Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/528-1 Toetuse saaja nimi Eesti Akadeemiline Spordiliit Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2025 - 31.12.2025 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 415400 € 482402 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 113000 € 107350 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 113000 € 107350 € eraldati väiksem summa 238400 € 321752 € OMAFINANTSEERING Eesti ürituste tulud (YLISPORT, meistrivõistlused, üritused, seminarid) 200000 € 227267 € osalustasude tõstmise ja suurema osalejateaervu tõttu suurem tulu Rahvusvaheliste võistluste osalustasud 26000 € 81085 € Suurema tali- ja suveuniversiaadi koondise tõttu suuremad tulud osalus Liikmemaksud 12400 € 13400 € 2024 aasta lõpus liitunute uute liikmete tõttu suurem € € 64000 € 53300 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Tartu linn 5000 € 500 € Planeeritust väiksem toetus Pärnu linn 1000 € 0 € Jäi saamata, kuna tegime ürituse Hiiumaal Otepäa vald 3000 € 900 € Planeeritust väiksem toetus € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Kultuurkapital 25000 € 17500 € Saime planeeritust vähem toetust Toetajad, sponsorid 20000 € 34400 € Õnnestus leida rohkem sponsoreid Eesti Olümpiakomitee 10000 € 0 € Ei saanud toetust € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) Eesti Akadeemiline Spordiliit KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 114000 € 105263 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu 60000 € 59086 € Lepinguline töötasu 5000 € 0 € Tööandja maksukulud 49000 € 46177 € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 29900 € 33024 € Ruumide rent 4900 € 4604 € Raamatupidamine, audiitor 4000 € 4067 € Sõidukite kulud 12000 € 15941 € Suurenes autoremondi tõttu IT-kulud, kodulehte haldus, sidekulud 1500 € 1829 € Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud, osalemine koosolekutel 2500 € 3383 € Osalustasud ja lennupiletid läksid kallimaks Turundus ja kommunikatsioon 5000 € 3200 € € € € € € € € € € € € € 3 (5) Eesti Akadeemiline Spordiliit KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0€ 0€ Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 271500 € 344372 € Tali- ja suveuniversiaadi kulud 35000 € 102840 € Planeeritust suurema tali- ja suveuniversiaadi koondise tõttu suur Ylisport (harrastusspordi) üritused 172000 € 197179 € Suurema osalejatearvu tõttu tekkisid ka suuremad kulud Eesti üliõpilaste meistrivõistlused, EASL turniiri korraldamine 31500 € 22763 € Paremad kokkulepped partneritega ja vähendasime suuremate ku Euroopa meistrivõistluste kulud 4000 € 0 € ei osaletud rahaliste nappuste tõttu Rahvusvahelise üliõpilasspordi päeva (IDUS) üritused 5000 € 6022 € Üle-eestiline projekt ja kaasnesid suuremad kulud Spordiseminaride korraldamine 10000 € 8368 € Saime paremaid kokkuleppeid keskustega Liikumisharrastuse edendamise projektide arendamine 12000 € 6400 € Partnerite panuse tõttu väiksem kulu Tervisliku koolilinnaku seminar 2000 € 800 € Partnerite panuse tõttu väiksem kulu € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 415400 € 482659 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Eesti Akadeemiline Spordiliit ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Hendrik