Aruanne

LÕPPARUANNE MUUSEUMI TEADUSPROJEKTI ELLUVIIMISEST 01.01.2025-31.12.2025 Toetuse saaja andmed Juriidiline nimetus Eesti Rahvusraamatukogu Registrikood 74000139 Asutuse juhi või allkirjaõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed Peadirektor Martin Öövel [email protected] Projektijuhi nimi Marge Allandi Projektijuhi telefon ja e-posti aadress 6307109 [email protected] Projekt pealkiri või lühiannotatsioon Raamatuaasta lugemisuuring. Eestlane loeb 2025 Toetuse kasutamise lõpparuanne Projekti peamised tulemused Projekti tulemusena on valminud aruanne, mis annab ülevaate lugemise ja raamatukultuuri olukorrast Eestis, erinevate lugejagruppide suhtumisest raamatutesse ja lugemisse, samuti erinevate institutsioonide rollist kirjasõna tuleviku kujundamisel. Uuring näitas, et tänases Eestis on lugemisel endiselt keskne koht elanikkonna kultuuritarbimises. 1. Elulaaditüübid ja lugejatüübid Uuring andis võimaluse näha eestikeelse elanikkonna seas ilmevaid erisusi kultuuris osalemises, eriti neid, mis on seotud raamatute ja lugemisega. Küsitluse andmete alusel moodustati kaks tüpoloogiat – tegevuspõhine elulaaditüpoloogia ning raamatutega seotud valikute ja eelistuste põhine lugejatüpoloogia. Mõlema tüpoloogia loomisel on nii praktiline kui teaduslik eesmärk. Teaduslikul tasandil võimaldab selline lähenemine jälgida eestikeelse raamatu positsiooni muutumist, teatud määrani näha ette selle protsessi mõjusid ja tulemusi ning selgitada võimalike negatiivsete suundumuste pidurdamise võimalusi. Praktiline eesmärk on anda uurimuse põhjal tõenduspõhiseid soovitusi eestikeelsen raamatu tuleviku kindlustamiseks. 2. Lugemine ja noored Käesolev uuring ei kinnita kartust, et noored on lugemise täiesti hüljanud. Pigem leidis tõestust lugemise seos üldisema kultuurihuviga. Erinevalt kümme aastat tagasi valitsenud olukorrast ei ole digioskused ja sotsiaalmeedia enam noori ja vanu selgesti lahutav tegur. Uuring näitas, et kõige väiksema lugemishuviga vastajate rühmas on võrdselt nii noorima (15-24 a) kui kõige vanema vastajate rühma (65-79 a) esindajaid. Lugemisaktiivsuse jaotus on noorte seas samasugune kui elanikkonnas üldiselt, so leidub sarnases proportsioonis nii suure lugemisaktiivsusega kui ka lugemisest täiesti võõrdunud noori (kusjuures viimaseid on rohkem keskealiste kui noorte seas).  3. Lugemine ja tehnoloogia Uuringu üheks keskseks teemaks on raamatutarbimise muutused seoses uute tehnoloogiatega (e-raamat, audioraamat). Uuringu tulemused näitavad, et valdav osa (75%) eestlasi eelistavad lugeda paberväljaandeid, siiski on nii raamatute, ajakirjanduse kui muu teabe edastamine arvuti või nutiseadme kaudu tõusuteel. Ekraanilt loetakse valdavalt ajakirjandust, raamatuid eelistatakse lugeda paberilt, ehkki teatud olukorras või teatud liiki raamatuid loetakse ka ekraanilt või kuulatakse audioraamatuid. Raamatu puhul tõstetakse esile paberraamatu kui füüsilise objektiga seotud positiivseid aistinguid ning parema süvenemise, ‘aja maha võtmise’ võimalust. Eelkõige audioraamatute puhul on probleemiks nende halb kättesaadavus. 4. Lugemine ja ebavõrdsus Raamatute lugejate ja mittelugejate võrdlus näitab, et lugemisel on seos sotsiaalse ja vaimse heaoluga. Muude tunnuste alusel sarnastes elanike rühmades kaasneb suurema lugemisaktiivsusega kõrgem sotsiaalne enesehinnang ning eluga rahulolu. Uuringu andmed näitavad, et suurim lugemisega seotud ebavõrdsus ei ole seotud sotsiaalmajanduslike ega piirkondlike tingimustega ega isegi mitte eaga, vaid naiste ja meeste vahelise kultuurilise asümmeetriaga. Naiste suurem lugemisaktiivsus saab alguse juba koolieas ning kandub edasi läbi elukaare. Kõige vähem loevad keskealised kesk- või kutseharidusega mehed. 5. Põhiprobleemid eestikeelse raamatu olukorras ja tuleviku väljavaadetes Lähema kümne aasta jooksul võib ette näha senise kultuuritarbijate aktiivse tuumiku, sh eestikeelsete raamatute põhiliste lugejate ja ostjate osakaalu järsku kahanemist elanikkonnas ja selle asendumist uue digikeskse ja ingliskeelsele kultuuriruumile orienteeritud kultuuritarbijate põlvkonnaga. See seab ohtu eestikeelse raamatuturu püsimise. Ülevaade projekti toetuste raames ellu viidud tegevustest alates projekti alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani • Aprill-mai 2025 toimus kvantitatiivse uuringu küsimustiku koostamine, millesse panustasid kõik projektis osalejad. • Mai alguses viidi läbi hange kvantitatiivse uuringu küsitluse läbiviimiseks, paremaks osutus Kantar Emori pakkumine. • 13. mail viidi Eesti Rahvusraamatukogus läbi „Raamatuaasta lugemisuuring. Eestlane ja raamat“ avaüritus. Seal said sõna Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel, kultuuriministeeriumi teadusnõunik Viivian Jõemets, TÜ emeriitprofessor Marju Lauristin, TÜ raamatukogu direktor Jaanika Anderson, kirjandusteadlane Maarja Hollo Eesti Kirjandusmuuseumist. Vestlusringis osalesid TÜ emeriitprofessor Marju Lauristin, kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer, rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv. • 30. mai-30. juuni viis uuringufirma Kantar Emor läbi veebipõhise eestikeelse raamatuhuvi ja lugemisaktiivsuse uuringu „Eestlane loeb-2025“. Küsitluse sihtrühmaks oli eestikeelne elanikkond vanuses 15-79. Valimi suurus oli 1196 vastajat, kellest raamatute lugejaid oli 889 vastajat. • Juuli-detsember toimus kvantitatiivuuringu küsitlustulemuste analüüs. Andmete analüüsil rakendati eestlaste raamatusuhte ja lugemisaktiivsuse kirjeldamisele  sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel ka vastajate tegevuste ja eelistuste näitajate faktor- ja klasteranalüüsi. Klasteranalüüsi abil loodi kõigi vastajate valimi puhul eestlaste elulaadi tegevuspõhine tüpoloogia ning väiksema, ainult raamatute lugejaid hõlmava valimi alusel lugejatüpoloogia. • Oktoober-november viidi läbi kvalitatiivuuring, mis toimus fookusgruppide ja süvaintervjuude vormis. Viidi läbi 5 fookusgrupi kohtumist: kirjastajad, raamatukaupluste töötajad, õpetajad, raamatukogutöötajad (2) ning intervjuud õpetajate ja kirjanikest õpetajate (8 inimest) ja lapsevanematega (7). Pärast fookusgruppide ja intervjuude läbiviimist toimus kogutud andmete analüüs ja kokkuvõtete tegemine. Planeeritud ja tegelikud tegevused ning nende erinevuste põhjendused Kuna projekt tuli lõpule viia 2025. aastal (algselt planeeritud 2026. aasta märts), siis oli vajalik teha mõningad muudatused. • Küsitluse tulemuste analüüsi ja aruande koostamisele lisandus lõpparuande koostamine. • Planeeritud olid kvalitatiivse uuringuga seotud tegevused (töötoad jne). Kuna kvalitatiivse uuringu raames läbiviidud fookusgrupid ja intervjuud andsid hea tulemuse analüüsiks, siis lisategevusi ei pidanud projektis osalejad otstarbekaks. • Projekti turundus- ja kommunikatsioonitegevus jätkub 2026. aastal, kui on valminud lugemisuuringu tulemusi käsitlev väljaanne. Planeeritud ja tegelikud tulemused ning nende erinevuste põhjendused Planeeritud ja tegelike tulemuste vahel erinevusi pole. Projekti tulemuste rakendamise võimalused Eesti kultuuri, ühiskonna ja/või majanduse arendamiseks, jätkamissuunad, esile kerkinud probleemid. • Eestikeelse raamatu elujõu hoidmine on osa Eesti riigi põhiseaduslikust ülesandest tagada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. • Lugemisuuring annab võimaluse lugemise ja raamatukultuuri tendentside objektiivseks hindamiseks ning nende tegurite ja võimaluste selgitamiseks, mis aitavad kaasa eestikeelse raamatu jätkusuutliku lugejaskonna kindlustamisele ning olemasoleva lugejakonna erisuste paremale tundmisele ja arvestamisele. • Projekti tulemused