Teie 15.04.2026 nr 2-5/26-00790,
Riigikantselei RIIGIKOGU/26-0437/-
[email protected] 2T
Meie 04.05.2026 nr 1.1-11/1697-2
Käibemaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu (885 SE)
Austatud riigisekretär
Keskerakonna fraktsiooni algatus 885 SE näeb ette põhitoiduainete (värske liha, värske kala,
piimatooted, puuvili, köögivili ja eeltöödeldud viljad ning leiva ja saia tooted,
munad) käibemaksumäära vähendamise 13%-le.
Toiduainete maksumäära vähendamise ettepanekut arutas valitsus 16. aprillil 2026 EKRE
esitatud eelnõu 844 SE Eelnõu - Riigikogu raames ja otsustas seda mitte toetada.
2025. aastal on valitsus toiduainete maksumäära vähendamise ettepanekuid arutanud EKRE
algatatud eelnõude 539 SE Eelnõu - Riigikogu ja 593 SE Eelnõu - Riigikogu ning SDE
algatatud eelnõu 661 SE Eelnõu - Riigikogu raames. Toiduainete käibemaksumäära
vähendamise mittetoetamise põhjused ei ole muutunud.
Seaduseelnõu eesmärgid leevendada hinnasurvet ja toetada madalama sissetulekuga leibkondi
on küll mõistetavad, kuid pakutud meede ei ole nende saavutamiseks ei tõhus ega ka sihitud.
Eelnõu põhjendustes tuginetakse üksikule näitele Läti 2018. aasta kogemusest. Kahjuks ei ole
võimalik sellest teha üldist järeldust põhitoiduainete käibemaksu langetamiseks Eestis, mis
tooks kaasa sarnase või suurema hinnalanguse.
Läti meede puudutas vaid teatud puu- ja köögivilju, mitte laiapõhjalist põhitoidu kaubagruppe,
ning maksulangetuse hindadesse ülekandumine ei olnud täielik. Samal ajal ei
anna eelnõu autorid hinnangut pikaajalisele mõjule, vaid viitavad vajadust mõju jälgida
pikema aja jooksul. Rahvusvaheline kogemus näitab seejuures väga erinevaid tulemusi.
Mitmes riigis ei ole olulist hinnamõju täheldatud või on see olnud ajutine, mistõttu ei ole alust
eeldada automaatselt tugevat ja püsivat hinnalangust ka Eesti puhul.
Näiteks on Poola ja Tšehhi varasemate käibemaksumäära muudatuste puhul leitud, et
hinnamõju oli piiratud või statistiliselt ebaoluline, samas kui Norra näitel on täheldatud
suuremat ülekandumist hindadesse. Ka Läti enda varasem kogemus (2012. aasta
käibemaksumuudatus) viitas oluliselt madalamale maksumäära langetuse hindadesse
ülekandumisele.
Rahvusvahelised uuringud ei anna tugevat alust eeldada, et toidu käibemaksu langetamine
tooks kaasa märkimisväärse tarbimise kasvu. Toidu nõudlus on üldjuhul hinnamuutuste suhtes
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
vähe elastne, eriti esmatarbekaupade puhul, mistõttu hinnalangus ei pruugi tähendada
proportsionaalset tarbimise suurenemist. Lisaks sõltub võimalik tarbimiskäitumine otseselt
sellest, mil määral maksulangetus kandub üle tarbijahindadesse. Simulatsioonid võivad
eeldada täielikku hinda ülekandumist, kuid rahvusvaheline kogemus, sealhulgas Hispaania ja
Soome näited, viitavad, et tegelikkuses on hinda kandumine sageli osaline ja ajutine 1. Kui
hinnamõju on piiratud, siis on ka tarbimise kasv vastavalt tagasihoidlik või olematu.
See, et paljud EL riikidest rakendavad toidule madalamat käibemaksumäära, ei ole iseenesest
majanduslik argument, vaid kirjeldav fakt poliitilisest praktikast. Maksupoliitikas ei saa
otsuseid teha lihtsalt selle põhjal, mida teised riigid teevad, sest riikide
maksusüsteemid ja sotsiaalkaitsemudelid on erinevad. Näiteks paljudes riikides, kus toidule
kehtib madalam käibemaksumäär, on samaaegselt oluliselt kõrgemad otsesed maksud, mis
kompenseerivad maksuerisustest tulenevat tulu vähenemist. Üksik meede ei ole võrreldav
ilma kogu maksusüsteemi tervikpilti arvestamata.
Jaotuslikku mõju arvestades on tegemist halvasti sihitud meetmega. Kuigi madalama
sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma eelarvest toidule, kulutavad jõukamad
leibkonnad toidule absoluutväärtuses rohkem ning saavad seetõttu ka maksulangetusest
suurema rahalise võidu (RAKE, 20232). Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Majandusliku
Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on korduvalt rõhutanud, et vähendatud
käibemaksumäärad ei ole tõhus viis madalama sissetulekuga inimeste toetamiseks, kuna need
jaotavad kasu laiali kogu elanikkonnale ning annavad märkimisväärse osa eelarvelisest kulust
ka kõrgema sissetulekuga gruppidele.
Väide, et Eesti jaekaubanduse tugev konkurents tagaks maksulangetuse suurema
ülekandumise hindadesse, ei ole samuti piisavalt põhjendatud. Hinnakujundust mõjutavad
lisaks konkurentsile ka sisendhinnad, tööjõukulud, tarneahelad ja ettevõtete marginaalid.
Praktikas tähendab see, et osa maksulangetusest jääb paratamatult ettevõtjate kasumisse või
hajub muude hinnakomponentide kaudu, mistõttu tarbijani jõudev kasu on maksumäära
muutusest väiksem. Ka Rahandusministeeriumi analüüs „Käibemaksuerisuse kasutamisest
toiduainete hinnataseme langetamiseks“3 näitab, et Euroopa riikide võrdluses ei ole madalama
toidu käibemaksu ja madalama hinnataseme vahel selget ja püsivat seost. Euroopa Liidu
statistika andmetel on toiduainete hinnad Eestiga võrreldes kallimad Luksemburgis, Iirimaal,
Rootsis ja ka Soomes, ehkki nendes riikides kehtib toiduainetele vähendatud
käibemaksumäär.
Põhitoiduainete käibemaksumäära vähendamine on suur riigieelarveline kulu, mis ulatub
hinnanguliselt 170 mln euroni aastas ja ei ole praeguses eelarveseisus jõukohane. Arvestatud
on 13%-se käibemaksumäära rakendamist sellistele toidugruppidele nagu teraviljatooted, liha
ja lihatooted (st mitte ainult värske liha, vaid kogu vastav kaubagrupp), piim ja piimatooted,
munad, puuviljad ja pähklid ning köögiviljad, kaunviljad ja mugulad. Tegemist on
märkimisväärse fiskaalse mõjuga. Sellises suurusjärgus maksutulu vähenemine eeldab, et
poliitikameetme kavandaja käsitleb selgelt ka selle eelarvelist katet, olgu selleks kas kulude
vähendamine, käibemaksu standardmäära tõus või muu maksutõus, st täiendav tulumeede.
Eelnõu näeb ette maksumäära vähendamise põhitoiduainetele. Administreerimise seisukohast
on tegemist keeruka ja kuluka ettepanekuga. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas sellist
1 Distributional Impact Assessment using EUROMOD.pdf
2 Leibkondade maksukoormus_lopparuanne_ISBN_1.pdf
3 Toidu käibemaksuerisusest_2025.pdf
2
maksuobjekti määratleda, aga erandi kehtestamine ja vaidluste vältimine eeldab seda. Näiteks,
kas suure suhkrusisaldusega piimatoode on samuti põhitoiduaine, mis maksustatakse
vähendatud maksumääraga jne4.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Aet Külasalu 5885 1300
[email protected]
Rait Kiveste 58851459
[email protected]
4
Näited Ühendkuningriigi kohtupraktikast vaidlustest vahukommide ning piimajookide maksumäära üle on
kättesaadavad järgmistelt linkidelt:
- Mega Marshmallows VAT case | ACCA Global
- Microsoft Word - Nestle UK Ltd v HMRC .doc
3
4