Voll Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 22.01.2026 pp.kk.aaaa 5 (5) Eesti Akadeemiline Spordiliit  Tegevusaruanne 202 5 EASL pühendub Eesti kõrgkoolide üliõpilasspordi laiapõhjalisele edendamisele, kogukonna loomisele ning tervisliku eluviisi propageerimisele läbi mitmekülgsete spordi- ja liikumisvõimaluste, rahvusvaheliste suhete arendamise ja tudengite innustamise. Selleks luuakse tingimusi nii tippsportlastele kui ka harrastajatele, pakkudes võimalusi kogemuste saamiseks, ühendades tudengeid spordi kaudu ning jätkates akadeemilise spordiliikumise traditsiooni ja uuenduste tasakaalu hoidmist. Ylisport sari P opulaarsem EASLi poolt korraldatud üritustesari. Kõikidel üritustel osales kokku rekordarv inimesi: üle 3800 inimese, mis on ligi 20% enam kui eelmisel aastal . Rektorite kaasamine ja osalus kasvasid iga üritusega. See on hea näitaja, et kõrgkoolide juhtkond on terve kooliperega järjest rohkem liikumisüritustel osalemas ja eeskuju näitamas. Igal üritusel olid kaasatud 15 erinevat kõrgkooli (lisaks nende kolledžid) ning Suvemängudel osalesid ka EUROTEQ projekti tudengid üle Euroopa ning ka Riia Tehnikaülikooli tudengid, õppejõud, rekotraat ja rektor ise . Tali mängudel võitis sportlikuma kooli tiitli Tartu Ülikool ning Suvemängudel võitis sportlikuma kooli tiitli Tallinna Tehnikaülikool ning Ylisport aktiivsuskarika võitis aasta peale Kaitseväe Akadeemia. Lisaks suurenes ka osalejate osaluskordade arv ühe inimese kohta üritustel ligi 20%, mis on väga hea näitaja. Üliõpilaste Tali- ja Suvemängud olid jätkuvalt Käärikul ning sarja kuuluv YliPall toimus esimest korda Hiiumaal Kärdlas. Rahvusvaheline Üliõpilasspordi Päev IDUS - Seekord tähistati IDUS päeva 4 -s erinevas linnas (Tallinn, Tartu, Haapsalu, Viljandi ) ning kaasa lõid 1 6 erinevat õppeasutust. IDUS päeva tegemistest võttis osa üle 2 7 00 osaleja ning seda tähistati nädalapäevad enne ja peale õiget kuupäeva. Tartus olid kaasatud kuus erinevat õppeasutust ( Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Lennuakadeemia ). Tallinnas võttis pidustustest osa 7 õppeasutust ( Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Estonian Business School, Tallinna Majanduskool, Eesti Kunstiakadeemia ). Lisaks, tähistasid IDUS-päeva ka Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia EASL aastapäeva turniir - Kalendriaasta esimese üritusena korraldab Eesti Akadeemiline Spordiliit traditsiooniliselt kõrgkoolide töötajatele mõeldud EASL loomist tähistav aastapäeva turniir. Tartu Ülikooli Spordihoonesse tuli sportlikku päeva tähistama ligi 200 osalejat, esindades üheksat erinevat asutust. Kohale tulid osalejad Tartu Ülikoolist, Sisekaitseakadeemiast, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Politsei Spordiliidust, Tallinna Ülikoolist, Kaitseväe Akadeemiast, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist ning Haridus- ja Teadusministeeriumist . Kokku sai osaleda neljal spordialal: võrkpall, korvpall, sisesõudmine ning korvpalli vabavisked. Kõige populaarsemaks spordialaks osutus meeste korvpall, kus võistlustules oli 8 võistkonda. Turniiri võitis Sisekaitseakadeemia. Lisaks tunnustasime ka 2024. aasta üliõpilasspordi parimaid. Üliõpilaste meistrivõistlus ed – Üliõpilaste Eesti meistrivõisltused toimusid 15nel spordialal: sisekergejõustik, orienteerumine, jooksmine , u jumine , avaveeujumine, triatlon, teatejooks, discgolf, kardisõit, võrkpall, noolevise, mälumäng, korvpall, jalgpall ja padel. Kokku osales 1 4 08 sportlast. Enim osalejaid oli mälumängus ja teatejooksus . r eformi si me 2025 aastaks meistrivõistluste formaati ning jätsime ära suurema miinusega üritused, kus ka osalejate arv aina väheneb. Seda puhtalt ka toetuste vähenemise tõttu. Vähese huvi tõttu jäi ära suusatamine ning 3x3 korvpall . EASL spordiseminarid vabatahtlikutele – Kevadseminar. 28.–30. märtsil kogunes Haapsallu 34 aktiivset tudengit üle kogu Eesti erinevatest kõrgkoolidest, et osaleda Eesti Akadeemilise Spordiliidu kevadisel spordiseminaril. Osalejad esindasid 11 erinevat kõrgkooli, tuues kokku mitmekesise seltskonna spordihuvilisi, kelle eesmärgiks oli jagada kogemusi, ammutada inspiratsiooni ning arendada teadmisi tudengispordi korraldamise ja arendamise valdkonnas. Seminar sai reedel hoo sisse avasõnade ja tutvumisringiga, mis lõi koheselt sõbraliku ja ühtehoidva õhkkonna. Päeva jätkas inspireeriva loenguga spordipsühholoog Lisett Pavelson , kes tutvustas tööd spordipsühholoogina ning rääkis vaimse poole olulisusest spordis. Õhtu jätkus hoogsalt aktiivse tegevusega vesiaeroobikas, kus tuju hoidis üleval energiline juhendaja Oksana Võsu . Päeva lõpetasid saun, meelelahutusprogramm ning lõimumine. Laupäevane programm keskendus praktilisematele oskustele ja tudengispordi tulevikule. Hommikut alustati Aare Jamnese eestvedamisel aktiivse hommikujooksu ja võimlemisega. Ürituste korraldamise ja projektijuhtimise töötoas jagas kogemusi Sten Kalder , TalTechi ürituskorralduskeskuse eestvedaja. Jätkasid Martin Malm ja Marek Doronin YLISPORT ja EASL ettekanneteaga, kus käsitleti eelseisvaid üritusi. Päeva aktiivsem pool tõi osalejad vehklemistreeningule Haapsalu vehklemisklubis EN GARDE, kus kõik osalejaid said Aivar Naukase juhtimisel tipptasemel saalis tutvuda vehklemisega. Õhtul valmistasid grupid ette loomingulise isetegevusprogrammi, mis hiljem teistele gruppidele esitati. Pühapäev algas sportlikult: valikus olid nii laskespordi tutvustus koos Kaitseliidu esindaja Tiit Lintsiga kui ka funktsionaalne treening Haapsalu Spordikeskuses Mila Zaparozhetsi juhendamisel. Seminari lõpetas inspireeriv lugu üllatusesinejalt jääpurjetaja Joonas Kiislerilt . Läänemaa aasta sportlane rääkis tutvustas oma spordiala ning kuidas see tema ellu sobitub ja millised on tema eesmärgid tulevikus. Meeleoluka nädalavahetuse jooksul süveneti olulistesse teemadesse ning koolitati Eesti kõrgkoolide vabatahtlikke spordijuhte. Samuti on seminarid oluliseks kogunemispaigaks tudengispordi suhtlusvõrgustiku arendamiseks, et üheskoos liikuda aktiivsema ülikoolipere poole! Sügisseminar. 28.–30. oktoobril kogunes Holstre-Polli spordikeskusesse 35 aktiivset tudengit üle Eesti 10 erinevast kõrgkoolist, et osa võtta Eesti Akadeemilise Spordiliidu sügisesseminarist. Kokku said entusiastlikud noored, kelle ühiseks eesmärgiks oli luua suhtlusvõrgustik, õppida, arutleda ja ammutada inspiratsiooni tudengispordi arendamiseks ning üliõpilaste liikumisaktiivsuse tõstmiseks. Seminar sai reedel hoo sisse avamisega ja EASL tutvustamisega uutele spordiesindajatele. Järgnenud tutvumisring lõi lustaka meeleolu, mis pani aluse kogu nädalavahetust läbivale koostööle. Esimese päeva tipphetk oli Viljandi järvejooksu peakorraldaja Mati Jürissoni põhjalik loeng, mis avas ühe Eesti legendaarseima spordiürituse telgitaguseid. Õhtu viis osalejad Holstre-Polli suusaradadele lühikesele metsamatkale ning jätkus meelelahutusprogrammi ja saunatamisega. Laupäev algas tegusalt aktiivse hommikujooksu ja võimlemisega, mis andis energiat teadmisterohkeks päevaks . Rihard Reimaa Viljandi JK Tulevikust tutvustas spordijuhtimise praktilist poolt läbi jalgpalliklubi kogemuse. Samuti said noored töötoa käigus mõelda kaasa raha kaasamise teemal. Seejärel andsid YLISPORT eestvedajad Marek Doronin ja Martin Malm ülevaate eelseisvatest projektidest. Pärast lõunapausi sukelduti Eesti Pickleballi Liidu abil tõusva spordiala pickleball maailma ning õhtu tõi endaga kaasa kaitsetahte ja liikumisharrastuse teemalise töötoa, kus ajurünnaku tulemusena koguti ideid tudengispordi ja Kaitseväe koostöö arendamiseks ning pandi paika järgmise aasta liikumisharrastuse kalender. Päeva lõpetas traditsiooniline isetegevusprogramm, kus grupid esitasid grupitööna valminud etteasteid. Pühapäev algas hommikusöögiga ja sujus Fitness Challenge’i rütmis. Programmi lõpetas motiveeriv “Minu lugu” etteaste inspireerivalt Ott Kiivikalt , kes jagas oma teekonda spordi ja enesearengu maailmas. Terve nädalavahetuse jooksul arendati praktilisi oskusi, loodi uusi koostöösuhteid ning tugevdati Eesti kõrgkoolide tudengispordi võrgustikku. Sügisene seminar kinnitas taaskord, et üheskoos on võimalik kujundada aktiivsemat ja tugevamat ülikoolipere, kus sport ja liikumine on iga tudengi elu loomulik osa. 202 5 . a rahvusvahelised tiitlivõistlused – FISU Winter World University Games – 13.-23. jaanuaril Torinos toimunud FISU ülemaailmsetel üliõpilasmängudel osales 13-l spordialal kokku 2500 tudengit. Eesti delegatsiooni esindasid 14 sportlast seitsmel alal: murdmaasuusatamine (Keidy Kaasiku, Kaidy Kaasiku, Ralf Kivil), iluuisutamine (Kristina Lisovskaja, Nataly Langerbaur, Arlet Levandi, Jegor Martšenko), vigursuusatamine (Stefan Sorokin, Mattias Treial), suusaorienteerumine (Liis-Marii Kaso, Olle Ilmar Jaama), lumelauasõit (Lissel Raun), laskesuusatamine (Pauline Puusaar) ning mäesuusatamine (Hans Markus Danilas). Keidy Kaasiku – murdmaasuusatamine, 20 km ühisstart – 1. koht Kaidy Kaasiku – murdmaasuusatamine, sprindivõistlus – 2. koht Kaidy Kaasiku – murdmaasuusatamine, 20 km ühisstart – 2. koht Stefan Sorokin – freestyle-suusatamine, pargisõit (finaal) – 2. koht Rhine-Ruhr FISU Mängud 2025 – 16. - 27. Juulil Saksamaal toimu nud Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu (FISU) poolt korraldavatel ülemaailmsetel üliõpilasmängudel esinda s Eestit 76-liikmeline delegatsioon , kellest 53 sportlast kokku kaheksal erineval spordialal (kergejõustik, ujumine, sõudmine, vehklemine, iluvõimlemine, lauatennis, vibulaskmine, taekwondo). Eesti parim koht 6.-7. koht Miia Tillmann (Hugo Treffneri Gümnaasium), teivashüpe. Ujumises Christopher Palvadre (Oakland University) 9. ja 10. koht, lisaks 2026 EM B-norm. Veel kaks kümnendat kohta Tartu Ülikooli Rachel Kõllo (sõudmine) ja Jekaterina Mirotvortseva (käimine). Tulemused peegeldasid noorte sportlaste pühendumust ning näitasid, et tippsport ja kõrgharidus võivad edukalt käsikäes kulgeda. Kokku oli Eestist osalejaid 27-st erinevast õppeasutusest, mille hulgas nii gümnaasiume kui ka välismaiseid ülikoole. Võistlusi käisid toetamas Eesti Akadeemilise Spordiliidu president Hendrik Voll ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli rektorid Toomas Asser ja Tiit Land, andes oma kohaloluga selge signaali, et üliõpilassport on oluline osa ülikoolide ja riigi arengust. Mängud algasid ja lõppesid suurejooneliste tseremooniatega, mis ühendasid rahvuskultuurid, sportlased ja pealtvaatajad ühiseks pidustuseks. FISU mängud pakkusid Eesti sportlastele väärt kogemust, tugevat rahvusvahelist konkurentsi ning palju inspiratsiooni, mille toel oma sportlikke ja akadeemilisi sihte edasi seada. Euroopa meistrivõistluste osalus 2025 aastal Tartu Ülikooli kaheksapaat – sõudmise Euroopa meistrid Tartu Ülikooli kaheksapaat võitis Poolas, Bydgoszczis toimunud üliõpilaste Euroopa meistrivõistlustel taaskord kuldmedali. Ajaga 2.45,15 läbitud 1000-meetrine distants tõi meeskonnale võidu Prantsusmaa Lorraine’i ülikooli ees, keda edestati 0,32 sekundiga. Tartu Ülikooli kaheksapaadi koosseisu kuulusid: Karl August Ruusalepp, Markus Uibo, Karl Kristofer Orgse, Rasmus Tensing, Martin Rahuoja, Margus Kodasma, Mark Theodor Jalakas, Nikita Žoglo ja roolimees Martin Siiman . Tartu Ülikooli naiskond – saalivõrkpall 8. koht TalTech meeskond – rannavõrkpall 14. koht Tallinna Tehnikakõrgkooli naiskond – 22. koht Pikaajalise traditsiooniga SELL Student Games pidas sel aastal oma 40. juubelit, kui Soomes, Vierumäkis kogunesid tudengisportlased viiest erinevast riigist omavahel mõõtu võtma. Eesti sportlaste arvele koguti nädalavahetuse jooksul 23 medalit. 16. – 18. maini võõrustas Soome üliõpilasspordi liit (OLL) Vierumäkil SELL Student Gamesi juba 40nda ürituse. Kokku meelitas Soome olümpiasportlaste treeningpaik Vierumäki oma sporditingimusi nautima üle 500 osaleja, kes olid kohale tulnud viiest erinevast riigist ning omavahel võistlesid 28 erinevat ülikooli. Eesti oli esindatud nelja ülikooliga – Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ning Tallinna Ülikool. Ligi 50-pealine Eesti delegatsioon osales kaheksal spordialal (3×3 korvpall, kergejõustik, judo, lauatennis, rannavõrkpall, orienteerumine, padel, jõutõstmine). Lisaks oli programmis veel sulgpall, jalgpall, võrkpall ja male. Üritus algas traditsiooniliselt avatseremooniaga, mis koosnes osalejate rongkäigust, avakõnedest ning SELL Games lipu heiskamisest. Samuti oli ka kultuuriline osa, kus esinesid kohalikud cheerleaderid. Peale avatseremooniat pakuti kauni järve kaldal võimalust saunatamiseks ning lõimumiseks ja lõõgastumiseks enne võistluseid. Eestist suurimate sportlaste arvuga kohale tulnud Sisekaitseakadeemia osutus ka 11 medaliga Eesti edukamaiks kooliks. Üldiselt õnnestusid eestlased hästi kergejõustikus ja jõutõstmises, kust võeti suurem osa medaleid . Tervislik Koolilinnak Programmi kriteeriumid on valmis. HAKA- institutsionaalses akrediteerimises Tervisliku Koolilinnaku märge lisanduva tõendusmaterjalina. Viljandi Kutsehariduskeskus on andnud jah-sõna liitumiseks, toimub täiendav koosolek arutamaks detaile Tervisliku Koolilinnaku programm on jõudnud kohta, kus valminud on programmi kirjeldus, kriteeriumid ja sektsioon kodulehel. Programmis on 4 kooli – Sisekaitseakadeemia - Kool on säilitanud FISU HC plaatina taseme ning jätkavad seotud tegevusi ka edaspidi. Eraldi Tervisliku Koolilinnaku ringi ei läbi, saavad automaatselt üle kanda asjad. Uurida, kas on lõplikult nõus panustama ka parimate näidete raamatusse ja materjalidesse. Programmi koolis veab eest spordijuht Epp Jalaks Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Kool on säilitanud FISU HC plaatina taseme ning jätkavad seotud tegevusi ka edaspidi. Eraldi Tervisliku Koolilinnaku ringi ei läbi, saavad automaatselt üle kanda asjad. Toimetused jätkuvad, on nõus panustama parimate näidete raamatusse ja materjalidesse, millega seoses on vajalik ühendust võtta ja kokku leppida nüansid. Programmi koolis veab eest Reelika Vetemäe-Viik Tallinna Tehnikaülikool – Töö programmiga koolis toimub alates novembri algusest, 2026 esimeses kvartalis oleks vajalik tagasisidekohtumine. Programmi koolis veab eest spordiklubi juhataja Rait Käbin Pärnumaa Kutsehariduskeskus - Tegevused käivad, vaja kohtuda 2026 esimeses kvartalis, et tagasisidestada ja tööd jälgida. Uurida, kas kool oleks nõus ka panustama ka parimate näidete raamatusse ja materjalidesse. Lisaks, saaks kasutada ehk neid ka teiste koolidega suhtlusel, kaasata ühe laua taha kohtumistel. Programmi veavad koolis eest arendusosakonna juhataja Thea Tammeleht ja liikumisõpetaja Hevelin Antsmäe Rahvusvahelised kriteeriumid vajasid ümbersõnastamist, et sobituda Eesti oludesse ning selleks oli aasta hakul lood töögrupp, kus osalesid nii Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Tervisearenguinstituut ja EASL. Kriteeriumite ümbersõnastamise tagajärjel sündinud kriteeriumid vaatasime veelkord üle töögrupis, kes koosnesid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esindajatest (Reelika Vetemäe-Viik, Henri-Egert Saaremägi, Ermo Kruuse) ja Sisekaitseakadeemia esindajast (Epp Jalakas). Seoses koostöös EOK-ga väljaantava märgisega, on kokku leppi misel märgise üldine kujundus, üleandmisprotseduurid ning kajastus. U uri e a, kui palju nemad panustavad turundusse, kas on nende poolt ka toetust plaatide eest tasumisel jne. Raamistik kui selline töötab ning edulugusid on näha Sisekaitseakadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli näol. Näib, et koolidele on vaja suurendatud mahus mentorlust, et teha selgeks programmi lihtsus, kergesti rakendatavus ning lõpuks ka olulisus. Millega ka tegeleme ning selleks oleme teinud ka projektijuhi vahetuse ning usume järgmisel aastal projektile suuremat edu. 27. november Tartus ja 4. detsember Tallinnas toimusid Tervisliku Koolilinnaku infoseminarid, kus osalejad said tutvuda programmi olemusega, näha häid näiteid teekonna läbinud koolidelt ning kuulda ka erinevate valdkondade spetsialistide teemaalgatusi! Mõlema seminari alguses tutvustas Eesti Akadeemilise Spordiliidu projektijuht Andreas Kevin Põldvee laiemalt projekti ja selle erinevaid elemente. Peale avasõnu Tartus tutvustasid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esindajad, Reelika Vetemäe-Viik ja Henri-Egert Saaremägi, enda kooli kogemust programmi läbimisest, selle olulisust ja ka tulevikuplaane. Peale häid aruteluküsimusi oli aeg teha Tartu Tervishoiu Kõrgkooli keskkonnas väike jalutuskäik ning tutvuda kooli parimate näidetega. Osalejad tegid mitmel korral pilte ning tunda oli inspiratsiooni ammutamist. Peale jalutuskäigule järgnenud kohvipausi oli aeg seminari teiseks pooleks, kui värskeid mõtteid ja põnevaid tegemisi tuli tutvustama Hevelin Antsmäe Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Pärnumaa KHK näol on tegemist esimese kutsekooliga, mis liitus Tervisliku Koolilinnakuga. Hevelini esitlusest jäid kumama ainult positiivsed mõtted ja toredad varasemad tegevused, millest said kindlasti ka teised osalejad indu juurde. Seminari viimases osas tutvustas Tervise Arengu Instituudi ennetuse ja terviseedenduse osakonna laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel erinevaid seoseid keskkonna ja tervise toetamise vahel. Juttu tuli nii toitumisest, riskikäitumisest kui ka vaimse tervise olulisusest. Tallinna seminari avas Sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu, kes juhtis tähelepanu erinevate valdkondade olulisusele tervikuna ning ühtlasi julgustas koole enda sisse vaatama. Kuno tõi ka mõned head näited Sisekaitseakadeemiast ja nende sportlikkusest. Järgmisena võttis sõna Eesti Akadeemilise Spordiliidu president Hendrik Voll. Hendrik tutvustas osalejatele, et lähiajal on valmimas EASL-i ja EOK vahel koostööna topeltkarjääri programm tippsportlastele, kes soovivad paraleelselt sportimisele alustada ka ülikooliõpinguid. Samuti tutvustas ta ka TalTechi spordilinnaku ambitsioone ning plaane. Peale projekti tutvustust rääkis Sisekaitseakadeemia spordijuht ja Tervisliku Koolilinnaku programmi eestvedaja Epp Jalakas Sisekaitseakadeemia kogemusest programmis. Epp tõi esile erinevaid häid näiteid, rääkis protsessist ning tutvustas ka oma audiitorikogemust rahvusvahelises programmis, kus sai auditeeritud nii Umeå Ülikooli Rootsis kui nõustatud ka Johannesburgi Ülikooli Lõuna-Aafrika Vabariigist. Mõistagi toimus ka ringkäik, kus osalejad said tutvuda Sisekaitseakadeemia põnevate õpperuumidega kui ka nende targa iseteenindusliku snäkiautomaadiga. Tallinna seminari teises osas tutvustas Causalis OÜ ja Mõttekoda Praxis spetsialist Mariliis Öeren huvitavat teemat, püstitades põneva küsimuse: Kas keskkond kujundab meid või meie keskkonda? Esitlusel tõi ta häid näiteid erinevatest keskkonna teguritest, mis meie argipäevas tihtipeale meid väga suurel hulgal mõjutavad ilma meie enda märkamata. Liikumisharrastuse edendamine EASL sügisseminaril välja töötatud ideega valmis töötoa raames liikumisharrastussündmuste kalender. Sündmusi koordineerib ja nõustab EASL, kuid vahetuteks elluviijateks on kõrgkoolide vabatahtlikud spordiesindajad. Sündmused on avatud ka kõikide teiste kõrgkoolide tudengitele. Sündmuste eesmärgiks on edendada tudengite liikumisharjumusi ja pakkuda erinevaid võimalusi liikumiseks. Lisaks sellele ka tutvustada koolide eripärasid ning mitmekülgseid sportimistingimusi. Esimesel aastal osales kalendris 8 erineva kõrgkooli liikumisharrastuse üritused. Alates 2025 aasta veebruarist toimusid 46 erinevat üritust üle Eesti. Kalendri raames korraldati ka üritus – Paaristurniir. Alates 2025. aastast Eesti Akadeemilise Spordiliidu ürituste kavasse kuuluv üliõpilaste paaristurniir sai esmakordselt