Aruanne

SA LIIKUMISHARRASTUSE KOMPETENTSIKESKUSE 2025. AASTA TEGEVUS ARUANNE Tegevused viidi ellu sihtasutuse 2025. aasta tegevuskava alusel, mis tugineb aastateks 2025–2028 kinnitatud arengukava tegevusvaldkondadele ja strateegilistele eesmärkidele ning lähtub teaduspõhisest lähenemisest, valdkondadeülesest koostööst ja teadlikkuse tõstmisest. Tegevuste tulemused ja mõju tegevusvaldkondade lõikes 1. Teaduspõhise lähenemise rakendamine Aasta jooksul keskenduti süstemaatiliselt nii uuringute läbiviimisele kui ka metoodilise ja analüütilise võimekuse tugevdamisele. Teaduspõhise lähenemise arendamine oli läbivaks fookuseks nii projektitegevustes, koolitustes kui ka koostööalgatustes. Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse (edaspidi LHKK) eestvedamisel ning Spordikoolituse- ja Teabe SA (edaspidi SKT) juhtimisel viidi läbi lasteaedade liikumiskeskkonda käsitlev uuring , millega koguti ülevaadet lasteaedade liikumistegevuste, olemasolevate liikumis- ja spordivahendite, liikumisaktiivsust toetavate sportimispaikade, lasteaias tegutsevate spordiringide ning liikumisharjumuste kujundamise kohta. Uuring valmib koostöös Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi, Tervise Arengu Instituudi ga . Sedavõrd suurt uuringut koolieelsete haridusasutuste liikumis- ja sportimistingimuste kaardistamiseks vii di läbi esmakordselt. Uuring on oluliseks sisendiks riiklike prioriteetide kujundamisel. Uuringu kokkuvõte pidi esialgselt valmima 2025. aasta novembris, kuid koostööpartneri (SKT) tööprotsessidest tulenevalt on nihkunud lõpparuande valmimine 2026. aasta esimesse kvartalisse. Iga uuringus osalenud lasteaed saab lõpparuande valmides ka personaalse tagasiside ja tema andmete võrdluse Eesti ja maakonna keskmisega. Teaduspõhise lähenemise tugevdamiseks panustati ka rahvusvaheliste ja riiklike arendusprojektide ettevalmistamisse. Erasmus + programmide raames esitati viis projektitaotlust, millest kaks – Wise Move ja Routes – said positiivse rahastusotsuse. Wise Move pilootprojekti eesmärk on suurendada kehalist aktiivsust just nende inimeste seas, kelle võimalused senini on olnud piiratumad. Projekti käigus viiakse mängulised liikumisteekonnad inimeste elukeskkonda. Katsetamise piirkondades luuakse koos kohalike omavalitsuste ning kogukondadega liikumise- ja tervisepunktid. Osalejad registreerivad end üksi või meeskonnana, saavad kiipkaardi, millega rada läbides saab punkte koguda. Süsteem koostab kiipkaardil olevate andmete põhjal liikumisteekonna, arvutab distantsi ja lisab mängus punkte, mis võiks osalejaid rohkem liikuma innustada. Töögrupp alustab täpsemate tegevustega 2026. aasta alguses ning projekt kestab kokku 26 kuud. Erasmus + projekti ROUTES eesmärk on kujundada üleeuroopaline raamistik, mis aitab inimestel liikuda looduses turvaliselt, vastutustundlikult ja kaasavalt. Projekt keskendub sellele, et matkajad, ratturid ja muud rajakasutajad leiaksid oma oskustele ja vajadustele sobivad rajad ning saaksid nende kohta selget ja usaldusväärset infot. Kolme aasta jooksul kaardistatakse head tavad, töötatakse välja ühine hindamisraamistik ning katsetatakse seda eri elupaikades: rannikualadel, metsades, märgaladel, mägipiirkondades ja linnalähedastes rohekoridorides. Töös osalevad Euroopa matka-, rattasõidu- ja ratsaspordiföderatsioonid, teadlased ning looduskaitseasutused, mis tagab projekti laia haarde ja praktilise väärtuse. Eestit esinda va LHKK ülesanne on testida raamistikku meie märgalade ja laudteede kontekstis ning panustada digilahenduste arendamisse. Projekti tulemuseks valmivad juhendmaterjalid, tööriistad ja soovitused, mis toetavad kohalikke omavalitsusi, looduskaitsealasid, kogukondi ja spordiorganisatsioone. Projekti rahastatakse EL Erasmus + Sport 2025 vahenditest. Töögrupp alustab täpsemate tegevustega 2026. aasta alguses ning projekt kestab kokku 48 kuud. Lisaks valmistati ette Interregi projekt koostöös rahvusvaheliste partneritega ning tehti koostööd HARNO osalusprojektide suunal; kuigi viimane taotlus rahastust ei saanud, andis protsess väärtuslikku kogemust edasiseks arendustööks. Projektitaotluste edukus tervikuna kinnitab LHKK võimekust töötada välja sisulisi ja konkurentsivõimelisi teadus- ja arendusprojekte, millel on potentsiaal tuua Eestisse täiendavaid teadmisi ja ressursse. Olulise arendustegevusena uuendati koostöös Tallinna Ülikooliga ja Tartu Ülikooliga liikumisharrastuse treeneri EKR 4 õppekava ning viidi läbi vastav koolitus. Aasta jooksul toimusid ka EKR 3 koolitused ja kutseeksamid. Aasta jooksul lisandus uusi kutsega treenereid ning kokku on nüüd 7 7 liikumisharrastuse kutsega treenerit. Õppekavade arendamine ja koolituste läbiviimine toetavad otseselt liikumisaktiivsuse edendamise kvaliteeti, tagades, et valdkonnas tegutsevatel spetsialistidel on ajakohased teadmised ja oskused. Koostöös Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kä i vitati Eesti Teadusagentuuri RITA+ meetme rahastu se toel 2025. aastal teise kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm. Programmi vastutav täitja on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut. Rakendusuuringu eesmärk on suurendada koolipõhise sekkumise kaudu õpilaste kehalist aktiivsust ning toetada nende vaimset heaolu. Tuginetakse teaduskirjanduses kirjeldatud tõenduspõhiste sekkumiste põhimõtetele ning arendatakse ja piloteeritakse lahendusi, millel on potentsiaal rakenduda ja skaleeruda Eesti koolides. Projekti „Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine“ projektijuhtimist veab LHKK. Projekti raames valmistati ette ETISe teadus- ja arendusteenuse tellimise konkurss, mille esimesse etappi esitati 26.09.2025 seitse taotlust. Konkursi teine etapp algab 2026. aasta jaanuaris ning leping tööde teostamiseks sõlmitakse taotlejaga, kelle täisettepanek pälvib teise etapi hindamisel kõrgeima punktisumma. Koostöös Turu-uuringute AS-iga viidi 2025. aasta oktoobris läbi iga-aastane üle - eestili n e liikumisaktiivsuse küsitlus, milles osales 1001 Eesti elanikku vanuses 15-69 aastat. Uuringust selgus, et inimeste liikumisharrastuse tase on võrreldes varasemate aastatega jätkuvalt kasvamas. Küsitluse järgi tegeleb 60% elanikest liikumisharrastusega iganädalaselt, sealjuures 44% sagedamini kui kord nädalas (2024. aastal vastavalt 57% ja 42%). Aasta lõpus käivitati mitu uut koostööprojekti. Koostöös Tervise Arengu Instituudiga alustati süsteemse teaduskirjanduse ülevaate koostamist käitumisteaduslikest sekkumistest, mille eesmärk on suurendada kehalist aktiivsust ja/või vähendada istumisaega, samuti eri riikides rakendatud poliitikameetmetest kehalise aktiivsuse edendamiseks. Uuringu tulemuste põhjal koostatakse 2026. a esimeses kvaratalis soovitused edasisteks sammudeks, sealhulgas meetmete sobivuse hindamiseks Eesti kontekstis ning jätku-uuringute kavandamiseks. Koostöös Metrosert AS-iga alustati uuringut, mis keskendub sotsiaalmajandusliku tausta mõjule liikumisharrastusele ja tervisele. Uuringu eesmärk on kaardistada sotsiaalmajanduslikud meetmed ning töötada välja tõenduspõhine lähtekoht nende mõju hindamiseks vähemate võimalustega perede osalemisele liikumisharrastuses. Samuti valmistab uuring ette meetmete katsetamist edasiseks rakendusuuringuks. Tallinna Tehnikakõrgkooli eestvedamisel viiakse 2026. läbi vanemaealiste sekkumisuuringu pilootprojekt, mille raames kogutakse ja analüüsitakse randmel kantavate mõõteseadmete andmeid vanemaealiste argiliikumise kohta, sealhulgas ärkamis- ja magamisajad ning liikumis- ja puhkeperioodid. Projekti tulemusena valmib 2026. a esimesel poolaastal raport, mis võimaldab hinnata liikumisaktiivsuse muutusi ning tehnoloogia võimaliku laiendamise potentsiaali Eestis. Raport on aluseks järgmiste rakendusuuringute kavandamisel, mille eesmärk on arendada randmel kantavaid mõõteseadmeid ja kasutajaliideseid kukkumise ennetamiseks. Eesti Maaülikooli eestvedamisel alustati õuemaa strateegia koostamisega , mille eesmärk on luua teaduspõhine raamistik „õuemaa“ mõiste defineerimiseks. Strateegia hõlmab Eesti ja rahvusvaheliste uuringute ning parimate praktikate analüüsi ning sisaldab soovitusi strateegia edasisteks etappideks. 2026. a esimeses kvartalis v almiv raport on aluseks õuemaa strateegia lõplikule koostamisele ja edasise tegevuskava väljatöötamisele. Kokkuvõte Aasta jooksul ellu viidud tegevuste tulemusena loodi tugev alus andmetel ja tõenditel põhinevate otsuste tegemiseks liikumisaktiivsuse edendamisel. Süsteemsete uuringute, rakendusuuringute ettevalmistamise ning rahvusvaheliste ja riiklike arendusprojektide kaudu tugevnes LHKK ning tema partnerite metoodiline ja analüütiline võimekus kavandada, hinnata ja arendada liikumisaktiivsust toetavaid sekkumisi eri sihtrühmadele. Tegevused toetasid teaduspõhise lähenemise juurdumist nii poliitikakujundamises, praktikate arendamises kui ka spetsialistide koolitamises ning lõid eeldused sekkumiste edasiseks piloteerimiseks ja skaleerimiseks . See võimaldab edaspidi kasutada avalikke vahendeid sihitumalt ja tulemuslikumalt ning kujundada liikumisaktiivsust toetavaid meetmeid, mis arvestavad paremini Eesti konteksti ja elanikkonna vajadusi. 2. Valdkondadeülese koostöö eestvedamine Valdkondadeülese koostöö eestvedamine oli 2025. aastal LHKK strateegiline prioriteet, kuna liikumisaktiivsuse edendamine eeldab tihedat ja süsteemset koostööd kohalike omavalitsuste, riigiasutuste, spordiorganisatsioonide ning kogukondade vahel. LHKK rolliks oli erinevate osapoolte ühendamine, ühise arusaama kujundamine ning toimivate koostöömudelite arendamine. Olulise tegevusena jätkus pallikastide projekti laiendamine eesmärgiga muuta liikumisvahendid lastele ja noortele avalikus ruumis paremini kättesaadavaks. 2025. aasta lõpuks olid pallikastid paigaldatud kõikidesse kohalikesse omavalitsustesse, kokku üle 320 kasti. Pallikastid paiknevad avalikel spordi-, mängu- ja muudel väljakutel. 2025. aastal paigutati pallikastidesse neli jalgpalli ja neli korvpalli. Projekti täiendamiseks valmis seitse pallimängu õppevideot, mis on kättesaadavad pallikastide kaanele kleebitud QR-koodi kaudu. Novembris läbi viidud tagasisideküsitlusele vastas 79 omavalitsusest 44 (56%). Peaaegu 90% vastanutest hindas pallikastide projekti edukaks, tuues esile, et avalikud väljakud on muutunud funktsionaalsemaks ning laste ja noorte liikumisaktiivsus on kasvanud tänu ühe olulise takistuse – mänguvahendite kättesaadavuse – kõrvaldamisele. Vahendite intensiivset kasutust kinnitab asjaolu, et mitmel pool kulusid pallid väga lühikese aja jooksul. See toob esile ka jätkusuutlikkuse küsimuse ning vajaduse lahendada varustuse regulaarse uuendamise, vastupidavuse ja kvaliteedi tõstmisega seotud teemad. Projekti pikaajaline edu sõltub stabiilsest varustuse kättesaadavusest, valiku laiendamisest ning kogukonna teadlikkuse ja liikumiskultuuri edendamisest. 73% vastanutest soovis järgmisel aastal oma piirkonda pallikaste juurde lisada. Rahvusvahelise koostöö valdkonnas oli LHKK 2025. aastal väga aktiivne. Osaleti rahvusvahelistes võrgustikes (ISCA, TAFISA), seminaridel, konverentsidel ja õppereisidel ning algatati uusi koostöösuhteid. Erasmus + projektide positiivsed rahastusotsused ning Interregi ja COST projektide taotlused kinnitavad, et LHKK on kujunenud usaldusväärseks ja hinnatud rahvusvaheliseks partneriks. Rahvusvaheliste praktikate Eestisse toomine ja nende kohandamine kohalikele oludele suurendab sekkumiste kvaliteeti ja innovaatilisust. LHKK eestvedamisel toimus 14.–15. jaanuaril Tallinnas rahvusvaheline seminar „Kuidas teha Eestist liikuvaim rahvas Euroopas?“ ( B-EST Way To Move – How to Make Estonia the Most Active Nation in Europe? ). Seminari eesmärk oli parimate praktikate tutvustamine ja kogemuste vahetamine liikumisaktiivsuse edendamisel. Ettekannetega esinesid liikumisharrastuse edendajad Soomest, Rootsist, Taanist, Lätist, Belgiast, Luksemburgist, Prantsusmaalt, Hollandist, Itaaliast, Suurbritanniast, Eestist ja teistest riikidest. Seminaril tutvustati algatusi, mis keskendusid avaliku ruumi liikumissõbralikumaks kujundamisele, õues liikumisvõimaluste loomisele ning liikumisaktiivsuse tõstmisele mängu ja meelelahutuse kaudu. Koostöös partneritega töötati välja liikumist toetava kohaliku omavalitsuse valimisplatvorm ja tööriistakast, mis on kättesaadav veebilehel liigume.ee/KOV . Tööriistakast pakub omavalitsustele praktilist ja kergesti kasutatavat raamistikku liikumist toetavate otsuste tegemiseks ning aitab viia liikumisaktiivsuse teemad püsivalt kohaliku tasandi planeerimis- ja juhtimispraktikasse. LHKK toetas maakonna spordiliite lasteaedadele ja koolidele suunatud südame- ja õuekuuga seotud sündmuste läbiviimisel tingimusel, et toetatavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tehakse koostööd maakonna haridusasutuse tervisedendajaga. Toetatavateks tegevusteks olid nii liikumispäevad ja matkad, avatud treeningud kui ka koolitused, mis viidi maakondades läbi aprillis ja mais. Mai lõpus toimus LHKK eestvedamisel õppereis Norrasse, mille käigus tutvuti innovaatiliste lahendustega liikumisharrastuse ja tervisedenduse valdkonnas. Eesti delegatsiooni kuulusid Pärnumaa Spordiliidu, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Harku valla, Tervisekassasa ning LHKK esindajad. Külastati mitmeid asutusi Trondheimis ja Oslos, sealhulgas Frisklivssentralit ( Healthy Life Centre ) – kohaliku omavalitsuse teenuskeskust, mis pakub tuge tervisekäitumise muutmiseks. Tippspordikeskust Olympiatoppenit , kus teaduspõhine lähenemine toetab tippsporti ja Norra Teadus- ja Tehnikaülikooli (NTNU), mille teadusuuringud annavad tõenduspõhise aluse sellele, kuidas liikumine mõjutab elukvaliteeti, meie vananemist ja vähendab haigusriske. 10.-12. juunil korraldas LHKK Kääriku Spordikeskuses iga-aasta s e liikumisõpetajate suvekool i (LIISU) . Suvekooli eesmärk oli täiendada õpetajate teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mis aitavad motiveerida ja toetada laste liikumisaktiivsust. Sisukas ja inspireeriv programm toeta s laste liikumisaktiivsuse arendamist ja õpetaja enda heaolu. Töötoad pakkusid praktilisi ideid lastejooga, liikumismängude, palliõpetuse ja orienteerumise algõppeks. Koolitusel osalesid liikumisõpetajad, I-II kooliastme klassiõpetajad, lasteaiaõpetajad, liikumise huviringide juhendajad ja treenerid. Septembris toetas LHKK maakonna spordiliite lasteaedadele suunatud taotlusvooru kaudu õues liikumise ja mängimise juurutamist. Tegevusteks olid õues liikumisega seotud sündmused ning teadlikkust tõstvad ettevõtmised. Läbiviidud tegevuste hulka kuulusid muu hulgas lasteaiaõpetajatele suunatud praktilised seminarid, kus jagati ideid ja nippe, kuidas muuta lasteaiapäev liikuvamaks ka keerulisemates ilmastikutingimustes ning kuidas mängida õues turvalisi ja arendavaid liikumismänge vastavalt laste vanusele. Oktoobris, vaimse tervise kuu, raames oli fookuses MTÜ Peaasjad kampaania „ Psst ! Tegemist on sotsiaalmeediaga . Liigne tarbimine võib mõtted krussi ajada.“ Kampaania aitas teadvustada digiharjumusi, tasakaalustada ekraaniaega ja päriselu ning toetada vaimset heaolu. LHKK eestvedamisel kutsuti inimesi osalema üle-eestilistel avatud liikumistreeningutel nimega „Nutipaus“, mis pakkusid võimalust teha paus ekraanist ja liikuda koos. Koostöös Kaitseministeeriumiga korraldati novembris kolmes maakonnas – Lääne-, Rapla- ja Hiiumaal peredele suunatud liikumissündmused. Sündmused olid inspireeritud ajateenistuses läbiviidavatest tegevustest ning pakkusid võimalusi peredele läbi teha erinevaid koostööl, strateegial, kehalisel võimekusel ja vastupidavusel põhinevaid ülesandeid. Meeste tervise kuu ürituste eesmärk oli pakkuda põnevat liikumisrõõmu, tugevdada koostööd kogukonnas ning arendada kaitsetahet läbi mänguliste tegevuste. Igas maakonnas toimus novembris kaks ettevõtmist – üks isadepäeval ja teine meestepäeval kuu lõpus. Lisaks viidi ellu mitmeid nügimisi ja pilootsekkumisi, sealhulgas pallikastide projekt, vanemaealistele suunatud tegevused Keilas ja Viimsis ning perede ja lastevanemate liikumistegevused. Projektide tagasiside oli valdavalt positiivne ning mitmel juhul telliti ka jätkuprojekte, mis näitab sekkumiste praktilist väärtust ja potentsiaalset jätkusuutlikkust. Pilootidest saadud õppetunnid võimaldavad 2026. aastal rakendada paremini disainitud lahendusi ja suurendada sekkumiste mõju. Maakondlike spordiliitudega toimus regulaarne koostöö, sealhulgas maakonna spordiliitudele suunatud seminarid märtsis ja novembris ning kvartaalsed veebikoosolekud. Regulaarne infovahetus ja ühine õppimine tugevdasid maakondade võimekust liikumist edendavaid tegevusi kavandada ja ellu viia ning aitasid vähendada tegevuste dubleerimist üle Eesti. Lisaks viidi maakondlike spordiliitude suunal läbi viiekuuline arenguprogramm, mis keskendus osapoolte kaasamisele ja koostöövõrgustike arendamisele. Programmis osalesid viie maakonna liikumisharrastusega seotud osapooled ning selle eesmärk oli suurendada MSL-ide võimekust erinevate huvigruppide kaasamisel ja võrgustike juhtimisel, et kujundada tugev ja jätkusuutlik koostöö liikumisharrastuse edendamiseks maakondlikul tasandil. Liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimisel oli LHKK Kultuuriministeeriumile peamiseks partneriks nii kohtumiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel kui ka jooksvate tegevuste elluviimisel. Kokkuvõte Valdkondadeülese koostöö süsteemne eestvedamine 2025. aastal vähendas liikumisaktiivsuse edendamise tegevuste killustatust ning lõi tugevama ühise arusaama liikumise rollist hariduse, tervise, kogukonnaarenduse ja avaliku ruumi kujundamise kontekstis. Rahvusvahelise koostöö, õppereiside ja võrgustikes osalemise kaudu toodi Eestisse uusi teadmisi ja häid praktikaid, mis tõstsid sekkumiste kvaliteeti ja innovaatilisust. Samal ajal suurenes maakondade ja partnerite võimekus liikumist edendavaid tegevusi iseseisvalt kavandada ja ellu viia. LHKK positsioon valdkondadeülese koostöö eestvedajana tugevnes nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, luues eeldused pikaajalisteks, jätkusuutlikeks ja mõjusateks ühistegevusteks liikumisaktiivsuse edendamisel. 3. Teadlikkuse tõstmine Teadlikkuse tõstmise tegevused olid suunatud liikumisaktiivsuse väärtustamisele nii kogukondade, organisatsioonide kui ka otsustajate tasandil. Aasta jooksul toetati maakondlike liikumisseminaride korraldamist, mille tulemusel toimusid seminarid mitmes maakonnas, sealhulgas Järvamaal, Pärnumaal, Läänemaal, Hiiumaal, Saaremaal ja teistes piirkondades. Seminarid aitasid tuua liikumisaktiivsuse teema kohalike otsustajate ja praktikute igapäevasesse töölauda, suurendades kohalikku kompetentsi ning luues võrgustikke, mis toetavad liikumist edendavate tegevuste püsivat elluviimist. Maakondlik tase on võtmetähtsusega heade praktikate levitamisel ja nende kohandamisel kohalikele oludele. 17. veebruarist kuni 23. märtsini toimus peaasi.ee eestvedamisel üle-eestiline kampaania VAIMSE TERVISE VITAMIINIKUUR , mis koosnes viiest teemanädalast. Kampaania raames jagati erinevaid nippe, kuidas hoolitseda oma vaimse ja füüsilise tervise eest ning mida igaüks sai ise, koos pere, sõprade või meeskonnaga, omas tempos ette võtta. LHKK kutsus liigume.ee kaudu inimesi ekraanidest eemale ja nautima nutivabasid laupäevi. Üritused olid tasuta ning tegevuste läbiviimisse panustasid lisaks LHKK- le ka Eesti Matkaliit, Eesti Kepikõnni Liit ja Eesti Võimlemisliit. Õuekuu raames toimus 1.–31. maini üle Eesti hulgaliselt vabaõhu liikumisüritusi. LHKK koos oma partneritega tähistas õuekuud liikudes ja mängides, pakkudes erinevaid võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks värskes õhus. 23.–30. septembrini toimunud Spordinädala ning kogu septembri kestnud Liikumiskuu raames korraldati ligi 1200 liikumissündmust, milles osaleti enam kui 234 000 korral. Sündmuste elluviimisse panustas 702 organisatsiooni, sealhulgas koolid ja lasteaiad. Sel aastal keskenduti kogukondlikele liikumisettevõtmistele, mida üle Eesti juba harrastatakse, ning toodi need Spordinädala raames rohkem esile. Sörgid, rattaklubid ning ühiselt sportivad tiimid ja meeskonnad on head näited koostegemisest ja liikumisrõõmust. Algatuse juhtmõte oli sel aastal „Liikumine on seltskond!“. Eesti Spordinädal oli osa üleeuroopalisest kampaaniast European Week of Sport - #BeActive. Tegevust rahastas Euroopa Komisjon ning Spordinädalat Eestis koordineeris LHKK. Spordinädala raames toetas LHKK taotlusvooru kaudu maakondade spordiliite eesmärgiga viia maakondades läbi tasuta avatud treeninguid. Toetust oli võimalik kasutada ka BeActive Night’i korraldamiseks. BeActive Night on kogu perele suunatud aktiivne liikumispäev, mille eesmärk on tutvustada erinevaid liikumisvõimalusi ja spordialasid ning pakkuda inimestele võimalust osaleda minitreeningutes ja nautida liikumist värskes õhus. 2. novembril kutsusid SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Tervisekassa ja ETV telesaate „Mehed, hakkame elama!“ tiim juba neljandat korda kõiki mehi ühisele matkale. Seekord saadi kokku Pääsküla rabas. Kaidor Kahari kõrval võttis matkajuhi rolli rännu- ja telemees Väino Laisaar. Aasta ühe olulise sündmusena toimus 8.–9. oktoobril Kääriku Spordikeskuses liikumiskonverents „Kääriku Kärajad – terve Eesti eest!