Teie 22.12.2025 nr 8-1/10256-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 21.01.2026 nr 1-12/1366-3
Autoriõiguse seaduse muutmise seadus
(isiklikud õigused)
Autoriõiguse seadus puudutab väga laia ringi erinevaid tegevusalasid. Ainuüksi loomingu
valdkondades on autori isiklike ja varaliste õigustega seoses erinevaid vaatenurki, sh põhjendatud
murekohti. Mõistame hästi seletuskirjas toodud näidete põhjal probleemi aktuaalsust ja hindame
eelnõus pakutud lahenduste läbimõeldust. Ometi peame rõhutama ka nende loomevaldkondade
muret, mida plaanitavad muudatused mõjutaksid negatiivselt. Kultuuriministeerium kooskõlastab
autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seega järgmiste märkuste arvestamisel.
Kuigi on ka teistsuguseid näiteid (nt muusikatööstus), on mitmete loomevaldkondade
seisukohalt probleemne, kui autori õigus teost muuta liigub tulevikus isiklike õiguste alt varaliste
õiguste paketti. Autori roll, sisuline vastutus ja nt teose kultuuriline mõõde ei oma küll osade
kollektiivsete ja tehniliste protsesside intellektuaalomandi puhul tähtsust, aga see on samas keskse
mõjuga kultuuri toimimisele valdkondades, mille keskmeks on autorite looming ja teoste
terviklikkus.
Et kaitsta loomevaldkondade loojate võõrandamatut õigust oma loomingule, tuleks veel kord
kaaluda nii autorite isiklike õiguste kataloogi (AutÕS § 12) kui ka esitajate isiklike õiguste
kataloogi (AutÕS § 66) muutmata jätmist ning vajadusel viia kollektiivse intellektuaalomandi
põhiste sektorite osas sisse erisus. Planeeritud muutused on meie hinnangul
osade loomevaldkondade seisukohalt vastuolus autori võõrandamatu õigusega teose
puutumatusele.
Autorist võõrandamatu isiklik õigus teose puutumatusele (sh õigus teha teoses muudatusi ja lisada
sellele lisasid) kaitseb teose loomise protsessi ning hiljem seda, kuidas teos kultuuriruumis
eksisteerib, tagades kultuurilise väärtuse ja loomevabaduse, mida peab riik põhiseaduslikult
tagama. Autoriõiguse seaduse § 4 lg 4 kohaselt tekib autoril õigus ka teose loomise vaheetappide
resultaatidele. Teose loomine on pikk ja töömahukas protsess, mis võib teatud juhtudel kesta
aastaid, mil autor loob erinevaid vaheetappide resultaate, mis kõik on sisuliselt ja kunstiliselt
olulised, et saaks tekkida tervikteos. Kirjeldatud protsesside puhul on enamasti tegemist
individuaalse loominguga, mis tähendab aga, et üksikisikust autor on võimalike lepingupartnerite
suhtes läbirääkijana nõrgemas positsioonis oma õiguste kaitsel, tal võivad puududa ressursid ja
oskused oma õiguste kaitseks. Näiteks arhitektuuri ja disaini valdkonna puhul on see probleemistik
aktuaalne ka kollektiivse loomingu puhul. Seadusandja peab selliste olukordade vältimiseks
pakkuma lahendused, mis autoreid kaitseks.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Kui teose tellija saab sekkuda läbi varalise õiguse teose loomise protsessi ning hakata määrama,
milline tervikteos luuakse ning millised peavad olema autori loomingulised otsused, siis ei saa
enam rääkida loomevabadusest – autori loodud kunstist ja kultuurist –, vaid käibe-esemete
tootmisest. See aga ei ole autoriõiguse ega ka kultuuri eesmärk ning taoline lähenemine seab
otseselt ohtu vaba ja kultuuriliselt tähendusliku loomingu.
Plaanitavad muudatused peaksid arvestama kõigi loominguliste valdkondade autoritega, lähtudes
autoriõiguse seaduse kesksest eesmärgist ja autoriõigusest kui ühest põhiõigusest. Praegune eelnõu
ei ole meie hinnangul kooskõlas kõigi loomevaldkondade autorite õiguste ja huvidega. Palume
jätta eelnõus nii autorite isiklike õiguste kataloog (AutÕS § 12) kui ka esitajate isiklike õiguste
kataloog (AutÕS § 66) muutmata ning leida võimalus sektoripõhiste erisuste loomiseks eelnõu
seletuskirjas kirjeldatud probleemide lahendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Johanna Jõekalda 628 2207
[email protected]