Kultuuriministeerium Teie: 15.12.2025 nr 1-11/1317-1
[email protected] Meie: 08.01.2026 nr 1
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) arvamus Kultuuriministri eelnõule „Nõuded
audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“
Eelnõu üldiseks eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, mille kaudu audiovisuaalmeedia
teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse
ligipääsetavaks puudega inimestele. Täname Kultuuriministeeriumi erinevate kohtumiste ja
arutelude eest, mis toimusid enne eelnõu kooskõlastamisele saatmist.
Täiendame, et Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on 30.09.2025 seisuga nägemispuue
tuvastatud 2204-l mehel ja 3357-l naisel (kokku 5561, eelnõus on 3497), koos vaegnägijatega on
hinnatud inimeste arvuks ca 8000 (Riigikantselei Audiovisuaal- ja online meedia alateema
lõpparuanne 2020). Kuulmispuue on 30.09.2025 seisuga tuvastatud 2121-l mehel ja 2957-l naisel
(kokku 5078, eelnõus on 2212) ning kuulmislanguse diagnoosiga inimeste statistikat
uuendatakse Terviseameti kodulehel igapäevaselt, inimeste arv hetkeseisuga ca 200000.
Tervitame, et eelnõu sätestab miinimummahu Eesti Rahvusringhäälingu programmi saadetele
audiosubtiitrite, kirjeldustõlke ja viipekeeletõlkega ning seab nõuded eestikeelsete filmide ja
seriaalide ligipääsetavusele. Tunnustame Põhiseadusele tuginemist, kus igaühel on õigus saada
üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ehk määrusega luuakse miinimumstandardid
riiklikul tasandil. Tunnustame määruse sätet, et riiklikest vahenditest toetatud ligipääsetavad
elemendid peavad liikuma kaasa filmi või seriaali esitamisega muudes kanalites.
Eesti Kurtide Liidu hinnangul on audiovisuaalmeedia ligipääsetavuse eelnõu oluline samm edasi,
kuid kehtestatud miinimumnõuded ei taga kurtidele inimestele veel võrdset ja igapäevast
ligipääsu ühiskondlikule meediaruumile. Viipekeelne ligipääs on eelnõus suunatud peamiselt
riiklikele ja pidulikele sündmustele, jättes tahaplaanile igapäevase päevakajalise info, sh
poliitikasaated, arutelupõhise sisu ning kriisi- ja erakorralised teated, kus kiire, selge ja
emakeelne info on eriti oluline ning subtiitrid ei ole paljude kurtide jaoks piisav lahendus.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post:
[email protected]
tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee
EKL rõhutab, et eesti viipekeel on paljude kurtide inimeste emakeel ning seda tuleb käsitleda
keelelise õiguse, mitte üksnes tehnilise ligipääsetavuse meetmena. Eriti kriisiolukordades (nt
loodusõnnetused, tervisekriisid, julgeoleku teated), kus viipekeelse info andmine on vältimatu,
et tagada kurtidele inimestele võrdne ligipääs elutähtsale teabele samal ajal ja samas mahus
ülejäänud ühiskonnaga.
Lisaks juhib EKL tähelepanu, et eelnõus ei käsitleta piisavalt viipekeelset laste- ja noortele
suunatud sisu, kuigi varajane emakeelne ligipääs meediale on kurtide laste arengus määrava
tähtsusega ning aitab ennetada hilisemat ebavõrdsust. Viipekeelsete lastesaadete ja lastele
suunatud info edendamine vajab eraldi tähelepanu ning teeme ettepaneku tegeleda sellega
koostöös juba käesoleva aasta esimeses kvartalis, seades plaane 2027-2030 aastateks.
Eelnõu teavitab, et kui valmib viiperobot, siis saab viipekeeletõlke lisada oluliselt suuremale
arvule saadetest. EKL peab samuti oluliseks, et automaatsed viipekeelsed lahendused ei asendaks
inimtõlki sisulises, emotsionaalses ja arutelupõhises meedias ning et viipekeelse tõlke kvaliteedi,
nähtavuse ja tehniliste standardite (sh tõlgi asukoht ja suurus ekraanil) kujundamisel kaasataks
sisuliselt Eesti Kurtide Liit. Ühtne ja kogukonna vajadustest lähtuv standardite raamistik aitab
tagada, et ligipääsetavus oleks praktikas toimiv ka kriisi- ja erakorralistes olukordades, mitte
üksnes formaalselt täidetud. Viipekeele tõlkerobot ei anna edasi saadetes olevate inimeste
miimikat ega emotsioone, mis on olulise info ja konteksti loomisel detailid, mida saavad edastada
viipekeeletõlgid. Eesti viipekeelne tõlkerobot sobib, nagu ütleb Eesti Keele Instituut, esmalt
tekstilistele tõlgetele, infotabloodele, uudistele ning muuseumide eksponaatide kirjeldustele ehk
peamiselt staatilise info andmiseks.
Sellega seoses soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et viipekeeletõlkide puudus Eestis on
audiovisuaalmeediateenuste jätkusuutlikkuse kohapealt väljakutse, et tagada kuulmispuudega
kurtide, kes ei saa teenust kasutada teenuseid nö tavapärasel moel, ligipääsetavus avalikest
teenustest võrdselt ülejäänud ühiskonnaliikmetega. Kurtide ligipääsetavus ühiskonnas sõltub
suuresti ja otseselt sellest, kas ülikoolides avatakse või taastatakse viipekeeletõlkide koolitus.
Tegemist on strateegiliselt vajaliku otsusega riiklikul tasandil, kus loodame ka
Kultuuriministeeriumi toetusele.
Lisaks teeme ettepanekud:
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post:
[email protected]
tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee
• Edasiste tegevuskavade avalikult kättesaadavaks tegemine, sh kokkuvõtted, mida
tehti, millisel platvormil jms, mis on oluline ka meedia sisu tarbija seisukohast
• Kasutaja tagasiside ning kaebuseid peab olema võimalik koondada järelevalve
(TTJA) kaudu.
Soovime täpsustust:
§ 7. Nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja
vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse,
piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja
kasutust. Kas paragrahv sätestab, et kõik teenusepakkujad, sh Go3, peavad edastama ETV,
ETV2, Kanal2 ja TV3 saateid valitavate subtiitritega? Hetkel on osad kliendid väga ebavõrdses
seisus, sest Go3-l seda kohustust pole ning kliendid ei näe subtiitreid ehk, kas määrus laieneb
teleteenuse osutajale?
Rõhutame, et ka edasine ligipääsetavuse tagamine toimub hea tava kohaselt koostöös ning
sihtrühmade osalusel. Valikute tegemistesse, näiteks sisu ligipääsetavaks muutmisel on oluline
kaasata puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone, sh planeerimisetapis ja vajaduste
kaardistamiseks, sest ajas uuenevad nii audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusest
kasusaavate inimeste vajadused kui ka tehnilised võimalused lahenduste pakkumiseks. Koostöö
kasusaajatega sisulise ligipääsetavuse tagamisel on EPIKoja silmis parimaks
poliitikakujundamise viisiks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
tegevjuht
Sirle Papp
Eesti Kurtide Liit
Külliki Bode
Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine
Mari Puuram
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik
[email protected]
tel +372 5401 0437
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post:
[email protected]
tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee