Teie 14.04.2026 nr 7-5.8/26-00677-5
Eesti Transpordikütuste Ühing Meie 04.05.2026 nr 5-1/1424-4
[email protected]
Vastus ühispöördumisele
diislikütuse aktsiisi langetamiseks
Täname pöördumise eest, kuid peame tõdema, et Rahandusministeerium aktsiisilangetuseks
võimalust ei näe. Laiapõhjalised maksulangetused on riigieelarvele väga suure ja püsiva
negatiivse mõjuga. Eesti valitsuse initsiatiivil on juba astutud konkreetne samm: oleme
otsustanud ära jätta 1. maiks planeeritud kütuseaktsiiside tõusu.
Praeguses julgeolekuolukorras vajavad täiendavat rahastust nii riigikaitse kui ka
sotsiaalhoolekanne ning ilma reaalsete katteallikateta ei ole vastutustundlik tulusid
vähendada. Laiapõhjaline aktsiisilangetus toetab võrdselt kõiki tarbijaid, sealhulgas neid, kes
abi ei vaja. Riigi piiratud ressursse on mõistlikum kasutada sihitud meetmeteks, et aidata just
kõige haavatavamaid leibkondi ja sektoreid.
Ei tohi unustada ka, et tegemist on kunstlikult tekitatud olukorraga, kus kütuse hinnatõus on
põhjustatud eelkõige pakkumise vähenemisest. Hinnalangetusele suunatud riigipoolsed
meetmed seda probleemi ei lahendaks; vastupidi, need suurendaksid nõudlust, mis omakorda
annaks hoogu hinnakasvule.
Rahandusministeeriumi arvutused näitavad diislikütuse aktsiisilangetuse kogumõjuks 24,5
mln eurot kui aktsiisivähendus kehtiks kaks kuud, ehk juuli lõpuni. Iga täiendav kuu
suurendab kulu ligikaudu 50% võrra.
Tabel: diislikütuse aktsiisilangetuse mõju (1.06 kuni 31.07, mln €)
AKTSIIS KM KOKKU
23,5 0,9 24,4
Kevadprognoosi raames koostas Rahandusministeerium riskistsenaariumi, kus arvestati
kõrgema nafta hinnaga. Käibemaksu laekumine riskistsenaariumi korral vähenes võrreldes
baasstsenaariumiga 2026. aastal 14 miljoni euro võrra. Isegi, kui kallinenud kütustelt laekub
käibemaksu rohkem, siis see tuleb teiste toodete ja teenuste väiksema tarbimise arvelt,
mistõttu on koondmõju eelarvele negatiivne.
Rahandusministeerium jälgib ja analüüsib pidevalt teiste liikmesriikide praktikaid. Lätis on
aprilli algusest saati kehtinud madalam aktsiisimäär kui Eestis, kuid diislikütuse hind on seal
endiselt kallim. Viimane ametlik statistika Balti riikide diislihinna kohta (16.04.2026 seisuga;
Weekly Oil Bulletin):
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tabel: diislikütuse hinnad Balti riikides
Eesti 2,058€
Läti 2,124€
Leedu 2,150€
Lätis tehtud aktsiisimäära langetuse maksimaalne võimalik mõju koos käibemaksuga oli 8,6
senti liitri kohta, kuid sellest jõudis hinda vaid kaks kuni kolm senti. Arvestades, et
päevasisesed postihinna kõikumised on viimase kuu aja jooksul ulatunud kolmekümne
sendini liitri kohta, ei ole paari sendine hinnamuutus tarbijale isegi tajutav. Sellest tulenevalt
võib väita, et mõju piirikaubandusele on äärmiselt väike.
Meil on suurem osa tarbimisest siseriiklik, seega oleks aktsiisilangetuse mõju eelarvele igal
juhul negatiivne ja seda ei kataks vähene välisriigi isikute tarbimise kasv, eeldusel et
aktsiisilangetus jõuabki hinda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Koopia: Riigikantselei
Lauri Lelumees 5885 1404
[email protected]
2