“, kus fookuses oli seekord eestlaste identiteet, liikumisaktiivsuse edendamine ning kohalike omavalitsuste roll liikumist soodustava avaliku ruumi kujundamisel. Konverents tõi kokku osalejad ministeeriumitest, teadus- ja haridusasutustest, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide esindajad ning teised liikumisvaldkonna eestvedajad. Detsembris korraldati teadusasutuste koostööpäev, mis tõi kokku erinevate valdkondade teadlased, eksperdid ja arendajad, et otsida ühiseid lahendusi liikumise, tervise ja heaolu edendamiseks Eestis. Päeva fookuses oli teaduspõhise koostöö ja innovatsiooni võimendamine – kuidas ühendada eri distsipliinide teadmisi ja andmeid, et kujundada tervemat ja liikuvamat ühiskonda. Seminaril osales ka Norra teadus- ja tehnikaülikooli lektor ja tehnoloogia arendaja. Spordiaasta Tähtede galal Alexela kontserdimajas andis LHKK sel aastal esmakordselt üle liikumisauhinnad, mille eesmärk on tunnustada inimesi, organisatsioone ja algatusi, kes innustavad eri vanuses inimesi rohkem liikuma ning aitavad kujundada tervemat ja aktiivsemat ühiskonda. Liikumisauhindadele esitati kokku 115 kandidaati. Eriti aktiivselt võtsid üleskutsest osa kohalikud omavalitsused, kes esitasid rohkelt inspireerivaid kandidaate. Auhinna saajad on tõelised teerajajad, kelle töö mõju ulatub kaugemale üksikutest projektidest ning aitab kujundada liikumist väärtustavat mõtteviisi. Liikumisauhindu anti välja kolmes kategoorias. „Lapsed liikuma” liikumisauhinna pälvis füüsilist aktiivsust monitooriv rakendus FitSphere . “Liikumissõber 2025“ tunnustuse pälvis AS Mainor, kes on Ülemiste City 18 000 inimese liikumisaktiivsuse edendamisel teinud järjepidevat ja mitmekülgset tööd, luues liikumisväljakutseid, sporditaristut ja kogukonnaüritusi ning toetades nii füüsilist kui ka vaimset tervist. „Liikumistegu 2025“ auhinna pälvis kogukondliku algatuse Kopli Sörk eestvedajad, kelle kahe naabri ideest kasvas vähem kui aastaga üle-eestiline sörgiliikumine, mis ühendab tänaseks enam kui 20 kogukonda Tallinnast Kuressaarde ning Tartust Jõhvini. Koostöös EOK-ga tunnustas LHKK igas maakonnas üht aktiivseimat perekonda, kellele antakse tänukirjad koos tunnustusega üle maakondlikel spordigaladel 2025. aasta detsembris või 2026. aasta jaanuaris. Kokkuvõte Teadlikkuse tõstmise tegevused 2025. aastal suurendasid liikumisaktiivsuse nähtavust, mõtestatust ja väärtustamist nii kogukondade, organisatsioonide kui ka otsustajate tasandil. Maakondlike seminaride, üleriigiliste kampaaniate, liikumissündmuste ja konverentside kaudu jõuti laiade sihtrühmadeni ning käsitleti liikumise teemat otseselt inimeste igapäevase käitumise, hoiakute ja valikute kontekstis. Tegevused aitasid esile tõsta liikumist kui sotsiaalset, vaimset ja kogukondlikku väärtust ning pakkusid praktilisi võimalusi liikumises osalemiseks eri vanuses ja erineva taustaga inimestele. Tunnustamise ja eeskujude esiletõstmise kaudu kujundati liikumist väärtustavat mõtteviisi ning tugevnes arusaam, et liikumisaktiivsuse edendamine on ühine vastutus. See toetab teadlikkuse ülekandumist igapäevastesse liikumisvalikutesse ja loob aluse püsivate sekkumiste kujundamiseks. 4. Organisatsiooni arendamine Organisatsiooni arendamise valdkonnas keskendus LHKK 2025. aastal meeskonna kompetentside hoidmisele ja tõstmisele ning tegevuste süstemaatilisele seirele. Kõik töötajad osalesid koolitustel, õppereisidel või töövarjutamises, mis aitas tugevdada nii erialaseid teadmisi kui ka organisatsiooni sisemist koostööd. 