seostuvad laiemalt Eesti ühiskonnas toimunud kultuuriliste muutustega ning annavad võimaluse teha järeldusi ja kasutada uuringu tulemusi kultuuripoliitika kujundamisel, raamatukogunduses (sh kogude komplekteerimisel, e-keskkondade arendamisel ja raamatukoguvõrgu reformimisel), kirjastustegevuses, lugemishuvi arendamisel koolis ja meedias ning uute tehnoloogiate rakendamisel lugemise edendamiseks. • Raamatukogude jaoks on üheks olulisemaks tulemuseks parem ülevaade oma kasutajatest ning valmisoleku kujundamine suhtlemiseks nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondadega. Pikemas perspektiivis toetab see lugemist väärtustava eestlase kujunemist ja püsimist.  • Kättesaadavaks tehtud andmestik loob võimaluse kasutada kogutud andmeid ka edaspidistes uurimistöödes, mis aitab projekti mõju veelgi laiendada. • Vajame riiklikku programmi, mis tagaks stabiilse toe eestikeelsete raamatute loomisele, kirjastamisele ja raamatukogude kaudu lugejani jõudmisele olukorras, kust turumehhanismid enam ei suuda tagada eestikeelse trükisõna ja meedia jätkusuutlikkust. • Riiklik raamatupoliitika peaks tagama haridussüsteemi ja kultuuriasutustele, sh raamatukogudele ja muuseumidele vajalikud vahendid, et need saaksid senisest rohkem pühenduda tegevustele, mis arendavad noore põlvkonna kultuuriteadlikkust ja raamatuhuvi. • Noorte toomiseks eesti kirjanduse ja kultuuriloo juurde oleks üheks võimaluseks eesti kirjanduse ja kultuuriloo, sh eesti kirjanduse tüvitekstide ja suurkujude tutvustamine läbi filmikunsti ning muude visuaalkunsti vormide. Ülevaade projekti tutvustamisest ja tulemuste avalikustamisest (sh andmete vabakasutuse potentsiaal) • 13. mail viidi Eesti Rahvusraamatukogus läbi „Raamatuaasta lugemisuuring. Eestlane ja raamat“ avaüritus, kus räägiti lugemisuuringu vajalikkusest ja lugemise üldisest seisust. • 20. oktoobril pidas Marju Lauristin ettekande Eesti Kirjandusmuuseumis üleriiklikel raamatukogupäevadel andes ülevaate esmastest uuringu tulemustest. • novembril pidas Marju Lauristin ettekande raamatuaasta lugemisuuringust Tallinna Südalinna raamatukogus Aleksander Sibula erialapäeval. • 26. novembril pidas Marju Lauristin ettekande „Noored ja vanad raamatumaailmas. Pilguheit raamatuaasta lugemisuuringusse“ Tallinna Ülikoolis, mille peamine fookus oli noorte lugemisharjumused. • 21. novembril tutvustas Marju Lauristin tulemusi Eesti Akadeemilises Ajakirjanduse Seltsis ja detsembril teadusseminaril TÜ ühiskonnateaduste instituudis. • 2026. aastal on plaanis kohtumised SA Kultuurileht poolt korraldatud kultuuriväljaannete peatoimetajatega, erinevad teadusseminarid, põhjalik ülevaade ajalehes Sirp. • Lugemisuuringu peamine esitlus toimub 14. märtsil 2026 Eesti Raamatu Aasta lõppkonverentsil, kus Marju Lauristin teeb ettekande lugemisuuringu tulemustest. • Projekti teadusandmete avaldamine ja säilitamine TÜ raamatukogu hallatavas repositooriumis DataDOI. • Lugemisuuringu väljaandes ilmunud artiklid on kättesaadavad ETISes. Toetuse kasutamine projekti lõppkuupäeva seisuga Eraldatud summa  summa 50 000 € Toetusest tehtud kulud kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega, projekti lõppkuupäeva seisuga Jrk. Kululiik (personalikulud Summa Selgitus (teostaja, panustava nr töökohtade arvestuses, koostööpartneri nimetus, Muud teadustöökulud töötajate arv ja koormus jm) kululiikide kaupa) 1. Personalikulud 14 584,20 Marju Lauristin (TÜ ühiskonnateaduste instituut) Lugemisuuringu küsimustiku koostamine, andmete analüüs, kvalitatiivse uuringu koordineerimine, lõpparuande koostamine, väljaande koostamine 2. Personalikulud 3 345,00 Peeter Vihalemm (TÜ ühiskonnateaduste instituut) Lugemisuuringu andmete analüüs, väljaande artikkel 3. Personalikulud 3 077,40 Marin Laak (Eesti Kirjandusmuuseum) Lugemisuuringu küsimustiku koostamine, andmete analüüs, kvalitatiivuuringu läbiviimine ja analüüs, väljaande artiklid 4. Personalikulud 1338,00 Ragne Kõuts-Klemm (TÜ ühiskonnateaduste instituut) Andmete analüüs, väljaande artikkel 5. Personalikulud 1672,50 Maarja Hollo (Eesti Kirjandusmuusuem) Lugemisuuringu küsimustiku koostamine, kvalitatiivuuringu läbiviimine ja analüüs, väljaande artikkel 6. Personalikulud 1030,26 Jaanika Anderson (TÜ raamatukogu) Kvalitatiivuuringu läbiviimine ja analüüs, väljaande artiklid 7. Personalikulud 1030,26 Kristel Veimann (Eesti Rahvusraamatukogu) Kvalitatiivuuringu läbiviimine ja analüüs, väljaande artiklid  8. Personalikulud 829,56 Liina Luhats-Ulman (Eesti Rahvusraamatukogu) Kvalitatiivuuringu läbiviimine ja analüüs, väljaande artikkel 9. Personalikulud 829,56 Riina Tamm (Eesti Rahvusraamatukogu) Kvalitatiivuuringu läbiviimine ja analüüs, väljaande artikkel 10. Personalikulud 829,56 Margus Küppar (Eesti Rahvusraamatukogu) Kvalitatiivuuringu läbiviimine ja analüüs, väljaande artikkel 11. Personalikulud 695,76 Virgo Siil (TÜ ühiskonnateaduste instituut) Kvalitatiivuuringu läbiviimine 12. Personalikulud 200,70 Marge Allandi (Eesti Rahvusraamatukogu) Väljaande artikkel 13. Personalikulud 1873,20 Marge Allandi (Eesti Rahvusraamatukogu) Projektijuhi tasu 14. Muu kulu 15 234,64 AS Emor Küsitlusuuringu läbiviimine, uuringu aruanne 15. Majanduskulu 209,00 Stanford Music OÜ Diktofoni kvalitatiivuuringute läbiviimiseks 16. Esinduskulu 2 243,59 Rahva Raamat AS Kinkekaardid kvalitatiivuuringus osalejatele 17. Esinduskulu 171,72 Rent Center OÜ Lugemisuuringu avaürituse inventar 18. Esinduskulu 536,80 AV Trading OÜ Lugemisuuringu avaürituse toitlustus 19. Esinduskulu 140,30 OÜ QP Trükikoda Lugemisuuringut tutvustavad järjehoidjad 20. Esinduskulu 20,80 Kvalitatiivuuringus osalejate toitlustus 21. Transpordikulu 25,30 Marge Allandi (Eesti Rahvusraamatukogu) Sõidupiletid Kulud kokku 49 918,11 Toetuse kasutamata jääk projekti lõppkuupäeva seisuga 81,89 € Eelarve muudatused võrreldes algse taotlusega Tulenevalt projekti läbiviimise aja lühenemisest jäi kasutamata osa kommunikatsiooniks ettenähtud rahast. Kommunikatsiooniks ja kvalitatiivuuringu lisategevusteks määratud raha on kasutatud uuringu lõpparuande kirjutamiseks, samuti lugemisuuringu väljaande koostamiseks ja artiklite kirjutamiseks. Lisainfo (juhul kui soovite midagi täiendavat lisada) Projektiga seotud teenuste ostmisel (küsitlusuuringu läbiviimine ja uuringu aruande koostamine) võeti kaks hinnapakkumist nii nagu oli nõutud kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu vahel sõlmitud lepingu nr 7-1/146-2 punktis 4.1.3., mis näeb ette vähemalt kahe võrreldava hinnapakkumise võtmist. Kinnitused Kinnitan, et toetuse saaja on kasutanud toetust sihtotstarbeliselt taotluses esitatud tegevuste elluviimiseks: • toetust on kasutatud ainult abikõlblike kulude katteks; • aruandes kajastatud kulud on tehtud abikõlblikul perioodil; • projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust; • projektiga seotud teenuste ostmisel järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võetud on vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole olnud võimalik võtta või kui odavaimat pakkumist ei valitud, on selleks olemas põhjendus; • projekti tulemuste publitseerimisel või tutvustamisel lisatakse järgmine teave: „Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse eelarvest“; • projekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte on toetuse saaja teinud Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kaudu avalikult kättesaadavaks; • projekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid on toetuse saaja teinud avalikkusele ETIS kaudu vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti; • juhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist;