Leping

Rahastaja ootused Mittetulundusühingule Eesti Disainikeskus Kultuuriministeerium peab oluliseks MTÜ Eesti Disainikeskus (MTÜ EDK) tegevust eesti professionaalse disaini edendamisel ja disainikultuuri arendamisel1, eesti disaini alase informatsiooni levitamisel ning rahvusvahelisse professionaalsesse võrgustikku lülitamisel, elukeskkonna kvaliteedi parandamisel ja innovatsiooni toetamisel. Kultuuriministeerium eraldab MTÜ-le selleks igal aastal tegevustoetust vastavalt riigieelarves kinnitatud vahenditele. Kultuuriministeerium seab MTÜ-le rahastamisega seotud eesmärgid ja ootused, mis tulenevad strateegiatest „Kultuuri arengukava 2021–2030“, „Eesti 2035“ ja teistest riiklikest arengukavadest. Muuhulgas võetakse eesmärkide ja ootuste seadmisel arvesse disaini valdkonna arengukavas kokku lepitud suundi. Ootused väljendavad ühiselt kokku lepitud eesmärke disaini valdkonna toimimiseks, professionaalse taseme säilitamiseks ja arendamiseks ning on kooskõlas mittetulundusühingu põhikirjaga. Eesmärkide ja ootuste täitmiseks viib MTÜ EDK ellu tegevusi ning pakub disaini valdkonna teenuseid vähemalt vastavalt kokku lepitud eesmärkidele, töömahule ning eelarvevõimalustele. Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal esimesel võimalusel perioodil veebruar kuni mai. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutab MTÜ juhatus. I EESMÄRGID Kultuuriministeerium ja MTÜ EDK lepivad kokku järgnevates eesmärkides. 1. Strateegilised eesmärgid: - Professionaalne areng: MTÜ EDK toetab ja edendab oma tegevustega Eesti disainivaldkonna jätkusuutlikku toimimist ja professionaalset arengut, toetades disainiettevõtteid innovatsioonis ja arendustegevustes, disaini rakendamist majanduskasvu ja innovatsiooni suurendamisel ning suurte ühiskondlike väljakutsete lahendamisel, ning elukeskkonna kvaliteedi parandamisel ja säästva arengu eesmärkide saavutamisel ning valdkondliku statistika kogumisel. - Rahvusvahelistumine: MTÜ EDK toetab oma tegevustega Eesti disainivaldkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet ja nähtavust, tutvustades Eestit tugeva disainiriigina, arendades Eesti professionaalse disaini rahvusvahelistumist ja võrgustumist ning luues Eesti disaineritele kõrgel tasemel väliskoostöö ja infovahetuse võimalusi. - Teadlikkus: MTÜ EDK on valdkondlikuks kompetentsikeskuseks ühiskonnas disainialase teadlikkuse tõstmisel, disainialase teabe vahendamisel ja levitamisel, disaini kasutamise kättesaadavamaks tegemisel. 1 Mittetulundusühing tegutseb avatult kogu disainivaldkonna ökosüsteemi ulatuses fookusega eelkõige, aga mitte ainult, disainiteenust pakkuvatele disaineritele. 2. Strateegilised lähtekohad mittetulundusühingu rahastamisel MTÜ EDK panustab strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide „Inimene“, „Ühiskond“, “Majandus” ja “Elukeskkond” saavutamisesse: - Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed - Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud - Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik - Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond MTÜ tegevus toetab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ üldeesmärki – Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus – ja järgmistesse alaeesmärkidesse: - Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv. - Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud. Lisaks panustatakse kultuuri arengukava lisas 1 ja 5 ära toodud valdkondliku arengu jaoks oluliste eesmärkide saavutamisse, näiteks: - Eesti loomeettevõtjad tegutsevad edukalt rahvusvahelistel turgudel. - Eestil on hea disainimaa maine. - Kultuuri- ja loomesektoril on oluline roll säästva arengu eesmärkide saavutamisel. - Disain toetab digi- ja rohepöörde, sh ringmajanduse ja kliimaeesmärkide saavutamist. - Loomemajanduse arengut toetav tugisüsteem on tõhus, paindlik ja ettevõtluse ökosüsteemiga koostoimiv. - Disaini väärtustatakse sillana loovuse ja innovatsiooni vahel. MTÜ EDK panustab ka disaini valdkonna arengukava väljatöötamisse ja eesmärkide täitmisse. Arengukava toob välja disaini arengu jaoks olulised valdkondlikud eesmärgid ja tegevussuunad. Seeläbi panustatakse valdkondliku ökosüsteemi kooshoidmisse ja koostöö koordineerimisse. II TEGEVUSED Tegevuste indikaatorite arvutamise metoodikat, lähte- ja sihttasemeid kajastab mõõdikute tabel lisas 1. 3. Tegevustoetusega rahastatud põhitegevused prioriteetsuse järjekorras MTÜ EDK viib eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks põhitegevusena läbi järgmised tegevused, mis on kaetud riigieelarvelise tegevustoetuse vahenditest. Tegevuste maht vaadatakse vajadusel üle tegevustoetuse lepingu sõlmimisel. Võtmeindikaatorid: - projektide, teenuste, tegevuste ja sündmuste koguarv - teenuse saajate ja sündmustel osalejate koguarv ★ 1. Professionaalne areng. Eesti disainivaldkonna professionaalse arengu, nähtavuse ja professionaalse rakendamise toetamine läbi ○ info vahendamise  ○ disainibüroode võrgustiku koordineerimise ○ koolituste ○ nõustamise ○ arengu- ja koostööprogrammide ○ valdkonna arendamiseks vajaliku statistika kogumise, talletamise ja jagamise Nimetatud tegevused toetavad ja võimestavad disainiettevõtluse alaste teadmiste arengut, professionaalse disaini rakendamist ja koostööd. Valdkonna statistikat kasutatakse sisendina teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamisel ja valdkonna tegevuste monitoorimisel. Väljundindikaatorid: 1.1. vahendatud ja osutatud tegevuste ja teenuste arv 1.2. teenuse saajate ja osalejate arv Tulemusindikaator: 1.3. teenuse saajate ja osalejate rahulolu teenuste ja tegevustega Seireindikaator: 1.4. enesehindamine kõigi sündmuste lõikes ning edasise tegevuskava ja ettepanekute koostamine (vajaduste ja kvaliteedi hindamine). ★ 2. Rahvusvahelistumine. Eesti disainivaldkonna rahvusvahelise konkurentsivõime toetamine ja Eesti tutvustamine tugeva disainiriigina ○ kogudes ja jagades innovaatilisi rahvusvahelisi kogemusi ja praktikaid ○ toetades disainerite rahvusvahelist suhtlust ja võrgustamist ○ tutvustades Eesti disaini ja disainereid ja parimaid disainikogemusi ○ arendades rahusvahelist koostööd. Nende tegevustega panustatakse sellesse, et Eesti oleks rahvusvaheline ja rahvusvaheliselt nähtav ja tunnustatud disainimaa, mis loob Eesti disaineritele ja disainibüroodele head võimalused oma toodete ja teenuste ekspordiks. Väljundindikaatorid: 2.1. rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja võrgustikesse kuulumise arv 2.2. rahvusvaheliste sündmuste arv 2.3. rahvusvahelistel sündmustel osalejate arv 2.4. rahvusvaheliste koostööprojektide arv 2.5. rahvusvahelistel koostööprojektidel osalejate arv Tulemusindikaator: 2.6. osalejate rahulolu sündmuste ja ja koostööprojektidega Seireindikaator: 2.7. enesehindamine rahvusvaheliste tegevuste vaates (tugevuste ning parendustegevuste analüüs). ★ 3. Teadlikkus. Disainiteadlikkuse tõstmine ○ kogudes, vahendades ja levitades disainialast teavet  ○ korraldades erinevaid sündmusi, mis on suunatud nii eriala ringkonnale kui laiemale avalikkusele Nende tegevustega tõstetakse ühiskonnas disainialast teadlikkust, tehakse disaini kasutamine kättesaadavamaks ning panustatakse targa tellija oskuste arendamisse ning disainiredelil2 kõrgema astme saavutamisse. Väljundindikaatorid: 3.1. korraldatud ja vahendatud sündmuste ja projektide arv 3.2. sündmustel ja projektides osalejate arv Tulemusindikaatorid: 3.3. sündmustel ja projektides osalejate rahulolu Seireindikaator: 3.4. enesehindamine teadlikkuse tõstmise tegevuste lõikes ning edasise tegevuskava ja ettepanekute koostamine (vajaduste ja kvaliteedi hindamine). 