuid tuvastada. Valdavalt ei tuvasta alaliste julgeolekualade valveks paigaldatud valvekaamera isikut, kuid kaameraga võidakse töödelda isikuandmeid. Isiku osas tuvastatakse vaid niipalju, et tegemist on inimesega, ja tema tegevuse üldine iseloom. Selle alusel hinnatakse, kas on vaja minna julgeolekuala vahetusse lähedusse isikut tuvastama või ohule reageerima. Sõidukite puhul tuvastatakse valvekaameraga võimalusel sõiduki number ja asetus ning tegevus, et tuvastada, kas sõidukist võib lähtuda oht julgeolekualale. Sõiduki numbrit võidakse edasiselt töödelda KKS § 36 lõike 1 punktis 6 sätestatud kaitseväeluure eesmärgil. Liikuva kaamera regulatsioon julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kaitseks on uus. Kehtivas regulatsioonis ei ole selle kasutamine reguleeritud. Liikuvad kaamerad on näiteks autode, lennukite või laevade külge kinnitatud kaamerad, lisaks on eraldi välja toodud kaitseväelase 42 Jaanimägi, K. Politsei sisemise rahu tagajana. Juridica 2004 nr 7, lk 459. 43 Jäätma, J. The Constitutional Require ments for Averting of a Danger: The Principles of a State Based on Democracy, and the Rule of Law v. Averting of a Danger. Juridica International 2012 nr 11, lk 144. 28/72 riiete külge kinnitatud vormikaamerad, mis salvestavad ka heli. Antud juhul kasutatakse vormikaamerat vaid julgeolekualal või julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisel. Kui julgeolekuala vahetus läheduses viibiva isikuga on vaja minna vestlema, siis on vormikaamera vajalik kaitseväelase ohutuse tagamiseks ja ka küsitletava isiku õiguste tagamiseks, kui hiljem tekib vaidlus. Kaitseväelane on kohustatud teavitama isikut vormikaamera kasutamisest kohe isikuga kontakti saavutamisel, et isikul oleks võimalik teada, et tema isikuandmeid (juttu, näopilti, muid andmeid) võidakse salvestada. Üldjuhul kasutatakse salvestist julgeolekuala turvalisust tagava teenistuja ohutuse tagamiseks. Kui isikuga on vestlema mindud julgeolekuala vahetusse lähedusse, siis võidakse hiljem salvestist kasutada ka KKS § 36 lõike 1 punktis 6 sätestatud kaitseväeluure teostamisel (KKS § 37 lõike 6 punkt 2). Vormikaamera salvestisi ei säilitata üle 90 päeva, välja arvatud kaitseväeluure otstarbel töötlemine. Vormikaamera kasutamise kohta koostab ja jõustab Kaitsevägi sisemise regulatsiooni, mis reguleerib vormikaamerate kasutamise julgeolekuala kaitsel. Regulatsioonis sätestatakse, millal on õigustatud vormikaamera kasutuselevõtt, millal lülitatakse vormikaamera sisse, millal võib selle välja lülitada (isiklikke toiminguid tehes, näiteks riietusruumis või tualetis), kuidas andmeid kaamerast maha laaditakse ja kellel on juurdepääs salvestistele. Lisaks toetab kuni 90 päevase salvestuse säilitamise nõue erinevate vahejuhtumite tuvastamist ning menetlemist. Sellisel juhul on tagatud, et toimunud vahejuhtumi erinevate asjaolude tuvastamise ning asitõendite kogumise ning menetlemise ajal ei toimu võimalike asitõendite iseeneslikku kustutamist. Julgeolekualal ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutatakse ainult pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku ning vormikaameraga salvestatakse nii pilti kui ka heli. Vormikaamera kasutamine tagab, et vahetus läheduses isikuga tehtud toimingud on õiguspärased; see on kaitseväelase käitumise lisakontrollimehhanism, et keegi ei saaks võimuga liialdada. Liikuvate kaamerate alla kuuluvad ka sõidukitele või droonidele paigaldatud kaamerad, mida kasutatakse julgeolekuala ohutuse tagamiseks vaid julgeolekualal või selle vahetus läheduses. Droon võimaldab julgeolekuala kohal viibides tuvastada ohtu ka julgeolekuala vahetus läheduses. Seega, kui julgeolekuala ise on tähistatud, on võimalik inimesel aru saada, et selle kohal viibiv droon võib olla seotud julgeolekuala kaitsega ja kuulub riigile. Kõiki nimetatud julgeolekuala kaitseks kasutatavaid salvestisi ei säilitata kauem kui 90 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Foto, video ja heli salvestamisest teavitatakse julgeolekuala välispiirile paigaldatud teabetahvlil, välja arvatud juhtudel, kui selline teavitamine seaks ohtu julgeolekuala või Kaitseväe ülesande. Teabetahvlid peavad olema kasutusel kõikide püsivate Kaitseväe objektide osas, nagu Kaitseväe linnakud ja objektid, kuna need ei ole varjatud iseloomuga. Alaliste Kaitseväe objektide vahetus läheduses isikute ohu tuvastamise eesmärgil filmimisest võib Kaitsevägi teavitada ka näiteks juurdepääsuteedele paigaldatavate siltidega ning samuti teavitustega riiklikes kanalites, Kaitseväe kodulehel mil.ee, teiste riigiasutuste kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedia kanalites või kohaliku omavalitsuse teavituskanalite kaudu. Samuti võidakse julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isikut salvestamise võimalikkusest teavitada julgeolekuala kaitsemeeskonna poolt vahetult. Selliste teavituste tulemusena on isikul võimalik eemalduda ja vältida oma andmete edasist töötlemist. Eelnõukohase KKS § 5412 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erisused salvestise säilitamise kohta. Kuigi julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestised kustutatakse pärast 90 päeva möödumist, võib Kaitseväel teatud juhtudel lisaks julgeoleku tagamisele ja kaitseväeluure teostamisele oma muude põhiülesannete täitmiseks olla vaja salvestisest teha väljavõtteid ning neid kauem säilitada. Väljavõtteid tehakse vaid põhjendatud konkreetsetel juhtudel. Ilma otsese 29/72 vajaduseta väljavõtteid ei tehta ja neid säilitatakse vaid nii kaua, kui ülesande täitmiseks vaja. Salvestisest on vaja väljavõte teha näiteks objektivalvekaamerate kvaliteedi kontrolliks, näiteks kaamerate asendi parandamise korraldamiseks, julgeolekualal isikute liikumise analüüsiks ja vastavate koolituste läbiviimiseks. Julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestistest väljavõtete tegemine ning töötlemine on vajalik, et sõjaliseks kaitseks valmistumiseks viia üksustele läbi vajalikku väljaõpet. Salvestistelt on näha, millised on julgeolekuala kaitset tagavate üksuste tegutsemisel tuvastatud positiivsed või negatiivsed aspektid ning selle alusel koostatud väljaõppematerjalide põhjal saab toetada järgmiste üksuste väljaõpet. Salvestiste alusel saab väljaõppe käigus tutvustada ning näitlikustada, kuidas on toimunud reaalsed julgeolekualaga seotud vahejuhtumid, millised olid vahejuhtumiga seotud isiku tegevused ning millised olid reageeriva üksuse tegevused jne. Näiteks võib tuua järgmise olukorra: kui tuvastatakse, et üks julgeolekuala objektivalvekaamera on tehnilise tõrkega, siis tehakse selle kaamera pildist väljavõte, näidates ära, mis osas ei täida kaamera nõudeid. See väljavõte edastatakse kaamerate parandamise või vahetamise eest vastutavale haldurile. Sel juhul võib olla vajalik kaamera väljavõtet säilitada kauem kui 90 päeva, kuna uue kaamera hange võib aega võtta. Sel juhul ei töödelda kaamera salvestise väljavõttes isikuandmeid, kuna neid ei ole vajalik ega õiguspärane töödelda. Kui uus kaamera on paigaldatud, siis kustutatakse vana kaamera väljavõte, kuna seda ei ole enam vaja. Täiendavalt võib väljavõtteid teha ka näiteks distsiplinaarmenetluste asjaolude kontrolliks või julgeolekualal teatud piirkondades liikumise tiheduse hindamiseks, et ehitada sinna näiteks ohutuse tagamiseks lisataristu. Nendel juhtudel töödeldakse isikuandmeid vaid seaduses ettenähtud juhtudel Kaitseväe ülesande täitmise eesmärgil. Kui selle ülesande täitmiseks ei ole vaja isikuandmeid või isikuid väljavõttel tuvastada, siis eemaldatakse võimalikud salvestises sisalduvad isikuandmed salvestise väljavõtte tegemise käigus. Toome välja, et reeglina ei sisalda need väljavõtted isikuandmeid, kuid kui salvestis sisaldab isikuandmeid, siis nende töötlemine on lubatud vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Eelnõukohase KKS § 5412 lõikes 7 sätestatakse, et Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti teatud õigusi. See tagab Kaitseväele võimaluse kaitsta julgeolekuala kaitse ja valvega seotud informatsiooni, näiteks teavet kaamerate piltide vaatevälja, resolutsiooni ja võimekuse kohta. Samuti ei saaks isik nõuda julgeolekuala vahetu läheduse valvekaamera kasutamise lõpetamist. Kaitseväele on jäetud õigus otsustada isikuandmete töötlemisel andmesubjekti õiguste piiramise vajadus vastavalt olukorrale, tuginedes konventsioonile 108. Kaitseväe õigus piirata andmesubjekti õigusi julgeolekuala kaitse eesmärgil andmete töötlemisel on tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest44 vajalik sätestada seaduses. Kaitseväeluure otstarbel andmete töötlemise korral lähtutakse isikuandmete kaitse üldmääruse 5. jao artiklist 23, kus on üldmääruse rakendamise kohustuse osas eranditena loetletud riigi julgeolek, riigikaitse jne. Andmesubjekti õiguste piiramine on võimalik riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks ja muudel seaduses sätestatud põhjustel. Eelnõukohase KKS § 5412 lõikes 8 on täiendava garantiina sätestatud, et andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on seaduses nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik ehk kui eesmärk ära langeb, puudub ka vajadus piirata isiku õigusi saada teada tema isikuandmete töötlemise 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). – Määrus 2016/679 – EN – GDPR – EUR-Lex. 30/72 tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; nõuda tema isikuandmete ülekandmist; esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; ning saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. Eelnõukohase KKS §-ga 5413 sätestatakse nõuded isikuandmete töötlemisele erimeetmete rakendamise käigus julgeolekuala kaitsel. Kui isikut küsitletakse ja temalt palutakse isikusamasuse tuvastamiseks dokumente, tehakse turvakontrolli või viiakse läbi isiku läbivaatust, siis töödeldakse isikuandmeid (isiku nime ja isikukoodi, sünniaega või kohta). Kõikide nende toimingute läbiviimiseks on vaja tuvastada see isik, kelle suhtes meedet rakendatakse. Tuvastamine on vajalik seoses põhiseaduses sätestatud isiku põhiõiguste võimaliku riivega ning tuleneb vajadusest isikut riive ulatusest teavitada. Isikule tutvustatakse tema õigusi pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud. Erimeetmete rakendamise osas koostatakse üldjuhul protokoll, välja arvatud juhul, kui isik siseneb julgeolekualale ja turvakontrolli teostatakse pisteliselt, näiteks kui Kaitseväe objekti julgeolekumeetmeid tugevdatakse ajutiselt. Sel juhul on isik juba tuvastatud läbipääsukaardi alusel või julgeolekualale sisenedes. Kui Kaitsevägi teostab turvakontrolli julgeolekuala vahetus läheduses julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, siis tuleb vormistada meetme protokoll, kuna meetmele on allutatud kõrvaline isik, mitte näiteks julgeolekualale siseneja või reservväelane. Küsitlemise ja dokumentide nõudmise, isikusamasuse tuvastamise ja isiku läbivaatuse korral julgeolekuala vahetus läheduses vormistatakse meetme protokoll või kui meetmeid kohaldatakse julgeolekualal, siis Kaitseväes kinnitatud vormil dokumentatsioon, kuhu läheb kirja isiku nimi ja isikukood või sünniaeg ja koht. Isik võib nõuda igal ajal meetme rakendamise protokolli koostamist. Kõik isiku õigusi rohkem riivavad (välja arvatud näiteks dokumentide küsimine) rakendatavad erimeetmed tuleb Kaitseväel kirjalikult dokumenteerida ja neid dokumente säilitada üldises Kaitseväes kehtivas korras. Dokumente säilitatakse vastavalt korrale ja vajadusele, aga mitte kauem kui viis aastat. Viieaastane tähtaeg ühelt poolt väldib liigset halduskoormust kuid samas on tagatud piisav aeg, et isik saaks vajaduse korral esitada toimingu kohta vaide. Iga kord isikult julgeolekuala vahetus läheduses dokumendi küsimise korral ei vormistata protokolli, kuid isiku nime ja isikukoodi töödeldakse Kaitseväes kinnitatud dokumentatsioonivormil. Selgitame, et käesolevas eelnõus sätestatud erimeetmete ja piirangute kohaldamise üle tehakse järelevalvet lähtuvalt kehtivale korrale, mistõttu ei ole vajalik seda täiendavalt käesolevas eelnõus reguleerida. KKS-is sätestatud erimeetmete ja piirangute üle teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseministeerium vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 93 sätestatud järelevalve pädevusele (kontrollida meetmete ja piirangute kohaldamise seaduslikkust ja otstarbekust) ja KKS § 7 lõikele 1. Ühtlasi teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle vastavalt KKS § 7 lõikele 2 Kaitseväe juhataja. Kaitseväe jugleolekuala kaitse eesmärgil teabe kogumise üle ehk kaitseväeluurega seotud tegevuse üle teostab järelevalvet vastavalt KKS § 42 lõikes 3 sätestatule Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet vastavalt talle õigusaktidega antud pädevusele, v.a isikuandmete töötlemise järelevalve osas, mis on kogutud kaitseväeluure teostamise käigus ning mis kuulub Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni pädevusse. § 2. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine 31/72 Eelnõu §-s 2 tehakse muudatused seni isiku turvakontrolli meedet reguleerinud JAS §-346 (ja seotud §-s 348) ning lisatakse sellesse isiku läbivaatuse volitus. Muudatuse järgi võib julgeolekuasutus (s.t asjakohase väljaõppe läbinud julgeolekuasutuse ametnik) läbi vaadata isiku keha, sealhulgas riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik turvakontrolli käigus isiku kehal, riietes või kehal kantava potentsiaalselt ohtliku eseme tuvastamise korral kindlaks teha, millega on tegemist, kui isik keeldub eset välja andmast, sest turvakontroll ei hõlma isiku riiete, riietes oleva või kehal kantava asja läbi vaatamist. Lisaks on isiku läbivaatuse õiguse olemasolul võimalik teha kindlaks isikusamasus, kui isik ei esita isikut tõendavat dokumenti ning keeldub ütlemast oma nime. Isiku läbivaatuse käigus on võimalik kontrollida, kas tal on kaasas isikut tõendav dokument. Sarnaselt 2023. aastal jõustunud JAS 4. peatüki muudatustele on uute lõigete ülesehituses ja sõnastuses lähtutud võimalikult palju KorS 3. peatüki loogikast ja sõnastustest, arvestades julgeolekuasutuse volituste eripära ja nende piiratust. Samasisuline säte on KorS §-s 48. Kavandatud JAS § 346 lõike 11 punkt 1 lähtub KorS § 48 lõike 1 punktist 1, kuid erimeetmele allutatavate isikute ringi on sarnaselt JAS § 346 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1 sätestatud turvakontrollile kitsendatud nii, et hõlmatud on vaid julgeolekuasutuse territooriumile sisenevad või lahkuvad isikud ning selgelt esile toodud julgeolekuasutuse valdust ja ülesannete täitmist ohustavad esemed ja ained. See annab julgeolekuasutusele võimalikult selge õigusliku aluse tuvastada muu hulgas teabe ebaseaduslikuks kogumiseks kasutatavaid seadmeid ning ebaseaduslikult väljaviidavaid teabekandjaid. Kavandatud JAS § 346 lõike 11 punkt 2 vastab sama paragrahvi lõike 1 punktile 2. Eelnõukohane JAS § 346 lõike 11 punkt 3 on kooskõlas KorS § 48 lõike 1 punktiga 3. Ühtlasi lisatakse piirav tingimus, mille järgi võib isiku läbivaatuse kohaldamisel läbi vaadata üksnes isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on keelatud. Piirangu sõnastamisel on võetud eeskujuks Siseministeeriumi koostatud seaduseelnõu45, millega sooviti KorS-i täiendusega valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnikule ette näha samasisuline piirang. See on vajalik, et riive, mis isiku läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ning protseduur piirduks eelkõige riietuse kui vähem riivava osa läbivaatamisega. Samas on isiku läbivaatus vajalik, et tuvastada keelatud esemed või isiku kontrollimiseks vajalikud dokumendid, kui kontrollitav isik paneb need taskusse ega nõustu neid vabatahtlikult välja andma. Arvestades, et kõnealusel juhul on kehtestatud riive intensiivsusele piirang, ei ole sättes ette nähtud täpsemat isiku läbivaatuse korda, nagu on KorS § 48 lõigetes 2–4. Siiski nähakse eelnõus JAS § 346 lõike 2 muudatusega ette, et üldjuhul teeb nii turvakontrolli kompimise teel kui ka isiku läbivaatust ametnik, kes on isikuga samast soost. Kuna turvakontroll hõlmab ka tegevusi, mille käigus ei puudutata isiku keha, ei ole ka riive märkimisväärne ning toimingu tegija sugu puudutava piirangu kehtestamine ei oleks põhjendatud. Ühtlasi sätestatakse, et kui see on vajalik vahetu ohu 45 Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS-i toimik 23- 1511). – Vabariigi Valitsus esitas selle Riigikogule juunis 2024. 32/72 tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ka selline ametnik, kes ei ole isikuga samast soost. Paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 muudatusega antakse sõnaselge volitus võtta hoiule lisaks turvakontrollile ka isiku läbivaatuse käigus tuvastatud vallasasi, mis ei ole seadusega keelatud, kuid mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Ka isiku läbivaatuse suhtes kehtib JAS § 341, mille järgi võib erimeedet kohaldada üksnes sellekohase väljaõppe läbinud ametnik, erimeetme kohaldamisel võib kasutada vahetut sundi KorS §-des 76–78 sätestatud korras ja nii kaua, kui on eesmärgi täitmiseks vältimatu, ning erimeetme kohaldamine on lubatud ainult kuni politsei saabumiseni. Sarnaselt senistele JAS §-dele 342–348 puudutab muudatus üksnes sellist julgeolekuasutuse ametnikku, kes ei ole politseiametnik. Kaitsepolitseiameti politseiametnik võib oma ülesannete täitmisel kohaldada isiku läbivaatust KorS-is sätestatud alustel ja korras tehtava riikliku järelevalve raames. § 3. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse muudatused, mis on peamiselt seotud Kaitseliidu julgeolekuala loomisega ning sellest tulenevalt Kaitseliidu julgeolekuala ja valvatava objekti eristamisega. Muudatused on ajendatud sellest, et Kaitseliidu roll riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel on suurenenud. Seaduse järgi võib Kaitseliitu kaasata Kaitseväe sõjaliste ülesannete täitmisse ning Kaitseliidul on ka iseseisev roll maakaitses. Kaitseliidu ülesanded seoses sõjaliseks kaitseks valmistumisega on samuti suurenenud ning Kaitseliidu enda läbiviidavad õppused vajavad enamasti juleolekuala määramist. Eelnõu § 3 punktiga 1 täpsustatakse KaLS § 4 lõiget 22 seoses Kaitseliidu kaasamisega Kaitseväe ülesannete täitmisse eesmärgiga tagada Kaitseliidu võimekus tõhusalt täita neid haldus- ja riigikaitselisi ülesandeid, mille täitmisesse nad on kaasatud. KaLS §-s 4 sätestatakse Kaitseliidu ülesanded, mis jagunevad Kaitseliidu põhiülesanneteks ning ülesanneteks, mille täitmisse Kaitseliit vajadusel kaasatakse. KaLS § 4 lõike 2 kohaselt on nendeks ülesanneteks päästesündmuste lahendamine, eriolukorra tööde tegemine, erakorralise seisukorra lahendamine, küberturvalisuse tagamine, politsei- ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmine ning riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamine ja tõkestamine. Nimetatud ülesannete täitmisel on Kaitseliidul kaasava haldusorgani volitused ulatuses, mille täitmiseks on kaasamine toimunud. Tegemist on üldnormiga, mida tuleb kohaldada koos hädaolukorra seaduses, erakorralise seisukorra seaduses või päästeseaduses sätestatud erinormidega. Sätte üldine eesmärk on tagada, et kui Kaitseliit kaasatakse kas haldusorgani haldusülesande täitmisesse või Kaitseväe ülesannete täitmisesse, siis oleksid Kaitseliidul ka selle ülesande täitmiseks vajalikud avaliku võimu volitused. Oluline on rõhutada, et käesolevas paragrahvis sätestatud juhul ei osale Kaitseliit vahetus lahingutegevuses. Sama paragrahvi lõikes 31 nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmisse: riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses, valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses ning osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös. 33/72 Nende ülesannete täpsema loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kehitva Vabariigi Valitsuse 01.08.2019 määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ ja selle rakendamise praktika kohaselt on tegemist valdavalt toetavate ülesannetega, mille täitmiseks ei ole vaja avaliku võimu volitusi. Kaitseväe ja Kaitseliidu ressurss on piiratud ning tuleb luua võimalused eeskätt isikkoosseisu efektiivsemaks rakendamiseks. Praegu puudub Kaitseväel võimalus kaasata Kaitseliidu tegevliikmeid väljaspool õppekogunemisi (tegevliige omandab reservis oleva isiku staatuse) või viidatud määruse rakendamist. Kumbki meede ei ole piisav rahuaegsete ülesannete täitmiseks, kus Kaitseliidu tegevliikmed omavad vajalikku väljaõpet ning saaksid tõhusamalt kaasuda Kaitseväe ülesannetesse. Samas eeldab sisulisemate ülesannete täitmine ka vajalikke volitusi, mistõttu on otstarbekas muuta KaLS-i viisil, kus Kaitseliit saab kaasava haldusorgani volitused nii lõikes 2 kui ka lõikes 31 sätestatud ülesannete täitmisel. Seeläbi loome struktuuri, kus Kaitsevägi saab rahuajal kaasata Kaitseliitu viimase nõusolekul ülesannete täitmisse, mis olemuselt ei ole vaadeldavad õppekogunemise ega lisaõppekogunemisena; paraneb ressursikasutus, kuna praegused määruses nimetatud toetavad tegevused ei taga tegelikke vajadusi. Samuti on võimalik Kaitseliidu võimekust senisest oluliselt paremini kasutada riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel ja hoidmisel. Kaitseliit peab olema kaasatav eeskätt Kaitseväe väekaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on juba praegu oluline roll Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimise ja teostamise toetamisel, kuid kehtivas õigusruumis on neid tegevusi võimalik teostada vaid lisaõppekogunemise läbiviimise kaudu. Olgugi et lisaõppekogunemise eesmärgiks on harjutada mobilisatsioonivalmidust, ei ole nende ülesannete täitmise puhul tegu mõistliku lahendusega, kuna tegu ei ole mitte ainult väljaõppe, vaid reaalsete rahuaegsete ülesannete täitmisega. Rahuaegsete tegevuste spektri laiendamise kaudu ühtlustuvad senisest paremini Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppeprotsessid ja ettevalmistus riigi sõjaliseks kaitseks ning paraneb üldine tegevuse kvaliteet. Väekaitsemeetmete rakendamise kaudu on võimalik efektiivsemalt tagada ka droonivastast tegevust. Nende eesmärkide saavutamiseks tehakse käesoleva eelnõu raames KaLS-is veel kaks olulist muudatust: täpsustatakse Kaitseliidu valvuri kasutuses olevat relvastust ning luuakse Kaitseliidu julgeolekuala regulatsioon. Olgugi et Kaitseliit on vabatahtlik avalik-õiguslik riigikaitseorganisatsioon, on tema üheks põhiolemuseks riigikaitseorganisatsiooni korraldus, kus valmistatakse ette riigi sõjalise kaitse võimet (KaLS § 4 lõike 1 punkt 2). Eesti kaitsevõime tugineb reservarmeele ja koostööle liitlastega ning Kaitseliidu liikmeskonnast umbes 50% moodustavad reservis olevad isikud, kes asuvad täitma sõjalise riigikaitse ülesannet. Siin on esmatähtis omandada oskused ja rakendada võimekused, mis on kohe ülekantavad rahuajast kõrgendatud kaitsevalmidusse ning sealt edasi vastavalt kriisi eskalatsioonile. Teise suure plokina on Kaitseliidu roll toetada teisi riigiasutusi kaasamise kaudu. Siin on organisatsioonil juba praegu väga suured volitused (kaasava haldusorgani volitused nende ülesannete ulatuses, mille täitmisse Kaitseliit kaasati). Kaasamine tähendab seadusest tulenevat volitust muuta seadusest tulenevatel tingimustel ja korras seaduste ja määrustega kindlaks määratud pädevust ja avaliku võimu volituste jaotust. Selline volitus peab olema selgelt määratletud nii õigusaktis, kui ka selle rakendamise käigus. KorS § 161 ja § 162, KaLS § 4 lõigetes 2–32, hädaolukorra seaduse (HOS) § 34 lõikes 1, erakorralise seisukorra seaduse (ErSS) § 15 lõikes 1 ja teistes seadustes on täpselt määratud 34/72 kindlaks, milliste ülesannete täitmisesse võib Kaitseliitu kaasata (st pädevuse muutmise volitus). KorS § 162 lõigetes 41—5, HOS § 35 lõigetes 31 ja 4, ErSS § 16 lõigetes 31 ja 4 on määratud olulisemad avaliku võimu volitused. Samas ei lange pädevused ega volitused täpselt erinevates seadustes kokku, näiteks kui KaLS § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib Kaitseliidu kaasata mistahes erakorralise seisukorra lahendamisele, siis ErSS § 15 lõike 1 kohaselt võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata koos vastavate avaliku võimu volitustega erakorralise seisukorra lahendamisel üksnes järgmiste ülesannete täitmisesse: 1) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine; 2) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 3) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 4) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine. Kui Kaitseliit kaasatakse KaLS § 4 lõike 2 punkti 3 alusel mõne sellise eriolukorra lahendamise ülesande täitmisesse, mis ei ole ErSS § 15 lõikes 1 nimetatud, siis ei ole eriseadusega reguleeritud, millised on selle ülesandega seoses Kaitseliidu volitused. Samuti ei ole üheski eriseaduses reguleeritud volitust ettekirjutuse täitmiseks kohaldada sunniraha, mis tuleneb asendustäitmise ja sunniraha seadusest– on selge, et erinormides saab sõnaselgelt nimetada üksnes peamised avaliku võimu volitused, kuid selle kõrval on veel hulk õiguskorrast tulenevaid avaliku võimu volitusi, mis tulenevad haldusülesande täitmisest või muu meetme kohaldamisest. Selgitame, et kõik ülesanded, kuhu Kaitseliidu kaasamine on KaLS-i alusel võimalik, ei kuulu riikliku järelevalve ülesannete hulka – näiteks otsingu- ja päästetööd. Samas vajavad ka need ülesanded edukaks täitmiseks lisaõiguseid, mida Kaitseliit ise ei oma. Seetõttu on ette nähtud lahendus, kus Kaitseliit saab konkreetse ülesande täitmiseks kaasava haldusorgani või Kaitseväe volitused (näiteks otsingutööde käigus võõral maatükil liikumine peale päikeseloojangut vms). See ei tähenda, et Kaitseliit saaks korrakaitseülesande täitmisel alustada näiteks jälitustegevuse või Kaitseväe puhul sõjalise riigikaitse elluviimisega - nende ülesannete täitmisesse Kaitseliitu ei kaasata. Kaasamine ja sellega seotud õigused on seotud konkreetse ülesande, kaasaja vajaduste ning Kaitseliidu võimalustega. Sõnastusega kindlustatakse, et Kaitseliit omab vaid ülesandepõhiseid pädevusi ning kõik erisused kehtestab vastav seadus. Lisaks sätestatakse, et Kaitseväe ülesannetesse kaasumisel puudub Kaitseliidul õigus osaleda vahetult lahingutegevuses. Sõjaaja tingimustes liiguvad Kaitseliidu koosseisus ette valmisatud reservis olevad isikud ja üksused oma sõjaaja ametikohtadele Kaitseväe koosseisus ning jätkavad Kaitseväe juhtimisel. Seega ei saa tekkida olukorda, kus Kaitseliidu tegevliikmed ja töötajad, kellel puudub sõjaaja ametikoht või kes hetkel ei täida oma sõjaaja ülesannet, kaasuvad Kaitseväe tegevusse, milleks konkreetsel juhul oleks lahingutegevus. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt täiendatakse § 41 lõiget 3, mille kohaselt loetakse Kaitseliidu relv sõjaväerelvaks, mis kantakse sõjaväerelvade registrisse. Praktikas on tekitanud kehtiva KaLS § 41 lõike 3 sõnastus küsimusi, kas Kaitseliidu relvad on sõjaväerelvad või lihtsalt kantakse sõjaväerelvade registrisse, olemata sõjaväerelvad. Kuigi sellised küsimused on tõlgendamisega ületatavad, siis on relvastus niivõrd oluline valdkond, kus seaduse tekst ise peab andma selged vastused. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on ametirelv relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks. Täpsemalt on sõjaväerelv, mida kasutavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja Kaitseliit, sõjaväerelvad (RelvS § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjaväerelvade käitlemine on sätestatud RelvS § 3 lõike 6 kehtestatud kaitseministri 9. juuli 2018. aasta määruses nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ (edaspidi määrus nr 9). Määruse nr 9 kohaselt jagunevad sõjaväerelvad 35/72 sõjarelvaks, mittesõjarelvaks ja muuks relvaks, mis ei ole tulirelv (§ 2 lõige 1). Sõjarelvade täpsem liigitus on sätestatud kaitseministri 29. mai 2025. aasta määruses nr 7 „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ (edaspidi määrus nr 7). Määruse nr 7 § 4 lõike 2 punktis 7 on nimetatud raskerelva liigina ka raketikompleks. Selline raketikompleks võib olla näiteks PIORUN, lähimaa õhutõrjeraketikompleks Mistral, tankitõrjeraketikompleks Javelin ja Milan 2.46 Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse KaLS-i § 51 lõikega 3, millega antakse ministrile volitus kehtestada lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad tingimused ja kord. Hetkel kehtiva seaduse § 51 lõikes 1 antud õigus on liiga lai ning vaja on seada täpsemad tingimused Kaitseliidu noorliikmele relva kasutada andmiseks. Antud volitusnormi lisamise eesmärk on piirata Kaitseliidu noorliikmele antavaid Kaitseliidu relvi, mis sätestatakse eraldi kaitseministri määrusega. Hetkel kehtiv säte võimaldab Kaitseliidu igal 12-aastasel ja vanemal Kaitseliidu noorliikmel lasta igasugusest sõjaväerelvast ilma piiranguteta, seetõttu luuakse kaitseministrile volitusnorm piirata kasutada antavate sõjaväerelvade liike. Sellega ei anta õiguseid juurde, vaid piiratakse relvade kasutamist alaealiste poolt, et tagada paremini noorte riigikaitselise õppe vastavus rahvusvahelistele konventsioonidele. Kaisteministri määruses täpsustatakse, mis vanuses ja mis sõjaväerelva liiki tohib Kaitseliidu noor kasutada. Selgitame, et kuigi KaLS § 50 lg 3 sätestab, au- ja toetajaliikmel on õigus anda Kaitseliidu relv või laskemoon teenistuskohustuse täitmisel teisele Kaitseliidu liikmele vahetu juhi nõusolekul. Ning selle sätte teine lause ütleb, et Kaitseliidu relva ega laskemoona ei ole õigus anda noorliikmele, siis kavandatava sättega kõnesoleval juhul vastuolu ei teki, sest nimetatud säte reguleerib olukorda, kui Kaitseliidu relv on antud au- ja toetajaliikmele ning kellele ja mis juhul võib tema Kaitseliidu relva edasi anda. Selle järgi ei saa au- ja toetajaliige relva kasutada anda noorliikmele, küll aga saab seda tegevliige teha, vaata KaLS § 42 lõiget 7 ja § 51 lõiget 1. Eelnõu § 3 punktidega 4 ja 5 ajakohastatakse Kaitseliidu valvuri relvastusega seonduvat. Kehtiva sõnastuse kohaselt on valvuril õigus kanda muude vahendite hulgas tulirelva, kuid ei luba valvuril kasutada tööülesannete täitmiseks teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud temale kuuluvat relva. Seega puudub õigus ja võimalus kasutada muu hulgas droonivastases võitluses toimivaid lahendusi ning droonirünnaku korral võivad julgeolekualal või Kaitseliidu valvataval objektil sattuda reaalsesse ohtu inimelud ning sõjaväerelvad ja muu riigivara. Suurema õigusselguse tagamiseks sätestatakse, et 18-aastane või vanem Kaitseliidu liige või Kaitseliidu valvur võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada vastavalt teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse § 34 lõikes 22 nimetatud märge. Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KaLS § 69 lõiget 21, sätestades, et ajutiselt valvatav objekt on KaLS § 69 lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium või ehitis, mille valve on korraldatud ajutiselt KaLS § 691 sätestatud korras. Kehtivas õiguses on ajutine valvatav objekt seotud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisega ning ei sobitu seetõttu valvatavate objektide 46 Kaitseministri 29. mai 2025. aasta määrus nr 7 „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“, seletuskiri lk 6. Kättesaadav lingilt: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b73d049-62e4-4879-b0dc- a4589ef4db0c. 36/72 üldisesse regulatsiooni. Seoses julgeolekuala reguleerimisega on sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks määratud alaline või ajutine julgeolekuala. Kaitseliidu ajutine valvatav objekt võib olla võistluse, noorteürituse või muu Kaitseväe ülesande täitmise ala, mida kasutatakse Kaitseliidu poolt KaLS § 4 lõikes 1 sätestatud muu ülesande või muu asutuse muu riigikaitsega seotud ülesande täitmiseks. Eelnõu § 3 punkti 7 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse KaLS § 72 lõikeid 1 ja 2 sätestades lõikes 1, et valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit ja tulirelva, sõjaväerelva, sealhulgas relvasüsteemi. Lõikes 2 sätestatakse, et, tulirelva, relvasüsteemi, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva käitlemine toimub käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. See säte võimaldab valvuril kasutada Kaitseväe määratud juhtudel valve teostamisel raskerelvi või relvasüsteeme, mis on vajalikud erinevate valvataval objektil ohtude tõrjumiseks. Eelnõu § 3 punktiga 8 lisatakse KaLS-i uus peatükk 81, millega luuakse Kaitseliidu julgeolekuala regulatsioon ning määratakse kindlaks julgeolekualal rakendatavad meetmed. Julgeolekuala mõiste kasutuselevõtt KaLS-is on tingitud eeskätt praktilistest kaalutlustest. Kaitseväe julgeolekuala on kehtestatud KKS-is eesmärgiga tagada eeskätt Kaitseväe valduses oleva territooriumi ning objektide kaitse. Julgeolekuala põhieesmärgiks on tagada nii Kaitseliidule kui ka võimalikele kolmandatele isikutele turvalisus Kaitseliidule pandud ülesannete täitmisel. Nii nagu Kaitsevägi kasutab alalist ja ajutist julgeolekuala KKS §-s 3 toodud ülesannete täitmisel, on ka Kaitseliidul sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel vaja tagada nii inimeste, taktika kui tehnika turvalisus. Nimetatud ülesannetest on esmatähtsad riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamine, mis nõuab Kaitseliidu valvatava objektiga võrreldes kõrgendatud turva- ja julgeolekumeetmeid. Kaitseliidul on märkimisväärsed riigikaitselised ülesanded: valmistada ette reservüksusi Kaitseväele, viia läbi sõjalisi õppusi ja harjutusi, tagada Kaitseliidu kasutusse antud riigikaitselise vara julgeolek ning säilimine. Kaitsevägi võib kaasata Kaitseliitu enda sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on ka iseseisvad sõjaliseks riigikaitseks valmistumise ülesanded, milleks tal on vaja tagada oma tegevusega seotud turvalisus. Seega on põhjendatud Kaitseväe julgeolekuala regulatsiooniga sarnaneva julgeolekuala regulatsiooni loomine ka Kaitseliidule, mis võimaldaks Kaitseliidul sõjaväelise väljaõppe ja muu riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisega seotud ülesannete täitmiseks kasutusel olevat territooriumit või ehitist efektiivselt kaitsta. Julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida kasutatakse riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse relvastust ning riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks kasutatavat varustust ja tehnikat. Kui Kaitseliidu valvatava objekti kaitse ja valve eesmärk on tagada riigi julgeolekuga seotud avaliku võimu ülesande täitmine kas teise riigiasutuse või Kaitseliidu enda poolt, siis julgeolekuala on seotud otseselt riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise ja sõjaväelise väljaõppega. Julgeolekuala regulatsiooni kaudu tagatakse muu hulgas operatsiooni turvalisus, üksuste turvalisus, taktika turvalisus, seadmete turvalisus ning eelnevaga seotud teabe turvalisus. Julgeolekualaks võib olla riigi sõjaliseks kaitseks kasutatav territoorium või ehitis alaliselt. Kaitseväe valvatava objekti valve tagatakse ainult töölepingu alusel tegutsevate valvurite ja valves osalevate isikutega. Kuigi ka Kaitseväe julgeolekuala valves võivad valvurid osaleda vastavalt valvelepingutele, on peamiseks julgeolekuala valve tagajaks üksuse, mille tegevuse turvalisust tagatakse, koosseisu kuuluv tegevväelane, või Kaitseliidu tegevliige. 37/72 Julgeolekuala valveks kasutatavad Kaitseliidu meetmed on samad, mis on Kaitseväel julgeolekuala kaitsmisel ja valvamisel. See tagab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisel tegutsemisel, sealhulgas juhul, kui on kehtestatud nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu julgeolekualad, oleks pädevus ja avaliku võimu volitused samasugused. Kuna Kaitseliit ei ole valitsusasutus, vaid avalik-õiguslik juriidiline isik, siis ei ole võimalik riigi tuumikülesandeid ja isikute põhiõigustesse ulatuslikult sekkuvaid meetmeid Kaitseliidule täitmiseks anda. Sellel põhjusel on Kaitseliidule julgeolekuala valveks antud meetmed, mis on vähem sekkuvad isikute põhiõigustesse ning ei ületa riigi tuumikülesande piiri. Järgnevalt on toodud võrdlustabel Kaitseliidu julgeolekuala, Kaitseväe julgeolekuala ja Kaitseliidu valvatava objekti kaitse eesmärkidest, pädevusest ja meetmetest. Kriteerium Kaitseliidu julgeolekuala Kaitseväe julgeolekuala Kaitseliidu valvatav objekt Näide 1 Kaitseliidu peastaabi hoone ja Kaitseväe peastaabi hoone ja Kaitseliidu maleva hoone ja territoorium, kus toimub territoorium, kus toimub territoorium, kus ei toimu sõjaline planeerimine ja on ka sõjaline planeerimine ja on ka sõjalist planeerimist, pole turvaala turvaala turvaala ja ei hoita sõjarelvi Näide 2 Kaitseliidu maleva hoone ja Kaitseväe üksuse hoone ja Kaitseliidu noorteorganisat- territoorium, kus hoitakse territoorium, kus hoitakse siooni hoone ja territoorium, sõjarelvi ja sellega seotud sõjarelvi ja sellega seotud kus ei hoita sõjarelvi ja ei asutusesiseseks kasutamiseks asutusesiseseks kasutamiseks toimu sõjaväelist väljaõpet mõeldud teavet ning mõeldud teavet ning riigisaladust (turvaala) ja riigisaladust (turvaala) ja toimub sõjaväeline väljaõpe toimub sõjaväeline väljaõpe Näide 3 Kaitseliidu korraldatav õppus Kaitseväe korraldatav õppus Kaitseliidu korraldatav metsa- (mitte LÕK/RÕK), millel (LÕK või RÕK, ajateenistus), laager, kus õpitakse kasutatakse sõjarelvi, millel kasutatakse sõjarelvi, ellujäämist, riigikaitselisi töödeldakse asutusesiseseks töödeldakse asutusesiseseks oskusi ja võib olla kaasas kasutamiseks mõeldud teavet kasutamiseks mõeldud teavet käsitulirelvi, kuid ei töödelda ning riigisaladust (turvaala) ja ning riigisaladust (turvaala) ja asutusesiseseks kasutamiseks toimub sõjaväeline väljaõpe. toimub sõjaväeline väljaõpe mõeldud teavet ega riigisaladust Näide 4 Operatsiooniala, kus Kaitseliit Operatsiooniala, kus Ala, mida avaliku korra on kaasatud Kaitseväe Kaitsevägi täidab enda sõjalist kaitsesse kaasatud Kaitseliit ülesannete täitmisse ja täidab ülesannet kasutab oma tehnika sõjalist ülesannet hoidmiseks ja teabe töötlemiseks Näide 5 Kaitseliidu sideüksuse sõiduk, Kaitseväe sõiduk, kus on Kaitseliidu sõiduk, mida ei kus on sõjalise ülesande sõjalise ülesande täitmiseks kasutata sõjalise ülesande täitmiseks vajalik tehnika ja vajalik tehnika ja töödeldakse täitmiseks või ei töödelda töödeldakse asutusesiseseks asutusesiseseks kasutamiseks piiratud juurdepääsuga teavet. kasutamiseks mõeldud teavet mõeldud teavet ning ning riigisaladust (turvaala) riigisaladust (sealhulgas tehnika ise; turvaala) Mõiste KaLS EN § 751: Kaitseliidu KKS § 50: Kaitseväe KaLS § 69 lõige 1: Kaitseliidu julgeolekuala on Kaitseliidu julgeolekuala (edaspidi valvatav objekt (edaspidi valduses olev territoorium või julgeolekuala) valvatav objekt) on riigi, ehitis, mida kasutatakse riigi on 1) Kaitseväe Kaitseliidu või muu isiku sõjaliseks kaitseks territoorium; 2) Kaitseväe omandis olev territoorium, valmistumiseks, või kus laevad, lennuvahendid ja ehitis või seade, mille valve on hoitakse ja kasutatakse sõidukid; 3) territoorium, korraldatud riigi julgeoleku, relvastust ning riigi sõjaliseks mille Kaitseväe juhataja või avaliku võimu ülesannete või kaitseks kasutatavat varustust tema poolt volitatud ülem on Kaitseliidu ülesannete ja tehnikat. ajutiselt julgeolekualana tagamise eesmärgil määratlenud (edaspidi ajutine Kaitseliidu valvena julgeolekuala) Alaline … KaLS EN § 751 lõige 3: Kaitseväe territoorium ja KaLS § 69 lõige 2: alaliselt Alaline julgeolekuala on Kaitseväe laevad, valvatav objekt on käesoleva 38/72  käesoleva paragrahvi lennuvahendid ja sõidukid. paragrahvi lõikes 1 sätestatud lõikes 1 sätestatud KaLS § 53 lõige 1: Kaitseväe tunnustele vastava territoorium käesoleva territooriumvõi ehitis, mille tunnustele vastav seaduse tähenduses on alaliselt valve on korraldatud alaliselt. alaliselt kasutatav Kaitseväe valduses olev Alaliselt valvatavate objektide territoorium või ehitis. territoorium loetelu kehtestab valdkonna Alalise julgeolekuala eest vastutav minister määrab kindlaks määrusega Kaitseliidu ülem käskkirjaga. Ajutine … KaLS EN § 751 lg 4 :Ajutine KKS § 54: Kaitsevägi võib KaLS § 69 (21): ajutiselt julgeolekuala on käesoleva ajutiselt julgeolekualana valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piiritleda territooriumi, millel paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav ajutiselt tal on seadusest, muust tunnustele vastava kasutatav territoorium või õigusaktist või lepingust territoorium või ehitis, mille ehitis tulenev õigus viibida, kui see valve on korraldatud ajutiselt. on seoses tema ülesannete Ajutiselt valvatav objekt valve täitmisega Kaitseväe korraldamiseks sõlmib julgeoleku või kolmandate Kaitseliit selle omaniku või isikute ohutuse tagamiseks seadusliku valdajaga vältimatu. (2) Territooriumi taasesitatavas vormis sõlmitud võib piiritleda ajutise kokkuleppe (edaspidi julgeolekualana üksnes valveleping) sellises ulatuses ja nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu Valvaja KaLS EN § 751 lõige 7: KKS § 49 lõike 1 punkt 3, KaLS § 70 lõiked 1 ja 11: Kaitseliidu julgeolekuala lõiked 11 ja 2; § 541 – valvur on isik, kelle kaitseb ning valvab sõjalises Kaitsevägi; KKS §-d 55–56 – tööülesanne on osutada riigikaitses või selle kaitseväelane alaliselt valvatava objekti toetamises osalev valvet. Valves osalev isik on tegevväelane või Kaitseliidu 1) Kaitseliidus rahuaja tegevliige ning käesoleva ametikohal olev tegevväelane, seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11 kelle teenistusülesanne on nimetatud isik. valves osalemine; 2) Kaitseliidu tegevliige, kelle teenistuskohustus on valves osalemine Sunni- KaLS EN §-d 753–755 – KKS § 49 – vahetu sund, § 541 KaLS §-d 71–73 – korrakaitse meetmed korrakaitse (sealhulgas – korrakaitse ja jälitustegevus; sarnased volitused ja vahetu isikuandmete töötlemise §-d 55–56 – korrakaitse. Ei ole sund. Ei ole jõu kasutamine, piirangud) ja vahetu sund. Ei jõu kasutamine, kuid KKS §- kuid KKS §-de 44–46 ja 471 ole jõu kasutamine, kuid KKS de 44–46 ja 471 alusel alusel sõltumata sellest, kas on §-de 44–46 ja 471 alusel sõltumata sellest, kas on valvatav objekt sõltumata sellest, kas on julgeolekuala julgeolekuala KaLS § 85 lõike 2 kohaselt seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise õiguspärasuse üle teostab haldusjärelevalvet Kaitseministeerium. Eelnõu § 3 punktis 9 täiendatakse KaLS § 85 lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“ Kõnealune muudatus on seotud käesoleva eelnõu sätetega, milles reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite tehnilist järelevalvet ja ülevaatust ning sõidukõlblikuks tunnistamist. Täpsem selgitus on antud eelnõu vastavate punktide juures. 39/72 § 4. Korrakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 4 punktis 1 sätestatakse korrakaitseseaduses koostöö välisriigi relvajõududega. Kehtivas korrakaitseseaduses reguleeritakse avaliku korra kaitse üldpõhimõtteid, alust ja korraldust, muu hulgas rahvusvahelist koostööd ning viimast eelkõige Euroopa Liidu kontekstis. Seevastu Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks olevate riikide relvajõud on seaduses käsitlemata. Võimaldamaks suuremat riigisisest koostööd kohapeal viibivate relvajõudude liikmetega, on vaja luua alus koostöö formaadiks ning kaasamine avaliku korra tagamise eesmärgil on seejuures üks koostöö eriliike. Ühtlasi tuleb arvestada, et vastavate välisriigi relvajõududega tuleb täpne ulatus ja kaasumise detailid eraldi kokku leppida ka saatva riigiga. Praeguses julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult efektiivselt, mistõttu oleks vajaduse korral välisriigi relvajõudude liikmete kaasamine oluline lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel. Avalikku korda ähvardavad ohud võivad suureneda ja muutuda riigi julgeolekut ähvardavaks ohuks, mille tõrjumiseks tuleb hakata kasutama sõjalist jõudu, ning sellega kaasneb märkimisväärselt suurem kahju riigile ja selle elanikele. Seetõttu on otstarbekas kasutada kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi selliste ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks. Olukorra tõsiduse tõttu võib olla vaja avaliku korra kaitsesse lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule kaasata ka Eestis viibivaid NATO liitlasriikide relvajõudude üksuseid, kui ohu iseloom või suurus seda tingib ning välisriigi relvajõudude liikmete kvalifikatsioon seda võimaldab. Pädev korrakaitseorgan, kes kaasamist taotleks, sõltub lahendatavast olukorrast, mistõttu ei ole otstarbekas piiritleda seda vaid politseiga. Kaasamise olukordi avaliku korra tagamiseks korrakaitseseaduse järgi võib ette tulla ka muudel juhtudel, mistõttu tuleb koostöö all mõelda ka muid olukordi (näiteks andmete vahetus keskkonnareostuse lahendamiseks). Eesti õiguses ei ole seni välisriigi relvajõudude korrakaitsesse kaasamise võimalust selgelt ette nähtud ning välisriigi relvajõudude kaasamise võimalused on ebaselged. See takistab riigil kasutamast ohu tõrjumiseks või ennetamiseks kõiki potentsiaalseid ressursse. Välisriigi relvajõudude kaasamisel Eestis avaliku korra kaitsesse tuleks rakendada samasugust õigusraamistikku nagu Kaitseväe kaasamise puhul, et tagada koostegutsemise efektiivsus. Seega tuleb välisriigi relvajõudude kaasamine reguleerida üldregulatsioonina KoRS-is, kuid välisriigi relvajõud kaasatakse üksnes koos Kaitseväega, olles seejuures vastava Kaitseväe üksuse koosseisus ja käsuahelas. Eelnõu § 4 punktiga 2 kaasatakse välisriigi relvajõud avaliku korra kaitsesse. Uue paragrahvi loomisega sätestatakse KorS-is alus selleks, et juhul, kui Kaitsevägi on vastavalt kehtivale KorS redaktsioonile kaasatud avaliku korra kaitsesse, oleks võimalik kaasatud Kaitseväe üksuse koosseisus ning kaasatud Kaitseväe üksuse juhile allutatud välisriigi relvajõud kaasata nimetatud ülesande täitmisse koos Kaitseväega. Teisisõnu tähendab see, et välisriigi relvajõud on võimalik kaasata avaliku korra kaitsesse üksnes koos Kaitseväega, mitte eraldiseisvalt. Välisriigi relvajõudude kaasamine ei muuda kehtivaid täidesaatva riigivõimu teostamise põhimõtteid. Eestis teostab täidesaatvat riigivõimu Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus ja valitsusasutused moodustavad riigi haldusorganisatsiooni ning Vabariigi Valitsus teostab riigivõimu ise või valitsusasutuste kaudu. Riigivõimu tuleb teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning see on ka üks olulisemaid õigusriigi põhimõtte väljendusi. Riigikohtu üldkogu otsuses nr 3-1-1-86-07 on õiguskantsler väljendanud seisukohta, mille kohaselt põhiseadus keelab riigivõimul delegeerida riigi tuumikülesandeid riigisektorist väljapoole. Riigi tuumikülesannete delegeerimise keeld tuleneb demokraatia 40/72 aluspõhimõttest, riigi jõumonopolist, põhiõigustest ja ametnikkonna nõudest, millega on seotud kõik kolm riigivõimu – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Antud regulatsiooniga ei delegeerita avaliku võimu teostamist välisriigi relvajõududele, vaid kaasatakse välisriigi relvajõud Kaitseväe üksuse koosseisus konkreetse korrakaitselise ülesande täitmisse. Seejuures tulevad juhised ja kontroll ülesande täitmise üle jätkuvalt Eesti konkreetselt korrakaitseorganilt. Niisiis ei minda vastuollu tuumikülesande delegeerimise keeluga. Arvestades pikaajalist rahvusvaheliste ja riigisiseste kohtute praktikat, võib praegusel ajal väita, et riigi relvajõudude puhul on tegemist kindlasti riigi organiga ning riigi vastutus oma relvajõudude tegevuse eest on käsitatav rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttena. Välisriigi relvajõud on saatva suveräänse riigi esindajad ehk neile laieneb sisuliselt riigi immuniteet. Seetõttu ei saa saatva riigi relvajõude vastuvõtva riigi huvides kohaldada pelgalt territoriaalset jurisdiktsiooni ehk kitsalt Eesti Kaitseväe suhtes kehtivaid õigusakte, vaid vajalik on saatva riigi nõusolek. Kuna saatev riik ei mineta täielikku käsuõigust (ingl full command) oma väeüksuste üle isegi nende allutamisel NATO sõjalisele juhtimisstruktuurile, on saatva riigi nõusolek tema väeüksuse teatud viisil kasutamiseks määrava tähtsusega. Selline nõusolek avaldub NATO operatsioonide puhul valdavalt operatsiooniplaani ja selles sisalduvate ülesannete heakskiitmise kaudu (koos võimalike rahvuslike piirangutega), aga võimalikud on ka kahepoolsed vastavad kokkulepped. Välisriigi relvajõudude kaasamise selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav regulatsioon loob riigile võimaluse reageerida avalikku korda või põhiseaduslikku korda ähvardavale ohule nii, et selle ennetamise, väljaselgitamise ja tõrjumise abil välditakse ohu suurenemist või riigi julgeolekut ähvardava ohu teket. Välisriigi relvajõudude tulemuslik kaasamine aitab vähendada tõenäosust, et algselt avaliku korra kaitse valdkonda kuuluv oht suureneb ning areneb ohuks, mis võib kahjustada kogu riiki ja selle elanikkonda. Regulatsiooni rakendamisega on võimalik neutraliseerida paremini ohte enne seda, kui tekib vajadus kuulutada välja erakorraline seisukord või sõjaseisukord, mis kahjustaks riigi julgeolekut rohkem. Välisriigi relvajõudude kaasamine võimaldab kasutada maksimaalselt kõiki Eesti riigi territooriumil olevaid ressursse või kaasata samameelsete riikide relvajõude juhtudel, kui Eesti vastava abipalve esitab. Olukorras, kus Eesti ei suuda kriisiolukorras oma riigiasutuste ressursiga enam täita kõiki vajalikke ülesandeid, on ühine huvi tagada avalik kord, mida sel hetkel saab tagada välisriigi relvajõudude kaasamisega. Selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav avaliku korra tagamise regulatsioon on ühtlasi osa heidutusest, mis näitab riigi head võimekust erinevatele ohtudele reageerida. Selle abil tugevdab Eesti oma mainet NATO ja Euroopa Liidu tõsiselt võetava liikmena ning hea partnerina julgeolekualases koostöös. Välisriigi relvajõud osalevad antud juhul osaliselt Eesti valitsusasutuste ülesannete täitmisel ning seega tegutsevad Eesti riigi organi koosseisus ja vastutusel. Välisriigi relvajõudude liikmele antakse luba kasutada oma relva, kuid täpsustatud on siiski, et see peab vastama KorS-is lubatud teenistusrelvale. Kui ülesande täitmisse on kaasatud välisriigi relvajõudude liige, siis on tal KorS § 161 ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamise vajaduse korral lubatud kasutada oma relva. Ilma käesoleva täienduseta tekiks olukord, kus välisriigi relvajõududele on vaja väljastada Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste sõjaväerelv ning korraldada vastav väljaõpe, mis oleks Kaitseväele lisakohustus ja nõuaks täiendavaid ressursse. Ühtlasi läheks see vastuollu loodava eelnõu eesmärgi ja mõttega, mille kohaselt luuakse võimalused vastavalt ohuolukorrale kaasata Eestis viibivad välisriigi relvajõudude liikmed, kellel on vastav väljaõpe ja kvalifikatsioon ning kes viibivad Eestis koos oma varustusega. § 5. Majandusvööndi seaduse muutmine 41/72 Eelnõu § 5 punktis 1 tunnistatakse kehtetuks viide mandrilava seadusele, sest sellenimelist kehtivat seadust ei ole, samuti ei ole seda lähiajal plaanis ka kehtestada. Eelnõu § 5 punktis 2 kehtestatav muudatus on seotud RiPS-i lisatava §-ga 142, mis on seotud tehissaarte, rajatiste ja seadmestike (sealhulgas merealune taristu) hooldustöödega seonduvate tegevustega. Merealune taristu ei asu ainult Eesti sise- ega territoriaalmeres, vaid ka majandusvööndis. Nagu eespool öeldud, on majandusvöönd väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, kus kehtib õiguslik erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja vabadusi majandusvööndis.47 Rannikuriigil on oma majandusvööndis muu hulgas õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele.48 Rannikuriigi jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli, makse, tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni reguleerivatele õigusaktidele.49 Kehtiv MVS on kehtestatud 1993. aastal ehk enne seda, kui Eesti suhtes hakati kohaldama UNCLOS-i50. MVS-i on hiljem minimaalselt uuendatud, viimati 2019. aastal, kui muudeti veealuse kultuuripärandi peatükki. Kuigi esmajoones on kohustus merealust taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning valdajatel, on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad. Selline tegevus on riigi ainupädevuses,51 ent selleks, et oleks juba ette teada, mida merel jälgida ning millal tuleks reageerida, on vaja ka taristu omanike ja valdajate panust. Seetõttu nähakse ette, et taristu omanik ja valdaja teavitavad Kaitseväge kõikidest kavandatavatest merealuse taristu hooldamisega seotud tegevustest, sealhulgas vaatlustegevustest. Võrreldes RiPS-is sätestatud nõudega taotleda luba sise- ja territoriaalmeres nendeks tegevusteks ei saa majandusvööndis otsest loakohustust kehtestada selle erirežiimi tõttu. Küll on võimalik riigil kehtestada ohutusega seotud reegleid ning kui asutustel on teada, millised tööd on taristu omanik või valdaja tellinud, saab teisi laevu hoiatada või jälgida, et need töötavale laevale liiga lähedale ei läheks, või ka veenduda, et see on õige laev, mis seal tegutseb (seisab). Teavitamise vorm sisaldaks samu andmeid, mis sise- ja territoriaalmeres tegutsemise loa taotlus. Näiteks kui plaanitakse kogu pikkuses merealuse taristu vaatlustegevust, läbib see kogu mereala ning ettevõtjal on lihtsam esitada sarnased andmed kõikide mereala piirkondade kohta, sealhulgas teha üks joonis kogu tööpiirkonna ulatuse kohta. Sellega välditakse ka liigset halduskoormust merealuse taristu omanikule ja valdajale. Eelnõu § 5 punktis 3 täpsustatakse MVS § 14 lõike 1 sõnastust. Merenduses on kasutusel kaks terminit – veesõiduki kinnipidamine ja veesõiduki peatamine. Nendest esimest kasutatakse kontekstis, kus veesõiduk ei tohi pädeva asutuse korraldusel näiteks sadamast lahkuda seni, kuni pädeva asutuse poolt tehtud ettekirjutuse nõuded on täidetud. Selliseks näiteks on MSOS § 78 regulatsioon, mis käsitleb laeva kinnipidamist juhul, kui laeva tehnilise kontrolli käigus tuvastatakse, et see ei ole merekõlblik. Samas veesõiduk võidakse peatada rikkumise või selle kahtluse korral, et kontrollida, kas veesõiduk rikub mõne rahvusvahelise konventsiooni 47 UNCLOS-i artikkel 55. 48 UNCLOS-i artikli 56 lõike 1 punkt b. 49 UNCLOS-i artikli 60 lõige 2. 50 UNCLOS jõustus Eesti Vabariigi suhtes 25. septembril 2005. 51 See tähendab, et näiteks NATO ja Euroopa Liit ei saa liikmesriikide nimel tegutseda. Küll on võimalik riikidel omavahel kahe- või mitmepoolselt kokku leppida ühistegevusi, mis võivad sisaldada patrullimist merel ja muid tegevusi, et muu hulgas valvata ja kaitsta merealust taristut. NATO ja Euroopa Liit saavad kohaldada kaudseid tegevusi ning nn pehmeid meetmeid, mis ei sisalda vahetu sunni või jõu kasutamist ega muud taolist, samuti mitte korralduslikke küsimusi, kuidas riigid midagi tegema peaksid. 42/72 nõudeid. Üldjuhul kehtib majandusvööndis meresõiduvabadus ning veesõidukit niisama peatada ega kinni pidada ei või. Seda võib teha üksnes juhul, kui see on rahvusvahelise mereõigusega lubatud. Seetõttu uuendatakse § 14 lõike 1 sõnastust nii, et see oleks kooskõlas Eesti ja rahvusvahelises õiguses kasutatavate terminitega. Eelnõu § 5 punktis 4 täiendatakse MVS-i §-ga 142, millega sätestatakse, et laeva suhtes, millel ei ole riikkondsust, võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni. Säte on kooskõlas UNCLOS artikli 58 lõikega 2 ning artiklitega 91, 92 ja 110. UNCLOS artikli 58 lõikega 2 sätestatakse, et majandusvööndile kohaldatakse UNCLOS artikleid 88–115 ning teisi asjakohaseid rahvusvahelise õiguse norme niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus V osas reguleerituga. UNCLOS-i kommentaarides52 on selgitatud, et artikli 58 lõiget 2 tuleb esmajoones tõlgendada kuritegevuse ja muude ebaseaduslike tegevuste, mis on sätestatud artiklites 99–110, vastu võitlemise alusena, mis laiendab avamerel lubatud tegevused ka majandusvööndisse. Seega ei ole see vahetult seotud artiklis 56 sätestatud rannikuriigi õiguste, jurisdiktsiooni ega kohustustega. Pigem tuleks seda vaadata koostoimes teiste rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsioon53 (nn SUA konventsioon) ja selle 2005. aasta protokoll54, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane ÜRO konventsioon55, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon56 ja selle protokollid jms. Artikli 58 lõiget 2 tuleb vaadata kui riigile pandud miinimumnõuet merel kuritegevuse vastu võitlemisel, kohustused ja õigused on kaudselt tuletatavad. UNCLOS artikkel 91 paneb riigile kohustuse kehtestada laeva oma riikkondsusse võtmise, oma territooriumil registreerimise ja oma lipu all sõitmise tingimused. Laeval on selle riigi riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Nimetatud riigi ja laeva vahel peab olema tegelik seos. Artikkel 92 sätestab aga, et laev peab olema merel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all, kelle lipu all see sõidab, kui muu rahvusvahelise õigusega ei sätestata teisiti. Reisi vältel ei tohi laev lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui vahetub omanik või tehakse registrimuudatus. Ühtlasi sätestatakse, et juhul, kui laev sõidab kahe või mitme riigi lipu all ja kasutab neid oma huvidest lähtudes, ei saa ta kuuluda ühegi kõnesoleva riigi riikkondsusesse ning teda võib käsitada riikkondsuseta laevana. Seega, piltlikult öeldes kuulub riikkondsuseta laev merel sõites kõigile ning selle võib enda lipu alla võtta ja oma riigi jurisdiktsiooni kohaldada iga riik. Artiklis 110 sätestatakse, millisel juhul võib rannikuriik parduda laevale. Üheks selliseks juhtumiks on see, kui laeval puudub riikkondsus.57 Sõjalaev võib kontrollida laeva õigust sõita selle lipu all. Sõjalaev võib sel eesmärgil saata kahtlustatavale laevale ohvitseri juhtimisel paadi. Kui kahtlus pärast dokumentide kontrolli säilib, võib laeva pardal jätkata uurimist kõiki asjaolusid arvestades.58 Eri riikide praktika on näidanud, et dokumentide kontrollimine võib võtta aega mitu päeva ning kogu selle aja peetakse laeva kinni. Sealjuures võidakse meresõiduohutuse tagamiseks suunata laev mõnele ankrualale, mis ei pruugi alati olla majandusvööndis, vaid võib olla ka rannikuriigi territoriaal- või sisemeres. Paljudes NATO liikmesriikides on asutud seisukohale, et riikkondsuseta laevade kontrollimiseks ei piisa ainult UNCLOS artiklite 91, 92 ja 110 koostoimest, et laeva kontrollida, vaid vaja on ka rannikuriigi õigusesse asjakohast sätet, milles sätestatakse, et riikkondsuseta laeva suhtes kohaldatakse rannikuriigi õigust, kui teda kinni pidama ja kontrollima asutakse. Seda ka kõnesoleva täiendusega tehakse. 52 United Nations Convention on the Law of the Sea. A Commentary. Edited by Alexander Proelss: C.H.Beck, Hart, Nomos, 2017, lk 454–456. 53 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/78530. 54 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/12885011. 55 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/78195. 56 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/236618. 57 UNCLOSi artikli 110 lõike 1 punkt d. 58 UNCLOSi artikli 110 lõige 2. 43/72 Lisatavas paragrahvis on kasutatud sõnu „võib kohaldada“, jättes nii iga kord Eesti enda otsustada (kaalutlusotsusena), kuidas riikkondsuseta laeva suhtes reageeritakse, muu hulgas kas seda üldse peatatakse kontrollimise eesmärgil või mitte. Eelnõu § 5 punktis 5 tunnistatakse kehtetuks MVS § 17 kui mittevajalik ja praeguseks sisutühjaks muutunud paragrahv. Paragrahvis 17 sätestatakse, et MVS-i sätetes nimetatud pädevad riigiasutused ja majandusvööndi kaitsmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Selle volitusnormi alusel ei ole määrust kehtestatud. Pädevad riigiasutused on praegu kehtestatud eri seadustega, näiteks veealuse kultuuripärandi kaitse osas on pädev asutus muinsuskaitseseaduse järgi Muinsuskaitseamet, merekeskkonna kaitse üle teeb järelevalvet keskkonnajärelevalve seaduse järgi Keskkonnaamet, merre ehitamist ja selle üle järelevalvet teeb ehitusseadustiku alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, majandusvööndi õigusrežiimi tagab RiPS-i järgi Kaitsevägi. Seadust on täiendatud alates selle vastuvõtmisest 1993. aastal mitmeid kordi, täpsustades majandusvööndis lubatud tegevusi, mis on üks osa majandusvööndi kaitsest, sealhulgas osa sellest moodustab RiPS-is oleva majandusvööndi õigusrežiimi tagamise sisustamine. § 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Eelnõu § 6 punktiga 1 lisatakse MSOS § 1 uus lõige 21. Paragrahvis 1 käsitletakse MSOS-i reguleerimisala (ja kohaldamisala). Eelnõuga kavandatavas lõikes 21 sätestatakse, et sõjalise riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse MSOS-i üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud. Analoogselt on sätestatud sama paragrahvi lõige 2. Seadused kehtivad olenemata riigis valitsevast olukorrast. Selleks, et vältida olukorda, kus mõnda sõjalise riigikaitse või selleks valmistumisele kohaldatavat meedet59 loetaks tõlgendamise teel olukorraks, kus on vaja taotleda luba, või see on (tsiviil)laevadele või isikutele keelatud tegevus, on vaja MSOS-i reguleerimis- ja kohaldamisalas välistada sellisele tegevusele MSOS-i kohaldumine. See aga ei tähenda, et sõjalise riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele ükski õigusakt ei kohaldu. Neid tegevusi reguleerivad teised seadused (näiteks KKS, RiPS, KorS jne), samuti rahvusvaheline õigus (näiteks rahvusvaheline relvakonfliktiõigus). Lisaks tehakse koostööd teiste asjakohaste riigiasutustega, kes näiteks kaasatakse ülesannete täitmisse või keda tuleb teavitada konkreetsetest tegevustest. Eelnõu § 6 punktis 2 muudetakse MSOS § 1 lõike 4 sõnastust ning täpsustatakse, millised MSOS-i normid kehtivad iga sõjalaeva suhtes olenemata tema lipuriigist ning millised MSOS-i normid kehtivad lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes. Eelnõu § 7 punktis 7 tunnistatakse MSOS § 19 lõige 7 kehtetuks. Paragrahvi 19 lõige 7 on volitusnorm, millega on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. aasta määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“. Tagamaks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid (laevad ja väikelaevad) on merekõlblikud või sõidukõlblikud, sätestatakse eraldi nõuded eelnõu § 7 punktidega 4−6. Need uued MSOS-i lisatavad sätted tuleb lisada nende sätete hulka, mis kehtivad sõjalaeva või täpsemini Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes, ning seda eelnõu § 7 punktiga 2 ka tehakse. Tuleb märkida, et MSOS § 1 lõike 4 uue sõnastuse järgi jagatakse sõjalaevade sätted kaheks: 1) nõuded, mis kehtivad kõikide sõjalaevade suhtes olenemata nende lipuriigi lipust, ning 59 Märkus: näiteid tegevustest seletuskirja ei lisata, sest need on piiratud juurdepääsuga teave kas avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi. 44/72 2) nõuded, mis kehtivad ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite ehk Eesti lipu all sõitvate veesõidukite (sõjalaevade) suhtes. Eesti ei tee lipu- ega rannikuriigina järelevalvet ega kehtesta tehnilisi nõudeid teise lipuriigi sõjalaevale. Samas peab teise lipuriigi sõjalaev Eesti territoriaalmeres täitma neid nõudeid, mis on seotud navigatsiooniohutusega.60 Kõikidele sõjalaevadele olenemata nende lipuriigist kohaldatakse MSOS §-s 45 ja § 49 lõikes 1 sätestatut. Nimetatud paragrahvid käsitlevad veeteel liiklemist. Sõjalaevad peavad üldjuhul samuti kinni pidama veeteel liiklemisel reeglitest, mis on sätestatud kas rahvusvahelise õigusega (näiteks UNCLOS, COLREG) või Eesti õigusaktidega. Kogu 11. peatükk ei käsitle veeliikluse reegleid, vaid ka veeteel liiklemise reguleerimiseks vajalikku korralduslikku poolt. Sõjalaevadele ei saa kohaldada neid sätteid, mis puudutavad korralduslikku poolt (näiteks kes annab välja loa hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemiseks või kes vastutab navigatsioonimärgistuse korrasoleku eest), mistõttu viidataksegi konkreetsetele paragrahvidele 11. peatükis, mis käsitlevad veeteel (merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel) liiklemist: §- ga 45 sätestatakse peamised veeteel liiklemise nõuded ja §-s 49 pukseerimise nõuded. Eelnõu § 6 punktidega 4−6 lisatakse MSOS §-desse 12, 13 ja 17 uued lõiked, mis puudutavad Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevaid veesõidukeid, täpsemalt laevu ja väikelaevu. Sätete eesmärk on tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade ja väikelaevade merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus ning kehtestada nendele veesõidukitele sarnased nõuded. Regulatsiooni ei laiendata kuni 2,5-meetristele veesõidukitele (näiteks paatidele), ega allveerobotitele jms, mis liigitub veesõidukiks, nende merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse eest vastutab iga üksus ise (samas tuleb nende andmed kanda Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse). Eelnõu § 6 punktiga 4 lisatakse uus lõige 7 MSOS § 12, eelnõu § 6 punktiga 5 uus lõige 10 MSOS § 13 ja eelnõu § 6 punktiga 6 uus lõige 10 MSOS § 17. Paragrahvis 12 käsitletakse laeva tehnilise järelevalve korraldamist. Tehniliseks järelevalveks loetakse laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ja MSOS-is sätestatud nõuetele. Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.61 Paragrahviga 13 reguleeritakse tehnilise ülevaatuse korraldamist ja liigitamist ning §-ga 17 reguleeritakse merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistustega seonduvat. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad, et laevale on tehtud nõuetekohane tehniline ülevaatus ning laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele MSOS-is sätestatud nõuetele.62 Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist järelevalvet Kaitsevägi63. Sarnaselt tsiviillaevadele hõlmab tehniline järelevalve laeva ja väikelaeva ning nende seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist kehtestatud nõuetele. Tehnilist järelevalvet tehakse peamiselt tehnilise ülevaatusena. Nõuded laevale ja väikelaevale kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik, kes kehtestab ka tehnilise ülevaatuse korra. Kui laev või väikelaev ning selle seadmed ja varustus vastavad kehtestatud nõuetele, antakse sellele laevale või väikelaevale kas merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus. Selleks kehtestatakse muu hulgas laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord. 60 Vaata näiteks UNCLOS artikli 21 lõike 1 punkt a, lõige 2. 61 MSOS-i § 12 lõiked 1 ja 2. 62 MSOS-i § 17 lõige 1. 63 Tõenäoliselt antakse see ülesanne mereväele. 45/72 Oluline on märkida, et kui tehniline ülevaatus ning nõuded laevale ja väikelaevale oleks vaja kehtestada ainult Kaitseväe jaoks, võiks need kehtestada ka ilma, et seaduses selline kohustus sätestataks. Kuna aga samad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu veesõidukitele ja tehakse nende üle järelevalvet, on vaja need kehtestada seadusega. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tähendab, et Kaitseväele kehtestatavad nõuded kehtivad Kaitseliidu kohta ainult siis, kui need on kehtestatud seadusega. See tähendab, et nõuded ise ei pea olema seaduses, vaid Kaitseväele peab olema antud volitus kehtestada nõuded, mis kehtivad ka Kaitseliidu kohta. See on põhjus, miks lisatakse eelnõuga Kaitseliidu seaduse § 85 uus lõige 22, mille kohaselt teeb Kaitsevägi järelevalvet selle üle, kas Kaitseliidus täidetakse nõudeid, mis on sätestatud MSOS-is ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel antud õigusaktides. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusest tuleneb kohustus esitada laeva ja väikelaeva andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse. Nagu eespool mainitud, antakse eelnõuga Kaitseväele õigus kehtestada tehnilise ülevaatuse kord, tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele ning laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord. KKS § 24 punkti 111 kohaselt kehtestab Kaitseväe juhataja Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra. Enamus akte kehtestatakse käskkirjaga. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad laevad ja väikelaevad on konkreetsed veesõidukid, mille suhtes eelnõukohase seadusega antakse Kaitseväe juhatajale õigus nõuded kehtestada, neid on võimalik eristada individuaalsete tunnuste järgi (praegusel juhul on selleks kuuluvus), tegu ei ole piiritlemata arvu juhtumitega ning ei ole suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Laevadele ja väikelaevadele kehtestatavad tehnilised nõuded on enamuses piiratud juurdepääsuga kas avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt. Sellest tulenevalt on antud ka nõuete ja kordade kehtestamise õigus Kaitseväele, mitte näiteks kaitseministrile üldaktiga (määrus) kehtestamiseks. Eelnõu § 6 punktidega 8 ja 11 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 52 ja § 47 uue lõikega 61. Paragrahviga 45 reguleeritakse veeteel liiklemist, sätestades selleks üldised nõuded, sealhulgas liiklemise piirangud. Sama paragrahvi lõigetega 5 ja 51 antakse Transpordiametile õigus kehtestada ajutisi piiranguid, et tagada veeteel veeliikluse ohutus. Paragrahviga 47 reguleeritakse navigatsiooniteavet ja veetee haldamist, mille hulka kuulub ka navigatsioonimärgistus. Põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral võib olla samuti vajadus kehtestada ajutisi piiranguid, sealhulgas muuta navigatsioonimärgistust. Aeg-ajalt tuleb need kehtestada väga kiiresti või põhjustel, mida ei saa Transpordiametile avaldada, või ei ole aega tavapärasel viisil taotluste esitamiseks ega menetlemiseks. Seetõttu antakse Kaitseväele õigus korraldada veeliiklust ning kehtestada ajutisi piiranguid põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal, samuti anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks, et tagada veeteel veeliikluse ohutus. Peale selle saab Kaitsevägi õiguse anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ja muuta navigatsioonimärgistust ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse. Navigatsioonimärgistuse muutmiseks võib lisaks Transpordiametile anda korralduse ka Riigilaevastikule, kes muu hulgas üldkasutataval veeteel paigaldab, hooldab ja haldab ujuvmärke ning püsimärkide tulesid, ning satelliitidel põhineva asukoha määramise süsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapealset kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi. Üldine eeldus on, et Transpordiamet ja Riigilaevastik ise jätkavad oma ülesannete täitmist, mitte Kaitsevägi ei võta ülesannete täitmist üle. Kõik vajalikud menetluslikud üksikasjad (soovide edastamise viisid, kontaktid jms) lepivad Kaitsevägi, Transpordiamet ja Riigilaevastik omavahel kokku pärast eelnõukohase seaduse jõustumist. Kaitseväel on olemas asjakohased plaanid. Võimalik on korraldada ka sobivas formaadis õppusi, et seda kõike harjutada. 