Kiri

SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ aastateks 2028– 2034 kohta“ juurde Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet, teadus- ja tehnoloogiavõimekust ning tippteadust ja innovatsiooni edendades tegeleda üleilmsete väljakutsetega. Uue raamprogrammi rakendamist nähakse tugevas puutumuses ja sünergias Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. Samuti on senisest suurem fookus kaitsevaldkonnal ja kahese kasutusega tehnoloogiate toetamisel. Oluline on ka halduskoormuse vähendamine ja lihtsustamine programmi reeglites ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete läbiv järgimine. Raamprogramm on oluline vahend Eesti teaduse kvaliteedi ja innovatsioonivõime kasvatamiseks toetades rahvusvahelistumist ning pakkudes teadlastele, teadusasutustele ja ettevõtetele võimalusi teha koostööd ja vahetada kogemusi Euroopa ja maailma tippudega. Käesoleva perioodi raamprogramm on välja jaganud 51% avatud taotlusvoorude eelarvest, kokku 48,5 miljardit eurot. Eestis on raamprogrammi vastu huvi suur, 2025. aasta septembri seisuga on Eesti osalusel esitatud 2974 hindamisele jõudnud taotlust, millest 598 on jõudnud allkirjastatud projektilepinguni. Projektides osalejate seas on kokku 219 erinevat asutust ja rahastatud projektid on toonud Eestisse 286 miljonit eurot. Sealhulgas 34% toetustest on läinud Eesti ettevõtetele. Raamprogrammist saadud rahastuse poolest on Eesti raamprogrammis osalevatest riikidest 3. suhtena SKPsse ja 7. suhtena rahvaarvu. Eesti põhiseisukohad järgmise EL raamprogrammi kohta on järgmised: 1. Eesti toetab raamprogrammi jätkumist ning selle koostoimet Euroopa Konkurentsivõime Fondiga, et tagada terviklik innovatsiooniahela toetamine. 2. Peame vajalikuks, et liikmesriikidel oleks programmis sisuline roll ning et olulisi otsuseid ei tehtaks liikmesriikidega läbi rääkimata. 3. Leiame, et raamprogrammi projektide ja algatuste rahastamisotsused peavad põhinema sõltumatul ekspertarvamusel. Peamiseks valikukriteeriumiks peab jääma teaduse tipptase. 4. Osaluse laiendamise üleminekuriikidele tuleb pakkuda meetmeid, mis tunnustavad nende seniseid edusamme teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning toetavad selle edasist kasvu, nt võimalus jagada oma kogemust teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ja struktuursete reformide läbiviimisel ning nn koordinaatoritoetus, mis motiveerib üleminekuriikide teadusasutusi ja ettevõtjaid võtma projektides juhtrolli. 5. Toetame kahese kasutusega ja kaitseotstarbelise teadus- ja arendustegevuse rahastamist raamprogrammist. Selliste projektide jaoks tuleb kehtestada ühtsed julgeoleku- ja andmekaitsemehhanismid. Projektide valikul peab säilima teaduspõhisus, arvestades samal ajal ka julgeoleku- ja kaitsesektori strateegilisi vajadusi. 6. Oluline on säilitada Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmete alt-üles lähenemine ja sõltumatus.  7. Toetame Euroopa partnerluste arvu vähendamist, nende ühekordset valikut ning selgemaid osalusreegleid, säilitades teatud paindlikkuse. 8. Ei toeta missioonide lisamist uue raamprogrammi struktuuri. Põhjendatud juhtudel saab missioonide teadus- ja innovatsioonitegevusi uuel eelarveperioodil toetada raamprogrammi tavapäraste temaatiliste taotlusvoorude kaudu. Missioonide juurutamise ja rakendamisega seotud tegevuste raamprogrammist rahastamine ei ole põhjendatud. 9. Toetame nii teadus- kui tehnoloogiataristute rahastamist raamprogrammist. Tehnoloogiataristute arendamisel tuleb aluseks võtta ESFRi otsustusraamistik. Kapitalikulude katmise puhul tuleb arvestada erinevat tüüpi taristute investeeringutevajadusi ja luua võimalus rakendada paindlikke rahastuspiirmäärasid. 10. Toetame raamprogrammi rakendamise lihtsustamist, sh ühtse rahastusmäära ja ühekordsete maksete kasutuselevõttu, tingimusel et see ei vähenda projektides osalejate võimalusi. 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avalikustas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (edaspidi raamprogramm) eelnõude paketi 16. juulil 2025. a. Pakett koosneb kahest algatusest: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, aastateks 2028–2034, sätestatakse selle programmis osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695, COM(2025) 543; - Nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 rakendav eriprogramm, sätestatakse selles programmis osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2021/764, COM(2025) 544 Uus raamprogramm on Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika keskne rahastusinstrument järgmisel programmperioodil. Komisjoni ettepanek seob teadusuuringud ja innovatsiooni tugevalt Euroopa majanduse ja ühiskonna väljakutsetega suurendades paindlikkust ja lihtsustades programmi rakendamist. See võimaldab kasutada ressursse kiiresti ja mõjusalt liidu strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Euroopa seisab mitmete muutuste ristteel: rohepööre, digiareng, geopoliitiline ebakindlus ja demograafilised nihked nõuavad tugevamat teadus- ja innovatsioonibaasi. Uus raamprogramm on Euroopa vastus neile väljakutsetele eesmärgiga tugevdada teaduse tipptaset, kiirendada teadmiste ja tehnoloogiate rakendamist majanduses ning toetada kõrge lisandväärtusega ettevõtlust. Eesmärk on ennekõike tugevdada Euroopa teadus- ja tehnoloogilist iseseisvust ning tagada, et Euroopa jääks ülemaailmselt innovatsiooni ja tippteaduse eestvedajaks. Lisaks rõhutab uus raamprogramm lihtsustamist ja kasutajasõbralikkust, soolise võrdõiguslikkuse ja avatud teaduse põhimõtete järgimist ning innovatsioonilõhe vähendamist Euroopas. Samuti nähakse ette senisest tihedamat koostööd teiste EL-i poliitikate ja rahastusinstrumentidega ning võrreldes varasemaga lisandub selge fookus kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusele ning kahese kasutusega tehnoloogiatele. Seisukohtade koostamisel lähtuti järgmistest dokumentidest: 2 (21)  - Eesti EL poliitika prioriteedid 2025–2027 (heaks kiidetud 19. juuni 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil), - Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil), - strateegia „Eesti 2035“ (vastu võetud Riigikogu 12. mai 2021. a istungil), - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta, mis käsitleb uut Euroopa teadusruumi (ERA) (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 26.novembri 2020. a istungi ja kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 14. detsembri 2020. a istungil), - Eesti raamseisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni 10. raamprogrammi (2028–2034) kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2024. a istungil ja kinnitatud Riigikogu EL asjade komisjoni 6. detsembri 2024. a istungil), - Eesti seisukohad kahese kasutusega tehnoloogia alaste teadusuuringute toetamise võimaluste kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 2. mai 2024. a istungil, kinnitatud Riigikogu EL asjade komisjoni 17. mai 2024. a istungil), - Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisteks (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 09. mai 2024. a istungil). - Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 04. detsembri 2025. a istungil). Seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arenduspoliitika osakonna nõunik Ursula Tubli ([email protected]), sama osakonna juhataja Katrin Kiisler ([email protected]), Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt ([email protected], 735 4046) ning EV Alalise Esinduse ELi juures nõunik teadusküsimustes Heidi Paju ([email protected]). Valdkonna eest vastutab teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ([email protected], 735 0292). 2. EL asja sisu ja võrdlev analüüs 2.1 Õiguslik alus Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artikkel 173 lõige 3, artikkel 182 lõige 1, artikkel 183, artikkel 188 teine alapunkt ning artikkel 322 lõige 1 punkt a, mis käsitlevad tööstuse ning teaduse ja tehnoloogia arengut ja kosmost. Otsuse eelnõu õiguslik alus on ELTL artikkel 182 lõige 4, mis seab kohustuse nõukogul vastu võtta spetsiifiline programm, mille kaudu rakendada raamprogrammi ning kus sätestatakse detailsemad rakendamise reeglid, kestvus ja vajalikud vahendid. 2.2 Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Kavandatud meetmed aitavad tugevdada EL teaduse taset, luua võrgustikke ning seeläbi panustada üleilmsete probleemidega tegelemisse ning liidu konkurentsivõime suurendamisse, mida liikmesriikidel üksi oleks väga keeruline saavutada. Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja EL eesmärkide saavutamiseks. 2.3 Raamprogrammi üldised eesmärgid, eelarve, struktuur Raamprogrammi eesmärk on tugevdada ELi konkurentsivõimet ja teadus- ning tehnoloogiapotentsiaali ning aidata lahendada globaalseid väljakutseid, tuginedes tipptasemel 3 (21) teadus- ja innovatsioonitegevusele. Samuti soodustada teadmiste, tehnoloogia ja innovatsiooni levikut ning kasutuselevõttu ning maksimaalselt ära kasutada ELi rahastusinstrumente, et võimendada liikmesriikide investeeringuid ning tugevdada liidu ülemaailmset konkurentsivõimet. Võrreldes kehtiva programmiga on uue raamprogrammi ülesehitust lihtsustatud, ettepanek on varasemaga võrreldes vähemdetailne, ning tugevalt seotud Euroopa Konkurentsivõime Fondiga (edaspidi konkurentsivõime fond), et tagada selgus ja järjepidevus erinevate poliitikavaldkondade vahel. Määrus koosneb kahest osast: I osas sätestatakse raamprogrammi üldised eesmärgid, eelarve, struktuur ning kirjeldatakse tegevused; II osas sätestatakse osalemis- ja levitamisreeglid. I osa (ptk I, art 1-11) Määruse eelnõu kohaselt (art 3) on raamprogrammi eesmärkideks: - tõsta teadmiste ja oskuste taset ning teadlaskarjääri atraktiivsust Euroopas; - suurendada EL ja rahvusvahelist teaduskoostööd; - ühtlustada EL-i, riiklikud ja regionaalsed prioriteedid, et luua EL-ülene innovatsiooni ökosüsteem; - vähendada riikide ja regioonide innovatsioonivõimekuse lõhet; - parandada liidu kui terviku innovatsioonipositsiooni maailmas, eriti strateegiliste tehnoloogiate ja läbimurdelise innovatsiooni valdkondades; - Kaasata rohkem erasektori investeeringuid ning maandada investeerimisriske; - Panustada liikmesriikide avaliku ja erasektori teadusinvesteeringute kasvu, et saavutada EL ühine eesmärk jõuda era- ja avaliku sektori teaduse ja innovatsiooni rahastuse osakaaluga vähemalt 3% tasemele SKT-st. Uue raamprogrammi eelarve ettepanek on 175 miljardit eurot (jooksevhindades) olles 83% suurem võrreldes käesoleva perioodi raamprogrammiga 1. Tegevused jagunevad nelja samba vahel: - I sammas: tipptasemel teadus (ptk II, art 12-14), mille eelarve on 44 miljardit eurot. See hõlmab Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Marie Skłodowska-Curie meetmeid (MSCA) ning Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tegevusi. Eesmärk on tugevdada ELi teadusbaasi, meelitada ligi tippteadlasi, edendada tippteadust Euroopas. - II sammas: konkurentsivõime ja ühiskonna väljakutsed (ptk III, art 15), mille eelarve on 75,9 miljardit. Samba konkurentsivõime osa ülesehitus järgib konkurentsivõime fondi nelja poliitikavaldkonna (nn poliitika-akna) struktuuri: puhtad tehnoloogiad; tervis, biotehnoloogia, põllumajandus; digi; kaitse ja kriisivalmidus. Kahe programmi osalise sidumise eesmärk on tagada koordineeritud toetus kogu investeeringute ahelas. Teiseks toetatakse selle samba alt ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmist, EL missioone ja algatuse Uus Euroopa Bauhaus tegevusi. - III sammas: innovatsioon (ptk IV, art 16-17), mille eelarve on 38,8 miljardit. Siin all käsitletakse Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ja innovatsiooni ökosüsteemiga seotud tegevusi. Sambast toetakse innovatsiooni Euroopas, keskendudes uute toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisele. EICi tegevustele lisandub võimalus rahastada kõrge riskiga projekte etappide kaupa (nn „ARPA” elemendid). Samuti keskendutakse kaitse- ja kaheotstarbeliste iduettevõtete toetamisele („DARPA” lähenemine). Koostöö II ja III samba vahel on olulise tähtsusega, et tugevdada idufirmasid, sidudes neid Euroopa suurte ettevõtetega ning edendades innovaatilisi riigihankeid nii ELi kui riikide tasandil. - IV sammas: Euroopa teadusruum (ERA) (ptk V, art 18-19), mille eelarve on 16,3 miljardit. See hõlmab Euroopa teadusruumi, taristu ja osaluse laiendamise (widening) 1 Võrdluseks: praeguse programmi eelarve on 95 miljardit eurot. 4 (21)  meetmeid. Eesti kuulub ettepaneku kohaselt järgmisel perioodil osaluse laiendamise riikide üleminekugruppi, mis jätab meile avatuks üksnes võrgustumismeetmed, kuid mitte enam võimekuse kasvatamise meetmeid. II osas reguleeritakse toetuste andmist, sätestades rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja piirangud, mis toetavad üldisi ja spetsiifilisi eesmärke. Muuhulgas sätestatakse, et: - Toetust võivad üldjuhul saada juriidilised isikud, mis on asutatud liikmesriikides ja raamprogrammiga assotsieerunud kolmandates riikides. Kuid lähtuvalt eesmärgist on võimalik toetada ka mitteassotsieerunud kolmandate riikide asutusi tingimusel, et nende rahastamine on meetme rakendamiseks hädavajalik. - Enamik toetusmeetmeid eeldab konsortsiumi moodustamist kolmest iseseisvast juriidilisest isikust, kes on asutatud erinevates riikides, kuigi osade meetmete (nt ERC, EIC, teadus- ja koolitusmeetmed, koordineerimis- ja tugimeetmed, individuaaltoetused) puhul on lubatud ka ühe või enama juriidilise isiku osalemine. - Julgeolekukaalutlustel kehtivad abikõlblikkuse piirangud kõrge riskitasemega tarnijatele. - Rahastamiskõlbmatud on tegevused, mis on keelatud liidu, rahvusvahelise või kõikide liikmesriikide õigusega, samuti tegevused, mis on juba täielikult rahastatud teistest allikatest. - Kõik tegevused peavad vastama asjakohastele õigusaktidele, eetilistele põhimõtetele ja kõrgeimatele teadustöö usaldusväärsuse standarditele, mis hõlmab eetika enesehindamist ja vajalike lubade hankimist. - Tulemuste omandiõigus kuulub toetusesaajatele, ühiselt loodud tulemuste puhul kehtib ühisomandiõigus, ning omandiõiguse üleandmine võib olla tingimuslik. Toetusesaajad peavad tulemusi väärtustama ja levitama, sh kaitsma neid ärilise potentsiaali korral, tagama avatud juurdepääsu publikatsioonidele ja andmetele (FAIR 2põhimõtete alusel) ning andma tasuta juurdepääsu EL-i institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele. 2.4 Uuendused Võrreldes käesoleva perioodiga toob uus raamprogramm mitmeid uuendusi. - Euroopa partnerlused. Uues programmis kavandatakse partnerluste kasutamist juhtudel, kui muud EL meetmed ei võimalda saavutada soovitud tulemust ja liidu sekkumine on vajalik. Võrreldes praeguse perioodiga jääb alles kolme tüüpi partnerlusi: 1) programmipõhised partnerlused (sisaldavad elemente nii praegustest kaasrahastatavatest kui ka ühiselt kavandatavatest partnerlustest ja mis on arvuliselt hetkel domineerivad), ja kahte tüüpi institutsionaalsed ehk ELi aluslepingul põhinevad partnerlused 2) TFEU art 185 põhine partnerlus nagu nt Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas loodud partnerluses „PRIMA“ või metroloogia partnerlus) ja 3) art 187 alusel eraldi määrusega loodud Euroopa ühisettevõtted. Komisjoni ettepanekus on rõhutatud, et uue perioodi partnerlused peavad moodustama strateegilise ja sidusa piiratud arvuga partnerluste portfelli, see tähendab, et nähakse ette partnerluste arvu vähenemist. Käesoleval perioodil on kokku 60 Euroopa partnerlust3. Määrusega muudetakse partnerlustesse panustamist ja võrreldes käesoleva perioodiga ei mainita enam määruse mitterahalise panustamise võimalusi, mis on olnud seni võimalik täiendavate tegevuste näol. Partnerluste puhul nähakse ette tihedat koostööd konkurentsivõime fondiga. 2 leitav, kättesaadav, koostalitlusvõimega ja taaskasutatav (Findable, Accessible, Interoperable, Reusable) 3 Ülevaade Euroopa Horisondist perioodil 2021-2027 rahastatavatest Euroopa partnerlustest https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/9319ea51-225d-46a3- 9a1d-68e90b37db0d_en?filename=ec_rtd_he-partnerships-portfolio.pdf 5 (21)  - “Moonshots”. Uue algatusena soovitakse toetada murrangulisi suuremahulisi ja suure mõjuga “moonshot” projekte era- ja avaliku sektori kaasrahastusel ja koordineeritult koostöös konkurentsivõime fondiga. Eesmärk on rahastada terviklikku innovatsiooniahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni katsetamise, arenduse ja kasutuselevõtuni. Neid planeeritakse üheteistkümnes valdkonnas nagu näiteks nutikas ja puhas lennundus, kvanttehnoloogia, tuumauuringud, kosmos. “Moonshot” algatused ei ole komisjoni ettepanekus hästi defineeritud, kuid ettepanekus on neil programmiülene iseloom, mis tähendab, et nende rahastus võib tulla raamprogrammi mistahes sambast vastavalt eesmärkidele ja oodatud mõjute. - Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC). Muudetake EIC toimimist tõstes oluliselt selle eelarvet ja keskendudes uute toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisele. EICi tegevustele lisandub võimalus rahastada kõrge riskiga projekte etappide kaupa (nn „ARPA” elemendid). Samuti keskendutakse kaitse- ja kaheotstarbeliste iduettevõtete toetamisele („DARPA” lähenemine) ning planeeritakse tihedat koostööd konkurentsivõime fondiga. Siiski jätkatakse ka tuttavate ettevõtlust toetavate rajaleidja ja kiirendi instrumentidega toetades varajase faasi teadusprojekte ja läbimurdeliste tehnoloogiate väljaarendamist ja turule sisenemist. - Kahene kasutus (dual-use). Kui varasemad raamprogrammid on olnud selge tsiviiliseloomuga, siis uue programmiga toetatakse esmakordselt kaheotstarbelist teadus- ja arendustegevust, millel on nii tsiviil- kui ka kaitsealased rakendused. Selle muudatuse eesmärk on tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat, julgeolekut ja konkurentsivõimet. Eelkõige rõhutatakse komisjoni ettepanekus kahese kasutuse toetamisel EIC rolli, mille kaudu on kavas suurendada toetusi ja investeeringuid kaheotstarbelistele idu- ja kasvufirmade projektidele. Seega kujutab kahese kasutusega teaduse toetamine endast uut ja strateegilist suunda, mis laiendab oluliselt programmi fookust. See aga omakorda eeldab tasakaalu siseturvalisuse- ja kaitsevaldkonna vahel ning nõuab mõistlikku reeglistikku tagamaks nii uuringute innovaatilisust, eetilisust kui ka turvalisust. - Teadus- ja tehnoloogiataristud. Senised raamprogrammid on toetanud teadustaristute arendamist ja ülalpidamist, kuid uuel perioodil teeb komisjon ettepaneku tuua raamprogrammi sisse ka tehnoloogiataristute toetamise, tõstes nende nähtavust ja teenuste pakkumise võimekust. Tehnoloogiataristud on teadus- ja innovatsioonivõimekused, rajatised, seadmed ja ressursid, mida kasutatakse tehnoloogiate arendamiseks, piloteerimiseks, laiendamiseks ja valideerimiseks alates varajase faasi rakendusuuringutest kuni piloteerimise ja valideerimiseni. Tehnoloogiataristute toetamisega soovitakse suurendada ligipääsu vajalikele taristutele eelkõige just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), idu- ja kasvuettevõtetele ning tugevdada Euroopa tehnoloogiataristute toimimise kujundamist. - Osaluse laiendamine (widening). Uues raamprogrammis on võrreldes käesoleva perioodiga jagatud riigid kahte gruppi. Eesmärgiks on eristada edukamaid ja vähem edukamaid osaluse laiendamise riike ning astuda samme, et riigid väljuvad järgjärgult osaluse laiendamise grupist ning tuleviku raamprogrammides sellist meedet enam ei ole. Võrreldes praeguse, 2021-2027 perioodiga moodustatakse nn üleminekuriikide rühm, kuhu kuuluvad riigid, kes on varasema perioodiga võrreldes suutnud oma teadusvõimekust oluliselt kasvatada, sh ka Eesti. Selle rühma ligipääsu osaluse laiendamise meetmetele on komisjon planeerinud piiratumalt, üleminekuriikidele jäävad peamiselt võrgustumise ja koostöömeetmed; vähemedukatele riikidele, kelle osalus raamprogrammis on olnud tagasihoidlikum, säilivad ka võimekust kasvatavad meetmed. 6 (21) 2.5 Lihtsustamine Programmis pannakse suurt rõhku lihtsustamisele, mille eesmärk on tuua programmi juurde uusi tulijaid ning väiksemaid asutusi. Selleks rakendatakse järgmisi meetmeid:  Tööprogrammid muutuvad paindlikumaks: nende kestus lüheneb ja teemade koguarv väheneb, et võimaldada kiiremat reageerimist poliitilistele prioriteetidele.  Ühtne rahastamismäär: teadus- ja innovatsioonimeetmete vaheline eristamine kaob; kehtib üks rahastusmäär kuni 100% (v.a ettevõtetele kehtib kuni 70% rahastusmäär, milles võib teha erandi VKEdele).  Kindlasummalised maksed (ingl lump sum) saavad vaikimisi rahastusvormiks, vähendades finantsaruandluse koormust.  Digitaalne taotlus- ja aruandlussüsteem muudetakse kasutajasõbralikumaks, see suurendab läbipaistvust ja vähendab haldusvigu.  Vähem ettekirjutusi ja avatud teemad – osalejatele jäetakse rohkem vabadust uurimisteemade defineerimiseks, rõhk tulemuslikkusel, mitte protsessil. Meetmete eesmärk on jõuda programmi kiirema rakendamiseni, lühendades toetuse andmise maksimaalset aega seitsme kuuni. See oleks üks kiiremaid toetuse andmise aegu ELi programmide seas ja kaks kuud kiirem kui finantsmääruses sätestatud maksimaalne 9-kuuline toetuse andmise aeg. Lisaks kavandatakse lihtsustatud auditite süsteemi ja suuremat tugiteenuste ühtlustamist (nt osalemisportaal, partnerotsingu tööriistad), et parandada ligipääsu uutele osalejatele ja suurendada programmi mõjusust. Euroopa Komisjon avaldas koos raamprogrammi eelnõuga ka nõukogu otsuse eelnõu, millega sätestatakse Euroopa horisondi rakendamise eriprogramm ning detailsemad reeglid ja rakendussätted raamprogrammi ja konkurentsivõime fondi teadusuuringute ja innovatsiooni osade rakendamiseks. Raamprogrammi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktiga vastu eraldi tööprogrammid Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), Marie Skłodowska- Curie (MSCA), Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ja II samba ühiskonna osa jaoks. Tööprogrammides pannakse paika täpsemad tegevused ja nendeks vajalikud vahendid, abikõlblikkuse tingimused, toetuste kriteeriumid, EL toetusmäärad. II samba konkurentsivõime osa rakendatakse konkurentsivõime fondi määruse alusel vastu võetavate tööprogrammide kaudu. 2.6 Eesti osalus uues raamprogrammis Uus raamprogramm toob Eesti osalejatele kaasa olulisi muutusi nii programmi ülesehituse kui osalemistingimuste osas. Üldjoontes on tegemist lihtsustatud ja senisest paremini fokusseeritud raamistikuga, mis ühendab teaduse, innovatsiooni ja konkurentsivõime toetusmehhanismid. Samal ajal tähendab see, et konkurents rahastusele suureneb. Komisjon on oma ettepanekuga lubanud vähendada halduskoormust ja lühendada toetusotsuse menetlusaega seitsme kuuni. Ühtse rahastusmäära kehtestamine ning kindlasummaliste maksete (lump sum) kasutamine muudavad rahastustaotlused ja aruandluse oluliselt selgemaks. See on Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele soodne, sest väiksemate tugistruktuuridega osalejatel on lihtsam liituda ning vältida varasemates programmides esinenud ressursimahukaid taotlusprotsesse. Samas tähendab see ka suuremat pinget projekti kavandamise etapis. Eesti teadusasutustele ja ülikoolidele jätkuvad tuttavad ja toimivad tipptaseme teaduse toetusmehhanismid: Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Marie Skłodowska-Curie meetmed 7 (21) (MSCA) ning Euroopa Komisjoni ühisuuringute keskus (JRC). Innovatsioonile suunatud kolmanda samba raames laienevad võimalused eelkõige süvatehnoloogia ja kõrge riskiga arendusprojektide toetamiseks. Eesti iduettevõtetele ja väikestele tehnoloogiafirmadele loob see uusi kasvuvõimalusi, sest EIC rahastusmudelid on paindlikumad ning ühendavad projektitoetuse ja investeeringu võimalusi. Ettevõtete ja erasektori jaoks toob uus raamprogramm kaasa senisest selgema seose teadusuuringute ja toodete-teenuste kasutusse võtmise vahel. konkurentsivõime fondi nn poliitika-akende kaudu seotakse teadusprojektid tihedamalt tööstuslike arenduste ja turuvalmiduse tõstmisega. Kindlasti tuleb vältida võimalikke dubleerivaid tegevusi, mida mitme fondi koostoime endaga kaasa võib tuua. Vajalik on selge juhtimine ja tõhus koordineerimine nii riigi, asutuste kui ka komisjoni tasandil. Oluline muutus Eestile on seotud osaluse laiendamise meetmete ümberkujundamisega. Kui veel käesoleva (2021-2027) raamprogrammi raames sai Eesti täielikult osaleda kõigis võimekuse tõstmise meetmetes, siis uuel perioodil liigub Eesti oma senisest paremate näitajate tõttu Euroopa innovatsiooni edetabelis ja SKTs nn üleminekuriikide gruppi. See tähendab, et ettepaneku alusel jäävad Eestile avatuks ainult võrgustumise toetused, kuid eeldatavalt senisest väiksemas mahus ning ilma otsese institutsionaalse arenduse komponendita või täiendavate lisameemeteta, mis oleksid kujundatud just üleminekuriikide vajadusi arvestavalt. See omakorda mõjutab eeldatavasti Eesti üldist osalust raamprogrammis. 3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte4 Mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) projektide mõju avaldub pika aja kestel. Samuti tuleb rõhutada, et kasu raamprogrammist ei ole ainult rahaline. Raamprogramm on ülemaailmselt kõrgelt tunnustatud rahastamisskeem – selles osalemine suurendab asutuse teadus- ja innovatsioonivõimekust, nähtavust ja rahvusvahelist koostööd, mille käigus arenevad uued ideed ja toimub infovahetus erinevates uurimisvaldkondades. Mõju riigieelarvele Komisjoni ettepanek eeldab, et nagu ka käesoleval perioodil, nõuavad ka tulevikus mõned raamprogrammi meetmed riigi kaasrahastust. Eesti peab olema valmis panustama nii rahaliselt kui ka korralduslikult eelkõige läbi valdkondlike ministeeriumite, et tagada raamprogrammi tõhus rakendamine ning maksimaalne kasu teadlastele, teadussüsteemile ning ettevõtetele. Käimasolevas raamprogrammis on riiklikku kaasfinantseerimist eeldanud näiteks järgmised meetmed: Euroopa partnerlused, mõned osaluse laiendamise meetmed, teadustaristute arendamine ja innovaatilised riigihanked. Üheks ilmekamaks näiteks, kus riigipoolne kaasrahastus on vajalik, et meie asutused omaks paremat ligipääsu taotlusvoorudele, on Euroopa partnerlused. Partnerluste eripära võrreldes ülejäänud raamprogrammiga on see, et iga riik rahastab edukas koostööprojektis oma teadlaste ja asutuste osalust. Lisaks annab rahastajana osalemine võimaluse partnerina kaasa rääkida korraldatavate taotlusvoorude teemavalikus, et seda kujundada meile sobivamaks. Eesti riik osaleb enamikes Euroopa Liidu partnerlustest ning kaasrahastab partnerluste raames korraldatavaid taotlusvoorusid nii tõukefondide programmist Mobilitas 3.0 kui ka ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse eelarvest. Partnerlused annavad võimaluse 4 Siin ja edaspidi on mõjuanalüüsis muu hulgas kasutatud Eesti Teadusagentuuri 2025. aasta septembris koostatud analüüsi, mis põhineb Euroopa Komisjoni eCORDA andmebaasi andmetel seisuga 11.08.2025 ning ETAGi hallatavat Eesti asutuste partnerlustes osalemise andmebaasi osaluskava.etag.ee. Sh puudub eCORDA andmebaasis ja seega ka analüüsis partnerluste ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) grantide andmed. „Ülevaade Eesti osalusest Euroopa liidu raamprogrammis „Euroopa horisont“ 8 (21) erinevatele ministeeriumitele panustada oma valdkonna (näiteks põllumajanduse, tervishoiu, kliima, elurikkuse jm) probleemidele lahenduste otsimisse. Näiteks 2021-2025. aastal on Kliimaministeeriumi rahastusotsuste eelarve umbes 1,4 mln eurot, millele on lisandunud 146 000 eurot komisjoni kaasrahastust. Samas ajavahemikus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastusotsuste eelarve umbes 1,9 mln eurot, millele on lisandunud 135 000 komisjoni kaasrahastust; Sotsiaalministeeriumil 300 000 eurot, millele on lisandunud 139 000 eurot komisjoni kaasrahastust, ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil 850 000 eurot. Teise näitena võib esile tõsta osaluse laiendamise meetmeid ja „Teaming“ projekte, mille puhul on EL-i rahastus eeldanud tingimusena kaasrahastust liikmesriigilt. Ühe projekti toetus raamprogrammist on hinnanguliselt olnud 8-15 mln eurot, millele peab lisanduma vähemalt samas mahus täiendav rahastus teistest allikatest: riik, omavalitsus, erasektor jmt. Eesti on edukate „Teaming“ projektide riigipoolseks kaasrahastamiseks kasutanud eelkõige 2021-2027 perioodi struktuurivahendeid. Kuigi Eesti asutuste osalus on järjest kasvavamas kogu raamprogrammis, tuleb jätkuvalt ca21% liidu toetustest meile osaluse laiendamise meetmete kaudu, mõne ülikooli puhul isegi ca 40%. Seega on tähtis, et Eesti asutuste võimalused osaluse laiendamise meetmes vastaksid meie vajadustele ja huvidele. Sealsamas, arvestades Eesti taotlejate huvi raamprogrammi vastu laiemalt ning kasvavat võimekust võtta enda kanda kaalukamaid rolle taotlustes, on raske hinnata otsest rahalist mõju riigieelarvele. Kui näiteks uues programmis ei ole Eestil enam ligipääsu „Teaming“ meetmele, siis selle äralangemisel võib see asenduda suurema huvi ja võimekusega osaleda teistes meetmetes. Eraldi mainimist väärivad Euroopa missioonid, mille teaduskomponenti rahastab EL, kuid mille tulemuste rakendamine ja tegevuste võimendamine riigisiseselt on eeldanud riiklike, aga ka teiste EL fondide tuge. Missioonid püüavad suunata riike kindlate valdkondadega süsteemsemalt tegelema ja neisse investeerima. Näiteks võib tuua Eesti vähikeskuse arendamise ja investeeringuid, mis panustavad vähimissiooni eesmärkidesse. See suurendab meie asutuste võimalusi edukalt raamprogrammi ja missiooni vastavates voorudes osaleda. Sealsamas on aga missioonid omanud hulgaliselt taotlusvoore, mis ei eelda riigipoolset rahastust, kuid sel juhul jäävad ka mõjud riigile endale väiksemaks. Missioonide taotlusvoorudest on praeguseks Eestisse toodud 45 projekti ja 21 mln eurot, kokku 32 erinevale asutusele. Komisjoni ettepaneku põhjal võib eeldada, et sarnane kaasfinantseerimise loogika jätkub ka järgmises raamprogrammis. Samas ei ole teada, millistes projektides või algatustes Eesti taotlejad edukaks osutuvad või millised on Eesti riigi prioriteedid ja valikud järgmise perioodi partnerlustes. Teada ei ole ka partnerlusteportfell, mille hulgast teha valikuid. Partnerluste nimekirja ei kinnitata määruse ega eriprogrammiga, vaid need valikud selguvad raamprogrammi rakendamise käigus. Uue perioodi kaasrahastuse puhul tuleks kaaluda toetusmeetmeid struktuurifondidest uue kavandatava riigiplaani kaudu. Lisaks koondatakse riiklik ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse lisarahastus ühtsesse strateegiliste uuringute programmi (SUP), mille eesmärk on tugevdada teaduse rolli suurte ühiskondlike probleemide lahendamisel. Selles on eraldi tegevus ette nähtud rahvusvahelises koostöös osalemiseks, sh ka varasemalt võetud kohustuste täitmiseks (nt selle perioodi raamprogrammi partnerlused ja ka „Teaming“ projektid kestavad üle perioodi ja võivad eeldada ka kohustuste täitmiste pärast 2027. aastat). 9 (21) Mõju majandusele Raamprogrammi üks eesmärke on edendada konkurentsivõimet. Programmi kaudu toetatakse tipptasemel teadusuuringuid, süvatehnoloogiate, kõrgtehnoloogiate ja rohetehnoloogiate arendamist, samuti uute digilahenduste ja ärimudelite väljatöötamist. Digitaliseerimisega kaasneb oluline tootlikkuse tõus, kuna see võimaldab protsesside automatiseerimist, andmepõhist juhtimist ning innovaatiliste ärimudelite rakendamist. Programmi kaudu rahastatavad arendusprojektid loovad eeldused selleks, et digitaliseerimine jõuaks ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõteteni, parandades nende võimekust konkureerida rahvusvahelistel turgudel. Erilist tähelepanu pööratakse ka teadmusmahuka ettevõtluse arengule, sealhulgas idu- ja kasvuettevõtete rahastusele, kellele luuakse paremad võimalused ligipääsuks riskikapitalile ning rahvusvahelistele koostöövõrgustikele. Eeldatav mõju Eesti majandusele avaldub eelkõige kõrgema lisandväärtusega töökohtade kasvus, tehnoloogiasiirde kiirenemises, tootlikkuse paranemises ja ekspordivõimekuse tugevnemises. Euroopa Komisjon on hinnanud, et iga raamprogrammi kaudu investeeritud 1 euro võib aastaks 2045 tuua kuni 11 eurot täiendavat SKP kasvu. Seda just tänu uute tehnoloogiate levikule, ettevõtete innovatsioonisuutlikkuse tõusule ning teadus- ja arendustegevuse seotusele majandusega. Eesti jaoks tähendab see võimalust tugevdada nutikat ja kestlikku majandust, suurendada ettevõtlussektori teadmusmahukust ning laiendada osalust Euroopa väärtusahelates. Tegelik saavutatav mõju Eesti majandusele sõltub suuresti Eesti taotlejate taotlemisaktiivsusest ja -edukusest (sh osalemisest rahvusvahelises koostöös ja konsortsiumides, ettevõtete ja teadus- arendusasutuste koostööst jm) – mida enam edukaid taotlusi esitatakse ja nende alusel toetatavaid projekte koostöös ellu viiakse, seda suurem on oodatav mõju nii Eestile kui meie konkurentsivõimele. Eestisse tulnud rahastuse osakaal raamprogrammi kogueelarvest on iga programmperioodiga tõusnud: 7. raamprogrammis oli kõigi osalevate riikide konkurentsis Eestisse tulnud eelarve osakaal 0.2%, 8. raamprogrammis 0,4% ja käesolevas on see näitaja 0,6% (august 2025 seisuga). Kui võrrelda Eesti osalejate saadud ELi netotoetust projektides teiste ELi riikidega, on Eesti SKP järgi hetkel 3. kohal ja rahvaarvu kohta 7. kohal. Praegusel EL eelarveperioodil 2021-2027 on jäänud ELi riikide taotlusvoorudes osalemise edukuse määr 23% ja 15% vahele. Eesti osalejate edukuse määr on 18,1%, mis on praegu veidi alla EL27 keskmise (19,1%), kuid parem kui EL13 riikide keskmine (17,0%). Kõige edukam asutus on olnud Tartu Ülikool ligi 90 mln euroga. Enam kui 10 mln euro mahus on toetusi saanud veel kolm Eesti asutust: Tallinna Tehnikaülikool (32,1 mln eurot), Fibenol Imavere OÜ (16,5 mln eurot) ja Tallinna Ülikool (15 mln eurot). Sealjuures tasub aga esile tõsta raamprogrammi projektides osalejate mitmekesisust, kokku on perioodil 2021-2025 (septembri seisuga) rahastuse pälvinud 219 Eesti asutust, leping on sõlmitud 598 projektiga ja Eesti asutustele on liidu toetust tulnud 286 mln euro ulatuses, sh 34% toetusest on läinud ettevõtetele. Arvestades raamprogrammi ettepanekut ning Eesti asutuste ja ettevõtete senist kasvanud huvi ja motivatsiooni raamprogrammist toetust taotleda, võib eeldada, et osalemishuvi raamprogrammis jätkub ning taotlemiskogemuse suurenemine tõstab ka meie edukuse määra. Mõju keskkonnale Kuigi raamprogramm ei näe ette otseseid keskkonnainvesteeringuid, loob see eelduse keskkonnamõjuga teadmusmahukate projektide elluviimiseks ning toetab keskkonnateadlikkuse ja -kompetentsi kasvu ühiskonnas. Raamprogramm aitab kaasa 10 (21) roheüleminekule ja kliimamuutuste leevendamisele ning toetab lahenduste loomist, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, ressursside säästlikumale kasutamisele, elurikkuse säilitamisele ja keskkonnariskide vähendamisele. Võrreldes käesoleva perioodiga suureneb raamprogrammi kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse panustamise määr 35%-lt 40%-le. Üleminek puhtale tehnoloogiale, tööstuse süsinikuheitme vähendamine ning põllu- ja biomajandus on valdkonnad, millele uues raamprogrammis keskendutakse. Programmis on kavas rahastada mitmesuguseid uurimissuundi ja tehnoloogilisi arendusi taastuvenergia, energiatõhususe, ringmajanduse, kestliku põllumajanduse ja keskkonnaseire valdkondades. Samuti jätkavad ettepaneku kohaselt kliima- ja keskkonnateemalised missioonid, mille eesmärk on toetada konkreetsetes valdkondades teadust ja innovatsiooni, et täita 2030. aastaks seatud ambitsioonikad eesmärgid, mis on tihedalt seotud ELi kliimaeesmärkidega. ELi missioonid toetavad Euroopa muutumist rohelisemaks, tervemaks, kaasavamaks ja vastupidavamaks. Nad toetavad komisjoni prioriteete, nagu Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa ja Uus Euroopa Bauhaus. Senine raamprogramm on näidanud, et mitmekesine teemade valik on võimaldanud Eesti sihtrühmadel panustada üle-euroopalistesse kestlikkuse sihtidesse ning arendada välja kohalikku kompetentsi ja lahendusi, mis sobituvad Eesti keskkonnatingimuste ja -eesmärkidega. See võib avaldada positiivset mõju ka riigisisestele arengutele, võimaldades kasutusele võtta teaduspõhiseid keskkonnalahendusi või juurutada uusi tehnoloogiaid (nt süsiniku sidumine, ringlussevõtu innovatsioon, digitaalsed looduskaitse tööriistad). Mõju kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnale ning ühiskonnale Raamprogrammi fookus ühiskondlikele väljakutsetele säilib .uues raamprogrammis II sambas. Selle kaudu on rahastatud ning loodetavasti rahastatakse jätkuvalt projekte, mis käsitlevad näiteks tervishoidu, kliimamuutustega kohanemist ja õiglast üleminekut; kultuurilisi, ühiskondlikke ja demograafilisi muutusi; demokraatia, digivaldkonna, kultuuri ja majanduse arengut; haridust, tööturgu, kaasatust ja sotsiaalset innovatsiooni, kultuuripärandit ja selle säilimist tulevastele põlvedele. Üheks ilmekamaks näiteks raamprogrammi mõjust on Eesti vähikeskuse arendamine. Raamprogrammist saadud toetus ja vähimissioonis osalemine aitavad kaasa rahvusvahelistes teadus- ja kliinilistes uuringutes osalemisele ning aitavad seeläbi ennetada, diagnoosida ja ravida vähki. II samba ühiskonna väljakutsete aknas on Eesti teadusasutustel ning humanitaar- ja sotsiaalteadlastel jätkuvalt võimalus panustada interdistsiplinaarsetes konsortsiumides, mis tegelevad rahvastiku tervise, töövõime ja regionaalse arengu küsimustega ja toetavad kõigi TAIE fookusvaldkondadega seotud teemade uurimist, sh Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuriruumi. Raamprogrammi tegevuste mõju avaldub ka teadlaskarjääri ja järelkasvu aspektis. Programmi rõhuasetus karjäärivõimaluste parandamisele, rahvusvahelisele liikuvusele, et saada kogemusi eri riikides ja sektorites, ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimisele toetab Eesti teadlaskonna arengut ja mitmekesisust. Lisaks tasub esile tõsta raamprogrammi laialdast mõju Eesti ühiskonnale läbi mitmekesise osalejate ringi. Kuigi kõige aktiivsemad taotlejad on suuremad ülikoolid ja ettevõtted, siis nende kõrval on rahastuse pälvinud ka mitmed linnad, nt Tartu ja Tallinn jt omavalitsused ning muud avaliku sektori asutused, nt Harno, Politsei- ja Piirivalveamet, Tervise Arengu Instituut. Projekte viivad ellu ka mitmed rakenduskõrgkoolid, nt Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Toetust on saanud ka haiglad, nt Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla; erialaliidud, nt Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Hambaarstide Liit, jm ühendused, nt MTÜ Kodukant Läänemaa, Korteriühistute Liit. Kultuurivaldkonnast osalevad 11 (21) edukates projektides nt Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Meremuuseum. Kuna raamprogramm ei ole üksnes rahastusallikas, siis läbi rikkalike võimaluste osaleda rahvusvahelises koostöös, omab raamprogramm märkimisväärset mõju ühiskonna arengule, aidates kujundada teadmispõhist majandust, toetada uuenduslikke lahendusi ning tõsta inimeste heaolu. Mõju julgeolekule Uus raamprogrammi ettepanek toob kaasa olulisi sisulisi muutusi ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika seostatusele julgeolekuvaldkonnaga. Kui varasemad raamprogrammid (sh kehtiv Euroopa horisont) on olnud suunatud ainult tsiviilotstarbelistele tegevustele, siis uue ettepaneku kohaselt on määratud juhtudel lubatud rahastada ka kahese kasutusega tehnoloogiaid ning kaitseotstarbelist teadus- ja arendustegevust. See tähistab sisulist paradigmanihet, mille kaudu raamprogramm muutub osaliselt ka Euroopa strateegilise julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamise tööriistaks. See on kooskõlas ka laiemate ELi poliitikasuundadega, mille eesmärk on vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ning tugevdada kaitsetööstuse teadus- ja innovatsioonivõimekust, eriti arvestades viimaste aastate geopoliitilisi arenguid. Raamprogrammis käsitletakse teadus- ja innovatsioonitegevusi jätkuvalt kui vahendit, mis aitab tugevdada Euroopa vastupanuvõimet, kriisideks valmisolekut ning sõltumatust võtmetehnoloogiates. Turvalise ühiskonna tugevdamise eesmärgiga toetatakse teadus- ja arendustegevust näiteks küberjulgeoleku, desinformatsiooni vastase võitluse, kriisivalmiduse, kriisiohje ja elutähtsate teenuste kaitse valdkondades. Samuti pööratakse tähelepanu tarneahelate turvalisusele, kriitilise taristu vastupidavusele ning tehnoloogilisele suveräänsusele. Mõju regionaalarengule Raamprogramm pakub võimalust kohalikele omavalitsustele ja väiksematele piirkondadele projektides osalemiseks ning seeläbi nende elukeskkonna parandamiseks. Eelkõige missioonipõhised lähenemised, territoriaalsed pilootprojektid ja innovatsioonivõrgustike arendamine võivad aidata kaasa kohalike elukeskkondade parendamisele, nt rohepöörde, kliimakohanemise, linnaruumi arendamise või kestlike transpordilahenduste kaudu. Raamprogramm võimaldab katsetada ja rakendada teaduspõhiseid lahendusi kohalikul tasandil, luues eeldusi teadmussiirdeks, piirkondlikuks innovatsiooniks ja kogukondade tugevnemiseks. 4. Vabariigi Valitsuse seisukohad koos selgitustega 4.1 Eesti toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi jätkumist eraldiseisva programmina ka uuel eelarveperioodil. Nõustume raamprogrammi ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamisega ühiste valdkondlike poliitikaakende kaudu, sest see võimaldab innovatsiooniahelat terviklikult toetada. Samas leiame, et raamprogrammi alusel saab rahastada vaid neid tegevusi, mis lähtuvad raamprogrammi eesmärkidest toetada alusteadust, koostööpõhist teadus- ja arendustegevust ning turulähedast innovatsiooni. Eesti toetab komisjoni ettepanekut, et teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks jääb uues eelarveraamistikus alles eraldiseisev raamprogramm, mis koosneb eraldi määrusest ja eriprogrammi otsusest. Raamprogramm on läbi eelarveperioodide arenenud koos poliitiliste prioriteetidega, kujunedes seeläbi teadlaste ja innovaatorite jaoks tuntud rahastus- ja koostööplatvormiks. See on ka rahvusvaheliselt tugev „kaubamärk“, mis toetab koostööd kolmandate riikidega ja meelitab Euroopasse tipptegijaid. Komisjoni pakutav järjepidevus on oluline nii teadlastele, ettevõtjatele kui ka poliitikakujundajatele. 12 (21) Samal ajal on uue raamprogrammi ettepanekus toodud tihe seos konkurentsivõime fondiga. See võimaldab terviklikku innovatsiooniahela rahastust, et tipptasemel teadus jõuaks rakendusteni ja panustaks ühiskonna ja majanduse heaolusse. Need on väljakutsed, mis on olulised nii Euroopa kui ka Eesti jaoks. Eelkõige nähakse kahe fondi koostoimimist raamprogrammi II samba konkurentsivõime ja ühiskonna väljakutsete akende all valdkondlike eesmärkide elluviimise kaudu, kasutades nn poliitika-aknaid. Kuna muutusteks on vajalik seniste praktikate ümbervaatamine, siis nõustume, et selline lähenemine võib toetada teadus- ja innovatsioonimeetmete suuremat sidusust ning raamprogrammi seotust laiemate Euroopa konkurentsivõime eesmärkidega. Samal ajal eeldab see selgelt ja läbipaistvalt määratletud rollijaotust kahe fondi vahel. Komisjoni esitatud ettepanekus ei ole see aga selge. Nii raamprogrammi kui konkurentsivõime fondi eesmärke, nende saavutamist mõjutavaid ning muid olulisi aspekte puudutavad asjaolud tuleb sätestada määrustes (või nende lisades). Eesti hinnangul peab raamprogramm säilitama oma teaduspõhise identiteedi ning eristatava rolli alusteaduse, koostööpõhise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisel, keskendudes nö madalamatele tehnoloogilise valmiduse tasemega (technology readiness level, TRL) astmetele. Toetame, et ka konkurentsivõime Fondist planeeritakse rahastada teadus- ja innovatsiooni investeeringuid, ning tagatud peab olema teadlaste ja teadusasutuste panus ja nende ligipääs konkurentsivõime fondile. Peame oluliseks, et kõrge tehnoloogilise valmiduse taseme projektid (9-10) jäävad üheselt konkurentsivõime fondi rahastada, et tagada toodete ja teenuste kasutusse jõudmine ning toetada terviklikku teadmiste- ja tehnoloogiasiiret. Seetõttu on oluline, et fondide vaheline seos oleks määruses üheselt kirjeldatud ning et konkurentsivõime fondi valdkondlike osade (nn poliitika-akende) kaudu elluviidavad tegevused toetaksid raamprogrammi strateegilisi eesmärke ja vastupidi, mitte ei asendaks ega lahustaks neid. 4.2 Leiame, et liikmesriikidel peab ka edaspidi olema raamprogrammi, sh tööprogrammide, juhtimisel ja rakendamisel oluline roll. Tööprogrammide vastuvõtmisel tuleb kasutada rakendusaktide kontrollimenetlust, milles liikmesriikide arvamus on Euroopa Komisjonile siduv. Raamprogrammi kujundamisel, juhtimisel ja rakendamisel peab säilima liikmesriikide sisuline osalus ja selge roll. Tagada tuleb liikmesriikide igus läbi kontrollmenetluse raamprogrammi puudutavate strateegiliste ning olulise mõjuga otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel kaasa rääkida, oluliste kriteeriumide määratlemisel ja uuendamisel, et see kajastaks riiklikke eripärasid. Liikmesriikide kaasamine on olnud raamprogrammis toimiv praktika, mis on taganud tööprogrammide sisu, eelarvejaotuse ja prioriteetide kujundamisel liikmesriikide tasakaalustatud rolli ja huvide esindatuse. Kontrollimenetluse kasutamine ei ole üksnes tehniline otsustusprotsessi küsimus, vaid raamprogrammi strateegilise terviklikkuse ja legitiimsuse eeltingimus. Komisjoni ettepaneku kohaselt on raamprogrammi planeeritud tööprogrammide heakskiitmiseks nõuandev menetlus (advisory procedure), mis piiraks liikmesriikide sõnaõigust programmide sisulisel kujundamisel ning vähendaks taotlemisvõimaluste prognoositavust. Tööprogrammid hõlmavad märkimisväärseid eelarvevahendeid ja määravad teadus- ja innovatsioonitegevuse suunised pikaks perioodiks. Raamprogrammi tihe seotus konkurentsivõime fondiga eeldab, et liikmesriikide kaasamine ja kontrollimenetlus kehtiksid mõlemas fondis ning toetaksid raamprogrammi rakendamist liikmesriikidele sobival viisil, mis panustaks ka EL konkurentsivõime kasvule. Menetlusliku järjepidevuse ja liikmesriikide määrava rolli säilitamine toetab stabiilsust ja väldib olukorda, kus osa tööprogramme kinnitatakse erineva menetlusprotsessi alusel. See tagab tasakaalu komisjoni algatusõiguse ja liikmesriikide vastutuse vahel, vähendab riski, et teadus- ja innovatsiooniprioriteedid seatakse liikmesriikide sisulise osaluseta ning suurendab otsuste legitiimsust. Samuti toetab see väiksemate liikmesriikide võimalust mõjutada 13 (21) strateegilisi valikuid, mis puudutavad neile olulisi teadus- ja arendustegevuse valdkondi. 4.3 Eesti peab oluliseks, et raamprogrammi teadus- ja innovatsiooniprojektide ning -algatuste rahastamisotsused põhinevad sõltumatul eksperthinnangul, mis tagab, et raamprogrammist toetatakse vaid tipptasemel teadus- ja innovatsioonitegevusi. Eesti rõhutab, et strateegiliste prioriteetide kokkuleppimine ja konkreetsete projektide hindamine peavad olema rangelt eraldatud tööjaotusega protsessid. Poliitilised prioriteedid ja temaatilised eesmärgid lepitakse kokku strateegilise planeerimise tasandil. Eesti raamseisukohtades järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kohta (heaks kiidetud 24.11.2024 VV istungil) oleme Eesti jaoks prioriteetsete valdkondadena välja toonud kliima- ja keskkonnateemad, sh puhtad tehnoloogiad ja elurikkuse säilitamine, biomeditsiini, siirdemeditsiini, kliinilistesse, epidemioloogilistesse ja rahvatervise uuringud, kahene kasutus, tehisintellekti arendamine ja küberkaitse. Prioriteetide kokkuleppimisele järgneb tööprogrammide elluviimine, mil tuleb teha projektitaotluste rahastusotsused sõltumatute hindajate erialase eksperthinnangu alusel, kasutades läbipaistvaid, võrreldavaid ja teaduspõhiseid hindamiskriteeriume, sh teaduse tipptaseme kriteeriumit. Peame oluliseks, et projektide valikul oleks peamiseks valikukriteeriumiks tipptase. Kui hindamisel hakkaks rolli mängima ka poliitilised ambitsioonid, õõnestaks see raamprogrammi usaldusväärsust ja tooks kaasa EL eelarvest toetatavate projektide kvaliteedi languse. Sõltumatute ekspertide roll ei ole üksnes tehniline funktsioon, vaid raamprogrammi teadusliku legitiimsuse ja rahvusvahelise usaldusväärsuse alus. Lisaks rõhutab uue raamprogrammi ettepanek portfellipõhist lähenemist. Portfellipõhine lähenemine ei välista oma olemuselt sõltumatute ekspertide kaasamist rahastusotsustesse, kuid suurendab riske, et otsuste langetamisel jäävad sõltumatud eksperthinnangud teisejärguliseks. Planeeritud sünergiad konkurentsivõime fondiga võivad kätkeda ohtu, et tipptaseme prioriteetsus väheneb, arvestades, et kahe fondi juhtimismudel ei ole veel lõplikult välja kujunenud. Kuigi pakutud sünergiad kahe fondi vahel parandavad eeldatavasti poliitikavaldkondade ühisosa ja eesmärkide ühildamist, tekitab see ühtlasi riski, et rahastusotsustes hakkavad rolli mängima üksnes poliitilised või halduslikud kaalutlused, mitte projektide teaduslik ja innovaatiline väärtus ning kõrge tase. Leiame, et ülevalt-alla otsused võivad küll suurendada teaduskoostöö võimalusi teatud valdkondades, kuid samas ei tohiks selline suunatud koostöömudel saada raamprogrammist rahastamisel laialdaseks, kuna see võib piirata teadlaste individuaalseid koostöövõimalusi ning ei pruugi tagada parima kvaliteediga projektide või konsortsiumide loomist. 4.4 Eesti peab oluliseks, et raamprogrammis osaluse laiendamiseks pakutakse üleminekuriikidele sihitud meetmepaketti, mis tunnustab nende seniseid edusamme teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning toetab selle edasist kasvu. Ühe meetmena tuleb anda üleminekuriikidele võimalus jagada oma kogemust teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ja struktuursete reformide läbiviimisel. Samuti soovime meedet, mis motiveerib üleminekuriikide teadusasutusi ja ettevõtjaid võtma projektides juhtrolli. Eesti peab õigeks, et raamprogrammis arvestatakse liikmesriikide seniseid edusamme ning tunnustatakse neid riike, kes on suutnud teadus- ja innovatsioonivõimekust märkimisväärselt kasvatada. Osaluse laiendamise meetmete esialgsel loomisel olid need raamprogrammi planeeritud ajutiste meetmetena, et tõsta raamprogrammis vähemvõimekate riikide osalust. Innovatsioonilõhe ületamine on riikide jaoks aga oluliselt keerulisem kui arvatud ning mitmete liikmesriikide riiklikud investeeringud teadusesse ja innovatsiooni on endiselt madalad. Seetõttu on osaluse laiendamise meetmetel raamprogrammis jätkuvalt oluline koht. Mõistame ka komisjoni ettepanekut jagada osaluse laiendamise riigid kahte gruppi ja luua edukamate 14 (21) riikide (sh Eesti) näitel nn üleminekuriikide5 grupp. Sellest hoolimata ei saa me toetada komisjoni ettepanekut, mis ei paku üleminekuriikidele osaluse laiendamise meetmetest enam võimalusi edasiseks arenguks ja üksnes piirab nende osalust meetmetes. Tuleb vältida olukorda, kus üleminekuriigid kaotavad igasuguse ligipääsu võimekuse arendamise meetmetele ning neile ei pakuta ka alternatiivseid, nende vajadusi arvestavaid toetuseid ning piirdutakse üksnes võrgustumist soodustavate meetmetega. Leiame, et üleminekurühmale kättesaadavad meetmed peavad ka sisuliselt peegeldama nende vajadusi ja motiveerima teisi riike järgima nende parimaid praktikaid. Üleminekukategooria kui selline tähendab olemuselt seda, et tuleb jätkuvalt tegeleda teadussuutlikkusega, et liikuda järgmisele tasandile, st kõrge teadusvõimekusega riikide sekka. Komisjoni ettepanek piirab seda ja ei ole kooskõlas ka komisjoni enda andmetega, milles öeldakse, et konvergents on toimunud peamiselt II samba projektides, mis tähendab, et jätkuvalt tuleb tegeleda sellega, et tõsta osaluse laiendamise (ja ülemineku-) riikide osalust ning nende taotluste kvaliteeti ülejäänud raamprogrammi osades. Praegune lahendus riskib saavutatud edusammude ja edasise progressi pidurdamisega üleminekugrupi riikides. Üleminekuriikide osalus ja võimekus ei ole võrreldavad Lääne- või Põhja-Euroopa riikidega. Eesti puhul tuleb arvestada ka seda, et Venemaa naabrina oleme olnud sunnitud juba aastaid suunama märkimisväärselt suuremaid investeeringuid kaitsevaldkonda kui paljud teised EL liikmesriigid. See on vähendanud meie võimalusi panustada samal määral teadusesse ja innovatsiooni kui riigid, kellel on olnud selleks rohkem ressursse. Eesti hinnangul peaks osaluse laiendamise riikide kahe rühma kohtlemine raamprogrammis olema diferentseeritud, mitte toetusi välistav. Selleks peame oluliseks, et raamprogrammi määrus ei piiraks üleminekuriikide meetmetepaketti ja fokusseeriks nende arengu toetamisele. Konkreetsed meetmed tuleb kinnitada selleks sobival regulatiivsel tasandil tihedas koostöös liikmesriikidega (eelkõige üleminekuriikidega) või tööprogrammis sobivas detailsusastmes. Lähtudes aruteludest huvigruppidega pakub Eesti välja järgmised üleminekuriikidele suunatud meetmed, mis oleks ühtlasi ka motiveerivad ülejäänud osaluse laiendamise riikidele kasvatada oma võimekust. Eestile peab üleminekuriigina säilima ligipääs mitmekesisele meetmeteportfellile. Samas jääme avatuks võimalikele teistele ettepanekutele, mis on kantud sarnastest eesmärkidest. Eesti ettepanekud üleminekuriikide toetamiseks raamprogrammis: a. Üleminekuriigi koordinaatoritoetus Teeme ettepaneku luua lisatoetus osaluse laiendamise eelarvest nende raamprogrammi koostööprojektide jaoks (väljaspool osaluse laiendamise meetmeid), mille koordinaatoriks on üleminekuriigi teadusasutus või ettevõte. Toetus makstakse välja edukalt rahastuse saanud projektidele osaluse laiendamise eelarvest. Lisarahastus motiveerib nii üleminekuriike võtma projektides juhtrolli kui ka teisi osalevaid liikmesriike seda rolli üleminekuriigile andma, kuna täiendavad vahendid suurendavad kogu projekti kasu. Meetme eesmärk on murda sissejuurdunud eelistusi suurte liikmesriikide ja tuntud teaduskeskuste kasuks, mis on seni piiranud osaluse laiendamise riikide asutuste võimalusi rahvusvaheliste projektide juhtimiseks. Ühtlasi tunnustaks see meede üleminekuriikide arengut ja valmisolekut võtta EL tasandi projektides juhtrolli, kuid arvestaks samas sellega, et nende riikide rahaline suutlikkus koordineerimist siseriiklikult täiendavalt raamprogrammile toetada ei pruugi veel olla 5 „Üleminekuriigid“ – riigid, mille innovatsiooniindeksi tulemus (2023–2025) ületab 75% liidu keskmisest ning mille suhteline rahaline tulu SKP kohta (2021–2025) programmi „Horisont Euroopa“ raames on positiivne; 15 (21)  võrreldav jõukamate liikmesriikidega. Toetus motiveerib võtma suuremat vastutust ja toetab sisulist lõimumist kogu raamprogrammi ulatuses. b. Osaluse laiendamise vahendite suunamine osaluse suurendamiseks programmi teistes osades Üle kogu raamprogrammi on edukusmäär madal ning rahastusvõimalused piiratud, mistõttu jäävad igas taotlusvoorus ka väga tugevad projektid rahastamata lihtsalt eelarve puudumise tõttu. Samuti ei ole alati lahenduseks Seal of Excellece mudeli kasutamine, kuna riiklikes fondides puuduvad vahendid raamprogrammi toetuse asendamiseks. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kasutada osaluse laiendamise vahendeid üleminekuriikide kõrge hinnangu saanud, kuid raamprogrammi rahastuseta jäänud projektide toetamiseks. Selline lähenemine kasvataks ja motiveeriks üleminekuriike osalema raamprogrammi algatustes ja projektides ka väljaspool osaluse laiendamise meetmeid. Selle tulemusena saaks rohkem tipptasemel taotlusi rahastuse ning ettevalmistustöö projektide esitamiseks ei läheks kaotsi. Sarnane rakendusmudel toimib juba MSCA tegevustes, kus osaluse laiendamise riikide teadlased saavad jätkata oma uurimistööd ERA Fellowship’i kaudu. Teeme ettepaneku sellist lahendust kasutada vähemalt järgmistes meetmetes: o ERC o MSCA COFUND. c. Eritingimused ühtekuuluvusfondidest üleminekuriigi rahastamiseks Peame oluliseks, et raamprogrammi ja teiste EL fondide toetuseid planeeritakse üheskoos ja toetused arvestavad vastastikku eri fondide tingimustega. Et toetada üleminekuriikide konkurentsivõimet raamprogrammis, võiks riigiplaanide koostamise õigusraamistikus võimaldada kavandada teaduse- ja innovatsioonimeetmeid riigiplaani ülesest vaatest paindlikumatel tingimustel. Kooskõlas Eesti seisukohtadega nn riigiplaani määruse eelnõu kohta (kiidetud heaks VV 04.12.25 istungil) soovime, et riigiplaani koostamise õigusraamistikus loodaks võimalus diferentseerida toetusmäära riigiplaani erinevate meetmete vahel - see looks eelduse kaaluda mh väiksemat riigipoolset kaasrahastusmäära teadusmeetmetele, mh meetmetele, mis toetavad osalemist raamprogrammis. Selline lähenemine aitaks tasakaalustada ka olukorda, kus kõrged kaitsekulud piiravad riigi võimalust panustada teadus- ja innovatsioonisüsteemi. Leevendavad tingimused on asjakohased ja rakendatavad üksnes juhul, kui riik ise otsustab oma riigiplaanis sellised koostoimivad meetmed luua. d. Üleminekuriikide kogemuste jagamine Peame oluliseks eraldi meetme loomist, mis tõstaksid esile üleminekuriikide senised saavutused ja väärtustaksid nende ainulaadset kogemust. See on kogemus, mis on väärtuslik kogu Euroopa Liidule – nii teistele osaluse laienemise riikidele kui kõrge teadusvõimekusega liikmesriikidele, kellel sarnast hiljutise arenguhüppe kogemust ei ole. Selle teadmise ja kogemuse kasutamata jätmine oleks strateegiline raiskamine nii raamprogrammi kui ka Euroopa konkurentsivõime seisukohalt. Seetõttu peame oluliseks luua eraldi meede või komponent olemasoleva meetme (nt Twinning) raames, mis võimaldaks üleminekuriikide kaasamist kogemuste jagamise ja õppe eesmärgil. 4.5 Eesti pooldab kahese kasutusega ja kaitseotstarbelise teadus- ja arendustegevuse toetamist raamprogrammist. Tööprogrammide koostamisel ja teemade valikul peab arvestama julgeoleku- ja kaitsesektori strateegilisi vajadusi ning projektide valikul peab säilima teaduspõhisus. Selleks, et vältida liigset bürokraatiat ning võimaldada teadlastel ja ettevõtjatel keskenduda sisulisele tööle, peab Euroopa Komisjon koostöös 16 (21) liikmesriikidega kehtestama ühtsed julgeoleku- ja andmekaitsemehhanismid teabe kaitsmiseks. Eesti peab oluliseks, et Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika suudaks vastata kiiresti muutuvale julgeolekukeskkonnale ning toetaks Euroopa strateegilise autonoomia ja vastupanuvõime suurendamist. Komisjoni ettepanek avada võimalus kahese kasutusega ja kaitseotstarbeliste teadus- ja arendustegevuste toetamiseks on samm, mis arvestab uue reaalsusega, kus teaduse ja tehnoloogia areng on otseselt seotud Euroopa turvalisuse ja majandusliku vastupidavusega. Kuigi kahetine kasutus ei ole ka praegu raamprogrammis keelatud, ei saa see olla toetatavas projektis eraldi eesmärgiks. Nii nagu varasemate, nii on ka praeguse raamprogrammi fookus tsiviilrakendustel, samal ajal kui kaitsevaldkonna arendust toetatakse Euroopa kaitsefondist. See tekitab killustatust ja aeglustab kahese kasutusega teadmiste kasutusse jõudmist. Oluline on neid kahte valdkonda koordineeritult siduda, luues järjepideva arendus- ja rahastusahela ning suurendades Euroopa tehnoloogilist autonoomiat ja valmisolekut kriisideks. Samas on uue lähenemise eeldus rollide selge jaotus. Raamprogramm peaks jääma teadus- ja arendustegevuse keskseks, samal ajal kui konkurentsivõime fondi kaitsekomponent peaks võimaldama toetuse või finantsinstrumentide taotlemist hilisemateks etappideks – skaleerimine, tootmisvõimekuse kasvatamine ja tarneahelad. Kaitsetööstus hõlmab kogu julgeolekutarneahelat (küberjulgeolek, logistika, meditsiin jne), millest osal on ka tugev tsiviilkasutuspotentsiaal. Kaitserakendusega projektide edu sõltub oluliselt lõppkasutaja varajasest kaasamisest. Oluliste sihtrühmade (kaitseministeeriumid, kaitsevägi, sisejulgeoleku asutused või kriitilise taristu haldajad) esindajad peavad olema kaasatud alates vajaduste sõnastamisest kuni tehnoloogia valideerimiseni välja. See tagab, et tulemused vastavad ootustele ja lahendavad tegelikke operatiivprobleeme. Siinjuures on oluline, et projektide valikul oleks esikohal kvaliteet, mõju ja teaduse tipptase. Lisaks on vajalik eraldi nõuete kehtestamine koostalitlusvõime (interoperability) standarditele lähtudes strateegilistest eesmärkidest. See võimaldab nii siseturvalisuse kui kaitsevaldkonna lõppkasutajate koostöö ja tagab ka kahese kasutuse projektide ja kaitsevaldkonna projektide koostöövõime. Kahene kasutus on üha enam vältimatu osa nüüdisaegsest teadusest ja tehnoloogiast. Piir tsiviil- ja kaitsekasutuse vahel on hajus. Lisaks on kahese kasutusega tehnoloogiad ja kaitsevaldkond muutumas liidu teadus- ja innovatsioonipoliitikas järjest olulisemateks ning neid käsitletakse nüüd läbivalt mitmes rahastusmehhanismis, sh raamprogrammis ja konkurentsivõime fondis. See tähendab, et järjest rohkem algatusi hakkab hõlmama elemente, mille puhul tuleb arvestada julgeoleku- ja konfidentsiaalsusnõuetega. Sellised projektid toovad paratamatult kaasa rangemaid turvanõudeid, julgeolekukontrolli, info- ja varakaitse ning ekspordikontrolli küsimusi, mis on olemuselt keerukad ja mida on seni lahendatud üsna killustunult. Kui iga programmi või projekti raames hakataks neid reegleid ise ja erinevalt kehtestama, muutuks osalemine teadusasutuste ja ettevõtete jaoks ülemäära keeruliseks ja ebaühtlaseks. Selle vältimiseks tuleks rakendada ühtset ja standardiseeritud lähenemist, nt eelnevat julgeolekukontrolli läbinud hindajate kasutamine, ühtsed intellektuaalomandi ja tulemuste levitamise reeglid ning ühine nõustamisteenus taotlejatele. See tagaks läbipaistvuse ja vähendaks halduskoormust, võimaldades projektide taotlejatel ja elluviijatel keskenduda sisulisele teadustööle. 4.6 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmete puhul säilib teadusvabadus ning poliitiline ja temaatiline sõltumatus, mis on teadusliku tipptaseme eelduseks. Selleks, et Euroopa Teadusnõukogu juhtimine oleks stabiilne ja järjepidev, peab Euroopa Teadusnõukogu presidendi ametiaeg olema pikem kui 2 aastat. Komisjoni ettepaneku kohaselt on mõlemad instrumendid, Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ja 17 (21) Marie Skłodowska-Curie (MSCA), jätkuvalt raamprogrammi I (teaduse tipptaseme) sambas. Kuid käimasolevad arutelud rakendamisküsimuste üle tõstatavad omakorda küsimuse, kas tipptase saab olema tagatud viisil, nagu me teame seda praeguses raamprogrammis, ja rahastusotsused ei ole allutatud poliitilisele suunamisele. Eesti hinnangul on mõlema instrumendi edu võti nende alt-üles iseloom ja sõltumatus: ERC rahastab läbimurdelisi alusuuringuid, mille tulemuslikkust ei ole võimalik ette planeerida, ning MSCA kasvatab teadlaste oskusi, rahvusvahelist mobiilsust ja karjäärivõimalusi üle valdkondade ja riigipiiride. Temaatiline eelistamine või lähtumine üksnes poliitilistest prioriteetidest nõrgestaks oluliselt MSCA universaalsust, vähendaks taotlejateringi ning tooks kaasa kõrvalmõjusid väiksemate ja uute uurimissuundade suhtes. Nii ERC kui MSCA peavad jääma poliitikamuutustest sõltumatuteks ja kvaliteedipõhisteks, mis hoiavad Euroopa teaduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja atraktiivsust. Lisaks on komisjon teinud ettepaneku vähendada (praegusega võrreldes) ERC teadusnõukogu presidendi ametiaega. Leiame, et lühike ametiaeg (kaks aastat kahe aastase pikendamise võimalusega) ei taga piisavat strateegilist järjepidevust arvestades ERC programmi mitmeaastast planeerimis- ja elluviimistsüklit. Liiga lühike ametiaeg suurendab riski, et strateegilised algatused jäävad pooleli või muutuvad vahelduva juhtimisdünaamika tõttu killustatuks. Samuti võib sattuda ametikoht poliitiliste tõmbetuulte ohvriks. See vähendab ametikoha atraktiivsust. Oluline on tagada, et ERC juht on teadlaste hulgas tunnustatud. Seega toetab Eesti lahendust, et ERC presidendi ametiaeg oleks pikem kui kaks aastat (+2-aastase pikenduvõimalusega). See tagab juhtimise stabiilsuse.. 4.7 Eesti toetab raamprogrammist rahastatavate Euroopa partnerluste arvu vähendamist. Peame oluliseks partnerluste ühekordset valimist liikmesriikide osalusel eelarveperioodi alguses, säilitades samas erandjuhtudel võimaluse lisada uusi partnerlusi perioodi jooksul. Partnerlustele kohaldatavad tingimused peavad olema ühetaolised, tagama avatuse uutele osalejatele ning geograafilise ja institutsionaalse mitmekesisuse. Eesti peab oluliseks, et järgmise raamprogrammi Euroopa partnerluste valik ja ülesehitus lähtuksid selgest strateegilistest eesmärkidest ning toetaksid Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi tugevdamist tervikuna. Kui eelmisel perioodil ulatus partnerluste arv üle 120, siis käesoleva perioodiga suudeti esialgu partnerlusi vähendada 50ni. Lähtudes aga eelkõige huvigruppide survest on viimasel aastal partnerluste arv kasvanud 10 võrra. See on omakorda raskendanud liikmesriikide ja teadusasutuste ressursiplaneerimist ja vähendanud partnerlusteportfelli läbipaistvust, mõjutanud partnerluste mahtu ja hajutanud fookust. Et vältida eelpool kirjeldatud olukorda, peab partnerluste arvu ja temaatilise suuna valik uuel perioodil toimuma ühekordselt ja varases staadiumis, sidudes selle raamprogrammi strateegilise planeerimise protsessiga. Selline lähenemine toetab stabiilsust, võimaldab kavandada riigipoolset kaasrahastust terviklikult ning luua partnerlustele selge ja prognoositava raamistiku. Arvestades, et partnerluse loomine ja käivitumine võtab üldjuhul mitu aastat, siis ei ole partnerlused ka kiireloomuliste väljakutsete lahendamiseks asjakohane instrument. Uute ja kiireloomuliste väljakutsete jaoks tuleks kasutada ära muid raamprogrammi instrumente, näiteks II samba avatud taotlusvoore, koostööprojekte või EIC temaatilisi voore. Eesti toetab partnerluste arvu vähendamist eeldusel, et partnerlusteportfell kujundatakse sisuliselt põhjendatult: partnerlusi rakendatakse seal, kus need annavad lisandväärtust, mida ei ole võimalik saavutada raamprogrammi muude instrumentide kaudu. Partnerluste arvu vähendamine ei tohi olla pelgalt halduslik lihtsustamisviis. Näiteks on läbirääkimiste käigus selgunud, et kui sel perioodil arvestatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmiste kogukonnad (KICid) partnerluste hulka, siis uuel perioodil komisjoni ettepanek seda ette ei näe. Selline muudatus vajab selget arusaamist, miks selline samm komisjoni poolt partnerluste definitsioonis on tehtud, kuigi EIT KICe tuuakse teistele partnerlustele komisjoni poolt eeskujuks EIT (liidu) toetusest järkjärgulisel väljumisel. 18 (21) Eesti peab oluliseks ka seda, et nii nagu teiste raamprogrammi strateegiliste otsuste puhul, peab ka partnerlusteportfelli valik ja kujundamine toimuma liikmesriikide selgel osalusel. Üheks kriteeriumiks partnerluse loomisel peab olema piisava arvu liikmesriikide huvi ja valmisolek selles osaleda. Komisjon ei tohi otsustada partnerlusteportfelli üle ühepoolselt, vaid partnerluste eesmärgid ja temaatilise suuna kujundamine peab toimuma koostöös liikmesriikidega, et tagada Euroopa teadusruumi tasakaalustatud areng ja prioriteetide vastavus tegelikele vajadustele. Partnerluste arvu vähendamine ei tohi vähendada väiksemate teadus- ja innovatsioonisüsteemidega liikmesriikide võimalusi partnerlustes sisuliselt osaleda. Partnerluste ülesehitus peab säilitama avatuse uutele osalejatele ning tagama geograafilise ja institutsionaalse mitmekesisuse. Seda soodustab ka lihtsustatud ja võimalikult ühetaoline partnerluste juhtimine ja haldamine. Lisaks tuleb kujundada läbipaistev partnerluste lõpetamise raamistik, et partnerlused ei muutuks ilma vastava mõjuanalüüsita automaatselt jätkuvaks. 4.8 Eesti ei toeta suurte ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks loodud missioonide lisamist uue raamprogrammi struktuuri. Eesti leiab, et põhjendatud juhtudel saab missioonide teadus- ja innovatsioonitegevusi uuel eelarveperioodil toetada raamprogrammi tavapäraste temaatiliste taotlusvoorude kaudu. Samas peaks missioonidega seotud teadus- ja arendustegevuse rahastuse maht raamprogrammis võrreldes praeguse perioodiga vähenema ning missioonide juurutamise ja rakendamisega seotud tegevuste raamprogrammist rahastamine ei ole põhjendatud. Käesoleva raamprogrammi jooksul kasutusele võetud missioonipõhine lähenemine on aidanud tõsta teadus- ja arendustegevuse ühiskondlikku nähtavust ning tugevdada dialoogi teaduse ja poliitika vahel. Samas on praktika näidanud, et alustatud EL missioonide elluviimine on olnud keerukas ja nende mõju ebaühtlane. Käesolev raamprogramm seadis endale liigambitsioonikad missioonide eesmärgid ning käivitas samaaegselt liiga palju missioone – senised komisjoni analüüsid on näidanud, et puudu jääb nii liikmesriikide võimekusest missioonidesse panustada kui ka komisjoni suutlikkusest käivitada uusi väljakutseterohkeid instrumente. Peamine probleem seisneb selles, et missioonid on kujunenud laiapõhjalisteks poliitilisteks algatusteks, mille eesmärgid ja sekkumisloogika ulatuvad raamprogrammi teadus- ja innovatsioonifunktsioonist oluliselt kaugemale. Missioonide edukas elluviimine eeldab koordineeritud tegevusi mitmes poliitikavaldkonnas (nt kliima, tervishoid, linnaplaneerimine, põllumajandus), samuti liikmesriikide ja regionaalse tasandi tuge. Poliitikavaldkondade panus ja vastutusraamistik ei ole seni olnud piisavalt selgelt sõnastatud, mis on viinud juhtimise killustatuseni, ebamääraste rollijaotusteni ning keerukusteni sekkumiste mõjususe hindamisel. Seetõttu ei ole optimaalne hoida missioone ainult raamprogrammi sisese komponendina. Eesti ei sea kahtluse alla missioonide temaatilist olulisust ühiskondliku mõjuga probleemide lahendamisel, murekohaks on korrektse ja sobiva rakendus- ja juhtimismudeli valik. Tegemist on olnud Eesti teadlastele olulise võimalusega osaleda üle-euroopalistes konsortsiumites ja panustada läbi oma teadusküsimuste ja -tulemuste. Samas pole üheselt mõistetav, kuidas missioonide taotlusvoorud eristuvad teistest raamprogrammi tegevustest ja millised uudsed võimalused avanevad missioonide rakendamisega, mida tavapärasel moel ei ole võimalik saavutada. Näeme, et missioonid on oma tegevuses jõudnud nii kaugele, et need ei peaks enam olema eraldiseisvad struktuurielemendid, vaid saaks toetust taotleda nn tavavoorudest. Leiame, et raamprogramm ei ole sobiv raamistik ulatuslike poliitikainstrumentide haldamiseks, mis eeldavad mitme peadirektoraadi, liikmesriikide, regionaalsete tasandite ja sektorite koordineeritud tegevust. Seetõttu ei peaks uus raamprogramm sisaldama seniseid missioonide laadseid instrumente, mis asetaks raamprogrammi kanda ülesanded, mis ulatuvad kaugemale teadus- ja arendustegevuse toetamisest. Suhtume ettevaatlikult väljapakutud „Moonshots“ ettepanekusse, kuna on oht jätkata senist missioonidepõhist lähenemist varjatud kujul või rahastada projekte, mis dubleerivad Euroopa partnerluste tegevust. 19 (21) 4.9 Eesti pooldab nii teadustaristute kui tehnoloogiataristute toetamist raamprogrammist. Peame oluliseks, et neid käsitletaks selgelt eristuvate, kuid üksteist toetavate struktuuridena. Tehnoloogiataristute arendamisel tuleb võtta eeskujuks Euroopa Teadustaristu Strateegiafoorumi (ESFRI) mudelil põhinev otsustusraamistik, mis tagab selge otsustusprotsessi, aitab vältida taristuinvesteeringute killustamist ning kindlustab, et arendused vastavad tegelikele teadus- ja innovatsioonivajadustele. Leiame, et kapitalikulude katmisel peavad kaasrahastuse piirmäärad olema paindlikud, arvestades erinevat tüüpi taristute investeeringuvajadustega. Uue raamprogrammi ettepanekus on rõhutatud nii teadustaristute kui ka tehnoloogiataristute olulisust teadus- ja innovatsioonivõimekuse tugevdamisel. Eesti on nõus, et taristud loovad eeldused nii teadusliku tippkvaliteedi saavutamiseks kui ka uute tehnoloogiate arendamiseks ja laiemaks rakendamiseks ettevõtluses. Eesti toetab kapitalikulude katmise (CAPEX) võimaldamist raamprogrammis, kuna infrastruktuuride rajamine või uuendamine eeldab sageli olulisi investeeringuid, mida ei ole võimalik katta üksnes projektipõhise tegevustoetuse või omafinantseeringuga. Samas ei pruugi väljapakutud 20%-line kapitalikulude komisjonipoolne kaasrahastuse piirmäär olla piisav kõikides taristukategooriates, mistõttu on oluline jätta võimalus piirmäära paindlikumaks kohandamiseks. Eesti peab oluliseks, et raamprogramm käsitleks teadustaristuid ja tehnoloogiataristuid selgelt eristatavate, kuid omavahel koordineeritud poliitikasuundadena. Tehnoloogiataristute rahastamise toomine raamprogrammi on toetatav, kuid nende roll peab olema täpselt määratletud: tehnoloogiataristud peavad toetama uute tehnoloogiate arendust, katsetamist, demonstreerimist ja skaleerimist ning pakkuma võrdset ligipääsu nii ettevõtjatele kui teadlastele. Oluline on võimaldada taristutele ligipääs ka VKE-dele ning idu- ja kasvuettevõtetele. Tehnoloogiataristud ei tohi muutuda üksnes suure tööstuse toetamise mehhanismiks, vaid peavad olema kättesaadavad Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi tervikule. Juhtimise ja strateegilise planeerimise seisukohalt peab liikmesriikidel olema selge roll nii taristute vajaduste defineerimisel kui ka nende arendamise prioriteetide kujundamisel. Teadustaristute puhul on toimivaks mudeliks olnud Euroopa Teadustaristu Strateegiafoorumi (ESFRI) raamistik, mis ühendab liikmesriikide strateegilised valikud ja üleeuroopalise teadusruumi arengu. Eesti leiab, et tehnoloogiataristute arendamisel tuleb rakendada sarnast läbipaistvat ja kollektiivset otsustusraamistikku, mis väldib taristuinvesteeringute killustamist ning tagab, et arendused vastavad tegelikele teadus- ja innovatsioonivajadustele, mitte kitsastele valdkondlikele huvidele. 4.10 Eesti toetab raamprogrammi rakendamise lihtsustamist, sh ühtse rahastusmäära ja kindlasummaliste maksete laialdast kasutuselevõttu tingimusel, et lihtsustamine ei vähenda projektides osalejate võimalusi. Eesti peab oluliseks, et järgmise raamprogrammi rakendamine oleks senisest selgem, prognoositavam ja halduslikult lihtsam nii teadusasutustele, ettevõtetele kui riikide rakendusasutustele. Raamprogrammi senine kogemus on näidanud, et kuigi programm on sisuliselt edukas, on osalejate jaoks takistuseks jätkuvalt suur halduskoormus, mis tuleneb keerukatest rahastamisreeglitest, aruandlusnõuetest ja erinevatest kulude kvalifitseerimise põhimõtetest. Eesti toetab seetõttu komisjoni eesmärki lihtsustada rahastamissüsteemi, sh laiendada kindlasummaliste maksete kasutust. See suurendaks prognoositavust ja vähendaks administratiivset koormust, mis on eriti oluline väiksemate teadusasutuste ja iduettevõtete puhul. 20 (21) Samal ajal rõhutame, et lihtsustamise eesmärk ei tohi viia teadus- ja innovatsioonitegevuse tegelike kulude alarahastamiseni. Seetõttu peab ühtne EL toetusmäär jääma optimaalsele tasemele, arvestades tööjõu-, energiakulude ja tehnoloogiainvesteeringute kasvu. Madalam toetusmäär vähendaks osalusvõimekust ja muudaks keerulisemaks rahvusvahelistes projektides osalemise, eelkõige väiksemate riikide teadusasutuste ja VKE-de jaoks. Projektides, mis kindlasummalise makse meetodit ei kasuta, peab jääma võimalus lähtuda osaleja tegelikest kuludest. Näiteks praeguses vormis rakendatav personali ühikuhinna arvestus (Personnel Unit Cost, PUC) on selgelt suurele osale projektipartneritele rahaliselt kahjulik ja ei ole seega praegu viidatud tingimustel sobiv edasi kanda uude raamprogrammi. Tuleb arvesse võtta, et ambitsioonikates raamprogrammi projektides töötavad tihti just kõrgemate palgaastmestike töötajad ja praegune arvutuslik PUC jätab projektid ja asutused kahjumisse. Kuigi komisjoni hinnangul kaalub lihtsustamine ja väiksem halduskoormus üle saadava rahalise kahju, peame oluliseks, et leitakse alternatiivseid lahendusi, mis ei esita raamprogrammis osalejatele põhjendamatuid rahalisi väljakutseid. Peame oluliseks, et osalejatele säiliks võimalus valida PUCi ja tegelike kulude põhise lähenemise vahel, nii nagu see on ka praeguses raamprogrammis. 5. Arvamuse saamine ja kooskõlastused Eelnõudepakett esitati sisendi saamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile. Lisaks küsiti arvamust lisas 3 toodud huvigruppidelt. Saabunud sisend ja selle arvestamine on ära toodud lisas 4. Seisukohti tutvustati Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogus (TAIP) ning arvestati selle raames toimunud aruteluga. 21 (21)  Lisa 4. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamise ja arvestamata jätmise selgitus 1 Majandus- ja 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tervitab Mitte arvestatud Kommunikatsiooniministeerium raamprogrammi eelarve kasvu, eriti mis puudutab kolmandat sammast ning Raamprogramm on Euroopa Innovatsioonnõukogu (EIC) eelarvet. Tänane EIC Kiirendi edukuse suunatud eelkõige protsent on langenud alla 5%, mis ei ole kindlasti aktsepteeritav, kui EIC ja teadusuuringutele, ja selle Kiirendi meede peaks olema Euroopa Horisondi lipulaev ning tagama, et võrreldes käesoleva Euroopa konkurentsivõime kasvab läbi uute (süvatehnoloogia) ettevõtete perioodiga on kasvu. Meie ettepanek oleks kolmanda samba eelarvet veelgi suurendada ettepanekus EIC eelarve vähemalt võrdseks esimese samba eelarvega. osakaal programmis oluliselt kasvanud. Innovatsiooni rahastatakse täiendavalt ka teistest fondidest. 2. Samuti tervitame ettepanekuid kogu taotlemise ja rahastamise osas Arvestatud osaliselt. lihtsustuste sisse viimist sh kindlasummaliste maksete (Lump Sum) Toetame lihtsustusi. kasutamist. Oluline, et kindlasummaliste maksete rakendamine võimaldaks Riigiabi ei ole ka liikmesriikidel samadel tingimustel projekte kaasrahastada. Üldise raamprogrammi teema. grupierandi määrus võimaldab samadel alustel kaasrahastada partnerlusi, Teaminguid ja kvaliteedimärgise saanud projekte, samas liikmesriikide teadlikkus ja oskus neid erisusi rakendada on madal. Juhul, kui uues raamprogrammis plaanis täiendavaid tegevusi, mis nõuavavad/võimaldavad liikmesriikide kaasrahastust, tuleks vaadata ka üle vastavad riigiabireegli erandid, et rahastus saaks toimida raamprogrammis kokkulepitud reeglite alusel. 3. Lihtsustuste osas olulisel kohal ka taotluste ja aruannete mahu Teadmiseks võetud. vähendamine. Seejuures on olulised kaks aspekti. Taotluste mahu vähendamise juures tuleb säilitada põhimõte, et taotluse hindamise jaoks oluline info peab jääma taotluse põhiossa, mitte mahu vähendamine ei 1 saavutata olulise info liigutamisega lisadesse. Teiseks tuleb silmas pidada tehisaru arengut, mida juba täna paljud taotlejad oma taotluste ja aruannete koostamisel kasutavad ning teisalt kasutusel ka taotluste läbivaatamisel ja hindamisel. Seega ootame ettepanekuid Euroopa Komisjonilt, kuidas tehisaru areng kogu lihtsustamise ettepanekute väljatöötamisse arvesse võetakse ning kas taotluste koostamine, hindamine ja hilisem aruandlus vajaks üldse põhimõttelist muudatust. 4. Tulenevalt julgeolekuolukorrast ja ka Eesti riigi prioriteetidest, toetame Arvestatud laialdasemalt kahese kasutusega (dual use) tehnoloogiate arendamist ja toetamist raamprogrammis. Kuna tegu on spetsiifilise sektori/valdkonnaga, siis on oluline, et raamprogrammi (ja konkurentsivõimefondi) üleselt luuakse selge arusaam, mis on valdkonna peamised väljakutsed ja vajadused ning nendele vastukaaluks kujundatakse selge väärtuspakkumine, tagamaks ressursside tõhusa kasutamise. 5. MKM vaatest järgmise raamprogrammi puuduseks on asjaolu, et enamjaolt Mitte arvestatud. sisaldab ettepanek Euroopa Horisondi instrumente ja sekkumisi, samas Raamprogrammi konkurentsiraportite järeldus on, et vaja on suuremaid muudatusi ja võtta ettepanek sisaldab ka rohkem riske. Uute elementidena on käsitletud vaid EIC ARPA/DARPA muid muudatusi lisaks laadseid tegevusi, mille piloot on juba 2026. a EIC tööprogrammi. EIC-le võrreldes Raamprogramm peaks ühepoolt olema liikmesriikidele eeskujuks muutuste käesoleva osas, teisalt võiks sisalda suuremat valmisolekut riskida ja eksperimenteerida raamprogrammiga, nii uute sekkumiste näol, mida üksik liikmesriik ei oleks valmis tegema (kuna horisontaalse peavad tagama oma riigi teadlastele ja ettevõtjatele nö baasinstrumentide iseloomuga (nt dual- olemasolu). Eriti oleks vaja uuendusi I samba osas, et rohkem alusteadust use), kui ka iga samba jõuaks rakendusteni ja majandusliku kasuni. siseseid uuendusi. 6. Leiame, et teise samba tegevustel peaks olema selgemat fookused ning Mitte arvestatud. tegelema konkurentsivõime kitsaskohtadega. Seega, esiteks teise samba II sambas koonduvad tegevused peaks alustama tehnoloogia valmiduse tasemelt 3/4 (mitte toetama mitmekesised tegevused alusuuringuid), tagamaks, et tegevustel ja projektidel oleks algusest peale ja üle samba TRL 2  selge rakenduslik väärtus ja rakendaja olemas. Teiseks, oluline on määrata piirang ei ole ära, millise tööstuse/ettevõtluse konkurentsvõimet soovitakse tõsta. põhjendatud. II sambas Suuremahuliste koostööprojektide puhul on enamasti juhtrollis on ettenähtud tihe suurettevõtted ja -tööstus, mistõttu palju Horisondi vahenditest liigub koostöö samadele toetuse saajatele raamprogrammist raamprogrammi. Kui EL konkurentsivõime poliitiline eesmärk on rohkem väike ja keskmise suurusega ettevõtete fondiga ning oodata on (VKEde) kasvu ja koostööd, peaks instrumendid olema ka vastavalt ettevõtluse osalust sihistatud või siis instrumentides eristatud suurte ja võimekate toetamine (mis ootavate partnerluste koostööprojektide näol tekitab piisava kuhjumise ja spillover efekti) ning algatused. Ettevõtete VKEdele, kus nad saavad olla juhtrollis ning läbi koostöö oma võimekust toetamise raskuskese on arendada. III sambas. 7. MKM uues raamprogrammis missioonide jätkamist ei toeta. Senine Arvestatud missioonide piloodi kohta pole selgelt toodud nende mõju ja tulemusi või põhjendatud, miks selline instrument on vajalik ja kuluefektiivne. Juhul, kui Euroopa Komisjon soovib missioonide ettepanekuga edasi liikuda, siis oleks vaja esmalt selline analüüs läbi viia (Euroopa Komisjon viis 2023. a läbi esmase hindamise, kuid see oli meie hinnangul liiga vara, et sisuliselt hinnata). 8. Lõpetuseks tehnilisem kommentaar aga hetkel raamprogrammi ettepaneku Teadmiseks võetud EIC osas (artikkel 16) toob välja konkreetsed instrumendid. Kuigi sõnastatud Sõnastus on piisavalt pehmelt („EIC may in particular provide the following types of support“), siis paindlik. EIC tegevust tundub selline detailsuse aste võrreldes teiste ebaproportsionaalne (ERC on võimalik toetada ka puhul ei tooda erinevad granditüüpe välja) ning tõstatab küsimusi, kas teistest fondidest. täiendavate instrumentide lisamine (või mõne lõpetamine) nõuaks käesoleva määruse muutmist. 2 Regionaal- ja Tervitame Euroopa Komisjoni lähenemist, et järgmine raamprogramm saab Teadmiseks võetud Põllumajandusministeerium olema lihtsam, kiiremini reageeriv ja paindlikum ning vähendab osalejate halduskoormust. Peame samuti väga oluliseks partnerluste arvu vähendamist ning partnerluste Arvestatud lihtsustamist nii tegevuste kui organisatsioonilise poole pealt. Leiame, et 3 kõikide partnerluste heakskiitmine peaks aga toimuma üheaegselt raamprogrammi alguses. Partnerluste erinev algusaeg tekitaks liikmesriikidele liigset ja ebavajalikku halduskoormust ning ei võimaldaks nendes osalemist parimal viisil planeerida. Eelnõudest ei selgu, milliseks kujunevad uues raamprogrammis partnerluste Teadmiseks võetud tüübid. Vajab selgitamist, milline hakkab olema liikmesriikide roll uut tüüpi Eelnõud on kirjas kolme partnerlustes, millised saavad olema nende partnerluste tegevused ning tüüpi partnerlused: kuidas hakkab toimuma partnerluste valik. programmipõhised, TFEU art 1895 ja art 187 põhised. Otsustusprotsesside kohta on eraldi seisukoht liikmeriikide kaasamise kohta. Toetame avatud teemade põhist lähenemist, mis pakuvad taotlejatele rohkem Arvestatud vabadust lahenduste valikul oodatavate tulemuste saavutamiseks. Loobumine teadus- ja innovatsioonitegevuste (RIA) ja innovatsioonitegevuste (IA) eristamisest annab samuti enam paindlikkust. Meetmed, mis edendavad kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni Teadmiseks võetud ning ettevõtluse (knowledge triangle) sidustamist, on Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise eesmärkidega väga heas kooskõlas. Näeme positiivsena, et eelnõu kohaselt on kavas toetada teadus- ja Teadmiseks võetud arendustegevust ning innovatsiooni peaaegu kõikidel TRL tasemetel. Rõhutame, et Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise seisukohalt on oluline tegeleda tasakaalustatult nii alus- ja rakendusteadusega kui innovatsiooniga. Ettepaneku tekstist aga ei selgu, kas ja kuivõrd on plaanis seada meetmeid teadmussiirdeks, et ergutada teadusprojektide tulemuste laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas. Peame oluliseks, et uus raamprogramm pööraks enam tähelepanu oma Arvestatud karjääri alguses olevate teadlaste kaasamisele ja seeläbi teadlaste järelkasvule Kajastub FP10 Euroopa Liidu konkurentsivõime kontekstis. raamseisukohtades Tervitame ühekordse makse (lump-sum) kasutuselevõttu vaikimisi Arvestatud 4  rahastusvormina. Juhime aga tähelepanu, et sellega kaasneb oluliselt suurem planeerimise vajadus ning kasvab eelarveprobleemidega seotud ebaõnnestumiste risk projektide jaoks, kus teaduslik ebakindlus on kõrge. Kasumit taotlevate ettevõtete maksimaalne toetuse määr (kuni 70%) võib Teadmiseks võetud vähendada potentsiaalsete Eesti tööstuspartnerite (nt puidutööstus, Regulatsioonis energeetika) motivatsiooni ja võimekust konsortsiumides osaleda. Seetõttu valdkonnapõhiste leiame, et kasutada võiks sektoripõhist paindlikkust, nt kõrgemad määrad erisuste tegemine ei ole pilootfaasis ja/või eritingimused väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. põhjendatud detailsus. Voorude tasemel tingimused lepitakse kokku tööprogrammide tasemel. Toetame, et osaluse laiendamise (widening) meetmete kavandamisel Arvestatud võetakse arvesse riikide edusamme, kuid see ei tohi neile riikidele tuua kaasa nende positsiooni halvenemist, mistõttu peavad ülemineku riikidele säilima Twinning ja Marie Skłodowska-Curie meetmed 3 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium toetab Euroopa Horisondi 2028-2034 Arvestatud osaliselt. teadusprogrammis kavandatavaid muudatusi, mille eesmärgiks on EL ja Raamprogrammi liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse rahastamist paremini fokusseerida eelarvet vaadatakse ning lihtsustada programmi rakendamist. Nõustume II samba tervikuna läbirääkimiste „Konkurentsivõime ja ühiskond“ all toodud peamiste teemavaldkondade ja käigus. Ühe valdkonna prioriteetidega. Seejuures peame oluliseks, et suureneb terviseuuringutele eraldi esile tõstmine VV kavandatav rahastus, mis loob võimaluse kiirendada meditsiinilisi seisukohtades oleks läbimurdeid ja arendada Euroopa terviseandmete ruumi. Suurem fookus läbirääkimiste vaatest konkurentsivõime tõstmisele ja sünergia loomine uue konkurentsivõime ennatlik. Tervise fondiga on positiivne. See loob eeldused parandamaks Euroopa strateegilist valdkonna eelarve ja autonoomiat ravimite ja tervisetehnoloogiate tootmises, et vähendada osakaal II sambas on sõltuvust kolmandatest riikidest. EL investeeringud selles valdkonnas on tõusnud võrreldes vajalikud, et toetada EL tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja käesoleva perioodiga. neile reageerimise asutuse HERA tegevusi meditsiiniliste vastumeetmete arendamisel ja nende tootmisvõimekuse tõstmisel. Samuti on oluline silmas pidada esmatähtsate ravimite määruse eelnõuga seatavaid eesmärke tagada 5 esmatähtsate ravimite varustuskindlus. Samas peame oluliseks, et senisest oluliselt suurema fookusega Arvestatud osaliselt. konkurentsivõime eesmärkide kõrval säiliks uues teadusprogrammis tugev Prioriteetsed teemad on fookus ka rahvatervise, ennetuse ja tervisesüsteemide arendamise kajastatud FP10 uuringutel (rahvastiku vananemine ja sellega seotud vajadused, raamseisukohtades, mis keskkonnamõjud tervisele, teenuste pikaajaline mõjusus ja kulutõhusus, endiselt kehtivad ning andmepõhisus ja uued analüüsimeetodid, tervise- ja sotsiaalsüsteemide on läbirääkimistel üheks ümberkujundamine ning kriisikindlus). Oluline on, et uues raamprogrammis aluseks. jätkuks teaduse ja innovatsiooni toetamine ka nendes valdkondades, mis toetavad poliitikakujundamist ja ühiskondlike muutustega toimetulekut. Peame oluliseks, et teadusprogrammis säiliks eraldi teemavaldkonnana Teadmiseks võetud. üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed (ränne, desinfo, demokraatia, Määruses on II samba ühiskonna ja majanduse transformatsioonid, kaasav ja sidus ühiskond) ning all „ühiskonna“ osa, mis läbiva põhimõttena sotsiaal- ja humanitaarteaduste sihipärane kaasamine ka peaks neid teemasid muudes teemavaldkondades. katma, eraldi olemas. Toetame teadusprogrammi eesmärki tugevdada valmisolekut Teadmiseks võetud tervisekriisideks. Tuginedes COVID-19 pandeemia kogemusele, tuleks tööprogrammide ja tegevussuundade kavandamisel rakendada „Üks tervis“ lähenemist, mis seob inimeste, loomade ja keskkonna tervise. Suurem rõhuasetus peaks olema valdkondadeülesel koostööl, sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteadustega, et tegeleda väärinfo ja vaktsiinikõhklusega. Leiame, et oluline on järjepidevuse säilitamine eelmise teadusprogrammi Teadmiseks võetud. raames algatatud teadusmissioonide (nt vähimissioon) elluviimisel ja Komisjoni ettepanekus tervitame võimalust missioonidega jätkata vähemalt kuni 2030.aastani. on missioonid olemas, VV seisukoht kujundatud lähtudes EL missioonide rakendusfaasist viimasel 6  kolmel aastal 2027- 2030. Toetame partnerluste arvu vähendamist ja nende rakendamise lihtsustamist. Arvestatud Partnerluste puhul peame prioriteetseks teemavaldkondi, mis toetavad poliitikakujundamist SOM valitsemisalas. SOM osaleb täna viies Euroopa Horisondi partnerluses (tervise- ja hoolekandesüsteemide uuendamine, personaalmeditsiin, harvikhaigused, kemikaalide riskihindamine ja peatselt algavas pandeemiateks valmisoleku partnerluses). Samas märgime, et SOM osalust tuleviku partnerlustes piirab piisava omafinantseeringu puudumine. 