4. Siht- ja kaasfinantseeringute olemasolul läbi viidavad tegevused MTÜ EDK viib eespool nimetatute kõrval võimalusel läbi ka täiendavaid tegevusi, milleks kaasatakse vahendeid avalikelt ja erarahastajatelt Eestis ja välismaal. Kultuuriministeerium peab neid tegevusi oluliseks. Eelarvevõimaluste tekkimisel kaalutakse tulevikus ka nende tegevuste rahastamist tegevustoetuse raames: 1. Eesti parimaid disainipraktikaid tutvustavate ja tunnustavate sündmuste korraldamine, sh igal paarisaastal toimuvad Eesti Disainiauhinnad. Rahastajad praegu: Kulka, EAS, Tallinna linn, sponsorid, osalejad. 2. Disainiekspordi arendamisele suunatud rahvusvahelised ja kohalikud tugitegevused ettevõtetele, sh nõustamine, mentorlus, koolitused. Rahastajad praegu (taotluste alusel): EAS, välisfondid. 3. Eesti disaini tutvustavate rahvusvaheliste sündmuste korraldamine (konverentsid, festivalid, näitused vmt sisutegevused), mille eesmärk on tugevdada Eesti disaini rahvusvahelistumist ning võimestada innovaatilisi disainipraktikaid. Rahastajad praegu (taotluste alusel): EAS, Kulka, Balti Kultuurifond, välisfondid, sponsorid. 4. Eesti disainielu rahvusvahelistumist võimendavad tugitegevused – sh loengusarjade, arutelude korraldamine. 5. Disainiekspordi ja -ettevõtluse arendamisele suunatud tugitegevused ettevõtetele, sh nõustamine, coaching, mentorlus, koolitused. Rahastajad praegu (taotluste alusel): EAS, välisfondid. 6. Koolitusprogrammide korraldamine disainivaldkonna organisatsioonidele ja loovisikutele. Rahastajad praegu (taotluste alusel): EAS, omafinantseering. 7. Õppevisiitide korraldamine disainiprofessionaalidele. Rahastajad praegu (taotluste alusel): EAS, omafinantseering 8. Noorte alustavate disainerite mentorlus ja karjäärinõustamine, praktikaprogrammid. 2 Disainiredeli mudel eristab ettevõtete ja organisatsioonide disainikasutuse puhul nelja astet. Esimesel on ettevõtted, kes disaini ei kasuta, viimasel astmel aga need, kelle jaoks on disain integreeritud ettevõtte ärimudelisse strateegia võtmeosana, et kutsuda esile pidevat innovatsiooni. Disainiredeli mudelil baseeruvad uuringud aitavad mõista, kui palju ja kui teadlikult disaini kasutatakse.  9. Disainiprofessionaalide rahvusvahelised praktikaprogrammid, sh ringdisaini alaste rahvusvaheliste praktikate jagamine. 10. Disainiteadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas meedia- ja sisuprojektide ning valdkondade ülese koostöö kaudu. 5. Tegevuspõhimõtted 1. MTÜ EDK teeb laiapõhjalist koostööd disainivaldkonna üleselt, väldib tegevuste dubleerimist teiste disainiorganisatsioonidega ja võimalusel ning vajadusel ühendab valdkonna jõud tulemuste võimendamiseks. 2. MTÜ EDK tasustab loovisikuid õiglaselt ja võrdsetel alustel ja väärtustab loovisikute loomingut. 3. MTÜ EDK jälgib oma tegevuste korraldamisel säästliku arengu ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ning mõõdab keskuse tegevuste jalajälge. 4. MTÜ EDK esitab riigile majandusaasta aruanded tähtaegselt. 5. MTÜ EDK peab siinses kokkuleppes loetletud strateegilisi eesmärke silmas kogu oma tegevuse ulatuses. 6. Ootuste täitmiseks vajalike tegevustega kaasnev töömaht Kirjeldatud tegevuste ja teenuste tagamiseks on hinnanguliselt vajalik professionaalse ettevalmistusega ja vastava kogemusega ekspertide panus 5 fte3 ulatuses. Ministeerium on taganud MTÜ EDK põhitegevuse rahastamise mahus 105 000 eurot, millest arvestatakse 2025. aastal maha kärbe 5%. 2025. aastal rahastatakse MTÜ EDK põhitegevust seega mahus 99 750 eurot. Sellega on olnud tagatud ca 3 fte mahus tegevusi. Lisaks on EDK- l võimalus taotleda projektitoetust Kultuuriministeeriumi meetmest "Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamine", mida rakendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.4 Pooled mõistavad, et seatud eesmärkide parimaks täitmiseks oleks vajalik ellu viia täiendavaid tegevusi mahus, mille rahastamiseks puuduvad hetkel riigieelarves võimalused. Samuti oleks lisaressursid vajalikud põhitegevuste paremaks täitmiseks. 7. Rahastamise alused - Tegevustoetust makstakse MTÜ EDKle riigieelarves ette nähtud mahus, lähtudes käesolevast kokkuleppest ning tegevuste prioriteetsusest ja võimalike ühe- või mitmekordsete lisaülesannete maksumusest. Vajadusel vaadatakse tegevuste prioriteetsus ja teostatavus eelarvevahendite mahus üle lepingu sõlmimise eel. - Kokku lepitud töömahu piires peetakse eelarve kujundamisel silmas vähemalt riigi kultuuritöötaja miinimumtasu. 3 full time equivalent ehk täistööaja ekvivalent 4 Toetus on mõeldud selleks, et pakkuda piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja potentsiaalist lähtuvaid loomeettevõtluse arengut toetavaid tugiteenuseid. Pakutavad teenused peavad soodustama sihtgrupi ettevõtete müügitulu, ekspordi müügitulu või lisandväärtuse kasvu. Toetuse andmise eesmärk on siduda loomemajanduse ja sidusvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja kestlike ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.  - Tegevuste ja teenuste elluviimisega seotud kulud, sh haldus-, lähetus- ja muud kulud tagatakse vähemalt 30% mahus tööjõukulude summast. - Riigi ootused MTÜ EDK tegevuste suhtes on mittetulunduslikud. Mittetulundusühing teeb kõik endast oleneva omatulu teenimiseks ja sponsortoetuste kaasamiseks ning kaasrahastajate leidmiseks – seda ulatuses, mis ei sea ohtu põhitegevuste toimumist ja kättesaadavust sihtrühmale. 8. Finantseesmärgid MTÜ majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult. Eesmärkide saavutamiseks tuleb eraldatud rahaliste vahenditega opereerida võimalikult kulutõhusalt. Eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et avaliku sektori toetust kasutatakse vaid rahastaja ootuste dokumendis loetletud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. MTÜ EDK taotleb aktiivselt välisrahastust ja toetust ettevõtetelt ning teenib omatulu. Finantseesmärkide tulemusindikaatorid on: - lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja. Seireindikaatorid on: - kaasfinantseeringute osakaal eelarves - välisfondide toetuse osakaal eelarves - eraraha osakaal eelarves. 9. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid MTÜ EDK on kaasaegne ja avatud juhtimisega usaldusväärne organisatsioon, mis peab oluliseks tegevuste ligipääsetavust, keskkonnasäästlikkust ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Juhtimiskvaliteeti mõõdetakse järgmiste indikaatoritega: - töötajate ja koostööpartnerite rahulolu; - töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi. Seireindikaatorid on: - teenuste ja töökeskkonna ligipääsetavuse hindamine - tegevusaruannete korrapärane esitamine ja tulemuste analüüs.  Rahastaja ootused. Lisa 1. MTÜ EDK. Mõõdikud selgitustega Algtase Indikaator Seireindikaator 2024 projektide, teenuste, tegevuste, sündmuste koguarv 23 teenuse saajate ja sündmustel osalejate koguarv 569 Põhitegevus 1.1 Professionaalne areng 1.1. vahendatud ja osutatud tegevuste ja teenuste arv 9 1.2. teenuse saajate ja osalejate arv 189 1.3. teenuse saajate ja osalejate rahulolu teenuste ja tegevustega ei monitooritud samal kujul enesehindamine kõigi sündmuste lõikes ning edasise tegevuskava ja ettepane Põhitegevus 2. Rahvusvahelistumine 2.1. rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja võrgustikesse kuulumise arv 2 2.2. rahvusvaheliste sündmuste arv 2 2.3. rahvusvahelistel sündmustel osalejate arv 83 2.4. rahvusvaheliste koostööprojektide arv ei monitooritud samal kujul 2.5. rahvusvahelistel koostööprojektidel osalejate arv ei monitooritud samal kujul 2.6. osalejate rahulolu sündmuste ja ja koostööprojektidega ei monitooritud samal kujul enesehindamine rahvusvaheliste tegevuste vaates (tugevuste ning parenduste Põhitegevus 3. Teadlikkus 3.1. korraldatud ja vahendatud sündmuste ja projektide arv 14 3.2. sündmustel ja projektides osalejate arv 205 3.3. sündmustel ja projektides osalejate rahulolu ei monitooritud samal kujul teenuste vajaduste monitoorimine toimunud enesehindamine teadlikkuse tõstmise tegevuste lõikes ning edasise tegevuska Finantseesmärgid lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 1,5 kaasfinanantseeringute osakaal eelarves välisfondide toetuse osakaal eelarves eraraha osakaal eelarves Juhtimiskvaliteet töötajate ja koostööpartnerite rahulolu ei monitooritud samal kujul töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi 1,21 Teenuste turvalisuse ABC (digiriigiakadeemia.ee)* mõõdik välja töötamisel teenuste ja töökeskkonna ligipääsetavuse hindamine tegevusaruannete korrapärane esitamine ja tulemuste analüüs  Sihttase 2025 2026 2027 Märkused 25 30 30 (sh teiste rahastajate tegevused) 600 600 600 9 9 9 190 210 210 (sh teiste rahastajate tegevused) tooritud samal kujul sihttase on välja töötamisel (rahulolu mõõdetakse recommy meetodil või oma tagasisideküsimustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnataks es ning edasise tegevuskava ja ettepanekute koostamine (vajaduste ja kvaliteedi hindamine). 2 2 3 2 2 2 90 100 100 (täpsustada kui suur osa neist laiem avalikkus, kui suur osa erialane publik) tooritud samal kujul sihttase on välja töötamisel tooritud samal kujul sihttase on välja töötamisel (nimetada peamised koostööpartnerid) tooritud samal kujul sihttase on välja töötamisel (rahulolu mõõdetakse recommy meetodil või oma tagasisideküsimustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnataks vuste vaates (tugevuste ning parendustegevuste analüüs). 14 18 18 210 220 220 (täpsustada kui suur osa neist laiem avalikkus, kui suur osa erialane publik) tooritud samal kujul sihttase on välja töötamisel (rahulolu mõõdetakse recommy meetodil või oma tagasisideküsimustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnataks (EDK kaasab valdkonna esindajaid tegevuste planeerimisse ning teenuste vajaduse hindamisse) tegevuste lõikes ning edasise tegevuskava ja ettepanekute koostamine (vajaduste ja kvaliteedi hindamine) 2 2 2 (käibevara suhe lühiajalisse võlgnevusse) mõõdik on välja töötamisel mõõdik on välja töötamisel (välisriikidest pärit projektirahastus vm toetus suhtarvuna eelarve kogumahtu, näitab rahvusvaheliste proje mõõdik on välja töötamisel (eraraha osakaal kogueelarves (koos kõigi projektidega); näitab eraraha kaasamise võimalusi tegevuste ü tooritud samal kujul (koostöös Kultuuriministeeriumiga tehakse 360 kraadi meetodiga