Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] 16.01.2026 nr 1-12/1323-2
Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsus
Kultuuriministeerium kooskõlastab avaliku teabe seaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgmiste märkustega.
Kultuuriministeerium toetab isikuandmetega läbi viidavate andmetöötlustoimingute läbipaistvuse
suurendamist ning isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜMi) rakendamist lihtsustavate tehniliste
lahenduste välja töötamist, mille abil andmesubjektid saavad oma huvi ja õigusi realiseerida.
Andmejälgija laiemal kasutusele võtmisel on kahtlemata positiivne mõju andmetega seotud nõuete
täitmisele ning kaudne positiivne mõju andmehalduse arengule ning ühiskonna teadlikkusele
isikuandmete kasutamisest. Selleks, et VTK toel soovitus eesmärgi suunas edasi liikuda, vajaksid
täpsustamist kaks olulist teemat: tehnilise lahenduse valik ja madala huvi erandi määratlus.
Kultuuriministeerium toetab andmetöötluse läbipaistvuse suurendamise ideed, kuid palume siiski
veel täiendavalt analüüsida, kas keskne andmejälgija on ainuke tehniline lahendus, mille kaudu
IKÜM-ist tulenevaid nõudeid täita. Leiame, et andmejälgija kohustuslikuna seaduses sätestamine
võib piirata andmekogude vastutavate töötlejate vabadust nõuete täitmiseks kasutatavate
lahenduste valikul ning suurendada sõltuvust andmejälgija arendajast ja tehnilise toe pakkujast
(RIA). Kahtlemata on keskne rakendus andmetöötluse toimingute kuvamiseks kodanikele vajalik,
kuid tehnilised lahendused vajaliku sisendteabe edastamiseks ei peaks olema piiritletud ühe
konkreetse teenuse ja teenusepakkujaga. Palume täiendavalt kaaluda, kas piisaks andmetöötluse
läbipaistvuse nõuete täitmise tagamiseks iga üksiku andmekogu juures loodud lahendusest (olgu
see siis automaatne või muul moel lahendatud), mis jagab toimingute kohta infot kesksesse
repositooriumisse. Hetkel on andmejälgija toimimine seotud x-tee lahendusega.
Kultuuriministeeriumi haldusalas leidub infosüsteeme, mis sisaldavad isikuandmeid, kuid ei ole
x-teega liidestunud. Oletatavasti on sarnaseid infosüsteeme avalikus sektoris veel. Ka sellisel juhul
peaks olema läbi mõeldud võimalus teabe edastamiseks kesksesse rakendusse. Kindlasti on veel
näiteid isikuandmete töötlustest, mis jäävad väljapoole x-tee logitoiminguid ning vajaksid
tervikliku tehnilise ökosüsteemi kujundamisel käsitlemist.
Teiseks vajaks VTKs esitatud madala huvi erand selgitamist ning alternatiivide kaalumist. Hetkel
on madala huvi hindamiseks kasutusele võetud tasuvusarvutus, mille loogikas on kaks
põhimõttelist puudust.
Esiteks arvutatakse andmejälgija rakendamise tasuvust lähtudes eeldusest, et iga x-tee vahendusel
tehtav päring toob kaasa ametnikule menetletava teabepäringu. Muinsuskaitseameti andmejälgija
rakendamise kogemusele tuginedes võib öelda, et umbes 10000 x-tee päringu kohta aastas tehakse
30 päringut ametnikele. See suhtarv kindlasti varieerub suuresti infosüsteemist infosüsteemi, aga
reaalset kokkuhoidu sellises määras – iga x-tee päringu kohta ca 7 € - reaalsuses kunagi ei
saavutata ning seetõttu ei ole arvutuskäik tasuvuse hindamiseks sobilik. Mõistlikum oleks hinnata
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
tegeliku andmesubjektide huvi andmetöötluse toimingute vastu ning eeldada, et andmejälgija
kasutamisele võtmisega, see pigem kasvab mitmekümnekordselt ning loodetavasti tulevikus
kasvab veelgi. Näiteks – kui seni on andmetöötluse kohta tehtud kirjalikke päringuid 10 iga 10 000
x-tee päringu kohta, siis võib eeldada, et see huvi kasvab 10 kuni 100 korda. Seega majanduslik
võit 100 või 1000 päringu realiseerimisel tavapärase menetlemise raames vs andmejälgijaga on
700 € kuni 7000 €. Praegusel hetkel on andmejälgijat rakendavatel asutustel piisavalt kogemusi,
et öelda, milline on logikirjete kohta tehtavate päringute maht ning seda teadmist tuleks arvutuste
juures kasutada.
Teiseks, VTK punktis 6 välja toodud arvutuskäigu järgi on andmejälgija erandi rakendumise
lävendiks 180 x-tee päringut aastas. Kultuuriministeeriumil on kasutusel mõned väga väiksed
andmekogud, kus on väga vähe isikuandmeid ning minimaalselt liiklust, näiteks loomeliitude
andmekogu. Kõigi mõõdetavate parameetrite järgi võiks seda pidada madala andmesubjektide
huviga andmekoguks (kasutajate hulk, isikuandmete koosseis, andmeid kasutavad teenused jne.).
Aga ka seal tehakse x-tee päringuid rohkem kui ettepanekus välja toodud piirmäär ning seaduse
jõustudes tuleks rakendada andmejälgijat. Suure tõenäosusega väga palju väiksemaid riigi
infosüsteemi kuuluvaid andmekogusid riigis ei ole, mistõttu pakutud lävend ei anna
andmesubjektide madala huvi eristamise jaoks head alust.
Väljatöötamiskavatsuse punktis 6 toodud erandi asemel soovitame kaaluda andmejälgija
rakendamise kohustuse sidumist andmekaitsealase mõjuanalüüsi koostamise kriteeriumitega –
juhul, kui süsteemis on piisavalt hulgal isikuandmeid, et nende töötlemine omab olulist mõju, oleks
ka andmejälgija rakendamine kohustuslik sõltumata analüüsi mistahes sisulistest järeldustest.
Võimalik, et nõuetega seotud kriteeriumid on liiga kõrged ning tuleks andmejälgija rakendamise
eesmärke silmas pidades üle vaadata, aga seda tuleks kindlasti kaaluda sisulise alternatiivina
majandusliku tasuvuse arvutusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Rasmus Kask 5885 1199
[email protected]