(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (ajateenistuse keelenõue) § 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväe teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 11 lõike 1 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „haridusandmed“ tekstiosaga „, eesti keele oskuse andmed“; 2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „hariduse“ tekstiosaga „, eesti keele oskuse,“; 3) paragrahvi 33 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui kutsealune eirab korduvalt käesolevas seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või tasemeeksami sooritamise kohustust või keele õ ppes osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab Kaitseressursside Amet kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda.“; 4) seadus t täiendatakse paragrahviga 35 1 järgmises sõnastuses: „ § 35 1 . Kutsealuse keeleoskustaseme tuvastamine ja hindamine „ (1) Kutsealuse eesti keele keeleoskustaseme tuvastab Kaitseressursside Amet Eesti hariduse infosüsteemi ja testide andmekogu andmete põhjal. (2) Kutsealune, kelle eesti keele oskuse taset ei ole võimalik Eesti hariduse infosüsteemi või testide andmekogu andmete põhjal tuvastada, on kohustatud sooritama tasemeeksami keeleseaduses sätestatud korras. (3) Kutsealusel, kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes ei soorita tasemeeksamit nõutaval tasemel, tuleb läbida eesti keele B1-taseme omandamiseks keeleõpe ühe aasta jooksul (4) Keeleõppe läbimine on kutsealusele tagatud riigi poolt üks kord tasuta . (5) Kutsealuse k eeleõppes se suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . (6) Kutsealuse suunab tasemeeksamile ja keeleõppesse Kaitseressursside Amet. ( 7 ) Kutsealune, kes läbib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud keeleõpet täiendava keeleõppe, peab Kaitseressursside Ameti nõudmisel esitama keeleõppes osalemist kinnitava tõendi. “; 5 ) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kutsealusele võib maksta keeleoskuse tasemeeksami soorituse eest v õ i keelekursusel osalemise eest ühekordset hüvitist.“; 6 ) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „viibimise“ sõnadega „või keeleoskuse hindamisel tasemeeksami sooritamise või keelekursusel osalemisega“; 7 ) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama B1 - tasemele.“; 8 ) paragrahvi 37 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) osalenud keeleõppes .“; 9 ) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses: „5 1 ) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas keeleoskuse tasemeeksami sooritamisel ja keeleõppes;“; 10 ) paragrahvi 226 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) ei osale käesoleva seaduse § 35 1 sätestatud korras tasemeeksami sooritamisel või keeleõppes. “ . § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 ______________________________________________________________________ Algatab riigikaitsekomisjon 16.02.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Stoicescu Riigikaitse komisjoni esimees Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu s eletuskiri Sissejuhatus Seaduseelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, mille ga sea takse kutsealustele B1- tasemel eesti keele oskuse nõue ning näha kse ette kutsealustele ajateenistuse eelne eesti keele tasemeeksamil osalemise kohustus. Kui kutsealune ei soorita B1- taseme eesti keele eksamit, siis peab isik läbima keelekursuse d ühe aasta jooksul . Tasemeeksamile mitte ilmumisel või keelekursustel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel nähakse Kaitseressursside Ametile ette õigus rakendada kaitseväeteenistuse seaduse kohaseid haldussunnimeetmeid. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 664 SE sooviti esmalt täiendada ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu, lisades sätte, mille kohaselt ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Nõude kehtestami se vajadust põhjendati asjaoluga, et ajateenijate väljaõpe toimub eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda taki s taks tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist. Vabariigi President jättis 04.12.2025. a otsusega väljakuulutamata „Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” põhjendusel, et vastuvõetud seadus pole kooskõlas põhiseadusega, kuna sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. Nõnda rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12). Vabariigi President viitas, et kui sama eesmärgi saab saavutada võrdsema kohtlemisega, siis tuleb seda eelistada. Alternatiivne meede ajateenistusse kutsutute keeleoskuse parandamiseks oleks Presidendi hinnangul see, kui kutsealune suunataks vajadusel enne teenistuse algust intensiivsesse keeleõppesse. Riigikaitsekomisjon pidas ajateenijatele B1- taseme eesti keele oskuse nõude kehtestamist kindlalt vajalikuks, mistõttu moodustati riigikaitsekomisjoni juhtimisel põhiseaduspärase eelnõu väljatöötamiseks eraldi töörühm. Riigikaitsekomisjon i juhtimisel moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni sihtasutus. Töörühmas kokkulepitust lähtuvalt koostasid e elnõu ja seletuskirja Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud ning eelnõu teksti täpsustas riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on kehtestada ajateenistusse asuvale kutsealusele B1- taseme eesti keele oskuse nõue, et minimeerida keeleoskamatuse tõttu tekkida võivaid eluohtlikke olukordi, sest alla B1- tasemel eestikeele oskusega ajateenija ei suuda omandada relvade, laskemoona või lõhkeaine ohutusega seotud informatsiooni. Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest. Kaitsevä e põhiülesanne on an da sõjaväelist väljaõpet, mitt e õpetada eesti keelt, mida praegusel juhul on praktikas ette tulnud . S eetõttu on seaduse eesmärgiks võimaldada Kaitseväel keskenduda oma põhiülesande täitmisele ning fokuseerida oma võimed riigi sõjalisele kaitsemisele ja selleks ettevalmistamisele. Eelnevast tulenevalt võetakse eelnõukohase seaduse jõustumisel Kaitseväelt ära koormus õpetada alla B1- taseme eesti keele oskusega ajateenijatele eesti keelt , mis võimaldab Kaitseväel keskenduda paremini oma põhiülesannetele. Eelnõukohase seaduse legitiimne eesmärk on tagada isikute parem ettevalmistus tulevasteks võimalikeks lahinguteks ning seeläbi tõhusam riigi sõjaline kaitsmine. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust ning eelnõu §-ga 2 reguleeritakse kõnesoleva seaduse jõustumist. Eelnõuga nähakse ette muudatused kaitseväeteenistuse seaduses, millega kehtestatakse kutsealusele B1- tasemel eesti keele oskuse nõue , tasemeeksamil osalemise kohustuslikkus ning vajadusel ka keeleõppes osalemise kohustuslikkus. Joonis. Keeloskuse tuvastamise ja hindamise kord Kutsealuse, kes on juba eelnevalt l ä binud KRA terviseseisundi ja muude ajateenistusse kutsumata j ä tmist v ä listavate asjaolude tuvastamist, eesti keele oskust hinnatakse eelk õ ige registriandmete p õ hjal (kaitsev ä ekohustuslaste registrist ( edaspidi KVKR) p ä ringud Eesti hariduse infos ü steemi (EHIS) ja eksamite infos ü steemi (EIS)). Kui kutsealuse eesti keele oskus on registrip ä ringute alusel tuvastatud, kutsutakse ta ajateenistusse. Ajateenistuse kutse antakse kutsealusele k ä tte aasta enne ajateenistusse asumist (KVTS § 36 lg 4). Kui kutsealune avaldab, et tema eesti keele oskus ei pruugi sisuliselt vastata B1 - tasemel e , siis KRA annab kutsealusele juhiseid , kuidas oma keeleoskust aasta jooksul parandada. Kui registrip ä ringute tulemusel ei ole kutsealuse keeleoskus tuvastatav, siis KRA suunab kutsealuse tasemeeksamile. Tasemeeksamite ajad ja mahud lepib KRA kokku HARNO-ga arvestusega, et eksamid toimuvad kord kvartalis. T ä na on tuvastatud aastane vajadus tasemeeksamil hinnata ca 200 kutsealus e eesti keele oskust B1-tasemel . Kui kutsealune ei ilmu tasemeeksamile, siis saadetakse talle korduskutse. Korduvalt tasemeeksamile mitteilmumise korral saab KRA rakendada sunniraha ja muid sunnimeetmeid. Kui kutsealune l ä bib tasemeeksami ehk tema eesti keele oskus vastab B1-tasemele , kutsub KRA ta ajateenistusse. Ajateenistuse kutse antakse kutsealusele k ä tte aasta enne ajateenistusse asumist (KVTS § 36 lg 4). Kui kutsealune ei soorita tasemeeksamit B1 - tasemel, siis suunatakse ta keelekursusele. Keele õ ppe tagab riik üks kord l ä bi INSA. KRA teavitab INSA-t koolitusvajadusest ning saab kokkulepitult edastada kutsealusele keeleõppesse registreerimise info . Kuna keele õ pet tagab INSA, siis edaspidine suhe on kutsealuse ja INSA vahel. Kui kutsealune ei registreeru keelekursusele või ei ilmu sellel e , siis saadetakse talle korduskutse. Korduvalt keelekursusele mitteilmumise korral saab KRA rakendada sunniraha ja muid sunnimeetmeid. Kui kutsealune l ä bib keelekursuse ja pärast seda sooritab tasemeeksami positiivsele tulemusele, kutsub KRA ta ajateenistusse. Otsus ajateenistusse asumise kohta tehakse teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise kuupäeva. Kui kutsealune pärast riigi poolt tagatud keele kursust ei soorita tasemeeksamit positiivsele tulemusele, tuleb kutsealusel tegeleda keeleoskuse parandamisega iseseisvalt, täiendava keelekursuse läbimise või muud keeleõppe võimalust kasutades. KRA’l on õigus nõuda tõendeid jätkuva keeleoskuse parandamise tuvastamiseks . Selline menetlus kestab kuni kutsealuse 28. aastaseks saamiseni (ajateenistusse kutsutakse isik vanuses 18-27 k.a). V õ i kui kutsealusel ei esine muu KVTSis toodud ajateenistusse kutsumisest vabastamise alus. Eelnõu § 1 punkti dega 1 ja 2 muudetakse KVTS § 11 ja 14 . Vastava muudatusega täiendatakse kaitseväekohustuslaste registris töödeldavate andmete koosseisu ning lisatakse, et registris hakatakse töötlema ka kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse andmeid, mis on vajalik kutsealuse ajateenistusse kutsumise korraldamiseks. Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) Eesti hariduse infosüsteemi ( edaspidi EHIS) ja testide andmekogust ( edaspidi EIS) saadava andmevahetuse kaudu. Seetõttu täiendatakse KVTS - is andmete töötlemise aluseid ning lisatakse, et KRA - l on õigus teha päringuid ja saada andmeid ka kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse kohta. EHIS - est saadakse andmeid kutsealuse hariduse kohta, mis muuhulgas näitab, mis keeles toimus hariduse omandamine. Kui EHIS - e andmete põhjal ei ole võimalik õppekeelt tuvastada või kui õppekeel ei ole olnud eesti keel, siis täiendavalt teeb KRA päringu EIS - i, et tuvastada, kas isik on sooritanud eesti keele tasemeeksami. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse KVTS § 33 1 , lisades KRA -l e õiguse peatada jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimise õigus, kalastuskaart, relvaluba ja relvasoetamisluba ning väikelaeva ja jeti juhtimise õigus, kui kutsealune jätab korduvalt KRA määratud ajal ja kohta keeletaseme eksamile või keelekursusele ilmumata . Eelnevalt tuleb KRA-l kutselaust hoiatada, et tema lube või õigusi võidakse piirata (nt mootorsõiduki juhtimise õigus) , kui ta kõnealuseid kohustusi ei täida. Kutsealusel, kes ei ole haridust omandanud eesti keeles või kelle eesti keele oskust ei ole võimalik andmekogudest saadava päringu alusel tuvastada, tuleb sooritada eesti keele B1-taseme eksam. Sellisel juhul on keeleeksamil osalemine kutsealusele kohustuslik. Juhul, kui kutsealune ei soorita keeleeksamit nõutaval tasemel, tuleb tal läbida keeleõpe ühe aasta jooksul. Ka keeleõppes osalemine on kutsealusele kohustuslik. Kuivõrd muudatusega pannakse kaitseväekohustuslasele täiendav kohustus (keeleõppes ja eesti keele tasemeeksamil osalemine), siis nähakse KVTSis ette kõnesoleva kohustuse täitmata jätmisel samad meetmed, mida rakendatakse korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust §-ga 35 1 millega sätestatakse kutsealuse keeleoskustaseme tuvastamise ja hindamise kord. Nagu punktide 1 ja 2 juures sai selgitatud, siis kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab KRA EHIS ja EIS saadava andmevahetuse kaudu. EIS on riiklik andmekogu, mis on mh loodud eesti keele tasemeeksamite ja vastavate tunnistuste üle arvestuse pidamiseks. EISi kantakse järgmised andmed: eesti keele tasemeeksami sooritamise andmed; tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed; testiandmed; hindamisandmed; tasemeeksamiga seotud vaideandmed; tunnistuste andmed; statistilised andmed. EISi vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi HARNO), kes korraldab ja viib läbi eesti keele tasemeeksameid. Keeleseaduse § 24 kohaselt on esmane viis eesti keele oskuse tõendamiseks eesti keele tasemeeksam. Lisaks täpsustab keeleseaduse § 26, et e esti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik: kes on omandanud põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse eesti keeles (sealjuures haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60% õppetööst toimus eesti keeles); kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ning töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal. KRA tuvastab seega eesti keele taseme eeskätt neil kutsealustel, kelle õppekeel põhi-, kesk- või kõrghariduses ei ole olnud eesti keel. Keeleseaduse §-st 26 kohaselt väljastatakse võõrkeelse põhikooli või gümnaasiumi lõpetajale eesti keele kui teise keele eksami sooritamisel eesti keele tasemeeksami tunnistus. Keeletaseme hetkeseis ja riskirühmad Analüüs näitab, et osa põhikooli lõpetajatest, kes sooritavad eesti keele teise keelena eksami, ei pruugi saavutada B1 - taset. Alljärgnevad andmed kajastavad potentsiaalset riskirühma: Õppeaasta Koolide arv* Sooritajate arv Keskmine tulemus (%) Üle 60% soorituste osakaal (%)** 2022/2023 106 3591 60 55 2023/2024 140 3794 61 56 2024/2025 146 3690 58 50 * Õppeasutused, kus sooritati eesti keele teise keelena eksamit. ** Tulemus üle 60% ei pruugi tähendada B1 - taseme saavutamist, kuna arvesse lähevad ka osaoskuste punktiskoorid, mille detailne info EHISes puudub. Seos eestikeelsele õppele üleminekuga 1. septembril 2024 . a jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, millega alustati järkjärgulist üleminekut eestikeelsele õppele. Reformi kohaselt alates 1. septembrist 2024 . a on koolieelsete lasteasutuste ning 1. ja 4. klasside õpe eestikeelne. Üleminek eestikeelsele õppele toimub klasside ja õppeaastate kaupa ning reform peaks eelduslikult lõpule jõudma 2030. aastaks. Eeldatavalt omandavad alates 2030. aastast kõik põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad eesti keele vähemalt B1 - tasemel. Üleminekuperioodil on siiski vajalik kutsealuste keeleoskuse kontrollimine ning vajaduse korral nende suunamine täiendavatele keelekursustele. Eesti keele tasemeeksami ja keelekursuse korraldus Eesti keele tasemeeksami läbiviimise kord on sätestatud keeleseaduses. Tulenevalt keelseadusest korraldab tasemeeksamite koostamise, korraldamise, hindamise ja analüüsimise HARNO. Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord on sätestatud haridus- ja teadusministri 13.06.2011 . a määruses nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“. Vastava korra kohaselt koosneb eesti keele tasemeeksam neljast osaoskusest: kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine. Kutsealuse suunab tasemeeksamile KRA. Tasemeeksami toimumise aja ja koha valikul lähtutakse HARNO poolt korraldatavate eksamite ajakavast. Eksami aeg ja koht teatatakse kutsealusele kirjalikult või e-posti teel hiljemalt 14 päeva enne eksami toimumist ning kutsealusel tuleb end registreerida teates ettenähtud ajal toimuvale keeleeksamile. Kutsealune saab eksamile registreeruda kirjalikult või testide andmekogu kaudu. Registreerumine lõpeb eksamile eelneva kuu 1. kuupäeval. Eksameid korraldatakse vähemalt üks kord kvartalis. Enne tasemeeksami sooritamist on kutsealusel võimalik saada rühmakonsultatsiooni vormis eksamieelseid konsultatsioone kuni kuue akadeemilise tunni ulatuses. Tasemeeksamil kui ka sellele eelnevas konsultatsioonis osalemine on tasuta. Kokku saab kutsealune sooritada tasemeeksameid riigi kulul kaks korda tasuta, seejärel tuleb tal endal tasuda tasemeeksamile registreerimise ja sooritamise eest riigilõiv. Isik, kes puudub eksamilt mõjuva põhjuseta või saavutab alla 45% võimalikust punktisummast , võib eksamit uuesti sooritada mitte varem kui kuue kuu möödumisel. Keeleeksami mittesooritamise korral tuleb kutsealusel läbida keeleõpe ning sooritada tasemeeksam uuesti ühe aasta jooksul. Juhul, kui kutsealune ei sooritanud eesti keele B1-tasemel tasemeeksamit positiivsele tulemusele, võib tekkida vajadus määrata isiku tegelik keeletase. Sellisel juhul võib olla vajalik suunata kutsealune kõigepealt A2-taseme keelekursusele , sest osal kutsealustest võib olla ebapiisav keeletase, et alustada õppimist eesti keele B1-taseme kursusel. Eksam loetakse ka mittesooritatuks ning eksaminand kõrvaldatakse, kui ta kasutab kõrvalist abi või häirib eksami läbiviimist. Keeleõppele suunamist koordineerib Kaitseressursside Amet, s.t Kaitseressursside Amet lepib kokku keeleõpet korraldava asutusega keeleõppe toimumise aja ja koha. Täpsema keeleõppe läbiviimise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus. Esmakordne keeleõppe läbimine on kutsealusele tagatud tasuta riigi poolt. Täiendavate keeleõppe kursuste läbimiseks tuleb kutsealusel tasuda õppekulud ise. Vastavalt kokkuleppele hakkab keeleõpet pakkuma Integratsiooni Sihtasutus. Kutsealustele on plaanis pakkuda keeleõppekohti olemasoleva süsteemi raames, seega oluline on arvestada ajalise aspektiga. Praeguse korralduse kohaselt toimub keelekursustele registreerimine ning õppe algus üldjuhul kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Eesti keele B1-tasemel kursus mahus 250 akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti keele A2-tasemel kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud. Juhul, kui kutsealune alustas keeleõpet esimesel pakutud võimalusel pärast tasemeeksami sooritamata jätmist, kuid keeleõpe ei ole veel ühe aasta jooksul läbitud tulenevalt keeleõpet läbiviiva asutuse töökorralduslikest põhjustest, siis teavitab keeleõpet korraldav asutus sellest KRA’d. Teavitamine on vajalik, et vältida haldussunnimeetmete ebaproportsionaalset rakendamist. Kui kutsealune pärast riigi poolt tagatud kursust ei soorita tasemeeksamit positiivsele tulemusele, siis keeleoskuse parandamiseks tuleb kutsealusel jätkata keeleõpinguid iseseisvalt. Veendumaks, et kutsealune jätkuvalt tegeleb oma keeleoskuse parandamisega, on KRA’l õigus nõuda kutsealuselt keeleõppe läbimise kohta tõendeid ja kinnitust (keelekursusel osalemise leping või muu taasesitatavas vormis esitatav dokument). Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 nähakse ette keel e kursusel ja tasemeeksamil osalemise eest hüvitise maksmise kord. Sarnane hüvitise maksmise kord on sätestatud kutsealuse terviseseisundi hindamisel või täiendavatel terviseuuringutel ning kutsesobivuse hindamisel viibimise eest . H üvitise eesmärk on hüvitada eelpool nimetatud toimingute tegemisega kaasne vad toidu- ja sõidukulud , kuivõrd nendel kohustuslikel toimingutel osalemine võib toimuda kutsealuse elukohast teises paikkonnas või toimingu sooritamine on ajakulukas, mistõttu tuleb isikul oma raha eest tagada toitlustus. Seega eelnõus täiendatakse § 36 lõikega 1 1 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 3, millega sätestatakse sõidu- ja toidukulu hüvitise maksmise tingimused, kord ja ulatus. Muudatuse kohaselt makstakse kutsealusele sõidu- ja toidukulu hüvitist ka juhul, kui ta osaleb tasemeeksami sooritamisel ja keelekursuse läbimisel. Siinjuures aga makstakse hüvitist, kui tasemeeksam on sooritatud B1-tasemel ja keelekursus on läbitud ettenähtud mahus. Tasemeeksami sooritamise eest makstav hüvitise suurus on 15 eurot. Kui rahvastikuregistri andmetel välisriigis elav kutsealune tuleb tasemeeksamit sooritama Eesti, siis hüvitise suuruseks on 70 eurot. Keelekursusel osalemise hüvitis on 15 eurot ühe läbitud loengu kohta, kuid mitte rohkem kui kümnekordne hüvitise summa ehk kui 150 eurot kogu kursuse läbimise eest. Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elava kutsealuse puhul on hüvitise suuruseks vastavalt 70 eurot ja hüvitise maksimu m summa 700 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 37 lõikega 1 1 , mille ga sätestatakse tingimus, et ajateenistusse kutsutakse kutsealune, kelle eesti keele oskus peab vastama B1 - tasemele. Muudatuse vajadus tuleneb kaitseväeteenistuse praktilistest nõuetest, kuna ajateenistuse läbiviimine eeldab piisavat eesti keele oskust, sealhulgas käskude mõistmist, ohutusnõuete järgimist ning väljaõppes osalemist. Ebapiisav keeleoskus võib mõjutada nii isiku enda kui ka kaasvõitlejate turvalisust ning teenistuse tulemuslikkust. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KVTS § 37 lõiget 5 punktiga 3. Kui üldjuhul tuleb ajateenistus s e asumise otsus toimetada kutsealusele kätte vähemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise kuu päeva , siis §-s 37 on sätestatud erandid, millistel juhtudel võib ajateenistus s e kutsumise otsuse teha kutsealusele teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumist. Nendeks juhtude ks on, kui kutsealune on eelnevalt omanud KVTSis sätestatud alustel ajapikendust ja kui kutsealune on varem jätnud ajateenistusse ilmumata. Muudatusega lisatakse erandite loetellu ka keeleõppes osalemine, kuna keeleõppes osalemine on võrreldav ajapikendusega ehk teatud tingimustel on kutsealuse ajateenistusse asumise aeg lükkunud edasi, samas olles teadlik , et tal tuleb ajateenistusse asuda niipea, kui seadusest tulenevad tingimused ja nõuded on täidetud. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse KVTS § 40 lõiget 1 punktiga 5 1 , milles nähakse ette kutsealuse kohustus osaleda Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas keeleoskuse tasemeeksami sooritamisel ja keeleõppes. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 226 lõiget 1 punktiga 4 ning sätestatakse , et t ahtliku kõrvalehoidmise korral nii keeleõppest kui ka eksamist nähakse ette ettekirjutuse tegemine ja sunniraha määramine. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Mõjutatud sihtrühmad: Kutsealused: Keelen õ ude kehtestamine ning kohustuslikul keeleeksamil ja keelekursusel osalemise n õ ue riivab kutselause p õ hi õ igusi, eelk õ ige isikuvabadust ja õ igust eneseteostusele (PS § 19) ning õ igust haridusele (PS § 37). Riive seisneb kutsea l usele t ä iendava kohustuse panemises omandada v õ i t õ endada riigikeele oskus ning osaleda selleks etten ä htud õ ppe- ja hindamistegevustes enne ajateenistust . Riive on õ igustatud, kuna see teenib legitiimset eesm ä rki tagada riigikaitse toimimine, sh s õ jalise juhtimise, k ä skude edastamise ja ohutuse n õ uete ü heselt m õ istetavus. Riigikeele oskus on ajateenistuses v ä ltimatult vajalik teenistus ü lesannete t ä itmiseks ning ü ksuste t õ husaks koost öö ks. Meetmed on sobivad ja vajalikud nimetatud eesm ä rgi saavutamiseks ning proportsionaalsed, arvestades, et keele õ ppe ja eksami korraldamine toimub riigi kulul. Riigikeele oskuse n õ ue ei l ä htu isiku rahvusest ega emakeelest, vaid teenistus ü lesannete t ä itmiseks vajalikust funktsionaalsest vajadusest. K õ igile kutsealustele , kelle keeleoskuse tase on alla B1-taseme on tagatud v õ rdne ligip ää s keelekursustele ja keeleeksamile. Keeleoskuse parandamine toetab ajateenistujate l õ imumist teenistuskeskkonda ning suurendab nende konkurentsiv õ imet t öö turul p ä rast ajateenistuse l ä bimist. Eriti oluline on m õ ju nendele ajateenistujatele, kelle riigikeele oskus enne teenistusse asumist on olnud puudulik. Kohustuslik keelekursusel osalemine v õ ib ajutiselt suurendada kutsealuse koormust, kuid see on hädavajalik, et tagada tulevase ajateenija ohutus. HARNO: 2025. aastal sooritas tasemeeksami ca 12 000 isikut. Eksamid toimuva kord kvartalis. S eadusemuudatusega suureneks tasemeeksamil osalejate arv 200 isiku võrra, seega arvestades HARNO aastast töömahtu, siis m uudatus HARNO halduskoormusele olulist mõju ei avalda. Keeleõpet korraldav asutus: Muudatusega ei looda uut süsteemi. Vastavalt kokkuleppele hakkab keeleõpet pakkuma Integratsiooni Sihtasutus. Kutsealustele on plaanis pakkuda keeleõppekohti olemasoleva süsteemi raames, seega oluline on arvestada ajalise aspektiga. Praeguse korralduse kohaselt toimub keelekursustele registreerimine ning õppe algus üldjuhul kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Eesti keele B1-taseme kursus mahus 250 akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti keele A2-tasemel kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud. Kokkuvõttes kaasneb INSA’le täiendav halduskoormus ja tööjõukulu kasv. Kaitsevägi : Mõju on positiivne, sest vähendab Kaitseväe koormust anda lisaks sõjaväelisele väljaõppele ajateenijatele ka keeleõpet. Keelen õ ude kehtestamine avaldab positiivset m õ ju ajateenistuse korraldusele. Ü htse t öö keele kasutamine parandab v ä lja õ ppe kvaliteeti, v ä hendab kommunikatsioonivigu ning suurendab ü ksuste koost öö v õ imet. Samuti aitab keeleoskuse ü htlustamine kaasa distsipliini ja teenistuse sisemise sidususe tugevdamisele. Kokkuvõtvalt on mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele positiivne. Keelen õ ude kehtestamine ajateenijatele ning vähese keeleoskusega kutsealuste kohustuslik keeleeksamil ja keelekursusel osalemine on p õ hjendatud, proportsionaalne ja koosk õ las p õ hiseadusega. Meetmel on selgelt positiivne m õ ju ajateenistuse toimimisele, riigikaitsev õ imele ning ajateenistujate keeleoskusele ja sotsiaalsele toimetulekule, samas kui v õ imalikud negatiivsed m õ jud on piiratud ja leevendatavad. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud riigieelarvele Keeleeksamil ja keelekursusel osalemise kulud kaetakse riigieelarvest. HARNO on hinnanud, et ühe isiku tasemeeksami läbiviimise kulu on ca 100 eurot. B1-taseme keelekursuse maksumus on keskmiselt 1700 eurot, A2-taseme maksumus on 1000 eurot. Võttes arvesse sihtrühma suurust, siis keeleeksamile ja keelekursusele tuleks suunata ca 200 isikut aastas. Seega keeleksami esimese soorituse kulu oleks ca 20 000 eurot aastas ning 200 isiku keelekursuse läbimise kulu oleks 340 000 eurot aastas. Tasemeeksami sooritamise ja keelekursuse läbimise eest makstava hüvitise kulu oleks (200 kutsealuse osas) 35 000 eurot. Kokku kulu riigieelarvele oleks hinnanguliselt 400 000 eurot aastas. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulu riigieelarvele. Rakendusaktid Eelnõukohase seaduse jõustumisel tuleb muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 28.03.2013 määrus nr 13 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“, kuhu lisatakse kaitseväekohustuslaste registriga andmeid vahetavate andmekogude loetellu testide andmekogu. Samuti täiendatakse registrisse kantavate andmete loetelu, lisades andmesubjekti andmeteks kaitseväekohustuslase keeleoskuse andmed. 2) Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse keeleõppes osalemise kord ja tingimused. 3) Kaitseministri 17.04.2023 määrus nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“ . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril , kuna muudatuse rakendamiseks on vaja luua andmevahetus KVKRi ja EISi vahel. Samuti vajab täiendavat arutamist keeleõpet korraldava asutusega keeleõppesse suunamise ja keeleõppe läbiviimise kord. ______________________________________________________________________ Algatab riigikaitsekomisjon 16.02.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Stoicescu Riigikaitsekomisjoni esimees Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (ajateenistuse keelenõue) seletuskirja juurde LISA Kutsealusele B1-tasemel eesti keele oskuse nõude ning keeleõppes ja tasemeeksamil osalemise kohustus e kehtestamise põhiseaduspärasus TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc221719645 \h 1 1. Riivatavate p õ hi õ iguste m ää ratlemine PAGEREF _Toc221719646 \h 1 2. P õ hiseadusp ä rasuse kontroll PAGEREF _Toc221719647 \h 3 2.1. Riive olemasolu tuvastamine PAGEREF _Toc221719648 \h 3 2.2. Formaalne p õ hiseadusp ä rasus PAGEREF _Toc221719649 \h 5 2.2.1. P ä devus, menetlus ja vorm PAGEREF _Toc221719650 \h 5 2.2.2. Seadusreservatsiooni p õ him õ te PAGEREF _Toc221719651 \h 5 2.2.3. Seadusreservatsiooni liik PAGEREF _Toc221719652 \h 6 2.2.4. Õ igusselgus (PS § 13 lg 2) PAGEREF _Toc221719653 \h 7 2.3. Materiaalne p õ hiseadusp ä rasus PAGEREF _Toc221719654 \h 8 2.3.1. Riive legitiimne eesm ä rk PAGEREF _Toc221719655 \h 8 2.3.2. Riive proportsionaalsus PAGEREF _Toc221719656 \h 9 Kokkuv õ te PAGEREF _Toc221719657 \h 13 Sissejuhatus Eesti riigi sõjalise kaitse aluseks on iseseisev kaitsevõime ning Põhja-Atlandi lepingust tulenev kollektiivkaitse. Esmane iseseisev kaitsevõime põhineb reservarmeel, mille üksused mehitatakse kohustusliku ajateenistuse läbinud ning vastava väljaõppe saanud isikutega. See tähendab vajadust anda sõjaväelist väljaõpet kõikidele kaitseväeteenistuskohustuslastele. Sõjaväelise väljaõppe andmise eesmärk on õpetada ajateenijale järjest keerukama te relva- ja sidesüsteem ide käitlemist ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid . Kaitseväes tuleb sõjaväelist väljaõpet anda eesti keeles. Sõjavälises väljaõppes v ene keeles või mõnes muus keeles korralduste andmine on keelatud. Järjest enam väheneb nende juhtide hulk, kes oskaksid näiteks vajadusel tõlkida käske vene keelde, mistõttu on asutud seisukohale, et vähemalt B1 - taseme eesti keele oskuse nõude kehtestamine ajateenistusse asumiseks on hädavajalik, et tagada eesmärgipärane sõjaväeline väljaõpe ning teiste väljaõppes osalejate ohutus . Eelnõu kohase seadusega nähakse ette muudatused kaitseväeteenistuse seaduses, millega kehtestatakse kutsealusele B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning asjakohasel juhul keeleõppes ja tasemeeksamil osalemise kohustuslikkus. Riivatavate p õhiõigus t e määratlemine PS § 54 lg 1 kohaselt on Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. PS § 124 lõikest 1 tuleneb keskne riigikaitseline kohustus, mille kohaselt on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. See säte näeb ette üldise riigikaitsekohustuse. PS § 124 lõike 2 järgi on u sulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. Seega on põhiseaduses ette nähtud nii põhikohustus ( riigikaitsekohustus ) kui ka asendusteenistuse läbiviimise kohustus. Seejuures on kohustuslik ajateenistus osa PS § 124 lg 1 järgsest riigikaitsekohustusest. PS § 124 lg 3 täpsustab , et k ui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. Piirata ei tohi põhiseaduse §-des 8 lõiked 3 ja 4, 11-18, 20 lõige 3, 21-28, 32, 33, 36-43, 44 lõiked 1 ja 2 ning 49-51 ettenähtud õigusi ja vabadusi. Kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi sätestab seadus. See ei tähenda, et loetletud põhiõigusi ja -vabadusi ei tohiks üldse piirata. Piirangute seadmine on jätkuvalt lubatav PSi II peatükis sätestatud alustel. PS § 124 lg 3 tähenduses on „kaitsevägi“ mõistetav kaitseväeteenistusena. Kaitseväeteenistus toimub kaitseväeteenistuskohustuse täitmisena (ajateenistus ja reservteenistus) ning tegevteenistusena. PS § 124 lg 3 kolmanda lause järgi määratakse kaitseväe- ja asendusteenistuses olevate isikute õiguslik seisund seadusega. Seadusereservatsioon garanteerib, et kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohast olulised kaitseväe- ja asendusteenistusega seotud küsimused reguleeritakse seaduse tasemel. Üheks PS § 124 lg 1 järgse riigikaitsekohustuse täitmise väljenduseks on kaitseväekohustus, mida sisustab kaitseväeteenistuse seadus (KVTS). KVTS § 2 lg 1 järgi on k aitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja KVTSis sätestatud toimingute tegemises (nt terviseseisundi hindamisel osalemine ) . Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. KVTS § 2 lg 2 p 1 järgi on kaitseväekohustuslane mh kutsealune. Sama paragrahvi lg 3 täpsustab, et k utsealune on 17–27-aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni. Kuna kutsealune on kaitseväekohustuslane ja kaitseväekohustus on PS § 124 lg 1 järgse riigikaitsekohustuse täitmise väljendus, on põhiseadusega kooskõlas võimalik piirata kutsealuste põhiõigusi, et tagada nende riigikaitsekohustuse täitmine, mh nt seada kohustusi ilmuda erinevate toimingute tegemiseks. PS § 124 lõike 1 järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras . See tähendab, et seadusega saab täpsustada riigikaitsest osavõtmist. KVTS § 5 kohaselt on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine kaitseväekohustuslase kohustus läbi teha kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistus Kaitseväes. KVTS is on ajateenistusest osavõtmisele seatud erinevaid piiranguid või tingimusi. Näiteks ei ole KVTSi kohaselt kutsealused naissoost isik ud (vt KVTS § 2 lg 3) . KVTS § 38 l õikes 1 sätestatakse ka juhud, millal kutsealust ajateenistusse ei kutsuta . Näiteks ei kutsuta ajateenistusse isikuid, kes ei ole läbinud vähemalt põhikooli II kooliastet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses või kelle terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele . KVTS § 39 l õikes 1 sätestatakse juhud, millal isik vabastatakse ajateenitusse kutsumisest. Käesoleva eelnõuga sätestatakse juba täna kutsealustele kehtivatele nõuetele täiendavalt nõue, et ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama B1-ta s emele (eelnõukohane KVTS § 37 lg 1 1 ) . Kutsealusele keelenõude kehtestamine võib riiva ta eelkõige võrdsuspõhiõigust (PS § 12) . Kutsealusel eesti keele oskuse tase tuvastatakse eelnõu järgi Eesti hariduse infosüsteemi ja teistide andmekogu andmete põhjal (eelnõukohane KVTS § 35 1 lg 1). Kui kutsealuse keeleoskustaset ei ole võimalik eelnimetatud registripäringute põhjal tuvastada, pannakse eelnõu kohase seadusega kutsealusele kohustus sooritada tasemeeksam keeleseaduses sätestatud korras (eelnõukohane KVTS § 35 1 lg 2). Juhul, kui kutsealuse eesti keele oskus on alla B1-taseme või isik jätab tasemeeksami sooritamata nõutaval tasemel, on eelnõu kohase seaduse järgi kutsealusel kohustus läbida ühe aasta jooksul keeleõpe B1-tasemel eesti keele omandamiseks (eelnõu kohane KVTS § 35 1 lg 3). Sellise keeleõppe tagab riik kutsealusele ühe korra tasuta ning tasemeeksamile ja keeleõppesse suunab kutsealuse Kaitseressursside Amet (KRA) (eelnõu kohane KVTS § 35 1 lg-d 5 ja 6). Kui kutsealune pärast riigi poolt tagatud kursust ei soorita tasemeeksamit positiivsele tulemusele, siis keeleoskuse parandamiseks tuleb kutsealusel jätkata keeleõpinguid iseseisvalt. Veendumaks, et kutsealune jätkuvalt tegeleb oma keeleoskuse parandamisega, on KRA - l õigus nõuda kutsealuselt keeleõppe läbimise kohta tõendeid ja kinnitust (keelekursusel osalemise leping või muu taasesitatavas vormis esitatav dokument). Keelekursuse läbimise ja tasemeeksami sooritamise kohustus võivad riivata isiku vaba eneseteostu se õiguse teostamist (PS § 19) , mistõttu on vaja lik kontrollida kavandatava regulatsiooni põhiseaduspärasust. Põhiseaduspärasuse kontroll Riive olemasolu tuvastamine PS § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. PS § 6 on üheks rahvusriigi põhimõtet väljendavaks PS normiks, mille kaudu viib riik ellu preambulis toodud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. K eele määratlemine riigikeelena väljendab ühtlasi riigi rahvuslikku identiteeti ja riigi kohustust seda keelt kaitsta ja arendada. Samuti rõhutatakse riigikeele ühiskonda konsolideerivat toimet, isikute õigust riigikeelsele suhtlemisele kogu riigis ning seda, et riigikeele staatus peab tagama keele igakülgse arengu ja laia kasutamise poliitilises, kultuurilises ja teadussfääris. Eesti demokraatliku vabariigina toimimise üheks tingimuseks on see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja kasutavad asjaajamises ühte märgisüsteemi ( RKPJKo 05.02.1998, 3-4-1-1-98 ). PS §-st 51 tuleneb põhimõte, et avaliku võimu teostamine toimub eesti keeles. Ajateenijad, kes alluvad käsuliinile ja rakendavad õpitut riigikaitsekohustuse täitmisel , täidavad avalik-õiguslikku kohustust ja seega on põhjendatud neile teatud tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamine. Vabariigi President osutas oma 04.12.2025 otsuses nr 623 „„ Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” väljakuulutamata jätmine “ ebavõrdsele kohtlemisele , kui seaduses sätestatakse üksnes kutsealuse kohustus osata B1 - tasemel riigikeelt, kuid kui sellega ei kaasne ebapiisava keeleoskusega isikute suunamist keeleõppesse, et neil ei tekiks võimalus ajateenistusest n-ö pahatahtlikult kõrvale hoida . Käesolev eelnõu näeb varasema eelnõuga võrreldes täiendavalt ette ka mehhanismid, et suunata ebapiisava keeleoskusega isik keeleõppesse ja tasemeeksamile ning et hüvitada keelekursusel või tasemeeksamil osalemisega seotud sõidu- ja toidukulu. Üldine võr d suspõhiõigus PS § 12 lg 1 sätestab, et k õik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt hõlmab ü ldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala (mida võrdsuspõhiõigus kaitseb) kõiki eluvaldkondi ( RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07 , p 13). Kõikide võrdsus seaduse ees tähendab „eelkõige võrdsust seaduse kohaldamisel ning selle mõte seisneb nõudes rakendada kehtivaid seadusi kõigile isikutele erapooletult ja ühtemoodi“ ( RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02 , p 16; nt ka RKKKo 08.10.2015, 3-1-1-68-15 , p 15). L isaks võrdsusele seaduste kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse tähenduses – seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi“ ( RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07 , p 13; vt ka RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08 ; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05 , p 26). Üldise võrdsuspõhiõiguse isikuline kaitseala (isikute ring, keda põhiõigus kaitseb) hõlmab kõiki isikuid ( RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07 , p 13). V õrdsuspõhiõigus on eraldiseisev põhiõigus, mille kohaldamine ei sõltu sellest, kas piiratud on mõnd teist PS-s sätestatud põhiõigust või vabadust (nt RKÜKo 30.06.2016, 3-3-1-86-15 , p 47 jj; RKPJKo 08.11.2017, 5-17-9/8 , p 25 jj; RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13 , p 47 jj; RKPJKo 19.12.2017, 5-17-13/10 , p 37). PS § 12 lg 1 tagab õigusliku võrdsuse . Õiguslik võrdsus on tagatud, kui seadus kohtleb isikuid ühtemoodi. ( RKHKo 20.10.2008, 3-3-1-42-08 , p 25; RKPJKo 02.02.2015, 3-4-1-33-14 , p 35, vt ka RKPJKo 16.09.2003, 3-4-1-6-03 , p 24). Õiguslik võrdsus ei too aga kaasa seda, et saavutatud on sisuline või tegelik võrdsus. Riigikohus on korduvalt selgitanud sisulise võrdsuse ideed: „Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.“ ( RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02 , p 17; RKPJKo 26.09.2007, 3-4-1-12-07 , p 19; RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07 , p 13). Sellest võib järeldada, et luua tuleb õigusaktid, mis võimaldavad isikuid ka tegelikult (faktiliselt) võrdselt kohelda. Faktilise võrdsuse saavutamiseks võib riik kasutada spetsiifilisi meetmeid, nn positiivseid erimeetmeid. Riigil ei ole keelatud kõrvaldada või leevendada õiguslikust võrdsusest tulenevat faktilist ebavõrdsust õiguslike meetoditega. Teatud juhtudel on see suisa kohustuslik. ( RKHKo 20.10.2008, 3-3-1-42-08 , p 27). Selles kontekstis on oluline hinnata, kas ajateenistusse kutsumise sidumine B1-tasemel eesti keele oskusega ning samuti kutsealus te , kes ei valda ajateenistuse läbimiseks piisaval tasemel riigikeelt, keeleõppe sse suunamine ja tasemeeksami sooritamise kohustuse panemine on vaadeldav sisulise võrdsuse idee avaldumisena (võrdsusõiguse riive puudub) või erineva kohtlemisena keeleoskuse alusel (võrdsusõiguse riive esineb). Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks tuleb määrata kindlaks võrdluse lähtekoht (lähim ühine soomõiste) ja tuua selle alusel välja võrreldavate isikute grupid (vt RKÜKo 30.06.2016, nr 3-3-1-86-15, p 47; RKPJKo 16.09.2003, nr 3-4-1-6-03, p 18 ; RKPJKo 20.03.2020, 5-20-3/43 , p 93) . Seejärel tuleb näidata, kuidas riik võrdlusgruppi kuuluvaid isikuid ebavõrdselt kohtleb. PS § 12 lg 1 riivega saab tegu olla üksnes siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid (RKÜKo nr 3-4-1-2-05, p 40), st kui kaebajat koheldakse halvemini kui võrdlusgruppi kuuluvaid inimesi (RKÜKo nr 3-22-246/31, p 36 ja seal viidatud kohtupraktika). ( RKPjKo 16.10.2025 , 5-25-4/14 , p 50) Antud juhul on võrdlusgruppideks kutsealused, kellel on ajateenistus s e kutsumiseks piisav keeleoskus, ning kutsealused, kelle keeleoskus ei ole ajateenistus s e kutsumiseks piisav. Senise praktika kohaselt käsitletakse sisulise võrdsuse ideena positiivsete erimeetmete kasutamist ehk halvemas olukorras olevale grupile soodustingimuste kohaldamist (nt keeleoskusele vastavat lihtsamat ajateenistuse programmi). Eelnõus pannakse puuduliku keeleoskusega isikutele vastupidiselt täiendav kohustus keeleõppeks. Seetõttu ei ole tegemist sisulise võrdsuse idee avaldumisega, vaid ebavõrdse kohtlemisega (esineb võrdsus põhi õiguse riive). Samas esineb võrdsuspõhiõiguse riive ka teistpidi seeläbi, et kutsealust , kes vastaks muudele ajateenistusse kutsumise nõuetele, kuid vaatamata keelekursustel osalemisele ei omandagi 27. eluaastaks nõutud tasemel eesti keelt, jäetakse ajateenistusse kutsumata, mis tähendab, et nõutud tasemel keeleoskusega isikutega võrdluses ei pea keeleoskuseta isik läbima PS § 124 lg-st 1 tulenevat kohustuslik k u ajateenistus t . Järgnevalt tuleb analüüsida võrdsuspõhiõiguse riive õiguspärasust. Vaba eneseteostus Põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Tegemist on üldise vabaduspõhiõigusega, mis kaitseb isiku tegevusvabadust kõigis eluvaldkondades, mis ei ole hõlmatud mõne spetsiifilise põhiõigusega. Riiveks PS § 19 tähenduses on iga avaliku võimu meede, mis kitsendab isiku vabadust oma elu ja tegevust vabalt kujundada. Kui B1-tasemel riigikeelt mitteoskavad isikud kohustatakse enne ajateenistusse asumist läbima B1-taseme omandamiseks keelekursuse, on tegemist kohustusliku avalik-õigusliku nõudega. See piirab isiku otsustusvabadust nii aja kasutamise, tegevusvalikute kui ka elukorralduse osas. Isikul puudub võimalus sellest kohustusest vabatahtlikult loobuda, kui ta on kutsealune . Selline kohustus kujutab endast PS § 19 lg 1 kaitsealasse kuuluva üldise tegevusvabaduse riivet. Riive on formaalne, sest isiku vabadust piiratakse sõltumata sellest, kas keeleõppe eesmärk on isikule kasulik või mitte. Kuna PS § 19 riive esineb, on vaja analüüsida ka riive proportsionaalsus t. Formaalne põhiseaduspärasus Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et riive vastab kõigile põhiseaduse pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning järgitud on õigusselguse põhimõtet. Pädevus, menetlus ja vorm Keelenõude ja kaitseväekohustuse korralduse kujundamine on Riigikogu pädevuses ning vormiliselt kuulub see seadusereservatsiooni alasse (põhiõigusi riivavad kohustused peavad tuginema seadusele). Eelnõu lahendab põhikohustuse (B1 -tasemel keeleoskus , keeleõppesse suunamine, taseme eksam) seaduse tasandil. Seadus reservatsiooni põhimõte PS § 11 kohaselt võib põhiõigusi piirata seadusega formaalses ja materiaalses mõttes. Formaalses mõttes on seadus iga seadusandlikus korras vastu võetud õigusakt. Materiaalses mõttes on seadus iga abstraktseid õigusnorme sisaldav õigusakt ehk õigustloov akt. Kavandatav eelnõu vastab materiaalselt ja formaalselt seaduse nõuetele. Seega on kavandatav piirang eelnõu kohaselt määratud kindlaks seadusega. Seadusreservatsiooni põhimõttega võib olla vastuolus nt see, kui volitusnormiga antakse täidesaatvale riigivõimule liiga ulatuslikud volitused põhiõiguste piirangu määratlemiseks. N t leidis Riigikohus keeleõiguse kontekstis, et liiga üldine delegatsioon võib rikkuda õiguskindlust; volitus peab olema eesmärgi, sisu ja ulatuse poolest selge, et isik saaks ette näha, mis teda võib kohustada. ( RKPJKo 05.02.1998, 3-4-1-1-98 ). Üldiselt (andmetöötluse ja varjatud riivete kontekstis) rõhutab Riigikohus parlamentaarset reservatsiooni: mida intensiivsem riive, seda täpsem peab olema volitusnorm ja menetlusraam ( RKPjKo 20.03.2014, 3-4-1-42-13 ) Eelnõu puhul sõltub seadusreservatsiooni järgimine sellest, kui olulised küsimused on seaduses endas lahendatud (nt nõutav tase, ajatusperioodi piir, tagajärjed rikkumise korral) ning kas Vabariigi Valitsuse määrusega jäetakse reguleerida üksnes korralduslikud detailid. Eelnõu põhikonstruktsioon (B1 - tase, suunamine, tasemeeksam, seos ajateenistusse asumisega ning § 226 sunnimeetmed ) on antud juhul seaduses kirjas. Vabariigi Valitsuse määrusega üksnes täpsustatakse neid asjaolusid (eelnõukohane KVTS § 35 1 lõige 5 ja § 36 lõige 2) . Seadusreservatsiooni liik Üldine võrdsus põhi õigus Võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus , mille riive on põhiseadusega vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus. E elnõuga tagatakse, et kutsealune saab eesmärgipäraselt ja ohutult täita PS § 54 lg -st 1 ja § 124 lg -st 1 tulenevat riigikaitse kohustust. Ajateenistuse läbimisel omandab ajateenija lisaks tehnilistele relva kasutamise ja sõjapidamise oskustele ka teadmised sellest, kuidas riigikaitse toimib ja milline on tema roll riigi sõjalises kaitses, st keeleoskus tagab, et isik saab paremini aru enda rollist ja oskab sellele vastavalt käituda. Ajateenistuse käigus kasutab ajateenija relvi ja muid seadmeid, mille ohutu kasutamise juhendite mitte mõistmisel keeleoskuse puudumise tõttu võib ta olla ohtlik teistele ja endale. Seega on keelenõude kehtestamine vajalik ka teiste ajateenijate ning ajateenijatega seotud tegevväelaste elu ja tervise kaitseks, mis on põhiõigused, mille kaitseks on lubatud lihtsa seadusreservatsiooni g a põhiõigusi riivata. Kaudselt toetatakse kutsealuste keeleoskuse tagamisega riigi valmisolekut sõjaliseks kaitseks ja riigi julgeolekut, sest kutsealused saavad paremini aru nii enda kohustustest, kui ka on enam integreeritud Eesti poliitilisse, sotsiaalsesse ja kultuuriruumi. Need riigi julgeoleku ja riigikaitse tõhusa tagamise eesmärgid on kaaluka d põhiseadusega kooskõlas olevad avalikud huvid . Hindamaks riive põhiseaduspärasust tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust (vt RKPJKo 29.01.2014, nr 3-4-1-52-13, p 47; RKÜKo 30.06.2016, nr 3-3-1-86-15 , p 53 ; RKPJKo 20.03.2020, 5-20-3/43 , p 94) . Mõistlik ja asjakohane on põhjus juhul, kui see on kohases tasakaalus tekitatud erineva olukorra raskusega. Mida suurem on erineva kohtlemise mõju isikutele, seda kaalukamad peavad olema erineva kohtlemise põhjendused. Mida erinevamad on võrreldavad grupid, seda erinevamalt võib seadusandja neid kohelda (RKPJKo nr 5-24-26/18, p-d 63–64 ja seal viidatud kohtupraktika). Tunnistades seadusandja avarat otsustusruumi, on erinev kohtlemine meelevaldne siis, kui see on ilmselgelt asjakohatu (vrd RKPJKo nr 3-4-1-7-03, p 37; RKÜKo 14.05.2025, 3-22-246/31 , p 40). ( RKPjKo 16.10.2025 , 5-25-4/14 , p 54) . Vabariigi President jättis k aitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ( eelnõu 664 SE ) välja kuulutamata põhjusel, et sellega anti põhjendamatu eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. Eelnõuga pannakse kutsealustele, kes ei oska eesti keelt, täiendav kohustus omandada ajateenistuse läbimiseks vajalik eesti keele oskus keeleõppe läbimise kaudu (eelnõukohane KVTS § 35 1 lg 3) . Kuigi eelnõu koostamisel on peetud silmas eelkõige Eesti Vabariigi territooriumil elavaid kutsealuseid, siis laieneb regulatsioon ka teises riigis elavatele Eesti kodanikele, kes on seaduse mõ tte s kutsealused, isegi kui neil pole olnud võimalik oma elukohariigis eesti keelt õppida, kuid kes ei täida KVTS § 39 lg 1 p 4 tingimusi. Keeleoskus ei ole PS § 12 lg 1 teises lauses otsesõnu nimetatud tunnus, kuid Riigikohtu praktika kohaselt ei ole loetelu ammendav. Keeleoskus võib olla tihedalt seotud rahvusliku kuuluvuse või päritoluga ning selles osas kujutada endast kaudset diskrimineerimist. Seega kuulub selline regulatsioon PS § 12 lg 1 kaitsealasse ka intensiivsema võrdsuspõhiõiguse kaitse aspektist niivõrd, kui see võib kujutada diskrimineerimist rahvuse alusel . Kavandatava regulatsiooni eesmärk ei ole vabastada eesti keelt B1-tasemel mitte valdava i d kutsealuse i d ajateenistusest, vaid tagada , et ajateenistusse kutsutakse kutsealus ed, kellel on ajateenistuse eesmärgipäraseks täitmiseks vajalik keeleoskus. Vaba eneseteostuse õigus PS § 19 lõike1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Sellest sättest tuleneb nii üldine vabadusõigus kui ka üldine isikuõigus. Paragrahvi 19 lõike 1 esemelisse kaitsealasse kuulub õiguslik vabadus. Õiguslik vabadus seisneb loas teha ja tegemata jätta seda, mida isik soovib . Riigikohus on § 19 lg 1 kaitsealasse kuuluvaks eneseteostuseks lugenud nt elukorralduse ja ajakasutuse üle otsustamist ( RKKKo 28.12.2009, 3-1-1-100-09 , p 20) . V aba eneseteostuse õigus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (viimati RKPJK o 5-19-28/10, p 79 ; RKPJK o 17.12.2019, 5-19-40/36 , p 53 ). Sarnaselt võrdus õigusega võib ka vaba eneseteostus t piirata ajateenistuse eesmärgipärase läbimise tagamiseks ning isiku enda ja teiste inimeste elu ja tervise ohutuse tagamiseks (vt täpsemalt eespool). Õigusselgus (PS § 13 lg 2) PS § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. Selleks peab seaduse tekst iseenesest olema piisavalt selge ja üheselt mõistetav, et vältida erinevat halduspraktikat ning et mitte jätta isikut täidesaatva riigivõimu meelevalda. Seaduse tekst peab tagama, et riigivõimu teostamine oleks selgelt ette määratud ja isikul peab olema võimalik seadusele tuginedes kontrollida, kas täidesaatev riigivõim järgib seadusega määratud raame. Eelnõu seisukohalt on peamine küsimus, kas seaduse s sätestatud kohustus on piisavalt ettenähtav. Eelnõu kohaselt peab kutsealuse keeleoskuse tase vastama B1 - tase mele ja seda tuleb tõendada kas põhikooli- või gümnaasiumi lõputunnistusega (registriandmete päring) või keeleoskuse tasemeeksam iga (eelnõukohane KVTS § 35 1 lõiked 1 ja 2) . Nii keeleoskuse tase kui ka tasemeeksam on piisavalt standardiseeritud ja üldlevinud, et olla üheselt mõistetavad ka ilma, et seaduse enda tekstis oleks nõutavaid teadmisi ja oskusi üksikasjalikult lahti kirjutatud. Mõningast selgitamist vajab, millistest kriteeriumitest lähtuvalt hinnata „keeleõppe läbimise“ ja „ mõjuval põhjusel mitteilmumise“ kriteeriume, mis on muu hulgas haldussunni kohaldamise eeldusteks. Keeleõppe läbimi se kohustus on konkretiseeritud läbi tasemeeksami sooritamise regulatsiooni ja seab seega täidesaatvale riigivõimule selge piiri. Ka põhjendatud ilmumata jä t mine on paljudes teistes õigusaktides määratletud ja analoogiliselt sisustatav ilma, et selles õigusaktis tuleks määratleda, millised on konkreetsed põhjendatuse kriteeriumid . Mitteilmumine võib olla põhjendatud näiteks mõjuvatel perekondlikel põhjustel, haigestumise tõttu vms. Materiaalne põhiseaduspärasus Riive legitiimne eesmärk Põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Eesmärk vältida ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale on seotud põhiseaduse preambuliga, mis nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise ja välimise rahu kaitse. Tegemist on legitiimse ja kaaluka põhiseadusliku eesmärgiga võrdsus põhiõiguse riivamiseks ( RKP j Ko, 11.06.2023, 5-23-6/13 , p 71) . Keeleoskuse nõude kehtestamise võimalikuks legitiimseks eesmärgiks on eelkõige riigikaitse tõhususe ja kaitsevõime tagamine. Ajateenistus on osa riigikaitse korraldusest ning PS § 124 kohaselt on Eesti kodanikel kohustus osaleda riigikaitses. Riigil on ulatuslik otsustusruum selle kohustuse sisustamisel ja täitmise korraldamisel. Efektiivne sõjaline väljaõpe ja teenistuse läbiviimine eeldavad, et ajateenijad mõistavad käsklusi, juhiseid ja ohutusnõudeid ühtses töökeeles. Piisav keeleoskus aitab vältida eksimusi, mis võivad ohustada nii teenistujate elu ja tervist kui ka riigikaitseliste ülesannete täitmist. Teiseks võib legitiimse eesmärgina esile tuua teenistuse ohutuse tagamise. Sõjalises keskkonnas, kus kasutatakse relvi, tehnikat ja lahingumoona, on arusaadav kommunikatsioon keskse tähtsusega. Keeleoskuse puudulikkus võib suurendada õnnetuste ja vigastuste riski, mistõttu keeleoskuse nõue võib olla suunatud elu ja tervise kaitsele, mis on põhiseaduslikult kaalukas väärtus (PS § 16). Kolmandaks võib eesmärgina käsitada teenistuse korralduslikku efektiivsust ja ressursside mõistlikku kasutamist. Kui ajateenistusse asuvad isikud, kes ei suuda piisavalt hästi mõista õppe- ja teenistusalast infot, peab riik panustama täiendavatesse keeleõppe- või tõlkemeetmetesse, mis võib koormata ebaproportsionaalselt riigikaitse ressursse. Selline eesmärk on seostatav hea halduse ja riigi toimimise tõhususe põhimõtetega. Lisaks võib legitiimse eesmärgina arvestada ajateenijate kollektiivse ühtsuse ja alluvussuhete toimimise tagamist. Ühine töökeel soodustab meeskonnatööd, distsipliini ja usaldust üksuste sees, mis on sõjalise struktuuri toimimise seisukohalt olulised väärtused. Kokkuvõttes võib B1-tasemel keeleoskuse nõude kehtestamise legitiimseks eesmärgiks pidada riigikaitse tõhususe ja ohutuse tagamist, elu ja tervise kaitset ning ajateenistuse kui sõjaväelise väljaõppe andmise korralduslikku efektiivsust. Riive proportsionaalsus Hindamaks riive põhiseaduspärasust tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust (vt RKPJKo 29.01.2014, nr 3-4-1-52-13, p 47; RKÜKo 30.01.2016, nr 3-3-1-86-15, p 53 ; RKPjKo 20.10.2020, 5-20-3/43 , p 94) . Riigikohtu praktika kohaselt peab põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). ( RKPjKo 22.06.2023, 5-23-6/13 , p 63) Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik aga üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. ( RKPjKo 22.06.2023, 5-23-6/13 , p 74) Kui riivel on mitu eesmärki ning puudub üks meede, mis võimaldaks mõlemat eesmärki sama efektiivselt saavutada, tuleb hinnata eelkõige põhiõiguste riive mõõdukust. ( RKPjKo 22.06.2023, 5-23-6/13 , p 76) Järgnevalt on analüüsitud eelnõus valitud meetmete mõõdupärasust eeltoodud skeemist lähtudes. Sobivus Võrdne kohtlemine Sobiv on abinõu, kui see aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Abinõu sobivus ei tähenda, et see peab tagama eesmärgi saavutamise igas olukorras. Abinõu on sobimatu siis, kui see üldse ei aita eesmärgi saavutamisele kaasa. (RKÜKo nr 3-4-1-6-12, p 180 ) Abinõu ei muutu sobimatuks sellest, et puudutatud isikud oma tegevusest loobusid või käitumist muutsid ( vt RKPjKo 02.12.2024, 5-24-22/16 , p 82 ) . B1-tasemel keeleoskuse nõue on sobiv riigikaitse tõhususe, kaitseväe teenistuse ohutuse ja riigi sõjalise kaitse efektiivsuse tagamiseks. Piisav keeleoskus võimaldab ajateenijal mõista käsklusi, ohutusnõudeid ning väljaõppe sisu, mis omakorda vähendab eksimuste ja õnnetuste riski ning suurendab üksuse lahingu- ja tegutsemisvõimet. Samuti võimaldab ühtne töökeel vältida vajadust pideva tõlke või erikorralduste järele, mis võiks takistada teenistuse ladusat toimimist. Seega on keeleoskuse nõue legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv abinõu. Vaba eneseteotus e õigus Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Regulatsioon on kavandatud isiku kaitse tagamise vajadust arvestades selliselt, et enne tasemeeksami sooritamist veendutakse esmalt registri andmete põhjal, kas vastav keeletase on omandatud või mitte. Eelnõukohaselt tuvastatakse k utsealuse eesti keele oskuse tase KRA poolt Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) ja testide andmekogust (edaspidi EIS) saadava andmevahetuse kaudu ( e elnõukohane KVTS § 35 1 lõige 1) . Registripäringute abil taseme tuvastamine on vajalik, et kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest, mis on antud juhul analüüsitava meetme sobivuse hindamise aluseks. Keeleoskus tuvastatakse kõikide kutsealuste puhul ühtmoodi registripäringute abil, välistades seejuures subjektiivsed hinnangud. Kui registriandmete põhjal ei ole võimalik kutsealuse eesti keele oskuse taset välja selgitada, siis suunatakse isik tasemeeksamile (eelnõukohane KVTS § 35 1 lõiked 2, 5 ja 6) , mida käesoleva analüüsi kohaselt käsitletakse kui KVTS - kohast toimingu tegemist KRA poolt ning toimingu sooritamist kutsealuse poolt. Tasemeeksami sooritamise kohustus on sobiv meede, et objektiivselt ja kontrollitavalt tuvastada kutsealuse keeleoskus juhul, kui olemasolevate registriandmete põhjal seda tuvastada ei ole võimalik. Kutsealune, kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes jätab tasemeeksami sooritamata nõutaval tasemel, peab läbima ühe aasta jooksul eesti keele B1-tasemel omandamiseks keeleõppe (eelnõukohane KVTS § 35 1 lg 3). Riigi poolt tagatud keeleõppe läbimise kohustuse seadmine on sobiv meede, et tagada kutsealuse poolt nõutud tasemel eesti keele oskuse omandamine. Ilma sellise kohustuse seadmiseta jääks keeleoskuse omandamine kutsealuse enda otsustada ja suurendaks võimalust, et kutsealune ei omanda B1-tasemel eesti keelt. See omakorda suurendaks võrdsuspõhiõiguse riivet, kuna võimaldaks suurema tõenäosusega n-ö pahatahtlikult PS § 124 lg 1 järgsest riigikaitsekohustusest kõrvale hoida. Siinkohal tuleb arvestada, et seadusandja on eelnõus ette näinud, et keeleoskuse tasemeeksamil viibimisega seotud sõidukulu katteks makstakse kutsealusele hüvitist, samuti on võimalik maksta tasemeeksami soorituse eest täiendavalt ühekordset hüvitist (eelnõukohane § 36 lg 1 1 ja lg 2). Ühtlasi võimaldab riik läbida keeleõppe ühe korra tasuta ( eelnõukohane KVTS § 35 1 lg 4 ) . Hüvitise maksmine kompenseerib vaba eneseteostuse riive intensiivsust . Keeleoskustaseme hindamine o n sobiv, kui tasemeeksamile suunatakse kutsealune peale seda, kui tema suhtes on kõik teised, kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks vajalikud, tingimused täidetud, nt peab kutsealuse terviseseisund vastama kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Terviseseisund ei pruugi olla ajutine, mistõttu tuleks enne kutsealuse tasemeeksamile suunamist veenduda , kas esinevad ajateenistusse kutsumist välistavad teised asjaolud või mitte. Kui isik saab nt terviseseisundi tõttu ajateenistusse asumisest vabastuse, siis oleks ilmselgelt ülemäärane tema tasemeeksamile suunamine. Sarnasele seisukohale tuleb asuda ka kutsealuse keelekursusele suunamise osas. Sobiv on keelekursusel osalemise kohustuse panemine kutsealusele, kellel puuduvad muud ajateenistusse asumise vabastamise alused ning kelle tasemeeksami tulemusest nähtub, et isik võib puuduliku keeleoskuse tõttu seada ohtu enda ning teiste ajateenijate elu ja tervise. Eelnevast tulenevalt võib keele kursusel osalemise nõue olla suunatud elu ja tervise kaitsele, mis on põhiseaduslikult kaalukas väärtus (PS § 16). Kohustuslik keelekursusel osalemine aitab vähendada tahtlikult ajateenistusest kõrvalekaldumise riske. Vajalikkus Võrdne kohtlemine Abinõu vajalikkuse üle otsustamisel tuleb leida alternatiivne abinõu, mis koormaks põhiõiguste kandjat vähem, aga aitaks asjassepuutuva normiga taotletavat eesmärki ellu viia sama efektiivselt kui algne abinõu (RKÜKo nr 3-4-1-6-12, p 182 ; RKPjKo 02.12.2024, 5-24-22/16 , p-d 83 ja 84). Riive vajalikkust saab jaatada aga üksnes siis, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades (vt RKÜKo nr 5-18-5/17 , p 65 ; RKPjKo 23.02.2023, 5-22-12/19 , p 43) Eelnõu kohase KVTS § 37 lõikega 1 1 nähakse ette kohustuslik B1-tasemel keeleoskuse nõue ajateenistusse kutsutavale isikule ehk kutsealusele , kes peab vastava keeleoskuse taseme saavutama enne ajateenistusse asumist. Tagamaks, et kõik ajateenistusse kutsutud oskaksid vähemalt B1-tasemel eesti keelt, puuduvad muud alternatiivsed õiguslikud lahendused kui sätestada seaduse tasemel nõue, et ajateenistusse kutsutakse isikud, kelle eesti keele oskus vastab B1-tasemele. Selleks, et vajaliku keeleoskuseta kutsealused omandaksid enne ajateenistusse asumist B1-tasemel eesti keele oskuse, on erinevaid võimalusi. Võimalused B1-tasemel keeleoskuse saavutamiseks on, kas näha ette kohustuslikud keelekursused või alternatiivselt anda isikule täiendav ajapikendus keeleoskuse nõutava taseme saavutamiseks , kuid jätta viis keeletaseme saavutamiseks isiku enda otsustada . Vabatahtlik keeleoskuse omandamine riivab tugevamalt võrdsuspõhiõigust kui kohustusliku keeleõppe ettenägemine, kuna jätab keeleoskuse omandamise rohkem isiku enda kujundada ja otsustada. Riigil on võimalik tagada ajateenistujate piisav keeleline toimetulek ka muude abinõudega, nagu keeleõppe pakkumine ajateenistuse algfaasis . See tähendab, et nõutavat keeleoskust mitte omavad ajateenijad peavad ilmselt samaväärse väljaõppe saamiseks olema pikemat aega ajateenistuses. Ajateenistus on isiku põhiõigusi väga ulatuslikult koormav kohustus, olles oma intensiivsuselt võrreldav muude vabaduse võtmise vormidega, st ajateenistus riivab isiku omandi - , perekonna- ja eraelu, liikumisvabaduse ja vabaduse, kodu- ja eraelu puutumatuse, hariduse omandamise, töö - ja tegevusala valiku, ettevõtluse ja pea kõi ki teisi põhiõigus i olulisel määral. Niivõrd ulatuslik põhiõiguste piiramine on õigustatud ainult riigi eksistentsi tagamisega seotud olulise väljaõppe, st sõjaväelise väljaõppe, läbimiseks vajalikus ulatuses. Keeletaseme omandamiseks ajateenistuse pikendamine oleks isikut ülemäära koormav, sest ajateenistuseks vajaliku keeleoskuse omandamine on võimalik muul viisi. Samuti riivaks selline lahendus tugevalt võrdsuspõhiõigust, kuna ajateenistus ei oleks kõigile ajateenijatele sama kestvusega. Keeleoskuse asemel on võimalik muuta ka ajateenistuse sisu keeleoskuse tasemele vastavaks. M adalama keeleoskuse tasemega ajateenijaid võib suunata lihtsamatele või toetava iseloomuga ülesannete täitmise le, kuid sellisel juhul võivad jääda riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisega seotud ülesanded täitmata vajalike võimetega isikute puudumise tõttu. Samuti on võimalik kohandada juhendmaterjalide ja väljaõppe taset keeleoskuse tasemele vastavaks, lisades keeleoskust mitte vajavaid pilte ja jooniseid . Sellised lihtsustused ja mööndused ei võimalda siiski viia ajateenistust läbi eesmärgipäraselt. Lisaks tuleb arvestada, et täiendavate ja lihtsamate materjalide alusel väljaõppe läbiviimine võib tuua kaasa selle, et sõjaväeline väljaõpe pikeneb nii isikutel, kes ei valda nõutaval tasemel eesti keelt, kui ka nendel, kes valdavad, aga kuuluvad esimese grupiga samasse sõjalisse üksusesse. Kuna ajateenistus on äärmisel t piirav meede, mis on õigustatud üksnes sõjaväelise väljaõppe andmiseks eesmärgiga kaitsta riiki sõjaliselt , siis toob ajateenistuse pikenemine keeleõppest või sellest tingitud puuduste kõrvaldamiseks kaasa suurema hulga isikute põhiõiguste intensiivse riive . Eeltoodud põhjustel tuleb pidada eelnõu s kavandatud meetmeid vähem piiravaks kui alternatiivseid meetmeid. Seega on eelnõu s kavandatud meetmed vajalikud. Vaba eneseteostus PS § 19 järgset vaba eneseteostuse õigust riivab eelkõige keeleõppe läbimise kohustus. Kutsealuse poolt eesti keele oskuse B1-tasemel omandamise tagamiseks oleks võimalik seadusandja poolt ette näha erinevaid lahendusi, mis riivavad isikute põhiõigusi erineval moel. Üks variant on võimaldada riigi poolt isikule tasuta keelekursusel osalemine, kuid sellel osalemine või soovi korral muul viisil keele omandamine jää ks isiku enda otsustada. Sel juhul võiks riik anda isikule ajateenistusse asumiseks ajapikendust, mille jooksul peaks isik leidma võimaluse keel vajalikul tasemel omandada. See tähendab, et keelekursusel osalemine oleks isikule sisuliselt vabatahtlik. Selline lahendus riivaks minimaalselt PS § 19 järgset vaba eneseteostuse õigust (kuna jätab isikule suurema valikuvabaduse keele omandamise viisi osas), kuid tugevamalt PS § 12 järgset võrdsuspõhiõigust, kuna jätab üles suurema riski, et keelt mitte osakajal on võimalik pahatahtlikult keelt mitte omandades riigikaitsekohustusest n-ö kõrvale hiilida, samas kui keeleoskajatel seda võimalust ei ole. Alternatiivselt on võimalik lahendus, kus riik kohustab sunnimeetme abil nõutaval tasemel eesti keelt mitteoskajat kindlal keelekursusel osalema, mille läbimine peaks mõistliku pingutuse korral tagama isikule B1-tasemel eesti keele oskuse. Selline lahendus riiva b vähem võrdsuspõhiõigust, kuna väheneb risk, et isik ei osale ühelgi keelekursusel ja keelt ei omanda. Samas riivab selline lahendus tugeva malt PS § 19 järgset vaba eneseteostuse õigust, kuna riik kohusta b isikut kindlatel aegadel, kindlas kohas ja ainult teatud spetsiifilisel kursusel osalema. Eelnõukohase seaduse järgi nähakse ette, et k ui kutsealune ei oska B1-tasemel eesti keelt, tuleb kutsealusel keel omandada. Tagamaks, et keel omandatakse, näeb eelnõu ette, et nõutaval tasemel keeleoskuseta kutsealune peab läbima ühe aasta jooksul eesti keele B1-tasemel omandamiseks keeleõppe, kuhu isiku suunab KRA (eelnõukohane § 35 1 lg-d 3 ja 6). Selline keeleõpe on tagatud kutselausele ühe korra riigi poolt tasuta. Kuigi vabatahtlik keeleõpe riivaks PS § 19 järgset põhiõigust vähem intensiivselt, tuleb siinkohal arvestada ka PS § 12 järgse võrdsuspõhiõiguse riivet. Kohustuslik keeleõppe läbimine tagab vabatahtlikust keeleõppest paremini abinõu eesmärgi täitmist (st seda, et isik ka tegelikult omandab eesti keele oskuse vajalikul tasemel, asub ajateenistusse ja suudab selle läbida eesmärgipäraselt) ja kujutab vähem intensiivset riivet võrdsuspõhiõigusele. Mõõdukus Võrdsuspõhiõigus Abinõu mõõdukuse juures tuleb ühelt poolt kaaluda legitiimse eesmärgi olulisust ja teiselt poolt vabaduse riive intensiivsust. ( RKPjKo 02.12.2024, 5-24-22/16 , p-d 85-87) Keeleoskus on ajateenistuse läbimise eelduseks, kuna see on vajalik nii käskudest arusaamiseks, väljaõppe läbimiseks, ohutusjuhendite mõistmiseks jms. Kui isik ei saa aru ajateenistuse käigus toimuvast õppetööst või ei oska esitatud küsimustele vastata, siis minetab ajateenistus mõtte. Ajateenistuse kui põhiõigusi oluliselt ja ulatuslikult piirava meetme õiguspärasus tuleneb riigi sõjalise kaitse ja julgeoleku tagamise vajadusest. Kui isik ei omanda selleks ajateenistuse käigus vajalikke teadmisi ja oskusi, siis ei ole ka tema ajateenistusse kutsumine põhiseaduspärane. Vabariigi President leidis, et üksnes B1-tasemel keeleoskuse kehtestamine ei ole kooskõlas põhiseadusega ( Vabariigi Presidendi 04.12.2025 otsus; RT III, 06.12.2025, 1 ). See riivaks presidendi hinnangul ebaproportsionaalselt võrdsuspõhiõigust, sest jätaks üles võimaluse ajateenistuse kohustusest keelt mitte omandades kõrvale hoiduda, samas kui keelt nõutud tasemel oskajatel sellist võimalust ei ole. Eelnõukohane seadus näeb ette, et kutsealusel, kes B1-tasemel eesti keelt ei oska, tuleb ühe aasta jooksul läbida keeleõpe ning sooritada tasemeeksam keeleoskuse hindamiseks (eelnõukohane KVTS § 35 1 lg 3). Täiendavalt sätestab eelnõukohane seadus sunnimeetmed, millega kohustada kutsealust keeleõppes või tasemeeksamil osalema (eelnõukohane KVTS § 33 1 lg 1, § 226 lg 1 p 4). Eelnõujärgse seadusega eesti keelt B1-tasemel mitte oskavale kutsealusele seatavad kohustused ja riigipoolsed sunnimeetmed vähendavad oluliselt Vabariigi Presidendi poolt viidatud võrdsuspõhiõiguse riivet, kuna viivad miinimumi võimaluse, et isikul on võimalik keelt mitte omandades pahatahtlikult ajateenistuse kohustusest kõrvale hoiduda. Üldine võrdsuspõhiõigus tähendab, et isikud on seaduse ees võrdsed. Põhiõiguse tuuma rikuks, kui mõnda isikute gruppi käsitletakse täielikult väljaspool põhiõiguste süsteemi olevana või seadusandja paneks ühele isikute grupile teistega võrreldes ulatuslikud erikohustused ja tingimused. Riigikeele oskuse nõue on maailmas üldlevinud ning ka väljaspool sõjalise riigikaitse vajadust tavapärane nõue. Seetõttu eelnõu üldise võrdsuspõhiõiguse tuuma ei puuduta. Vaba eneseteostus Vabariigi President leidis, et puuduliku keeleoskuse tõttu ajateenistusse kutsumata jätmine ei ole kooskõlas põhiseadusega ( Vabariigi Presidendi 04.12.2025 otsus; RT III, 06.12.2025, 1 ). Sellest tulenevalt on vaja töötada välja regulatsioon, mis võimaldab kohaldada ajateenistust põhiseadusega kooskõlas ning ajateenija enda ja teiste suhtes ohutult. Ainus võimalus selleks on omandada ajateenistuse läbimiseks vajalik keeleoskus keelekursusel osalemise kaudu . Ee l pool on analüüsitud, et kohustusliku keeleõppe läbimine riivab kutsealusel PS § 19 järgset vaba eneseteostuse õigust. Et vähendada riivet isiku põhiõigustele, näeb eelnõu kohane KVTS § 35 1 lõige 4 ette, et keeleõppe võimaldab riik läbida isikul ühe korra riigi kulul . Eelnõukohase KVTS § 35 1 lõike 2 kohaselt tuleb asjakohasel juhul kutsealusel sooritada eesti keele tasemeeksam keeleseaduses sätestatud korras. Tasemeeksami sooritamine on täna kehtiva regulatsiooni alusel isikule tasuta. Riigikogu menetluses on keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 740SE, mille kohaselt peab isik tasuma eesti keele tasemeeksami samal tasemel kolmandat või enamat korda sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 50 eurot. Eelnõu 740SE jõustub kõnesoleva seadusega samal ajal, mistõttu hakkab kutsealustele kohalduma sama kord ehk siis kutsealusel oleks võimalik tasemeeksamit sooritada tasuta kaks korda . See tähendab, et kui isik osaleb täiemahuliselt keeleõppes ja omandab B1- tasemel eesti keele oskuse, ei teki isikule keeleõppe läbimise ja keeletaseme omandamisega kulusid. Vaba eneseteostuse õiguse riive intensiivsuse leevendamiseks on eelnõus ette nähtud ka teatud hüvitamismeetmed. Kutsealusele, kes osaleb tasemeeksamil või keeleõppes, hüvitatakse sellega kaasnevad sõidu- ja toidukulud (eelnõukohane KVTS § 36 lg 2). Samuti nähakse eelnõuga ette võimalus maksta kutsealusele keeleoskuse tasemeeksami soorituse või keelekursusel osalemise eest ühekordset hüvitist (eelnõukohane KVTS § 36 lg 11). Sellised kompensatsioonimeetmed vähendavad oluliselt riivet isiku põhiõigustele ja tagavad regulatsiooni proportsionaalsuse kitsamas mõttes. Kokkuvõte B1-tasemel keeleoskuse nõue on legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv. Selle vajalikkus ja mõõdukus ei ole aga iseenesestmõistetavad ning eeldavad põhjalikku põhjendamist seadusandja poolt. Arvestades võrdsuspõhiõiguse ja vaba eneseteostusõiguse riive intensiivsust, on regulatsioon põhiseaduspärane üksnes juhul, kui puuduvad võrreldava tõhususega, kuid vähem piiravad alternatiivid ning kui nõue on kujundatud paindlikult ja isikute õigusi säästvalt. Kutsealusele keelenõude kehtestamise legitiimseks eesmärgiks on eelkõige riigikaitse tõhususe ja kaitsevõime tagamine , samuti väljaõppes osalevate isikute elu ja tervise kaitse tagamine . Eesmärk vältida ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale on seotud põhiseaduse preambuliga, mis nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise ja välimise rahu kaitse. Tegemist on legitiimse ja kaaluka põhiseadusliku eesmärgiga võrdsuspõhiõiguse riivamiseks . Keelenõude kehtestamine on sobiv ja vajalik , sest e fektiivne sõjaline väljaõpe ja teenistuse läbiviimine eeldavad, et ajateenijad mõistavad käsklusi, juhiseid ja ohutusnõudeid ühtses töökeeles. Piisav keeleoskus aitab vältida eksimusi, mis võivad ohustada nii teenistujate elu ja tervist kui ka riigikaitseliste ülesannete täitmist. Keeleeksam ehk k eeleoskustaseme hindamine on sobiv ja vajalik meede keeleoskuse hindamiseks , kui tasemeeksamile suunatakse kutsealune peale seda, kui tema suhtes on kõik teised, kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks vajalikud, tingimused täidetud . N t t erviseseisund ei pruugi olla ajutine, mistõttu tuleks enne kutsealuse tasemeeksamile suunamist veenduda, kas esinevad ajateenistusse kutsumist välistavad muud asjaolud või mitte. Kui isik saab nt terviseseisundi tõttu ajateenistusse asumisest vabastuse, siis oleks ilmselgelt ülemäärane tema tasemeeksamile suunamine. Sarnasele seisukohale tuleb asuda ka kutsealuse keelekursusele suunamise osas. Sobiv ja vajalik on keelekursusel osalemise kohustuse panemine kutsealusele, kellel puuduvad muud ajateenistusse asumise vabastamise alused ning kelle tasemeeksami tulemusest nähtub, et isik võib puuduliku keeleoskuse tõttu seada ohtu enda ning teiste ajateenijate elu ja tervise. Keelekursusel osalemise kohustus tagab, et isik aktiivselt omandab nõutud tasemel eesti keele oskust. Eelnevast tulenevalt võib keelekursusel osalemise nõue olla suunatud elu ja tervise kaitsele, mis on põhiseaduslikult kaalukas väärtus. Keelekursusel osalemise kohustusega kaasneva riive intensiivsust vähendavad eelnõus ette nähtud erinevad kompensatsioonimeetmed. Kuivõrd eelnevalt sai asutud seisukohale, et ajateenistuse pikendamine keeleoskuse omandamiseks on ilmselgelt ülemäärane , siis on ainus võimalik meede mõjutada kutsealust omandama ajateenistuse läbimiseks vajalik keeleoskus enne ajateenistusse asumist , mida analüüsitava eelnõuga ka kavandatakse . Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et eelnõuga kavandatav B1-tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamine kutsealusele ning asjakohasel juhul keeleeksami sooritamise ja keelekursusel osalemise kohustuse panemine enne ajateenistusse asumist riivab põhiõigusi, kuid see on sobiv, vajalik ja proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, sest riivel on kaalukas legitiimne eesmärk ning tagatud on vajalikud kompensatsioonimeetmed. Koostatud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametni ke poolt 11.02.2026 EELNÕU Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (ajateenistuse keelenõue) § 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 11 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „haridusandmed“ tekstiosaga „, eesti keele oskuse andmed“; 2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „hariduse“ tekstiosaga „, eesti keele oskuse,“; 3) paragrahvi 331 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui kutsealune eirab korduvalt käesolevas seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või tasemeeksami sooritamise kohustust või keeleõppes osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab Kaitseressursside Amet kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda.“; 4) seadust täiendatakse paragrahviga 351 järgmises sõnastuses: „§ 351. Kutsealuse keeleoskustaseme tuvastamine ja hindamine „(1) Kutsealuse eesti keele keeleoskustaseme tuvastab Kaitseressursside Amet Eesti hariduse infosüsteemi ja testide andmekogu andmete põhjal. (2) Kutsealune, kelle eesti keele oskuse taset ei ole võimalik Eesti hariduse infosüsteemi või testide andmekogu andmete põhjal tuvastada, on kohustatud sooritama tasemeeksami keeleseaduses sätestatud korras. (3) Kutsealusel, kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes ei soorita tasemeeksamit nõutaval tasemel, tuleb läbida eesti keele B1-taseme omandamiseks keeleõpe ühe aasta jooksul (4) Keeleõppe läbimine on kutsealusele tagatud riigi poolt üks kord tasuta. (5) Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (6) Kutsealuse suunab tasemeeksamile ja keeleõppesse Kaitseressursside Amet. (7) Kutsealune, kes läbib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud keeleõpet täiendava keeleõppe, peab Kaitseressursside Ameti nõudmisel esitama keeleõppes osalemist kinnitava tõendi.“; 5) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kutsealusele võib maksta keeleoskuse tasemeeksami soorituse eest või keelekursusel osalemise eest ühekordset hüvitist.“; 6) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „viibimise“ sõnadega „või keeleoskuse hindamisel tasemeeksami sooritamise või keelekursusel osalemisega“; 1 7) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama B1-tasemele.“; 8) paragrahvi 37 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) osalenud keeleõppes.“; 9) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas keeleoskuse tasemeeksami sooritamisel ja keeleõppes;“; 10) paragrahvi 226 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) ei osale käesoleva seaduse § 351 sätestatud korras tasemeeksami sooritamisel või keeleõppes.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 ______________________________________________________________________ Algatab riigikaitsekomisjon 16.02.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Stoicescu Riigikaitsekomisjoni esimees 2  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seaduseelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, millega seatakse kutsealustele B1- tasemel eesti keele oskuse nõue ning nähakse ette kutsealustele ajateenistuse eelne eesti keele tasemeeksamil osalemise kohustus. Kui kutsealune ei soorita B1-taseme eesti keele eksamit, siis peab isik läbima keelekursused ühe aasta jooksul. Tasemeeksamile mitteilmumisel või keelekursustel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel nähakse Kaitseressursside Ametile ette õigus rakendada kaitseväeteenistuse seaduse kohaseid haldussunnimeetmeid. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 664 SE sooviti esmalt täiendada ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu, lisades sätte, mille kohaselt ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Nõude kehtestamise vajadust põhjendati asjaoluga, et ajateenijate väljaõpe toimub eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistaks tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist. Vabariigi President jättis 04.12.2025. a otsusega väljakuulutamata „Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” põhjendusel, et vastuvõetud seadus pole kooskõlas põhiseadusega, kuna sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. Nõnda rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12). Vabariigi President viitas, et kui sama eesmärgi saab saavutada võrdsema kohtlemisega, siis tuleb seda eelistada. Alternatiivne meede ajateenistusse kutsutute keeleoskuse parandamiseks oleks Presidendi hinnangul see, kui kutsealune suunataks vajadusel enne teenistuse algust intensiivsesse keeleõppesse. Riigikaitsekomisjon pidas ajateenijatele B1-taseme eesti keele oskuse nõude kehtestamist kindlalt vajalikuks, mistõttu moodustati riigikaitsekomisjoni juhtimisel põhiseaduspärase eelnõu väljatöötamiseks eraldi töörühm. Riigikaitsekomisjoni juhtimisel moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni sihtasutus. Töörühmas kokkulepitust lähtuvalt koostasid eelnõu ja seletuskirja Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud ning eelnõu teksti täpsustas riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on kehtestada ajateenistusse asuvale kutsealusele B1-taseme eesti keele oskuse nõue, et minimeerida keeleoskamatuse tõttu tekkida võivaid eluohtlikke olukordi, sest alla B1-tasemel eestikeele oskusega ajateenija ei suuda omandada relvade, laskemoona või lõhkeaine ohutusega seotud informatsiooni. Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, 1 vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest. Kaitseväe põhiülesanne on anda sõjaväelist väljaõpet, mitte õpetada eesti keelt, mida praegusel juhul on praktikas ette tulnud. Seetõttu on seaduse eesmärgiks võimaldada Kaitseväel keskenduda oma põhiülesande täitmisele ning fokuseerida oma võimed riigi sõjalisele kaitsemisele ja selleks ettevalmistamisele. Eelnevast tulenevalt võetakse eelnõukohase seaduse jõustumisel Kaitseväelt ära koormus õpetada alla B1-taseme eesti keele oskusega ajateenijatele eesti keelt, mis võimaldab Kaitseväel keskenduda paremini oma põhiülesannetele. Eelnõukohase seaduse legitiimne eesmärk on tagada isikute parem ettevalmistus tulevasteks võimalikeks lahinguteks ning seeläbi tõhusam riigi sõjaline kaitsmine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust ning eelnõu §-ga 2 reguleeritakse kõnesoleva seaduse jõustumist. Eelnõuga nähakse ette muudatused kaitseväeteenistuse seaduses, millega kehtestatakse kutsealusele B1-tasemel eesti keele oskuse nõue, tasemeeksamil osalemise kohustuslikkus ning vajadusel ka keeleõppes osalemise kohustuslikkus. Joonis. Keeloskuse tuvastamise ja hindamise kord • Kutsealuse, kes on juba eelnevalt läbinud KRA terviseseisundi ja muude ajateenistusse kutsumata jätmist välistavate asjaolude tuvastamist, eesti keele oskust hinnatakse eelkõige registriandmete põhjal (kaitseväekohustuslaste registrist (edaspidi KVKR) päringud Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ja eksamite infosüsteemi (EIS)). 2  • Kui kutsealuse eesti keele oskus on registripäringute alusel tuvastatud, kutsutakse ta ajateenistusse. Ajateenistuse kutse antakse kutsealusele kätte aasta enne ajateenistusse asumist (KVTS § 36 lg 4). • Kui kutsealune avaldab, et tema eesti keele oskus ei pruugi sisuliselt vastata B1- tasemele, siis KRA annab kutsealusele juhiseid, kuidas oma keeleoskust aasta jooksul parandada. • Kui registripäringute tulemusel ei ole kutsealuse keeleoskus tuvastatav, siis KRA suunab kutsealuse tasemeeksamile. • Tasemeeksamite ajad ja mahud lepib KRA kokku HARNO-ga arvestusega, et eksamid toimuvad kord kvartalis. Täna on tuvastatud aastane vajadus tasemeeksamil hinnata ca 200 kutsealuse eesti keele oskust B1-tasemel. • Kui kutsealune ei ilmu tasemeeksamile, siis saadetakse talle korduskutse. Korduvalt tasemeeksamile mitteilmumise korral saab KRA rakendada sunniraha ja muid sunnimeetmeid. • Kui kutsealune läbib tasemeeksami ehk tema eesti keele oskus vastab B1-tasemele, kutsub KRA ta ajateenistusse. Ajateenistuse kutse antakse kutsealusele kätte aasta enne ajateenistusse asumist (KVTS § 36 lg 4). • Kui kutsealune ei soorita tasemeeksamit B1-tasemel, siis suunatakse ta keelekursusele. • Keeleõppe tagab riik üks kord läbi INSA. KRA teavitab INSA-t koolitusvajadusest ning saab kokkulepitult edastada kutsealusele keeleõppesse registreerimise info. Kuna keeleõpet tagab INSA, siis edaspidine suhe on kutsealuse ja INSA vahel. • Kui kutsealune ei registreeru keelekursusele või ei ilmu sellele, siis saadetakse talle korduskutse. Korduvalt keelekursusele mitteilmumise korral saab KRA rakendada sunniraha ja muid sunnimeetmeid. • Kui kutsealune läbib keelekursuse ja pärast seda sooritab tasemeeksami positiivsele tulemusele, kutsub KRA ta ajateenistusse. Otsus ajateenistusse asumise kohta tehakse teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise kuupäeva. • Kui kutsealune pärast riigi poolt tagatud keelekursust ei soorita tasemeeksamit positiivsele tulemusele, tuleb kutsealusel tegeleda keeleoskuse parandamisega iseseisvalt, täiendava keelekursuse läbimise või muud keeleõppe võimalust kasutades. KRA’l on õigus nõuda tõendeid jätkuva keeleoskuse parandamise tuvastamiseks. • Selline menetlus kestab kuni kutsealuse 28. aastaseks saamiseni (ajateenistusse kutsutakse isik vanuses 18-27 k.a). Või kui kutsealusel ei esine muu KVTSis toodud ajateenistusse kutsumisest vabastamise alus. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse KVTS § 11 ja 14. Vastava muudatusega täiendatakse kaitseväekohustuslaste registris töödeldavate andmete koosseisu ning lisatakse, et registris hakatakse töötlema ka kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse andmeid, mis on vajalik kutsealuse ajateenistusse kutsumise korraldamiseks. Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) ja testide andmekogust (edaspidi EIS) saadava andmevahetuse kaudu. Seetõttu täiendatakse KVTS-is andmete töötlemise aluseid ning lisatakse, et KRA-l on õigus teha päringuid ja saada andmeid ka kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse kohta. EHIS-est saadakse andmeid kutsealuse hariduse kohta, mis muuhulgas näitab, mis keeles toimus hariduse omandamine. Kui EHIS-e andmete põhjal ei ole võimalik õppekeelt tuvastada 3 või kui õppekeel ei ole olnud eesti keel, siis täiendavalt teeb KRA päringu EIS-i, et tuvastada, kas isik on sooritanud eesti keele tasemeeksami. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse KVTS § 331, lisades KRA-le õiguse peatada jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimise õigus, kalastuskaart, relvaluba ja relvasoetamisluba ning väikelaeva ja jeti juhtimise õigus, kui kutsealune jätab korduvalt KRA määratud ajal ja kohta keeletaseme eksamile või keelekursusele ilmumata. Eelnevalt tuleb KRA-l kutselaust hoiatada, et tema lube või õigusi võidakse piirata (nt mootorsõiduki juhtimise õigus), kui ta kõnealuseid kohustusi ei täida. Kutsealusel, kes ei ole haridust omandanud eesti keeles või kelle eesti keele oskust ei ole võimalik andmekogudest saadava päringu alusel tuvastada, tuleb sooritada eesti keele B1- taseme eksam. Sellisel juhul on keeleeksamil osalemine kutsealusele kohustuslik. Juhul, kui kutsealune ei soorita keeleeksamit nõutaval tasemel, tuleb tal läbida keeleõpe ühe aasta jooksul. Ka keeleõppes osalemine on kutsealusele kohustuslik. Kuivõrd muudatusega pannakse kaitseväekohustuslasele täiendav kohustus (keeleõppes ja eesti keele tasemeeksamil osalemine), siis nähakse KVTSis ette kõnesoleva kohustuse täitmata jätmisel samad meetmed, mida rakendatakse korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust §-ga 351 millega sätestatakse kutsealuse keeleoskustaseme tuvastamise ja hindamise kord. Nagu punktide 1 ja 2 juures sai selgitatud, siis kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab KRA EHIS ja EIS saadava andmevahetuse kaudu. EIS on riiklik andmekogu, mis on mh loodud eesti keele tasemeeksamite ja vastavate tunnistuste üle arvestuse pidamiseks. EISi kantakse järgmised andmed: • eesti keele tasemeeksami sooritamise andmed; • tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed; • testiandmed; • hindamisandmed; • tasemeeksamiga seotud vaideandmed; • tunnistuste andmed; • statistilised andmed. EISi vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi HARNO), kes korraldab ja viib läbi eesti keele tasemeeksameid. Keeleseaduse § 24 kohaselt on esmane viis eesti keele oskuse tõendamiseks eesti keele tasemeeksam. Lisaks täpsustab keeleseaduse § 26, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik: • kes on omandanud põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse eesti keeles (sealjuures haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60% õppetööst toimus eesti keeles); • kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ning töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal. 4 KRA tuvastab seega eesti keele taseme eeskätt neil kutsealustel, kelle õppekeel põhi-, kesk- või kõrghariduses ei ole olnud eesti keel. Keeleseaduse §-st 26 kohaselt väljastatakse võõrkeelse põhikooli või gümnaasiumi lõpetajale eesti keele kui teise keele eksami sooritamisel eesti keele tasemeeksami tunnistus. Keeletaseme hetkeseis ja riskirühmad Analüüs näitab, et osa põhikooli lõpetajatest, kes sooritavad eesti keele teise keelena eksami, ei pruugi saavutada B1-taset. Alljärgnevad andmed kajastavad potentsiaalset riskirühma: Õppeaasta Koolide Sooritajate arv Keskmine Üle 60% arv* tulemus (%) soorituste osakaal (%)** 2022/2023 106 3591 60 55 2023/2024 140 3794 61 56 2024/2025 146 3690 58 50 * Õppeasutused, kus sooritati eesti keele teise keelena eksamit. ** Tulemus üle 60% ei pruugi tähendada B1-taseme saavutamist, kuna arvesse lähevad ka osaoskuste punktiskoorid, mille detailne info EHISes puudub. Seos eestikeelsele õppele üleminekuga 1. septembril 2024. a jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, millega alustati järkjärgulist üleminekut eestikeelsele õppele. Reformi kohaselt alates 1. septembrist 2024. a on koolieelsete lasteasutuste ning 1. ja 4. klasside õpe eestikeelne. Üleminek eestikeelsele õppele toimub klasside ja õppeaastate kaupa ning reform peaks eelduslikult lõpule jõudma 2030. aastaks. Eeldatavalt omandavad alates 2030. aastast kõik põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad eesti keele vähemalt B1-tasemel. Üleminekuperioodil on siiski vajalik kutsealuste keeleoskuse kontrollimine ning vajaduse korral nende suunamine täiendavatele keelekursustele. Eesti keele tasemeeksami ja keelekursuse korraldus Eesti keele tasemeeksami läbiviimise kord on sätestatud keeleseaduses. Tulenevalt keelseadusest korraldab tasemeeksamite koostamise, korraldamise, hindamise ja analüüsimise HARNO. Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord on sätestatud haridus- ja teadusministri 13.06.2011. a määruses nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“. Vastava korra kohaselt koosneb eesti keele tasemeeksam neljast osaoskusest: kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine. Kutsealuse suunab tasemeeksamile KRA. Tasemeeksami toimumise aja ja koha valikul lähtutakse HARNO poolt korraldatavate eksamite ajakavast. Eksami aeg ja koht teatatakse kutsealusele kirjalikult või e-posti teel hiljemalt 14 päeva enne eksami toimumist ning kutsealusel tuleb end registreerida teates ettenähtud ajal 5 toimuvale keeleeksamile. Kutsealune saab eksamile registreeruda kirjalikult või testide andmekogu kaudu. Registreerumine lõpeb eksamile eelneva kuu 1. kuupäeval. Eksameid korraldatakse vähemalt üks kord kvartalis. Enne tasemeeksami sooritamist on kutsealusel võimalik saada rühmakonsultatsiooni vormis eksamieelseid konsultatsioone kuni kuue akadeemilise tunni ulatuses. Tasemeeksamil kui ka sellele eelnevas konsultatsioonis osalemine on tasuta. Kokku saab kutsealune sooritada tasemeeksameid riigi kulul kaks korda tasuta, seejärel tuleb tal endal tasuda tasemeeksamile registreerimise ja sooritamise eest riigilõiv.1 Isik, kes puudub eksamilt mõjuva põhjuseta või saavutab alla 45% võimalikust punktisummast, võib eksamit uuesti sooritada mitte varem kui kuue kuu möödumisel. Keeleeksami mittesooritamise korral tuleb kutsealusel läbida keeleõpe ning sooritada tasemeeksam uuesti ühe aasta jooksul. Juhul, kui kutsealune ei sooritanud eesti keele B1- tasemel tasemeeksamit positiivsele tulemusele, võib tekkida vajadus määrata isiku tegelik keeletase. Sellisel juhul võib olla vajalik suunata kutsealune kõigepealt A2-taseme keelekursusele, sest osal kutsealustest võib olla ebapiisav keeletase, et alustada õppimist eesti keele B1-taseme kursusel. Eksam loetakse ka mittesooritatuks ning eksaminand kõrvaldatakse, kui ta kasutab kõrvalist abi või häirib eksami läbiviimist. Keeleõppele suunamist koordineerib Kaitseressursside Amet, s.t Kaitseressursside Amet lepib kokku keeleõpet korraldava asutusega keeleõppe toimumise aja ja koha. Täpsema keeleõppe läbiviimise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus. Esmakordne keeleõppe läbimine on kutsealusele tagatud tasuta riigi poolt. Täiendavate keeleõppe kursuste läbimiseks tuleb kutsealusel tasuda õppekulud ise. Vastavalt kokkuleppele hakkab keeleõpet pakkuma Integratsiooni Sihtasutus. Kutsealustele on plaanis pakkuda keeleõppekohti olemasoleva süsteemi raames, seega oluline on arvestada ajalise aspektiga. Praeguse korralduse kohaselt toimub keelekursustele registreerimine ning õppe algus üldjuhul kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Eesti keele B1-tasemel kursus mahus 250 akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti keele A2-tasemel kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud. Juhul, kui kutsealune alustas keeleõpet esimesel pakutud võimalusel pärast tasemeeksami sooritamata jätmist, kuid keeleõpe ei ole veel ühe aasta jooksul läbitud tulenevalt keeleõpet läbiviiva asutuse töökorralduslikest põhjustest, siis teavitab keeleõpet korraldav asutus sellest KRA’d. Teavitamine on vajalik, et vältida haldussunnimeetmete ebaproportsionaalset rakendamist. Kui kutsealune pärast riigi poolt tagatud kursust ei soorita tasemeeksamit positiivsele tulemusele, siis keeleoskuse parandamiseks tuleb kutsealusel jätkata keeleõpinguid iseseisvalt. Veendumaks, et kutsealune jätkuvalt tegeleb oma keeleoskuse parandamisega, on KRA’l õigus nõuda kutsealuselt keeleõppe läbimise kohta tõendeid ja kinnitust (keelekursusel osalemise leping või muu taasesitatavas vormis esitatav dokument). 1 Eelnõukohase KVTS § 351 lõike 2 kohaselt tuleb asjakohasel juhul kutsealusel sooritada eesti keele tasemeeksam keeleseaduses sätestatud korras. Riigikogu menetluses on keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 740SE, mille kohaselt peab isik tasuma eesti keele tasemeeksami samal tasemel kolmandat või enamat korda sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 50 eurot. Eelnõu 740SE jõustub kõnesoleva seadusega samal ajal, mistõttu hakkab kutsealustele kohalduma sama kord. 6 Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 nähakse ette keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest hüvitise maksmise kord. Sarnane hüvitise maksmise kord on sätestatud kutsealuse terviseseisundi hindamisel või täiendavatel terviseuuringutel ning kutsesobivuse hindamisel viibimise eest. Hüvitise eesmärk on hüvitada eelpool nimetatud toimingute tegemisega kaasnevad toidu- ja sõidukulud, kuivõrd nendel kohustuslikel toimingutel osalemine võib toimuda kutsealuse elukohast teises paikkonnas või toimingu sooritamine on ajakulukas, mistõttu tuleb isikul oma raha eest tagada toitlustus. Seega eelnõus täiendatakse § 36 lõikega 11 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 3, millega sätestatakse sõidu- ja toidukulu hüvitise maksmise tingimused, kord ja ulatus. Muudatuse kohaselt makstakse kutsealusele sõidu- ja toidukulu hüvitist ka juhul, kui ta osaleb tasemeeksami sooritamisel ja keelekursuse läbimisel. Siinjuures aga makstakse hüvitist, kui tasemeeksam on sooritatud B1-tasemel ja keelekursus on läbitud ettenähtud mahus. Tasemeeksami sooritamise eest makstav hüvitise suurus on 15 eurot. Kui rahvastikuregistri andmetel välisriigis elav kutsealune tuleb tasemeeksamit sooritama Eesti, siis hüvitise suuruseks on 70 eurot. Keelekursusel osalemise hüvitis on 15 eurot ühe läbitud loengu kohta, kuid mitte rohkem kui kümnekordne hüvitise summa ehk kui 150 eurot kogu kursuse läbimise eest. Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elava kutsealuse puhul on hüvitise suuruseks vastavalt 70 eurot ja hüvitise maksimum summa 700 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 37 lõikega 11, millega sätestatakse tingimus, et ajateenistusse kutsutakse kutsealune, kelle eesti keele oskus peab vastama B1-tasemele. Muudatuse vajadus tuleneb kaitseväeteenistuse praktilistest nõuetest, kuna ajateenistuse läbiviimine eeldab piisavat eesti keele oskust, sealhulgas käskude mõistmist, ohutusnõuete järgimist ning väljaõppes osalemist. Ebapiisav keeleoskus võib mõjutada nii isiku enda kui ka kaasvõitlejate turvalisust ning teenistuse tulemuslikkust. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KVTS § 37 lõiget 5 punktiga 3. Kui üldjuhul tuleb ajateenistusse asumise otsus toimetada kutsealusele kätte vähemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise kuupäeva, siis §-s 37 on sätestatud erandid, millistel juhtudel võib ajateenistusse kutsumise otsuse teha kutsealusele teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumist. Nendeks juhtudeks on, kui kutsealune on eelnevalt omanud KVTSis sätestatud alustel ajapikendust ja kui kutsealune on varem jätnud ajateenistusse ilmumata. Muudatusega lisatakse erandite loetellu ka keeleõppes osalemine, kuna keeleõppes osalemine on võrreldav ajapikendusega ehk teatud tingimustel on kutsealuse ajateenistusse asumise aeg lükkunud edasi, samas olles teadlik, et tal tuleb ajateenistusse asuda niipea, kui seadusest tulenevad tingimused ja nõuded on täidetud. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse KVTS § 40 lõiget 1 punktiga 51, milles nähakse ette kutsealuse kohustus osaleda Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas keeleoskuse tasemeeksami sooritamisel ja keeleõppes. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 226 lõiget 1 punktiga 4 ning sätestatakse, et tahtliku kõrvalehoidmise korral nii keeleõppest kui ka eksamist nähakse ette ettekirjutuse tegemine ja sunniraha määramine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 7 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Mõjutatud sihtrühmad: Kutsealused: Keelenõude kehtestamine ning kohustuslikul keeleeksamil ja keelekursusel osalemise nõue riivab kutselause põhiõigusi, eelkõige isikuvabadust ja õigust eneseteostusele (PS § 19) ning õigust haridusele (PS § 37). Riive seisneb kutsealusele täiendava kohustuse panemises omandada või tõendada riigikeele oskus ning osaleda selleks ettenähtud õppe- ja hindamistegevustes enne ajateenistust. Riive on õigustatud, kuna see teenib legitiimset eesmärki tagada riigikaitse toimimine, sh sõjalise juhtimise, käskude edastamise ja ohutuse nõuete üheselt mõistetavus. Riigikeele oskus on ajateenistuses vältimatult vajalik teenistusülesannete täitmiseks ning üksuste tõhusaks koostööks. Meetmed on sobivad ja vajalikud nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning proportsionaalsed, arvestades, et keeleõppe ja eksami korraldamine toimub riigi kulul. Riigikeele oskuse nõue ei lähtu isiku rahvusest ega emakeelest, vaid teenistusülesannete täitmiseks vajalikust funktsionaalsest vajadusest. Kõigile kutsealustele, kelle keeleoskuse tase on alla B1-taseme on tagatud võrdne ligipääs keelekursustele ja keeleeksamile. Keeleoskuse parandamine toetab ajateenistujate lõimumist teenistuskeskkonda ning suurendab nende konkurentsivõimet tööturul pärast ajateenistuse läbimist. Eriti oluline on mõju nendele ajateenistujatele, kelle riigikeele oskus enne teenistusse asumist on olnud puudulik. Kohustuslik keelekursusel osalemine võib ajutiselt suurendada kutsealuse koormust, kuid see on hädavajalik, et tagada tulevase ajateenija ohutus. HARNO: 2025. aastal sooritas tasemeeksami ca 12 000 isikut. Eksamid toimuva kord kvartalis. Seadusemuudatusega suureneks tasemeeksamil osalejate arv 200 isiku võrra, seega arvestades HARNO aastast töömahtu, siis muudatus HARNO halduskoormusele olulist mõju ei avalda. Keeleõpet korraldav asutus: Muudatusega ei looda uut süsteemi. Vastavalt kokkuleppele hakkab keeleõpet pakkuma Integratsiooni Sihtasutus. Kutsealustele on plaanis pakkuda keeleõppekohti olemasoleva süsteemi raames, seega oluline on arvestada ajalise aspektiga. Praeguse korralduse kohaselt toimub keelekursustele registreerimine ning õppe algus üldjuhul kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Eesti keele B1-taseme kursus mahus 250 akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti keele A2-tasemel kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud. Kokkuvõttes kaasneb INSA’le täiendav halduskoormus ja tööjõukulu kasv. Kaitsevägi: Mõju on positiivne, sest vähendab Kaitseväe koormust anda lisaks sõjaväelisele väljaõppele ajateenijatele ka keeleõpet. Keelenõude kehtestamine avaldab positiivset mõju ajateenistuse korraldusele. Ühtse töökeele kasutamine parandab väljaõppe kvaliteeti, vähendab 8 kommunikatsioonivigu ning suurendab üksuste koostöövõimet. Samuti aitab keeleoskuse ühtlustamine kaasa distsipliini ja teenistuse sisemise sidususe tugevdamisele. Kokkuvõtvalt on mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele positiivne. Keelenõude kehtestamine ajateenijatele ning vähese keeleoskusega kutsealuste kohustuslik keeleeksamil ja keelekursusel osalemine on põhjendatud, proportsionaalne ja kooskõlas põhiseadusega. Meetmel on selgelt positiivne mõju ajateenistuse toimimisele, riigikaitsevõimele ning ajateenistujate keeleoskusele ja sotsiaalsele toimetulekule, samas kui võimalikud negatiivsed mõjud on piiratud ja leevendatavad. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud riigieelarvele Keeleeksamil ja keelekursusel osalemise kulud kaetakse riigieelarvest. HARNO on hinnanud, et ühe isiku tasemeeksami läbiviimise kulu on ca 100 eurot. B1-taseme keelekursuse maksumus on keskmiselt 1700 eurot, A2-taseme maksumus on 1000 eurot. Võttes arvesse sihtrühma suurust, siis keeleeksamile ja keelekursusele tuleks suunata ca 200 isikut aastas. Seega keeleksami esimese soorituse kulu oleks ca 20 000 eurot aastas ning 200 isiku keelekursuse läbimise kulu oleks 340 000 eurot aastas. Tasemeeksami sooritamise ja keelekursuse läbimise eest makstava hüvitise kulu oleks (200 kutsealuse osas) 35 000 eurot. Kokku kulu riigieelarvele oleks hinnanguliselt 400 000 eurot aastas. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulu riigieelarvele. 8. Rakendusaktid Eelnõukohase seaduse jõustumisel tuleb muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 28.03.2013 määrus nr 13 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“, kuhu lisatakse kaitseväekohustuslaste registriga andmeid vahetavate andmekogude loetellu testide andmekogu. Samuti täiendatakse registrisse kantavate andmete loetelu, lisades andmesubjekti andmeteks kaitseväekohustuslase keeleoskuse andmed. 2) Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse keeleõppes osalemise kord ja tingimused. 3) Kaitseministri 17.04.2023 määrus nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, kuna muudatuse rakendamiseks on vaja luua andmevahetus KVKRi ja EISi vahel. Samuti vajab täiendavat arutamist keeleõpet korraldava asutusega keeleõppesse suunamise ja keeleõppe läbiviimise kord. ______________________________________________________________________ Algatab riigikaitsekomisjon 16.02.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Stoicescu Riigikaitsekomisjoni esimees 9  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (ajateenistuse keelenõue) seletuskirja juurde LISA Kutsealusele B1-tasemel eesti keele oskuse nõude ning keeleõppes ja tasemeeksamil osalemise kohustuse kehtestamise põhiseaduspärasus Sissejuhatus ................................................................................................................................ 1 1. Riivatavate põhiõiguste määratlemine ................................................................................... 1 2. Põhiseaduspärasuse kontroll .................................................................................................. 3 2.1. Riive olemasolu tuvastamine........................................................................................... 3 2.2. Formaalne põhiseaduspärasus ......................................................................................... 5 2.2.1. Pädevus, menetlus ja vorm ....................................................................................... 5 2.2.2. Seadusreservatsiooni põhimõte ................................................................................ 5 2.2.3. Seadusreservatsiooni liik .......................................................................................... 6 2.2.4. Õigusselgus (PS § 13 lg 2) ..................................................................................... 7 2.3. Materiaalne põhiseaduspärasus ....................................................................................... 8 2.3.1. Riive legitiimne eesmärk .......................................................................................... 8 2.3.2. Riive proportsionaalsus ............................................................................................ 9 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 13 Sissejuhatus Eesti riigi sõjalise kaitse aluseks on iseseisev kaitsevõime ning Põhja-Atlandi lepingust tulenev kollektiivkaitse. Esmane iseseisev kaitsevõime põhineb reservarmeel, mille üksused mehitatakse kohustusliku ajateenistuse läbinud ning vastava väljaõppe saanud isikutega. See tähendab vajadust anda sõjaväelist väljaõpet kõikidele kaitseväeteenistuskohustuslastele. Sõjaväelise väljaõppe andmise eesmärk on õpetada ajateenijale järjest keerukamate relva- ja sidesüsteemide käitlemist ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid. Kaitseväes tuleb sõjaväelist väljaõpet anda eesti keeles. Sõjavälises väljaõppes vene keeles või mõnes muus keeles korralduste andmine on keelatud. Järjest enam väheneb nende juhtide hulk, kes oskaksid näiteks vajadusel tõlkida käske vene keelde, mistõttu on asutud seisukohale, et vähemalt B1-taseme eesti keele oskuse nõude kehtestamine ajateenistusse asumiseks on hädavajalik, et tagada eesmärgipärane sõjaväeline väljaõpe ning teiste väljaõppes osalejate ohutus. Eelnõukohase seadusega nähakse ette muudatused kaitseväeteenistuse seaduses, millega kehtestatakse kutsealusele B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning asjakohasel juhul keeleõppes ja tasemeeksamil osalemise kohustuslikkus. 1. Riivatavate põhiõiguste määratlemine PS § 54 lg 1 kohaselt on Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. PS § 124 lõikest 1 tuleneb keskne riigikaitseline kohustus, mille kohaselt on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. See säte näeb ette üldise riigikaitsekohustuse. PS § 124 lõike 2 järgi on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses 1 ettenähtud korras. Seega on põhiseaduses ette nähtud nii põhikohustus (riigikaitsekohustus) kui ka asendusteenistuse läbiviimise kohustus.1 Seejuures on kohustuslik ajateenistus osa PS § 124 lg 1 järgsest riigikaitsekohustusest.2 PS § 124 lg 3 täpsustab, et kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. Piirata ei tohi põhiseaduse §-des 8 lõiked 3 ja 4, 11-18, 20 lõige 3, 21-28, 32, 33, 36-43, 44 lõiked 1 ja 2 ning 49-51 ettenähtud õigusi ja vabadusi. Kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi sätestab seadus. See ei tähenda, et loetletud põhiõigusi ja -vabadusi ei tohiks üldse piirata. Piirangute seadmine on jätkuvalt lubatav PSi II peatükis sätestatud alustel. PS § 124 lg 3 tähenduses on „kaitsevägi“ mõistetav kaitseväeteenistusena.3 Kaitseväeteenistus toimub kaitseväeteenistuskohustuse täitmisena (ajateenistus ja reservteenistus) ning tegevteenistusena. PS § 124 lg 3 kolmanda lause järgi määratakse kaitseväe- ja asendusteenistuses olevate isikute õiguslik seisund seadusega. Seadusereservatsioon garanteerib, et kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohast olulised kaitseväe- ja asendusteenistusega seotud küsimused reguleeritakse seaduse tasemel.4 Üheks PS § 124 lg 1 järgse riigikaitsekohustuse täitmise väljenduseks on kaitseväekohustus, mida sisustab kaitseväeteenistuse seadus (KVTS). KVTS § 2 lg 1 järgi on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja KVTSis sätestatud toimingute tegemises5 (nt terviseseisundi hindamisel osalemine6). Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. KVTS § 2 lg 2 p 1 järgi on kaitseväekohustuslane mh kutsealune. Sama paragrahvi lg 3 täpsustab, et kutsealune on 17–27-aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni. Kuna kutsealune on kaitseväekohustuslane ja kaitseväekohustus on PS § 124 lg 1 järgse riigikaitsekohustuse täitmise väljendus, on põhiseadusega kooskõlas võimalik piirata kutsealuste põhiõigusi, et tagada nende riigikaitsekohustuse täitmine, mh nt seada kohustusi ilmuda erinevate toimingute tegemiseks. PS § 124 lõike 1 järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. See tähendab, et seadusega saab täpsustada riigikaitsest osavõtmist. KVTS § 5 kohaselt on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine kaitseväekohustuslase kohustus läbi teha kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistus Kaitseväes. KVTSis on ajateenistusest osavõtmisele seatud erinevaid piiranguid või tingimusi. Näiteks ei ole KVTSi kohaselt kutsealused naissoost isikud (vt KVTS § 2 lg 3). KVTS § 38 lõikes 1 sätestatakse ka juhud, millal kutsealust ajateenistusse ei kutsuta. Näiteks ei kutsuta ajateenistusse isikuid, kes ei ole läbinud vähemalt põhikooli II kooliastet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses või 1 R. Alexy, lk 31: „Riigikaitsekohustus on sätestatud väljaspool põhiõiguste peatükki (PS § 124 lg 1). Siiski on see kahtlemata klassikaline põhikohustus. Kaitseväeteenistusest loobumise õigus kujutab endast selle kohustuse piirangut.“ Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/prof_robert_alexy._pohioigused_eesti_pohisead uses.pdf. 2 M. Gross. PS § 124 komm, p 10. – Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital 2022. Arvutivõrgus: https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-pohiseadus/x- riigikaitse-ss-124-131/ss-124-riigikaitses-osalemise-kohustus. 3 Samas, p 27. 4 M. Gross. PS § 124 komm, p 32. – Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital 2022. Arvutivõrgus: https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-pohiseadus/x- riigikaitse-ss-124-131/ss-124-riigikaitses-osalemise-kohustus. 5 KVTS § 2 lg 1. 6 KVTS § 261 lg 8. 2 kelle terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. KVTS § 39 lõikes 1 sätestatakse juhud, millal isik vabastatakse ajateenitusse kutsumisest. Käesoleva eelnõuga sätestatakse juba täna kutsealustele kehtivatele nõuetele täiendavalt nõue, et ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama B1-tasemele (eelnõukohane KVTS § 37 lg 11). Kutsealusele keelenõude kehtestamine võib riivata eelkõige võrdsuspõhiõigust (PS § 12). Kutsealusel eesti keele oskuse tase tuvastatakse eelnõu järgi Eesti hariduse infosüsteemi ja teistide andmekogu andmete põhjal (eelnõukohane KVTS § 351 lg 1). Kui kutsealuse keeleoskustaset ei ole võimalik eelnimetatud registripäringute põhjal tuvastada, pannakse eelnõukohase seadusega kutsealusele kohustus sooritada tasemeeksam keeleseaduses sätestatud korras (eelnõukohane KVTS § 351 lg 2). Juhul, kui kutsealuse eesti keele oskus on alla B1-taseme või isik jätab tasemeeksami sooritamata nõutaval tasemel, on eelnõukohase seaduse järgi kutsealusel kohustus läbida ühe aasta jooksul keeleõpe B1-tasemel eesti keele omandamiseks (eelnõukohane KVTS § 351 lg 3). Sellise keeleõppe tagab riik kutsealusele ühe korra tasuta ning tasemeeksamile ja keeleõppesse suunab kutsealuse Kaitseressursside Amet (KRA) (eelnõukohane KVTS § 351 lg-d 5 ja 6). Kui kutsealune pärast riigi poolt tagatud kursust ei soorita tasemeeksamit positiivsele tulemusele, siis keeleoskuse parandamiseks tuleb kutsealusel jätkata keeleõpinguid iseseisvalt. Veendumaks, et kutsealune jätkuvalt tegeleb oma keeleoskuse parandamisega, on KRA-l õigus nõuda kutsealuselt keeleõppe läbimise kohta tõendeid ja kinnitust (keelekursusel osalemise leping või muu taasesitatavas vormis esitatav dokument). Keelekursuse läbimise ja tasemeeksami sooritamise kohustus võivad riivata isiku vaba eneseteostuse õiguse teostamist (PS § 19), mistõttu on vajalik kontrollida kavandatava regulatsiooni põhiseaduspärasust. 2. Põhiseaduspärasuse kontroll 2.1. Riive olemasolu tuvastamine PS § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. PS § 6 on üheks rahvusriigi põhimõtet väljendavaks PS normiks, mille kaudu viib riik ellu preambulis toodud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Keele määratlemine riigikeelena väljendab ühtlasi riigi rahvuslikku identiteeti ja riigi kohustust seda keelt kaitsta ja arendada. Samuti rõhutatakse riigikeele ühiskonda konsolideerivat toimet, isikute õigust riigikeelsele suhtlemisele kogu riigis ning seda, et riigikeele staatus peab tagama keele igakülgse arengu ja laia kasutamise poliitilises, kultuurilises ja teadussfääris.7 Eesti demokraatliku vabariigina toimimise üheks tingimuseks on see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja kasutavad asjaajamises ühte märgisüsteemi (RKPJKo 05.02.1998, 3-4-1-1-98). PS §-st 51 tuleneb põhimõte, et avaliku võimu teostamine toimub eesti keeles. Ajateenijad, kes alluvad käsuliinile ja rakendavad õpitut riigikaitsekohustuse täitmisel, täidavad avalik-õiguslikku kohustust ja seega on põhjendatud neile teatud tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamine. Vabariigi President osutas oma 04.12.2025 otsuses nr 623 „„Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” väljakuulutamata jätmine“8 ebavõrdsele kohtlemisele, kui seaduses sätestatakse üksnes kutsealuse kohustus osata B1- tasemel riigikeelt, kuid kui sellega ei kaasne ebapiisava keeleoskusega isikute suunamist keeleõppesse, et neil ei tekiks võimalus ajateenistusest n-ö pahatahtlikult kõrvale hoida. Käesolev eelnõu näeb varasema eelnõuga võrreldes täiendavalt ette ka mehhanismid, et suunata 7 L. Madise, L. Mälksoo. PS § 6 komm, p 3. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020. Ü. Madise (koost.). Arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3475. 8 RT III, 06.12.2025, 1. 