valitud osapoolte veebiküsitlus; tagab ee 1,2 1,1 1,1 (täistööajale taandatud palga suhe kehtivasse sektori kokkuleppelisse miinimumi, aitab hinnata konkurent ik välja töötamisel (kübertest tuleks läbida kord aastas - aitab tagada infoturbe baasteadmisi ja vältida küberohte. eeldab asu vuse hindamine (2025 lepitakse Kultuuriministeeriumiga kokku, milliste tegevuste raames ja kuidas ligipääsetavust hinnata ine ja tulemuste analüüs (tegevusaruande esitamine ning hindamine käesolevast tabelist lähtudest koostöös ministeeriumiga, aitab * https://www.ria.ee/kuberturvalisus/kuberruumi-analuus-ja-ennetus/kubertest simustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnatakse teenuste arendamise vajadust) simustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnatakse teenuste arendamise vajadust) simustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnatakse teenuste arendamise vajadust) ng teenuste vajaduse hindamisse) ve kogumahtu, näitab rahvusvaheliste projektide olemasolu ja nende mõju tegevusele.) b eraraha kaasamise võimalusi tegevuste üleselt.) ga valitud osapoolte veebiküsitlus; tagab eesmärkide täitmise hindamise, partnerite tagasisidega arvestamise.) pelisse miinimumi, aitab hinnata konkurentsivõimet tööandjana) asteadmisi ja vältida küberohte. eeldab asutuse liitumist RIA kübertesti keskkonnaga (tasuta), KuMil monitoorib selle kaudu testi sooritajate arvu. lisaks tuleks hinnata, kas os te raames ja kuidas ligipääsetavust hinnatakse ning kas on vajalik tegevuskava koostamine; aitab hinnata, kas teenused/töökeskkond on erinevate vajadustega isikutele võrd t lähtudest koostöös ministeeriumiga, aitab vastastikku ootusi juhtida ja tegevusi planeerida) te arvu. lisaks tuleks hinnata, kas osade töötajate puhul oleks vajalik ka Digiriigi Akadeemia Teenuste turvalisuse ABC koolituse läbimine.) erinevate vajadustega isikutele võrdselt ligipääsetav)  RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-1/253-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingul on selle sõlmimisel järgmised lisad: 1.4.1. Lisa 1 – rahastaja ootused Mittetulundusühingule Eesti Disainikeskus; 1.4.2. Lisa 2 – mõõdikud Mittetulundusühingule Eesti Disainikeskus. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.-31.12.2026 tegevustoetust summas 96 600 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 26.01.2026. 2.3. Juhul, kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 2.4. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 28.01.2027. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ning taotluses kirjeldatud tingimustel ja eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut 1/3  hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus; 4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäeval üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 2/3  6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Johanna Jõekalda, [email protected]; 7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Aive Karing, [email protected]. 7.2. Toetuse saaja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 7.2.1. Toetuse andja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. 7.2.2. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 7.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja: Toetuse saaja: Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus Registrikood: 70000941 Registrikood: 80268314 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] Arvelduskonto: EE667700771000964417 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Piipuu Aive Karing kantsler juhi kohusetäitja 3/3