peetud 3. mail NET Spordihallis. Kavas oli kolm spordiala: padel, roundnet ning rannavõrkpall. Võistlused toimusid segatiimidele ning vimkaks muude ürituste kõrval võisid tiimid olla komplekteeritud ka erinevates kõrgkoolides õppivatest tudengitest ja töötajatest. Kõige populaarsemaks alaks osutus padel, milles võistles 14 erinevat võistkonda. Padelile järgnes rannavõrkpall kaheksa tiimiga ning roundneti turniirist võttis osa kuus võistkonda. Uue kontseptsiooniga üritus on loodud liikumisharrastuse edendamiseks, mistõttu toetatakse ka algajaid harrastajaid ning päev algas kõikide spordialade koolitustega. Peale seda juba tehti soojendus ning asuti turniirimängude juurde. Organisatsioon Mais toimus üldkoosolek, kus kinnitati 202 4 . a aastaruanne ja 202 6 aasta tegevuskava. Lisaks valiti organisatsioonile ka uus juhatus : Gert Prants, Vahur Kiisk, Epp Jalakas, Indrek Kaseorg, Ermo Kruuse, Andrus Pedai, Rait Käbin, Martin Malm, Tõnis Jürimäe, Karl Ird. Aasta jooksul toimus viis juhatuse koosolekut, lisaks võeti veel vastu juhatuse otsuseid veebi vahendusel. Koosolekutel arutati nii võistluste ja ürituste korraldamist, universiaadidel osalemise ettevalmistusi kui ka l iidu rahalist olukorda. Lisaks hakkas pihta ka organisatsiooni põhikirja uuendamine ning ESERiga ( Eesti Spordieetika reeglid ) kooskõlla viimisega. Uus põhikiri kinniatakse 2026 aasta üldkoosolekul. Seminar Šveitsis - Eesti Akadeemiline Spordiliit korraldas 2024. aastal koostöös Eesti Jõutõsteliiduga Tartu Ülikooli Spordihoones rahvusvahelisel tasemel üliõpilaste jõutõstmise maailmameistrivõistlused, mis tõid Eestisse üle 200 sportlase üle kogu maailma. Üritusel olid kohal ka Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu ning Rahvusvahelise Jõutõsteliidu esindajad. EASL paistis silma tugeva korralduse, ladusa koostöö ja inspireeriva atmosfääriga, pälvides positiivset tagasisidet nii osalejatelt kui ka katuseorganisatsioonidelt. 6. – 9. maini toimus Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu peakontoris Lausannes, Šveitsis seminar 2026. aasta üliõpilaste maailmameistrivõistluste korraldajatele seminar. Eesti jõutõstmise MMi projektijuht Karl Tereping sai kutse seminarile tutvustamaks Eesti kogemust ürituse korraldamisel. Karl jagas Eesti kogemusi ürituse ettevalmistamisest ja läbiviimisest, õnnestumistest ning ühtlasi ka väljakutsetest. Lisaks sellele jagati tulevastele korraldajatele palju soovitusi ja õppetunde, kuidas edukalt üks üritus korraldada ning korraldajamaad tegid esitlusi oma tulevastest üritusest. Lisaks osaleti ka Euroopa Üliõpilasspordi Liidu üldkoosolekul . 9.-11. oktoobri l Zagrebis, Horvaatias toimunud üldkoosolek oli erilisem, sest päevakorras oli ka uue juhatuse valimine. Aktiivsete liikmesriikide esindajatest oli Horvaatiasse kohale tulnud 36 riigi esindused. Eestit esindasid Eesti Akadeemilisest Spordiliidust president Hendrik Voll ning arendusjuht Karl Tereping . Üldkoosolek algas EUSA-FISU strateegilise aruteluga, kus kahes paneelis arutleti selle üle, kuidas rahvusvaheliselt paremat koostööd teha. Mõtteid oli erinevaid, aga kõlama jäid mõtted ühtsetest organisatsioonide nimedest, liikmesriikide üliõpilasspordi katuseorganisatsioonide tugevdamisest ning rahva, eelkõige noorte tudengite kaasamisest.