4 Justiits- ja Digiministeerium Üldised põhimõtted ja eesmärgid Arvestatud 1. Tunnustame Euroopa Komisjoni otsustavust ja visiooni esitada ambitsioonikam eelarve, mis ületab varasema Euroopa Horisondi 2021-2027 eelarveperioodi mahtu 79,5 miljardi euro võrra. See samm peegeldab Euroopa Liidu valmisolekut vastata uutele väljakutsetele- olgu need seotud julgeoleku, rohepöörde, digiarengu või sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisega. 2. Toetame Euroopa horisondi raamprogrammi ligipääsetavust Teadmiseks võetud. Euroopa Liidu välistele assotsieerunud liikmetele uuel MFFi Assotsieerumine programmiperioodil. Uuel programmiperioodil peame oluliseks ja Euroopa horisondiga on toetame aktiivselt Ukraina riigi assotsiatsioonilepingu sõlmimist iga riigi enda otsus, Euroopa Horisondi raames. Selline samm aitaks tugevdada millele järgnevad teaduskoostööd, sealhulgas keelemudelite ja AI lahenduste assotsieerumis arendamise vallas, edendada innovatsiooni ning toetada Ukraina läbirääkimised. integreerumist Euroopa teadus- ja majandusruumi. 3. Peame oluliseks täiendavate meetmete rakendamist, mis Teadmiseks võetud võimaldaksid Ukraina riigi finantsilist toetamist Euroopa See on sobilik Horisondi raamprogrammis. See aitaks tugevdada Ukraina teadus- tööprogrammide ja innovatsioonivõimekust ning toetaks riigi sügavamat tasemel reguleerimiseks. integreerumist Euroopa teadus- ja majandusruumi. Ukrainal on ülisuur potentsiaal pakkuda Euroopale kogemusi ja teadmisi 7  kaitsevaldkonnas (kübertehnoloogiad, droonide testimiskeskkond jne). Laiapõhisem toetamine võimaldab Ukrainal aktiivsemalt arendada enda majandust ja ettevõtluskeskkonda, mis tagab ka Ukraina majandusliku ja institutsionaalse valmisoleku Euroopa Liiduga liitumiseks. 4. Peame tähtsaks arvestada asjaoluga, et Eesti riik ei kuulu Arvestatud lähiaastatel laienemisriikide (widening countries) kategooriasse, vaid on määratletud kui üleminekuriik (transition country). Antud klassifikatsioonil on oluline mõju MFFi programmidest rahastuse taotlemisel ja saamisel. Üleminekurühma kuuluvad Eesti, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal ja Sloveenia. Kuue üleminekuriigi edasiminek innovatsiooninäitajates (ingl. European Innovation Scoreboard) näitab, et nende teadus- ja innovatsioonisüsteemid vajavad senisest vähem välist tuge — see on positiivne areng. Küllaga tähendab see meie jaoks osaluse laienemise meetme (widening- meede) lõppu, mis avaldab negatiivset mõju Eesti ettevõtetele ja juba niigi geopoliitilise asetuse tõttu on investeeringud Eestisse vähenenud. 5. Näeme murekohana, et Euroopa Horisonti raames ei ole MFF Arvestatud osaliselt. 2028–2034 perioodil ette nähtud piisavaid täiendavaid Seisukohtades on toetusmeetmeid üleminekuriikidele, mis aitaksid neil tõsta oma kajastatud digivaldkonna innovatsioonivõimekust võrreldavale tasemele üleminekuriikidele ELi mittelaienemisriikidega (arenenud riikidega). Soovitame täiendavate eraldi innovatsioonikiirendite loomist, mis soodustaks toetusmeetmete loomist innovatsioonilõhe vähendamist mittelaienemisriikidega või et kehtiks üldiselt, konkreetseid eelmise perioodi laienemisriikide võimalused ka valdkondi mainimata. mittelaienemisriikidele. Üleminekuriikidelt ei saa oodata valmisolekut konkureerida sarnastel alusetel mittelaienemisriikidega. 6. Ei toeta Horisondi projektirahastuse puhul toetuse üldmäära Teadmiseks võetud. langetamist üleminekuriikidele, mille puhul senine 80%-i määr Regulatsiooni tasemel 8  vähendatakse 60%-i peale. Antud muudatusega tõuseb mh. projektirahastuse digivaldkonna ettevõtetele omaosaluse nõue. Selline muudatus vähenemist ei ohustab üleminekuriikides võimekust osaleda teadus- ja reguleerita. arendustegevuses ning pärsib innovatsiooni ja konkurentsivõime Üleminekuriikide kasvu üleminekuriikides, kes ei ole veel konkureerivad sobivate tingimuste mittelaienemisriikidega. See vähendab niigi vähest osalemist toetamise kohta rahastusprogrammides ning tõkestab kohalike ettevõtete kasvu. kujundatud VV Muudatustel on oluline kaal üleminekuriikidele ning Eesti seisukoht. majandusele. 7. Leiame, et üleminekuriikide klassifitseerimise aluseks ei saa Teadmiseks võetud kasutada igal aastal muutuvat Euroopa innovatsiooni Regulatsioon fikseerib tulemustabelit(ingl. European Innovation Scoreboard). Oluline on üleminekuriigid kogu vaadata pikemat plaani, mis hõlmaks ühtseid standardiseeritud perioodiks. näitajaid, mida saaks võtta aluseks üleminekuriikide klassifitseerimisel. Seetõttu soovitame, et üleminekuriigi staatus ja sellega seotud toetuse määrad kujundataks mitmetasandilise analüüsi alusel, mis hõlmab:  SKP-d nii elaniku kohta kui ka kogumahus;  majanduslikku olukorda, majanduse struktuuri ja investeerimisvõimekust; rahastuse suhtelist mõju riigi teadus- ja arendustegevusele, eriti digitaalse innovatsiooni kontekstis. 8. Nendime, et uue Horisondi raamprogrammi ettepanek aastateks Mitte arvestatud. 2028–2034 ei kata terviklikku (rakenduslikku) vaatepilti ning ei Seda teemat ei lahenda taga arusaama, mis saab eelmise perioodi tegevustest. Peame uue perioodi määruse vajalikuks, et Komisjon kirjeldaks detailsemalt ka rakenduslikku tasandil, vaid on pigem poolt ning avaldaks detailsema ülevaate, kus on kirjeldatud kõik sel tehnilise tasandi ja perioodil toetatavad programmid. käesoleva perioodi vahe- ja lõpuhindamiste küsimus. 9. Teeme ettepaneku lisada Horizon Europe eesmärkidesse Arvestatud osaliselt. 9  küberturvalisus kui eesmärk, mitte ainult jääda üldise “security” Teadmiseks võetud. alla nagu seni. Tänapäeval on kõik juba digi, seega kõik alates Küberturvalisuse teema põllumajandusest kuni loomemajanduseni, kaitsest kuni terviseni olulisus on välja toodud peab olema digitaalne ja seega kõige puhul peaks küberturvalisus FP10 olema võtmetähtsusega. raamseisukohtades. Horisondi II sammas "Konkurentsivõime ja ühiskond" Teadmiseks võetud. 1. Euroopa Horisondi ja Konkurentsivõime Fondi digitaalse Nn poliitikaakende juhtpositsiooni fookusvaldkondadena peame oluliseks tehisaru, teemad määratletakse andmepõhiste lahenduste ja küberjulgeoleku suurendamise konkurentsivõime fondi süstemaatilist rahastamist. Sealhulgas järgmistes valdkondades: määruses.  Tehisaru gigatehased ja kõrgjõudlusega andmetöötlus kui strateegiline taristu, et tagada Euroopa oma keele- ja multimodaalsete mudelite arendamise võimekus;  Andmete kättesaadavus, arusaadavus ja kvaliteet – avaandmete, andmeruumide arendamine ja liidestumine, privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamine, et tagada andmete kasutatavus innovatsiooniks ning teenuste osutamiseks nii era- kui ka avalikus sektoris;  Tehisaru põhiste lahenduste arendamine ja kasutuselevõtu toetamine avalikus sektoris, sh justiitssüsteemi tõhustamine ning selleks vajalike protsesside muutmine, oskuste ja teadmiste arendamine;  organiseeritud kuritegude, küber- ja hübriidrünnete ning riigi infrastruktuuri kahjustamise uurimisvõimekuse suurendamine, sh parandades andmeanalüüsi kvaliteeti (sh tehisintellekti analüüs, massandmete analüüs, mõjutustegevuse aluseks oleva sotsiaalmeedia, sh kampaaniate analüüs, süvavõltsingute leidmine jm) ja arendades uurs tõendamismeetodeid. Eraldi tähelepanu väärib hübriidohtude temaatika, nt merekaablitega seotud ekspertiisid, laevades olevate tehniliste vahendite ekspertiisid, GPS spoofing ja selle modelleerimine;  AI-põhiste rünnete kaitsesüsteemid (offensive/defensive AI), 10  kvantarvutite ja post-kvant krüptograafia, täisusaldamatuse turbeprintsiibi rakendamine (zero-trust architecture), tarneahelate turvalisus, lõimturbe põhimõtete, mittefunktsionaalsete nõuete rakendamine teenuse arenduses ja IoT turvalisus, AI mudelite ja andmete ründevektorid ja kaitsemeetmed (modal hacking, data poisoning), digitaalsete teenuste ühilduvus uue põlvkonna internetiprotokolliga IPv6 jne, et arvestada uute tehnoloogiate ja küberturbe trendidega küberjulgeoleku suurendamisel. 2. Ettevõtjate ligipääs Euroopa Horisondi II sambale vajab Teadmiseks võetud. parandamist. Euroopa Horisondi II samba projektide ülesehitus Ettevõtete toetamine on soosib suuri teaduskonsortsiume, kus väiksema kapitalimahutavusega tugevalt III sambas, ettevõtjatel on piiratud roll. Tootearenduseks vajalikke paindlikke mille eelarve ja osakaal võimalusi napib, kuna projektid on suunatud eelkõige teadusasutuste programmis on oluliselt algatustele. Lisaks on halduskoormus ja partnerite rohkus kasvanud, lisaks toetab väiksematele ettevõtetele takistuseks. Ettevõtluse kaasamine vajab loodud sihipärast lihtsustamist: selgemat rolli turupõhistele konkurentsivõime fond. innovatsioonidele, väiksemamahulisi koostöövorme ja Raamprogrammis, sh II haldusprotsesside lihtsustamist. Ilma selleta jääb II samba potentsiaal sambas, on ettenähtud väikeettevõtete jaoks kasutamata. Keskeltläbi on VKEdele kõrgem konsortsiumipartnereid ligikaudu 10 või enam. rahastusmäär võrreldes suurettevõtetega. II sambast rahatavad partnerlused kaasavad kõik ettevõtteid ja ei ole sihitud ainult teadusasutustele. Lihtsustused on kaetud VV seisukohtades. 3. Tunnustame Komisjoni ettepanekut võimaldada uues Horisondi Arvestatud raamprogrammis kaitseotstarbelise ja kahese kasutusega Uues raamprogrammis tehnoloogia rahastamist, mis puudutab II samba 4. on II samba 4. teemavaldkonda („digivaldkond, tööstus ja kosmos“), kuhu teemavaldkond 11  lisandub kaitsetööstus eraldi fookusena. Samuti toetame Euroopa julgeolek, kaitsetööstus Liidu soovi tugevdada oma strateegilist autonoomiat ja ja kosmos kaitsevõimekust ka teadus- ja innovatsioonipoliitika kaudu. 4. Teeme ettepaneku lisada Horisondi “Konkurentsivõime ja Teadmiseks võetud. ühiskond” teise osa “Ühiskond” programmidele kuritegude Lahendatakse tõhustamaks uurimiseks ja lahendamiseks teadus- ja tööprogrammides. uurimistegevusi, mis on vajalikud poliitiliste otsuste tegemiseks. Pakutavad fookusvaldkonnad on näiteks digitaalne kriminalistika, tehisintellekt, andmeanalüütika, biomeetria, DNA-tehnoloogia, raskete kuritegude (nt inimkaubandus) ning ohvriabi valdkond. Need tehnoloogiad aitavad koguda ja analüüsida tõendeid kiiremini ning täpsemalt, tuvastada mustreid ja seeläbi kuritegevust ennetada. 5. Peame vajalikuks vähendada Horisondi erinevate meetmete ja Arvestatud teemaplokkide vahelist dubleerimist, näiteks soodustada kahese kasutusega teadus-arendustegevust ning tehnoloogiasiiret tsiviil- ja kaitsesektorite vahel. Selle tagamiseks tuleb rakendada kahese kasutuse ja tehnoloogiasiiret toetava teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks vastavaid meetmeid ja hindamiskriteeriume. On vajalik luua regulatsioonid teadus- ja arendusprogrammide üleselt valdkondades, mis võivad puudutada kahest kasutust, nt tundliku ja salastatud teabe käitlemine, teadusjulgeolek, küberkaitse, standardiseerimine, avatud teadus jm. 6. On oluline soodustada lõppkasutajate (eriti riigiasutused) Teadmiseks võetud süsteemset kaasamist Horisondi projektide elluviimisse, mis aitab Riigiasutused saavad tagada sidususe teadusuuringute, innovatsiooni ja teaduspõhise osaleda partnerlustes ja poliitikakujundamise vahel ning suurendada projektide tulemite projektides partneritena rakendamist ja mõju ühiskonnale. III sammas "Innovatsioon" Teadmiseks võetud 1. Soovime, et Eesti ettevõtted saaksid uuel MFFi rahastusperioodil Regulatsioon ei olla kasusaajad rahastusmeetmes EIC Pre-Accelerator, mis on reguleeri ettepankus suunatud laienemisriikidele. Soovime, et taolised meetmed oleksid ühtegi osaluse avatud ka üleminekuriikidele, kellele on ka tarvilik suunata toetavaid laienemise meedet 12  meetmeid, et jõuda samale arengutasemele nagu mitte-laienemis eraldi. Eraldi VV riigid (non-widening countries). Peame oluliseks, et oleks täiendavad seisukohta meetmed, mis on suunatud ka jätkuvale arengu toetamisele üleminekuriikide üleminekuriikidele, kes veel ei ole täielikult võimelised konkureerima toetuse kohta. mitte-laienemis riikidega. 2. Eesti soovitab Euroopa Innovatsiooninõukogul kaaluda alaliste Teadmiseks võetud. temaatiliste voorude korraldamist, mille keskseteks fookusteks Teemad lepitakse kokku võiksid olla tehisaru, küberturvalisus ja kriitiline taristu, tööprogrammide kvanttehnoloogia ja postkvant krüptograafia. Näeme, et tehisaru raames. ja HPC strateegilised väljakutsed peaksid olema EICi eraldi prioriteet. Lisaks on olulisteks valdkondadeks ka kosmosetehnoloogia (alamteemadena: satelliidid ja andmeside; küberturvalisus) ja kaitsetehnoloogia (alamteemadena: digitaalsed juhtimissüsteemid). 2023. aastal viidi EIC Pathfinderi raames läbi kaitsetehnoloogia strateegiline voor (EIC Strategic Challenge for Defence), mis näitas selgelt huvi ja vajadust selliste sihitud algatuste järele. Selle kogemuse põhjal võiks kaaluda alaliste fookusvaldkondade loomist, mis toetaksid Euroopa strateegilisi huve ja tehnoloogilist sõltumatust. Kindlasti toetame EIC programmi jätkamist ning suurendatud eelarvet. Fond peab arvestama ka väiksemate riikide eripära, kus on küll maailmatasemel teaduskompetents, kuid piiratud kapitaliturg. 3. Horisondi määruses (MFF 2028–2034) puudub selgus EIT Teadmiseks võetud Digitali rahastuse jätkumise kohta, kuigi programm peaks Konkreetseid algatusi finantsiliselt iseseisvuma aastaks 2025. EIT Digital keskendub määruse tasandil kokku digitehnoloogiate arendamisele, ettevõtluse edendamisele ja ei lepita. digioskuste kasvatamisele Euroopas. Tegemist on digiettevõtete jaoks olulise programmiga, kust on võimalik kaasata rahastust. Edaspidi tuleb keskenduda selgele väärtuspakkumisele ning mõtestada, kuidas pakkuda ettevõtjatele reaalset kasu — seda läbipaistvalt ja sisuliselt. EIT Digital on kinnitanud, et saavutab finantsilise iseseisvuse aastaks 2025. Seetõttu ei näe me vajadust jätkata selle EIT Digital KIC-i 13  finantstoetamist uuel rahastusperioodil. Küll aga peame oluliseks tihendada koostööd innovatsiooni- ja teadusagentuuridega, et toetada digivaldkonna arengut ning tugevdada Euroopa innovatsioonivõimekust. 4. Toetame Eureka võrgustiku innovatsioonimeedet Eurostars Teadmiseks võetud (Eurostars-3 Joint Programme), mis pakub VKEdele, sealhulgas just digitehnoloogiaid arendavatele ettevõtetele, võimalust osaleda rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuses. Eurostars on Horisondi III samba meede, mis võimaldab koostööd ülemaailmsete partneritega — sh teadusasutuste, VKEde ja suurettevõtetega — ning on üks kättesaadavamaid ja paindlikumaid võimalusi digivaldkonna ettevõtetele siseneda teadmusmahukasse rahvusvahelisse koostöösse. Tegemist on alt-üles suunitlusega programmiga, kus puuduvad temaatilised kitsendused, erinevalt Euroopa Horisondi II sambast. IV sammas "Euroopa teadusruum" Arvestatud, toetame 1. Toetame Euroopa Liidu strateegilisi investeeringuid tehisaru ja teadus- ja tehnoloogia kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC) taristutesse, et tugevdada taristute arendamist. liidu teaduslikku ja tehnoloogilist suveräänsust ning majanduse Partnerluste valik ei konkurentsivõimet. AI gigatehased loovad võimekuse arendada ja toimud raamprogrammi skaleerida tehisaru mudeleid Euroopas, samas kui EuroHPC ühine regulatsiooni tasemel. ettevõtmine pakub superarvutite platvorme, mis toetavad tipptasemel EuroHPC on TFEU art teadusuuringuid, tööstusinnovatsiooni ja andmemahukaid rakendusi. 187 algatus, mis on Need taristud on osa Euroopa Teadusruumi arendamisest ning aitavad ettepankus lubatud kiirendada rohepööret, digipööret ja majanduslikku partnerluse vorm. konkurentsivõimet. Eesmärk peab olema:  luua suveräänset ja turvalist arvutusvõimekust, et toetada avaliku sektori, teaduse ja ettevõtluse vajadusi;  arendada täpseid ja kultuuritundlikke eestikeelseid keelemudeleid (nt Bürokrati arendamiseks);  vähendada sõltuvust kolmandate riikide (nt USA, Hiina) pilvetehnoloogiatest;  viia ellu AI-hüpe hariduses, teaduses ja teenuste pakkumises; 14  tugevdada Eesti tehnoloogilist ja majanduslikku positsiooni Euroopas. 2. Toetame Euroopa Liidu investeeringuid teadusarendusse uute Teadmiseks võetud. tehnoloogiate ja küberturbe trendidega arvestamiseks küberjulgeoleku suurendamisel, sh teaduslike kompetentsikeskuste loomist uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks (nt pilvetehnoloogiad, tehisaru ja krüptograafia). 3. Teeme ettepaneku lisada "Euroopa teadusruum" samba alla Teadmiseks võetud teemana digiarengut ja küberturvalisust tagamaks Eesti ja Regulatsiooni ei sätesta Euroopa vastavate ülikoolide-teadusasutuste globaalselt IV sambas tipptasemel püsimiseks ning jõudmaks maailma parimate hulka teemavaldkondi. ka kvant-, postkvant, AI jm temaatikates. Küberturvalisuse tähtsus maailmas tõuseb ja selle tõttu tuleks selle tippteaduse jaoks teha täiesti eraldiseisvaid pingutusi. 4. Avaldame muret seoses küberturvalisuse spetsialistide suure Teadmiseks võetud. defitsiidiga Euroopas. ENISA andmetel on Euroopas Raamprogramm ei küberturvalisuse spetsialistide defitsiit umbes 300 000 töökoha tegele spetsialistide võrra, mida hetkel ei suudeta täita olemasolevate lõpetajatega. tasemeõppeteemadega, Sama kinnitas ka ISC 2023.aasta uuring, mille järgi ISC2 2023. aasta see on siseriiklik tööjõu-uuringu hinnangul on küberturvalisuse spetsialistide küsimus. tööjõupuudus ELis 274 000 ja selle puudujäägi kaotamiseks on vaja oskuste baasi laiendada 29%. Üle kahe kolmandiku ELi vastanutest väidab, et nende organisatsioonides on küberturvalisuse töötajate puudus, kes suudaksid ennetada ja tõrkeotsingut teha. Sellest tulenevalt toetame küberspetsialistide järelkasvu aktiivset rahastamist hariduse kõigil tasanditel, sh doktori- ja magistriõppes. 5. Juhime tähelepanu sellele, et kõrge ambitsiooniga Teadmiseks võetud. tehnoloogiaprojektide (moonshot projects) käsitluses esineb Nõustume, et rakenduslikke ebamäärasusi, mis tekitavad küsimusi projektide moonshots projektide elluviimise selguse ja tõhususe osas. Meie seisukoht on, et ettepanek vajab enam moonshot-initsiatiivide kavandamisel ja rakendamisel tuleb lähtuda selgitust. 15  järgmistest põhimõtetest:  Halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine – projektide elluviimine peab olema sujuv, läbipaistev ja osalejatele võimalikult lihtsasti hallatav.  Sidusus teadusuuringute, arendustegevuse, katsetamise ja turule toomise vahel, oluline on tagada, et teadustulemused ei jää pelgalt akadeemiliseks väljundiks, vaid jõuavad ka reaalse tooteni või teenuseni, mis loob ühiskondlikku ja majanduslikku väärtust. 6. Toetame avaliku sektori tehisaru kiirendite loomist, mis aitavad Teadmiseks võetud liikmesriikidel skaleerida tehisintellekti kasutuselevõttu riigivalitsemises. Kiirendite eesmärk on pakkuda tuge kogu arendustsükli vältel – alates vajaduste kaardistamisest ja kasutusjuhtude analüüsist kuni lahenduste piloteerimise, testimise ja laialdase rakendamiseni. Tegemist oleks praktilise tugistruktuuriga, mis aitab asutustel liikuda katsetamiselt skaleeritavate ja kestlike tehisaru rakendusteni. Olulise osana tuleb pöörata tähelepanu ka keelemudelite kohandamisele ja rakendamisele, et tagada väikekeelte, sh eesti keele, jätkusuutlikkus. 5 Kliimaministeerium Kliimaministeerium toetab senise, Eesti teadlaste ja ülikoolide jaoks juba Arvestatud tuttava, struktuuri ning reeglistiku jätkamist. II samba ümberkorralduste mõju tööprogrammidele on napi info põhjal võimatu hinnata. Välja pakutud katusteemadest haakuvad Kliimaministeeriumi tegevusvaldkondadega: "Taastuvenergiale üleminek ja CO2 vähendamine", "Digitaalne juhtimine", „Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos". Ettepanekud määruse täiendamiseks: Täpsemad alateemad ja 1. dokumendist ei ole võimalik välja lugeda seda, millised on katusteemade prioriteedid lepitakse alateemad ja prioriteedid ning kuidas ja kas üldse panustaks need ka Eesti kokku riigi vaates olulistesse TAIE arengukava fookusvaldkondadesse nagu tööprogrammides. „Kohalike ressursside väärindamine“ (panus ring- ja biomajandusse). Sama Määruse tekstis need ei kehtib ka CEFi puhul; kajastu. 16 2. programmis on välja toodud, et ühe prioriteetse tegevusena peaks Teadmiseks võetud programmitegevustes kajastuma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemine ning ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamine ja taastamine. Keskkonnateaduse integreerimine tegevustesse on aga vajalik majanduse konkurentsivõime säilitamiseks tasakaalustades seda keskkonnakahjude vältimise, puhta keskkonna säilitamise ning ökosüsteemide taastamisega. Kuid katusteemade hulgas ei ole teemat, mis antud valdkonda otseselt panustaks; 3. programm tunnistab kliimamuutusi kui üht suurimat ülemaailmset ja Teadmiseks võetud ühiskondlikku probleemi ning kliimameetmeid kui tööstusliku konkurentsivõime edasiviivat jõudu. Lisaks puhtale energiale üleminekule tuleks kliimamuutustega võidelda ka elurikkuse taastetöid tehes; 4. kliimaministeeriumi aga ka Eesti jaoks tervikuna on oluline Horizondi Arvestatud täpsemate tööprogrammide koostamise protsessis osaleda, et tagada Eestile strateegiliste TA teemade kaetus teadus- ja arendustegevusega. Riigi ülesanne peaks olema erinevate meetmete kaudu suunata teadlaseid ja ülikoole uurima riigile oluliste teemade lünkasid; 5. täiendada tuleks programmi eesmärkides veeteemade käsitlust Teadmiseks võetud. (sõnastused pakutud allpool). Moonshot ettepanekutes toodu vajab laiemat selgus; need ei kajasta kogu raamprogrammi valdkondlikke eesmärke. Detailsed valdkondlikud teemad laivad kajastamist tööprogrammides. Eesti liikumine „widening“ riikide hulgast „transition“ riikide hulka muudab Teadmiseks võetud mõneti ettevaatlikuks. Eesti riigil (teadlastel) läheb raamprogrammis piisavalt hästi, et meid on osaluse laienemise riikide hulgast välja arvatud. Praeguse seisuga ei ole ametlikult teada, millised osaluse laienemise meetmed järgmises raamprogrammis laienevad ka ülemineku (transition) 17 riikidele. Määrus ütleb, et „networking“ meetmed on mõeldud ka ülemineku riikidele, aga mitte „capacity building“ meetmed. Ilmselt ei saa Eesti teadlased enam osaleda TEAMING-u voorudes, kuid saavad osaleda Twinningu voorudes. Teisalt on programmi üks eesmärke tugevdada koostöösidemeid liikmesriikide vahel suurendades teadus- ja innovatsioonivõimekust „widening“ ja „transition“ riikide vahel, mis viib sidusama ja integreerituma Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemini ning aitab kaasa eesmärgile investeerida teadus- ja arendustegevusse vähemalt 3% SKPst. Kuna Komisjoni ettepanek katab pea kõiki võimalikke valdkondi, oleks Kliimavaldkond kuulub edukateks läbirääkimisteks vaja rõhutada Eesti teaduse ja teadlaste tugevusi II samba nn kui ka riigile oluliste valdkondade, sh TAIEs kokku lepitut, mille osas ootamepoliitikaakende alla, eelkõige HTMi nägemust 2028-2034 vaates. Leiame, et keskkonna- ja mille konkreetsemad kliimavaldkonda peaks veelgi enam võimekust Eestis tekkima, sh kliima, valdkonnad ringmajandus, elurikkus, vee ja õhukvaliteet. Peame juba läbirääkimiste määratletakse käigus need sobivad valdkonnad välja tooma, et oleks suurem tõenäosus konkurentsivõime fondi saada rahastust tööprogrammides. määruses. Artikli 3 lõike 2 lõppu lisada uus taand: „tõsta veeressursside kerksust ja Mitte arvestatud veekindlust, toetades teadus- ja innovatsioonitegevusi, mis viivad vee Määruses ei ole nii nullsaaste, veetõhususe ja säästva taaskasutuseni, sh digitaalsed kaksikud, detailne. Konkreetsed andmeruumid ja standardid, mis kiirendavad lahenduste turu- ja teemad ja algatused ühiskonnamõju.“ määratletakse tööprogrammides. Artikli 4 lõike 3 punkt b alapunkt ii (EU Missioonid) järel lisada uus lause: Mitte arvestatud „Komisjon kehtestab vähemalt ühe missiooni, mis on selgesõnaliselt v.t eelmine kommentaar suunatud Euroopa veekerksusele ja veekindlusele ning hõlmab nii pinna- ja põhjavee kui ka linnaliste ja tööstuslike veesüsteemide vastupanuvõimet; missiooni rakendamine toimub koostoimes ookeanide ja vete missiooniga, vältides dubleerimist.“ Artikli 5 lõike lõppu lisada punkt: „(h) tulemuste rakendatavus Mitte arvestatud veevaldkonnas: veega seotud tegevustes loodud andmed, mudeleid ja koode v.t eelmine kommentaar jagatakse eelisjärjekorras Euroopa vee andmeruumi kaudu ning need on 18  masinloetavad ja FAIR-põhimõtetega kooskõlas, arvestades julgeoleku-ja ärihuve.“ Artikli 11 lõppu lisada lõige 6: „(6) Komisjon nimetab tööprogrammides Mitte arvestatud kandidaat-partnerlusena „Water4All 2.0 – Water Security for the Planet“, mis v.t eelmine kommentaar tugineb senisele Water4All platvormile ja laiendab selle haaret suurte TRL5– 8 demonstratsioonideni (nt Water-Smart Regions) koostöös liikmesriikidega; partnerlus panustab veepoliitika acquis’ rakendamisse ja nullsaaste eesmärki.“ Artikkel 4 lisada Innovatsiooni osasse (III) lause: “EIC tööprogrammides Mitte arvestatud avatakse sihtaknas veekerksuse ja veetõhususe väljakutse, mis toetab v.t eelmine kommentaar kõrgema riski ja mõjuga lahendusi (sh PFAS-i eemaldus, membraan- ja oksüdatsioonitehnoloogiad, lekkekaod ≤15% lahendused, nutikad sensorvõrgud) ning võimaldab mastaapseid demonstratsioone koos veeteenuste osutajatega.“ Lisada indikatiivsetesse tulemustesse järgmised veemõõdikud, mis seotakse missiooni ja partnerluse tulemustega: a. X miljonit elanikku lisakaitse all üleujutuste ja vee-tarne katkestuste vastu; b. joogivee lekke vähendamine vähemalt Y protsendipunkti võrra; c. reovee taaskasutuse kasv Z% võrra prioriteetsetes piirkondades; d. mikroreostuse eemaldus ≥ W% uutes/laiendatud seadmetes; e. vähemalt N „Water-Smart Region“ demonstratsiooni ELis. Põhjendus: Eelnõus on esitatud European Horizoni nelja sambaga arhitektuur missioonide jätkumise ja „moonshotide“ näidetega, kus vesi on sõnaselgelt välja toodud („Towards zero pollution of water in the EU … water-smart economy …“). Ettepanekukohased muudatused institutsionaliseerivad selle suuna missiooni, partnerluse, demonstratsioonide ja sünergia sätetena. ELi Water Resilience Strategy 2025 seadis põhimõtte „Water-Efficiency-First“ ning raamib veekindluse tegevused (taaskasutus, andmed, looduspõhised lahendused). Muudatused joondavad programmi selle strateegiaga. Water4All on kehtiv partnerlus; muudatus ette näeb selle uuendamist ja laiendamist („2.0“) demonstratsioonide suunas, seega aitab süsteemselt kaasa. 6 Siseministeerium Siseministeerium toetab algatuste paketis kajastatud põhimõtteid ning Arvestatud 19  raamprogrammi eelarve ja selle kasutamise paindlikkuse suurenemist. Määruse eelnõu uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi “Euroopa horisont” 2028-2034 kohta ning fondi märgatav kasv näitavad suuremat EL-i fookust oskuste ja teaduse taseme tõstmisele, eesmärgiga hoida ja kasvatada EL-i konkurentsivõimet. Määruse eelnõu seab muuhulgas üheks programmi eesmärgiks EL-i positsiooni parandamist innovatsiooni valdkonnas, pöörates tähelepanu strateegilistele tehnoloogiatele ja murrangulisele innovatsioonile. Tehnoloogia kiire areng ja IKT valdkonna vajaduste kasv tähendab ka vajadusi leida rahastust oluliste projektide läbi viimiseks Eestis, sh võimalusel rahvusvahelises teaduskoostöös. Siseministeeriumi jaoks on tähtis olla informeeritud ja teadlik antud rahastamisvõimalustest ning valdkonna strateegilistest suundadest. Edaspidiselt on Siseministeeriumi vaatest oluline tagada tehnoloogiliste Arvestatud innovatsioonisaaduste kahetist kasutust (ingl. k. Dual-Use). Lisaks on oluline, et II samba 4. teemavaldkonna „Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos“ puhul oleks tagatud tasakaal kaitse- ja julgeolekuteemade vahel. Mõlema fookusvaldkond peaks olema selgelt lahti kirjutatud, et vältida dubleerimist ning luua vastastikku võimestav sünergia. Tagamaks raamprogrammi praktilist rakendamist, on Siseministeeriumi seisukohast oluline lihtsustada ja ühtlustada protseduure ning reeglistikku. 7 Eesti Teadusagentuur 1. Toetame ettepanekut tõsta raamprogrammi eelarvet. Arvestatud On oluline, et eelarve tõus puudutaks ka nö traditsioonilisi taotlusvoorusid, mitte vaid uusi lisanduvaid tegevusi, ning et raamprogrammis (RP) tervikuna säiliks tasakaal altüles ja madalama tehnoloogia valmidusastmega ning kõrgema tehnoloogia valmidusastmega teadustöö rahastamise vahel. Väga suur hulk kõrgel tasemel teadusprojektide taotlusi on jäänud vahendite puudusel rahastuseta ning paljudel konkurssidel on praegu ebamõistlikult väike edukuse määr. Madal edukuse määr kahandab taotlejate motivatsiooni raamprogrammis osaleda, suurem eelarve aitaks olukorda leevendada – rahastada suuremal hulgal kõrgetasemelisi taotlusi ning raamprogrammi atraktiivsust tõsta 2. Toetame suuremat paindlikkust eelarve kavandamisel. Arvestatud 20 Euroopa Komisjoni ettepanek rahastada osasid RP tegevusi ELi konkurentsivõime fondi kaudu aitab koondada ressursse ja keskenduda selgelt sõnastatud eesmärkide täitmisele, kuid sellel on ka oma selged ohud: ebamäärane rolli- ja vastutuse jaotus Euroopa Komisjoni sees, läbipaistmatu(m) eelarve ja otsustusprotsessid, sh ebaselgus, kuidas teaduseksperdid ja riikide teaduspoliitikakujundajad saavad kaasa rääkida raamprogrammi nende osade eesmärgistuses, mida RP jagab konkurentsivõime fondiga. Hetkel ei ole lõpuni arusaadav, kuidas konkurentsivõime fondi raames hakkab välja nägema nn teadus- ja innovatsiooni komponendi kujundamine ja nn konkurentsivõime komponendi kujundamine (nii tehniliselt kui sisuliselt). Selleks, et ELi konkurentsivõime fondi ja RP sünergia toimiks, peaksid kõigile raamprogrammi tegevustele kehtima ühtsed reeglid ning tuleks tagada selge ja läbipaistev juhtimisstruktuur. 3. Toetame senise struktuuri jätkamist, protseduuride lihtsustamist ning Arvestatud tasakaalu teaduse ja innovatsiooni vahel. Erinevate sihtrühmade kaasamiseks ja nende osalemise hõlbustamiseks on mõistlik jätkata tuttava ja toimiva struktuuriga. Tunnustame Euroopa Komisjoni jõupingutusi rahastusele juurdepääsu lihtsustamisel, halduskoormuse vähendamisel ning samas raamprogrammi põhistruktuuri ja väärtuste säilitamisel. 10. RP ettepanekus on struktuuri osas tehtud suhteliselt väikesed korrektuurid – nähtavaim muudatus on praeguse nn horisontaalse komponendi (WIDERA) liikumine IV sambaks ning II samba sisesed ümberkorraldused. II samba suurim osa, konkurentsivõime koostööprojektide plokk, on plaanis panna kuuluma korraga nii "Euroopa horisondi" kui ka ELi konkurentsivõime fondi alla, kusjuures sisu- ja eelarve-alased otsused on plaanis jätta konkurentsivõime fondile. Konkurentsivõime plokki (ning seega vähemalt osaliselt konkurentsivõime fondi hallata) läheb praeguse plaani järgi enamik praeguse II samba teemaklastrite fookusi. Erandiks on sotsiaal- ja humanitaarteaduste fookusega temaatika (osa praeguse raamprogrammi teemaklastrist "Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond" – kõrvale on jäetud 21 kultuuri ja loovuse, sh loomemajanduse fookus), missioonid ning uue Euroopa Bauhausi rahastu teaduse ja innovatsiooni osa, mis jäävad puhtalt raamprogrammi. Seda, millist mõju tööprogrammide koostamisele ja taotluste hindamisele omavad II samba ümberkorraldused, on hetkel keeruline hinnata, selleks on infot liiga vähe. Arvestades koostööprojektide tähtsust Eesti teadusele, teeb algsete dokumentide ebamäärasus ühest küljest ettevaatlikuks ja murelikuks, teisest küljest annab lootust, et toimiv koostöömudel leitakse ühiselt läbirääkimiste faasis. Oluline on, et olenemata erinevatest rahastusallikatest säiliks RP ühtne kuvand, sisuline terviklikkus, läbivalt samadel alustel reeglistik, samadel alustel kommunikatsioon, loogiline ja kaasav komiteemenetlus ning läbipaistev juhtimine. Tuleb arvestada, et struktuuri ümberkorraldused (erinevate teemaplokkide liitmised, ümbergrupeerimised jms) muudavad programmis osalemise taotlejatele keerulisemaks ning raskendavad raamprogrammide seiret ning statistiliste ja mõjuanalüüside läbiviimist. Kuna konkurentsivõime fondist rahastatavaid 10. RP teemasid arutatakse komiteemenetluse mõttes teisiti kui varem (MFFi ad hoc-töörühma alatöögrupis, mitte teaduse töörühmas), võib kannatada RP terviklikkus, ühtne infoväli ja ühtsed eesmärgid. Kuidas tagatakse, et raamprogramm järgib konkurentsivõime kõrval samuti eesmärgiks seatud säilenõtkuse, kestlikkuse (resilience, sustainablity) jm eesmärke? RP10 määruses ja eriprogrammis ei ole praegu välja toodud, kus hakkab uues struktuuris paiknema uus instrument moonshot. Jääb selgusetuks, kas see asetub II samba alla koos teemaklastritega või paigutub see III sambasse innovatsiooni tegevuste alla. Toetame konsortsiumiprojektide taotlusvoorude (konkursiteemade) avatuse suurendamist, st avatumaid ning taotlejatele ligipääsetavamaid konkursiteemasid. Ebaselge on, mispärast (ja täpselt mis tähenduses) on bottom-up-lähenemist mainitud konsortsiumiprojektide puhul vaid seoses II samba plokiga „Global Societal Challenges“ (määruse saatekirja „Explanatory memorandum“ II samba kirjelduse alguses lk 9: a policy 22 window specific to the new Horizon Europe will address bottom-up research, in particular in the areas of globaal societal challenges). Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt praegused teaduse ja innovatsiooni projektid (RIA) ja innovatsiooniprojektid (IA) ühendatakse ning neid ei eristata edaspidi. Ideena toetab see lihtsustamise põhimõtet. Toetada tuleks mitmekesiseid tegevusi, mis katavad kogu väärtusahela ja võimaldavad tehnoloogilistel lahendustel jõuda turule ja rakendamisele ühiskonnas. Lihtsustamise põhimõtet järgib ka kindlasummaliste maksete (lump sum) muutmine läbivaks praktikaks. Hetkel puudub selgus, kuivõrd see laieneb ka näiteks partnerluste projektidele ning kui laieneb, siis kuidas suhestuvad sellega tõukefondide reeglid. Pooldame lump-sum-meetodil rahastamise laialdast kasutuselevõttu, aga projektides, mis lump-sum-meetodit ei kasuta, peab jääma võimalus lähtuda osaleja tegelikest kuludest. Tänases vormis rakendatav Personnel Unit Cost (PUC) on selgelt suurele osale projektipartneritele rahaliselt kahjulik ja ei ole seega praegu viidatud tingimustel sobiv edasi kanda uude raamprogrammi. Dokumentidest ei selgu, kas Seal of Excellence asendub Competitiveness Seal’iga (mis kohaldub ainult ECF-i kaudu välja antud grantidele). II samba all toodud konkurentsivõime plokist (Competitiveness) puuduvad viited märksõnadele kliima, keskkond, elurikkus ja ringmajandus, samuti ei ole neid mainitud II samba ühiskonna (Society) plokis. Oluline on, et uues raamprogrammis jätkuks teaduse ja innovatsiooni toetamine ka nimetatud valdkondades. 3 II sambas plaanitavate fookuste loendist on puudu ka kultuur, loovus ning loomemajandus (sh nende valdkondade uurimine teistesse majandus- ja ühiskonnavaldkondadesse, sh inimeste ja keskkonna tervisesse ja heaolusse panustajana), mille tähtsust rõhutab Euroopa Komisjon praeguses 9. raamprogrammis. Vaid ühes kohas 10. RP määruse- ettepanekus (art 15 p 1, lk 30) mainitakse kultuuri ja loovust ühiskonna väljakutsete hulgas, millega koostööprojektid üldiselt peaksid muude üldisemate aspektide (industrial competitiveness, space, security, clean transition, preparedness and resilience) kõrval tegelema (addressing societal challenges, including culture and creativity). Ebaselge on aga, 23 millises raamprogrammi osas peaks kultuuri ja loovuse käsitlemine toimuma – ning kui mõeldud on nende käsitlemist läbiva teemana, siis tekib sarnaselt sotsiaal- ja humanitaarteaduste (SSH) kui läbiva rõhuasetuse kaasamisele küsimus, kuidas kaasamine tagatakse nii konkursiteemade kui hindamise tasandil. Teiseks tekib küsimus, kas kultuur ja loovus on vaid probleemid (challenges) või ka võimalused, st probleemide lahendamisse panustajad. Ettepanek on tuua ka 10. RP-s kultuuri, loovuse ja loomemajanduse osa selgelt välja, kasutamaks täielikult ära nende valdkondade innovatsioonija kasvupotentsiaali. Toetame sotsiaal- ja humanitaarteaduste sihipärast kaasamist teiste valdkondade fookusega koostööprojektidesse, poliitikakujundamisse sisendi andmise ning avatud teaduse kui läbivate põhimõtete rakendamist 10. RP II sambas. II samba ploki „Society“ osas ei ole toodud välja, kuidas jagatakse eelarve seal mainitud kolme komponendi (üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed, missioonid, uus Euroopa Bauhaus) vahel. Millal ja kuidas täpsustatakse teemasid, mida eriti üleilmsete väljakutsete all täpsemalt käsitlema hakatakse? Kas sinna võib lisaks kitsamas mõttes ühiskondlikele väljakutsetele lisanduda ka ühelt poolt kliima ja keskkonna, teiselt poolt kultuuri, loovuse ja loomemajanduse temaatikat? 4. Toetame III samba struktuuri ja selle lihtsustamist. III samba eesmärk Teadmiseks võetud. on toetada innovatsiooni Euroopas, keskendudes uute toodete, teenuste ja Arvestatakse ärimudelite arendamise edendamisele. III samba üheks osaks on EIC läbirääkimistel. (Euroopa Innovatsiooninõukogu) ja teiseks osaks innovatsiooni ökosüsteemid. EIC: hetkel on kirjas, et EIC toetab uuenduslikke idufirmasid ja VKEsid, keskendudes murrangulise innovatsiooni ja ettevõtluse edendamisele. Kuna aga varajase TRL-iga läbimurdelisi tehnoloogiaid arendatakse ka ülikoolides ja teadusasutustes, siis EIC kohta käivas tekstis peaks olema siin mainitud lisaks ettevõtetele ka ülikoolid ja teadusasutused. Innovatsiooni ökosüsteemid: Peame oluliseks teadmiste kolmnurga sünergiat toetavate tegevuste jätkuvat rahastamist. Siiski peaks see muutuma tänasega võrreldes oluliselt kaasavamaks, läbipaistvamaks ja ülejäänud RP 24 reeglitega sarnasemaks. 5. Toetame tippteaduse toetamisele suunatud eelarve suurenemist Arvestatud järgmises raamprogrammis, ei toeta ERC presidendi mandaadi lühendamist. Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandid peavad säilitama oma atraktiivsuse – selleks tuleb tõsta grantide mahtu, kuid see ei või tulla väiksema arvu projektide ja madalama edukuse määra hinnaga. Uute grandiskeemide lisandumine ei tohi haarata enda all valdavat osa lisarahastusest, prioriteetne peaks olema olemasolevate skeemide rahastuse kaasajastamine. On arusaamatu, mis eesmärki täidaks EK plaan vähendada ERC presidendi mandaati (2-aastane mandaat ühekordse võimalusega pikendada mandaati 2 a võrra). See ei aita kaasa organisatsiooni strateegilisele juhtimisele. Oleme seisukohal, et MSCA meetmed peavad jääma täielikult alt-üles- meetmeteks, ning ei toeta temaatiliste prioriteetide seadmist. 6. Toetame ettepanekut lubada kahetist kasutust (dual-use). Peame Arvestatud õigeks, et tsiviillahendustega piirdumise põhimõte kaob ning kaitsetööstus lisandub eraldi fookusena II samba 4. teemavaldkonda („Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos“). Samuti on tervitatav, et III samba all on läbivalt kasutusel sõnastus defence and dual-use. Oluline on vältida Euroopa konkurentsivõime fondi ja RP dubleerimist ning konkurentsi piiratud ressurssidele. Mõlema fondi kaitse- ja julgeolekuteemade fookus peab olema selgelt lahti kirjutatud. Teise olulise aspektina on vajalik mõista II samba 4. teemavaldkonna („Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos“) eelarvejaotust – eelarve jaotus eri valdkondade vahel peab olema kogu raamprogrammi kestel tasakaalustatud, et tagada pikaajaliste projektide sünergia ning edukate projektide tulemuste ärakasutamine ja tootmisesse viimine. 7. Toetame eesmärki vähendada partnerluste arvu ning erinevate Arvestatud partnerluste tüüpe. Toetame seisukohta, et partnerluste arv peaks olema märksa väiksem kui praegu ning partnerlused tuleks välja valida ühekordse otsustusprotsessi käigus raamprogrammi perioodi alguses. Iga üksiku partnerluse väljatöötamine, käivitamine, juhtimine ja rakendamine on seni 25 toimunud teistest partnerlustest eraldi ning on seetõttu olnud ebaproportsionaalselt ressursimahukas. Olukord, kus paralleelselt praeguse „Euroopa horisondi“ partnerlustele jätkuvad ka mitmed Horisont 2020 ajal või veelgi varem alanud ERA-NETid, on rahastajatele koormav ja teadusrahastust killustav. Mahukates ja kõrgetasemelistes partnerlustes osalemist puudutavate otsustusprotsesside läbiviimine (Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide tasemel) mitu korda ühe raamprogrammi perioodi jooksul raskendab prioriteetide seadmist ning eelarve planeerimist. Määruses on kirjas, et partnerlused jäävad peamisteks instrumentideks ja hakkavad toimima koos EL konkurentsivõime fondiga ning partnerlusi võib olla mitut liiki. Siiski on ebaselge, milliseid partnerlusetüüpe planeeritakse, sest erinevates dokumentides (raamprogrammi määruses ja konkurentsivõime fondi määruses) on info partnerlusetüüpide kohta erinev. Pole selge protsess, kuidas hakkab Euroopa Komisjon valima, mis teemadel saavad partnerlused tulla ja kui palju saavad liikmesriigid kaasa rääkida nende teemade/valdkondade valikul. Eeldus, et partnerluse taotlusvooru eelarve on samas suurusjärgus Euroopa horisondi vooru eelarvega eeldaks suuremat rahalist panust liikmesriikidelt, mis jätab väiksemad riigid keerulisse olukorda. Kui väiksematel liikmesriikidel pole võimalik suuremat rahalist panust lubada, siis võivad nad jääda partnerlusest ja/või taotlusvoorust välja või saavad osaleda vaid vähestes partnerlustes. Pole selge, kas ja millised muudatused senistes protseduurides ja koordinatsioonis toob kaasa partnerluste rahastamine EL konkurentsivõime fondist. 8.Toetame seda, et osaluse laiendamise meetmete kavandamisel võetakse Arvestatud arvesse riikide edusamme, kuid ei ole nõus olukorraga, kus üleminekuriikide (transition countries) hulka arvamine mõjub karistuse, mitte tunnustusena. Osaluse laiendamise meetmed peaksid olema kantud selgest eesmärgist, et projektide toel paraneks rahastatud asutuste ja rühmade kaasatus raamprogrammi teistes osades. Hetkel me vastavaid lahendusi RP 26  ettepanekust ei leia. Koordineerimistegevuste (CSA-tüüpi projektide) kõrval tuleks senisest oluliselt enam toetada teadus- ja innovatsioonitegevusi (RIA- ja IA-tüüpi projekte), et aidata teadussüsteemi (administratiivse) võimekuse kasvatamise kõrval kaasa ka teaduspotentsiaali (teadlaskonna, sh juhtrolli võtmise) tugevdamisse. Peame oluliseks, et ülemineku riikide jaoks säiliks Twinning-instrument ning ERA Fellowship’i võimalused. Praeguses ettepanekus on riigid jagatud kolmeks rühmaks, kuid kvalitatiivset arengut, uusi meetmeid või põhimõtteid ei ole lisatud. Läbirääkimiste käigus tuleks tagada, et toimuks sisuline samm edasi, mitte vaid gruppidesse jagunemine. 9.Sünergiad Võimalus kasutada tõukevahendeid, et toetada osalust raamprogrammis, on positiivne ning seda praktikat tuleks soodustada ja kasutusvõimalusi laiendada, näiteks transfer-of-funds meetme abil. Vältida tuleks topelt- aruandluse kohustust ning erinevate (raamprogrammi ja tõukevahendite programmide) reeglite ja tingimuste rakendamist olenevalt rahastusallikast. Toetame RP sünergiaid teiste programmidega, eriti haridusvaldkonnas (Erasmus+), soodustamaks hea ettevalmistusega noorte teadlaste pidevat arengut. Teadusuuringuid, innovatsiooni ja haridust tuleb pidada omavahel seotud valdkondadeks. 10. Seosed Euroopa Teadusruumi poliitikatega Teadmiseks võetud 10. RP peab arvestama Euroopa teadusruumi (ERA) poliitikadokumentides sõnastatut ja vastupidi, RP peab tuginema ERA põhiväärtustele ja pikaajalistele struktuurilistele eesmärkidele ning ERA poliitikatele, nagu avatud teadus, teadustaristu, teadmiste väärtustamine ning atraktiivse ja jätkusuutliku teadlaskarjääri edendamine 8 Tartu Ülikool Järgmise EL eelarveperioodi teaduse- ja innovatsiooni raamprogrammi Arvestatud (FP10) eelarve ettepanek vastab suuresti ülikoolide jt huvirühmade soovile Kajastatud osaliselt raamprogrammi eelarvemahtu vähemalt kahekordistada (200 mld €). Suurem FP10 eelarve ja lihtsustatud osalustingimused võiks läbivalt tõsta raamprogrammi raamseisukohtades osaluse atraktiivsust ja kättesaadavust, ja üldist edukuse määra taotlejatele. Teaduslik tipptase ja tulemuste mõjukus on jätkuvalt FP kesksed 27 hindamiskriteeriumid, mis peaks säilima kõigis raamprogrammi osades. Osalusreeglite lihtsustamine ja ühtlustamine peaks jätkuma, sh FP10 uute meetmete integreerimisel. Samas kui FP10 jätkub vormiliselt eraldiseisva programmina, on ligi Arvestatud kolmandik selle eelarvest (68 mld) II sambas seotud EL Konkurentsivõime Fondi (KVF) prioriteetidega ning hetkel on ebaselge, kui palju saavad TA- asutused jm avaliku sektori huvirühmad kaasa rääkida nende fookusvaldkondade tööprogrammide prioriteetide kujundamisel. Teeme ettepaneku tagada selge Euroopa Komisjoni (EK) institutsioonide tööjaotus II samba tööprogrammide kujundamisel, ja kaasamismudel mis annab TA- asutustele võrdsed võimalused II samba prioriteetide kaaskujundamise protsessis osaleda. I samba, sh ERC ja MSCA eelarve osakaal (25%) raamprogrammist jääks Arvestatud samaks, mis oli samuti Tartu Ülikooli ning mitme Euroopa ülikoolide ühenduse keskne ettepanek. Üldiselt peaks ERC-MSCA kahekordne eelarve suurendama Eesti tippteadlaste rahastusvõimalusi, kuigi osa eelarvekasvust läheb välisteadlaste Euroopasse toomisele ja grandimahtude suurendamisele. Teeme ettepaneku säilitada ERC ja MSCA eelarve osakaalu FP10 läbirääkimistel, ning toetame grantide ja ühikuhindade suurendamist. Protsentuaalselt suureneb FP10 eelarve ettepanekus enim Euroopa Arvestatud osaliselt. Innovatsiooninõukogu (EIC) ning KVF-ga seotud prioriteetsete TA- Madalama TVTga valdkondade rahastus; kõige vähem suureneks KVF skoobist väljas olevate, projektide toetamise nn ühiskondlike väljakutsete ja missioonide rahastus, praeguselt ca 6 mld olulisust oleme eurolt 7,6 mld euroni. FP10 ettepanekus moodustab ühiskondlike väljakutsete rõhutanud oma ja missioonide osakaal FP10 II samba eelarvest alla 15%. varasemates seisukohtade (Tulevase Kuigi EK on lubanud järgida FP10-s tasakaalu madala ja kõrge tehnoloogilise teadusuuringute ja valmiduse tasemega (TVT) taotlusvoorude vahel, võib eeldada et KVF-iga innovatsiooni seotud prioriteetsete valdkondade rahastus keskendub suurema eelarvega, raamprogrammi pikema kestusega ning (eesmärgina) kõrgema TVT-ga rakendusuuringutele, raamseisukohad). kus ülikoolidel on keerulisem juhtrolli või olulist eelarve osa saavutada. 28 Samuti võib KVF prioriteetidest sõltuv tööprogrammide kujundamine tuua kaasa vähem nn avatud ehk alt-üles taotlusvoore, mis võib negatiivselt mõjutada teadusasutuste osalusvõimalusi, sh interdistsiplinaarsete ja sotsiaalteadusi, kunste ja humanitaarteadusi (SSAH) integreerivate teadusuuringute kaasamine. TA-asutuste osalusvõimaluste säilitamise seisukohalt on meie ettepanek suurendada II sambas ühiskondlike väljakutsete eelarveosa vähemalt 20 protsendini kogu II samba eelarvest, sealjuures rõhutada ja kaitsta madalama TVT uuringute ning avatud taotlusvoorude osakaalu kogu II sambas. III sambas Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) eelarve suurendamisel Arvestatakse võiks olla eesmärgiks EIC Pathfinderi jm ülikoolide otsest osalust läbirääkimistel. võimaldavate meetmete osakaalu säilitamist EIC kogueelarvest. Samuti Raamseisukohtades toetame jätkuvalt Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudi (EIT) kui toetasime EIC ja EIT haridusinnovatsiooni ja regionaalse ettevõtluskoostöö edendaja rolli ülesannete ühendamist, ülikoolidele. et vältida dubleerimist. Osaluse laiendamise ehk Widening tööprogrammi eelarve suureneb samuti Arvestatud vähem kui FP maht keskmiselt – praeguse 3 mld € pealt 5,4 mld € peale. Kui Laienemisgruppide EK ettepaneku kohaselt Eesti liikumine nn üleminekuriikide gruppi täpsemad meetmed ja tähendaks, et ülikool ei saaks tõenäoliselt enam olla peamine kasusaaja tingimused sätestatakse suuremahulistes TA-võimekuse arendamise meetmetes, siis tuleks tagada et tööprogrammis. Eesti T&A-asutustel säilib üleminekuriigina ligipääs mitmekesisele ja piisava eelarvega Widening meetmete portfellile võrgustumise, teadmussiirde ning kõrgetasemelise tööjõu kättesaadavuse parandamiseks. Samuti, Eesti TA-asutused võiks saavutada õiguse osaleda osaluse laiendamise meetmetes edasijõudnud partnerite rollis, kuna see võimaldaks üleminekuriigina säilitada suurem jätkusuutlikus Widening 29  eesmärkide ja järeltegevuste elluviimisel, samuti kasutada Widening sihtriigina saadud osaluskogemust. Oluline muudatus on ka see, et alates 2030. aastast on Widening TAI investeeringute tööprogrammi toetuse saamise eelduseks riigi TAI-investeeringute osakaalu osakaalu suurenemine (% SKP-st) suurenemine. Määrus ei täpsusta, kui palju kasvu aastas või mis puudutab ainult sihttasemeni peab riik oma TAI-investeeringuid suurendama, kuid selle Wideningi põhigrupi nõude täitmine võib, koos eeldatavalt vähenenud tõukefondide kasutamise riike, kes jäävad siis võimalustega, saada oluliseks takistuseks osaluse laiendamise ilma võimekuse tööprogrammis osalemisel. Eesti huvides võiks olla saavutada nn kasvatamise üleminekuriikide jaoks eraldiseisvad tingimused, nt madalam meetmetest, kui ise liiga kasvutempo ootus kui osaluse laiendamise sihtriikidel. Tõenäoliselt vähe panustavad. suureneb ka riigi kaasrahastust eeldavate Widening meetmete osakaal, Üleminekugrupi riike sellega peaks välisteaduskoostöö eelarve planeerimisel arvestama. see ei puuduta. FP10 ettepaneku kohaselt oleksid kahesuguse kasutusega projektid läbivalt Arvestatud lubatud, sh eriti II samba kaitsetööstuse valdkonnas. Toetame kahetise kasutusega projektide elluviimist FP10-s, kuid rõhutades et I sambas peab teaduslik tipptase jääma esmaseks hindamiskriteeriumiks. Euroopa Teadusruumi tegevuste eelarve oluline kasv viitab EK plaanile Teadmiseks võetud. suunata suuremad vahendid Euroopa ülikoolide alliansside koostööks, sh Määrusest ei ole võrgustike poolt prioriseeritud TA-valdkondades. See võib küll suurendada võimalik välja lugeda, et teaduskoostöö võimalusi teatud valdkondades kuid samas ei tohiks selline suurenenud eelarve on suunatud teaduskoostöö mudel saada laialdaseks, kuna see võib piirata mõeldud just ülikoolide teadlaste individuaalseid koostöövõimalusi ning ei pruugi tagada parima võrgustike suuremaks kvaliteediga projektide või konsortsiumite loomist. rahastamiseks. 9 TalTech 1. Sissejuhatus, lk 10-11: On öeldud, et IV sammas ehk ERA hakkab sisaldab Teadmiseks võetud teadus- ja tehnoloogiataristuid. Täpsemalt: This component will support the development and operation of research and technology infrastructures, including for the first time support to capital expenditure. EL teadustaristu teekaart (ESFRI) on juba olemas, seega seda siin ei mõelda? Sest öeldakse ju ka, et „for the first time support to capital expenditure.“ 30 Milliseid kapitalikulusid siin täpsemalt mõeldakse, millele esmakordselt raha eraldatakse? Art 18 alusel saan aru, et räägitakse lihtsalt EL tähtsusega ja EL jaoks olulistest taristutest…midagi täiendavalt ESFRI-le? 2. Lk 14, selgitav punkt 11: The Framework Programme should finance the Arvestatakse research and innovation activities of the Missions, while the deployment läbirääkimistel. Ka and scaling up should be delivered through other EU programmes and praeguses programmis national funding. kehtib põhimõte, et Saan aru, et missioonide puhul tehakse nii, et HEU hakkab rahastama missioonide puhul missioonide nn TA osakut, aga kõige muu jaoks tuleb leida raha muudest rahastatakse EL programmidest või riigieelarvest. Mida see tulevikus meie jaoks teadustegevusi ning tähendab, st kui me soovime saada osa TA osakust, siis peame leidma muude tegevuste vahendeid ka riigieelarvest muude kulutuste katmiseks? Lihtsalt üritan aru rahastamine toimub saada, kas missioonid on tulevikus üheks täiendavaks kohustuslikuks teistest EL vahenditest. lisakuluks (tuleb teha kindel commitment riigieelarvelistest vahenditest või ühtekuuluvpoliitika vahenditest)? 3. Artikkel 11, p 5 (d). On öeldud, et European Partnerships shall be Arvestatud selected in a competitive manner based … Tehnilised küsimused Küsimus oleks, kas on arutatud ka seda, kas tuleb üks või mitu nn lahendatakse partnerluste valikuvooru? Arusaadavam ja vähem koormav oleks, kui otsus tööprogrammides. tehakse võimalikult väheste valikvoorude kaudu, nt otsustataks korraga kõik perioodi partnerlused? Või jääb pigem see variant, et aastal X otsustatakse mõned partnerlused, aastal Y teised jne. 4. Artikkel 19 p 6. Wideningi punkt, kus öeldakse: The Programme shall Teadmiseks võetud assist widening and transition countries to increase their participation and to promote a broad geographical coverage in excellent collaborative projects. Those efforts shall be mirrored by proportional measures by Member States. See lause justkui vihjab sellele, et Widening meetmetega päriselt soovitakse tekitada olukord, kus riike rohkem kaasatakse. Aga see pole antud juhul vist see olukord, sest pigem saan aru, et Widening puhul jätkub sisuliselt status quo, selle erandiga, et transition riikidele piiratakse juurdepääs mingitele meetmetele. Kas kokkuvõttes saan aru, et Wideningi puhul mingit 31  kvalitatiivset arengut, mis päriselt osaluse laiendamist edendaks, ei toimunudki (nõuded konsortsiumile, et oleks geograafilisem tasakaalukam vms)? Lihtsalt jagunemine Widening riigid ja transition riigid ja samad meetmed. Saan aru, et konkreetsetest meetmetest võib-olla vara rääkida, aga ka rakendusakti lugedes ei tundu, et tehakse mingi sisuline samm edasi, lihtsalt lahterdatakse 2 gruppi. 5. Artikkel 29 p 2. By way of derogation from Article 195(2) of Regulation Teadmiseks võetud (EU, Euratom) 2024/2509, income generated by the valorisation of the results shall not be considered to be revenues of the action. Mulle tundub, et hetkel igasugune projektitulu (revenue) on tekitanud pigem kahju, st et kohe on hakatud rääkima riigiabist ja siis on juba kogu asi väga keeruliseks ja segaseks läinud, ühel või teisel põhjusel. Kas see punkt ütleb seda, et teadustulemuste rakendamise eest tekkinud tulu ei käsiteleta tuluna, mistõttu ei peaks igasugune tulu tähendama ka riigiabi reeglite kohest rakendamist. Kokkuvõttes, kas see punkt lihtsustab projektitulu saamist ja vähendab riigiabiga ähvardamist? 6. Kas Seal of Excellence asendub Competitiveness Seal´ga (mis kohaldub Teadmiseks võetud ainult ECF-i kaudu välja antud grantidele)? Ja ECF on sisuliselt II sammas. 7. Üldine: HEU ja ECF koosmõju. ECF regulatsiooniga luuakse erinevaid Teadmiseks võetud komiteesid (nt ECF art 83) ja muid nõuandvaid kogusid ning ka Arvestatud tööprogrammid on integreeritud. Hetkel ei ole lõpuni arusaadav, kuidas läbirääkimistel ECF raames hakkab välja nägema nn TA komponendi kujundamine ja nn konkurentsivõime komponendi kujundamine (nii tehniliselt kui sisuliselt). Võib-olla võiks selles osas natuke selgitada. 10 Tallinna Ülikool Oleme sarnastel seisukohtadel juba ETAG-i ja TÜ, aga ka teiste asutuste Teadmiseks võetud poolt esitatud seisukohtadega. Väldin siis samade mõtete uuesti korrektselt kirja panemist ning annan märku, et esitatud ettepanekud sobivad ka Tallinna Ülikooli vaates. 11 EBS Eesti teadusasutustele ja teadlastele näib kõige ebasoodsam olema Widening Arvestatud osaliselt. programmi sees riikide jagamine kaheks grupiks (laienemise- ja siirde- Kahte gruppi jagamist 32 grupiks), mis välistab meie teadusasutuste ja teadlaste osalemise võimekuse me ei vaidlusta, kuid arendamises ning laienemise projektide juhtimises. Ma palun HTMil püüame saada kasutada oma veenmisoskust ning otsida liitlasi selle klassifikatsiooni järgi üleminekugrupi sarnaselt Eestile siirde-gruppi liigitatud Küproselt, Kreekast, Maltalt, riikidele täiendavaid Portugalist ning Sloveeniast, et seda sisemist lõhe ja eraldatust Euroopa sees toetusmeetmeid, mis mitte tekitada. võimaldaks panustada ka võimekuse Selleks, et midagi tõlkes kaduma ei läheks, lisan siia väljavõtted kasvatamisse. kõnealustest / problemaatilistest osadest dokumendist pealkirjaga “Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing Horizon Europe, the Framework Programme for Research and Innovation, for the period 2028-2034 laying down its rules for participation and dissemination, and repealing Regulation (EU) 2021/695” Page 15 Point (20) of the proposal: The Programme should implement concrete measures in support of capacity building in widening countries and strengthening collaborative links across the Union enhancing the research and innovation capacity in widening and transition countries, leading to a more cohesive and integrated European R&I system and contributing to the target to invest at least 3% of GDP in research and development. The eligible Member States from the 2021-2027 period should be divided into two groups for the whole duration of the Programme , on the basis of the Innovation Scoreboard Index and the relative financial return per Gross National Income (GNI), based on the following criteria: i) ‘Transition countries’, with both an Innovation Scoreboard Index (2023- 2025) above 75% of the Union average and positive relative financial return per GNI (2021-2025) under Horizon Europe; ii) ‘Widening countries’, all other Member States eligible under the 2021-2027 period. Page 33 adds: Article 19 Widening 33  1. ‘Widening countries’ are Bulgaria, Croatia, Czechia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and Slovakia for the purposes of funding the actions under paragraph 5, points a) and b). 2. ‘Transition countries’ are Cyprus, Estonia, Greece, Malta, Portugal and Slovenia, for the purposes of funding the actions under paragraph 5, point b). 3. Only legal entities established in widening countries or transition countries shall be eligible as coordinators under the ‘widening participation and spreading excellence’ component of the ‘Strengthening the ERA’ part of the Programme. 4. For associated countries, legal entities from the list of eligible countries as defined based on an indicator and published in the work programme shall be fully eligible as coordinators under this component. Legal entities from outermost regions as defined in Article 349 TFEU shall be also eligible as coordinators under this component and shall be subject to the same rules applying to widening countries under this Article, with the exception of paragraph 7. 5. ‘Widening’ includes the following: (a) capacity building measures; (b) measures supporting networking, knowledge valorisation, countering brain drain and dedicated National Contact Points (NCP) support. 12 Eesti Linnade ja Valdade Liit Omavalituse vaates viskan õhku paar mõtet, mida Eesti kontekstis võibolla Teadmiseks võetud saab kaaluda: 1) KOVide võimalused innovatsioonis. Omavalitsused saavad olla pilootprojektide ja testkeskkondade kaasatud partnerid (nt nutikad linnad, rohepööre, digiteenused). 2) Hariduse ja sotsiaalvaldkonna innovatsioon. KOVd igapäevane tegevusala on hariduse, tervise ja sotsiaalteenuste osutamine ning sealt võiks otsida võimalusi. 3) Kaasrahastuse paindlikkus. Väiksematel KOVidel on piiratud ressursid. Vajalik on, et kaasrahastuse nõuded ei välistaks nende osalemist. 34  4) Igipõline temaatika - sidusus teiste fondidega. Kas ja kuivõrd saab Horisondi projekte kombineerida teiste fondide vahenditega kohalike arengustrateegiate elluviimisel? 13 Protobios Ma olen püüdnud seda erinevates foorumites arutada ja kohati toetavalt. Teadmiseks võetud Nimelt, et kuidas Widening (ka üleminekuajal) saaks paremini kasu. Ja see kasu oleks oluliselt tuntavam - ka siis kui meetmed ei muutuks - kui edasijõudnud riigid tuleksid meile tööd tegema ja saadaksid siia oma parimad pead ja käed ja nii, et meist saaks nende tööstruktuuride osa (ka infra mõttes). Näiteks on teada sellised partnerlused - Oxford in Berlin, Cambridge in Munich, Stanford in Germany, Max Planck in Rome jne. Me võiksime saada Karolinska struktuurseks osaks nt. Ühesõnaga,vblla see oleks see mõte, mida komisjonile presenteerida kui oluliselt vajalikku, et Wideningi teadus taastuks arenenud riikide tasemele. See arvatavalt eeldaks boonusepakette mõlemile poolele - Widening peaks saama oluliselt suurema rahastuse, et säärast kallist profersionaalsust siin ülal pidada ja vastupidi - arenenud riik peaks saama siis korvatud tekkinud “augu” eest. Samuti võiks Widening programmist kaasrahastada kõiki (Widening) riiki toodud välistaotlusi - tagasipöördujad nt USAst vms. 14 Milrem Milrem tervitab läbivat sõnastust defence and dual-use ning raamprogrammi Teadmiseks võetud. eelarve kasvuga strateegilise autonoomia tekitamiseks. Praeguses geopoliitilises olukorras on pigem vajadus mitmete võimete (kas konkreetsed kaitsevõimed või strategic autonomy) tekitamiseks. Konkreetsed meetmed aga, mis peaks soodustama uute toodete tekkimist (ja kohe arendusahelat enne seda) ei ole veel kuju võtnud. Sh on tähtis toetus nii defence ja dual-use rakendusuurniguteks kui toodete arendamiseks, Euroopa siseste tareahelate tekitamiseks (viimane jagatud Euroopa Kaitsefondi rahastusega). Praktikaks 35 (10. RP ajaraamis) on kujunemas pigem toodete kiire arendamine puhtalt kaitseotstarbeliseks ja sealt edasi hargnemine tsiviiltarbesse. Sellisel moel on aina rohkem tagatud esmase kliendi olemasolu, tehnoloogia/toote kiire valideerimine ja tagasiside võimevajaduste kohta, mis tavapäraselt võtaks kommertsturul aega aastaid. Näeme suurt väärtust pikemaajalises arenduses, mis ei tähenda ilmtingimata pikki üksikprojekte vaid tehnoloogia/võime arendamise järjepidevust (vis-a- vis varasema „Action List of Critical Space Technologies for EU Strategic Non-Dependence.“ stiilis algatusega) ning paindlikkust võimevajaduste defineerimisel – võimaldavate- ja kaitsetehnoloogiate arengutempo tingib pöördusajad kuudes mitteaastates (näiteks masinõppe meetodite areng – keerulisuse kasv, droonitehnoloogia arengu – lihtsate süsteemide kiire kasutuselevõtt). 36  Lisa 3. Kaasatud asutused 1. Tartu Ülikool 2. TalTech 3. Tallinna Ülikool 4. Eesti Maaülikool 5. Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia 6. Sisekaitseakadeemia 7. Eesti Kunstiakadeemia 8. Estonian Business School 9. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 10. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11. Eesti Lennuakadeemia 12. Eesti Rahva Muuseum 13. Tervisearengu Instituut 14. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 15. Maaelu Teadmuskeskus 16. Teaduste Akadeemia 17. Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia 18. Rektorite Nõukogu 19. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 20. Eesti Kirjandusmuuseum 21. Eesti Keele Instituut 22. Tartu Kõrgem Kunstikool „Pallas“ 23. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 24. Tallinna Tehnikakõrgkool 25. Kaitseväe Akadeemia 26. Eesti Linnade ja Valdade Liit 27. Protobios OÜ 28. Skeleton Technologies 29. Milrem Robotics 30. BioCC OÜ 31. Stacc OÜ 32. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus 33. TFTAK AS 34. Eesti Teadusagentuur  . Riigikogu juhatus Meie: 08.01.2026 nr 2-5/25-01448-3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi "Euroopa horisont" aastateks 2028–2034 kohta Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad järgmiste eelnõude kohta: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ , sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695, COM (2025) 543; - Nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ajavahemikuks 2028–2034, sätestatakse selle programmi osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2021/764, COM(2025) 544 1.1 Eesti toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi jätkumist eraldiseisva programmina ka uuel eelarveperioodil. Nõustume raamprogrammi ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamisega ühiste valdkondlike poliitikaakende kaudu, sest see võimaldab innovatsiooniahelat terviklikult toetada. Samas leiame, et raamprogrammi alusel saab rahastada vaid neid tegevusi, mis lähtuvad raamprogrammi eesmärkidest toetada alusteadust, koostööpõhist teadus- ja arendustegevust ning turulähedast innovatsiooni. 1.2 Leiame, et liikmesriikidel peab ka edaspidi olema raamprogrammi, sh tööprogrammide juhtimisel ja rakendamisel oluline roll. Tööprogrammide vastuvõtmisel tuleb kasutada rakendusaktide kontrollimenetlust, milles liikmesriikide arvamus on Euroopa Komisjonile siduv. 1.3 Eesti peab oluliseks, et raamprogrammi teadus- ja innovatsiooniprojektide ning -algatuste rahastamisotsused põhinevad sõltumatul eksperthinnangul, mis tagab, et raamprogrammist toetatakse vaid tipptasemel teadus- ja innovatsioonitegevusi. 1.4 Eesti peab oluliseks, et raamprogrammis osaluse laiendamiseks pakutakse Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee 1.4 Eesti peab oluliseks, et raamprogrammis osaluse laiendamiseks pakutakse üleminekuriikidele mõeldud meetmepaketti, mis tunnustab nende seniseid edusamme teadus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamisel ning toetab selle edasist kasvu. Ühe meetmena tuleb anda üleminekuriikidele võimalus jagada oma kogemust teadus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamisel ja struktuursete reformide elluviimisel. Samuti soovime meedet, mis motiveerib üleminekuriikide teadusasutusi ja ettevõtjaid võtma projektides juhtrolli. 1.5 Eesti pooldab kahese kasutusega ja kaitseotstarbelise teadus- ja arendustegevuse toetamist raamprogrammist. Tööprogrammide koostamisel ja teemade valikul peab arvestama julgeoleku- ja kaitsesektori strateegilisi vajadusi ning projektide valikul peab säilima teaduspõhisus. Selleks, et vältida liigset bürokraatiat ning võimaldada teadlastel ja ettevõtjatel keskenduda sisulisele tööle, peab Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega kehtestama ühtsed julgeoleku- ja andmekaitsemehhanismid teabe kaitsmiseks. 1.6 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmete puhul säilib teadusvabadus ning poliitiline ja temaatiline sõltumatus, mis on teadusliku tipptaseme eelduseks. Selleks, et Euroopa Teadusnõukogu juhtimine oleks stabiilne ja järjepidev, peab selle presidendi ametiaeg olema pikem kui kaks aastat. 1.7 Eesti toetab raamprogrammist rahastatavate Euroopa partnerluste arvu vähendamist. Peame oluliseks partnerluste ühekordset valimist liikmesriikide osalusel eelarveperioodi alguses, säilitades samas erandjuhtudel võimaluse lisada uusi partnerlusi perioodi jooksul. Partnerlustele kohaldatavad tingimused peavad olema ühetaolised, tagama avatuse uutele osalejatele ning geograafilise ja institutsionaalse mitmekesisuse. 1.8 Eesti ei toeta suurte ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks loodud missioonide lisamist uue raamprogrammi struktuuri. Eesti leiab, et põhjendatud juhtudel saab missioonide teadus- ja innovatsioonitegevusi uuel eelarveperioodil toetada raamprogrammi tavapäraste temaatiliste taotlusvoorude kaudu. Samas peaks missioonidega seotud teadus- ja arendustegevuse rahastuse maht raamprogrammis võrreldes praeguse perioodiga vähenema ning missioonide juurutamise ja rakendamisega seotud tegevuste raamprogrammist rahastamine ei ole põhjendatud. 1.9 Eesti pooldab nii teadustaristute kui ka tehnoloogiataristute toetamist raamprogrammist. Peame oluliseks, et neid käsitletaks selgelt eristuvate, kuid üksteist toetavate struktuuridena. Tehnoloogiataristute arendamisel tuleb võtta eeskujuks Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi (ESFRI) mudelil põhinev otsustusraamistik, mis tagab selge otsustusprotsessi, aitab vältida taristuinvesteeringute killustamist ning kindlustab, et arendused vastavad tegelikele teadus- ja innovatsioonivajadustele. Leiame, et kapitalikulude katmisel peavad kaasrahastuse piirmäärad olema paindlikud, arvestades erinevat tüüpi taristute investeeringuvajadustega. 1.10 Eesti toetab raamprogrammi rakendamise lihtsustamist, sh ühtse rahastusmäära ja kindlasummaliste maksete laialdast kasutuselevõttu tingimusel, et lihtsustamine ei vähenda projektides osalejate võimalusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) 2 (3) (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Seletuskirja lisa - kaasamistabel 3. Kaasatud asutuste nimekiri 4. Määruse eelnõu 5. Nõukogu otsuse eelnõu (eriprogramm) Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Sandra Metste [email protected] 3 (3)  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 16.7.2025 COM(2025) 543 final 2025/0543 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695 (EMPs kohaldatav tekst) {SEC(2025) 555 final} - {SWD(2025) 555 final} - {SWD(2025) 556 final} ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Põhjused ja eesmärgid Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse kümnes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, mis on peamine vahend komisjoni ettepanekus ELi järgmise pikaajalise eelarve (2028–2034) kohta esitatud poliitiliste eesmärkide ja president von der Leyeni suunistes „Euroopa valik“ kirjeldatud 2024.–2029. aasta poliitiliste prioriteetide saavutamiseks. See ettepanek, mis tugineb Euroopa ühele tugevaimale kaubamärgile ning maailma suurimale teadusuuringute ja innovatsiooni programmile „Euroopa horisont“, asetab teadusuuringud ja innovatsiooni liidu majandus- ja investeerimisstrateegia keskmesse. Ettepanekuga toetatakse lihtsust ja paindlikkust ning võimaldatakse kiiremaid ja strateegilisemaid ELi kulutusi, sest taotlejatele ja sidusrühmadele pakutakse selgemaid eeskirju ja läbipaistvamaid menetlusi. EL seisab otsustaval teelahkmel. Meie ühiskonda ja majandust kujundavad põhjalikult ümber kliimamuutused, murranguline tehnoloogia, muutuv geopoliitika ja demograafilised suundumused. Konkurentsi- ja vastupanuvõime ning ühtsuse säilitamiseks peab Euroopa seadma prioriteediks teadusuuringud ja innovatsiooni. Ainult teadusesse investeerides, oma inimesi ja ettevõtjaid võimestades ning koostööd tehes saame luua kestlikuma, turvalisema ja konkurentsivõimelisema Euroopa kõigi jaoks. Seda vajadust on rõhutatud Draghi aruandes ELi konkurentsivõime tuleviku kohta, milles leiti, et innovatsioon on Euroopa suutlikkuses taastada tootlikkuse kasv kesksel kohal. Ka Letta aruandes ühtse turu tuleviku kohta ja programmi „Euroopa horisont“ vahehindamist käsitleva komisjoni eksperdirühma aruandes rõhutati, et ELi konkurentsivõime, kestlikkuse ja julgeoleku nimel on vaja suurendada innovatsioonialaseid jõupingutusi. Euroopa peab suurendama oma investeeringuid innovatsiooni ja kõrvaldama puudused, mis saavad alguse takistustest, mida esineb arendusahelas alates innovatsioonist kuni turustamiseni. Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemis ja innovatsiooni tulemuslikkuse valdkonnas esinevaid puudujääke peab aitama kõrvaldada ka avaliku sektori toetus teadusuuringutele ja innovatsioonile nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Selleks on käesolevas ettepanekus esitatud lihtsustatud ja uue fookuse saanud programm „Euroopa horisont“, mille eesmärk on tugevdada ELi teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, suurendada teadmiste, tehnoloogia ja innovatsiooni levikut ja kasutuselevõttu ning võimendada ELi rahastamisvahendeid, et need looksid võimalikult palju lisaväärtust ning hoogustaksid liikmesriikide avaliku ja erasektori investeeringuid. Programmi „Euroopa horisont“ täpsemad eesmärgid on: • toetada teadusvabadust ja teaduse avatust kui põhiväärtusi; • suurendada Euroopa tipptasemel teadmusbaasi, keskendudes ELi lisaväärtusele; • täiustada teadlaskarjääri ja tõmmata ligi parimaid teadlasi Euroopas ja mujal kooskõlas meetme „Vali Euroopa“ lähenemisviisiga; • kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid kogu teadus- ja innovatsiooniahelas alates alusuuringutest kuni turuleviimiseni; • suurendada raamprogrammi investeeringuid innovatsiooni, eelkõige toetades innovatsiooni kogu Euroopas ning suurendades sidusust ELi rahastamiskavade ja liikmesriikide investeeringute vahel; ET 1 ET  • kasutada ära ELi eelarve potentsiaali, et vähendada riske ja leida paremaid investeerimisvõimalusi; keskenduda investeeringutes ELi strateegilistele prioriteetidele, sealhulgas ühtne turg, üleminek puhtale energiale, süsinikuheite vähendamine, ringluspõhisus, digitaliseerimine, julgeolek, vastupanuvõime ja sotsiaalne sidusus; • parandada juurdepääsu ELi rahastamisele kiiremate, kasutajakesksete, lihtsustatud ja ühtlustatud menetluste abil, et laiendada osalemist ja kiirendada tulemusteni jõudmist. Draghi aruandes esitatud soovitusi järgides tehakse programmi „Euroopa horisont“ raames järgmist: • suunatakse ressursid strateegilistele prioriteetidele ja säilitatakse samas teadusuuringute alt-üles olemus; • tänu lihtsustatud süsteemile suurendatakse avaliku ja erasektori partnerluste potentsiaali; • toetatakse rohkem murrangulist innovatsiooni; • lihtsustatakse toetusesaajate juurdepääsu programmile. Programmi „Euroopa horisont“ moodustavad: • määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 182 lõikele 1); • programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 182 lõikele 3); • vastav mõjuhinnang (Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta) ja vastavad finantsselgitused. Programm „Euroopa horisont“ on tihedalt seotud määrusega, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, et tagada sujuv üleminek alusuuringutelt rakendusuuringute ning idu- ja kasvufirmadeni. Nii moodustub ühtne reeglistik, mida kohaldatakse ka programmi „Euroopa horisont“ suhtes. Raamprogramm võib toetada kahesuguse kasutusega meetmeid. Määrusega, millega luuakse ajavahemikuks 2028–2034 Euroopa Konkurentsivõime Fond, on kavas kehtestada kaitseuuringute eriprogramm. Nimetatud ettepanekuid täiendab ühisettevõtete loomist käsitlev ühtne õigusakt, millega tagatakse ühtlustatud normid. Käesolevas ettepanekus on seadusandlike aktide kohaldamise alguskuupäevaks märgitud 1. jaanuar 2028. • Kooskõla kehtivate õigusnormidega Programm „Euroopa horisont“ on kooskõlas Euroopa Liidu kehtivate õigusnormidega ning lihtsama, sihipärasema ja mõjukama eelarvega. Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm on kooskõlas komisjoni 2025. aasta jaanuaris vastu võetud Euroopa konkurentsivõime kompassiga, milles on esitatud tegevuskava konkurentsivõime suurendamiseks kolme hädavajaliku tegevusvaldkonna juhtalgatuste abil: suuremad investeeringud innovatsiooni, ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava ning liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine. ET 2 ET  Koos Euroopa Konkurentsivõime Fondiga aitab programm „Euroopa horisont“ tugevdada konkurentsivõimet, vastupanuvõimet, kestlikkust, tehnoloogilist juhtpositsiooni ja sotsiaalset sidusust. Nendega lihtsustatakse märkimisväärselt tegevust nii kattuvate eesmärkidega programmide arvu kui ka rakendamise poolest: vähem bürokraatiat ja aruandlust, suurem usaldus, parem täitmise tagamine ja kiirem lubade andmine. Samal ajal tagab raamprogrammi kavandatud ülesehitus rahastamisprioriteetide prognoositavuse ja järjepidevuse vajaliku kiiruse ja paindlikkusega, et võimaldada liidul reageerida tekkivatele või ettenägematutele prioriteetidele. Teadusuuringute ja innovatsiooni tähtis roll konkurentsivõime suurendamisel muudab avaliku sektori toetuse teadusuuringutele ja innovatsioonile olulisemaks kui kunagi varem, eriti liidu tasandil, kus selle lisaväärtus on vaieldamatu. Ülemaailmsete, eelkõige ühiskonna- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks on hädavajalik kogu ELi hõlmav koostöö. Ettepanek on täielikult kooskõlas komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavaga ning loob liikmesriikidele, mittetulundussektorile ja erasektorile stiimuleid suurendada investeeringuid ja ühendada jõupingutused, et saavutada eesmärk investeerida 3 % liidu SKPst teadus- ja arendustegevusse. Raamprogrammiga toetatakse selliste liidu poliitikaeesmärkide täitmist nagu puhta tööstuse kokkulepe, Euroopa tehisintellekti tegevuskava, taskukohase energia tegevuskava, Euroopa autotööstuse tegevuskava, ELi idu- ja kasvufirmade strateegia, bioteaduste strateegia ning muud asjakohased meetme „Vali Euroopa“ algatused. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Ettepanek on täielikult kooskõlas liidu tegevuspõhimõtetega. Kooskõlas komisjoni prioriteetidega seatakse selles majanduse keskmesse teadusuuringud ja innovatsioon. Sellega luuakse investeerimissuutlikkus, et toetada uusi ideid ja arendada need uuenduslikeks lahendusteks, mis teenivad Euroopa ja ülejäänud maailma kodanikke. Teadusuuringud ja innovatsioon on väga tähtsad, et täita edukalt liidu prioriteedid sellistes valdkondades nagu tervishoid, digitehnoloogia, üleminek puhtale tööstusele, ringmajandus, kaasav ja demokraatlik ühiskond, elurikkus ja loodusvarad, energeetika, liikuvus, keskkond, toit, süsinikuheite vähendamine, valmisolek, kosmos ja julgeolek. Teadusuuringud ja innovatsioon on liidu majanduse tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisel kesksel kohal. Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni täiendavad Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja on sellega tihedalt seotud ning neid rakendatakse koostoimes mitmeaastase finantsraamistiku teiste programmide ja vahenditega. Teadusuuringute ja innovatsiooni toetuste vastastikust täiendavust ja koostoimet ning nende kasutamist liidu pikaajalises eelarves ja koos liikmesriikidega suurendab võimalikult palju konkurentsivõime koordineerimise töövahend, millega viiakse omavahel kooskõlla ELi ja liikmesriikide tasandi tööstus- ja teaduspoliitika ja investeeringud, mis on seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate või ELi lisaväärtust loovate projektidega. Arvestades järgmise mitmeaastase finantsraamistiku juhtimissuunda, sealhulgas konkurentsivõime koordineerimise töövahendit, võiks programmist „Euroopa horisont“ ja Euroopa Konkurentsivõime Fondist rahastada teadusuuringute ja innovatsiooni, tutvustustegevuse, arendamise ja kasutuselevõtu ahela järjepidevust. Selles tuleks ELi ja liikmesriikide, avaliku ja erasektori jõupingutused ja rahastus suunata suure teaduskomponendiga moonshot-projektidele, mis aitaks luua kogu ELi jaoks väärtust ja strateegilist autonoomiat (vt näited allpool). Võimalikud moonshot-projektid: ET 3 ET  • investeerimine Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) tuleviku ringkiirendisse (Future Circular Collider, FCC) koos teiste organisatsiooni kuuluvate riikidega. Eesmärk on säilitada Euroopa juhtpositsioon osakestefüüsika uuringutes. Rahalised vahendid (kuni 20 % kogukuludest) võiks tulla programmist „Euroopa horisont“; • aruka ja keskkonnahoidliku lennunduse ning Euroopa juhtpositsiooni arendamine järgmise põlvkonna süsinikuvabade õhusõidukite ja automatiseeritud lennujuhtimise valdkonnas: see eeldaks partnerlust tööstusega ning suurt teaduslikku ja insenertehnilist võimekust, mida toetataks programmist „Euroopa horisont“, kuid ka Konkurentsivõime Fondi suurt tööstusliku kasutuselevõtu komponenti; • tuleviku kvantarvuti ehitamine: Euroopa oleks esimene maailmajagu, kus kvantarvutus on täielikult integreeritud igapäevaellu, selle kasutusalad ulatuksid personaalmeditsiinist kuni kliima modelleerimiseni ning aitaksid 450 miljoni kodaniku jaoks leida lahendusi varem võimatuna tundunud probleemidele; • maailma järgmise põlvkonna tehisintellekti arendamine ja rakendamine: selle arendajad, arendamises osalejad ja sihtrühm on Euroopa teadlased ja tööstus ning see aitab Euroopal ligi tõmmata (ja siin hoida) maailma kõige andekamaid spetsialiste. Järgmise põlvkonna tehisintellekt looks praegusest tehisintellekti lainest palju rohkem teaduslikke ja majanduslikke võimalusi ning seaks Euroopa juhtpositsioonile; • kriitiliselt tähtsate teadusandmete suveräänsuse saavutamine Euroopas: Euroopast saaks maailma kõige usaldusväärsem koht teadusuuringute kriitiliselt tähtsate andmete hoidmiseks ning seeläbi oleks Euroopa teadlastel, ülikoolidel ja ettevõtetel ainulaadne konkurentsieelis pakiliste üleilmsete probleemide lahendamisel, alates kliimamuutustest kuni pandeemiateni; • automatiseeritud transpordi ja liikuvuse arendamine Euroopas: suurendab transpordi ohutust ja liikluse tõhusust, vähendab heitkoguseid ja võimaldab kaasavamat transporti; • investeerimine uuenduslikesse regeneratiivmeditsiini meetoditesse tervislikuma elu ja tugevama majanduse nimel: see aitaks ära kasutada Euroopa tipptasemel teadust ja regeneratiivmeditsiini alast asjatundlikkust ning tugevdaks märgatavalt Euroopa tervishoiusektorit ja annaks sellele parimad võimalused uuenduslike ravimeetodite pakkumiseks. Need ravimeetodid võivad aidata ravida haigusi, mille vastu praegu ravi puudub; • rohepöörde toetamine tuumasünteesienergiaga: esimene turul müümiseks elektrit tootev tuumasünteesi-elektrijaam, mis suudaks toota ohutult, järjepidevalt ja usaldusväärselt elektrit kodude, ettevõtete ja selliste energiamahukate tööstusharude jaoks, kus heidet on raske vähendada. Teaduslike, insenertehniliste ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine, mis on vajalik, et „Euroopa oleks esimene, kes viib 2034. aastaks energiavõrku tuumasünteesienergiat“; • kuu muutmine eurooplastele juurdepääsetavaks: kosmosemajanduses juhtpositsiooni saavutamiseks peab Euroopa arendama järgmise põlvkonna kosmosetranspordi- ja logistikalahendusi, mis oleksid võimelised saatma ja tagasi tooma väga suuri kaubakoormaid ning täiustatud kosmoserobootikat, et võimaldada 2040. aastaks kosmoseressursside uurimist ja kasutamist; ET 4 ET  • ELis vee nullsaaste eesmärgi poole liikumine: veekerksus eeldab tõeliselt aruka veekasutusega majanduse väljakujundamist, nii et kõigile oleks tagatud piisavad, puhtad ja taskukohased joogivesi ja sanitaartingimused igal ajal, sealhulgas kriisides ja äärmuslikes kliimatingimustes. Selleks on vaja stimuleerida murrangulist innovatsiooni ja seda, et turul võetaks omaks ja lõppkasutajad võtaksid laialdaselt kasutusele näiteks kõrgetasemelise veepuhastustehnoloogia kahjulike saasteainete eemaldamiseks, veekasutuse tõhususe, vee kestlikku taaskasutust või asendamist võimaldava tehnoloogia ning looduspõhised lahendused ja magestamistehnoloogia, et tagada piisav ja puhas vesi tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, kaitsta ja taastada vee head kvaliteeti ja kättesaadavust ökosüsteemidele ning suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet; • uue peatüki alustamine meie planeedi veealuse maailma avastamisel ja uurimisel, milleks tuleb arendada ja juhtida järgmise põlvkonna Euroopa ookeaniseiretehnoloogiat ja -võimekust ning need ühendada ja kindlustada: alates kosmoses ja õhus kasutatavatest lahendustest kuni ujukite, laevade ning veealuste droonide ja sõidukiteni. Selleks et tugevdada oma juhtpositsiooni maailmamerepoliitikas, vajab Euroopa strateegilist autonoomiat maailmamerega seotud kogu seiretaristu ja kõigi seireandmete ja teabeteenuste valdkonnas: alates maailmamere seisundi kaitsmisest ja taastamisest ning oma sinise majanduse konkurentsivõime ja kestlikkuse suurendamisest kuni merendusjulgeoleku ja -kaitse ning ELi ookeanidiplomaatia tugevdamiseni. Koostöös Euroopa Konkurentsivõime Fondiga kasutatakse raamprogrammi meetmeid selleks, et lahendada turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata ega tõrjumata ning meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. Selle eesmärk on tagada raamprogrammi meetmete ja ELi riigiabi eeskirjade järjepidevus, hoides ära ebakohased konkurentsimoonutused siseturul. Ettepanek on täielikult kooskõlas ka majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsessis kasutatava lähenemisviisiga, millega toetatakse struktuurireforme, et parandada riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide kvaliteeti ja tõhusust kolmel tasandil: esiteks märkimisväärsete investeeringute kaudu teadus- ja tehnoloogilistesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni; teiseks, muutes ettevõtluskeskkonna innovatsiooni soosivamaks ja vähem riskikartlikuks; ja kolmandaks, tagades et Euroopa kodanikele pakutakse tuge kiire ja mõnede jaoks turbulentse ülemineku käigus, mille taganttõukajaks on innovatsioon, digitaliseerimine ja üleilmsed megatrendid, nagu näiteks tehisintellekt ja ringmajandus. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Programmi „Euroopa horisont“ aluseks on ELi toimimise lepingu jaotised „Tööstus“ ja „Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos“ (artikli 173 lõige 3, artikli 182 lõige 1, artikkel 183 ja artikli 188 teine lõik) ning artikli 322 lõike 1 punkt a. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Liidul on ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 3 alusel selles valdkonnas jagatud (paralleelne) pädevus. Esiteks kõrvaldab ELi rahastus sidusrühmadevahelise ja piiriülese koostöö ja integratsiooni edendamise kaudu riiklikud tõkked ja loob kriitilise massi ühiste probleemide lahendamiseks. Teiseks suurendab EL turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimistingimuste kõrvaldamise ning majandusliku mõju tekitamise kaudu ET 5 ET  majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust, võimendab erasektori vahendeid, meelitab ligi kapitali, suurendab tootlikkust kogu ELis ning toetab majanduslikult kasulikke projekte, mis muidu ei pruugi õnnestuda. See toetab ELi-ülest konkurentsi, mis võimaldab välja valida parimad teaduslikud ja uuenduslikud ideed kogu EList. Kolmandaks saab EL investeeringute tugevama suunamise ja ressursside suurema koondamise kaudu paremini lahendada kogu ELi hõlmavaid probleeme ning toetada ühiseid prioriteete, nagu digi- ja rohepööre. See ELi tasandi lähenemisviis toetab murrangulist innovatsiooni ja strateegilisi eesmärke ning ületab liikmesriikide koordineerimist takistavad piirangud. Näiteks on järelsimulatsioonides hinnatud, et ilma teadusuuringutele ja taristutele aastakümnete jooksul antud ELi rahastamiseta oleks olulised uuendused, nagu mRNA-põhised COVID-19 vaktsiinid, loodud mitu kuud hiljem, mis oleks takistanud esmatähtsat kiiret turule laskmist ja seega kasu ühiskonnale. • Proportsionaalsus Liidu tasandi meetmed võimaldavad riikidevahelist koostööd ja ülemaailmset konkurentsi, et tagada parimate ettepanekute väljavalimine. See tõstab tipptaset ning tagab juhtivate teadusuuringute ja innovatsiooni nähtavuse, kuid toetab ka riikidevahelist liikuvust ja tõmbab ligi maailma kõige andekamaid inimesi. Liidu tasandi programmi raames on parimad võimalused tegeleda väga riskantse ja pikaajalise teadustöö ja innovatsiooniga, jagades sel viisil riski ning saavutades sellise ulatuse ja mastaabisäästu, mida muul viisil ei oleks võimalik saavutada. Otsitakse vastastikuseid seoseid riigisiseste algatustega, eelkõige innovatsiooni valdkonnas. See võib võimendada avaliku ja erasektori lisainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, aidata kaasa Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna edasisele tugevdamisele ning kiirendada uuenduste äriotstarbelist kasutamist ja levitamist. Liidu tasandi programmidega on võimalik toetada ka poliitikakujundamist ja -eesmärke. Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikust. • Vahendi valik Teadusuuringute ja innovatsiooni pikaajalise ja alt-üles olemuse tõttu on vaja sõltumatut, integreeritud ja prognoositavat eraldiseisvat programmi, mis tagab õiged tingimused uute ideede tekkimiseks ja nende turule toomiseks. Lõhkuvate lahenduste võimaldamiseks on hädavajalik, et teadusuuringud ja innovatsioon oleksid sõltumatud ning rahastamine järjepidev. Kuigi programm „Euroopa horisont“ on tihedalt seotud Euroopa Konkurentsivõime Fondiga, on seega siiski säilitatud selle ELi toimimise lepingu artikli 182 kohane sõltumatu õiguslik alus ning kuvand ja positiivne rahvusvaheline maine, mis tuginevad selle pikaajalisele tõendatud edukale toimimisele tipptaseme, koostöö ja mõju usaldusväärse raamistikuna. Õigusakt loob toetusesaajatele õigused ja kohustused ning on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liidu liikmesriikides ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga assotsieerunud riikides. 3. TAGASIVAATELISE HINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine või toimivuse kontroll Kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine ja toimivuse kontroll on vajalik, et järgmises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis arendatakse edasi seda, mis toimib, ja ET 6 ET  parandataks seda, mis ei toimi. Selline varasemate meetmete tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususe hindamine annab kriitilise tähtsusega tõendeid, et kujundada paremat poliitikat, vähendada tarbetut regulatiivset koormust ning viia rahastamisvahendid kooskõlla muutuvate teaduslike, tehnoloogiliste ja ühiskondlike vajadustega. See aitab muuta teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi reageerimisvõimelisemaks, mõjukamaks ja tulevikukindlamaks. • Konsulteerimine sidusrühmadega 2028. aastal algava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise käigus korraldas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda arvamusi konkurentsivõimet toetava ELi rahastuse kohta. 