Kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 09.01.2026 Juurdepääsupiirang kehtib kuni:09.01.2101 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Eesti Rahvakultuuri Keskus Anni Tetsmann Kultuuriministeerium Meie 10.01.2026 nr 9-1/2-1 [email protected] Suur-Karja 23 15076, Tallinn ESF projekti seirearuanne 2025 Edastame ESF projekti „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ 2025 aasta seirearuande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Liivak kommunikatsiooni- ja personalijuht direktori ülesannetes Leola 15a, 71020 Viljandi Telefon: 600 9291 Registrinumber: 70001024 [email protected] www.rahvakultuur.ee  Lisa 1 Partneri seirearuande vorm Toetatava tegevuse „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ partneri seirearuanne perioodi 01.10.2025 kuni 31.12.2025.1 kohta Partner: Eesti Rahvakultuuri Keskus Partnerlusleping nr 13-1/39-1 1. Partneri ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga järgneva aruande esitamisel kumuleerub. Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta tegevusi. Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut. Viimases aruandes esitatakse ülevaade ellu viidud tegevustest ja hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses. Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta kui ka kumulatiivselt. Tegevuse nimetus Tegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud 1. Ettevalmistavad tegevused 2025: Projektimeeskonnas muutus projektijuht, värvati eraldi täiskohaga töötaja väljast. Meeskond tegeles vajalike protsesside läbimõtlemise, töövahendite/dokumendivormide ja juhendite koostamisega. Toimusid infokoosolekud veebis ja füüsilised kohtumised tegevuste planeerimiseks, arutamiseks, info ja kogemuste jagamiseks, üksteise toetamiseks. Osaleti kohtumistel ja koolitustel Elluviija ja teiste projektipartneritega. Koostati kommunikatsiooniplaan ning sündmustest teavitamise juhised ja teavitusmaterjalide põhjad. Alustati mentorpiirkondades kogukondade kaardistust, et saada terviklik pilt sellest, kes seal on, kellega saab koos töötada, mis on neile oluline, mis neid ühendab ja eristab, millised on vajadused, mis juba toimib, kuidas suhtuvad koostöösse ja lõimimisse, millised on ressursid, millised on väljakutsed, et meie plaanitavad tegevused oleksid mõtestatud ja kogukonnale vastuvõetavad. Kohtuti kogukondade esindajatega, tutvustati projekti ja lõimumisvaldkonda, koguti ja analüüsiti lõimimistegevuste ideid ja vajadusi kogukondadest, arutati ja planeeriti koos lõimumistegevusi. Samas on ka probleeme. Projektimeeskonna töökoormus on 1 Näidata perioodi algus- ja lõppkuupäev. kasvanud oluliselt suuremaks, kui algselt oli planeeritud ja proportsioon põhitööga on paigast ära. Samuti on mure seadusest tulenevat töö- ja puhkeaja tagamisega. Aasta alguses projektiga seotud asjaajamine oli keeruline ja paljustki oli see tingutud ebapiisavast ettevalmistusest ja ohtutega arvestamata jätmisega. Projektikommunikatsioon ministeeriumi ja keskuse vahel oli ebatäpne, Projektimeeskonnas on 10 inimest, aga otseste ja kaudsete ülesannetega tegelevat meeskonna ühtsustunde tekitamine on olnud kohati keeruline, kuna projekti iseloom, sh ministeeriumi poolsed koosolekud, ei hõlma kogu meeskonda. Maksetaotluste aeglane kinnitamine RTK ja KUM poolt ei ole andnud kindlustunnet. Esimesel poolaastal väheste sündmuste tõttu jäi 7% osakaal madalaks, samal ajal lisandus kulusid, mida abikõlbulikeks ei saa lugeda (meeskonna koosolekute toitlustused, projektijuhi töökohaga seotud lisakulud – näiteks arvuti, telefon). See viis olukorrani, kus tuli leida rahastus asutuse enda eelarvest, tekitas omakorda raskusi. 1.10.2025 Lääne-Eesti piirkonna mentor loobus tööst. Asutuse siseselt pole kedagi, kes seda tööd sooviks võtta enda kanda. Esitatud on veel lahkumispalveid, mis ühel juhul hetkel tagasi võetud seoses selgitustega ja võimaluste otsimisega olukorra lahendamiseks. See on seadnud asutuse raskesse olukorda, sest väljastpoolt asutust uue töötaja toomine vajab projekti sisulist läbimõtlemist. Kohtumised kogukondadega, seis, vajadused, ideed: Tallinnas toimusid kohtumised Aafrika kogukonnaga, Araabia kogukonnaga Azerbaidžaani kogukonnaga, Ukraina kogukonnaga, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametiga, Tallinna raamatukogudega, Kalamaja kogukonnaga, INSA keelekursustel osalevate uus-sisserändajate gruppidega. Linnavalitsus oli valimiste eel passiivses seisakus, sündmuste korraldamisel juba arvestavad multikultuursusega, sündmuste korraldamisel rahalist tuge ei vaja, Tallinnas toimub juba väga palju sündmusi. Aktiivsemad partnerid projektis kaasa lööma on kultuuriasutused sh kultuuriseltsid ja raamatukogud ning uus-sisserändajatega tegelevad organisatsioonid sh INSA, Pagulasabi. Ideed/vajadused: sihtgrupil oma kultuuri näitamine, eesti kultuuri tutvustamine atraktiivselt, keelepraktikat võimaldavad tegevused, toiduga seotud tegevused, kohtumised eestlastega. Harjumaal toimusid kohtumised kogukondadega Anija vallas, Keila linnas, Jõelähtme vallas ning Harjumaa omavalitsuste kultuurikorraldajatega. Suursündmuste puhul on kogukonnad harjunud pigem Tallinnasse käima ja seal juba nii palju sündmusi toimub. Piirkondades suursündmuste korraldamiseks vastav taristu ka puudub. Huvi lõimumise vastu seni pigem madal. Ideed/vajadused: kogukonnale oluliste sündmuste korraldamine koostöös. Kesk-Eestis toimusid kohtumised kogukondadega Kehtna vallas, Kohila vallas, Märjamaa vallas, Rapla vallas, Järva vallas, Paide linnas, Rakvere linnas, Väike-Maarja vallas, Haljala vallas. Ideed/vajadused: matkad, toiduga seotud tegevused ja sündmused,  laulu- ja tantsupeotraditsioone tutvustavad tegevused, käsitööga seotud tegevused, peredele sobivad kogukonnasündmused, rahvakalendripäevade ja pühade tähistamised. Sündmuse väärtus ja populaarsus kasvas sihtgrupi seas kui esinejate seas oli ka nende kultuuriruumi esindajaid sh näiteks tantsurühmades- laulukoorides nende lapsed. Eriti hea koostöö oli Paide linnaga, kes on tõsiselt huvitatud oma piirkonna ukrainlaste kaasamisest oma tegevustesse. Lääne-Eestis toimusid kohtumised kogukondadega Pärnus, Saarde vallas, Lääneranna vallas, Saaremaa vallas, Hiiumaa vallas, Haapsalu linnas, Lääne-Nigula vallas. Pärnus kõige aktiivsem koostöö tänu lõimumiskoordinaatorile, elanike ja sihtgrupi suuremale arvule ning aktiivsetele Ukraina kultuuriseltsidele, kes soovivad ise kaasa lüüa tegevuste korraldamisel. Ideed/vajadused: multikultuursete sündmuste korraldamine sh sarnasuste ja erinevuste võrdlus kommetes, tavades, uskumustes, toitudes; erinevate rahvakalendripäevade ja pühade tähistamine; peredele ja ühistegevustele suunatud aktiivsed ja sportlikud tegevused; teiste kogukondadega kohtumised; mitmes keeles või tõlkega kultuurielamuste saamine sh Eesti kultuurisündmustele kaasamine; kodukandi korrastamiseks talgute korraldamine; erinevate suhtlemist soodustavate väikestes gruppides töötubade ja tutvumisõhtute korraldamine. Lõuna-Eestis kohtumised kogukondadega Tartu linnas, Tartu vallas, Peipsiääre vallas, Elva vallas, Kambja vallas, Luunja vallas, Kastre vallas, Nõo vallas, Jõgeva vallas, Põltsamaa vallas, Mustvee vallas. Mh selgus oluline lähtekoht, et lõimumise teema teadvustamine oli regioonis uus ja vajas selgitamist pea igal kohtumisel ja mitu korda sh tähelepanu juhtimine sihtgrupile suunatud kommunikatsioonile, et nad tuleks selle peale, et on ka piirkonna sündmustele oodatud. Ideed/vajadused: rahvakalendritähtpäevade tutvustamine, käsitööga seotud sündmused ja tegevused, muusika ja toiduga seotud tegevused ja sündmused. Väga hea koostöö Tartu Välismaalaste Teenuskeskusega sihtgrupini jõudmisel, kes teab erinevate piirkonnas olevate muu keele- ja kultuuritaustaga inimeste liste ja kogukondi. Kagu-Eestis kohtumised Põlva, Räpina, Võru, Varstu, Viljandi, Otepää, Lüllemäe, Mulgimaa kogukondadega. Kõige efektiivsem koostöö toimis Pagulasabi endise koordinaatori abil, kes omas kontakte ja suhteid Ukraina kogukondadega. Ideed/vajadused: lihtsalt kokku tulla ja tähtpäevi tähistada, et sõjamõtetest eemale saada; käsitööga seotud tegevused ja sündmused, rahvakalendritähtpäevade tutvustamine ja tähistamine. Suhtlemine sujus seda paremini mida rohkem sihtgrupi esindaja st osaleja osales mõnes tegevuses mitmendat korda – võõristus kadus. Tuli lüline taipamine, et meie kultuur on üsna isemoodi ja peame laskma uutel sellega harjuda – tugevama ühendusjõuga olid tegevused, mis olid kultuuriti sarnased. Tegevuse planeeritud algus- ja Tegevuse tegelik algus- ja lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025 lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025 2. Suurte alates 200 Kokku toimus 2025. aastal 9 suuremat sündmust (Tallinnas 1 osalejaga kogukondlike (Eesti-Ukraina loovuse päev), Kesk-Eestis 4 (Kehtna simman, sündmuste korraldamine Palmse simman, Paide linnapidu, Paide Liikumis- ja korilusfestival), Lääne-Eestis 2 (Eri rahvuste kultuuriseltside ühine kevadkontsert Pärnus, „Keeled ja meeled“ kultuurisündmus Saaremaal), Lõuna-Eestis 1 (Tartu jaanituli), Kagu-Eestis 1 (Käsitööpidu J. Hurda Rahvustoitude festivali raames). Keskmine osalejate arv kultuurisündmustel 250-350, suuremates linnades 2500-7000. Osalemist mõjutas ilm, sündmuse mitmekesine ja rikas sisuprogramm ning atraktiivne „pärl“ – eriti atraktiivne esineja (Anne Veski, Stefan) või tegevus (köielkõndija Paide kirikutornist raekoja torni). Sündmuste teavitamine toimus nii otsesuhtluse teel, kogukondade kaudu, Pagulasabi ja omavalitsuste kaudu, kultuuriseltside ja kogukonnaühenduste kaudu, kogukonna peamistes teavituskanalites (väliplakatid tänavatel ja ankurkohtade juures, Facebookis, kohalikes lehtedes ja raadios). Tegevuse planeeritud algus- ja Tegevuse tegelik algus- ja lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025 lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025 3. Väikeste alla 200 osalejaga Kokku toimus 2025. aastal 26 väiksemat tegevust (Tallinnas 4, kogukondlike tegevuste Harjumaal 1, Kesk-Eestis 3, Lääne-Eestis 5, Lõuna-Eestis 2, korraldamine Kagu-Eestis 11) – erinevad retked looduses, külastused teistesse kogukondadesse, kogukonnapeod, rahvakultuuriõhtud, pühade ja rahvakalendripäevade tähistamised, käsitöötoad. Keskmine osalejate arv töötubades 10-20; külastustel ja rahvakalendripäevade tähistamistel 20-25, loodusretkedel 25-40, rahvakultuuriõhtutel 40-50, kogukonna pidudel 150. Osalemist mõjutas sündmuse sisuprogramm sh mitme kultuuri tutvustamine, turvaline keskkond, väiksemas grupis tekkis suhtlemist rohkem. Sündmuste teavitamine toimus nii otsesuhtluse teel, kogukondade kaudu, Pagulasabi ja omavalitsuste kaudu, kultuuriseltside ja kogukonnaühenduste kaudu, kogukonna peamistes teavituskanalites (plakatid ankurkohtade juures, Facebookis, kohalikes lehtedes). Tegevuse planeeritud algus- ja Tegevuse tegelik algus- ja lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025 lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025 2. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt). Partnerite tegevustega seotud näitajad Näitaja nimetus Näitaja Sihttase Näitaja Sihttase Selgitus mõõtühik tegevus- täitmine (2029) kava aastal 2025 (2024) Meetmete Mentorite arv 5 6 6 Kuni 1.10.2025 tööl 6 mentorit, nimekirja näitaja alates 1.10 tööl 5 mentorit. TAT Rohkem kui 200 0 9 20 2025. aastal väljundnäitaja* inimese osalusega toimus 9 rohkem kogukondlike kui 200 koostöötegevuste osalejaga arv Eestis, v.a kogukondlikku Ida-Virumaal koostöötegevust, milles osales kokku ligi Mõõtühik: arv 18 300 inimest. Näitaja mõõdab Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatud kogukondlike koostöötegevuste arvu Eesti eri piirkondades, v.a Ida-Virumaal, kus osaleb üle 200 inimese. 3. Partneri hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele2 Eesti Rahvakultuuri Keskuse seisukohast oli 2025. aasta periood projekti elluviimisel keeruline aga tulemuslik – projekti elluviimisega kaasnesid mitmed muudatusvajadused organisatsioonis, meeskonna väljaõpetamine ja juhendamine ESF ja EL nõuetega kohanemiseks ning hangete tegemiseks, lõimumisvaldkonnast ja oma rollist arusaama loomine, tööprotsessidest ja vajalikest tegevustest arusaama loomine, kompetentsi arendamine, projektimeeskonna sünergia ja koostöö arendamine. Hirm ja ebakindlus asendusid tasapisi julgusega proovida, teha, analüüsida, järeldada, uusi asju proovida ja paremini teha ning järgmisi perioode paremini planeerida. 2025 aasta lõpuks on kujunenud selgem arusaam sobivatest lõimumistegevustest, tööprotsessidest. Regulaarsed kohtumised ja koolitused ning Elluviija poolne juhendamine on olnud väga vajalikud selle tekkimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Kokku on korraldatud 26 väiksemat ja 9 suurt sündmust, millel osales kokku ligi 18 300 inimest. 4. Partneri hinnang partnerluse toimimisele Koostöö Kultuuriministeeriumi kui elluviijaga on olnud ladus peale uue projektijuhi ja finantsspetsialist tulekuga. 2025. aasta lõpuks on välja kujunenud koostöine, sõbralik ja avatud tööõhkkond, toimub aktiivne kaasamine, kaasamõtlemine ja juhendamine. Ka koostöö teiste projektis osalevate partneritega (Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Integratsiooni Sihtasutus) on olnud meeldiv ja üksteist toetav. Elluviija poolt info jagamine, juhendamine ja regulaarsed kohtumised-koolitused sh füüsiliselt on palju abiks olnud sellise õhkkonna tekkimisel. 2 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12.