4. detsembril valis sihtasutuse nõukogu uue juhatuse liikme. Varasem juhatuse liige lahkus omal soovil. Uueks juhatuse liikmeks valiti Maiu Merihein . Kokkuvõte Organisatsiooni arendamise tulemusena suurenes LHKK suutlikkus juhtida mitmekesiseid ja mahukaid tegevusi. Paranenud töökorraldus ja kompetentsid loovad tugeva aluse organisatsiooni kestlikuks arenguks ning suurema mõjuga tegevuste elluviimiseks tulevikus. TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) Toetuse saaja nimi Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) - pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! € € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS € € Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa € € OMAFINANTSEERING € € € € € € € € € € KAASFINANTSEERING € € Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 301354 € 371337.84 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu 208000 € 260512.76 € Juhatuse liikme vahetus Tööandja maksukulud 75000 € 93125.08 € Nõukogu liikmete töötasu 18354 € 17700 € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 222980 € 234876.89 € Sõidukulud, autoliising, kütusekulud, koolitus- ja lähetuskulud 24400 € 20073.91 € Raamatupidamiskulud 6000 € 5227 € Kontorikulud (üür, kommunaal, koristus, olme, bürootarbed) 28720 € 26953.84 € Side- ja IT-kulud 3000 € 3864.32 € Laoruum 4360 € 7333.96 € Pallikastide tarbeks täiendavad laoruumid Auditeerimine 2500 € 2440 € Kujundus-, tõlke-, foto- ja videoteenus 15000 € 3460.43 € Kommunikatsiooniteenus, veebilehe haldamine, meediamonitooring 44000 € 28217.83 € Teenuste disain ja võrgustike arendamine 20000 € 28096.89 € Kasutatud 2024. a tegevustoetuse jääki LH seminarid. Koostööseminarid. Liisu suvekool 60000 € 85857.89 € Kasutatud 2024. a tegevustoetuse jääki Õppereisid (Eestis ja rahvusvaheliselt), rah.vah. spetsialisti kaasamine 15000 € 9903.85 € Muud kulud (logistika, juriidiline nõustamine jm) € 13446.97 € Kasutatud 2024.a tegevustoetuse jääki 3 (5) SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 29426 € 340.82 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Inventari soetamine 29426 € 340.82 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 266040 € 247910.96000000002 € Sportose kalender 5040 € 5614.06 € Teadustegevus (ajakiri, LH uuring, uuringute fond) 82000 € 22537.30 € LH treeneri kutse 10000 € 22822.60 € EKR 4 tasemekoolitus, kasutatud 2024. tegevustoetuse jääki Reklaamiatribuutika ja -teenused, trükised, sümboolika 17000 € 21108.71 € Kasutatud 2024. a tegevustoetuse jääki Rahvusvaheline suhtlus 10000 € 9393.26 € Teavituskampaaniad 25000 € 24290.72 € Meediapartnerlus 20000 € 20000 € Pilootprojektid ja projektitoetused 53000 € 78446.74 € Kasutatud 2024.a tegevustoetuse jääki Muud kulud (projektide kulud ja sündmused, reklaam üritustel) 44000 € 43697.57 € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 819800 € 854466.51 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Allkiri (paberkandjal) Kuupäev pp.kk.aaaa 5 (5) SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus  TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) Toetuse saaja nimi Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) - pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! € € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS € € Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa € € OMAFINANTSEERING € € € € € € € € € € KAASFINANTSEERING € € Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 0€ 0€ Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 0€ 0€ € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 3 (5) SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0€ 0€ Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 35000 € 35000 € Pallikastid 35000 € 35000 € € € € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 35000 € 35000 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Allkiri (paberkandjal) Kuupäev pp.kk.aaaa 5 (5) SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus