Sotsiaalprogrammide väljaõppe järgse juhendamise korraldusmudeli kinnitamine

KRIMINAALHOOLDUSE DIREKTORI KÄSKKIRI Tallinn 05.06.2025 nr 1-1/1-25/79 Sotsiaalprogrammide väljaõppe järgse juhendamise korraldusmudeli kinnitamine Haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 32 alusel: 1. Kinnitan sotsiaalprogrammide väljaõppe järgse juhendamise korraldusmudeli kriminaalhooldusametnikele. Käskkirja on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates käskkirja teatavaks tegemise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) Jako Salla  KINNITATUD Kriminaalhoolduse direktori 05.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/1-25/79 Sotsiaalprogrammide väljaõppe järgse juhendamise korraldusmudeli kinnitamine LISA 1 Sotsiaalprogrammide väljaõppe järgse juhendamise korraldusmudel kriminaalhooldusametnikele 1. Eesmärk ja mõisted Sotsiaalprogrammide koolituste järgse juhendamise eesmärk on anda sotsiaalprogrammi koolituse läbinud kriminaalhooldusametnikule sotsiaalprogrammi läbiviimise praktikat. Sotsiaalprogrammide koolituste järgse juhendamise tulemusena on kriminaalhooldusametnik saanud tagasiside enda poolt läbiviidud sotsiaalprogrammile ning koolituse järgselt on olnud võimalus sotsiaalprogrammi läbiviimise ajal saada individuaalset jõustamist. Juhendaja on ametnik, kes on sotsiaalprogrammi koolituse järgselt määratud toetama koolitusel osalenud ametnikku. Juhendaja eesmärk sotsiaalprogrammi koolituse järgse juhendamise perioodil on toetada ja jõustada kriminaalhooldusametnikku sotsiaalprogrammi läbiviimisel. Juhendaja määrab KRH STO juhataja. Juhendatav on kriminaalhooldusametnik, kes on läbinud sotsiaalprogrammi koolituse. Juhendatava eesmärk sotsiaalprogrammi koolituse järgse juhendamise perioodil on läbi viia vähemalt ühel korral sotsiaalprogramm, mille oskuse ta on koolitusel omandanud ning enesereflektsiooni kaudu sõnastada enda kogemus ja vajadused edaspidiseks. Koolitaja on inimene, kes viib läbi sotsiaalprogrammi koolituse. Koolitaja määrab Sisekaitseakadeemia. 2. Korraldusmudel Sotsiaalprogrammide väljaõppe järgne juhendamine jaguneb eeltegevusteks, aktiivseks juhendamise perioodiks ning jätkutegevusteks. Juhendamise periood kestab kuni 12 kuud ning selle aja jooksul on vajalik läbi viia see sotsiaalprogramm, mille koolitusel osaleti vähemalt ühel korral ning baaskoolituse programmide seast vähemalt üks programm vähemalt ühel korral. Eeltegevused:  Juhendatav leiab sobiva programmitunni, mida vaatlema minna. Vaadelda võib juhendaja programmi tundi või mõne teise ametniku läbiviidavat sotsiaalprogrammi tundi. Vaadelda võib ükskõik millist baasõppes käsitletavat programmi.  KRH STO juhataja määrab enne (baas)koolituse esimest koolituspäeva koolitusel osalejale juhendaja  Juhendatav võtab juhendajaga ühendust esimesel võimalusel  Kriminaalhooldusametnik ja tema vahetu juht leiavad individuaalseks programmi läbiviimiseks kliendi praktika perioodiks.  Rühmatöö läbiviimise praktiseerimiseks leitakse sobiv võimalus koostöös KRH STO juhiga. Aktiivne juhendamise periood:  Baaskoolituse läbinud ametnik viib vähemalt ühe koolitusel käsitletud sotsiaalprogrammi läbi vähemalt 6 kuu jooksul alates sotsiaalprogrammi koolituse toimumisest. Kui see ei ole võimalik, siis võib praktikaperioodi pikendada kuni 12 kuud pärast sotsiaalprogrammi koolituse toimumist. KRH sekkumistegevuste osakonna vanemametnikud peavad pärast baaskoolitust läbi viima kõik koolitusel käsitletud programmid.  Täiendava programmi koolituse läbinud ametnik viib sotsiaalprogrammi läbi vähemalt 6 kuu jooksul alates sotsiaalprogrammi koolituse toimumisest. Kui see ei ole võimalik, siis võib praktikaperioodi pikendada kuni 12 kuud pärast sotsiaalprogrammi koolituse toimumist.   Sotsiaalprogrammi läbiviimise perioodil toimub vähemalt kaks vestlust juhendajaga (Teams, telefonivestlus, kohtumine kohapeal).  Juhendaja vaatleb vähemalt ühte juhendatava läbiviidavat sotsiaalprogrammi tundi. Vaadeldavaks kohtumiseks on üldjuhul Sekkumiste standardis Lisa 6-s programmide kodutööde loetelus väljatoodud tund, mille põhjal annab juhendaja tagasiside. Tagasiside vormistatakse tagasiside lehel. Eraldi kodutööd koolitajale esitama ei pea. Juhendaja tagasiside kinnitab koolituse läbimist. Kui juhendajal ei ole võimalik programmitundi vaadelda, siis on lubatud põhjendatult ja erandkorras esitada juhendajale heli- või videosalvestis läbiviidud programmitunnist tagasiside saamiseks.  Sotsiaalprogrammi lõppedes toimub lõpuvestlus. Jätkutegevused:  Juhendaja koostab kirjaliku tagasiside programmitunni läbiviimisele.  Vajadusel ja vahetu juhi soovil annab juhendaja suulise tagasiside juhendatava osas jooksvalt juhendamise perioodi jooksul.  Juhendaja lisab andmed koolituse lõpetanud ametniku kohta vastavasse tabelisse, et valdkonnas oleks ülevaade koolituse läbinud ametnikest. Tõendi/tunnistuse väljastamine  Sisekaitseakadeemia edastab RTIP kaudu koolitusinfo, mis jõuab SAPi.  Sisekaitseakadeemia täiendusõppe spetsialist saadab vanglateenistuse koolituste personalispetsialistile lõpudokumendid.  Vanglateenistuse koolituste personalispetsialist lisab lõpudokumendid Deltasse. Lõpudokumendid (tõend/tunnistus) kinnitab koolitusel osalemist.  Juhendaja koostab juhendamise perioodi lõpus tagasiside ja lisab selle Deltasse (teadmiseks vahetule juhile ning toimikusse lisamiseks personalispetsialistile). Juhendaja kokkuvõte kinnitab koolituse läbimist. 3. Korraldusmudeli selgitus KRH STO juhataja saab info koolituste ja koolitusel osalejate kohta vanglateenistuse koolituste personalispetsialistilt või RTIP-st koolituskalendrist. Enne sotsiaalprogrammi (baas)koolitusel osalemist määrab KRH STO juhataja osalejatele juhendaja KRH STO vanemkriminaalhooldusametnike seast. KRH STO vanemkriminaalhooldusametnikud on läbinud enamuse sotsiaalprogrammide koolitused ja 2024. aastal läbinud coachiva tagasiside koolituse ning seega omavad oskusi sotsiaalprogrammi koolituste järgse juhendamise läbiviimiseks. Juhendatav võtab esimesel võimalusel ühendust enda juhendajaga, et kokku leppida ja läbi rääkida juhendamise perioodi eesmärgid, ootused ja vajadused. Esimese kohtumise peaks kokku leppima juhendatav, sest see annab vastutuse protsessi läbitegemise eest kriminaalhooldusametnikule. Vastutus peaks olema kriminaalhooldusametnikul, sest just tema omandab tööks vajalikke oskusi. Programmitunni vaatlemine koolitusperioodil ja/või enne iseseisvalt programmi läbiviimist on vajalik, sest uuel ametnikul ei pruugi olla ettekujutust programmi läbiviimisest. Andes koolitusel osalejale võimaluse programmitundi jälgida, aitab tal seda tööülesannet enda jaoks lahti mõtestada. Lisaks annab see ettekujutuse programmi läbiviimisest ning seeläbi võib ametniku ärevus või hirm iseseisva töö tegemiseks olla väiksem. Eneseanalüüsi vestlused sotsiaalprogrammi läbiviimise perioodi ajal on vajalikud, et läbiviija saaks enda kogemust jagada. Tegemist ei ole tagasiside vestlustega, sest juhendaja ei pruugi olla kuulnud ega näinud juhendatavat programmi läbi viimas. Soovi korral võib juhendatav esitada juhendajale heli- või videosalvestuse tunnist, et saada tagasisidet, kuid see ei ole peamine. Tähtsaim on arutleda läbi juhendatava kogemus ning juhendaja saab kriminaalhooldusametnikku toetada läbi peegelduste ning vajadusel jagada häid praktikaid. Programmi lõppedes toimub lõpuvestus, mille eesmärgiks on juhendamise perioodist kokkuvõte teha.  KINNITATUD Kriminaalhoolduse direktori 05.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/1-25/79 Sotsiaalprogrammide väljaõppe järgse juhendamise korraldusmudeli kinnitamine LISA 2 TAGASISIDE LEHT PROGRAMMI LÄBIVIIJA: PROGRAMM: TOIMUMISE KUUPÄEVAD: TAGASISIDE ANDJA NIMI: Programmi terviklikkus Vahendite, ülesannete ja metoodikate valik Kommentaar: vastavalt programmi manuaalile (Läbiviija kasutab kõiki tunniks ettenähtud vahendeid. Kohtumised on planeeritud manuaalis esitatud struktuuri järgi. Kasutatud on manuaalis kirjeldatud ülesandeid ja meetodeid. Kui läbiviija on teinud erisusi, siis aitavad need kõik kaasa kohtumise eesmärgile ja on seetõttu täiesti kohased.) Programmi läbiviimise oskused Osaleja suunamine, õpitust arusaamise Kommentaar: toetamine (Läbiviija esitab sobivatel aegadel küsimusi, mis toovad esile osaleja mõtteid ja kogemusi. Läbiviija tabab ära õiged hetked, et suunata osaleja mõtlema prosotsiaalsetele muutustele ja kontrollib õpitust arusaamist.) Kokkuvõtted (Kohtumise algul tehakse Kommentaar: kokkuvõte eelmisest korrast. Läbiviija teeb piisavalt vahekokkuvõtteid kohtumise jooksul. Tunni lõpus tehakse kokkuvõte kohtumisel õpitust.) Osaleja aktiivsuse toetamine, küsimuste Kommentaar: avatus (Läbiviija suunab küsimuste abil osaleja kaasa mõtlema ja lahendusi pakkuma. Läbiviija programmis osalejale piisavalt aega vastamiseks, osaleja vastutab küsimustele vastamise eest. Kasutatakse avatud küsimusi.) Peegeldamine (Läbiviija kasutab Kommentaar: peegeldamist ja ümbersõnastamist; küsib osalejalt kinnitust, et sai infost õigesti aru.) Eneseväljenduse arusaadavus (Läbiviija Kommentaar: räägib selgelt, kasutab osaleja jaoks arusaadavaid sõnu ja väljendeid. Uued mõisted või võõrad sõnad on hästi lahti selgitatud. Ülesannete ja eesmärkide selgitus on arusaadav.) Empaatia ja tunnustus (Läbiviija näitab üles Kommentaar: huvi osaleja jutu vastu, on tähelepanelik ja väljendab arusaamist. Läbiviija kehakeel toetab avatud suhtlemist. Osalejat tunnustatakse.) Grupijuhtimise oskused Grupiliikmete võrdne kaasamine (Grupijuht Kommentaar: hoiab kontakti kõigi osalejatega, annab neile võrdselt sõna, kaasab passiivsemaid ja pidurdab liiga aktiivseid osalejaid. Läbiviija räägib vähem kui osalejaid.) Konfliktide lahendamine (Grupijuht märkab Kommentaar: grupis erimeelsusi, püüab mõista nende tekkimise põhjuseid ja leida lahendusi, mis kaasaksid osalejaid koostööle ning üksteise mõistmisele.) Koostöö teise grupijuhiga (Grupijuht Kommentaar: suhtleb kolleegiga lugupidavalt, ei õõnesta tema kompetentsust; toetab teist läbiviijat; võtab ja annab teemasid sujuvalt üle.) Kokkuvõttev tagasiside: (allkirjastatud digitaalselt) Tagasiside andja nimi