3 ebapiisava keeleoskusega isik keeleõppesse ja tasemeeksamile ning et hüvitada keelekursusel või tasemeeksamil osalemisega seotud sõidu- ja toidukulu. - Üldine võrdsuspõhiõigus PS § 12 lg 1 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt hõlmab üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala (mida võrdsuspõhiõigus kaitseb) kõiki eluvaldkondi (RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13). Kõikide võrdsus seaduse ees tähendab „eelkõige võrdsust seaduse kohaldamisel ning selle mõte seisneb nõudes rakendada kehtivaid seadusi kõigile isikutele erapooletult ja ühtemoodi“ (RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 16; nt ka RKKKo 08.10.2015, 3-1-1-68-15, p 15). Lisaks võrdsusele seaduste kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse tähenduses – seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi“ (RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; vt ka RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08 ; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26). Üldise võrdsuspõhiõiguse isikuline kaitseala (isikute ring, keda põhiõigus kaitseb) hõlmab kõiki isikuid (RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13). Võrdsuspõhiõigus on eraldiseisev põhiõigus, mille kohaldamine ei sõltu sellest, kas piiratud on mõnd teist PS-s sätestatud põhiõigust või vabadust (nt RKÜKo 30.06.2016, 3-3-1-86-15, p 47 jj; RKPJKo 08.11.2017, 5-17-9/8, p 25 jj; RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 47 jj; RKPJKo 19.12.2017, 5-17-13/10, p 37). PS § 12 lg 1 tagab õigusliku võrdsuse. Õiguslik võrdsus on tagatud, kui seadus kohtleb isikuid ühtemoodi. (RKHKo 20.10.2008, 3-3-1-42-08, p 25; RKPJKo 02.02.2015, 3-4-1-33-14, p 35, vt ka RKPJKo 16.09.2003, 3-4-1-6-03, p 24). Õiguslik võrdsus ei too aga kaasa seda, et saavutatud on sisuline või tegelik võrdsus. Riigikohus on korduvalt selgitanud sisulise võrdsuse ideed: „Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.“ (RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 17; RKPJKo 26.09.2007, 3-4- 1-12-07, p 19; RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13). Sellest võib järeldada, et luua tuleb õigusaktid, mis võimaldavad isikuid ka tegelikult (faktiliselt) võrdselt kohelda. Faktilise võrdsuse saavutamiseks võib riik kasutada spetsiifilisi meetmeid, nn positiivseid erimeetmeid. Riigil ei ole keelatud kõrvaldada või leevendada õiguslikust võrdsusest tulenevat faktilist ebavõrdsust õiguslike meetoditega. Teatud juhtudel on see suisa kohustuslik. (RKHKo 20.10.2008, 3-3-1-42-08, p 27). Selles kontekstis on oluline hinnata, kas ajateenistusse kutsumise sidumine B1-tasemel eesti keele oskusega ning samuti kutsealuste, kes ei valda ajateenistuse läbimiseks piisaval tasemel riigikeelt, keeleõppesse suunamine ja tasemeeksami sooritamise kohustuse panemine on vaadeldav sisulise võrdsuse idee avaldumisena (võrdsusõiguse riive puudub) või erineva kohtlemisena keeleoskuse alusel (võrdsusõiguse riive esineb). Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks tuleb määrata kindlaks võrdluse lähtekoht (lähim ühine soomõiste) ja tuua selle alusel välja võrreldavate isikute grupid (vt RKÜKo 30.06.2016, nr 3- 3-1-86-15, p 47; RKPJKo 16.09.2003, nr 3-4-1-6-03, p 18; RKPJKo 20.03.2020, 5-20-3/43, p 93). Seejärel tuleb näidata, kuidas riik võrdlusgruppi kuuluvaid isikuid ebavõrdselt kohtleb. PS § 12 lg 1 riivega saab tegu olla üksnes siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid (RKÜKo nr 3-4-1-2-05, p 40), st kui kaebajat koheldakse halvemini kui võrdlusgruppi kuuluvaid inimesi (RKÜKo nr 3-22-246/31, p 36 ja seal viidatud kohtupraktika). (RKPjKo 16.10.2025, 5-25-4/14, p 50) Antud juhul on võrdlusgruppideks kutsealused, 4 kellel on ajateenistusse kutsumiseks piisav keeleoskus, ning kutsealused, kelle keeleoskus ei ole ajateenistusse kutsumiseks piisav. Senise praktika kohaselt käsitletakse sisulise võrdsuse ideena positiivsete erimeetmete kasutamist ehk halvemas olukorras olevale grupile soodustingimuste kohaldamist (nt keeleoskusele vastavat lihtsamat ajateenistuse programmi). Eelnõus pannakse puuduliku keeleoskusega isikutele vastupidiselt täiendav kohustus keeleõppeks. Seetõttu ei ole tegemist sisulise võrdsuse idee avaldumisega, vaid ebavõrdse kohtlemisega (esineb võrdsuspõhiõiguse riive). Samas esineb võrdsuspõhiõiguse riive ka teistpidi seeläbi, et kutsealust, kes vastaks muudele ajateenistusse kutsumise nõuetele, kuid vaatamata keelekursustel osalemisele ei omandagi 27. eluaastaks nõutud tasemel eesti keelt, jäetakse ajateenistusse kutsumata, mis tähendab, et nõutud tasemel keeleoskusega isikutega võrdluses ei pea keeleoskuseta isik läbima PS § 124 lg-st 1 tulenevat kohustuslikku ajateenistust. Järgnevalt tuleb analüüsida võrdsuspõhiõiguse riive õiguspärasust. - Vaba eneseteostus Põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Tegemist on üldise vabaduspõhiõigusega, mis kaitseb isiku tegevusvabadust kõigis eluvaldkondades, mis ei ole hõlmatud mõne spetsiifilise põhiõigusega. Riiveks PS § 19 tähenduses on iga avaliku võimu meede, mis kitsendab isiku vabadust oma elu ja tegevust vabalt kujundada. Kui B1-tasemel riigikeelt mitteoskavad isikud kohustatakse enne ajateenistusse asumist läbima B1-taseme omandamiseks keelekursuse, on tegemist kohustusliku avalik-õigusliku nõudega. See piirab isiku otsustusvabadust nii aja kasutamise, tegevusvalikute kui ka elukorralduse osas. Isikul puudub võimalus sellest kohustusest vabatahtlikult loobuda, kui ta on kutsealune. Selline kohustus kujutab endast PS § 19 lg 1 kaitsealasse kuuluva üldise tegevusvabaduse riivet. Riive on formaalne, sest isiku vabadust piiratakse sõltumata sellest, kas keeleõppe eesmärk on isikule kasulik või mitte. Kuna PS § 19 riive esineb, on vaja analüüsida ka riive proportsionaalsust. 2.2. Formaalne põhiseaduspärasus Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et riive vastab kõigile põhiseaduse pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning järgitud on õigusselguse põhimõtet. 2.2.1. Pädevus, menetlus ja vorm Keelenõude ja kaitseväekohustuse korralduse kujundamine on Riigikogu pädevuses ning vormiliselt kuulub see seadusereservatsiooni alasse (põhiõigusi riivavad kohustused peavad tuginema seadusele). Eelnõu lahendab põhikohustuse (B1-tasemel keeleoskus, keeleõppesse suunamine, tasemeeksam) seaduse tasandil. 2.2.2. Seadusreservatsiooni põhimõte PS § 11 kohaselt võib põhiõigusi piirata seadusega formaalses ja materiaalses mõttes. Formaalses mõttes on seadus iga seadusandlikus korras vastu võetud õigusakt. Materiaalses mõttes on seadus iga abstraktseid õigusnorme sisaldav õigusakt ehk õigustloov akt. Kavandatav eelnõu vastab materiaalselt ja formaalselt seaduse nõuetele. Seega on kavandatav piirang eelnõu kohaselt määratud kindlaks seadusega. 5 Seadusreservatsiooni põhimõttega võib olla vastuolus nt see, kui volitusnormiga antakse täidesaatvale riigivõimule liiga ulatuslikud volitused põhiõiguste piirangu määratlemiseks. Nt leidis Riigikohus keeleõiguse kontekstis, et liiga üldine delegatsioon võib rikkuda õiguskindlust; volitus peab olema eesmärgi, sisu ja ulatuse poolest selge, et isik saaks ette näha, mis teda võib kohustada. (RKPJKo 05.02.1998, 3-4-1-1-98). Üldiselt (andmetöötluse ja varjatud riivete kontekstis) rõhutab Riigikohus parlamentaarset reservatsiooni: mida intensiivsem riive, seda täpsem peab olema volitusnorm ja menetlusraam (RKPjKo 20.03.2014, 3-4-1-42-13) Eelnõu puhul sõltub seadusreservatsiooni järgimine sellest, kui olulised küsimused on seaduses endas lahendatud (nt nõutav tase, ajatusperioodi piir, tagajärjed rikkumise korral) ning kas Vabariigi Valitsuse määrusega jäetakse reguleerida üksnes korralduslikud detailid. Eelnõu põhikonstruktsioon (B1-tase, suunamine, tasemeeksam, seos ajateenistusse asumisega ning § 226 sunnimeetmed) on antud juhul seaduses kirjas. Vabariigi Valitsuse määrusega üksnes täpsustatakse neid asjaolusid (eelnõukohane KVTS § 351 lõige 5 ja § 36 lõige 2). 2.2.3. Seadusreservatsiooni liik - Üldine võrdsuspõhiõigus Võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus9, mille riive on põhiseadusega vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus. Eelnõuga tagatakse, et kutsealune saab eesmärgipäraselt ja ohutult täita PS § 54 lg-st 1 ja § 124 lg-st 1 tulenevat riigikaitsekohustust. Ajateenistuse läbimisel omandab ajateenija lisaks tehnilistele relva kasutamise ja sõjapidamise oskustele ka teadmised sellest, kuidas riigikaitse toimib ja milline on tema roll riigi sõjalises kaitses, st keeleoskus tagab, et isik saab paremini aru enda rollist ja oskab sellele vastavalt käituda. Ajateenistuse käigus kasutab ajateenija relvi ja muid seadmeid, mille ohutu kasutamise juhendite mitte mõistmisel keeleoskuse puudumise tõttu võib ta olla ohtlik teistele ja endale. Seega on keelenõude kehtestamine vajalik ka teiste ajateenijate ning ajateenijatega seotud tegevväelaste elu ja tervise kaitseks, mis on põhiõigused, mille kaitseks on lubatud lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigusi riivata. Kaudselt toetatakse kutsealuste keeleoskuse tagamisega riigi valmisolekut sõjaliseks kaitseks ja riigi julgeolekut, sest kutsealused saavad paremini aru nii enda kohustustest, kui ka on enam integreeritud Eesti poliitilisse, sotsiaalsesse ja kultuuriruumi. Need riigi julgeoleku ja riigikaitse tõhusa tagamise eesmärgid on kaalukad põhiseadusega kooskõlas olevad avalikud huvid. Hindamaks riive põhiseaduspärasust tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust (vt RKPJKo 29.01.2014, nr 3-4-1-52-13, p 47; RKÜKo 30.06.2016, nr 3-3-1-86-15, p 53; RKPJKo 20.03.2020, 5-20-3/43, p 94). Mõistlik ja asjakohane on põhjus juhul, kui see on kohases tasakaalus tekitatud erineva olukorra raskusega. Mida suurem on erineva kohtlemise mõju isikutele, seda kaalukamad peavad olema erineva kohtlemise põhjendused. Mida erinevamad on võrreldavad grupid, seda erinevamalt võib seadusandja neid kohelda (RKPJKo nr 5-24-26/18, p-d 63–64 ja seal viidatud kohtupraktika). Tunnistades seadusandja avarat otsustusruumi, on erinev kohtlemine meelevaldne siis, kui see on ilmselgelt asjakohatu (vrd RKPJKo nr 3-4-1-7-03, p 37; RKÜKo 14.05.2025, 3-22-246/31, p 40). (RKPjKo 16.10.2025, 5-25-4/14, p 54). 9 A. Kivioja, K. Muller, L. Oja. PS § 12 komm, p 22. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020. Ü. Madise (koost.). Arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3475. 6 Vabariigi President jättis kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu 664 SE) välja kuulutamata põhjusel, et sellega anti põhjendamatu eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt.10 Eelnõuga pannakse kutsealustele, kes ei oska eesti keelt, täiendav kohustus omandada ajateenistuse läbimiseks vajalik eesti keele oskus keeleõppe läbimise kaudu (eelnõukohane KVTS § 351 lg 3). Kuigi eelnõu koostamisel on peetud silmas eelkõige Eesti Vabariigi territooriumil elavaid kutsealuseid, siis laieneb regulatsioon ka teises riigis elavatele Eesti kodanikele, kes on seaduse mõttes kutsealused, isegi kui neil pole olnud võimalik oma elukohariigis eesti keelt õppida, kuid kes ei täida KVTS § 39 lg 1 p 4 tingimusi. Keeleoskus ei ole PS § 12 lg 1 teises lauses otsesõnu nimetatud tunnus, kuid Riigikohtu praktika kohaselt ei ole loetelu ammendav. Keeleoskus võib olla tihedalt seotud rahvusliku kuuluvuse või päritoluga ning selles osas kujutada endast kaudset diskrimineerimist. Seega kuulub selline regulatsioon PS § 12 lg 1 kaitsealasse ka intensiivsema võrdsuspõhiõiguse kaitse aspektist niivõrd, kui see võib kujutada diskrimineerimist rahvuse alusel. Kavandatava regulatsiooni eesmärk ei ole vabastada eesti keelt B1-tasemel mitte valdavaid kutsealuseid ajateenistusest, vaid tagada, et ajateenistusse kutsutakse kutsealused, kellel on ajateenistuse eesmärgipäraseks täitmiseks vajalik keeleoskus. - Vaba eneseteostuse õigus PS § 19 lõike1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Sellest sättest tuleneb nii üldine vabadusõigus kui ka üldine isikuõigus. Paragrahvi 19 lõike 1 esemelisse kaitsealasse kuulub õiguslik vabadus. Õiguslik vabadus seisneb loas teha ja tegemata jätta seda, mida isik soovib. Riigikohus on § 19 lg 1 kaitsealasse kuuluvaks eneseteostuseks lugenud nt elukorralduse ja ajakasutuse üle otsustamist (RKKKo 28.12.2009, 3-1-1-100-09, p 20). Vaba eneseteostuse õigus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (viimati RKPJKo 5-19-28/10, p 79; RKPJKo 17.12.2019, 5-19-40/36, p 53). Sarnaselt võrdusõigusega võib ka vaba eneseteostust piirata ajateenistuse eesmärgipärase läbimise tagamiseks ning isiku enda ja teiste inimeste elu ja tervise ohutuse tagamiseks (vt täpsemalt eespool). 2.2.4. Õigusselgus (PS § 13 lg 2) PS § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. Selleks peab seaduse tekst iseenesest olema piisavalt selge ja üheselt mõistetav, et vältida erinevat halduspraktikat ning et mitte jätta isikut täidesaatva riigivõimu meelevalda. Seaduse tekst peab tagama, et riigivõimu teostamine oleks selgelt ette määratud ja isikul peab olema võimalik seadusele tuginedes kontrollida, kas täidesaatev riigivõim järgib seadusega määratud raame. Eelnõu seisukohalt on peamine küsimus, kas seaduses sätestatud kohustus on piisavalt ettenähtav. Eelnõu kohaselt peab kutsealuse keeleoskuse tase vastama B1-tasemele ja seda tuleb tõendada kas põhikooli- või gümnaasiumi lõputunnistusega (registriandmete päring) või keeleoskuse tasemeeksamiga (eelnõukohane KVTS § 351 lõiked 1 ja 2). Nii keeleoskuse tase kui ka tasemeeksam on piisavalt standardiseeritud ja üldlevinud, et olla üheselt mõistetavad ka ilma, et seaduse enda tekstis oleks nõutavaid teadmisi ja oskusi üksikasjalikult lahti kirjutatud. 10 RT III, 06.12.2025, 1. 7 Mõningast selgitamist vajab, millistest kriteeriumitest lähtuvalt hinnata „keeleõppe läbimise“ ja „mõjuval põhjusel mitteilmumise“ kriteeriume, mis on muu hulgas haldussunni kohaldamise eeldusteks. Keeleõppe läbimise kohustus on konkretiseeritud läbi tasemeeksami sooritamise regulatsiooni ja seab seega täidesaatvale riigivõimule selge piiri. Ka põhjendatud ilmumata jätmine on paljudes teistes õigusaktides määratletud ja analoogiliselt sisustatav ilma, et selles õigusaktis tuleks määratleda, millised on konkreetsed põhjendatuse kriteeriumid. Mitteilmumine võib olla põhjendatud näiteks mõjuvatel perekondlikel põhjustel, haigestumise tõttu vms. 2.3. Materiaalne põhiseaduspärasus 2.3.1. Riive legitiimne eesmärk Põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Eesmärk vältida ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale on seotud põhiseaduse preambuliga, mis nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise ja välimise rahu kaitse. Tegemist on legitiimse ja kaaluka põhiseadusliku eesmärgiga võrdsuspõhiõiguse riivamiseks (RKPjKo, 11.06.2023, 5- 23-6/13, p 71). Keeleoskuse nõude kehtestamise võimalikuks legitiimseks eesmärgiks on eelkõige riigikaitse tõhususe ja kaitsevõime tagamine. Ajateenistus on osa riigikaitse korraldusest ning PS § 124 kohaselt on Eesti kodanikel kohustus osaleda riigikaitses. Riigil on ulatuslik otsustusruum selle kohustuse sisustamisel ja täitmise korraldamisel. Efektiivne sõjaline väljaõpe ja teenistuse läbiviimine eeldavad, et ajateenijad mõistavad käsklusi, juhiseid ja ohutusnõudeid ühtses töökeeles. Piisav keeleoskus aitab vältida eksimusi, mis võivad ohustada nii teenistujate elu ja tervist kui ka riigikaitseliste ülesannete täitmist. Teiseks võib legitiimse eesmärgina esile tuua teenistuse ohutuse tagamise. Sõjalises keskkonnas, kus kasutatakse relvi, tehnikat ja lahingumoona, on arusaadav kommunikatsioon keskse tähtsusega. Keeleoskuse puudulikkus võib suurendada õnnetuste ja vigastuste riski, mistõttu keeleoskuse nõue võib olla suunatud elu ja tervise kaitsele, mis on põhiseaduslikult kaalukas väärtus (PS § 16). Kolmandaks võib eesmärgina käsitada teenistuse korralduslikku efektiivsust ja ressursside mõistlikku kasutamist. Kui ajateenistusse asuvad isikud, kes ei suuda piisavalt hästi mõista õppe- ja teenistusalast infot, peab riik panustama täiendavatesse keeleõppe- või tõlkemeetmetesse, mis võib koormata ebaproportsionaalselt riigikaitse ressursse. Selline eesmärk on seostatav hea halduse ja riigi toimimise tõhususe põhimõtetega. Lisaks võib legitiimse eesmärgina arvestada ajateenijate kollektiivse ühtsuse ja alluvussuhete toimimise tagamist. Ühine töökeel soodustab meeskonnatööd, distsipliini ja usaldust üksuste sees, mis on sõjalise struktuuri toimimise seisukohalt olulised väärtused. Kokkuvõttes võib B1-tasemel keeleoskuse nõude kehtestamise legitiimseks eesmärgiks pidada riigikaitse tõhususe ja ohutuse tagamist, elu ja tervise kaitset ning ajateenistuse kui sõjaväelise väljaõppe andmise korralduslikku efektiivsust. 8 2.3.2. Riive proportsionaalsus Hindamaks riive põhiseaduspärasust tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust (vt RKPJKo 29.01.2014, nr 3-4-1-52-13, p 47; RKÜKo 30.01.2016, nr 3-3-1-86-15, p 53; RKPjKo 20.10.2020, 5-20-3/43, p 94). Riigikohtu praktika kohaselt peab põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). (RKPjKo 22.06.2023, 5-23-6/13, p 63) Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik aga üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. (RKPjKo 22.06.2023, 5- 23-6/13, p 74) Kui riivel on mitu eesmärki ning puudub üks meede, mis võimaldaks mõlemat eesmärki sama efektiivselt saavutada, tuleb hinnata eelkõige põhiõiguste riive mõõdukust. (RKPjKo 22.06.2023, 5-23-6/13, p 76) Järgnevalt on analüüsitud eelnõus valitud meetmete mõõdupärasust eeltoodud skeemist lähtudes. Sobivus - Võrdne kohtlemine Sobiv on abinõu, kui see aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Abinõu sobivus ei tähenda, et see peab tagama eesmärgi saavutamise igas olukorras. Abinõu on sobimatu siis, kui see üldse ei aita eesmärgi saavutamisele kaasa. (RKÜKo nr 3-4-1-6-12, p 180) Abinõu ei muutu sobimatuks sellest, et puudutatud isikud oma tegevusest loobusid või käitumist muutsid (vt RKPjKo 02.12.2024, 5-24-22/16, p 82). B1-tasemel keeleoskuse nõue on sobiv riigikaitse tõhususe, kaitseväeteenistuse ohutuse ja riigi sõjalise kaitse efektiivsuse tagamiseks. Piisav keeleoskus võimaldab ajateenijal mõista käsklusi, ohutusnõudeid ning väljaõppe sisu, mis omakorda vähendab eksimuste ja õnnetuste riski ning suurendab üksuse lahingu- ja tegutsemisvõimet. Samuti võimaldab ühtne töökeel vältida vajadust pideva tõlke või erikorralduste järele, mis võiks takistada teenistuse ladusat toimimist. Seega on keeleoskuse nõue legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv abinõu. - Vaba eneseteotuse õigus Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest.11 Regulatsioon on kavandatud isiku kaitse tagamise vajadust arvestades selliselt, et enne tasemeeksami sooritamist veendutakse esmalt registri andmete põhjal, kas vastav keeletase on omandatud või mitte. Eelnõukohaselt tuvastatakse kutsealuse eesti keele oskuse tase KRA poolt Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) ja testide andmekogust (edaspidi EIS) saadava andmevahetuse kaudu (eelnõukohane KVTS § 351 lõige 1). Registripäringute abil taseme tuvastamine on vajalik, et kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest, mis on antud juhul analüüsitava meetme sobivuse hindamise aluseks. Keeleoskus tuvastatakse kõikide kutsealuste puhul ühtmoodi registripäringute abil, välistades seejuures subjektiivsed hinnangud. Kui registriandmete põhjal ei ole võimalik kutsealuse eesti keele oskuse taset välja selgitada, siis suunatakse isik tasemeeksamile (eelnõukohane KVTS § 351 lõiked 2, 5 ja 6), mida käesoleva analüüsi kohaselt käsitletakse kui KVTS-kohast toimingu tegemist KRA poolt ning toimingu 11 RKPJKo 06.03.2002 a nr 3-4-1-02, p. 15. 9 sooritamist kutsealuse poolt. Tasemeeksami sooritamise kohustus on sobiv meede, et objektiivselt ja kontrollitavalt tuvastada kutsealuse keeleoskus juhul, kui olemasolevate registriandmete põhjal seda tuvastada ei ole võimalik. Kutsealune, kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes jätab tasemeeksami sooritamata nõutaval tasemel, peab läbima ühe aasta jooksul eesti keele B1-tasemel omandamiseks keeleõppe (eelnõukohane KVTS § 351 lg 3). Riigi poolt tagatud keeleõppe läbimise kohustuse seadmine on sobiv meede, et tagada kutsealuse poolt nõutud tasemel eesti keele oskuse omandamine. Ilma sellise kohustuse seadmiseta jääks keeleoskuse omandamine kutsealuse enda otsustada ja suurendaks võimalust, et kutsealune ei omanda B1-tasemel eesti keelt. See omakorda suurendaks võrdsuspõhiõiguse riivet, kuna võimaldaks suurema tõenäosusega n-ö pahatahtlikult PS § 124 lg 1 järgsest riigikaitsekohustusest kõrvale hoida. Siinkohal tuleb arvestada, et seadusandja on eelnõus ette näinud, et keeleoskuse tasemeeksamil viibimisega seotud sõidukulu katteks makstakse kutsealusele hüvitist, samuti on võimalik maksta tasemeeksami soorituse eest täiendavalt ühekordset hüvitist (eelnõukohane § 36 lg 11 ja lg 2). Ühtlasi võimaldab riik läbida keeleõppe ühe korra tasuta (eelnõukohane KVTS § 351 lg 4). Hüvitise maksmine kompenseerib vaba eneseteostuse riive intensiivsust. Keeleoskustaseme hindamine on sobiv, kui tasemeeksamile suunatakse kutsealune peale seda, kui tema suhtes on kõik teised, kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks vajalikud, tingimused täidetud, nt peab kutsealuse terviseseisund vastama kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Terviseseisund ei pruugi olla ajutine, mistõttu tuleks enne kutsealuse tasemeeksamile suunamist veenduda, kas esinevad ajateenistusse kutsumist välistavad teised asjaolud või mitte. Kui isik saab nt terviseseisundi tõttu ajateenistusse asumisest vabastuse, siis oleks ilmselgelt ülemäärane tema tasemeeksamile suunamine. Sarnasele seisukohale tuleb asuda ka kutsealuse keelekursusele suunamise osas. Sobiv on keelekursusel osalemise kohustuse panemine kutsealusele, kellel puuduvad muud ajateenistusse asumise vabastamise alused ning kelle tasemeeksami tulemusest nähtub, et isik võib puuduliku keeleoskuse tõttu seada ohtu enda ning teiste ajateenijate elu ja tervise. Eelnevast tulenevalt võib keelekursusel osalemise nõue olla suunatud elu ja tervise kaitsele, mis on põhiseaduslikult kaalukas väärtus (PS § 16). Kohustuslik keelekursusel osalemine aitab vähendada tahtlikult ajateenistusest kõrvalekaldumise riske. Vajalikkus - Võrdne kohtlemine Abinõu vajalikkuse üle otsustamisel tuleb leida alternatiivne abinõu, mis koormaks põhiõiguste kandjat vähem, aga aitaks asjassepuutuva normiga taotletavat eesmärki ellu viia sama efektiivselt kui algne abinõu (RKÜKo nr 3-4-1-6-12, p 182; RKPjKo 02.12.2024, 5-24-22/16, p-d 83 ja 84). Riive vajalikkust saab jaatada aga üksnes siis, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades (vt RKÜKo nr 5-18-5/17, p 65; RKPjKo 23.02.2023, 5-22-12/19, p 43) Eelnõukohase KVTS § 37 lõikega 11 nähakse ette kohustuslik B1-tasemel keeleoskuse nõue ajateenistusse kutsutavale isikule ehk kutsealusele, kes peab vastava keeleoskuse taseme saavutama enne ajateenistusse asumist. Tagamaks, et kõik ajateenistusse kutsutud oskaksid vähemalt B1-tasemel eesti keelt, puuduvad muud alternatiivsed õiguslikud lahendused kui 10 sätestada seaduse tasemel nõue, et ajateenistusse kutsutakse isikud, kelle eesti keele oskus vastab B1-tasemele. Selleks, et vajaliku keeleoskuseta kutsealused omandaksid enne ajateenistusse asumist B1- tasemel eesti keele oskuse, on erinevaid võimalusi. Võimalused B1-tasemel keeleoskuse saavutamiseks on, kas näha ette kohustuslikud keelekursused või alternatiivselt anda isikule täiendav ajapikendus keeleoskuse nõutava taseme saavutamiseks, kuid jätta viis keeletaseme saavutamiseks isiku enda otsustada. Vabatahtlik keeleoskuse omandamine riivab tugevamalt võrdsuspõhiõigust kui kohustusliku keeleõppe ettenägemine, kuna jätab keeleoskuse omandamise rohkem isiku enda kujundada ja otsustada. Riigil on võimalik tagada ajateenistujate piisav keeleline toimetulek ka muude abinõudega, nagu keeleõppe pakkumine ajateenistuse algfaasis. See tähendab, et nõutavat keeleoskust mitte omavad ajateenijad peavad ilmselt samaväärse väljaõppe saamiseks olema pikemat aega ajateenistuses. Ajateenistus on isiku põhiõigusi väga ulatuslikult koormav kohustus, olles oma intensiivsuselt võrreldav muude vabaduse võtmise vormidega, st ajateenistus riivab isiku omandi-, perekonna- ja eraelu, liikumisvabaduse ja vabaduse, kodu- ja eraelu puutumatuse, hariduse omandamise, töö- ja tegevusala valiku, ettevõtluse ja pea kõiki teisi põhiõigusi olulisel määral. Niivõrd ulatuslik põhiõiguste piiramine on õigustatud ainult riigi eksistentsi tagamisega seotud olulise väljaõppe, st sõjaväelise väljaõppe, läbimiseks vajalikus ulatuses. Keeletaseme omandamiseks ajateenistuse pikendamine oleks isikut ülemäära koormav, sest ajateenistuseks vajaliku keeleoskuse omandamine on võimalik muul viisi. Samuti riivaks selline lahendus tugevalt võrdsuspõhiõigust, kuna ajateenistus ei oleks kõigile ajateenijatele sama kestvusega. Keeleoskuse asemel on võimalik muuta ka ajateenistuse sisu keeleoskuse tasemele vastavaks. Madalama keeleoskuse tasemega ajateenijaid võib suunata lihtsamatele või toetava iseloomuga ülesannete täitmisele, kuid sellisel juhul võivad jääda riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisega seotud ülesanded täitmata vajalike võimetega isikute puudumise tõttu. Samuti on võimalik kohandada juhendmaterjalide ja väljaõppe taset keeleoskuse tasemele vastavaks, lisades keeleoskust mitte vajavaid pilte ja jooniseid. Sellised lihtsustused ja mööndused ei võimalda siiski viia ajateenistust läbi eesmärgipäraselt. Lisaks tuleb arvestada, et täiendavate ja lihtsamate materjalide alusel väljaõppe läbiviimine võib tuua kaasa selle, et sõjaväeline väljaõpe pikeneb nii isikutel, kes ei valda nõutaval tasemel eesti keelt, kui ka nendel, kes valdavad, aga kuuluvad esimese grupiga samasse sõjalisse üksusesse. Kuna ajateenistus on äärmiselt piirav meede, mis on õigustatud üksnes sõjaväelise väljaõppe andmiseks eesmärgiga kaitsta riiki sõjaliselt, siis toob ajateenistuse pikenemine keeleõppest või sellest tingitud puuduste kõrvaldamiseks kaasa suurema hulga isikute põhiõiguste intensiivse riive. Eeltoodud põhjustel tuleb pidada eelnõus kavandatud meetmeid vähem piiravaks kui alternatiivseid meetmeid. Seega on eelnõus kavandatud meetmed vajalikud. - Vaba eneseteostus PS § 19 järgset vaba eneseteostuse õigust riivab eelkõige keeleõppe läbimise kohustus. Kutsealuse poolt eesti keele oskuse B1-tasemel omandamise tagamiseks oleks võimalik seadusandja poolt ette näha erinevaid lahendusi, mis riivavad isikute põhiõigusi erineval moel. Üks variant on võimaldada riigi poolt isikule tasuta keelekursusel osalemine, kuid sellel osalemine või soovi korral muul viisil keele omandamine jääks isiku enda otsustada. Sel juhul võiks riik anda isikule ajateenistusse asumiseks ajapikendust, mille jooksul peaks isik leidma võimaluse keel vajalikul tasemel omandada. See tähendab, et keelekursusel osalemine oleks 11 isikule sisuliselt vabatahtlik. Selline lahendus riivaks minimaalselt PS § 19 järgset vaba eneseteostuse õigust (kuna jätab isikule suurema valikuvabaduse keele omandamise viisi osas), kuid tugevamalt PS § 12 järgset võrdsuspõhiõigust, kuna jätab üles suurema riski, et keelt mitte osakajal on võimalik pahatahtlikult keelt mitte omandades riigikaitsekohustusest n-ö kõrvale hiilida, samas kui keeleoskajatel seda võimalust ei ole. Alternatiivselt on võimalik lahendus, kus riik kohustab sunnimeetme abil nõutaval tasemel eesti keelt mitteoskajat kindlal keelekursusel osalema, mille läbimine peaks mõistliku pingutuse korral tagama isikule B1- tasemel eesti keele oskuse. Selline lahendus riivab vähem võrdsuspõhiõigust, kuna väheneb risk, et isik ei osale ühelgi keelekursusel ja keelt ei omanda. Samas riivab selline lahendus tugevamalt PS § 19 järgset vaba eneseteostuse õigust, kuna riik kohustab isikut kindlatel aegadel, kindlas kohas ja ainult teatud spetsiifilisel kursusel osalema. Eelnõukohase seaduse järgi nähakse ette, et kui kutsealune ei oska B1-tasemel eesti keelt, tuleb kutsealusel keel omandada. Tagamaks, et keel omandatakse, näeb eelnõu ette, et nõutaval tasemel keeleoskuseta kutsealune peab läbima ühe aasta jooksul eesti keele B1-tasemel omandamiseks keeleõppe, kuhu isiku suunab KRA (eelnõukohane § 351 lg-d 3 ja 6). Selline keeleõpe on tagatud kutselausele ühe korra riigi poolt tasuta. Kuigi vabatahtlik keeleõpe riivaks PS § 19 järgset põhiõigust vähem intensiivselt, tuleb siinkohal arvestada ka PS § 12 järgse võrdsuspõhiõiguse riivet. Kohustuslik keeleõppe läbimine tagab vabatahtlikust keeleõppest paremini abinõu eesmärgi täitmist (st seda, et isik ka tegelikult omandab eesti keele oskuse vajalikul tasemel, asub ajateenistusse ja suudab selle läbida eesmärgipäraselt) ja kujutab vähem intensiivset riivet võrdsuspõhiõigusele. Mõõdukus - Võrdsuspõhiõigus Abinõu mõõdukuse juures tuleb ühelt poolt kaaluda legitiimse eesmärgi olulisust ja teiselt poolt vabaduse riive intensiivsust. (RKPjKo 02.12.2024, 5-24-22/16, p-d 85-87) Keeleoskus on ajateenistuse läbimise eelduseks, kuna see on vajalik nii käskudest arusaamiseks, väljaõppe läbimiseks, ohutusjuhendite mõistmiseks jms. Kui isik ei saa aru ajateenistuse käigus toimuvast õppetööst või ei oska esitatud küsimustele vastata, siis minetab ajateenistus mõtte. Ajateenistuse kui põhiõigusi oluliselt ja ulatuslikult piirava meetme õiguspärasus tuleneb riigi sõjalise kaitse ja julgeoleku tagamise vajadusest. Kui isik ei omanda selleks ajateenistuse käigus vajalikke teadmisi ja oskusi, siis ei ole ka tema ajateenistusse kutsumine põhiseaduspärane. Vabariigi President leidis, et üksnes B1-tasemel keeleoskuse kehtestamine ei ole kooskõlas põhiseadusega (Vabariigi Presidendi 04.12.2025 otsus; RT III, 06.12.2025, 1). See riivaks presidendi hinnangul ebaproportsionaalselt võrdsuspõhiõigust, sest jätaks üles võimaluse ajateenistuse kohustusest keelt mitte omandades kõrvale hoiduda, samas kui keelt nõutud tasemel oskajatel sellist võimalust ei ole. Eelnõukohane seadus näeb ette, et kutsealusel, kes B1-tasemel eesti keelt ei oska, tuleb ühe aasta jooksul läbida keeleõpe ning sooritada tasemeeksam keeleoskuse hindamiseks (eelnõukohane KVTS § 351 lg 3). Täiendavalt sätestab eelnõukohane seadus sunnimeetmed, millega kohustada kutsealust keeleõppes või tasemeeksamil osalema (eelnõukohane KVTS § 331 lg 1, § 226 lg 1 p 4). Eelnõujärgse seadusega eesti keelt B1-tasemel mitte oskavale kutsealusele seatavad kohustused ja riigipoolsed sunnimeetmed vähendavad oluliselt Vabariigi Presidendi poolt viidatud võrdsuspõhiõiguse riivet, kuna viivad miinimumi võimaluse, et isikul on võimalik keelt mitte omandades pahatahtlikult ajateenistuse kohustusest kõrvale hoiduda. 12 Üldine võrdsuspõhiõigus tähendab, et isikud on seaduse ees võrdsed. Põhiõiguse tuuma rikuks, kui mõnda isikute gruppi käsitletakse täielikult väljaspool põhiõiguste süsteemi olevana või seadusandja paneks ühele isikute grupile teistega võrreldes ulatuslikud erikohustused ja tingimused. Riigikeele oskuse nõue on maailmas üldlevinud ning ka väljaspool sõjalise riigikaitse vajadust tavapärane nõue. Seetõttu eelnõu üldise võrdsuspõhiõiguse tuuma ei puuduta. - Vaba eneseteostus Vabariigi President leidis, et puuduliku keeleoskuse tõttu ajateenistusse kutsumata jätmine ei ole kooskõlas põhiseadusega (Vabariigi Presidendi 04.12.2025 otsus; RT III, 06.12.2025, 1). Sellest tulenevalt on vaja töötada välja regulatsioon, mis võimaldab kohaldada ajateenistust põhiseadusega kooskõlas ning ajateenija enda ja teiste suhtes ohutult. Ainus võimalus selleks on omandada ajateenistuse läbimiseks vajalik keeleoskus keelekursusel osalemise kaudu. Eelpool on analüüsitud, et kohustusliku keeleõppe läbimine riivab kutsealusel PS § 19 järgset vaba eneseteostuse õigust. Et vähendada riivet isiku põhiõigustele, näeb eelnõukohane KVTS § 351 lõige 4 ette, et keeleõppe võimaldab riik läbida isikul ühe korra riigi kulul. Eelnõukohase KVTS § 351 lõike 2 kohaselt tuleb asjakohasel juhul kutsealusel sooritada eesti keele tasemeeksam keeleseaduses sätestatud korras. Tasemeeksami sooritamine on täna kehtiva regulatsiooni alusel isikule tasuta. Riigikogu menetluses on keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 740SE, mille kohaselt peab isik tasuma eesti keele tasemeeksami samal tasemel kolmandat või enamat korda sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 50 eurot. Eelnõu 740SE jõustub kõnesoleva seadusega samal ajal, mistõttu hakkab kutsealustele kohalduma sama kord ehk siis kutsealusel oleks võimalik tasemeeksamit sooritada tasuta kaks korda. See tähendab, et kui isik osaleb täiemahuliselt keeleõppes ja omandab B1- tasemel eesti keele oskuse, ei teki isikule keeleõppe läbimise ja keeletaseme omandamisega kulusid. Vaba eneseteostuse õiguse riive intensiivsuse leevendamiseks on eelnõus ette nähtud ka teatud hüvitamismeetmed. Kutsealusele, kes osaleb tasemeeksamil või keeleõppes, hüvitatakse sellega kaasnevad sõidu- ja toidukulud (eelnõukohane KVTS § 36 lg 2). Samuti nähakse eelnõuga ette võimalus maksta kutsealusele keeleoskuse tasemeeksami soorituse või keelekursusel osalemise eest ühekordset hüvitist (eelnõukohane KVTS § 36 lg 11). Sellised kompensatsioonimeetmed vähendavad oluliselt riivet isiku põhiõigustele ja tagavad regulatsiooni proportsionaalsuse kitsamas mõttes. Kokkuvõte B1-tasemel keeleoskuse nõue on legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv. Selle vajalikkus ja mõõdukus ei ole aga iseenesestmõistetavad ning eeldavad põhjalikku põhjendamist seadusandja poolt. Arvestades võrdsuspõhiõiguse ja vaba eneseteostusõiguse riive intensiivsust, on regulatsioon põhiseaduspärane üksnes juhul, kui puuduvad võrreldava tõhususega, kuid vähem piiravad alternatiivid ning kui nõue on kujundatud paindlikult ja isikute õigusi säästvalt. Kutsealusele keelenõude kehtestamise legitiimseks eesmärgiks on eelkõige riigikaitse tõhususe ja kaitsevõime tagamine, samuti väljaõppes osalevate isikute elu ja tervise kaitse tagamine. Eesmärk vältida ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale on seotud põhiseaduse preambuliga, mis nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise ja välimise rahu kaitse. 13 Tegemist on legitiimse ja kaaluka põhiseadusliku eesmärgiga võrdsuspõhiõiguse riivamiseks. Keelenõude kehtestamine on sobiv ja vajalik, sest efektiivne sõjaline väljaõpe ja teenistuse läbiviimine eeldavad, et ajateenijad mõistavad käsklusi, juhiseid ja ohutusnõudeid ühtses töökeeles. Piisav keeleoskus aitab vältida eksimusi, mis võivad ohustada nii teenistujate elu ja tervist kui ka riigikaitseliste ülesannete täitmist. Keeleeksam ehk keeleoskustaseme hindamine on sobiv ja vajalik meede keeleoskuse hindamiseks, kui tasemeeksamile suunatakse kutsealune peale seda, kui tema suhtes on kõik teised, kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks vajalikud, tingimused täidetud. Nt terviseseisund ei pruugi olla ajutine, mistõttu tuleks enne kutsealuse tasemeeksamile suunamist veenduda, kas esinevad ajateenistusse kutsumist välistavad muud asjaolud või mitte. Kui isik saab nt terviseseisundi tõttu ajateenistusse asumisest vabastuse, siis oleks ilmselgelt ülemäärane tema tasemeeksamile suunamine. Sarnasele seisukohale tuleb asuda ka kutsealuse keelekursusele suunamise osas. Sobiv ja vajalik on keelekursusel osalemise kohustuse panemine kutsealusele, kellel puuduvad muud ajateenistusse asumise vabastamise alused ning kelle tasemeeksami tulemusest nähtub, et isik võib puuduliku keeleoskuse tõttu seada ohtu enda ning teiste ajateenijate elu ja tervise. Keelekursusel osalemise kohustus tagab, et isik aktiivselt omandab nõutud tasemel eesti keele oskust. Eelnevast tulenevalt võib keelekursusel osalemise nõue olla suunatud elu ja tervise kaitsele, mis on põhiseaduslikult kaalukas väärtus. Keelekursusel osalemise kohustusega kaasneva riive intensiivsust vähendavad eelnõus ette nähtud erinevad kompensatsioonimeetmed. Kuivõrd eelnevalt sai asutud seisukohale, et ajateenistuse pikendamine keeleoskuse omandamiseks on ilmselgelt ülemäärane, siis on ainus võimalik meede mõjutada kutsealust omandama ajateenistuse läbimiseks vajalik keeleoskus enne ajateenistusse asumist, mida analüüsitava eelnõuga ka kavandatakse. Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et eelnõuga kavandatav B1-tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamine kutsealusele ning asjakohasel juhul keeleeksami sooritamise ja keelekursusel osalemise kohustuse panemine enne ajateenistusse asumist riivab põhiõigusi, kuid see on sobiv, vajalik ja proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, sest riivel on kaalukas legitiimne eesmärk ning tagatud on vajalikud kompensatsioonimeetmed. Koostatud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnike poolt 11.02.2026 14  Vabariigi Valitsus .02.2026 nr 1-1/15-825/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu riigikaitsekomisjoni k.a 16. veebruaril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri üheksal lehel 3) seletuskirja lisa 14 lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 18.02.2026 / 1-1/15-825; Riigikantselei / 18.02.2026 / 2-5/26-00380 Resolutsiooni teema: Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE) Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 27.02.2026 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 25.02.2026 Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 25.02.2026 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 5.3.2026 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 26-0230. Kontroll: Kertu Nurmsalu Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht Kinnitamise kuupäev: 18.02.2026 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/26-0230 - Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 18.02.2026 resolutsioonile. Osapooled: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium Tähtaeg: 27.02.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d37ab9ea-73f2-4fe4-b1e7-3fa8be4c24ac Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d37ab9ea-73f2-4fe4-b1e7-3fa8be4c24ac?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main