46/72 Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 129 selgituse punktides 3 ja 4 on kommenteeritud, et riigi julgeolek on riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta Põhiseadusega vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on tegelik olukord, kus riigi suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda PS-ist tulenevaid ülesandeid ei ole mõjutatud muul kui PS-is määratud viisil. Mõiste „riigi julgeolek“ erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et on tegelik olukord – rikkumise või selle ohu puudumine. Riigi julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja toimimise vastu, samas kui põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste normide mittetunnustamine või nende süstemaatiline eiramine. Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), PS-i aluspõhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust korrast64, mille tagamiseks ja kaitseks on kehtestatud tavapärastele meetmetele (näiteks riiklik järelevalve, süüteomenetlus) täiendav eriregulatsioon (näiteks julgeolekuasutuste tegevus, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kohaldatavad meetmed). Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Eelnõu § 6 punktiga 9 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 61, sätestades selgelt, et lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist korraldab Eesti merealal Kaitsevägi. MSOS § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse MSOS-i Eesti merealal ja laevatatavatel siseveekogudel, sealhulgas piiriveekogudel. KKS § 3 lõike 1 punkti 41 kohaselt on Kaitseväe ülesanne lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. Sellest tulenevalt on vaja ka MSOS-is sätestada, milline asutus Eesti merealal korraldab asjakohaseid töid, mis seotud lõhkematerjaliga. MSOS § 45 lõige 6 sätestab, et veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise. Nimetatud lõikes sätestatut on võimalik tõlgendada nii, et vaatamata sellele, et KKS-iga on pandud Eesti merealal demineerimistöö tegemine Kaitseväele, peab ikkagi lõhkematerjali ja muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti (näiteks miini) kõrvaldama või korraldama selle kõrvaldamise Transpordiamet. Näiteks võib tekkida olukord, kus merest leitakse triivimas miin ning selle justkui peaks kui takistuse kõrvaldama Transpordiamet. Selleks, et vältida sellise tõlgenduse andmise ning olukorra tekkimise võimaluse, kus Transpordiamet peaks hakkama merre paigutatud miine kahjutustama hakkama, lisatakse säte, et sellega tegeleb ja selle korraldab Kaitsevägi. Kuna ka praegu tegeleb Kaitsevägi lõhkematerjali kahjutuks tegemisega Eesti merealal, on see tavaliselt korraldatud nii, et Kaitsevägi teavitab nii Transpordiametit kui ka Keskkonnaametit asukohast, kus demineerimistööd tegema hakatakse ning koostöös mõlema asutusega leitakse võimalused, kuidas seda kõige vähem merekeskkonda ja veeliiklust häirides teha saaks. 64 Märkus: sama kommenteeritud väljaande § 54 selgituste punktis 2 on kommenteeritud, et põhiseaduslik kord moodustab avaliku korra tuuma. Põhiseadusliku korra hulka kuuluvad need avalikku korda tagavad normid, mis loovad riigi võimaluse eksisteerida ja ühiskonnasuhteid reguleerida. 47/72 Eelnõu § 6 punktidega 10 ja 12 on seotud seletuskirja sissejuhatavas osas selgitatud reformi järelkaja, mille alusel tehakse korrektiivid, kui hiljem arvamuse muutumise või praktika käigus on ilmnenud täpsustuse vajadus. Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE koostamisel oli üks lähtepunkte, et laeva kaptenil või muu veesõiduki juhil on või peaks olema üks kontaktpunkt, kelle poole ta saab merel olles pöörduda. Seoses osade Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete üle andmisega Kaitseväele, suhtlevad laeva kaptenid ja muude veesõidukite juhid olenevalt teemast lisaks JRCC Tallinnale ka mereväega. Lähtuvalt ülesannete jaotusest tuleb vastavad parandused teha ka MSOS-is, et isikud teavitaks õiget asutust, ning samas tagada teatud juhtudel paindlikkus. Ühtlasi tuleb märkida, et kui näiteks laeva kapten ei teavita avastatud merereostusest või sellest, et ta selle ise tekitas, Kaitseväele, vaid JRCC Tallinnale, tuleb lugeda teade edastatuks, sest JRCC Tallinn edastab teate õigele asutusele ehk Kaitseväele, kes saab nii teate kätte. Kui teadet üldse ei edastata, tuleb see lugeda teavitamiskohustuse rikkumiseks. Eelnõu § 6 punktis 10 asendatakse kahes eri paragrahvis sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“ − § 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1. MSOS § 45 lõikega 12 pannakse laeva kaptenile või väikelaeva või muu veesõiduki juhile kohustus kohe teatada õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest politseiasutusele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. Paragrahv 904 on aga vastutuse peatükis ning selles sätestatakse, et kui laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht jätab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest teavitamata, on tegu seaduse rikkumisega. Nimetatud juhul peab jääma laeva kaptenile või muu veesõiduki juhile paindlikkus otsustada, kummale raadiokanalile ta sellest teatab, tõenäoliselt pigem Kaitseväe kasutuses olevale raadiokanalile 69. Oluline on, et teave edastatakse, sest siis saab kiiresti reageerida, et objekt korda teha, samuti teatada teistele merel liiklejatele, mis piirkonnas sõites tuleb ettevaatlik olla. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Eelnõu § 6 punktiga 12 muudetakse MSOS § 52 lõike 4 sõnastust ning asendatakse termin „kinni pidada“ terminiga „sundpeatada“. Kinnipidamine on MSOS-is defineeritud § 78 lõikes 22 kui laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni. Käesoleva eelnõuga on kavas lisaks sadamale täiendada seaduse § 78 nii, et see laieneks ka ankrualadel seisvatele laevadele, kui laeval esineb mõni sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudus. Kõik loetletud puudused on seotud vahetult laeva merekõlblikkuse või laeva meeskonnaliikmetega, kui laeva tehniliselt kontrollitakse. MSOS-i § 52 asub seaduse 12. peatükis, millega reguleeritakse laevaliikluse korraldamise süsteemi. See ei ole vahetult seotud laeva tehnilise kontrolli ega selle merekõlblikkusega, vaid rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni (COLREG) nõuete täitmisega. Antud konventsioon kehtib kogu Eesti merealal (st Eesti sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis). Kuna MSOS § 78 ja 12. peatükk tuginevad erinevatele rahvusvahelistele õigusaktidele, samuti eri olukordadele, millal ja kus neid kohaldatakse, ei ole §-s 78 ja §-s 52 „kinni pidamine“ sama tähendusega. Selleks on vaja muuta MSOS-i nii, et ei kasutata sama terminit. Paragrahvis 78 on tegemist sisuliselt sarnase tähendusega termini ja tegevusega, nagu seda on näiteks KorS-is isiku kinnipidamise puhul (vaata näiteks KorS-i § 31, 43 ja 46), §-s 52 aga samas tähenduses, nagu KorS-i §-s 45 või RiPS-i §-s 114. Sellest tulenevalt muudetakse § 52 lõike 4 sõnastust nii, et Kaitsevägi või PPA võib laeva peatada RiPS-i §-s 114 sätestatud korras. Eelnõu § 6 punktid 13 ja 25 on omavahel seotud ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutavate laevadega. Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust pakkuv ja osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev), peab olema varustatud nõuetele 48/72 vastava A-klassi AIS- seadmega , kui ankruala või reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest, ning vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või reid asub lähemal kui üheksa meremiili rannajoonest. Eesmärk tõhustada järelevalvet reiditeenust osutavate laevade üle, eelkõige sanktsioonirežiimist kinnipidamise tagamiseks. Sätte asukoht on valitud ökonoomiat silmas pidades. Juhul, kui panna nõue MSOS § 531 lõike 3 ette, oleks vaja muuta ka lõiget 3 selleks, et välistada nende laevade puhul AIS-seadme paigaldamise nõue, mis on loetletud lõike 3 punktis 2 (see punkt tühistaks eespool oleva nõude). A- ja B-klassi AIS-seadmed erinevad üksteisest võimsuse poolest. B-klassi AIS-seadme tavaline võimsus on 2−5 W ja A-klassi AIS-seadmetel 12,5−25 W, millest oleneb ka nende levi kaugus merel – B-klassi AIS-seadme maksimaalne levi kaugus, et suudaks veel AIS teadet edastada, on kuni üheksa meremiili, A-klassi AIS-seadmetel piirangut ei ole. Enamus Eesti sisemeres ja territoriaalmeres asuvatest ankrualadest ja reididest jäävad kuni üheksa meremiili ulatusse, mistõttu ei ole mõistlik kehtestada kõikidele ühtset nõuet A-klassi AIS-seadme kehtestamiseks, kui reiditeenust osutav laev või väikelaev ei sõida kaugemale kui üheksa meremiili rannajoonest. See on piisav kaugus, et B-klassi AIS-seadet omav laev või väikelaev on veel levis. B-klassi AIS-seadmed on ka odavamad A-klassi AIS-seadmetest. Juhul, kui laeval või väikelaeval juba ei ole peal nõuetekohast AIS-seadet ning ta osutab reiditeenust juba enne kõnesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist ja jätkab seda ka hiljem, antakse üleminekuaeg kuus kuud, mille jooksul ta peab nõuetekohase AIS-seadme (kas A- või B-klassi AIS-seade) laeval või väikelaeval kasutusele võtma. Kuna AIS-seadmed ei ole kuigi kallid65, on kuus kuud piisav aeg, et iga reiditeenust osutava laeva või väikelaeva omanik jõuaks soetada nõuetekohase AIS-seadme ja paigaldada selle laevale või väikelaevale. Eelnõu koostamise ajal on teada seitse laeva ja väikelaeva, kes praegu reiditeenust osutavad ja keda see nõue puudutab. Eesmärk on paremini jälgida piirirežiimist kinnipidamist ehk teha järelevalvet riigipiiri ja piiripunkti vahelisel alal ning tagada tõhusamalt õiguskord Eesti merealal. Järelevalvet ei tehta üksnes sadamas või sisemeres, vaid ka territoriaalmeres. Kuna osa reidikohti asub navigatsioonihooajal väga tiheda väikelaevaliiklusega piirkonnas, on vaja neid laevu eristada teistest laevadest ja väikelaevadest, kellel ei ole AIS-seadme paigaldamise kohustust, et saada parem ülevaade sellest, milliseid laevu reiditeenust osutavad laevad teenindavad ning kas peetakse kinni kõikidest nõuetest, sealhulgas kehtestatud sanktsioonidest. Teenuseid osutavad vastava tegevusloaga ettevõtted, kasutades selleks spetsiaalseid laevu, mille kogumahtuvus võib jääda alla 300 ja millel seega ei ole kohustust paigaldada AIS-seadet. Reidil peatuvatele laevadele osutatakse eri teenuseid, nagu: 1) isikute transport laevalt piiripunkti või piiripunktist laevale (meeskonnaliikmete vahetus, eri inspektorite pardale toimetamine, jäälootside transport); 2) laevade varustamine kütuse (punkerdamine), määrdeainete või muu kaubaga, mida on vaja selleks, et jätkata laeva edasist transiiti merel; 3) laevadelt jäätmete vastuvõtmine (pilsivesi ja muud jäätmed, mis tekivad laeva normaalsel käitamisel). Eelnõu § 6 punktiga 14 uuendatakse § 72 lõike 1 sõnastust. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Kehtiva sõnastuse järgi on laevaõnnetuse korral Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud teatama õnnetuse asjaoludest viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti merealadel ja sisevetel toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud 65 Hinnad algavad B-klassi AIS-seadmel mõnesajast eurost olenevalt tootjast ja sellest, mis lisafunktsioone veel tahetakse, ning A-klassi AIS-seadmel paari tuhandest eurost. 49/72 teatama viivitamata politseiasutusele ning kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, siis ka Keskkonnaametile. Politseiasutus teatab laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele, Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Sõnastuse muutmise eesmärk on teha see lühemaks, sätestada õiged asutused, keda tuleb laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida saab teha kas rakendusakti tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on asutustevaheline teavitamine paika pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. aasta määrusega nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ (vaata näiteks § 10 lõige 3, § 18 lõige 2), samuti asutustevahelise kokkuleppega. Uues sõnastuses vahetavad asukohta lõike esimene ja teine lause. Uue sõnastuse kohaselt on laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest viivitamata PPA-le (ehk JRCC Tallinnale). Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude päästmine on alati esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse Keskust. Eelnõu § 6 punktidega 15–21 muudetakse MSOS § 78. Kehtiv MSOS § 78 käsitleb laeva sadamast väljumise keeldu. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib Transpordiameti järelevalveametnik keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval sadamast väljuda, kui laeva kapten keelab laeva kontrollimise, laeval esinevad olulised puudused seoses meresõiduohutuse, töö- ja töötervishoiutingimuste tagamise, tunnistuste ja kindlustuste esitamise ning keskkonnaohutuse jm nõuete täitmisel. Lõike 22 kohaselt on [laeva] kinnipidamine laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni. Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. aasta määrusega nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“. Praktikas võib esineda olukordi, kus on põhjendatud viia laevakontroll läbi mitte sadamas, vaid sise- või territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva laeva suhtes. Näiteks juhul, kui välisriigi lippu kandev laev on sadama reidil või kui see on mõne pädeva asutuse poolt territoriaalmeres peatatud (näiteks UNCLOS-is sätestatud kinnipidamise alused merekeskkonna kaitseks) ning reostuse tekkimisest, laeva seisukorrast või laevapere liikmete olukorrast tulenevalt ilmneb vajadus teostada laevakontroll meresõiduohutuse, merekeskkonna või töötervishoiu tingimustega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks, või esineb mõni muu rahvusvahelise õigusega kooskõlas olev alus laeva kontrollimiseks. Territoriaalmeres kontrollitavatel laevadel esinevate oluliste puuduste korral ei ole praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt võimalik Transpordiametil laeva kinni pidada (s.o teha ettekirjutust laeva edasise liikumise keelamiseks). Seetõttu on vaja kehtestada õiguslik alus laeva kinnipidamiseks analoogselt laeva kinnipidamisega sadamas, et puudused laevas saaksid kõrvaldatud ja võimalikud ohud maandatud enne laeva territoriaalmeres edasiliikumist, et tagada laeva jätkuv meresõiduohutus ning laevapere heaolu. See tähendab, et kui laeval esinevad olulised puudused, aga laeva liikumist ei saa kehtiva regulatsiooni tõttu sise- või territoriaalmeres keelata, võib see osutuda ohtlikuks meresõiduohutusele, merekeskkonnale, aga ka laevapere liikmete elule ja tervisele. Sellest tulenevalt tehakse muudatused § 78 lõigetes 1, 21, 22, 3, 5 ja 10, lisades võimaluse keelata laeval ankrualalt või sadama reidilt lahkuda, kui laeval esineb olulisi puudusi. See on kooskõlas ka UNCLOS-i artikliga 21, mis 50/72 sätestab, et rannikuriik võib kooskõlas konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse normidega vastu võtta oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad meresõiduohutust ning keskkonnakaitset, reostuse vältimist, vähendamist ja kontrollimist. Eelnõu § 6 punktidega 22 ja 23 tehtavad muudatused MSOS-i §-s 791 käsitlevad ühekordse ülesõidu tingimusi remondisadamasse. Antud paragrahvi on vaja muuta tulenevalt eelnevates punktides käsitletud MSOS § 78 puudutavatest muudatustest, võimaldamaks territoriaalmeres laeva liikumise keelu rakendamise asemel lubada laeval liikuda oma territoriaalmere asukohast lähimasse remondisadamasse, sest kõiki laeval esinevaid puudusi ei pruugi olla võimalik territoriaalmerel viibides kõrvaldada. Eelnõu § 6 punktis 24 muudetakse MSOS rakendussätet, sest PPA-l ei ole enam laevu (need kuuluvad nüüd Riigilaevastikule) ja olemasolevate PPA soetatud väikelaevade puhul Riigilaevastiku koosseisus ei ole see regulatsioon vajalik, lisaks tunnistatakse kehtetuks MSOS 19 lõige 7 seega jäetakse välja viide sellele sättele. Eelnõu § 6 punktis 25 on sätestatud rakendussäte, et jätta laevaomanikele kuus kuud aega nõuete täitmiseks. § 7. Riigilõivuseaduse muutmine MSOS § 78 puudutavate muudatusettepanekutega seonduvalt on vaja muuta RLS §-s 14247 sätestatud laeva kinnipidamisjärgse kontrollimise riigilõivu suurust. Riigilõivu tasutakse meresõiduohutuse seaduse § 78 lg 11 alusel. Kehtiv riigilõivu regulatsioon ja suurus on loodud sadamas toimuva laevakontrolli tarbeks ega arvesta täiendavate kuludega (näiteks Transpordiameti järelevalveametnike töö- ja transpordikulu), mis kaasnevad laeva kontrollimisega territoriaalmeres. Kui arvestada, et territoriaalmeres viibiva laeva kontrollimisega kaasnevad transpordikulud Transpordiameti järelevalveametniku laevale ja tagasi kaldale toimetamisega (umbes 350 eurot tunnis) ja kokku võib transport võtta aega kuni 3 tundi (1050 eurot) ning et Transpordiameti järelevalveametniku töötunni tasu suurust arvestatakse RLS § 14247 lõike 1 kohaselt (100 eurot) ning et laeva puudusi ja suurust arvestades võib töötundide arv laeval varieeruda vastavalt igale üksikjuhtumile (näiteks 10–30 tundi), oleks põhjendatud seada riigilõivu suuruseks maksimaalselt 3400 eurot laevakontrolli eest. RLS § 14248, § 14249 ja § 14250 kohaste erinevate merendusalaste ülevaatuste maksimaalne riigilõivu suurus on samuti 3400 eurot. Võrdlusena on Soomes kehtestatud samasisulise toimingu tasu suuruseks 380 eurot tunnis tööajal ja 550 eurot tunnis töövälisel ajal.66 Lätis on vastav tasu 5000 eurot.67 § 8. Riigipiiri seaduse muutmine Eelnõu § 8 punktis 1 muudetakse RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastust, viies selle kooskõlla Schengeni piirieeskirjade68 sõnastuse ja terminitega. Kehtiv punkti 4 sõnastus on järgmine: 66 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus Liikenne- ja viestintäviraston liikennettä koskevista maksullisista suoritteista, p-d 6.1.1 ja 6.1.2. Kättesaadav: SäädK 904/2024. 67 Valsts sabiedrības ar ierobežotu atbildību „Latvijas Jūras administrācija“ maksas pakalpojumu cenrādis, lisa p 1. Kättesaadav: Valsts sabiedrības ar ierobežotu atbildību „Latvijas Jūras administrācija“ maksas pakalpojumu cenrādis. 68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 51/72 õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, õhuruumis liikumise ning õhuruumist väljumise kord. Selline sõnastus viitab, et piirirežiimiga määratakse, kuidas võivad Eesti õhuruumis õhusõidukid liikuda ja kuidas siseneda või väljuda Eesti õhuruumist. See sõnastus kehtib aastast 1994, kui RiPS vastu võeti ja jõustus. Eesti ei olnud siis veel muu hulgas Euroopa Liiduga ühinenud, mistõttu ei kehtinud piirivalvamise ja piirirežiimi määramisel EL-i õigusaktid ning Eesti reguleeris seda selle aja vajaduste järgi. Selle hulka kuulus ka see, kuidas eelkõige tsiviilõhusõidukid Eesti õhuruumi ehk Eesti territooriumile siseneda võisid, kus toimus õhusõidukiga saabunud inimeste (reisijad, piloodid, meeskonnaliikmed) piiriületamine ja kuidas inimesed õhusõidukiga Eesti õhuruumist väljuda võisid. Märkusena olgu öeldud, et kaitselennunduse õhusõidukite ja riiklike õhusõidukite Eesti territooriumile sisenemine on reguleeritud teiste õigusaktidega.69 Piirirežiimiga määratakse tegelikult ainult õhusõidukiga Eestisse saabunud reisijate, pilootide ja õhusõiduki meeskonnaliikmete õhupiiri ületamise kord, mitte see, kuidas õhusõidukid Eesti õhuruumis liiguvad. Sisuliselt käsitleb see seda, kuidas peamiselt lennujaamades riigipiiri ületamist ja kontrolli tehakse ning millal ei loeta õhupiiri ületamist rikkumiseks, kui riigipiir ületatakse korras kirjeldatust teistmoodi. Schengeni piirieeskirjade 6. lisa 2. peatükis käsitletakse õhupiiri ületamist. RiPS §-s 9 sätestatakse nõuded riigipiiri ületamisele ja §-s 12 sätestatakse nõuded konkreetselt õhupiiri ületamisele. RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muutmine on kooskõlas Schengeni piirieeskirjades sätestatuga ning selle tulemusena seotakse RiPS-is paremini ka piirirežiimi käsitlev § 8 ja õhupiiri ületamist käsitlev § 12. Õhuruumi terminit ei ole muudes sätetes vaja muuta, sest see on pigem seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega, mitte niivõrd piiriületamisega. Õhuruum on selles kontekstis võrdne Eesti territooriumiga. Nagu eespool selgitatud, ei ole eelnõuga muudetav säte vahetult seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega. Eelnõu § 8 punktidega 2 ja 3 täiendatakse RiPS § 114 lõikeid 1 ja 11, lisades nendesse uue riikliku järelevalve erimeetme, mida võib kohaldada piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ning piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is sätestatud alusel ja korras. Selleks on KorS §-s 44 sätestatud erimeede – viibimiskeeld. Praegu on lubatud mõlema nimetatud lõike kohaselt rakendada meetmeid, mis on sätestatud KorS §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse saatmine ja sundtoomine), 32 (isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45 (sõiduki peatamine), 46 (isiku kinnipidamine), 47 (turvakontroll), 48 (isiku läbivaatus), 49 (vallasasja läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus), 52 (vallasasja hoiulevõtmine) ning 53 (hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine). Viibimiskeelu meetme kehtestamise vajadus on seotud riigipiiri valvamisega ning aitab vajaduse korral tagada patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ebaseaduslik toimetamine ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. Nagu lähiajalugu näitab, kasutatakse näiteks ebaseaduslikku rännet üha enam ühe vahendina riikide vastu ning seetõttu peab ka riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel olema PPA-l ja Kaitseväel võimalik rakendada meetmeid, mis tagavad eduka riigipiiri valvamise ja kaitsmise. Näitena toodud juhul aitab sündmust lahendada muu hulgas viibimiskeelu kohaldamine teatud alale (näiteks piirivööndis), et ebaseaduslikku piiriületust tõkestada ja piirivahejuhtumeid lahendada. Viibimiskeelu kehtestamise alused tulenevad KorS-i § 44 lõikest 1. Juhul, kui viibimiskeeldu tuleb kohaldada 69 Praegu on selleks riigikaitseseadus. 52/72 üle 12 tunni, teeb sellise otsuse prefekt, kui otsus puudutab maismaapiiri ja piiriveekogusid, ning Kaitseväe juhataja70 või tema volitatud isik, kui otsus puudutab merepiiri. Eelnõu § 8 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RiPS § 14 lõike 1 punkt 6. Paragrahviga 14 reguleeritakse sisenemist sisemerre, sadamasse ja piiriveekogusse. Selle lõike 1 punktis 6 sätestatakse, et välisriigi tsiviillaev võib sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda punkerdamiseks. Sama paragrahvi lõikes 11 sätestatakse, et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välisriigi tsiviillaev sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See tähendab, et kehtiva sõnastuse järgi ei pea laev küsima nõusolekut sisemeres punkerdamiseks. Punkerdamine on tegevus, mis halbade asjade kokkulangemise, hooletuse või tahtluse71 tõttu võib põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna kaitse eesmärgil ei tohiks punkerdamine ega laevalt laevale ümberlaadimine72 olla tegevused, mida võib lubada laevadel ilma sellekohase kontrollita teha. Sisemere osa on rannale lähedal, mistõttu on suur oht, et tekkinud reostus jõuab kiiresti randa. Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale ümberlaadimine reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määrusega nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll kehtestatud sisemeres käitlemise73 nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal seda tehakse ja kus. Näiteks Soomes on see reguleeritud, sealhulgas määratud punkerdamiseks lubatud asukohad. Seetõttu võetakse punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks välisriigi tsiviillaev ei pea saama Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda, samuti täpsustatakse vajaduse korral nimetatud määrust. Eelnõu § 8 punktis 5 muudetakse RiPS § 14 lõiget 11, asendades selles sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“. Praegune sõnastus ei ole selge, sest kooskõlastamisest saadakse erinevalt aru. Mõeldud on siiski nõusoleku saamist, mitte lihtsalt teavitamist. Näiteks tekib küsimus, mida teha juhul, kui kooskõlastust ei saa – kas see on võrdne sellega, et nõusolekut ei ole, või võib laev ikkagi jätkata sisenemist sisemerre, sest ta on oma plaanist teavitanud. Seetõttu on oluline, et kõik osalised tõlgendaks sätet ühtemoodi – nõusoleku puudumisel ei ole sisemere läbimine, sinna sisenemine või sealt väljumine lubatud. Eelnõu § 8 punktis 6 täiendatakse RiPS § 141 uue lõikega 12, mille tulemusena lihtsustub laevaloa taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) riikidele kuuluvate laevade (näiteks Norra piirivalvelaevad) jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse välisriigist (näiteks Soomest, Norrast). Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja EMP riigi laevale, mis täidab ranniku- ja piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda mitmekordne laevaluba (niinimetatud aastane laevaluba)74. Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada mitmekordset luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui eelnõukohane säte jõustub, võib liikmesriik või EMP riik taotleda nendele laevadele nn aastase laevaloa, mis vähendab muu hulgas Välisministeeriumi ametniku, EL-i liikmesriigi ja EMP riigi vastava ametniku töökoormust, samuti nende asutuste töökoormust, kes loataotlusi kooskõlastavad (näiteks PPA, Kaitsevägi). 70 Kui muu korrakaitseorgani juht. 71 Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias on nimetatud ühe võimaliku julgeolekuohuna. 72 Tuntud kui STS (ship-to-ship). 73 Käitlemine on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine. (Vabariigi Valitsuse 25.06.2020. aasta määruse nr 51 § 2 punkt 1). 74 Väljakujunenud praktikas enamasti mitmekordsed laevaload sõjalaevadele antakse üheks aastaks, mille jooksul laev võib siseneda Eesti territooriumile rohkem kui üks kord. Sellest ka tekkinud nimetus „aastane luba“, kuigi mitmekordne luba võidakse anda ka lühemaks perioodiks. Riigilaevadele soovitakse kehtestada sarnane regulatsioon. 53/72 RiPS § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul jäetakse kehtima kohustus taotleda iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad, uus laevaluba. Kuna laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk üsna suured, mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka sadamasse tulla, valmistumaks võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid riigilaevu soovib sisemerre tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele nn aastaseid lubasid. Eelnõu § 8 punktis 7 täiendatakse RiPS-i uue §-ga 142, millega pannakse isikutele kohustus taotleda luba või saada nõusolek sise- ja territoriaalmeres toimuvateks veealusteks ja - pealseteks tegevusteks, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, ning kui see kavandatav tegevus ei ole juba kas RiPS-i või muu seadusega (näiteks muinsuskaitseseadusega75, ehitusseadustikuga76, sadamaseadusega) reguleeritud ja sellel ei ole otsest seost rahumeelse läbisõiduga. Nõusoleku puudumisel ei ole nimetatud tegevused lubatud. Sellega on seotud omakorda eelnõu § 4, millega pannakse sarnane kohustus taristu omanikele ja valdajatele. See on kooskõlas ka UNCLOS-i artikli 79 lõikega 4.77 Kohustuse võib jagada kaheks: 1) taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning 2) muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta ning mida ei ole juba RiPS-i või muude seadustega reguleeritud (lõige 1). Sellised muud tegevused võivad olla näiteks otsing, mis ei ole seotud inimelu päästmise ega vrakkide otsimisega (näiteks hobina); lõhkeainete asukoha kaardistamine ja otsimine; riigiasutuse korraldatav õppus, kus välisriigile kuuluvad laevad (näiteks piirivalvelaevad) ei sisene sisemerre, vaid jäävad ainult territoriaalmerre; merepõhja uuringud, mis ei ole teadusuuringud, jms. Nagu eespool juba kirjeldatud, on mereolukorrateadlikkus kõige alus, et tagada meresõiduohutus, turvalisus ja merejulgeolek. See tagab, et nii Transpordiameti laevaliiklusteenindus (VTS)78 kui ka Kaitsevägi teab, miks laev seisab just selle koha peal või liigub tavapärasest aeglasemalt, samuti seda, kui laev teeb või laevalt tehakse merealuse taristu hooldustöid või vaadeldakse allveeroboti või tuukri abil taristu seisukorda või tehakse muid tegevusi. Kui ei teata, miks laev seisab või liigub väga aeglaselt, võib see peale julgeolekuriskide mõjutada ka navigatsiooniohutust (meresõiduohutust). Navigatsiooniohutuse tagamiseks saab vajadusel teisi laevu hoiatada. Samuti on kasulik see, et Kaitsevägi saab optimeerida patrull-laevade liikumise marsruute, kui on teada, kes ja mida kuskil teeb. Lisaks annab see täiendava tööriista seadusega Kaitseväele antud ülesandega Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega79) kehtestada oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad a) meresõidu ohutust ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude 75 Näiteks vrakile sukeldumiseks loa taotlemisega seonduv on reguleeritud muinsuskaitseseaduse §-ga 42. 76 Näiteks tuulepargi rajamine, mille loa andmise menetlus on reguleeritud ja loaandja nimetatud ehitusseadustikuga. 77 Artikli 79 lõige 4: „Käesolev osa ei mõjuta rannikuriigi õigust seada tema territooriumile või territoriaalmerre paigaldatavatele kaablitele või torujuhtmetele tingimusi ega jurisdiktsiooni kaablite ja torujuhtmete üle, mida ehitatakse või kasutatakse tema mandrilava uurimise või selle loodusvarade kasutamise eesmärgil või tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate tehissaarte, seadmestike ja rajatiste käitamisel.“ 78 Inglise keeles vessel traffic service. 79 Näiteks COLREG, SOLAS, MARPOL. 54/72 vahendite ja rajatiste kaitset; c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist; g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise vältimist.80 Selleks, et rannikuriik saaks tõhusalt kontrollida kõigi loetelus olevate nõuete täitmist ja seda, ega neid ei rikuta, on kehtestatud kontrollivahendid, nagu loa taotlemine sise- ja territoriaalmeres toimuvateks tegevusteks või vähemalt nende tegevuste jaoks nõusoleku küsimine. Esimesel juhul tuleb esitada põhjalikumad andmed ja siis tehakse ka esmane taustakontroll julgeoleku tagamiseks. Loa taotlemise ja nõusoleku saamise menetlemisel kontrollitakse eelkõige nimetatud loetelu punktides a−d, g ja h olevate nõuete täitmist. Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (ehk kaitseminister) määrusega (lõige 3). Hooldustöödega seonduva alla arvatakse ka vaatlustegevus, mitte ainult reaalne toru või kaabli parandamine. Vaatlustegevus on näiteks allveeroboti või tuukri abil vee all oleva kaabli või toru ülevaatus. Kuna veepealne ja -alune taristu ning muud rajatised on sageli määratud riigi kriitiliseks taristuks, mis tagab elanikkonna kerksuse, on oluline saada rohkem teavet, kes teeb hooldustöid ja kas tegemist on usaldusväärse isikuga, sest enamasti ei tee taristu omanikud või valdajad neid töid ise, vaid need tellitakse. Ka praegu esitavad ettevõtjad andmed Kaitseväele ja nende alusel annab Kaitsevägi nõusoleku. Tegelikult on sisuliselt tegu loa küsimisega. Kuna Kaitsevägi soovib laeva ja isikute tausta kontrollida, kuid see võtab aega, kehtestatakse taotluse vorm ning taotlemise kord ja loa andmise kord, vältimaks olukorda, kus andmed esitatakse näiteks tund aega enne tööde algust. Kuna taotlus kas rahuldatakse või mitte ja muid haldusmenetluses olevaid õigusi, nagu loa peatamine või väljaantud loa kehtetuks tunnistamine, ei kasutata, siis seadusega taotluse esitamise või loa andmisega seonduvat rohkem ei sätestata. Praegune praktika näitab, et üldjuhul on hooldustööd kavandatud tegevus ja isegi kui on avastatud katkestus või anomaalia, ei minda töid tegema kohe, vaid nende ettevalmistamine võtab natuke aega, mille jooksul jõutakse ka esitada andmed Kaitseväele (sealhulgas on Kaitseväge juba eelnevalt teavitatud). Selleks, et töid sujuvamalt ja kiiresti korraldada, võib taotluse esitada ka suuliselt, kui hooldus- ja parandustöid tegev ettevõtja ja laev on kohe saadaval ning saab kohe merele minna töid tegema. Taotlus tuleb kirjalikult esitada tagantjärele esimesel võimalusel. Määruse koostamise käigus arutatakse nii Kaitseväe kui ka merealuse taristu omanikega, kuidas lahendada kiirelt tegutsemist vajav olukord optimaalselt (taotluse esitamisest siiski loobumata). Taotleja on taristu või rajatise omanik või valdaja. Taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed: 1) enda kontaktandmed; 2) tööde tegija (kontakt)andmed; 3) tööde toimumise aeg; 4) kasutatava laeva lipuriik ja tüüp, samuti laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber; 5) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv; 6) lähtesadam enne Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemist ning Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 7) Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT)81 ja koordinaadid; 8) Eesti territoriaal- ja sisemeres sõitmise ja tööde tegemise skeem; 9) tööde eesmärk ja kasutatavad seadmed. Tööde käigus tehtud salvestiste (pildid, video) koopiad tuleb esitada mereväele. Loa taotlemisest peaks olema vabastatud riigiasutused, kes täidavad neile seadusega (laias tähenduses) pandud ülesandeid merel, kuid nad peaks oma tegevusest siiski teavitama (lõige 2), et tagada mereolukorrateadlikkus. Tegevused, millest teavitada tuleb, on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja 80 UNCLOS-i artikkel 21. 81 Greenwich Mean Time. 55/72 hooldustöödega ning meremõõdistustega. Näiteks võib olla vaja täita navigatsiooniohutusega seotud ülesannet olukorras, kus laev on jätnud ankru vette ja selle asukoha tähistanud või teada andnud; siis Riigilaevastik kontrollib üle, kas ankur on vee all selle koha peal, mis laev ütles, ja tähistab selle asukoha poiga. Eelnõu § 8 punktis 8 muudetakse RiPS § 18 lõiget 2. RiPS § 18 lõikes 1 sätestatakse riigipiiri valvamise ja kaitsmise ülesanne politseile ja Kaitseväele. Kehtiva RiPS § 18 lõike 2 kohaselt võib lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisele kaasata Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud. Teadlikult on lõikest 2 välja jäetud viide riigipiiri kaitsmise ülesandele, sest olukorras, kui on vaja täita riigipiiri kaitsmise ülesandeid, rakenduvad kollektiivse enesekaitse põhimõtted, mis on liitlasriikide vahel kokku lepitud. Eesti Vabariigi riigipiir on ühtlasi ka NATO alliansi piir, mille kaitsmiseks on kokku lepitud ühised tegevused liitlastega. Alates 2004. aastast on Eesti riik kaasanud (Balti riikide kaitseministrite ühine taotlus NATO- le) õhuruumi puutumatuse tagamiseks ning kontrollimiseks NATO koordineerimisel erinevate NATO riikide hävitajad. Samuti on eri perioodidel kaitseministri taotlusel rotatsiooni korras Eesti õhuruumi kaitset tagatud ka erinevate NATO liitlaste maapealsete õhukaitsevahenditega. Alates 2023. aastast on suurenenud Kaitseväe korrakaitseliste ülesannete osakaal ning Kaitseväele on lisandunud muu hulgas riigipiiri valvamise ülesanne merel. Kuna riigipiiri valvamise ülesanne merel hõlmab ka selgeid seadusest tulenevaid volitusi rakendada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitselisi erimeetmeid, mida õhuruumi valvamisel vaja ei ole, on vajalik täiendav selgus, et riigipiiri kaitse ja valvamise tegevusi paremini eristada. Arvestades viimaste aastate julgeolekuintsidentide arvu Eesti merealadel või selle vahetus läheduses ja Eesti merealade suurust, on oluline valmistada Eesti õigusruum ette selliselt, et Eesti julgeoleku tagamisel oleks võimalik rakendada vajadusel maksimaalselt seda toetust, mida me NATO liitlastelt taotleme ning mida meile ollakse valmis pakkuma. Olukorras, kus lisaks õhuruumi valvamise ülesandele on praktiline vajadus kaasata välisriigi relvajõud ka Kaitseväe mereliste ülesannete täitmisse, on oluline eristada õigusaktis selgemalt, kas tegemist on välisriigi relvajõudude kaasamisega korrakaitselise iseloomuga riigipiiri valvamise ülesandesse või sõjalise iseloomuga riigipiiri kaitsmise ülesandesse, ning anda kaitseministrile selged volitused otsustada välisriigi relvajõudude kaasamine ja kehtestada selleks ka vastav kord. RiPS § 18 lõike 2 muutmisega eristatakse riigipiiri valvamist ja kaitset selgepiirilisemalt ning sätestatakse täpsemad viited välisriigi relvajõudude kaasamise korrale eriseaduses. Eelnõuga täpsustatakse kehtivat õigust ja seni eksisteerinud kaasamise võimalust, nähes ette ülesanded, mille täitmisse võib liitlasi kaasata, ning korra, kuidas ja mis ulatuses seda teha. Eelnõu §-s 9 on sätestatud seaduse jõustumine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 56/72 6. Seaduse mõjud 6.1. Merelise ohutuse komisjoni loomine Selleks, et merelt tulenevale ohule kiiremini reageerida, luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, et parandada mereolukorrateadlikkust (teabevahetus ja selle liikumise kiirus) ning asutuste koostööd. Komisjoni eesmärk on parandada asutustevahelist teabevahetust ning eri ohtudele reageerimiseks töötatakse välja toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muu sellisena läbi harjutatakse, et kontrollida, kas need toimivad. Juhtumid, millal riik peab merel tegutsema, on muu hulgas järgmised: piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relvavedu, ebaseaduslik kalapüük, veealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine, samuti majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine või sanktsioonide rikkumine. 6.1.1. Sihtrühm Sihtrühma moodustavad kõik need asutused, kes osalevad merelise ohutuse komisjonis: Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ning julgeoleku- ja riigiasutused, kellel on merelised ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega merel või riikliku järelevalve teostamisega. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest muudatustel on üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks valmisolekule, kuna muu hulgas ei pea Kaitsevägi viivitama sündmusele reageerimisega hindamaks, kas ta võib reageerida, samuti kiirendab see reageerimist, sest tal on parem olukorrateadlikkus. Parema mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamisega on tagatud sellise keskse koordineerija olemasolu, kes suudab ülesannet täita nii tavaolukorras kui ka eri tüüpi ohtude või sündmuste korral. Kaitseväel tekib olukorrast laiahaardelisem arusaam, mis võimaldab teha kvaliteetsemaid otsuseid ning loob eeldused ressursside säästlikumaks kasutamiseks ka operatsioonide planeerimisel või elluviimisel (sisaldades muu hulgas asjakohase väljaõppe kavandamist). Kuigi iga merelise ohutuse komisjoni kuuluv asutus täidab oma ülesandeid enda pädevuse piires, tagab parem asutuste teabevahetus ning läbimõeldud ja harjutatud sündmustele reageerimine lühema reageerimisaja, kiirendades paljudel juhtudel ka võimaliku süüdlase tuvastamist ja leidmist. Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne, sest merelise ohutuse komisjon on pigem riigisisese asutuste koostöö koordineerimise vahend. Iga asutus teeb oma pädevuse piires teiste riikide asjakohaste asutustega koostööd ning merelise ohutuse komisjon vahetult välisriikide asutustega koostööd ei tee. 6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne. Alguses võib mõju asutuste töökorraldusele olla suurem (väiksest suureni), sest kui komisjon tööle hakkab, on vaja kokku leppida töökord ning koos asjakohaste asutustega (st asutustega, kes teatud sündmustele reageerivad) tuleb kokku 57/72 leppida teabevahetuseks vajaliku teabe sisu ja sagedus, samuti koostöö tegemise vorm ja toimingud (tegevusjuhenditena), kui asutused ei ole juba varem koostöökokkuleppeid sõlminud. Hiljem see mõju väheneb, kui töörühma formaat on paigas, koostöö toimib ja tekkimas on rutiin. Kuna iga asutus tegutseb oma pädevuse piires, siis eelnõukohased muudatused asutuste tööülesannete korraldust otseselt ei mõjuta, sest ülesandeid asutuste vahel ümber ei jagata, samuti ei eeldata, et selline vajadus tekiks asutuse sees. Komisjoni eesmärk on tagada parem ja koordineeritum teabevahetus, samuti teadlikum ja koordineeritum koostöö asutuste vahel (st teades üksteise võimeid ja tegevusi paremini), mis peaks parandama olukorrateadlikkust kõikides asutustes ning muutma koostöö sujuvamaks. 6.1.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.2. Merealuse taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevustest ning muudest sise- ja territoriaalmeres tehtavatest tegevustest teavitamine või nendega seotud loa taotlemine Eelnõuga pannakse kohustus taotleda territoriaalmeres merealuse taristu hooldamisega seotud tegevuste (vaatlus, parandamine jne) jaoks luba ning kohustus teavitada majandusvööndis tehtavatest tegevustest. Muudest tegevustest, mis pole juba seadustega reguleeritud, tuleb Kaitseväge teavitada ja saada nende nõusolek. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või muul viisil merel toimuvat jälgivad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Vastasel korral võib Kaitsevägi kasutada jõudu, et ebaseaduslik tegevus tõkestada. Samuti täidab hooldustöödega seotud tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. Riigiasutused, kes tegutsevad merel, peavad oma tegevusest teavitama. 6.2.1. Sihtrühm Peamise sihtrühma moodustavad merealuse taristu ja rajatiste omanikud ning valdajad82, samuti need isikud, kes soovivad tegutseda merel peamiselt vee all muul põhjusel, mis ei ole veel seadusega reguleeritud. Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kes loob mereolukorrateadlikkust ja tagab merel piirirežiimi. Kolmanda sihtrühma moodustab kogu Eesti elanikkond, kes tarbib teenuseid, mida tarnitakse merealuse taristu kaudu. 6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub või on kaudne. Muudatusel võib olla kaudne, kuigi juhusliku loomuga positiivne mõju rahvusvahelistele suhetele, kui vältida ebasoovitava mõjuna tekkida võivat tarbetut ülereageerimist, kuid samas on tagatud julgeolek. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest parem mereolukorrateadlikkus loob parema merejulgeoleku ja see omakorda parema eelduse, et merealune taristu jääb puutumatuks, mis omakorda mõjutab kogu Eesti elanikkonda, kui merealuse taristu kaudu tarnitavad teenused toimivad. Seejuures tuleb märkida, et teatavasti ei saa mõistlike kuludega tagada merealuse taristu puhul täielikku kaitset, mis tähendab, et jääb teatud tõenäosus, et merealust taristut 82 Praegu on neid ettevõtjaid alla 10. 58/72 kogemata või pahatahtlikult kahjustatakse. Seda on aga võimalik minimeerida, kui mereolukorrateadlikkuse raames on teada, kes, millal ja kus merealust taristut hooldab, et mitte reageerida juhtudel, kus seda vaja ei ole. Terve ja toimiv merealune taristu on üks majandusjulgeoleku alustalasid. 6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Mõjutatud on peamiselt Kaitsevägi, kellele tuleb taotlus esitada ja kes seda menetleb ning keda tuleb teavitada muudest tegevustest. Kuna taotlust menetlevate isikute arv võrreldes kogu Kaitseväe koosseisuga on väike, on ka mõju väike. Samuti ei ole võimalik taotluste arv suur, mistõttu ei ole ka töökoormus suur. RiPS seab juba praegu paljudel juhtudel kohustuse saada nõusolek Kaitseväelt paljudeks tegevusteks (keskmiselt 90−95 korda kuus, olenedes natuke ka aastaajast), mistõttu need lisanduvad teavitamised ning loa taotlemine taristu ja rajatiste korral ei kasvata töökoormust kuigi palju. See tähendab, et puudub vajadus lisanduvate teavitamiste ja nõusoleku küsimiste tõttu uute töökohtade järele. Kaitsevägi teeb seda tööd nagunii iga päev ja seega on niisugune teenus tagatud ööpäev läbi. 6.2.4. Mõju majandusele Eelnõus sätestatu mõjutab majandust pigem kaudselt, sest terved ja toimivad merealune taristu ja rajatised tagavad kogu elanikkonna ja ka ettevõtjate jaoks andmeside liikumise, elektrivõrgu töö ning gaasiga varustatuse. Loa taotlemine ja teavitamine hooldustöödest ei mõjuta taristu omanikke ega valdajaid83 kuigi palju, sest seda tehakse teatud ulatuses ka praegu ning see on pikemas plaanis nende endi huvides, sest nii suudetakse koostöös tagada parem mereolukorrateadlikkus ja sealt edasi kiirem reageerimine kahtlasele tegevusele taristu läheduses. 6.2.5. Eelnõus sätestatu ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.3. Tehniline järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle Eelnõu kohaselt teeb Kaitsevägi Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle järelevalvet. Eesmärk on tagada, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või sõidukõlblikud. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS-i kui ka KaLS-i. Samuti antakse MSOS-iga Kaitseväele õigus kehtestada 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) tehnilised nõuded nendele laevadele ja väikelaevadele ning 3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. 6.3.1. Sihtrühm 83 Omanikke ja valdajaid on kokku 7, neist osa Eesti ettevõtjad ja osa välisriigi ettevõtjad. 59/72 Sihtrühma, keda eelnõus sätestatu mõjutab, moodustavad Kaitsevägi ja Kaitseliit. Täpsemalt need üksused, kes kasutavad veesõidukeid ja kelle üle Kaitsevägi järelevalvet teeb, samuti Kaitseväes järelevalvet tegev üksus. 6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kuid kaudne, sest ainult merekõlblike ja sõidukõlblike laevadega ja väikelaevadega on võimalik täita ülesandeid merel ja siseveekogudel. Samas ei ole probleeme veesõidukite merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkusega. Muudatuse peamine eesmärk on ühtlustada nõuded Kaitseväes ja Kaitseliidus, kuid Kaitsevägi saab kehtestada nõudeid Kaitseliidu tegevusele ja vahenditele ainult siis, kui see õigus on antud talle seadusega. 6.3.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe, samuti mõjutab Kaitseliitu84. Kaitseväel ja Kaitseliidul on hulk85 veesõidukeid, mis on registreeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris. Ka praegu tehakse neile tehnilist ülevaatust, kuid seda ei tehta ühtsete nõuete alusel. Kuna ka praegu toimub teatud ulatuses kontrollimine, siis pärast eelnõukohase seaduse jõustumist ei suurene Kaitseväe töökoormus märgatavalt. Alguses on vaja üle vaadata ja kehtestada kõik vajalikud nõuded ning korrad, kuid pärast nende valmimist jääb üksnes rutiinne kontroll kooskõlas kehtestatud korraga. 6.3.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.4. AIS-seadme paigaldamise kohustus Eelnõuga pannakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele veesõidukitele, kellel ei ole praegu kohustust AIS-seadet paigaldada, A-klassi või vähemalt B- klassi AIS-seadme paigaldamise kohustus. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal või sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevusluba. Selleks, et tõhusamalt kontrollida laevade liikumist ja tegevusloaga veesõidukeid, muu hulgas piirirežiimi ja sanktsioonide nõuetest kinnipidamist, on vaja teada, kuidas ja kus need veesõidukid liiguvad. Ilma AIS- seadmeta on seda väga keeruline teha. A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seade tuleb ankrualal või sadama reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel ja väikelaevadel paigaldada kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest. 6.4.1. Sihtrühm 84 Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. 85 Täpne arv on piiratud juurdepääsuga teave. 60/72 Sihtrühma moodustavad nende veesõidukite, millele peab eelnõukohase seaduse jõustumise järel paigaldama nõuetekohase A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seadme, omanikud86. Eelnõu koostamise ajal on selliseid veesõidukeid seitse, kellele on antud luba teenust osutada, kuid kellel puudub A-klassi või B-klassi AIS-seade. Kokku on lubatud ankrualal või sadama reidil olevatele laevadele teenust osutada 51 veesõidukil (sealhulgas lootsilaevad).87 6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest see parandab mereolukorrateadlikkust ja järelevalve kvaliteeti ning tagab, et laevad ei osutaks teenust nendele laevadele, kellele seda ei tohi osutada, näiteks sanktsiooni all olevatele laevadele. 6.4.3. Mõju majandusele Mõju majandusele on kaudne. Sihtrühm, kes peab paigaldama A-klassi või B-klassi AIS- seadme, on võrreldes kõikide laevadega, kellel on õigus ankrualal, sadamates ja sadama reidil olevatele laevadele teenust osutada, väike. AIS-seadmed ei maksa palju88 võrreldes laeva enda maksumuse või muude seadmete maksumusega, seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalse nõudega. Üleminekuajana määratud tähtaeg ei ole samuti ebamõistlik, vaid piisav selleks, et laeva omanik jõuaks soetada asjakohase AIS-seadme. Nendel laevadel, kes plaanivad alustada teenuse osutamist pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, peab olema A-klassi või B-klassi AIS-seade juba tegevuse algusest alates. 6.4.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.4.5. Kokkuvõte mõjust eraõiguslike isikute halduskoormusele Eelnõuga plaanitavatel muudatustel on väike mõju Kaitseliidu nende üksuste tegevusele, kes kasutavad veesõidukeid. Kaitsevägi teeb tehnilist järelevalvet nende veesõidukite üle, mida Kaitseliit varem ise kontrollis. Samas peab Kaitseliit hakkama täitma Kaitseväe kehtestatud nõudeid, kuid see ei ole suure mõjuga, sest koostöö Kaitseväega käib ka praegu. Merealuse taristu ja rajatiste omanike ning valdajate halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nad esitavad hooldustöödega seotud andmeid ja teavitavad nendest ka praegu. Eelnõuga pigem täpsustatakse, millal tuleb esitada taotlus ja millal teavitada. Nendel isikutel, kes soovivad merel peamiselt vee all tegutseda muul põhjusel, mis ei ole juba seadusega reguleeritud ja mis ei ole vahetult seotud rahumeelse läbisõiduga, tekib väike halduskoormus, sest nad peavad teavitama Kaitseväge kavandatavast tegevusest. Osa neist teeb seda juba praegu, kuigi kohustust ei ole, kuid osa mitte. Viimastele tekib väike halduskoormus teavitamiskohustuse tõttu. Otsene halduskoormus vastavuskulu näol tekib ka neile seitsmele veesõiduki omanikule, kes peavad oma laevale asjakohase AIS-seadme paigaldama. Tegemist on ühekordse kohustusega, mis tuleb täita kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest. 86 Kuna laevu, millel puudub nõuetekohane AIS-seade, on kokku seitse, on mõjutatud omanikke kuni seitse. 87 Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed. 88 AIS-seadmed maksavad mõnesajast eurost paari tuhande euroni olenevalt sellest, milliseid lisafunktsioone soovitakse seadmele soetada. 61/72 6.5. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine 6.5.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitsevägi ja selle teenistujad. Kaitseväe teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseväe teenistujad, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse. Teisese sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja selle puutumatust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või kaitseväelasi. Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust. 6.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi saab nende vastu suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseväele ja nende teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseväe julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseväe vara ja teavet ning nende teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal. Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest Kaitsevägi ja selle teenistujad moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseväe julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitseväele ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseväe võimet kaitsta julgeolekuala selle vahetus läheduses, arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ja seeläbi ohuolukorra eskaleerimise. 62/72 Kuna julgeolekualal asuvad kaitseväelased, mitte teiste asutuste teenistujad, saab ka Kaitsevägi julgeolekuala ohustavale sündmusele julgeolekuala vahetus läheduses esimesena reageerida, kuid kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi peab ootama reageerimisega, kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus, ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud. ESS-i seotud muudatuste täpsema sihtrühma moodustavad kaitseväelased, kes piiravad riigikaitselist tähtsust omava objekti piirkonnas raadiosidet ja tähistavad objekti, paigaldavad raadioside piiramise piirkonda nõuetekohaseid tähiseid ning jälgivad, et neid oleks piisavalt ja need oleks õigetes kohtades. Muudatus võimaldab Kaitseväel rakendada raadioside piiramist julgeoleku tagamiseks kiiremini ja paindlikumalt, sest ei pea selle tegevusega ootama, kuni objektile on tähised paigaldatud. Seega mõjutab muudatus riigi julgeolekut positiivselt. Mõju välissuhetele puudub. 6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on Kaitseväe tegevusele, sest ta saab õiguse ohtudele reageerida julgeolekuala vahetus läheduses. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva. Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule julgeolekuala vahetus läheduses õigel ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Kaitsevägi vajab spetsiaalset väljaõpet julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele reageerimiseks. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (näiteks õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima julgeolekuala vahetuses läheduses olevale ohule ja seal meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida. 6.5.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.5.5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 63/72 Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad piirkonnas, kus Kaitsevägi rakendab riigikaitselist tähtsust omava objekti kaitseks raadioside piiramist. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel on võimalik piirata raadiosidet operatiivselt ja vältida ala aeganõudvat tähistamist. Samuti on Kaitseväe varjatud tegevuste julgeolek rohkem tagatud, sest raadiosidet piiratakse nii, et see ei pruugi olla avalikus ruumis kaugele märgatav ega põhjustada julgeolekuohtu ega liigset tähelepanu. Kaitsevägi saab oma varjamist nõudvaid tegevusi paremini teostada ning suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Mõju avaldumise sagedus on praegu väike, sest riigikaitselist tähtsust omaval objektil raadioside piiramise vajadus ja näiteks MÕS-idest põhjustatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal, kuid see võib hüppeliselt suureneda vastavalt valitsevale julgeolekuolukorrale. Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest riigikaitselist tähtsust omavad objektid, kus Kaitsevägi ja selle teenistujad tegutsevad, moodustavad kõigist riigiasutustest ja -ametnikest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis riigikaitselist tähtsust omavate objektide lähedal viibivatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike kuni keskmine, sest raadioside piiramine tähistamata territooriumil julgeolekukaalutlustel riigikaitselist tähtsust omavatel objektidel võib kaasa tuua ebasoovitavaid mõjusid raadiosidele piirkonnas, mobiililevile, mõnedele raadiosidet kasutavate meditsiiniseadmete funktsioonidele ning ka näiteks ehitustööriistadele, mis rakendavad töötamisel raadiosidet. Olenevalt kasutatavast raadioside piiramise seadmest ei pruugi mõju iga kord avalduda. Samuti piiratakse raadiosidet vajalikus piirkonnas nii, et mõjud oleks avalikus ruumis minimaalselt märgatavad, sest vastupidine võib kaasa tuua ebasoovitava tähelepanu ning kompromiteerida Kaitseväe tegevust. Muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi saab erilist kaitset vajavaid objekte kaitsta raadioside piiramise teel ilma, et need oleks avalikus ruumis kaugele märgatavad ja põhjustaks seega lisaohtu. Mõju välissuhetele puudub. 6.5.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Pigem toob muudatus riigiasutusele vähest rahalist kokkuhoidu, kuna julgeolekukaalutlustel võib jätta raadioside piiramise piirkonnas objekti ümber tähised paigaldamata. 64/72 Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on Kaitseväe tegevusele, sest ta saab õiguse piirata raadiosidet tähistamata riigikaitsega seotud objektidel ning sellega paindlikumalt reageerida näiteks MÕS-idest põhjustatud ohtudele. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis raadiosidet piirama vajaduse korral igal ajal, kuid tähistamata objektidel on see suhteliselt harv. Eelkõige piiratakse raadiosidet endiselt tähistatud riigikaitseobjektide kaitseks. Mõju sihtrühm on keskmine, sest raadioside piiramise ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa. 6.5.7. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.6. Kaitseliidule kaasamisel Kaitseväe ülesannete täitmisesse kaasava haldusorgani volituste andmine 6.6.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad, keda võib Kaitseväe ülesannetesse kaasata. Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus kasutada Kaitseliidu võimeid, et täita rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad olemasolevast suuremat ressurssi. 6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad. Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna Kaitsevägi ei vaja toetust igapäevaselt. Samas luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus. Kaitseliit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja reageerimisvõimekust. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühm nende ülesannete osas võrreldav Kaitseväega, mistõttu rakenduvad ülesannete täitmisel ka kaasava halduorgani volitused. Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine. Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid ühiskonnaliikmeid. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas on oluline. 65/72 Mõju välissuhetele puudub. 6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete täitmisse senisest suuremas mahus. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega. Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeolekuolukorrale tõhusamalt, õigel ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda kaasamisega seotud ülesannete täitmisega ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.6.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.7. Kaitseliidu valvuri kasutuses oleva relvastuse täiendamine relvasüsteemiga 6.7.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu valvurid ja isikud, keda saab valvetegevusse kaasata. Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus kasutada Kaitseliidu valveteenistuse võimeid, et täita rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad olemasolevast suuremat ressurssi. 6.7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad. Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab 66/72 kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust. Samuti paraneb oluliselt nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu julgeolekuala kaitse, kuna relvasüsteem on suuremahulise droonikaitse vajaduse olukorras tõhusaim kasutatav relv. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Kaitsevägi ega Kaitseliit ei vaja relvsüsteemi kasutamist igapäevaselt. Samas luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus. Kaitseliit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja reageerimisvõimekust. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühmal nende ülesannete täitmisel vahetu sunni kohaldamise õigus. Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine. Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid ühiskonnaliikmeid. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas on oluline. Mõju välissuhetele puudub. 6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete täitmisse senisest suuremas mahus. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega. Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeolekuolukorrale tõhusamalt, õigel ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad valvurid moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda olukorraga, kus julgeolekuala ähvardab droonirünnaku näol reaalne oht ning valvurid peavad olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.7.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.8. Kaitseliidu julgeolekuala kehtestamine ja piiravate meetmete rakendamine 6.8.1. Sihtrühm 67/72 Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad. Kaitseliidu liikmed ja teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseliidu teenistujad ja liikmed, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse. Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja selle puutumatust (territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või kaitseväelasi. Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust. 6.8.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseliidu julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitseliit saab nende vastu suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseliidu ja liikmete ning teenistujate kaitse, seeläbi ka riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseliidu liikmetele ja teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseliidu julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseliidu vara ja teavet ning liikmete ja teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Järelikult mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal. Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest Kaitseliit, selle liikmed ja teenistujad moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühm oma ülesannete poolest võrreldav teiste riigiasutusega. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseliidu julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitseliidule ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseliidu võimet kaitsta julgeolekuala, arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise. Kuna julgeolekualal asuvad Kaitseliidu liikmed, kaitseväelased ja Kaitseliiduga töösuhtes olevad töötajad, mitte teiste asutuste teenistujad, saab Kaitseliit sarnaselt Kaitseväele julgeolekuala ohustavale sündmusele esimesena reageerida. Selle õiguseta võib tekkida 68/72 olukord, kus Kaitseliit peab ootama reageerimisega, kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus, ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitseliit ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud. Mõju välissuhetele puudub. 6.8.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse reageerida ohtudele senisest tõhusamalt. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva. Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule õigel ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased ning Kaitseliidu tegevliikmed peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (näiteks õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida. 6.8.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka tulu. Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei kaasne kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega mingeid tegevusi. Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, näiteks hakkab Kaitseväe juures tegutsema merelise ohutuse komisjon. See tähendab Kaitseväe (peamiselt mereväe) jaoks uusi 69/72 tööülesandeid ja oskusi, mille täitmiseks on vaja üle vaadata või kehtestada uued tegevusjuhendid. See on ühekordne ülesanne ja ei vaja lisatööjõudu ega kordade kehtestamise järel ümberkorraldusi Kaitseväes. Merelise ohutuse komisjoni loomisega kaasnevad Kaitseväele väike töökoormus ja uued ülesanded, mis seisnevad peamiselt komisjoni töö koordineerimises ning tegevusjuhendite väljatöötamises. Muu suhtes täidab Kaitsevägi oma tavapäraseid ülesandeid. Ka kõik töörühmas osalevad asutused täidavad oma tavapäraseid ülesandeid ning uusi ülesandeid, mida nad ka ilma komisjonita ei teeks, komisjonis osalemisega ei teki (näiteks osaletakse ühisõppustel, kohtutakse eri tööasjade arutamiseks jne). Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad lisanduda merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima asjakohase väljaõppe. Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. Seoses julgeolekuala vahetus läheduses reageerimise õiguse lisandumisega tekib riigiasutustest õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse reageerida julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele julgeolekuala kaitse eesmärgil. Kaitseväe julgeolekuala kaitse ja julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisega seotud muudatuste rakendamisega ei kaasne vajadust teha muudatusi Kaitseväe koosseisus ega struktuuris. Ka praegu on Kaitseväe koosseisus teenistujad, kelle ülesanne on tagada julgeolekuala ning sealse taristu, vara, teenistujate ja teabe valve ning kaitse. Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad lisanduda julgeolekuala vahetus läheduses ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima asjakohase väljaõppe. Lisakoolitusega kindlustatakse, et volitusi rakendavad kaitseväelased on teadlikult nende tingimustest ja piiridest. Väljaõppe korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda. Riigi erinevate tegevuste rahastamine ja riigieelarve muutmine erikorra ajal on sätestatud riigieelarveseaduses (RES) ja RiKS-is. Tulud Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu. Eelnõuga ei kehtestata kohustust tasuda riigilõivu taristu ja rajatiste hooldustöödega seotud tegevuste jaoks taotluse menetlemiseks. Kulud Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lähiajal ettenähtavaid lisakulutusi, kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste asutuste eelarve piiresse. Kaitseväe jaoks vajaliku väljaõppe kulud kavandatakse Kaitseväe eelarve planeerimisel. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda. Kaitseväele võib kaasneda kulu Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019. aasta määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ rakendamisel. Samas on tegu Kaitseväe igapäevaülesannete toetamisega, mistõttu kaetakse kulud olemasolevast Kaitseväe eelarvest. 70/72 Võimalik kulu kaasneb julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvate Kaitseväe teenistujate lisakoolitusega, mille käigus omandavad nad lisateadmised ja -oskused ning hoiakud, mida on vaja lisandunud volituste proportsionaalseks rakendamiseks. Neid koolitusi saab ühendada regulaarsete füüsilise jõu, vahetu sunni ja relva kasutamise oskuste täiendamise ja kontrollimise koolitustega ning katta Kaitseväe eelarves sellisteks koolitusteks ette nähtud vahenditest. 8. Rakendusaktid Seoses eelnõu rakendamisega on vaja teha järgmised muudatused ning kehtestada järgmised aktid: 8.1. RiPS § 142 lõige 3: taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu kavand lisatud (lisa 1). 8.2. Kaitseväele uue ülesande (tehnilise järelevalve tegemine) lisandumisega on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Põhimääruse § 19 lõikesse 2 on vaja lisada mereväele uus ülesanne, mis on seotud tehnilise järelevalve tegemisega. Selleks lisatakse punkt 7 tekstiga „7) korraldada meresõiduohutust Kaitseministeeriumi valitsemisalas“. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1). 8.3. Seoses eelnõu § 6 punktiga 4 on vaja asjakohane muudatus teha Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõikes 1, jättes erandite loetelust välja punkerdamise. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1). 8.4. Mitmekordse loa andmise võimaluse loomise tõttu teatud ülesandeid täitvatele riigilaevadele on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 lõikes 2, lisades sellesse mitmekordse loa saajate hulka eelnõukohases seaduses nimetatud riigilaevad. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1). 8.5. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019. aasta määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ muudatus on vajalik eelnõu § 4 punkti 1 rakendamiseks. Määruses muudetakse § 1 lõike 2 punkti 4, nähes ette, et Kaitseliiduga töösuhtes olevad isikud saavad Kaitseväe palvel kaasuda üksnes mittesõjaliste ülesannete täitmisse. Määruse § 2 muudatusega täpsustatakse seniseid kaasatavaid ülesandeid. Muudatusega lisatakse järgmised ülesanded: juhtimis-, lahingu- ja teenindustoetus maakaitseüksustele; Kaitseväe julgeolekualal väekaitse tagamine; sõjaliste operatsioonide planeerimise ja toetamise teostamine. Määruse muutmisega täpsustatakse § 6 kulude hüvitamise tingimusi, lisades teksti uue lõike, mille alusel hüvitatakse tegevliikme ja tegevväelase kaasamise kulu valdkonna eest vastutava ministri määrusega reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse määras. Kui käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isikul puudub sõjaväeline auaste, lähtutakse vastutava ministri määrusega õppekogunemisel sõduri ametikohal olevale reservväelasele makstava toetuse määrast. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1). 71/72 8.6. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/128052022001) tunnistatakse kehtetuks volitusnormi (MSOS § 19 lõige 7) kehtetuks tunnistamise tõttu. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Vacatio legis võimaldab ühiskonnal ja asutustel uute normidega tutvuda ning kohaneda, samuti ministeeriumitel vajalikud rakendusaktid välja töötada ja kooskõlastada. Sellega tagatakse õiguskindlus, vältides uute nõuete ootamatut jõustumist. Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, et oleks aega ette valmistada volitusnormi alusel kehtestatav määrus. Käesoleva seaduse § 6 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Üleminekuaeg kuus kuud on antud nende veesõidukite omanikele, kelle veesõidukitega osutatakse ankrualal või sadama reidil seisvatele ja ootavatele laevadele teenust. Muudel juhtudel puudub vajadus üleminekuaja andmiseks, sest enamik sätteid puudutab õiguse andmist, mitte nõuetele vastamise kohustust, või viiakse seaduses olev säte kooskõlla tegelikkusega. Eelnõukohase seaduse sätteid on võimalik täita jooksvalt nii, et riigi julgeolek ja -kaitse on tagatud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikantseleile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ja merealuse taristu omanikele, Kaitseliidule, Kaitsepolitseiametile, Kaitseväele, Logistika ja Sadamate Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigikantseleile, Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale, Viru Vanglale, Tervisekassale, Transpordiametile ning Välisluureametile. Kliimaministeerium, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega e-kirja teel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõule märkusi ei esitanud. Justiits- ja Digiministeerium ei kooskõlastanud eelnõu ei esimesel ega teisel ringil, erimeeldused lahendati järgnenud koostöö käigus. Lisaks esitasid eelnõule ettepanekud Kaitseliit, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Logistika ja Sadamate Liit, Telia Eesti AS, Tervisekassa, Transpordiamet ning Välisluureamet. Kooskõlastustabel ja arvamustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale (lisad 2 ja 3) Mitteametlikult saabunud märkused on esitajatega läbi arutatud ja arvestatud ettepanekud on eelnõus kajastatud. Lisad Lisa 1. Rakendusaktide kavandid Lisa 2. Kooskõlastustabel Lisa 3. Arvamuste tabel Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 72/72