12. veebruarist kuni 7. maini 2025 toimunud avaliku konsultatsiooni raames saadi 2 034 vastust küsitlusele ja 462 seisukohadokumenti. Peale ettevõtjate, valitsusväliste organisatsioonide ja muude sidusrühmade võrgustike osalesid selles aktiivselt ka ELi kodanikud (26 %), akadeemilised ringkonnad (22 %) ja ametiasutused (13 %). Enamik vastanutest, kel oli kogemusi programmiga „Euroopa horisont“, väljendas positiivset arvamust rahastamisprotsessi kohta, alates rahastamisvõimaluste kindlakstegemisest kuni taotlusvoorude asjakohasuse ja selguseni. Siiski tõid nad suurimate puudustena välja taotlemismenetluse ja üldise ajakava, rõhutades vajadust lihtsustamise, selguse ja suurema sidususe järele, et parandada juurdepääsetavust, eelkõige VKEde ja uute tulijate jaoks. Vastajad leidsid, et toetuse killustatus investeerimisprotsessis pärsib konkurentsivõimet, eelkõige seoses teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute vähesusega. Avalikku konsultatsiooni täiendati nii tööstuse, teadusuuringute kui ka innovatsiooni valdkonna peamiste sidusrühmade sihipärase kaasamisega. Teadusuuringute ja innovatsiooni sidusrühmad on aidanud aktiivselt kujundada arutelu teadusuuringute ja innovatsiooni tulevase rolli üle ELi konkurentsivõimes, eriti pärast komisjoni poliitiliste suuniste avaldamist 2024. aasta juulis ja konkurentsivõime kompassi kasutuselevõttu 2025. aasta veebruaris. • Väliseksperdid Käesolev algatus tugineb kolmele peamisele välisaruandele: Mario Draghi aruanne ELi konkurentsivõime kohta, Enrico Letta aruanne ühtse turu tuleviku kohta ja komisjoni eksperdirühma aruanne programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise kohta. Kõigil kolmel aruandel on sarnane põhisõnum: oma konkurentsivõime, jõukuse, kestlikkuse ja julgeoleku kaitsmiseks peab Euroopa uuendama, kohanema ja juhtima. Nende kombineeritud analüüs annab tugeva analüütilise ja poliitilise aluse kavandatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammile ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi laiemale strateegilisele suunale. • Mõjuhinnang Käesolev ettepanek tugineb põhjalikule mõjuhinnangule Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta, mille alla kuulub 14 ELi konkurentsivõimet toetavat programmi. Komisjoni poliitiliste suuniste kohaselt on järgmine mitmeaastane finantsraamistik sihipärasem, lihtsam ja mõjukam. Uue mitmeaastase finantsraamistiku ülesehitus erineb seega märgatavalt praegusest struktuurist. Arvestades seda uue mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise eriolukorda puudus mõjuhinnangust mitu tähtsat elementi. Seetõttu otsustas õiguskontrollikomitee erandkorras esitada ilma märkusteta arvamuse. Õiguskontrollikomitee märkis, et aruandes on märkimisväärseid puudujääke, mis puudutavad muu hulgas kohaldamisala ja juhtimist ning sidusust mitmeaastase finantsraamistiku muude ET 7 ET  osadega. Neid puudujääke on käsitletud nii Euroopa Konkurentsivõime Fondi kui ka programmi „Euroopa horisont“ käsitlevates seadusandlikes ettepanekutes. Kooskõlas poliitilistes suunistes kirjeldatud vajadusega lihtsuse ja paindlikkuse, kiiruse ja strateegilise fookuse järele hinnati mõjuhinnangus kolme võimalust, mis mõjutavad ELi rahastamisstruktuuri, alates 14 konkurentsivõime programmi jätkamisest kuni nende koondamiseni Konkurentsivõime Fondiks: A. jätkub praegune olukord, lisaks veidi koordineerimist; B. olemasolevate programmide koordineerimist tugevdatakse (ühtne reeglistik); C. programmid koondatakse ühe või kahe õigusakti alusel uude Euroopa Konkurentsivõime Fondi. Programmide koondamist kahe õigusakti alusel, nagu pakuti variandis C, peeti parimaks poliitikavariandiks, mis säilitaks kaubamärgi „Euroopa horisont“ ja aitaks samal ajal täielikult kaasa Konkurentsivõime Fondi eesmärkide saavutamisele tänu kahe õigusakti eesmärkide, ülesehituse, haldamise ja eeskirjade integreerimisele. Samuti võimaldab see eraldiseisvat teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, et kaitsta teadusuuringute ja innovatsiooni terviklikkust ning järgida ELi toimimise lepingu artikli 182 nõudeid. Seda seisukohta on väljendanud ka Euroopa Parlament, liikmesriigid ja praeguseks programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud kolmandad riigid. • Lihtsustamine Lihtsustamine on komisjoni üldine prioriteet, mille eesmärk on vähendada koormust ja liigset keerukust ning soosida kiirust ja paindlikkust. On ilmne, et lihtsustamiseks valitakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, sest tegemist on liidu suurima eelarve otsese täitmise korras rakendatava programmiga. Toetusesaajate hüvanguks lihtsustatakse raamprogrammi muu hulgas järgmistel viisidel. • Lühendatakse tööprogrammi ja vähendatakse programmitöö ettekirjutusi: vähendatakse teemade üldarvu, lühendatakse teemakirjeldusi ja viiakse miinimumini ühtainsat projekti puudutavate teemade arv. • Vaikimisi avatud teemad: vähendatakse ettekirjutusi ja taotlejatele antakse rohkem vabadust valida oodatud tulemuste saavutamiseks eri viise. • Tagatakse rahastamise järjepidevus ja rahastamisnõudeid lihtsustatakse veelgi: teadus- ja innovatsioonimeetmetel ning innovatsioonimeetmetel ei tehta vahet, vaid kehtib kindel ühtne rahastamismäär kuni 100 %, välja arvatud siis, kui tegemist on muude tulunduslike õigussubjektidega kui VKEd, kellele kehtib rahastamismäär kuni 70 %. Rahastamismäärad on maksimaalsed ja neid saab vähendada, kui see on konkreetsete meetmete rakendamisel õigustatud. • Kasutatakse rohkem lihtsustatud kuluvõimalusi: kui ei ole sätestatud teisiti, saab kindlasummaliste maksetega rahastamisest liidu toetuse peamine vorm, tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames katseliselt kindlasummaliste maksetega rahastamisel saadud kogemustele ja sellise rahastamise laiemale kohaldamisele programmis „Euroopa horisont“. Kasutatakse ka muid lihtsustatud kuluvorme, sealhulgas personali ühikuhindasid. Nende lihtsustamismeetmete eesmärk on suurendada osalemist, eelkõige uute tulijate ja väiksemate üksuste hulgas, ning samal ajal säilitada usaldusväärne finantsjuhtimine ja -kontroll. Nende enneolematute lihtsustamisalaste jõupingutustega kaasneb programmi „Euroopa horisont“ kiirem rakendamine, sest maksimaalset ajavahemikku taotluse esitamisest toetuse ET 8 ET  määramiseni vähendatakse seitsme kuuni. See on üks lühemaid ELi programmide toetuse väljamaksmise aegu ja väljamaksmine on kaks kuud kiirem kui finantsmääruses sätestatud maksimaalne toetuse väljamaksmise aeg. Väga tähtis on, et nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu täidaksid võetud kohustust järgida seadusandlikus tavamenetluses lihtsustamispõhimõtet. • Põhiõigused Selles määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja muudes rahvusvahelistes inimõiguste konventsioonides, millega liikmesriigid ja liit on ühinenud. 4. MÕJU EELARVELE Kõikide ettepanekute eelarve on esitatud jooksevhindades. Komisjon võib kulude-tulude analüüsi alusel jätkata programmi „Euroopa horisont“ rakendamisel rakendusametite kasutamist. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Käesoleva algatuse üle tehakse järelevalvet 2027. aasta järgse eelarve tulemusraamistiku kaudu, mida käsitletakse eraldi ettepanekus. Tulemusraamistikus on ette nähtud, et tuleb koostada raamprogrammi rakendusetapis rakendamisaruanne ning teha kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 34 lõikega 3 järelhindamine. Hindamine toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega ja põhineb raamprogrammi eesmärkidega seotud näitajatel. • Muud ettepanekuga seotud horisontaalsed küsimused Raamprogrammi põhimõtted: raamprogramm edendab tulemuslikult Euroopa teadusruumi ning teadusuuringute ja innovatsiooni pakti väärtuseid ja põhimõtteid, milleks on eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni eetilisus ja usaldusväärsus, teadusuuringute vabadus, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused, avatud teadus ning atraktiivse teadlaskarjääri ja teadurite liikuvuse soodustamine. Jätkatakse rahvusvahelise koostöö tugevdamist, et aidata kaasa liidu konkurentsivõimele ja tipptasemele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, ning tasakaalustatakse kolmandate riikide ja kolmandate riikide üksustega koostöö tegemisest tulenevaid riske ja eeliseid. Väärindamine ja levitamine: liidu konkurentsivõime suurendamiseks ja kooskõlas komisjoni väärindamisstrateegiaga luuakse sihtotstarbelised toetusvahendid, et hõlbustada ja kiirendada väärindamist ning tagada, et teadusuuringute tulemused leiavad päriselt rakendust. See muudab avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni uuteks turuvõimalusteks ning tekitab ühiskonna ja tööstuse jaoks käegakatsutavat väärtust. Strateegilist juhtimist kooskõlastatakse Konkurentsivõime Fondi ja konkurentsivõime koordineerimise töövahendiga. ET 9 ET  • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Programm „Euroopa horisont“ tugineb enam kui 40 aasta jooksul teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtud ELi investeeringute pärandile. Selle eesmärk on edendada teadust, kaitsta sõltumatust ja avatust kui põhiväärtusi, täiustada Euroopa suurepärast teadmusbaasi ning suurendada ELi konkurentsivõimet. Selle ülesehitus on kavandatud suurema sidususe ja tulemuslikkuse huvides. Tehakse ettepanek kasutada nelja sambaga struktuuri. • I sammas „Tipptasemel teadus“ aitab tugevdada ELi teadusbaasi, ligi tõmmata tipptalente, edendada tipptasemel teadusuuringuid Euroopas ja pakkuda parimal tasemel teadust ELi poliitika hüvanguks. Meetme „Vali Euroopa“ puhul on teadusuuringute tipptase ja liikuvus kesksel kohal Euroopa püüdluses olla maailma parim koht teadusuuringute tegemiseks. Seda arvestades kuuluvad selle samba alla: – Euroopa Teadusnõukogu (ERC): ERCd laiendatakse, et suurendada selle suutlikkust toetada eesliiniuuringuid, keskendudes tippteadlaste ja nende teadusrühmade rahastamisele; – Marie Skłodowska-Curie meetmed: nendega jätkatakse teadusalase koolituse ja karjääri arengu toetamist; – teadus ELi poliitika hüvanguks: Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsesed meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda. • II sammas „Konkurentsivõime ja ühiskond“ toetab teadus- ja innovatsioonikoostööd suure ühiskondliku mõjuga valdkondades, keskendudes üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega tegelemisele ja ELi konkurentsivõime suurendamisele. See sammas sarnaneb Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja selle nelja poliitikaharu sekkumisvaldkondade struktuuriga. See tagab ühtse toetuse kogu investeerimisprotsessi vältel. Lisaks käsitletakse uue programmi „Euroopa horisont“ ühes poliitikaharus alt üles suunatud teadusuuringuid, eelkõige sellistes üleilmsete ühiskondlike väljakutsete valdkonnas nagu ränne, desinformatsioon, demokraatia kaitse, tugevdamine ja edendamine, samuti sotsiaalsed ja majanduslikud muutused, kaasavad ühiskonnad ja sotsiaalne sidusus. Teaduskoostöö strateegilises kavandamises lähtutakse sisehindamissuutlikkusest ehk kujunemisjärgus tehnoloogia vaatluskeskusest, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) [XXX]* [Euroopa Konkurentsivõime Fond]1. Raamprogrammi peamiseks vahendiks jäävad partnerlused ja need toimivad asjakohaste juhtimisprotsesside raames koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. Tehakse ettepanek nende tegevust ja korraldust radikaalselt lihtsustada ja ühtlustada. Partnerlused võivad toimuda mitmes vormis: näiteks avaliku sektori kahe üksuse ja erasektori ühe üksuse vahelised, avaliku sektori sisesed või avaliku ja erasektori partnerlused. • III sammas „Innovatsioon“ toetab innovatsiooni Euroopas, keskendudes uute toodete, teenuste ja ärimudelite väljatöötamise soodustamisele. Sellesse sambasse kuuluvad: – Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), kes toetab uuenduslikke idufirmasid ja VKEsid, keskendudes lõhkuva innovatsiooni ja ettevõtluse edendamisele. Selle tegevust laiendatakse järgmiselt: • Euroopa Innovatsiooninõukogu tegevusse tuuakse rohkem n-ö ARPA elemente, kus suure riskiga projekte toetatakse etappide kaupa või nende 1 ELT C , , lk . ET 10 ET  toetamine lõpetatakse, olenevalt nende potentsiaalist luua lõhkuvaid lahendusi, mida hindavad asjatundlikud programmijuhid. EIC jätkab võimaluste loomist, et tuua tehnoloogia ERC või teaduskoostöö projektidest EIC alla, et murrangulist tehnoloogiat kiiremini turustada ja laiendada; • DARPA-l põhinev lähenemisviis, mille eesmärk on toetada kaitsevaldkonna ja kahesuguse kasutusega tehnoloogia idufirmasid ning nende tegevust laiendada, tagades täieliku vastastikuse täiendavuse Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi, ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) ja kosmoseettevõtluse algatuse (CASSINI) tegevusega; • see annab enneolematu võimaluse toetada kahesuguse kasutusega kõrgtehnoloogia ja kaitsevaldkonna idu- ja kasvufirmasid, sealhulgas neid, keda peetakse strateegiliseks ning liidu ja selle liikmesriikide huvide seisukohast kriitiliselt tähtsaks ning kes vajavad sihipärast otsetoetust ega saa turult piisavat kapitali; • tihe koordineerimine ja koostoime Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharudega seoses probleemide määratlemisega; • olemasoleva süvatehnoloogia laiendamist rahastatakse idu- ja kasvufirmade strateegias välja kuulutatud Euroopa kasvufirmade fondi raames kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud tingimustel. Tulevikus rahastatakse kõiki kasvufirmasid Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames; – innovatsiooni ökosüsteemid, sealhulgas tegevus teadmiste kolmnurga (kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon ning ettevõtlus) paremaks integreerimiseks kogu liidus. II samba raames toimuva teaduskoostöö ning III samba idu- ja kasvufirmade toetuse vahel nähakse ette tihe koostöö, et tugevdada nõudlust idu- ja kasvufirmade toodete järele, viies nad kontakti Euroopa suurettevõtetega ning hõlbustades avaliku sektori hangetega seotud uuenduslike meetmete võtmist ELi ja riiklikul tasandil. • IV sammas „Euroopa teadusruum“ toetab ühtse Euroopa teadusruumi arendamist, keskendudes tipptaseme, kaasatuse ja mõju edendamisele. Sellesse sambasse kuuluvad: – Euroopa teadusruumi poliitika: see komponent toetab Euroopa teadusruumi poliitika väljatöötamist, keskendudes tipptaseme, kaasatuse ja mõju edendamisele; – teadus- ja tehnoloogiataristu: see komponent toetab teadus- ja tehnoloogiataristu arendamist ja käitamist, sealhulgas esimest korda kapitalikulude toetamist; – osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine: komponent toetab teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse arendamist kõigis Euroopa piirkondades. ET 11 ET  2025/0543 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695 (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 1, artiklit 183, artikli 188 teist lõiku ning artikli 322 lõike 1 punkti a, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3, võttes arvesse kontrollikoja arvamust(1), toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Liidu üks eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, tugevdades Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslikud teadmised ja tehnoloogia vabalt liiguvad, ja toetades liidu, kaasa arvatud selle tööstussektori konkurentsivõime arengut, samal ajal edendades kõiki teadus- ja innovatsioonitegevusi, et vastata liidu strateegilistele prioriteetidele ja täita kohustused, mille lõppeesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. (2) Selleks et saavutada teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik, keskkondlik ja ühiskondlik mõju ning maksimeerida liidu teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute lisaväärtust, peaks liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ ajavahemikuks 2028–2034 (edaspidi „raamprogramm“) kaudu, mis peaks tugevdama konkurentsi- ja vastupanuvõimet, kestlikkust, tehnoloogilist juhtpositsiooni ja sotsiaalset sidusust. (3) Raamprogramm peaks olema tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]* [Euroopa Konkurentsivõime Fond],4 seades teadusuuringud ja innovatsiooni liidu majanduse ja investeerimisstrateegia keskmesse. 2 ELT C , , lk . 3 ELT C , , lk . 4 ELT C , , lk . ET 12 ET  (4) Lisaks peaks liidu eesmärk olema kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus, edendada nende võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimise vastu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. (5) Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises keskkonnas on hiljutised kogemused näidanud vajadust paindlikuma mitmeaastase finantsraamistiku ja selle alla kuuluvate liidu rahastamisprogrammide järele. Sellel eesmärgil ja kooskõlas raamprogrammi eesmärkidega tuleks rahastamisel nõuetekohaselt arvesse võtta muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides, Euroopa Parlamendi resolutsioonides ja nõukogu järeldustes, ning tagada samal ajal eelarve täitmise piisav prognoositavus. (6) Raamprogrammi osalus- ja levitamiseeskirjade eesmärk on veelgi lihtsustada juurdepääsu, suurendada avatust ja maksimeerida liidupoolse rahastamise mõju. (7) Raamprogramm peaks aitama suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides ning aitama seeläbi saavutada üldise investeerimiseesmärgi, et vähemalt 3 % liidu sisemajanduse koguproduktist (SKPst) investeeritakse teadus- ja arendustegevusse. Liikmesriikide investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni tuleks hinnata liidu majandus-, eelarve-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise raamistiku, s.o Euroopa poolaasta protsessi abil. Eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid ja erasektor täiendama raamprogrammi omapoolsete tõhustatud investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Liit on teinud järjepidevaid edusamme teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamisel, kuid on teistest maailma liidritest maha jäänud. Eespool nimetatud 3 % eesmärgiga, mis püstitati enam kui kakskümmend aastat tagasi, tunnistati teadus- ja arendustegevuse tähtsust teadmistepõhise ühiskonna alusena. Kuigi see eesmärk innustas eri liikmesriike seadma oma teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse eesmärke, esineb endiselt märkimisväärseid erinevusi, sest ainult üksikud liikmesriigid on oma investeerimiseesmärgid saavutanud või ületanud. (8) Nagu programmis „Euroopa Horisont“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tutvustamistegevuse meetmete liigitamisel ning taotlusvoorus osalemise kutsetes esitatud meetmete liikide määratlustes edaspidigi arvesse võtta tehnoloogilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi. Toetusi ei tohiks anda tehnoloogilise valmiduse taset 8 ületavatele meetmetele. Osa „Konkurentsivõime ja ühiskond“ raames esitatud konkreetsete valdkondade tööprogrammid peaksid võimaldama anda toetusi toodete suuremahulise valideerimise ja turuleviimise jaoks. (9) Eelarve osi peaks olema võimalik täita Euroopa partnerluste kaudu koos teiste avaliku ja erasektori üksustega, kui see on poliitikaeesmärkide saavutamiseks kõige tulemuslikum rakendusvorm. Euroopa partnerlused tuleks luua siis, kui liidu tihe kaasamine on vajalik, ning need peaksid tagama liidule asjakohase hääleõiguse ja teised partnerid peaksid tagama piisavad kaasinvesteeringud liidupoolse rahastamise võimendamiseks. Sünergia ja tõhususe soodustamiseks on vaja tagada ühtlustatud eeskirjad. Seetõttu tuleks luua piiratud arvu Euroopa partnerluste strateegiline ja sidus portfell. (10) Euroopa partnerlused (sealhulgas ühisettevõtete vormis) kui oluline vahend tööstuse kaasamiseks ning teadus- ja innovatsioonikoostöösse investeerimiseks peaksid aitama kaasa Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude konkreetsete ET 13 ET  poliitikaeesmärkide saavutamisele ning neid tuleks vajaduse korral nende eesmärkide saavutamiseks sellest fondist toetada. (11) Määrusega (EL) 2021/695 loodud ELi missioonid peaksid võimaldama avaldada ühiskonnale ümberkujundavat ja süsteemset mõju, edendades valdkonna-, sektori-, poliitika- ja piiriülest koostööd. Nad peaksid tuginema teadusuuringutele ja innovatsioonile, et arendada nende kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamiseks vajalikke murrangulisi tehnoloogialahendusi, teenuseid ja tooteid ning sotsiaalseid uuendusi. ELi missioonid omakorda peaksid kiirendama uuenduslike lahenduste väljatöötamist, laiendamist ja kasutuselevõttu ning aitama luua juhtivaid turge uutele toodetele ja teenustele. Raamprogrammist tuleks rahastada missioonide teadus- ja innovatsioonitegevust, samas kui kasutuselevõtt ja laiendamine peaks toimuma muude ELi programmide ja riikliku rahastamise kaudu. (12) Uue Euroopa Bauhausi rahastu, mis põhineb programmi „Euroopa horisont“ strateegiakaval aastateks 2025–2027,5 on mitmeaastane rahastamisvahend, mille eesmärk on kiirendada naabruskondade ümberkujundamist kestliku ja kaasava disaini kaudu. Selle teadusuuringute ja innovatsiooni komponenti tuleks rahastada programmist „Euroopa horisont“, selle kasutuselevõtu komponenti aga tuleks rakendada muude ELi programmide ja riikliku rahastamise kaudu. (13) Euroopa Teadusnõukogu (ERC) peaks pakkuma atraktiivset ja paindlikku rahastamist, et võimaldada seeläbi andekatel ja loova mõtlemisega teadlastel uurida kõige paljutõotavamaid teemasid teaduse eesliinil, pöörates teadlikult tähelepanu karjääri alustavate teadlaste toetamisele. Selline pühendumine teadlaste algatatud uuringutele, mis valitakse välja kogu liitu hõlmavas konkurentsis üksnes tipptaseme kriteeriumi alusel ja on avatud talentidele olenemata rahvusest või päritolust, on äärmiselt tähtis, et tõmmata ligi maailma helgemaid päid ning muuta Euroopa maailma juhtivaks teadus- ja innovatsioonikeskuseks. (14) Teadmistepõhises maailmamajanduses peaks liidu pikaajaline konkurentsivõime, tehnoloogiline juhtpositsioon ja üleilmsete probleemide lahendamise võime olenema eelkõige liidu suutlikkusest arendada, ligi meelitada ja siin hoida kõrge kvalifikatsiooniga ja rahvusvaheliste kontaktidega teadusvaldkonna tööjõudu. Strateegilised investeeringud tippteadlastesse, nende koolitamisse, liikuvusse ja karjääriväljavaadetesse nii akadeemilistes ringkondades kui ka väljaspool neid on vajalik innovatsiooni, majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse ning ühiskondliku heaolu säilitamiseks. Kooskõlas Euroopa teadlaste harta põhimõtetega on selle eesmärgi saavutamisel tähtis osa Marie Skłodowska-Curie meetmetel. Raamprogramm peaks tugevdama sidemeid ülikoolide ja innovatsiooni ökosüsteemide, sealhulgas erasektori vahel. See peaks võimaldama Euroopa teadusruumi väljakujundamist, mille jaoks tuleks muu hulgas välja arendada Euroopa kõrgharidussektori suutlikkus konkureerida üleilmsete partneritega koostöö, talentide toetamise ja ligitõmbamise ning suuremate erainvesteeringute võimendamise kaudu, ning seda tuleks teha muu hulgas kõrgharidusalgatuste, näiteks Euroopa ülikoolide liidu abil, koostoimes programmiga „Erasmus+“ ning kooskõlas käesoleva määruse eesmärkide ja meetmetega. (15) Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) peaks stimuleerima süvatehnoloogia turgu loovat innovatsiooni. Ta peaks need süvatehnoloogia uuendused oma vahenditega kindlaks tegema, neid arendama ja need kasutusele võtma. Sidusa ja lihtsustatud toetuse andmise kaudu peaks EIC täitma tühimiku, kus murranguline tehnoloogia ja 5 Komisjoni 20. märtsi 2024. aasta otsus C(2024)1741. ET 14 ET  süvatehnoloogia innovatsioon ei saa avalikku toetust ega erainvesteeringuid. EIC peaks oma vahenditega püüdma sillutada, integreerida ja kiirendada novaatorite teekonda teadusuuringutest turustamiseni ning võimaldama liidule kujunemisjärgus tehnoloogiavaldkondades juhtivaid ettevõtteid, et liit võiks saavutada oma sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid ning vältida sõltuvust teistest piirkondadest. EIC peaks toetama suure riski ja suure potentsiaaliga uuendusi ja ettevõtteid, millega on seotud sellised tehnoloogilised, teaduslikud, finants-, juhtimis- või tururiskid, mille tõttu neid ei peeta veel täielikult pangakõlblikeks ja nad ei saa kokku vajalikul tasemel investeeringuid, et olla turul tegutsedes maailmas konkurentsivõimeline. Selleks tuleks kasutada nii avatud (alt-üles) kui ka probleemipõhist lähenemisviisi tihedas koostöös ja koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja selle poliitikaharudega. See peaks hõlmama DARPA-laadset lähenemisviisi, mille eesmärk on toetada kaitsevaldkonna ja kahesuguse kasutusega tehnoloogia idufirmasid ning nende tegevust laiendada, tagades täieliku vastastikuse täiendavuse Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi, ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) ja kosmoseettevõtluse algatuse (CASSINI) tegevusega. Rakendamine peaks toimuma tihedas koostoimes ja kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. (16) Idu- ja kasvufirmade strateegias välja kuulutatud Euroopa kasvufirmade fondist süvatehnoloogia laiendamise rahastamine, mida tehti juba käesoleva määruse jõustumise ajal, peaks toimuma mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kokku lepitud tingimustel. Kogu kasvufirmade rahastamine mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames peaks toimuma Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames. (17) Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) peaks jätkuvalt pakkuma liidu poliitikale sõltumatuid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel. JRC otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse liidu poliitika vajadusi ja JRC kasutajate asjakohaseid vajadusi ning tagades liidu finantshuvide kaitse. JRC peaks jätkama täiendavate vahendite loomist, mida ta võib kasutada oma teadusliku ja tehnilise tegevuse toetamiseks. (18) Raamprogramm peaks tagama, et tulemuslikult edendatakse ja kaitstakse Euroopa teadusruumi ning teadusuuringute ja innovatsiooni pakti6 väärtuseid ja põhimõtteid, milleks on eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni eetilisus ja usaldusväärsus, teadusuuringute vabadus, teadus poliitika hüvanguks, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused, mittediskrimineerimine, avatud teadus ning atraktiivse teadlaskarjääri ja teadurite liikuvuse soodustamine. Eelkõige tuleks raamprogrammiga tagada kõikide jaoks võrdsete võimaluste tegelik soodustamine ning soolise võrdõiguslikkuse lõimimine kõigisse valdkondadesse, sealhulgas soolise mõõtme rakendamine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Selle eesmärk peaks olema tegeleda soolise tasakaalustamatuse põhjustega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata võimalikult suure soolise tasakaalu tagamisele hindamiskomisjonides ja muudes asjaomastes nõuandeorganites, nt nõukogudes ja eksperdirühmades. (19) Raamprogramm peaks toetama Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristuid tipptasemel teaduse ja tehnoloogia innustamisel ning tööstuse konkurentsivõime suurendamisel, toetades teadusuuringute ja innovatsiooni tsükli järjepidevust alates alusuuringutest kuni rakendusuuringuteni ning ühiskonnas ja turul kasutuselevõtmiseni. 6 Nõukogu 26. novembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2122, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti (ELT L 431, 2.12.2021, lk 1 ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/2122/oj). ET 15 ET  (20) Raamprogrammiga tuleks rakendada konkreetseid meetmeid, et toetada suutlikkuse suurendamist osaluse laiendamise meetmega liitunud riikides ja tugevdada koostöösidemeid kogu liidus, suurendades teadus- ja innovatsioonisuutlikkust osaluse laiendamise meetmega liitunud riikides ja üleminekuriikides, mis muudab Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi sidusamaks ja integreeritumaks ning aitab saavutada eesmärki investeerida vähemalt 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusse. Aastatel 2021–2027 rahastamiskõlblikud liikmesriigid tuleks kogu raamprogrammi kestuse ajaks jagada kahte rühma, lähtudes innovatsiooni tulemustabeli indeksist ja suhtelisest rahalisest tasuvusest kogurahvatulu kohta ning tuginedes järgmistele kriteeriumidele: i) üleminekuriigid – innovatsiooni tulemustabeli indeks (2023–2025) on üle 75 % liidu keskmisest ja programmi „Euroopa horisont“ raames on suhteline rahaline tasuvus kogurahvatulu kohta (2021–2025) positiivne; ii) osaluse laiendamise meetmega liitunud riigid – kõik teised liikmesriigid, kes on aastatel 2021–2027 rahastamiskõlblikud. (21) Arvestades rahvusvahelisest koostööst saadavat kasu muu hulgas ühiste tehnoloogiliste, majanduslike, keskkonna- ja ühiskonnaprobleemide lahendamisel, tuleks raamprogrammis soosida koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvahelise koostööga tuleks püüda tugevdada liidu teadusuuringute ja innovatsiooni konkurentsivõimet ja tipptaset, sealhulgas liidu suutlikkust meelitada ligi ja siin hoida maailma kõige andekamaid spetsialiste. Lähenemisviisi keskmes peaksid olema geopoliitilised kaalutlused, sealhulgas majandusjulgeolek, ning tuleks kaaluda eri tasemete koostööd, võttes aluseks üldise hinnangu selle kohta, millist kasu liit võiks sellest oma prioriteetide käsitlemisel ja üleilmsete probleemide lahendamisel saada, kusjuures samal ajal peaksid olema kaitstud liidu väärtused ja huvid. Kõige ulatuslikum koostöövorm peaks jätkuvalt olema assotsieerumine kogu raamprogrammiga või selle osadega. EIC kaitsealase tegevuse puhul peaksid rahastamiskõlblikud olema vaid üksused, mis on asutatud Euroopa Konkurentsivõime Fondiga ühinenud kolmandates riikides. Raamprogrammist võib toetada naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames rahastatavat tegevust, tingimusel et see vastab käesoleva määruse eeskirjadele ja eesmärkidele kooskõlas sünergiat käsitlevate normidega. (22) Selleks et tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja tagada pikaajaline kestlik majanduskasv, on vaja tugevdada liidu ülemaailmset konkurentsivõimet ning kaitsta samal ajal liidu strateegilisi varasid ja huve, nagu on sedastatud Euroopa majandusjulgeoleku strateegias7. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 136, mida täiendab määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikkel 10, edendatakse liidu konkurentsivõimet ja kaitstakse liidu majandusjulgeolekut. Nende sätete kohaldamine raamprogrammi puhul peaks tagama asjakohase õigusraamistiku, mis võimaldab vajaduse korral kehtestada väljavalimismenetluste jaoks eritingimused, millega edendatakse teadusuuringutest ajendatud konkurentsivõimet ning kaitstakse liidu huve ja strateegilist autonoomiat, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on piirata osalemist või kaitsta tulemusi ning tagada sidusus ja kooskõla Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude erieeskirjadega. Vajaduse korral tuleks kohaldada riskipõhist lähenemisviisi, tagamaks, et teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud riske tehtaks kindlaks, hinnataks ja käsitletaks proportsionaalsete ja tulemuslike meetmete abil8. Vastavalt finantsmääruse artiklile 136 tuleks suure riskiga 7 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“ (JOIN(2023) 20 final, 20.6.2023). 8 Nõukogu 23. mai 2024. aasta soovitus, mis käsitleb teadusjulgeoleku suurendamist, C/2024/3510. ET 16 ET  teenuseosutajate suhtes julgeolekukaalutlustel kohaldada rahastamiskõlblikkuse piiranguid. (23) Arvestades looduslike ohtude, tervisealaste hädaolukordade, tehnikaga seotud õnnetusjuhtumite, muutuvate julgeolekuohtude ja muude häiretega seotud riskide suurenemist, on vajalik suurendada liidu ja liikmesriikide suutlikkust kriise ja katastroofe ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Kooskõlas ELi kriisivalmiduse strateegia eesmärkidega tuleks raamprogrammiga toetada katastroofiohu juhtimist ja kriiside ohjamist tugevdavaid teadusuuringuid, investeerida kliimakerksusesse, suurendada elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõimet ning muuta liit vastupanuvõimelisemaks, turvalisemaks ja ettevalmistatumaks. (24) Tegevus peaks kajastama elurikkuse järsu vähenemise vastu võitlemise tähtsust ning aitama kaasa looduse, ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamisele ja taastamisele. Tegevusse keskkonnateaduse integreerimine on vajalik selleks, et vältida keskkonna kahjustamist, säilitada puhas keskkond ja taastada ökosüsteemide hea seisund. (25) Raamprogrammis tunnistatakse, et kliimamuutused on üks suurimaid üleilmseid ühiskondlikke väljakutseid ning et kliimameetmed on tööstuse konkurentsivõimet suurendav tegur. Tegevus peaks kajastama kliimamuutustega tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet. (26) Raamprogrammi rakendamist on hädavajalik lihtsustada, et see oleks juurdepääsetav ja tõhus, ning eelkõige tuleks selleks vähendada toetusesaajate halduskoormust ja viia miinimumini vigade tegemise oht. Selleks peaks raamprogrammis kasutama liidupoolse rahastamise peamise vormina kindlasummalisi makseid. Edendades eelmistes raamprogrammides tehtud jõupingutusi ühtlustada rahastamiseeskirju ja viia vead miinimumini, tuleks veelgi lihtsustada ka personalikulude hüvitamist, kasutades personali ühikuhindasid, mis vähendab osalejate jaoks keerukust ja hõlbustab aruandlust. (27) Selleks et võtta arvesse eripäraseid korralduslikke struktuure, mida esineb eelkõige teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul, peaks olema võimalik deklareerida kolmandate isikute mitterahalist osalust rahastamiskõlblike kuludena. Tulemuste väärindamise stimuleerimiseks tuleks selgitada, et seda ei tohiks käsitada meetme tulemusel tekkinud tuluna. (28) Selleks et tugevdada liidu konkurentsivõimet ning maksimeerida tulemuste üldist kasutuselevõttu, peaksid tulemusi omavad toetusesaajad haldama oma tulemusi kooskõlas neile käesoleva määrusega kehtestatud väärindamise ja levitamise kohustustega. Neid kohustusi võib tööprogrammis, taotlusvoorus osalemise kutse tingimustes või toetuslepingus vajaduse korral kohandada, tuginedes poliitilistele kaalutlustele, sealhulgas majandusjulgeolekuga seotud kaalutlustele, kuid need peaksid siiski hõlmama nõudeid tulemusi kaitsta, anda neile juurdepääs, neid väärindada ja teha need asjakohasel ja põhjendatud juhul avalikuks, sealhulgas kasutades avatud teaduse tavasid. Väärindamise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks tuleks kasutusele võtta abivahendid kooskõlas komisjoni väärindamisstrateegiaga, mis on välja töötatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames, ning tagada strateegia III peatükis sätestatud toetus ja teenused. (29) Toetusmeetmed on vajalikud innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamiseks ja paremaks ühendamiseks. Sellised meetmed peaksid toetama organisatsioone ja novaatoreid, et luua konkurentsivõimelisi, tugevaid ja ühendatud innovatsiooni ökosüsteeme ning ET 17 ET  parandada raamtingimusi koostöö ja teadmiste vahetamise kaudu. Need peaksid aitama ühendada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ökosüsteeme tänu ühtsel turul selliste tõkete kõrvaldamisele nagu turu killustatus, piiratud juurdepääs kapitalile, killustatud riiklikud kapitaliturud, innovatsiooni aeglane kasutuselevõtt ja innovatsioonihangete alakasutamine. (30) Käesoleva määruse alusel toetatavad meetmed peaksid kiirendama või suurendama investeeringuid, aidates kõrvaldada turutõrked või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi proportsionaalsel viisil, vältida dubleerimist või väljatõrjumist ja stimuleerida erasektori rahastamist, ning need peaksid looma liidu lisaväärtust. Piiramata ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist riiklike vahendite suhtes, peaks see tagama ka kooskõla raamprogrammi meetmete ja riigiabi eeskirjade vahel, vältides seeläbi põhjendamatuid konkurentsimoonutusi siseturul. (31) Käesoleva määrusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (2028–2034) esialgne rahastamispakett. (32) Raamprogrammi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) 2024/25099. Selles on sätestatud liidu üldeelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta. (33) Järjepidevuse tagamiseks tuleks raamprogrammi raames eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid – sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse tagastamatute toetustega segarahastamistoimingute raames – rakendada kooskõlas finantsmääruse X jaotisega ning komisjoni poolt selle kohaldamiseks kehtestatud tehnilise korra ja tingimustega. (34) Kui raamprogrammi raames antakse liidu toetust eelarvelise tagatise või rahastamisvahendina (välja arvatud EIC alla kuuluvad rahastamisvahendid), sealhulgas juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames, tuleks sellist toetust anda üksnes Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi kaudu kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi kohaldatavate eeskirjadega. (35) Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201310 ning nõukogu määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95,11 (Euratom, EÜ) nr 2185/9612 ja (EL) 2017/193913 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). 11 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). 12 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). 13 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). ET 18 ET  halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrustega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 on Euroopa Prokuratuur pädev uurima pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitama nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137114. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Kontrollikojale ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. (36) Raamprogrammi tuleb rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) XXX [tulemusraamistiku määrus], millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise eeskirjad ja eelarve tulemuslikkuse raamistik, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja punktis f osutatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ning I lisa punktides 17.3, 20.4 ja 21.1 puuetega inimeste ligipääsu käsitlevate sätete ühtne kohaldamine ning kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I ja III lisas esitatud ligipääsetavusnõuetega liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, liidu rahastamisportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide suhtes, näiteks need, mis käsitlevad teavet, teabevahetust ja nähtavust. (37) Vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/176415 artikli 85 lõikele 1 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused saada rahastust vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning vastavalt korrale, mida võidakse kohaldada asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes. (38) Raamprogrammiga asendatakse määrusega (EL) 2021/695 loodud programm „Euroopa horisont“. Seepärast tuleks määrus (EL) 2021/695 kehtetuks tunnistada, 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). 15 Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1764, ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta) (ELT L 355, 7.10.2021, lk 6–134). ET 19 ET  ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I jaotis. Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm I peatükk Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (edaspidi „raamprogramm“) mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaks 2028–2034, sätestatakse eeskirjad raamprogrammi raames kaudsetes meetmetes osalemiseks ja tulemuste levitamiseks ning määratakse kindlaks raamistik, mille alusel liit toetab teadus- ja innovatsioonitegevust samal ajavahemikul. Selles sätestatakse ka raamprogrammi eesmärgid ja eelarve samaks ajavahemikuks, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad. 2. Raamprogrammi rakendatakse: (a) nõukogu otsusega XX loodud eriprogrammiga, mis hõlmab Euroopa Konkurentsivõime Fondi määruses sätestatud poliitikaharude teaduskoostööd; (b) määrusega (EL) [XXX] [Euroopa Konkurentsivõime Fond] loodud kaitseuuringute eriprogrammiga. 3. Käesolevat määrust ei kohaldata lõike 2 punktis b osutatud kaitseuuringute eriprogrammi suhtes. Selle eriprogrammi raames elluviidava ja määruses (EL) [XXX] [Euroopa Konkurentsivõime Fond] sätestatud tegevuse eesmärk on edendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust. 4. Käesoleva määruse mõisteid „programm „Euroopa horisont““, „raamprogramm“ ja „eriprogramm“ kasutatakse üksnes lõike 2 punktis a kirjeldatud eriprogrammiga seotud küsimustes, kui ei ole sätestatud teisiti. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „teadustaristu“ – struktuur, mis pakub ressursse ja teenuseid teadusuuringute tegemiseks ja innovatsiooni edendamiseks selle valdkondades; (2) „tehnoloogiataristu“ – rajatised, seadmed, võimekus ja vahendid, mis on vajalikud tehnoloogia väljatöötamiseks, katsetamiseks, laiendamiseks ja valideerimiseks alates konkurentsieelsetest rakendusuuringuteenustest kuni tutvustamise ja valideerimiseni; (3) „pangakõlbmatu“ – õigussubjekt ei suuda veel ligi meelitada piisavaid investeeringuid, et oma äriplaan täielikult ellu viia ja rahvusvaheliselt konkureerida; ET 20 ET  (4) „segarahastamine“ – rahaline toetus, mida antakse Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) raames ja milles toetus on ühendatud investeeringuga; (5) „süvatehnoloogia“ – innovatsioon, mis võib pakkuda murrangulisi lahendusi ja mis põhineb teaduse, tehnoloogia ja inseneriteaduse tipptasemel uuendustel; (6) „Euroopa partnerlus“ – algatus, milles liit koos era- ja/või avaliku sektori partneritega kohustuvad ühiselt toetama tegevusprogrammi väljatöötamist, rakendamist ja hindamist ning mille kulud jagunevad kõigi partnerite vahel; (7) „avatud juurdepääs“ – lõppkasutajale tasuta antud veebipõhine juurdepääs tulemustele; (8) „avatud teadus“ – lähenemisviis teaduslikule protsessile, mis hõlmab teadusuuringute varajast ja avatud jagamist, avatud juurdepääsu tulemustele ja nende vastutustundlikku haldamist, uurimistulemuste reprodutseeritavust tagavaid meetmeid ning kodanike ja lõppkasutajate kaasamist teadusuuringutesse ja innovatsiooni; (9) „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste avaliku või erasektori hange, mis hõlmab turutingimustel riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arendustegevust etappides, kus hangitud teadus- ja arendusteenused on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust; (10) „uuendusliku lahenduse hange“ – avaliku või erasektori hange, mille puhul hankija tegutseb selliste uuenduslike kaupade ja teenuste turuletoojana, mis ei ole turgudel veel suures mahus kättesaadavad, ning mis võib hõlmata vastavustestimist; (11) „taustteave“ – kõik andmed, teadmised või kogu oskusteave mis tahes vormis või kujul, nii materiaalne kui immateriaalne, sealhulgas kõik õigused (nt intellektuaalomandi õigused), mis olid antud enne asjaomase meetmega ühinemist; (12) „väärindamine“ – tulemuste kasutamine muus kui asjaomase meetmega hõlmatud edasises tegevuses, muu hulgas kommertskasutus; (13) „rahvusvaheline Euroopa teadusasutus“ – rahvusvaheline organisatsioon, mille enamik liikmetest on liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas; (14) „tulunduslik õigussubjekt“ – õigussubjekt, kellel õiguslikust vormist tulenevalt on kasumi taotlemise eesmärk või kellel on seadusest tulenev või muul alusel õiguslikult siduv eesmärk jagada kasumit oma aktsionäridele või üksikliikmetele; (15) „väike või keskmise suurusega ettevõtja“ või „VKE“ – mikro-, väike ja keskmise suurusega ettevõtja, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ16 lisa artiklis 2; (16) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – komisjoni soovituse (EL) 2025/109917 lisa punktis 2 määratletud ettevõtja; (17) „tulemused“ – asjaomase meetmega saavutatud materiaalne või immateriaalne tulem, näiteks andmed, teadmised või oskusteave, olenemata selle vormist ja laadist 16 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36). 17 Komisjoni 21. mai 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1099, mis käsitleb väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust (ELT L, 28.5.2025, lk 1). ET 21 ET  ning sellest, kas seda saab kaitsta või mitte, ning sellega seotud õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused; (18) „ERC eesliiniuuringute meede“ – vastutava teadlase juhitav teadustegevus, mis hõlmab ka kontseptsiooni tõendamist Euroopa Teadusnõukogu (ERC) kaudu ning mida haldab üks või mitu toetusesaajat, kes saavad toetust ERC-lt; (19) „teadus- ja koolitusmeede“ – teadlaste oskuste, teadmiste ja karjäärivõimaluste täiendamise meede, mis suurendab riikide-, sektorite- või valdkondadevahelist liikuvust; (20) „koordineerimis- ja toetusmeede“ – meede, millega aidatakse täita raamprogrammi eesmärke, v.a teadus- ja innovatsioonitegevus, mis toimub IV osa „Euroopa teadusruum“ komponendi „Osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine“ raames; ning ilma teadustegevuse liidupoolse kaasrahastamiseta toimuv alt-üles koordineerimine, mis võimaldab liikmesriikide ja assotsieerunud riikide õigussubjektide omavahelist koostööd Euroopa teadusruumi tugevdamiseks; (21) „kaudsed meetmed“ – teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevus, mida liit rahaliselt toetab ja mida viivad läbi osalejad; (22) „otsesed meetmed“ – teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevus, mida viib läbi komisjon Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) kaudu; (23) „innovatsiooni ökosüsteem“ – ökosüsteem, mis liidu tasandil ühendab organisatsioone, kelle funktsionaalne eesmärk on võimaldada tehnoloogia arendamist ja innovatsiooni ning mis hõlmab suhteid materiaalsete ressursside (nagu rahastamine, seadmed ja vahendid, sh teadus- ja tehnoloogiataristu), institutsionaalsete üksuste (nt kõrgharidusasutused ja tugiteenused, teadusuuringute ja tehnoloogia organisatsioonid, ettevõtjad, investorid, sh riskikapitali pakkujad, ja finantsvahendajad) ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitika kujundamise ja rahastamise üksuste vahel; (24) „teadmiste kolmnurk“ – võrgustike loomine haridusasutuste, teadusorganisatsioonide ja ettevõtjate vahel eesmärgiga luua innovatsiooni ökosüsteemid, mis toetavad innovatsiooni tegevusahela loomist, alates innovatsiooni tekkest kuni ettevõtlusalase hariduse, idufirmade rajamise ja kasvufirmade arendamiseni. Artikkel 3 Raamprogrammi eesmärgid 1. Kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi üld- ja erieesmärkidega tugevdab raamprogramm ELi konkurentsivõimet ning teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ning käsitleb tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni abil ülemaailmseid probleeme. 2. Raamprogrammi erieesmärgid on järgmised: – luua kvaliteetseid teadmisi ja oskusi ning teadlastele atraktiivseid karjäärivõimalusi ning toetada Euroopa teadusruumi väljakujundamist; – suurendada kogu ELi hõlmavat ja rahvusvahelist teaduskoostööd ning teadmiste jagamist ja väärindamist; – viia ELi, riiklikud ja piirkondlikud prioriteedid omavahel kooskõlla, et luua üleeuroopaline teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem; ET 22 ET  – vähendada riiklikke ja piirkondlikke erinevusi teadus- ja innovatsioonisuutlikkuses, oskustes ja talentide alal, et tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme; – parandada liidu positsiooni innovatsiooni valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu strateegilistele tehnoloogialahendustele ja lõhkuvale innovatsioonile, hõlbustada uuenduslike lahenduste levitamist standardimistegevuse kaudu, et soodustada konkurentsivõimet ja tegeleda oluliste ühiskondlike väljakutsetega; – vähendada riske ja kaasata rohkem erasektori rahalisi vahendeid teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks, eelkõige süvatehnoloogia toetamiseks ning uuenduslike idufirmade ja VKEde tegevuse laiendamiseks; – aidata suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides ning seeläbi saavutada teadus- ja arendustegevusse investeeritavate kogukulude eesmärk, milleks on vähemalt 3 % liidu sisemajanduse koguproduktist. Artikkel 4 Raamprogrammi struktuur 3. Artikli 1 lõikes 2 osutatud eriprogrammiga seoses on raamprogrammil järgmised osad, mis aitavad kaasa artiklis 3 ning määruse (EL) XXX [Euroopa konkurentsivõime fond] poliitikaharudes sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisele: (a) I osa „Tipptasemel teadus“, millel on eelkõige järgmised komponendid: i) Euroopa Teadusnõukogu (ERC); ii) Marie Skłodowska-Curie meetmed; iii) teadus liidu poliitika hüvanguks: Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsesed meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda; (b) II osa „Konkurentsivõime ja ühiskond“, millel on eelkõige järgmised komponendid: i) „Konkurentsivõime“, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevus, mis toetab Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikavaldkondi, nagu: (1) teadus- ja innovatsioonikoostöö Euroopa Konkurentsivõime Fondi IV peatüki „Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamine“ raames; (2) teadus- ja innovatsioonikoostöö Euroopa Konkurentsivõime Fondi V peatüki „Tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus ja biomajandus“ raames; (3) teadus- ja innovatsioonikoostöö Euroopa Konkurentsivõime Fondi VI peatüki „Digitaalne juhtpositsioon“ raames; (4) teadus- ja innovatsioonikoostöö Euroopa Konkurentsivõime Fondi VII peatüki „Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmosesektor“ raames; ii) „Ühiskond“, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevus, nagu: ET 23 ET  (1) üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed; (2) ELi missioonid; (3) uue Euroopa Bauhausi rahastu; (c) III osa „Innovatsioon“, millel on eelkõige järgmised komponendid: i)·Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC); ii) innovatsiooni ökosüsteemid, sealhulgas tegevus teadmiste kolmnurga (kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon ning ettevõtlus) paremaks integreerimiseks kogu liidus; (d) IV osa „Euroopa teadusruum“, millel on eelkõige järgmised komponendid: i) Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine; ii) teadus- ja tehnoloogiataristu; iii) osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine. Artikkel 5 Horisontaalsed põhimõtted Raamprogramm: (a) tagab asjakohasel juhul multidistsiplinaarse lähenemisviisi ning näeb ette sotsiaal- ja humanitaarteaduste lõimimise raamprogrammi kõigisse komponentidesse, sh eraldi taotlusvoorus osalemise kutsed sotsiaal- ja humanitaarteadustega seotud teemade jaoks; (b) edendab teaduslikke teadmisi ning aitab luua teadlikku, tulemuslikku ja reageerimisvõimelist avalikku poliitikat kogu liidus ja mujal. Raamprogramm edendab aktiivselt avaliku sektori rahastatavate teadusuuringute tulemuste ja teaduslike tõendite kasutamist poliitikakujundamises kõigil tasanditel ning soodustab tugevamaid seoseid teadusuuringute, innovatsiooni ja tõenduspõhise avaliku poliitika väljatöötamise vahel. See hõlmab selliste koostöömehhanismide, teadus- ja innovatsioonialgatuste ning teaduse ja poliitika sidemete toetamist, mis toovad kokku poliitikakujundajad ja teadusringkonnad, ning teadusuuringute tulemuste kasutamise hõlbustamist kõigil tasanditel tulevaste õigus- ja reguleerivate raamistike kujundamisel. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et teaduspõhine teave oleks poliitikakujundajatele ja kodanikele kättesaadav ja asjakohane, ning teadusuuringute tulemuste, poliitikaülevaadete ja soovituste tulemusliku kasutamise vahenditele; (c) soosib avatud teaduse tavade kasutamist, sealhulgas tagades avatud juurdepääsu tulemusi käsitlevatele eelretsenseeritud teadusväljaannetele, ning avatud juurdepääsu teadusandmetele ja muudele tulemustele, järgides põhimõtet „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“. Artikkel 6 Eelarve 4. Raamprogrammi esialgne rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 on 175 002 000 000 eurot jooksevhindades. ET 24 ET  5. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi jaoks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine: (a) 44 079 000 000 eurot I osale „Tipptasemel teadus“, millest 2 600 000 000 eurot JRC otsestele meetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda; (b) 75 876 000 000 eurot II osale „Konkurentsivõime ja ühiskond“, millest: i. 68 270 000 000 eurot komponendile „Konkurentsivõime“, millest: 25 331 000 000 eurot on ette nähtud teadus- ja innovatsioonikoostööks Euroopa Konkurentsivõime Fondi IV peatüki „Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamine“ raames; 19 650 000 000 eurot on ette nähtud teadus- ja innovatsioonikoostööks Euroopa Konkurentsivõime Fondi V peatüki „Tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus ja biomajandus“ raames; 16 854 000 000 eurot on ette nähtud teadus- ja innovatsioonikoostööks Euroopa Konkurentsivõime Fondi VI peatüki „Digitaalne juhtpositsioon“ raames; 6 435 000 000 eurot on ette nähtud teadus- ja innovatsioonikoostööks Euroopa Konkurentsivõime Fondi VII peatüki „Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmosesektor“ raames; ii. 7 606 000 000 eurot komponendile „Ühiskond“; (c) 38 785 000 000 eurot III osale „Innovatsioon“; (d) 16 262 000 000 eurot IV osale „Euroopa teadusruum“, millest 5 387 000 000 eurot osaluse laiendamiseks ja tippteaduse levitamiseks. 1. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summat ning artiklis 7 osutatud täiendavaid vahendeid võib kasutada ka raamprogrammi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide arendamiseks, teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks, sh liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks ning muuks tehniliseks ja haldusabiks või personaliga seotud kuludeks, mida komisjon raamprogrammi haldamisel kannab. 2. Kui see on vajalik, et hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2034 lõpule viidud, võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2034. aastat, et katta vajalikud kulud ja hallata meetmeid, mis ei ole raamprogrammi lõpuks veel lõpule viidud. 3. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale. Artikkel 7 Täiendavad vahendid 1. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud kolmandad isikud võivad programmi täiendavalt rahaliselt või mitterahaliselt toetada. Täiendavat rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, ET 25 ET  Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d või e või artikli 21 lõike 5 tähenduses. 2. Vahendeid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel teha kättesaadavaks programmi jaoks. Komisjon haldab neid vahendeid otse või kaudselt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga a või c. Need täiendavad käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud summat. Neid vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides. Kui komisjon ei ole võtnud eelarvet otse või kaudselt täites juriidilist kohustust programmi jaoks selliselt kättesaadavaks tehtud täiendavate summade osas, võib vastavad kulukohustustega sidumata summad asjaomase liikmesriigi taotlusel ühte või mitmesse vastavasse lähteprogrammi või nende õigusjärglasesse tagasi kanda. Artikkel 8 Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine 1. Programmi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega. Meede, mis on saanud liidu toetust mõnest teisest programmist, võib saada toetust ka raamprogrammi alusel. Vastava rahalise toetuse suhtes kohaldatakse liidu asjaomase programmi eeskirju või kõigi toetuste suhtes võib kohaldada ühtseid eeskirju ja võtta ühe juriidilise kohustuse. Kui liidu rahaline toetus põhineb rahastamiskõlblikel kuludel, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ja selle võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega. 2. Programmi kohaseid väljavalimismenetlusi võib korraldada eelarve otsese või kaudse täitmise raames ühiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, rahvusvaheliste finantsasutuste või muude kolmandate isikutega, tingimusel et on tagatud liidu finantshuvide kaitse. Selliste menetluste suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju ja nendega kaasnevad ühtsed juriidilised kohustused. Selleks võivad ühise väljavalimismenetluse partnerid teha raamprogrammi jaoks kättesaadavaks vahendid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7 või delegeerida väljavalimismenetluse rakendamise partneritele, kui see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c. Ühises väljavalimismenetluses võivad ühise väljavalimismenetluse partnerite esindajad olla ka määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikes 3 osutatud hindamiskomisjoni liikmed. 3. Lisaks määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaldamisele antakse käesoleva raamprogrammi raames konkurentsivõime märgis ainult kvaliteetsetele meetmetele, mida ei ole eelarvepiirangute tõttu raamprogrammist rahastatud. 4. Liikmesriigid võivad konkurentsivõime märgise saanud meetmeid rahastada. Artikkel 9 Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid 1. Programmis võivad täieliku või osalise assotsieerimise kaudu osaleda järgmised kolmandad riigid kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja kooskõlas ET 26 ET  asjaomaste rahvusvaheliste lepingutega või nende lepingute raames vastu võetud otsustega, mida nende riikide suhtes kohaldatakse: (a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, ja Euroopa mikroriigid; (b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid; (c) Euroopa naabruspoliitika riigid; (d) muud kolmandad riigid. 2. Raamprogrammis osalemiseks sõlmitud assotsieerimislepingutes: (a) tagatakse õiglane tasakaal programmis osaleva kolmanda riigi panuse ja saadava kasu vahel; (b) nähakse ette raamprogrammis osalemise tingimused, sealhulgas viis, kuidas arvutada raamprogrammile antav tegevustoetusest ja osalustasust koosnev rahaline panus ja raamprogrammi üldised halduskulud; (c) ei anta kolmandale riigile programmiga seoses otsustusõigust; (d) kindlustatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve; (e) vajaduse korral tagatakse liidu julgeoleku ja avaliku korra huvide kaitse. 3. Lõike 2 punkti d kohaldamisel annab kolmas riik määruste (EL, Euratom) 2024/2509 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt nõutavad õigused ja juurdepääsu ning tagab, et täiteotsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus ELi toimimise lepingu artikli 299 alusel, ning Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused on täitmisele pööratavad. 4. Lõike 1 punkti d kohaldamisel on assotsieerumine või osaline assotsieerumine muude kolmandate riikidega võimalik üksnes juhul, kui nad vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele: (a) neil on hea suutlikkus teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas; (b) nad on võtnud kohustuse järgida õigusnormidel põhinevat avatud turumajandust, sealhulgas käsitleda intellektuaalomandi õigusi õiglaselt ja erapooletult ja austada inimõigusi, ning neil on demokraatlikud institutsioonid; (c) nad edendavad aktiivselt sellist poliitikat, mis parandab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu. 5. Iga kolmanda riigi raamprogrammiga assotsieerimise ulatuse puhul võetakse arvesse riskide analüüsi, eriti selliste riskide kohta, mis võivad mõjutada liidu avalikku korda ja julgeolekut asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas majandus- ja teadusjulgeolekut, kuid samuti kasulikkust ja laiemat eesmärki edendada innovatsiooni kaudu liidu majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Sellest tulenevalt võidakse kolmandad riigid – välja arvatud EMP liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid – raamprogrammi osadest kooskõlas käesoleva määruse või assotsieerimislepinguga välja jätta. 6. Assotsieerimislepingus, milles sätestatakse raamprogrammis osalemise tingimused, nähakse võimalikult suures ulatuses ette liidus asuvate õigussubjektide vastastikune osalemine assotsieerunud riikide samaväärsetes programmides vastavalt kõnealustes programmides sätestatud tingimustele. ET 27 ET  7. Lõike 2 punktis b osutatud rahalise panuse taseme kindlaksmääramise tingimustega tagatakse korrapärane automaatne korrigeerimine olulise tasakaalustamatuse korral võrreldes summaga, mida assotsieerunud riigis asutatud üksused saavad raamprogrammis osalemise tulemusena, võttes arvesse raamprogrammi juhtimise, rakendamise ja toimimisega seotud kulusid. Selle rahalise panuse eraldamisel võetakse arvesse assotsieerunud riikide õigussubjektide osaluse taset raamprogrammi igas osas. Artikkel 10 Liidu rahastuse rakendamine ja vormid 1. Raamprogrammi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, kas täites eelarvet otse või kaudselt koos kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega. 2. Liidu rahastust võib anda mis tahes kujul kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, eelkõige toetuse, auhinna, hanke, mitterahalise annetuse ja rahastamisvahendite kaudu. 3. Kui liidu toetust antakse eelarvelise tagatise või rahastamisvahendina (välja arvatud Euroopa Innovatsiooninõukogu (fond) alla kuuluvad rahastamisvahendid), sealhulgas juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames, antakse seda üksnes Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi kaudu ning seda rakendatakse kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi kohaldatavate eeskirjadega sellel eesmärgil sõlmitud rahalist toetust käsitleva lepingu või tagatislepingu kaudu. Kui raamprogrammis kasutatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumenti, nähakse ette eraldised eelarvelise tagatise jaoks ja rahastamisvahendite rahastamine, sealhulgas juhul, kui toetust kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames. 4. Kui liidu rahastust antakse toetuse kujul, antakse seda kuludega sidumata rahastusena või lihtsustatud kuluvõimalustena, eeskätt kindlasummaliste maksetena ja personali ühikuhindadena kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509. Rahastust võib anda tegelike rahastamiskõlblike kulude hüvitamise kujul üksnes juhul, kui meetme eesmärke ei ole võimalik muul viisil saavutada. Kui on vaja võimaldada muid rahastamisallikaid, sealhulgas kaasinvesteeringuid riiklike vahenditega, mille suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirju, antakse rahalisi vahendeid tegelike rahastamiskõlblike kulude hüvitamise või lihtsustatud kuluvõimaluste vormis. 5. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõike 3 kohaldamisel võib hindamiskomisjon koosneda osaliselt või täielikult sõltumatutest välisekspertidest. Artikkel 11 Euroopa partnerlused 1. Kui see on vajalik, et saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärgid, võib käesoleva määruse kohast tegevust ellu viia Euroopa partnerluste, peamiselt tööprogrammide kaudu. 2. Euroopa partnerlused põhinevad partnerite vahel kokku lepitud ja allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumil, milles on kindlaks määratud järgmine: ET 28 ET  (a) saavutatavad tulemused, mis peavad olema selged, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud; (b) aruandlusnõuded, (c) kõigi partnerite asjaomased kohustused; (d) juhtimiskord koos mehhanismiga, mille abil partnerid saavad arutada partnerluste kavandamist ja tegevust ning nendes kokku leppida. 3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel delegeeritakse Euroopa partnerluste rakendamiseks liidu eri rahastamisprogrammide eelarve täitmise ülesanded ELi toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaselt loodud asutustele kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c. 4. Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt loodud Euroopa partnerluste puhul oleneb raamprogrammist antav toetus liidu rahaliste vahendite tõhusast kasutamisest, teiste partnerite antavast proportsionaalsest rahalisest panusest, mis vastab vähemalt liidu toetusele, ja liidule hääleõiguse andmisest juhtorganites, mis tagab partnerluses liidu huvide kaitse. Selleks luuakse ühisettevõtted ühtse asutamisaktiga, millega tagatakse ühtlustatud eeskirjad. 5. Euroopa partnerlused (a) luuakse üksnes juhul, kui liidu meetmetega üksi või raamprogrammist antava muus vormis toetusega ei suudeta soovitud eesmärke saavutada; (b) luuakse selleks, et lahendada probleeme, mis nõuavad ressursside kriitilist massi ning osalejate ühtset ja kooskõlastatud lähenemisviisi nii programmitöös kui ka rakendamises; (c) on kooskõlas liidu peamise poliitika ja peamiste poliitiliste algatustega ning aitavad neid ellu viia; (d) valitakse konkurentsi alusel, tuginedes kvantifitseeritavatele olelusringipõhistele kriteeriumidele ja tugevale portfellipõhisele lähenemisviisile, mis tagab algatuste sidususe; (e) põhinevad kõigi partnerite eelnevalt, pikaajaliselt ja ametlikult võetud kohustusel anda rahaline panus keskselt hallatava Euroopa partnerluse vahenditesse, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel; (f) nõuavad selget olelusringipõhist lähenemisviisi, sealhulgas algatuse rakendamise esialgset kava koos strateegiaga liidupoolse rahastamise järkjärguliseks või täielikuks kaotamiseks. 6. Muude partnerite kui liidu rahalist panust antakse järgmiselt: (a) rahalised maksed algatuse tegevuseelarvesse; (b) partnerid kaasrahastavad ise enda või oma liikmete osalemist algatuse kaudu rahastatavates projektides. 7. Kõik partnerid peale liidu esitavad teavet partnerluse struktuuri, liikmesuse ja tegevuse kohta. Kui partnerlus sõlmitakse esindusorganisatsioonide ja -liitudega, peab see teave sisaldama korrapärast teavet nende liikmesuse kohta. ET 29 ET  II peatükk Tipptasemel teadus Artikkel 12 Euroopa Teadusnõukogu 1. Euroopa Teadusnõukogu (ERC) pakub atraktiivset ja paindlikku rahastamist, et võimaldada üksnes tipptaseme kriteeriumil põhineva konkurentsi alusel andekatel ja loovatel, eelkõige karjääri alustavatel teadlastel ning nende teadusrühmadel, olenemata nende kodakondsusest ja päritoluriigist, tegutseda kõige paljutõotavamates valdkondades teaduse eesliinil. 2. ERC meelitab ligi kõige andekamaid teadlasi kogu maailmast ning muudab liidu maailma juhtivaks teadusuuringute ja innovatsiooni keskuseks. Artikkel 13 Marie Sklodowska-Curie meetmed 1. Marie Skłodowska-Curie meetmetega toetatakse kogu maailma teadlaste karjääri kõigis etappides, nende oskuste arendamist ja nende liikuvust, võttes arvesse julgeolekukaalutlusi. Marie Skłodowska-Curie meetmed aitavad edendada tipptasemel teadusuuringuid, meelitada ligi ja hoida siin tippteadlasi ning toetada kestlikku teadlaskarjääri liidus, et suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas liidu konkurentsivõimet. 2. Nende meetmete raames rahastatakse tipptasemel doktorivõrgustikke, järeldoktoritoetusi, teadus- ja innovatsioonitöötajate vahetust ning toetusmehhanisme kestliku karjääri edendamiseks, et meelitada ligi ja hoida siin kõige paljutõotavamaid talente. Suurt tähelepanu pööratakse rahvusvahelisele, sektoritevahelisele ja multidistsiplinaarsele koostööle ning teadusalasele teavitustegevusele. Rahastamisega toetatakse tipptasemel teadustegevust ja keskendutakse andekate teadlaste arendamisele, toetades sihipäraselt karjääri alustavaid teadlasi. See aitab muuta liidu teadlastele üheks juhtivaks sihtkohaks. Artikkel 14 Teadusuuringute Ühiskeskus 1. Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) pakub sõltumatuid ja tõenduspõhiseid teadmisi ja teadusuuringuid, mis toetavad ELi poliitikat, et avaldada ühiskonnale positiivset mõju. Seda tehakse JRC otseste meetmete kaudu ja JRC osalemise kaudu kaudsetes meetmetes. II jaotise II peatükki ei kohaldata otseste meetmete suhtes. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikest 3 võib JRC ise kasutada oma teadustegevusest (nt patendid, litsentsid jne) saadud tulu või summasid. ET 30 ET  III peatükk Konkurentsivõime ja ühiskond Artikkel 15 Teaduskoostöö 1. Teaduskoostöö toetab piiriüleste teadus- ja innovatsioonikoostöö võrgustike loomist, mis toovad kokku eri teadusharude üksused, et toetada kvaliteetsete tulemuste väljatöötamist ja kiiret levitamist liidu tööstuse konkurentsivõime, kosmosevaldkonna, julgeoleku, puhtale energiale ülemineku, valmisoleku ja vastupanuvõime huvides, tegeleda ühiskondlike väljakutsetega, sealhulgas kultuuri ja loovusega, ning tugevdada teadusuuringute mõju liidu poliitika väljatöötamisel ja toetamisel. 2. Tegevus viiakse ellu tasakaalustatud viisil madalamate ja kõrgemate tehnoloogilise valmisoleku tasemete vahel, hõlmates seega kogu väärtusahelat. 3. Raamprogramm hõlmab teadus- ja innovatsioonikoostööd Euroopa Konkurentsivõime Fondi käsitleva määruse (EL) XXX IV–VII peatüki alusel vastu võetud tööprogrammide spetsiaalse sihtotstarbelise osa raames. Need tööprogrammid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fondi käsitlev määrus] artikliga 15. 4. Raamprogrammiga toetatakse tegevust, mille eesmärk on tegeleda üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega sellistes valdkondades nagu demokraatlike väärtuste tugevdamine ja desinformatsiooni vastane võitlus, sealhulgas õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste tagamine, kaasamist ja majanduskasvu soodustavate sotsiaal- majanduslike muutuste edendamine ning demograafiliste ja põlvkondadevaheliste probleemide lahendamine, sealhulgas noorte vaatenurgast ja kaasa arvatud rände haldamine ja rändajate integreerimine. 5. Raamprogramm aitab kaasa ELi missioonidele, eelkõige tänu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise prioriteetsete meetmete kindlaksmääramisele uute teadmiste, tehnoloogialahenduste, teenuste ja toodete väljatöötamiseks, võttes arvesse missioonide eesmärke. Määruse (EL) 2021/695 artikli 8 alusel loodud ELi missioone rahastatakse tööprogrammide alusel, mis hõlmavad kuni 2030. eelarveaastat. 6. Raamprogrammist toetatakse uue Euroopa Bauhausi rahastu teadusuuringute ja innovatsiooni komponenti. ET 31 ET  IV peatükk Innovatsioon Artikkel 16 Euroopa Innovatsiooninõukogu 1. Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) teeb kindlaks süvatehnoloogia ja lõhkuva innovatsiooni ning arendab ja laiendab seda alates teadusuuringutest kuni tegevuse laiendamiseni. Seda rakendatakse peamiselt avatud alt-üles taotlusvoorus osalemise kutsete kaudu, tagades samal ajal eri teemavaldkondade tasakaalustatud meetmeportfelli. Seda täiendavad sihtotstarbelised temaatilised ja ülesandekesksed taotlusvoorud potentsiaalset strateegilist huvi pakkuvates valdkondades, mis on tihedalt kooskõlastatud ja koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharudega, eelkõige Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendiga. 2. EIC võib pakkuda eelkõige järgmist liiki toetusi: (a) Pathfinderi toetused suure riskiga teadusuuringutele, sealhulgas kontseptsiooni tõendamiseks ja prototüübi loomiseks; (b) üleminekutoetused, et töötada välja võimalused teadusuuringute tulemuste kaubanduslikuks arendamiseks, sealhulgas jagu- ja idufirmade loomine; (c) rahastamisvahendi „Accelerator“ segarahastamine ja üksnes investeeringutena pakutav toetus üksikettevõtjatele, et nad saaksid oma uuendusi arendada ja turule tuua; (d) stiimulid hankijatele süvatehnoloogia ja lõhkuvate uuenduste katsetamiseks ja nende pakkumiseks esimestele klientidele; (e) ettevõtluse kiirendamise teenused, et täiendada EIC rahastamist, tagades vastastikku täiendaval viisil ja kooskõlas määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] III peatükis osutatud projektinõustamisega juurdepääsu süvatehnoloogia alal eksperditeadmistele, juhendamisele ja mentorlusele ning investorite, hankijate, ettevõtjate ja muude innovatsioonipartneritega sidemete loomisele. 3. Lõikes 2 osutatud toetuseliigid kombineeritakse paindlikult EIC ülesannetega, mille on välja töötanud ja mille üle teevad järelevalvet EIC programmijuhid. EIC ülesannete täitmiseks kasutatakse portfellipõhist lähenemisviisi, mille puhul valitakse meetmed nende vastastikuse täiendavuse alusel, et saavutada kindlaksmääratud eesmärgid ja suhelda üksteisega EIC programmijuhi järelevalve all. 4. Kogu EIC investeerimistoetust rakendatakse ühe või mitme sihtotstarbelise investeerimisvahendiga, mis on loodud kooskõlas liikmesriigi õigusega (Euroopa Innovatsiooninõukogu fond). Euroopa Innovatsiooninõukogu fond struktureeritakse liidu toetusest tuleneva finantsvõimenduse suurendamiseks selliselt, et see tõmbaks ligi teisi avaliku või erasektori investoreid. 5. EIC võib toetada elutähtsa tehnoloogia innovatsiooni, keskendudes kaitseotstarbelisele kasutusele ning koordineerides seda tihedalt Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharuga „Vastupanuvõime ja julgeolek, ET 32 ET  kaitsetööstus ja kosmosesektor“. Sellistel juhtudel kohaldatakse määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikleid 51 ja 52. Artikkel 17 Innovatsiooni ökosüsteemid 1. Raamprogrammiga toetatakse organisatsioone konkurentsivõimeliste, töökindlate ja ühendatud innovatsiooni ökosüsteemide ja raamtingimuste loomisel. Selleks püütakse saavutada sünergiat liidu, riiklike ja piirkondlike programmidega. 2. Raamprogrammiga toetatakse tegevust, mis soodustab teadmiste kolmnurga (kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon ning ettevõtlus) integreerimist kogu liidus. V peatükk Euroopa teadusruum Artikkel 18 Euroopa teadusruum ja taristud 1. Euroopa teadusruumi eesmärk on luua liidus ühtne piirideta teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia turg, kus teadlased, teaduslikud teadmised ja tehnoloogia vabalt liiguvad. 2. Raamprogrammiga tagatakse Euroopa teadusruumi ning teadusuuringute ja innovatsiooni pakti väärtuste ja põhimõtete, st eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni eetilisuse ja usaldusväärsuse, teadusuuringute vabaduse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste ning atraktiivse teadlaskarjääri ja teadurite liikuvuse soodustamise tulemuslik edendamine ja kaitse. Teadus- ja tehnoloogiataristute rahastamine aitab varustada liitu maailmatasemel tugeva ja sidusa kestlike rajatiste ja teenuste ökosüsteemiga, tuginedes prioriteetsetele üleeuroopalistele taristutele ja täiendavale riiklikule tipptasemel suutlikkusele ning kasutades rahastamisvahendeid, sealhulgas Euroopa partnerlusi. Raamprogrammist kaetakse kuni 20 % Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute kriitilise tähtsusega uue maailmatasemel võimekuse arendamise kuludest. 3. Poliitika toetusvahendiga pakutakse liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele praktilist eksperdiabi selliste reformide kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks, millega parandatakse nende teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute ning sellealaste poliitikameetmete ja süsteemide kvaliteeti. See aitab luua tugevamaid ja tulemuslikumaid riiklikke teadus- ja innovatsioonisüsteeme ning tugevamat Euroopa teadusruumi. ET 33 ET  Artikkel 19 Osaluse laiendamine 1. Osaluse laiendamise meetmega liitunud riigid on Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari lõike 5 punktide a ja b kohaste meetmete rahastamiseks. 2. Üleminekuriigid on Eesti, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal ja Sloveenia lõike 5 punkti b kohaste meetmete rahastamiseks. 3. Üksnes osaluse laiendamise meetmega liitunud riikides või üleminekuriikides asuvad õigussubjektid on kõlblikud raamprogrammi osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendi „Osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine“ raames koordinaatoritena tegutsema. 4. Assotsieerunud riikide puhul on näitaja alusel määratletud ja tööprogrammis avaldatud rahastamiskõlblike riikide loetellu kuuluvad õigussubjektid täiesti kõlblikud selle komponendi raames koordinaatoritena tegutsema. ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimate piirkondade õigussubjektid on selle komponendi all samuti kõlblikud koordinaatoritena tegutsema ning nende suhtes kohaldatakse samu eeskirju, mida kohaldatakse osaluse laiendamise meetmega liitunud riikide suhtes vastavalt käesolevale artiklile, välja arvatud lõige 7. 5. Osaluse laiendamine hõlmab järgmist: (a) suutlikkuse suurendamise meetmed; (b) meetmed, millega toetatakse võrgustike loomist, teadmiste väärindamist, ajude äravoolu peatavat tegevust ja riiklike kontaktpunktide sihipärast toetamist. 6. Raamprogrammiga aidatakse osaluse laiendamise meetmega liitunud riikidel ja üleminekuriikidel suurendada oma osalust ja soodustada tipptasemel koostööprojektides laia geograafilist katvust. Nendele jõupingutustele vastavad liikmesriikide võetavad proportsionaalsed meetmed. 7. Alates 2030. aastast on juurdepääs suutlikkuse suurendamise meetmetele ainult nendel osaluse laiendamise meetmega liitunud riikidel, kes on viimasel teadaoleval aastal suurendanud oma tegelikke kulutusi teadus- ja arendustegevusse tehtavatele avaliku sektori investeeringutele võrreldes sellele eelnenud aastaga. II jaotis. Osalemis- ja levitamiseeskirjad I peatükk Üldsätted Artikkel 20 Euroopa Konkurentsivõime Fondi eeskirjad 1. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikli 10 lõikeid 2 ja 3 ELi ET 34 ET  eelistamise kohta, artiklit 13 salastatud teavet ja tundlikku teavet käsitlevate eeskirjade kohaldamise kohta ning artiklit 20 kiirendatud ja sihipäraste konkurentsivõime meetmete kohta. Artikkel 21 Rahastamiskõlblikkus 1. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 kehtestatakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, et toetada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamist, ning neid kohaldatakse kõigi raamprogrammi kohaste väljavalimismenetluste suhtes. 2. Väljavalimismenetlustes eelarve otsese ja kaudse täitmise raames võib liidu toetust saada üks või mitu järgmiste kategooriate õigussubjekti: (a) liikmesriigis asutatud üksused; (b) assotsieerunud kolmandas riigis asutatud üksused; (c) muud üksused, mis on asutatud väikese või keskmise sissetulekuga mitteassotsieerunud kolmandates riikides või erandkorras muudes mitteassotsieerunud kolmandates riikides, kui kõnealune kolmas riik on nimetatud komisjoni vastu võetud tööprogrammis; (d) muud mitteassotsieerunud riikides asutatud üksused, kui selliste üksuste rahastamine on meetme rakendamise seisukohast oluline ja aitab kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele. 3. Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, moodustavad õigussubjektid toetusmeetmetes osalemiseks konsortsiumi, kuhu kuulub toetusesaajatena kolm üksteisest sõltumatut ja eri riikides asuvat õigussubjekti, kes vastavad järgmistele tingimustele: (a) vähemalt kaks eri liikmesriikides asuvat õigussubjekti ning (b) vähemalt üks muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv õigussubjekt. 4. ERC eesliiniuuringute meetmeid, EIC meetmeid, teadus- ja koolitusmeetmeid ning meetmeid, mis hõlmavad kommertskasutusele eelnevaid hankeid või uuenduslike lahenduste hankeid või mille peamine eesmärk on sellised hanked, võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, tingimusel et üks nendest õigussubjektidest asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis. 5. Koordineerimis- ja toetusmeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kes võivad asuda liikmesriigis või assotsieerunud riigis või erandjuhul muus kolmandas riigis. 6. Vastavalt finantsmääruse artiklile 136 kohaldatakse suure riskiga teenuseosutajate suhtes julgeolekukaalutlustel ELi õiguse kohaselt rahastamiskõlblikkuse piiranguid. 7. Rahvusvahelised Euroopa teadusasutused ja liidu õiguse alusel loodud õigussubjektid loetakse asuvaks muus liikmesriigis kui selles, kus asuvad teised asjaomases meetmes osalevad õigussubjektid. 8. Muud rahvusvahelised organisatsioonid kui rahvusvahelised Euroopa teadusasutused loetakse mitteassotsieerunud kolmandas riigis asuvaks, kui tööprogrammis või taotlusvoorus osalemise kutses ei ole ette nähtud teisiti. ET 35 ET  9. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigetes 2 ja 3 sätestatule võivad artikli 9 lõikes 1 osutatud assotsieerunud kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid asjakohasel juhul osaleda määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigete 2 ja 3 kohastes hankemehhanismides ja neist kasu saada. Liikmesriikide suhtes kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse osalevate assotsieerunud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes mutatis mutandis. 10. Väljavalimismenetluste puhul ei ole rahastamiskõlblik järgmine tegevus: (a) tegevus, mis on keelatud liidu õiguse, kohaldatava rahvusvahelise õiguse või kõigi liikmesriikide õigusega; tegevus, mida juba rahastatakse täielikult muudest avaliku või erasektori allikatest, välja arvatud liidu rahaline osalus artikli 8 lõikes 1 osutatud meetmete raames; (b) tegevus, mis on suunatud inimeste kloonimisele reproduktiivsel eesmärgil; (c) tegevus, mis on suunatud inimese genotüübi muutmisele ja mis võib sellised muutused päritavaks muuta, välja arvatud sugunäärmete vähi raviga seotud teadusuuringud; (d) tegevus, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö, tehnoloogia arendamise ja tutvustamistegevuse eesmärgil või tüvirakkude saamise eesmärgil, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil; (e) inimese tüvirakkude (nii täiskasvanute kui ka embrüonaalsete) uuringuid võidakse rahastada olenevalt kavandatava teadustöö sisust ja asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikust. Esimese lõigu punkti a kohaldamisel ei rahastata teadustegevust, tehnoloogia arendamist ega tutvustamistegevust liikmesriigis, kus vastav tegevus on keelatud. 11. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 132 sätestatud alustele võimaldavad väljavalimismenetlused ja nendest tulenevad juriidilised kohustused rahastamise lõpetada, kui meetme eesmärke ei saavutata tõenäoliselt üldse või kindlaksmääratud tähtajaks või kui meede ei ole enam poliitiliselt tähtis. 12. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võidakse täpsustada käesolevas määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid või kehtestada täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid konkreetsete meetmete jaoks, sealhulgas konkreetsete poliitikanõuete arvessevõtmiseks. Artikkel 22 Eetika ja teadusuuringute usaldusväärsus 1. Võetavad meetmed peavad vastama: (a) asjakohasele liidu, liikmesriikide ja rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ja selle lisaprotokollidele; (b) eetikapõhimõtetele, sealhulgas teadusuuringute usaldusväärsuse kõrgeimatele standarditele. 2. Tööprogrammis kindlaks määratud väljavalimismenetluste puhul peavad meetmes osalevad õigussubjektid täitma kõik järgmised nõuded: ET 36 ET  (a) esitama tegevuse eesmärgi, rakendamise ja tõenäolise mõjuga seotud eetikaalase enesehindamise, sealhulgas kinnituse ja kirjelduse lõike 1 järgimise kohta; (b) esitama kinnituse selle kohta, et tegevus on kooskõlas i) Euroopa teaduse eetikakoodeksiga, ii) ülemaailmse käitumisjuhendiga võrdõiguslike teaduspartnerluste kohta, ning et ei viida ellu tegevust, mis ei kuulu rahastamisele; (c) esitama väljaspool liitu toimuva tegevuse puhul kinnituse selle kohta, et sama tegevus oleks olnud lubatud liikmesriigis; (d) esitama inimese embrüonaalseid tüvirakke kasutava tegevuse puhul vajaduse korral andmed asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta ning üksikasjad enne asjakohase tegevuse algust saadava eetilise heakskiidu kohta; (e) koguma enne asjakohase tegevuse algust kõik asjaomaste riiklike ja kohalike eetikakomiteede või muude asutuste, näiteks andmekaitseasutuste heakskiidud või muud kohustuslikud dokumendid ning hoidma neid dokumente arhiivis, et esitada need taotluse korral komisjonile või asjaomasele rakendusasutusele. II peatükk Toetused Artikkel 23 Taotlusvoorus osalemise kutsed 1. Taotlusvoorus osalemise kutse ei ole nõutud selliste koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul, (a) mille viivad ellu tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid ning (b) mis ei kuulu taotlusvoorus osalemise kutse raamesse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 198 punktile e. 2. Tööprogrammis määratakse kindlaks taotlusvoorus osalemise kutsed, millele võib anda konkurentsivõime märgise. Teavet taotluse ja hindamise kohta võib jagada huvitatud rahastamisasutustega, tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud ja taotleja ei ole sellele sõnaselgelt vastu. Artikkel 24 Taotlejate finantssuutlikkus 1. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 201 lõikes 5 nimetatud eranditele kontrollitakse finantssuutlikkust üksnes juhul, kui meetmele taotletakse liidu rahastamist summas 1 000 000 eurot või rohkem. 2. Olenemata lõikest 1, kui on siiski alust kahelda taotleja finantssuutlikkuses või kui on suurem risk tulenevalt osalemisest mitmes liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammidest rahastatavas käimasolevas meetmes, kontrollitakse ka ET 37 ET  teiste taotlejate või koordinaatorite finantssuutlikkust, isegi kui taotletav rahastamine jääb allapoole lõikes 1 osutatud künnist. 3. Kui finantssuutlikkuse tagab struktuurselt muu õigussubjekt, kontrollitakse selle teise õigussubjekti finantssuutlikkust. 4. Kui taotleja finantssuutlikkus on nõrk, võib seada taotleja osalemise tingimuseks, et esitatakse deklaratsioon seotud üksuse solidaarvastutuse kohta. 5. Osamakset artiklis 30 sätestatud vastastikusesse kindlustusmehhanismi käsitatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 155 kohaselt piisava tagatisena. Toetusesaajatelt ei võeta vastu ega nõuta lisagarantiid või -tagatist. Artikkel 25 Hindamiskriteeriumid ja valiku tegemine 1. Taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: (a) tipptase; (b) mõju; (c) elluviimise kvaliteet ja tõhusus. Lõikes 1 osutatud hindamiskriteeriumide kohaldamise üksikasjad sätestatakse tööprogrammis. 2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse ERC eesliiniuuringute meetmete ning teadus- ja koolitusmeetmete raames toimuvate hindamiste puhul üksnes kõnealuse lõike punktis a osutatud tipptaseme kriteeriumi. Artikkel 26 Toetuse määramiseni kuluv aeg 1. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 197 lõike 2 esimesest lõigust kohaldatakse järgmisi ajavahemikke: (a) kõigi taotlejate teavitamiseks nende taotluse hindamise tulemustest maksimaalselt viis kuud alates täielike taotluste esitamise tähtpäevast; (b) toetuslepingute sõlmimiseks taotlejatega maksimaalselt seitse kuud alates täielike taotluste esitamise tähtpäevast. 2. Tööprogrammis võib kehtestada lühemaid ajavahemikke kui lõikes 1 sätestatud. 3. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 197 lõike 2 teises lõigus sätestatud eranditele võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemikke ületada ERC meetmete ja ülesandepõhise lähenemisviisi puhul ning juhul, kui meetmed esitatakse eetikahinnangu saamiseks, julgeolekukontrolliks või muudeks hindamisteks, et kaitsta liidu konkurentsivõimet, sealhulgas selle strateegilisi varasid ja huve. ET 38 ET  Artikkel 27 Rahastamismäärad 1. Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatava tegevuse jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär meetme kohta määratakse kindlaks tööprogrammis. 2. Raamprogrammist võib hüvitada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud tulunduslike õigussubjektide puhul, kelle kõigist rahastamiskõlblikest kuludest võib hüvitada kuni 70 %. Erandina võib VKEde rahastamismäär olla kuni 100 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Artikkel 28 Kaudsed kulud 1. Kaudsed rahastamiskõlblikud kulud on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikuhinnad või kindlasummalised maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid. Kui see on asjakohane, arvutatakse ühikuhindades või kindlasummalistes maksetes sisalduvad kaudsed kulud, kasutades eelmises lauses osutatud ühtset määra. 2. Olenemata lõikest 1 võib kaudsed kulud deklareerida siiski kindlasummaliste maksetena või ühikuhindadena, kui see on tööprogrammis ette nähtud. Artikkel 29 Rahastamiskõlblikud kulud 1. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 193 lõikest 2 on kolmandate isikute poolt mitterahalise osaluse kaudu kättesaadavaks tehtud ressursside kulud rahastamiskõlblikud kuni kolmanda isiku otseste rahastamiskõlblike kulude ulatuses. 2. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 195 lõikest 2 ei käsitata tulemuste väärindamisest saadud tulu meetme tulemusel tekkinud tuluna. Artikkel 30 Vastastikune kindlustusmehhanism 1. Käesolevaga luuakse vastastikune kindlustusmehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis asendab kooskõlas määruse (EL) nr 2021/695 artikliga 37 asutatud mehhanismi ja on selle õigusjärglane. Mehhanism katab riski, et eelarve otsese täitmise raames Euroopa Konkurentsivõime Fondist toetuste saajate võlgnetavaid summasid ei maksta tagasi, ning kõik olemasolevad riskid, mis on kaetud vastavalt määruse (EL) 2021/695 artiklile 37. 2. Mehhanismi haldab liit, keda esindab komisjon, kes tegutseb rakendusasutusena. Komisjon kehtestab mehhanismi toimimise erieeskirjad rakendusaktiga. 3. Toetusesaajate esialgsest eelfinantseerimissummast peetakse kinni osalus, mis makstakse toetusesaajatele tagasi lõppmakse tegemise ajal. ET 39 ET  4. Mehhanismi tegevuse tulemusena saadavat rahalist tulu ja sissenõutud summasid käsitatakse raamprogrammi või sellele järgneva programmi sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses. Kui tulu on ebapiisav, siis mehhanismi ei kasutata ja toetuse andnud asutus nõuab summad otse sisse. 5. Pärast kõigi selliste toetuste lõpuleviimist, mille risk on mehhanismiga kaetud, võib komisjon kõik mehhanismi hoitavad summad tagasi nõuda ning neid käsitatakse raamprogrammi või sellele järgneva programmi sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses. Artikkel 31 Tulemuste omandiõigus 1. Toetusesaajate saavutatud tulemused kuuluvad neile endile. 2. Kaks või enam toetusesaajat on tulemuste ühisomanikud, kui nad on need ühiselt loonud ning ei ole võimalik (a) teha kindlaks iga toetusesaaja panust või (b) tulemusi kaitse taotlemisel eraldada. Nad lepivad kirjalikult kokku oma ühise omandiõiguse määramise ja kasutamise tingimused. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, võib iga ühisomanik anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse ühisomandis olevate tulemuste väärindamiseks (edasilitsentsimise õiguseta), kui teistele ühisomanikele antakse eelteade ning õiglane ja mõistlik hüvitis. Ühisomanikud võivad kirjalikult kokku leppida, et nad kohaldavad muud režiimi kui ühine omandiõigus. 3. Kui meetmega seotud kolmandatel isikutel (sealhulgas töötajatel) on tulemuste suhtes õigused, tagavad toetusesaajad, et neid õigusi saab teostada viisil, mis on kooskõlas nende kohustustega kõnealuste tulemuste puhul. 4. Omandiõiguse üleandmise suhtes võib kohaldada tööprogrammis, taotlusvoorus osalemise kutse tingimustes või toetuslepingus esitatud tingimusi, sealhulgas nõuet anda edasi kõik tulemustega seotud kohustused. Artikkel 32 Väärindamine ja levitamine 1. Toetusesaajad haldavad oma tulemusi kooskõlas tööprogrammis, taotlusvoorus osalemise kutse tingimustes või toetuslepingus kindlaks määratud kohustustega. Selle raames teevad toetusesaajad järgmist: (a) kaitsevad põhjendatud juhtudel oma tulemusi, eelkõige kui tulemustel on kaubanduslik potentsiaal; (b) annavad juurdepääsu oma tulemustele ja taustteabele, kui see on vajalik meetme ülesannete täitmiseks või tulemuste väärindamiseks, sealhulgas kaubanduslikuks kasutuselevõtuks; (c) annavad endast parima oma tulemuste otseseks või kaudseks väärindamiseks, sealhulgas üleandmise või litsentsimise kaudu; kui tulemusi teatava ajavahemiku jooksul ei väärindata, võib komisjon kindlaks määrata vahendid ET 40 ET  (näiteks määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] III peatükis sätestatud väärindamisstrateegiat toetavad vahendid), mida asjaomased toetusesaajad kasutavad nende tulemuste väärindamise hõlbustamiseks; (d) avalikustavad tulemused asjakohasel viisil niipea kui mõistlikult võimalik, kuid hoiavad tulemused konfidentsiaalsena, kui see on vajalik intellektuaalse vara kaitse, julgeolekukaalutluste või õigustatud huvi tõttu; (e) järgivad avatud teaduse tavasid, sealhulgas: i) tagades tulemustega seoses avatud juurdepääsu kõigile eelretsenseeritud teadusväljaannetele; ii) hallates vastutustundlikult meetme teadusandmeid ja muid tulemusi kooskõlas leitavuse, juurdepääsetavuse, koostalitlusvõime ja taaskasutatavuse põhimõtetega (FAIR-põhimõtted) ning tagades avatud juurdepääsu neile, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus õigustatud huvidega, sealhulgas ärihuvidega, või muude piirangutega; (f) töötavad välja ja ajakohastavad korrapäraselt oma tulemuste, sealhulgas andmete haldamise kava, kui tööprogrammis või taotlusvoorus osalemise kutse tingimustes ei ole ette nähtud teisiti; (g) annavad järgmistele üksustele nende poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja seireks vaba juurdepääsu oma tulemustele: i) liidu institutsioonid, organid või asutused; ii) liikmesriikide ametiasutused, kui see on ette nähtud tööprogrammis, taotlusvoorus osalemise kutse tingimustes või toetuslepingus. Artikkel 33 Kommertskasutusele eelnev hange ja uuenduslike lahenduste avalik hange 1. Toetusmeetmete hulka võivad kuuluda või nende peamiseks eesmärgiks olla kommertskasutusele eelnevad hanked või uuenduslike lahenduste hanked. Neid hankeid viivad ellu toetusesaajad, kes on avaliku või erasektori hankijad. 2. Hankemenetluste suhtes kehtib järgmine: (a) kui neid viivad ellu avaliku sektori hankijad, peavad need vastama konkurentsieeskirjadele ning läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttele ning tarneahelate vastupanuvõime tugevdamist käsitlevatele kohaldatavatele ELi eeskirjadele ja sektoripõhistele regulatiivsetele nõuetele; (b) kui neid viivad ellu erasektori hankijad, peavad need vastama ELi toimimise lepingu põhimõtetele, konkurentsieeskirjadele ja kohaldatavale lepinguõigusele, tarneahelate vastupanuvõime tugevdamist käsitlevatele ELi eeskirjadele ja sektoripõhistele regulatiivsetele nõuetele; (c) need võivad võimaldada sõlmida sama menetluse käigus mitu lepingut (hulgihange); ET 41 ET  (d) need näevad ette hankelepingute sõlmimise pakkujatega, kes teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise, tagades samas huvide konflikti puudumise. 3. Kommertskasutusele eelneva hanke menetlus võib toimuda kolme etapi asemel kahes etapis ning see võib hõlmata esimeste omalaadsete lahenduste ostmist, et rakendamist lihtsustada ja kiirendada. 4. Võidakse kohaldada eritingimusi, sealhulgas seoses hangitud teenuste, kaupade või tööde teostamise kohaga ning tulemuste omandiõiguse ja neile juurdepääsuga. Selle raames kohaldatakse kommertskasutusele eelnevate hangete puhul järgmist: (a) töövõtjal on tema loodud tulemustele vähemalt intellektuaalomandi õigused, hankija saab aga nendele tulemustele vähemalt vaba juurdepääsu oma tarbeks ning tema praeguste ja tulevaste töövõtjate jaoks tulemustele vaba juurdepääsu, et kasutada tulemusi hankija jaoks; (b) tarneahela liigse sõltuvuse korral või kui töövõtjatega tekib tarnekindlusega seotud probleeme või hädaolukordades, kus töövõtjad ei suuda pakkuda piisavaid lahendusi ELi turul suurema nõudluse rahuldamiseks, on hankijal õigus anda või nõuda, et töövõtjad annaksid kolmandatele isikutele õiguse kasutada tulemusi kaubanduslikul eesmärgil hankija ja suuremate turgude jaoks ainuõiguseta ning õiglastel ja mõistlikel tingimustel; (c) kui töövõtja ei kasuta oma tulemusi kaubanduslikul eesmärgil teatava aja jooksul või väärkasutab oma tulemusi vastuolus avalike huvidega, võidakse temalt nõuda tulemuste omandiõiguse üleandmist hankijale. 5. Komisjon või rakendusasutused võivad oma hanketegevust viia ellu kommertskasutusele eelnevate hangetena või uuenduslike lahenduste avalike hangetena. Komisjon või asjaomane rakendusasutus korraldab neid hankeid enda nimel või ühiselt koos liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori hankijatega. III peatükk Euroopa Innovatsiooninõukogu Artikkel 34 Euroopa Innovatsiooninõukogu erieeskirjad 1. Kooskõlas määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikli 20 lõike 2 punkti a alapunktiga i võib Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) rahastamisvahendi „Transition“ toetusi anda ilma taotlusvoorus osalemise kutseteta raamprogrammi ja programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse (EL) 2021/695 alusel rahastatud meetmete tulemuste järelrahastamiseks. 2. EIC rahastamisvahend „Accelerator“ toetab ainult üksikuid toetusesaajaid ja üksikuid investeerimisobjekte, kes on VKEd, sealhulgas idufirmad, ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad. ET 42 ET  3. EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ meetmete taotlusi võib esitada üks või mitu õigussubjekti, kes kavatsevad luua potentsiaalse toetusesaaja või seda toetada kõnealuse toetusesaaja eelneval nõusolekul. Kui toetusesaaja on välja valitud, sõlmitakse toetus- ja investeerimisleping ainult selle toetusesaajaga. 4. Segarahastamise korral võivad toetusesaaja ja investeerimisobjekt olla erinevad, kuna investeerimisobjektiks võib olla toetusesaaja valdusettevõtja või emaettevõtja. 5. Liidu programme või komisjoni heakskiidetud riiklikke või piirkondlikke programme rakendavad rahastamisasutused võivad esitada taotluse otse EIC rahastamisvahendi „Transition“ või „Accelerator“ taotlusvooru kohta, kui selline taotlus tuleneb heakskiidetud programmist rahastatud meetmega hõlmatud projekti läbivaatamisest ja kui on täidetud EIC tööprogrammis (EIC mehhanism „Plug-In“) esitatud tingimused. 6. EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ puhul asendatakse artikli 25 lõikes 1 sätestatud kolmas hindamiskriteerium meetme riskitaseme, rakendamise kvaliteedi ja tõhususe ning liidu toetuse vajalikkusega. 7. Investeeringud tehakse pangakõlbmatutesse investeerimisobjektidesse ja koos teiste erainvestorite kaasinvesteeringutega. Kui aga sellist toetust ei anta täielikult Euroopa Konkurentsivõime Fondist, võib anda toetust pangakõlblikele investeerimisobjektidele või ilma teiste investorite osaluseta, et kaitsta liidu strateegilisi huve. 8. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõike 2 punktist a ei kohaldata EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ investeerimismeetmete suhtes majandusliku elujõulisusega seotud tingimusi. 9. Segarahastamise meetmed peatatakse, neid muudetakse või nõuetekohaselt põhjendatud juhul need lõpetatakse, kui mõõdetavaid vahe-eesmärke ei saavutata või kui toetusesaaja keeldub investeerimistoetusest nõuetekohase põhjenduseta. 10. Euroopa Innovatsiooninõukogu fond võib teha jätkuinvesteeringuid: (a) kui see on vajalik liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeoleku kaitsmiseks või (b) kui järgmised rahastamisvoorud ei jätkuks või jätkuksid märkimisväärselt vähem soodsatel tingimustel ilma EIC jätkuinvesteeringuteta. 11. EIC tööprogrammis võib ette näha täiendavad piirangud seoses jätkutoetuse andmisega. Artikkel 35 Kehtetuks tunnistamine Määrus (EL) 695/2021 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028. ET 43 ET  Artikkel 36 Üleminekusätted 1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) 2021/695 kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. 2. Raamprogrammi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija ning määruse (EL) 2021/695 alusel võetud meetmete vahel. Artikkel 37 Jõustumine ja kohaldamine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel eesistuja president ET 44 ET  FINANTS- JA DIGISELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3 1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3 1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3 1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3 1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 5 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 6 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 7 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 7 1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 8 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid .............................................................................. 8 2. HALDUSMEETMED ................................................................................................ 10 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ............................................................................... 10 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................. 10 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ....................................................... 10 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................. 11 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) ............................................................................................................ 11 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ....................................... 12 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 13 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12 ET 1 ET  3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12 3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24 3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24 3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25 3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25 3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26 3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26 3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28 3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28 3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29 4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29 4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30 4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30 4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31 4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31 4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32 ET 2 ET  1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (programm „Euroopa horisont“) 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Teadusuuringud ja innovatsioon 1.3. Eesmärgid 1.3.1. Üldeesmärgid Kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi üld- ja erieesmärkidega tugevdab programm „Euroopa horisont“ ELi konkurentsivõimet ning teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ning käsitleb tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni abil ülemaailmseid probleeme. 1.3.2. Erieesmärgid Raamprogrammi erieesmärgid on järgmised: – luua kvaliteetseid teadmisi ja oskusi ning teadlastele atraktiivseid karjäärivõimalusi ning toetada Euroopa teadusruumi väljakujundamist; – suurendada kogu ELi hõlmavat ja rahvusvahelist teaduskoostööd ning teadmiste jagamist ja väärindamist; – viia ELi, riiklikud ja piirkondlikud prioriteedid omavahel kooskõlla, et luua üleeuroopaline teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem; – vähendada riiklikke ja piirkondlikke erinevusi teadus- ja innovatsioonisuutlikkuses, oskustes ja talentide alal, et tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme; – parandada liidu positsiooni innovatsiooni valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu strateegilistele tehnoloogialahendustele ja lõhkuvale innovatsioonile, toetada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja väärindamist, et soodustada konkurentsivõimet ja tegeleda oluliste ühiskondlike väljakutsetega; – vähendada riske ja kaasata rohkem rahalisi vahendeid erasektori teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks, eelkõige süvatehnoloogia toetamiseks ning uuenduslike idufirmade ja VKEde tegevuse laiendamiseks; – aidata suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides ning seeläbi saavutada teadus- ja arendustegevusse investeeritavate kogukulude eesmärk, milleks on vähemalt 3 % liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP). 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. – Toetada teadusvabadust ja teaduse avatust kui põhiväärtusi; – suurendada Euroopa tipptasemel teadmusbaasi, keskendudes ELi lisaväärtusele; ET 3 ET  – tõmmata meetme „Vali Euroopa“ lähenemisviisi abil ligi parimaid teadlasi Euroopas ja mujal; – kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid kogu teadus- ja innovatsiooniahelas alates alusuuringutest kuni turuleviimiseni; – aidata kaotada innovatsioonilõhe, eelkõige toetades innovatsiooni kogu Euroopas ning suurendades sidusust ELi rahastamiskavade ja liikmesriikide investeeringute vahel; – kasutada ära ELi eelarve riskide vähendamise potentsiaal; – keskenduda investeeringutes ELi strateegilistele prioriteetidele, sealhulgas süsinikuheite vähendamine, digitaliseerimine, julgeolek, vastupanuvõime ja sotsiaalne sidusus; – parandada juurdepääsu ELi rahastamisele kiiremate, kasutajakesksete, lihtsustatud ja ühtlustatud menetluste abil, et laiendada osalemist ja kiirendada tulemusteni jõudmist. 1.3.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Käesoleva algatuse üle tehakse järelevalvet 2027. aasta järgse eelarve tulemusraamistiku kaudu, mida käsitletakse eraldi ettepanekus. Tulemusraamistikus on ette nähtud, et tuleb koostada raamprogrammi rakendusetapis rakendamisaruanne ning teha kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 34 lõikega 3 järelhindamine. Hindamine toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega ja põhineb raamprogrammi eesmärkidega seotud näitajatel. Näitajate hulka kuuluvad konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud (SMART) väljund-, tulemus- ja mõjunäitajad, et kajastada fondi eri- ja üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme lühikese, keskpika ja pika perspektiivi mõjuahelates. Mõjunäitajaid jälgitakse pikaajaliselt, soovitatavalt alates viiendast aastast pärast programmi algust. Need hõlmavad muu hulgas järgmist: 1) väljaannete osakaal maailmas enim tsiteeritud väljaannete hulgas; 2) põhjuslik mõju teadlaste töötingimuste, sealhulgas töötasu paranemisele; 3) osalemise põhjuslik mõju rahastatud eraettevõtjate käibe kasvule; 4) osalemise põhjuslik mõju rahastatud eraettevõtjate tööhõive kasvule; 5) ELi rahastamise hinnanguline netomõju SKP kasvule ELis; 6) ELi rahastamise hinnanguline netomõju kogu tööhõivele ELis; 7) hinnanguline panus ELi teadus- ja arendustegevuse kulutuste 3 % eesmärgi saavutamisse. 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb  uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest18  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 18 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 4 ET  1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava EL seisab otsustaval teelahkmel. Meie ühiskonda ja majandust kujundavad põhjalikult ümber kliimamuutused, murranguline tehnoloogia, muutuv geopoliitika ja demograafilised suundumused. Konkurentsivõime, vastupanuvõime, turvalisuse ja ühtsuse säilitamiseks peab Euroopa seadma prioriteediks teadusuuringud ja innovatsiooni. Ainult teadusesse investeerides, oma inimesi ja ettevõtjaid võimestades ning koostööd tehes saame luua kestlikuma, turvalisema ja konkurentsivõimelisema Euroopa kõigi jaoks. Seda vajadust on rõhutatud Draghi aruandes ELi konkurentsivõime tuleviku kohta, milles leiti, et innovatsioon on Euroopa suutlikkuses taastada tootlikkuse kasv kesksel kohal. Ka Letta aruandes ühtse turu tuleviku kohta ja Heitori aruandes ELi teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika tuleviku kohta rõhutati, et ELi konkurentsivõime, kestlikkuse ja julgeoleku nimel on vaja suurendada innovatsioonialaseid jõupingutusi. Euroopa peab kaotama innovatsioonilõhe ja kõrvaldama puudused, mis saavad alguse takistustega, mida esineb arendusahelas alates innovatsioonist kuni turustamiseni. Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemis ja innovatsiooni tulemuslikkuse valdkonnas esinevaid puudujääke peab aitama kõrvaldada ka avaliku sektori toetus teadusuuringutele ja innovatsioonile nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Selleks on käesolevas ettepanekus esitatud lihtsustatud ja uue fookuse saanud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, mille eesmärk on tugevdada ELi teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, suurendada teadmiste, tehnoloogia ja innovatsiooni levikut ja kasutuselevõttu ning võimendada ELi rahastamisvahendeid, et need looksid võimalikult palju lisaväärtust, mis hoogustaks liikmesriikide avaliku ja erasektori investeeringuid. – Draghi aruandes esitatud soovitusi järgides tehakse programmis „Euroopa horisont“ järgmist: – suunatakse ressursid strateegilistele prioriteetidele; – tänu lihtsustatud süsteemile kasutatakse ära avaliku ja erasektori partnerluste potentsiaal; – toetatakse rohkem murrangulist innovatsiooni; – lihtsustatakse toetusesaajate juurdepääsu programmile. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi poolt teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute konkreetne kasu on järgmine: ET 5 ET  – suurenevad ELi majanduskasv ja konkurentsivõime (nt raamprogrammi „Euroopa horisont“ kaudu iga ELi antav euro suurendab 2045. aastaks SKPd hinnanguliselt kuni 11 euro võrra19); – luuakse riikidevahelised ja multidistsiplinaarsed võrgustikud ja uued turud, millega kaasneb teadmiste positiivne ülekanduv mõju, teadmiste levitamine ja tehnosiire üle terve liidu, et kiirendada ja tõhustada uute toodete ja teenuste kasutuselevõttu (näiteks loovad ja soodustavad Euroopa partnerlused olulistes valdkondades võrgustikke kõigis ELi, riiklikes ja piirkondlikes institutsioonides ning tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel, mille hea näide on vesinikusektor20); – ühendatakse avaliku ja erasektori vahendid, sealhulgas kapital, andekad töötajad ja taristud, et saavutada kriitiline mass (ulatus ja keerukus) ambitsioonikamate ja uuenduslike projektide rahastamiseks, sealhulgas ka riskide jagamise kaudu, mis on vajalik, et võtta juhtroll tärkavatel turgudel ja üleilmsete probleemide lahendamisel (näiteks on üksnes ELi tasandi meetmega võimalik üle saada väheste üle liidu jaotuvate harvikhaigustega patsientide probleemist ning standardimise ja andmete puudusest21); – tervet ELi hõlmava konkurentsi ja koostöö abil tugevdatakse teaduse tipptaset, saavutatakse mõju, mis ulatub palju kaugemale sellest, mida oleks suudetud saavutada riiklikul või piirkondlikul tasandil, suurendatakse tõhusust ja viiakse miinimumini ELis teadusuuringute dubleerimise oht (näiteks ELi rahastatud eelretsenseeritud väljaandeid tsiteeritakse maailma keskmisest kaks korda rohkem22); – tugevdatakse toetust ja võimendatakse erainvesteeringuid uuendusi loova läbimurdelise turu tekkeks ja kasvuks (näiteks Euroopa Innovatsiooninõukogu fond on kaasanud rohkem kui 2,6 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid EIC toetatavatesse äriühingutesse, finantsvõimendusega üle kolme euro iga ELi poolt investeeritud omakapitali euro kohta23) ning hoogustatakse Euroopa ettevõtete majanduslikku arengut ja konkurentsivõimet (nt ELi toetusi saavad ettevõtted kasvavad kiiremini kui võrreldavad ettevõtted, kes ei saa ELi rahastust: tõendid näitavad tööhõive suurenemist 20 % ning koguvara ja -tulu suurenemist ligikaudu 30 %24); – poliitika kujundamiseks luuakse usaldusväärne teadmistebaas (näiteks ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma töö toetus ulatuslikult ELi rahastatud teadusuuringutele25); – ELi kui haridustegevuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja ettevõtluse sihtkoht muutub atraktiivsemaks (näiteks ELi rahastamine hõlbustab teadlaste liikuvust ja aitab luua atraktiivsemaid väljavaateid mujalt maailmast pärit tippteadlastele, kes soovivad ELi elama asuda26); 19 Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamine, 2025, COM(2025) 189 final. 20 Samas. 21 Samas. 22 Programmi „Horisont 2020“ järelhindamine, 2024, COM(2024) 49 final. 23 Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamine, 2025, COM(2025) 189 final. 24 Programmi „Horisont 2020“ järelhindamine, 2024, COM(2024) 49 final. 25 Samas. 26 Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamine, 2025, COM(2025) 189 final. ET 6 ET  – liikmesriikide teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemidele ning liikmesriikide teadus- ja innovatsioonireformide elluviimisele avaldatakse positiivset struktureerivat mõju (näiteks on Euroopa Teadusnõukogust saanud üleilmne tipptaseme etalon, mis hõlmab ka riiklikke ja institutsioonilisi muutusi oma stipendiaatide toetamiseks ja ligitõmbamiseks), hõlbustatakse liikmesriikides ühtsete standardite ja eeskirjade kehtestamist, mis on tähtis sellistes valdkondades nagu tervishoid, keskkonnakaitse ja digitehnoloogia, ning aidatakse teavitada teadusuuringute ja innovatsiooni kasulikkusest laiemalt (heaks näiteks on paljud Euroopa partnerlused27). 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ELi raamprogrammid on andnud märkimisväärset ja pikaajalist mõju, nagu on näha järjestikustest hindamistest sellest ajast saadik, kui EL hakkas 1984. aastal investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni programmid on olnud edukad ja möödanikust saab palju olulisi kogemusi, alates kogemustest sidusrühmade tagasiside ja analüütiliste uuringute kohta. Teadustöö, innovatsiooni ja haridusega tuleb tegeleda kooskõlastatumalt ja sidusamalt teiste poliitikavaldkondadega ning teadustöö tulemusi tuleb paremini levitada ja väärtustada nende kasutamisega uutes toodetes, protsessides ja teenustes. Järelevalvet ja hindamist tuleb veelgi tugevdada, sealhulgas programmi kõigi osade integreerimiseks kesksesse järelevalvesüsteemi. Lõpphindamisel tuleb pöörata rohkem tähelepanu tulemuste ja mõju keskpikkadele ja pikaajalistele näitajatele ning eelmiste raamprogrammide pikaajalisele mõjule. Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise kohta esitatud teatises toodi välja mitu edasiarendamist vajavat valdkonda. Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise järeldused tuginesid ulatuslikule sidusrühmade tagasisidele ja vahehindamisega tegeleva komisjoni eksperditöörühma strateegilistele soovitustele. Järeldused võib kokku võtta järgmiselt: a. toetada murrangulist innovatsiooni; b. jätkata lihtsustamist, katsetades uusi muudatusi poliitikaeksperimentide kaudu; c. jätkata rahvusvahelist koostööd, suunates jõupingutused konkreetsetele riikidele (maailmas juhtivad riigid); d. suurendada partnerluste võimendavat mõju; e. suurendada sünergiat muude ELi rahastamisprogrammidega ning ELi innovatsiooni kasutuselevõtu ja levitamise poliitikaga; f. lihtsustada keerukat juhtimiskorda ja suurendada paindlikkust hädaolukordadele reageerimisel; g. toetada jätkuvalt naiste osalemist teadusuuringutes ja innovatsioonis; h. ratsionaliseerida rahastamisviise, vältides programmiosade kattumist. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega Tänu koostoimele Konkurentsivõime Fondiga võib raamprogramm võimendada avaliku ja erasektori lisainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, aidata 27 Samas. ET 7 ET  kaasa Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna edasisele tugevdamisele ning kiirendada uuenduste äriotstarbelist kasutamist ja levitamist. Liidu tasandi programmidega on võimalik toetada ka poliitikakujundamist ja -eesmärke. Teadusuuringute ja innovatsiooni pikaajalise ja alt-üles olemuse tõttu on vaja sõltumatut, integreeritud ja prognoositavat eraldiseisvat programmi, mis tagab õiged tingimused uute ideede tekkimiseks ja nende turule toomiseks. Lõhkuvate lahenduste võimaldamiseks on hädavajalik, et teadusuuringud ja innovatsioon oleksid sõltumatud ning rahastamine järjepidev. Kuigi programm „Euroopa horisont“ on tihedalt seotud Konkurentsivõime Fondiga, on seega siiski säilitatud selle ELi toimimise lepingu artikli 182 kohane sõltumatu õiguslik alus ning kuvand ja positiivne rahvusvaheline maine, mis tuginevad selle pikaajalisele tõendatud edukale toimimisele tipptaseme, koostöö ja mõju usaldusväärse raamistikuna. Õigusakt loob toetusesaajatele õigused ja kohustused, on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liidu liikmesriikides. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang [Määratakse hiljem] […] ET 8 ET  1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus  Piiratud kestusega •  hõlmab ajavahemikku 01.01.2028–01.01.2034 •  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2028– 2034 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2028–2040.  Piiramatu kestusega – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)28  Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt •  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; •  rakendusametite kaudu  Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega  Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: •  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; •  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); •  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; •  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; •  avalik-õiguslikele asutustele; •  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised; •  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised; •  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis; • liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga. Märkused 28 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget- implementation/Pages/implementation-methods.aspx. ET 9 ET  […] […] ET 10 ET  2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid Käesoleva programmi järelevalve- ja aruandluseeskirjades järgitakse määruses XXX [tulemusraamistiku määrus] sätestatud nõudeid. Programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme mõõdetakse lühikeses, keskpikas ja pikemas perspektiivis mitme mõjuahela põhjal. Asjakohasel juhul kasutatakse mitmeaastase finantsraamistiku tulemuslikkuse seiret käsitleva määruse ühiseid näitajaid, eelkõige neid näitajaid, mida mõõdeti ka eelmistes raamprogrammides. Aruandluse eeskirjad osalejatele on loodud neid näitajaid silmas pidades, kuid samuti teadliku kavatsusega piirata osalejate halduskoormust. Võimaluse korral kogutakse andmeid avatud allikatest. Kõik haldusprotsesse (rakendused, edukuse määrad, uurimistoetuse saamise aeg, toetusesaajate liigid jne) käsitlevad andmed kogutakse ja säilitatakse ning tehakse reaalajas kättesaadavaks spetsiaalse andmehoidla kaudu. Praegune viitesüsteem (CORDA) toimib hästi ning on liikmesriikidele ja teistele huvitatud asutustele kättesaadav. Aruannet koostades antakse teavet haldusprotsesside kohta (esimesest aastast alates) ja edaspidi teavet väljundite ja tulemuste kohta. Programmide hindamise ja rakendamisaruannete kavandamisel ning nende avaldamisel järgitakse ühissätteid. Programmi mõju hinnatakse pikemaajaliste näitajate alusel ainult hindamiste käigus. Lisaks hinnatakse JRC otseseid meetmeid asutusesiseselt iga-aastase sisehindamise ja asutusevälise hindamise teel, mille viivad läbi mitu tipptasemel eksperti, kes valitakse välja JRC juhatajate nõukoguga konsulteerides. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi viiakse ellu eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu. Võrreldes programmiga „Euroopa horisont“ ei ole üldises rakendamisviisis põhjalikke muudatusi tehtud. Programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestatud lihtsustamismeetmeid laiendatakse veelgi. Projektide kindlasummaliste maksetega rahastamine saab standardmudeliks. Ülejäänud erandlikel juhtudel, kus rahastamine põhineb tegelikel kuludel, määratakse personalikulud kindlaks ühikuhindade süsteemiga. Need kaks meedet aitavad vähendada finantsvigade riske. Üldist maksimaalset ajavahemikku taotluse esitamisest toetuse määramiseni lühendatakse kaheksalt kuult seitsmele kuule. Ühine rakenduskeskus jätkab kulutõhusate teenuste osutamist kõigile raamprogrammide rakendamise eest vastutavatele komisjoni talitustele. Juriidiliste isikute valideerimine ja hindamisekspertide juhtimine jääb Teadusuuringute Rakendusametis tsentraliseerituks, andes mastaabisäästu ja tagades hindamiste tõhusa korraldamise. Kontrollistrateegia põhineb järgmisel: – menetlused parimate projektide väljavalimiseks ja nende muutmiseks õigusaktideks; – projektide ja lepingute haldus iga projekti kogu olelustsükli vältel; – 100 % taotluste eelkontroll; ET 11 ET  – tõendid teatavat künnist ületavate finantsaruannete kohta ja suure teadustaristu ühikuhindade arvutamise või eelhindamismeetodite sertifitseerimine vabatahtlikkuse alusel; – toetuste tegelike kulude alusel makstud nõuete valimil põhinevad järelauditid (tüüpilised ja riskipõhised); – projektide tehnilise rakendamise ja tulemuste korrapärane läbivaatamine kõigi toetuste puhul; – valitud toetuste tehnilise rakendamise järelhindamised. Eelarve kaudse täitmise puhul kasutab komisjon eelarve täitmiseks järgmisi asutusi, kui see on asjakohane ja kulutõhus ning pakub suurt finantsvõimendust: – institutsioonilised Euroopa partnerlused (ELi toimimise lepingu artikkel 185 või artikkel 187). Neid asutusi hinnatakse korrapäraselt tagamaks, et need on jätkuvalt asjakohased programmi eesmärkide saavutamiseks. Eelarvet kaudselt täitvate asutuste järelevalve kontrollistrateegiad on välja arendatud või seda tehakse. Eelarve otsese täitmise puhul sõltub komisjon jätkuvalt suurel määral nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 kohaselt asutatud rakendusametitest. Ülesannete delegeerimisel rakendusametitele kohaldatakse kohustuslikku sõltumatut kulude-tulude eelanalüüsi ning väliseksperdid hindavad neid korrapäraselt. Kõnealuses kulude-tulude analüüsis võetakse arvesse ka kontrolli ja järelevalvega seotud kulusid. 2012. aastal ja 2015. aastal tehtud vahehindamised kinnitavad rakendusametite suurt tõhusust ja lisaväärtust programmi rakendamisel. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Programmi „Euroopa horisont“ rahastamiskõlblike kulude hüvitamise põhimudel asendati järk-järgult kindlasummaliste maksete suurema kasutamisega projektide rahastamiseks ning programmi „Euroopa horisont“ viimase aasta eesmärgiks seati 50 % eelarvest. See tuleneb Euroopa Kontrollikoja avaldustest, näiteks selle 2016. aasta aruandes, mille kohaselt „peamine tehingute korrektsusega seotud risk seisneb selles, et toetusesaajad deklareerivad rahastamiskõlbmatuid kulusid, mida enne nende komisjonipoolset hüvitamist ei avastata ega parandata“. Seetõttu soovitas kontrollikoda lihtsustatud kuluvõimaluste laialdasemat kasutamist. Uurimistoetuste puhul oli programmi „Horisont 2020“ hinnanguline representatiivne veamäär – 3,86 %, kusjuures jääkvigade määr oli pärast kõigi rakendatud või rakendatavate sissenõudmiste ja korrektsioonide arvessevõtmist –1,92 %. Veamäär oli madalam programmi nendes osades, kus oli võimalik laiemalt kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi ja/või kus osales väike ja stabiilne toetusesaajate rühm. See hõlmas ka Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetusi ja Marie Skłodowska-Curie meetmeid. 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) Kontrollisüsteemi (hindamine, valik, projektijuhtimine, eel- ja järelkontroll) kulud jäävad kitsama hinnangu kohaselt vahemikku 2–4 % kõigis komisjoni talitustes, kes vastutavad 2024. aasta eelmiste raamprogrammide rakendamise eest (sealhulgas programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ juhtimisega seotud kulud). Võttes arvesse eesmärkide saavutamiseks vajalikke jõupingutusi ja seotud tehingute arvu, peetakse seda mõistlikuks suurusjärguks. Eeldatav vearisk toetuste puhul, mille ET 12 ET  rahastamismudel põhineb abikõlbmatute kulude hüvitamisel, on 2,5–3,5 %. Vearisk makse sulgemisel (pärast kontrollide ja korrektsioonide mõju) on programmi „Horisont 2020“puhul umbes 2 % (kuid mitte tingimata vähem) ja programmi „Euroopa horisont“ puhul alla 2 %. Eeldatav vearisk toetuste puhul, mille rahastamismudel põhineb kindlasummalistel maksetel, on umbes 0 % (maksete tegemisel ja sulgemisel). Üldine prognoositud veamäär sõltub tasakaalust kahe rahastamismeetodi vahel (abikõlblike kulude hüvitamine ja kindlasummalised maksed). Komisjoni eesmärk on asjakohasel juhul kohaldada kindlasummaliste maksetega rahastamismudelit ning 2027. aastaks on kavas seda kasutada 50 % taotlusvooru eelarve puhul. Peamine ajend kindlasummalistel maksetel põhineva rahastamismudeli kasutamiseks ei ole siiski veamäära vähendamine, vaid programmi kõigi eesmärkide saavutamine. Selle stsenaariumi aluseks on eeldus, et lihtsustamismeetmeid otsustusprotsessis oluliselt ei muudeta. Märkus: käesolev osa käsitleb üksnes toetuste andmist (erinevate eelarve täitmise viiside puhul), avaliku hanke menetluse kaudu rakendatavate haldus- ja tegevuskulude puhul peaks vearisk maksete tegemisel ja sulgemisel jääma alla 2 %. 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed Teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve täitmise eest vastutavad talitused on kindlalt otsustanud võidelda pettuse vastu kõigis toetuste haldamise protsessi etappides. Nad kasutavad enda välja töötatud ühiseid ja sektoripõhiseid pettusevastaseid strateegiaid, mis sisaldavad jälitusteabe paremat kasutamist, eriti täiustatud infotehnoloogiavahendite abil, töötajate koolitamist ja teavitamist ning teadlikkuse suurendamise esitlusi toetusesaajatele ja riiklikele kontaktpunktidele. Need jõupingutused jätkuvad ning pettustevastast võitlust ja riskihindamist tõhustatakse veelgi tänu sellele, et kesktalitused arendavad praegu välja asutuste riskihindamisvahendit ARACHNE. Üldiselt peaks kavandatavatel meetmetel olema jätkuvalt pettustevastasele võitlusele kasulik mõju, eriti tänu riskipõhise kontrolli suuremale tähtsustamisele programmis „Euroopa horisont“, mida jätkatakse ka uues raamprogrammis, ning tugevdatud teaduslikule hindamisele ja kontrollile. Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide rakendamise eest vastutavate komisjoni talituste, rakendusametite ja ühisettevõtete ühist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna pettustevastast strateegiat, mis hõlmab toetusi, on ajakohastatud, et hõlmata ka lihtsustatud kuluvõimalustega seotud riske, ning seda ajakohastatakse saadud kogemuste ja OLAFi lõpetatud juhtumite põhjal. Tuleb rõhutada, et avastatud pettusi on teadusuuringute ja innovatsiooni kogukuludega võrreldes olnud järjepidevalt väga vähe, ent teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve täitmise eest vastutavad talitused on seadnud sellegipoolest sihiks selle vastu täiel määral võidelda. Õigusaktidega tagatakse, et komisjoni talitustel, sealhulgas Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuril, on võimalik auditeid, hindamisi ja uurimisi programmi „Euroopa horisont“ raames juba kasutusel olevate standardsätete alusel ellu viia. ET 13 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub • Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Mitmeaastase Kandidaatrii finantsraamisti Nr gid ja Muud Muu Liigendatud/l EFTA ku rubriik potentsiaals kolmanda sihtotstarbeline iigendamata riigid ed d riigid tulu kandidaadid 2 [04 01 02] – Programmi „Euroopa Liigenda JAH JAH JAH EI horisont“ toetuskulud mata Liigendat 2 [04 03 01] – Tipptasemel teadus ud JAH JAH JAH EI 2 [04 03 02] – Konkurentsivõime ja Liigendat JAH JAH JAH EI ühiskond ud [04 03 03] – Innovatsioon Liigendat 2 JAH JAH JAH EI ud [04 03 04] – Euroopa teadusruum Liigendat 2 JAH JAH JAH EI ud 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade –  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist ET 14 ET  –  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU Tegevusassigneeringud Kulukohustuse d (1a) 4 093 6 343 6 616 6 773 6 701 6 812 6 741 44 079 [04 03 01] – Tipptasemel teadus Maksed (2a) pm pm pm pm pm pm pm pm Kulukohustuse [04 03 02] – Konkurentsivõime ja d (1b) 7 042 10 918 11 387 11 659 11 537 11 729 11 604 75 876 ühiskond Maksed (2b) pm pm pm pm pm pm pm pm Kulukohustuse d (1a) 3 600 5 581 5 821 5 960 5 897 5 994 5 932 38 785 [04 03 03] – Innovatsioon Maksed (2a) pm pm pm pm pm pm pm pm Kulukohustuse (1b) 1 508 2 341 2 441 2 499 2 472 2 513 2 488 16 262 [04 03 04] – Euroopa teadusruum d Maksed (2b) pm pm pm pm pm pm pm pm 29 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud [04 01 02] – Programmi „Euroopa pm pm pm (3) pm pm pm pm pm horisont“ toetuskulud Kulukohustuse = 1a + 1b 26 891 26 607 27 048 d +3 16 243 25 183 26 265 26 765 175 002 assigneeringud KOKKU = 2a + 2b Maksed pm pm pm pm pm pm pm pm +3 Aast Mitmeaastane Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta a finantsraamist ik 2028–2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 KOKKU 29 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 15 ET  Kulukohustuse 0,00 d (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0 Tegevusassigneeringud KOKKU 0,00 Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad 0,00 (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 haldusassigneeringud KOKKU 0 Mitmeaastase Kulukohustuse 0,00 d =4+6 0,000 0,000 0,000 0,000 finantsraamistiku rubriigi 2 0 0,00 assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0 0,000 0,000 0,000 0,000 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU • Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 (kõik rubriigid) Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 • Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 rubriikide 1–3 assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 (vajalikud vahendid) „Halduskulud“ [The necessary appropriations should be determined using the Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 annual average cost figures available on the appropriate BUDGpedia webpage.] ET 16 ET  Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas tane finantsra DG: <…….> amistik 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028– 2034 KOKKU  Personalikulud 0 0 0 0 0 0 0 0  Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0 DG <……> Assigneeringud 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas tane finantsra DG: <…….> amistik 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028– 2034 KOKKU  Personalikulud 0 0 0 0 0 0 0 0  Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0 DG <……> Assigneeringud 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU (Kulukohustust Mitmeaastase finantsraamistiku e kogusumma = maksete 0 0 0 0 0 0 0 0 RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU kogusumma) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU ET 17 ET  Mitmeaastase Kulukohustused 0 0 0 0 0 0 0 0 finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud Maksed 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU ============= miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud Maksed KOKKU Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU Kulukohustused (4) Tegevusassigneeringud KOKKU Maksed (5) Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) haldusassigneeringud KOKKU Mitmeaastase Kulukohustused =4+6 finantsraamistiku ET 18 ET  RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU Kulukohustused (4) Tegevusassigneeringud KOKKU Maksed (5) Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) haldusassigneeringud KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU • Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) (kõik rubriigid) Maksed (5) • Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud Maksed =5+6 vahendid) ET 19 ET  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“30 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik DG: <…….> 2028–2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 KOKKU  Personalikulud  Muud halduskulud DG <……> KOKKU Assigneeringud Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik DG: <…….> 2028–2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 KOKKU  Personalikulud  Muud halduskulud DG <……> KOKKU Assigneeringud (Kulukohustuste Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kogusumma = assigneeringud KOKKU maksete kogusumma) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU 30 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel. ET 20 ET  Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud Maksed KOKKU 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul) kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata KOKKU 2028 2029 2030 2031 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Märkige eesmärgid ja VÄLJUNDID väljundid Väljun Väljun Kesk di dite Kulud Arv Arv Arv Arv Arv Arv Arv  liik31 mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu arv kokku kulu kokku ERIEESMÄRK nr 132… - Väljund - Väljund - Väljund Erieesmärk nr 1 kokku ERIEESMÄRK nr 2 ... - Väljund Erieesmärk nr 2 kokku KOKKU 31 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 32 Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“. ET 21 ET  Programmi edusammude ja saavutuste jälgimiseks kasutatavad väljund- ja tulemusnäitajad vastavad määruses XXX [tulemusraamistiku määrus] sätestatud ühistele näitajatele. ET 22 ET  3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade –  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028– HEAKSKIIDETUD 2034 EELARVE 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 KOKKU RUBRIIK 7 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIK kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud 625,906 653,293 682,926 714,991 749,687 787,229 827,851 5041,883 Muud halduskulud 421,944 506,573 602,561 711,464 835,052 975,331 1134,583 5187,508 RUBRIIGIST 7 välja 1584,738 1762,560 1047,851 1159,866 1285,487 1426,455 1962,435 10229,391 jäävad kulud kokku KOKKU 1047,851 1159,866 1285,487 1426,455 1584,738 1762,560 1962,435 10229,391 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus –  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist –  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina33 HEAKSKIIDETUD Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta EELARVE 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 34 20 01 02 01 (komisjoni 0 0 0 0 peakorteris ja esindustes) 20 01 02 03 (ELi 0 0 0 0 delegatsioonides) 01 01 01 01 (kaudne 1439 1557 1684 1823 1972. 2134 2309 teadustegevus)35 01 01 01 11 (otsene 1261 1261 1261 1261 1261 1261 1261 teadustegevus)36 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 • Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest 0 0 0 0 rahastatavad lepingulised töötajad ja 33 Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus. 34 Need näitajad hõlmavad üksnes peadirektoraatide vajalikke töötajaid ning ei hõlma töötajaid, keda on vaja rakendusametite, ühisettevõtete ja muude detsentraliseeritud asutuste jaoks, samuti ei hõlma need lisapersonali, keda tasustatakse tulevaste assotsieerunud riikide panustest. 35 Lähteväärtus on täistööajale taandatud töötajate arv 2027. aastal, mida suurendatakse igal aastal proportsionaalselt programmi „Euroopa horisont“ 2028–2034 vastava aasta eelarve tasemega, mille ülempiir on 75 % kasvust, et võtta arvesse eeldatavat tõhususe suurenemist. 36 Lähteväärtus on täistööajale taandatud töötajate arv 2027. aastal, mis on perioodi jooksul stabiilne. ET 23 ET  riikide lähetatud eksperdid) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud 0 0 0 0 eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse - peakorteris 0 0 0 0 eelarverida - ELi [XX.01.YY.YY] 0 0 0 0 delegatsioonides 01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse 627 679 734 794 860 930 1006 teadustegevuse valdkonnas)37 01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud 545 545 545 545 545 545 545 eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)38 Muud eelarveread (märkige) - 0 0 0 0 Rubriik 7 Muud eelarveread (märkige) - 0 0 0 0 Rubriigist 7 välja jäävad kulud KOKKU 0 0 0 0 Personalivajadused kaetakse meedet juba haldama määratud personalist, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile programmi suurendatud rahastamispaketti arvestades anda iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiiranguid. See töötajate arv ei hõlma ega mõjuta rakendusametite või rakendusasutuste töötajate arvu. 3.2.4.3. Personalivajadus kokku HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta VÄLISTULU KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris 0 0 0 0 0 0 0 ja esindustes) 20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0 01 01 01 01 (kaudne 0 0 0 0 0 0 0 teadustegevus) 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0 • Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja 0 0 0 0 0 0 0 riikide lähetatud eksperdid) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0 0 eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse – peakorteris 0 0 0 0 0 0 0 eelarverida – ELi [XX.01.YY.YY] 0 0 0 0 0 0 0 delegatsioonides 37 Lähteväärtus on täistööajale taandatud töötajate arv 2027. aastal, mida suurendatakse igal aastal proportsionaalselt programmi „Euroopa horisont“ 2028–2034 vastava aasta eelarve tasemega, mille ülempiir on 75 % kasvust, et võtta arvesse eeldatavat tõhususe suurenemist. 38 Lähteväärtus on täistööajale taandatud töötajate arv 2027. aastal, mis on perioodi jooksul stabiilne. ET 24 ET  01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse 0 0 0 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese 0 0 0 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) - 0 0 0 0 0 0 0 Rubriik 7 Muud eelarveread (märkige) - 0 0 0 0 0 0 0 Rubriigist 7 välja jäävad kulud KOKKU 0 0 0 0 0 0 0 3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta. Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal. Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega. Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane Digi- ja IT- finantsraamistik assigneeringud 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU KOKKU RUBRIIK 7 Institutsiooni tasandi 0 0 0 0 0 0 0 0 IT-kulud RUBRIIK 7 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Poliitikavaldkondade IT-kulud 83,688 94,699 107,160 121,261 137,217 155,272 175,703 875,000 rakenduskavadele RUBRIIGIST 7 välja 83,688 94,699 107,160 121,261 137,217 155,272 175,703 875,000 jäävad kulud kokku KOKKU 83,688 94,699 107,160 121,261 137,217 155,272 175,703 875,000 Poliitikavaldkondade IT-kulud peaksid moodustama 0,5 % programmi kogukuludest. Mitmeaas Aasta Aasta Aasta Aasta tane finantsra Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU amistik 2024 2025 2026 2027 2021– 2027 KOKKU RUBRIIK 7 Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud ET 25 ET  Poliitikavaldkondade IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 rakenduskavadele RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: –  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu –  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu –  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist 3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: –  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist –  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Kokku 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. KOKKU39 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –  omavahenditele –  muudele tuludele –  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju40 39 Kahepoolsed assotsieerimislepingud ei ole veel kinnitatud. Assotsieerunud riikide osamaksed lisanduvad finantsselgituses esitatud summadele. 40 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 26 ET  eelarveaastal kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta assigneeringud 2028 2029 2030 2034 Artikkel …. Ettepaneku/algatuse mõju Tulude eelarverida: 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Artikkel p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. 01.02XX Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). Kolmandad riigid võivad programmi panustada assotsieerimislepingutega. Tingimused rahalise panuse kindlaks määramise kohta kehtestatakse assotsieerimislepingus iga riigiga eraldi ja neis nähakse ette automaatne korrektsioon, kui on tekkinud märkimisväärne lahknevus, võrreldes selle summaga, mida assotsieerunud riigis asutatud üksustele antakse programmis osalemise jooksul; korrektsiooni tegemisel võetakse arvesse programmi haldamisel tekkinud kulusid. ET 27 ET  4. DIGIMÕÕDE Programmis „Euroopa horisont“ kasutatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi õiguslikus, finants- ja digiselgituses kirjeldatud institutsioonilisi vahendeid, mis on ristviidatud kõigi digimõõtmete puhul. ET 1 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 16.7.2025 COM(2025) 544 final 2025/0544 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ajavahemikuks 2028–2034, sätestatakse selle programmi osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2021/764 (EMPs kohaldatav tekst) {SEC(2025) 555 final} - {SWD(2025) 555 final} - {SWD(2025) 556 final} ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesoleva ettepaneku eesmärk on rakendada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi vastavaid osi teadusuuringute ja innovatsiooni kohta. Ettepanek on täielikult kooskõlas määrustega, mida sellega rakendatakse, ning mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2028–2034. Käesoleva nõukogu otsusega loodav eriprogramm põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 182 lõikel 4. ELi toimimise lepingu artikli 182 lõike 4 kohaselt tuleb raamprogrammi rakendada eriprogrammide kaudu, milles sätestatakse iga eriprogrammi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja selle kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid. Programmi „Euroopa horisont“ rakendatakse selle nõukogu otsusega kehtestatud eriprogrammi kaudu. Rohkem teavet programmi „Euroopa horisont“ ettepaneku kohta on esitatud raamprogrammi alusakti seletuskirjas [(ettepanek võtta vastu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad). 2. MUU TEAVE • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Eriprogrammi normide puhul järgitakse sama ülesehitust nagu [ettepanekus võtta vastu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad], välja arvatud normid, milles käsitletakse toetust teadmiste kolmnurga – kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni ning ettevõtluse – integreerimiseks kogu liidus. ET 1 ET  2025/0544 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ajavahemikuks 2028–2034, sätestatakse selle programmi osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2021/764 (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 182 lõiget 4, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust1, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3, toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 182 lõikele 3 tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] kehtestatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ ajavahemikuks 2028–2034 (edaspidi programm „Euroopa horisont“) rakendada eriprogrammide kaudu, milles määratakse kindlaks iga eriprogrammi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja selle kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid. (2) Kui määruses XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ üld- ja erieesmärgid, selle struktuur ja elluviidavate tegevuste põhisuunad, siis kõnealuses eriprogrammis, millega rakendatakse programmi „Euroopa horisont“ (edaspidi „eriprogramm“), tuleks määrata kindlaks programmi „Euroopa horisont“ eri osade konkreetsed tegevuseesmärgid ja tegevused. Nimetatud eriprogrammi suhtes kohaldatakse täielikult määruses XXX sätestatud rakendussätteid. (3) Väljaspool tuumaenergiavaldkonda võetavaid Teadusuuringute Ühiskeskuse (edaspidi „JRC“) otseseid meetmeid käsitleva eriprogrammi teadusliku ja tehnoloogilise sisu 1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 ELT C , , lk . ET 1 ET  kohta on konsulteeritud JRC juhatajate nõukoguga, mis loodi komisjoni otsusega 96/282/Euratom4. (4) Käesoleva nõukogu otsusega kehtestatakse eriprogrammi esialgne rahastamispakett. (5) Selleks et tagada ühetaolised tingimused eriprogrammi rakendamiseks tööprogrammide kaudu, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20115. (6) Arvestades eriprogrammi olulist finantsmõju, tuleks tööprogrammide vastuvõtmiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud nõuande- ja kontrollimenetlusi. (7) Eriprogramm asendab nõukogu otsusega (EL) 2021/764 kehtestatud programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi6. Seepärast tuleks nõukogu otsus (EL) 2021/764 kehtetuks tunnistada. (8) Eriprogrammi tuleks rakendada kooskõlas õigusriigi põhimõtte ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning see peaks olema kooskõlas liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on, sealhulgas inimõigusi käsitlevatest lepetest, nagu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: I peatükk Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese 1. Käesoleva otsusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm mitmeaastase finantsraamistiku kestuseks ajavahemikul 2028–2034 (edaspidi „eriprogramm“), nagu on sätestatud määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] artikli 1 lõike 2 punktis a. 2. Käesolevas otsuses sätestatakse eriprogrammi eelarve ajavahemikuks 2028–2034, eriprogrammi rakendamise eeskirjad ja eriprogrammi alusel läbi viidavad tegevused. 4 Komisjoni 10. aprilli 1996. aasta otsus 96/282/Euratom Teadusuuringute Ühiskeskuse ümberkorraldamise kohta (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1996/282/oj). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18). 6 Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT L 167I, 12.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/764/oj). ET 2 ET  3. Määruses XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] sätestatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ määratlusi, eesmärke, struktuuri ja eelarvet kohaldatakse ka eriprogrammi suhtes. Artikkel 2 Tegevuseesmärgid 1. Eriprogramm aitab kaasa määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide täitmisele. 2. Eriprogrammi tegevuseesmärgid on järgmised: (a) soodustada kvaliteetsete teadusuuringute tegemist ja maailma juhtivate teadusasutuste loomist; (b) toetada teadlaste liikuvust, koolitamist ja nende karjääri arengut; (c) meelitada ligi tippteadlasi ja neid Euroopas hoida; (d) soodustada koostööd ja multidistsiplinaarsust, sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteadustega, et luua uusi teadmisi; (e) suurendada teadmiste väärindamist; (f) ühendada ja arendada teadus- ja tehnoloogiataristuid kogu Euroopa teadusruumis, et pakkuda piiriülest juurdepääsu; (g) toetada süvatehnoloogia ja uuenduslike idufirmade loomist ja kasvamist; (h) soodustada tehnoloogia kasutuselevõttu ja lõhkuva innovatsiooni tutvustamist; (i) suurendada määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] artiklis 19 nimetatud osaluse laiendamise meetmega liitunud riikide ja üleminekuriikide teadusorganisatsioonide osalust; (j) edendada avatud teadust ja tagada üldsuse jaoks nähtavus ning avatud juurdepääs tulemustele, kui see on võimalik. 3. Eriprogrammis käsitletakse ka Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude raames toimuvat teaduskoostööd. Artikkel 3 Eelarve 1. Kooskõlas määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] artikli 6 lõikega 1 on esialgne rahastamispakett eriprogrammi rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034 175 002 000 000 eurot jooksevhindades. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa jaotatakse määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] artikli 6 lõikes 2 sätestatud osade vahel. ET 3 ET  Artikkel 4 Tööprogrammid 1. Eriprogrammi rakendatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tööprogrammide kaudu kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 110. Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib tööprogrammides eelkõige sätestada järgmist: (a) meetmed ja nendega seotud eelarve; (b) rahastamiskõlblikkuse ja hindamiskriteeriumid; (c) üksainus kaasrahastamise määr meetme kohta; (d) eeskirjad, mida kohaldatakse meetmete suhtes, mis on seotud rohkem kui ühe erieesmärgiga; (e) meetmed, mille suhtes kohaldatakse erieeskirju, eelkõige tulemuste omandiõiguse, väärindamise ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning tulemuste kasutamise õiguste kohta. 2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eraldi tööprogrammid, et rakendada artikli 1 lõikes 3 sätestatud järgmiste komponentide raames võetavaid meetmeid: (a) Euroopa Teadusnõukogu (ERC) – tööprogrammi kavandi kehtestab ERC teadusnõukogu artikli 7 lõike 9 punkti a alapunkti ii kohaselt ja kooskõlas artikli 18 lõikega 3. Komisjon kaldub ERC teadusnõukogu kehtestatud tööprogrammi kavandist kõrvale üksnes kooskõlas artikli 7 lõike 4 teise lõiguga; sellisel juhul võtab komisjon tööprogrammi vastu rakendusaktiga artikli 18 lõike 4 kohaselt ning põhjendab seda nõuetekohaselt; (b) Euroopa Innovatsiooninõukogu (edaspidi „EIC“) – tööprogramm koostatakse kooskõlas artikli 18 lõikega 4 vastavalt artikli 12 lõike 1 punkti b kohastele EIC nõuandekogu nõuannetele; (c) Marie Skłodowska-Curie meetmed, üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed, ELi missioonid, uue Euroopa Bauhausi rahastu, innovatsiooni ökosüsteemid, Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine, teadus- ja tehnoloogiataristu, osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine kooskõlas artikli 18 lõikega 4; (d) JRC – mitmeaastases tööprogrammis võetakse arvesse komisjoni otsuses 96/282/Euratom osutatud JRC juhatajate nõukogu arvamust. 3. Määruse XXX [viide Euroopa Konkurentsivõime Fondi käsitlevale määrusele] IV– VII peatükis kirjeldatud poliitikaharudes osutatud teadus- ja innovatsioonitegevus lisatakse tööprogrammide sihtotstarbelisse eriosasse, millega rakendatakse määruse XXX [viide Euroopa Konkurentsivõime Fondi käsitlevale määrusele] artikli 3 lõike 2 punktides a–d osutatud vastavaid erieesmärke. Kõnealused tööprogrammid võetakse vastu kooskõlas määruse XXX [viide Euroopa Konkurentsivõime Fondi käsitlevale määrusele] artiklitega 15 ja 84. ET 4 ET  Artikkel 5 Euroopa partnerlused 1. Euroopa partnerlustes järgitakse selget olelusringipõhist lähenemisviisi, sealhulgas nende valikul, rakendamisel ja järelevalvel ning üleminekul määruselt XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele], võttes aluseks järgmise: (a) Euroopa partnerlused valitakse välja konkurentsipõhises, avatud, mittediskrimineerivas ja läbipaistvas menetluses, lähtudes komisjoni kavandatud valdkondadest. Lisaks määruse (EL) XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] artiklis 11 sätestatud nõuetele peavad potentsiaalsed partnerlused vastama järgmistele valikukriteeriumidele: i. portfelli asjakohasus: tagatakse partnerluse portfelli üldine järjepidevus ja sidusus, tingimusel et kandidaadid vastavad kõigile valikukriteeriumidele ja tõendavad oma sobivust osana strateegilisest meetmeportfellist; ii. kriitiline mass: partnerluste eelarve (liidu toetus ja partnerite osalus) peab vastama nende kestusele ja tagatud peavad olema piisavad vahendid, et rahastada aastas vähemalt üht mahukat taotlusvooru, nii et iga taotlusvooru suurus on võrreldav programmi „Euroopa horisont“ vastava teemavaldkonna keskmise taotlusvooru suurusega; iii. partnerluste koosseis: kui vastupidist ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, peavad osalema vähemalt viie liikmesriigi avalik-õiguslikud üksused ja nende vastavate ökosüsteemide olulisi segmente esindavad eraõiguslikud üksused, sest nii tagatakse peamiste sidusrühmade ulatuslik ja tasakaalustatud kaasatus; iv. üleeuroopaline tähtsus: partnerlused on kogu Euroopa jaoks tähtsad ja seda kajastab partnerite tasakaalustatud geograafiline jaotus liikmesriikide vahel; v. missioonile orienteeritus: partnerlustes sõnastatakse programmi „Euroopa horisont“ kestuseks selged, mõõdetavad ja tähtajalised eesmärgid, millel põhinevad järelevalve ja hindamine; vi. äriplaan: partnerid töötavad eelnevalt välja äriplaani, mis sisaldab peamisi tulemusnäitajaid edusammude jälgimiseks ja tulevikku suunatud üleminekustrateegiat, sealhulgas meetmeid programmi „Euroopa horisont“ rahastamise järkjärguliseks lõpetamiseks; vii. avatus ja läbipaistvus: partnerlused peavad näitama, et on avatud ja läbipaistvad prioriteetide ja eesmärkide, sealhulgas oodatavate tulemuste ja mõju kindlaksmääramisel ning partnerite ja sidusrühmade kaasamisel kogu väärtusahela ulatuses ja erinevatest, kaasa arvatud asjakohastest rahvusvahelistest sektoritest, tingimustest ja valdkondadest, ilma et see kahjustaks Euroopa konkurentsivõimet; viii. varasem tegevus: kui potentsiaalsed partnerlused põhinevad varasematel algatustel, tuleb tõendada nende varasemate partnerluste tõhusust, tulemuslikkust ja mõju; ix. Euroopa partnerlused tagavad kogu nende toimimise vältel järgmise: x. läbipaistev partnerlussisene juhtimiskord ja sise-eeskirjad, sealhulgas toimimisjuhendid, mis tagavad nende avatud ja läbipaistva tegutsemise; ET 5 ET  xi. algatuse jätkuv avatus selgete ja läbipaistvate ühinemis- ja väljaastumiskriteeriumide, sealhulgas avalike taotlusvoorus osalemise kutsete abil, mis on suunatud võimalikele uutele partnerorganisatsioonidele; xii. paindlikkus, milleks vaadatakse õigel ajal läbi põhidokumendid, näiteks strateegilised teadusuuringute ja innovatsiooni kavad ja üleminekustrateegiad, ning kohandatakse neid vajaduse korral, et tagada asjakohasus ja teostatavus; xiii. pideva järelevalve raames jälgitakse, milliseid edusamme on tehtud selliste partnerluspõhiste ühiste näitajate täitmise suunas nagu partnerite rahaline osalus, kulutõhusus ja avatus uutele partneritele. Partnerluspõhiste ühiste näitajate alus on ühised näitajad, mis on kindlaks määratud määruses XXX [viide tulemusraamistiku määrusele] ja sätestatud programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) kohaste Euroopa partnerluste tulemuslikkust käsitlevates seirearuannetes, mis koostatakse iga kahe aasta järel; xiv. Euroopa partnerluste viimased taotlusvoorud algatatakse enne 31. detsembrit 2034. Euroopa partnerlused määravad kindlaks parima üleminekuviisi ja rakendavad seda. Võttes arvesse eelnevalt koostatud üleminekustrateegiaid, viiakse ellu partnerluste sõltumatu hindamine, mille käigus tehakse kindlaks, kas nende eesmärgid on saavutatud, kas partnerluspõhine lähenemisviis sobib ja kas partnerlused on jätkuvalt liidu poliitiliste prioriteetide seisukohast asjakohased. Hindamise raames tuleks anda soovitus tulevaste meetmete puhul tõhusaima poliitilise sekkumise viisi kohta. (b) Kui Euroopa partnerlusi ei uuendata, rakendatakse asjakohaseid meetmeid, mis põhinevad nende üleminekustrateegiates kindlaks määratud järkjärgulise lõpetamise meetmetel. II peatükk Tipptasemel teadus Artikkel 6 Euroopa Teadusnõukogu 1. Komisjon asutab Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi „ERC“), et rakendada määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] I osa „Tipptasemel teadus“ meetmeid, mis on seotud ERCga. ERC on nõukogu otsusega (EL) 2021/764 loodud Euroopa Teadusnõukogu õigusjärglane. 2. ERC koosneb artiklis 7 sätestatud sõltumatust ERC teadusnõukogust ja artiklis 8 sätestatud ERC spetsiaalsest rakendusstruktuurist. 3. ERC teadusnõukogul on president (edaspidi „ERC president“), kes valitakse staažikate ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlaste hulgast. 4. ERC presidendi määrab spetsiaalse sõltumatu otsimiskomisjoni läbi viidud läbipaistva värbamisprotsessi järel ametisse komisjon. Värbamisprotsess ja valitud kandidaat peavad olema ERC teadusnõukogus heaks kiidetud. ERC presidendi ametiaeg on kuni kaks aastat ja seda saab ühe korra kuni kaheks aastaks pikendada. ET 6 ET  5. ERC president on ERC teadusnõukogu eesistuja ja tagab ERC teadusnõukogu juhtimise ja selle suhted spetsiaalse ERC rakendusstruktuuriga ning esindab ERC teadusnõukogu teadusmaailmas. 6. Presidenti abistavad kolm asepresidenti, kelle ERC teadusnõukogu valib oma liikmete hulgast. 7. ERC tegutseb vastavalt oma aluspõhimõtetele, milleks on teaduse tipptase, avatud teadus, sõltumatus, tõhusus, tulemuslikkus, läbipaistvus, vastutavus ja teadusuuringute usaldusväärsus, ning austab seejuures Euroopa Komisjoni sisemisi põhimõtteid. Sellega tagatakse nõukogu otsuse (EL) 2021/764 kohaste ERC meetmete järjepidevus. 8. ERC tegevusega toetatakse alt-üles käsitlust järgides kõigi valdkondade eesliiniuuringuid, mida teevad Euroopa tasandil konkureerivad vastutavad teadlased ja nende teadusrühmad, sealhulgas karjääri alguses olevad teadlased. 9. Komisjon garanteerib ERC sõltumatuse ja usaldusväärsuse ning kindlustab ERC-le antud ülesannete nõuetekohase täitmise. 10. Komisjon tagab, et ERC meetmed viiakse ellu käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud põhimõtete kohaselt ja vastavalt artikli 7 lõike 4 punktis a osutatud ERC üldstrateegiale, mille on kehtestanud ERC teadusnõukogu. Artikkel 7 ERC teadusnõukogu 1. ERC teadusnõukogu koosneb 22 sõltumatust kõige mainekamast ja asjakohaste teadmistega eri vanuserühmadesse kuuluvast, sealhulgas nii nais- kui ka meessoost teadlasest, insenerist ja grandihoidjast, ning tagab teadusuuringute eri valdkondade esindatuse ja geograafilise mitmekesisuse. Nad tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud kõrvalistest huvidest. ERC teadusnõukogu liikmed nimetab ametisse komisjon pärast sõltumatut ja läbipaistvat valimist, mis on ERC teadusnõukoguga kokku lepitud ja hõlmab teadusringkondadega avatud konsulteerimist ning aruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2. ERC teadusnõukogu liikmete ametiaeg on kuni neli aastat ja seda saab ühe korra kuni kaheks aastaks pikendada ning liikmed vahetuvad rotatsiooni alusel, millega tagatakse ERC teadusnõukogu tegevuse järjepidevus. 3. ERC teadusnõukogu valib oma liikmete hulgast kolm asepresidenti, kes abistavad ERC presidenti ERC teadusnõukogu esindamisel ja selle töö korraldamisel. Neid nimetatakse ERC asepresidentideks. ERC teadusnõukogu liikmetele makstakse ülesannete täitmise eest honorari ning vajaduse korral kaetakse nende reisi- ja elamiskulud. 4. ERC teadusnõukogu täidab oma ülesandeid üksnes ja eranditult eriprogrammi raames ja eesmärkidel. Sellega seoses kehtestab ta: (a) ERC üldstrateegia; (b) tööprogrammi kavandi ERC tegevuse elluviimiseks; (c) vastastikuse eksperdihinnangu ja projektitaotluste hindamise meetodid ning korra, mille alusel määratakse kindlaks rahastatavad projektitaotlused; ET 7 ET  (d) oma seisukoha küsimuste kohta, mis võivad teaduslikust seisukohast võimendada ERC saavutusi ja mõju ning tehtavate teadusuuringute kvaliteeti; (e) käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti ärahoidmist; (f) ERC asepresidentide valimise korra. Komisjon kaldub ERC teadusnõukogus esimese lõigu kohaselt võetud seisukohtadest kõrvale üksnes juhul, kui ta leiab, et käesolevat otsust ei ole järgitud. Sellisel juhul võtab komisjon vastu meetmed eriprogrammi rakendamise järjepidevuse säilitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, esitades punktid, milles tema seisukohad erinevad ERC teadusnõukogu omadest, ning põhjendab neid nõuetekohaselt. 5. ERC teadusnõukogu teavitab komisjoni teadusuuringute suundumustest, andmetest ja kõigist poliitikakujundamise seisukohast tähtsatest küsimustest ning võib teha vastavaid analüüse. 6. ERC teadusnõukogu ja komisjon kohtuvad vähemalt kaks korda aastas, et vahetada laiapõhjaliselt ja õigel ajal arvamusi ERC strateegia väljatöötamise ja komisjoni poliitika kujundamise kohta. 7. ERC teadusnõukogu tagab tegevuse teadusliku kvaliteedi ja tal on täielik voli otsustada, milliseid teadusuuringuid rahastatakse. 8. ERC teadusnõukogu tegutseb artikli 6 lõikes 7 sätestatud põhimõtete kohaselt ja üksnes ERC eesmärkide nimel. Ta tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ning võimalikult läbipaistvalt. 9. Eriprogrammi rakendamiseks ja oma ülesannete täitmiseks teeb ERC teadusnõukogu järgmist: (a) teadustöö strateegia: i. kehtestab ERC üldise teadustöö strateegia, pidades silmas teaduslikke võimalusi ja Euroopa vajadusi teadusvaldkonnas; ii. kehtestab kooskõlas teadustöö strateegiaga tööprogrammi ja töötab välja ERC eri toetusmeetmed; iii. kehtestab kooskõlas teadustöö strateegiaga vajalikud rahvusvahelised koostööalgatused, mis hõlmavad ka teavitustegevust, et suurendada ERC nähtavust mujal maailmas tegutsevate parimate teadlaste jaoks; (b) teaduslik haldamine, järelevalve ja kvaliteedikontroll: i. tagab teaduse tipptasemel ning täielikult läbipaistval, õiglasel ja erapooletul taotluste läbivaatamisel põhineva maailmatasemel vastastikuse eksperdihindamise süsteemi olemasolu, kehtestades seisukohad taotlusvoorude korraldamise ja haldamise kohta, hindamiskriteeriumid, vastastikuse eksperdihindamise korra koos ekspertide valimise korraga, vastastikuse eksperdihindamise ja taotluste hindamise meetodid ning vajalikud rakenduseeskirjad ja suunised, mille alusel määratakse ERC teadusnõukogu järelevalve all kindlaks rahastatavad taotlused; ii. teeb ettepaneku, mille alusel määratakse eksperdid ERC eesliiniuuringute meetmete puhul; iii. tagab, et ERC uurimistoetuste rakendamine toimub lihtsa ja läbipaistva korra kohaselt, mille puhul keskendutakse jätkuvalt tipptasemele, soodustatakse ET 8 ET  initsiatiivikust ning tasakaalustatakse paindlikkust vastutusega, jälgides pidevalt tegevuste ja uurimistoetuse rakendamise kvaliteeti; iv. vaatab läbi ERC saavutused ja ERC rahastatavate teadusuuringute kvaliteedi- ja mõjunäitajad, hindab neid ning esitab vastavalt soovitusi ja suuniseid parandusmeetmete või tulevaste meetmete kohta; v. kujundab oma seisukoha muude aspektide kohta, mis mõjutavad programmi „Euroopa horisont“ selle osa raames ERC tegevuse tulemusi ja mõju ning tehtavate teadusuuringute kvaliteeti; (c) kommunikatsioon ja tulemuste levitamine: i. parandab ERC üleilmset mainet ja nähtavust, viies läbi kommunikatsiooni- ja teavitustegevust, sealhulgas teaduskonverentse, et tutvustada ERC tegevust ja saavutusi ning ERC rahastatavate projektide tulemusi teadusringkondadele, peamistele sidusrühmadele ja üldsusele; ii. vajaduse korral konsulteerib teadus-, tehnika- ja akadeemiliste ringkondadega, piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega ja teiste sidusrühmadega; iii. annab komisjonile korrapäraselt aru oma tegevuse kohta. Artikkel 8 ERC spetsiaalne rakendusstruktuur 1. ERC spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab eriprogrammi käesoleva komponendi haldusalaste rakendamisküsimuste ja elluviimise eest. Rakendusstruktuur rakendab eelkõige hindamiskorda ja viib läbi vastastikust eksperdihindamist ja valikuprotsessi vastavalt ERC teadusnõukogu kehtestatud strateegiale ning tagab uurimistoetuste rahalise ja teadusliku haldamise. ERC spetsiaalne rakendusstruktuur toetab ERC teadusnõukogu kõikide artiklis 7 kirjeldatud ülesannete täitmisel, sealhulgas teadustöö strateegia väljatöötamisel, tegevuste järelevalves, ERC saavutuste läbivaatamisel ja hindamisel ning teavitus- ja kommunikatsioonitegevuses. ERC spetsiaalne rakendusstruktuur teeb ka kättesaadavaks tema valduses olevad vajalikud dokumendid ja andmed ning hoiab ERC teadusnõukogu oma tegevusega kursis. Selleks et tagada strateegia ja jooksvate küsimustega seotud tõhus koostöö ERC spetsiaalse rakendusstruktuuriga, korraldavad ERC teadusnõukogu juhtkond ja ERC spetsiaalse rakendusstruktuuri direktor korrapäraselt koordineerimiskoosolekuid. 2. Komisjon tagab, et ERC spetsiaalne rakendusstruktuur järgib rangelt, tõhusalt ja vajaliku paindlikkusega üksnes ERC eesmärke ja nõudeid. Artiklites 6 ja 7 ning käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks ja seoses oma kohustustega eelarve täitmisel teeb komisjon järgmist: (a) tagab ERC teadusnõukogu tegevuse järjepidevuse ja selle koosseisu uuendamise ning toetab ERC teadusnõukogu uute liikmete leidmise ülesannet täitvat alalist valimiskomiteed; (b) tagab ERC spetsiaalse rakendusstruktuuri tegevuse järjepidevuse ning sellele ülesannete ja vastutuse delegeerimise, võttes arvesse ERC teadusnõukogu seisukohti; ET 9 ET  (c) tagab, et ERC spetsiaalne rakendusstruktuur täidab kõiki oma ülesandeid ja kohustusi; (d) nimetab ametisse ERC spetsiaalse rakendusstruktuuri direktori ja juhtkonna, võttes arvesse ERC teadusnõukogu arvamust; (e) tagab eriprogrammiga rakendatavaid ERC teadusnõukogu seisukohti ja komisjoni sisemisi põhimõtteid arvesse võttes ERC tööprogrammi, rakendusmetoodikat käsitlevate seisukohtade ja vajalike rakenduseeskirjade, sealhulgas ERC taotlemiseeskirjade ja ERC näidistoetuslepingu õigeaegse vastuvõtmise; (f) teeb programmi üldise rakendamise eest vastutajana järelevalvet ERC spetsiaalse rakendusstruktuuri üle ja hindab selle tulemuslikkust. Artikkel 9 Marie Skłodowska-Curie meetmed 1. Marie Skłodowska-Curie meetmed keskenduvad teadlaste algatatud uuringutele, mis põhinevad üksnes teaduse tipptasemel, et toetada teadlaste karjääri, oskuste arendamist ja liikuvust kõigis karjäärietappides. 2. Meetmed on avatud kõigile Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus käsitletud teadusvaldkondadele. Konkreetse vajaduse tekkimisel võib Marie Skłodowska-Curie meetmetega toetada teatavat tegevust, mis on seotud konkreetsete temaatiliste prioriteetide, konkreetset liiki teadus- ja innovatsiooniasutuste või konkreetse geograafilise asukohaga, et reageerida liidu muutuvatele nõuetele ja vajadustele seoses oskuste, teadustöötajate koolituse, karjääri arengu ja teadmiste jagamisega, et saavutada liidu strateegiline autonoomia. 3. Marie Skłodowska-Curie meetmete rakendamisega kaasneb järgmine: (a) pakutakse atraktiivseid tingimusi ja võimalusi karjääri edendamiseks ning aidatakse lahendada süsteemseid probleeme, mis on seotud karjääri ebastabiilsuse ja ebakindlusega teadussektoris. Meetmetega toetatakse aktiivselt Euroopa teadlaste hartas esitatud põhimõtteid, millega edendatakse õiglast töölevõtmist, läbipaistvaid menetlusi ja tulemuspõhist edutamist7; (b) tagatakse strateegiline koostoime ERCga, kuid ka selliste innovatsiooni soodustavate liidu vahenditega nagu Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ja tegevus, millega soodustatakse teadmiste kolmnurga (kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon ning ettevõtlus) integreerimist kogu liidus, ning muude liidu programmidega, nagu „Erasmus+“; (c) toetatakse töö- ja eraelu tasakaalu, mitmekesisust ja kaasatust, kehtestades töötingimuste kõrged standardid kogu Euroopa teadusruumis. 7 Nõukogu 18. detsembri 2023. aasta soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta (C/2023/1640, https://eur- lex.europa.eu/eli/C/2023/1640/oj/est). ET 10 ET  Artikkel 10 Teadusuuringute Ühiskeskus 1. JRC tegevus täiendab pikemaajalisi poliitikaeesmärke toetavaid kaudseid meetmeid. Selle saavutamiseks teeb JRC koostööd rahvusvaheliste, riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega, sealhulgas teaduskoostöölepingute kaudu. JRC tegevus peab: – olema paindlik ja reageerima muutuvatele poliitilistele vajadustele; – tagama koostoime muude ELi investeeringutega; – keskenduma järgmistele valdkondadele: i. teaduslik ja tehniline toetus liidu poliitilistele prioriteetidele, eelkõige (kuid mitte ainult) Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames ning programmi „Euroopa horisont“ I, II, III ja IV osa jaoks kindlaks määratud prioriteetidele; ii. teadmiste integreerimine ja mõju poliitikale; iii. territoriaalne areng ja liikmesriikide toetamine; iv. teaduse tipptase ja rahvusvaheline koostöö; v. avatud teadus, teadmiste jagamine ja suutlikkuse suurendamine. III peatükk Konkurentsivõime ja ühiskond Artikkel 11 Teaduskoostöö Määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] I peatükis osutatud teaduskoostöö hõlmab eelkõige järgmist teadus- ja innovatsioonitegevust: (a) osa „Konkurentsivõime“ alla kuuluv Euroopa Konkurentsivõime Fondi IV– VII peatükis kirjeldatud poliitikaharude teadus- ja innovatsioonitegevus; (b) osa „Ühiskond“ alla kuuluv teadus- ja innovatsioonitegevus, näiteks: i) tegevus, mille eesmärk on saavutada üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega seotud prioriteedid: – demokraatlike väärtuste ja aluste, kodanikuaktiivsuse, õigusriigi ja põhiõiguste tugevdamine, mille jaoks edendatakse vastupanuvõimelisi ja pluralistlikke ühiskondi ning teabe- ja meediaruumi terviklikkust ning võideldakse polariseerumise, desinformatsiooni, vaenukõne, diskrimineerimise ja ksenofoobia vastu kiiresti arenevas geopoliitiliste muutuste maailmas; – sotsiaalse kaasatuse, sotsiaalse ja majandusliku ülemineku, kaasavate ühiskondade ja sotsiaalse sidususe edendamine ning võitlus ebavõrdsuse vastu, et luua võimalusi kõigile, võttes arvesse maapiirkondade eripärasid, pöörates tähelepanu demograafilistele muutustele ja põlvkondadevahelisele õiglusele, mis hõlmab hästi juhitud rännet ja ET 11 ET  liikuvust, toetades vaimset tervist ja ühiskondlikku heaolu, sealhulgas noorte jaoks; – väärtuspõhise ja konkurentsivõimelise Euroopa edendamine tulevikukindlate oskuste suurendamise ja kaasava innovatsiooni kaudu, mis võimestab inimesi, hõlbustab ühiskonnas tehnoloogialahenduste aktsepteerimist ja toetab kõigile kasu toovat kestlikku majanduskasvu; ii) ELi missioonid: määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] artikli 15 lõikes 5 osutatud ELi missioone toetav tegevus; iii) programmi „Euroopa horisont“ strateegiakavaga 2025–20278 loodud uue Euroopa Bauhausi rahastu raames toimuv tegevus, mis aitab saavutada uue Euroopa Bauhausi eesmärke ning millega toetatakse eelkõige tegevust, mis soodustab uuenduslike teaduslahenduste väljatöötamist ja laiendamist, et muuta naabruskonnad kestlikeks, kaasavateks ja kauniteks kohtadeks. IV peatükk Innovatsioon Artikkel 12 Euroopa Innovatsiooninõukogu 1. Euroopa Innovatsiooninõukogu nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“) annab komisjonile nõu järgmistes küsimustes: (a) programmi „Euroopa horisont“ III osa „Innovatsioon“ alla kuuluva EIC komponendi üldstrateegia, võttes arvesse vastastikust täiendavust Euroopa Konkurentsivõime Fondiga; (b) EIC meetmete rakendamise tööprogramm, sealhulgas taotluste hindamise kriteeriumid ja sobiv tasakaal eri liiki rahastamistoetuste vahel; (c) EIC portfellides ja strateegilistes projektiportfellides kujunemisjärgus tehnoloogia suundumuste kindlakstegemine; (d) EIC programmijuhtide profiil; (e) koordineerimine Euroopa Konkurentsivõime Fondi tagatiste, rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute nõuandekoguga, mis on loodud Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames. 2. EIC nõuandekogu võib komisjoni taotluse korral esitada komisjonile soovitusi järgmistes küsimustes: (a) kõik küsimused, mis innovatsiooni vaatenurgast võivad tugevdada ja edendada innovatsiooni ökosüsteeme kogu liidus, EIC eesmärkidega seotud saavutusi ja mõju ning novaatorlike äriühingute suutlikkust oma lahendusi kasutusele võtta; 8 Komisjoni 20. märtsi 2024. aasta rakendusotsus C(2024)1741, millega võetakse vastu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi kohane strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni kava aastateks 2025–2027. ET 12 ET  (b) ettevõtjate ees seisvate võimalike regulatiivsete takistuste kindlakstegemine koostöös komisjoni asjaomaste talituste ning riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ja muude asjakohaste üksustega, eelkõige nende ettevõtjate puhul, kes saavad toetust EIC kaudu; (c) eriprogrammi muude osade programmitöö. 3. EIC nõuandekogu tegutseb EIC eesmärkide saavutamise huvides. Ta tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ja läbipaistvalt. 4. EIC nõuandekogu koosneb 15–20 sõltumatust kõrgetasemelisest isikust, kes on kutsutud Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi eri osadest ja kelle hulgas on ettevõtjaid, äriühingute juhte, investoreid, innovatsioonieksperte ning novaatorlikke teadlasi ja tehnosiirde eksperte. Nõuandekogu aitab kaasa teavitustegevusele ning selle liikmed püüavad tugevdada EIC kaubamärgi mainet. 5. EIC nõuandekogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist, võttes seejuures arvesse vajadust tagada tasakaal eksperditeadmiste, soo, vanuse ja geograafilise jaotumise osas. 6. Liikmete ametiaeg on kuni kaks aastat ja seda saab kaks korda pikendada. 7. EIC nõuandekogul on president, kelleks on innovatsioonivaldkonnaga seotud kõrgetasemeline avaliku elu tegelane, kes on põhjalikult kursis innovatsiooni arendamisega alates teadustegevusest kuni turustamise ja laiendamiseni. 8. EIC nõuandekogu president on sõltumatu erinõustaja, kelle nimetab ametisse komisjon pärast läbipaistvat värbamismenetlust. EIC nõuandekogu presidendi ametiaeg on kuni kaks aastat ja seda saab ühe korra kuni kaheks aastaks pikendada. 9. EIC nõuandekogu president juhib EIC nõuandekogu, valmistab ette selle koosolekuid, määrab liikmetele ülesandeid ning võib luua sihipäraseid alamrühmi. EIC nõuandekogu president esindab EIC nõuandekogu seisukohti innovatsioonivaldkonnas ja tegutseb komisjoni kontaktisikuna. 10. Komisjon kehtestab EIC nõukogu käitumisjuhendi, milles käsitletakse eelkõige huvide konfliktide ja konfidentsiaalsusnõuete rikkumise ärahoidmist. EIC nõuandekogu liikmed peavad andma ametisse astudes nõusoleku järgida käitumisjuhendit. 11. Komisjon osutab EIC nõuandekogule ja EIC nõuandekogu presidendile haldusabi. Artikkel 13 Innovatsiooni ökosüsteemid Eriprogrammiga toetatakse järgmist: (a) ühendatud keskuste loomine ja toetamine kogu liidus, et pakkuda novaatoritele ning idu- ja kasvufirmadele juurdepääsu ressurssidele, teenustele ja partneritele, sealhulgas investeerimisvõimalustele, teadus- ja innovatsioonitulemuste ning uuenduslike lahenduste esmaostjatele, ettevõtetele, eksperimenteerimisrajatistele, teadus- ja tehnoloogiataristule, ettevõtlustalentidele, juhendamisele ja mentorlusele; (b) tegevus üleeuroopaliste innovatsiooni ökosüsteemide arendamiseks olulistes teemavaldkondades, innovatsioonioskuste arendamise ja ettevõtluse arendamise varajase etapi toetamiseks ning seejuures kogu liidus teadmiste kolmnurga ET 13 ET  (kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon ning ettevõtlus) integreerimise soodustamine; (c) programmid, millega toetatakse uuenduslikke VKEsid ning idu- ja kasvufirmasid, et nad saaksid laieneda ja pääseda rahvusvahelistele turgudele, millele aitavad kaasa turukõlblikkuse uuringud, kohapõhised innovatsioonivahendid, teadus- ja innovatsioonikoostöö, talentide vahetus, kohandatud mentorlus, juurdepääs ülemaailmsetele investorite võrgustikele, regulatiivsed suunised, lokaliseeritud turundusabi ja nn pehme maandumise tugiteenused sihtriikides; (d) muud meetmed, mis toetavad innovatsiooni ökosüsteemide ja ühenduvuse arendamist, sealhulgas uuringud, võrdlusuuringud, innovatsioonis osalejate vastastikune õpe ja innovatsioonipoliitika koordineerimine. V peatükk Euroopa teadusruum Artikkel 14 Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine Selleks et toetada Euroopa teadusruumi elluviimist, aitab eriprogramm liikmesriikidel saavutada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni paktis sätestatud eesmärke,9 toetades meetmeid, mis on kooskõlas Euroopa teadusruumi eesmärkide ja ühismeetmete prioriteetsete valdkondadega, ning edendades Euroopa teadusruumi väärtuste ja põhimõtete järgimist, nagu paktis on kindlaks määratud. Artikkel 15 Osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine Eriprogrammiga toetatakse liidus tõeliselt integreeritud ja sidusat teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi, käsitledes eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni pakti kolmandat ja neljandat prioriteetset valdkonda, suurendades juurdepääsu tipptasemel teadusuuringutele ja innovatsioonile kogu liidus ning seades prioriteediks investeeringud ja reformid. Juhtivate ja teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse poolest vähem arenenud riikide vahelisi erinevusi püütakse vähendada tegevuse abil, millega luuakse tugev teadusbaas ning viiakse omavahel kokku osalejad ja ökosüsteemid ning millega soodustatakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil struktuuripoliitika reforme, mille eesmärk on näiteks teadlaskarjääri atraktiivsemaks muutmine, rahvusvahelistumine, tulemuslik teadus- ja innovatsiooniasutuste haldus ja juhtimine või tegevuse vastavusse viimine liidu algatustega. 9 Nõukogu 26. novembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2122, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti (ELT L 431, 2.12.2021, lk 1 ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/2122/oj). ET 14 ET  Artikkel 16 Teadustaristu 1. Eriprogrammiga toetatakse Euroopa Liidule huvi pakkuva teadustaristu ehitamist, arendamist ja integreerimist. 2. Teadustaristuga seotud tegevuses keskendutakse järgmisele: (a) liidu teadustaristu osade arendamine, konsolideerimine ja ühtlustamine, sealhulgas liidu ja liikmesriikide võimekuse koordineerimine ning kriitilise tähtsusega uue maailmatasemel võimekuse loomise kuludest kuni 20 % katmine; (b) teadustaristule piiriülese juurdepääsu parandamine eri valdkondades ja sektorites ning uute tekkivate kasutajaskondadega kohanemine; (c) teadustaristu vastupidavamaks ja kestlikumaks muutmine, pidades samal ajal sammu tehnoloogia kiire arenguga; (d) leitavate, juurdepääsetavate, koostalitlusvõimeliste, taaskasutatavate (FAIR- andmed) ja masintöödeldavate teadusandmete võrgu loomine, sealhulgas laiendades ja konsolideerides Euroopa avatud teaduse pilve kui Euroopa teadusuuringute andmeruumi; (e) Euroopa teadustaristut käsitleva poliitika ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine. Artikkel 17 Tehnoloogiataristu 1. Eriprogrammiga suurendatakse liidu tehnoloogiataristu võimekust ja hõlbustatakse uuenduslike ettevõtete, sealhulgas idu- ja kasvufirmade juurdepääsu sellise taristu integreeritud teenustele. 2. Tegevuses keskendutakse järgmisele: tehnoloogiataristu uue võimekuse loomine; (a) tehnoloogiataristu teenuste nähtavuse ja kasutuselevõtu suurendamine; (b) programm, et tagada VKEdele ning idu- ja kasvufirmadele kogu liidus tehnoloogiataristule juurdepääs; (c) taristuosade vaheline koostöö ja võrgustike loomine ning nende töötajate koolitamine ja oskuste täiendamine; (d) Euroopa tehnoloogiataristut käsitleva poliitika tugevdamine. ET 15 ET  VI peatükk Ülemineku- ja lõppsätted Artikkel 18 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Komitee võib kokku tulla järgmistes koosseisudes, võttes arvesse arutatavat küsimust: • üldkoosseis: ülevaade eriprogrammi rakendamisest; • ERC; • Marie Skłodowska-Curie meetmed; • üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed, ELi missioonid, uue Euroopa Bauhausi rahastu; • EIC ja innovatsiooni ökosüsteemid; • teadus- ja tehnoloogiataristu; • Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine ning osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 5. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda taotleb. 6. Vastavalt liidu sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele võib kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kutsuda eriprogrammi komitee koosolekutele vaatlejana osalema komitee töökorras sätestatud tingimustel, võttes arvesse liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda. Artikkel 19 Kehtetuks tunnistamine Otsus (EL) 2021/764 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028. Artikkel 20 Üleminekusätted 1. Käesolev otsus ei mõjuta otsuse (EL) 2021/764 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning nimetatud otsust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. ET 16 ET  2. Eriprogrammi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek eriprogrammi ja otsuse (EL) 2021/764 alusel vastu võetud programmi meetmete vahel. Artikkel 21 Jõustumine ja kohaldamine Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja ET 17 ET