Aruanne

Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ Kursi 3, 10415 Tallinn, Estonia Tel +372 611 7436 [email protected] www.arhitektuurikeskus.ee ARHITEKTUURIKESKUSE TEGEVUS ARUANNE 2025 Kultuuriministeerium : professionaalne areng - arhitektuuriga seotud loovisikute , ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse toetamine , sh ekspordivõimekuse tõstmine , koolitustegevused . EAK viis 2025. aastal läbi 3 koolitusprogrammi : Ringse Arhitektuuri Kiirendi (RAK), ruumiloome ja r ingse a rhitektuuri ja e hituse koolitusprogramm RAK+. Ringse Arhitektuuri Kiirendi (RAK) Ringse Arhitektuuri Kiirendi (RAK) o li 2-aastane (2024-2025), neljast semestrist koosnev arhitektuuribüroodele suunatud intensiivne koolitusprogramm, mille eesm ä rk o li vahendada kaasaegseid kestliku arhitektuuri- ja ehitusalaseid teadmisi, vahendades olulisi arhitektuurivaldkonna arenguid ja infot nii Eestist kui piiri tagant. Info allikateks o lid praktikud, teadusasutused, teoreetikud kui ka seadusandliku pool e eesindajad. Projekti laiem eesm ä rk o li t õ sta arhitektide konkurentsiv õ imet ringse ja keskkonnas ää stliku projekteerimise valdkonnas, suurendada konkurentsiv õ imet v ä listurgudel ning edendada j ä tkusuutliku ruumiloome diskussiooni ja teadmussiiret arhitektuurivaldkonna praktikute ja akadeemia vahel. RAK t ä iendkoolitusprogramm o li suunatud eelk õ ige praktiseerivatele arhitektidele. Lisaks h õ lma s kiirendi ka olulisi teemablokke nii ruumiloome ja planeerimisega tegelevate avaliku sektori esindajatele, arendajatele ja ka seminare, mis o lid suunatud laiemale avalikkusele. Programmi raames toimu sid õ ppereisid v ä lisriikidesse ( Oslo, Brüssel , Kopenhaagen, Helsinki, Zürich ). RAK programm tugines arhitektuurivaldkonnas aktuaalsetele keskkonna sää stlikele suunistele, mis kajastuvad Eesti ja EU arengukavades ja strateegiates nagu Eesti 2035, Ehituse teekaart 2040, Ehituse pikk vaade, Ringmajanduse valge raamat ja Rohep öö rde tegevusplaan 2023-2035; aga ka Euroopa Uus Bauhaus , Riigi j.. tmekava 2022-2028, Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring, LifeIP BuildEST , Nordic Harmonisation of Life Cycle Assessment ja FCRBE – Facilitating the circulation of reclaimed building elements in Northwestern Europe. RA K programmis osales 17 Eesti arhitektuuribürood . Koolitusprogrammi läbiviimist kaasrahasta s Euroopa Liit perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus - ja siseturvalisuspoliitika fondi rakenduskavade vahenditest Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA kaudu. 2025 aasta RAK koolitused : Õppereis : BRÜSSEL 29.01-31.01.2025 Õppereisil külastati parimaid tänapäevaseid ringsearhitektuuri näited Brüsselis. Viimase kahe aastakümne jooksul on taas- ja korduskasutusest saanud oluline osa linna arhitektuurilipoliitikas , mille on omaks võtnud nii avalikud kui ka erasektori osapooled ning mida on innustanud äsja ametiaja lõpetanud BMA* Kristiaan Borret . Ringne arhitektuur on omanud linna ruumiloomes viimastel aastatel keskset rolli, avaldudes materjalide taas- ja korduskasutuses ehituses, olemasolevate struktuuride säilitamises ning tulevases adaptiivse taaskasutuse väärtustamises uute hoonete projekteerimisel. * bouwmeester master architect (BMA) ehk Brüsseli regiooni arhitekti ülesanne on edendada linnaprojektide ruumilist kvaliteeti Brüsselis sõltumatust positsioonist lähtudes. Seminar: REGENERATIIVNE ARHITEKTUUR, 05.03.2025 Seminaris analüüsiti regeneratiivse arhitektuuri ja materjalide mõisteid kolmest vaatenurgast, lähtudeskogemustest eri maailma piirkondadest. Regeneratiivne lähenemine ei keskendu ainult keskkonna kahju vähendamisele, vaid loob aktiivselt positiivset mõju ökosüsteemidele ja kogukondadele. See tähendab,et hooned ei ole vaid ressursitarbijad, vaid ka elurikkuse toetajad, süsinikusidujad ja energiatootjad. Lektorid: Aveliina Helm , Kliimaministri teadusnõunik,Tartu Ülikooli taastamisökoloogia proffessor Dr. Giulia Celentano (online), Regenerative Materials , ETH Zürich Marta H. Wisniewska (online), Regenerative Architecture Lab , Cornelli ülikool Seminar: PUIT: TEHASEEHITUS, DEMONTEERITAVUS JA TAASKASUTUS 19.03.2025 Seminaril arutleti, kuidas puidu kui taastuva ressursi kasutamine saab muuta ehitustööstust jätkusuutlikumaks. Fookuses olid tehases eeltoodetud puithoonete võimalused, moodul- ja ringmajanduslikud lahendused ning puidu elutsükli pikendamine läbi nutika materjalikasutuse. Lektorid tutvustasid tipptasemel projekte ja teadustöid, mis avavad uusi perspektiive puitmaterjalide efektiivsele kasutamisele nii linnakeskkonnas kui ka ehitussektoris. Seminari l käsitleti ringmajanduse põhimõtete rakendamist ehituses, sealhulgas biopõhiste ja taaskasutatud materjalide kasutamist. Tutvustati uuenduslikke viise, kuidas erinevaid materjale kombineerida puitkonstruktsioonidega, et luua jätkusuutlikke ja kohandatavaid hoonesüsteeme. Eriline tähelepanu oli taaskasutatud puidu potentsiaalil, kus arutleti, kuidas digitaalsed tööriistad, nagu fotogramm- meetria ja arvutuslik disain, aitavad hallata ebastandardsete materjalide keerukust. Samuti uuriti, kuidas puithoonete modulaarsus ja demonteeritavus võimaldavad hoonete lihtsamat ümberehitamist ja taaskasutamist, sealhulgas metallivabade puiduliideste ning hübriidsete ehitustehnikate rakendamist. Lektorid: Erik Zanetti , Karlsruhe Tehnoloogiainstituudi (KIT) Digitaalse Disaini ja Tootmise (DDF) õppetooli teadur Roberth Schmitz , White Arkitekteri partner Sille Pihlak ja Siim Tuksam Objektikülastus : ELEKTRILEVI MUSTERMAJA 28.03.2025 Elektrilevi Mustermaja on Eesti Kunstiakadeemia (EKA) Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK ja Elektrilevi koostöös valminud innovaatiline hoone, mis seab uue standardi moodulehituses. See on esimene omataoline õppehoone Eestis – täielikult puidust, tööstuslikult toodetud ja kergesti kohandatav vastavalt vajadustele. 𝗠𝗶𝘀 𝘁𝗲𝗲𝗯 𝗺𝗮𝗷𝗮 𝗲𝗿𝗶𝗹𝗶𝘀𝗲𝗸𝘀 ? 𝗟𝗲𝗴𝗼 - 𝗺𝗮𝗷𝗮 𝗽𝗮̈𝗿𝗶𝘀𝗲𝗹𝘂𝘀 – hoone koosneb tehases toodetud moodulitest, mida saab kohapeal kokku panna, lahti võtta ja taas kasutada. Kui ruumi on vaja rohkem, lisad lihtsalt uue mooduli! 𝗦𝗮̈𝗮̈𝘀𝘁𝗲𝘃 𝗷𝗮 𝘃𝗮𝘀𝘁𝘂𝗽𝗶𝗱𝗮𝘃 – traditsioonilise ehituse asemel on kasutatud ringmajanduslikke põhimõtteid: naelte asemel kruvid, et materjale saaks kergesti taaskasutada. 𝗧𝘂𝗹𝗲𝘃𝗶𝗸𝘂𝗸𝗶𝗻𝗱𝗲𝗹 𝗮𝗿𝗵𝗶𝘁𝗲𝗸𝘁𝘂𝘂𝗿 – moodulhooned pole lihtsalt moeröögatus! Need on kvaliteetsemad, täpsemad ja vastupidavamad kui platsil ehitatud majad. Lisaks on need taskukohasemad ja kiiremini valmivad. 𝗨𝗻𝗶𝘃𝗲𝗿𝘀𝗮𝗮𝗹𝗻𝗲 𝗸𝗮𝘀𝘂𝘁𝘂𝘀 – see lahendus sobib mitte ainult koolide ja õppehoonete, vaid ka lasteaedade, haiglate, kortermajade ja isegi vanglate ehitamiseks. 𝗠𝗶𝗸𝘀 𝗺𝘂𝘀𝘁𝗲𝗿𝗺𝗮𝗷𝗮 𝗼𝗹𝘂𝗹𝗶𝗻𝗲 𝗼𝗻 ? See projekt on oluline samm tuleviku koolimajade, haiglate, kortermajade ja teiste avalike hoonete suunas. Mustermaja süsteem on avatud lahendus – vabavarana kõigile kättesaadav, nagu arhitektuuri maailmas oma “Vikipeedia” Lisaks on lahendusele juba huvi tundnud rahvusvahelised ehitusettevõtted, sh Saksamaal, kus kohandatakse seda koolide ja lasteaedade tarbeks. Elektrilevi koolituskeskus on alles algus – järgmised mustermajad kerkivad juba peagi Põhja-Tallinna lasteaedadeks! Lektor: Renee Puusep p, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna teadur Materjalitöötuba: MÜTSEEL / SEENEMATERJALID JA TERVISLIK EHITUS 16.04.2025, 30.04.2025 Myceen on Tallinnas tegutsev puhastehnoloogia ettevõte, mis arendab süsiniknegatiivseid ehitusmaterjale, kombineerides seeneniidistiku ( mütseeli ) ja orgaanilisi tööstuslikke kõrvalsaadusi, nagu saepuru ja kanep. Selle uuendusliku lähenemise tulemuseks on biolagunevad ja keskkonnasõbralikud tooted, mis kasutavad ära jäätmeid ning vähendavad keskkonnajalajälge. Töötuba toimus kahes osas ja kahel päeval , kus loengute ja praktilise töo ̈ käigus tutvuti seenematerjalide tehnoloogia ja kasutusvõimalustega . Lisaks külastati Myceeni ja Puitarhitektuuri Kompetentsikeskusega koostöös valminud testmaja, kus mõõdetakse uudse mükokomposiit soojustusmaterjali toimimist reaalses keskkonnas. Lektorid/ töötoa läbiviijad: Killu Leet ja Siim Karro , Myceen Marek Mardisoo , EstHus Seminar: INNOVAATILISED JA BIOPÕHISED MATERJALID 14.05.2025 Seminar tõi fookusesse arhitekti ja sisearhitekti rolli kestlike, bioregionaalselt sobivate materjalide loomisel ja arendamisel. Esinejad rõhutasid, et eetiline suhtumine materjali kujundab ka selle esteetikat - kui väärtustame keskkonnasäästlikku/looduslikku, siis see peegeldub ka ruumikvaliteedis. Eesti Maaehituse esindaja Mikk Luht tõi välja vajaduse rohkemate „käed küljes“ praktikute järele, kes katsetavad ja prototüüpivad, et viia edasi näiteks kohalikust põhust või kanepikiust valmistatud ehituslahendusi. Atelier LUMA resident Maria Luiga rõhutas bioregionaalsuse tähtsust ja näitas, kuidas lokaalsed ressursid saavad olla kaasaegse arhitektuuri alusmaterjaliks, kui neid käsitletakse eetiliselt ja süsteemselt. Seastexi asutaja Sander Nevejans tutvustas sinimerekarpide kasvatamise kõrvalsaadusest – mussli habemest – valmistatud viimistluspaneele, mis ühendavad uuendusliku materjaliarenduse kultuurilise jätkusuutlikkusega. Seminar tõi esile, et loovus, teaduspõhisus ja materjali tunnetuslik mõistmine on olulised eeldused keskkonnasõbralikumate ehitusviiside kujunemiseks. Lektorid: Mikk Luht , Eesti Maaehitus Maria Helena Luiga , Atelier LUMA resident Sander Nevejans , Seastexi asutaja KANEPIBETOONI TÖÖTUBA 30.05.2025 Kanepibetooni töötuba, mida viisid läbi Hannah Segerkrantz ja Malvo Tominga , keskendus kanepibetooni rakendamisele ehituses, seda läbi teooria ja ekspertide loengute kui ka käed-külge praktikaga. Kanepibetoon on jätkusuutlik ehitusmaterjal, mida peamiselt ehituses kasutatakse soojustusena. Kanepibetoonsegu ehk kanepibetoon on kergsegu , mis saadakse kanepiluude segamisel sideainega. Töötoas saadi teadmisi kanepibetooni omaduste, koostisosade ning potentsiaalsete kasutuste kohta ja testiti kanepibetooni segamist ja seinamoodulite tampimist. Töötoa eesmärk oli anda võimalikult lai ülevaade kanepibetooni kasutuse kohta. Lektorid /töötoa läbiviijad: Hannah Segerkrantz ja Malvo Tominga , Priit Wilbach Õppereis : KOPENHAAGEN 09.06-11.06 Reisi eesmärk oli tutvuda uuenduslike arhitektuuri- ja linnaruumi projektidega, kus ringmajandus, taaskasutus ja uued materjalid mängivad keskset rolli. Muljed reisist olid väga positiivsed – Kopenhaageni ja Malmö näited pakkusid inspiratsiooni ning avardasid arusaama sellest, kuidas jätkusuutlik arhitektuur saab kujundada elukeskkonda. Resource Rows – ringmajanduse eeskuju Kopenhaagenis Lendager Groupi elamukompleks, kus on oskuslikult taaskasutatud lammutatud hoonete telliseid ja metrooehitusest järelejäänud puitu. Hoone on varustatud päikesepaneelide ja soojuspumpadega ning selle rajamisega vähenes CO₂ heide ligi kolmandiku võrra. ETC Hyllie – puit ja põhk Malmö Hyllie Söderis Kaminsky Arkitektur projekteeritud elamu, mille konstruktsioon on täielikult puidust ja soojustus tööstuslikult tihendatud põhust. Projekt seob kogukondlikkuse ja madala kliimajalajäljega elamise. Natural Material Studio – materjalide tulevik Bonnie Hvillumi juhitud stuudio, kus katsetatakse vetikate, seente ja muude biopõhiste materjalidega. Osalejad said ise katsuda ja kogeda biopolümeere ning kuulda loovast disainifilosoofiast, kus iga teos sünnib dialoogis materjaliga. Recycle ! – taaskasutuse ilu DACis Taani Arhitektuurikeskuse näitus, mis tõi esile, kuidas taaskasutatud materjalidest võib luua midagi uut, funktsionaalset ja kaunist. Office Kim Lenschow Materjalide uurimisele ja innovatsioonile keskenduv büroo, kes töötab koos loovisikute ja teadlastega, et leida uusi võimalusi savi, puidu ja teiste looduslike materjalide kasutamiseks arhitektuuris. Õppereis: HELSINGI 05.09.2025 Päev oli täis inspiratsiooni, saadi uus teadmisi ringmajandusest, jätkusuutlikust arhitektuurist ja loovast ruumiloome praktikast. Külastati Fyra sisearhitektuuribürood, mis tegeleb projektidega, kus kesksel kohal on materjalide teadlik valik ja jätkusuutlik lähenemine ruumiloomele Tutvuti Aalto ülikooli laohoone kontseptsiooniga, mille puhul kasutatakse ainult taaskasutatud materjale – muljetavaldav näide materjaliteadlikust ehitusest! Helsinki Design Week’i peanäitus Soumitalos pakkus ülevaate uuenduslikest disaini- ja ruumiloomeprojektidest. Päev lõppes õhtusöögi ja saunaga Uunisaarel, kus jagati muljeid ja arutleti nähtud ideede rakendamise üle kodumaal. Tõestasime taas, et inspireeriv arhitektuur algab liikumisest – nii mõtteis kui pedaalidel. Seminar: ÖKOFUTURISM JA TEHNO-KÄSITÖÖ 17.09.2025 Seminar tõi kokku loovisikuid Eestist, Gruusiast ja Rootsist, et arutada, kuidas arhitektuur, kunst ja disain suhestuvad kliimakriisi, tehnoloogiliste muutuste ja ressursside piiratusega ning milliseid uusi tulevikunägemusi ja ruumilisi strateegiaid need väljakutsed vajavad. Esinejad ja aruteluteemad Garbage Kids tutvustas oma käsitööpõhist lähenemist, mis sai alguse leidpuidu kogumisest ja sellest mööbli valmistamisest. Nende praktika ei paku lihtsaid lahendusi ületarbimise probleemile, vaid toob esile töö ja materjalide eetilise mõõtme ning vabaduse suurtest tootmissüsteemidest. Nad väärtustavad aeglasi meetodeid ja traditsioonilisi tööriistu, nähes käsitööd kui dialoogi inimese ja materjali vahel. Näidetena tõid nad esile projektid, kus töö tulemuseks ei olnud ainult ese, vaid ka kogukondlik protsess – näiteks keerdtrepi ehitamine, mille käigus saadi tasuks toitu, jooki ja tööriistu. Nende tööviisi saadab veendumus, et tööriistad ja meetodid kujundavad ka inimest ennast ning et iga kordus käsitöös on unikaalne. Rootsi arhitekt Pavels Hedström keskendus oma ettekandes küsimusele, kuidas inimene saab ellu jääda ja kohaneda äärmuslikes keskkondades, kus loodusressursid on piiratud. Tema projektid Atacama kõrbes Tšiilis uurivad vee kättesaadavuse probleeme ja spekuleerivad lahenduste üle, mis ühendavad disaini, tehnoloogia ja bioloogilise intelligentsuse. Tema loodud prototüübid, nagu udukogumise seljakott ja telgiks lahti käiv kombinesoon, ei esita lõplikke lahendusi, vaid avavad võimalusi mõelda veepüüdmise ja isemajandava elamise strateegiatele. Hedströmi töö keskendub sellele, kuidas disain võib muuta inimese ja looduse suhte vastastikusemaks, pakkudes ruumilisi vastuseid toidu, vee, varjualuse ja läheduse vajadustele globaalse kriisiolukorra taustal. Peamised mõttevahetused Kuidas käsitöö ja aeglased töömeetodid pakuvad alternatiivi tööstuslikule ja ületarbimisel põhinevale tootmisloogikale. Milliseid uusi ruumilisi ja tehnoloogilisi prototüüpe vajame ressursside nappuse ja kliimakriisi tingimustes. Kuidas arhitektuur ja disain saavad olla spekulatiivsed tööriistad, mis pakuvad uusi viise suhestumiseks keskkonna ja kogukonnaga. Seminar näitas, et ökofuturism ja tehnokäsitöö ei ole pelgalt esteetilised suundumused, vaid praktilised ja filosoofilised tööriistad, mis aitavad kujundada kestlikke alternatiive juba täna. Lektorid: Ulla Alla ja Nika Gabiskiria , Gruusia/Eesti, Garbage Kids Pavels Hedström / Inxects (Rootsi) Seminar: ADAPTIIVNE TAASKASUTUS 06.10.2025 Adaptive reuse ehk olemasolevate hoonete uuskasutus on arhitektuuri ja linnaplaneerimise üks olulisemaid tulevikupraktikaid. See ühendab ressursisäästu, pärandi hoidmise ja kaasaegse funktsionaalsuse, tõstes esile küsimuse: kuidas töötada juba olemasoleva ruumiga nii, et tekiksid uued väärtused ja uued kasutusviisid? Seminar keskendub arhitektuuri rollile selles protsessis – milliseid metoodikaid ja töövõtteid rakendada, kuidas ühendada ajalugu ja innovatsiooni ning millist lisandväärtust loob uuskasutus kogukondadele ja linnade arengule. Lektorid: Astria Excell / AIE Architects (Soome) Vaiva Šimolinunaite-Čečkauskiene / DO Architects (Leedu) Avalik seminar: RADIKAALNE OPTIMISM ARHITEKTUURIS JA RUUMILOOMES 21.10.2025, TARTU PAULUSE KIRIKUS Radikaalne optimism arhitektuuris ja ruumiloomes ei ole ainult mõtteviis – see on üleskutse tegutsemiseks. Silmitsi kliimamuutuste, sotsiaalse killustumise, sundümberasustamise ja ressursside nappusega väidab see lähenemine, et disainil on jõud kujutleda ja aktiivselt kujundada paremat tulevikku. See on radikaalne, sest seab kahtluse alla lammutamise, riskikartlikkuse ja lühinägeliku mõtlemise ülemvõimu. See on optimistlik, sest asetab arhitektuuri ja linnaplaneerimise vastupidavuse, kaasatuse ja süsteemse muutuse katalüsaatoriteks. Seminar tõi kokku juhtivad praktikud üle Euroopa, kelle tööd kehastavad seda filosoofiat. Igaüks neist näitab omal moel, kuidas arhitektuurne praktika suudab muuta narratiive, aktiveerida kogukondi ja kujundada olemasolevad struktuurid ümber uuenemise mootoriteks. Lektorid: Olga Trebuhina / NOM in HouseEurope ! ( Läti ) Anna Dobrova / METALAB (online) ( Ukraina ) Carla ferrando ja Pablo Garrido Arnaiz / Parabase ( Šveits ) Paneelvestlust juhtis Roland Reemaa Objektikülastus : LASNAMÄE RINGMAJANDUSKESKUS 31.10.2025 Külastuse fookus oli hoone arhitektuursel loogikal, ruumilisel ülesehitusel ja ringmajanduse põhimõtete rakendamisel nii hoone funktsioonides kui konstruktsioonis ja materjalivalikutes. Arhitektide jaoks oli oluline näha, kuidas tehniline jäätmekäitluse funktsioon on lahendatud keskkonna ja kasutajasõbralikult ringse ehituse põhimõttel. Hoone on selgelt tsooneeritud : jäätmejaama logistika, avalikud ringmajanduse funktsioonid (korduskasutus, parandamine, õpe) ja administratiivsed ruumid on ruumiliselt loogiliselt eristatud, kuid seotud ühtseks tervikuks. Tähelepanuväärne oli hoone paindlik ja tulevikku arvestav struktuur, mis võimaldab funktsioonide muutumist ja ruumide ümberkasutamist. Rõhutati materjalide valikul vastupidavust, hooldatavust ja taaskasutuse potentsiaali ning seda, kuidas ringmajandus ei ole ainult programmi tasandil, vaid on hoone arhitektuuri ja detaililahenduste osa. Külastus pakkus head ülevaadet sellest, kuidas avalik taristuhoone saab olla samaaegselt tehniliselt efektiivne, keskkonnateadlik ja arhitektuurselt selge, ilma et üks aspekt teist alla suruks. Lektor: Urmo Mets , arhitekt Seminar: ÕIGLANE JA KAASAV RUUMILOOME 12.11.2025 Seminaril arutleti selle üle, kuidas ruum kujundab meie igapäevaelu, võimusuhteid ja kogukondlikku sidusust ning kuidas arhitektid ja planeerijad saavad luua keskkondi, mis on tõeliselt ligipääsetavad, kaasavad ja hoolivad. Seminari fookuses olid küsimused: Kellele kuulub avalik ruum? Kuidas tuua disainiprotsessi rohkem erinevaid hääli? Milline ruum toetab inimeste heaolu, väärikust ja autonoomiat? Lektorid ja ettekanded: Kristi Grišakov – “Mugavustsoonist välja: õiglane linn ja kaasav planeerimine” Ingrid Ruudi – “Feministlik ruumiloome – miks ja milleks?” Aurelia Minev – “Normaalsed keskkonnad normaalsele inimesele” Seminar tõi esile vajaduse mõtestatud ja teadliku ruumiloome järele, mis sünnib dialoogist ning erinevate kasutajate kogemuste kaasamisest. Seminar: KOGUKOND JA KESTLIKKUS 28.11.2025 Teemadeks olid: Kopli rahvamaja kogukonnahoov sellest välja kasvanud uurimusnäitus „Silikaat. Ontoloogia I“ kogukondlik ruumiloome, materjalide taaskasutus ja (ala) väärindamine arhitekti roll kestlikkuse ja kogukonnaga koostöö protsessis. Kopli rahvamaja ja Kopli poolsaare arendused Räägiti, millised arendused Kopli poolsaarel on tulemas ning kuidas tekivad segregatsiooni ja kontrastide mustrid. Vaadeldi Kopli rahvamaja ajalugu – milline maja varem oli (sh fotod aastast 1937) ja mis seisus see oli nüüd. Maja oli olnud u 20 aastat hüljatud, sinna oli jupikaupa juurde ehitatud (nt traktorite garaaž, parandustööd), kuid samal ajal tekkis kogukonna aed ja selle ümber aktiivne kogukond. Arutleti ka selle üle kas ja kuidas kogukonnad toimivad – kogukonna mõiste on hägune ja siin on oht minna sama rada, mis rohepesu puhul: ilus jutt ja pildid, aga tegelikku sisu, tegevust vähe. Lektor: Iiris Tähti Toom – arhitekt, uurija ja Spatialist Studio/Studies kaasasutaja. Seminar: UUED OMANDIVORMID JA VÄÄRTUSED 3.12.2025 Elukeskkonna kujundamine seisab täna pöördelise hetke ees. Kliimakriis, eluasemekriis ning ühiskondlikud väärtushinnangud nõuavad arhitektidelt uusi rohelisi ja samal ajal sotsiaalselt vastutustundlikke mõtteviise. Kui traditsiooniline, kasvupõhine arendusmudel on keskendunud maksimaalsele tootlikkusele, siis üha olulisemaks muutuvad küsimused: kuidas projekteerida ruumi nii, et see ei ammendaks loodusressursse, looks koosloomet väärtustavaid kogukondi ning aitaks kujundada jätkusuutlikku, hoolivat elukeskkonda? Seminar „Uued omandivormid ja väärtused“ uurib, kuidas alternatiivsed omandistruktuurid, mitte-ekstraktiivsed rahastusmudelid ja kogukondlik osalus võivad avada täiesti uue vaatenurga ruumiloomesse. Kasvuväliste majandusmudelite, ühisomandi ja koostööl põhinevate arendusprotsesside kaudu sünnivad arhitektuursed lahendused, mis ei suhestu linnaruumiga kui tarbitava tootega, vaid kui ühise heaolu kandjaga. Lektor: Valerii Krinberg Õppereis: ZÜRICH 10.–12.12.2025 Õppereisi eesmärk oli tutvuda ringse arhitektuuri ja ehituse praktiliste rakendustega Šveitsi kontekstis, kohtudes arhitektide, materjalitootjate, teadlaste ja uurimisrühmadega, kes tegutsevad nii praktika kui ka akadeemilise uurimistöö tasandil. Kolme päeva jooksul külastati arhitektuuribüroosid, ülikooli laboreid, näitust ja valmisolevaid või ehitusjärgus objekte, mis käsitlevad jätkusuutlikku disaini, materjalide taaskasutust ning digitaalseid tööriistu ringmajanduse toetamiseks. 1.päev: Materjaliteadmised ja väärtusküsimused Õppereis algas kohtumisega Annette Walzeri ja Regeneratiivsete Materjalide Atlase (Atlas of Regenerative Materials ) meeskonnaga ETH Zürichis. Päeva teine pool oli pühendatud näitusele „Of Care, Value and Monument: For What It’s Worth “ ZAZ Bellerive’is . 2. päev: Materjaliringlus, objekt ja digitaalsed tööriistad - Kohtumine OXARA esindaja Jonathan Enssliniga . OXARA tegeleb ehitusjäätmetest pärinevate savi- ja mineraalipõhiste kõrvalsaaduste väärindamisega madala süsinikujalajäljega ehitusmaterjalideks. - Objektikülastus Grubenstrasse 29 ( baubüro in situ) - projekt demonstreerib ringse arhitektuuri põhimõtteid läbi minimaalsete sekkumiste, materjalide taaskasutuse ja paindliku ruumiprogrammi. - Kohtumine Circular Engineering for Architecture (CEA) õppetooli doktorandiga ETH Zürichi Hönggerbergi kampuses . 3. päev: Arhitektuuripraktikad ja ringse disaini strateegiad - Boltshauser Architekten bürookülastus. Büroo praktika keskmes on savi, pinnas ja muud madala keskkonnamõjuga materjalid, mida käsitletakse nii konstruktiivse kui ka kultuurilise ressursina. - Kohtumine Hobiger Feichtner Architects’iga . Büroo töö on tugevalt mõjutatud nende akadeemilisest taustast ETH Zürichis ning käsitleb jätkusuutlikkust projekteerimise alusprintsiibina. - Külastus KCAP Architects & Planners büroosse. KCAP tutvustas ringse arhitektuuri rakendamist linnaehituslikus mõõtkavas, keskendudes mitmekihilistele ja pikaajalistele ruumistrateegiatele. Zürichi õppereis pakkus tervikliku ja mitmetasandilise ülevaate ringse arhitektuuri praktikatest — alates materjaliteadmistest ja digitaalsest infrastruktuurist kuni ehitatud objektide ja linnaehituslike strateegiateni. Kohtumised näitasid, et ringne arhitektuur ei ole üksikute tehniliste lahenduste kogum, vaid integreeritud mõtteviis, mis seob projekteerimise, tootmise, kasutuse ja kultuurilise vastutuse. Õppereis toetas otseselt RAK programmi eesmärke, pakkudes osalejatele nii praktilisi tööriistu kui ka kriitilist raami ringse ja taastava ehituskultuuri arendamiseks Eestis. Arendustöö GARAGE48’ga 23.–31.12.2025 RAK programmi lõppfaasis töötati koostöös Garage48-ga välja struktureeritud metoodika, mille eesmärk oli toetada arhitektide süsteemset mõtlemist ning aidata sõnastada ehitus- ja arhitektuurisektoris esinevaid aktuaalseid probleeme ringse majanduse vaatenurgast. Metoodika keskendus probleemi kaardistamisele, selle mõju mõtestamisele ning võimalike lahendussuundade pakkumisele kontseptuaalsel tasandil. Metoodika rakendamise käigus analüüsisid osalevad arhitektid iseseisvalt või väikestes töörühmades enda praktika ja RAK programmi jooksul omandatud teadmiste põhjal valdkondlikke kitsaskohti. Töö tulemusena sõnastati mitmeid relevantsed probleemipüstitused, mis puudutasid muu hulgas ringse ehituse teadmiste kättesaadavust, materjalide taaskasutust, lammutamise ja projekteerimise vahelist sidusust, sertifitseerimise ja vastutuse küsimusi ning tellijate ja avaliku sektori rolli ringmajanduse edendamisel. Analüüsi tulemusel pakkusid osalejad välja ideetasandil lahendusi, mis olid vormistatud Garage48 metoodikale tuginevate canvas’te ja lühikeste online-presentatsioonidena. Lahendused ei olnud suunatud valmis toodete või teenuste loomisele, vaid pigem mõtteraamistike, protsesside ja koostöömudelite katsetamisele. Protsessi tulemusena kujunes RAK programmi üheks oluliseks väljundiks valdkondlik ülevaade arhitektide poolt tajutud probleemidest ja võimalikest lahendussuundadest, mis loob aluse edasiseks arendustööks, poliitikasoovituste kujundamiseks ning ringse ehituse teemade süvendatud käsitlemiseks tulevastes programmides. RAK tegevuste kokkuvõte 2025 Ringse Arhitektuuri Kiirendi (RAK) ellu programmi teise aasta, keskendudes ringse ja kestliku ruumiloome pädevuste süsteemsele arendamisele Eesti arhitektuuripraktikas. Tegevused ühendasid rahvusvahelisel ja kohalikul tasandis teadmuse, sidudes teaduspõhised lähenemised, praktilised tööriistad ja valdkonna poliitika- ning regulatiivse konteksti. Aasta jooksul liikus fookus selgelt “ehituspõhimõtetelt, lahenduste rakendusteni”: rõhk oli regeneratiivsel mõtteviisil, hoonete ja linnaruumi adaptiivsel taaskasutusel ning materjaliringlusel ( demonteeritavus , kordus- ja taaskasutus, elutsükli pikendamine). Materjaliteemad said tugeva praktilise mõõtme läbi töötubade, mis aitasid osalejatel hinnata biopõhiste ja uuenduslike lahenduste tegelikke omadusi, piiranguid ja kasutusloogikat projekteerimises. Õppereisid ja objektikülastused toetasid võrdlusmomenti: nähti, kuidas ringne arhitektuur toimib eri riikides nii arhitektuurse kvaliteedi, linnapoliitikate kui ka elluviimise mehhanismide tasandil ning kuidas avalikud taristuhooned ja arendused saavad olla samaaegselt tehniliselt tõhusad, kasutajasõbralikud ja keskkonnateadlikud. Paralleelselt keskkonnateemadega käsitleti järjest enam ka ruumiloome sotsiaalset mõõdet – õiglust, ligipääsetavust, kogukondlikkust ja väärtusruumi –, rõhutades, et kestlikkus ei ole vaid tehniline optimeerimine, vaid hõlmab ka protsessi, osalust ja mõju inimestele. Kokkuvõttes toetas 2025. aasta RAK tegevus arhitektide konkurentsivõime kasvu, andes osalejatele teavet ja metoodikaid ringse projekteerimise jaoks ning luues tugeva silla praktika, teaduse ja avaliku sektori eesmärkide vahel. Programmi tulemusena tugevnes arusaam, et ringne arhitektuur on integreeritud tööviis: see ühendab ruumiprogrammi, konstruktsiooni, materjalivalikud, elutsükli, elluviimise ja sotsiaalse vastutuse ühte tervikusse. Ruumiloome koolitusprogramm Koolitusprogrammi ülesehitus põhines Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt seatud eesmärkidel ja tehnilises kirjelduses toodud suunistel. Koolitusprogrammi väljatöötamisel lähtuti ruumiloome elukaare käsitlemisest ja koolitusmoodulid jaotati loogiliseks tervikuks, tagades osalejatele võimaluse praktiliste ülesannete ja rühmatööde kaudu õpitut kinnistada. Ruumiloome koolitusprogrammi üldeesmärk oli tõsta riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajate teadlikkust kvaliteetse ruumiloome põhimõtetest ning anda praktilisi tööriistu, et paremini mõista, tellida ja ellu viia ruumilisi otsuseid. Koolitus keskendus järgmistele põhivaldkondadele: Ruumiloome terviklik käsitlus – kuidas eri osapooled mõjutavad ja kujundavad ruumiotsuseid. Kvaliteetse ruumi põhimõtted – Davosi ja Euroopa uue Bauhausi lähenemine, kestlikkus ja ruumiotsuste mõju hindamine. Kohaloome ja kultuuripärand – ruumiloome seos identiteedi, ajaloolise pärandi ning kohalike kogukondade vajadustega. Looduskeskkond ja kliimamuutused – kuidas integreerida looduslikke lahendusi ruumiplaneerimisse ja vähendada keskkonnamõjusid. Liikuvus, ligipääsetavus ja taristu – säästva liikumise põhimõtted, ligipääsetavuse tagamine ja taristu planeerimine. Ehitusõigus ja ruumiotsuste elluviimine – regulatsioonide, planeeringute ja haldusmenetluste läbipaistvus ning korruptsioonivabad otsustusprotsessid. Koolituspäevad oli üles ehitatud aktiivõppe põhimõttel – kombineeriti lühiloenguid , praktilisi ülesandeid ja arutelusid, mis aitasid teooriat siduda igapäevatööga. Koolituse fookuses oli seekord kvaliteetne ruum, kliimamuutused ja rohereform. Esinemiste formaat 15 minutit ettekanne, 25 minutit arutelu ja küsimused-vastused toimis suurepäraselt, osalejad said teemasid mõtestada oma projektide kontekstis ning kohe ka laudkonnas peegeldada ning esinejalt konkreetseid küsimusi küsida. Osalejate aktiivsus ja kaasamine olid kõrged, mis näitab koolitusprogrammi praktilisuse ja sisulise kvaliteedi vastavust sihtrühma vajadustele. Eesti Arhitektuurikeskus viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2025. aastal läbi kokku 4 (5-päevast) ruumiloome koolitusprogrammi . Ühe koolitusgrupi suurus oli 35 inimest. Koolitusprogrammis oli 2025. aastal osalejaid kokku 140. Koolitused vii di läbi Paides, Tartus ja Tallinnas. Ruumiloome erinevaid aspekte ava sid oma ala tunnustatud spetsialistid, sealhulgas Veronika Valk- Siska , Kadri Leetmaa , Jiri Tintera, Toomas Tammis, Age Poom, Riin Alatalu, Karin Bachmann, KadriMöller, Merlin Rehema, Daniel Kotsjuba , Angela Kase ja Rain Veetõusme. Osalejate tagasiside põhjal võib järeldada, et koolitus saavutas oma eesmärgid ning vastas sihtrühma ootustele. Keskmine hinnang koolitusprogrammi eesmärgipärasusele ja sisule jäi vahemikku 3.9–4.0 (maksimaalselt 4-st), mis viitab väga kõrgele rahulolule. Eriti kõrgelt hinnati koolituse ülesehitust, teemade läbimõeldud valikut, koolitajate pädevust ja moderaatori professionaalset tööd. Samuti tõsteti esile ajakavast kinnipidamist ja hästi toimivat vaheldust ettekannete, arutelude ja praktiliste ülesannete vahel. Osalejad tõid esile, et koolitus andis tervikliku ja hästi struktureeritud ülevaate ruumiloome valdkonnast ning avardas oluliselt arusaama ruumiotsuste mõjust ja planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusprotsesside omavahelistest seostest. Eriliselt väärtustati praktilisi näiteid, elulisi juhtumeid ja võimalust kuulata eri valdkondade spetsialiste. Samuti hinnati kõrgelt arutelude ja grupitööde rolli õppeprotsessis, mis aitasid siduda teooriat igapäevase tööpraktikaga. Kuigi üldine rahulolu oli väga kõrge, peegeldasid mõned osalejad ka kriitilisi tähelepanekuid – näiteks sooviti osade teemade puhul rohkem süvenemist ja praktilisi juhiseid, eriti sellistes valdkondades nagu õiguslikud protsessid, ehitusõigus ja ruumiliste muudatuste kommunikatsioon. Samuti tehti ettepanekuid täiustada logistikat (nt istumiskohtade vaated ekraanile) ja tugevdada nimekaartide või osalejate tutvustamise süsteemi võrgustumise hõlbustamiseks. Kokkuvõttes võib öelda, et koolitus täitis oma eesmärgi väga hästi – pakkus süsteemset ja praktilist käsitlust ruumiloome teemadel, toetas osalejate teadmiste ja oskuste arengut ning aitas tugevdada sektoriülest koostööd ja mõistmist. Koolitusprogrammi kaasrahastas Euroopa Liit. Ringse arhitektuuri ja ehituse koolitusprogrammi RAK+ Koolituse eesmärk on: • aidata avaliku, era- ja mittetulundussektori töötajatel mõista ringse arhitektuuri ja ehituse tervikpilti, • tuua välja, millised on takistused ringse ruumiloome kasutuselevõtuks, • arutada, kuidas avaliku, era- ja mittetulundussektori töötajad saavad nende lahendamisse panustada. Koolitusprogramm on suunatud ennekõike avaliku, era- ja mittetulundussektori kui targa tellija, koostöö tegija ja ringse arhitektuuri ja ehituse põhimõtete elluviija pädevuse tõstmiseks. Samuti on koolitusprogramm suunatud avaliku, era- ja mittetulundussektori esindajate kui ehitiste projekteerimis- ja ehitusprotsessi suunaja ja korraldaja pädevuse tõstmiseks ringse arhitektuuri ja ehituse vallas ning ruumiloomega seotud mittetulundusühenduste töötajate ja liikmete teadmiste tõstmiseks. Ringse arhitektuuri ja ehituse koolitusprogrammi eesmärgiks on anda riigi- ja omavalitsuse ning valdkondlike ettevõtete ja mittetulundusühenduste töötajatele ülevaade ringse arhitektuuri ja ehituse valdkonnast, sh teadmised kestlike ruumilahenduste ja kliimaneutraalse arhitektuuri kavandamisest ja elluviimisest ning erinevate osapoolte rollist planeerimis-, projekteerimis ja ehitusprotsessides. Samuti vajalikud piisavad teadmised sisuküsimustes , et osata tellida, mõista menetlusprotsessides toimuvat ja oma vajadustest lähtuvalt oskuslikult kaasa rääkida. Kliimaministeeriumi tellimusel on 2025. aastal Eesti Arhitektuurikeskus koostöös TalTechiga „Ringse arhitektuuri ja ehituse koolitusprogrammi” väljatöötanud ning sügisel alustati kuuepäevase koolitusprogrammi läbiviimisega . Õppepäevad on üles ehitatud aktiivõppe vormis, kus lühiettekannete ja arutelude kõrval on olulisel kohal ka praktilised ülesanded , mis aitavad siduda teooria igapäevase tööpraktikaga. I grupi koolituspäevad: 22.10.2025 - TalTech - Ringne arhitektuur ja ehitus, rohepööre ehitatud keskkonnas 05.11.2025 - Energia Avastuskeskus & Linnahall - Kliimaneutraalne arhitektuur 19.11.2025 - TalTechi Tartu kolledž - Õppekäik Tartus 03.12.2025 - Elektrilevi Mustermaja - Ehitusmaterjalide ja -toodete arenguperspektiiv 17.12.2025 – Arhitektuurikatel - Ringne arhitektuur ja ehitus 06.01.2026 - Valga Kultuurimaja - Õppekäik Valgas Koolitusgrupi suurus o li 5 2 inimest. Koolitusi modereerib Hannes Praks ( TalTech ) ning esinejate seas on mitmed tunnustatud eksperdid ja praktikud, sh Simo Ilomets, Aime Ruus , Isabella Priddle , Kaarel Kuusk, Jürgen Tammepärg, Görel Grauding , Regina Viljasaar- Frenzel , Jiri Tintera, Margus Tammik jpt. Kuue koolituspäeva jooksul läbisid osalejad intensiivse õppeprogrammi, mille jooksul osaleti nii ühistel aruteludel, loengutel, töötubadel, ekskursioonidel ja püstijalu-loengutel ning toimetati iga koolitaja antud iseseisva töö ülesannete kallal. Küsitlus hõlmas nii kvantitatiivseid hinnanguid (skaalal 1-4) kui ka avatud küsimusi. Tagasiside põhjal võib järeldada, et üldine rahulolu koolitusprogrammiga oli kõrge. Enamik vastuseid paiknes hindamisskaala ülemises vahemikus (hinded 3 - „Hea“ ja 4 - „Väga hea“), mis viitab sellele, et koolituse sisu ja korraldus vastasid suurel määral osalejate ootustele. Koolitajate tööle antud hinnangud jäid valdavalt vahemikku „Hea“ kuni „Väga hea“, mis näitab osalejate kõrget rahulolu koolitajate pädevuse ja esinemisoskusega. Eriti hinnati: • koolitajate praktilist kogemust ja erialast kompetentsi, • selget ja struktureeritud käsitlust, • oskust siduda teoreetilisi teadmisi praktiliste näidetega. Koolitajate materjalid kui ka iseseisvad töö ülesanded on saadaval tagantjärele kõigile osalejatele Notion -i keskkonnas: https://rak-koolitus.notion.site Ka koolituse praktilist väärtust hinnati peamiselt hinnetega „Hea“ ja „Väga hea“, mis viitab sellele, et osalejad nägid koolitusel otsest seost oma igapäevase töö ja erialase arenguga. Mitmetes kommentaarides väljendati rahulolu koolitusprogrammi sisuga ning rõhutati selle olulisust ja vajalikkust. Osalejad hindasid kõrgelt võimalust tegeleda ringse arhitektuuri ja ehituse teemadega süsteemselt ja süvitsi ning tõid esile, et koolitus avardas nende vaadet ja mõtlemist. Vabades kommentaarides esitati ka konstruktiivseid ettepanekuid programmi edasiseks arendamiseks. Kõige sagedamini mainiti: • soovi rohkemate praktiliste töövormide ja töötubade järele, • huvi jätku- või süvakoolituste vastu, • ettepanekut käsitleda teatud teemasid tulevikus põhjalikumalt või eraldi moodulitena. Vabade kommentaaride koondanalüüs näitab, et koolitusprogramm andis osalejatele hea kogemuse ja jättis positiivse üldmulje. Tagasiside kinnitab programmi asjakohasust, head korralduslikku taset ning osalejate huvi teema edasise arendamise ja jätkukoolituste vastu. Samal ajal pakuvad esitatud ettepanekud väärtuslikku sisendit programmi tulevaseks täiustamiseks. Programmi tellija on Kliimaministeerium, läbiviijad Eesti Arhitektuurikeskus ja TalTech . Koolitusi rahastatakse Euroopa liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu. Tulemusindikaatorid: 1. vahendatud ja osutatud tegevuste ja teenuste arv – 3 koolitusprogrammi 2. teenuse saajate ja osalejate arv: 2.1. Ringse Arhitektuuri Kiirendi – p õ hiprogrammis osaleb 17 arhitektuuribürood 2.2. Ruumiloome koolitus – osalejaid kokku 1 4 0 (igas koolitusgrupis on 3 5 osalejat kokku 4 koolitusgruppi). 2.3. Ringse arhitektuuri ja ehituse koolitusprogrammi RAK+ – osalejaid kokku 5 0 (tegelik 52) 3. teenuse saajate ja osalejate rahulolu teenuste ja tegevustega – peale iga koolitust küsime osalejatelt t agasisidet . Kultuuriministeerium : rahvusvahelistumine – Tallinna Arhitektuuribiennaali korraldamine ja Eesti arhitektide lülitamine rahvusvahelisse professionaalsesse võrgustikku Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2026 ettevalmistavad tegevused 2025 . aastal 2025. aasta teises pooles keskenduti TAB2026 ettevalmistuses kuraatorvõistluse väljakuulutamisele, kuraatorite valimisele, kuraatorkontseptsiooni sisulise arenduse käivitamisele ning programmi-, võistlus- ja partnerlusraamistiku ülesehitamisele. Viidi läbi rahvusvaheline kuraatorikonkurss, alustati nõuandva ümarlaua tööga kontseptsiooni täpsustamiseks, töötati välja visioonivõistluse tingimuste esmane raamistik koostöös Tallinna Linnaplaneerimise töörühmaga, arendati formaate (sh kuraatornäitus, kataloog ja sümpoosion) ning loodi rahvusvahelise kommunikatsiooni ja meediatöö alus. 1) Rahvusvaheline kuraatorikonkurss, žürii töö ja tulemused Töötati välja TAB2026 rahvusvahelise kuraatorikonkursi tingimused ja protsess, korraldati konkursi läbiviimine ning žürii töö. Konkurss kuulutati välja 10. juulil 2025 ning kuraatorid kuulutati välja 9. detsembril 2025. Konkursil osales 14 kandidaati. Võistlus toimus kahes etapis: esimesest voorust valiti edasi viis osalejat, kellelt küsiti kontseptsioonide edasiarendust. Žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) ja Eesti Arhitektide Liidu (EAL) esindajad. Hindamiskriteeriumid keskendusid võistlustöö relevantsusele kohalikus kontekstis, meeskonna sidususele, seosele kohaliku ruumilise olukorraga, teema võimele kõnetada ühiskonda laiemalt ning kontseptsiooni originaalsusele. TAB2026 kuraatoriks valiti stuudio TÄNA (Siim Tanel Tõnisson, Kertu Johanna Jõeste , Ra Martin Puhkan). Tiimi kaasati Austrias töötav Eesti arhitekt Mark Alexander Fisher ning Austriast pärit Eesti Kunstiakadeemia doktorant ja nooremteadur Mira Samonig . Kuraatorikontseptsiooni pealkiri on “Palju maksab?” / “ How Much ?”. Kohaliku kuraatoritiimi valimise eesmärk on tugevdada biennaali rolli Eesti arhitektuurikultuuri ning kohaliku arhitektuurse konteksti analüüsi ja arendamise platvormina. 2025. aasta jooksul korraldati lepingu sõlmimine võitjatega ning koostöö käivitamine. 2) Kuraatorkontseptsiooni arendus ja TAB-i nõuandev ümarlaua formaat Alustati kuraatorkontseptsiooni edasiarendamist koostöös TAB-i nõuandva ümarlauaga. Toimus kaks ümarlaua kohtumist ning lepiti kokku töö jätkumine ühekuulise intervalliga, et tagada kontseptsiooni järjepidev täpsustamine ja seostamine TAB2026 programmide ning võistlustega. Ümarlauda kuuluvad Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK), Eesti Arhitektuurimuuseumi (EAM) ja Eesti Arhitektide Liidu (EAL) esindajad. 3) Visioonivõistluse ettevalmistus ja koostöö Tallinna Linnaplaneerimise töörühmaga Töötati välja TAB2026 visioonivõistluse tingimuste esmane raamistik ning toimusid kohtumised Tallinna Linnaplaneerimise töörühmaga. Visioonivõistluse sisuliseks fookuseks seati Tallinna vanalinna ja Harju mäe kvartali käsitlus: küsimus, kas ja kuidas vanalinna ehitada; kuidas tuua vanalinna tagasi kohalikku igapäevaelu; ning kuidas tihendada vanalinna võimekust tagada kohalikele elanikele vajalikud igapäevased teenused. 4) Formaadiarendus: kataloog, sümpoosion ja veeb Tegeleti TAB-i formaadiarendusega. TAB-i kataloogi formaati arendati koostöös kuraatormeeskonna ning arhitektuuriajakirja MAJA toimetusega. Sümpoosioni formaati arendati koostöös EKA teaduskonverentsiga. TAB-i kodulehe uuendamine käivitati ning jäi 2025. aasta lõpus töösolevaks . 5) Kõrvalprogrammi ja interdistsiplinaarse satelliitprogrammi ettevalmistus Põhiprogrammi kõrval alustati 2025. aastal kõrvalprogrammi ning interdistsiplinaarse satelliitprogrammi ettevalmistust. Eesmärk on luua sidemeid teiste loomevaldkondadega ning arendada formaate, mis laiendavad TAB-i väljundit näituse ja sümpoosioni kõrval. 6) Kommunikatsioon ja rahvusvaheline meediaplaan Toimusid töökoosolekud rahvusvahelise kommunikatsioonibürooga Mint List, mille raames töötati välja rahvusvahelise meediatöö raamistik. Töö hõlmas pressikava loomist ning pressiteadete sisu ja ajastuse arutamist, et siduda kommunikatsioon TAB2026 verstapostidega ning toetada nähtavust Eestis ja välismaal. 7) Rahvusvahelise stuudio arendus (EKA + kuraatorid) Töötati koos kuraatoritega välja arhitektuurieriala tudengitele suunatud rahvusvaheline stuudio, mis lähtub TAB2026 kuraatorteemast ning hõlmab koostööd viie partnerülikooliga. 8) Installatsioonivõistluse ettevalmistus ja rahastuse eeltöö Tehti ettevalmistusi installatsioonivõistluse korraldamiseks: arendati võistluse kontseptsiooni ning kaardistati rahastusvajadus. Installatsioonivõistluse eelarveks hinnati 30 000–40 000 eurot , mida algselt planeeriti Tallinna Linnavalitsuselt, ent alternatiivina planeeriti lisarahastuse otsimine ka erasponsoritelt. Ettevalmistust hoiti töös, et olla valmis võistluse käivitamiseks rahastuse olemasolul. 9) Eelarve, tugimeeskond, partnerlussuhted ja ajakava. Tegeleti eelarvestamisega, vajaliku tugimeeskonna otsingute ja läbirääkimiste , rahastustaotluste tegemis e ga ning TAB2026 peapartneri otsimise ja läbirääkimiste ettevalmistamisega. Lisaks koostati põhjalikum ajakava täpsete tähtaegadega, et tagada ürituse sujuv ettevalmistamine ning t oimumine 2026 aasta sügisel. 2025. aastal oli TAB koordinaator 0,3 koormusega Maria Helena Luiga, ent vajadus on 1,5 töökoha järgi , mida eelarvelistel põhjustel, Kultuuriministeeriumi tegevustoetuse kärpe tõttu, ei olnud võimalik tööle võtta. Sama probleem jätkub 2026. aastal. Vajame lisajõudu, et TAB professionaalselt ja kvaliteetselt ellu viia. Kultuuriministeerium : teadlikkus - Open House korraldamine ja teiste ruumipädevuse tõstmisele orienteeritud tegevuste elluviimine Open House Tallinn 2025 korraldamine Open House Tallinn 2025 toimus seitsmendat korda 11. - 12. oktoobril. Tänavune festival keskendus eriprogrammi laiendamisele, koostööle spetsialistidega ning kvaliteedi tõstmisele läbi uute partnerluste ja vabatahtlike koolitusprogrammide. Festivali teema oli “Tuleviku arhitektuuripärand” , mis kajastus mitmekesises programmi ülesehituses. Suurendasime märgatavalt sündmuse nähtavust ning kaasasime rohkem publikut, organisatsioone, eksperte ja vabatahtlikke kui kunagi varem. Tänavune festival laienes kolmele päevale – programmi avasime juba reedel, 10. oktoobril – ning jätkasime tuuride pakkumist neljas erinevas keeles, sealhulgas viipekeeles. Meie eesmärk on pakkuda võimalikult kvaliteetset ja sisukat arhitektuurielamust, sõltumata programmimahtudest, ning kaasata laialdaselt osalejaid nii publiku kui ka partneritena. Sellel aastal külastas Open House Tallinnat ligikaudu 9400 inimest (eelmise aasta 9200 kõrval uus rekord). Kasvas ka vabatahtlike ning programmipartnerite arv. Tagasisidest selgub, et publik võttis festivali äärmiselt positiivselt vastu ning meie eesmärk – tuua arhitektuur inimestele lähemale – sai selgelt täidetud. Selle aasta projekti tähelepanuväärsed uuendused: 1. Suurem eriprogramm - kokku 19 eriilmelist sündmust, sealhulgas välkloengud, töötuba, siseorienteerumine ja mitmed uued temaatilised tuurid. 2. Tugevama koostöö arendamine spetsialistidega - programmis osales rohkem arhitekte, sisearhitekte, maastikuarhitekte ja valdkonna eksperte ning laiendasime koostööd professionaalsete organisatsioonide ja büroodega (nt Karisma, Ars Projekt, LÄVI ja KAMP). OHT2025 NUMBRITES Open House Tallinn 2025 objektide arv: 42 Open House Tallinn 2025 külastajate arv: 9407 Open House Tallinn 2025 vabatahtlike arv: 210 Open House Tallinn 2025 eriprogrammi sündmuste arv: 19 Open House Tallinn 2025 tuuride arv: 493 millest 60 venekeelsed ning 72 inglisekeelsed ja 8 eesti viipekeelsed Lisaks korraldasime: 1. Välkloengute programmi 4 välkloenguga, mille laeme online keskkonda üles 2. Siseorienteerumise Swedbanki endises peakontoris 3. Töötuba tuleviku linnaruumi ideedest noortele 4. Tuure arhitektuuribüroodega (Karisma, Ars Projekt, LÄVI sisearhitektid ja KAMP) 5. Mitmeid erituure (valgustusdisainist, garaažidest, Briti saatkonnast, söödavast linnast, restaureerimisest, linnahallist, štromkast , arhitektuursest pärandist ja maastikuarhitektuurist) FACEBOOK postituste ulatuvus põhilise turundusperioodi jooksul (kuu aega enne üritust kuni ürituse lõpuni): u 36 000 in INSTAGRAM postituste ulatuvus põhilise turundusperioodi jooksut : u 13 800 in MEEDIAKAJASTUSTE arv oli 44 TRÜKIMATERJAL Tänavu kasutasime linnapildis esitemiseks kolmes erinevas versioonis plakateid, programmikuubikuid ja programmiraamatuid. Trükimaterjali kasutuskohtadeks olid meie programmis olevad objektid, objektide läheduses olevad söögikohad/kohvikud/ teadetetahvlid , objektide läheduses paiknevad asutused ja infotahvlid. Lisaks ka reklaampinnad, kohvikud ja asutused kesklinnas. Programmiraamatute tiraaž 3000tk Programmikuubikuid tootsime 600tk VÄLIMEEDIA Väljapaistvuse suurendamiseks linnapildis eksponeerisime A3. A4 plakateid ja suuremaid reklaamplakateid ( Bauer Media kultuuripinnad) perioodil 22.09 - 12.10 . Lisaks kasutasime digipostreid suuremate poodide ja keskuste ekraanidel kesklinnas ning lähiümbruses ja Selverites üle Eesti. Selverites ja kaubamajas mängis meie raadioreklaam. KODULEHT HYPERLINK "https://www.openhousetallinn.ee/" https://www.openhousetallinn.ee/ Külastuste arv 11.09 - 12.10 oli 196 000 ja 25 000 unikaalse kasutaja poolt OHT2025 PUBLIKU TAGASISIDE Küsimustikule vastas kokkuvõtte koostamise ajal 319 inimest . Küsisime külastejatelt hinnangut sündmusele: Hinnang ürituse korraldusele 9.0/10-st (eelmine aasta 9.0/10-st) Hinnang ürituse programmile 9.2/10-st (eelmine aasta 9.3/10-st) Küsisime külastajatelt, kas nad nõustuvad järgmiste väidetega: Olles külastanud Open House Tallinn festivali ma tunnen, et… 1. Ma olen õppinud midagi uut linnast 97.45% oli nõus selle väitega (eelmine aasta 95.49%) 2. Minu taju linnast või linna piirkonnast on muutunud 69.11% (74.31%) 3. Ma külastasin piirkonda, kus ma ei ole kunagi varem olnud 56.37% (62.85%) 4. Ma suudan paremini kaasa rääkida linnaruumist ja/või arhitektuurist 76.11% (79.86%) 5. Ma olen paremini informeeritud linnaruumi või hoonetega seotud probleemidega 78.34% (79.51%) 6. Mul on parem arusaam, kuidas linnaruum ja hooned mõjutavad meie igapäeva elusid 73.89% (73.61%) 7. Ma oskan paremini väärtustada, kuidas hea disain parandab kõigi linnaelanike elusid 79.30% (83.33%) 8. Üritust külastades tunnen uhkust, et olen Tallinna linna elanik (ainult nendele, kellele küsimus kehtis) 74.84% (80.90%) Vastustest võib järeldada, et Open House Tallinn on külastajate seas endiselt väga hästi vastu võetud ning sündmuse üldine kvaliteet ja programm püsivad stabiilselt kõrgel tasemel. Külastajad hindavad nii korraldust kui ka programmi sama kõrgelt kui eelmisel aastal (ja ka üle-eelmisel), mis viitab järjepidevale professionaalsusele ja ootustele vastavale sisule. Küsitluse tulemused näitavad, et festival täidab edukalt oma eesmärki tutvustada Tallinna arhitektuuri ja avada uusi vaatenurki linnaruumile. Valdav enamus külastajaid õppis midagi uut linnast ning suurel osal muutus ka arusaam Tallinna erinevatest piirkondadest. Märkimisväärne osa külastas piirkondi, kus nad polnud varem käinud, mis kinnitab sündmuse olulist rolli linna erinevate osade avastamisel ja õppimisel. Kokkuvõttes kinnitavad andmed, et Open House Tallinnal on oluline mõju arhitektuurihariduse edendamisel, linnaruumialase teadlikkuse tõstmisel ja kogukondade suhestumisel linnaga, luues avalikkusele sügavama sideme Tallinna arhitektuuri ja linnaruumiga . Open House Europe (OHEU) on koostööprojekt nüüdseks 13 Euroopa kultuuriasutuse vahel, mis korralda sid aastatel 2023-2025 16 Open House (OH)’i üritust oma linnades – Ateena, Barcelona, Bilbao , Brno, Dublin, Essen, Lissabon, Milano, Praha, Rooma, mitu linna Sloveenias, Stockholm, Tallinn, Thessaloniki , Valencia ja Vilnius. Lisaks o li kaasatud kuus külalislinna - Bergen, Helsingi, Kopenhaagen, Palma , Tirana ja Zagreb. OH sündmused on tavaliselt nädalavahetuse pikkused festivalid, mille raames avatakse linna märkimisväärsed hooned, kus viiakse läbi tasuta giidiga ekskursioone. Sageli korraldatakse ka loenguid, arutelusid ja muid tegevusi. Kohalikud festivalid pakuvad mitmekesist kogemust arhitektuurist ning annavad avalikkusele ainulaadse võimaluse tutvuda hoonetega. Samal ajal OHEU tegevused edendavad arhitektuuri kättesaadavust ja loovad platvormi arhitektuuri rolli esile toomiseks Euroopa identiteedi osana ja esitlevad positiivseid näiteid, kuidas arhitektuur võiks reageerida tänapäeva keskkonna ja sotsiaalsetele väljakutsetele. Sarnaselt kohalikele OH üritustele püüab OHEU tuua arhitektuuri lähemale erinevatele sihtgruppidele. Sageli peetakse professionaale peamisteks teguriteks, kes kujundavad arhitektuuri valdkonda, samas kui avalikkust nähtakse mõnikord arhitektuuri “passiivsete” kasutajatena. Seetõttu keskendu s OHEU erinevate sihtgruppide vahelise lõhe vähendamisele, defineerides arhitektuuri kui ühist pinnast, mis ühendab nii professionaale kui ka avalikkust. OHEU kui koostöö ja kaasamise platvorm suurenda s Euroopa riikide vahelist kultuurilist mitmekesisust läbi vabatahtlike vahetuse programmi ja organisatsioonide vahelise koostöö. Vahetus aita s osalejatel tõsta teadlikkust arhitektuurist Euroopa linnades ning saada kogemusi. Läbi nende kogemuste arendame kohalikke sündmusi ja edendame vabatahtlikke kultuuri arhitektuuriruumis. Kogemuste ja teadmiste jagamine aitab luua kvaliteetsemaid kohalikke OH sündmusi, mis suudavad eesmärke täita palju efektiivsemalt. OHEU kui võrgustumise ja arengu platvorm tugevdab arhitektuuri kultuuri ja organisatsioonide positsiooni sektoris. Projekti raames ei ol nud oluline ainult arendada partnerite tegevusi, vaid suurendada OHEU võrgustikku külalislinnade ja uute partnerite liitmisega. OHEU on kui hüppelaud, mis soovib suurendada arhitektuuri ja inimeste vahelise dialoogi loomist ka teistes linnades ja rohkem kui 11 organisatsiooni vahel. Iga aasta kaasatakse 2 partnerit ja 3 külalislinna. Sellel aastal saatsime välja 6 inimest (Lissabon, Milano, Valencia, 2xBilbao, Barcelona) ning võtsime vastu 5 vabatahtlikku (samad linnad). Kõik vabatahtlike saadud kogemused teistelt festivalidelt on dokumenteeritud ning ka läbi arutatud. Kõik ideed, mida on võimalik järgmine aasta ellu viia on projektiplaani lisatud, kuigi sellel korral arenduses on ainult detailid. Oleme väga palju õppinud suheldes ja kogemusi vahetades teiste festivalidega, siiski ei ole võimalik kõiki ideid koheselt liidestada , sest peame arvestama, et ka võimalused on erinevad ja töömahud on suured. Korduva murena, mida oleme tagasisidest kuulda saanud on see, et meie meeskond on väga väike võrreldes teiste festivalidega, aga kahjuks jääb see ressursside taha kinni. Vabatahtlike vahetus on erakordne võimalus meie vabatahtlikel (kes on valdavalt Tallinna elanikud) leida uusi ideid ja insipratsiooni arhitektuuri valdkonnas ja kultuurikorralduses. Oleme saanud sellest programmist väga positiivset tagasisidet. Programmi koduleht: www.openhouseeurope.org Ekskursioonid 2025. aastal viidi läbi kokku 552 ekskursiooni, millest 355 tuuri olid ’avalikud’ (st. piletitega tuurid), moodustades 64,3% kogu ekskursioonidest ning 197 (ehk 35,7%) olid tellimustuurid. Tellimustuuride hulka oleme arvestanud mh. ka erinevad koostööprojektid (nt. ekskursioonide korraldamine Tallinna Linnahallis Linnaruumifestivali raames, koostööprojekt PÖFF-iga filmituuride korralamiseks PÖFF-i väliskülalistele jmt.). Ekskursioonidel osalenud inimeste koguarv 2025 aastal oli kokku ligikaudu 10700 inimest, millest 2900 inimest osales tellimustuuridel. Suurim kasv 2025 aastal oli just tellimustuuride osas (2024. aastal viidi tellimustuure läbi aasta jooksul 148 korda ning moodustasid kogu tuuride hulgast 24%). Tuuride kogumaht oli suurem kui 2023 . aastal, kuid väiksem 2024. aasta numbrist (vastavalt 503 ekskursiooni ja 625 ekskursiooni). 2025. aastal olid ekskursioonid valdavalt eestikeelsed (48%), 18% tuuridest olid venekeelsed, kuid tervelt 30% tuuridest olid inglisekeelsed (lisaks muukeelseid tuure – nt. inglise, saksa ja soome keeles oli 4% kogu tuuride hulgast). Suur kasv on toimunud inglisekeelsete tuuride osas (mis avatud tuuridena käivitusid 2024. aasta suvel), olles tänaseks suuresti asendanud venekeelsete külastajate segmendi (mis on aasta-aastalt stabiilselt vähenenud – ilmselt mh. seotuna vene turismi vähenemise/Ukraina sõjaga). Põnevamate eriprojektide hulka 2025. aastal kuulub rahvusvahelisele IT ettevõttele eritellimusprojektina korraldatud mitmetunnine meeskonnamäng koos arhitektuurse orienteerumisega Patarei Merekindluse ruumides. Eesti Arhitektuurikeskuse giidide koostöövõrgustikku kuulub täna jätkuvalt ligikaudu 30 erinevat giidi, kellega koostööd tehakse (põhigiide, kellele langeb suurem osa tuuride koormusest, on alla 10). Arhitektuurikeskuse giidid on valmis ekskursioone läbi viima täna lisaks eesti keelele veel vähemalt kuues erinevas keeles: soome, inglise, vene, saksa, prantsuse ja itaalia keeles. 2026. aastal on Arhitektuurikeskusel plaanis taas käivitada tuurid Rahvusraamatukokku, lisada uus ’filmituuride’ ehk filmilokatsioonide toode ka avatud ekskursioonide valikusse, mida hakatakse regulaarselt korraldama - 2025. aastal piloteeriti filmituure Pimedate Ööde Filmifestivali raames . 2025. aasta lõpul käivitus koostöö Tallinna Sadamaga (kus Eesti Arhitektuurikeskus võtab sadamalt üle ekskursioonide korraldamise ka sadamaalal, sh. saab võimaluse ligipääsuks kruiisikaile). 2026. aasta plaanidesse kuulub ka avatud tuuride käivitamine ’hooajal’ soome keeles. Tulemusindikaatorid: 3.3.1. Open House festivali külastajate arv – ca 9000 (tegelik 9 407) 3.3.2. Ekskursioonidel oodatav külastajate arv – ca 12 000 (tegelik 10 702) Kokkuvõtvalt on oluline, et Kultuuriministeerium kohtleks valdkondlikke arenduskeskusi võrdselt, eelkõige Eesti Arhitektuurikeskust sarnaselt Eesti Disainikeskusega. Kui varem oli EAK kultuuriministeeriumi tegevustoetus v õ rdne teiste valdkondlike arenduskeskustega nagu nt Eesti Disainikeskus (105 000 eurot), siis 2024. aastal KUM tegevustoetus v ä henes EAK-l drastiliselt olles 70 000 eurot. 2025. aasta l o li EAK tegevustoetus vaid 66 500, sj kui Disainikeskusel on 99 750, Music Estonial 99 750, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusel 143 450 (+ osalemine Veneetsia Kunstibiennaalil 200 000) jne. Tegevustoetuse niivõrd suur kärbe on seadnud EAK igapäevase tegevuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks väga kriitilisse olukorda, eelkõige mõjutab see tööjõufondi, nt pole meil võimalik täiskohaga palgale võtta TAB produtsenti ja palgata lisajõudu , ometi on see TABi professonaalseks korraldamiseks eksistentsiaalselt oluline. Seega on väga oluline taastada 2026. aastal EAK tegevustoetus võrdseks Eesti Disainikeskusega. EAK on tänulik Kultuuriministeeriumi toetuse eest! Lugupidamisega, Kristiina Reidolv Eesti Arhitektuurikeskuse juht [email protected] +372 55 25258 TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-16/5104-1 Toetuse saaja nimi Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2025 - 31.12.2025 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 786,176.00 € 706,323.88 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 66,500.00 € 66,500.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 66,500.00 € 66,500.00 € 482,365.00 € 451,313.55 € OMAFINANTSEERING Müügitulu seoses ruumide rendi ja pakutavate lisateenustega 77,000.00 € 79,078.68 € Müügitulu ekskursioonide korraldamisest ja trükiste müügist 136,000.00 € 150,252.48 € Müügitulu koolituste korraldamisest 192,516.00 € 154,295.99 € RAK+ koolitusprogrammi 1. grupi 1 koolituspäev lükkus 2026 aastasse Muud tulud 76,849.00 € 67,686.40 € Reklaami müük sündmuse raames, piletimüük, loomemajandusprojektid 237,311.00 € 188,510.33 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Tallinna Linnavalitsus 25,000.00 € 0.00 € TAB (visioonivõisluse korraldamine)- Visioonivõisluse korraldamine 202 Tallinna Linnavalitsus 8,000.00 € 8,000.00 € Open House € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Kultuurkapital 35,000.00 € 35,000.00 € TAB 2026 ettevalmistavad tegevused (25 000€, Open House 10 000€) EACEA 37,665.00 € 28,780.00 € OPEN House rahvusvahelise projektitegevused EISA 102,146.00 € 95,630.33 € Projekti "Ringse Arhitektuuri Kiirendi (RAK) läbiviimine Council of Europe 10,000.00 € 10,000.00 € OPEN House toetus - European Heritage Days 2025 Kultuuriministeerum 8,000.00 € 11,100.00 € Open House Kultuuriministeerium EU projekti kaasrahastus (taotlusvoo Kultuuriministeerium 11,500.00 € 0.00 € Taotlusi ei rahuldatud - Kuraatormeeskonna (5 liiget) eraldi taotlused ku € € € € € € € € 2 (5) Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 248,900.00 € 252,635.67 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu (bruto) 160,664.00 € 161,552.10 € Lepinguline töötasu (bruto) 25,360.00 € 27,116.47 € Tööandja maksukulud 62,876.00 € 63,967.10 € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 466,476.00 € 369,941.88 € Kommunaalkulud, sh vesi, elekter, küte vms 14,500.00 € 16,448.54 € Kantselei ja bürookulud 1,800.00 € 469.16 € Koolituskulud 2,000.00 € 612.00 € Sidekulud (telefon ja internet), IT kulud 11,000.00 € 8,862.03 € Sõidukite- ja transpordiga seotud kulud 2,000.00 € 2,450.75 € Muud majandamiskulud ja väikevarad 7,000.00 € 6,890.23 € teenused € Muud tegevuskulud - raamatupidamine, kommunikatsioon jm sisseostetud22,430.00 18,024.48 € Põhitegevusega seotud kulud: € € 67,782.00 € Tallinna AB 2026 ettevalmistamine ja läbiviimine, turundus ja kommunikatsioon) 29,221.96 € TAB Visioonivõistluse korraldamine lükkus 2026. aastasse Open House Tallinn 7.programmi ettevalmistamine ja läbiviimine, OHEu projekti 68,150.00 € tegevused ning 57,904.25 € Tartu pilootprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine Open House 269,814.00 € Koolituste korraldamine, arhitektuuriekspordile suunatud tegevused (RAK) 229,058.48 € RAK+ koolitusprogrammi 1. grupi 1 koolituspäev lükkus 2026 aas € € 3 (5) Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 70,800.00 € 92,355.03 € Lisateenused ruumidega seoses (tehniline tugi, salvestus, catering jm) 3,000.00 € 5,907.67 € Ekskursioonide korralduskulud ja trükiste väljaandmise kulud 67,800.00 € 86,447.36 € € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 786,176.00 € 714,932.58 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi KRISTIINA REIDOLV Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 26.01.2026 pp.kk.aaaa 5 (5) Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